raas raas raasa .raasa31, ki|põń -bõna -bõnat4, kriim kriimo .kriimo37, kröömeq krü̬ü̬me kröömet18, ter|ä -ä -rä24, põrm põrmu .põrmu37, su|gu -u -ku26;supi sees oli raas liha supi seen olľ raasakõnõ lihha; panin raasu võid ka leiva pealepanni kriimo võidu kah leevä pääle; ajame raas juttu ajamiq kipõń juttu; tal ei ole raasugi huumorimeelt täl olõ-õi sukugiq v põrmugiq naľasuunt
raasukeraasakõ|nõ -sõ -ist8, kibõnakõ|nõ v kibõnagõ|nõ -sõ -ist8, .täpreke|ne v .täprege|ne -se -ist8, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8; pühkis raasukesed kokku pühke raasakõsõq kokko; kas sa saad raasuke aidata? kas sa saat kipõń v tsipa avitaq?
raatsima .tahtu|ma -daq -80, .täümä .täüdäq täü68, .ihnama ihnadaq .ihna77;ma ei raatsinud seda minema visatamul tahtu es tuud minemä visadaq;ihne ei raatsi ise süüa ega teisele andaihnõq ihna-iq esiq süvväq, ei tõsõlõ andaq
rabasu̬u̬ - -d52,.samblõsu̬u̬ - -d52; selles rabas on mitu laugast seo suu pääl om mitu suusilmä; turbaraba turbasuu
rabama 1. .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57; rabas mitu asja kaenlasse haarď mitu asja kanglihe; 2. imehtämä .pandma, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä -täq -(t)ä83, põro|tama -taq -da82, hiidü|täma -täq -dä82; ta rabas oma teadmistega timä tiidmiseq panniq imehtämä; rabav uudis põrotaja sõ̭nnoḿ; 3. (tüüd tegemä) .murdma (.)murdaq murra66, ründsü|tämä -täq -dä82, .rüngämä rüngädäq .rüngä77, .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77;rabab hommikust õhtuni tööd teha rüngäs hummogust õdaguniq (tüüd tetäq); 4. (linno)ra|ba(ha)ma -badaq v -paq -ba(ha) v -pa88; rabajarapai, rabaja
rabistama rabista|ma -q -83, robista|ma -q -83, rupa|tama -taq -da82; ei maksa rabistada, hiljaks me ei jää massa ei robistaq, jää ei mi ildas; asi tehti rabistades ära asi tetti rupa-rapa ärq
rada ra|da -a -ta29; kõik läks jälle vana rada kõ̭iḱ lätś jälkiq vannamuudu
raginra|kin -gina -ginat4, rä|kin -ginä -ginät4, ro|kin -gina -ginat4, .räpśnä - -t3; puu kukkus raginaga maha puu sattõ räginägaq maaha; koer närib raginal konti pini jürä kunti niguq rokin; töö läks täie raginaga lahti tüü lätś tävve huugaq vallalõ
ragisema rogis|õma -taq -õ87, rägis|emä -täq -e87, räbis|emä -täq -e87, rägä(hä)mä räkäq v .räädäq räkä v rägähä88; liigesed ragisevad jakuq rogisõsõq; raadio hakkas ragisema raadio nakaś prõgisõma; mees sikutab riideid selga nii et ragisebmiiś kisk rõivit sälgä niguq räkä õ̭nnõ
raha rah|a -a -ha28, nauď† naudi .naudi37;rahaasjad rahaaśaq; metallraha raudraha, rahatükk, ting; lahtine raha vallalinõ v väiko raha; teeb kõike raha pärast tege kõ̭kkõ raha peräst; rahapuudus rahapõud v rahahädä; rahaahnus rahanälg; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju rahatimä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi
rahu Irah|u -u -hu26, rauh rauha .rauha35; naabrite vahel valitses rahu naabriidõ vaihõl olľ rahu; tahan natuke aega rahus olla taha kipõń aigo rahu ollaq; rahuaeg rahuaig; rahusrahu(lõ), rahun, rahuhna; ma tahan rahus tööd teha ma taha rahun tüüd tetäq; puhka rahus! puhkaq rahu seen!
rahuldama: praegune töökoht rahuldas teda täiesti parhilladsõ tüükotussõgaq olľ tä tävveste rahu; tema palve rahuldati timä palvõq täüdeti v kiteti hääs; ta on suguliselt rahuldatud tä himo om ärq täüdet; rahuldamine täütmine
rahuldamatu .täütmäldäq
rahuldav rahul.oltav -a -at4, (küländ) kõrrali|k -gu -kku38, .hääke|ne -se -ist8; rahuldav saak küländ kõrralik v peris hää saaḱ; sai hindeks rahuldava sai hindõs rahuldava
rahuldavalt (küländ) kõrraligult v .häste; tegi töö rahuldavalt ära tekḱ tüü küländ kõrraligult v häste ärq
rahulduma rahu(lõ) olõma v .jäämä; rahuldub oma elus vähesega om uman elon veitügaq rahu; laps ei rahuldunud millegagi latś jää-äs minkagiq rahulõ
rahule rahu(lõ); kas jäid nüüd rahule? kas jäit no rahu?; süda jäi rahule, kui olin öelnud, mis ma temast arvan süä sai tśalka, ku ma olli ärq ülnuq, mida ma täst arva
rahulik rahuli|nõ -dsõ -st5, rahu|nõ -dsõ -st7, tasali|k -gu -kku38, vaga|nõ -dsõ -st7, rahuli|k -gu -kku38; hobune teeb rahulikku sõituhopõń tege tasalikku sõitu; läks rahulikul sammul üle õue lätś tasaligu sammugaq üle muro; olen nüüd rahulikum kui varem olõ noq vagatsõmb ku inne
rahulikult rahu.listõ, rahuligult, rahutsõhe, rahutsõlõ, tasaligult, .tassa, tasalikku, vagatsõlt; laps magab rahulikult latś makas rahulistõ; elu kulgeb meie külas rahulikult elo lätt mi külän tasaligult; võta asja rahulikumalt! võtaq asja vagatsõmbalt!
rahulolematurahu(lõ)olõmaldaq, nurisõja - -t3; ta on alati tujust ära ja rahulolematu tä om kõ̭iḱ aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu; rahulolematu klient rahulolõmaldaq kundõ
rahulolematus: millega ma su rahulolematuse ära olen teeninud?mille sa muqkaq rahu ei olõq?
rahulolev:ta nägu oli rahulolev tä näost olľ nätäq, et om rahu
rahulolu rahulõolõmi|nõ -sõ -st5; rääkis rahuloluga oma reisist kõ̭nõľ rahulõjäänült umast reisist
rahumeeli rahumeeli, rahuligu meelegaq; kõik läksid rahumeeli magama kõ̭iḱ lätsiq rahuligu meelegaq magama
rahumeelne rahulidsõ meelegaq v loomugaq; kogunemine oli õnneks rahumeelne kokkosaaminõ olľ õ̭nnõs rahuligu loomugaq; rahumeelne inimene rahulidsõ meelegaq inemine; rahumeelne riik rahupidäjä riiḱ
rahunema rahuligus .saama v .jäämä, .taltu|ma -daq -80, tasah(t)u|ma -daq -84, mi̬i̬ldü|mä -däq -80, li̬i̬ndü|mä -däq -80; rahune nüüd pisut! tasahtuq no veidükese!; süda rahunes süä jäi v sai rahuligus
rahustama rahusta|ma -q -83, rahuta|ma -taq -da82, leenü|tämä -täq -dä82, hääli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, taldu|tama -taq -da82, vaibõnda|ma -q -83; teda peab ikka rahustama, muidu saab pahasekstaad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq;rahustav muusika rahustaja muusiga
rahutu püsümäldäq, rahu|du -du -tut1, .kärśmäldäq, läbemäldäq, pisla - -t2; meil oli rahutu hobune, andis kinni pidada meil olľ hopõń niguq piranď, anď kinniq pitäq; ajad olid rahutud aoq olliq segädseq; rahutu piirkond rahudu piiŕkund
rahutus herevüs -e -t9, segähüs -e -t9; meid valdas rahutus meid haarď herevüs; tööliste rahutused suruti maha tüüliisi vastanakkaminõ surbõti maaha
rahvusrahvas .rahva rahvast22, riiḱ riigi .riiki37; mis rahvusest ta on? määntse rahva hulgast tä om?; ta on vene rahvusest tä om vindläne; eesti rahvus eesti rahvas; meil elab ka teistest rahvustest inimesi meil eläs ka muiõ maiõ inemiisi; prantsuse rahvuse sündimine Prantsusõ riigi sündümine
rahvuskultuur .rahva kultuuŕ
rahvuslik.rahvusli|nõ -dsõ -st7, .rahvali|k -gu -kku38, .rahva-; rahvuslik liikumine rahvuslinõ liikminõ; rahvuslik tikand rahvalik välläumblõminõ
rajama lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬min 1. ja 3. k .lõi(õ)54, tegemä tetäq ti̬i̬60, alosta|ma -q -83, aso|tama -taq -da82, põḣanda|ma -q -83; see talu on mu isaisa rajatud taa talo om mu esäesä tett;linn rajati järve äärde liin tetti järve viirde; plaanis on rajada ka staadion plaanin om tetäq ka spordiplatś; pubi rajaja kõrdsi asotaja; ilusa koduaia rajamine nõuab aega ilosa kodoaia luuminõ nõud aigo; maja peab rajama kindlale pinnale maja piät kimmä põḣa pääle põḣandama; läbi soo on rajatud tee läbi suu om põḣandõt tii
rakendama ette .pandma, .käüki .pandma v .laskma; rakenda hobune! panõq hopõń ette!; rakendas töö juures oma teadmisi lasḱ tüü man käüki umaq tiidmiseq
rakendus .käüki.laskmi|nõ -sõ -st5; idee leidiski rakendust mõtõq lätśkiq käüki; kõigile talgulistele ei leitudki rakendust kõ̭igilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd; teooria ja selle rakendus teooria ja tuu pruuḱminõ v tarvitus
rakkII (vesi)vilľ (-)villi (-).villi37, paun pauna .pauna30; sai tööga rakud pihku sai tüügaq villiq peio; käed on rakkus käeq ommaq villin; õhtuks olid jalad rakkus õdagus olliq jalgo all paunaq
rakkes: võtab hobuse rakkest võtt hobõsõ iist; on tööga rakkes om tüügaq väega kinniq
raksatus (p)raksah(t)us -õ -t9, räksäh(t)üs -õ -t9, praks praksu .praksu37, trikś triksi .triksi37; puu kukkus raksatusega maha puu sattõ raksahtusõgaq maaha
raksuma .(p)raksma .(p)raksuq (p)raksu64, .räkśmä .räksiq räksi63, .rokśma .roksiq roksi63, .krõkśma .krõksiq krõksi63;tuli raksub pliidi all tuli praks pliidi all;trepp raksus ta jala all trepṕ räkse tä jala all
rammima .pesmä .pessäq pessä61, .sisse lü̬ü̬mä, .tamṕma .tampiq tambi63, .murdma (.)murdaq murra66, .kranńama kranńadaq .kranńa77; nägin, kuidas silla poste maasse rammiti näi, kuis silla postõ maa sisse kranńati; jäälõhkuja rammis paksust jääst läbi ijälahkja murď paksust ijäst läbi; auto rammis aeda auto sõiť aialõ sälgä
rammus rammu|nõ -dsõ -st7, rammu(h)n, .ramsa - -t3, lihali|nõ -dsõ -st5, vägi|ne -dse -st7, vä|kev -gevä -gevät4; lehm oli õige rammus lehm olľ õigõq ramsa v lihha täüs; toit oli liiga rammus süüḱ olľ ülearvo väkev; rukis tahab rammusat maad rügä taht rammust maad
randaalima ran|.daaľma -.daaliq -daali63, randaaligaq .pulsťma, (ärq v üles) .lahkma .lahkuq lahu64; sööt tuleb ära randaalida süüt tulõ ärq v üles lahkuq
randuma vi̬i̬rde .joudma v .sõitma v tulõma; laev randus Tallinna sadamas laiv tulľ v jouď Talina sadamahe
range kõv|a -a -va28, kuri kuŕa .kurja43; range kordkõva kõrd; isa oli emast rangem esä olľ kuŕõmb immä; sõja ajal sai leiba rangelt normi järgi sõ̭a aigo sai leibä väega (kimmähe) normi perrä; range õpetaja kuri v nõudja oppaja
rariteetne harv harva .harva30, ainuli|nõ -dsõ -st5
raserassõ - -t14, rasõhõ|nõ -dsõ -st5, rassõjalali|nõ -dsõ -st5, .vanna.jalga, .hindäväsünü|q -q -t1, latsõ|nõ -dsõ -st7, tooja - -t3, toogi pääl; tüdruk jäi rasedaks tütrik jäi rassõs; naine on kolmandat kuud rase naanõ om kolmandat kuud rassõ jalagaq v rasõhõt;poiss oli tüdruku rasedaks teinud poisś olľ tütrigu ärq tikanuq
raske rassõ - -t14, rassõ rasõhõ rasõhõt14, (suuŕ) ränk rängä .ränkä35, (kaalu poolõst) .kaalsa - -t3; suur raske mees suuŕ ränk miiś; väga raske väega v palľo rassõ;tänane ülesanne on raskem kui eilnetäämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne; homme on raske päev hummõń om rassõ päiv; raske liiklusõnnetus rassõ liikmisõ̭nnõtus; raske kott kaalsa kotť
raskesti rasõhõhe, rasõhõlõ, (.)rassõhe, rassõst(õ); käekiri on raskesti loetav käekirja om rassõ v halv lukõq; ema jäi raskesti haigeks imä jäi rasõhõhe haigõs; raskesti arusaadav rassõ arvo saiaq
raskunerassõ - -t14, (.)rassu - -t2, (.)rassu|nõ -dsõ -st7, rasõhu|nõ -dsõ -st5; minuraskune mees muqrassu miiś; viie kilo raskune viiś killo rassõ
raskus rasõhus -õ -t9, rasõndus -õ -t9; jää murdus kõndijate raskuse all ijä murdu käüjide rasõhusõ all; kangi abil saab suuri raskusi tõsta kaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq; tal on töö leidmisega raskusitäl om rassõ tüüd löüdäq; raskustest hoolimata jõudsime kohale huuľmaldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle
rassima .murdma (.)murdaq murra66, .hankama hangadaq .hanka77, müüsterdä|mä -q -83, ründsü|tämä -täq -dä82, .rüngämä rüngädäq .rüngä77, .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77; rassis päevad läbi põllul murdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq; ema rassis kogu päeva imä rabõľ terve päävä; kalurid rassisid merel kalameheq mütseq mere pääl; nad ei taha jääda tallu rassima nä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä
rassism ras|sisḿ -sismi -.sismi37, rassivih|a -a -ha28, rassi|vain -vaino -.vaino37
rastapatsidm pulsť|pletiq* -plette -plette37, m pulgatanuq v pulgatõduq pletiq*
rasv rasõv v rasv rasva .rasva45, vä|gi -e -ke25; mõned loomad koguvad talveks naha alla rasva mõ̭nõq eläjäq korjasõq talvõs hindäle naha alaq rasva; hane-, searasv hani-, tsiarasõv; vanast rasvast elama vana rasva pääl elämä
rasvanevä|kev -gevä -gevät4, rasva|nõ -dsõ -st7, .väe|ne -dse -st7, vägi|ne -dse -st7; rasvane liha väkev liha; suu on söömisest rasvane suu om süümisest rasvanõ; rasvane kiri paks v rasvanõ kiri
rasvasisaldus rasõv v rasv rasva .rasva45; suure rasvasisaldusega piim (väega) rasvanõ v väkev piim; madala rasvasisaldusega laih
ratas tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭ri37, ratas ratta ratast22; autol tuli ratas alt ära autol tulľ tsõ̭õ̭ŕ alt ärq; viskus rongi rataste alla hiitse hinnäst rongitsõ̭õ̭rõ alaq; kurjategija hukati rattal kuŕatekij hukati ratta pääl ärq; rattaketsõõrikõnõ
