ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 1059 sõnaartiklit ja 2669 sõnna
raad raat raadi .raati37
raadio raadio - -t1 raadiojaam raadiojaam; raadiosaade raadiosaadõq;
raadius raadius -õ -t9, kõtaŕ|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37, kõ|taŕ -dara -darat4
raag ossakõ|nõ -sõ -ist8, raagõs -(s)õ v .raaksõ -t11, roodsi|k -gu -kut13, raag rao .raagu36 raagudest raaksinõ;
raagremmelgas raag raa .raaga32, raa|pai -paiu -.paiu37
raagus roodsu(h)n , .raagsi(h)n , raa(h)n raagus põõsas roodsik puhm; raagus puu lehildäq v (lehist) paľas puu;
raam raaḿ raami .raami37 lapselapse foto seisis tal kummutil ilusas raamis latsõlatsõ pilť olľ täl kummodi pääl ilosa raami seen; aknaraam aknõraaḿ; projekti raames läbi viidud uuringud projektigaq läbi viidüq uuŕmisõq;
raamat raama|t -du -tut13, (väikene) raamadukõ|nõ v raamadugõ|nõ -sõ -ist8 raamatukapp raamadukapṕ; raamatupood raamadupuuť; raamaturiiul raamaduriioľ; raamatukogu raamadukogo; e-raamat e-raamat;
raamatupidaja raamadupidäjä - -t3, rehnudipidäjä - -t3, .arvõpidäjä - -t3, .arvõammõťni|k -gu -kku38
raamatupidamine raamadupidämi|ne -se -st5, rehnudipidämi|ne -se -st5, .arvõpidämi|ne -se -st5
raamatutarkus kooli.tarku|s -(sõ) -(s)t10, opit .tarkus , raamadu.tarku|s -(sõ) -(s)t10
raamima .raaḿma .raamiq raami63, raami .sisse .pandma raamitud pilt raamit pilť;
raas ter|ä -ä -rä24, põrm põrmu .põrmu37, su|gu -u -ku26, raas raasa .raasa31, ki|põń -bõna -bõnat4, kriim kriimo .kriimo37, kröömeq krü̬ü̬me kröömet18 supi sees oli raas liha supi seen olľ raasakõnõ lihha; panin raasu võid ka leiva peale panni kriimo võidu kah leevä pääle; ajame raas juttu ajamiq kipõń juttu; tal ei ole raasugi huumorimeelt täl olõ-õi sukugiq v põrmugiq naľasuunt;
raasuke raasakõ|nõ -sõ -ist8, kibõnakõ|nõ v kibõnagõ|nõ -sõ -ist8, .täpreke|ne v .täprege|ne -se -ist8, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8 pühkis raasukesed kokku pühke raasakõsõq kokko; kas sa saad raasuke aidata? kas sa saat kipõń v tsipa avitaq?;
raatsima .tahtu|ma -daq -80, .täümä .täüdäq täü68, .ihnama ihnadaq .ihna77 ma ei raatsinud seda minema visata mul tahtu es tuud minemä visadaq; ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda ihnõq ihna-iq esiq süvväq, ei tõsõlõ andaq;
raba su̬u̬ - -d52, .samblõsu̬u̬ - -d52 selles rabas on mitu laugast seo suu pääl om mitu suusilmä; turbaraba turbasuu;
rabama 1. .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57 rabas mitu asja kaenlasse haarď mitu asja kanglihe; 2. imehtämä .pandma , jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä -täq -(t)ä83, põro|tama -taq -da82, hiidü|täma -täq -dä82 ta rabas oma teadmistega timä tiidmiseq panniq imehtämä; rabav uudis põrotaja sõ̭nnoḿ; 3. (tüüd tegemä) .murdma (.)murdaq murra66, ründsü|tämä -täq -dä82, .rüngämä rüngädäq .rüngä77, .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77, (linno) ra|ba(ha)ma -badaq v -paq -ba(ha) v -pa88 rabab hommikust õhtuni tööd teha rüngäs hummogust õdaguniq (tüüd tetäq);
rabamets .samblõsuu|mõts -mõtsa -.mõtsa30
rabamurakas molohk -a -at13, murahk -a -at13, mura|k -ga -kat13
rabamännik su̬u̬pedästi|k -gu -kku38
rabandus rabandus -õ -t9, rabahus -õ -t9, rabandi|k -gu -kku38 ta sai rabanduse tä rabahti ärq;
rabapüü su̬u̬püv|i -e -ve24, su̬u̬kan|a -a -na28, .valgõ teder
rabarber ra.barbri - -t37
rabe hu|ba -ba -pa26, kõrrõ - -t14, ra|ba -ba -pa26, raba|nõ -dsõ -st7, huba|nõ -dsõ -st7, habras .hapra habrast22, rapõ - -t14, putõ - -t14, (puu kotsilõ) .rauhtja|s - -t15 väga rabe vana riidetükk väega raba vana rõivatükk; malm on rabe tsikuń om rapõ; lepp on habras puu lepp om kõrrõ puu;
rabelema rabõl|õma -daq -õ85, räbel|emä -däq -e85, rabõhõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, jõhmõlda|ma -q -83, .jõhńma .jõhniq jõhni63, .tsiplõma tsipõldaq .tsiplõ78, (hrl eläjide kotsilõ) .lüügelemä lüügeldäq .lüügele86, .kimplõma kimbõldaq .kimplõ78 muudkui rabeleb ringi, ei püsi paigal jõhmõldas ümbre, kongiq ei püsüq; mis sa rabeled, püsi paigal! miä sa ruubõlõt, püsüq paigan!; mis sa rabeled, tee korralikult! mis saq tan hupalõt-hapalõt, tiiq ilosahe!; lehm kogu aeg rabeleb, ei lase lüpsta lehm kõ̭õ̭ kimplõs, lasõ õiq nüssäq; rabeleja rabakarasḱ, rabasḱ; rabelemine rabõlõminõ, rabõlus;
rabi ra|bi -bi -pi26, juudi papṕ
rabin ra|pin -bina -binat4, ri|pin -binä -binät4, kro|pin -bina -binat4, rä|pin -binä -binät4 vihma tuleb rabinaga vihma tulõ rabinagaq;
rabisema rabis|õma -taq -õ87, krabis|õma -taq -õ87, krobis|õma -taq -õ87, ribis|emä -täq -e87 vihm rabiseb vastu seina vihm kopa saina pääle;
rabistama rabista|ma -q -83, robista|ma -q -83, rupa|tama -taq -da82 ei maksa rabistada, hiljaks me ei jää massa ei robistaq, jää ei mi ildas; asi tehti rabistades ära asi tetti rupa-rapa ärq;
rada ra|da -a -ta29 kõik läks jälle vana rada kõ̭iḱ lätś jälkiq vannamuudu;
radar ra|taŕ -dari -darit4
radiaator radika|s - -t15, radi|k -gu v -ga -kut v -kat13
radiatsioon .kirgämi|ne -se -st5, kirgätüs -e -t9, .kirgüs -e -t9 radiatsioonitase on tõusnud kirgämine om kõvõmbas lännüq v kirgüst om manoq tulnuq;
radikaal torḿ inemine
radikaalne torḿ tormi .tormi37, põḣali|k -gu -kku38, otsaniq , radi.kaal|nõ -sõ -sõt6 radikaalselt ümber tegema otsaniq ümbre tegemä;
radikuliit sä(l)lähä|dä -dä -tä24, .kukruhä|dä -dä -tä24 mul on (selja)radikuliit mul om sälg haigõ v mul om sälähädä;
radioaktiivne säsü.kirgäjä - -t3
radioaktiivsus .kirgämi|ne -se -st5, kirgätüs -e -t9, .kirgüs -e -t9
raehärra raadi|herr -herrä -.herrä35
raekoda raatus -õ -t9 saame kokku raekoja platsil saamiq kokko raatusõ man;
raev vih|a -a -ha28, mar|u -u -ru26 raevus marun;
raevukalt räüsägaq , vihatsõhe
raevukas maru|nõ -dsõ -st7, viha|nõ -dsõ -st7, vihali|nõ -dsõ -st5, meele|dü -dü -tüt1, räüsä|ne -dse -st7
raevutsema maru|tama -taq -da82, .müllämä müllädäq .müllä77, .maurama mauradaq .maura77, vihasta|ma -q -83 raevunud otsaniq ärq süändünüq;
rafineerima puhasta|ma -q -83, .puhtas tegemä rafineeritud päevalilleõli puhastõt poslamasla; rafineeritud suli piinü varas; rafineeritud daam piinü daaḿ; rafineeritud piinamisvõtted kavalaq piinamisvõttõq;
ragin ra|kin -gina -ginat4, rä|kin -ginä -ginät4, ro|kin -gina -ginat4, .räpśnä - -t3 puu kukkus raginaga maha puu sattõ räginägaq maaha; koer närib raginal konti pini jürä kunti niguq rokin; töö läks täie raginaga lahti tüü lätś tävve huugaq vallalõ;
ragisema rogis|õma -taq -õ87, rägis|emä -täq -e87, räbis|emä -täq -e87, rägä(hä)mä räkäq v .räädäq räkä v rägähä88 liigesed ragisevad jakuq rogisõsõq; raadio hakkas ragisema raadio nakaś prõgisõma; mees sikutab riideid selga nii et ragiseb miiś kisk rõivit sälgä niguq räkä õ̭nnõ;
ragistama rägistä|mä -q -83, rä|bimä -piq -bi57, ragistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, rogista|ma -q -83, räbistä|mä -q -83 põdrad ragistavad võsas põdraq rägistäseq võson;
ragulka ra.gulka - -t3
raguu raguu - -d2
raha rah|a -a -ha28, nauď† naudi .naudi37 rahaasjad rahaaśaq; metallraha raudraha, rahatükk, ting; lahtine raha vallalinõ v väiko raha; teeb kõike raha pärast tege kõ̭kkõ raha peräst; rahapuudus rahapõud v rahahädä; rahaahnus rahanälg; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha timä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi;
rahakas rahhugaq , rahali|nõ -dsõ -st5, rik|as -ka -ast22, jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15, .jouka|s - -t15 rahakad lapsevanemad rikkaq latsõvanõmbaq;
rahakott rahakot|ť -i -ti37, tingeľ|pung -punga -.punga31, pung punga .punga31, kaugas .kauka kaugast22 võttis rahakoti põuest võtť punga puhust;
rahaline rahali|nõ -dsõ -st5, raha- rahaline preemia rahapreemiä; rahalised raskused rahahädäq;
rahandus rahandus -õ -t9
rahandusministeerium raha(ndus)ministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
rahandusminister raha(ndus)mínistri - -t1
rahareform rahare|forḿ -formi -.formi37, raha.vaihtus -õ -t9
rahatäht .paprõrah|a -a -ha28, raha|papõŕ -.paprõ -papõrd22
rahe räüss räüsä .räüssä35, räss rässä .rässä35, räüseq .räüsse räüset18 väga tugev rahe, rahetorm rääräüss; rahet sadama räüssämä, rässämä, rässätämä, räüssä tulõma; sõnaderahe sõ̭nnoräüss;
rahhiit rah|hiiť -hiidi -hiiti37, .latsi.haigus -õ -t9
rahmeldama rahmõlda|ma -q -83, roobõlda|ma -q -83, roobõnda|ma -q -83, ru̬u̬bõlõma roobõldaq ru̬u̬bõlõ85, remmeldä|mä -q -83 rahmeldas hommikust õhtuni ruubõli hummogust õdaguniq;
rahmima .rohḿma .rohmiq rohmi63, .räṕmä räppiq räpi63, roobõlda|ma -q -83 rahmis tööd teha rohmõ tüüd tetäq;
rahn (suuŕ) kiv|i -i -vi26, kivimürä|k -gu -kut13
rahu rah|u -u -hu26, kiv|i* -i -vi26
rahu I rah|u -u -hu26, rauh rauha .rauha35 naabrite vahel valitses rahu naabriidõ vaihõl olľ rahu; tahan natuke aega rahus olla taha kipõń aigo rahu ollaq; rahuaeg rahuaig; rahus rahu(lõ), rahun, rahuhna; ma tahan rahus tööd teha ma taha rahun tüüd tetäq; puhka rahus! puhkaq rahu seen!;
rahul rahu(lõ) kas oled rahul? kas olõt rahu(lõ)?;
rahuldama: praegune töökoht rahuldas teda täiesti parhilladsõ tüükotussõgaq olľ tä tävveste rahu;;
rahuldamatu .täütmäldäq
rahuldav rahul.oltav -a -at4, (küländ) kõrrali|k -gu -kku38, .hääke|ne -se -ist8 rahuldav saak küländ kõrralik v peris hää saaḱ; sai hindeks rahuldava sai hindõs rahuldava;
rahuldavalt (küländ) kõrraligult v .häste tegi töö rahuldavalt ära tekḱ tüü küländ kõrraligult v häste ärq;
rahulduma rahu(lõ) olõma v .jäämä rahuldub oma elus vähesega om uman elon veitügaq rahu; laps ei rahuldunud millegagi latś jää-äs minkagiq rahulõ;
rahuldus rahu(lõ)|olõḱ -olõgi -olõkit13, rahu(lõ).jäämi|ne -se -st5 arutelu ei pakkunud kellelegi rahuldust arotusõgaq jää-äs kiäkiq rahulõ;
rahule rahu(lõ) kas jäid nüüd rahule? kas jäit no rahu?; süda jäi rahule, kui olin öelnud, mis ma temast arvan süä sai tśalka, ku ma olli ärq ülnuq, mida ma täst arva;
rahuleping rahuleping -u -ut13, rahu.kontrah|ť -i -ti36
rahulik rahuli|nõ -dsõ -st5, rahu|nõ -dsõ -st7, tasali|k -gu -kku38, vaga|nõ -dsõ -st7, rahuli|k -gu -kku38 hobune teeb rahulikku sõitu hopõń tege tasalikku sõitu; läks rahulikul sammul üle õue lätś tasaligu sammugaq üle muro; olen nüüd rahulikum kui varem olõ noq vagatsõmb ku inne;
rahulikult rahu.listõ , rahuligult , rahutsõhe , rahutsõlõ , tasaligult , .tassa , tasalikku , vagatsõlt laps magab rahulikult latś makas rahulistõ; elu kulgeb meie külas rahulikult elo lätt mi külän tasaligult; võta asja rahulikumalt! võtaq asja vagatsõmbalt!;
rahulolematu rahu(lõ)olõmaldaq - -t3, nurisõja ta on alati tujust ära ja rahulolematu tä om kõ̭iḱ aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu; rahulolematu klient rahulolõmaldaq kundõ;
rahulolematus: millega ma su rahulolematuse ära olen teeninud? mille sa muqkaq rahu ei olõq?;
rahulolev: ta nägu oli rahulolev tä näost olľ nätäq, et om rahu;
rahulolu rahulõolõmi|nõ -sõ -st5 rääkis rahuloluga oma reisist kõ̭nõľ rahulõjäänült umast reisist;
rahumeeli rahumeeli , rahuligu meelegaq kõik läksid rahumeeli magama kõ̭iḱ lätsiq rahuligu meelegaq magama;
rahumeelne rahulidsõ meelegaq v loomugaq kogunemine oli õnneks rahumeelne kokkosaaminõ olľ õ̭nnõs rahuligu loomugaq; rahumeelne inimene rahulidsõ meelegaq inemine; rahumeelne riik rahupidäjä riiḱ;
rahunema rahuligus .saama v .jäämä , .taltu|ma -daq -80, tasah(t)u|ma -daq -84, mi̬i̬ldü|mä -däq -80, li̬i̬ndü|mä -däq -80 rahune nüüd pisut! tasahtuq no veidükese!; süda rahunes süä jäi v sai rahuligus;
rahustama rahusta|ma -q -83, rahuta|ma -taq -da82, leenü|tämä -täq -dä82, hääli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, taldu|tama -taq -da82, vaibõnda|ma -q -83 teda peab ikka rahustama, muidu saab pahaseks taad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq; rahustav muusika rahustaja muusiga;
rahusti rahustaja - -t3, rahusť -i -it1
rahutu püsümäldäq , rahu|du -du -tut1, .kärśmäldäq , läbemäldäq , pisla - -t2 meil oli rahutu hobune, andis kinni pidada meil olľ hopõń niguq piranď, anď kinniq pitäq; ajad olid rahutud aoq olliq segädseq; rahutu piirkond rahudu piiŕkund;
rahutus herevüs -e -t9, segähüs -e -t9 meid valdas rahutus meid haarď herevüs; tööliste rahutused suruti maha tüüliisi vastanakkaminõ surbõti maaha;
rahuvalvaja rahu.valvja - -t3, rahu.hoitja - -t3
rahvahulk .rahva|summ -summa -.summa31, rahvas .rahva rahvast22, .rahva|hulk -hulga -.hulka31
rahvakalender .rahvakállõndri - -t1, .aasta|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37, .rahva ao.arvaminõ rahvakalendri tähtpäevad rahvaperälidseq tähťpääväq;
rahvakunst .rahva|kunsť -kunsti -.kunsti37
rahvalaul .rahva|laul -laulu -.laulu37
rahvalaulik sõ̭noli|nõ -sõ -st5, lauluim|ä -ä -mä24, laulues|ä -ä -sä24
rahvalik .rahvali|k -gu -kku38, .rahvaperäli|ne -dse -st5 rahvalik laul rahvalik laul;
rahvaloendus (ine.miisi  v .rahva) kokkolugõmi|nõ v .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5, ülelugõmi|nõ -sõ -st5, .loetus -õ -t9
rahvaluule .rahva|luulõq -.luulõ -luulõt18
rahvamaja .rahva|maja -maja -majja v -maia28
rahvapärane .rahvaperäli|ne -dse -st7, .rahvali|k -gu -kku38, .rahvast peri
rahvariie .rahva|rõivas -.rõiva -rõivast15
rahvas rahvas .rahva rahvast15 rahvas läks laiali rahvas lätsiq v lätś lakja; see jutt oli juba rahva seas tuu jutt olľ joba rahvan;
rahvastik rahvas .rahva rahvast22, m ine|miseq -.miisi -.miisi5 riigi rahvastik riigi rahvas;
rahvatants .rahva|tands -tandso -.tandso37, naľ kunsť.kargami|nõ -sõ -st5 rahvatantsija rahvatandśja;
rahvus rahvas .rahva rahvast22, riiḱ riigi .riiki37 mis rahvusest ta on? määntse rahva hulgast tä om?; ta on vene rahvusest tä om vindläne; eesti rahvus eesti rahvas; meil elab ka teistest rahvustest inimesi meil eläs ka muiõ maiõ inemiisi; prantsuse rahvuse sündimine Prantsusõ riigi sündümine;
rahvuskultuur .rahva kultuuŕ
rahvuslik .rahvusli|nõ -dsõ -st7, .rahvali|k -gu -kku38, .rahva- rahvuslik liikumine rahvuslinõ liikminõ; rahvuslik tikand rahvalik välläumblõminõ;
rahvuspark riigi|parḱ* -pargi -.parki37
rahvuspüha riigipüh|ä -ä -hä24 saami rahvuspüha saami rahva päiv; 24. veebruar on Eesti rahvuspüha 24. radokuu päiv om Eesti riigipühä;
rahvusriik üte .rahva riiḱ
rahvusvaheline .riike.vaihõli|nõ* -dsõ -st5 rahvusvaheline kohtumine, kaubatee riikevaihõlinõ kokkosaaminõ, kaubatii; seminar oli rahvusvaheline seminääril olľ rahvit mitmõlt maalt; rahvusvaheline konverents rahvidõvaihõlinõ konvõrentś;
raibe 1. rõibõq .rõipõ rõibõt18, rõibõh .rõipõ rõibõht20 raipehais rõipõhais; 2. rõibõq .rõipõ rõibõt18, raisk raisa .raiska32, ti̬i̬ndüs e -t9, ti̬i̬ndüseli|ne -dse -st5, .rõipõli|nõ -sõ -st5 kassiraibe kusi tuppa kassitiindüs kussi tarrõ;
raidkiri raot kiri
raie mõts ragomi|nõ -sõ -st5 lageraie mõtsa maahavõtminõ, lakõsragominõ; harvendusraie harvõndragominõ; hooldusraie hoolõragominõ; valgustusraie vitsaragominõ; sanitaarraie haigõ puu ragominõ, sanitaŕragominõ, kuivaragominõ; valikraie sorťva ragominõ; uuendusraie lõppragominõ; turberaie mitmõn jaon ragominõ; aegjärkne raie hõrrõsragominõ; häilraie lapildõ ragominõ; veerraie ribaldõ ragominõ; väljaraie välläragominõ; raieküps mets täüsmõts, valmismõts;
raiejäätmed ragõmisõ peräq , mõts ossaq-ladvaq .ossõ-.latvo .ossõ-.latvo45 raiejäätmete põletamine ossapalotus;
raieküna tsagimi|k -gu -kku38, tsa|kim -gima -gimat4, tsagi|mold -molli -.moldi37
raiering ragomisõ tsõ̭õ̭ŕ
raiesmik .raotu - -t1, .raendi|k -gu -kku38, .raendu - -t1, rae - -d2, .raondi|k -gu -kku38, .raandi|k -gu -kku38, .raesti|k -gu -kku38, .raestu - -t1, raavistu - -t1, kannisti|k -gu -kku38, kannistu - -t1
raievanus ragomisõ .vannus
raisakotkas .rõipõ|kodas -.kotka -kodast23, .rõipõkodasḱ -i -it13
raisk (raisa) raisk raisa .raiska32, raisk raisu .raisku36, roisk roiso .roisko37, .rõipõli|nõ -sõ -st5
raisk (raisu) .raiskami|nõ -sõ -st5, raisk raisu .raisku36
raiskama .raiskama raisadaq .raiska77, .pilma .pilluq pillu64, .räütmä .räütäq räüdä61, praadsu|tama -taq -da82, pulgõnda|ma -q -83, haida|tama -taq -da82 ära raiska aega! ärq raisakuq v viitkuq aigo!; temal raha ei püsi, raiskab kõik ära timä ärq haidatas raha, püsü-iq täl raha; loodusvarade raiskav tarbimine luudusõ huuľmaldaq pruuḱminõ;
raiskamine raisk raisu .raisku36, .raiskami|nõ -sõ -st5 see töö oli ainult ajaraiskamine taa tüü olľ õ̭nnõ aoraisk;
raisku: raisku minema raisku minemä, raiskuma, tsurḱuma, sokka minemä, suurduma;;
raisus huka(h)n , raisu(h)n päev on raisus päiv om hukan; raisus tüdruk v naine port;
raiuma ra|goma -koq -o59, tśaku|tama -taq -da82, tsäkü|tämä -täq -dä82, (hrl söödäviljo) tsa|gama -kaq -a59, tsaha|tama -taq -da82 hakkas jääd, puid raiuma naaś ijäd, puid ragoma; raiusin endale sauna üles raiõ hindäle sanna üles; raiumine ragominõ;
rajama lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ min 1. ja 3. k .lõi(õ)54, tegemä tetäq ti̬i̬60, alosta|ma -q -83, aso|tama -taq -da82, põḣanda|ma -q -83 see talu on mu isaisa rajatud taa talo om mu esäesä tett; linn rajati järve äärde liin tetti järve viirde; plaanis on rajada ka staadion plaanin om tetäq ka spordiplatś; pubi rajaja kõrdsi asotaja; ilusa koduaia rajamine nõuab aega ilosa kodoaia luuminõ nõud aigo; maja peab rajama kindlale pinnale maja piät kimmä põḣa pääle põḣandama; läbi soo on rajatud tee läbi suu om põḣandõt tii;
rajanema põḣandu|ma* -daq -84, alossõs olõma , põḣas olõma
rajatagune piiritago|nõ -dsõ -st7
rajatis ehitüs -e -t9 sillad, tammid, teed, tunnelid, kanalid jt rajatised sillaq, tammiq, tiiq, käügiq, kanaaliq jt ehitüseq;
rajav kiiľ piirikäänüs* -(s)e -t11, piiri.ütlejä* - -t3
rajoon ra|ju̬u̬ń -jooni -ju̬u̬ni37, raioń -i -it4
raju mar|u -u -ru26, maru|tuuľ -tuulõ -tuult35, torḿ tormi .tormi37 rajuilm maru ilm;
rakats rak|ḱ -õ -kõ35
rake rõ̭ngas .rõ̭nga rõ̭ngast22, sal salvõ .salvõ35 kaevurakked kaosalvõq;
rakend ettepant elläi hoburakend ettepant hopõńmettepantuq hobõsõq  v hopõń riistogaq; koerterakend m ettepantuq piniq;
rakendama ette .pandma , .käüki .pandma v .laskma rakenda hobune! panõq hopõń ette!; rakendas töö juures oma teadmisi lasḱ tüü man käüki umaq tiidmiseq;
rakendus .käüki.laskmi|nõ -sõ -st5 idee leidiski rakendust mõtõq lätśkiq käüki; kõigile talgulistele ei leitudki rakendust kõ̭igilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd; teooria ja selle rakendus teooria ja tuu pruuḱminõ v tarvitus;
rakenduslik .pruuḱmis- , elotarvili|nõ -dsõ -st5 rakenduslik kõrgharidus ammõdi korgõkoolitus v korgõmb ammõdikoolitus; rakenduslik uurimistöö pruuḱmisperine uuŕmistüü;
raketivägi raketivä|gi -e -ke25 tema poeg on raketiväes aega teeninud timä poig olľ raketiväen tiińnüq;
rakett raket|ť -i -ti37, rakõ|ť -di -tit13, rake|ť -di -tit13
rakk II (vesi)vilľ (-)villi (-).villi37, paun pauna .pauna30 sai tööga rakud pihku sai tüügaq villiq peio; käed on rakkus käeq ommaq villin; õhtuks olid jalad rakkus õdagus olliq jalgo all paunaq;
rakk I I rakk raku rakku37 maksa-, närvi-, pärmirakk massa-, hergo-, pärmirakk; munarakk (imä)muna; seemnerakk seemeq;
rakkes: võtab hobuse rakkest võtt hobõsõ iist;;
rakmed m (hobõsõ)riistaq (-).riisto (-).riisto30 rakmes sõdurid tävven rihman soldaniq; sõdurirakmed soldanirihmaq, soldanirakmõq;
raksatama (p)raksahta|ma -q -83, räksähtä|mä -q -83, triksahta|ma -q -83 äike raksatas pikne raksahť;
raksatus (p)raksah(t)us -õ -t9, räksäh(t)üs -õ -t9, praks praksu .praksu37, trikś triksi .triksi37 puu kukkus raksatusega maha puu sattõ raksahtusõgaq maaha;
raksuma .(p)raksma .(p)raksuq (p)raksu64, .räkśmä .räksiq räksi63, .rokśma .roksiq roksi63, .krõkśma .krõksiq krõksi63 tuli raksub pliidi all tuli praks pliidi all; trepp raksus ta jala all trepṕ räkse tä jala all;
raksumine .(p)raksna - -t3, .räkśnä - -t3, .rokśna - -t3, .krõkśna - -t3
rakurss nuk|k -a -ka31 filmis näidatakse silda erinevates rakurssides filmin näüdätäs silda eri nukkõ alt;
ralli ralli - -t2, ralľ ralli .ralli37
ramb jovvõ|du -du -tut1, .oigõ - -t3, ramm ramma .ramma35, ramp ramba .rampa31, loid loiu .loidu36, uni|nõ -dsõ -st7
rambipalavik püünevär|rin -inä -inät4, püüne.pelgüs -e -t9, püünepalavi|k -gu -kku38, püüne|hirm -hirmu -.hirmu37
rambivalgus püüne.valgu|s -(sõ) -(s)t10
rambivalgus rambivalgu|s -(sõ) -(s)t10
ramm (rammi) kahr kahru .kahru37, karh karhu .karhu37 rammiga taoti postid sisse kahrugaq pestiq tulbaq sisse;
ramm (rammu) ramm rammu .rammu37, joud jo(vv)u .joudu36, jõud jõ(vv)u .jõudu36, .rõhku|s† -(sõ) -(s)t10 rammu minema rammu minemä; rammus olema rammun olõma; kätes pole rammu kässi seen olõ-iq rõhkut;
rammestama ra(m)mõhta|ma -q -83 kuumus rammestas kõiki kuum rammõhť kõ̭iki;
rammestuma ra(m)mõh(t)u|ma -daq -84, rahmõh(t)u|ma -daq -84
rammestus ra(m)mõh(t)us -õ -t9, rahmõh(t)us -õ -t9 soojas toas tuli rammestus peale lämmän tarõn tulľ ramõhus pääle;
rammetu ra(m)mõ|du -du -tut1, rahmõ|du -du -tut1
rammima .pesmä .pessäq pessä61, .sisse lü̬ü̬ , .tamṕma .tampiq tambi63, .murdma (.)murdaq murra66, .kranńama kranńadaq .kranńa77 nägin, kuidas silla poste maasse rammiti näi, kuis silla postõ maa sisse kranńati; jäälõhkuja rammis paksust jääst läbi ijälahkja murď paksust ijäst läbi; auto rammis aeda auto sõiť aialõ sälgä;
rammus rammu|nõ -dsõ -st7, rammu(h)n - -t3, .ramsa , lihali|nõ -dsõ -st5, vägi|ne -dse -st7, vä|kev -gevä -gevät4 lehm oli õige rammus lehm olľ õigõq ramsa v lihha täüs; toit oli liiga rammus süüḱ olľ ülearvo väkev; rukis tahab rammusat maad rügä taht rammust maad;
rammusus .ramsus -õ -t9
ramp (ramba) rambõq .rampõ rambõt18, rambi|ts -dsa -tsat13 järve põhi oli rampu täis järve põhi olľ rampit täüs; rampväsinud rampõnõ, rampliganõ;
ramp (rambi) .nõlviti̬i̬* - -d51, pukḱ puki pukki37, ramṕ rambi .rampi37 laevaramp nõlvitii; loomaveoki ramp pukḱ;
rand (vi̬i̬)vi̬i̬ŕ (-)veere (-)vi̬i̬rt40, rand ranna .randa32, vii puult kaiaq (maa)vi̬i̬ŕ (-)veere (-)vi̬i̬rt40 suvel on rannad suplejaid täis suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs; järve-, mererand järve-, mereviiŕ; randa ranna pääle v vii viirde; ärge rannast kaugele ujuge! ärkeq veerest kavvõdahe ujogõq!; suplusrand tsukõluskotus, -platś; rannaküla rannakülä; rannaliiv rannaliiv; rannavalve rannavalvõq,hrl mrannavahť;
randaal ran|daaľ -daali -.daali37, randaľ -i -it4
randaalima ran|.daaľma -.daaliq -daali63, randaaligaq .pulsťma , (ärq v üles) .lahkma .lahkuq lahu64 sööt tuleb ära randaalida süüt tulõ ärq v üles lahkuq;
randlane ranna|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .randla|nõ -sõ -st5 randlased rannarahvas;
randuma vi̬i̬rde .joudma v .sõitma v tulõma laev randus Tallinna sadamas laiv tulľ v jouď Talina sadamahe;
range kõv|a -a -va28, kuri kuŕa .kurja43 range kord kõva kõrd; isa oli emast rangem esä olľ kuŕõmb immä; sõja ajal sai leiba rangelt normi järgi sõ̭a aigo sai leibä väega (kimmähe) normi perrä; range õpetaja kuri v nõudja oppaja;
rangid m .taos|(s)õq -sidõ -sit11 rangiroomad rahkõq;
rangjalad kõvõraq jalaq
rangluu kaalavitsaluu - -d50, rangluu - -d50
ranits ra(n)ni|ts -dsa -tsat13, raani|ts -dsa -tsat13
rannajoon maa|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40
ranne randmõs .randmõ randmõst15, käejak|k -u -ku37
rannik rand ranna .randa32, randmaa - -d50, mere|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 Eesti rannikul Eesti ranna veeren; pankrannik pankrand;
rant ranť randi .ranti37, (hrl vedeligu kotsilõ) piireq .piirde piiret19 piimanõus oli koorerant näha piimäanoman olľ piireq nätäq; punase randiga taldrikud verevä veeregaq taldriguq; musta randiga kuulutus musta raamigaq kuulutus;
raport teedüs -(s)e -t11, teedäq.andmi|nõ -sõ -st5, sõ̭n|noḿ -omi -omit4
raporteerima ette .kandma , teedäq .andma
rapped (kalal) sise|kund -kunna -.kunda37, m .rapm|õq -idõ -it16, rakk|õq -idõ -it16, räüd rävvü .räüdü36 sead söövad rappeid tsiaq sööväq räüdü;
rappima .pesmä .pessäq pessä61, kalla puhastama , soomi|tsõma -tsaq -daq -dsõ90, .kolḱma .kolkiq kolgi63, .mütmä müttäq mütä61 sai kõvasti rappida sai kõvva pessäq;
rappuma rap|puma -pudaq -u v -pu-pudaq -u79 v -pu 80 , rapah(t)u|ma -daq -84, .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63, .tõrkuma .tõrkudaq tõrgu v#tõrku.tõrkudaq tõrgu79 v v#tõrku 80 , tõrahta|ma -q -83, mitmit kõrdo rap|põlõma -õldaq -põlõ86 naeris, nii et kogu kere rappus naarď, nii et terveq iho rappu; põrand rapub tantsimisest põrmand rapus tandśmisõst; vanker rappus vankri tõrku; rong rapub ronǵ jõ̭nkś;
rappumine rappumi|nõ -sõ -st5, tõrgah(t)us -õ -t9
raps (rapsi) rapś rapsi .rapsi37
raps (rapsu) rapsah(t)us -õ -t9
rapsama .rapsama rapsadaq .rapsa77, .ropsama ropsadaq .ropsa77, .räpsämä räpsädäq .räpsä30, (kõrra) rapsahta|ma -q -83, rapsahu|tma -taq -da62 karjane rapsas lehma vitsaga kaŕus ropsaś lehmäle vitsagaq; koer rapsas kana sabast pini haarď kanal hannast;
rapsatus rapsah(t)us -õ -t9, räpsäh(t)üs -e -t9
rapsima .ropśma .ropsiq ropsi63, .räpśmä .räpsiq räpsi63 rapsi mantel lumest puhtaks! ropsiq mäntli lumõst puhtas!;
rapsimine (helü) .ropśna - -t3, .räpśnä - -t3
raputama rapu|tama -taq -da82, (hrl rõivit) .ropśma .ropsiq ropsi63, (pikkä aigo) .sarjama saŕadaq .sarja77, (hrl vankri kotsilõ) tõrgu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo raputõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrras rapahta|ma -q -83, (suula, liiva vms) rapahu|tma -taq -da62, (t)siputõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tsipu|tama -taq -da82 raputas magajat õlast rapuť magajat olast; pead raputama pääd raputama; raputa söögile soola ka! tsipudaq söögile suula kah!; raputa heinad laiali päikese kätte kuivama! horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma!; raputas puu otsast ploome maha saŕaś puu otsast pluumõ maaha; raputa vaip puhtaks! ropsiq vaip puhtas!; vanker raputas vankri tõrguť;
rariteet .harvus -õ -t9
rariteetne harv harva .harva30, ainuli|nõ -dsõ -st5
rase rassõ - -t14, rasõhõ|nõ -dsõ -st5, rassõjalali|nõ -dsõ -st5, .vanna.jalga , .hindäväsünü|q -q -t1, latsõ|nõ -dsõ -st7, tooja - -t3, toogi pääl tüdruk jäi rasedaks tütrik jäi rassõs; naine on kolmandat kuud rase naanõ om kolmandat kuud rassõ jalagaq v rasõhõt; poiss oli tüdruku rasedaks teinud poisś olľ tütrigu ärq tikanuq;
rasedus rasõhus -õ -t9, rasõndus -õ -t9, .kandmi|nõ -sõ -st5
raseerima .maaha v .palľas ajama , pü|gämä -käq -ä59, .karvo (.maaha) ajama
rasestuma rassõs v rasõhõs .jäämä , (.)käünüs .jäämä v .saama
rasestumisvastane latsõ ärq.hoitja , latsõ.saamisõ .vasta , rasõhusvasta|nõ -dsõ -st7, rasõhusõ .vasta , (.)käünüs.saamisõ .vasta rasestumisvastane vahend ärqhoitja;
raske rassõ - -t14, rassõ rasõhõ rasõhõt14, (suuŕ) ränk rängä .ränkä35, (kaalu poolõst) .kaalsa - -t3 suur raske mees suuŕ ränk miiś; väga raske väega v palľo rassõ; tänane ülesanne on raskem kui eilne täämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne; homme on raske päev hummõń om rassõ päiv; raske liiklusõnnetus rassõ liikmisõ̭nnõtus; raske kott kaalsa kotť;
raskejalgne rassõjalali|nõ -dsõ -st5, rassõjala|nõ -dsõ -st7, rassõ.jalg|nõ -sõ -sõt6, rassõjaloli|nõ -dsõ -st5
raskejõustik sport (rassõ).jousti|k -gu -kku38, rassõ.jõusti|k -gu -kku38
raskekaal sport rassõ|kaal -kaalu -.kaalu37
raskekaallane rassõkaalu , rassõt .kaalu (.sporťlanõ)
raskekujuline rassõ - -t14, rassõt mu̬u̬du raskekujuline kopsupõletik rassõ tävvüpalanik;
raskelt rasõhõhe , rasõhõlõ , (.)rassõhe , rassõst(õ) sai raskelt haavata sai rassõstõ haavadaq; hingab raskelt hengäs rasõhõhe;
raskemeelne kurvali|nõ -dsõ -st5, hallõli|nõ -dsõ -st5, noroli|nõ -dsõ -st5, noro|nõ -dsõ -st7, .kurbli|k -gu -kku38
raskemeelsus: ta kannatas raskemeelsuse all tä olľ kurvalinõ v norolinõ;
raskendama rassõmbas v rasõhõmbas tegemä lumi raskendas teedel liikumist lumi tekḱ teie pääl liikmisõ rassõmbas; süüd raskendavad asjaolud süüd suurõndajaq aśaluuq;
raskepärane rassõpooli|nõ -dsõ -st7, rassõkõ|nõ -sõ -ist8, rassõli|k -gu -kku38 raskepärase stiiliga rassõlikku stiili;
raskesti rasõhõhe , rasõhõlõ , (.)rassõhe , rassõst(õ) käekiri on raskesti loetav käekirja om rassõ v halv lukõq; ema jäi raskesti haigeks imä jäi rasõhõhe haigõs; raskesti arusaadav rassõ arvo saiaq;
rasketööstus rassõtü̬ü̬stüs -e -t9
raskune rassõ - -t14, (.)rassu - -t2, (.)rassu|nõ -dsõ -st7, rasõhu|nõ -dsõ -st5 minuraskune mees muqrassu miiś; viie kilo raskune viiś killo rassõ;
raskus rasõhus -õ -t9, rasõndus -õ -t9 jää murdus kõndijate raskuse all ijä murdu käüjide rasõhusõ all; kangi abil saab suuri raskusi tõsta kaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq; tal on töö leidmisega raskusi täl om rassõ tüüd löüdäq; raskustest hoolimata jõudsime kohale huuľmaldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle;
raskusjõud rasõhus|joud -jo(vv)u -.joudu36
raskuskese rasõhus|punkť -punkti -.punkti37
raspel .raspli - -t1
rass rasś rassi .rassi37, tõug tõvvu .tõugu36 rassi diskrimineerimine rassi rõuhkminõ; seal elavad teist rassi inimesed sääl eläseq tõist tõugu inemiseq;
rassiline rassili|nõ -dsõ -st5, rassi- rassilised tunnused tõvvutunnussõq;
rassima .murdma (.)murdaq murra66, .hankama hangadaq .hanka77, müüsterdä|mä -q -83, ründsü|tämä -täq -dä82, .rüngämä rüngädäq .rüngä77, .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77 rassis päevad läbi põllul murdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq; ema rassis kogu päeva imä rabõľ terve päävä; kalurid rassisid merel kalameheq mütseq mere pääl; nad ei taha jääda tallu rassima nä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä;
rassism ras|sisḿ -sismi -.sismi37, rassivih|a -a -ha28, rassi|vain -vaino -.vaino37
rastapatsid m pulsť|pletiq* -plette -plette37, pulgatanuq v pulgatõduq pletiq*
raster .rastri - -t1
rasv rasõv v rasv rasva .rasva45, vä|gi -e -ke25 mõned loomad koguvad talveks naha alla rasva mõ̭nõq eläjäq korjasõq talvõs hindäle naha alaq rasva; hane-, searasv hani-, tsiarasõv; vanast rasvast elama vana rasva pääl elämä;
rasvane vä|kev -gevä -gevät4, rasva|nõ -dsõ -st7, .väe|ne -dse -st7, vägi|ne -dse -st7 rasvane liha väkev liha; suu on söömisest rasvane suu om süümisest rasvanõ; rasvane kiri paks v rasvanõ kiri;
rasvasisaldus rasõv v rasv rasva .rasva45 suure rasvasisaldusega piim (väega) rasvanõ v väkev piim; madala rasvasisaldusega laih;
rasvatihane rasva.tiala|nõ -sõ -st5, rasvatiga|nõ -sõ -st7, rasva|krantś -krandsi -.krantsi37
rasvavaba rasvaldaq
rasvuma liho|nõma -(nõ)daq -nõ89, vägih(t)ü|mä -däq -84, .rammu v .rasva minemä sügiseks metsloomad rasvuvad sügüses lääväq mõtsaeläjäq rammu;
ratas tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37, ratas ratta ratast22 autol tuli ratas alt ära autol tulľ tsõ̭õ̭ŕ alt ärq; viskus rongi rataste alla hiitse hinnäst rongitsõ̭õ̭rõ alaq; kurjategija hukati rattal kuŕatekij hukati ratta pääl ärq; rattake tsõõrikõnõ;
ratastool tsõ̭õ̭ŕ|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37
ratifitseerima ratifit|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63, (parlamendi pu̬u̬lt) kinnü|tämä -täq -dä82
ratsa .ratsa , .ratsa(l)laq , ratsakullaq ratsa sõitma ratsalaq sõitma;
ratsanik .ratsani|k -gu -kku38, .ratsa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
ratsionaalne .mõistusõperi , ratsio.naal|nõ -sõ -sõt6 väga ratsionaalse mõtlemisega väega mõistusõperi mõtlõmisõgaq;
ratsioon ports pordso .portso37 päevaratsioon pääväports;
ratsu (.ratsa)ho|põń -bõsõ -bõst12, (malõn) ho|põń -bõsõ -bõst12 tugev ratsu tukõv hopõń; must ratsu annab tuld must hopõń and tuld;
ratsutama .ratsa(l)laq .sõitma , ratsu|tama -taq -da82 ta käib iga päev paar tundi ratsutamas tä käü egä päiv paaŕ tunni ratsutaman;
ratsuti oheli|k -gu -kku38, ohi|lõ̭ig -lõ̭ia -.lõ̭iga32, uhi|lõ̭ig -lõ̭ia -.lõ̭iga32, ratus -(s)õ -t11
rattarumm (ratta)rumḿ (-)rummi (-).rummi37 esirattarumm edetsõõrirumḿ;
rattur ratta.sõitja - -t3
rauamaak ravva|maaḱ -maagi -.maaki37, raud ravva .rauda33 soos leidus rauamaaki suun löüdü ravvamaaki;
raud raud ravva .rauda33 rauast ravvanõ, ravva-, ravvast; rauda taguma rauda ragoma v tsagama; sepp taob rauda sepp tsaga rauda; kontrollib, kas kuul on rauas kaes üle, kas kuuľ om ravvan; kõik rauad tules kõ̭iḱ ravvaq tulõn;
raudahi tśuguń -i -it4, raud|ahi -aho v -aḣo -.ahjo44, pursuika - -t2
raudbetoon raudpettoń -i -it13, raudtsim|me(n)ť -mendi -.menti37
raudjas (hrl hopõń) .raudja|nõ v .raudja|s -dsõ -st5, .raudja|s - -t15
raudkang (raud)kanǵ (-)kangõ (-).kangõ35, kangõ|raud -ravva -.rauda33
raudkivi maakiv|i -i -vi26
raudkull tsirk|haugas -.hauka -haugast22, .väiko haugas
raudnael raud|nagõl -nagla -.nakla45 raudnael on heinas traať om haina seen; mees nagu raudnael miiś ku mürgütükk;
raudne ravva|nõ -dsõ -st7, ravvast , ravva- raudne leedi ravvanõ leedi; raudne eesriie ravvanõ vaihõsain; tal on raudne tervis täl om kõva tervüs;
raudnõges raudnõ|kõń -gõsõ -gõst12, raudnõ|kõś -gõ(s)sõ -gõst12, haľas nõkõń
raudrohi veri|hain -haina -.haina30, raud|hain -haina -.haina30
raudrüü soomus|rüüd -rüvvü -.rüüdü36, m raud|.rõivaq -.rõividõ -.rõivit22
raudtee raudti̬i̬ - -d51
raudteejaam (raudti̬i̬)jaam (-)jaama (-).jaama30, .vaksaľ -i -it4
raudteelane raudti̬i̬tü̬ü̬li|ne -se -st5
raudteerööbas raudti̬i̬|rööbeq -rü̬ü̬pe -rööbet18, raudti̬i̬|rööbäs -rü̬ü̬pä -rööbäst22, raudti̬i̬|rü̬ü̬p -rööbä -rü̬ü̬35, relsś relsi .relssi37
raudteetamm raudti̬i̬|tamḿ -tammi -.tammi37
raudus ravvo(h)n , ravva(h)n kurjategija käed on raudus kuŕategijä käeq ommaq ravvon;
raugastuma vanas v kehväs v .väetüs .jäämä
rauge jovvõ|du -du -tut1, ramm ramma .ramma35, loid loiu .loidu36, .oigõ - -t3, rammõ|du -du -tut1, tasali|k -gu -kku38 kuumus teeb raugeks kuum tege rammõtus; lained olid muutunud raugemaks lainõq olliq jäänüq tasaligumbas v jovvõtus; rauge õhtupoolik tasalik õdaguspuuľ;
raugema tasah(t)u|ma -daq -84, .perrä .andma , jovvõdus v nõrgõmbas .jäämä , rehväh(t)ü|mä -däq -84, .vaibu|ma -daq -80 viha rauges viha anď perrä; sadu rauges õhtuks sado anď õdagus perrä v sado rehvähtü õdagus ärq;
rauk vanakõ|nõ -sõ -ist8, vanainemine vanainemise vannainemist5, kõ|bi -bi -pi26, kõbukõ|nõ -sõ -ist8, tu|di -di -ti26, hüdüke|ne -se -ist8, muld mulla .mulda32, mullakõ|nõ -sõ -ist8, elänüq inemine vanaisa on raugaks muutunud vanastesäst om joba vana mullakõnõ saanuq;
rautama ravvu|tama -taq -da82 hobust rautama hobõst ravvutama;
rautamine ravvutus -õ -t9, ravvutami|nõ -sõ -st5
rautsik eläjät kusiraudsi|k -gu -kut13, mar|rań -ana -anat4
ravi rav|i -i -vi26, parandami|nõ -sõ -st5, praavitami|nõ -sõ -st5, tohtõrdami|nõ -sõ -st5, parandus -õ -t9, praavitus -õ -t9 kopsutuberkuloosi ravi kestab aastaid tävvütiisigu ravi käü aastit; hambaravi hambaravi, hambapraavitus; taastusravi perrätohtõrdus, takasttohtõrdus, peräpraavitus, sütütüs;
ravikuur kuuŕ kuuri .kuuri37, vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 mulle on määratud ravikuur ma piä voori rohto võtma;
ravim (arsti)ru̬u̬h (-)roho (-)ru̬u̬ht39, arstiruhe - -t2, rohi roho .rohto44, roht roho .rohto37
ravima tohtõrda|ma -q -83, praavi|tama -taq -da82, ravi|tama -taq -da82, ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .arsťma .arstiq arsti63, sütü|tämä -täq -dä82, rohi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 allikaveega raviti nahahaigusi lätteviigaq tohtõrdõdi nahahäti;
ravimtaim roho|hain* -haina -.haina30, ravi|kasv* -kasvo -.kasvo37, ravi|hain* -haina -.haina30
ravimuda .tervü(se)mu|da -a -ta27, ravimu|da -a -ta27
ravitseja tervendäjä - -t3, ti̬i̬djä - -t3, (roho-)tark (-)targa (-).tarka30, .arsťja - -t3, nõid nõia .nõida33
ravitsema ravi|tama -taq -da82, ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tohtõrda|ma -q -83, praavi|tama -taq -da82, .arsťma .arstiq arsti63
reaal- reaal- reaalaine reaalainõq;
reaalne peris - -t2, tõtõ muinasjuttudes seguneb reaalne irreaalsega jutussin lätt tõtõ vällämõtõlduidõ asjogaq segi; tema ellusuhtumine on muutunud reaalsemaks tä om naanuq elost arvo saama; see ei ole reaalne tuu olõ-iq võimalik v tuud saa-aiq periselt ollaq;
reaalselt periselt , tõtõst(õ)
reaalsus re.aalsus -õ -t9, peris elo , tõtõ|elo* -elo -ello26
reageerima rea|gi̬i̬ŕmä -gi̬i̬riq -geeri63, .vastama vastadaq .vasta77, tõrga|hama* -daq - v -ha88, .herkämä* hergädäq .herkä77 hapnik reageerib rauaga hapasnik pand ravva rossitama;
reageering reagi̬i̬ŕmi|ne -se -st5, vastus -(s)õ -t11
reaktiiv- reaktiiv- reaktiivlennuk reaktiivlinnuḱ; reaktiivjõud vastajoud;
reaktor re.aktri - -t1, .mõotaja - -t3, .muundaja - -t3 tuumareaktor plahvatas tuumareaktri laheś;
reaktsioon .mõotus -õ -t9, .vasta|mõjo -mõo -mõjjo v -mõio27, .vasta.mõomi|nõ -sõ -st5, reagi̬i̬ŕmi|ne -se -st5, .vasta.võtmi|nõ -sõ -st5, toimõq .toimõ toimõt18 aeglase reaktsiooniga inimene oigõ, pikä mõtlõmisõgaq inemine; happelise reaktsiooniga muld hapu maa; organismi reaktsioon ravimi suhtes roho vastavõtminõ;
realiseerima .täüde vi̬i̬ , (.maaha) mü̬ü̬ müvväq mü̬ü̬ min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54 realiseeris oma idee vei uma mõttõ täüde; realiseerimine täüdeviimine, maahamüümine;
realism rea|lisḿ -lismi -.lismi37, tõtõ - -t2
realistlik tõ̭õ̭peräli|ne -dse -st5, rea.lisťli|k -gu -kku38, .õigõ - -t3, .ausa - -t3
reamees ria|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .soldań -i -it4
reanimatsioon .ello v elolõ herätämine , hinge mano(q) tu̬u̬minõ , elo(h)n.hoitmi|nõ -sõ -st5
reanimobiil kipõ.tohtrimassin -a -at4
reastikku ridastikku , rito .viisi , ria(h)n
reba: püksid on rebadel püksiq ommaq kinnärde pääl;
rebend kakõhus* -õ -t9, kaksahus* -õ -t9, kakõnuq kotus , rebähüs* -e -t9 lihase rebend lihakakõhus;
rebenema kak|kõma -õdaq -kõ77, kakõhu|ma -daq -84, käris|emä -täq -e87, rebähü|mä -däq -84, räbis|emä -täq -e87 pluus rebenes kaenla alt lõhki pluusõ rebähü v kakõś kandli alt katśki;
rebestama .kaksama kaksadaq .kaksa77, .lahki v .katśki .tõ̭mbama tüdruk kukkus ja rebestas sukad tütäŕlatś sattõ ja tõ̭mmaś sukaq katśki;
rebestuma kak|kõma -õdaq -kõ77, kakõhu|ma -daq -84, rebähü|mä -däq -84, räbis|emä -täq -e87
rebima .kaksama kaksadaq .kaksa77, .kiskma .kiskuq kisu64, käristä|mä -q -83, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, rä|bimä -piq -bi57, .räḿmä .rämmiq rämmi63, .rämmämä rämmädäq .rämmä77, .rämpsämä rämpsädäq .rämpsä77, .rääṕmä .rääpiq rääbi63, rääbi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 rebis puult lehe kaksaś puu külest lehe ärq; tuul rebis nööril pesu tuuľ kisḱ mõssu nööri pääl; lennuk rebis end stardirajalt lahti linnuḱ kisḱ hinnäst stardiraa päält vallalõ; mees rebiti autost välja miiś kisti autost vällä; rebis paberi katki tõ̭mmaś paprõ katśki; rebitud pabeririba käristet paprõriba;
rebu munasor|a -a -ra26, munakõlla|nõ -dsõ -st7
redel re|teľ -deli -delit4 redel ei küüni korstnani reteľ küünü-üiq korsna manoq vällä; hein kuivab redelitel hain kuios redelde pääl;
redigeerima toimõnda|ma -q -83, üle kobistama , paranda|ma -q -83
redis redis -(s)e -t11, rõdis -(s)õ -t11
reduktsioon kiiľ ärq.võtmi|nõ -sõ -st5 mõisate reduktsioon mõisidõ ärqvõtminõ; häälikute reduktsioon helle tõsõsmineḱ;
redutama .paossi(h)n olõma , .paoskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kä|ḱmä -kkiq -ki63, .varjama vaŕadaq .varja77, var|ima -riq -i57 sõjapõgenikud redutasid nädalaid metsas sõ̭apagõhõjaq paoskõlliq nädälide viisi mõtsan; kuuma ilmaga redutas koer aida all kuuma ilmagaq paoskõli pini aida all; kus sa redutasid? kon sa videliq?;
redutseerima tagasi .võtma , .lihtsämbäs tegemä
reede ri̬i̬di - -t1, ri̬i̬de - -t3
reedene ri̬i̬de|ne -dse -st5, ri̬i̬di|ne -dse -st5
reegel .säädü|s -(se) -(s)t10, ri̬i̬gli - -t1, kõrd kõrra .kõrda33
reeglipärane kõrraperi , .kõrdapite(h)n , .säädüsperäli|ne -dse -st5 reeglipärane keelemuutus säädüsperäline keelemuutus;
reeglipäratu .säädüsperäldäq , kõrraldaq , johusli|nõ -dsõ -st5
reetlik ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .petlika|nõ -dsõ -st5, sal|a -a -la28, sala|nõ -dsõ -st7 reetlik inimene ärqandja v petlikanõ inemine; reetlik mälu petlikanõ meelenpidämine;
reetma ärq v üles v .vällä .andma , .salgama saladaq .salga77, .petmä pettäq petä61, avalda|ma -q -83 kes reetis meie peidukoha? kiä anď mi käḱmiskotussõ ärq? v kiä mi käḱmiskotussõ ärq avalď?; vaata, et sa ennast ei reeda! kaeq, et sa hinnäst ärq ei annaq!; miski ei reetnud ta tegelikke tundeid mitte miäkiq es annaq vällä, midä tä periselt tunď; reetis oma põhimõtted salaś umaq põhimõttõq ärq; reetmine ärqandminõ;
reetur ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .maaha.müüjä - -t3, (.maaha).salgaja - -t3 kodumaa reetur kodomaa ärqandja;
reeturlik ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .salgaja - -t3 reeturlik inimene petjä (inemine);
referaat kokkovõt|õq -tõ -õt18, üle.kaehus -õ -t9
refereerima kokko .võtma , kokkovõtõt tegemä , üle.kaehust .andma
referendum .rahvahääletämi|ne -se -st5
referent nõvvu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kokkovõttõ tegijä , üle.kaehusõ .andja
refleks reflekś refleksi ref.leksi37
reflekteerima peegeldä|mä -q -83, .hindäst läbi .laskma , läbi .märḱmä
reform pü̬ü̬rdmi|ne -se -st5, vahtsõndus -õ -t9, re|forḿ -formi -.formi37 agraarreform põllupidämise vahtsõndus, maaelo püürdmine; rahareform rahareforḿ; kohtureform kohtuvahtsõndus, kohtu ümbrekõrraldaminõ; haridusreform koolielo tõistõkäändmine;
reformeerima = reformima (.tõistõ) pü̬ü̬rdmä pöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66, (.tõistõ) .käändmä (.)käändäq käänä66, .tõistõ tegemä , vahtsõnda|ma -q -83
refrään .kõrdus|salḿ -salmi -.salmi37, kõrra|salḿ -salmi -.salmi37
regatt regatť regati regatti37, puŕosõidu .võistlus
regi regi ri̬i̬ reke25 sõiduregi sõiduregi; talvel sõideti ikka reega talvõl sõidõti iks riigaq;
regilaul leelo - -t2, leelo|laul -laulu -.laulu37, vana (.rahva)laul , kõrra|laul -laulu -.laulu37, regi|laul -laulu -.laulu37 regilaulu laulma leelotama;
regionaal- piiŕ.kundli|nõ -(d)sõ -st5, piiŕkunna- regionaalkeel piiŕkundlinõ kiiľ; regionaalpoliitika piiŕkunna poliitiga;
regioon piiŕ|kund -kunna -.kunda32, al|a -a -la28, maa - -d50
register registri - -t1, nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 peab registrit pidä nimekirja; võtame teisest registrist võtamiq tõõsõst registrist; hääl vajus järsku madalasse registrisse helü lätś äkki madalas;
registratuur .kirjä.pandmiskotus -(s)õ -t11, .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5
registreerima .kirjä .pandma , regist|ri̬i̬ŕmä -ri̬i̬riq -reeri63 kas sa oled ennast juba registreerinud? kas sa olõt hinnäst joba kirjä pandnuq?; abielu registreerima registriiŕmä; võistleja läks ennast registreerima võistlõja lätś kirotuistõ; registreeriti maavärin maavärrin märgiti ärq; registreerimine kirjäpandminõ, registriiŕmine;
registreeruma .kirjä .pandma , regist|ri̬i̬ŕmä -ri̬i̬riq -reeri63
reglement kõrd kõrra .kõrda33, kimmäs läbivi̬i̬mise kõrd
regress tagasimine|ḱ -gi -kit13, .alla|käüḱ -käügi -.käüki37, taang* taangu taangut13
regressiivne tagasi.kiskja - -t3
regulaarne kõrraperäli|ne -dse -st5, kõrra- inimene vajab regulaarset puhkust inemisel om vaia kõrraperälist puhkust;
regulaarselt kõrra .perrä käin regulaarselt trennis ma käü kõrra perrä trennin;
reguleerima .tiḿmä .timmiq timmi63, kõrralda|ma -q -83, .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä .säädiq säädi63, lepü|tämä -täq -dä82 reguleerimata ristmik kõrraldamaldaq risťtii; reguleerimine tiḿmine, kõrraldaminõ, säädmine;
reha rih|a -a -ha28, (tähťkujo) rih|ä -ä -hä28 looreha suuŕriha, hobõsõriha; rehereha reheriha; Reha (tähťkujo) Pulgatäheq; Koot ja Reha Kuuť ja Riha;
rehabiliteerima .õigõs pidämä v lugõma , .õigõs .mõistma , .õigõs .saama
rehapulk (riha)pi|tim -dimä -dimät4, pidermä|s - -(s)t15, riha|pulk -pulga -.pulka31
reheahi rehe|ahi -aho v -aḣo -.ahjo44 reheahju võlv körsś;
rehealune rehealo|nõ -dsõ -st7, seto kiiľ kuuvna - -t1
rehepapp rehepap|ṕ -i -pi37, ri̬i̬hni|k -gu -kku38
rehepeks rehe|pess -pessü -.pessü37, rehe.pesmi|ne -se -st5, vilä|pess -pessü -.pessü37, vilä.pesmi|ne -se -st5
rehepeksumasin rehepessümassin -a -at4, viläpessümassin -a -at4
rehetuba rehetar|õ -õ -rõ24 rehetare külge ehitatud varjualune rehekapṕ;
rehi ri̬i̬ rehe ri̬i̬ht39, rehi rehe reht39 reht peksma riiht pesmä; reht peksma jüvä(hä)mä; reht peksma kooditama; reht peksma kuuťma; reht peksma hobõsõgaq sikkama;
rehitsema rihi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, rehi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, riihi|tsämä -tsäq v -däq -dse90, .riibma .riibuq riibu64 peenart siledaks rehitsemä tasotsõma, silestämä, rehitsemä; kana rehitseb kana sapitsõs;
rehkendama rehkendä|mä -q -83 rehkendas hinna välja rehkenď hinna vällä; rehkenda igale inimesele 100 grammi torti! rehkendäq egäle inemisele 100 grammi munakuuki!; tuleb kohalike oludega rehkendada tulõ paikligu elämise-olõmisõgaq rehkendäq;
rehmama .rehksämä rehästäq .rehksä76, .rehmämä rehmädäq .rehmä77, .viskama visadaq .viska77 rehmas käega ja läks ära rehäś v visaś käegaq ja lätś minemä;
rehnung rehkendüs -e -t9, rehnu|ť -di -tit13, réhnunǵ -i -it13 ma pole rehnungit pidanud, kui palju reis maksma läks ma olõ-iq rehkendüst tennüq, palľo reiś masma lätś;
rehv kumḿ kummi .kummi37, (vankril) treh trehvi .trehvi37 talverehvid talvõkummiq;
reibas .herksä - -t3, .virgõ - -t3, .võrksa - -t3, el|läv -ävä -ävät4, vilgõs .vilkõ vilgõst22, .truksa - -t3, .kistra - -t3 reibas vanahärra võrksa vanaherr; marsiti reipal sammul marsiti herksä sammugaq;
reid reid reidi .reidi37, käüḱ käügi .käüki37 ööseks jäid laevad reidile üüses jäiq laivaq reidi pääle; politsei ootamatu reid turule politsei uutmaldaq käüḱ turu pääle;
reinkarnatsioon .ümbre.sündümi|ne -se -st5, .vahtsõst.sündümi|ne -se -st5
reinuvader reinova|tõŕ -dõri -dõrit4, sorrõ|hand -hanna -.handa33
reipalt .herksähe , elävähe , .võrksahe vastas reipalt telefonile vastaś telefoni pääle herksähe;
reis (reie) kints kindsu .kintsu37, ra|ǵa -ja -ḱa29, ra|gja -ja -kja29 kurel on konn reit pidi nokas kurõl om kunn raḱa pite suun;
reis (reisi) reiś reisi .reisi37, .reiśmi|ne -se -st4, ti̬i̬ - -d51 ümbermaailmareis ümbre ilma reiś;
reisibüroo reisi.kontoŕ -i -it4
reisikaaslane reisiseldsili|ne -dse -st5
reisikohver reisi.kohvri - -t1, reisitsuma|dań -dani -.danni38
reisilaev reisi|laiv -laiva -.laiva30
reisima .reiśmä .reisiq reisi63, (rännü pääl) .käümä .kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, .sõitlõma sõidõldaq .sõitlõ78 ta on palju reisinud tä om palľo reiśnüq; nad käisid reisimas nä käveq rännü pääl; reisija reiśjä, sõitja;
reisirong reisi|ronǵ -rongi -.rongi37, sõidu|ronǵ -rongi -.rongi37
reiting hinnõq .hindõ hinnõt19, .hindami|nõ -sõ -st5, .arvami|nõ -sõ -st5, au avvu (.)avvu37, .kuulsus -õ -t9
reket reke|ť -di -tit13, .lapju* - -t1
reklaam rek|laaḿ -laami -.laami37, üles.kitmi|ne -se -st5, kraami.kitmi|ne -se -st5, kauba.kitmi|ne -se -st5, mustõldus -õ -t9, mustõldami|nõ -sõ -st5, mustõrus -õ -t9, kitüs -(s)e -t11, .vällä.pakmi|nõ -sõ -st5, halv naľ .päähä.määŕmi|ne -se -st5 reklaamipaus kitmisvaheq; ei lasta filmi vaadata, üks reklaamipaus teise otsas ei lastaq filmi kaiaq, ütś kitmisvaheq tõõsõ takan;
reklaamima .kitmä kittäq kitä61, mustõlda|ma -q -38, mustõrda|ma -q -38, .päähä .määŕmä televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg telekan kitväq tuud kaupa kõ̭gõ; televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära telekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq;
rekonstrueerima .ümbre tegemä , vahtsõnda|ma -q -83, tagasi tegemä
rekonstruktsioon perrätetüs* -(s)e -t11
rekord rekor|ď -di -dit13, edetul|lõḿ -õmi -õmit4 väljalüpsi rekord vällänüssü edetullõḿ;
rekordiline inneolõmaldaq , innenägemäldäq kartulisaak oli tänavu rekordiline timahava olľ inneolõmaldaq kardohkasaaḱ;
rekreatiivne jovvulidsõs v .joulidsõs tegijä
rekreatsioon aoviidüs -(s)e -t11, jovvulidsõs v .joulidsõs tegemine
rektor .rektri - -t1, .rehtri - -t1, rektoŕ -i -it4