ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1038 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
raad raat raadi .raati37
raadio raadio - -t1; raadiojaam raadiojaam; raadiosaade raadiosaadõq
raadius raadius -õ -t9, kõtaŕ|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭tu37, kõ|taŕ -dara -darat4
raag ossakõ|nõ -sõ -ist8, raagõs -(s)õ v .raaksõ -t11, roodsi|k -gu -kut13, raag rao .raagu36; raagudest raaksinõ
raagremmelgas raag raa .raaga32, raa|pai -paiu -.paiu37
raagus roodsu(h)n, .raagsi(h)n, raa(h)n; raagus põõsas roodsik puhm; raagus puu lehildäq v (lehist) paľas puu
raam raaḿ raami .raami37; lapselapse foto seisis tal kummutil ilusas raamis latsõlatsõ pilť olľ täl kummodi pääl ilosa raami seen; aknaraam aknõraaḿ; projekti raames läbi viidud uuringud projektigaq läbi viidüq uuŕmisõq
raamat raama|t -du -tut13, (väikene) raamadukõ|nõ v raamadugõ|nõ -sõ -ist8; raamatukapp raamadukapṕ; raamatupood raamadupuuť; raamaturiiul raamaduriioľ; raamatukogu raamadukogo; e-raamat e-raamat
raamatupidaja raamadupidäjä - -t3, rehnudipidäjä - -t3, .arvõpidäjä - -t3, .arvõammõťni|k -gu -kku38
raamatupidamine raamadupidämi|ne -se
-st5, rehnudipidämi|ne -se -st5, .arvõpidämi|ne -se -st5
raamatutarkus kooli.tarku|s -(sõ) -(s)t10, opit .tarkus, raamadu.tarku|s -(sõ) -(s)t10
raamima .raaḿma . raamiq raami63, raami .sisse .pandma; raamitud pilt raamit pilť
raas raas raasa .raasa31, ki|põń -bõna -bõnat4, kriim kriimo .kriimo37, kröömeq krü̬ü̬me kröömet18, ter|ä -ä -rä24, põrm põrmu .põrmu37, su|gu -u -ku26; supi sees oli raas liha supi seen olľ raasakõnõ lihha; panin raasu võid ka leiva peale panni kriimo võidu kah leevä pääle; ajame raas juttu ajamiq kipõń juttu; tal ei ole raasugi huumorimeelt täl olõ-õi sukugiq v põrmugiq naľasuunt
raasuke raasakõ|nõ -sõ -ist8, kibõnakõ|nõ v kibõnagõ|nõ -sõ -ist8, .täpreke|ne v .täprege|ne -se -ist8, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8; pühkis raasukesed kokku pühke raasakõsõq kokko; kas sa saad raasuke aidata? kas sa saat kipõń v tsipa avitaq?
raatsima .tahtu|ma -daq -80, .täümä .täüdäq täü68, .ihnama ihnadaq .ihna77; ma ei raatsinud seda minema visata mul tahtu es tuud minemä visadaq; ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda ihnõq ihna-iq esiq süvväq, ei tõsõlõ andaq
raba su̬u̬ - -d52, .samblõsu̬u̬ - -d52; selles rabas on mitu laugast seo suu pääl om mitu suusilmä; turbaraba turbasuu
rabama 1. .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57; rabas mitu asja kaenlasse haarď mitu asja kanglihe; 2. imehtämä .pandma, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä -täq -(t)ä83, põro|tama -taq -da82, hiidü|täma -täq -dä82; ta rabas oma teadmistega timä tiidmiseq panniq imehtämä; rabav uudis põrotaja sõ̭nnoḿ; 3. (tüüd tegemä) .murdma (.)murdaq murra66, ründsü|tämä -täq -dä82, .rüngämä rüngädäq .rüngä77, .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77; rabab hommikust õhtuni tööd teha rüngäs hummogust õdaguniq (tüüd tetäq); 4. (linno) ra|ba(ha)ma -badaq v -paq -ba(ha) v -pa88; rabaja rapai, rabaja
rabamets .samblõsuu|mõts -mõtsa -.mõtsa30
rabamurakas molohk -a -at13, murahk -a -at13, mura|k -ga -kat13
rabamännik su̬u̬pedästi|k -gu -kku38
rabandus rabandus -õ -t9, rabahus -õ -t9, rabandi|k -gu -kku38; ta sai rabanduse tä rabahti ärq
rabapüü su̬u̬püv|i -e -ve24, su̬u̬kan|a -a -na28, .valgõ teder
rabarber ra.barbri - -t37
rabe hu|ba -ba -pa26, kõrrõ - -t14, ra|ba -ba -pa26, raba|nõ -dsõ -st7, huba|nõ -dsõ -st7, habras .hapra habrast22, rapõ - -t14, putõ - -t14, (puu kotsilõ) .rauhtja|s - -t15; väga rabe vana riidetükk väega raba vana rõivatükk; malm on rabe tsikuń om rapõ; lepp on habras puu lepp om kõrrõ puu
rabelema rabõl|õma -daq -õ85, räbel|emä -däq -e85, rabõhõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, jõhmõlda|ma -q -83, .jõhńma .jõhniq jõhni63, .tsiplõma tsipõldaq .tsiplõ78, (hrl eläjide kotsilõ) .lüügelemä lüügeldäq .lüügele86, .kimplõma kimbõldaq .kimplõ78; muudkui rabeleb ringi, ei püsi paigal jõhmõldas ümbre, kongiq ei püsüq ; mis sa rabeled, püsi paigal! miä sa ruubõlõt, püsüq paigan!; mis sa rabeled, tee korralikult! mis saq tan hupalõt-hapalõt, tiiq ilosahe!; lehm kogu aeg rabeleb, ei lase lüpsta lehm kõ̭õ̭ kimplõs, lasõ õiq nüssäq; rabeleja rabakarasḱ, rabasḱ ; rabelemine rabõlõminõ, rabõlus
rabi ra|bi -bi -pi26, juudi papṕ
rabin ra|pin -bina -binat4, ri|pin -binä -binät4, kro|pin -bina -binat4, rä|pin -binä -binät4; vihma tuleb rabinaga vihma tulõ rabinagaq
rabisema rabis|õma -taq -õ87, krabis|õma -taq -õ87, krobis|õma -taq -õ87, ribis|emä -täq -e87; vihm rabiseb vastu seina vihm kopa saina pääle
rabistama rabista|ma -q -83, robista|ma -q -83, rupa|tama -taq -da82; ei maksa rabistada, hiljaks me ei jää massa ei robistaq, jää ei mi ildas; asi tehti rabistades ära asi tetti rupa-rapa ärq
rada ra|da -a -ta29; kõik läks jälle vana rada kõ̭iḱ lätś jälkiq vannamuudu
radar ra|taŕ -dari -darit4
radiaator radika|s - -t15, radi|k -gu v -ga -kut v -kat13
radiatsioon .kirgämi|ne -se -st5, kirgätüs -e -t9, .kirgüs -e -t9; radiatsioonitase on tõusnud kirgämine om kõvõmbas lännüq v kirgüst om manoq tulnuq
radikaal torḿ inemine
radikaalne torḿ tormi .tormi37, põḣali|k -gu -kku38, otsaniq, radi.kaal|nõ -sõ -sõt6; radikaalselt ümber tegema otsaniq ümbre tegemä
radikuliit sä(l)lähä|dä -dä -tä24, .kukruhä|dä -dä -tä24; mul on (selja)radikuliit mul om sälg haigõ v mul om sälähädä
radioaktiivne säsü.kirgäjä - -t3
radioaktiivsus .kirgämi|ne -se -st5, kirgätüs -e -t9, .kirgüs -e -t9
raehärra raadi|herr -herrä -.herrä35
raekoda raatus -õ -t9; saame kokku raekoja platsil saamiq kokko raatusõ man
raev vih|a -a -ha28, mar|u -u -ru26; raevus marun
raevukalt räüsägaq, vihatsõhe
raevukas maru|nõ -dsõ -st7, viha|nõ -dsõ -st7, vihali|nõ -dsõ -st5, meele|dü -dü -tüt1, räüsä|ne -dse -st7
raevutsema maru|tama -taq -da82, .müllämä müllädäq .müllä77, .maurama mauradaq .maura77, vihasta|ma -q -83; raevunud otsaniq ärq süändünüq
rafineerima puhasta|ma -q -83, .puhtas tegemä; rafineeritud päevalilleõli puhastõt poslamasla; rafineeritud suli piinü varas; rafineeritud daam piinü daaḿ; rafineeritud piinamisvõtted kavalaq piinamisvõttõq
ragin ra|kin -gina -ginat4, rä|kin -ginä -ginät4, ro|kin -gina -ginat4, .räpśnä - -t3; puu kukkus raginaga maha puu sattõ räginägaq maaha; koer närib raginal konti pini jürä kunti niguq rokin; töö läks täie raginaga lahti tüü lätś tävve huugaq vallalõ
ragisema rogis|õma -taq -õ87, rägis|emä -täq -e87, räbis|emä -täq -e87, rägä(hä)mä räkäq v .räädäq räkä v rägähä88; liigesed ragisevad jakuq rogisõsõq; raadio hakkas ragisema raadio nakaś prõgisõma; mees sikutab riideid selga nii et ragiseb miiś kisk rõivit sälgä niguq räkä õ̭nnõ
ragistama rägistä|mä -q -83, rä|bimä -piq -bi57, ragistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, rogista|ma -q -83, räbistä|mä -q -83; põdrad ragistavad võsas põdraq rägistäseq võson
ragulka ra.gulka - -t3
raguu raguu - -d2
raha rah|a -a -ha28, nauď† naudi .naudi37; rahaasjad rahaaśaq; metallraha raudraha, rahatükk, ting; lahtine raha vallalinõ v väiko raha; teeb kõike raha pärast tege kõ̭kkõ raha peräst; rahapuudus rahapõud v rahahädä; rahaahnus rahanälg; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha timä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi
rahakas rahhugaq, rahali|nõ -dsõ -st5, rik|as -ka -ast22, jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15, .jouka|s - -t15; rahakad lapsevanemad rikkaq latsõvanõmbaq
rahakott rahakot|ť -i -ti37, tingeľ|pung -punga -.punga31, pung punga .punga31, kaugas .kauka kaugast22; võttis rahakoti põuest võtť punga puhust
rahaline rahali|nõ -dsõ -st5, raha-; rahaline preemia rahapreemiä; rahalised raskused rahahädäq
rahandus rahandus -õ -t9
rahandusministeerium raha(ndus)ministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
rahandusminister raha(ndus)mínistri - -t1
rahareform rahare|forḿ -formi -.formi37, raha.vaihtus -õ -t9
rahatäht .paprõrah|a -a -ha28, raha|papõŕ -.paprõ -papõrd22
rahe räüss räüsä .räüssä35, räss rässä .rässä35, räüseq .räüsse räüset18; väga tugev rahe, rahetorm rääräüss; rahet sadama räüssämä, rässämä, rässätämä, räüssä tulõma; sõnaderahe sõ̭nnoräüss
rahhiit rah|hiiť -hiidi -hiiti37, .latsi.haigus -õ -t9
rahmeldama rahmõlda|ma -q -83, roobõlda|ma -q -83, roobõnda|ma -q -83, ru̬u̬bõlõma roobõldaq ru̬u̬bõlõ85, remmeldä|mä -q -83; rahmeldas hommikust õhtuni ruubõli hummogust õdaguniq
rahmima .rohḿma .rohmiq rohmi63, .räṕmä räppiq räpi63, roobõlda|ma -q -83; rahmis tööd teha rohmõ tüüd tetäq
rahn (suuŕ) kiv|i -i -vi26, kivimürä|k -gu -kut13
rahu I rah|u -u -hu26, rauh rauha .rauha35; naabrite vahel valitses rahu naabriidõ vaihõl olľ rahu; tahan natuke aega rahus olla taha kipõń aigo rahu ollaq; rahuaeg rahuaig; rahus rahu(lõ), rahun, rahuhna; ma tahan rahus tööd teha ma taha rahun tüüd tetäq; puhka rahus! puhkaq rahu seen!
rahu II rah|u -u -hu26, kiv|i* -i -vi26
rahul rahu(lõ); kas oled rahul? kas olõt rahu(lõ)?
rahuldamatu .täütmäldäq
rahuldav rahul.oltav -a -at4, (küländ) kõrrali|k -gu -kku38, .hääke|ne -se -ist8; rahuldav saak küländ kõrralik v peris hää saaḱ; sai hindeks rahuldava sai hindõs rahuldava
rahuldavalt (küländ) kõrraligult v .häste; tegi töö rahuldavalt ära tekḱ tüü küländ kõrraligult v häste ärq
rahulduma rahu(lõ) olõma v .jäämä; rahuldub oma elus vähesega om uman elon veitügaq rahu; laps ei rahuldunud millegagi latś jää-äs minkagiq rahulõ
rahuldus rahu(lõ)|olõḱ -olõgi -olõkit13, rahu(lõ).jäämi|ne -se -st5; arutelu ei pakkunud kellelegi rahuldust arotusõgaq jää-äs kiäkiq rahulõ
rahule rahu(lõ); kas jäid nüüd rahule? kas jäit no rahu?; süda jäi rahule, kui olin öelnud, mis ma temast arvan süä sai tśalka, ku ma olli ärq ülnuq, mida ma täst arva
rahuleping rahuleping -u -ut13, rahu.kontrah|ť -i -ti36
rahulik rahuli|nõ -dsõ -st5, rahu|nõ -dsõ -st7, tasali|k -gu -kku38, vaga|nõ -dsõ -st7, rahuli|k -gu -kku38; hobune teeb rahulikku sõitu hopõń tege tasalikku sõitu; läks rahulikul sammul üle õue lätś tasaligu sammugaq üle muro; olen nüüd rahulikum kui varem olõ noq vagatsõmb ku inne
rahulikult rahu.listõ, rahuligult, rahutsõhe, rahutsõlõ, tasaligult, .tassa, tasalikku, vagatsõlt; laps magab rahulikult latś makas rahulistõ; elu kulgeb meie külas rahulikult elo lätt mi külän tasaligult; võta asja rahulikumalt! võtaq asja vagatsõmbalt!
rahulolematu rahu(lõ)olõmaldaq, nurisõja - -t3; ta on alati tujust ära ja rahulolematu tä om kõ̭iḱ aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu; rahulolematu klient rahulolõmaldaq kundõ
rahulolu rahulõolõmi|nõ -sõ -st5; rääkis rahuloluga oma reisist kõ̭nõľ rahulõjäänült umast reisist
rahumeeli rahumeeli, rahuligu meelegaq; kõik läksid rahumeeli magama kõ̭iḱ lätsiq rahuligu meelegaq magama
rahumeelne rahulidsõ meelegaq v loomugaq; kogunemine oli õnneks rahumeelne kokkosaaminõ olľ õ̭nnõs rahuligu loomugaq; rahumeelne inimene rahulidsõ meelegaq inemine; rahumeelne riik rahupidäjä riiḱ
rahunema rahuligus .saama v .jäämä, .taltu|ma -daq -80, tasah(t)u|ma -daq -84, mi̬i̬ldü|mä -däq -80, li̬i̬ndü|mä -däq -80; rahune nüüd pisut! tasahtuq no veidükese!; süda rahunes süä jäi v sai rahuligus
rahustama rahusta|ma -q -83, rahuta|ma -taq -da82, leenü|tämä -täq -dä82, hääli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, taldu|tama -taq -da82, vaibõnda|ma -q -83; teda peab ikka rahustama, muidu saab pahaseks taad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq; rahustav muusika rahustaja muusiga
rahusti rahustaja - -t3, rahusť -i -it1
rahutu püsümäldäq, rahu|du -du -tut1, .kärśmäldäq, läbemäldäq, pisla - -t2; meil oli rahutu hobune, andis kinni pidada meil olľ hopõń niguq piranď, anď kinniq pitäq; ajad olid rahutud aoq olliq segädseq; rahutu piirkond rahudu piiŕkund
rahutus herevüs -e -t9, segähüs -e -t9; meid valdas rahutus meid haarď herevüs; tööliste rahutused suruti maha tüüliisi vastanakkaminõ surbõti maaha
rahuvalvaja rahu.valvja - -t3, rahu.hoitja - -t3
rahvahulk .rahva|summ -summa -.summa31, rahvas .rahva rahvast22, .rahva|hulk -hulga -.hulka31
rahvakalender .rahvakállõndri - -t1, .aasta|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭ri37, .rahva ao.arvaminõ; rahvakalendri tähtpäevad rahvaperälidseq tähťpääväq
rahvakunst .rahva|kunsť -kunsti -.kunsti37
rahvalaul .rahva|laul -laulu -.laulu37
rahvalaulik sõ̭noli|nõ -sõ -st5, lauluim|ä -ä -mä24, laulues|ä -ä -sä24
rahvalik .rahvali|k -gu -kku38, .rahvaperäli|ne -dse -st5; rahvalik laul rahvalik laul
rahvaloendus (ine.miisi v .rahva) kokko­lugõmi|nõ -sõ -st5 v .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5 v ülelugõmi|nõ -sõ -st5 v .loetus -õ -t9
rahvaluule .rahva|luulõq -.luulõ -luulõt18
rahvamaja .rahva|maja -maja -majja v -maia28
rahvapärane .rahvaperäli|ne -dse -st7, .rahvali|k -gu -kku38, .rahvast peri
rahvariie .rahva|rõivas -.rõiva -rõivast15
rahvas rahvas .rahva rahvast15; rahvas läks laiali rahvas lätsiq v lätś lakja; see jutt oli juba rahva seas tuu jutt olľ joba rahvan
rahvastik rahvas .rahva rahvast22, m ine|miseq -.miisi -.miisi5; riigi rahvastik riigi rahvas
rahvatants .rahva|tands -tandso -.tandso37, naľ kunsť.kargami|nõ -sõ -st5; rahvatantsija rahvatandśja
rahvus rahvas .rahva rahvast22, riiḱ riigi .riiki37; mis rahvusest ta on? määntse rahva hulgast tä om?; ta on vene rahvusest tä om vindläne; eesti rahvus eesti rahvas; meil elab ka teistest rahvustest inimesi meil eläs ka muiõ maiõ inemiisi; prantsuse rahvuse sündimine Prantsusõ riigi sündümine
rahvuskultuur .rahva kultuuŕ
rahvuslik .rahvusli|nõ -dsõ -st7, .rahvali|k -gu -kku38, .rahva-; rahvuslik liikumine rahvuslinõ liikminõ; rahvuslik tikand rahvalik välläumblõminõ
rahvuspark riigi|parḱ* -pargi -.parki37
rahvuspüha riigipüh|ä -ä -hä24; saami rahvuspüha saami rahva päiv; 24. veebruar on Eesti rahvuspüha 24. radokuu päiv om Eesti riigipühä
rahvusriik üte .rahva riiḱ
rahvusvaheline .riike.vaihõli|nõ* -dsõ -st5; rahvusvaheline kohtumine, kaubatee riikevaihõlinõ kokkosaaminõ, kaubatii; seminar oli rahvusvaheline seminääril olľ rahvit mitmõlt maalt; rahvusvaheline konverents rahvidõvaihõlinõ konvõrentś
raibe 1. rõibõq .rõipõ rõibõt18, rõibõh .rõipõ rõibõht20; raipehais rõipõhais; 2. rõibõq .rõipõ rõibõt18, raisk raisa .raiska32, ti̬i̬ndüs e -t9, ti̬i̬ndüseli|ne -dse -st5, .rõipõli|nõ -sõ -st5; kassiraibe kusi tuppa kassitiindüs kussi tarrõ
raidkiri raot kiri
raie mõts ragomi|nõ -sõ -st5; lageraie mõtsa maahavõtminõ, lakõsragominõ; harvendusraie harvõndragominõ; hooldusraie hoolõragominõ; valgustusraie vitsaragominõ; sanitaarraie haigõ puu ragominõ, sanitaŕragominõ, kuivaragominõ; valikraie sorťva ragominõ; uuendusraie lõppragominõ; turberaie mitmõn jaon ragominõ; aegjärkne raie hõrrõsragominõ; häilraie lapildõ ragominõ; veerraie ribaldõ ragominõ; väljaraie välläragominõ; raieküps mets täüsmõts, valmismõts
raiejäätmed mõts m ossaq-ladvaq . ossõ-.latvo .ossõ-.latvo45, m ragõmisõ peräq; raiejäätmete põletamine ossapalotus
raieküna tsagimi|k -gu -kku38, tsa|kim -gima -gimat4, tsagi|mold -molli -.moldi37
raiering mõts ragomisõ tsõ̭õ̭ŕ
raiesmik .raotu - -t1, .raendi|k -gu -kku38, .raendu - -t1, rae - -d2, .raondi|k -gu -kku38, .raandi|k -gu -kku38, .raesti|k -gu -kku38, .raestu - -t1, raavistu - -t1, kannisti|k -gu -kku38, kannistu - -t1
raievanus mõts ragomisõ .vannus
raisakotkas .rõipõ|kodas -.kotka -kodast23, .rõipõkodasḱ -i -it13
raisk ( raisa ) raisk raisa .raiska32, raisk raisu .raisku36, roisk roiso .roisko37, .rõipõli|nõ -sõ -st5
raisk ( raisu ) .raiskami|nõ -sõ -st5, raisk raisu .raisku36
raiskama .raiskama raisadaq .raiska77, .pilma .pilluq pillu64, .räütmä .räütäq räüdä61, praadsu|tama -taq -da82, pulgõnda|ma -q -83, haida|tama -taq -da82; ära raiska aega! ärq raisakuq v viitkuq aigo!; temal raha ei püsi, raiskab kõik ära timä ärq haidatas raha, püsü-iq täl raha; loodusvarade raiskav tarbimine luudusõ huuľmaldaq pruuḱminõ
raiskamine raisk raisu .raisku36, .raiskami|nõ -sõ -st5; see töö oli ainult ajaraiskamine taa tüü olľ õ̭nnõ aoraisk
raisus huka(h)n, raisu(h)n; päev on raisus päiv om hukan; raisus tüdruk v naine port
raiuma ra|goma -koq -o59, tśaku|tama -taq -da82, tsäkü|tämä -täq -dä82, (hrl söödäviljo) tsa|gama -kaq -a59, tsaha|tama -taq -da82; hakkas jääd, puid raiuma naaś ijäd, puid ragoma; raiusin endale sauna üles raiõ hindäle sanna üles; raiumine ragominõ
rajama lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ min 1. ja 3. k .lõi(õ)54, tegemä tetäq ti̬i̬60, alosta|ma -q -83, aso|tama -taq -da82, põḣanda|ma -q -83; see talu on mu isaisa rajatud taa talo om mu esäesä tett; linn rajati järve äärde liin tetti järve viirde; plaanis on rajada ka staadion plaanin om tetäq ka spordiplatś; pubi rajaja kõrdsi asotaja; ilusa koduaia rajamine nõuab aega ilosa kodoaia luuminõ nõud aigo; maja peab rajama kindlale pinnale maja piät kimmä põḣa pääle põḣandama; läbi soo on rajatud tee läbi suu om põḣandõt tii
rajanema põḣandu|ma* -daq -84, alossõs olõma, põḣas olõma
rajatagune piiritago|nõ -dsõ -st7
rajatis ehitüs -e -t9; sillad, tammid, teed, tunnelid, kanalid jt rajatised sillaq, tammiq, tiiq, käügiq, kanaaliq jt ehitüseq
rajav kiiľ piirikäänüs* -(s)e -t11, piiri.ütlejä* - -t3
rajoon ra|ju̬u̬ń -jooni -ju̬u̬ni37, raioń -i -it4
raju mar|u -u -ru26, maru|tuuľ -tuulõ -tuult35, torḿ tormi .tormi37; rajuilm maru ilm
rakats rak|ḱ -õ -kõ35
rake rõ̭ngas .rõ̭nga rõ̭ngast22, sal salvõ .salvõ35; kaevurakked kaosalvõq
rakend ettepant elläi; hoburakend ettepant hopõń m ettepantuq hobõsõq v hopõń riistogaq; koerterakend m ettepantuq piniq
rakendama ette .pandma, .käüki .pandma v .laskma; rakenda hobune! panõq hopõń ette!; rakendas töö juures oma teadmisi lasḱ tüü man käüki umaq tiidmiseq
rakendus .käüki.laskmi|nõ -sõ -st5; idee leidiski rakendust mõtõq lätśkiq käüki; kõigile talgulistele ei leitudki rakendust kõ̭igilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd; teooria ja selle rakendus teooria ja tuu pruuḱminõ v tarvitus
rakenduslik .pruuḱmis-, elotarvili|nõ -dsõ -st5; rakenduslik kõrgharidus ammõdi korgõkoolitus, korgõmb ammõdikoolitus; rakenduslik uurimistöö pruuḱmisperine uuŕmistüü
raketivägi raketivä|gi -e -ke25; tema poeg on raketiväes aega teeninud timä poig olľ raketiväen tiińnüq
rakett raket|ť -i -ti37, rakõ|ť -di -tit13, rake|ť -di -tit13
rakk I rakk raku rakku37; maksa-, närvi-, pärmirakk massa-, hergo-, pärmirakk; munarakk (imä)muna; seemnerakk seemeq
rakk II (vesi)vilľ (-)villi (-).villi37, paun pauna .pauna30; sai tööga rakud pihku sai tüügaq villiq peio; käed on rakkus käeq ommaq villin; õhtuks olid jalad rakkus õdagus olliq jalgo all paunaq
rakmed m (hobõsõ)riistaq (-).riisto (-).riisto30; rakmes sõdurid tävven rihman soldaniq; sõdurirakmed soldanirihmaq, soldanirakmõq
raksatama (p)raksahta|ma -q -83, räksähtä|mä -q -83, triksahta|ma -q -83; äike raksatas pikne raksahť
raksatus (p)raksah(t)us -õ -t9, räksäh(t)üs -õ -t9, praks praksu .praksu37, trikś triksi .triksi37; puu kukkus raksatusega maha puu sattõ raksahtusõgaq maaha
raksuma .(p)raksma .(p)raksuq (p)raksu64, .räkśmä .räksiq räksi63, .rokśma .roksiq roksi63, .krõkśma .krõksiq krõksi63; tuli raksub pliidi all tuli praks pliidi all; trepp raksus ta jala all trepṕ räkse tä jala all
raksumine .(p)raksna - -t3, .räkśnä - -t3, .rokśna - -t3, .krõkśna - -t3
rakurss nuk|k -a -ka31; filmis näidatakse silda erinevates rakurssides filmin näüdätäs silda eri nukkõ alt
ralli ralli - -t2, ralľ ralli .ralli37
ramb jovvõ|du -du -tut1, .oigõ - -t3, ramm ramma .ramma35, ramp ramba .rampa31, loid loiu .loidu36, uni|nõ -dsõ -st7
rambipalavik püünevär|rin -inä -inät4, püüne.pelgüs -e -t9, püünepalavi|k -gu -kku38, püüne|hirm -hirmu -.hirmu37
rambivalgus püüne.valgu|s -(sõ) -(s)t10
ramm ( rammi ) kahr kahru .kahru37, karh karhu .karhu37; rammiga taoti postid sisse kahrugaq pestiq tulbaq sisse
ramm ( rammu ) ramm rammu .rammu37, joud jo(vv)u .joudu36, jõud jõ(vv)u .jõudu36, .rõhku|s† -(sõ) -(s)t10; rammu minema rammu minemä; rammus olema rammun olõma; kätes pole rammu kässi seen olõ-iq rõhkut
rammestama ra(m)mõhta|ma -q -83; kuumus rammestas kõiki kuum rammõhť kõ̭iki
rammestuma ra(m)mõh(t)u|ma -daq -84, rahmõh(t)u|ma -daq -84
rammestus ra(m)mõh(t)us -õ -t9, rahmõh(t)us -õ -t9; soojas toas tuli rammestus peale lämmän tarõn tulľ ramõhus pääle
rammetu ra(m)mõ|du -du -tut1, rahmõ|du -du -tut1
rammima .pesmä .pessäq pessä61, .sisse lü̬ü̬, .tamṕma .tampiq tambi63, .murdma (.)murdaq murra66, .kranńama kranńadaq .kranńa77; nägin, kuidas silla poste maasse rammiti näi, kuis silla postõ maa sisse kranńati; jäälõhkuja rammis paksust jääst läbi ijälahkja murď paksust ijäst läbi; auto rammis aeda auto sõiť aialõ sälgä
rammus rammu|nõ -dsõ -st7, rammu(h)n, .ramsa - -t3, lihali|nõ -dsõ -st5, vägi|ne -dse -st7, vä|kev -gevä -gevät4; lehm oli õige rammus lehm olľ õigõq ramsa v lihha täüs; toit oli liiga rammus süüḱ olľ ülearvo väkev; rukis tahab rammusat maad rügä taht rammust maad
rammusus .ramsus -õ -t9
ramp ( ramba ) rambõq .rampõ rambõt18, rambi|ts -dsa -tsat13; järve põhi oli rampu täis järve põhi olľ rampit täüs; rampväsinud rampõnõ, rampliganõ
ramp ( rambi ) .nõlviti̬i̬* - -d51, pukḱ puki pukki37, ramṕ rambi .rampi37; laevaramp nõlvitii; loomaveoki ramp pukḱ
rambivalgus rambivalgu|s -(sõ) -(s)t10
rand (vi̬i̬)vi̬i̬ŕ (-)veere (-)vi̬i̬rt40, rand ranna .randa32, vii puult kaiaq (maa)vi̬i̬ŕ (-)veere (-)vi̬i̬rt40; suvel on rannad suplejaid täis suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs; järve-, mererand järve-, mereviiŕ; randa ranna pääle, vii viirde; ärge rannast kaugele ujuge! ärkeq veerest kavvõdahe ujogõq!; suplusrand tsukõluskotus, -platś; rannaküla rannakülä; rannaliiv rannaliiv; rannavalve rannavalvõq, hrl m rannavahť
randaal ran|daaľ -daali -.daali37, randaľ -i -it4
randaalima ran|.daaľma -.daaliq -daali63, randaaligaq .pulsťma, (ärq v üles) .lahkma .lahkuq lahu64; sööt tuleb ära randaalida süüt tulõ ärq v üles lahkuq
randlane ranna|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .randla|nõ -sõ -st5; randlased rannarahvas
randuma vi̬i̬rde .joudma v .sõitma v tulõma; laev randus Tallinna sadamas laiv tulľ v jouď Talina sadamahe
range kõv|a -a -va28, kuri kuŕa .kurja43; range kord kõva kõrd; isa oli emast rangem esä olľ kuŕõmb immä; sõja ajal sai leiba rangelt normi järgi sõ̭a aigo sai leibä väega (kimmähe) normi perrä; range õpetaja kuri v nõudja oppaja
rangid m .taos|(s)õq -sidõ -sit11; rangiroomad rahkõq
rangjalad m kõvõraq jalaq
rangluu kaalavitsaluu - -d50, rangluu - -d50
ranits ra(n)ni|ts -dsa -tsat13, raani|ts -dsa -tsat13
rannajoon maa|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40
ranne randmõs .randmõ randmõst15, käejak|k -u -ku37
rannik rand ranna .randa32, randmaa - -d50, mere|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40; Eesti rannikul Eesti ranna veeren; pankrannik pankrand
rant ranť randi .ranti37; (hrl vedeligu kotsilõ) piireq .piirde piiret19; piimanõus oli koorerant näha piimäanoman olľ piireq nätäq; punase randiga taldrikud verevä veeregaq taldriguq; musta randiga kuulutus musta raamigaq kuulutus
raport teedüs -(s)e -t11, teedäq.andmi|nõ -sõ -st5, sõ̭n|noḿ -omi -omit4
raporteerima ette .kandma, teedäq .andma
rapped (kalal) sise|kund -kunna -.kunda37, m .rapm|õq -idõ -it16, m rakk|õq -idõ -it16, räüd 
rävvü .räüdü36; sead söövad rappeid tsiaq sööväq räüdü
rappima 1. kalla puhastama, soomi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; 2. .pesmä .pessäq pessä61, .kolḱma .kolkiq kolgi63, .mütmä müttäq mütä61; sai kõvasti rappida sai kõvva pessäq
rappuma rap|puma -pudaq -u79 v -pu80, rapah(t)u|ma -daq -84, .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63, .tõrkuma .tõrkudaq tõrgu79 v tõrku80, tõrahta|ma -q -83, mitmit kõrdo rap|põlõma -õldaq -põlõ86; naeris, nii et kogu kere rappus naarď, nii et terveq iho rappu; põrand rapub tantsimisest põrmand rapus tandśmisõst; vanker rappus vankri tõrku; rong rapub ronǵ jõ̭nkś
rappumine rappumi|nõ -sõ -st5, tõrgah(t)us -õ -t9
raps ( rapsi ) rapś rapsi .rapsi37
raps ( rapsu ) rapsah(t)us -õ -t9
rapsama .rapsama rapsadaq .rapsa77, .ropsama ropsadaq .ropsa77, .räpsämä räpsädäq .räpsä30, (kõrra) rapsahta|ma -q -83, rapsahu|tma -taq -da62; karjane rapsas lehma vitsaga kaŕus ropsaś lehmäle vitsagaq; koer rapsas kana sabast pini haarď kanal hannast
rapsatus rapsah(t)us -õ -t9, räpsäh(t)üs -e -t9
rapsima .ropśma .ropsiq ropsi63, .räpśmä .räpsiq räpsi63; rapsi mantel lumest puhtaks! ropsiq mäntli lumõst puhtas!
rapsimine (helü) .ropśna - -t3, .räpśnä - -t3
raputama rapu|tama -taq -da82, (hrl rõivit) .ropśma .ropsiq ropsi63, (pikkä aigo) .sarjama saŕadaq .sarja77, (hrl vankri kotsilõ) tõrgu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo raputõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86, kõrras rapahta|ma -q -83, rapahu|tma -taq -da62, (suula, liiva vms) (t)siputõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tsipu|tama -taq -da82; raputas magajat õlast rapuť magajat olast; pead raputama pääd raputama; raputa söögile soola ka! tsipudaq söögile suula kah!; raputa heinad laiali päikese kätte kuivama! horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma!; raputas puu otsast ploome maha saŕaś puu otsast pluumõ maaha; raputa vaip puhtaks! ropsiq vaip puhtas!; vanker raputas vankri tõrguť
rariteet .harvus -õ -t9
rariteetne harv harva .harva30, ainuli|nõ -dsõ -st5
rase rassõ - -t14, rasõhõ|nõ -dsõ -st5, rassõjalali|nõ -dsõ -st5, .vanna.jalga, .hindäväsünü|q -q -t1, latsõ|nõ -dsõ -st7, tooja - -t3, toogi pääl; tüdruk jäi rasedaks tütrik jäi rassõs; naine on kolmandat kuud rase naanõ om kolmandat kuud rassõ jalagaq v rasõhõt; poiss oli tüdruku rasedaks teinud poisś olľ tütrigu ärq tikanuq
rasedus rasõhus -õ -t9, rasõndus -õ -t9, .kandmi|nõ -sõ -st5
raseerima .maaha v .palľas ajama, pü|gämä -käq -ä59, .karvo (.maaha) ajama
rasestuma rassõs v rasõhõs .jäämä, (.)käünüs .jäämä v .saama
rasestumisvastane latsõ ärq.hoitja, latsõ.saamisõ .vasta, rasõhusvasta|nõ -dsõ -st7, rasõhusõ .vasta, (.)käünüs.saamisõ .vasta; rasestumisvastane vahend ärqhoitja
raske rassõ - -t14, rassõ rasõhõ rasõhõt14, (suuŕ) ränk rängä .ränkä35, (kaalu poolõst) .kaalsa - -t3; suur raske mees suuŕ ränk miiś; väga raske väega v palľo rassõ; tänane ülesanne on raskem kui eilne täämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne; homme on raske päev hummõń om rassõ päiv; raske liiklusõnnetus rassõ liikmisõ̭nnõtus; raske kott kaalsa kotť
raskejalgne rassõjalali|nõ -dsõ -st5, rassõjala|nõ -dsõ -st7, rassõ.jalg|nõ -sõ -sõt6, rassõjaloli|nõ -dsõ -st5
raskejõustik sport (rassõ).jousti|k -gu -kku38, rassõ.jõusti|k -gu -kku38
raskekaal sport rassõ|kaal -kaalu -.kaalu37
raskekaallane sport rassõkaalu, rassõt .kaalu (.sporťlanõ)
raskekujuline rassõ - -t14, rassõt mu̬u̬du; raskekujuline kopsupõletik rassõ tävvüpalanik
raskelt rasõhõhe, rasõhõlõ, (.)rassõhe, rassõst(õ); sai raskelt haavata sai rassõstõ haavadaq; hingab raskelt hengäs rasõhõhe
raskemeelne kurvali|nõ -dsõ -st5, hallõli|nõ -dsõ -st5, noroli|nõ -dsõ -st5, noro|nõ -dsõ -st7, .kurbli|k -gu -kku38
raskendama rassõmbas v rasõhõmbas tegemä; lumi raskendas teedel liikumist lumi tekḱ teie pääl liikmisõ rassõmbas; süüd raskendavad asjaolud süüd suurõndajaq aśaluuq
raskepärane rassõkõ|nõ -sõ -ist8, rassõli|k -gu -kku38, rassõpooli|nõ -dsõ -st7; raskepärase stiiliga rassõlikku stiili
raskesti rasõhõhe, rasõhõlõ, (.)rassõhe, rassõst(õ); käekiri on raskesti loetav käekirja om rassõ v halv lukõq; ema jäi raskesti haigeks imä jäi rasõhõhe haigõs; raskesti arusaadav rassõ arvo saiaq
rasketööstus rassõtü̬ü̬stüs -e -t9
raskune rassõ - -t14, (.)rassu - -t2, (.)rassu|nõ -dsõ -st7, rasõhu|nõ -dsõ -st5; minuraskune mees muqrassu miiś; viie kilo raskune viiś killo rassõ
raskus rasõhus -õ -t9, rasõndus -õ -t9; jää murdus kõndijate raskuse all ijä murdu käüjide rasõhusõ all; kangi abil saab suuri raskusi tõsta kaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq; tal on töö leidmisega raskusi täl om rassõ tüüd löüdäq; raskustest hoolimata jõudsime kohale huuľmaldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle
raskusjõud rasõhus|joud -jo(vv)u -.joudu36
raskuskese rasõhus|punkť -punkti -.punkti37
raspel .raspli - -t1
rass rasś rassi .rassi37, tõug tõvvu .tõugu36; rassi diskrimineerimine rassi rõuhkminõ; seal elavad teist rassi inimesed sääl eläseq tõist tõugu inemiseq
rassiline rassili|nõ -dsõ -st5, rassi-; rassilised tunnused tõvvutunnussõq
rassima .murdma (.)murdaq murra66, .hankama hangadaq .hanka77, müüsterdä|mä -q -83, ründsü|tämä -täq -dä82, .rüngämä rüngädäq .rüngä77, .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77; rassis päevad läbi põllul murdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq; ema rassis kogu päeva imä rabõľ terve päävä; kalurid rassisid merel kalameheq mütseq mere pääl; nad ei taha jääda tallu rassima nä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä
rassism ras|sisḿ -sismi -.sismi37, rassivih|a -a -ha28, rassi|vain -vaino -.vaino37
rastapatsid m pulsť|pletiq* -plette -plette37, m pulgatanuq v pulgatõduq pletiq*
raster .rastri - -t1
rasv rasõv v rasv rasva .rasva45, vä|gi -e -ke25; mõned loomad koguvad talveks naha alla rasva mõ̭nõq eläjäq korjasõq talvõs hindäle naha alaq rasva; hane-, searasv hani-, tsiarasõv; vanast rasvast elama vana rasva pääl elämä
rasvane vä|kev -gevä -gevät4, rasva|nõ -dsõ -st7, .väe|ne -dse -st7, vägi|ne -dse -st7; rasvane liha väkev liha; suu on söömisest rasvane suu om süümisest rasvanõ; rasvane kiri paks v rasvanõ kiri
rasvasisaldus rasõv v rasv rasva .rasva45; suure rasvasisaldusega piim (väega) rasvanõ v väkev piim; madala rasvasisaldusega laih
rasvatihane rasva.tiala|nõ