raam raaḿraami .raami37lapselapse foto seisis tal kummutil ilusas raamislatsõlatsõ pilť olľ täl kummodi pääl ilosa raami seen;aknaraamaknõraaḿ;projekti raames läbi viidud uuringudprojektigaq läbi viidüq uuŕmisõq;
raamat raama|t-du -tut13, (väikene) raamadukõ|nõ v raamadugõ|nõ-sõ -ist8raamatukappraamadukapṕ;raamatupoodraamadupuuť;raamaturiiulraamaduriioľ;raamatukoguraamadukogo;e-raamate-raamat;
raas ter|ä-ä -rä24, põrmpõrmu .põrmu37, su|gu-u -ku26, raasraasa .raasa31, ki|põń-bõna -bõnat4, kriimkriimo .kriimo37, kröömeqkrü̬ü̬me kröömet18supi sees oli raas lihasupi seen olľ raasakõnõ lihha;panin raasu võid ka leiva pealepanni kriimo võidu kah leevä pääle;ajame raas juttuajamiq kipõń juttu;tal ei ole raasugi huumorimeelttäl olõ-õi sukugiq v põrmugiq naľasuunt;
raasuke raasakõ|nõ-sõ -ist8, kibõnakõ|nõ v kibõnagõ|nõ-sõ -ist8, .täpreke|ne v .täprege|ne-se -ist8, rõimõkõ|nõ-sõ -ist8pühkis raasukesed kokkupühke raasakõsõq kokko;kas sa saad raasuke aidata?kas sa saat kipõń v tsipa avitaq?;
raatsima .tahtu|ma-daq -80, .täümä.täüdäq täü68, .ihnamaihnadaq .ihna77ma ei raatsinud seda minema visatamul tahtu es tuud minemä visadaq;ihne ei raatsi ise süüa ega teisele andaihnõq ihna-iq esiq süvväq, ei tõsõlõ andaq;
raba su̬u̬- -d52, .samblõsu̬u̬- -d52selles rabas on mitu laugastseo suu pääl om mitu suusilmä;turbarabaturbasuu;
rabama 1. .haardmahaardaq haara66, ha|bima-piq -bi57rabas mitu asja kaenlassehaarď mitu asja kanglihe;2. imehtämä .pandma
, jahmah|(t)ama-taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä-täq -(t)ä83, põro|tama-taq -da82, hiidü|täma-täq -dä82ta rabas oma teadmistegatimä tiidmiseq panniq imehtämä;rabav uudispõrotaja sõ̭nnoḿ;3. (tüüd tegemä) .murdma(.)murdaq murra66, ründsü|tämä-täq -dä82, .rüngämärüngädäq .rüngä77, .rüntsämäründsädäq .rüntsä77, (linno) ra|ba(ha)ma-badaq v -paq -ba(ha) v -pa88rabab hommikust õhtuni tööd teharüngäs hummogust õdaguniq (tüüd tetäq);
rabistama rabista|ma-q -83, robista|ma-q -83, rupa|tama-taq -da82ei maksa rabistada, hiljaks me ei jäämassa ei robistaq, jää ei mi ildas;asi tehti rabistades äraasi tetti rupa-rapa ärq;
rada ra|da-a -ta29kõik läks jälle vana radakõ̭iḱ lätś jälkiq vannamuudu;
raha rah|a-a -ha28, nauď†naudi .naudi37rahaasjadrahaaśaq;metallraharaudraha, rahatükk, ting;lahtine rahavallalinõ v väiko raha;teeb kõike raha pärasttege kõ̭kkõ raha peräst;rahapuudusrahapõud v rahahädä;rahaahnusrahanälg;ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju rahatimä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi;
rahu I rah|u-u -hu26, rauhrauha .rauha35naabrite vahel valitses rahunaabriidõ vaihõl olľ rahu;tahan natuke aega rahus ollataha kipõń aigo rahu ollaq;rahuaegrahuaig;rahusrahu(lõ), rahun, rahuhna;ma tahan rahus tööd tehama taha rahun tüüd tetäq;puhka rahus!puhkaq rahu seen!;
rahul rahu(lõ)kas oled rahul?kas olõt rahu(lõ)?;
rahuldama: praegune töökoht rahuldas teda täiestiparhilladsõ tüükotussõgaq olľ tä tävveste rahu;;
rahule rahu(lõ)kas jäid nüüd rahule?kas jäit no rahu?;süda jäi rahule, kui olin öelnud, mis ma temast arvansüä sai tśalka, ku ma olli ärq ülnuq, mida ma täst arva;
rahulik rahuli|nõ-dsõ -st5, rahu|nõ-dsõ -st7, tasali|k-gu -kku38, vaga|nõ-dsõ -st7, rahuli|k-gu -kku38hobune teeb rahulikku sõituhopõń tege tasalikku sõitu;läks rahulikul sammul üle õuelätś tasaligu sammugaq üle muro;olen nüüd rahulikum kui varemolõ noq vagatsõmb ku inne;
rahulikult rahu.listõ
, rahuligult
, rahutsõhe
, rahutsõlõ
, tasaligult
, .tassa
, tasalikku
, vagatsõltlaps magab rahulikultlatś makas rahulistõ;elu kulgeb meie külas rahulikultelo lätt mi külän tasaligult;võta asja rahulikumalt!võtaq asja vagatsõmbalt!;
rahulolematu rahu(lõ)olõmaldaq- -t3, nurisõjata on alati tujust ära ja rahulolematutä om kõ̭iḱ aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu;rahulolematu klientrahulolõmaldaq kundõ;
rahulolematus: millega ma su rahulolematuse ära olen teeninud?mille sa muqkaq rahu ei olõq?;
rahulolev: ta nägu oli rahulolevtä näost olľ nätäq, et om rahu;
rahulolu rahulõolõmi|nõ-sõ -st5rääkis rahuloluga oma reisistkõ̭nõľ rahulõjäänült umast reisist;
rahumeelne rahulidsõ meelegaq v loomugaqkogunemine oli õnneks rahumeelnekokkosaaminõ olľ õ̭nnõs rahuligu loomugaq;rahumeelne inimenerahulidsõ meelegaq inemine;rahumeelne riikrahupidäjä riiḱ;
rahunema rahuligus .saama v .jäämä
, .taltu|ma-daq -80, tasah(t)u|ma-daq -84, mi̬i̬ldü|mä-däq -80, li̬i̬ndü|mä-däq -80rahune nüüd pisut!tasahtuq no veidükese!;süda rahunessüä jäi v sai rahuligus;
rahustama rahusta|ma-q -83, rahuta|ma-taq -da82, leenü|tämä-täq -dä82, hääli|tsemä-tsäq v -däq -dse90, taldu|tama-taq -da82, vaibõnda|ma-q -83teda peab ikka rahustama, muidu saab pahasekstaad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq;rahustav muusikarahustaja muusiga;
rahvus rahvas.rahva rahvast22, riiḱriigi .riiki37mis rahvusest ta on?määntse rahva hulgast tä om?;ta on vene rahvusesttä om vindläne;eesti rahvuseesti rahvas;meil elab ka teistest rahvustest inimesimeil eläs ka muiõ maiõ inemiisi;prantsuse rahvuse sündiminePrantsusõ riigi sündümine;
rahvuskultuur .rahva kultuuŕ
rahvuslik .rahvusli|nõ-dsõ -st7, .rahvali|k-gu -kku38, .rahva-rahvuslik liikuminerahvuslinõ liikminõ;rahvuslik tikandrahvalik välläumblõminõ;
rajama lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬min 1. ja 3. k .lõi(õ)54, tegemätetäq ti̬i̬60, alosta|ma-q -83, aso|tama-taq -da82, põḣanda|ma-q -83see talu on mu isaisa rajatudtaa talo om mu esäesä tett;linn rajati järve äärdeliin tetti järve viirde;plaanis on rajada ka staadionplaanin om tetäq ka spordiplatś;pubi rajajakõrdsi asotaja;ilusa koduaia rajamine nõuab aegailosa kodoaia luuminõ nõud aigo;maja peab rajama kindlale pinnalemaja piät kimmä põḣa pääle põḣandama;läbi soo on rajatud teeläbi suu om põḣandõt tii;
rakend ettepant elläihoburakendettepant hopõńmettepantuq hobõsõq v hopõń riistogaq;koerterakendm ettepantuq piniq;
rakendama ette .pandma
, .käüki .pandma v .laskmarakenda hobune!panõq hopõń ette!;rakendas töö juures oma teadmisilasḱ tüü man käüki umaq tiidmiseq;
rakendus .käüki.laskmi|nõ-sõ -st5idee leidiski rakendustmõtõq lätśkiq käüki;kõigile talgulistele ei leitudki rakendustkõ̭igilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd;teooria ja selle rakendusteooria ja tuu pruuḱminõ v tarvitus;
randaalima ran|.daaľma-.daaliq -daali63, randaaligaq .pulsťma
, (ärq v üles) .lahkma.lahkuq lahu64sööt tuleb ära randaalidasüüt tulõ ärq v üles lahkuq;
randuma vi̬i̬rde .joudma v .sõitma v tulõmalaev randus Tallinna sadamaslaiv tulľ v jouď Talina sadamahe;
range kõv|a-a -va28, kurikuŕa .kurja43range kordkõva kõrd;isa oli emast rangemesä olľ kuŕõmb immä;sõja ajal sai leiba rangelt normi järgisõ̭a aigo sai leibä väega (kimmähe) normi perrä;range õpetajakuri v nõudja oppaja;
rangid m .taos|(s)õq-sidõ -sit11rangiroomadrahkõq;
rase rassõ- -t14, rasõhõ|nõ-dsõ -st5, rassõjalali|nõ-dsõ -st5, .vanna.jalga
, .hindäväsünü|q-q -t1, latsõ|nõ-dsõ -st7, tooja- -t3, toogi päältüdruk jäi rasedakstütrik jäi rassõs;naine on kolmandat kuud rasenaanõ om kolmandat kuud rassõ jalagaq v rasõhõt;poiss oli tüdruku rasedaks teinudpoisś olľ tütrigu ärq tikanuq;
raske rassõ- -t14, rassõrasõhõ rasõhõt14, (suuŕ) ränkrängä .ränkä35, (kaalu poolõst) .kaalsa- -t3suur raske meessuuŕ ränk miiś;väga raskeväega v palľo rassõ;tänane ülesanne on raskem kui eilnetäämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne;homme on raske päevhummõń om rassõ päiv;raske liiklusõnnetusrassõ liikmisõ̭nnõtus;raske kottkaalsa kotť;
raskesti rasõhõhe
, rasõhõlõ
, (.)rassõhe
, rassõst(õ)käekiri on raskesti loetavkäekirja om rassõ v halv lukõq;ema jäi raskesti haigeksimä jäi rasõhõhe haigõs;raskesti arusaadavrassõ arvo saiaq;
raskus rasõhus-õ -t9, rasõndus-õ -t9jää murdus kõndijate raskuse allijä murdu käüjide rasõhusõ all;kangi abil saab suuri raskusi tõstakaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq;tal on töö leidmisega raskusitäl om rassõ tüüd löüdäq;raskustest hoolimata jõudsime kohalehuuľmaldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle;
rassima .murdma(.)murdaq murra66, .hankamahangadaq .hanka77, müüsterdä|mä-q -83, ründsü|tämä-täq -dä82, .rüngämärüngädäq .rüngä77, .rüntsämäründsädäq .rüntsä77rassis päevad läbi põllulmurdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq;ema rassis kogu päevaimä rabõľ terve päävä;kalurid rassisid merelkalameheq mütseq mere pääl;nad ei taha jääda tallu rassimanä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä;
ratas tsõ̭õ̭ŕtsõõri tsõ̭õ̭'ri37, ratasratta ratast22autol tuli ratas alt äraautol tulľ tsõ̭õ̭ŕ alt ärq;viskus rongi rataste allahiitse hinnäst rongitsõ̭õ̭rõ alaq;kurjategija hukati rattalkuŕatekij hukati ratta pääl ärq;rattaketsõõrikõnõ;
raud raudravva .rauda33rauastravvanõ, ravva-, ravvast;rauda tagumarauda ragoma v tsagama;sepp taob raudasepp tsaga rauda;kontrollib, kas kuul on rauaskaes üle, kas kuuľ om ravvan;kõik rauad tuleskõ̭iḱ ravvaq tulõn;
raudahi tśuguń-i -it4, raud|ahi-aho v -aḣo -.ahjo44, pursuika- -t2
reaalne peris- -t2, tõtõmuinasjuttudes seguneb reaalne irreaalsegajutussin lätt tõtõ vällämõtõlduidõ asjogaq segi;tema ellusuhtumine on muutunud reaalsemakstä om naanuq elost arvo saama;see ei ole reaalnetuu olõ-iq võimalik v tuud saa-aiq periselt ollaq;
reaalselt periselt
, tõtõst(õ)
reaalsus re.aalsus-õ -t9, peris elo
, tõtõ|elo*-elo -ello26
reaktsioon .mõotus-õ -t9, .vasta|mõjo-mõo -mõjjo v -mõio27, .vasta.mõomi|nõ-sõ -st5, reagi̬i̬ŕmi|ne-se -st5, .vasta.võtmi|nõ-sõ -st5, toimõq.toimõ toimõt18aeglase reaktsiooniga inimeneoigõ, pikä mõtlõmisõgaq inemine;happelise reaktsiooniga muldhapu maa;organismi reaktsioon ravimi suhtesroho vastavõtminõ;
realiseerima .täüde vi̬i̬mä
, (.maaha) mü̬ü̬mämüvväq mü̬ü̬min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54realiseeris oma ideevei uma mõttõ täüde;realiseeriminetäüdeviimine, maahamüümine;
reetma ärq v üles v .vällä .andma
, .salgamasaladaq .salga77, .petmäpettäq petä61, avalda|ma-q -83kes reetis meie peidukoha?kiä anď mi käḱmiskotussõ ärq? v kiä mi käḱmiskotussõ ärq avalď?;vaata, et sa ennast ei reeda!kaeq, et sa hinnäst ärq ei annaq!;miski ei reetnud ta tegelikke tundeidmitte miäkiq es annaq vällä, midä tä periselt tunď;reetis oma põhimõttedsalaś umaq põhimõttõq ärq;reetmineärqandminõ;
registreerima .kirjä .pandma
, regist|ri̬i̬ŕmä-ri̬i̬riq -reeri63kas sa oled ennast juba registreerinud?kas sa olõt hinnäst joba kirjä pandnuq?;abielu registreerimaregistriiŕmä;võistleja läks ennast registreerimavõistlõja lätś kirotuistõ;registreeriti maavärinmaavärrin märgiti ärq;registreeriminekirjäpandminõ, registriiŕmine;
rehitsema rihi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, rehi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, riihi|tsämä-tsäq v -däq -dse90, .riibma.riibuq riibu64peenart siledaks rehitsemätasotsõma, silestämä, rehitsemä;kana rehitsebkana sapitsõs;
rehkendama rehkendä|mä-q -83rehkendas hinna väljarehkenď hinna vällä;rehkenda igale inimesele 100 grammi torti!rehkendäq egäle inemisele 100 grammi munakuuki!;tuleb kohalike oludega rehkendadatulõ paikligu elämise-olõmisõgaq rehkendäq;
rehmama .rehksämärehästäq .rehksä76, .rehmämärehmädäq .rehmä77, .viskamavisadaq .viska77rehmas käega ja läks ärarehäś v visaś käegaq ja lätś minemä;
rehnung rehkendüs-e -t9, rehnu|ť-di -tit13, réhnunǵ-i -it13ma pole rehnungit pidanud, kui palju reis maksma läksma olõ-iq rehkendüst tennüq, palľo reiś masma lätś;
reisima .reiśmä.reisiq reisi63, (rännü pääl) .käümä.kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, .sõitlõmasõidõldaq .sõitlõ78ta on palju reisinudtä om palľo reiśnüq;nad käisid reisimasnä käveq rännü pääl;reisijareiśjä, sõitja;
reklaam rek|laaḿ-laami -.laami37, üles.kitmi|ne-se -st5, kraami.kitmi|ne-se -st5, kauba.kitmi|ne-se -st5, mustõldus-õ -t9, mustõldami|nõ-sõ -st5, mustõrus-õ -t9, kitüs-(s)e -t11, .vällä.pakmi|nõ-sõ -st5, halv naľ .päähä.määŕmi|ne-se -st5reklaamipauskitmisvaheq;ei lasta filmi vaadata, üks reklaamipaus teise otsasei lastaq filmi kaiaq, ütś kitmisvaheq tõõsõ takan;
reklaamima .kitmäkittäq kitä61, mustõlda|ma-q -38, mustõrda|ma-q -38, .päähä .määŕmäteleviisoris reklaamivad seda kaupa kogu aegtelekan kitväq tuud kaupa kõ̭gõ;televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki äratelekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq;
rekonstrueerima .ümbre tegemä
, vahtsõnda|ma-q -83, tagasi tegemä
