ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 2002 sõnaartiklit ja 5434 sõnna
paabel .paabli - -t1, paabõľ -i -it4 keelte paabel kiili paabli;
paabulind vau - -d m umak .vaudõ v vauõ- -d2 v .vaudõ#vauõ 53 , naľ paaba|tsirk -tsirgu -.tsirku37
paadialune paadialo|nõ -dsõ -st7, hulgus -(s)õ -t11, pät|ť -i -ti37
paadipära per|ä -ä -rä24, korm kormu .kormu37, tohk toho .tohko36 venel on kaks otsa – nina ja paadipära vinnel om katś otsa – nõ̭na ja tohk;
paadisild loodsigu|sild -silla -.silda33, loodsigu|purrõq -.purdõ -purrõt19
paaduma kalõh(t)u|ma -daq -84, kalõ|tama -taq -da82, kõvah(t)u|ma -daq -84 paadunud joodik päsemäldäq  v kalõhtunuq joodik; paadunud pedagoog päsemäldäq  v kalõhtunuq kuuľmeistri; paadunud pedagoog kõnnõk ulliskuionuq oppaja; 2. kq ka paakuma
paak (paaga) plaaḱ plaagi .plaaki37, paak paaga .paaka30, paagas .paaka paagast23 savimaa oli paaka kuivanud savimaa olľ plaaki kuionuq;
paak (paagi) paaḱ paagi .paaki37, püt|t -ü -tü37, an|noḿ -oma -omat4 valas bensiini paaki vali pendsini paaki;
paakspuu hu̬u̬|paads -paadsa -.paadsa30, uhu|paads -paadsa -.paadsa30, vooho|paads -paadsa -.paadsa30, paadsapuu - -d50, kitsõ.uibu - -t1, oho|paads -paadsa -.paadsa30
paakuma .plaaku|ma -daq -80, p(l)aaga|tama -taq -da82, p(l)aagatu|ma -daq -84, präägä|tämä -täq -dä82, taǵahu|ma -daq -84, tagjahu|ma -daq -84, vaaratu|ma -daq -84, krooba|tama -taq -da82, telbä|tämä -täq -dä82, valah(t)u|ma -daq -84 maapind oli kuumaga paakunud maa olľ kuumagaq ärq plaakunuq; savimaa künd paakub, seda peab harimisega lõhkuma savimaa künd tõ̭mbas plaaki, tuud piät arimisõgaq lahkma; terve kauss on pudrust paakunud kausś om kõ̭iḱ pudrogaq ärq kroobatanuq; mustad paakunud nõud mustaq vaaratunuq anomaq; paakunud paakjanõ; paakunud kiht taǵa, tagja;
paan laid laia .laida32, laiõq .laidõ laiõt19, paań paani .paani37 ühest tapeedirullist sai lõigata neli paani ütest tapõditrullist sai neli paani v juppi;
paanika .hiitümi|ne -se -st5, .pelgämi|ne -se -st5, perädü v suuŕ .pelgüs v hirm , hirmu.ulľus -õ -t9 paanikas lambakari hiitünüq lambakari; ärge tehke paanikat! ärkeq hiidütägeq!; paanikas inimesed ulľhiitünüq inemiseq; ostupaanika ostmisulľus; paanikanupp hädänupṕ; puhkes paanika minti hirmust ullis;
paaniline: paaniline kisa jälle rüüḱmine;;
paar 1. paaŕ paari .paari37 kaks paari kingi katś paari kängi; võtke paaridesse! võtkõq paarikaupa!; vanapaarile pakuti istet vanalõpaarilõ pakuti istmist; siin pesitseb kaks paari kotkaid tan ommaq pesäq katõl kotkapaaril; 2. ütś-katś üte-katõ ütte-kattõ35, mõ̭ni mõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41, paaŕ paari .paari37 nägin paari tuttavat näi mõ̭nt tutvat; paar-kolm ütś-katś v paaŕ-kolm; hilinesin paar minutit jäi mõ̭ni minoť ildas; paar päeva tuli oodata paaŕ päivi tulľ uutaq; paari päeva pärast maksan sulle ära paari päivi peräst massa sullõ ärq; paar kana tuleb ära tappa paaŕ kanno tulõ ärq tappaq;
paari .paari pane sokid paari! panõq sukaq paari!; noored olid salaja paari läinud noorõq olliq salahuisi paari lännüq; olid juba enne sõda paari pandud olliq joba inne sõta paari pantuq;
paarikaupa paarihna , paari(h)n , paari.viisi , paaritsidõ , paaritsikku , paarõ , paaritsillaq vihad pandi paarikaupa kuivama vihaq pantiq paarihna kuioma;
paariline paarili|nõ -sõ -st5, paari|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 Ants oli metsatööl minu paariline Ants olľ mõtsatüün muq paarimiiś; ta ei ole endale veel sobilikku paarilist leidnud tä olõ-iq viil hindäle meelelist paarilist löüdnüq;
paarimees paari|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
paaris paarihna , paari(h)n , paari.viisi lasteaialapsed kõndisid paaris latsiaialatsõq kõ̭nnõq paarihna;
paarisarv paarikarv paariguarvo paarikut.arvo37 paarisarv mängijaid paarikarv mänǵjit;
paaristikku paaritsidõ , paaritsikku , paarihna , paari(h)n , paari.viisi
paaritama (tsika) kuldi|tama -taq -da82, paari|tama -taq -da82, joosi|tama -taq -da82, joositõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (lehmä) pulli|tama -taq -da82 paaritas mära puhtatõulise täkuga paariť märä puhast tõugu täkogaq ärq; käisin emist paaritamas ma käve immist kulditaman;
paariti .paarõ , paarõhuisi , paarihna , paari(h)n paariti elavad linnud paarihna eläjäq tsirguq; paariti asetsevad õied paariguq häiermäq;
paaritu paarildaq paaritu arv paarildaq arv; paaritu luu paarildaq luu; see on paaritu kinnas seol kindal olõ-iq vastust;
paarituma paari|tama -taq -da82, joosi|tama -taq -da82, joositõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ärq .käümä , .ael|õma -daq -õ85, .kargama karadaq .karga77 las lehm paaritub las lehm aelõs ärq; lehm on paaritunud lehm om ärq joositanuq;
paaritus paaritami|nõ -sõ -st5, paaritus -õ -t9
paarkümmend ütś katśkümmend , paaŕkümmend paari.kümne .paarikümmend17 paarikümnemeheline rüüstajate jõuk paarikümne mehegaq rüüvlipunť;
paarsada ütś katśsada , paaŕsada paarisaa .paarisata29 paarisajas tuhandes kodus paarinsaan tuhandõn kodon;
paas kalḱkiv|i -i -vi26, pliit pliida .pliita31, pliiť pliidi .pliiti37, tõr|a -a -ra26 vanasti murti paasi käsitsi paemurrust vanast murrõti kalḱkivve käsilde pliidahavvast; paekallas müürmägi; paest laut pliidalaut;
paast seto kiiľ paast paastu .paastu37 paastu rikkuma koronitśma; paastulaager paastmislaagri;
paastuma .paastma .paastuq paastu61, .paastu pidämä mungad paastusid nelikümmend päeva mungaq peiq paastu nelikümmend päivä; nüüd tuleb natuke paastuda noq tulõ haina pääl istuq mõ̭ni aig;
paastumaarjapäev kapst.maaŕa|päiv -päävä -.päivä35, kapst.maarja|päiv -päävä -.päivä35
paat loodsi|k -gu -kut13, veneq .venne veneht20, vineq .vinne vinet18, (lausigu põḣagaq) hipo - -t2, irbus† -(s)õ -t11, (väiko) klötś klötsi .klötsi37 paadi pärapakk tohopakk; paadi tüür tśopska; paadi tüürimees tohknik; paadi tüüripuu pago;
paatjas 1. paať paadi .paati37, .paatja|nõ -dsõ -st5, .paatja|s -dsõ -st5 paatjas pullike paadikõnõ; 2. loodsigu kujogaq , loodsigu mu̬u̬du
paatuma .plaaku|ma -daq -80, p(l)aaga|tama -taq -da82, .klintsu|ma -daq -80, telbätü|mä -däq -84, krooba|tama -taq -da82, (maa kotsilõ) kobritu|ma -daq -84 paatunud käed kroobatanuq käeq; kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida ku maa om kobritunuq, sõ̭s või tedä jo traktorigaq arriq;
paavst paavsť paavsti .paavsti37, paavusḱ -i -it13
paber papõŕ .paprõ papõrd22 punases paberis kompvekid verevä paprõ seen kumpvegiq; kärbsepaber kärbläsepapõŕ; tualettpaber kemmergupapõŕ; väärtpaber väärtpapõŕ; kirjutas paberitele alla kiroť paprilõ alaq; kompressipaber rahvameditsiinin plakatśpasś; pani oma mõtted paberile panď umaq mõttõq paprõhe  v paprõ pääle; müüme paberipuud möömiq paprõpuud v kõnnõk möömiq lutõriid; pakkepaber paḱmispapõŕ; paberikorv paprõkor; paberileht lehť papõrd  v paprõlehť; paberihunt paprõtsäpendäjä;
paberlik .paprõ pääl , .paprõli|nõ -dsõ -st5 paberlik asjaajamine paprõ pääl aśaajaminõ;
pabeross pabi|rosś -rossi -.rossi37, pabõ|rosś -rossi -.rossi37, peerosḱ -i -it13, pirosḱ -i -it13 kas sa suitsetad sigarette või paberosse? kas sa tiit tsigaretti vai pabõrossi?;
paberraha .paprõrah|a -a -ha28 ühekroonised paberrahad kadusid käibelt ütekroonilidsõq paprõrahaq kattõq käügist ärq;
pabistama murõhta|ma -q -83, närvi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, kärsi|tämä -täq -dä82 ema pabistab oma poja pärast imä murõhtas poiga;
pabul junń junni .junni37, julk julga .julka31, (lambal) jo|puľ -buli -bulit4, (ubina kotsilõ) ubina|puss -pussu -.pussu37, pundsa|k -gu -kut13, kiidsakõ|nõ -sõ -ist8 kartulid olid pisikesed nagu pabulad kardohkaq olliq tsilľokõsõq niguq jobuliq;
pada 1. pa|da -a -ta29, (malmist) tsi|kuń -guni -gunit4, tsu|kuń -guna -gunat4 paja sang paa vang; pada ajama nalľa  v  haussi ajama; 2. (kaardimängon) pot|ť -i -ti37 padaemand potiimänd;
padakonn k(r)obi|kunn -kunna -.kunna31, rubi|kunn -kunna -.kunna31
padi padi paďa v padja .patja v patťa43
padjapüür paďakot|ť -i -ti37, pü̬ü̬ŕ pöörä pü̬ü̬37
padrik räbästü - -t1, räbästi|k -gu -kku38, räbändi|k -gu -kku38, par|i -i -ri26, võpisti|k -gu -kku38, pehesti|k -gu -kku38, pihesti|k -gu -kku38, pihisti|k -gu -kku38, pihistü - -t1, paks paksu .paksu37, tihni|k -gu -kut13 padrikusse kasvanud heinamaa hainamaaräbästik;
padrun .patro|ń -ni -nni38 padrunvõti patrońvõti;
paduvihm: sajab paduvihma vala õkva ku pangist;
paekivi kalḱkiv|i -i -vi26, kalgikiv|i -i -vi26, pliit pliida .pliita31 paekivist hoone kalgikivist hoonõq;
paekivine pliida|nõ -dsõ -st7, kalḱkiveli|ne -dse -st5 paekivine merekallas kalḱkiveline merekallõs;
pael pail paila .paila30, tseh tsehvi .tsehvi37, kabõl kabla .kapla45 paeltega põll tsehvegaq põlľ; pastlapaelad tsuvvakablaq;
paeluma .köütmä .köütäq köüdä61, üte(h)n .haardma , kablu(h)n .hoitma , .kaema v .kullõma .pandma kontserdi paeluvaim osa kontsõrdi kõ̭gõ ütenhaardvamb osa;
paeluss pant|vorḿ -vormi -.vormi37, linť|husś -hussi -.hussi37
pagan 1. pa|kań -gana -ganat4, paganď -i -it13, paganali|nõ -(d)sõ -st5 ristitud ja paganad ristidüq ja paganaq; 2. .põrgla|nõ -sõ -st5, kura|ť -di -dit v -tit13, vanahalv vanahalva vanna-.halva30, sõim .prohvus -õ -t9, neeveľ -i -it4 kus pagana kohas sa olid? kon kuradin v kuradi kotussõn sa ollit?; pagan võtku! kurať võtkuq! v prohvus külh!; pagana hea! kuŕailma hää!;
paganlik paganli|nõ -dsõ -st5, paganli|k -gu -kku38
pagar .pekri - -t1 pagaritööstus pekritüüstüs; pagariäri saiapuuť;
pagas 1. reisi|kraaḿ -kraami -.kraami37, m .kohvri|q -dõ -t1, reisi|aśaq -.asjo -.asjo43, pakiq pakkõ pakkõ37 kaks kohvrit on kogu mu pagas katś kohvrit om kõ̭iḱ mu reisikraaḿ; suurema kohvri andsime pagasisse suurõmba kohvri annimiq pakiruumi; 2. hrl m ti̬i̬dmi|ne -se -st5, .tundmi|nõ -sõ -st5, .mõistmi|nõ -sõ -st5 rikkalik teadmistepagas m lajaq tiidmiseq; tal oli vaid vallakoolist saadud teadmistepagas täl olliq õ̭nnõ vallakoolist saaduq tiidmiseq;
pagasiruum paki|ruuḿ -ruumi -.ruumi37, (autol) pagasni|k -gu -kut13
pagema pagõ(hõ)ma pakõq v .paedaq pakõ v pagõhõ88, pakku minemä ma pagen hundi eest ma pakõ sutt;
pagendama muialõ ärq .saatma , .vällä .saatma suri pagendatuna Siberis olľ saadõt Tsiberihe ja kuuli sääl ärq;
pagendus .vällä.saatmi|nõ -sõ -st5, pa|gu -o -ku27, paossi(h)n olõminõ v elämine ta tuli mõne aasta pärast pagendusest tagasi tä tulľ mõ̭nõ aasta peräst välläsaadõtuist tagasi; elas aastaid pagenduses olľ aastit vällä saadõt;
pagu pa|gu -o -ku27, paos|(s) -(s)õ -t11 pakku, paos
pagulane pagula|nõ -sõ -st5 elas pagulasena Rootsis elli Roodsin paon; pagulasaastad paoaastaq; pagulaskirjanik pagulaskiränik;
pagulus pao(h)n v .paossil v .paossi(h)n olõminõ , paos|(s) -(s)õ -t11 paguluses olema paoskõ(l)lõma; Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eest Eesti pagulasõq pagõsiq verevide võimu; esimesed aastad paguluses olid kõige raskemad edimädseq aastaq pagulasõn olliq kõ̭gõ rassõmbaq;
pagun ola|märḱ -märgi -.märki37, pa|koń -goni -gonit4
paha halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, kehv kehvä .kehvä35, (süäme kotsilõ) kuri kuŕa .kurja43, .räüge - -t3, .riugõ - -t3 sellise rumala jutu peale läheb südagi pahaks sääntse hapanu jutu pääle lätt süägiq räüges; süda on paha süä om riugõ v kuri; pahad teeolud hõelaq tiiq; paha lugu sanť lugu; ära pane pahaks! pangu-iq halvas! v pahanõgu-iq ärq!;
pahaloomuline hõel hõela .hõela30, halva loomugaq , halvaloomuli|nõ -dsõ -st5
pahameel meele|halv -halva -.halva30, halv|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40, .süäme|täüs -tävve -täüt49 rääkis asjast sügava pahameelega kõ̭nõľ aśast süämetävvegaq;
pahandama pahanda|ma -q -83, sõ̭notõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ämmärdä|mä -q -83, .hürmämä hürmädäq .hürmä77, tõrõl|õma -daq -õ85 iga asja pärast ei tohi pahandada massa-iq egä aśa pääle pahandaq; vanamoor kukkus pahandama vanamuuŕ püürď ämmärdämä; lapsed said ema käest pahandada latsõq saiq imä käest tõrõldaq; vastus pahandas meest vastussõ pääle pahasi miiś ärq;
pahandus pahandus -õ -t9, seto kiiľ prätä|k -gu -kut13 pahandust tegema rüüdeldämä v pahandust tegemä; jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatud jälq rüüdeldäs, inneskine soroṕ nätäq unõhtõt; oli meil nüüd seda pahandust vaja olľ meil no taad prätäkut vaia;
pahane pahanu|q - -t1, paha|nõ -dsõ -st7, torsi(h)n , torśo(h)n , nurdso(h)n , pahali|nõ -dsõ -st5, (inemine) pahka|tś -dsi -tsit13, torba|k -gu -kut13, torsś torsi .torssi37, torṕ torbi .torpi37, türbüs -(s)e -t11, (hrl lats) torďo - -t2 pahaseks saama pahanõma; sai pahaseks ärq pahasi; ta oli minu peale pahane tä olľ mu pääle (ärq) pahanuq; pahasevõitu pahalik; selle peale võib ta pahaseks saada tuu pääle või tä ärq süändüdäq;
pahanema pahanõ|ma -daq -89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, .nurtso .jäämä , torbahu|ma -daq -84, torśahu|ma -daq -84, .torsśu|ma -daq -84, tu(s)śah(t)u|ma -daq -84, türbäh(t)ü|mä -däq -84
paharet kuradili|nõ -sõ -st5, saadanla|nõ -sõ -st5, tigola|nõ -sõ -st5, .põrgla|nõ -sõ -st5, .põrguli|nõ -sõ -st5, tikõla|nõ -sõ -st5, vadila|nõ -sõ -st5 kuhu see paharet ometi kadus? kohe tuu tikõlanõ ummõt jäi?;
pahatahtlik kuri kuŕa .kurja43, hõel hõela .hõela30 pahatahtlikud kommentaarid hõelaq arvamisõq; pahatahtlik inimene võhl inemine;
pahategija halvategijä - -t3, halvate|kij -gijä -gijät4, halv halva .halva30, kuŕali|nõ -(d)sõ -st5
pahategu pahandus -õ -t9 väiksemad pahateod antakse andeks vähämbäq pahandusõq andasõq andis; pahateolt tabatud poisike pahandusõ päält kätte saad poiskõnõ;
pahatihti harvsakõst , sagõhõhe , sagõhõlõ , sagõhe , sakõst karistas pahatihti ebaõiglaselt nuhõľ sagõhõhe ilmaaśandaq;
pahe vi|ga -a -ka29, hä|dä -dä -tä24, .halv mu̬u̬d kahest pahest suurem katõst viast suurõmb; inimlikud pahed inemise halvaq mooduq;
paheline .sündmäldäq halva .halva30, halv paheline käitumine sündmäldäq üllenpidämine; elu pahelisemad küljed elo patatsõmbaq küleq;
pahem kur|a -a -ra26, kuri kuŕa .kurja43 jõe pahem kallas jõ̭õ̭ kurapoolinõ per; pahem pool pahepuuľ; pahemat kätt kurra v kurja kätt;
pahempidi paheldõ , paheliti , pahepooli , kurapoodi lapsed pöörasid kogu maja pahempidi latsõq kääniq terve maja paheldõ; särk pahempidi seljas hamõq pahepooli sälän; pahupidi
pahempidine: pahempidine silmus pahelde silm, pahepoolinõ silm;
pahempoolne kurapooli|nõ -dsõ -st7, kurapu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6, kurrakätt laua pahempoolsed sahtlid lavva kurapoolidsõq suhvliq;
pahin hus|sin -ina -inat4, müh|hin -inä -inät4, koh|hin -ina -inat4, ra|pin -bina -binat4 aurumasina töötamise pahin aurukatla tüütämise hussin; metsis tõusis suure pahinaga lendu mõtus lätś suurõ rabinagaq lindu; vesi jookseb pahinal vesi juusk vungigaq;
pahisema mühis|emä -täq -e87, kohis|õma -taq -õ87 ahtri taga pahiseb vesi perä takan vesi kohisõs;
pahk käsn käsnä .käsnä35, jum|a -a -ma26 pahkadega kaetud peopesa mõhnliganõ piopesä; suure pahaga kask suurõ käsnägaq kõiv; kõige enam pahku on kasel kõ̭gõ rohkõmb jummõ om kõol; puupahk käsn, juma;
pahkluu munaluu - -d50, kunť kundi .kunti37 seelik küünib pahkluudeni undruk küünüs kundõniq;
pahmas tapa .tapnõ tapand17, tapań .tapna tapand17 tallab pahmast sõkk tapand; juuksepahmas hiusõtrutsak;
pahn vor|i -i -ri26, ask asu .asku36, prahť prahi .prahti37 kuurinurgas vedeles igasugust pahna kuurinukan videli egäsugust asku; kogu seda pahna ei jaksa ma selgeks õppida kõ̭kkõ taad asku jovva-iq maq ärq oppiq; paberipahn paprõask;
pahtel .pahtli - -t1
pahteldama (ärq) pahtõlda|ma -q -83 maalrid pahteldasid seinu ja lagesid maalõŕmeistreq pahtõldiq saino ja laki;
pahuksis pahussillaq , pahussõllaq , vihossi(h)n , pulgõ(h)n
pahuksisse pahussihe , pahussi(l)lõ , vihossihe , vihossi(l)lõ läks ülemusega pahuksisse ja lasti töölt lahti püürď ülembägaq tüllü ni lasti tüü mant vallalõ;
pahupidi paheldõ , pahepooli , pahelidõ , pahepoodi , pahepu̬u̬ldõ , paheliti , pahepäidi , karvopooli , kurapoodi , kurapite keeras terve toa pahupidi käänď kõ̭gõ tarõ paheldõ; pahupidi kasukas karvopooli kask; ajas kasuka pahupidi selga ai kaska kurapoodi sälgä; pahempidi, pahempidi
pahupool pahe|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, kura|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 elu pahupool elo kurapuuľ;
pahur torsi(h)n , .torsśunu|q - -t1, torśo(h)n , noroli|nõ -dsõ -st5, noro(h)n , torsś torsi .torssi37, (inemine) trombso - -t2, turśa - -t2 pahur vanahärra torsśunuq vanaherr; oli pahuras tujus olľ torsin;
pahutsema tusśo|tama -taq -da82, pahuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, pahanõ olõma , halva(h)n tujo(h)n olõma , mõroskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, torśo|tama -taq -da82 laps pahutseb latś torśotas; pahutseja pahkatś;
pahvak puhahus -õ -t9, vuhah(t)us -õ -t9, pahva|k -gu -kut13 uksest tuli pahvak külma ussõst tulľ külmäpuhahus sisse; puhus teisele pahvaku suitsu näkku puhksõ tõõsõlõ pahvagu savvu näkko; naerupahvak naarupurdsahus;
pahvatama .plahma .plahviq plahvi63, pahva|tama -taq -da82, lü̬ü̬ lüvväq lü̬ü̬ min 1. ja 3. k .lei(e)54, ülek prähvähtü|mä -däq -84 halb lõhn pahvatas näkku halv hais lei vasta; hüppas jõkke, nii et vesi pahvatas kõrgele hüpäś jõkkõ, nii et vesi lei korgõhe; pahvatas naerma purdsahť naarma; pahvatas vihaga teravusi sülläś suust süänd vällä;
pahvima: korstnast pahvib musta suitsu korsnast aja musta savvu vällä;;
pai 1. pai - -d53 tee kiisule pai! tiiq tiidśolõ pai!; 2. ninni - -t2, kuku - -t2, hellätävält kuku|nõ -dsõ -st7 paike hellätävält kukukõnõ; kullapai perenaine kukunõ pernaasõkõnõ;
paigal paiga(h)n , paigal , paiga pääl , (üte) kotu(s)sõ pääl aeg näikse paigal seisvat näütäs, niguq aig saisassiq; paigal püsima paigan v paiga pääl püsümä; püsi paigal! püsüq paigal!; paigalpüsimatu püsümäldäq; olime mõned päevad paigal, enne kui edasi sõitsime ollimiq mõ̭nõq pääväq paiga pääl, inne ku edesi sõidimiq;
paigaldama .pandma (.)pandaq panõ66, .paika v kotu(s)sõ pääle .pandma , .paika .säädmä uude majja paigaldati kaablit vahtsõhe majja panti kaablit;
paigaldus .pandmi|nõ -sõ -st5, .säädmi|ne -se -st5 liigese paigaldus jaku paikapandminõ;
paigale .paika , paigalõ jääge paigale! jäägeq paika!; ühte viirgu paigale! ütte ritta paigalõ! v ütte rõ̭nda paika!;
paigalt paigast , paiga päält , üte kotu(s)sõ päält ei liigu paigalt ei liiguq paigast; nihutas kapi paigalt liiguť kapi paiga päält ärq;
paigutama .pandma (.)pandaq panõ66, .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .säädmä .säädiq säädi63, .paika .säädmä v .pandma pingid paigutati seina äärde pingiq pantiq sainviirde; külalised paigutame hotelli küläliseq panõmiq hotelli; kirjanik on paigutanud tragöödia keskaega kiränik om hallõmängo säädnüq keskaigo; paigutas raha kinnisvarasse panď raha kimmävara pääle; ümber paigutama ümbre nõstma; paigutamine pandminõ, säädmine;
paiguti kotu(s)si(l)dõ , paiguldõ , .paikuisi , .jaoldõ ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma ilmakuulutus üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma; valu on terav, paiguti väljakannatamatu halu om terräv, jaolt jõvva-iq vällä kannahtaq;
paigutus .pandmi|nõ -sõ -st5, .säädmi|ne -se -st5 valgustite paigutus ruumis pole kõige parem lambiq ei olõq tüütarõn kõ̭gõ parõmbahe säedüq;
paik 1. kotus -(s)õ -t11, paik paiga .paika30 asi on paigas asi om paigan; jättis kõik sinnapaika jätť kõ̭iḱ tahaqsamma paika; keskpaik keskkotus, keskpaik, süä; panipaik pannus; paika panema paika pandma; oletused ei pidanud paika arvamisõq es olõq õigõq; paikapidav õigõ, tõtõ; 2. paik paiga .paika30, .paikus -õ -t9 õmbles tasku peale paiga ummõľ karmanilõ paiga pääle;
paikama .paikama paigadaq .paika77, .laṕma lappiq lapi63 tal oli vana paigatud kasukas seljas täl olľ vana paigat kask sälän; paikamine paikus;
paikkond nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31, kolk kolga .kolka31, kanť kandi .kanti37 paikkonda läbib Tallinna–Tartu maantee tast nukast lätt Taľna–Tarto suuŕtii läbi;
paikne paigali|nõ -dsõ -st5, paiga- , kotu(s)sõpääli|ne -dse -st5 paikne inimene paigalinõ inemine; paiksed naised paigahoitjaq naasõq;
paiknema (.ko(h)ngiq) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 jõe vasakul kaldal paiknev küla külä jõ̭õ̭ kura perve pääl; rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt maailman olõ-iq rahvast egäl puul ütepalľo;
paiku .ümbre , .aigo , .paiku , .paiku(i)si , kandi(h)n kella üheksa paiku kellä ütsä paiku; tuli koju kahe paiku nii kellä katõ aigo tulľ kodo;
pailaps kuku|latś -latsõ -last39, ninni|latś -latsõ -last39, kuku|nõ -dsõ -st7, (halv) kitukiti - -t2
painaja .vaivaja - -t3, .painja - -t3, pain painu .painu37, pain|jaań† -jaani -.jaani37 käib nagu painaja oma jutuga peale käü niguq painja pääle uma jutugaq;
painama .vaivama vaivadaq .vaiva77, .painama painadaq .paina77 painav mõte vaivaja mõtõq; painas nagu mustlane painaś niguq tsigań;
paindepakk pain painu .painu37, painupak|k -u -ku37, painus -(s)õ -t11, painõq .painõ painõt18
paindlik 1. kq ka painduv 2. .lepli|k -gu -kku38, .perrä.andja - -t3 uute võimaluste leidmisel ei oldud küllalt paindlikud vahtsidõ võimaluisi otśmisõ man es oldaq küländ lepliguq;
painduma .painduma .paindudaq painu79, .nõrku|ma -daq -80, .kungu|ma -daq -80, kõrras painahta|ma -q -83, painahu|tma -taq -da62, (maaha v allapoolõ) .kaaldu|ma -daq -80, .kalduma .kaldudaq kallu79, .vaaľuma .vaaľudaq vaaľu79 haavapuust lauad on painduvad haavalavvaq painusõq; puu oli maha paindunud puu olľ ärq kaaldunuq; oksad olid lumega alla paindunud ossaq olliq lumõgaq alla vaaľunuq;
paindumatu .kangõ - -t1, kalǵ kalõ .kalgõ37, .perrä.andmaldaq , .andis.andmaldaq , ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7 paindumatu iseloomuga kangõ loomugaq;
painduv .painsa - -t3, kõ̭õ̭ksa - -t3, nõdõr v nõtr nõdra .nõtra45, .nõrksa - -t3 hällivibu peab olema hästi painduv hällünõdõrm piät olõma häste kõ̭õ̭ksa;
paine (paine) painõq .painõ painõt18, vaiv vaiva .vaiva30, pain painu .painu37 pääses nagu painest pässi niguq painu alt;
paine (painde) painutami|nõ -sõ -st5, pain painu .painu37 puidu vastupanu survele ja paindele puu vastapandminõ surbmisõlõ ja painutamisõlõ; paindes painussin; paindesse painussihe, painussilõ;
painutama painu|tama -taq -da82, nõrgu|tama -taq -da82, kõrras painahta|ma -q -83, painahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo painutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (maaha v allapoolõ) .vaaľma .vaaliq vaali63 jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq; lumi on kased kõverasse painutanud lumi om kõoq kõvõrahe vaaľnuq;
painutus painutus -õ -t9 painutusharjutus painutushaŕotus;
pais lüüś lüüsi .lüüsi37, sulg su(l)lu .sulgu36, sulõndu - -t1, sulõng -u -ut13, tamḿ tammi .tammi37 jõel on pais jõ̭õ̭l om sulg iin;
paise paisõq .paisõ paisõt18, paisõh .paisõ paisõht18, pahus -(s)õ -t11 paiset katki tegema rakastama; paise tehakse katki, kui see ise katki ei lähe paisõq rakastõdas, ku esiq ei rakkõq;
paiseleht ämmä|lehť -lehe -.lehte34, ämmägu|lehť -lehe -.lehte34
paisjärv ülessulut jär , sulg sulu .sulgu36, sulõng -u -ut13 Vastseliina kandis on palju paisjärvi Vahtsõliina nukan om hulga järvi üles sulut;
paiskama .hiitmä .hiitäq hiidä61, .viskama visadaq .viska77, lü̬ü̬ lüvväq lü̬ü̬ min 1. ja 3. k .lei(e)54, .pilma .pilluq pillu64, viro|tama -taq -da82 geisrid paiskavad vett ja auru kümnete meetrite kõrgusele geisriq hiitväq vett ja tossu kümnide metride korgustõ; tuul paiskas ukse lahti tuuľ lei ussõ vallalõ; segamini paisatud tuba segi lüüd tarõ; prügikast paisati ümber asukor virotõdi ümbre;
paiskuma .pillu|ma -daq -80, .lindama linnadaq .linda77, .viskama visadaq .viska77 auto rataste alt paiskub kruusa üles auto tsõ̭õ̭rõ alt pillus v viskas ruusa üles; auto paiskus teelt välja auto linnaś tii päält vällä;
paiste II .paistus -õ -t9, paistõq .paistõ paistõt18 paistes üles paistõnuq; käsi läks mesilase nõelamisest paiste käsi lätś mehidse pandmisõst paistõhe;
paiste I I paistõq .paistõ paistõt18, .paistus -õ -t9 päikese-, ahjupaiste päävä-, ahopaistõq v -paistus; luges lõkke paistel raamatut lugi tulõ paistõn raamatut; aupaiste avvupaistus;
paistekakk (ede)ohi|k -gu -kut13
paistetama .paistuma .paistudaq .paistu80, .paistõma paistõdaq .paistõ77 põsk oleks nagu paistetanud põsḱ olõssiq niguq paistut; paistetanud üles paistõt v üles ajanuq; öösel paistetas põsk hambavalust üles üüse ai hamba üles;
paistma 1. .paistma .paistaq paista61, .paistuma .paistudaq paistu79, näkkümä .näüdäq näü79, näkkümä näkküdäq näkü79, .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77, nägünemä .näüdäq v nägü(ne)däq nägüne89 metsa tagant paistev järv jär, miä paistus mõtsa takast; asi paistab halb olevat asi näütäs halv ollõv; kodu paistab juba kaugelt kodo jo kavvõst nägünes; 2. .paistma .paistuq paistu73, .paistuma .paistudaq paistu79, (päävä kotsilõ) kõvastõ helge|tämä -täq -dä82 päike paistab päiv paist v paistus; kuu paistis otse tuppa kuu paistu õkvalt tarrõ; hea oli külmetavaid käsi küdeva ahju ees paista hää olľ külmi kässi küttüvä aho iin lämmistäq; 3. lämmistä|mä -q -83, pi̬i̬slemä peeseldäq pi̬i̬sle78, .paistlõma paistõldaq .paistlõ78
paisuma .paisu|ma -daq -80, .pundsu|ma -daq -80, .puńdu|ma -daq -80, (leotamisõ man) .urbu|ma -daq -80, (hrl puuanomidõ v puust tüüriisto kotsilõ) tarahu|ma -daq -84, .porsu|ma -daq -80 niiskusest paisunud uks likõgaq paisunuq usś; paisuv vaht paisuja vatt; piimast paisunud udaraga lehmad piimäst puńdunu udaragaq lehm; herned paisuvad vees herneq urbusõq vii seen; suurveest laiaks paisunud jõgi suurõstviist lajas ajanuq jõgi; väike lahkheli paisus suureks tüliks tsilľokõnõ pahandus kasvi suurõs tülüs;
paisutama paisuta|ma -taq -da82, tarru|tama -taq -da82, (vii kotsilõ) üles .sulgma , kõrras tarahu|tma -taq -daq62 üles paisutatud oja oja olľ üles sulut; koprad on oja üles paisutanud kopraq ommaq oja kinniq v üles sulgnuq;
paitama (h)ilestä|mä -q -83, silestä|mä -q -83, pai tegemä , sili|tsemä -tsäq v -däq -dse90, mitmit kõrdo .paitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (halvastõ) laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 talleke laskis end paitada voonakõnõ lasḱ hindäle pai tetäq; elu ei ole teda kunagi paitanud elo olõ-iq timä vasta armulinõ olnuq;
paitus .paitami|nõ -sõ -st5, (s)ilestämi|ne -se -st5 lapse paitus latsõ paitaminõ;
paja koda kua kota27 rahapaja rahakoda v kopakoda;
pajaaken pa|ja -ja -jja v -ia28, otspa|ja -ja -jja v -ia28
pajatama paja|tama -taq -da82, jutusta|ma -q -83, porga|tama -taq -da82 pajatas ammustest aegadest pajať ammuskidsist aigõst; ära palju pajata! ärq palľo porgataguq!; pajatas vana aja asjadest lahuť vanaaoliidsi asjo;
pajatus pajatus -õ -t9, jutus -(s)õ -t11
paju pai paiu .paiu37, (puukujolinõ) raag raa .raaga32 pajuniin painiidś; pajupuust paiunõ;
pajupill paiu|pilľ -pilli -.pilli37
pajustik paiustu - -t1, .paistu - -t1, pai paiu .paiu37, paiusti|k -gu -kku38
pajuurb urvaut|ť -i -ti37, urbaut|ť -i -ti37, ut|ť -i -ti37, tii(s)s tiisu .tiissu37
pakane kõva v kimmäs külm , (väega kõva) kidsu|külm -külmä -.külmä35, hõr|u† -u -ru26 hommikul oli kõva pakane hummogu olľ kõva külm; on täna alles pakane, ilm on nii külm ja selge! külq om täämbä hõru, ilm om nii külm ja selge!;
pakatama 1. .lahkõma lahedaq .lahkõ min 3. k laheś77, .lahki minemä leotamisel seemned pakatavad leotamisõ man lääväq siimneq lahki; aidad pakatasid viljast aidaq olliq villä täüs; süda pakatab rõõmust süä kas lahkõs rõõmust; pakatab tervisest iho om väke täüs; 2. (urbõ kotsilõ) .urbu|ma -daq -80, .lahkõma lahedaq .lahkõ min 3. k laheś77 õienupud pakatavad häitsmenupiq urbusõq; pakatanud krobelise koorega puu lahenuq korbatanuq koorõgaq puu; käed on pakatanud käeq ommaq ärq lahenuq;
pakend tühäq pudõliq v purgiq v tönniq v pakiq v kastiq , pakis* -(s)õ -t11, .ümbrüs -e -t9 kalorsus on pakendil kirjas kaloriq ommaq paki pääl kirän;
pakendama .paḱma pakkiq paki63, pakki .pandma
pakett .paḱmi|ne -se -st5, pak|ḱ -i -ki37 paketti kuulub majutus, kuid mitte toit raha seen om üümaja, a olõ-iq süüki; pakettaken pakḱakõń; reisipakett reisipakminõ;
pakihoid pakkõ hoiuruuḿ , paki|ruuḿ -ruumi -.ruumi37
pakil pakituisil , pakussillaq , .paḱvallaq udar on piimast pakil piim om udaran paḱvallaq;
pakiline ainuli|nõ -dsõ -st5, hädäli|ne -dse -st5, kipõ - -t14, rutuli|nõ -dsõ -st5, pakili|nõ -dsõ -st5 pakiline asi sai korda aetud hädäline asi sai kõrda aetus; midagi pakilist mul ees pole midägiq kipõt mul iin olõ-iq; mul on nii pakiline asi, et ei saa minemata jätta mul om nii ainulinõ asi, et saa-iq minemäldäq jättäq;
pakiliselt .ainu(i)si , ainustõ , hädä(li)ste , kipõlt vaene ei saa osta sedagi, mida pakiliselt vaja vaenõ saa-iq ostaq tuudkiq, miä hädäste vaia;
pakitsema 1. .tuikama tuigadaq .tuika77, halu|tama -taq -da82, valu|tama -taq -da82, kiivõnda|ma -q -83, kiivõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ v -tsaq#-daq -dsõ-llaq -(l)lõ86 v -tsaq#-daq -dsõ 90 jalad pakitsevad pikast käimisest jalaq tuikasõq pikäst käümisest; hammas pakitses terve öö hammaś kiivõnď terveq üü; kui eksamile mõtlesin, hakkas süda pakitsema ku eksämi pääle mõtli, nakaś süä halutama; 2. paki|tsõma -llaq -(l)lõ v -tsaq#-daq -dsõ-llaq -(l)lõ86 v -tsaq#-daq -dsõ 90 põis pakitseb kusõhädä om pääl; nutt pakitseb kurgus ikk tüküs pääle;
pakk (paki) pak|ḱ -i -ki37 200-grammine kohvipakk 200-grammilinõ kohvipakḱ; jõuluvana jagas pakke joulumiiś jagi pakkõ; õpetajal oli mitu pakki vihikuid parandada kuuľmeistrel olľ mitu pakki vihkõ ärq parandaq;
pakk (paku) pak|k -u -ku37, (palgividämise riil) pa|go -o -ko27, palgipa|go -o -ko27 istus pliidi ette pakule istõ pliidi ette paku pääle; lävepakk lävepakk, piitjalg; laastupakk lastuplukḱ;
pakkima .paḱma pakkiq paki63 pakib kohvrit pakḱ kohvrit; pakkija paḱja;
pakku .paossihe , .paossilõ , pakku pakku minema pakku minemä; jooksis pakku panď pakku; läks sõja eest pakku lätś sõ̭a iist paossihe; pagu, paos
pakkuma .pakma pakkuq paku64, .ängämä ängädäq .ängä77 pakuti välja mitmeid lahendusi pakuti vällä mitmõsugutsit võimaluisi; pakkumine pakminõ; võta vastu, kui pakutakse! võtaq vasta, ku pakutas!; turul pakuti erinevat kaupa turu pääl pakuti kõ̭gõsugust kraami; meile pakuti süüa meile anti süvväq; töö pakub talle rahuldust tüü tege meele hääs; päris häbi on, et pole külalisele midagi pakkuda peris häpe om, ei olõq midägiq külälisele ängädäq;
paks paks paksu .paksu37, jämme - -t14, jürre - -t14, pa|di -ďa -(t)ťa43, (õnnõ inemise v eläjä kotsilõ) tu|kõv -gõva -gõvat4, söönüq sü̬ü̬nü söönüt18, .hürske - -t3, tubli - -t2, tüsse - -t14, haani|kas -ga -kat15, (söögi kotsilõ) sakõ - -t14, mätsä|k -gu -kut13 paks raamat jürre  v paks raamat; vana paks vana jämme; pähklil on paks koor pähḱmäl om padi kuuŕ; paksud juuksed paďaq hiusõq; kas tahad supi seest paksu või vedelat? kas tahat sakõt vai vedelät?; lühike, paks inimene v olend tüntska; lastele keedeti poolpaksu putru latsilõ keedeti säänest hülbälist paksu putro; poolpaksuks muutuma söögist hülpümä; paksem paksõmb; paks mees söönüq miiś; paks inimene halv praagamago, tüńo, tünä; paks naine halv madśa, medse; paksuke mädsärik, tubli; paksuks minema rammu minemä, paksus minemä, lihonõma, vägihtümä; paksemalt paksõmbahe, paksõmbalõ;
paksenema paksõmbas minemä paksenev jää paksõmbas minejä ijä;
paksult .paksu , paksult , paksust(õ) , paksust(õ) , paksult , sagonahe , sagonallaq kalu tuli paksult meie püügikohta kallo tulľ paksust sinnäq, kon mi püvvi; supis on paksult herneid supṕ om sagonallaq hernit täüs; sai on paksult rosinaid täis sai om tihtsäle rosinit täüs;
paksune .paksu|nõ -dsõ -st5, pa|ďu -ďu -ťu27, paďu|nõ -dsõ -st7 lumi on meetripaksune lumi om miitrepaksunõ v miitrepaďu; poole meetri paksune jää poolõ miitre paďu ijä; põrandaks tuleb panna ühepaksused lauad põrmandus tulõ ütśpaďudsõq lavvaq pandaq;
paksus .paksus -õ -t10, paďutus -õ -t9, .jämmüs -e -t9, (väikene) .ohkus -õ -t9 esimese jää paksus edimädse ijä paksus; paberi paksus oli 0,1 mm paprõ paksus olľ 0,1 mm; talle tuli kogu aeg paksust juurde tälle tulľ kõ̭gõ jämmüst manoq;
pakt .riike.vaihõlinõ leping , (kokko).lepmi|ne -se -st5, pakť pakti .pakti37
pala 1. (suu)pal|a -a -la28 hoidis paremad palad lapsele hoiť parõmbaq suupalaq latsõlõ; 2. pal|a -a -la28, tükk tükü tükkü37, luguhus* -õ -t9 muusikapala muusigapala; klaveripala klavõriluguhus;
palagan janť jandi .janti37, koomusḱ -i -it13, .tsirkus -õ -t9, pala|ganń -ganni -.ganni37
palat .haigõtar|õ -õ -rõ24, pala|ť -di -tit13, palla|ť -di -tit13 palat number kuus haigõtarõ nummõr kuuś;
palatalisatsioon kiiľ pehmehüs* -e -t9, pehmendüs -e -t9, .pehmüs* -e -t9
palataliseerima kiiľ pehmendä|mä -q -83, pehmehtä|mä* -q -83 palataliseeritud pehmeq;
palataliseeruma kiiľ pehmendü|mä -däq -84, pehmehü|mä* -däq -84, .pehmü|mä* -däq -80
palav pal|lav -ava -avat4, lämmi .lämmä lämmind16, kuum kuuma .kuuma31 palavalt palavahe, palavalõ; palavavõitu palavlik, lämmäkene;
palavik kuumõtus -õ -t9, .kuumus -õ -t9, palavi|k -gu -kku38, palavus -õ -st9, kuumahä|dä -dä -tä24, pallavhä|dä -dä -tä24 kõrge palavik korgõ palavik; oli palavikus kuumõť;
palavus kuum kuuma .kuuma31, lämmi .lämmä lämmind16, .lämmüs -e -t9, helgeq .helke helget18 keskpäevane palavus keskpäävä lämmi;
palderjan paldõr|jaań -jaani -.jaani37, paldõr|jań -jani -.janni38, .paldri|jaań -jaani -.jaani37, paldõr|jalg -jala -.jalga33, vallõr|jaań -jaani -.jaani37, kassi|hain -haina -.haina30 võtsin palderjani võti paldõrjalgo sisse;
pale palõq .palgõ palõt19, palõh .palgõ palõht21 tedretähnilise palgega tüdruk tedretähidse palgõgaq tütrik; palgest palgesse palõligult;
palee losś lossi .lossi37, palla|ť* -di -tit13 kuningapalee kuningalosś; kremli kongresside palee kremli kongresse pallať; pioneeride palee pioniire pallať;
palgaline 1. palgali|nõ -sõ -st5, ori oŕa .orja m umak .orjõ v .orjooŕa .orja44 v .orjõ#.orjo 43 ma pidasin palgalisi, tegin töö palgalistega ma pei orjõ, tei orjõgaq tüü;
palgapäev palga|päiv -päävä -.päivä35
palgasõdur palga.soldań -i -it4, ammõdi.soldań -i -it4, palgasõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, ammõdisõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
palgatöö leevätü̬ü̬ - -d52, palgatü̬ü̬ - -d52
palistama pa(l)lista|ma -q -83, kummo|tama -taq -da82
palistus .palgus -õ -t9, palistus -õ -t9, kummotus -õ -t9
palitu pali|t -du -tut13, .paľto - -t1, .päľtu - -t1, .mäntli - -t1
paljajalu .pallidõ .jalgogaq , .palľa jalagaq , .pallil jalol
paljalt 1. alastõllaq , .rõivildaq , .palľalt võttis paljalt päikest võtť alastõllaq päivä; paljalt ei tohi välja minna tohi-iq palľalt vällä minnäq; 2. õ̭nnõ , ütsindä , kõ̭gõst , .palľalt need on paljalt puud neoq ommaq õ̭nnõ puuq;
paljand müür müürü .müürü37, pae - -d2 liivakivipaljand liivakivimüür;
paljapäi .palľa .päägaq , kübäräldäq
paljas pa(l)ľas .palľa pa(l)ľast15, alastõllaq tühä .tühjä44, tühi , puusta - -t2 paljas kui porgand palľas ku piiť; jõime paljast vett jõimiq palľast vett; tuli külla paljaste kätega tulľ küllä palľa käegaq; paljas maa, lambalgiei ole midagi võtta puusta maa, lambalgiq olõ-iq midä võttaq;
paljaspäine .palľa .päägaq
paljastama 1. .palľas tegemä , .palľas .jätmä , .vällä .näütämä , .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77, .palľas .võtma paljastas pea võtť pää palľas; paljastas oma keha näüdäś umma ihho; 2. .vällä .näütämä , avalda|ma -q -83, avaligus tegemä , .vällä .nuhḱma v .nurḱma tundeid paljastama tundit vällä näütämä; paljastas riikliku saladuse avalď riiklidse salahusõ; paljastamine vällänuhḱminõ; salakuulajad paljastati salaq nurgidiq vällä;
paljastuma .vällä v avaligus tulõma , .paistma .paistaq paista61, .paistu|ma -daq -80 nende salajased plaanid paljastusid näide salahadsõq plaaniq tulliq vällä; naermisel paljastusid ta valged hambad naardmisõ man paistuq timä valgõq hambaq vällä;
palju 1. palľo - -t v -nd2, palľond , hulga , meheste liiga palju palľo hulga, hulga palľo, palľopalľo; mul pole enam palju aega mul olõ-iq inämb palľond aigo; palju aastaid tagasi mu(i)stõhavva v kolmõhavva v palľo aastit tuust, ku …; paljuke(ne) palľokõnõ; vii talle palju tervisi! viiq tälle palľo tervüisi!; sul võib paljuski õigus olla sul või ütśjago õigus ollaq; 2. palľo - -t v -nd2, hulga , mitu .mitmõ v .mitma mitund16 paljudele see ei meeldinud tuu es miildüq palľosilõ; paljud inimesed hulga rahvast; paljud arvavad nii mitmõq arvasõq nii; ta ei pane seda paljuks tä panõ-iq tuud palľos;
paljundama mano|tama* -taq -da82, mano(q) tegemä v .saama , ko|pi̬i̬ŕmä -pi̬i̬riq -peeri63 lilli paljundatakse seemnetest lille saias manoq siimnist;
paljundus manotus* -õ -t9, mano(q)tegemi|ne -se -st5 paljundusmasin mano(q)massin, manotusmassin;
paljunema siginemä sikiq v .siidäq sigine89, edesi minemä bakterid paljunevad pooldumise teel pisiläseq sigineseq poolõsminegigaq; malts paljuneb väga hästi mälts lätt armõdu häste edesi; hein paljuneb vegetatiivselt hain lätt juurõst edesi;
paljurahvuseline .mitmõ .rahvagaq , .mitmõ.rahvaõli|nõ -(d)sõ -st5
paljutõotav: algus oli paljutõotav alostus anď luutaq;;
palk (palga) palk palga .palka30, teenü|ḱ -gi -kit13, teenüsḱ -i -it13 saab suurt palka täl om suuŕ teenüsḱ; seal makstakse kõrgemat palka sääl mastas kallimpa palka;
palk (palgi) palḱ palgi .palki37, hirś hirre hirt49 palkmaja palgõst tarõ; palkidest hirsine;
palkama .palkama palgadaq .palka77, tü̬ü̬le .võtma peremees palkas uue sulase perremiiś võtť tüüle vahtsõ suladsõ;
pall 1. palľ palli .palli37 lapsed mängivad õues palli latsõq mänǵväq välän palli; lumepall lumõkuuľ, lumõpalľ, lumõmääds; 2. palľ palli .palli37 maavärina tugevus oli seitse palli maavärrin olľ säidse palli kõva;
palm palḿ palmi .palmi37
palmik palmi|k -gu -kut13, plet|ť -i -ti37, seto kiiľ kruntśas .kruntśa kruntśast22 kudus palmikutega kampsuni kudi palmikidõgaq kamsi;
palmipuudepüha .urbõ|päiv -päävä -.päivä35, m .urbõ|pühiq -pühhi -pühhi24 palmipuudepühal urbitakse urbõpääväl urvitõdas;
palmitsema palmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .polḿma .polmiq polmi63, .palḿma .palmiq palmi63, .poiḿma .poimiq poimi63, .pleťmä plettiq pleti63 palmitses juuksed kahte pikka patsi plette hiusõq kattõ pikkä palmikuhe;
palsam .palsaḿ -i -it4, roho|viin -viina -.viina30 juuksepalsam hiussõmääŕ; jõime Riia palsamit jõimiq Riia rohoviina;
palsameerima palsa|mi̬i̬ŕmä -mi̬i̬riq -meeri63 vanad egiptlased palsameerisid oma surnuid vanaq egüptläseq palsameereq ummi kuulnuid;
palu pal|o -o -lo26
paluke pal|a -a -la28, palakõ|nõ -sõ -ist8, raasakõ|nõ -sõ -ist8, jüv|ä -ä -vä24 lahkus palukestki söömata lätś jüväldäq vällä;
paluma .pallõma pallõldaq .pallõ78, mitmit kõrdo .pallõlõma pallõldaq .pallõlõ85 palus mõtlemisaega pallõľ märḱmises aigo; perenaine palus rahva lauda pernaanõ pallõľ rahva lauda; palumine pallõminõ; palun! olõq hää!; palun! olgõq hääq!; palun! pallõ(si)!; palun anna mulle … olõq hää, annaq mullõ …; palun võtke! pallõsi võttaq!; teiselt andeks paluma tõist andis pallõma;
palumets pal|o -o -lo26 palumetsane palonõ;
palve .pallõmi|nõ -sõ -st5, palvõq .palvõ palvõt18, .pallus -õ -t9, .palvus -õ -t9 mul on sulle selline palve mul om sullõ sääne pallõminõ; meieisapalve paadri; meieisapalvet lugema paad(õ)rit lugõma;
palvekiri .palvõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
palvemaja .pallusõtar|õ -õ -rõ24, .palvõ|maja -maja -majja v -maia28
palverändur pühässil.käüjä* - -t3, .pilg|rim -rimi -.rimmi38 palverändurid olid teel Mekasse pühässilkäüjäq lätsiq Mekka;
palvetama .pallõma pallõldaq .pallõ78, .palvit tegemä , .palvust v .pallust pidämä palvetas põlvili pallõľ põlvildõ; palvetage tema eest! pallõlgõq timä iist!; käis palvetamas käve palvit tegemän;
palvetund lugõmi|nõ -sõ -st5, .palvõ|tunń -tunni -.tunni37
palvus .pallus -õ -t9, .palvus -õ -t9
pamflett tsusi|kiri* -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
pamp komps kompso .kompso31, nutsa|k -gu -kut13, mütsä|k -gu -kut13 keeras pesu pambuks ja viis pesumajja käänď mõsu nutso ja vei mõsumajja; tuli lapsepambuga meile tulľ latsõmütsägugaq miiq poolõ;
pampel tsiavabarn -a -t4, kahruvabarn -a -t4
pan pan panni .panni37
panderoll pandõ|rolľ -rolli -.rolli37, postipak|ḱ -i -ki37
pandimaja pandi|maja -maja -majja v -maia28
paneel saina.tahvli - -t1, saina|plaať -plaadi -.plaati37, pannõľ -i -it4, sainaplok|ḱ -i -ki37 paneelmaja sainaplokõst maja;
paneerima muna v jahu see(h)n veerütämä , pa|ni̬i̬ŕmä -ni̬i̬riq -neeri63 paneeri kotletid riivsaias! veerüdäq kotlette riividü saia seen!;
panek panõ|ḱ -gi -kit13, .pandmi|nõ -sõ -st5 kartulipanekuga ei saa enam viivitada kardohkapandmisõgaq saa-iq inämb uutaq;
panema .pandma (.)pandaq panõ66 pani kirja posti, ukse lukku panď kirä posti, ussõ lukku; lapsed pandi varakult magama latsõq pantiq aigsahe magama; pani ennast maksma panď hindä masma; poiss pani kõigest kõrist röökima poisś panď tävvest kõrist rüüḱmä; muuseumis oli välja pandud vanade fotode näitus muusõumihe olľ üles pant vanno pilte vällänäütüs; keegi ei pannud tähele, millal ta ära läks kiäkiq es panõq tähele, kuna tä ärq lätś; teedele pandav sool kahjustab tee pinda, loodust ja autosid teie pääle pant suul tsurḱ teid, luudust ja autiid; mõtlemapanev lugu lugu, miä pand mõtlõma; tähele panema tähele pandma, kavatsõma; tähele panema (eitüslausõn) hintvas(ki(na)q) pandma, herimä; oskab ilmamärke tähele panna mõist ilmamärke tähele pandaq; õpetaja pani tähele, et ma hoian ennast kõrvale oppaja kavatś ärq, et ma hoia hindä kõrvalõ; pane hästi tähele, nii et sulle meelde jääb! täämendäq sa höste ärq, et sullõ miilde jääs!; ta ei pannud mu juttu tähelegi tä panõ es mu juttu hintvaskinaq; las röögib, ma ei pane seda tähele las rüüḱ, heri ei ma tuud; vaenlasele vastu panema vainlasõlõ vasta pandma  v  vasta saisma; ma ei suutnud su ilule vastu panna ma saa-as su kinähüsele vasta pandaq; meil pole tema saavutustele midagi vastu panna meil olõ-iq timä tettüle midä vasta säädäq;
pang panǵ pangi .pangi37 panges oli kalu kuhjaga pangin olľ kallo kuḣagaq v kuḣapäägaq;
pangaametnik pangaammõťni|k -gu -kku38
pangakonto panga|arvõq -.arvõ -arvõt18
pangamets mõts perve|mõts -mõtsa -.mõtsa30
pangandus pangandus -õ -t9
pangaülekanne raha.kandmi|nõ -sõ -st5 teen pangaülekande ma kanna raha üle;
pangene pangili|nõ -dsõ -st5 kas see pada on pangene või kahe(pange)ne? kas taa pada om pangilinõ vai katõ(pangi)linõ?;
panipaik pannus -(s)õ -t11, pa(n)ni|paik -paiga -.paika30, (.)kom(p)ka - -t3, seto kiiľ tśolona - -t3 trepialune panipaik trepialonõ kompka;
pank pank panga .panka30 vaatasime pangalt alla kaimiq panga päält alla;
pank I pank panga .panka30 raha viidi panka raha viidi panka;
pankreas kõtu|nääreq -.näärme -nääret18
pankrot pankrot|ť -i -ti37 pankrotihaldur pankrotivalitsõja; talu läks pankrotti talo lätś pankrotti; pankrotis äri uppi lännüq äri;
pankrotistuma pankrotti minemä , uppi minemä , kummalõ minemä
pankur panga|pitäi -pidäjä -pidäjät4, panga|herr -herrä -.herrä35
pann panń panni .panni37 lõi munad pannile lei munaq panni pääle;
pannal pannõľ .pandlõ pannõld23, pannal .pandla pannald23
pannkook pliiń pliini .pliini37, panń|ku̬u̬ -koogi -ku̬u̬ki37
panoraam .ümbre.kaeh(t)us -õ -t9 panoraamkino tsõõrikkino;
pansion kostigaq v söögigaq ü̬ü̬maja , kosti|maja -maja -majja v -maia28 tema pansionis elasid peamiselt tudengid timä man kostõl elliq inämbjaolt tudõngiq;
pant panť pandi .panti37, taganus -õ -t9, kihl kihla .kihla30 pani oma korteri pangale panti anď uma kortina pangalõ taganusõs; panin riided pandiks anni rõivaq kihla; mängisime pantide lunastamist mängemiq kihlamängo;
panter .pantri - -t1, .pardli† - -t1
pantima .panti v pandis .pandma v .andma , taganusõs .andma , kihla ala(q) .andma , .kihla .andma Jüri pantis maja Jüri panď maja pandis;
pantomiim tumḿ .näütemänǵ , tumḿtükk tummitükü .tummitükkü26, tumḿ-mäng tummimängo .tummi.mängo37, sõ̭noldaq mäng
pantvang panť|vanǵ -vangi -.vangi37 nende poeg võeti pantvangi näide poig võeti taganusõs;
panus 1. pannus -(s)õ -t11, annõng* -u -ut13, anna|k -gu -kut13 suur teaduslik panus suuŕ tiidüsannõng; 2. pannus -(s)õ -t11, panõng -u -ut13, .pandmi|nõ -sõ -st5 ta mängis üha suuremate panustega tä panď järest inämb rahha mängo; panuste poolest rikkad hauad matussõq, kon om palľo asjo üten pant; 3. annus -(s)õ -t11, pannus -(s)õ -t11, panõng -u -ut13, üte(h)n-  v mano(q).pandmi|nõ -sõ -st5
panustama mano(q) .pandma v .andma , .rõhkma .rõhkuq rõhu64 panustas mustale hobusele panď raha musta hobõsõ pääle; panustab haridusse pand haridusõ pääle rõhku;
paokil(e) poiuku(l)laq , .poikullaq , .poik(u)vallaq , poiuka(l)laq , .poikallaq , poiaki(l)lõ , poi(a)kallaq , poiul(õ) , .poiku , .poikuisi , piluki(l)lõ uks oli paokil usś olľ poikuisi;
paos .paossi(h)n , pao(h)n , .paossil paos olema paoskõlõma v hinnäst käḱmä; paost paossilt, paossist; pagu, pakku
paotama poigu|tama -taq -da82, .poelda|ma -q -81, pilu|tama -taq -da82 paotas ust poiguť ust; paotas suud tekḱ suu vallalõ; ei paotanud peaaegu üldse suud ütle es suurt midägiq;
paotuma vallalõ v .valla minemä , poigah(t)u|ma -daq -84 värav paotus värehť vaio poiku v poigahtu;
papa papa - -t2
papagoi papagoi - -d m umak papa.goidõ v papagoiõ- -d2 v papa.goidõ#papagoiõ 53 kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide vadistamist taluda kiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kullõldaq;
papp II pap|ṕ -i -pi37 pappkastid papidsõq kastiq v papṕkastiq; papist papinõ; katusepapp katussõpapṕ; pappkatus papist katus;
papp I I pap|ṕ -i -pi37, kerigupap|ṕ -i -pi37 papp pani nad paari papṕ panď nääq paari;
pappel .papli - -t1
paprika papri|k -ga v -gu -kat v -kut13
paraad pa|raať -raadi -.raati37 vabariigi aastapäeval näidatakse sõjaväeparaadi vabariigi aastapääväl näüdätäs sõ̭aväeparaati;
paradigma näüdüs|kõrd -kõrra -.kõrda30, (alos)kõrd (-)kõrra (-).kõrda30 verbi paradigma kiiľ tegosõ̭na muutmiskõrd  v  käänüskõrd;
paradiis para|diiś -diisi -.diisi37, .taiva|riiḱ -riigi -.riiki37
paradoks .vasta.ossus -õ -t9, para|dokś -doksi -.doksi37
paradoksaalne .vasta.ossusli|nõ -dsõ -st5, para.doksli|nõ -dsõ -st5
parafiin kunsťvah|a -a -ha28, .kündle|rasõv -rasva -.rasva45
paragrahv para|grah -grahvi -.grahvi5, .säädüsepü|käľ -gälä -gälät4
parajalt .parrahe , .parralõ , .parruisi , parajalõ nii vihma kui päikesepaistet on parajalt parruisi om vihma ni päivlikku;
parajasti .parrahe , parahuisi , parajusi , .parhidõ , parajahe , parajalt , parajidõ , .õkva(lt)
parajus parahus -õ -t9, .parrus -õ -t9
paraku miä tetäq , aq , näet , hädä külh , kaḣos paraku pole minust tulijat kaḣos olõ-iq must tulõjat; paraku oli töö halvasti tehtud miä tetäq, tüü olľ halvastõ tett;
paralleel maatiidüsen .laitu|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40
paralleelne rü̬ü̬p|ne -se -set6, .kõrvuisi - -t3, rü̬ü̬psä
paralleelselt 1. rööbilde , rü̬ü̬psehe , rü̬ü̬psele , .kõrvuisi 2. samal aol , ütelii(d)si loenguid peeti paralleelselt loenguq olliq samal aol;
paralüseerima ärq .hälvämä
parameedik abitohtõrdaja - -t3, kipõ.tohtri - -t3
parandama paranda|ma -q -83, praavi|tama -taq -da82, praavi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 parandamine parandaminõ, praavitus; mehed parandasid sisselangenud silda meheq parandiq sissesadanut silda; maad parandama maad parandama, kraavitama; tervist parandama tervüst praavitama; käis hambaid parandamas käve hambit parandaman; parandas vea paranď via ärq; tuleb natuke koplit parandada piät veidüq kaŕaaida kobistama; see rohi on mu käe ära parandanud taa rohi om mu käe ärq sütütänüq;
parandamatu pü̬ü̬rdmäldäq , .pästmäldäq , tävveli|ne -dse -st5, loodussõldaq , lu̬u̬tusõldaq , parandamaldaq põeb parandamatut haigust põdõ parandamaldaq tõpõ; on parandamatu optimist om tävveline hääuskja;
parandus parandus -õ -t9, praavitus -õ -t9
paranema para|nõma -daq v -nõdaq -nõ89, parahu|ma -daq -84, .praavu|ma -daq -80, panõh(t)u|ma -daq -84, ravihu|ma -daq -84, süt|tümä -tüdäq -ü79, tor|ima -riq -i57 haige paraneb juba haigõ parahus joq; haige hakkab juba paranema haigõ nakkas jo panõhuma; käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenud käsi olľ katśki, a noq om ärq süttünüq; paranemine parõmbasmineḱ, praavuminõ;
paranoia paranoia - -t2, .ulľus -õ -t9
paras paras .parra parast22