Sisseminek

paadialune paadialo|nõ -dsõ -st7, hulgus -(s)õ -t11, pät|ť -i -ti37

paadisild loodsigu|sild -silla -.silda33, loodsigu|purrõq -.purdõ -purrõt19

paak (paaga) plaaḱ plaagi .plaaki37, paak paaga .paaka30, paagas .paaka paagast23 savimaa oli paaka kuivanud savimaa olľ plaaki kuionuq;

paakspuu hu̬u̬|paads -paadsa -.paadsa30, uhu|paads -paadsa -.paadsa30, vooho|paads -paadsa -.paadsa30, paadsapuu - -d50, kitsõ.uibu - -t1, oho|paads -paadsa -.paadsa30

paan laid laia .laida32, laiõq .laidõ laiõt19, paań paani .paani37 ühest tapeedirullist sai lõigata neli paani ütest tapõditrullist sai neli paani v juppi;

paaniline: paaniline kisa jälle rüüḱmine;;

paari .paari pane sokid paari! panõq sukaq paari!; noored olid salaja paari läinud noorõq olliq salahuisi paari lännüq; olid juba enne sõda paari pandud olliq joba inne sõta paari pantuq;

paariline paarili|nõ -sõ -st5, paari|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 Ants oli metsatööl minu paariline Ants olľ mõtsatüün muq paarimiiś; ta ei ole endale veel sobilikku paarilist leidnud tä olõ-iq viil hindäle meelelist paarilist löüdnüq;

paaris paarihna , paari(h)n , paari.viisi lasteaialapsed kõndisid paaris latsiaialatsõq kõ̭nnõq paarihna;

paaristikku paaritsidõ , paaritsikku , paarihna , paari(h)n , paari.viisi

paariti .paarõ , paarõhuisi , paarihna , paari(h)n paariti elavad linnud paarihna eläjäq tsirguq; paariti asetsevad õied paariguq häiermäq;

paarituma paari|tama -taq -da82, joosi|tama -taq -da82, joositõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ärq .käümä , .ael|õma -daq -õ85, .kargama karadaq .karga77 las lehm paaritub las lehm aelõs ärq; lehm on paaritunud lehm om ärq joositanuq;

paarkümmend ütś katśkümmend , paaŕkümmend paari.kümne .paarikümmend17 paarikümnemeheline rüüstajate jõuk paarikümne mehegaq rüüvlipunť;

paas kalḱkiv|i -i -vi26, pliit pliida .pliita31, pliiť pliidi .pliiti37, tõr|a -a -ra26 vanasti murti paasi käsitsi paemurrust vanast murrõti kalḱkivve käsilde pliidahavvast; paekallas müürmägi; paest laut pliidalaut;

paastuma .paastma .paastuq paastu61, .paastu pidämä mungad paastusid nelikümmend päeva mungaq peiq paastu nelikümmend päivä; nüüd tuleb natuke paastuda noq tulõ haina pääl istuq mõ̭ni aig;

paat loodsi|k -gu -kut13, veneq .venne veneht20, vineq .vinne vinet18, (lausigu põḣagaq) hipo - -t2, irbus† -(s)õ -t11, (väiko) klötś klötsi .klötsi37 paadi pärapakk tohopakk; paadi tüür tśopska; paadi tüürimees tohknik; paadi tüüripuu pago;

paatuma .plaaku|ma -daq -80, p(l)aaga|tama -taq -da82, .klintsu|ma -daq -80, telbätü|mä -däq -84, krooba|tama -taq -da82, (maa kotsilõ) kobritu|ma -daq -84 paatunud käed kroobatanuq käeq; kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida ku maa om kobritunuq, sõ̭s või tedä jo traktorigaq arriq;

paber papõŕ .paprõ papõrd22 punases paberis kompvekid verevä paprõ seen kumpvegiq; kärbsepaber kärbläsepapõŕ; tualettpaber kemmergupapõŕ; väärtpaber väärtpapõŕ; kirjutas paberitele alla kiroť paprilõ alaq; kompressipaber rahvameditsiinin plakatśpasś; pani oma mõtted paberile panď umaq mõttõq paprõhe  v paprõ pääle; müüme paberipuud möömiq paprõpuud v kõnnõk möömiq lutõriid; pakkepaber paḱmispapõŕ; paberikorv paprõkorv́; paberileht lehť papõrd  v paprõlehť; paberihunt paprõtsäpendäjä;

pabeross pabi|rosś -rossi -.rossi37, pabõ|rosś -rossi -.rossi37, peerosḱ -i -it13, pirosḱ -i -it13 kas sa suitsetad sigarette või paberosse? kas sa tiit tsigaretti vai pabõrossi?;

pabistama murõhta|ma -q -83, närvi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, kärsi|tämä -täq -dä82 ema pabistab oma poja pärast imä murõhtas poiga;

pada 1. pa|da -a -ta29, (malmist) tsi|kuń -guni -gunit4, tsu|kuń -guna -gunat4 paja sang paa vang; pada ajama nalľa  v  haussi ajama; 2. (kaardimängon) pot|ť -i -ti37 padaemand potiimänd;

padi padi paďa v padja .patja v patťa43

padrik räbästü - -t1, räbästi|k -gu -kku38, räbändi|k -gu -kku38, par|i -i -ri26, võpisti|k -gu -kku38, pehesti|k -gu -kku38, pihesti|k -gu -kku38, pihisti|k -gu -kku38, pihistü - -t1, paks paksu .paksu37, tihni|k -gu -kut13 padrikusse kasvanud heinamaa hainamaaräbästik;

paduvihm: sajab paduvihma vala õkva ku pangist;

paekivine pliida|nõ -dsõ -st7, kalḱkiveli|ne -dse -st5 paekivine merekallas kalḱkiveline merekallõs;

paeluma .köütmä .köütäq köüdä61, üte(h)n .haardma , kablu(h)n .hoitma , .kaema v .kullõma .pandma kontserdi paeluvaim osa kontsõrdi kõ̭gõ ütenhaardvamb osa;

pagan 1. pa|kań -gana -ganat4, paganď -i -it13, paganali|nõ -(d)sõ -st5 ristitud ja paganad ristidüq ja paganaq; 2. .põrgla|nõ -sõ -st5, kura|ť -di -dit v -tit13, vanahalv vanahalva vanna-.halva30, sõim .prohvus -õ -t9, neeveľ -i -it4 kus pagana kohas sa olid? kon kuradin v kuradi kotussõn sa ollit?; pagan võtku! kurať võtkuq! v prohvus külh!; pagana hea! kuŕailma hää!;

pagar .pekri - -t1 pagaritööstus pekritüüstüs; pagariäri saiapuuť;

pagasiruum paki|ruuḿ -ruumi -.ruumi37, (autol) pagasni|k -gu -kut13

pagendama muialõ ärq .saatma , .vällä .saatma suri pagendatuna Siberis olľ saadõt Tsiberihe ja kuuli sääl ärq;

pagu pa|gu -o -ku27, paos|(s) -(s)õ -t11 pakku, paos

pagulus pao(h)n v .paossil v .paossi(h)n olõminõ , paos|(s) -(s)õ -t11 paguluses olema paoskõ(l)lõma; Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eest Eesti pagulasõq pagõsiq verevide võimu; esimesed aastad paguluses olid kõige raskemad edimädseq aastaq pagulasõn olliq kõ̭gõ rassõmbaq;

paha halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, kehv kehvä .kehvä35, (süäme kotsilõ) kuri kuŕa .kurja43, .räüge - -t3, .riugõ - -t3 sellise rumala jutu peale läheb südagi pahaks sääntse hapanu jutu pääle lätt süägiq räüges; süda on paha süä om riugõ v kuri; pahad teeolud hõelaq tiiq; paha lugu sanť lugu; ära pane pahaks! pangu-iq halvas! v pahanõgu-iq ärq!;

pahameel meele|halv -halva -.halva30, halv|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40, .süäme|täüs -tävve -täüt49 rääkis asjast sügava pahameelega kõ̭nõľ aśast süämetävvegaq;

pahandus pahandus -õ -t9, seto kiiľ prätä|k -gu -kut13 pahandust tegema rüüdeldämä v pahandust tegemä; jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatud jälq rüüdeldäs, inneskine soroṕ nätäq unõhtõt; oli meil nüüd seda pahandust vaja olľ meil no taad prätäkut vaia;

pahanema pahanõ|ma -daq -89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, .nurtso .jäämä , torbahu|ma -daq -84, torśahu|ma -daq -84, .torsśu|ma -daq -84, tu(s)śah(t)u|ma -daq -84, türbäh(t)ü|mä -däq -84

pahatahtlik kuri kuŕa .kurja43, hõel hõela .hõela30 pahatahtlikud kommentaarid hõelaq arvamisõq; pahatahtlik inimene võhl inemine;

pahategu pahandus -õ -t9 väiksemad pahateod antakse andeks vähämbäq pahandusõq andasõq andis; pahateolt tabatud poisike pahandusõ päält kätte saad poiskõnõ;

pahe vi|ga -a -ka29, hä|dä -dä -tä24, .halv mu̬u̬d kahest pahest suurem katõst viast suurõmb; inimlikud pahed inemise halvaq mooduq;

pahem kur|a -a -ra26, kuri kuŕa .kurja43 jõe pahem kallas jõ̭õ̭ kurapoolinõ perv́; pahem pool pahepuuľ; pahemat kätt kurra v kurja kätt;

pahempidine: pahempidine silmus pahelde silm, pahepoolinõ silm;

pahin hus|sin -ina -inat4, müh|hin -inä -inät4, koh|hin -ina -inat4, ra|pin -bina -binat4 aurumasina töötamise pahin aurukatla tüütämise hussin; metsis tõusis suure pahinaga lendu mõtus lätś suurõ rabinagaq lindu; vesi jookseb pahinal vesi juusk vungigaq;

pahk käsn käsnä .käsnä35, jum|a -a -ma26 pahkadega kaetud peopesa mõhnliganõ piopesä; suure pahaga kask suurõ käsnägaq kõiv; kõige enam pahku on kasel kõ̭gõ rohkõmb jummõ om kõol; puupahk käsn, juma;

pahmas tapa .tapnõ tapand17, tapań .tapna tapand17 tallab pahmast sõkk tapand; juuksepahmas hiusõtrutsak;

pahtel .pahtli - -t1

pahuksis pahussillaq , pahussõllaq , vihossi(h)n , pulgõ(h)n

pahupidi paheldõ , pahepooli , pahelidõ , pahepoodi , pahepu̬u̬ldõ , paheliti , pahepäidi , karvopooli , kurapoodi , kurapite keeras terve toa pahupidi käänď kõ̭gõ tarõ paheldõ; pahupidi kasukas karvopooli kask; ajas kasuka pahupidi selga ai kaska kurapoodi sälgä; pahempidi, pahempidi

pahur torsi(h)n , .torsśunu|q - -t1, torśo(h)n , noroli|nõ -dsõ -st5, noro(h)n , torsś torsi .torssi37, (inemine) trombso - -t2, turśa - -t2 pahur vanahärra torsśunuq vanaherr; oli pahuras tujus olľ torsin;

pahvak puhahus -õ -t9, vuhah(t)us -õ -t9, pahva|k -gu -kut13 uksest tuli pahvak külma ussõst tulľ külmäpuhahus sisse; puhus teisele pahvaku suitsu näkku puhksõ tõõsõlõ pahvagu savvu näkko; naerupahvak naarupurdsahus;

pahvima: korstnast pahvib musta suitsu korsnast aja musta savvu vällä;;

paigal paiga(h)n , paigal , paiga pääl , (üte) kotu(s)sõ pääl aeg näikse paigal seisvat näütäs, niguq aig saisassiq; paigal püsima paigan v paiga pääl püsümä; püsi paigal! püsüq paigal!; paigalpüsimatu püsümäldäq; olime mõned päevad paigal, enne kui edasi sõitsime ollimiq mõ̭nõq pääväq paiga pääl, inne ku edesi sõidimiq;

paigaldus .pandmi|nõ -sõ -st5, .säädmi|ne -se -st5 liigese paigaldus jaku paikapandminõ;

paigalt paigast , paiga päält , üte kotu(s)sõ päält ei liigu paigalt ei liiguq paigast; nihutas kapi paigalt liiguť kapi paiga päält ärq;

paiguti kotu(s)si(l)dõ , paiguldõ , .paikuisi , .jaoldõ ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma ilmakuulutus üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma; valu on terav, paiguti väljakannatamatu halu om terräv, jaolt jõvva-iq vällä kannahtaq;

paik 1. kotus -(s)õ -t11, paik paiga .paika30 asi on paigas asi om paigan; jättis kõik sinnapaika jätť kõ̭iḱ tahaqsamma paika; keskpaik keskkotus, keskpaik, süä; panipaik pannus; paika panema paika pandma; oletused ei pidanud paika arvamisõq es olõq õigõq; paikapidav õigõ, tõtõ; 2. paik paiga .paika30, .paikus -õ -t9 õmbles tasku peale paiga ummõľ karmanilõ paiga pääle;

paikkond nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31, kolk kolga .kolka31, kanť kandi .kanti37 paikkonda läbib Tallinna–Tartu maantee tast nukast lätt Taľna–Tarto suuŕtii läbi;

paiknema (.ko(h)ngiq) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 jõe vasakul kaldal paiknev küla külä jõ̭õ̭ kura perve pääl; rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt maailman olõ-iq rahvast egäl puul ütepalľo;

pailaps kuku|latś -latsõ -last39, ninni|latś -latsõ -last39, kuku|nõ -dsõ -st7, (halv) kitukiti - -t2

painama .vaivama vaivadaq .vaiva77, .painama painadaq .paina77 painav mõte vaivaja mõtõq; painas nagu mustlane painaś niguq tsigań;

paindlik 1. kq ka painduv 2. .lepli|k -gu -kku38, .perrä.andja - -t3 uute võimaluste leidmisel ei oldud küllalt paindlikud vahtsidõ võimaluisi otśmisõ man es oldaq küländ lepliguq;

paindumatu .kangõ - -t1, kalǵ kalõ .kalgõ37, .perrä.andmaldaq , .andis.andmaldaq , ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7 paindumatu iseloomuga kangõ loomugaq;

paine (paine) painõq .painõ painõt18, vaiv vaiva .vaiva30, pain painu .painu37 pääses nagu painest pässi niguq painu alt;

painutama painu|tama -taq -da82, nõrgu|tama -taq -da82, kõrras painahta|ma -q -83, painahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo painutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (maaha v allapoolõ) .vaaľma .vaaliq vaali63 jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq; lumi on kased kõverasse painutanud lumi om kõoq kõvõrahe vaaľnuq;

pais lüüś lüüsi .lüüsi37, sulg su(l)lu .sulgu36, sulõndu - -t1, sulõng -u -ut13, tamḿ tammi .tammi37 jõel on pais jõ̭õ̭l om sulg iin;

paiseleht ämmä|lehť -lehe -.lehte34, ämmägu|lehť -lehe -.lehte34

paiskama .hiitmä .hiitäq hiidä61, .viskama visadaq .viska77, lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .lei(e), .pilma .pilluq pillu64, viro|tama -taq -da82 geisrid paiskavad vett ja auru kümnete meetrite kõrgusele geisriq hiitväq vett ja tossu kümnide metride korgustõ; tuul paiskas ukse lahti tuuľ lei ussõ vallalõ; segamini paisatud tuba segi lüüd tarõ; prügikast paisati ümber asukorv́ virotõdi ümbre;

paiste II .paistus -õ -t9, paistõq .paistõ paistõt18 paistes üles paistõnuq; käsi läks mesilase nõelamisest paiste käsi lätś mehidse pandmisõst paistõhe;

paistekakk (ede)ohi|k -gu -kut13

paistma 1. .paistma .paistaq paista61, .paistuma .paistudaq paistu79, näkkümä .näüdäq näü79, näkkümä näkküdäq näkü79, .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77, nägünemä .näüdäq v nägü(ne)däq nägüne89 metsa tagant paistev järv järv́, miä paistus mõtsa takast; asi paistab halb olevat asi näütäs halv ollõv; kodu paistab juba kaugelt kodo jo kavvõst nägünes; 2. .paistma .paistuq paistu73, .paistuma .paistudaq paistu79, (päävä kotsilõ) kõvastõ helge|tämä -täq -dä82 päike paistab päiv paist v paistus; kuu paistis otse tuppa kuu paistu õkvalt tarrõ; hea oli külmetavaid käsi küdeva ahju ees paista hää olľ külmi kässi küttüvä aho iin lämmistäq; 3. lämmistä|mä -q -83, pi̬i̬slemä peeseldäq pi̬i̬sle78, .paistlõma paistõldaq .paistlõ78

paisutama paisuta|ma -taq -da82, tarru|tama -taq -da82, (vii kotsilõ) üles .sulgma , kõrras tarahu|tma -taq -daq62 üles paisutatud oja oja olľ üles sulut; koprad on oja üles paisutanud kopraq ommaq oja kinniq v üles sulgnuq;

paitus .paitami|nõ -sõ -st5, (s)ilestämi|ne -se -st5 lapse paitus latsõ paitaminõ;

pajaaken pa|ja -ja -jja v -ia28, otspa|ja -ja -jja v -ia28

pajatus pajatus -õ -t9, jutus -(s)õ -t11

pajupill paiu|pilľ -pilli -.pilli37

pajuurb urvaut|ť -i -ti37, urbaut|ť -i -ti37, ut|ť -i -ti37, tii(s)s tiisu .tiissu37

pakatama 1. .lahkõma lahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś, .lahki minemä leotamisel seemned pakatavad leotamisõ man lääväq siimneq lahki; aidad pakatasid viljast aidaq olliq villä täüs; süda pakatab rõõmust süä kas lahkõs rõõmust; pakatab tervisest iho om väke täüs; 2. (urbõ kotsilõ) .urbu|ma -daq -80, .lahkõma lahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś õienupud pakatavad häitsmenupiq urbusõq; pakatanud krobelise koorega puu lahenuq korbatanuq koorõgaq puu; käed on pakatanud käeq ommaq ärq lahenuq;

pakendama .paḱma pakkiq paki63, pakki .pandma

pakihoid pakkõ hoiuruuḿ , paki|ruuḿ -ruumi -.ruumi37

pakiline ainuli|nõ -dsõ -st5, hädäli|ne -dse -st5, kipõ - -t14, rutuli|nõ -dsõ -st5, pakili|nõ -dsõ -st5 pakiline asi sai korda aetud hädäline asi sai kõrda aetus; midagi pakilist mul ees pole midägiq kipõt mul iin olõ-iq; mul on nii pakiline asi, et ei saa minemata jätta mul om nii ainulinõ asi, et saa-iq minemäldäq jättäq;

pakitsema 1. .tuikama tuigadaq .tuika77, halu|tama -taq -da82, valu|tama -taq -da82, kiivõnda|ma -q -83, kiivõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 v -tsaq#-daq -dsõ90 jalad pakitsevad pikast käimisest jalaq tuikasõq pikäst käümisest; hammas pakitses terve öö hammaś kiivõnď terveq üü; kui eksamile mõtlesin, hakkas süda pakitsema ku eksämi pääle mõtli, nakaś süä halutama; 2. paki|tsõma -llaq -(l)lõ86 v -tsaq#-daq -dsõ90 põis pakitseb kusõhädä om pääl; nutt pakitseb kurgus ikk tüküs pääle;

pakk (paku) pak|k -u -ku37, (palgividämise riil) pa|go -o -ko27, palgipa|go -o -ko27 istus pliidi ette pakule istõ pliidi ette paku pääle; lävepakk lävepakk, piitjalg; laastupakk lastuplukḱ;

pakku .paossihe , .paossilõ , pakku pakku minema pakku minemä; jooksis pakku panď pakku; läks sõja eest pakku lätś sõ̭a iist paossihe; pagu, paos

paks paks paksu .paksu37, jämme - -t14, jürre - -t14, pa|di -ďa -(t)ťa43, (õnnõ inemise v eläjä kotsilõ) tu|kõv -gõva -gõvat4, söönüq sü̬ü̬nü söönüt18, .hürske - -t3, tubli - -t2, tüsse - -t14, haani|kas -ga -kat15, (söögi kotsilõ) sakõ - -t14, mätsä|k -gu -kut13 paks raamat jürre  v paks raamat; vana paks vana jämme; pähklil on paks koor pähḱmäl om padi kuuŕ; paksud juuksed paďaq hiusõq; kas tahad supi seest paksu või vedelat? kas tahat sakõt vai vedelät?; lühike, paks inimene v olend tüntska; lastele keedeti poolpaksu putru latsilõ keedeti säänest hülbälist paksu putro; poolpaksuks muutuma söögist hülpümä; paksem paksõmb; paks mees söönüq miiś; paks inimene halv praagamago, tüńo, tünä; paks naine halv madśa, medse; paksuke mädsärik, tubli; paksuks minema rammu minemä, paksus minemä, lihonõma, vägihtümä; paksemalt paksõmbahe, paksõmbalõ;

paksult .paksu , paksult , paksust(õ) , paksust(õ) , paksult , sagonahe , sagonallaq kalu tuli paksult meie püügikohta kallo tulľ paksust sinnäq, kon mi püvvi; supis on paksult herneid supṕ om sagonallaq hernit täüs; sai on paksult rosinaid täis sai om tihtsäle rosinit täüs;

paksus .paksus -õ -t10, paďutus -õ -t9, .jämmüs -e -t9, (väikene) .ohkus -õ -t9 esimese jää paksus edimädse ijä paksus; paberi paksus oli 0,1 mm paprõ paksus olľ 0,1 mm; talle tuli kogu aeg paksust juurde tälle tulľ kõ̭gõ jämmüst manoq;

pala 1. (suu)pal|a -a -la28 hoidis paremad palad lapsele hoiť parõmbaq suupalaq latsõlõ; 2. pal|a -a -la28, tükk tükü tükkü37, luguhus* -õ -t9 muusikapala muusigapala; klaveripala klavõriluguhus;

palat .haigõtar|õ -õ -rõ24, pala|ť -di -tit13, palla|ť -di -tit13 palat number kuus haigõtarõ nummõr kuuś;

palataliseerima kiiľ pehmendä|mä -q -83, pehmehtä|mä* -q -83 palataliseeritud pehmeq;

palav pal|lav -ava -avat4, lämmi .lämmä lämmind16, kuum kuuma .kuuma31 palavalt palavahe, palavalõ; palavavõitu palavlik, lämmäkene;

palavus kuum kuuma .kuuma31, lämmi .lämmä lämmind16, .lämmüs -e -t9, helgeq .helke helget18 keskpäevane palavus keskpäävä lämmi;

pale palõq .palgõ palõt19, palõh .palgõ palõht21 tedretähnilise palgega tüdruk tedretähidse palgõgaq tütrik; palgest palgesse palõligult;

palgaline 1. palgali|nõ -sõ -st5, ori oŕa .orja m umak .orjõ44 v .orjo43 ma pidasin palgalisi, tegin töö palgalistega ma pei orjõ, tei orjõgaq tüü;

palgasõdur palga.soldań -i -it4, ammõdi.soldań -i -it4, palgasõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, ammõdisõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

palistama pa(l)lista|ma -q -83, kummo|tama -taq -da82

palitu pali|t -du -tut13, .paľto - -t1, .päľtu - -t1, .mäntli - -t1

paljalt 1. alastõllaq , .rõivildaq , .palľalt võttis paljalt päikest võtť alastõllaq päivä; paljalt ei tohi välja minna tohi-iq palľalt vällä minnäq; 2. õ̭nnõ , ütsindä , kõ̭gõst , .palľalt need on paljalt puud neoq ommaq õ̭nnõ puuq;

paljapäi .palľa .päägaq , kübäräldäq

paljaspäine .palľa .päägaq

paljastuma .vällä v avaligus tulõma , .paistma .paistaq paista61, .paistu|ma -daq -80 nende salajased plaanid paljastusid näide salahadsõq plaaniq tulliq vällä; naermisel paljastusid ta valged hambad naardmisõ man paistuq timä valgõq hambaq vällä;

paljundama mano|tama* -taq -da82, mano(q) tegemä v .saama , ko|pi̬i̬ŕmä -pi̬i̬riq -peeri63 lilli paljundatakse seemnetest lille saias manoq siimnist;

paljunema siginemä sikiq v .siidäq sigine89, edesi minemä bakterid paljunevad pooldumise teel pisiläseq sigineseq poolõsminegigaq; malts paljuneb väga hästi mälts lätt armõdu häste edesi; hein paljuneb vegetatiivselt hain lätt juurõst edesi;

paljutõotav: algus oli paljutõotav alostus anď luutaq;;

palk (palgi) palḱ palgi .palki37, hirś hirre hirt49 palkmaja palgõst tarõ; palkidest hirsine;

pall 1. palľ palli .palli37 lapsed mängivad õues palli latsõq mänǵväq välän palli; lumepall lumõkuuľ, lumõpalľ, lumõmääds; 2. palľ palli .palli37 maavärina tugevus oli seitse palli maavärrin olľ säidse palli kõva;

palmik palmi|k -gu -kut13, plet|ť -i -ti37, seto kiiľ kruntśas .kruntśa kruntśast22 kudus palmikutega kampsuni kudi palmikidõgaq kamsi;

palmitsema palmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .polḿma .polmiq polmi63, .palḿma .palmiq palmi63, .poiḿma .poimiq poimi63, .pleťmä plettiq pleti63 palmitses juuksed kahte pikka patsi plette hiusõq kattõ pikkä palmikuhe;

palsameerima palsa|mi̬i̬ŕmä -mi̬i̬riq -meeri63 vanad egiptlased palsameerisid oma surnuid vanaq egüptläseq palsameereq ummi kuulnuid;

paluke pal|a -a -la28, palakõ|nõ -sõ -ist8, raasakõ|nõ -sõ -ist8, jüv|ä -ä -vä24 lahkus palukestki söömata lätś jüväldäq vällä;

palumets pal|o -o -lo26 palumetsane palonõ;

palvekiri .palvõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

palverändur pühässil.käüjä* - -t3, .pilg|rim -rimi -.rimmi38 palverändurid olid teel Mekasse pühässilkäüjäq lätsiq Mekka;

palvetund lugõmi|nõ -sõ -st5, .palvõ|tunń -tunni -.tunni37

pamflett tsusi|kiri* -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

pampel tsiavabarn -a -t4, kahruvabarn -a -t4

panderoll pandõ|rolľ -rolli -.rolli37, postipak|ḱ -i -ki37

paneel saina.tahvli - -t1, saina|plaať -plaadi -.plaati37, pannõľ -i -it4, sainaplok|ḱ -i -ki37 paneelmaja sainaplokõst maja;

panek panõ|ḱ -gi -kit13, .pandmi|nõ -sõ -st5 kartulipanekuga ei saa enam viivitada kardohkapandmisõgaq saa-iq inämb uutaq;

pang panǵ pangi .pangi37 panges oli kalu kuhjaga pangin olľ kallo kuḣagaq v kuḣapäägaq;

pangakonto panga|arvõq -.arvõ -arvõt18

pangandus pangandus -õ -t9

pangene pangili|nõ -dsõ -st5 kas see pada on pangene või kahe(pange)ne? kas taa pada om pangilinõ vai katõ(pangi)linõ?;

pank pank panga .panka30 vaatasime pangalt alla kaimiq panga päält alla;

pankreas kõtu|nääreq -.näärme -nääret18

pankrotistuma pankrotti minemä , uppi minemä , kummalõ minemä

pann panń panni .panni37 lõi munad pannile lei munaq panni pääle;

pannkook pliiń pliini .pliini37, panń|ku̬u̬ḱ -koogi -ku̬u̬ki37

pansion kostigaq v söögigaq ü̬ü̬maja , kosti|maja -maja -majja v -maia28 tema pansionis elasid peamiselt tudengid timä man kostõl elliq inämbjaolt tudõngiq;

panter .pantri - -t1, .pardli† - -t1

pantomiim tumḿ .näütemänǵ , tumḿtükk tummitükü .tummitükkü26, tumḿ-mäng tummimängo .tummi.mängo37, sõ̭noldaq mäng

panus 1. pannus -(s)õ -t11, annõng* -u -ut13, anna|k -gu -kut13 suur teaduslik panus suuŕ tiidüsannõng; 2. pannus -(s)õ -t11, panõng -u -ut13, .pandmi|nõ -sõ -st5 ta mängis üha suuremate panustega tä panď järest inämb rahha mängo; panuste poolest rikkad hauad matussõq, kon om palľo asjo üten pant; 3. annus -(s)õ -t11, pannus -(s)õ -t11, panõng -u -ut13, üte(h)n-  v mano(q).pandmi|nõ -sõ -st5

paokil(e) poiuku(l)laq , .poikullaq , .poik(u)vallaq , poiuka(l)laq , .poikallaq , poiaki(l)lõ , poi(a)kallaq , poiul(õ) , .poiku , .poikuisi , piluki(l)lõ uks oli paokil usś olľ poikuisi;

paotama poigu|tama -taq -da82, .poelda|ma -q -81, pilu|tama -taq -da82 paotas ust poiguť ust; paotas suud tekḱ suu vallalõ; ei paotanud peaaegu üldse suud ütle es suurt midägiq;

papa papa - -t2

papp II pap|ṕ -i -pi37 pappkastid papidsõq kastiq v papṕkastiq; papist papinõ; katusepapp katussõpapṕ; pappkatus papist katus;

pappel .papli - -t1

paraad pa|raať -raadi -.raati37 vabariigi aastapäeval näidatakse sõjaväeparaadi vabariigi aastapääväl näüdätäs sõ̭aväeparaati;

paradiis para|diiś -diisi -.diisi37, .taiva|riiḱ -riigi -.riiki37

paradoksaalne .vasta.ossusli|nõ -dsõ -st5, para.doksli|nõ -dsõ -st5

paragrahv para|grahv́ -grahvi -.grahvi5, .säädüsepü|käľ -gälä -gälät4

parajasti .parrahe , parahuisi , parajusi , .parhidõ , parajahe , parajalt , parajidõ , .õkva(lt)

paraku miä tetäq , aq , näet , hädä külh , kaḣos paraku pole minust tulijat kaḣos olõ-iq must tulõjat; paraku oli töö halvasti tehtud miä tetäq, tüü olľ halvastõ tett;