ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 174 kiräkotust.
odavahe = odavalõ odavalt
odavambast = odav.ampa odavamalt; rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq rongiga sai linna odavamalt kui bussiga
odu|rits, -ritsa, -.ritsa31 jääl käimise kepp
.oekallaq lohakil, laokil
ogima, okiq, ogi57 oigama
ohahta|ma, -q, -83 korra ohkama
ohah(t)us, -õ, -t9 lühike ohe
ohahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .ohk'ma
oheli|k, -gu, -kku38 õhukesevõitu, õheldane
oherd', -i, -it13 oherdi (puurimisriist)
ohi|hirs', -hirre, -hirt49 = orihirs' kiigevõll
ohi|k, -gu, -kut13 = ohkats' paistekakk; õhuke küpsetis
ohk, oho, .ohko36 häda; ohkamine
.ohkama, ohadaq, .ohka77 ohkama
ohka|ts', -dsi, -tsit13 = ohik
.ohk'ma, .ohkiq, ohi63 ohkima
ohk'mas, .ohk'ma, ohk'mast22 = ohtjas
.ohku, -, -t3 = .ohkugõnõ = .oh(ku)kõnõ = ohukõnõ = ohuq õhuke
.ohku.gõistõ = .oh(ku).kõistõ = ohu.kõistõ õhukeselt
.ohkugõ|nõ, -sõ, -ist8 = .ohku
.oh(ku).kõistõ = .ohku.gõistõ
.oh(ku)|nõ, -sõ, -ist8 = .ohku
.ohkus, -õ, -t9 1. ohe; 2. (vähene) paksus; edimädse ijä ohkus esimese jää (vähene) paksus; paprõ ohkus oll' 0, 1 mm paberi paksus oli 0, 1 mm
.ohkõlõma, oheldaq, .ohkõlõ85 = korduv .ohk'ma
oholi|nõ, -dsõ, -st5 vilets, kehv; minevaasta oll' oholinõ aastaig mullu oli kehv aasta; ma olõ väega oholist ello nännüq ma olen väga viletsat elu näinud
ohona|anõ†, -asõ, -ist8 > nulganaanõ
oho|paads', -paadsi, -.paadsi30 = vohopaads' paakspuu
oht, oho, .ohto37 häda, viletsus; oht; mul om elon pall'o ohto olnuq mul on elus palju viletsust olnud; täl om oht oho pääle tal on üks häda teise otsa
ohtjas, .ohtja, ohtjast22 = ohk'mas = oht'kas = oht'mas = uhtjas ohakas; pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit perenaine kitkub põllul vilja seest ohakaid
.ohtja|tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 ohakalind
oht'kas, .oht'ka, oht'kast22 = ohtjas
.ohtli|k, -gu, -kku38 1. kehva-, viletsavõitu; 2. ohtlik
oht'mas, .oht'ma, oht'mast22 = ohtjas
ohu.kõistõ = .ohku.gõistõ
ohukõ|nõ, -sõ, -ist8 = ohuq, .ohku, ohut19 = .ohku = ohut õhuke; tä lõikas ohut lauda ta lõikab õhukest lauda
ohut, .ohku, .ohut19 = ohuq: mul taa hüä ohut tekikene see (on) mul hea õhuke tekike
.ohvrikotus, -(s)õ, -t11 ohverdamiskoht
ohvri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = ohvõrda|ma, -q, -83 > andit andma v tuuma (vt annõq)
oid, oiu, .oidu36 ujumis- v ujutamiskoht; oiun mi oidu ja ujodi lambit uju(ta)miskohas me ujusime ja ujutasime lambaid
.oidma, .oiduq, oiu64 = .oiduma, .oidudaq, oiu79 = ojoma = ujoma ujuma; triivima; ts'uraq oiusõq üle jyy poisid ujuvad üle jõe; palgiq oidvaq jõkõ piten palgid triivivad jõge mööda
oigah(t)u|ma, -daq, -84 = .oiguma = oigõnõma leigenema, jahtuma; lämmi vesi om ärq oigahunuq soe vesi on leigenenud
.oigama, ojadaq, .oiga77 oigama; latsõq kasusõq ikkõn, vanaq eläseq ojatõn lapsed kasvavad nuttes, vanad elavad oiates
.oigla|nõ, -dsõ, -st5 1. leigevõitu; 2. pikaldane, aeglasevõitu
.oigu|ma, -daq, -80 = oigah(t)uma
oigu|tama, -taq, -da82 leigendama
.oigõ, -, -t3 = .oigu 1. leige, jahedavõitu; ahi om oigõ, leeväq küdsä-i häste ärq ahi on leige, leivad ei küpse hästi ära; olõ-i külm, sääne oigõ ilm om ei ole külm, selline jahedavõitu ilm on; 2. aeglane, pikaldane; Jaan om iks üttemuudu oigõ, palaguq vai maja Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või maja; 3. taltsas, tasane; seo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq see on taltsas põrsas, laseb enda sülle võtta
oigõnõma, ojõdaq e oigõ(nõ)daq, oigõnõ89 = oigah(t)uma
.oihk'ma, .oihkiq, oihi63 ohkima, oigama
.oihkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv ohkima, oigama
oinas, .oina, oinast22 oinas
ois'o, -, -t2 = oss'o = uis'o = uss'o oinastall
oja, oja, ojja e oia26 = uja oja
ojahta|ma, -q, -83 = ujahtama oiatama
ojah(t)us, -õ, -t9 = ujah(t)us oie
ojoma, ojjoq e oioq, ojo70 = .oidma = .oiduma = ujoma
ojo|tama, -taq, -da82 = ujotama ujutama; parvetama; palkõ ojotõdi palke parvetati
olalat|t', -i, -ti37 < olgrihm õlalapp
olg, ola, .olga32 õlg (õla)
olg', olõ, .olgõ34 õlg (õle)
olg|rihm, -rihma, -.rihma30 > olalatt'
oli|nõ, -dsõ, -st7 õlgedest
olismuu:, -, -d52 kõrrepõld
ollus, -(s)õ, -t11 ollus, aine; veevel' om vahanõ ollus väävel on kollane aine; vinnüv vetel' ollus veniv vedel ollus
ollõv|aig*, olõv(a)ao e ollõvao, olõvat.aigo e ollõv.aigo 36 = olõvik olevik
olnus.ütlejä*, -, -t3 > olõjakäänüs*
oluq, ollõ, olt49 õlu
olõjakäänüs*, -(s)e, olõjatkäänüst11 < olnus.ütlejä* olev (kääne), essiiv
olõ|k', -gi, -kit13 olek; olemus
olõma, ollaq, olõ,3. pomeum,m3. pommaqeummaq58 olema; eksisteerima; (kunagiq) olõma toimuma; kuna tuu pido om? millal see pidu toimub?
olõmi|nõ, -sõ, -st5 olek, iseloom; oleng
olõ|tama, -taq, -da82 saatma; ma olõda pujalõ paki ma saadan pojale paki; tä tulõ sinno olõtama ta tuleb sind saatma
olõtuspüh|ä, -ä, -hä24 pühapäev pärast lihavõtteid
olõvi|k, -gu, -kku38 = ollõvaig*
om = um vt olõma
ooda|tama, -taq, -da82 ähvardama
oodus, -(s)õ, -t11 ootus; oode, kerge eine
oodussillaq = oodussi(h)n = oodussõ(h)n ootel
oodõq, .uu:tõ, oodõt18 oode, kerge eine
ooni|nõ, -dsõ, -st7 = oosinõ = uu:n'liganõ
oon'o, -, -t2 oinastall
o(o)põr', -i, -it4 ooper
o'(o)põre|t', -di, -tti38 = o'(o)põret|t', -i, -ti37 operett
oormas, uu:rma, oormast22 = uarm lumehang
oosika|= oosika|s, -dsõ, -st5 õõnes; mahukas; oosikanõ puutüvi õõnes puutüvi; oosikanõ annom mahukas nõu
oosi|nõ, -dsõ, -st7 = ooninõ = uu:s'liganõ urge täis, õõneline
oosi|tama, -taq, -da82 õõnestama
opila|= opili|nõ, -(d)sõ, -st5 = .op'lanõ õpilane
opiraama|t, -du, -tut13 õpik
opi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ90 õppima, studeerima
opi|tuu:l', -tooli, -.tuu:li37 õppetool
.op'la|nõ, -(d)sõ, -st5 = opilanõ
.op'ma, oppiq, opi63 õppima; olõ ma tuud kiilt külh op'nuq, a iks olõ-iq ärq op'nuq olen ma küll seda keelt õppinud, aga ikka pole ära õppinud
.op|mann', -manni, -.manni37 opman, mõisa ülemkubjas
oppaja, -, -t3 õpetaja
op|pama, -adaq, -pa77 õpetama
oppu|s, -(sõ), -(s)t10 õppus, koolitus; leer
op|põlõma, -õldaq, -põlõ85 osatama, matkima, ahvima
opõtaja, -, -t3 = keriguopõtaja kirikuõpetaja
or|a, -a, -ra26 1. ora; 2.† = ura oja; kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja kohanimi Veriora tähendab tegelikult verioja
or'ali|k, -gu, -kku38 = or'ali|nõ, -dsõ, -st5 orjalik
ora'nts', ora'ndsi, o.ra'ntsi37 > pihlõnõ [1.]
or'apuu, -, -d50 = or'avits
oras, -(s)õ, -t11 oras
oras|hain, -haina, -.haina30 orashein
orasta|ma, -q, -83 : nurm' nakkas orastama põllul hakkab oras tärkama
or'a|vits, -vitsa, -.vitsa30 = or'apuu kibuvits; or'avitsamari kibuvitsamari
org, oro, .orgo36 org
or|ga'sm', -ga'smi, -.ga'smi37 orgasm
.orgliga|= .orgli|nõ, -dsõ, -st5 = oronõ = orõnõ orglik
ori, or'a, .orja43 ori; teenija; palgaline; ma pei orjo, tei orjogaq tüü ma pidasin palgalisi, tegin töö palgalistega
ori|hirs', -hirre, -hirt49 = ohihirs' kiigevõll
ori|k, -gu, -kut13 orikas
oripuu, -, -d50 tala, murispuu
.orjama, or'adaq, .orja77 orjama
.orjus, -õ, -t9 orjus
o'rkidii:, -, -d50 orhidee
o'rnokki lüü:mä üles lööma, mukkima; kaeq kost sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq vaat kus sa oled ka enda üles löönud
or'o, -, -t2 lastek orika meelitusnimetus ja kutsumishüüd
oro|nõ, -dsõ, -st7 = .orgliganõ
orosti|k, -gu, -kku38 orustik
or|rav, -ava, -avat4 orav
ors', orrõ, ort49 õrs; kuhjavarras, koormapuu
orsika|s = orsika|nõ, -dsõ, -st5 sihvakas
or'õhtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv oigama
os|a, -a, -sa26 osa, jagu
osahta|ma, -q, -83 < osahutma 1. nikastama; osahti käe ärq nikastasin käe ära; 2. haiget kohta uuesti vigastama; sa võit taad haigõt kotust kergehe ärq osahtaq sa võid seda haiget kohta kergesti vigastada
osah(t)u|ma, -daq, -84 1. nikastuma; 2. haigele kohale viga saama; ku haigõ jalg ärq osahus, sys saa maru hallus kui haige jalg viga saab, siis on väga valus
osah(t)us, -õ, -t9 nikastus
osahu|tma, -taq, -da62 > osahtama
osaja|go, -o, -ko27 pärandusosa
osa|kund, -kunna, -.kunda32 osakond
osakäänüs*, -(s)e, -t11 < osas.ütlejä* osastav (kääne), partitiiv
osali|k, -gu, -kku38 = osali|nõ, -(d)sõ, -st5 osavõtja, osasaaja, osaline
osani|k, -gu, -kku38 osanik
osas.ütlejä*, -, -t3 > osakäänüs*
osa.täütjä, -, -t3 tegelane, osatäitja
osi, os'a, .osja43 osi
.osli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = ossõnõ okslik
oss, ossa, .ossa31 oks
os|sav, -ava, -avat4 osav
oss'o, -, -t2 = ois'o = uis'o = uss'o oinastall
ossõnda|ma, -q, -83 oksendama
ossõndus, -õ, -t9 oksendus; lohakas töö, soperdus; teiq valmis üte ossõndusõ tegid valmis ühe soperduse
ossõ|nõ, -dsõ, -st7 = .osli(ga)
.ossõ|nõ, -dsõ, -st7 oksene
ossõq, .ossõ, ossõt18 okse
.ostma, .ostaq, osta61 ostma
ostus, -(s)õ, -t11 ost; ostmine
ostussihe = ostussilõ: lätt ostussihe läheb ostma, sisseoste tegema
ostussi(h)n ostmas, sisseoste tegemas
ostussist ostmast, sisseoste tegemast
otav, odava, odavat4 odav
otavli|k, -gu, -kku38 odvavõitu
ots, otsa, .otsa31 1. ots; lõpp; 2. = otsaedine laup, otsaesine
ots'†, otõ, ottõ, m omast ja osast .otsi,malaleüotsilõ35 karu
.otsa .jäämä, .lõpma, .saama otsa jääma, lõppema, saama
otsaedi|ne, -dse, -st7 = ots [2.] laup, otsaesine
otsa(h)n otsas
otsakõrral otsakorral
otsaldaq otsatu(lt), tohutu(lt), väga; otsaldaq rikas tohutult rikas
.otsama, otsadaq, .otsa77 = otsatama
otsani(st) väga, päris; täiesti; otsani vanast päris vanasti
.otsapite(h(n)) otsapidi
otsa|tama, -taq, -da82 = .otsama (looma) tapma; pühis otsatõdas tsiko pühadeks tapetakse sigu
otsatamiisi otsakuti
otsika|nõ, -dsõ, -st5 : kindit tetäs labatsit ja otsikaidsi kindaid tehakse labase koega ja sisse kootud silmustega
otsik|pakal', -.pakla, -pakald22 hrlm jäme takk
.ots'ma, .otsiq, otsi63 1. otsima; 2. tooma v viima, järele tulema; otsiq uma auto ärq! tule (v mine) oma autole järele!; 3. indlema; lehm ots' lehm indleb
.otsma|nõ, -dsõ, -st5 otsmine
otspa|ja, -ja, -ia28 leitseauk (rehetarest suitsu väljajuhtimiseks)
otsus, -(s)õ, -t, m osast -ssit11 = .otsus, -õ, -t, m osast .otsuisi9 otsus
otsusta|ma, -q, -83 otsustama
otsõldõ = otsõldõmistõ otseti