Sisseminek

ńaagu|tama, -taq, -da82 näägutama

na|anõ, -asõ, -ist8 naine

naar, naaru, .naaru37 naer

naarah(t)us, -õ, -t9 naeratus

naaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv naeratama, naeratlema; ullikõnõ naaratõllõs lollike naeratab kogu aeg

naaris, .naari, naarist22 > .nakri

naariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naaraskõ(l)lõma

naarukillaq naerukil

naaruli|nõ, -dsõ, -st5 = naaru|nõ, -dsõ, -st7 naerune

naaru|tama, -taq, -da82 naerutama

naarutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv naarutama

naasõli|nõ, -dsõ, -st5 abielus; naasõlinõ miiś e naasõmiiś naisemees, abielumees

naba|hain, -haina, .haina30 tedremaran (taim)

naba|varś, -varrõ, -vart49 nabaväät

nagahama, .naadaq, naka e nagaha88 = nakkama hakkama; naasõq nakasõq e nagahasõq tüüle naised hakkavad tööle

naglali|nõ, -dsõ, -st5 = nagla|nõ, -dsõ, -st7 1.naelane; 2. naelu täis; kõva (nt herne kohta); naglalidsõq lavvaq naelu täis lauad

ńa|go, -o, -ko27 = nägo nägu; väljanägemine, välimus

naha|nõ, -dsõ, -st7 nahkne

nah|hin, -ina, -inat4 nahin

nahk, naha, .nahka33 nahk

.nahku|ma, -q, -83 : süüḱ (supṕ, pudõr, kiisla) om ärq nahkunuq söögile (supile, pudrule, kaerakilele) on nahk peale tekkinud

nahu|tama, -taq, -da82 nahutama

naistõpuna|hain, -haina, -.haina30 naistepuna (rohttaim)

nakah(t)aja, -, -t3 = nakkaja 1. nakkus, nakataja, nakkav; nakahtaja tõbi nakkushaigus; 2. ettevõtlik, hakkaja, algatusvõimeline; tä om väega (pääle)nakkaja inemine ta on väga hakkaja inimene

nakah(t)us, -õ, -t9 = nakkus 1. hakatus; alustus; 2. ettevõtlikkus, algatusvõime; 3. nakkus

naḱas, nakḱa, naḱast22 = nakjas, .nakja, nakjast22 = takjas takjas; nakjaq nagahasõq rõividõ külge takjad hakkavad riiete külge

nakatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nakahtama

nakkama, nakadaq e .naadaq, nakka77 = nagahama hakkama; pühiq nakkasõq pääle hummõń pühad algavad homme

nakl, nagla, .nakla45 = nagõl

naksah(t)us, -õ, -t9 naksatus

nali, na(l)ľa, .nalja e .nalľa43 nali; naljajutt; anekdoot; imelik juhus; kynõlõq tuud nalja! räägi seda nalja v anekdooti!; säänest nalľa olõ-i joht inne olnuq sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud

na(l)ľa|kas, -ga, -kat15 = na(l)ľanõ imelik; naljakas; no taa asi nakkas tan külh jo väega naľakas kiskma no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma; sa olõt nii naľakas, sinno õkva naarat sa oled nii naljakas (v ka imelik), et ajad päris naerma

na(l)ľalt naljalt, lihtsalt

na(l)ľa|tama, -taq, -da82 naljatama

napistõ = ńapostõ = näpostõ napilt, kasinasti; rõivast om ńapostõ, ei tiiäq, kas saa püksele riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub

ńap|p, -o, -po37 = näpp näpp, sõrm

.napsama, napsadaq, .napsa77 = .näpsämä napsama, näpsama

ńara|k, -gu, -kut13 närakas

ńardsa|k, -gu, -kut13 narts; närakas; närune; tä om ńardsagu loomugaq ta on näruse iseloomuga

ńardso|tama, -taq, -da82 = nördsütämä = nürdsütämä kortsutama

ńardsõtuhe = ńardsõtulõ näruselt; pidi hinnäst ńardsõtuhe üllen käitus näruselt

.naŕma, .narriq, narri63 narrima

narmi|nõ, -dsõ, -st7 narmane

narmõnda|ma, -q, -83 = narmõ|tama, -taq, -da82 = ńardsõtama

ńaro|nõ, -dsõ, -st7 närune

ńarotsõhe = ńarotsõlõ näruselt

narŕ, narri, .narri37 narr, rumal

ńarts, ńardso, .ńartso37 = närts narts; lapp

.ńartsu|ma, -daq, -80 = .nörtsümä = .nürtsümä kortsuma; ńartsunuq ündrik kortsunud seelik

nassõlda|ma, -q, -83 nuuskima

nauď, naudi, .naudi37 raha, vara(ndus), nodi; timä massassiq külh, a täl olõ-i nii palľond naudi ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha

ńaugah(t)us, -õ, -t9 näugatus

.ńaugma, .ńauguq, ńavvu64 näuguma

.ńaugõlõma, ńavvõldaq, .ńaugõlõ85 korduv näuguma; virisema

needilde niimoodi; needilde passis parõmbahe niimoodi sobib paremini

neeläh(t)ü|mä, -däq, -84 jahtuma; jahenema; pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!

neelähü|tmä, -täq, -dä62 > neelähtämä

neelüske|(l)lema, -lläq, -(l)le86 kugistama; ahnitsema

neeveľ, -i, -it4 sõim kurivaim, pagan; ah sa neeveľ! ah sa kurivaim!

neio, -, -t2 = näio neiu

.nekru|ť, -di, -tit13 nekrut

nektä|riiń, -riini, -.riini37 = nektä|riń, -rini, -.rinni38 nektariin

nelḱ, nelgi, .nelki37 1. nelk (lill); 2. > risťnaglakõsõq

ne(l)likümmend, ne(l)lä.kümne, .neljäkümmend e .nelläkümmend17 nelikümmend

ne(l)litõist(kümme(nd)), ne(l)lätõist(kümne), .neljätõist(kümmend) e .nellätõist(kümmend)17 neliteist

ne(l)lägese = ne(l)lä.keisi = ne(l)lä.keske neljakesi

ne(l)läkäpäkilläq neljakäpukil

ne(l)ländi|k, -gu, -kku38 = ne(l)läsjago neljandik

ne(l)lä|s, -ndä, -ndät4 neljas

neoq, neide, neid < njooq need (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd naaq)

.neśmä, .nessiq, nessi63 = nessitämä tassima

nesseq, .nesse, nesset18 niiskus; vedelik; vesi olõ-i tahhe, tä om nesseq vesi ei ole tahke, ta on vedelik; papõŕ tymbas nesset sisse paber imab niiskust v vedelikku

.nessümä, .nessüdäq, nessü79 = .nestümä niiskuma

.nestü|mä, -däq, -80 = .nessümä

ni ja, ning

nibri|ts, -dsä, -tsät13 nähvits; tütrigunibrits tüdrukunähvits

nigis|emä, -täq, -e87 nagisema, ägisema

nigo(ha)ma, nikoq e .niodaq, niko e nigoha59 luksuma

nigri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 nokitsema

nihka|tś, -dsi, -tsit13 1. ihnuskoi; 2. nihkkaliiber, nihik (mõõteriist)

nih|uq, m -hõ, -hõ26 niuded

.nihvama, nihvadaq, .nihva77 = .nähvämä [2.] näppama

nihvõl|dama, -daq, -da83 nüpeldama, peksma

ni̬i̬ldmä, neeldäq e ni̬i̬ldäq, neelä66 neelama; õgima, kugistama; külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud

ni̬i̬r, neero, ni̬i̬ro37 > rahu [I 2.], > rauh

ni̬i̬ťmä, ni̬i̬tiq, needi63 neetima

niidsahta|ma, -q, -83 niutsatama; pini niidsahť koer niuksatas

ni(i)ganiq > niikavvaniq

ni(i)gunii niikuinii, nagunii

niikavva = niikavvaniq < ni(i)ganiq, < nika, < nikaniq niikaua; las latś ollaq mu man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt las laps olla minu juures, niikaua kui sina tööl oled

niipalľo niipalju

nii.saandõ = nii.saatõ = niisamatõ

niisamatõ = nii.saandõ niisamuti; niisama

.niisku|ma, -daq, -80 niiskuma

.niiskõ, -, -t3 niiske

nii|sääne, -.sääntse e -.säändse e -.sändse, -säänest7 niisugune, seesugune; niisääne ulľ lugu juhtu, et... seesugune rumal lugu juhtus, et...

niit, niidü, .niitü37 niit (niidu)

nii.viisi niiviisi

niivõrrakõ|nõ, -sõ, -ist8 hrl osast nii vähe; niivõrrakõsõ taad sys olľgiq nii vähe seda siis oligi

nikagu(q) niikaua kui

nikah(t)u|ma, -daq, -84 = niksah(t)uma nikastuma

nikaniq = nika > niikavva

niki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema

.nikma, .nikkuq, niku64 1. vulg nikkuma, suguühtes olema; 2. nõtkuma

niksahta|ma, -q, -83 = nikahtama nikastama

niksah(t)us, -õ, -t9 = nikah(t)us nikastus

ni|kuľ, -gula, -gulat4 = nigulapäiv < mikuľ, < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember

nikõrda|ma, -q, -83 nikerdama, nokitsema

.nilbus, -õ, -t9 libedus

.nilbõ|nõ, -dsõ, -st7 libe, libedavõitu

.nilgma, .nilguq, nilu64 nülgima

.nilgu|ma, -daq, -80 kooruma (naha kohta); ku hää nilgja om, külh sys nahk ka häste nilgus kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koorub

.nilgõma, nilõdaq, .nilgõ75 = .nilgnõma

.nilplõma, nilbõldaq, .nilplõ78 ripnema

nilpsahta|ma, -q, -83 korraks limpsama

.nilpsama, nilpsadaq, .nilpsa77 limpsama

nilvõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 libisema; auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma auto kipub jäisel teel libisema

nilä|ne, -dse, -st7 abitu, väeti; saamatu; niläne niguq sündünüq vaśk abitu (v saamatu) nagu vastsündinud vasikas

nimelt = .nimme nimelt, meelega

nimesti|k, -gu, -kku38 = nimistü nimestik, nimekiri

nime|tämä, -täq, -dä82 1. mainima; ma olõ tälle tuud nimetänüq olen talle seda maininud; 2. nimetama

nimi|lehť*, -lehe, -.lehte34 tiitelleht; nimilehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri

nimi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = nimi|tämä, -täq, -dä82 nimetama; tuud, ku tüüd viisi ei tetäq, nimitsedäs laiskusõs seda, kui tööd ei viitsi teha, nimetatakse laiskuseks

.nimmama, nimmadaq, .nimma77 korra mainima, vihjama; ma tälle tuud nimssi, a tä om tuu ärq unõhtanuq ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud

nimmeq, .nimme, nimmet18 = nimes

nimmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sõimama, sajatama

ninń, ninni, .ninni37 = lilľ lill

ninni, -, -t2 lastek nina

nipi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nipõrdama näperdama

nip|ṕ, -i, -pi37 1. nips (nipsu); trääs (pöidla ots läbi sõrmede); Eedu kutś minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et süüdä-i muq käeq kah suq tüü peräst, innembä maka Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et ei sügele minu käed ka sinu töö pärast, parem juba magan; 2. teatud õmblus varrukaotste ilustamiseks ja tugevdamiseks

nip|pama, -adaq, -pa77 veidi näppama, napsama, haarama

.nipśma, .nipsiq, nipsi63 näppama, napsama, haarama; latsõq nipśvaq lavva päält präänikit lapsed näppavad laualt küpsiseid

nir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nurisema

nirdsõnda|ma, -q, -83 narmendama; lipendama

nirgiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .nirkelemä närvalt sööma

nir|i, -i, -ri26 viriseja

nirk, nirga, nirka30 = nirp närb, isutu

.nirkelemä, nirgeldäq, .nirkele85 = nirgiske(l)lemä

nirmas, .nirma, nirmast22 narmas

nirmõndus, -õ, -t9 kaltsakas

nirmõ|tama, -taq, -da82 = nirmõndama narmendama

nir|rin, -inä, -inät4 nirin

nirs, nirsa, nirsa31 : halg tymbas nirsa sisse; halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)

nirvõndus, -õ, -t9 hrl m (hrl liha lõikamisel v raiumisel tekkivad) narmad, ribad; kakuq ärq lihal külest naaq rasvanirvõndusõq! tõmba liha küljest need ripnevad rasvaribad ära!

nis|a, -a, -sa28 rind; nisa; pallidõ nissogaq naanõ paljaste rindadega naine; imä and latsõlõ nissa ema annab lapsele rinda

nisapi|täi*, -däjä, -däjät4 = nisavesť

nisa|vesť, -vesti, -.vesti37 = nisapitäi* rinnahoidja

nisõlda|ma, -q, -83 = nisõrdama nikastama

nisõldus, -õ, -t9 = nisõrdus nikastus

nisõrda|ma, -q, -83 = nisõldama

nisõrdus, -õ, -t 9 = nisõldus

.nitse|varb, -varba, -.varba30 niievarb

nit|ť, -i, -ti37 lõige, šabloon

nivvildõ = noidildõ = .noildõ niiviisi, niimoodi; niipidi; kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli; nagu oskasin, nii ütlesin

niäq, näide, näid = nimäq nemad

no|bima, -piq, -bi57 korjama

nobri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma nokitsema

nobõhõhe = nobõhõlõ nobedasti

ńo|gima, -kiq, -gi57 = nögimä 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema

noh noh

nohi|k, -gu, -kut13 = nohka = nohkatś = nohko nohik

nohis|õma, -taq, -õ87 = nuhisõma nohisema

nohka|tama, -taq, -da82 = nohistama

nohki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma

noh|o, -o, -ho26 = nuho nohu

.nohvama, nohvadaq, .nohva77 napsama, näppama; nohvaś mul ubina nyna alt ärq napsas mul õuna nina alt ära

noidildõ = nivvildõ

.noildõ = nivvildõ

noka|tś, -dsi, -tsit13 nokats, nokkmüts

noki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nobritsõma = nohkitsõma nokitsema

ńoko, -, -t2 = nogo 1. notsu; 2. möku

ńokś, ńoksi, .ńoksi37 väike heinasaad; vistrik

noku|tama = ńoku|tama, -taq, -da82 kergelt noogutama

ńoogus, -(s)õ, -t11 liiges; ku iks kyiḱ päiv ärq kungutat, sys võtt noogusõq haigõs külq kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll

noomitus, -õ, -t9 noomimine, noomitus

nooru|tama, -taq, -da82 1. uuendama, noorendama, värskendama; noorema vastu välja vahetama; Manni olľ hindä ärq noorutanuq, tunnõ es inämb ärkiq Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi; ma noorudi hobõsõ ümbre vahetasin hobuse noorema vastu välja; 2. kuuma ja niiskuse abil pehmendama; anomavitso ja hobõsõ luuka, saagi ja kirvit noorutõdas pehmendatakse anumavitsu ja hobuse looka, saage ja kirveid

noorõkõ|nõ, -sõ, -ist8 nooruke

noorõnda|ma, -q, -83 = noorõstama noorendama

noorõsta|ma, -q, -83 = noorõndama

nop|pama, -adaq, -pa77 (läbi) sorteerima; ma noppa neoq kardohkaq läbi ma sorteerin need kartulid läbi

no(q)sama < nüüdsama nüüdsama

norah(t)us, -õ, -t9 norsatus

.norgo = .norro = .nurgu norgu

norḿ, normi, .normi37 norm

noro|tama, -taq, -da82 norutama, tusatsema

nor|rin, -ina, -inat4 norin

.norskama, norsadaq, .norska77 norskama

nos|i, -i, -si26 1. = nodśo = nośo (1.( (piibu)nosu; 2. nohik

no|śo, -śo, -sśo26 = nosś 1. = nodśo = nosi piibunosu; 2. nohik

nośo|tama, -taq, -da82 norutama; omaette nohisema

nossõlga|s, -, -t15 kanderaam

nua|laiv, -laiva, -.laiva30 eriline piklik üle taeva ulatuv pilvekogum

nu|di, -di, -ti26 nudi

nudrõ|tś, -dsi, -tsit13 peitmunandiga täkk

nu|dsima, -tsiq, -dsi57 = nüdsimä < rudsima imema; lutsima; latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ nutsiq lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda

nugŕo, -, -t2 = notśo notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)

nuhahta|ma, -q, -83 < nuhahutma korraks nuusutama

nuhahu|tma, -taq, -da62 > nuhahtama

nuhel.päähä minemä ülekäte minema

nuhe|tama, -taq, -da82 lõhnastama; mynõq tüküseq hindä ülearvo ärq nuhetama mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama

nuhi|k, -gu, -kut13 = .nuhjus = nuhkatś nuuskur, nuhk

.nuhjus, -õ, -t9 = nuhik: käü ja kullõs kykkõ niguq vana nuhjus käib ja kuulab kõike nagu vana nuuskur

ńuhka|tama, -taq, -da82 = nühkätämä nühkima

.nuhklus, -õ, -t9 nuhtlus

.nuhḱma, .nuhkiq, nuhi63 nuhkima; nuuskima

.ńuhku|ma, -daq, -80 = .nühkümä kuluma

nuho|nõ, -dsõ, -st7 = nohonõ nohune

nuhu|tama, -taq, -da82 = nuhatama nuusutama

ńuhva, -, -t2 Newfoundlandi koer

nuiaka|nõ = nuiaka|s, -dsõ, -st5 = nuia|nõ, -dsõ, -st7 tuim

nuio, -, -t2 nuruja, manguja, nuiaja

nukahta|ma, -q, -83 tukkuma jääma, suigatama; ku ma kerikun nukahta, sys tüünäq minno! kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!

nu|kiś, -gis(s)õ, -gist12 = nukuś nugis

nuk|k II, -u, -ku37 uig (rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul)

.nukma|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkmanõ

nu|kuś, -gus(s)õ, -gust12 = nukiś

nukõli|nõ, -dsõ, -st5 > nulgõlinõ

nulgatamiisi = nulgõldõ

nulgõldõ = nulgatamiisi = nulgõldõmistõ < nukõldõ nurgeti

nulk, nulga, .nulka31 < nukk [I] nurk

.nulkma|nõ, -dsõ, -st5 < .nukmanõ nurkmine

nummõŕ, .numbri, nummõrd23 number

nunn, nunna, .nunna31 nunn

nunńo|tama, -taq, -da82 hellitama

nup|p, -u, -pu37 > nup|ṕ, -i, -pi37 nupp

nur|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = nuratama = .nurrama 1. nurisema; virisema; 2. nurruma; 3. nuruma

nurah(t)us, -õ, -t9 kassi häälitsus, korraks nurrumine

nura|tama, -taq, -da82 = nura(ha)ma

nuŕatus, -õ, -t9 nurja läinud asi

nurdso(h)n pahane, solvunud; kortsunud

.nurgama, nurgadaq, .nurga77 = nurisõma

nurgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .nurḱma nuhkima

nurgus, -(s)õ, -t11 = nurgits = nurgõs nuhkija

nurgõs, -(s)õ, -t11 = nurgus

nuris|õma, -taq, -õ87 = .nurgama 1. = nürisemä nurisema; 2. nurruma

.nurḱma, .nurkiq, nurgi63 = nurgitsõma nuhkima; kyiḱ kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq kõik kohad on lastel läbi nuhitud

nurḿ, nurmõ, .nurmõ35 põld, nurm, väli

nurḿkan|a, -a, -na28 = nurḿpüv|i, -e, -ve24 põldpüü

.nurra = .norro norgu

nur|rin, -ina, -inat4 nurin, nurisemine

nursta|k, -gu, -kut13 näru, räbal

.nurtsu|ma, -daq, -80 = .nortsuma kortsuma

.nuśma, .nussiq, nussi63 vulg nussima, suguühtes olema

nusś, nussi, .nussi37 vulg nuss, suguühe

.nussõlõma, nussõldaq, .nussõlõ85 = korduv .nuśma

nutili|nõ, -dsõ, -st5 = .nuťliganõ nupuline, konarlik

.nuťliga|nõ, -dsõ, -st5 = nutilinõ

nuts, nutso, .nutso37 = nudśo lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk

nutsa|k, -gu, -kut13 komps; nutsakas

nutśo, -, -t2 = notśo

nut|ť, -i, -ti37 1. nutt (nuti), nupp; 2. = nuuť nuut

nu̬u̬k: miiś olľ nuuk nynagaq mees oli kongus ninaga

nu̬u̬ku norgu; pää om nuuku vaonuq pea on norgu vajunud

nu̬u̬ḿma, nu̬u̬miq, noomi63 noomima

nu̬u̬ŕ, noorõ, nu̬u̬rt40 noor

nu̬u̬ŕherr, noorõherrä, nu̬u̬rt.herrä35 noorhärra

nu̬u̬ŕmi̬i̬ś, noorõmehe, nu̬u̬rtmi̬i̬st39 noormees

nu̬u̬rskama, noorsadaq, nu̬u̬rska77 korskama, norskama (hobuse kohta)

nu̬u̬ś, noosi, nu̬u̬si37 saak, noos

nu̬u̬ť, noodi, nu̬u̬ti37 noot (noodi)

nuudi|tama, -taq, -da82 nuudiga peksma, nuutima

nuum, nuuma, .nuuma31 nuum

nuus, nuusu, .nuusu37 lõhn; hais

.nuuskama, nuusadaq, .nuuska77 nuuskama

.nuusna, -, -t3 = nuusni|k, -gu, -kut13 = nusmik käimla

nuusta|k, -gu, -kut13 tuust, nutsak

nuuť, nuudi, nuuti37 = nutť [2.] = nuudik nuut

.nuutsḱma, .nuutskiq, nuudsi63 nuuksuma

.nuutskõlõma, nuudsõldaq, .nuutskõlõ85 = korduv .nuutsḱma: ikk olľ jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma nutt oli juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma

nõdśo|nõ, -dsõ, -st7 nõgusid täis; nõgus

nõdõr, nõdra, .nõtra45 = nõdyŕ = nõtr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu

nõdyŕ, nõdra, .nõtra45 = nõdõr

nõgih(t)u|ma, -daq, -84 = nyytuma nõetuma

nõgi|nõ, -dsõ, -st7 = nyynõ nõgine

nõglandus, -õ, -t9 = nõglatś

nõgla|tś, -dsi, -tsit13 = nõglandus nõelatäis; nõglatś niiti nõelatäis niiti

nõgluma, .nõkluq, nõglu, min 1. ja 3. p nõgli71 nõeluma; nõgli sukkõ nõelusin sokke; latsõq nõglusõq tarrõ piten lapsed nõeluvad tuba mööda (käivad edasi-tagasi)

nõglu|tama, -taq, -da82 pistma (valutama); kipitama; joosi läbi nõgõssidõ, jalaq nõglutasõq jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad

nõgõl|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas

nõia|kõld, -kõlla, -.kõlda32 ungrukold (taim); nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu ungrukollad on karukoldade moodi

.nõidla|nõ, -(d)sõ, -st5 halb inimene

.nõidma, .nõiduq, nõiu64 nõiduma

nõkl, nõgla, .nõkla45 = nõgõl

nõks, nõksu, .nõksu37 nõks

nõksah(t)us, -õ, -t9 nõksatus

nõlǵ, nõlõ, .nõlgõ34 tatt

nõlgutõ|bi, -võ, -põ25 > nõlõtõbi

nõlv, nõlva, .nõlva30 nõlv

.nõlvi kaldu; pangu-i pudõlit nõlvi saisma, lätt ümbre! ära pane pudelit kaldu seisma, läheb ümber!

nõlvil(d)õ kallakile

nõlõ|tama, -taq, -da82 = .nõlgama tatistama

nõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nõrisema

nõrg, nõrõ, .nõrgõ34 renn

nõrgah(t)us, -õ, -t9 1. minestus; 2. = .nõrkus [1.] nõrkus

nõrgastõ = .nõrka

nõrgu|tama, -taq, -da82 1. noogutama; painutama; sirutama; lausu-s synnagiq, nõrguť ynnõ nynna ei lausunud sõnagi, noogutas ainult; jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada; külänt istut, lää jalgo nõrgutama küllalt istutud, lähen jalgu sirutama; 2. kohupiimale koort hulka segama; pandas vaarat kaussi ja valõtas hapundkuurt pääle pannakse kaussi kohupiima ja valatakse hapukoort peale

nõrgõmbahe = nõrgõmbalõ nõrgemalt; lahjemalt

nõrista|ma, -q, -83 nõristama

nõrk, nõrga, .nõrka31 nõrk

.nõrkja|nõ = .nõrkja|s, -dsõ, -st5 nõrgavõitu

.nõrku|ma, -daq, -80 nõtkuma, vetruma

nõrõq, .nõrrõ, nõrõt18 nire, nõre

nõsar|aq, m -idõ, -it12 kraam, träni, vt nõu [2.]

nõstatus, -õ, -t9 juuretis; (ree)jalase kumerus

.nõstma, .nõstaq, nõsta61 tõstma

.nõstv|aq, m -idõ, -it3 rõuged

nõsõ|ḱ, -gi, -kit13 = nõsõng

nõsõng, -u, -ut13 = nõsõḱ tõus, tõusmine; päävänõsõng päikesetõus; ida

nõtr, nõdra, .nõtra45 = nõdõr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu

.nõts(k)liga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, nõgusid täis; asõq om nõtsliganõ (magamis)ase on lohklik

nõu, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõvv 1. nõu, nõuanne; nõuhtõ jäämä nõustuma; nõu(h)n olõma nõus olema; 2. m riist, vahend, abinõu; ese, asi, osa; hobõsõnõvvoq hobuseriistad; seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit nõvvõ olõman tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid; võtaq umaq nõ(vv)oq ja nõsaraq ja käüq kodo! korja oma asjad kokku ja käi koju!

.nõudma, .nõudaq e nõudaq, nõvva66 nõudma

nõ'uroloogia, -, -t3 neuroloogia

nõut.raal|nõ, -sõ, -sõt6 neutraalne

nõvv, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõu

nõvvo|tama, -taq, -da82 nõustama, nõu andma

nädsel|emä, -däq, -e85 = näselemä = jäselemä hullama; purelema, kisklema

nädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 nätskeks muutuma; ku sai ärq jahtu, sys nädsähü ärq kui sai ära jahtus, siis läks nätskeks

nädäli(l)de nädaliti, iga nädal; käü nädälide koton käib iga nädal kodus

nägel|emä, -däq, -e85 nägelema

nägemi|ne, -se, -st5 1. nägemine; hüvvä e hääd nägemist! nägemist!, nägemiseni!; 2. nägemus, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus; näge nägemiisi näeb nägemusi

nägemäldäq nähtamatu; õhk om nägemäldäq õhk on nähtamatu

nägünemä, .näüdäq e nägünedäq, nägüne89 paistma; kodo jo kavvõst nägünes kodu paistab juba kaugelt

nähkä|tś, -dsi, -tsit13 = .nähkri

nährikä|ne, -dse, -st5 vintske

nähv́, nähvi, .nähvi37 nähv

nähvähtä|mä, -q, -83 korraks nähvama

.nähvämä, nähvädäq, .nähvä77 1. nähvama; 2. = .nihvama näppama

näio, -, -t2 = neio neiu

näki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema

näkkümä, .näüdäq, näü79 paistma, näima, tunduma; asi näkküs tõisildõ ollõv asi näib teisiti olevat

.näkselemä, näkseldäq, .näksele85 = korduv .näkśmä

.näksämä, näksädäq, .näksä77 näksama

.nälbelemiisi närvalt, isutult

nälg, nä(l)lä, .nälgä34 nälg

nälg|hain, -haina, -.haina30 nälghein (umbrohi)

.nälgü|mä, -däq, -80 nälgima

nä(l)läkoi, -, -d53 ihnuskoi

nä(l)lätsehe = nä(l)lätsele näljaselt

nänn, nännä, .nännä35 lastek tiss (rind; nisa)

nännäli|ne, -dse, -st5 imev (laps), imik; sul om latś viil nännäline sul on laps alles imik; suurõnännäline suuretissiline

nännüsḱ, -i, -it13 riidehilp; ku saq ütśkõrd ärq koolõt, sys annaq naaq nännüskiq mullõ kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle

näo|pilť, -pildi, -.pilti37 portree

näpeldä|mä, -q, -83 = näperdä|mä, -q, -83 = näpitsemä = näpotama näperdama, näppima, sõrmitsema

näpistä|mä, -q, -83 näpistama

näpi|ts, -dsä, -tsät13 näpits; pesupulk

näposni|k, -gu, -kku38 varas

näpo|tama, -taq, -da82 = näpeldämä

näpo|täüś, -tävve, -täüt49 näputäis

näp|pämä, -ädäq, -pä77 näppama

.näpsämä, näpsädäq, .näpsä77 = .napsama näpsama, napsama

.närbelemä, närveldäq, .närbele85 = .nälbelemä = närbüske(l)lemä kiduma, närvalt, isutult sööma

.närbüs, -e, -t9 isutus; jõuetus

närel|emä, -däq, -e85 riidlema

när|i, -i, -ri26 nuriseja

när|riń, -inä, -inät4 nurin; riid; urin

närsś, närsi, .närssi37 = näsś 1. näss; 2. kitsipung

närv́, närvi, .närvi37 närv; närvi(h)n olõma närvis olema

närvi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 närvitsema

närväh(t)ü|mä, -däq, -84 = närbäh(t)ümä 1. närbuma; tohletama; 2. minestama

närväs, .närbä, närväst22 = närb

näräh(t)üs, -e, -t9 urin; nurin

närähü|tmä, -täq, -dä62 > närähtämä

närä|ṕ, -bi, -pit13 vintske, okslik puu(pakk); naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki need vintsked puud ei lähe üldse lõhki

näsel|emä, -däq, -e85 = jäselemä = nädselemä hullama; purelema, kisklema

näsś, nässi, .nässi37 = närsś 1. näss; 2. kitsipung

näts, nätsü, .nätsü37 närimiskumm

nätsü|tämä, -täq, -dä82 nätsutama

nättävähe = nättäväle nähtavale

nä|täľ, -däli, -dälit4 nädal

nätüs, -se, -t9 nähtus

nääreq, .näärme, nääret18 nääre

näüdsi|k, -gu, -kut13 näitsik, teenijatüdruk

näüs(s) eks näeb, eks paistab, eks me näe; näüs noh, miä taast aśast saa eks näeb, mis sellest asjast saab

.näütelemä, näüdeldäq, .näütele85 näitlema

.näütämä, näüdädäq, .näütä e .näüdä77 1. näitama; 2. paistma, tunduma; asi näütäs halv ollõv asi paistab halv olevat

nö|gimä, -kiq, -gi57 = ńogima 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema

nöpś, nöpsi, .nöpsi37 = nüpś nööp

nördsü|tämä, -täq, -dä82 = ńardsotama = nordsutama = nürdsütämä kortsutama

.nörtsü|mä, -däq, -80 = .ńartsuma = .nürtsümä kortsuma

nööri|tämä, -täq, -dä82 = nü̬ü̬ŕmä (2.( nööriga märkima

nööverdä|mä, -q, -83 manööverdama

nü|dsimä, -tsiq, -dsi57 = nudsima imema; lutsima

nügä|ne, -dse, -st7 nüüdne, nüüdisaegne; nügätsel aol nüüdisajal, nüüdsel ajal; nügädse ao massinaq nüüdisaegsed masinad

nühikallaq = nühikilläq = nühäkilläq

.nühksähtä|mä, -q, -83 müksama

.nühksämä, nühästäq, .nühksä76 pisut (kergelt) nühkima; autoklaasi päält tulõ mustus ärq nühästäq autoklaasilt tuleb mustus ära nühkida

nühkä, -, -t2 nohik; ihnur

nühkä|tämä, -täq, -dä82 = ńuhkatama nühkima

.nühkü|mä, -däq, -80 = .ńuhkuma kuluma

nühräsḱ, -i, -it13 nüri terariist

nührü, -, -t2 = nührä

.nührüs, -e, -t9 nüridus

nühähtä|mä, -q, -83 < nühähü|tmä, -täq, -dä62 korraks kergelt nühkima

nükr, nügrä, .nükrä35 = nügyŕ

nüle|ṕ, -bi, -pit13 väga üleannetu inimene v loom, käitumishälvik; erikoolin opis hirmsit nülepiid erikoolis õpib hirmsaid käitumishälvikuid

nüpeldä|ma, -q, -83 nüpeldama

nürdsä|k, -gu, -kut13 kortsunud ese

nüris|emä, -täq, -e87 = nurisõma [1.] nurisema

.nürtsü|mä, -däq, -80 = .ńartsuma = .nörtsümä kortsuma

nüräsḱ, -i, -it13 nuriseja

nüss, nüssü, .nüssü37 lüps

nüssä|k, -gu, -kut13 = nüssäng, -u, -ut13 lüps, lüpsiaeg

.nüä|ne, -dse, -st7 vetikaid täis kasvanud (seisva veekogu kohta)

nü̬ü̬ŕ, nööri, nü̬ü̬ri37 nöör

nü̬ü̬rämä, nöörädäq, nü̬ü̬rä77 kandma, tassima

nüüdsama > no(q)sama

.nüüstmä, .nüüstäq, nüüstä61 hõõruma

.nyakallõ najakile, nõjakile

.nyakillõ = .nyakallõ

nyalt najalt

.nya|tama, -taq, -da81 najatama, nõjatama

.nyatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .nyatama

nynaka|nõ = nynaka|s, -dsõ, -st5 nupukas, arukas; hea vaistuga; mulgiq olliq väega nynakadsõq meheq, ostiq meil kygõ parõmbaq kotusõq hinele mulgid olid väga nupukad mehed, ostsid meil kõige paremad (talu)kohad endale; väega nynakanõ miiś, õkva tund, ku kost midä saa väga hea vaistuga mees, kohe tunneb, kui kuskilt midagi saab

nyna|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 = nynasḱ

nynarät|ť, -i, -ti37 taskurätt

nyna|tark, -targa, -.tarka30 ninatark

nynnapite(h)n vidämä ninapidi vedama

nyy! nõõ! (hüüd hobusele)

nyyl, nõõlu, nyylu37 vokinöör

nyytama, nyytaq, nõõda81 1. = nõgitama nõetama; 2. nõõtama (hobust)