ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1038 kiräkotust.
raad raat raadi .raati37
raadio raadio - -t1; raadiojaam raadiojaam; raadiosaade raadiosaadõq
raadius raadius -õ -t9, kõtar'|mõõ:t -mõõdu -mõõ:tu37, kõ|tar' -dara -darat4
raag ossakõ|nõ -sõ -ist8, raagõs -(s)õ v .raaksõ -t11, roodsi|k -gu -kut13, raag rao .raagu36; raagudest raaksinõ
raagremmelgas raag raa .raaga32, raa|pai -paiu -.paiu37
raagus roodsu(h)n, .raagsi(h)n, raa(h)n; raagus põõsas roodsik puhm; raagus puu lehildäq v (lehist) pal'as puu
raam raam' raami .raami37; lapselapse foto seisis tal kummutil ilusas raamis latsõlatsõ pilt' oll' täl kummodi pääl ilosa raami seen; aknaraam aknõraam'; projekti raames läbi viidud uuringud projektigaq läbi viidüq uur'misõq
raamat raama|t -du -tut13, (väikene) raamadu­kõ|nõ v raamadugõ|nõ -sõ -ist8; raamatu­kapp raamadukapp'; raamatupood raama­du­puut'; raamaturiiul raamaduriiol'; raa­matu­kogu raamadukogo; e-raamat e-raamat
raamatupidaja raamadupidäjä - -t3, rehnu­di­pidäjä - -t3, .arvõpidäjä - -t3, .arvõammõt'­ni|k -gu -kku38
raamatupidamine raamadupidämi|ne -se
-st5, rehnudipidämi|ne -se -st5, .arvõ­pidä­mi|ne -se -st5
raamatutarkus kooli.tarku|s -(sõ) -(s)t10, opit .tarkus, raamadu.tarku|s -(sõ) -(s)t10
raamima .raam'ma . raamiq raami63, raami .sisse .pandma; raamitud pilt raamit pilt'
raas raas raasa .raasa31, ki|põn' -bõna -bõnat4, kriim kriimo .kriimo37, kröömeq krüü:me kröömet18, ter|ä -ä -rä24, põrm põrmu .põrmu37, su|gu -u -ku26; supi sees oli raas liha supi seen oll' raasakõnõ lihha; panin raasu võid ka leiva peale panni kriimo võidu kah leevä pääle; ajame raas juttu ajamiq kipõn' juttu; tal ei ole raasugi huumorimeelt täl olõ-õi sukugiq v põrmugiq nal'asuunt
raasuke raasakõ|nõ -sõ -ist8, kibõnakõ|nõ v kibõnagõ|nõ -sõ -ist8, .täpreke|ne v .täprege|ne -se -ist8, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8; pühkis raasukesed kokku pühke raasakõsõq kokko; kas sa saad raasuke aidata? kas sa saat kipõn' v tsipa avitaq?
raatsima .tahtu|ma -daq -80, .täümä .täüdäq täü68, .ihnama ihnadaq .ihna77; ma ei raatsi­nud seda minema visata mul tahtu es tuud minemä visadaq; ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda ihnõq ihna-iq esiq süvväq, ei tõsõlõ andaq
raba suu: - -d52, .samblõsuu: - -d52; selles ­rabas on mitu laugast seo suu pääl om mitu suusilmä; turbaraba turbasuu
rabama 1. .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57; rabas mitu asja kaenlasse haard' mitu asja kanglihe; 2. imehtämä .pandma, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä -täq -(t)ä83, põro|tama -taq -da82, hiidü|täma -täq -dä82; ta rabas oma teadmistega timä tiidmiseq panniq imehtämä; rabav uudis põrotaja sõ:nnom'; 3. (tüüd tegemä) ­.murdma (.)murdaq murra66, ründsü|tämä -täq -dä82, .rüngämä rüngädäq .rüngä77, .rüntsämä ründ­sädäq .rüntsä77; rabab hommikust õhtuni tööd teha rüngäs hummogust õdaguniq (tüüd tetäq); 4. (linno) ra|ba(ha)ma -badaq v -paq -ba(ha) v -pa88; rabaja rapai, rabaja
rabamets .samblõsuu|mõts -mõtsa -.mõtsa30
rabamurakas molohk -a -at13, murahk -a -at13, mura|k -ga -kat13
rabamännik suu:pedästi|k -gu -kku38
rabandus rabandus -õ -t9, rabahus -õ -t9, rabandi|k -gu -kku38; ta sai rabanduse tä rabahti ärq
rabapüü suu:püv|i -e -ve24, suu:kan|a -a -na28, .valgõ teder
rabarber ra.barbri - -t37
rabe hu|ba -ba -pa26, kõrrõ - -t14, ra|ba -ba -pa26, raba|nõ -dsõ -st7, huba|nõ -dsõ -st7, habras .hapra habrast22, rapõ - -t14, putõ - -t14, (puu kotsilõ) .rauhtja|s - -t15; väga rabe vana riide­tükk väega raba vana rõivatükk; malm on rabe tsikun' om rapõ; lepp on habras puu lepp om kõrrõ puu
rabelema rabõl|õma -daq -õ85, räbel|emä -däq -e85, rabõhõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, jõhmõlda|ma -q -83, .jõhn'ma .jõhniq jõhni63, .tsiplõma tsipõldaq .tsiplõ78, (hrl eläjide kotsilõ) .lüügele­mä lüügeldäq .lüügele86, .kimplõma kimbõldaq .kimplõ78; muudkui rabeleb ringi, ei püsi paigal jõhmõldas ümbre, kongiq ei püsüq ; mis sa rabeled, püsi paigal! miä sa ruubõlõt, püsüq paigan!; mis sa rabeled, tee korralikult! mis saq tan hupalõt-hapalõt, tiiq ilosahe!; lehm kogu aeg rabeleb, ei lase lüpsta lehm kõõ: kimplõs, lasõ õiq nüssäq; rabeleja rabakarask', rabask' ; rabelemine rabõlõminõ, rabõlus
rabi ra|bi -bi -pi26, juudi papp'
rabin ra|pin -bina -binat4, ri|pin -binä -binät4, kro|pin -bina -binat4, rä|pin -binä -binät4; vihma tuleb rabinaga vihma tulõ rabinagaq
rabisema rabis|õma -taq -õ87, krabis|õma -taq -õ87, krobis|õma -taq -õ87, ribis|emä -täq -e87; vihm rabiseb vastu seina vihm kopa saina pääle
rabistama rabista|ma -q -83, robista|ma -q -83, rupa|tama -taq -da82; ei maksa ­rabistada, hiljaks me ei jää massa ei robistaq, jää ei mi ildas; asi tehti rabistades ära asi tetti ­rupa-rapa ärq
rada ra|da -a -ta29; kõik läks jälle vana rada kõ:ik' läts' jälkiq vannamuudu
radar ra|tar' -dari -darit4
radiaator radika|s - -t15, radi|k -gu v -ga -kut v -kat13
radiatsioon .kirgämi|ne -se -st5, kirgätüs -e -t9, .kirgüs -e -t9; radiatsioonitase on tõusnud kirgämine om kõvõmbas lännüq v kirgüst om manoq tulnuq
radikaal torm' inemine
radikaalne torm' tormi .tormi37, põh'ali|k -gu -kku38, otsaniq, radi.kaal|nõ -sõ -sõt6; radi­kaalselt ümber tegema otsaniq ümbre tegemä
radikuliit sä(l)lähä|dä -dä -tä24, .kukruhä|dä -dä -tä24; mul on (selja)radikuliit mul om sälg haigõ v mul om sälähädä
radioaktiivne säsü.kirgäjä - -t3
radioaktiivsus .kirgämi|ne -se -st5, kirgätüs -e -t9, .kirgüs -e -t9
raehärra raadi|herr -herrä -.herrä35
raekoda raatus -õ -t9; saame kokku raekoja platsil saamiq kokko raatusõ man
raev vih|a -a -ha28, mar|u -u -ru26; raevus marun
raevukalt räüsägaq, vihatsõhe
raevukas maru|nõ -dsõ -st7, viha|nõ -dsõ -st7, vihali|nõ -dsõ -st5, meele|dü -dü -tüt1, räü­sä|ne -dse -st7
raevutsema maru|tama -taq -da82, .müllämä müllädäq .müllä77, .maurama mauradaq .maura77, vihasta|ma -q -83; raevunud otsaniq ärq süändünüq
rafineerima puhasta|ma -q -83, .puhtas tegemä; rafineeritud päevalilleõli puhastõt poslamasla; rafineeritud suli piinü varas; rafineeritud daam piinü daam'; rafineeritud piinamisvõtted kavalaq piinamisvõttõq
ragin ra|kin -gina -ginat4, rä|kin -ginä -ginät4, ro|kin -gina -ginat4, .räps'nä - -t3; puu kukkus raginaga maha puu sattõ räginägaq ­maaha; koer närib raginal konti pini jürä kunti niguq rokin; töö läks täie raginaga lahti tüü läts' tävve huugaq vallalõ
ragisema rogis|õma -taq -õ87, rägis|emä -täq -e87, räbis|emä -täq -e87, rägä(hä)mä räkäq v .räädäq räkä v rägähä88; liigesed ragisevad jakuq rogisõsõq; raadio hakkas ragisema raadio nakas' prõgisõma; mees sikutab riideid selga nii et ragiseb miis' kisk rõivit sälgä niguq räkä õ:nnõ
ragistama rägistä|mä -q -83, rä|bimä -piq -bi57, ragistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, rogista|ma -q -83, räbistä|mä -q -83; põdrad ragistavad võsas põdraq rägistäseq võson
ragulka ra.gulka - -t3
raguu raguu - -d2
raha rah|a -a -ha28, naud'† naudi .naudi37; raha­asjad rahaas'aq; metallraha raudraha, raha­tükk, ting; lahtine raha vallalinõ v väiko raha; teeb kõike raha pärast tege kõ:kkõ raha peräst; rahapuudus rahapõud v rahahädä; raha­ahnus rahanälg; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha timä massassiq külh, a täl olõ-iq nii pall'ond naudi
rahakas rahhugaq, rahali|nõ -dsõ -st5, rik|as -ka -ast22, jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15, .jouka|s - -t15; rahakad lapse­vanemad rikkaq latsõvanõmbaq
rahakott rahakot|t' -i -ti37, tingel'|pung -punga -.punga31, pung punga .punga31, kaugas .kauka kaugast22; võttis rahakoti põuest võtt' punga puhust
rahaline rahali|nõ -dsõ -st5, raha-; rahaline preemia rahapreemiä; rahalised raskused rahahädäq
rahandus rahandus -õ -t9
rahandusministeerium raha(ndus)minis­teeri|üm' -ümi -.ümmi38
rahandusminister raha(ndus)m í nistri - -t1
rahareform rahare|form' -formi -.formi37, raha.vaihtus -õ -t9
rahatäht .paprõrah|a -a -ha28, raha|papõr' -.paprõ -papõrd22
rahe räüss räüsä .räüssä35, räss rässä .rässä35, räüseq .räüsse räüset18; väga tugev rahe, rahe­torm rääräüss; rahet sadama räüssämä, rässämä, rässätämä, räüssä tulõma; sõnade­rahe sõ:nnoräüss
rahhiit rah|hiit' -hiidi -hiiti37, .latsi.haigus -õ -t9
rahmeldama rahmõlda|ma -q -83, roobõlda|ma -q -83, roobõnda|ma -q -83, ruu:bõlõma roo­bõldaq ruu:bõlõ85, remmeldä|mä -q -83; rahmeldas hommikust õhtuni ruubõli hummogust õdaguniq
rahmima .rohm'ma .rohmiq rohmi63, .räp'mä räppiq räpi63, roobõlda|ma -q -83; rahmis tööd teha rohmõ tüüd tetäq
rahn (suur') kiv|i -i -vi26, kivimürä|k -gu -kut13
rahu I rah|u -u -hu26, rauh rauha .rauha35; naabrite vahel valitses rahu naabriidõ vaihõl oll' rahu; tahan natuke aega rahus olla taha kipõn' aigo rahu ollaq; rahuaeg rahuaig; rahus rahu(lõ), rahun, rahuhna; ma tahan rahus tööd teha ma taha rahun tüüd tetäq; puhka rahus! puhkaq rahu seen!
rahu II rah|u -u -hu26, kiv|i* -i -vi26
rahul rahu(lõ); kas oled rahul? kas olõt rahu(lõ)?
rahuldamatu .täütmäldäq
rahuldav rahul.oltav -a -at4, (küländ) kõrra­li|k -gu -kku38, .hääke|ne -se -ist8; rahuldav saak küländ kõrralik v peris hää saak'; sai hindeks rahuldava sai hindõs rahuldava
rahuldavalt (küländ) kõrraligult v .häste; tegi töö rahuldavalt ära tekk' tüü küländ kõrraligult v häste ärq
rahulduma rahu(lõ) olõma v .jäämä; rahul­dub oma elus vähesega om uman elon vei­tügaq rahu; laps ei rahuldunud millegagi lats' jää-äs minkagiq rahulõ
rahuldus rahu(lõ)|olõk' -olõgi -olõkit13, rahu­(lõ). ­jäämi|ne -se -st5; arutelu ei pakkunud kellelegi rahuldust arotusõgaq jää-äs kiäkiq rahulõ
rahule rahu(lõ); kas jäid nüüd rahule? kas jäit no rahu?; süda jäi rahule, kui olin öelnud, mis ma temast arvan süä sai ts'alka, ku ma olli ärq ülnuq, mida ma täst arva
rahuleping rahuleping -u -ut13, rahu.kont­rah|t' -i -ti36
rahulik rahuli|nõ -dsõ -st5, rahu|nõ -dsõ -st7, tasali|k -gu -kku38, vaga|nõ -dsõ -st7, ­rahuli|k -gu -kku38; hobune teeb rahulikku sõitu hopõn' tege tasalikku sõitu; läks rahulikul sammul üle õue läts' tasaligu sammugaq üle muro; olen nüüd rahulikum kui varem olõ noq vagatsõmb ku inne
rahulikult rahu.listõ, rahuligult, rahutsõhe, rahutsõlõ, tasaligult, .tassa, tasalikku, vagatsõlt; laps magab rahulikult lats' ma­kas rahulistõ; elu kulgeb meie külas rahulikult elo lätt mi külän tasaligult; võta asja rahulikumalt! võtaq asja vagatsõmbalt!
rahulolematu rahu(lõ)olõmaldaq, nurisõja - -t3; ta on alati tujust ära ja rahulolematu tä om kõ:ik' aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu; rahulolematu klient rahulolõmaldaq kundõ
rahulolu rahulõolõmi|nõ -sõ -st5; rääkis rahul­oluga oma reisist kõ:nõl' rahulõjäänült umast reisist
rahumeeli rahumeeli, rahuligu meelegaq; kõik läksid rahumeeli magama kõ:ik' lätsiq rahuligu meelegaq magama
rahumeelne rahulidsõ meelegaq v loo­mugaq; kogunemine oli õnneks rahumeel­ne kokkosaaminõ oll' õ:nnõs rahuligu loo­mu­gaq; rahumeelne inimene rahulidsõ mee­le­gaq inemine; rahumeelne riik rahupidäjä riik'
rahunema rahuligus .saama v .jäämä, .taltu|ma -daq -80, tasah(t)u|ma -daq -84, mii:ldü|mä -däq -80, lii:ndü|mä -däq -80; rahune nüüd pisut! tasahtuq no veidükese!; süda rahunes süä jäi v sai rahuligus
rahustama rahusta|ma -q -83, rahuta|ma -taq -da82, leenü|tämä -täq -dä82, hääli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, taldu|tama -taq -da82, vaibõnda|ma -q -83; teda peab ikka rahustama, muidu saab pahaseks taad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq; rahustav muusika rahustaja muusiga
rahusti rahustaja - -t3, rahust' -i -it1
rahutu püsümäldäq, rahu|du -du -tut1, .kärs'mäldäq, läbemäldäq, pisla - -t2; meil oli rahutu hobune, andis kinni pidada meil oll' hopõn' niguq pirand', and' kinniq pitäq; ajad olid rahutud aoq olliq segädseq; rahu­tu piirkond rahudu piir'kund
rahutus herevüs -e -t9, segähüs -e -t9; meid valdas rahutus meid haard' herevüs; tööliste rahutused suruti maha tüüliisi vastanakkaminõ surbõti maaha
rahuvalvaja rahu.valvja - -t3, rahu.hoitja - -t3
rahvahulk .rahva|summ -summa -.summa31, rahvas .rahva rahvast22, .rahva|hulk -hulga -.hulka31
rahvakalender .rahvak á llõndri - -t1, .aasta|­tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37, .rahva ao.arvaminõ; rahvakalendri tähtpäevad rahvaperälidseq täht'pääväq
rahvakunst .rahva|kunst' -kunsti -.kunsti37
rahvalaul .rahva|laul -laulu -.laulu37
rahvalaulik sõ:noli|nõ -sõ -st5, lauluim|ä -ä -mä24, laulues|ä -ä -sä24
rahvalik .rahvali|k -gu -kku38, .rahvaperäli|ne -dse -st5; rahvalik laul rahvalik laul
rahvaloendus (ine.miisi v .rahva) kokko­lugõmi|nõ -sõ -st5 v .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5 v ülelugõmi|nõ -sõ -st5 v .loetus -õ -t9
rahvaluule .rahva|luulõq -.luulõ -luulõt18
rahvamaja .rahva|maja -maja -majja v -maia28
rahvapärane .rahvaperäli|ne -dse -st7, .rahvali|k -gu -kku38, .rahvast peri
rahvariie .rahva|rõivas -.rõiva -rõivast15
rahvas rahvas .rahva rahvast15; rahvas läks laiali rahvas lätsiq v läts' lakja; see jutt oli juba rahva seas tuu jutt oll' joba rahvan
rahvastik rahvas .rahva rahvast22, m ine|miseq -.miisi -.miisi5; riigi rahvastik riigi rahvas
rahvatants .rahva|tands -tandso -.tandso37, nal' kunst'.kargami|nõ -sõ -st5; rahvatantsija rahvatands'ja
rahvus rahvas .rahva rahvast22, riik' riigi .riiki37; mis rahvusest ta on? määntse rahva hulgast tä om?; ta on vene rahvusest tä om vindlä­ne; eesti rahvus eesti rahvas; meil elab ka teistest rahvustest inimesi meil eläs ka muiõ maiõ inemiisi; prantsuse rahvuse sündimi­ne Prantsusõ riigi sündümine
rahvuskultuur .rahva kultuur'
rahvuslik .rahvusli|nõ -dsõ -st7, .rahvali|k -gu -kku38, .rahva-; rahvuslik liikumine rahvuslinõ liikminõ; rahvuslik tikand rahvalik välläumblõminõ
rahvuspark riigi|park'* -pargi -.parki37
rahvuspüha riigipüh|ä -ä -hä24; saami rahvus­püha saami rahva päiv; 24. veebruar on Eesti rahvuspüha 24. radokuu päiv om Eesti riigipühä
rahvusriik üte .rahva riik'
rahvusvaheline .riike.vaihõli|nõ* -dsõ -st5; rahvusvaheline kohtumine, kaubatee riikevaihõlinõ kokkosaaminõ, kaubatii; seminar oli rahvusvaheline seminääril oll' rahvit mitmõlt maalt; rahvusvaheline konverents ­ rahvidõvaihõlinõ konvõrents'
raibe 1. rõibõq .rõipõ rõibõt18, rõibõh .rõipõ rõibõht20; raipehais rõipõhais; 2. rõibõq .rõipõ rõibõt18, raisk raisa .raiska32, tii:ndüs e -t9, tii:ndüseli|ne -dse -st5, .rõipõli|nõ -sõ -st5; kassiraibe kusi tuppa kassitiindüs kussi ­tarrõ
raidkiri raot kiri
raie mõts ragomi|nõ -sõ -st5; lageraie mõtsa maahavõtminõ, lakõsragominõ; harvendus­raie harvõndragominõ; hooldusraie hoolõ­ragominõ; valgustusraie vitsaragominõ; sa­ni­­taar­raie haigõ puu ragominõ, sanitar'­rago­minõ, kuivaragominõ; valikraie ­ sort'va rago­minõ; uuendusraie lõppragominõ; turbe­­raie mitmõn jaon ragominõ; aegjärkne raie hõrrõsragominõ; häilraie lapildõ ragominõ; veerraie ribaldõ ragominõ; välja­raie välläragominõ; raieküps mets täüsmõts, valmismõts
raiejäätmed mõts m ossaq-ladvaq . ossõ-.latvo .ossõ-.latvo45, m ragõmisõ peräq; raiejäätmete põletamine ossapalotus
raieküna tsagimi|k -gu -kku38, tsa|kim -gima -gimat4, tsagi|mold -molli -.moldi37
raiering mõts ragomisõ tsõõ:r'
raiesmik .raotu - -t1, .raendi|k -gu -kku38, .raendu - -t1, rae - -d2, .raondi|k -gu -kku38, .raandi|k -gu -kku38, .raesti|k -gu -kku38, .raestu - -t1, raavistu - -t1, kannisti|k -gu -kku38, kannistu - -t1
raievanus mõts ragomisõ .vannus
raisakotkas .rõipõ|kodas -.kotka -kodast23, .rõipõkodask' -i -it13
raisk ( raisa ) raisk raisa .raiska32, raisk raisu .rais­ku36, roisk roiso .roisko37, .rõipõli|nõ -sõ -st5
raisk ( raisu ) .raiskami|nõ -sõ -st5, raisk raisu .raisku36
raiskama .raiskama raisadaq .raiska77, ­.pilma .pilluq pillu64, .räütmä .räütäq räüdä61, praadsu|tama -taq -da82, pulgõnda|ma -q -83, hai­da|tama -taq -da82; ära raiska aega! ärq raisakuq v viitkuq aigo!; temal raha ei püsi, raiskab kõik ära timä ärq haidatas raha, püsü-iq täl raha; loodusvarade raiskav tarbi­mine luudusõ huul'maldaq pruuk'minõ
raiskamine raisk raisu .raisku36, .raiskami|nõ -sõ -st5; see töö oli ainult ajaraiskamine taa tüü oll' õ:nnõ aoraisk
raisus huka(h)n, raisu(h)n; päev on raisus päiv om hukan; raisus tüdruk v naine port
raiuma ra|goma -koq -o59, ts'aku|tama -taq -da82, tsäkü|tämä -täq -dä82, (hrl söödäviljo) tsa|gama -kaq -a59, tsaha|tama -taq -da82; hakkas jääd, puid raiuma naas' ijäd, puid ragoma; raiusin endale sauna üles raiõ hindäle sanna üles; raiumine ragominõ
rajama luu:ma luvvaq luu: min 1. ja 3. k .lõi(õ)54, tegemä tetäq tii:60, alosta|ma -q -83, aso|tama -taq -da82, põh'anda|ma -q -83; see talu on mu isaisa rajatud taa talo om mu esäesä tett; linn rajati järve äärde liin tetti järve viirde; plaanis on rajada ka staadion plaanin om tetäq ka spordiplats'; pubi rajaja kõrdsi asotaja; ilusa koduaia rajamine nõuab aega ilosa kodoaia luuminõ nõud aigo; maja peab rajama kindlale pinnale maja piät kimmä põh'a pääle põh'andama; läbi soo on rajatud tee läbi suu om põh'andõt tii
rajanema põh'andu|ma* -daq -84, alossõs olõma, põh'as olõma
rajatagune piiritago|nõ -dsõ -st7
rajatis ehitüs -e -t9; sillad, tammid, teed, tunnelid, kanalid jt rajatised sillaq, tammiq, tiiq, käügiq, kanaaliq jt ehitüseq
rajav kiil' piirikäänüs* -(s)e -t11, piiri.ütlejä* - -t3
rajoon ra|juu:n' -jooni -juu:ni37, raion' -i -it4
raju mar|u -u -ru26, maru|tuul' -tuulõ -tuult35, torm' tormi .tormi37; rajuilm maru ilm
rakats rak|k' -õ -kõ35
rake rõ:ngas .rõ:nga rõ:ngast22, salv' salvõ .salvõ35; kaevurakked kaosalvõq
rakend ettepant elläi; hoburakend ettepant hopõn' m ettepantuq hobõsõq v hopõn' riisto­gaq; koerterakend m ettepantuq piniq
rakendama ette .pandma, .käüki .pandma v .laskma; rakenda hobune! panõq hopõn' ette!; rakendas töö juures oma teadmisi lask' tüü man käüki umaq tiidmiseq
rakendus .käüki.laskmi|nõ -sõ -st5; idee lei­diski rakendust mõtõq läts'kiq käüki; kõi­gile talgulistele ei leitudki rakendust kõ:igilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd; teooria ja selle rakendus teooria ja tuu pruuk'minõ v tarvitus
rakenduslik .pruuk'mis-, elotarvili|nõ -dsõ -st5; rakenduslik kõrgharidus ammõdi korgõkoolitus, korgõmb ammõdikoolitus; ra­kenduslik uurimistöö pruuk'misperine uur'­mistüü
raketivägi raketivä|gi -e -ke25; tema poeg on raketiväes aega teeninud timä poig oll' ­raketiväen tiin'nüq
rakett raket|t' -i -ti37, rakõ|t' -di -tit13, rake|t' -di -tit13
rakk I rakk raku rakku37; maksa-, närvi-, pärmirakk massa-, hergo-, pärmirakk; muna­rakk (imä)muna; seemnerakk seemeq
rakk II (vesi)vill' (-)villi (-).villi37, paun pauna .pauna30; sai tööga rakud pihku sai tüügaq villiq peio; käed on rakkus käeq ommaq villin; õhtuks olid jalad rakkus õdagus olliq jalgo all paunaq
rakmed m (hobõsõ)riistaq (-).riisto (-).riisto30; rakmes sõdurid tävven rihman soldaniq; sõdurirakmed soldanirihmaq, soldani­rakmõq
raksatama (p)raksahta|ma -q -83, räksähtä|mä -q -83, triksahta|ma -q -83; äike raksatas pikne raksaht'
raksatus (p)raksah(t)us -õ -t9, räksäh(t)üs -õ -t9, praks praksu .praksu37, triks' triksi .triksi37; puu kukkus raksatusega maha puu sattõ raksahtusõgaq maaha
raksuma .(p)raksma .(p)raksuq (p)raksu64, .räks'­mä .räksiq räksi63, .roks'ma .roksiq roksi63, .krõks'ma .krõksiq krõksi63; tuli raksub pliidi all tuli praks pliidi all; trepp raksus ta jala all trepp' räkse tä jala all
raksumine .(p)raksna - -t3, .räks'nä - -t3, .roks'na - -t3, .krõks'na - -t3
rakurss nuk|k -a -ka31; filmis näidatakse silda erinevates rakurssides filmin näüdätäs silda eri nukkõ alt
ralli ralli - -t2, rall' ralli .ralli37
ramb jovvõ|du -du -tut1, .oigõ - -t3, ramm ramma .ramma35, ramp ramba .rampa31, loid loiu .loidu36, uni|nõ -dsõ -st7
rambipalavik püünevär|rin -inä -inät4, püüne.pelgüs -e -t9, püünepalavi|k -gu -kku38, püü­ne|hirm -hirmu -.hirmu37
rambivalgus püüne.valgu|s -(sõ) -(s)t10
ramm ( rammi ) kahr kahru .kahru37, karh karhu .karhu37; rammiga taoti postid sisse kahrugaq pestiq tulbaq sisse
ramm ( rammu ) ramm rammu .rammu37, joud jo(vv)u .joudu36, jõud jõ(vv)u .jõudu36, .rõhku|s† -(sõ) -(s)t10; rammu minema rammu minemä; rammus olema rammun olõma; kätes pole rammu kässi seen olõ-iq rõhkut
rammestama ra(m)mõhta|ma -q -83; kuumus rammestas kõiki kuum rammõht' kõ:iki
rammestuma ra(m)mõh(t)u|ma -daq -84, rahmõh(t)u|ma -daq -84
rammestus ra(m)mõh(t)us -õ -t9, rahmõh(t)us -õ -t9; soojas toas tuli rammestus peale lämmän tarõn tull' ramõhus pääle
rammetu ra(m)mõ|du -du -tut1, rahmõ|du -du -tut1
rammima .pesmä .pessäq pessä61, .sisse lüü:­mä, .tamp'ma .tampiq tambi63, .murdma (.)murdaq murra66, .krann'ama krann'adaq .krann'a77; nägin, kuidas silla poste maasse rammiti näi, kuis silla postõ maa sisse krann'ati; jäälõhkuja rammis paksust jääst läbi ijälahkja murd' paksust ijäst läbi; auto rammis aeda auto sõit' aialõ sälgä
rammus rammu|nõ -dsõ -st7, rammu(h)n, .ramsa - -t3, lihali|nõ -dsõ -st5, vägi|ne -dse -st7, vä|kev -gevä -gevät4; lehm oli õige rammus lehm oll' õigõq ramsa v lihha täüs; toit oli liiga rammus süük' oll' ülearvo väkev; rukis tahab rammusat maad rügä taht rammust maad
rammusus .ramsus -õ -t9
ramp ( ramba ) rambõq .rampõ rambõt18, rambi|ts -dsa -tsat13; järve põhi oli rampu täis järve põhi oll' rampit täüs; rampväsinud rampõnõ, rampliganõ
ramp ( rambi ) .nõlvitii:* - -d51, pukk' puki pukki37, ramp' rambi .rampi37; laevaramp nõlvitii; loomaveoki ramp pukk'
rambivalgus rambivalgu|s -(sõ) -(s)t10
rand (vii:)vii:r' (-)veere (-)vii:rt40, rand ranna .randa32, vii puult kaiaq (maa)vii:r' (-)veere (-)vii:rt40; suvel on rannad suplejaid täis suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs; järve-, mere­rand järve-, mereviir'; randa ranna pääle, vii viirde; ärge rannast kaugele ujuge! ärkeq veerest kavvõdahe ujogõq!; suplusrand tsukõlus­kotus, -plats'; rannaküla ­ rannakülä; rannaliiv rannaliiv; rannavalve rannavalvõq, hrl m rannavaht'
randaal ran|daal' -daali -.daali37, randal' -i -it4
randaalima ran|.daal'ma -.daaliq -daali63, randaaligaq .pulst'ma, (ärq v üles) .lahkma .lahkuq lahu64; sööt tuleb ära randaalida süüt tulõ ärq v üles lahkuq
randlane ranna|mii:s' -mehe -mii:st39, .randla|nõ -sõ -st5; randlased rannarahvas
randuma vii:rde .joudma v .sõitma v tulõma; laev randus Tallinna sadamas laiv tull' v joud' Talina sadamahe
range kõv|a -a -va28, kuri kur'a .kurja43; range kord kõva kõrd; isa oli emast rangem esä oll' kur'õmb immä; sõja ajal sai leiba rangelt normi järgi sõ:a aigo sai leibä väega (kimmähe) normi perrä; range õpetaja kuri v nõudja oppaja
rangid m .taos|(s)õq -sidõ -sit11; rangiroomad rahkõq
rangjalad m kõvõraq jalaq
rangluu kaalavitsaluu - -d50, rangluu - -d50
ranits ra(n)ni|ts -dsa -tsat13, raani|ts -dsa -tsat13
rannajoon maa|vii:r' -veere -vii:rt40
ranne randmõs .randmõ randmõst15, käejak|k -u -ku37
rannik rand ranna .randa32, randmaa - -d50, mere|vii:r' -veere -vii:rt40; Eesti rannikul Eesti ranna veeren; pankrannik pankrand
rant rant' randi .ranti37; (hrl vedeligu kotsilõ) piireq .piirde piiret19; piimanõus oli koorerant näha piimäanoman oll' piireq nätäq; punase randiga taldrikud verevä veeregaq taldriguq; musta randiga kuulutus musta raamigaq kuulutus
raport teedüs -(s)e -t11, teedäq.andmi|nõ -sõ -st5, sõ:n|nom' -omi -omit4
raporteerima ette .kandma, teedäq .andma
rapped (kalal) sise|kund -kunna -.kunda37, m .rapm|õq -idõ -it16, m rakk|õq -idõ -it16, räüd 
rävvü .räüdü36; sead söövad rappeid tsiaq sööväq räüdü
rappima 1. kalla puhastama, soomi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; 2. .pesmä .pessäq pessä61, .kolk'ma .kolkiq kolgi63, .mütmä müttäq mütä61; sai kõvasti rappida sai kõvva pessäq
rappuma rap|puma -pudaq -u79 v -pu80, rapah­(t)u|ma -daq -84, .jõ:nks'ma .jõnksiq jõnksi63, .tõrkuma .tõrkudaq tõrgu79 v tõrku80, tõrahta|ma -q -83, mitmit kõrdo rap|põlõma -õldaq -põlõ86; naeris, nii et kogu kere rappus naard', nii et terveq iho rappu; põrand rapub tantsimisest põrmand rapus tands'misõst; vanker rappus vankri tõrku; rong rapub rong' jõ:nks'
rappumine rappumi|nõ -sõ -st5, tõrgah(t)us -õ -t9
raps ( rapsi ) raps' rapsi .rapsi37
raps ( rapsu ) rapsah(t)us -õ -t9
rapsama .rapsama rapsadaq .rapsa77, .ropsama ropsadaq .ropsa77, .räpsämä räpsädäq .räpsä30, (kõrra) rapsahta|ma -q -83, rapsahu|tma -taq -da62; karjane rapsas lehma vitsaga kar'us ropsas' lehmäle vitsagaq; koer rapsas kana sabast pini haard' kanal hannast
rapsatus rapsah(t)us -õ -t9, räpsäh(t)üs -e -t9
rapsima .rops'ma .ropsiq ropsi63, .räps'mä .räpsiq räpsi63; rapsi mantel lumest puhtaks! ropsiq mäntli lumõst puhtas!
rapsimine (helü) .rops'na - -t3, .räps'nä - -t3
raputama rapu|tama -taq -da82, (hrl rõivit) .rops'­ma .ropsiq ropsi63, (pikkä aigo) .sarjama sar'adaq .sarja77, (hrl vankri kotsilõ) tõrgu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo raputõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86, kõrras rapahta|ma -q -83, rapahu|tma -taq -da62, (suula, liiva vms) (t)siputõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tsipu|tama -taq -da82; raputas magajat õlast raput' magajat olast; pead raputama pääd raputama; raputa söögile soola ka! tsipudaq söögile suula kah!; raputa hei­nad laiali päikese kätte kuivama! horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma!; raputas puu otsast ploome maha sar'as' puu otsast pluumõ maaha; raputa vaip puhtaks! ropsiq vaip puhtas!; vanker raputas vankri tõrgut'
rariteet .harvus -õ -t9
rariteetne harv harva .harva30, ainuli|nõ -dsõ -st5
rase rassõ - -t14, rasõhõ|nõ -dsõ -st5, rassõjala­li|nõ -dsõ -st5, .vanna.jalga, .hindäväsünü|q -q -t1, latsõ|nõ -dsõ -st7, tooja - -t3, toogi pääl; tüdruk jäi rasedaks tütrik jäi rassõs; naine on kolmandat kuud rase naanõ om kolmandat kuud rassõ jalagaq v rasõhõt; poiss oli tüdruku rasedaks teinud poiss' oll' tütrigu ärq tikanuq
rasedus rasõhus -õ -t9, rasõndus -õ -t9, .kandmi|nõ -sõ -st5
raseerima .maaha v .pall'as ajama, pü|gämä -käq -ä59, .karvo (.maaha) ajama
rasestuma rassõs v rasõhõs .jäämä, (.)käü­nüs .jäämä v .saama
rasestumisvastane latsõ ärq.hoitja, latsõ.saa­misõ .vasta, rasõhusvasta|nõ -dsõ -st7, rasõhusõ .vasta, (.)käünüs.saamisõ .vasta; rasestumisvastane vahend ärqhoitja
raske rassõ - -t14, rassõ rasõhõ rasõhõt14, (suur') ränk rängä .ränkä35, (kaalu poolõst) .kaalsa - -t3; suur raske mees suur' ränk miis'; väga raske väega v pall'o rassõ; tänane ülesanne on raskem kui eilne täämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne; homme on raske päev hummõn' om rassõ päiv; raske liiklusõnnetus rassõ liikmisõ:nnõtus; raske kott kaalsa kott'
raskejalgne rassõjalali|nõ -dsõ -st5, rassõjala|­nõ -dsõ -st7, rassõ.jalg|nõ -sõ -sõt6, rassõjaloli|nõ -dsõ -st5
raskejõustik sport (rassõ).jousti|k -gu -kku38, rassõ.jõusti|k -gu -kku38
raskekaal sport rassõ|kaal -kaalu -.kaalu37
raskekaallane sport rassõkaalu, rassõt .kaalu (.sport'lanõ)
raskekujuline rassõ - -t14, rassõt muu:du; raskekujuline kopsupõletik rassõ tävvü­palanik
raskelt rasõhõhe, rasõhõlõ, (.)rassõhe, ras­sõst(õ); sai raskelt haavata sai rassõstõ haavadaq; hingab raskelt hengäs rasõhõhe
raskemeelne kurvali|nõ -dsõ -st5, hallõli|nõ -dsõ -st5, noroli|nõ -dsõ -st5, noro|nõ -dsõ -st7, .kurbli|k -gu -kku38
raskendama rassõmbas v rasõhõmbas te­ge­mä; lumi raskendas teedel liikumist lumi tekk' teie pääl liikmisõ rassõmbas; süüd raskendavad asjaolud süüd suurõndajaq as'a­luuq
raskepärane rassõkõ|nõ -sõ -ist8, rassõli|k -gu -kku38, rassõpooli|nõ -dsõ -st7; raskepärase stiiliga rassõlikku stiili
raskesti rasõhõhe, rasõhõlõ, (.)rassõhe, ras­sõst(õ); käekiri on raskesti loetav ­ käekirja om rassõ v halv lukõq; ema jäi raskesti haigeks imä jäi rasõhõhe haigõs; raskesti arusaadav rassõ arvo saiaq
rasketööstus rassõtüü:stüs -e -t9
raskune rassõ - -t14, (.)rassu - -t2, (.)rassu|nõ -dsõ -st7, rasõhu|nõ -dsõ -st5; minuraskune mees muqrassu miis'; viie kilo raskune viis' killo rassõ
raskus rasõhus -õ -t9, rasõndus -õ -t9; jää murdus kõndijate raskuse all ijä murdu käüjide rasõhusõ all; kangi abil saab suuri raskusi tõsta kaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq; tal on töö leidmisega raskusi täl om rassõ tüüd löüdäq; raskustest hoolimata jõudsime kohale huul'maldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle
raskusjõud rasõhus|joud -jo(vv)u -.joudu36
raskuskese rasõhus|punkt' -punkti -.punkti37
raspel .raspli - -t1
rass rass' rassi .rassi37, tõug tõvvu .tõugu36; rassi diskrimineerimine rassi rõuhkminõ; seal elavad teist rassi inimesed sääl eläseq tõist tõugu inemiseq
rassiline rassili|nõ -dsõ -st5, rassi-; rassilised tunnused tõvvutunnussõq
rassima .murdma (.)murdaq murra66, ­.hankama hangadaq .hanka77, müüsterdä|mä -q -83, ründ­sü|tämä -täq -dä82, .rüngämä rüngädäq .rüngä77, .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77; rassis päevad läbi põllul murdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq; ema rassis kogu päeva imä rabõl' terve päävä; kalurid rassisid merel kalameheq mütseq mere pääl; nad ei taha jääda tallu rassima nä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä
rassism ras|sism' -sismi -.sismi37, rassivih|a -a -ha28, rassi|vain -vaino -.vaino37
rastapatsid m pulst'|pletiq* -plette -plette37, m pulgatanuq v pulgatõduq pletiq*
raster .rastri - -t1
rasv rasõv v rasv rasva .rasva45, vä|gi -e -ke25; mõned loomad koguvad talveks naha alla rasva mõ:nõq eläjäq korjasõq talvõs hindäle naha alaq rasva; hane-, searasv hani-, tsia­rasõv; vanast rasvast elama vana rasva pääl elämä
rasvane vä|kev -gevä -gevät4, rasva|nõ -dsõ -st7, .väe|ne -dse -st7, vägi|ne -dse -st7; rasvane liha väkev liha; suu on söömisest rasvane suu om süümisest rasvanõ; rasvane kiri paks v rasvanõ kiri
rasvasisaldus rasõv v rasv rasva .rasva45; suure rasvasisaldusega piim (väega) rasvanõ v väkev piim; madala rasvasisaldusega laih
rasvatihane rasva.tiala|nõ -sõ -st5, rasva­tiga|nõ -sõ -st7, rasva|krants' -krandsi
-.krantsi37
rasvavaba rasvaldaq
rasvuma liho|nõma -(nõ)daq -nõ89, vä­gih(t)ü|­mä -däq -84, .rammu v .rasva mi­ne­mä; sügiseks metsloomad rasvuvad sügüses lääväq mõtsaeläjäq rammu
ratas tsõõ:r' tsõõri tsõõ:ri37, ratas ratta ratast22; autol tuli ratas alt ära autol tull' tsõõ:r' alt ärq; viskus rongi rataste alla hiitse hinnäst rongitsõõ:rõ alaq; kurjategija hukati rattal kur'atekij hukati ratta pääl ärq; rattake tsõõrikõnõ
ratastool tsõõ:r'|tuu:l' -tooli -tuu:li37
ratifitseerima ratifit|sii:r'mä -sii:riq -seeri63, (parlamendi puu:lt) kinnü|tämä -täq -dä82
ratsa .ratsa, .ratsa(l)laq, ratsakullaq; ratsa sõitma ratsalaq sõitma
ratsanik .ratsani|k -gu -kku38, .ratsa|mii:s' -mehe -mii:st39
ratsionaalne .mõistusõperi, ratsio.naal|nõ -sõ -sõt6; väga ratsionaalse mõtlemisega väega mõistusõperi mõtlõmisõgaq
ratsioon ports pordso .portso37; päevaratsioon pääväports
ratsu 1. (.ratsa)ho|põn' -bõsõ -bõst12; tugev ratsu tukõv hopõn'; 2. (malõn) ho|põn' -bõsõ -bõst12; must ratsu annab tuld must hopõn' and tuld
ratsutama .ratsa(l)laq .sõitma, ratsu|tama 
-taq -da82; ta käib iga päev paar tundi ratsutamas tä käü egä päiv paar' tunni ratsutaman
ratsuti oheli|k -gu -kku38, ohi|lõ:ig -lõ:ia -.lõ:iga32, uhi|lõ:ig -lõ:ia -.lõ:iga32, ratus -(s)õ -t11
rattarumm (ratta)rumm' (-)rummi (-).rummi37; esirattarumm edetsõõrirumm'
rattur ratta.sõitja - -t3
rauamaak ravva|maak' -maagi -.maaki37, raud ravva .rauda33; soos leidus rauamaaki suun löüdü ravvamaaki
raud raud ravva .rauda33; rauast ravvanõ, ravva-, ravvast; rauda taguma rauda ragoma v tsagama; sepp taob rauda sepp tsaga rauda; kontrollib, kas kuul on rauas kaes üle, kas kuul' om ravvan; kõik rauad tules kõ:ik' ravvaq tulõn
raudahi ts'ugun' -i -it4, raud|ahi -aho v -ah'o -.ahjo44, pursuika - -t2
raudbetoon raudpetton' -i -it13, raudtsim|­me(n)t' -mendi -.menti37
raudjas (hrl hopõn') .raudja|nõ v .raudja|s -dsõ -st5, .raudja|s - -t15
raudkang (raud)kang' (-)kangõ (-).kangõ35, kangõ|raud -ravva -.rauda33
raudkivi maakiv|i -i -vi26
raudkull tsirk|haugas -.hauka -haugast22, seto kiil' .väiko haugas
raudnael raud|nagõl -nagla -.nakla45; raudnael on heinas traat' om haina seen; mees nagu raudnael miis' ku mürgütükk
raudne ravva|nõ -dsõ -st7, ravvast, ravva-; raudne leedi ravvanõ leedi; raudne eesriie ravvanõ vaihõsain; tal on raudne tervis täl om kõva tervüs
raudnõges raudnõ|kõn' -gõsõ -gõst12, raudn­õ|­kõs' -gõ(s)sõ -gõst12, hal'as nõkõn'
raudrohi veri|hain -haina -.haina30, raud|hain -haina -.haina30
raudrüü soomus|rüüd -rüvvü -.rüüdü36, m raud|.rõivaq -.rõividõ -.rõivit22
raudtee raudtii: - -d51
raudteejaam (raudtii:)jaam (-)jaama (-).jaama30, .vaksal' -i -it4
raudteelane raudtii:tüü:li|ne -se -st5
raudteerööbas raudtii:|rööbeq -rüü:pe -rööbet18, raudtii:|rööbäs -rüü:pä -rööbäst22, raudtii:|rüü:p -rööbä -rüü:pä35, relss' relsi .relssi37
raudteetamm raudtii:|tamm' -tammi -.tammi37
raudus ravvo(h)n, ravva(h)n; kurjategija käed on raudus kur'ategijä käeq ommaq ravvon
raugastuma vanas v kehväs v .väetüs .jäämä
rauge jovvõ|du -du -tut1, ramm ramma .ramma35, loid loiu .loidu36, .oigõ - -t3, rammõ|du -du -tut1, tasali|k -gu -kku38; kuumus teeb raugeks kuum tege rammõtus; lained olid muutunud raugemaks lainõq olliq jäänüq tasaligumbas v jovvõtus; rauge õhtupoolik tasalik õdaguspuul'
raugema tasah(t)u|ma -daq -84, .perrä .andma, jovvõdus v nõrgõmbas .jäämä, reh­väh(t)ü|­-mä -däq -84, .vaibu|­ma -daq -80; viha rauges viha and' perrä; sadu rauges õhtuks sado and' õdagus perrä v sado rehvähtü õdagus ärq
rauk vanakõ|nõ -sõ -ist8, vanainemine vana­inemise vannainemist5, kõ|bi -bi -pi26, kõbu­kõ|nõ -sõ -ist8, tu|di -di -ti26, hüdüke|ne -se -ist8, muld mulla .mulda32, mullakõ|nõ -sõ -ist8, elänüq inemine; vanaisa on raugaks muutunud vanastesäst om joba vana mulla­kõnõ saanuq
rautama ravvu|tama -taq -da82; hobust rautama hobõst ravvutama
rautamine ravvutus -õ -t9, ravvutami|nõ -sõ -st5
rautsik eläjät kusiraudsi|k -gu -kut13, mar|ran' -ana -anat4
ravi rav|i -i -vi26, parandami|nõ -sõ -st5, praa­vitami|nõ -sõ -st5, tohtõrdami|nõ -sõ -st5, parandus -õ -t9, praavitus -õ -t9; kopsu­tuberkuloosi ravi kestab aastaid tävvütiisi­gu ravi käü aastit; hambaravi hambaravi, hambapraavitus; taastusravi perrätohtõrdus, takasttohtõrdus, peräpraavitus, sütütüs
ravikuur kuur' kuuri .kuuri37, vuu:r' voori vuu:ri37; mulle on määratud ravikuur ma piä voori rohto võtma
ravim (arsti)ruu:h (-)roho (-)ruu:ht39, arstiruhe - -t2, rohi roho .rohto44, roht roho .rohto37
ravima tohtõrda|ma -q -83, praavi|tama -taq -da82, ravi|tama -taq -da82, ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .arst'ma .arstiq arsti63, sütü|tämä -täq -dä82, rohi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; allika­veega raviti nahahaigusi lätteviigaq tohtõrdõdi nahahäti
ravimtaim roho|hain* -haina -.haina30, ravi|kasv* -kasvo -.kasvo37, ravi|hain* -haina -.haina30
ravimuda .tervü(se)mu|da -a -ta27, ravimu|da -a -ta27
ravitseja tervendäjä - -t3, tii:djä - -t3, (roho-)tark (-)targa (-).tarka30, .arst'ja - -t3, nõid nõia .nõida33
ravitsema ravi|tama -taq -da82, ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tohtõrda|ma -q -83, praavi|tama -taq -da82, .arst'ma .arstiq arsti63
reaal- reaal-; reaalaine reaalainõq
reaalne peris, tõtõ - -t2; muinasjuttudes segu­neb reaalne irreaalsega jutussin lätt tõtõ vällämõtõlduidõ asjogaq segi; tema ellu­suhtumine on muutunud reaalsemaks tä om naanuq elost arvo saama; see ei ole reaalne tuu olõ-iq võimalik v tuud saa-aiq periselt ollaq
reaalselt periselt, tõtõst(õ)
reaalsus re.aalsus -õ -t9, peris elo, tõtõ|elo* -elo -ello26
reageerima rea|gii:r'mä -gii:riq -geeri63, .vasta­ma vastadaq .vasta77, tõrga|hama* -daq - v -ha88, .herkämä* hergädäq .herkä77; hapnik reageerib rauaga hapasnik pand ravva rossitama
reageering reagii:r'mi|ne -se -st5, vastus -(s)õ -t11
reaktiiv- reaktiiv-; reaktiivlennuk reaktiivlinnuk'; reaktiivjõud vastajoud
reaktor re.aktri - -t1, .mõotaja - -t3, .muundaja - -t3; tuumareaktor plahvatas tuumareakt­ri lahes'
reaktsioon .mõotus -õ -t9, .vasta|mõjo -mõo -mõjjo v -mõio27, .vasta.mõomi|nõ -sõ -st5, reagii:r'mi|ne -se -st5, .vasta.võtmi|nõ -sõ -st5, toimõq .toimõ toimõt18; aeglase reakt­siooniga inimene oigõ, pikä mõtlõmisõgaq inemine; happelise reaktsiooniga muld hapu maa; organismi reaktsioon ravimi suhtes roho vastavõtminõ
realiseerima .täüde vii:mä; (.maaha) müü:mä müvväq müü: min 1. ja 3. k .möi(e) ­ kesks möönüq54; realiseeris oma idee vei uma mõttõ täüde; ­ realiseerimine täüdeviimine, maahamüümine
realism rea|lism' -lismi -.lismi37, tõtõ - -t2
realistlik tõõ:peräli|ne -dse -st5; rea.list'li|k -gu -kku38, .õigõ - -t3, .ausa - -t3
reamees ria|mii:s' -mehe -mii:st39, .soldan' -i -it4
reanimatsioon .ello v elolõ herätämine, hinge mano(q) tuu:minõ, elo(h)n.hoitmi|nõ -sõ -st
reanimobiil kipõ.tohtrimassin -a -at4
reastikku ridastikku, rito .viisi, ria(h)n
rebane re|pän' -bäse -bäst12, rebä|ne -se -st7, 
 latsi­k re|bo -bo -po26; rebaseurg rebäseuus'
rebend kakõhus* -õ -t9, kaksahus* -õ -t9, kakõnuq kotus, rebähüs* -e -t9; lihase rebend lihakakõhus
rebenema kak|kõma -õdaq -kõ77, kakõhu|ma -daq -84, käris|emä -täq -e87, rebähü|mä -däq -84, räbis|emä -täq -e87; pluus rebenes kaenla alt lõhki pluusõ rebähü v kakõs' kandli alt kats'ki
rebestama .kaksama kaksadaq .kaksa77, .lahki v .kats'ki .tõ:mbama; tüdruk kukkus ja rebestas sukad tütär'lats' sattõ ja tõ:mmas' sukaq kats'ki
rebestuma kak|kõma -õdaq -kõ77, kakõhu|ma -daq -84, rebähü|mä -däq -84, räbis|emä -täq -e87
rebima .kaksama kaksadaq .kaksa77, .kiskma .kiskuq kisu64, käristä|mä -q -83, .tõ:mbama tõ:mmadaq .tõ:mba77, rä|bimä -piq -bi57, .räm'mä .rämmiq rämmi63, .rämmämä rämmädäq .räm­mä77, .rämpsämä rämpsädäq .rämpsä77, .rääp'­mä .rääpiq rääbi63, rääbi|tsemä -tsäq v -däq -dse90; rebis puult lehe kaksas' puu külest lehe ärq; tuul rebis nööril pesu tuul' kisk' mõssu nööri pääl; lennuk rebis end stardirajalt lahti linnuk' kisk' hinnäst stardiraa päält vallalõ; mees rebiti autost välja miis' kisti autost vällä; rebis paberi katki tõ:mmas' paprõ kats'ki; rebitud pabeririba käristet paprõriba
rebu munasor|a -a -ra26, munakõlla|nõ -dsõ -st7
redel re|tel' -deli -delit4; redel ei küüni korstnani retel' küünü-üiq korsna manoq vällä; hein kuivab redelitel hain kuios redelde pääl
redigeerima toimõnda|ma -q -83, üle kobistama, paranda|ma -q -83
redis redis -(s)e -t11, rõdis -(s)õ -t11
reduktsioon ärq.võtmi|nõ -sõ -st5; mõisate reduktsioon mõisidõ ärqvõtminõ; häälikute reduktsioon kiil' helle tõsõsminek'*
redutama .paossi(h)n olõma, .paoskõ|(l)lõ-­ma -llaq -(l)lõ86, .kä|k'mä -kkiq -ki63, .varjama var'adaq .varja77, var|ima -riq -i57; sõjapõgenikud redutasid nädalaid metsas sõ:apagõhõjaq paoskõlliq nädälide viisi mõtsan; kuuma ilmaga redutas koer aida all kuuma ilmagaq paoskõli pini aida all; kus sa redutasid? kon sa videliq?
redutseerima tagasi .võtma, .lihtsämbäs tegemä
reede rii:di - -t1, rii:de - -t3
reedene rii:di|ne -dse -st5, rii:de|ne -dse -st5
reegel .säädü|s -(se) -(s)t10, rii:gli - -t1, kõrd kõrra .kõrda33
reeglipärane kõrraperi, .kõrdapite(h)n, .sää­düsperäli|ne -dse -st5; reeglipärane ­kee­le­­muutus säädüsperäline keelemuutus
reeglipäratu .säädüsperäldäq, kõrraldaq, johusli|nõ -dsõ -st5
reetlik ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .petlika|nõ -dsõ -st5, sal|a -a -la28, sala|nõ -dsõ -st7; reetlik inimene ärqandja v petlikanõ inemine; reetlik mälu petlikanõ meelenpidämine
reetma ärq v üles v .vällä .andma, .salgama saladaq .salga77, .petmä pettäq petä61, avalda|ma -q -83; kes reetis meie peidukoha? kiä and' mi käk'miskotussõ ärq? v kiä mi käk'miskotussõ ärq avald'?; vaata, et sa ennast ei reeda! kaeq, et sa hinnäst ärq ei annaq!; miski ei reetnud ta tegelikke tundeid mitte miäkiq es annaq vällä, midä tä periselt tund'; reetis oma põhimõtted salas' umaq põhimõttõq ärq; reetmine ärqandminõ
reetur ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .maaha.müüjä - -t3, (.maaha).salgaja - -t3; kodumaa reetur kodomaa ärqandja
reeturlik ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .salgaja - -t3; reeturlik inimene petjä (inemine)
referaat kokkovõt|õq -tõ -õt18, üle.kaehus -õ -t9
refereerima kokko .võtma, kokkovõtõt tegemä, üle.kaehust .andma
referendum .rahvahääletämi|ne -se -st5
referent 1. nõvvu|mii:s' -mehe -mii:st39; 2. kokkovõttõ tegijä, üle.kaehusõ .andja
refleks refleks' refleksi ref.leksi37
reflekteerima peegeldä|mä -q -83, .hindäst läbi .laskma, läbi .märk'mä
reform püü:rdmi|ne -se -st5, vahtsõndus -õ -t9, re|form' -formi -.formi37; agraarreform põllupidämise vahtsõndus, maaelo püürdmine; rahareform rahareform'; kohtureform kohtuvahtsõndus, kohtu ümbrekõrraldaminõ; haridusreform koolielo tõistõkäändmine
reformeerima = reformima (.tõistõ) ­püü:rdmä pöördäq v püü:rdäq pöörä66, (.tõistõ) .käänd­mä (.)käändäq käänä66, .tõistõ tegemä, vaht­sõnda|ma -q -83
refrään .kõrdus|salm' -salmi -.salmi37, kõrra|­salm' -salmi -.salmi37
regatt regatt' regati regatti37, pur'osõidu .võistlus
regi regi rii: reke25; sõiduregi sõiduregi; talvel sõideti ikka reega talvõl sõidõti iks riigaq
regilaul leelo - -t2, leelo|laul -laulu -.laulu37, vana (.rahva)laul, kõrra|laul -laulu -.laulu37, regi|laul -laulu -.laulu37; regilaulu laulma leelotama
regionaal- piir'.kundli|nõ -(d)sõ -st5, piir'kunna-; regionaalkeel piir'kundlinõ kiil'; regio­naalpoliitika piir'kunna poliitiga
regioon piir'|kund -kunna -.kunda32, al|a -a -la28, maa - -d50
register registri - -t1, nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43; peab registrit pidä nimekirja; võtame teisest registrist võtamiq tõõsõst registrist; hääl vajus järsku madalasse registrisse helü läts' äkki madalas
registratuur .kirjä.pandmiskotus -(s)õ -t11, .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5
registreerima .kirjä .pandma, regist|rii:r'mä -rii:riq -reeri63; kas sa oled ennast juba regist­reerinud? kas sa olõt hinnäst joba kirjä pandnuq?; abielu registreerima registriir'mä; võistleja läks ennast registreerima ­võistlõja läts' kirotuistõ; registreeriti maavärin maa­värrin märgiti ärq; registreerimine kirjä­pandminõ, registriir'mine
registreeruma .kirjä .pandma, regist|rii:r'mä -rii:riq -reeri63
reglement kõrd kõrra .kõrda33, kimmäs läbivii:mise kõrd
regress tagasimine|k' -gi -kit13, .alla|käük' -käügi -.käüki37, taang* taangu taangut13
regressiivne tagasi.kiskja - -t3
regulaarne kõrraperäli|ne -dse -st5, kõrra-; inimene vajab regulaarset puhkust inemisel om vaia kõrraperälist puhkust
regulaarselt kõrra .perrä; käin regulaarselt trennis ma käü kõrra perrä trennin
reguleerima .tim'mä .timmiq timmi63, kõrralda|ma -q -83, .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääd'mä .säädiq säädi63, le­pü|tämä -täq -dä82; reguleerimata ristmik kõrraldamaldaq rist'tii; reguleerimine tim'mine, kõrraldaminõ, säädmine
reha rih|a -a -ha28, rih|ä -ä -hä28; looreha suur'­riha, hobõsõriha; rehereha reheriha; Reha (täht'kujo) Pulgatäheq; Koot ja Reha Kuut' ja Riha
rehabiliteerima .õigõs pidämä v lugõma, .õigõs .mõistma, .õigõs .saama
rehapulk (riha)pi|tim -dimä -dimät4, pidermä|s - -(s)t15, riha|pulk -pulga -.pulka31
reheahi rehe|ahi -aho v -ah'o -.ahjo44; reheahju võlv körss'
rehealune rehealo|nõ -dsõ -st7, seto kiil' kuuvna - -t1
rehepapp rehepap|p' -i -pi37, rii:hni|k -gu -kku38
rehepeks rehe|pess -pessü -.pessü37, rehe.pes­mi|ne -se -st5, vilä|pess -pessü -.pessü37, vilä.pesmi|ne -se -st5
rehepeksumasin rehepessümassin -a -at4, viläpessümassin -a -at4
rehetuba rehetar|õ -õ -rõ24; rehetare külge ehitatud varjualune rehekapp'
rehi rii:h' rehe rii:ht39, rehi rehe reht39; reht peksma riiht pesmä, jüvä(hä)mä, kooditama, kuut'ma, hobõsõgaq sikkama
rehitsema rihi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, rehi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, riihi|tsämä -tsäq v -däq -dse90, .riibma .riibuq riibu64; peenart siledaks rehitsemä tasotsõma, silestämä, rehitsemä; kana rehitseb kana sapitsõs
rehkendama rehkendä|mä -q -83; rehkendas hinna välja rehkend' hinna vällä; rehkenda igale inimesele 100 grammi torti! rehkendäq egäle inemisele 100 grammi munakuuki!; tuleb kohalike oludega rehkendada tulõ paikligu elämise-olõmisõgaq rehkendäq
rehmama .rehksämä rehästäq .rehksä76, .reh­mämä rehmädäq .rehmä77, .viskama visadaq .viska77; rehmas käega ja läks ära rehäs' v visas' käegaq ja läts' minemä
rehnung rehkendüs -e -t9, rehnu|t' -di -tit13, r é hnung' -i -it13; ma pole rehnungit pidanud, kui palju reis maksma läks ma olõ-iq rehkendüst tennüq, pall'o reis' masma läts'
rehv kumm' kummi .kummi37, (vankril) trehv' treh­vi .trehvi37; talverehvid talvõkummiq
reibas .herksä - -t3, .virgõ - -t3, .võrksa - -t3, el|läv -ävä -ävät4, vilgõs .vilkõ vilgõst22, .truksa - -t3, .kistra - -t3; reibas vanahärra võrksa vanaherr; marsiti reipal sammul marsiti herksä sammugaq
reid 1. reid reidi .reidi37; ööseks jäid laevad reidile üüses jäiq laivaq reidi pääle; 2. käük' käügi .käüki37; politsei ootamatu reid turule politsei uutmaldaq käük' turu pääle
reinkarnatsioon .ümbre.sündümi|ne -se -st5, .vahtsõst.sündümi|ne -se -st5
reinuvader reinova|tõr' -dõri -dõrit4, sorrõ|­hand -hanna -.handa33
reipalt .herksähe, elävähe, .võrksahe; vastas reipalt telefonile vastas' telefoni pääle herksähe
reis ( reie ) kints kindsu .kintsu37, ra|g'a -ja -k'a29, ra|gja -ja -kja29; kurel on konn reit pidi nokas kurõl om kunn rak'a pite suun
reis ( reisi ) reis' reisi .reisi37, .reis'mi|ne -se -st4, tii: - -d51; ümbermaailmareis ümbre ilma reis'
reisibüroo reisi.kontor' -i -it4
reisikaaslane reisiseldsili|ne -dse -st5
reisikohver reisi.kohvri - -t1, reisitsuma|dan' -dani -.danni38
reisilaev reisi|laiv -laiva -.laiva30
reisima .reis'mä .reisiq reisi63, (rännü pääl) .käü­mä .kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, .sõit­lõma sõidõldaq .sõitlõ78; ta on palju reisinud tä om pall'o reis'nüq; nad käisid reisimas nä käveq rännü pääl; reisija reis'jä, sõitja
reisirong reisi|rong' -rongi -.rongi37, sõidu|rong' -rongi -.rongi37
reiting hinnõq .hindõ hinnõt19, .hindami|nõ -sõ -st5, .arvami|nõ -sõ -st5, au avvu (.)avvu37, .kuulsus -õ -t9
reket reke|t' -di -tit13, .lapju* - -t1
reklaam rek|laam' -laami -.laami37, üles.kitmi|­ne -se -st5, kraami.kitmi|ne -se -st5, kauba.kitmi|ne -se -st5, mustõldus -õ -t9, mustõldami|nõ -sõ -st5, mustõrus -õ -t9, kitüs -(s)e -t11, .vällä.pakmi|nõ -sõ -st5, halv, nal' .päähä.määr'mi|ne -se -st5; reklaamipaus kitmis­vaheq; ei lasta filmi vaadata, üks reklaamipaus teise otsas ei lastaq filmi kaiaq, üts' kitmisvaheq tõõsõ takan
reklaamima .kitmä kittäq kitä61, mustõlda|ma -q -38, mustõrda|ma -q -38, halv, nal' .päähä .määr'mä; televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg telekan kitväq tuud kaupa kõ:gõ; televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära telekan mustõrdõdas nii ­kavva, ku ostatkiq ärq
rekonstrueerima .ümbre tegemä, vaht­sõnda|ma -q -83, tagasi tegemä
rekonstruktsioon perrätetüs* -(s)e -t11
rekord rekor|d' -di -dit13, edetul|lõm' -õmi -õmit4; väljalüpsi rekord vällänüssü edetullõm'
rekordiline inneolõmaldaq, innenäge­mäl­däq; kartulisaak oli tänavu rekordiline ­ timahava oll' inneolõmaldaq kardohkasaak'
rekreatiivne jovvulidsõs v .joulidsõs tegijä
rekreatsioon aoviidüs -(s)e -t11, jovvulidsõs v .joulidsõs tegemine
rektor .rektri - -t1, .rehtri - -t1, rektor' -i -it4
rektsioon kiil' rekts'i|uu:n' -ooni -uu:ni37, .perrä.nõudmi|nõ* -sõ -st5; sõna „põgenema” rektsioon võru keeles on sageli osastavaline sõ:na „pagõma” nõud võro keelen sagõhõhe osakäänüst
rekultiveerima paranda|ma -q -83, kujonda|ma -q -83, praavi|tama -taq -da82; kruusa­karjäär rekultiveeritakse männiga ruusahaud kükätäs pedäjäluumõ täüs
rekvisiit rekvi|siit' -siidi -.siiti37, lava|asi -as'a -.asja43, tunnis|märk' -märgi -.märki37
relatiivne rela.tiiv|nõ -sõ -sõt6, .tundõ .perrä
relee relee - -d2, rele - -t2
relevantne .tähtsä - -t3, .päämi|ne -dse -st5
religioon usk uso .usko36
religioosne uso-, kerigu-; religioosne ini­me­ne keriguinemine, usoinemine
reliikvia pühä asi, mälehtüs|asi -as'a -.asja43
relikt .perräjäänü|q - -t1, jätüs -(s)e -t11
reljeef maaku|jo -jo -jjo v -io26, rel|jeef' -jeefi -.jeefi37
reljeefne mügärli|ne -dse -st5
relss relss' relsi .relssi37, raudtii:|rööbeq -rüü:pe -rööbet18, raudtii:|rööbäs -rüü:pä -rööbäst22, raud­tii:|rüü:p -rööbä -rüü:pä35
relv sõ:a|riist -riista -.riista30, vääs† vääsä .vääsä35; mees haaras relva miis' haard' vääsä; reporteri relv on mikrofon aokiränigu sõ:ariist om mikri; külmrelv külmvääs*, viluvääs*; tulirelv laskmisriist, tulivääs*, toro
relvaluba püssälu|ba -a -pa27
relvarahu sõ:a.piätüs -e -t9
relvastama sõ:a.riistohe .pandma; sõdurid olid hästi relvastatud sõ:ameheq olliq kõvva sõ:ariiston; hambuni relvastatud politseinik hambiniq sõ:ariiston politsei; kurjategija võib olla relvastatud kur'atekij või ollaq sõ:ariistagaq v püssägaq
relvastus m sõ:a|riistaq -.riisto -.riisto30, m püssäq .püsse .püsse35
relvaäri püssäär|i -i -ri26
remark .vaihõ|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v ­ -.kirja43, .vaihõütelüs -e -t9, .vaihõseletüs -e -t9, vee­re.märküs -e -t9, sekkä.ütlemi|ne -se -st5
remiks re|miks' -miksi -.miksi37, .ümbre.säädmi|ne -se -st5, .ümbresäädüs -(s)e -t11
remmelgas raag raa .raaga32, pai paiu .paiu37, raag|pai -paiu -.paiu37; hõberemmelgas hõpõpai
remonditöökoda (remondi)tüü:|koda -kua -kota27, (praavitus)tüü:|koda -kua -kota27
remont re|mont' -mondi -.monti37, parandus -õ -t9, kõbimi|nõ -sõ -st5, praavitami|nõ -sõ -st5
remontima re.mont'ma re.montiq remondi63, paranda|ma -q -83, kõ|bima -piq -bi57, praavi|tama -taq -da82
rendileping rindileping -u -ut13, rint'|kaup -kauba -.kaupa30, rendi|kaup -kauba -.kaupa30, rindi.kontrah|t' -i -ti36
renn rinn' rinni .rinni37, renn' renni .renni37, tso­rikõ|nõ -sõ -ist8, reds'o - -t2, nõrg nõru .nõrgu36; õue kaevati renne sulavee ärajuhtimiseks muro pääle kaibõdiq reds'oq sulamisvii ärq-juht'misõs; vihmaveerennid vihmaviirinniq
renomee .ausa nimi, au avvu (.)avvu37; ei tohi renomeed kahjustada tohi-iq ausat nimme täüs tetäq
renoveerima vahtsõnda|ma -q -83, .kõrda tegemä
rent rint' rindi .rinti37, rent' rendi .renti37; rendile võtma rindi pääle võtma
rentaabel tas|sov -ova -ovat4, tul|los -osa -osat4; kas on rentaabel? kas taa tullo ka tuu? v kas kassu ka om?
rentima .rint'mä .rintiq rindi63, .rent'mä .rentiq rendi63, .üür'mä .üüriq üüri63; reisiks rentisime auto reisis võtimiq auto rindi pääle; rentimine rint'mine
rentnik .rint'ni|k -gu -kku38, .rent'ni|k -gu -kku38
rentsel .rentsli - -t1; rentslis sulises vihmavesi rentslin tsolisi vihmavesi
reo sõim räbä|k -gu -kut13, räbäkuli|nõ -sõ -st5, rõibõq .rõipõ rõibõt18; ah sa poisireo! ah sa poiskõsõräbäk!; kass, reo, on linnu murdnud! kassiräbäk om tsirgu ärq murdnuq!
reorganiseerima .ümbre kõrraldama
reostama .tsolk'ma .tsolkiq tsolgi63, pokanda|ma -q -83, pooga|tama -taq -da82, püre|tämä -täq -dä82, mustõ|tama -taq -da82; reostatud vesi tsolgit v püretet vesi
reostuma püretü|mä -däq -84, .tsurk'u|ma -daq -84; reostunud pinnas tsurgit maa
reostus .tsolk'mi|nõ -sõ -st5, püretüs -e -t9, .tsurk'us -õ -t9, õligaq õlihukahus -õ -t9; õhureostus õhutsurk'minõ
reovesi tsolk' tsolgi .tsolki37, tsolgi|vesi -vii: -vett42
repertuaar var|a -a -ra28, lauluvar|a -a -ra28, mängovar|a -a -ra28
repliik (lühkene) vaheütelüs -e -t9, vahe.ütlemi|ne -se -st5
reportaaž seletämi|ne -se -st5, mano(q)-kõ:nõlõmi|nõ -sõ -st5
reporter aokiräni|k -gu -kku38, seletäjä - -t3, mano(q)kõ:nõlõja - -t3, re.portri - -t1; reporter oli … mängo selet' …
represseerima repres|sii:r'mä -sii:riq -seeri63
repressioon repressii:r'mi|ne -se -st5
reproduktsioon .perrätetüs* -(s)e -t11
reputatsioon (hää) nim|i -e -me24; laitmatu reputatsioon väega hää v ausa nimi; kahtlase reputatsiooniga hää nimeldäq
reserv tagonavar|a -a -ra28; tagonavä|gi -e -ke25
reservaat 1. keelet|mõts* -mõtsa -.mõtsa30, keeletmaa* - -d50, reser|vaat' -vaadi -.vaati37; 2. reser|vaat' -vaadi -.vaati37
reservatsioon .kahtlõmi|nõ -sõ -st5, .märküs -e -t10; reservatsioonideta tävvegaq; olen nõus, kuid mõningate reservatsioonidega piaaigo olõ nõun, a om paar' märküst v tõist arvamist
reserveerima kinniq .pandma
reservväelane tagona.väelä|ne -se -st5
resideerima el|ämä -läq -ä69, olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58
resident paigapääli|ne -dse -st7
residents resi|dents' -dentsi -.dentsi37, (elämis)kotus -(s)õ -t11, asõ -mõ v -ma -nd16, pes|ä -ä -sä24
resignatsioon väsümi|ne -se -st5, leppümi|ne -se -st5, .tülpümi|ne -se -st5, .perrä.andmi|nõ -sõ -st5, ala(q).hiitmi|ne -se -st5
resigneeruma väs|ümä -süq -ü70, leppü|mä -däq -80, .tülpü|mä -däq -80, .perrä .andma, ala(q) .hiitmä; resigneerunud inimene tül­pünüq inemine
resistentne .vastapidäjä - -t3, .vasta.pandja - -t3, kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22; mürgi suhtes resistentne kihvtile vasta­pandja
resolutsioon 1. pääl|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43, käsü|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43, otsus -(s)õ -t m osak -ssit11; 2. .tihtsüs* -e -t9; suure resolutsiooniga pilt suurõ tihtsüsegaq pilt'
resoluutne kimmäs .kimmä kimmäst22; õpetaja oli oma nõudmistes resoluutne oppajal olliq kimmäq tahtmisõq
respekteerima avvusta|ma -q -83, avvu(h)n
pidämä v .hoitma, .pelgämä pe(l)lädäq
.pelgä77; noored ei taha vanu respekteerida noorõq taha-iq vanno avvustaq
ressurss var|a -a -ra28, rah|a -a -ha28, resurss' resursi re.surssi37; mul ei ole ressurssi seda läbi viia mul olõ-iq seo tegemises varra; vallal ei jätku ressursse vallal olõ-iq rahha
rest rest' resti .resti37; sauna põrandal on puust restid sanna põrmandu pääl ommaq puust restiq
restaureerima inneskidses tegemä; restaureeritud kirik inneskidses tett kerik
restoran resto|raan' -raani -.raani37, resto|ran' -rani -.ranni38
resultaat tul|lõm' -õmi -õmit4, tul|o -o -lo26; sel tööl pole mingit resultaati taal tüül olõ-iq määnestkiq tullo
resümee kokkovõt|õq -tõ -õt18
režii (näütemängo, filmi) .säädmi|ne -se -st5, 
.uhjami|nõ -sõ -st5
režiim kõrd kõrra .kõrda33, kar|i -i -ri26; range režiimiga vangla kõva karigaq vangimaja; haigele määrati voodirežiim haigõ karistõdi sängü
režissöör (näütemängo, filmi) .säädjä - -t3, .uhja­ja - -t3
retk käük' käügi .käüki37, reis' reisi .reisi37, tii: - -d51, .käümi|ne -se -st5, .rändämi|ne -se -st5; võtsime ühe retke ette võtimiq üte käügi ette
retoorika retoori|ga -ga -kat3, .kõ:nnõ|kunst' -kunsti -.kunsti37, ilo|kõ:nõq -.kõ:nnõ -kõ:nõt18
retooriline .kõ:nnõkunsti-; retooriline küsimus küsümäldäq küsümine
retro tagasi.kaemi|nõ -sõ -st5, taasperi|ne -dse -st5; retroriided vannamuudu rõivaq
retrospektiivne tagasi.kaeja - -t3
retsenseerima .arvama arvadaq .arva77, .arva­mist kirotama
retsensioon .arvami|nõ -sõ -st5
retsept 1. roho|täht' -tähe -.tähte34, .tohtri|täht' -tähe -.tähte34, roho|papõr' -.paprõ -papõrd22, .ret|­sept' -septi -.septi37; 2. söögioppus -õ -t9, .ret|sept' -septi -.septi37
retseptsioon .vasta.võtmi|nõ -sõ -st5
retsidivist vana varas
reuma juu:skva - -t3, juu:skvatõ|bi -võ -põ25, juu:skvahä|dä -dä -tä24, juu:skjahä|dä -dä -tä24, rõuma - -t3
reumahaige juu:skva.haigõ - -t3, juu:skva­tõbi|nõ -dsõ -st7
revanš tas|o -o -so26, revanss' revansi re.vanssi37, tagasitegemi|ne -se -st5; võtan revanši tii sullõ tagasi; esimeses mängus nad kaotasid, teises võtsid revanši edimädsen mängon nä saiq pessäq, tõsõn teiq tagasi; esimese mängu nad võitsid, teises said kaotajad revanši edimädse mängo nä võidiq, tõõsõn saiq kaotajaq taso
revideerima 1. kont|.rol'ma -.rolliq -rolli63, revi|dii:r'mä -dii:riq -deeri63; 2. üle v .ümbre .kaema, .ümbre tegemä, revi|dii:r'mä -dii:riq -deeri63
revident üle.kaeja - -t3, kónt|roll' -rolli -.rolli37
revisjon üle.kaemi|nõ -sõ -st5, kónt.rol'mi|nõ -sõ -st5
revitaliseerima virgu|tama -taq -da82, .võrk'ma .võrkiq võrgi64, .ello herätäma
revolutsionäär (riigi)püü:rdjä - -t3, sõim jebo­na|jalg -jala -.jalga33, jeboni|jalg -jala -.jalga33
revolutsioon (riigi)püü:rdmi|ne -se -st5
revolver r é (v)volvri - -t1
reväär käänüs -(s)e -t11; kuue reväär kuvvõ­käänüs
riba ri|ba -ba -pa26, (nurmõl, rõival) si|ba -ba -pa26, (nahal, lihal) hin|nar' -ara -arat4, hinara­kõ|nõ v hinaragõ|nõ -sõ -ist8; lõikas pabe­rist ribad lõigas' paprõst ribaq; lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq; seda põlluriba on küll halb künda taa nurmõsiba om külh halv kündäq; seelik oli ribadeks (tõmmatud) jupka oll' siide; ribadeks nirmis; ribapõllud languisi nurmõq; külviriba hidsa
ribakardin ribikardin -a -at4, sibakardin* -a -at4
ribi 1. ri|bi -bi -pi26; radiaatori ribid radiga ri­biq; 2. kü(l)leluu - -d50, külg'luu - -d50, ri|bi -bi -pi26, ribiluu - -d50; suitsuribi suidsuribi
ribiline .tsärp'liga|nõ -dsõ -st5
rida ri|da -a -ta29, rind rinna .rinda29, rõ:nd rõ:nna .rõ:nda32, ro|do -do -to26, jor|o -o -ro26, liin' liini .liini37, rong' rongi .rongi37; majad paiknevad ühes reas majaq ommaq üten rinnan; aja ritta! ajaq rongi!; haned lähevad reas haniq lää­väq hannan; võtke haneritta! võtkõq handa!; luuletaja seab sõnu ritta luulõtaja sääd sõ:nno ritta; reas rindapiten, rinnan, rian; sõdurid lähevad reas linna poole soldaniq lääväq rindapiten liina poolõ
ridaelamu ridatar|õ -õ -rõ24, rida|maja -maja -majja v -maia28
ridamisi ridastikku, kõrrast; rannikualal oli linnu ridamisi mere veeren oll' liino ridastikku; häid kontserte toimus lausa ridamisi häid kontsõrtõ oll' õkva kõrrast
ridastikku ridastikku, ritta, ria(h)n; istu­tage puud ridastikku! istutagõq puuq ritta v ria pääle!; põrandal magati ridastikku põrmandu pääl maati rian
rihm rihm rihma .rihma30; kannab pükste peal rihma kand pükse pääl rihma; lapsele anti rihma latsõlõ annõti rihma; kriisi ajal tuleb rihma pingutada rassõl aol tulõ rihma kokko tõ:mmadaq
rihmik rihm|käng -kängä -.kängä35, .sandal' -i -it4
rihtima .rihti ajama, .riht'mä .rihtiq rihi63, .liht'­mä .lihtiq lihi63; luu:t'ma luu:tiq loodi63; rihtis külaskäigu täpselt lõunasöögi ajale rihte v sääd' külänkäügi õkvalt lõunasöögi ao pääle; neil olid kuulipildujad täpselt välja rihitud näil olliq kuulipritsiq täpsähe vällä rihidüq; aiapostid tuleb paika rihtida aiatulbaq tulõvaq loodi perrä paika rihtiq
riiakas tü(l)lü.kakja - -t3, tü(l)lü.kiskja - -t3, tülütäjä - -t3, krassa|k -gu -kut13, hõel hõela .hõela30; tal on väga riiakas naaber täl om väegaq tülükakja naabri; riiaka iseloomuga hõela loomugaq
riialane .riigla|nõ -sõ -st5, Riia liina inemine
riid tül|ü -ü -lü26, riid riiu .riidu37, tõr|a -a -ra26, när|rin' -inä -inät4; sõnast süttib riid, sädemest süttib tuli sõ:nast kasus tõra, kibõnast tulõ tuli; mehed läksid riidu meheq pööriq tüllü v hanku; nad on riius nä ommaq tülün v hangun
riideait .rõiva|ait -aida -.aita30
riidehari .rõiva|pürst' -pürsti -.pürsti37, .rõiva|­hari -har'a -.harja43
riidehilp .rõivatük|k -ü -kü26, hilp hilbu .hilpu37, pulst' pulsti .pulsti37, .rõivahibali|k -gu -kku38, .rõivahilba|k -gu -kut13, m nirdsoq-n'ardsoq .nirtsõ-. n'artsõ .nirtsõ-. n'artsõ37, m nännüski|q -de -t13; mees ostis naisele hulga uusi riidehilpe miis' ost' naasõlõ hulga vahtsit rõivatükke; kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle! ku sa üts'kõrd ärq koolõt, sõ:s annaq naaq nirdsoq-n'ardsoq mullõ!; kui palju sa endale neid riidehilpe kogud? ku pall'o sa hindäle naid hilpõ korjat?
riidehoid .rõiva|hoit -hoiu -.hoitu32
riidekapp .rõivakap|p' -i -pi37
riidenagi varn varna .varna30, vag'a vaja vakja29; pani kasuka riidenagi otsa pand' kaska vaja otsa v vakja
riidepuu .rõivapuu - -d50
riidetükk .rõivatük|k -ü -kü37, .rõivapal|a -a -la28; kuub oli ta ainuke soojem riidetükk pindsak oll' timä ainukõnõ lämmämb rõiva­tükk; toppis augu ette villase riidetüki toppõ mulgu ette villadsõ rõivapala
riidevärv .rõiva|värm' -värmi -.värmi37, pain painu .painu37; ostsin laadalt musta riide­värvi osti musta painu laadu päält
riidlema tõrõl|õma -daq -õ85, ­pahanda|ma -q -83, .ts'anklõma ts'angõldaq .ts'anklõ78, .hür­mämä hürmädäq .hürmä77, hürmistä|mä -q -83, jagõl|õma -daq -õ85, .riiglõma riiõldaq .riiglõ78, tülü|tämä -täq -dä82; ma sain riielda ma sai tõrõldaq; muudkui riieldakse ja lepitakse jälle muguq tülütedäs ja lepütäs jälkiq; ema riidles lapsega imä hürmäs' last
riie rõivas .rõiva rõivast22; villane riie villanõ rõivas; jäme riie porusk'; õhuke läbipaistev riie härmik, heemekene, heemik; riidest kott rõivanõ kott'; tööriided tüürõivaq; pane rii­desse! panõq rõivilõ v rõivihe!
riietama .rõivilõ v .rõivihe .pandma; näitleja riietati rebaseks näütlejä panti rebäse muudu rõivilõ
riietuma .rõivit .sälgä .pandma, .rõivilõ v .rõi­vihe .pandma v .säädmä; riietus pidulikult pand' pidorõivaq sälgä; riietus lahti võtt' rõivaq säläst v võtt' rõivilt vallalõ
riietus m .rõivaq .rõividõ .rõivit22; sportlik riie­tus m sport'liguq rõivaq
riigiametnik riigiammõt'ni|k -gu -kku38
riigieelarve riigi raha|plaan' -plaani -.plaani37
riigiettevõte riigiettevõt|õq -tõ -õt18, riigifirma - -t2
riigijuht riigi|juht' -juhi -.juhti36, riigipää - -d52
riigikaitse riigikaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18, riigi.kaitsmi|nõ -sõ -st5; riigikaitsele kulutati palju enam raha hulga inämb rahha kulutõdi riigikaitsmisõ pääle; riigikaitset tuleb tugevdada riigikaidsõt tulõ tugõvambas tetäq
riigikeel riigi|kii:l' -keele -kii:lt40
riigikogu riigiko|go -go -ko26
riigikontroll riigikónt|roll' -rolli -.rolli37
riigikord riigi|kõrd -kõrra -.kõrda33
riigilipp riigilip|p -u -pu37
riigilõiv (riigi) as'aajamisõ mass; kas sul on riigilõiv ära makstud? kas sul ommaq massuq massõduq?; andis riigilõivu maksmise tõenduseks paberi and' as'aajamisõ massu tõõ:stamisõ paprõ
riigipea riigipää - -d52
riigipiir riigi|piir' -piiri -.piiri37
riigipööre riigipüü:rdmi|ne -se -st5
riigipüha riigipüh|ä -ä -hä24
riigistama riigile .võtma; ettevõte riigistati ettevõtõq võeti ärq riigile
riigivastane riigivastali|nõ -dsõ -st5
riik riik' riigi .riiki37; vald valla .valda33; riikide­vaheline riikevaihõlinõ; veealune riik vii­vald
riiklik riigi-, .riikli|ne -dse -st5; .riikli|k -gu -kku38; riiklikud huvid riigihuviq v riigi kasuq; riiklik kindlustus riigikimmätüs; see on riiklik ettevõte sjoo ettevõtõq om riigi uma
riim riim' riimi .riimi37, kokkokõl|a* -a -la26
riimuma kokko v .riimi minemä
riis riis' riisi .riisi37
riisikas piimä|sii:n' -seene -sii:nt40; tõmmuriisikas mustsiin', tsiasiin', härämokk, põdramokk
riismed m .riibm|õq -idõ -it16, m jätü(s)s|eq