paar 1. paaŕpaari .paari37kaks paari kingikatś paari kängi;võtke paaridesse!võtkõq paarikaupa!;vanapaarile pakuti istetvanalõpaarilõ pakuti istmist;siin pesitseb kaks paari kotkaidtan ommaq pesäq katõl kotkapaaril;2. ütś-katśüte-katõ ütte-kattõ35, mõ̭nimõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41, paaŕpaari .paari37nägin paari tuttavatnäi mõ̭nt tutvat;paar-kolmütś-katś v paaŕ-kolm;hilinesin paar minutitjäi mõ̭ni minoť ildas;paar päeva tuli oodatapaaŕ päivi tulľ uutaq;paari päeva pärast maksan sulle ärapaari päivi peräst massa sullõ ärq;paar kana tuleb ära tappapaaŕ kanno tulõ ärq tappaq;
paari .paaripane sokid paari!panõq sukaq paari!;noored olid salaja paari läinudnoorõq olliq salahuisi paari lännüq;olid juba enne sõda paari pandudolliq joba inne sõta paari pantuq;
paariline paarili|nõ-sõ -st5, paari|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39Ants oli metsatööl minu paarilineAnts olľ mõtsatüün muq paarimiiś;ta ei ole endale veel sobilikku paarilist leidnudtä olõ-iq viil hindäle meelelist paarilist löüdnüq;
paatuma .plaaku|ma-daq -80, p(l)aaga|tama-taq -da82, .klintsu|ma-daq -80, telbätü|mä-däq -84, krooba|tama-taq -da82, (maa kotsilõ) kobritu|ma-daq -84paatunud käedkroobatanuq käeq;kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga haridaku maa om kobritunuq, sõ̭s või tedä jo traktorigaq arriq;
pabeross pabi|rosś-rossi -.rossi37, pabõ|rosś-rossi -.rossi37, peerosḱ-i -it13, pirosḱ-i -it13kas sa suitsetad sigarette või paberosse?kas sa tiit tsigaretti vai pabõrossi?;
pagas 1. reisi|kraaḿ-kraami -.kraami37, m .kohvri|q-dõ -t1, reisi|aśaq-.asjo -.asjo43, pakiqpakkõ pakkõ37kaks kohvrit on kogu mu pagaskatś kohvrit om kõ̭iḱ mu reisikraaḿ;suurema kohvri andsime pagasissesuurõmba kohvri annimiq pakiruumi;2. hrl m ti̬i̬dmi|ne-se -st5, .tundmi|nõ-sõ -st5, .mõistmi|nõ-sõ -st5rikkalik teadmistepagasm lajaq tiidmiseq;tal oli vaid vallakoolist saadud teadmistepagastäl olliq õ̭nnõ vallakoolist saaduq tiidmiseq;
pagema pagõ(hõ)mapakõq v .paedaq pakõ v pagõhõ88, pakku minemäma pagen hundi eestma pakõ sutt;
pagendama muialõ ärq .saatma
, .vällä .saatmasuri pagendatuna Siberisolľ saadõt Tsiberihe ja kuuli sääl ärq;
pagendus .vällä.saatmi|nõ-sõ -st5, pa|gu-o -ku27, paossi(h)n olõminõ v elämineta tuli mõne aasta pärast pagendusest tagasitä tulľ mõ̭nõ aasta peräst välläsaadõtuist tagasi;elas aastaid pagendusesolľ aastit vällä saadõt;
pagulus pao(h)n v .paossil v .paossi(h)n olõminõ
, paos|(s)-(s)õ -t11paguluses olemapaoskõ(l)lõma;Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eestEesti pagulasõq pagõsiq verevide võimu;esimesed aastad paguluses olid kõige raskemadedimädseq aastaq pagulasõn olliq kõ̭gõ rassõmbaq;
pahandama pahanda|ma-q -83, sõ̭notõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, ämmärdä|mä-q -83, .hürmämähürmädäq .hürmä77, tõrõl|õma-daq -õ85iga asja pärast ei tohi pahandadamassa-iq egä aśa pääle pahandaq;vanamoor kukkus pahandamavanamuuŕ püürď ämmärdämä;lapsed said ema käest pahandadalatsõq saiq imä käest tõrõldaq;vastus pahandas meestvastussõ pääle pahasi miiś ärq;
pahandus pahandus-õ -t9, seto kiiľ prätä|k-gu -kut13pahandust tegemarüüdeldämä v pahandust tegemä;jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatudjälq rüüdeldäs, inneskine soroṕ nätäq unõhtõt;oli meil nüüd seda pahandust vajaolľ meil no taad prätäkut vaia;
pahane pahanu|q- -t1, paha|nõ-dsõ -st7, torsi(h)n
, torśo(h)n
, nurdso(h)n
, pahali|nõ-dsõ -st5, (inemine) pahka|tś-dsi -tsit13, torba|k-gu -kut13, torsśtorsi .torssi37, torṕtorbi .torpi37, türbüs-(s)e -t11, (hrl lats) torďo- -t2pahaseks saamapahanõma;sai pahaseksärq pahasi;ta oli minu peale pahanetä olľ mu pääle (ärq) pahanuq;pahasevõitupahalik;selle peale võib ta pahaseks saadatuu pääle või tä ärq süändüdäq;
pahem kur|a-a -ra26, kurikuŕa .kurja43jõe pahem kallasjõ̭õ̭ kurapoolinõ perv́;pahem poolpahepuuľ;pahemat kättkurra v kurja kätt;
pahempidi paheldõ
, paheliti
, pahepooli
, kurapoodilapsed pöörasid kogu maja pahempidilatsõq kääniq terve maja paheldõ;särk pahempidi seljashamõq pahepooli sälän;pahupidi
pahvatama .plahv́ma.plahviq plahvi63, pahva|tama-taq -da82, lü̬ü̬mälüvväq lü̬ü̬54 min 1. ja 3. k .lei(e), ülek prähvähtü|mä-däq -84halb lõhn pahvatas näkkuhalv hais lei vasta;hüppas jõkke, nii et vesi pahvatas kõrgelehüpäś jõkkõ, nii et vesi lei korgõhe;pahvatas naermapurdsahť naarma;pahvatas vihaga teravusisülläś suust süänd vällä;
pahvima: korstnast pahvib musta suitsukorsnast aja musta savvu vällä;;
paigal paiga(h)n
, paigal
, paiga pääl
, (üte) kotu(s)sõ päälaeg näikse paigal seisvatnäütäs, niguq aig saisassiq;paigal püsimapaigan v paiga pääl püsümä;püsi paigal!püsüq paigal!;paigalpüsimatupüsümäldäq;olime mõned päevad paigal, enne kui edasi sõitsimeollimiq mõ̭nõq pääväq paiga pääl, inne ku edesi sõidimiq;
paigutama .pandma(.)pandaq panõ66, .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .säädmä.säädiq säädi63, .paika .säädmä v .pandmapingid paigutati seina äärdepingiq pantiq sainviirde;külalised paigutame hotelliküläliseq panõmiq hotelli;kirjanik on paigutanud tragöödia keskaegakiränik om hallõmängo säädnüq keskaigo;paigutas raha kinnisvarassepanď raha kimmävara pääle;ümber paigutamaümbre nõstma;paigutaminepandminõ, säädmine;
paiguti kotu(s)si(l)dõ
, paiguldõ
, .paikuisi
, .jaoldõilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihmailmakuulutus üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma;valu on terav, paiguti väljakannatamatuhalu om terräv, jaolt jõvva-iq vällä kannahtaq;
paigutus .pandmi|nõ-sõ -st5, .säädmi|ne-se -st5valgustite paigutus ruumis pole kõige paremlambiq ei olõq tüütarõn kõ̭gõ parõmbahe säedüq;
paik 1. kotus-(s)õ -t11, paikpaiga .paika30asi on paigasasi om paigan;jättis kõik sinnapaikajätť kõ̭iḱ tahaqsamma paika;keskpaikkeskkotus, keskpaik, süä;panipaikpannus;paika panemapaika pandma;oletused ei pidanud paikaarvamisõq es olõq õigõq;paikapidavõigõ, tõtõ;2. paikpaiga .paika30, .paikus-õ -t9õmbles tasku peale paigaummõľ karmanilõ paiga pääle;
paikama .paikamapaigadaq .paika77, .laṕmalappiq lapi63tal oli vana paigatud kasukas seljastäl olľ vana paigat kask sälän;paikaminepaikus;
paiknema (.ko(h)ngiq) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58jõe vasakul kaldal paiknev külakülä jõ̭õ̭ kura perve pääl;rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaseltmaailman olõ-iq rahvast egäl puul ütepalľo;
paiku .ümbre
, .aigo
, .paiku
, .paiku(i)si
, kandi(h)nkella üheksa paikukellä ütsä paiku;tuli koju kahe paikunii kellä katõ aigo tulľ kodo;
paindlik 1. kq kapainduv2. .lepli|k-gu -kku38, .perrä.andja- -t3uute võimaluste leidmisel ei oldud küllalt paindlikudvahtsidõ võimaluisi otśmisõ man es oldaq küländ lepliguq;
painduma .painduma.paindudaq painu79, .nõrku|ma-daq -80, .kungu|ma-daq -80, kõrras painahta|ma-q -83, painahu|tma-taq -da62, (maaha v allapoolõ) .kaaldu|ma-daq -80, .kalduma.kaldudaq kallu79, .vaaľuma.vaaľudaq vaaľu79haavapuust lauad on painduvadhaavalavvaq painusõq;puu oli maha paindunudpuu olľ ärq kaaldunuq;oksad olid lumega alla paindunudossaq olliq lumõgaq alla vaaľunuq;
painduv .painsa- -t3, kõ̭õ̭ksa- -t3, nõdõr v nõtrnõdra .nõtra45, .nõrksa- -t3hällivibu peab olema hästi painduvhällünõdõrm piät olõma häste kõ̭õ̭ksa;
paine (paine) painõq.painõ painõt18, vaivvaiva .vaiva30, painpainu .painu37pääses nagu painestpässi niguq painu alt;
paine (painde) painutami|nõ-sõ -st5, painpainu .painu37puidu vastupanu survele ja paindelepuu vastapandminõ surbmisõlõ ja painutamisõlõ;paindespainussin;paindessepainussihe, painussilõ;
painutama painu|tama-taq -da82, nõrgu|tama-taq -da82, kõrras painahta|ma-q -83, painahu|tma-taq -da62, mitmit kõrdo painutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, (maaha v allapoolõ) .vaaľma.vaaliq vaali63jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutadajalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq;lumi on kased kõverasse painutanudlumi om kõoq kõvõrahe vaaľnuq;
pais lüüślüüsi .lüüsi37, sulgsu(l)lu .sulgu36, sulõndu- -t1, sulõng-u -ut13, tamḿtammi .tammi37jõel on paisjõ̭õ̭l om sulg iin;
paise paisõq.paisõ paisõt18, paisõh.paisõ paisõht18, pahus-(s)õ -t11paiset katki tegemarakastama;paise tehakse katki, kui see ise katki ei lähepaisõq rakastõdas, ku esiq ei rakkõq;
paisjärv ülessulut järv́
, sulgsulu .sulgu36, sulõng-u -ut13Vastseliina kandis on palju paisjärviVahtsõliina nukan om hulga järvi üles sulut;
paiskama .hiitmä.hiitäq hiidä61, .viskamavisadaq .viska77, lü̬ü̬mälüvväq lü̬ü̬54 min 1. ja 3. k .lei(e), .pilma.pilluq pillu64, viro|tama-taq -da82geisrid paiskavad vett ja auru kümnete meetrite kõrguselegeisriq hiitväq vett ja tossu kümnide metride korgustõ;tuul paiskas ukse lahtituuľ lei ussõ vallalõ;segamini paisatud tubasegi lüüd tarõ;prügikast paisati ümberasukorv́ virotõdi ümbre;
paiskuma .pillu|ma-daq -80, .lindamalinnadaq .linda77, .viskamavisadaq .viska77auto rataste alt paiskub kruusa ülesauto tsõ̭õ̭rõ alt pillus v viskas ruusa üles;auto paiskus teelt väljaauto linnaś tii päält vällä;
paistetama .paistuma.paistudaq .paistu80, .paistõmapaistõdaq .paistõ77põsk oleks nagu paistetanudpõsḱ olõssiq niguq paistut;paistetanudüles paistõt v üles ajanuq;öösel paistetas põsk hambavalust ülesüüse ai hamba üles;
paistma 1. .paistma.paistaq paista61, .paistuma.paistudaq paistu79, näkkümä.näüdäq näü79, näkkümänäkküdäq näkü79, .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, nägünemä.näüdäq v nägü(ne)däq nägüne89metsa tagant paistev järvjärv́, miä paistus mõtsa takast;asi paistab halb olevatasi näütäs halv ollõv;kodu paistab juba kaugeltkodo jo kavvõst nägünes;2. .paistma.paistuq paistu73, .paistuma.paistudaq paistu79, (päävä kotsilõ) kõvastõ helge|tämä-täq -dä82päike paistabpäiv paist v paistus;kuu paistis otse tuppakuu paistu õkvalt tarrõ;hea oli külmetavaid käsi küdeva ahju ees paistahää olľ külmi kässi küttüvä aho iin lämmistäq;3. lämmistä|mä-q -83, pi̬i̬slemäpeeseldäq pi̬i̬sle78, .paistlõmapaistõldaq .paistlõ78
paisutama paisuta|ma-taq -da82, tarru|tama-taq -da82, (vii kotsilõ) üles .sulgma
, kõrras tarahu|tma-taq -daq62üles paisutatud ojaoja olľ üles sulut;koprad on oja üles paisutanudkopraq ommaq oja kinniq v üles sulgnuq;
paitama (h)ilestä|mä-q -83, silestä|mä-q -83, pai tegemä
, sili|tsemä-tsäq v -däq -dse90, mitmit kõrdo .paitõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, (halvastõ) laabi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90talleke laskis end paitadavoonakõnõ lasḱ hindäle pai tetäq;elu ei ole teda kunagi paitanudelo olõ-iq timä vasta armulinõ olnuq;
pakane kõva v kimmäs külm
, (väega kõva) kidsu|külm-külmä -.külmä35, hõr|u†-u -ru26hommikul oli kõva pakanehummogu olľ kõva külm;on täna alles pakane, ilm on nii külm ja selge!külq om täämbä hõru, ilm om nii külm ja selge!;
pakatama 1. .lahkõmalahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś, .lahki minemäleotamisel seemned pakatavadleotamisõ man lääväq siimneq lahki;aidad pakatasid viljastaidaq olliq villä täüs;süda pakatab rõõmustsüä kas lahkõs rõõmust;pakatab tervisestiho om väke täüs;2. (urbõ kotsilõ) .urbu|ma-daq -80, .lahkõmalahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheśõienupud pakatavadhäitsmenupiq urbusõq;pakatanud krobelise koorega puulahenuq korbatanuq koorõgaq puu;käed on pakatanudkäeq ommaq ärq lahenuq;
pakend tühäq pudõliq v purgiq v tönniq v pakiq v kastiq
, pakis*-(s)õ -t11, .ümbrüs-e -t9kalorsus on pakendil kirjaskaloriq ommaq paki pääl kirän;
pakett .paḱmi|ne-se -st5, pak|ḱ-i -ki37paketti kuulub majutus, kuid mitte toitraha seen om üümaja, a olõ-iq süüki;pakettakenpakḱakõń;reisipakettreisipakminõ;
pakil pakituisil
, pakussillaq
, .paḱvallaqudar on piimast pakilpiim om udaran paḱvallaq;
pakiline ainuli|nõ-dsõ -st5, hädäli|ne-dse -st5, kipõ- -t14, rutuli|nõ-dsõ -st5, pakili|nõ-dsõ -st5pakiline asi sai korda aetudhädäline asi sai kõrda aetus;midagi pakilist mul ees polemidägiq kipõt mul iin olõ-iq;mul on nii pakiline asi, et ei saa minemata jättamul om nii ainulinõ asi, et saa-iq minemäldäq jättäq;
pakiliselt .ainu(i)si
, ainustõ
, hädä(li)ste
, kipõltvaene ei saa osta sedagi, mida pakiliselt vajavaenõ saa-iq ostaq tuudkiq, miä hädäste vaia;
pakitsema 1. .tuikamatuigadaq .tuika77, halu|tama-taq -da82, valu|tama-taq -da82, kiivõnda|ma-q -83, kiivõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 v -tsaq#-daq -dsõ90jalad pakitsevad pikast käimisestjalaq tuikasõq pikäst käümisest;hammas pakitses terve ööhammaś kiivõnď terveq üü;kui eksamile mõtlesin, hakkas süda pakitsemaku eksämi pääle mõtli, nakaś süä halutama;2. paki|tsõma-llaq -(l)lõ86 v -tsaq#-daq -dsõ90põis pakitsebkusõhädä om pääl;nutt pakitseb kurgusikk tüküs pääle;
pakk (paki) pak|ḱ-i -ki37200-grammine kohvipakk200-grammilinõ kohvipakḱ;jõuluvana jagas pakkejoulumiiś jagi pakkõ;õpetajal oli mitu pakki vihikuid parandadakuuľmeistrel olľ mitu pakki vihkõ ärq parandaq;
pakk (paku) pak|k-u -ku37, (palgividämise riil) pa|go-o -ko27, palgipa|go-o -ko27istus pliidi ette pakuleistõ pliidi ette paku pääle;lävepakklävepakk, piitjalg;laastupakklastuplukḱ;
pakku .paossihe
, .paossilõ
, pakkupakku minemapakku minemä;jooksis pakkupanď pakku;läks sõja eest pakkulätś sõ̭a iist paossihe;pagu,paos
pakkuma .pakmapakkuq paku64, .ängämäängädäq .ängä77pakuti välja mitmeid lahendusipakuti vällä mitmõsugutsit võimaluisi;pakkuminepakminõ;võta vastu, kui pakutakse!võtaq vasta, ku pakutas!;turul pakuti erinevat kaupaturu pääl pakuti kõ̭gõsugust kraami;palju selle auto eest ka pakutakse?palľo seo auto iist ka ängätäs?;meile pakuti süüameile anti süvväq;töö pakub talle rahuldusttüü tege täl meele hääs;päris häbi on, et pole külalisele midagi pakkudaperis häpe om, ei olõq midägiq külälisele ängädäq;
paks pakspaksu .paksu37, jämme- -t14, jürre- -t14, pa|di-ďa -(t)ťa43, (õnnõ inemise v eläjä kotsilõ) tu|kõv-gõva -gõvat4, söönüqsü̬ü̬nü söönüt18, .hürske- -t3, tubli- -t2, tüsse- -t14, haani|kas-ga -kat15, (söögi kotsilõ) sakõ- -t14, mätsä|k-gu -kut13paks raamatjürre v paks raamat;vana paksvana jämme;pähklil on paks koorpähḱmäl om padi kuuŕ;paksud juuksedpaďaq hiusõq;kas tahad supi seest paksu või vedelat?kas tahat sakõt vai vedelät?;lühike, paks inimene v olendtüntska;lastele keedeti poolpaksu putrulatsilõ keedeti säänest hülbälist paksu putro;poolpaksuks muutumasöögist hülpümä;paksempaksõmb;paks meessöönüq miiś;paks inimenehalv praagamago, tüńo, tünä;paks nainehalv madśa, medse;paksukemädsärik, tubli;paksuks minemarammu minemä, paksus minemä, lihonõma, vägihtümä;paksemaltpaksõmbahe, paksõmbalõ;
paksult .paksu
, paksult
, paksust(õ)
, paksust(õ)
, paksult
, sagonahe
, sagonallaqkalu tuli paksult meie püügikohtakallo tulľ paksust sinnäq, kon mi püvvi;supis on paksult herneidsupṕ om sagonallaq hernit täüs;sai on paksult rosinaid täissai om tihtsäle rosinit täüs;
paksune .paksu|nõ-dsõ -st5, pa|ďu-ďu -ťu27, paďu|nõ-dsõ -st7lumi on meetripaksunelumi om miitrepaksunõ v miitrepaďu;poole meetri paksune jääpoolõ miitre paďu ijä;põrandaks tuleb panna ühepaksused lauadpõrmandus tulõ ütśpaďudsõq lavvaq pandaq;
paksus .paksus-õ -t10, paďutus-õ -t9, .jämmüs-e -t9, (väikene) .ohkus-õ -t9esimese jää paksusedimädse ijä paksus;paberi paksus oli 0,1 mmpaprõ paksus olľ 0,1 mm;talle tuli kogu aeg paksust juurdetälle tulľ kõ̭gõ jämmüst manoq;
pakt .riike.vaihõlinõ leping
, (kokko).lepmi|ne-se -st5, pakťpakti .pakti37
paljas pa(l)ľas.palľa pa(l)ľast15, alastõllaqtühä .tühjä44, tühi
, puusta- -t2paljas kui porgandpalľas ku piiť;jõime paljast vettjõimiq palľast vett;tuli külla paljaste kätegatulľ küllä palľa käegaq;paljas maa, lambalgiei ole midagi võttapuusta maa, lambalgiq olõ-iq midä võttaq;
paljaspäine .palľa .päägaq
paljastama 1. .palľas tegemä
, .palľas .jätmä
, .vällä .näütämä
, .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, .palľas .võtmapaljastas peavõtť pää palľas;paljastas oma kehanäüdäś umma ihho;2. .vällä .näütämä
, avalda|ma-q -83, avaligus tegemä
, .vällä .nuhḱma v .nurḱmatundeid paljastamatundit vällä näütämä;paljastas riikliku saladuseavalď riiklidse salahusõ;paljastaminevällänuhḱminõ;salakuulajad paljastatisalaq nurgidiq vällä;
paljastuma .vällä v avaligus tulõma
, .paistma.paistaq paista61, .paistu|ma-daq -80nende salajased plaanid paljastusidnäide salahadsõq plaaniq tulliq vällä;naermisel paljastusid ta valged hambadnaardmisõ man paistuq timä valgõq hambaq vällä;
palju 1. palľo- -t v -nd2, palľond
, hulga
, mehesteliiga paljupalľo hulga, hulga palľo, palľopalľo;mul pole enam palju aegamul olõ-iq inämb palľond aigo;palju aastaid tagasimu(i)stõhavva v kolmõhavva v palľo aastit tuust, ku …;paljuke(ne)palľokõnõ;vii talle palju tervisi!viiq tälle palľo tervüisi!;sul võib paljuski õigus ollasul või ütśjago õigus ollaq;2. palľo- -t v -nd2, hulga
, mitu.mitmõ v .mitma mitund16paljudele see ei meeldinudtuu es miildüq palľosilõ;paljud inimesedhulga rahvast;paljud arvavad niimitmõq arvasõq nii;ta ei pane seda paljukstä panõ-iq tuud palľos;
palve .pallõmi|nõ-sõ -st5, palvõq.palvõ palvõt18, .pallus-õ -t9, .palvus-õ -t9mul on sulle selline palvemul om sullõ sääne pallõminõ;meieisapalvepaadri;meieisapalvet lugemapaad(õ)rit lugõma;
palvekiri .palvõ|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
palvemaja .pallusõtar|õ-õ -rõ24, .palvõ|maja-maja -majja v -maia28
palverändur pühässil.käüjä*- -t3, .pilg|rim-rimi -.rimmi38palverändurid olid teel Mekassepühässilkäüjäq lätsiq Mekka;
palvetama .pallõmapallõldaq .pallõ78, .palvit tegemä
, .palvust v .pallust pidämäpalvetas põlvilipallõľ põlvildõ;palvetage tema eest!pallõlgõq timä iist!;käis palvetamaskäve palvit tegemän;
panek panõ|ḱ-gi -kit13, .pandmi|nõ-sõ -st5kartulipanekuga ei saa enam viivitadakardohkapandmisõgaq saa-iq inämb uutaq;
panema .pandma(.)pandaq panõ66pani kirja posti, ukse lukkupanď kirä posti, ussõ lukku;lapsed pandi varakult magamalatsõq pantiq aigsahe magama;pani ennast maksmapanď hindä masma;poiss pani kõigest kõrist röökimapoisś panď tävvest kõrist rüüḱmä;muuseumis oli välja pandud vanade fotode näitusmuusõumihe olľ üles pant vanno pilte vällänäütüs;keegi ei pannud tähele, millal ta ära läkskiäkiq es panõq tähele, kuna tä ärq lätś;teedele pandav sool kahjustab tee pinda, loodust ja autosidteie pääle pant suul tsurḱ teid, luudust ja autiid;mõtlemapanev lugulugu, miä pand mõtlõma;tähele panematähele pandma, kavatsõma;tähele panema(eitüslausõn) hintvas(ki(na)q) pandma, herimä;oskab ilmamärke tähele pannamõist ilmamärke tähele pandaq;õpetaja pani tähele, et ma hoian ennast kõrvaleoppaja kavatś ärq, et ma hoia hindä kõrvalõ;pane hästi tähele, nii et sulle meelde jääb!täämendäq sa höste ärq, et sullõ miilde jääs!;ta ei pannud mu juttu tähelegitä panõ es mu juttu hintvaskinaq;las röögib, ma ei pane seda tähelelas rüüḱ, heri ei ma tuud;vaenlasele vastu panemavainlasõlõ vasta pandma v vasta saisma;ma ei suutnud su ilule vastu pannama saa-as su kinähüsele vasta pandaq;meil pole tema saavutustele midagi vastu pannameil olõ-iq timä tettüle midä vasta säädäq;
pang panǵpangi .pangi37panges oli kalu kuhjagapangin olľ kallo kuḣagaq v kuḣapäägaq;
pansion kostigaq v söögigaq ü̬ü̬maja
, kosti|maja-maja -majja v -maia28tema pansionis elasid peamiselt tudengidtimä man kostõl elliq inämbjaolt tudõngiq;
paotama poigu|tama-taq -da82, .poelda|ma-q -81, pilu|tama-taq -da82paotas ustpoiguť ust;paotas suudtekḱ suu vallalõ;ei paotanud peaaegu üldse suudütle es suurt midägiq;
paotuma vallalõ v .valla minemä
, poigah(t)u|ma-daq -84värav paotusvärehť vaio poiku v poigahtu;
papagoi papagoi- -d m umak papa.goidõ2 v papagoiõ53kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide vadistamist taludakiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kullõldaq;
papp IIpap|ṕ-i -pi37pappkastidpapidsõq kastiq v papṕkastiq;papistpapinõ;katusepappkatussõpapṕ;pappkatuspapist katus;
papp I Ipap|ṕ-i -pi37, kerigupap|ṕ-i -pi37papp pani nad paaripapṕ panď nääq paari;
paraku miä tetäq
, aq
, näet
, hädä külh
, kaḣosparaku pole minust tulijatkaḣos olõ-iq must tulõjat;paraku oli töö halvasti tehtudmiä tetäq, tüü olľ halvastõ tett;
parandama paranda|ma-q -83, praavi|tama-taq -da82, praavi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90parandamineparandaminõ, praavitus;mehed parandasid sisselangenud sildameheq parandiq sissesadanut silda;maad parandamamaad parandama, kraavitama;tervist parandamatervüst praavitama;käis hambaid parandamaskäve hambit parandaman;parandas veaparanď via ärq;tuleb natuke koplit parandadapiät veidüq kaŕaaida kobistama;see rohi on mu käe ära parandanudtaa rohi om mu käe ärq sütütänüq;
paranema para|nõma-daq v -nõdaq -nõ89, parahu|ma-daq -84, .praavu|ma-daq -80, panõh(t)u|ma-daq -84, ravihu|ma-daq -84, süt|tümä-tüdäq -ü79, tor|ima-riq -i57haige paraneb jubahaigõ parahus joq;haige hakkab juba paranemahaigõ nakkas jo panõhuma;käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenudkäsi olľ katśki, a noq om ärq süttünüq;paranemineparõmbasmineḱ, praavuminõ;
