Löüt 174 kiräkotust.
oda, oda, ota26 oda
odavahe =
odavalõ odavalt
odavambast =
odav .
ampa odavamalt;
rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq rongiga sai linna odavamalt kui bussiga
odu |
rits, -ritsa, -.ritsa31 jääl käimise kepp
.
oekallaq lohakil, laokil
ogima, okiq, ogi57 oigama
ohahta |
ma, -q, -83 korra ohkama
ohah (
t )
us, -õ, -t9 lühike ohe
ohahõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv .
ohḱma oheli |
k, -gu, -kku38 õhukesevõitu, õheldane
oherď, -i, -it13 oherdi (puurimisriist)
ohi |
hirś, -hirre, -hirt49 =
orihirś kiigevõll
ohi |
k, -gu, -kut13 =
ohkatś paistekakk; õhuke küpsetis
ohk, oho, .ohko36 häda; ohkamine
.
ohkama, ohadaq, .ohka77 ohkama
ohka |
tś, -dsi, -tsit13 =
ohik .
ohḱma, .ohkiq, ohi63 ohkima
ohḱmas, .ohḱma, ohḱmast22 =
ohtjas .
ohku, -, -t3 = .
ohkugõnõ = .
oh (
ku )
kõnõ =
ohukõnõ =
ohuq õhuke
.
ohku .
gõistõ = .
oh (
ku ).
kõistõ =
ohu .
kõistõ õhukeselt
.
ohkugõ |
nõ, -sõ, -ist8 = .
ohku .
oh (
ku ).
kõistõ = .
ohku .
gõistõ .
oh (
ku )
kõ |
nõ, -sõ, -ist8 = .
ohku .
ohkus, -õ, -t9 1. ohe;
2. (vähene) paksus;
edimädse ijä ohkus esimese jää (vähene) paksus;
paprõ ohkus olľ 0,1 mm paberi paksus oli 0,1 mm
.
ohkõlõma, oheldaq, .ohkõlõ85 =
korduv .
ohḱma oholi |
nõ, -dsõ, -st5 vilets, kehv;
minevaasta olľ oholinõ aastaig mullu oli kehv aasta;
ma olõ väega oholist ello nännüq ma olen väga viletsat elu näinud
ohona |
anõ, -asõ, -ist8 >
nulganaanõ oho |
paadś, -paadsi, -.paadsi30 =
vohopaadś paakspuu
oht, oho, .ohto37 häda, viletsus; oht;
mul om elon palľo ohto olnuq mul on elus palju viletsust olnud;
täl om oht oho pääle tal on üks häda teise otsa
ohtjas, .ohtja, ohtjast22 =
ohḱmas =
ohťkas =
ohťmas =
uhtjas ohakas;
pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit perenaine kitkub põllul vilja seest ohakaid
.
ohtja |
tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 ohakalind
ohťkas, .ohťka, ohťkast22 =
ohtjas .
ohtli |
k, -gu, -kku38 1. kehva-, viletsavõitu;
2. ohtlik
ohťmas, .ohťma, ohťmast22 =
ohtjas ohu .
kõistõ = .
ohku .
gõistõ ohukõ |
nõ, -sõ, -ist8 =
ohuq, .ohku, ohut19 = .
ohku =
ohut õhuke;
tä lõikas ohut lauda ta lõikab õhukest lauda
ohut, .ohku, .ohut19 =
ohuq :
mul taa hüä ohut tekikene see (on) mul hea õhuke tekike
.
ohvrikotus, -(s)õ, -t11 ohverdamiskoht
ohvri |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 =
ohvõrda |
ma, -q, -83 > andit andma v tuuma
(
vt annõq )
oid, oiu, .oidu36 ujumis-
v ujutamiskoht;
oiun mi oidu ja ujodi lambit uju(ta)miskohas me ujusime ja ujutasime lambaid
.
oidma, .oiduq, oiu64 = .
oiduma, .oidudaq, oiu79 =
ojoma =
ujoma ujuma; triivima;
tśuraq oiusõq üle jyy poisid ujuvad üle jõe;
palgiq oidvaq jõkõ piten palgid triivivad jõge mööda
oigah (
t )
u |
ma, -daq, -84 = .
oiguma =
oigõnõma leigenema, jahtuma;
lämmi vesi om ärq oigahunuq soe vesi on leigenenud
.
oigama, ojadaq, .oiga77 oigama;
latsõq kasusõq ikkõn, vanaq eläseq ojatõn lapsed kasvavad nuttes, vanad elavad oiates
.
oigla |
nõ, -dsõ, -st5 1. leigevõitu;
2. pikaldane, aeglasevõitu
.
oigu |
ma, -daq, -80 =
oigah (
t )
uma oigu |
tama, -taq, -da82 leigendama
.
oigõ, -, -t3 = .
oigu 1. leige, jahedavõitu;
ahi om oigõ, leeväq küdsä-i häste ärq ahi on leige, leivad ei küpse hästi ära;
olõ-i külm, sääne oigõ ilm om ei ole külm, selline jahedavõitu ilm on;
2. aeglane, pikaldane;
Jaan om iks üttemuudu oigõ, palaguq vai maja Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või maja;
3. taltsas, tasane;
seo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq see on taltsas põrsas, laseb enda sülle võtta
oigõnõma, ojõdaq e oigõ(nõ)daq, oigõnõ89 =
oigah (
t )
uma .
oihḱma, .oihkiq, oihi63 ohkima, oigama
.
oihkõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv ohkima, oigama
oinas, .oina, oinast22 oinas
oiśo, -, -t2 =
osśo =
uiśo =
usśo oinastall
oja, oja, ojja e oia26 =
uja oja
ojahta |
ma, -q, -83 =
ujahtama oiatama
ojah (
t )
us, -õ, -t9 =
ujah (
t )
us oie
ojoma, ojjoq e oioq, ojo70 = .
oidma = .
oiduma =
ujoma ojo |
tama, -taq, -da82 =
ujotama ujutama; parvetama;
palkõ ojotõdi palke parvetati
olalat |
ť, -i, -ti37 < olgrihm õlalapp
olg, ola, .olga32 õlg (õla)
olǵ, olõ, .olgõ34 õlg (õle)
olg |
rihm, -rihma, -.rihma30 >
olalatť oli |
nõ, -dsõ, -st7 õlgedest
olismu̬u̬ , -, -d52 kõrrepõld
ollus, -(s)õ, -t11 ollus, aine;
veeveľ om vahanõ ollus väävel on kollane aine;
vinnüv veteľ ollus veniv vedel ollus
ollõv |
aig*, olõv(a)ao e ollõvao, olõvat.aigo e ollõv.aigo 36 =
olõvik olevik
olnus .
ütlejä*, -, -t3 >
olõjakäänüs* oluq, ollõ, olt49 õlu
olõjakäänüs*, -(s)e, olõjatkäänüst11 < olnus .ütlejä* olev (kääne), essiiv
olõ |
ḱ, -gi, -kit13 olek; olemus
olõma, ollaq, olõ, 3. p om e um, m 3. p ommaq e ummaq58 olema; eksisteerima;
(kunagiq) olõma toimuma;
kuna tuu pido om? millal see pidu toimub?
olõmi |
nõ, -sõ, -st5 olek, iseloom; oleng
olõ |
tama, -taq, -da82 saatma;
ma olõda pujalõ paki ma saadan pojale paki;
tä tulõ sinno olõtama ta tuleb sind saatma
olõtuspüh |
ä, -ä, -hä24 pühapäev pärast lihavõtteid
olõvi |
k, -gu, -kku38 =
ollõvaig* om =
um vt olõma ooda |
tama, -taq, -da82 ähvardama
oodus, -(s)õ, -t11 ootus; oode, kerge eine
oodussillaq =
oodussi (
h )
n =
oodussõ (
h )
n ootel
oodõq, .u̬u̬ tõ, oodõt18 oode, kerge eine
ooni |
nõ, -dsõ, -st7 =
oosinõ =
u̬u̬ ńliganõ oońo, -, -t2 oinastall
o (
o )
põŕ, -i, -it4 ooper
o' (
o )
põre |
ť, -di, -tti38 =
o' (
o )
põret |
ť, -i, -ti37 operett
oormas, u̬u̬ rma, oormast22 =
uarm lumehang
oosika |
nõ =
oosika |
s, -dsõ, -st5 õõnes; mahukas;
oosikanõ puutüvi õõnes puutüvi;
oosikanõ annom mahukas nõu
oosi |
nõ, -dsõ, -st7 =
ooninõ =
u̬u̬ śliganõ urge täis, õõneline
oosi |
tama, -taq, -da82 õõnestama
opila |
nõ =
opili |
nõ, -(d)sõ, -st5 = .
oṕlanõ õpilane
opiraama |
t, -du, -tut13 õpik
opi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 õppima, studeerima
opi |
tu̬u̬ ľ, -tooli, -.tu̬u̬ li37 õppetool
.
oṕla |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
opilanõ .
oṕma, oppiq, opi63 õppima;
olõ ma tuud kiilt külh oṕnuq, a iks olõ-iq ärq oṕnuq olen ma küll seda keelt õppinud, aga ikka pole ära õppinud
.
op |
manń, -manni, -.manni37 opman, mõisa ülemkubjas
oppaja, -, -t3 õpetaja
op |
pama, -adaq, -pa77 õpetama
oppu |
s, -(sõ), -(s)t10 õppus, koolitus; leer
op |
põlõma, -õldaq, -põlõ85 osatama, matkima, ahvima
opõtaja, -, -t3 =
keriguopõtaja kirikuõpetaja
or |
a, -a, -ra26 1. ora;
2. =
ura oja;
kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja kohanimi Veriora tähendab tegelikult verioja
oŕali |
k, -gu, -kku38 =
oŕali |
nõ, -dsõ, -st5 orjalik
ora'ntś, ora'ndsi, o.ra'ntsi37 >
pihlõnõ [
1. ]
oŕapuu, -, -d50 =
oŕavits oras, -(s)õ, -t11 oras
oras |
hain, -haina, -.haina30 orashein
orasta |
ma, -q, -83 :
nurḿ nakkas orastama põllul hakkab oras tärkama
oŕa |
vits, -vitsa, -.vitsa30 =
oŕapuu kibuvits;
oŕavitsamari kibuvitsamari
org, oro, .orgo36 org
or |
ga'sḿ, -ga'smi, -.ga'smi37 orgasm
.
orgliga |
nõ = .
orgli |
nõ, -dsõ, -st5 =
oronõ =
orõnõ orglik
ori, oŕa, .orja43 ori; teenija; palgaline;
ma pei orjo, tei orjogaq tüü ma pidasin palgalisi, tegin töö palgalistega
ori |
hirś, -hirre, -hirt49 =
ohihirś kiigevõll
ori |
k, -gu, -kut13 orikas
oripuu, -, -d50 tala, murispuu
.
orjama, oŕadaq, .orja77 orjama
.
orjus, -õ, -t9 orjus
o'rkidi̬i̬ , -, -d50 orhidee
o'rnokki lü̬ü̬ mä üles lööma, mukkima;
kaeq kost sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq vaat kus sa oled ka enda üles löönud
oŕo, -, -t2 lastek orika meelitusnimetus ja kutsumishüüd
oro |
nõ, -dsõ, -st7 = .
orgliganõ orosti |
k, -gu, -kku38 orustik
or |
rav, -ava, -avat4 orav
orś, orrõ, ort49 õrs; kuhjavarras, koormapuu
orsika |
s =
orsika |
nõ, -dsõ, -st5 sihvakas
oŕõhtõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv oigama
os |
a, -a, -sa26 osa, jagu
osahta |
ma, -q, -83 < osahutma 1. nikastama;
osahti käe ärq nikastasin käe ära;
2. haiget kohta uuesti vigastama;
sa võit taad haigõt kotust kergehe ärq osahtaq sa võid seda haiget kohta kergesti vigastada
osah (
t )
u |
ma, -daq, -84 1. nikastuma;
2. haigele kohale viga saama;
ku haigõ jalg ärq osahus, sys saa maru hallus kui haige jalg viga saab, siis on väga valus
osah (
t )
us, -õ, -t9 nikastus
osahu |
tma, -taq, -da62 >
osahtama osaja |
go, -o, -ko27 pärandusosa
osa |
kund, -kunna, -.kunda32 osakond
osakäänüs*, -(s)e, -t11 < osas.ütlejä* osastav (kääne), partitiiv
osali |
k, -gu, -kku38 =
osali |
nõ, -(d)sõ, -st5 osavõtja, osasaaja, osaline
osani |
k, -gu, -kku38 osanik
osas .
ütlejä*, -, -t3 >
osakäänüs* osa .
täütjä, -, -t3 tegelane, osatäitja
osi, ośa, .osja43 osi
.
osli (
ga )|
nõ, -dsõ, -st5 =
ossõnõ okslik
oss, ossa, .ossa31 oks
os |
sav, -ava, -avat4 osav
osśo, -, -t2 =
oiśo =
uiśo =
usśo oinastall
ossõnda |
ma, -q, -83 oksendama
ossõndus, -õ, -t9 oksendus; lohakas töö, soperdus;
teiq valmis üte ossõndusõ tegid valmis ühe soperduse
ossõ |
nõ, -dsõ, -st7 = .
osli (
ga )
nõ .
ossõ |
nõ, -dsõ, -st7 oksene
ossõq, .ossõ, ossõt18 okse
.
ostma, .ostaq, osta61 ostma
ostus, -(s)õ, -t11 ost; ostmine
ostussihe =
ostussilõ :
lätt ostussihe läheb ostma, sisseoste tegema
ostussi (
h )
n ostmas, sisseoste tegemas
ostussist ostmast, sisseoste tegemast
otav, odava, odavat4 odav
otavli |
k, -gu, -kku38 odvavõitu
ots, otsa, .otsa31 1. ots; lõpp;
2. =
otsaedine laup, otsaesine
otś, otõ, ottõ, m omast ja osast .otsi, m alaleü otsilõ35 karu
.
otsa .
jäämä, .
lõpma, .
saama otsa jääma, lõppema, saama
otsaedi |
ne, -dse, -st7 =
ots [
2. ] laup, otsaesine
otsa (
h )
n otsas
otsakõrral otsakorral
otsaldaq otsatu(lt), tohutu(lt), väga;
otsaldaq rikas tohutult rikas
.
otsama, otsadaq, .otsa77 =
otsatama otsani (
st ) väga, päris; täiesti;
otsani vanast päris vanasti
.
otsapite (
h (
n )) otsapidi
otsa |
tama, -taq, -da82 = .
otsama (looma) tapma;
pühis otsatõdas tsiko pühadeks tapetakse sigu
otsatamiisi otsakuti
otsika |
nõ, -dsõ, -st5 :
kindit tetäs labatsit ja otsikaidsi kindaid tehakse labase koega ja sisse kootud silmustega
otsik |
pakaľ, -.pakla, -pakald22 hrl m jäme takk
.
otśma, .otsiq, otsi63 1. otsima;
2. tooma
v viima, järele tulema;
otsiq uma auto ärq! tule (
v mine) oma autole järele!;
3. indlema;
lehm otś lehm indleb
.
otsma |
nõ, -dsõ, -st5 otsmine
otspa |
ja, -ja, -ia28 leitseauk (rehetarest suitsu väljajuhtimiseks)
otsus, -(s)õ, -t, m osast -ssit11 = .
otsus, -õ, -t, m osast .otsuisi9 otsus
otsusta |
ma, -q, -83 otsustama
otsõldõ =
otsõldõmistõ otseti