raam raaḿraami .raami37lapselapse foto seisis tal kummutil ilusas raamislatsõlatsõ pilť olľ täl kummodi pääl ilosa raami seen;aknaraamaknõraaḿ;projekti raames läbi viidud uuringudprojektigaq läbi viidüq uuŕmisõq;
raamat raama|t-du -tut13, (väikene) raamadukõ|nõ v raamadugõ|nõ-sõ -ist8raamatukappraamadukapṕ;raamatupoodraamadupuuť;raamaturiiulraamaduriioľ;raamatukoguraamadukogo;e-raamate-raamat;
raas ter|ä-ä -rä24, põrmpõrmu .põrmu37, su|gu-u -ku26, raasraasa .raasa31, ki|põń-bõna -bõnat4, kriimkriimo .kriimo37, kröömeqkrü̬ü̬me kröömet18supi sees oli raas lihasupi seen olľ raasakõnõ lihha;panin raasu võid ka leiva pealepanni kriimo võidu kah leevä pääle;ajame raas juttuajamiq kipõń juttu;tal ei ole raasugi huumorimeelttäl olõ-õi sukugiq v põrmugiq naľasuunt;
raasuke raasakõ|nõ-sõ -ist8, kibõnakõ|nõ v kibõnagõ|nõ-sõ -ist8, .täpreke|ne v .täprege|ne-se -ist8, rõimõkõ|nõ-sõ -ist8pühkis raasukesed kokkupühke raasakõsõq kokko;kas sa saad raasuke aidata?kas sa saat kipõń v tsipa avitaq?;
raatsima .tahtu|ma-daq -80, .täümä.täüdäq täü68, .ihnamaihnadaq .ihna77ma ei raatsinud seda minema visatamul tahtu es tuud minemä visadaq;ihne ei raatsi ise süüa ega teisele andaihnõq ihna-iq esiq süvväq, ei tõsõlõ andaq;
raba su̬u̬- -d52, .samblõsu̬u̬- -d52selles rabas on mitu laugastseo suu pääl om mitu suusilmä;turbarabaturbasuu;
rabama 1. .haardmahaardaq haara66, ha|bima-piq -bi57rabas mitu asja kaenlassehaarď mitu asja kanglihe;2. imehtämä .pandma
, jahmah|(t)ama-taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä-täq -(t)ä83, põro|tama-taq -da82, hiidü|täma-täq -dä82ta rabas oma teadmistegatimä tiidmiseq panniq imehtämä;rabav uudispõrotaja sõ̭nnoḿ;3. (tüüd tegemä) .murdma(.)murdaq murra66, ründsü|tämä-täq -dä82, .rüngämärüngädäq .rüngä77, .rüntsämäründsädäq .rüntsä77, (linno) ra|ba(ha)ma-badaq v -paq -ba(ha) v -pa88rabab hommikust õhtuni tööd teharüngäs hummogust õdaguniq (tüüd tetäq);
rabistama rabista|ma-q -83, robista|ma-q -83, rupa|tama-taq -da82ei maksa rabistada, hiljaks me ei jäämassa ei robistaq, jää ei mi ildas;asi tehti rabistades äraasi tetti rupa-rapa ärq;
rada ra|da-a -ta29kõik läks jälle vana radakõ̭iḱ lätś jälkiq vannamuudu;
raha rah|a-a -ha28, nauď†naudi .naudi37rahaasjadrahaaśaq;metallraharaudraha, rahatükk, ting;lahtine rahavallalinõ v väiko raha;teeb kõike raha pärasttege kõ̭kkõ raha peräst;rahapuudusrahapõud v rahahädä;rahaahnusrahanälg;ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju rahatimä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi;
rahu I rah|u-u -hu26, rauhrauha .rauha35naabrite vahel valitses rahunaabriidõ vaihõl olľ rahu;tahan natuke aega rahus ollataha kipõń aigo rahu ollaq;rahuaegrahuaig;rahusrahu(lõ), rahun, rahuhna;ma tahan rahus tööd tehama taha rahun tüüd tetäq;puhka rahus!puhkaq rahu seen!;
rahul rahu(lõ)kas oled rahul?kas olõt rahu(lõ)?;
rahuldama: praegune töökoht rahuldas teda täiestiparhilladsõ tüükotussõgaq olľ tä tävveste rahu;;
rahule rahu(lõ)kas jäid nüüd rahule?kas jäit no rahu?;süda jäi rahule, kui olin öelnud, mis ma temast arvansüä sai tśalka, ku ma olli ärq ülnuq, mida ma täst arva;
rahulik rahuli|nõ-dsõ -st5, rahu|nõ-dsõ -st7, tasali|k-gu -kku38, vaga|nõ-dsõ -st7, rahuli|k-gu -kku38hobune teeb rahulikku sõituhopõń tege tasalikku sõitu;läks rahulikul sammul üle õuelätś tasaligu sammugaq üle muro;olen nüüd rahulikum kui varemolõ noq vagatsõmb ku inne;
rahulikult rahu.listõ
, rahuligult
, rahutsõhe
, rahutsõlõ
, tasaligult
, .tassa
, tasalikku
, vagatsõltlaps magab rahulikultlatś makas rahulistõ;elu kulgeb meie külas rahulikultelo lätt mi külän tasaligult;võta asja rahulikumalt!võtaq asja vagatsõmbalt!;
rahulolematu rahu(lõ)olõmaldaq- -t3, nurisõjata on alati tujust ära ja rahulolematutä om kõ̭iḱ aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu;rahulolematu klientrahulolõmaldaq kundõ;
rahulolematus: millega ma su rahulolematuse ära olen teeninud?mille sa muqkaq rahu ei olõq?;
rahulolev: ta nägu oli rahulolevtä näost olľ nätäq, et om rahu;
rahulolu rahulõolõmi|nõ-sõ -st5rääkis rahuloluga oma reisistkõ̭nõľ rahulõjäänült umast reisist;
rahumeelne rahulidsõ meelegaq v loomugaqkogunemine oli õnneks rahumeelnekokkosaaminõ olľ õ̭nnõs rahuligu loomugaq;rahumeelne inimenerahulidsõ meelegaq inemine;rahumeelne riikrahupidäjä riiḱ;
rahunema rahuligus .saama v .jäämä
, .taltu|ma-daq -80, tasah(t)u|ma-daq -84, mi̬i̬ldü|mä-däq -80, li̬i̬ndü|mä-däq -80rahune nüüd pisut!tasahtuq no veidükese!;süda rahunessüä jäi v sai rahuligus;
rahustama rahusta|ma-q -83, rahuta|ma-taq -da82, leenü|tämä-täq -dä82, hääli|tsemä-tsäq v -däq -dse90, taldu|tama-taq -da82, vaibõnda|ma-q -83teda peab ikka rahustama, muidu saab pahasekstaad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq;rahustav muusikarahustaja muusiga;
rahvus rahvas.rahva rahvast22, riiḱriigi .riiki37mis rahvusest ta on?määntse rahva hulgast tä om?;ta on vene rahvusesttä om vindläne;eesti rahvuseesti rahvas;meil elab ka teistest rahvustest inimesimeil eläs ka muiõ maiõ inemiisi;prantsuse rahvuse sündiminePrantsusõ riigi sündümine;
rahvuskultuur .rahva kultuuŕ
rahvuslik .rahvusli|nõ-dsõ -st7, .rahvali|k-gu -kku38, .rahva-rahvuslik liikuminerahvuslinõ liikminõ;rahvuslik tikandrahvalik välläumblõminõ;
rajama lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ), tegemätetäq ti̬i̬60, alosta|ma-q -83, aso|tama-taq -da82, põḣanda|ma-q -83see talu on mu isaisa rajatudtaa talo om mu esäesä tett;linn rajati järve äärdeliin tetti järve viirde;plaanis on rajada ka staadionplaanin om tetäq ka spordiplatś;pubi rajajakõrdsi asotaja;ilusa koduaia rajamine nõuab aegailosa kodoaia luuminõ nõud aigo;maja peab rajama kindlale pinnalemaja piät kimmä põḣa pääle põḣandama;läbi soo on rajatud teeläbi suu om põḣandõt tii;
rakend ettepant elläihoburakendettepant hopõńmettepantuq hobõsõq v hopõń riistogaq;koerterakendm ettepantuq piniq;
rakendama ette .pandma
, .käüki .pandma v .laskmarakenda hobune!panõq hopõń ette!;rakendas töö juures oma teadmisilasḱ tüü man käüki umaq tiidmiseq;
rakendus .käüki.laskmi|nõ-sõ -st5idee leidiski rakendustmõtõq lätśkiq käüki;kõigile talgulistele ei leitudki rakendustkõ̭igilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd;teooria ja selle rakendusteooria ja tuu pruuḱminõ v tarvitus;
randaalima ran|.daaľma-.daaliq -daali63, randaaligaq .pulsťma
, (ärq v üles) .lahkma.lahkuq lahu64sööt tuleb ära randaalidasüüt tulõ ärq v üles lahkuq;
randuma vi̬i̬rde .joudma v .sõitma v tulõmalaev randus Tallinna sadamaslaiv tulľ v jouď Talina sadamahe;
range kõv|a-a -va28, kurikuŕa .kurja43range kordkõva kõrd;isa oli emast rangemesä olľ kuŕõmb immä;sõja ajal sai leiba rangelt normi järgisõ̭a aigo sai leibä väega (kimmähe) normi perrä;range õpetajakuri v nõudja oppaja;
rangid m .taos|(s)õq-sidõ -sit11rangiroomadrahkõq;
rase rassõ- -t14, rasõhõ|nõ-dsõ -st5, rassõjalali|nõ-dsõ -st5, .vanna.jalga
, .hindäväsünü|q-q -t1, latsõ|nõ-dsõ -st7, tooja- -t3, toogi päältüdruk jäi rasedakstütrik jäi rassõs;naine on kolmandat kuud rasenaanõ om kolmandat kuud rassõ jalagaq v rasõhõt;poiss oli tüdruku rasedaks teinudpoisś olľ tütrigu ärq tikanuq;
raske rassõ- -t14, rassõrasõhõ rasõhõt14, (suuŕ) ränkrängä .ränkä35, (kaalu poolõst) .kaalsa- -t3suur raske meessuuŕ ränk miiś;väga raskeväega v palľo rassõ;tänane ülesanne on raskem kui eilnetäämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne;homme on raske päevhummõń om rassõ päiv;raske liiklusõnnetusrassõ liikmisõ̭nnõtus;raske kottkaalsa kotť;
raskesti rasõhõhe
, rasõhõlõ
, (.)rassõhe
, rassõst(õ)käekiri on raskesti loetavkäekirja om rassõ v halv lukõq;ema jäi raskesti haigeksimä jäi rasõhõhe haigõs;raskesti arusaadavrassõ arvo saiaq;
raskus rasõhus-õ -t9, rasõndus-õ -t9jää murdus kõndijate raskuse allijä murdu käüjide rasõhusõ all;kangi abil saab suuri raskusi tõstakaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq;tal on töö leidmisega raskusitäl om rassõ tüüd löüdäq;raskustest hoolimata jõudsime kohalehuuľmaldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle;
rassima .murdma(.)murdaq murra66, .hankamahangadaq .hanka77, müüsterdä|mä-q -83, ründsü|tämä-täq -dä82, .rüngämärüngädäq .rüngä77, .rüntsämäründsädäq .rüntsä77rassis päevad läbi põllulmurdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq;ema rassis kogu päevaimä rabõľ terve päävä;kalurid rassisid merelkalameheq mütseq mere pääl;nad ei taha jääda tallu rassimanä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä;
ratas tsõ̭õ̭ŕtsõõri tsõ̭õ̭'ri37, ratasratta ratast22autol tuli ratas alt äraautol tulľ tsõ̭õ̭ŕ alt ärq;viskus rongi rataste allahiitse hinnäst rongitsõ̭õ̭rõ alaq;kurjategija hukati rattalkuŕatekij hukati ratta pääl ärq;rattaketsõõrikõnõ;
raud raudravva .rauda33rauastravvanõ, ravva-, ravvast;rauda tagumarauda ragoma v tsagama;sepp taob raudasepp tsaga rauda;kontrollib, kas kuul on rauaskaes üle, kas kuuľ om ravvan;kõik rauad tuleskõ̭iḱ ravvaq tulõn;
raudahi tśuguń-i -it4, raud|ahi-aho v -aḣo -.ahjo44, pursuika- -t2
reaalne peris- -t2, tõtõmuinasjuttudes seguneb reaalne irreaalsegajutussin lätt tõtõ vällämõtõlduidõ asjogaq segi;tema ellusuhtumine on muutunud reaalsemakstä om naanuq elost arvo saama;see ei ole reaalnetuu olõ-iq võimalik v tuud saa-aiq periselt ollaq;
reaalselt periselt
, tõtõst(õ)
reaalsus re.aalsus-õ -t9, peris elo
, tõtõ|elo*-elo -ello26
reaktsioon .mõotus-õ -t9, .vasta|mõjo-mõo -mõjjo v -mõio27, .vasta.mõomi|nõ-sõ -st5, reagi̬i̬ŕmi|ne-se -st5, .vasta.võtmi|nõ-sõ -st5, toimõq.toimõ toimõt18aeglase reaktsiooniga inimeneoigõ, pikä mõtlõmisõgaq inemine;happelise reaktsiooniga muldhapu maa;organismi reaktsioon ravimi suhtesroho vastavõtminõ;
realiseerima .täüde vi̬i̬mä
, (.maaha) mü̬ü̬mämüvväq mü̬ü̬min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54realiseeris oma ideevei uma mõttõ täüde;realiseeriminetäüdeviimine, maahamüümine;
reetma ärq v üles v .vällä .andma
, .salgamasaladaq .salga77, .petmäpettäq petä61, avalda|ma-q -83kes reetis meie peidukoha?kiä anď mi käḱmiskotussõ ärq? v kiä mi käḱmiskotussõ ärq avalď?;vaata, et sa ennast ei reeda!kaeq, et sa hinnäst ärq ei annaq!;miski ei reetnud ta tegelikke tundeidmitte miäkiq es annaq vällä, midä tä periselt tunď;reetis oma põhimõttedsalaś umaq põhimõttõq ärq;reetmineärqandminõ;
registreerima .kirjä .pandma
, regist|ri̬i̬ŕmä-ri̬i̬riq -reeri63kas sa oled ennast juba registreerinud?kas sa olõt hinnäst joba kirjä pandnuq?;abielu registreerimaregistriiŕmä;võistleja läks ennast registreerimavõistlõja lätś kirotuistõ;registreeriti maavärinmaavärrin märgiti ärq;registreeriminekirjäpandminõ, registriiŕmine;
rehitsema rihi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, rehi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, riihi|tsämä-tsäq v -däq -dse90, .riibma.riibuq riibu64peenart siledaks rehitsemätasotsõma, silestämä, rehitsemä;kana rehitsebkana sapitsõs;
rehkendama rehkendä|mä-q -83rehkendas hinna väljarehkenď hinna vällä;rehkenda igale inimesele 100 grammi torti!rehkendäq egäle inemisele 100 grammi munakuuki!;tuleb kohalike oludega rehkendadatulõ paikligu elämise-olõmisõgaq rehkendäq;
rehmama .rehksämärehästäq .rehksä76, .rehmämärehmädäq .rehmä77, .viskamavisadaq .viska77rehmas käega ja läks ärarehäś v visaś käegaq ja lätś minemä;
rehnung rehkendüs-e -t9, rehnu|ť-di -tit13, réhnunǵ-i -it13ma pole rehnungit pidanud, kui palju reis maksma läksma olõ-iq rehkendüst tennüq, palľo reiś masma lätś;
reisima .reiśmä.reisiq reisi63, (rännü pääl) .käümä.kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve, .sõitlõmasõidõldaq .sõitlõ78ta on palju reisinudtä om palľo reiśnüq;nad käisid reisimasnä käveq rännü pääl;reisijareiśjä, sõitja;
reklaam rek|laaḿ-laami -.laami37, üles.kitmi|ne-se -st5, kraami.kitmi|ne-se -st5, kauba.kitmi|ne-se -st5, mustõldus-õ -t9, mustõldami|nõ-sõ -st5, mustõrus-õ -t9, kitüs-(s)e -t11, .vällä.pakmi|nõ-sõ -st5, halv naľ .päähä.määŕmi|ne-se -st5reklaamipauskitmisvaheq;ei lasta filmi vaadata, üks reklaamipaus teise otsasei lastaq filmi kaiaq, ütś kitmisvaheq tõõsõ takan;
reklaamima .kitmäkittäq kitä61, mustõlda|ma-q -38, mustõrda|ma-q -38, .päähä .määŕmäteleviisoris reklaamivad seda kaupa kogu aegtelekan kitväq tuud kaupa kõ̭gõ;televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki äratelekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq;
rekonstrueerima .ümbre tegemä
, vahtsõnda|ma-q -83, tagasi tegemä
rektsioon kiiľ rektśi|u̬u̬ń-ooni -u̬u̬ni37, .perrä.nõudmi|nõ*-sõ -st5sõna „põgenema” rektsioon võru keeles on sageli osastavalinesõ̭na „pagõma” nõud võro keelen sagõhõhe osakäänüst;
relvastama sõ̭a.riistohe .pandmasõdurid olid hästi relvastatudsõ̭ameheq olliq kõvva sõ̭ariiston;hambuni relvastatud politseinikhambiniq sõ̭ariiston politsei;kurjategija võib olla relvastatudkuŕatekij või ollaq sõ̭ariistagaq v püssägaq;
relvastus m sõ̭a|riistaq-.riisto -.riisto30, püssäq.püsse .püsse35
reo sõim räbä|k-gu -kut13, räbäkuli|nõ-sõ -st5, rõibõq.rõipõ rõibõt18ah sa poisireo!ah sa poiskõsõräbäk!;kass, reo, on linnu murdnud!kassiräbäk om tsirgu ärq murdnuq!;
reservatsioon .kahtlõmi|nõ-sõ -st5, .märküs-e -t10reservatsioonidetatävvegaq;olen nõus, kuid mõningate reservatsioonidegapiaaigo olõ nõun, a om paaŕ märküst v tõist arvamist;
resolutsioon pääl|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, käsü|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, otsus-(s)õ -t m osak -ssit#-e -t11, .tihtsüs*-(s)õ -t m osak -ssit#-e -t11suure resolutsiooniga piltsuurõ tihtsüsegaq pilť;
resoluutne kimmäs.kimmä kimmäst22õpetaja oli oma nõudmistes resoluutneoppajal olliq kimmäq tahtmisõq;
respekteerima .pelgämäpe(l)lädäq .pelgä77, avvusta|ma-q -83, avvu(h)n pidämä v .hoitmanoored ei taha vanu respekteeridanoorõq taha-iq vanno avvustaq;
ressurss var|a-a -ra28, rah|a-a -ha28, resursśresursi re.surssi37mul ei ole ressurssi seda läbi viiamul olõ-iq seo tegemises varra;vallal ei jätku ressurssevallal olõ-iq rahha;
rest resťresti .resti37sauna põrandal on puust restidsanna põrmandu pääl ommaq puust restiq;
restaureerima inneskidses tegemärestaureeritud kirikinneskidses tett kerik;
revanš tas|o-o -so26, revansśrevansi re.vanssi37, tagasitegemi|ne-se -st5võtan revanšitii sullõ tagasi;esimeses mängus nad kaotasid, teises võtsid revanšiedimädsen mängon nä saiq pessäq, tõsõn teiq tagasi;esimese mängu nad võitsid, teises said kaotajad revanšiedimädse mängo nä võidiq, tõõsõn saiq kaotajaq taso;
revideerima kont|.roľma-.rolliq -rolli63, revi|di̬i̬ŕmä-di̬i̬riq -deeri63, üle v .ümbre .kaema
, .ümbre tegemä
, revi|di̬i̬ŕmä-di̬i̬riq -deeri63
riba ri|ba-ba -pa26, (nurmõl, rõival) si|ba-ba -pa26, (nahal, lihal) hin|naŕ-ara -arat4, hinarakõ|nõ v hinaragõ|nõ-sõ -ist8lõikas paberist ribadlõigaś paprõst ribaq;lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinnilihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq;seda põlluriba on küll halb kündataa nurmõsiba om külh halv kündäq;seelik oli ribadeks (tõmmatud)jupka olľ siide;ribadeksnirmis;ribapõlludlanguisi nurmõq;külviribahidsa;
rida ri|da-a -ta29, rindrinna .rinda29, rõ̭ndrõ̭nna .rõ̭nda32, ro|do-do -to26, jor|o-o -ro26, liińliini .liini37, ronǵrongi .rongi37aja ritta!ajaq rongi!;haned lähevad reashaniq lääväq hannan;võtke haneritta!võtkõq handa!;luuletaja seab sõnu rittaluulõtaja sääd sõ̭nno ritta;reasrindapiten, rinnan, rian;sõdurid lähevad reas linna poolesoldaniq lääväq rindapiten liina poolõ;majad paiknevad ühes reasmajaq ommaq üten rinnan;
ridaelamu ridatar|õ-õ -rõ24, rida|maja-maja -majja v -maia28
ridamisi ridastikku
, kõrrastrannikualal oli linnu ridamisimere veeren olľ liino ridastikku;häid kontserte toimus lausa ridamisihäid kontsõrtõ olľ õkva kõrrast;
ridastikku ridastikku
, ritta
, ria(h)nistutage puud ridastikku!istutagõq puuq ritta v ria pääle!;põrandal magati ridastikkupõrmandu pääl maati rian;
rihm rihmrihma .rihma30kannab pükste peal rihmakand pükse pääl rihma;lapsele anti rihmalatsõlõ annõti rihma;kriisi ajal tuleb rihma pingutadarassõl aol tulõ rihma kokko tõ̭mmadaq;
rihtima .rihti ajama
, .rihťmä.rihtiq rihi63, .lihťmä.lihtiq lihi63, lu̬u̬ťmalu̬u̬tiq loodi63rihtis külaskäigu täpselt lõunasöögi ajalerihte v sääď külänkäügi õkvalt lõunasöögi ao pääle;neil olid kuulipildujad täpselt välja rihitudnäil olliq kuulipritsiq täpsähe vällä rihidüq;aiapostid tuleb paika rihtidaaiatulbaq tulõvaq loodi perrä paika rihtiq;
riiakas tü(l)lü.kakja- -t3, tü(l)lü.kiskja- -t3, tülütäjä- -t3, krassa|k-gu -kut13, hõelhõela .hõela30tal on väga riiakas naabertäl om väegaq tülükakja naabri;riiaka iseloomugahõela loomugaq;
riidehilp .rõivatük|k-ü -kü26, hilphilbu .hilpu37, pulsťpulsti .pulsti37, .rõivahibali|k-gu -kku38, .rõivahilba|k-gu -kut13, m nirdsoq-ńardsoq.nirtsõ-.ńartsõ .nirtsõ-.ńartsõ37, nännüski|q-de -t13mees ostis naisele hulga uusi riidehilpemiiś osť naasõlõ hulga vahtsit rõivatükke;kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle!ku sa ütśkõrd ärq koolõt, sõ̭s annaq naaq nirdsoq-ńardsoq mullõ!;kui palju sa endale neid riidehilpe kogud?ku palľo sa hindäle naid hilpõ korjat?;
riidetükk .rõivatük|k-ü -kü37, .rõivapal|a-a -la28kuub oli ta ainuke soojem riidetükkpindsak olľ timä ainukõnõ lämmämb rõivatükk;toppis augu ette villase riidetükitoppõ mulgu ette villadsõ rõivapala;
riidevärv .rõiva|värḿ-värmi -.värmi37, painpainu .painu37ostsin laadalt musta riidevärviosti musta painu laadu päält;
riik riiḱriigi .riiki37, valdvalla .valda33riikidevahelineriikevaihõlinõ;veealune riikviivald;
riiklik .riikli|k-dse -st5, riigi-
, .riikli|ne-gu -kku38riiklikud huvidriigihuviq v riigi kasuq;riiklik kindlustusriigikimmätüs;see on riiklik ettevõtesjoo ettevõtõq om riigi uma;
riismed (eläjäsöögi) m .ründ|eq-ide -it19, rünnüq.ründe .ründe36, .riibm|õq-idõ -it16, jätü(s)s|eq-ide -it11, per|ä-ä -rä24riismed pandi küünis eraldiriibmõq pantiq küünün eräle;kraapisin riismed kokkukoobidsi peräq kokko;lehmad olid heina ära söönud, ainult riismed olid järellehmäq olliq hainaq ärq söönüq, õ̭nnõ ründeq olliq alalõ;
riist riistriista .riista30, hrl m nõu† v nõvv†nõvvu (.)nõvvu37hobuseriistadhobõsõriistaq;selle jaoks olid tal omad riistad olemastuu jaos olliq täl umaq nõvvuq olõman;
riisuma .riibma.riibuq riibu64, mitmit kõrdo .riibõlõmariibõldaq .riibõlõ85, kõrras, kergehe riibsahta|ma-q -83, .riipsamariipsadaq .riipsa77, rü̬ü̬v́märü̬ü̬viq röövi63, .riisma.riisuq riisu64, pu̬u̬sťmapu̬u̬stiq poosti63, puusta|tama-taq -da82, .siśmä.sissiq sissi63riisus lehti hunnikusseriibõ lehti unikuhe;hõlpsasti riisutavriibsa;pärast sõda käisid röövlid rahvast riisumaspääle sõ̭a käveq sissiq siśmän v rahvast rüüv́män;ta on paljaks riisutudtä om puhtas v palľas poostit;hirm on une riisunudhirm om unõ rüüv́nüq;
riit riitriida .riita30puud on riidaspuuq ommaq riidan;
riivama putu|tama-taq -da82, putah(t)u|ma-daq -84, putahta|ma-q -83, putahu|tma-taq -da62, .külge .putmatormise ilmaga riivavad oksad akenttormigaq putahusõq ossaq aknõhe;kuul riivaskuuľ puttu külge;laps riivas vaasi ja see kukkus mahalatś puttõ vaasi külge ja tuu sattõ mahaq;teda riivas mehe pilgetimmä putuť mehe naŕminõ v tsusḱminõ;sõda riivas meid rängaltsõda putuť meid halusahe;
rikastama rikkambas tegemä
, mano(q) .andmalugemine rikastab õpilaste sõnavaralugõminõ tege opilaisi sõ̭navara rikkambas;rohelised taimed rikastavad õhku hapnikugarohilidsõq kasvoq andvaq õhulõ hapasnikku manoq;
rikastuma rikkas minemä
, .saamamees on rikastunudmiiś om rikkas lännüq v saanuq;
rike hä|dä-dä -tä24, rik|õq-kõ -õt18, muting-u -ut13, jukõrus-õ -t9, vi|ga-a -ka29pesumasina rike leiti ülesmõsumassina rikõq löüti üles;terviseriketervüsehädä;südamerikesüämeviga;mootoril on rikemoodoril om muting man;puidurikepuuviga;
rikkalik suuŕsuurõ suurt40, kõrrali|k-gu -kku38, kõv|a-a -va28tahan oma rikkalikke teadmisi jagadataha ummi suuri tiidmiisi edesi andaq;rikkalik saakhää saaḱ;tal on kodus rikkalik raamatukogutäl om koton hulga v mitmõsugumaidsi raamatit;
rikki rikkõhe
, rikkõlõ
, .katśki
, muttisa oled mu raadio rikki ajanudsa olõt mu raadio mutti käändnüq;auto läks rikkiauto lätś katśki;
rikkis rikkõ(h)n
, .katśki
, muti(h)nauto on rikkismassin om rikkõn;
rikkuma .rikmarikkuq riku64, (ärq) .tsurḱma.tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma.tśurkiq tśurgi63, .trotśma.trotsiq trotsi63, .vuśma.vussiq vussi63, julgõnda|ma-q -83sa oled mu töö ära rikkunudsa olõt mu tüü ärq tsurḱnuq;sa rikkusid uued riided (ära)vahtsõq rõivaq trotsõt ärq;pidu oli rikutudpido olľ ärq tśurgit;rikkus naise pärast oma elu (ära)sooruť ärq naasõ peräst uma elo;
rikkumine .rikmi|nõ-sõ -st5, üle.astmi|nõ-sõ -st5seaduserikkumine sai karistatudsäädüsest üleastminõ sai nuheldus;
rikkus rikkus-õ -t9, hüvvüs-(s)e -t11kõik rikkused pärandati ainukesele pojalekõ̭iḱ vara jäteti ainukõsõlõ pujalõ;meile on sedagi rikkust liiastmeile om sedägiq hüvvüst liiga palľo;ei ole rikkust kallist autot pidadaolõ-õiq võimu kallist autot pitäq;
riknema hukka v halvas minemä
, rikku|ma-daq -80, .tsurḱu|ma-daq -84riknenud söökhalvas lännüq süüḱ;viskasin riknenud õunad äravisksi rikkunuq ubinaq ärq;supil on riknenud maitsesupil om leühtünüq magu man;riknenud piimmültünüq piim;
rindmik rindrinna .rinda32, rõ̭ndrõ̭nna .rõ̭nda32putuka rindmiku külge kinnitub kolm paari jalgumutiga rõ̭nna külest nakkas kolm paari jalgo;
ring tsõ̭õ̭ŕtsõõri tsõ̭õ̭'ri37, t(s)iirt(s)iiro .t(s)iiro37, rinǵringi .ringi37näiteringnäütetsõ̭õ̭ŕ v näüterinǵ;klubis töötab 16 ringiklubin tüütäs 16 huvitsõ̭õ̭ri v ringi;lai teadmiste ringhulga tiidmiisi;maadleja võitis teises ringismaadlõja võiť tõsõn voorin;sõprade ringis on ta jutukassõpro siän om tä jutulinõ;
ringi .ümbre
, .kaari
, .tsiiro
, tsõ̭õ̭ri
, tsõõrakuhe
, pü̬ü̬rälapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringilatsõq muguq laskvaq morro piten (kaari v tsiiro);läheb ringi ümber metsalätt tsõ̭õ̭ri ümbre mõtsa;mul hakkab pea ringi käimamul lätt pää ümbre;pea käib ringipää käü v lätt ümbre;pöörame parem ringi!käänämiq parõmb otsa ümbre!;puhkemaja töötab aasta ringipuhkõmaja tüütäs aastak läbi;
ringiratast apa.kaari
, ratas(t).kaari
, tsõ̭õ̭ri
, pü̬ü̬rä
, .ümbretsõ̭õ̭riaina jookseb ringiratastmuguq lask rataskaari;käid ümber maja ringiratastkäüt ümbre tarõ apakaari;karussell käib ringiratastpüürhäll käü püürä;ringiratast ei ole ühtegi veesilmaümbretsõ̭õ̭ri olõ-iq üttegiq viisilmä;
ringis tsõõri(h)n
, tsõõraku(h)n
, tsiirakullaq
, .ümbre
, ligi
, .paikurahvas seisab ringis ümber lauarahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva;ta palk on keskmise ringispalk om täl nii keskmäne v keskmädse ümbre;poiss tuli koju kesköö ringispoisś tulľ kodo kesküü paiku;
ringkaitse: poliitikud asuvad ringkaitsessepoliitiguq kaitsvaq ütśtõsõ sälätagost;
ringkiri teedüs|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43ringkiri saadeti listiteedüskiri saadõti kirätsõ̭õ̭ri;
ringkond piiŕ|kund-kunna -.kunda32, .ümbre|kund-kunna -.kunda32, .ümbrüs|kund-kunna -.kunda -kunna -.kunda32, seltś|kund-kunna -.kunda -kunna -.kunda32Island jaotub seitsmeks ringkonnaksIsland om jaet säitsmes piiŕkunnas;see noormees liigub ainult haritud ringkondadestaa nuuŕmiiś liigus õ̭nnõ haritun ümbrekunnan v seltśkunnan;valimisringkondvalimispiiŕkund;
ringkäik tsõ̭õ̭ŕtsõõri tsõ̭õ̭'ri37, tsiirtsiiro .tsiiro37, tiirtiiro .tiiro37aasta ringkäik on täisaastak om tsõõri pääle tennüq;arst alustas oma hommikust ringkäikuarsť alosť umma hummogust tsõ̭õ̭ri;tegime linnas väikese ringkäiguteimiq liinan väiku tsõõri v tsiiro;
ringlema .ümbre .käümä
, .ümbre ju̬u̬skma
, tsõ̭õ̭rõlõmatsõõrõldaq tsõ̭õ̭'rõlõ85, tsõõra|tama-taq -da82veri ringlebveri käü ümbre;mees ringles unetult öistel tänavatelmiiś tsõõrať unõldaq üüsetsit huulitsit piten;jutt ringles aina raha ümberjutt käve kõ̭gõ raha ümbre;gripp on jälle ringlemasgripp om jälq liikman;raha ringlebraha liigus;
ringlus .ümbre.käümi|ne-se -st5, .liikmi|nõ-sõ -st5saun ergutab vereringlustsann pand vere parõmbahe käümä;looduses on vesi pidevas ringlusesluudusõn käü vesi kõ̭iḱ aig ümbre;raharinglusraha liikminõ;
rinne väe|rind-rinna -.rinda33, väe|rõ̭nd-rõ̭nna -.rõ̭nda33, rindrinna .rinda32, liińliini .liini37, mõts puu|rind-rinna -.rinda33, puu|rõ̭nd-rõ̭nna -.rõ̭nda33rinne kulges metsa tagantsõ̭aliiń juusḱ mõtsa takast;sõdurid saadeti rindelesoldaniq saadõdiq liini pääle;rinne hakkas lagunemaväerind nakaś lagonõma;on tegev spordi rindeltege sporditüüd;rabab kahel rindel: tööl ja kodusmurd tüüd katõ kotussõ pääl: tüü man ja koton;RahvarinneRahvarinnõq;alarinnealarind, tõõnõ rind;ülarinnepäärind, edimäne rind;põõsarinnepuhmakõsõq, puhmõrind;
riskima .julgu|ma-daq -80, .julgumajulõdaq .julgu77, .julgamajuladaq .julga77mina küll ei riskiks sellist asja ette võttamaq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq;riskis elugapanď elo mängo;kartsin küll, aga ikkagi riskisinpelgsi, pelgsi, ärq iks julgsi;
rist v risťristi .risti37kolme tee ristilkolmõ tii ristin v risti pääl;
ristama .risti .pandma
, (kokko) segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä v segähä88, .sortõ segämä
, .ristämäristädäq .ristä77naine ristas käednaanõ panď käeq risti;ristati kaks tõugukatś sorti ristäti v siäti kokko;
ristipuu (puu, kohe matusõlisõq lõikasõq risti) risťristi .risti37, ristipuu- -d50ristipuu on enamasti mänd või kuuskristipuu om inämbüisi petäi vai kuuś;Jeesus kannatas ja suri ristipuulJeesus kannahť ja kuuli risti pääl;
ristmik risťti̬i̬- -d51, (ti̬i̬)risť(-)risti (-).risti37Jüri ja Tartu tänava ristmikulJüri ja Tarto huulidsa risti pääl;reguleeritav, reguleerimata ristmikvalgusfoorigaq, valgusfoorildaq tiirisť;auto ületas ristmikuauto sõiť üle risťtii;
ristnurk risťnuk|k-a -ka31, kramṕ|nulk-nulga -.nulka31, karṕ|nulk-nulga -.nulka31, (jalgpallin) ülemäne nukkristnurgaga saunrisťnukagaq sann;lõi palli värava ristnurkalei palli värehti ülemäste nukka;
ristsed m .risťjä|dseq-tside -tsit13, .risťjä|dsiq-tside -tsit13, .risťkä|dsiq-tside -tsit13
ristseliti sällülde
, peräniq vallalõlamab ristseliti ja vahib lakkesällütäs v om sällülde ja vahis lakkõ;uks oli ristseliti lahti jäänudusś olľ peräniq vallalõ jäänüq;
robustne pro(o)sta- -t2, nukõli|nõ-dsõ -st5ta on selline robustne ja rumal meestä om sääne prosta ja ulľ miiś;robustne tööprosta tüü;robustsed näojoonedjämmeq näojoonõq;
rohelus rohili|nõ-dsõ -st5, .halľus-õ -t9metsade rohelusmõtso rohilinõ;aedlinna rohelusaidliina halľus;linnas on palju rohelustliinan om palľo rohilist;
rohi hainhaina .haina37, ru̬u̬hroho ru̬u̬ht39, rohiroho .rohto44, rohtroho .rohto44soe vihm paneb rohu haljendamalämmi vihm pand haina haľõtama;tema pole rohtusid kunagi tarvitanudtä olõ-iq ilmangiq ruuhi tarvitanuq;
rohima .kitskma.kitskuq kidsu64, (näpotävve viisi) .täśmä.tässiq tässi63ta rohib porgandeidtä kitsk põrḱnit v täsś põrḱnidõ sisest haina;peenrad on rohimatapindreq ommaq kitskmaldaq;
rohitsema rohi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, ravi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90
rohke suuŕsuurõ suurt40, hulgarohked kogemusedhulga tiidmiisi;rohkes rasvas praetud kartulidsuurõ rasvagaq praadiduq kardohkaq;ilmajaam hoiatab rohke vihma ja tugeva tuule eestilmajaam hoiatas suurõ vihma ja kõva tuulõ iist;ettekanne tekitas rohkeid vastuväiteidettekandõ pääle tulľ hulga v palľo vastaütlemist;rohke pakkumine viis hinnad allakõva pakminõ lei hinnaq alla;lumerohke talvsuurõ lumõgaq talv́;osavõturohked valimisedhulga osaliisigaq valimisõq;rohkearvuline kuulajaskondhulga kullõjit;
rohkem inämb-ä -ät13, .rohkõmb-a -at13sa oled võimeline rohkemakssa saat parõmbahe;mõni lobiseb rohkem, teine vähemtõõnõ jututas inämb, tõõnõ veidemb;siit Võrru on rohkem kui viiskümmend kilomeetritsiist Võrolõ om inämb viitkümmend kilomiitret;sõnu vahetati rohkem viisakuse pärastkõ̭nõldi rohkõmb v innembä viisakusõst;rohkemat mehed ei pärinudrohkõmb meheq küsü-üs;
rohkesti hulga
, palľo
, .kõvvainimesi kogunes koosolekule rohkestikuunolõkilõ kogosi hulga inemiisi;raamatuid ilmub meil rohkestiraamatit andas meil vällä palľo;kala saime rohkestikalla saimiq kõvva;
rohkus: parkide rohkus muudab linna kaunikspalľo parkõ tege liina ilosas;;
rohmakas pr(o)osta- -t2, jämme joonõgaq
, jämme- -t2, tahvitsõmaldaq
, nukõli|nõ-dsõ -st5rohmakas hooneprostalt tett v tahvitsõmaldaq hoonõq;rohmakad näojoonedjämme joonõgaq v nukõlinõ nägo;mõned muistsed tööriistad olid äärmiselt rohmakadmõ̭ni jago muistitsit tüüriisto olľ väegaq jämmelt tett;rohmakad naljadprostaq naľaq;rohmakas käitumineprosta ülevänpidämine;
rohmama .rohmamarohmadaq .rohma77, .rehksämärehästäq .rehksä76kana rohmas teisele nokagakana rehäś tõist tśangugaq;poiss rohmab midagi vastusekspoisś rohmas midägiq vastussõs;
rohusööja hainasü̬ü̬jä- -t3lihasööjad ja rohusööjad loomadlihasüüjäq ja hainasüüjäq eläjäq;
rohutirts (haina)ritsi|k-ga v -gä -kat v -kät13, (haina)ritśk v (-)(.)ritśkas(-).ritśka (-).ritśkat v (-)ritśkast15, haina|tsirts-tsirdsu -.tsirtsu37, hainaka(d)sa|k-gu v -ga -kut v -kat13kilk on hall, rohutirts rohelinetarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ;
roll os|a-a -sa26, osa.täütmi|ne-se -st5, rolľrolli .rolli37, ammõ|ť-di -tit13ei taha selles rollis ollataha-iq sändsen osan ollaq;minu roll on siin sellinemuq osa om tan sääne;
ronima ron|ima-niq -i57, ru|dima-tiq -di57, kedsimä†ketsiq kedsi57poiss ronis puu otsapoiskõnõ ronõ puuhtõ;roni siia paremale kohale!kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle!;kuhu sa ronid?kohe sa tüküt?;
ronk .kaarna- -t3, kaarnas.kaarna kaarnast22, kaarnõq.kaarnõ kaarnõt18, kaarnõh.kaarnõ kaarnõht20, kronkśkronksi .kronksi37, kronḱkrongi .kronki37kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodataku kaarnas üle talo lindas ja rüüḱ, sõ̭s om tallo kuuljat uutaq;ronk kraaksubkaarna kronkś;ronkmustad juuksedhiusõq mustaq ku kaarnõ siib;
roojane sita|nõ-dsõ -st7, pasa|nõ-dsõ -st7, poga|nõ-dsõ -st7roojased mähkmedsitadsõq mähḱmeq;juutidel ja araablastel on siga roojane loomjuudõl ja araablaisil om tsiga poganõ elläi;
rookima ru̬u̬ḱmaru̬u̬kiq roogi63, soomi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90vana kaev tuleb puhtaks rookidavana kaiv tulõ puhtas ruukiq;ma ihun nuga kala rookimiseksma hio väist kalla soomidaq;kinnituisanud teeraja peab lahti rookimakinniqtuisanuq tiirada tulõ vallalõ kaibaq;lähen välja lund rookimama lää vällä lummõ luuma;põrand oli nii must, et andis alles rookida!põrmand olľ nii must, et anď kassiq!;
room raheq.rahkõ rahet19hobune veab, nii et roomad naksuvadhopõń vidä, nii et rahkõq naksõlõsõq;
roomaja ru̬u̬maja- -t3, .siuglõja- -t3linnud põlvnevad roomajatesttsirguq ommaq peri ruumajist;
roomama ru̬u̬mamaroomadaq ru̬u̬ma77, ru̬u̬pamaroobadaq ru̬u̬pa77, ku̬u̬pamakoobadaq ku̬u̬pa77, rü̬ü̬pämärööbädäq rü̬ü̬pä77väikesed lapsed roomasid põrandalväikoq latsõq ruumssiq v kuupsiq põrmandut piten;olen juba küllalt su ees roomanud!olõ jo küländ su iin koobanuq!;ohtlikust kohast mööduti roomatesohtlikust kotussõst minti müüdä roomakallaq;
ropult = ropusti ropustõ
, poganahenii ropult ka ikka ei tohi rääkidanii ropustõ kah iks tohe-iq kõ̭nõldaq;elab ropultpoganahe eläs;neil pidi küll ropult õnne olemanäil pidi külq ulli muudu õ̭nnõ olõma;
rukis rü|gä-ä -kä25külvas rukisttekḱ rüki maaha;pikad rukkiõlednapuq;tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saatimahavva om hõel rügä, taast nappõ ei saaq;suvi- ja talirukissuvõ- ja talv́rügä;
rukkirääk rääkräägo37 v räägü37 v .rääko v .rääkü v -räägo#-räägü -.rääko#-.rääkü, rüä|rääkräägo37 v räägü37 v .rääko v .rääkü v -räägo#-räägü -.rääko#-.rääkü
rulluma .truľma.trulliq trulli63, trulli(h)n olõmavärvikiht hakkas tasapisi metalli pinnalt maha rullumavärmikõrd naaś tassakõisi metalli pinna päält vallalõ tulõma;sel taimel on leheservad millegipärast rullunudtaal kasvol ommaq leheveereq minkagiqperäst trullin;auto võib üle katuse rulludaauto või üle pää käändäq;
rumal rum|maľ-ala -alat4, ulľulli .ulli37, mo|ľo-ľo -lľo26, moľo|nõ-dsõ -st7, turak-gu -kut13rumal inimenerummaľ inemine, moľo, ulľ;rumal lugu küllulľ lugu külh;rumal nalirummaľ nali;see oli rumal poisstuu olľ moľo(nõ) poiskõnõ;rumalaid on ilmas ikka rohkem kui tarkuullõ om ilman iks inämb ku tarko;üks rumal on ikka lollim kui teineütś turak om iks ullimb ku tõ̭nõ;näe, tuli selline rumal mõtekaeq, tulľ sääne ulľ mõtõq;olen sattunud väga rumalasse olukordaolõ johtunuq väega ulli saiso;ära kuula seda rumala suuga vanameest!kullõlgu-uiq säänest ropu suugaq vannamiist!;sai rumala peaga välja öeldudrumaluisi sai kõ̭nõldus;rumalavõitupuuľulľ, ullipoolinõ, ullinõ;rumalavõitu inimeneullipoolinõ inemine;on selline rumalavõitu inimene, mis sa temast tahadtä om sääne puuľulli inemist, miä sa täst tahat;
rumalasti rumalahe
, rumalalõ
, ullistõkõik kukkus kuidagi rumalasti väljakõ̭iḱ lätś kuikinaq rumalalõ;rumalasti rääkimahäüssä ajama;
rumalus .ulľus-õ -t9, rumalus-õ -t9, ullitus-õ -t9olen suure rumalusega hakkama saanudolõ suurõ ulľusõ tennüq;tal oli oma rumaluse pärast häbitäl olľ uma ulľusõ peräst häbü;lapsed räägivad tihti üliarmsaid rumalusilatsõq kõ̭nõlõsõq sagõhõhe väega armsit rumaluisi;ise täismees, aga viidab aega igasuguste rumalustegaesiq täüsmiiś, a viit aigo egäsugumaidsi ullituisigaq;rumalusi tegemaullitama mitmit kõrdo ullõlõma;mis sa räägid rumalusi!mis sa noq ulli ajat!;
rupskid m .(k)rupski|q-dõ -id1, päädi|geq-kide -kit13rupskisupppäädigeruug v rupskisupṕ;
ruse kasvot m soe.hamb|aq-idõ -it23, rusõq.ruskmõ rusõt19
rusikas rusi|k-gu -kut13, ruśk.ruśku .ruśkut15, .ruśk(as).ruśka ruśkast15, kula|k-gu -kut13rusikavõitlusrusiguvõigõlus;rusikavõitlejarusiguvõikõlõja;rusikareegelrusigusäädüs;nagu rusikas silmaaukuniguq kulak silmämulku;käed on selja taga rusikaskäeq ommaq sälä takan ruśkun;mehike elab kogu aeg oma naise rusika allmehekene eläs kõ̭iḱaig uma naasõ malga all;
rusu kivipur|u-u -ru26, m varõm|õq-idõ -it16, kandskandso .kandso37, asõ-mõ v -ma -nd16, ahi|varś-varrõ -vart49uhkest linnast jäid järele ainult rusuduhkõst liinast jäiq perrä õ̭nnõ varõmõq;lennukirusudlinnugi tüküq;kõik oli rusudeks pommitatudkõ̭iḱ olľ purulõ pommitõt;
rusuma .vaivamavaivadaq .vaiva77, .painamapainadaq .paina77, pitsi|tämä-täq -dä82miski nagu rusuks aina ta hingemidägiq õkva ku vaivas kõ̭gõ tä hinge;mis sind rusub?miä sinno vaivas?;rinnas rusubrinnon pitsitäs;rusuv vaikuspainaja vaikus;igapäevaelu oli rusuvalt üksluineegäpääväne elo olľ rasõhõhe v umbõ ikäv;
rutakalt kibõhõhe
, kibõhõlõ
, kipõstõ
, kipõlõ
, rutugaq
, rutulidsõlt
, rutustõrutakalt tehtud töörutugaq tett tüü;laps hakkas isukalt ja rutakalt söömalatś nakaś himogaq ja rutulidsõlt süümä;ettepanekust keelduti liiga rutakaltpakminõ üteldi ärq ülearvo kipõstõ;ära tee seda tööd nii rutakalt!ärq hapalguq taa tüügaq niimuudu!;
rutakas rutuli|nõ-dsõ -st5, .rutliga|nõ-dsõ -st5, .rutli|k-gu -kku38, kipõ- -t14, räpä|k-gu -kut13, äkili|ne-dse -st5astus rutakal sammulastõ rutulidsõ sammugaq;iga lausega läks käekiri rutakamaksegä lausõgaq lätś käekiri räpäkumbas;ära ole nii rutakas!olku-uiq nii äkiline!;rutakas otsusäkiline otsus;
rutem rutõmbahe
, rutõmbalõ
, rutõmbihe
, rutõmbuisi
, kipõmbahe
, kipõmbalõ
, rühembüisi†mida rutem töö valmis saad, seda paremmidä rutõmbahe tüü valmis saat, tuu parõmb;tule juba rutem!tulõq innembüisi!;
rutiin ikävigävä igävät4ei talu rutiiniei kannahtaq taad üttemuudu elämist-olõmist;
rutjuma .surbma.surbuq surbu64, pitsi|tämä-täq -dä82, .litsma.litsuq litsu64vihmahoog on vilja vastu maad rutjunudvihmahuug om vilä mahaq pandnuq;
rutt rut|t-u -tu37, kipõ- -t14, ru|pin-bina -binat4, ki|bu†-bu -pu26sul on kogu aeg ruttsul om kõ̭gõ kipõ v sul om kõ̭gõ kibu takan;
ruttama rut|tama-adaq -ta77, rutu|tama-taq -da82, kip|pama-adaq -pa77peame ruttama, sest oleme niigi hiljaks jäänudmi piät ruttama, niigiq olõmiq ildas jäänüq;ärevad mõtted ruttavad läbi peahereväq mõttõq juuskvaq läbi pää;ei maksa ajast ette rutataolõ-iq vaia aost ette rühkiq;sõdur ruttas käsku täitmasõ̭amiiś rutaś käsko täütmä;kuhu sa ruttad?no kohe sa rututat?;rutta nüüd!kippaq noq!;rutta aeglaselt!rühiq rahulidsõlt!;
ruttu ruttu
, .virka
, virgastõ
, kipõstõ
, kibõhõhe
, kibõhõlõ
, .kähko
, käbehehe
, käpestekäi ruttu kodus ära!käüq virka koton ärq!;aeg läheb ruttuaig lätt kibõhõhe;tee nüüd ruttu, muidu jääme hiljaks!tiiq noq virka, muido jäämiq ildas!;talvine õhtu jõuab ruttu kättetalvinõ õdak tulõ kipõstõ kätte;tahab vähese tööga ruttu rikkaks saadataht veitü tüügaq ruttu rikkas saiaq;
rutuline rutuli|nõ-dsõ -st5, .rutliga|nõ-dsõ -st5, kipõ- -t14küsimus nõuab rutulist vastustküsümüs taht rutulist vastust;külalise ärasõit oli õige rutulinekülälise ärqsõit olľ õigõq äkiline;tuleb rutulise sammugatulõ kipõ astmisõgaq;
ruuduline kruuduli|nõ-dsõ -st5, kruudili|nõ-dsõ -st5, kruudõli|nõ-dsõ -st5joonelised ja ruudulised vihikudjuťligadsõq ja kruudilidsõq vihuq;
ruuge rebäse.karva
, tummõkõlla|nõ-dsõ -st7, helle|pruuń-pruuni -.pruuni37tal on ruuged juuksed ja ruuge habetäl ommaq rebäsekarva hiusõq ja habõnaq;
ruulima moodun olõmavanad asjad ruulivad täiegavanaq aśaq ommaq väega moodun;
ruum ruuḿruumi .ruumi37, tar|õ-õ -rõ24, kotus-(s)õ -t11ühel hetkel olin äkki täiesti väljaspool aega ja ruumikõrragaq olli õkva peris välänpuul aigo ja ruumi;koosoleku pidamiseks läks vaja suurt ruumikuunolõgi pidämises olľ vaia suurt ruumi v tarrõ;võtke end koomale, mul ei ole ruumi!võtkõq hindä kuumbalõ, mul olõ-iq ruumi!;
ruumipuudus ruumi.puudu|s-(sõ) -(s)t10, ruumihä|dä-dä -tä24, kitsas.kitsa kitsast22aastaid ruumipuuduses olnud kool sai endale uue avara majaaastit ruumihädän olnuq kuuľ sai hindäle vahtsõ abara maja;
ruutpesiti kruutpesälderuutpesitsi kartulipanek jäeti varsti sinnapaikakruutpesälde kardohkapandminõ jäteti pia sinnäqpaika;
ruutu (kaardimängon) (k)ruut(k)ruudu .(k)ruutu37, kruuťkruudi .kruuti37ruutu on trumpkruuť om trumṕ;
rõdu rõ|du-du -tu26, tõr|a-a -ra26üheksakorruselise maja rõdudütsäkõrdsõ maja rõduq;rõduga aittõragaq ait;
rõhk 1. füüs .rõuhku|s*-(sõ) -(s)t10, rõhkrõhu .rõhku37, survõq.survõ survõt18, truk|ḱ-i -ki37reaktsiooni toimumiseks vajati kõrget rõhkuvastamõo jaos olľ vaia suurt rõuhkust;õlu on vaadis rõhu allollõl om tönnin trukḱ man;ta paneb väljanägemisele palju rõhkutä rõuhk väega vällänägemise pääle;õhurõhkõhurõuhkus;rehvirõhkkummisurvõq;2. kiiľ rasõhus-õ -t10selles sõnas on rõhk teisel silbilseon sõ̭nan om rasõhus tõsõ silbi pääl;
rõivas rõivas.rõiva rõivast22kasutatud rõivaspruugit rõivas, pulsť;kasutatud rõivaste kaupluspulstipuuť;toit ja rõivad on siin talus priidsüüḱ ja rõivaq ommaq siin talon priiq;mees oli nahkseis rõivaismiiś olľ nahatsin rõivin;
rõivistu .rõiva|ruuḿ-ruumi -.ruumi37, .rõiva|hoit-hoiu -.hoitu32sportlased on alles rõivistus riideid vahetamassporťlasõq ommaq viil rõivaruumin rõivit vaihtaman;polikliiniku rõivistupolikliinigu rõivahoit;
rõkatama hõigahta|ma-q -83, helähtä|mä-q -83, kõlahta|ma-q -83rõkatas rõõmusthõigahť rõõmu peräst;vise tabas ja rahvas rõkatas rõõmsaltvisõ lätś täppi ja rahvas hõigahť rõ̭õ̭msahe;
rõkatus hõigah(t)us-õ -t9laagriplats täitus laste rõkatustestlaagriplatś sai täüs latsi hõigahuisi;
rõkkama .hõiskamahõisadaq .hõiska77, helä(hä)mähelläq v helädäq hellä v helähä88, helähtä|mä-q -83, helis|emä-täq -e87, kõlahta|ma-q -83publik rõkkab heameelestpublik helähäs häästmeelest;mets rõkkab püssipaukudestmõts helähtäs püssäpaugõst;sõimab nii, et kogu küla rõkkabsõimas nii, et terveq külä helises;rõõmust rõkkav plikakerõõmust hõiskaja tütrigukõnõ;selle peale puhkes rõkkav naertuu pääle lätś vallalõ kõva naar;
rõngas rõ̭ngas.rõ̭nga rõ̭ngast22, vahrvahru .vahru37keris traadi rõngassekere traadi rõ̭ngahe;olümpialipul on viis rõngastolümpiälipu pääl om viiś rõ̭ngast;silme ees tantsisid värvilised rõngadsilmi iin tandsõq värmilidseq rõ̭ngaq;lindude märgistamiseks kasutatakse rõngaidtsirkõ märḱmises tarvitõdas rõ̭ngit;värav on rõngast lahti jäänudvärehť om vahrust vallalõ jäänüq;
rõngastama rõ̭ngasta|ma-q -83, rõ̭ngast v .rõ̭ngit .pandmatoonekurgede poegi hakati rõngastama juuli algusestoonõkurgi poelõ naati rõ̭ngit pandma hainakuu alostusõn;ei meeldi mulle need rõngastatud kulmude ja ninadega tegelasedmiildü-üiq mullõ nuuq rõ̭ngastõduisi kulmõ ja nõ̭nnogaq tegeläseq;päris uskumatu, et isegi temasugune poissmees on nüüd rõngastatudperis uskmaldaq asi, et eskiq timäsugumanõ poisśmiiś om noq ärq rõ̭ngastõt;
rõske rõssõq.rõskõ rõssõt18, rõssõh.rõssõ rõssõht18, .rõskõ- -t1, nesse†- -t64et toad rõskeks ei läheks, pandi ahjud kütteet tarõq rõssõs lääsi-iq, pantiq ahoq küttümä;rõsked puud ei taha hästi põlema minnarõssõq puuq taha-iq häste palama minnäq;ilm on täna rõskevõituilm om täämbä sääne rõssõnõ;
rõõmus rõ̭õ̭msa- -t3, iloli|nõ-dsõ -st5, naľali|nõ-dsõ -st5, lustili|nõ-dsõ -st5, naaruli|nõ-dsõ -st5muutusime üha rõõmsamakslätsimiq kõrrast ilolidsõmbas;klassi kõige rõõmsam poissklassi kõ̭gõ naľalidsõmb poisś;kirjud kardinad teevad toa rõõmsakskiriväq kardinaq tegeväq tarõ rõ̭õ̭msas;rõõmus tüdrukilolinõ tütäŕlatś;
rõõmustama rõõmusta|ma-q -83, rõ̭õ̭mu .tundma
, rõ̭õ̭mu tegemä
, rõ̭õ̭msas tegemäselle asja juures ei ole midagi rõõmustadataa aśa man olõ-iq midä rõõmustaq;kokkusaamine ei rõõmustanud meid põrmugitrehvämine tii es meile sukugiq rõ̭õ̭mu;mees rõõmustas naist lilledegamiiś tekḱ naasõlõ lillegaq rõ̭õ̭mu;küll seda last on raske rõõmustadakülh taad last om rassõ rõ̭õ̭msas tetäq;
rõõmutu rõõmuldaq
, iloldaqmiks pruut ja peig nii rõõmutud on?mille mõrsja ja peigmiiś nii iloldaq ommaq?;rõõmutu naeratusrõõmuldaq naarahtus;rõõmutu maastikikäv maastik;rõõmutud värvidigäväq värmiq;
rõõsakas rõõsali|k-gu -kku38rõõsaka näoga ja hea tervise juuresrõõsaligu näogaq ja hää tervü man;
rõõsk rõ̭õ̭skrõõsa rõ̭õ̭'ska32rüüpas rõõska piimaserbäś rõ̭õ̭ska piimä;õed olid viiekümneseltki nii rõõsad, et pane või mehelesõ̭saraq olliq viiekümnedseltkiq nii rõõsaq, et panõq vai mehele;
räbal 1. rä|päľ-bäli -bälit4, räbä|k-gu -kut13, närtsnärdso .närtso37, näräľ-i -it4, ri|puľ-buli -bulit4, ribusḱ-i -it13, när|o-o -ro26, luparď-i -it13vana riideräbalvana rõivaräpäľ;pühkis räbala sisse käed puhtakspühke närdso sisse käeq puhtas;räbalaiks kantud riidedräbälis kannõduq rõivaq;taevaalused pilveräbaladtaivaalodsõq pilveribuliq;kutsikas näris raamatu räbalakskutsik jüri raamadu räbälis;2. kehvkehvä .kehvä35, vile|ts-dsä -tsät13tervis muutub järjest räbalamakstervüs lätt kõrrast kehvembäs;kurdab, et elu on räbalkaibas, et elo om kehv;
räbalasti kehväste
, viletsähe
, viletsäle
, sitastõasjad lähevad räbalastiaśaq lätväq viletsähe;tunneb end väga räbalastitund hinnäst väega kehväste;
rähklema rabõl|õma-daq -õ85, rabõhõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .rehkelemäreheldäq .rehkele85, roobõlda|ma-q -83, ru̬u̬bõlõmaroobõldaq ru̬u̬bõlõ85pöörleb ja rähkleb unetult asemelväherdeles ja rabõhõlõs unõldaq asõmõ pääl;poisid rähklesid ja rüselesid omavahel terve vahetunnipoisiq rehkeliq ja müdseliq hindäkesken terve vaihõtunni;mis sa sedasi rähkled, anna endale puhkust!miä sa niimuudu ruubõlõt, annaq hindäle puhkust!;pärast eilset kibekiiret rähklemist on kondid valusaks jäänudpäält eeläskist kõvva rabamist ommaq kundiq halusas jäänüq;
räitsakas rätsä|k-gu -kut13suuri räitsakaid langeb aeglaselt allasuuri räitsit satas tassa alla;hakkas sadama laia räitsakatnakaś sadama laḱa rätsäkut;
rämps askasu .asku36, prahťprahi .prahti37, rämpsrämpso .rämpso37, prü|gü-gü -kü26need pole kunstiteosed, vaid odav rämpsneoq olõ-õiq kunstiteosõq, a otav rämps;kuuri alla on igasugust rämpsu kogunenudkuuri alaq om egäsugumast asku korjunuq;ehitusest jäänud rämps põletati äraehitüsest jäänüq prahť palotõdi ärq;see oli küll täiesti rämps kaup seal lettideltuu olľ külq otsaniq rämps kaup sääl lette pääl;
rändama .rändämärännädäq .rändä77, .roitma.roitaq roida61ta on palju mööda maailma rännanudtä om palľo ilma piten roitnuq;terved rahvad on rännanud paigast paikaterveq rahvaq ommaq rännänüq paigast paika;üks kuulujutt rändab ringiütś kõlahus liigus;terve päeva rändasin mööda metsa ja rabaterve päävä roidi mõtsa ja suud piten;vana mööbel rändas pööningulevana müübli rännäś tarõ pääle;
rängalt = rängasti rängäste
, .ränkä
, rasõhõhekukkus nii rängalt, et murdis jalaluusattõ nii rängäste, et murď jalaluu ärq;ta elab seda rängalt ületä eläs tuud rasõhõhe üle;mind on rängalt solvatud!minno om väega ärq pahandõt!;tal on rängalt rahatäl om ränkä muudu rahha;küll ütles teisele rängalt!külh üteľ tõsõlõ halvastõ!;
ränk ränkrängä .ränkä35, rassõ- -t14ärge endale ränga tööga liiga tehke!tekku-uiq hindäle hätä rassõ tüügaq!;rängad lahingudrassõq tapõlusõq;rängale sajule ei paistagi lõppu tulevaträngäle saolõ paistu-uiq lõppu tullõv;kuritööle järgnes ränk karistuskuŕalõtüüle tulľ rassõ nuhklus;ränk ja raske tööränk ja rassõ tüü;
rännak .rändämi|ne-se -st5, rännäng-u -t13, .roitmi|nõ-sõ -st5, roitroido .roito37viietunnise rännaku järel jõudsime välja mere äärdepääle viietunnilist roitmist joudsõmiq vällä mere viirde;võtsime ette pikki rännakuidvõtimiq ette pikki rändämiisi;väeosa asus juba enne koitu rännakuleväeosa alosť jo inne aovalgõt rännängut;
ränne .rändämi|ne-se -st5rahvastiku rännerahva rändämine;lindude sügisene ränne on alanudtsirkõ sügüsene rändämine om pääle naanuq;
räpakalt räpäkuhe
, räpäkälläq
, räpäkallaq
, räpäkullaq
, räppämiisi
, ropakuhe
, ropakulõ
, horśostõräpakalt tehtud tööropakuhe v ülekäe v hobõsõ säläst tett tüü, horsõndus;räpakalt tegemahorsõndama, räpätämä, räpäkuhe tegemä;töötab hooletult ja räpakalttege tüüd hoolõldaq ja räppämiisi;lükkas akent pisut räpakalt ja klaas mõranestougaś akõnd tsipa ropakuhe ja klaaś mõrahtu ärq;
räpakas räpä|k-gu -kut13, räpäku|nõ-dsõ -st5, ropa|k-gu -kut13, ropaku|nõ-dsõ -st5ta on muidu kena inimene, aga väga räpakastä om muido kinä inemine, a väega ropak;see poiss on loomult püsimatu ja räpakastaa poiskõnõ om loomu poolõst püsümäldäq ja räpäkunõ;askeldas köögis räpakate, nurgeliste liigutustegatohkõnď köögin ropakidõ, nukõliidsi liigutuisigaq;
räpane kasimaldaq
, asu|nõ-dsõ -st7, rop|p-u -pu37, mustmusta .musta31, mustõnu|q- -t1räpane inimeneropp v kasimaldaq inemine, pokań, pooganď;räpasel linal on räpased nõudmustõnu lina pääl ommaq mõskmaldaq anomaq;kitsad ja räpased tänavadahtagõsõq ja asudsõq huulidsaq;räpase väljanägemisega vanameeskasimaldaq vanamiiś;see on räpane laimtaa om häbemäldäq laim;
räsima .kakmakakkuq kaku64, .pulsťma.pulstiq pulsti63, .räütmä.räütäq räüdä61, rä|dsimä-tsiq -dsi57, räsü|tämä-täq -dä82torm on õunapuid kõvasti räsinudtorḿ om uibiid kõvva pulsťnuq v kaknuq;muredest räsitud meesmurrist rädsit miiś;suure tuule ja rahega on vili räsitudsuurõ tuulõ ja räüsägaq om vili ärq rädsähünüq;pärast kahte kuud välitöid nägid geoloogid väga räsitud väljapääle kattõ kuud välitöid näütsiq geoloogiq väega kakõnuq vällä;
rääbakas rä(ä)bä|k-gu -kut13, rä|päľ-bälä -bälät4, rääbüs-(s)e -t11, rääbüsḱ-i -it13rääbaka välimusega meesräbägu vällänäütämisegaq miiś;mul pole muud kinki kui paar rääbakat lilleõitolõ-iq mul muud kingitüst ku paaŕ räbälit lillihäidsend;koer oli pärast pulmi nagu vana rääbakaspini olľ päält hattsaajo nigu vana rääbüs;
rääkima kõ̭nõl|õma-daq -õ85laps alles õpib rääkimalatś viil opṕ kõ̭nõlõma;asi pole veel lõplikult selgeks räägitudasi olõ-iq viil lõpuniq selges kõ̭nõld;mul pole siin midagi kaasa rääkidamul olõ-iq tan midägiq üten kõ̭nõldaq;roppusi rääkimahalvastõ suud pruuḱma;ei jaksa osta ajalehtigi, raamatutest rääkimatajovva-iq ostaq aolehtigiq, raamatist kõ̭nõlõmaldaq;ebaselgelt rääkimasegätsehe kõ̭nõlõma, mämmätämä, mämä(hä)mä;räägib nagu raamatustkõ̭nõlõs õkva ku kiräst kaes;taga rääkimatakan kõ̭nõlõma, tsoskatama, tsosistama, haaǵama, tśa(h)katama;küla räägib teda tagakülä kõ̭nõlõs timmä;vastu rääkimavasta ajama, vasta haukma;kui midagi käsid, siis ainult räägib vastuku midä käset, sõ̭s jõbisõs vasta õ̭nnõ;
räämas mustõnu|q- -t1, .laokillaq
, huka(h)nporisel ajal on lapsed õhtuks täiesti räämasmuatsõl aol ommaq latsõq õdakus tävveste mustõnuq;metsistunud ja räämas parkärqkasunuq ja laokillaq parḱ;poissmehe elamine oli üsna räämaspoisśmehe elämine olľ peris luisun;riided räämasrõivaq hukan;
rögisema .rüügämärüvvädäq .rüügä77, rägis|emä-täq -e87, krõ̭õ̭gamakrõõadaq krõ̭õ̭'ga77, rägäske|(l)lemä v rägähe|(l)lemä-lläq -(l)le86, .räägelemäräägeldäq .räägele85vanal Villemil on kopsud läbi, muudkui köhib ja rögiseb, päris kole vaadatavanal Villemil ommaq tävvüq läbi, muguq pröhkätäs ja rüügäs, peris jälle kaiaq;rögisevalt köhima(p)röhkätämä;
röhitsema mitmit kõrdo .röühkelemäröüheldäq .röühkele85, röhü|tämä-täq -dä82, kõrras röhähtä|mä-q -83, röhüte|(l)lemä-lläq -(l)le86, .rõhkamarõhadaq .rõhka77, rõ̭õ̭hkamarõõhadaq rõ̭õ̭'hka77siga röhitseb sulustsiga röühkeles sulun;ta ei suutnud enam süüa, ainult röhitses veeltä jovva-as inämb süvväq, õ̭nnõ rõhaś viil;
röhitsus röüheq.röühke röühet19, rõhõq.rõhkõ rõhõt19, rõõgõqrõ̭õ̭'hkõ rõõgõt18, rõõgahus-õ -t9limonaad tekitas tal röhitsusilimonaať ai timmä röühkelemä;
rööbas rööbeqrü̬ü̬pe rööbet18, rööbäsrü̬ü̬pä rööbäst22veoauto tekitas teele sügavad rööpadviomassin ai tiile süväq rüüpeq sisse;elu hakkas jälle rööbastesse minemaelo naaś jälq rüüpähe minemä;raudteerööbasraudtiirööbeq, raudtiirööbäs, relsś;kolm vagunit jooksis rööbastelt mahakolm vagonit joosiq rüüpide päält maaha;kitsarööpmelineahta rüüpegaq, ahta relsivaihõgaq;laiarööpmelinelaja rüüpegaq, laja relsivaihõgaq;teda ei vii küll miski rööpast väljatimmä vii-iq joht ütśkiq asi hindäst vällä;
rööbiti .kõrvuisi
, rööbilde
, rü̬ü̬psehe
, rü̬ü̬psele
, samal aol
, ütel aollumes läksid peaaegu rööbiti kolmed jäljedlumõn lätsiq pia kõrvuisi kolmõq jäleq;tänav kulgeb raudteega rööbitihuulits juusk raudtiigaq rööbilde;ülesande kallal töötab rööbiti mitu uurimisrühmaülesandõgaq tüütäs samal aol mitu uuŕmisrühmä;Kanadas on rööbiti kasutusel nii inglise kui prantsuse keelKanadan pruugitas kõrvuisi nii inglüse ku prantsusõ kiilt;
röögatu perä|dü-dü -tüt1, armõ|du-du -tut1, ilma|du-du -tut1, perädü- v armõdu- v ilmadu|suuŕ-suurõ -suurt40röögatu laevperädüsuuŕ laiv;sinna on röögatu maa minnasinnäq om ilmadu maa minnäq;tohutu,hiiglasuur
röövik (libligu) vagõl v vaklvagla .vakla45paljud röövikud on taimekahjuridpalľo vaklo ommaq kasvõ kaḣotegijäq;kapsaliblika röövikud söövad kapsalehtikapstalibligu vaglaq sööväq kapstalehti;
röövima rü̬ü̬v́märü̬ü̬viq röövi13, .riisma.riisuq riisu64nad röövisid talt rahakotinä rööveq täl rahakoti ärq;ta on paljaks röövitudtä om palľas riisut;sõda röövis naistelt mehedsõda võtť naisilt meheq ärq;mure röövis mult unemurõq võtť mul unõ ärq;verekaotus röövis jõuverekaotus võtť jovvu ärq;viin röövib mehelt mõistuseviin vii mehel meele pääst;
rüblik .naaskli- -t1, latsõ|ots-otsa -.otsa31, latsõräbä|k-gu -kut13, .rüütlä|ne-(d)se -st5, .mardla|nõ-sõ -st5, krantśkrandsi .krantsi37poisirüblikpoiskõsõnaaskli;lapsed, rüblikud, on toa segi keeranudlatsõq, rüütläseq, ommaq tarõ segi käändnüq;väiksena oli ta paras rüblikväikust pääst olľ tä igäväne krantś v kabajandsik;
rühkima 1. .rühḱmä.rühkiq rühi63, rupi|tama†-taq -da82tuleb edasi rühkidatulõ edesi rühkiq;hakati mäest üles rühkimanaati mäest üles rühḱmä; 2. kq karügama
rühm parḱpargi .parki37, parťpardi .parti37, rühmrühmä .rühmä35, salksalga .salka31, tśobari|k-gu -kku38, tsagari|k-gu -kku38, punťpundi .punti37suur rühm inimesisuuŕ parḱ inemiisi;väike hoonete rühmväiku tśobarik huunit;haned kogunevad rühma, sügis on tulemashaniq võtvaq parki, süküs om tulõman;teedel rändas inimesi küll üksikult, küll rühmititeie pääl rännäś inemiisi külh ütsi, külh pargiviisi;tüdrukul tuleb lasteaias rühma jõulupidulatśkõsõl tulõ latsiaian rühmä joulupido;keset küla kompanii peatus ja jagunes rühmadekskesk küllä jäi kompanii pidämä ja jagosi rühmis;saadikute rühmsaadikidõ rühm;uurimisrühmuuŕmisrühm;vanuserühmvannus(õ)rühm v iärühm;rühmajuhtrühmäjuhť v rühmävitäi;rühmaviisi, rühmitipargiviisi, pargildõ, rühmäviisi;rühmaülemrühmäülemb;
rühmama: perenaine rühmas terve eluajapernaanõ ründsüť terve eloao;;rügama
rüht kihä|hoit-hoiu -.hoitu32, saisang-u -ut13hea, halb rühthää, halv kihähoit;sirge rühiga noormeessirgõ saisangugaq nuuŕmiiś;tüdrukul on kaunis nägu ja uhke rühttütrigul om illos nägo ja uhkõ saisang v kihähoit;
ründama .ründämärünnädäq .ründä77, pääle minemä v tulõma v .murdma, .külge minemä v tulõmaõhust ründas laevu lennuvägiõhust rünnäś laivo linnuvägi;vaenlane ründas suurte jõududegavainlanõ tulľ suurõ jovvugaq pääle;ründavad vaenlase kaitseliinelääväq vainlasõ kaitsõliine pääle;vang ründas valvurit selja tagantvanǵ lätś vahilõ sälä takast külge;koer ründas mindpini tulľ mullõ külge;ajakirjandus ründab linnavolikoguaokirändüs ründäs liinavolikoko;
rünnak .ründämi|ne-se -st5, rünnä|k-gu -kut13, päälemine|ḱ-gi -kit13, pääletulõmi|nõ-sõ -st5väeosa läks rünnakuleväeosa lätś pääle;rünnak löödi tagasirünnäk lüüdi tagasi;pommirünnakpommirünnäk;õhurünnakõhurünnäk;algas rünnak vaenlase positsioonidelenaati vainlasõ positsioonõlõ pääle minemä;meie meeskonna rünnak lõppes väravagamiiq miiśkunna ründämine lõppi värehti lüümisegaq;
rünt eläjät hür|rüľ-ülä -ülät4, kivihür|rüľ-ülä -ülät4, rüntründä .rüntä35rünt on väike täpiline kalakivihürrüľ om väiku täpliganõ kala;
rüpp 1. üsküsä .üskä34laps poeb ema rüppelatś roni imäle üskä;peitis oma näo tema rüppekäkke uma näo timä üskä;naise rüpp oli viljatunaanõ saa-as latsi;käed vajusid rüppekäeq vaioq üskä v rippu;istub käed rüpesistus käeq üsän v ripun;sellest tüdrukust ei saa asja, kes kogu aeg käed rüpes istubtuust latśkõsõst saa-aiq asja, kiä kõ̭iḱaig istus käeq putsiritsikun;pääses linnast looduse rüppepässi liinast luudustõ v luudusõ hõlma;need asjad on ammu unustuse rüppe vajunudnuuq aśaq ommaq ammuq unõhtustõ v unõhtusõ hõlma vaonuq;2. (rõival) rüp|p-ü -pü37korjas õunad rüppe ja tõi kojukoŕaś ubinaq rüppü ja tõi kodo;
rüselus rüselüs-e -t10, räselüs-e -t10, müdselüs-e -t10, .kiskmi|nõ-sõ -st5, nahelus-õ -t9bussi ukse juures tekkis rüselusbussi ussõ man tekkü rüselüs;jalgpallifännide ja politseinike vahel tekkis rüselusjalgpallihullõ ja politsei vaihõl lätś rüselüses;
rütm takťtakti .takti37, joro|kõrd-kõrra -.kõrda30elurütmelokõrd, elotakť;elu on rütmist väljaselo om taktist välän;tal pole rütmitunnettä ei piäq takti;süda on rütmist väljassüä om taktist välän;samba rütmsamba jorokõrd;Ladina-Ameerika rütmidLadina-Ameeriga jorokõrraq;pill pani jalad muusika rütmis liikumapilľ lei väega jalga pite;
rüvetama .tsurḱma.tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma.tśurkiq tśurgi63, .trotśma.trotsiq trotsi63, .teo|tama-taq -da81, pooga|tama-taq -da82, püre|tämä-täq -dä82vaenlase sõjamehed rüvetasid meie naisivainlasõ sõ̭ameheq tśurgõq v teodiq mi naisi;pühadust rüvetamapühähüst teotama;ära rüveta oma hinge!poogatagu-uiq umma henge!;heitveed rüvetavad järvetsolgiviiq püretäseq järve;
rüü rüüdrüvvü .rüüdü36avar rüüapaŕ rüüd;valges rüüs nainevalgõ rüvvügaq naanõ;raudrüüm raudrõivaq;ametirüüammõdirõivas;põgenes linnast mungarüüspagõsi liinast ärq munga rõivin;maja on saanud uue rüümaja om saanuq vahtsõ vällänägemise;
rüübe serbäh(t)üs-e -t9, serväh(t)üs-e -t9jõi kruusi paari rüüpega tühjaksjõi kroosi paari serbähüsegaq tühäs;see on väärt rüübeseo om hüä serbähüs v juuḱ;
rüüpama .serbämäservädäq v serbädäq .serbä77, .serpämäserbädäq .serpä77, .körpämäkörbädäq .körpä77, .kihmamakihmadaq .kihma77, kõrras serbähtä|mä-q -83, servähtä|mä-q -83, körbähtä|mä-q -83rüüpas tubli sõõmu õlutserbäś kõva suutävve olt;rüüpas ära kruusitäie hapupiimaserväś ärq kroositävve hapundpiimä;rüüpa üle kausiääre!körpäq üle kausiveere!;teekäija rüüpas külma vetttiikäüjä serbäś külmä vett;
rüüpima .serṕmä.serpiq serbi13, .körṕmä.körpiq körbi63sõbrad istusid ja rüüpisid teedsõbraq istõq ja körbeq tsäid;
