objekt (tsihť)asi*(-)aśa (-).asja43, tsihťtsihi .tsihti36, kotus-(s)õ -t11läheme objektilemi lää tüükotusõ pääle;millised on teie uurimisobjektid?määntsit asjo ti uurit?;raamatust sai pilgete objektraamat sai pilkamiisi tsihis v märḱlavvas;
odavalt odavahe
, odavalõodavamaltodavambast, odavampa;rongiga sai linna odavamalt kui bussigarongigaq sai liina odavampa ku bussigaq;
odavise sport oda.hiitmi|ne-se -st5, oda|hiideq-.hiite -hiidet18, oda.viskami|nõ-sõ -st5odaviskajaodahiitjä, odaviskaja;
odekolonn nuhe|vesi*-vi̬i̬ -vett42, .nuhkõ|vesi*-vi̬i̬ -vett42, kölni|vesi-vi̬i̬ -vett42, kolmõ.kõrd|nõ-dsõ -sõt6ma panen odekolonni kama panõ haisu v nuhet ka pääle;
oder kesev v kesvkesvä .kesvä35otradest jahvatatakse tangu, kruupi ja jahukesvist tetäs suurmit, kruupõ ja jahhu;odrakaraskkesväkarasḱ;odratangudkesväsuurmaq;
ogar ulľulli .ulli37, rum|maľ-ala -alat4, (.)puuduli|nõ-(d)sõ -st5, (.)puuduli|k-gu -kku38, segä|ne-dse -st7, pääst segi
, .oigõ- -t3vanadusest ogaraks läinudvanast pääst segi ärq lännüq v ärq käändnüq;ogar vanameesoigõ vanamiiś;naerab end ogaraksnaard hindä likõs;
oh ohoq
, .tohho(q)
, tohoh
, tohoq
, või(q)
, võih
, võehoh, pole viga!ohoq, olõ-iq hätä!;oh sellest pole midagi!tohoq, tuust olõ-iq midägiq!;oh kui ilus!võiq ku illos!;oh tuleks juba kevad!no tulnuq joba kevväi!;
ohi hrl m uhiuḣa .uhja44, ohioḣa .ohja44ohjad on Jüri käesuḣaq ommaq Jüri käen;õpetaja hoidis klassi ohjeskuuľmeistre hoiť klassi vaossin;
ohjama .uhjamauḣadaq .uhja77, pi|dämä-täq -ä59ohjab hobustpidä hobõst;Mati on kaua osakonda ohjanudMati om kavva osakunda juhťnuq;mässu ei suudetud enam ohjatamässü jouda es inämb uḣadaq v vaossin hoitaq;
ohjeldama tagasi .hoitma
, pi|dämä-täq -ä59, vaossi(h)n .hoitmaviha ohjeldamavihha tagasi hoitma;
ohutu .julgõ- -t3, oholdaq
, sõbra|nõ-dsõ -st7, kaidsõ|t-du -tut1videvikus on ohutum luurele minnahämärägaq om julgõmb luurama minnäq;see on ohutu kohttaa om julgõ kotus;jääge ohutusse kaugusse!jäägeq julgõ kaugusõ pääle!;keskkonnaohutu pesemisainekeskkunnalõ oholdaq mõskmisollus;see madu on tegelikult ohututaad siugu piä-iq joht pelgämä;see koer on ohututaa pini om sõbranõ v sõbõr;
ohutus ärq.hoitmi|nõ-sõ -st5, .julgus-õ -t9, .kimmüs-e -t9, .julgõolõ|ḱ-gi -kit13tuleohutustulõ iist hoitminõ v tulõ ärqhoitminõ;ohutushoidõ̭nnõtusõ ärqhoitminõ;liiklusohutusoholdaq v julgõ liikminõ v liikmisõ julgõolõḱ;ohutuse huvides paigaldati ristmikule valgusfooret olnuq julgõmb, panti tiiristi pääle valgusfuuŕ;
ohver 1. annõq.andõ annõt19, annus-(s)õ -t11, asiaśa .asja43, kahikaḣa .kahja43, .ohvri- -t1kevadel enne karja väljalaskmist tegi karjus õlut ja kutsus küla peremehed ja -naised karjaohvrit joomakeväjä inne kaŕa vällälaskmist tekḱ kaŕus ollõ ja kutś külä perremeheq ja pernasõq kaŕakaḣalõ;metsavaimudele viidi ohvriks osa jahisaagistmõtsavaimõlõ viidi annis osa jahisaaki;sellist ohvrit ei saa ma vastu võttasäänest ohvrit saa-iq ma joht vasta võttaq;2. .ohvri- -t1maavärina ohvridmaavärinä ohvriq;ohvriterohke õnnetushulga ohvridõgaq õ̭nnõtus;sõjaohvridsõ̭an hukkasaanuq;langesime pettuse ohvrikssaimiq pettäq;
ohverdama .andit .andma v tu̬u̬ma v vi̬i̬mä
, ohvõrda|ma-q -83, ohvri|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90
oi või(q)
, või(a)h!
, võe(h)
, õukaoi kui ilus!võiq ku illos!;oi, mis nüüd saab?võih, miä noq saa?;oi sa pagan!kaeq kuradit!;oi-oi!või-või! v võiakõnõ!;oi-oi kui valus!või-võiakõnõ ku hallus!;
okei .olkõq pääle
, .olkõq
, sõ̭s
, hää om
, no hää
, .olkõq noh
okkaline nõgla|nõ-dsõ -st7, nõglu|nõ-dsõ -st7, nõgloli|nõ-dsõ -st5, uhaja|nõ-dsõ -st5, .ohkma|nõ-dsõ -st5okkaline põõsasnõglanõ puhm;okkalise iseloomugaohtjadsõ v ohkmadsõ loomugaq v terävide nukkõgaq;ära ole nii okkaline!olku-ui nii ohkmanõ v kärbäne!;ta haridustee oli okkalinetimä koolinkäümine olľ ütś risť ja viletsüs;
oks ossossa .ossa31kuuseokstel ripub palju käbisidkuusõossõ külen om hulga kukkõ;oksakohtossakotus;ladvaoksladvaoss;
olelema (olõma(h)n) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, el|ämä-läq -ä69, videl|emä-däq -e85plaan, mis oleleb vaid paberilplaań, miä om olõman õ̭nnõ paprõ pääl;mõis võis oleleda talupoegade töö najalmõisa võisõ elläq talomiihi tüü nõ̭al;
olema olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58tüli oleks võinud olemata ollatülü (olõssiq) võinuq ka olõmaldaq ollaq;olemas olemaolõman olõma;ära olemaärq olõma;lakkas olemasthäädü ärq, lõppi ärq, sai otsa;toas polnud kedagitarõn olõ-õs kedägiq;olgugiolkõq pääle, (et);las olla pealegi!olkõq pääle!;olnu peale enam ei mõeldudmiä olľ (olnuq), tuu pääle inämb es mõtõldaq;täna on vihmane ilmtäämbä om saonõ ilm;meil ei ole midagi süüameil olõ-iq midägiq süvväq;mul on su abi vajamul om su api vaia;olijaolõja;
olemasolu olõmi|nõ-sõ -st5, olõma(h)nolõmi|nõ-sõ -st5, olõma(h)nolõ|ḱ-gi -kit13
olematu olõmaldaq
, (tu̬u̬, midä) olõ-iq olõma(h)njuhtunut ei saa olematuks tehamiä om olnuq, tuu om olnuq v miä tettüq, tuu tettüq v miä om olnuq, tuud tagasi võttaq ei saaq;
olematus olõmaldaqol|o*-o -lo26, olõ-i-mi|nõ*-sõ -st5kadus olematusessekattõ suutumas ärq;olematus võiks ka olemata ollaolõmaldaqolo võissiq ka olõmaldaq ollaq;
olemine olõmi|nõ-sõ -st5, olõnǵ-i -it13, ol|o-o -lo26pärast sauna oli kohe teine oleminepäält sanna olľ õkva tõ̭nõ olõminõ;
olemus lu̬u̬mloomu lu̬u̬mu31, lu̬u̬mus-õ -t9, olõ|ḱ-gi -kit13, säs|ü-ü -sü26, tsä|dsü-dsü -tsü26, ma|gu-o -ku27ta on oma olemuselt hea inimenetä om loomu poolõst hää inemine;see poiss on olemuselt heataa poisś om süämest hää;mis on selle asja olemus?miä taa aśa tsädsü om? v miä taa asi om?;õige sepp tunneb raua olemustõigõ sepp tund ravva maku;
olend el|läi-äjä -äjät4, hingeli|ne-se -st5, eloli|nõ-sõ -st5, ollus†-(s)õ -t11seened on elusolendidseeneq ommaq elolisõq;vees elutsevad olendidviieläjäq;maavälised olendidilmaruumi eläjäq;väike armas olend v asinunńo;väike olendplõkś;
olenema olõnõ|ma-daq -89see ei olene minusttaa olõnõ-iq minost v maq ei saaq (tahaq) midägiq tetäq;see oleneb meisttaa asi om miiq tetäq;maju köetakse ilmastikust olenevaltmajjo kütetäs ilma perrä;olenemata sellesttuu pääle kaemaldaq;
olesklema videl|emä-däq -e85, moľo|tama-taq -da82, peelüske|(l)lemä-lläq -(l)le86, .pussõlõmapussõldaq .pussõlõ85, lehmä|tämä-täq -dä82, .hapnõmahapadaq .hapnõ kesks hapanuq75ta oleskles terve suve mererannastä videli terve suvõ otsa mere veeren;omas koduski pole olesklemiseks aegaläpe-iq hapadaq uman kotongiq;
oletama .arvamaarvadaq .arva77, .pakmapakkuq paku64, ette kujotama
, .pelgämäpe(l)lädäq .pelgä77oletasin, et kohtan siin sõpraarvssi, et trehvä tan sõpra;oletamisihülü pääle;
oletatavasti arvadaqoletatavasti on tegemist tarandkalmegaarvadaq om tuu tahrakalmatu;
oletus .arvami|nõ-sõ -st5, .pakmi|nõ-sõ -st5oletus pidas paikaarvaminõ olľ õigõ;selle kohta oli mitmeid oletusituu kottalõ olľ mitmit pakmiisi;
olev kiiľ olnus.ütlejä*- -t3, olõjakäänüs*olõjakäänü(s)se olõjatkäänüst11
olevik olõvi|k-gu -kku38, seo ilma aig
, ollõv|aig*olõv(a)ao v ollõvao olõvat.aigo v ollõv.aigo36
olu olõmi|nõ-sõ -st5, olõ|ḱ-gi -kit13, ol|o-o -lo26, (elo)sais(-)saiso (-).saiso37elab rasketes oludeseläs väegaq halvastõ;kehvade olude kiustehõela elo pääle kaemaldaq;olude sunnil tuli töökohta vahetadaelo sunnil pidi tüükotust vaihtama;ta on osanud oludega kohanedatä om mõistnuq hinnäst elo perrä säädiq;eluoluelämine-olõminõ v elokõrd;see on läti päritolu sõnataa om läti keelest peri sõ̭na;ilmastikuoludilm;teeolud onkehvadtiiq ommaq kehvän saison;
olukord saissaiso .saiso37, aśalu|gu-u -ku27, olõmi|nõ-sõ -st5sattus keerulisse olukordatrehväś v johtu segätsehe saiso;sellises olukorrassääntsen saison;
oluline .tähtsä- -t3, (pää).tähtsä- -t3olulisemtähtsämb;ta ei pidanud seda jutuajamist eriti olulisekstä es piäq tuud jutuajamist väegaq tähtsäs;homseks ennustatakse oluliste sademeteta ilmahummõnis lubatas pia kuiva ilma;ta seisund pole oluliselt halvenenudtimä sais olõ-iq palľo halvõmbas lännüq;
olustik elämine-olõminõelämise-olõmisõ elämist-olõmist5, el|o-o -lo26, elo|kõrd-kõrra -.kõrda30, olõmi|nõ-sõ -st5, kesk|kund-kunna -.kunda32raamatus oli põhjalik olustikukirjeldusraamatun olľ elämine-olõminõ süvilde kirja pant;külaolustikküläelo;
oma 1. um|a-a -ma24, .hindä
, (inemine) um|a-a -ma24võta oma kott!võtaq hindä v uma kotť!;meil on söök omast käestmeil om süüḱ (esiq)hindäst;laps tegi oma sõrmele haigetlatś tekḱ umalõ näpolõ haigõt;Peetri nägu oli mustem kui Sandri omaPiitre nägo olľ mustõmb ku Sandril;sünnipäeval olid ainult omad inimesedsünnüpääväl olliq õ̭nnõ umaq (inemiseq);kumbki ajab oma jorukuagiq aja umma jorro;lahkus töölt omal soovillätś tüült esiq ärq;meie omad on kõik pulmasmiiq rahvas ommaq kõ̭iḱ saajan;omade asi, küll lepivad äraummi asi, külh lepüseq;soovisime talle ka omalt poolt õnnesoovõmiq tälle ka hindäst õ̭nnõ v soovõmiq tälle õ̭nnõ ka hindä puult;omal jõulummajoudu;omaks võtmaumas v osas võtma;ta ei tahtnud võõraid kombeid omaks võttatä es tahaq võõrast muudu osas võttaq;2. ütśüte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35, määne.määntse v .mändse määnest23, mõ̭nimõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41kala oli oma kolm kilo raskekala olľ mõ̭ni kolm killo rassõ;väljas oli oma 30 kraadi külmavälän olľ ütś 30 kraati külmä (külq);
omaaegne inneski|ne-dse -st5, innembä|ne-dse -st5, kolmõhavva|nõ-dsõ -st7see kivihoone on omaaegne magasiaittaa kivist hoonõq om inneskine magasiait;
omadus umahus-õ -t9, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37, viiśviie viit49, viiśviisi .viisi37aine omadusedollussõ umahusõq;omadus kergesti süttidamuud kergehe palama minnäq;igal inimesel on häid ja halbu omadusiegäl inemisel om häid ja halvo külgi;
omaette .hindä man
, .hindäette
, umaette
, eräl(d)e
, eräku(l)lõ
, eräkultkas lähme koos või igaüks omaette?kas läämiq ütenkuun vai egäütś hindäette?;laulab omaettelaul hindäette;tal oli omaette tubatäl olľ erälde tarõ;ta tahab omaette ollatä taht eräkullõ ollaq;
omafinantseering uma pannus
, .hindä rahaomafinantseering pidi olema 20% projekti kogumaksumusestuma pannus pidi olõma 20% kõ̭gõst projekti rahast;
omahind umahindumahinna umma.hinda30müüb alla omahinnamüü alla ummahinda v müü alt umahinna;
omama (kinkalgiq) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, umas pidämätutvun autot omava meesterahvagataha tutvas saiaq meesterahvagaq, kinkal om auto;
omamoodi ummamu̬u̬du
, esiqmu̬u̬duigaüks sai asjast omamoodi aruegäütś sai aśast ummamuudu arvo;
omandama 1. .hindäle .saama v perimäomandas autopere hindäle massina;immuunsus võib olla kaasa sündinud või elu jooksul omandatudtõvõkimmüs või ollaq kas üten sündünüq vai elo joosul saad;2. (ärq) .oṕmaoppiq opi 3. k opṕ v opis63keelt omandamakiilt (ärq) oṕma;
omandus umandus-õ -t9, um|a-a -ma24elamu on minu isiklikus omanduseselämine om mu hindä uma;
omane um|a-a -ma24, uma|nõ-dsõ -st7, mu̬u̬du
, umali|k-gu -kku38omaseks saanud paigadumas saanuq kotussõq;ta tundus algusest peale väga omanetä paistu joba edeotsast väega uma;omase meelelaadiga inimeneumaveline;see on talle omaneseo om timä muudu;
omanik umani|k-gu -kku38, .perre|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, perna|(a)nõ-(a)sõ -ist8sellel varandusel peab ikka omanik ka olemataal varandusõl piät õ̭ks perremiiś v pernaanõ kah olõma;koera endine omanikpini inneskine perremiiś v pernaanõ;uus rekordiomanikvahtsõnõ rekordiumanik;
omapead ummapääd
, .hindäettekari läks omapead viljakari lätś ummapääd vilä sisse;ta ei osanud omapead kuhugi minnauma päägaq mõista-as tä kohegiq minnäq;vanad elasid omapeadvanaq elliq hindäette;lapsed jäid omapead kojulatsõq jäiq ütsindä kodo;
omapoolne: ma ei ole selleks omapoolseid pingutusi teinudmaq olõ-iq tuu hääs esiq midägiq tennüq;;
omapära (uma) nä|go-o -ko27, esiqerä(li)süs-e -t9, uma|perä-perä -perrä24, esiqmu̬u̬desiqmoodu esiqmu̬u̬du37, umamu̬u̬dumamoodu ummamu̬u̬du37kuppelmaastik on Võrumaa looduse omapärakunńmaa om Võromaa luudusõ umamuud;jahipidamise omapäradjahi esiqmooduq;Võrumaa omapära töörühmVõromaa uma otśmisõ tüürühm;
omapärane ummamu̬u̬du
, esiqsuguma|nõ-dsõ -st5, esiqmu̬u̬duomapärane inimeneummamuudu inemine;see on linna omapärasemaid ehitisitaa om liina ütś esiqsugudsõmb hoonõq;
omariiklus: omariikluse sünduma riigi tekkümine;
omasoodu umma tiid v rata
, ummamu̬u̬duaeg kulub omasooduaig lätt ummamuudu v umma tiid;ohjad olid lõdval ja hobune astus üsna omasooduuḣaq olliq lobõhõlõ ja hopõń lätś umma tahtmist;
omastama .hindäle .saama v .võtma
, umas tegemätaim omastab mullast mineraalaineidkasv saa hindäle maa seest mineraalõ;omastas pettusega suure hulga rahasai pettüsegaq hindäle hulga rahha;
omavoli umavoliumavoli ummavolli26, meele|vald-valla -.valda33, seto kiiľ vooľa- -t2sellise omavoli vastu oldi jõuetudsääntse umavoli vasta es saaq;
omavoliline .hindä voligaqomavoliline ümberehitushindä voligaq v lualdaq tett ümbreehitüs;
omavoliliselt uma v .hindä voligaqtoo vanamees elas võõras majas omavoliliselttuu vanamiiś elli võ̭õ̭ran majan uma voligaq;
omavolitsema .hindä voligaq tegemä v tallitamaehitaja ei tohi projekti kallal omavolitsedaehitäjä või-iq projekti hindä voligaq muutaq;
ometi ummõ(h)t(õ)
, umõta
, õmõta
, .niäle†ometi(gi)ummõhtõ(giq);nüüd peab ta ometi vastamanoq piät tä ummõhtõ vastama;mine ometi ära!mineq no ummõhtõ ärq!;viimaks ometi kodus!peräkõrd ummõhtõ koton!;no aita mind ometi kuidagi!avidaq no minno kui niäle!;no saada ometi keegi linna!saadaq no kiä niäle liina!;
omistama (umas) .arvamaarvadaq .arva77, .andma(.)andaq anna66tulele on omistatud maagilist jõuduarvati, et tulõl ollõv nõiduslinõ vägi;rahvasuu omistab rebasele kavaluserahvasuu pidä rebäst kavalas;
onn majakõ|nõ-sõ -ist8, lü̬ü̬v́löövi lü̬ü̬vi37, hurdsi|k-gu -kut13, löövi|ts-dsä -tsät13, lobotka- -t3, koomi|ts-dsa -tsat13, .putka- -t3, onńonni .onni37tema väike madal onn oli akende ja korstnatatimä tsilľokõnõ mataľ majakõnõ olľ ilma aknidõ ja korsnaldaq;jahionnjahimaja;poisid tegid endale puu otsa onnipoiskõsõq teiq hindäle puu otsa onni;
onu (imä veli) un|o-o -no26, (esä veli) lelllellä .lellä35onupoegunopoig v lelläpoig;onutütarunotütäŕ v lellätütäŕ;ära karda, see on hea onu!peläku-iq, tä om hää uno!;
oo o(o)hoh
, oo
, vai-vai
, võehoo, keda ma näen!ohoh, kedä ma näe!;oo, muistsed vägilased!hõi, muistidsõq vägimeheq!;oo kuidas ma koju igatsen!võeh, kuis ma kodo taha!;oo kui suureks sa oled kasvanud!vai-vai, ku suurõs sa olõt kasunuq!;
oode oodus-(s)õ -t11ooteloodussillaq, oodussin, oodussõn;varitsejad jäid ootelepaśjaq jäiq uutma;ooteks pakuti võileibaoodussõs pakuti võidu-leibä;lõunaoodesüümaig;
ookean ilmamer|i-e -d m umak ja osak -ri41, suuŕmer|isuurõmere suurtmerd m umak ja osak .suurimerri41Vaikne ookeanTasalik ilmameri;
ootus u̬u̬tmi|nõ-sõ -st5, oodus-(s)õ -t11läks üle ootuste hästilätś parõmbahe, ku mõistõti arvadaq;ootuspäraneoodõt, arvat, uutaq, arvadaq;ootus ei läinud täideoodus lää-äs täüde;
operatsioon 1. opõratsi|u̬u̬ń-ooni -u̬u̬ni37, tegemi|ne-se -st5masin täidab operatsioone kiiresti ja eksimatultmassin tege opõratsiuunõ kipõstõ ja essümäldäq;sõjaline operatsioon oli edukassõ̭alinõ opõratsiuuń lätś kõrda;sõjaline operatsioon(luulõlidsõlt) väe viirdümine;2. .lõikus-õ -t9kirurg teeb mitu operatsiooni päevaskirrurǵ tege mitu lõikust päävän;
opereerima toimõnda|ma-q -83, .lõikamalõigadaq .lõika77opereeris suurte numbritegatoimõnď suuri nummõrdõgaq;
oranž pihlõ|nõ-dsõ -st7, orantśorandsi o.rantsi37seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljastuud panti vanast palľos, ku pihlõnõ rõivas olľ sälän;
oras oras-(s)õ -t11, (viläl ka) ätäľädäli v ädälä ädälit v ädälät4lambad on orasele läinudlambaq ommaq orassõhe lännüq;põllul hakkab oras tärkamanurḿ nakkas orastama v põld nakas üles tulõma;
orel muus m hõril|aq-(i)dõ -it4orelimeistrid Kriisadhõrilameistreq Kriisaq;
oreool (avvu)paistõq(-).paistõ (-)paistõt18, (avvu).paistus-õ -t9, pühä.paistus-õ -t9ingel laskus taevast alla ja oreool oli ümber peaingli tulľ taivast alla ja paistus olľ ümbre pää;
org orgoro .orgo36Mustjõe orgMustajõ̭õ̭ org;sälkorgorg, tsori, oja, oit;uhtorgvii kakut org;
orgaaniline 1. loona*-sõnnik on orgaaniline väetissitt om loonaväetüs;orgaaniline keemiahüdsäsnikkeemiä;2. .hindäst .mõistaq
, loomu poolõstorgaaniline vastumeelsussisemäne vastaolõḱ;
organ ammõ|ť-di -tit13riigiorganriigiammõť; 1. kq kaelund
originaal .ehtsä- -t3, edimä|ne-dse -st5, origi|naaľ-naali -.naali37, edimäne kujo
, .meistre tettkelle käes on lepingu originaal?kink käen om ehtsä lepünǵ?;jutu originaal on hävinudjutu edimäne kujo om häönüq;
orjus .orjus-õ -t9pärisorjusperis- v maaorjus;sügisel hakkab kooliorjus pealesügüse nakas kooliorjus pääle;
ork or|a-a -ra26, tik|k-u -ku37astus terava orgi otsaastsõ terävä ora otsa;kohendas lõkkes tukke pika orgigakobisť tunglit pikä tapitsagaq;hambaorkhambatikk;
orkaan marupöörüs-(s)e -t11, (tuulõ)pöörüs-(s)e -t11, hurri|kaań-kaani -.kaani37ja siis tuli merel tohutu orkaanja sis tulľ mere pääl üles perädü marupöörüs;
ortodoksne .õigõusoli|nõ-dsõ -st5, .õigõ.uskli|nõ-dsõ -st5, vinne uso
ortograafia .õigõkirotus-õ -t9, .õigõ|kiri.õigõkirä .õigõt.kirjä43, kirä|viiś-viie -viit m päälek -viijile v -viisi -.viisi-viie -viit49v -viijile#-viisi -.viisi
37lugemine on lapsel juba selge, kuid ortograafiat peab veel õppimalugõminõ om latsõl joba selge, a õigõtkirjä piät viil oṕma;
ortopeedia med ortopeediä- -t3ortopeediline taldjalasäädmistall;
osa os|a-a -sa26, ja|go-o -ko27, jup|ṕ-i -pi37talle pakuti osa uues filmiställe pakuti ossa vahtsõn filmin;linna vanem osa asub järve ääresvanõmb jago liinast om järve veeren;osa maast oli odra, osa kartuli alltõõsõ jao maa pääl olľ kesev, tõõsõ pääl kardohk;lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokkuvõtť luku jupõs ja panď vahtsõst kokko;meile sai osaks suur õnnmeile trehväś v sai suuŕ õ̭nń;selles osas ma pole nii kindeltuun aśan ma olõ-iq nii kimmäs;sulle on ka neid hädasid osaks langenudsul naid häti om kah tulõhunuq;
osake pu|tin-dina -dinat4, ki|põń-bõna -bõnat4elementaarosaketsibiputin;tolmuosaketolmukipõń;oleks inimesel noorena osakegi seda tarkust, mis vanas easolõssiq inemisel noorõn iän kipõńgiq tuud tarkust, miä vanan iän;
osakond osa|kund-kunna -.kunda32osakonnajuhatajaosakunna juhť(ja) v juhataja;
osalema ossa .võtma
, üte(h)n tegemä
, osalinõ olõmaon aktiivselt osalenud näiteringi töösom virgalt käünüq näütemängotsõõrin v om näütemängotsõõrin tegijä olnuq;võistlusel osalevad koolidvõistlusõst ossavõtjaq kooliq;osalemineossavõtminõ;
osaline 1. osali|nõ-sõ -st5, jagoli|nõ-sõ -st5, jagoni|k-gu -kku38, osali|k-gu -kku38siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonikus, muido jäät ilma!;kas sina ka selles asjas kuidagi osaline oled?kas saq kah taan aśan kuigimuudu man olõt?;peaosalinepääosatäütjä;2. osali|k-gu -kku38, osali|nõ-dsõ -st5, mittetävveli|k-gu -kku38, jaoldõ|nõ-dsõ -st5täielik või osaline kuuvarjutustävveline vai osalinõ kuuvaŕotus;
osaliselt .jaoldõ
, jaolt
, osalidsõlt
, osastesinemiskava on osaliselt muudetudülesastmiskavva om jaoldõ muudõt;
osalt osast
, .jaoldõ
, jaolt
, mõ̭nõst jaostosalt õige, osalt vale vastusosast õigõ, osast võlsś vastus;
osavõtlik hooli|k-gu -kut13, hoolika|nõ-dsõ -st5, ha(l)lõli|nõ-dsõ -st5, .lahkõ- -t3, osa.võtja- -t3ta on teiste murede suhtes osavõtliktäl om tõisi hallõ v tä võtt tõisi murrõst ossa;ema on ikka osavõtlikimä iks halõstas;
osavõtmatu hu̬u̬ľmaldaq
osavõtt os(s)a.võtmi|nõ-sõ -st5osavõtt oli aktiivneossa võeti himogaq;
oskama .mõistma.mõistaq mõista61, .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, ti̬i̬dmäteedäq tiiä66, .taidma(.)taidaq taia66, .taltma.taltaq talda61, .pulmama†pulmadaq .pulma77see mees oskab iga töödtaa miiś mõist ekä tüüd;ma oskan võru keeltma mõista võro kiilt;ma ei oska ühtegi sõna läti keeltma taia eiq üttegiq sõ̭nna läti kiilt;ma ei oska mitte mingit teist keeltma pulma-iq määnestkiq tõist kiilt;ma ei oska üldse seda keeltma ei tiiäq üttegiq sõ̭nna taad kiilt;poeg oskab aednikutöödpoig tund aidnigutüüd;kas sa oskad mulle öelda, millal ta kodus on?kas sa mõistat mullõ üldäq, kuna tä koton om?;
oskamatu .mõistmaldaqta on kirjaoskamatutä tunnõ-iq kirja;oskamatu kasutusmõistmaldaq tarvitaminõ;oli oma töös oskamatues mõistaq umma tüüd;
oskus .mõistmi|nõ-sõ -st5, .tundmi|nõ-sõ -st5, ti̬i̬dmi|ne-se -st5, .taidmi|nõ†-sõ -st5, .tarku|s-(sõ) -(s)t10, kunsťkunsti .kunsti37ametioskusedammõditundminõ;arvutioskuspuutrimõistminõ;esinemisoskusülesastmiskunsť;oskuskeeleräalakiiľ;mesinikuoskused oli ta isalt saanudmesinigutarkusõq olliq täl esäst;
ost .ostmi|nõ-sõ -st5, ostus-(s)õ -t11, kraaḿkraami .kraami37, kaupkauba .kaupa30ost ja müükostminõ ja müümine;see raha on raamatute ostukstaa raha om raamatidõ ostmisõs;pani ostud kottipanď kraami kotti;see oli hea osttaa olľ hää kaup;
ostuvõime (.ostmisõ) võim(-)võimu (-).võimu37, (ostus)võimrahval pole ostuvõimetrahval olõ-iq võimu ostaq;
osutama .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77osutas sõrmega metsa poolenäüdäś ńapogaq mõtsa poolõ;väljakaevamised osutavad, et siin on olnud linnusvälläkaibmisõq näütäseq, et tan om olnuq liin;
osutuma .vällä tulõma
, .selges .saama
, .selgü|mä-däq -80teade osutus väljamõeldisekstulľ vällä, et teedüs olľ võlsś;
ots otsotsa .otsa31, perä|ots-otsa -.otsa31, tret|ť-i -ti37juuste otsad on haralisedhiussidõ otsaq ommaq lahki;kõrgete otstega voodikorgidõ otsõgaq säng;ees- ja tagaotsedeots ja peräots;otsast otsani täis kirjutatud paberotsast otsaniq täüs kirotõt papõŕ;talvel nagu ei tulekski otsatalv́ niguq es tahtnugiq otsa saiaq;tema ots oli hirmustimä (perä-)ots olľ hirmsa;teeotstiiots;elu otsiä ots;tegi musti otsitekḱ mustõ otsõ v trette;laev andis otsadlaiv pästeti köüdüssist vallalõ;hüppa reeotsale!kargaq riiperä pääle!;
otsa .otsa
, läbirong sõitis autole otsaronǵ sõiť autolõ otsa;jutt sai otsajutt sai otsa;otsa jäämaärq jäämä;otsa jäämaotsa lõpma;otsa lõppemaotsa saama;otsa saamaläbi saama;otsa saamaotsa saama;aeg sai otsaaig sai läbi;õhtu otsa ei räägitud sõnagikõ̭gõ õdagu es kõ̭nõldaq ütte sõ̭nna;
otseselt .õkva
, .õkvaltteda see küsimus otseselt ei puudutanudtimäle tuu hädä õkva es putuq;otseselt paha pole talle keegi öelnudõkva halvastõ olõ-iq tälle kiäkiq ülnüq;
otsima .otśma.otsiq otsi63taga otsimatakan otśma;taga otsimahagõma;taga otsimaperän otśma;otsijaotśja;otsitav infotahet v otsit teedüs;otsib korteritotś kortinat;mis ta sinna otsis?midäs tä sinnäq otsõ v tükke?;käis tööd otsimaskäve tüüd otśman;otsib prille tagaotś prille takan;üles otsimaüles v perrä otśma;
otsing .otśmi|nõ-sõ -st5, otsing-u -ut13otsingud lõpetati pimeduse saabudesotśminõ lõpõtõdi ärq, ku pümmes lätś;
otstarve mõt|õq-tõ -õt18, ammõ|ť-di -tit13, tarvitus-õ -t9mis otstarve sellel asjal on?mis mõtõq taal aśal om? v mink jaos taa asi om?;rikkis raadio ei täitnud enam oma otstarvetkatśkinõ raadio es tiiq inämb umma tüüd;
otsus otsus-(s)õ -t m osak -ssit11, .otsus-õ -t m osak .otsuisi9, nõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37õige otsusõigõ otsus;otsusele jõudmaotsust ärq tegemä;kohus läks otsust tegemakohus lätś otsust tegemä;
otsustama otsusta|ma-q -83, .paika .pandma
, .vällä .märḱmäotsustav lahingotsustaja laheng;homne mäng otsustab medalisaajadhummõninõ mänǵ pand medälisaajaq paika;tühjale platsile otsustati ehitada majatühä platsi pääle märgiti maja ehitäq;jättis kõik teiste otsustadajätť kõ̭iḱ tõisi tetäq;otsustab inimese üle tema tegude järgikaes inemist timä tekõ perrä;kohus otsustabkohus tege otsusõ;
otsustavalt .kimmähe
, .julgõhe
, .selgehe
, .selge sõ̭nagaqteatas otsustavalt, et on kõigeks valmisanď julgõhe teedäq, et om kõ̭gõs valmis;
