naba na|ba-ba -pa28nüüdsel ajal riputavad tüdrukud nabasse rõngaidseo ilma aigo riputasõq tütriguq rõ̭ngit nappa;lõuna- ja põhjanabalõunõ- ja põḣanaba;nabaväätnabavarś;
nabima .haardmahaardaq haara66, ha|bima-piq -bi57, no|bima-piq -bi57nabis poisil turjast kinnihaarď poiskõsõl haŕast kinniq;varas nabiti kinnivaras võeti kinniq;hunt hakkas põrsaid kinni nabimasusi naaś põrssit nobima;
nael 1. nagõl v naklnagla .nakla45võta naela otsast võti!võtaq võti nagla otsast!;naelu täisnaglalinõ, naglanõ;naelu täis lauadnagladsõq v naglodsõq lavvaq;2. nagõl v naklnagla .nakla45tal polnud südant neljakümmet naela rukkijahu andatä halõsta as rüäjauhõ nellikümend nakla andaq;
naerma .naar(d)manaardaq naara66, mitmit kõrdo naaraskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, naariskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86pidime end lõhki naermapidimiq hinnäst likõs v lahki naarma;tüdrukud naeravad kogu aegtütriguq muguq naariskõllõsõq;ohjeldamatult naermanaaru tõ̭mbama;kui mees läheb mujale, siis naine naerdakse kodus äraku miiś muialõ lätt, naanõ kodo naardas;
naerualune naarus-(s)õ -t11ta on rahva naerualunetä om rahvalõ naarus v tä om rahva naardaq;
naerul naarukillaq
, naarulnägu on naerulnägo om naarukillaq;
naeruvääristama .naar(d)manaardaq naara66, naarus .pandma
, (hinnäst) naarus tegemäkõik püüdsid tema ideed naeruvääristadakõ̭iḱ proomõq timä mõtõt vällä naardaq;naeruvääristas end külarahva silmistekḱ hinnäst külärahva naarus;
naeruväärne naardaq
, naaru-see on tema jaoks naeruväärne hindseo hind om tälle naardaq;sattusin veelgi naeruväärsemasse olukordama jäi viil rohkõmb naaru alaq;
nagisema kägis|emä-täq -e87, nagis|õma-taq -õ87kiik nagiseb ja kääksubhäll kägises ja kääds;
nagu ni(i)gu(q)
, nii kumees nagu härgmiiś ku härg;tuba külm nagu hundilauttarõ külm niguq kelleŕ;tegi nagu poleks midagi kuulnudtekḱ nii, niguq es kuuldnuq midägiq;vihm om nagu hõredamaks jäänudvihm olõssiq niguq harvõmbas jäänüq;
nagunii ni(i)guniinagunii ta ei saa millestki arunigunii tä saa-iq minkastkiq arvo;
nahk nahknaha .nahka33tal on hele nahktäl om valgõ iho;sain seda omal nahal tundasai tuud uma naha pääl tundaq;ajas hirmu nahkaai hirmu pääle;naha peale saamapessäq saama;tema nahas ei tahaks küll ollatimä asõmal ei tahassiq külh ollaq;nahkköitesnahkkaasigaq v nahka köüdet;nahktaldadega kingadnahktallogaq kängäq;nahktaginahkkuhť;pistsime kõik pirukad nahkaseimiq kõ̭iḱ piiraguq viimätseniq ärq v pannimiq kõ̭iḱ piiraguq nahka;ise oled oma elu nahka pannudesiq olõt uma elo ärq häötanüq;
nahutama nahu|tama-taq -da82, .kolḱma.kolkiq kolgi63, .mütmämüttäq mütä61, .pesmä.pessäq pessä61sai kriitikutelt nahutadasai arvostajidõ käest nahutaq v sanna;poiss sai isa käest nahutadapoiskõnõ sai esä käest koosa;
naiivne .kergehe.uskja- -t3, .lihtsämeeli|ne-dse -st5, .lihtsä meelegaq
, ulľulli .ulli37ära ole naiivne!olku-iq ulľ!;kirjutab naiivseid jutukesikirotas lihtsäkeisi v lihtsämeelitsit juttõ;
naima naasõs v naist .võtmanais klassiõevõtť klassisõ̭sara naasõs;
naine na|anõ v na|ańõ-asõ v -aśõ -ist8, seto kiiľ paaba- -t2abielunainemeheline naanõ v mehenaanõ;rase nainerassõ(jalgnõ) naanõ;naistesse minemahuti v jõõsa pääle minemä, huťma;
nais-: naishäälnaasõhelü;;
naiselik naasõli|k-gu -kku38, naasõ|nõ-dsõ -st7, imä|ne-dse -st7, naasõ mu̬u̬dusee mees on väga naiseliktaa miiś om väega naasõnõ;tüdrukus on juba naiselikku võlutütäŕlatsõn om joba naasõ illo;pane oma naiselikud võlud mängu!pruugiq ummi naasõkunstõ!;
najatama .nõ̭a|tama-taq -da81, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, mitmit kõrdo .nõ̭atõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86najatab pea kätelenõ̭atas pää kässi pääle;
najatuma .nõ̭a|tuma-tudaq -tu84, .nõ̭aldu|ma-daq -80, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88
nakatama .külge v edesi .andma
, nakahta|ma-q -82, nakatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86nakatajanakah(t)aja, nakkaja;haige nakatas köhimisega teisedki grippitõbinõ anď uma köhimisegaq gripi tõisilõgiq külge;lehemädanikust nakatatud kartulipõldlehemädänikun kardohkanurḿ;hea tuju nakatabhää tujo nakkas külge;käib ja nakatab teistelegi oma halba tujukäü ja nakatõllõs tõisi kah uma halva tujogaq;
nakatuma tõpõ .saama
, tõppõ .jäämä
, tõpõ .külge .saamasolkmetega võib nakatuda ka toidu kaudusolḱnatõvõ võit ka söögist külge saiaq;ta nakatus kergesti uutest ideedesttä võtť vahtsist mõttist kergehe tuld;
naks (naksu) naksnaksu .naksu37, krõkśkrõksi .krõ̭ksi37, tsipśtsipsi .tsipsi37, plõkśplõksi .plõksi37väike naks ja porgand on väljastsipś ja põrḱnas omgiq välän;kondid teevad naksu, kui käsi liigutadkundiq tegeväq krõksi, ku kässi liigutat;lüliti tegi naksunüpsli tekḱ plõksi;
naksti triksť
, tsipsť
, nipsťlõikas lindi naksti kääridega läbilõigaś lindi triksť kääregaq läbi;eksam sai tehtud nagu nakstieksäḿ sai tettüs niguq nipsť;tõmbab niidi naksti katkitõ̭mbas niidi tsipsť katśki;
nali nalina(l)ľa .nalľa v .nalja43, hausśhausi .haussi37räägi seda nalja!kõ̭nõlõq tuud nalľa!;kuidas muidu nalja saab, kui ise ei teekuis nalľa saa, ku esiq tii-iq;küll siin tehakse nalja!kül tan visatas haussi!;
naljakas andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13, na(l)ľa|kas-ga -kat15, na(l)ľa|nõ-dsõ -st7sa oled nii naljakas, et ajad päris naermasa olõt nii naľakas, sinno õkva naarat;oled sa ka naljakas, räägid naisele kõik äraolõt saq ka kinä, kõ̭nõlõt kõ̭iḱ naasõlõ ärq;
naljalt na(l)ľalt
, .kergehe
, niisamatema juba naljalt järele ei annatimä joba naľalt perrä ei annaq;
naljatama na(l)ľa|tama-taq -da82, .nalľa tegemätõsise asjaga ei naljatatatõsidsõ aśagaq nalľa ei tetäq;ütles naljatades, et läheb kosjaüteľ naľagaq, et lätt kosja;
napilt napistõ
, ńapostõ
, näpostõ
, pia.aigoriiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkubrõivast om ńapostõ, ei tiiäq, kas saa püksele;mul on aega väga napiltmul om aigo väega näpostõ;valgust on napiltvalgõt om veidüq;napilt pool tundivaivalt puuľ tunni;napilt kaks kilomeetritkasinahe katś kilomiitret;napilt ulatabtäpsele v piaaigo küünüs;napilt riidespuuľalastõllaq;raha on napiltrahha om veidüq;
nappus .puudu|s-(sõ) -(s)t10, kitsikus-õ -t9, .kitsus-õ -t9toidunappussöögipuudus;tal on rahanappustäl om rahast kitsikus käen;
naps napśnapsi .napsi37tervisenapstervüsenapś;tegime väikesed napsudlasimiq paaŕ klõ̭mmi;
napsama .tipsämätipsädäq .tipsä77, .nohvamanohvadaq .nohva77, tsäp|pämä-ädäq -pä77, .tsäpsämätsäpsädäq .tsäpsä77, kõrras tsäbähü|tmä-täq -dä62, .napsamanapsadaq .napsa77, .näpsämänäpsädäq .näpsä77, .nipsamanipsadaq .nipsa77, nip|pama-adaq -pa77ma napsan ka siit su söögist pisutmaq ka tśauna siist su söögi mant veitkese;napsas mul õuna nina alt äranohvaś mul ubina nõ̭na alt ärq;harakas napsas koeralt kondi äraharak tsäpäś pinil kundi ärq;kass napsas hiire kinnikasś nipsaś hiire kinniq;hobune püüab tee äärest rohtu napsatahopõń pruuv́ tii veerest haina haardaq;
napsitama tipsu|tama-taq -da82, puŕo|tama-taq -da82, ju̬u̬majuvvaq ju̬u̬54 min 1. ja 3. k .jõi(õ), .tsiukamatsiugadaq .tsiuka77, napsi|tama-taq -da82eile sai napsitatud, täna pea valutabeeläq sai veidükese võetus, täämbä pää valutas;
narrus .ulľus-õ -t9, ullitus-õ -t9, narritus-õ -t9mis narrusi sa räägid?mis ulľuisi sa kõ̭nõlõt?;mis narrus see veel on?mis ullitus v narritus taa viil om?;
narts ńartsńardso .ńartso37, närtsnärdso .närtso37, ńardsa|k-gu -kut13, när|o-o -ro26, räbä|k-gu -kut13, rä|päl-bälä -bälät4, pulsťpulsti .pulsti37, träpka- -t2vana riidenartsvana rõivaräbäk;mähib nartsud jala ümber, tõmbab saapad otsamähḱ ńardsoq jala ümbre, tõ̭mbas saapaq otsa;nii ihne, et käib nartsudesnii ihnõq, et käü ńardsakin;mees nagu nartsmiiś niguq räbäk;
natsionaliseerima riigile .võtmahoidsin oma metsa, käisin riigimetsast puid tegemas, aga lõpuks ikka kõik natsionaliseeritihoiõ umma mõtsa, käve riigimõtsast puid tegemän, a lõpus võeti õ̭ks kõ̭iḱ käest ärq;
need (hrl hindä käen v õkva man) neoq v njooq
, (hrl lähkedse aśa kotsilõ) naaq
, (hrl hindäst kavvõmbadsõ aśa kotsilõ) nu̬u̬qneed asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käesneoq aśaq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen;needsamadneoqsamaq v naaqsamaq v nuuqsamaq;kq kasee
needus needüs-(s)e -t11, .vanmi|nõ-sõ -st5, pühendüs-e -t9, sõ̭notus-õ -t9temal lasub nagu mingi needuställe om niguq midä pääle pant;nõid on talle needuse peale pannudnõid om tä sõ̭nno alaq pandnuq v nõid om tä ärq tennüq;
neel kaalkaala .kaala30, ni̬i̬l(d)neelü v neelo ni̬i̬ldü v ni̬i̬ldo37, rahvat poigpuja v poja .poiga m päälek pujõlõ v .poelõ32, mõrra|kurk-kurgu -.kurku37toit siirdub neelu ja söögitoru kaudu makkusüüḱ lätt kaalast alla läbi söögitoro makko;tal käivad neelud käivadtä neelüskles, neelähüskles;
neelama ni̬i̬ldmäneeldäq v ni̬i̬ldäq neelä66, .(k)lõ̭mpsama(k)lõ̭mpsadaq .(k)lõ̭mpsa77, (kõrragaq) lõbahta|ma-q -83, lõ̭mbahta|ma-q -83kurk on haige, neelata on valuskaal om haigõ, neeldäq om vallus;pean mitmeid tablette neelamapiä mitmit ruuhtõ süümä;nii huvitav raamat, et neelasin selle ühe ööganii põ̭nnõv raamat, et loi tuu üte üügaq läbi;
neelukoht pöörüs-(s)e -t11, ni̬i̬ldneelü ni̬i̬ldü36, neelükotus-(s)õ -t11jões on palju neelukohtijõ̭õ̭n om palľo pöörüssit;
neem nõ̭n|a-a -na28, nuk|k-a -ka31, (vähämb) nokḱnoki nokki37neemel asuv majanõ̭napääline tarõ;võtsime kursi neeme tipulevõtimiq kursi nõ̭na otsa pääle;neemel kasvab üksik mändnõ̭na pääl kasus ütsik petäi;
neenetsi: neenetsi keelneenedsi kiiľ;;
neer rah|u-u -hu26, rauhrauha .rauha31, ni̬i̬rneero ni̬i̬ro37, ritsõq†.ritskmõ ritsõnd16inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeruinemiisil ja eläjil, kõ̭igil om katś rahhu;sea kopsud ja neerud on ära kupatatudtsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq;mul neerud valutavadmul rauhaq halutasõq;rändneerhulḱja rahu;ära löö lapsele seljale, lööd neerud lahti!ärq lööguq latsõlõ sällä pääle, lüüt rahu maaha!;
neitsilikkus avv v auavvu v avvo (.)avvu v (.)avvo37, .putmaldaq olõḱtüdruk peab oma neitsilikkust hoidma nii, nagu hoitakse prügi piima peale sattumasttütrik piät umma avvu hoitma, niguq rõõsa piimä päält purru hoiõtas;
nekroloog mälehtämi|ne-se -st5, .perrä.hõikami|nõ-sõ -st5ajalehes ilmus kirjaniku nekrolooglehen ilmu kadonu kiränigu mälehtämine v lehen mälehtedi kadonut kirämiist;
neli ne(l)line(l)lä .neljä v .nellä43kell saab pool nelikell saa puuľ neli;murrab kirja neljaks kokkumurd kirä neläs kokko;rääkisime nelja silma allkõ̭nõlimiq nelä silmä all;lapsed on läinud nelja tuule poolelatsõq ommaq lännüq kõ̭gõ nelä tuulõ perrä;
nelk 1. kasvot nelḱnelgi .nelki37habenelktalvõnelḱ;nurmnelknäälikene;2. nelḱnelgi .nelki37, m risťnagla|kõsõq-.kõisi -.kõisi8, naľ silgupulga|kõsõq-.kõisi -.kõisi8nelki pannakse kõrvitsamarinaadilerisťnaglakõisi pandas kürvidsäleemele;
nemad m nimäq
, niäq
, nä(äq)tema
nentima .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78, .nimmamanimmadaq .nimma77, nimi|tämä-täq -dä82, kinnü|tämä-täq -dä82, tunnista|ma-q -83, tähendä|mä-q -83, .kitmäkittäq kitä61tuleb nentida, et Soomes on head kiirteedpiät ütlemä, et Soomõn ommaq hääq kipõtiiq;nentis, et oli eksinudtunnisť, et olľ essünüq;
nihe (nt treipingil) .nihkus-õ -t9maakoore nihkedmaakoorõ nihkusõq;vähenda ettenihet! (nt treipingil)lasõq veidemb pääle!;tema jutud ja teod on omavahel nihkestimä jutuq ja tegemiseq ei lääq umavaihõl kokko;lastekirjanduses on toimunud rõõmustavaid nihkeidlatsikirändüsen ommaq aśaq parõmbas lännüq;kivimikihid on murrangujoonel nihkeskivikihiq ommaq lahkõ kotsal paigast lännüq v nihkuisi;
nihelema .kõhvõlõmakõhvõldaq .kõhvõlõ85, iira|tama-taq -da82, kiibõrda|ma-q -83, kügäske|(l)lemä-lläq -(l)le86, nirgutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, mitmit kõrdo kiibõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, (hrl eläjä kotsilõ) .lüügelemälüvveldäq .lüügele85kui öösel uni ära läheb, niheled niisama voodisku üüse lätt uni ärq, kõhvõlõt niisama sängün;hobune niheleb, ei hoia tekki pealhopõń iiratas, ei piäq tekki pääl;mis sa siin niheled, püsi paigal!mis sa tan kiibõrdat, püsüq paigal!;ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelemasaa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä;niheleb nagu ussike, ei püsi omas nahaskiibõrdõllõs ku vagõl, püsü-iq uma naha seen;
nihkuma kip|pama-adaq -pa77, .nihku|ma-daq -80, (paigast ärq) jõ̭nksah(t)u|ma-daq -84sa pead natuke edasi nihkuma, siis mahume meie ka pingiotsalesa piät veidüq edesi kippama, sis mahu mi kah pingi otsa pääle;vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigaltvituŕ tõ̭mmaś ja vagoniq jõ̭nksahtuq;
nihutama nihu|tama-taq -da82, lihka|tama-taq -da82, (hinnäst edesi) kip|pama-adaq -pa77, kipõnda|ma-q -83nihutame veidi kappinihutamiq veidükese kappi;nihuta end veidi sinnapoole!kippaq v kipõndaq hinnäst veidüq sinnäqpoolõ!;pink on vaja lauast kaugemale nihutadapinḱ vaja lavvast kavvõmbahe kipadaq;tähtaeg nihutati edasitähťaig tougati edesi;
nii nii
, niimu̬u̬du
, niidanii või naanii vai nii;nii või teisitinii vai nii;mul on nii hea meel!mul om nii hää miiľ!;kuhu sa nii vara lähed?kohes sa nii aigsahe läät?;nii see asi muidugi polnudniimuudu taa asi muidogiq es olõq;nii vähe seda siis oliginiivõrrakõsõ taad sõ̭s olľgiq;jään veel nii paariks nädalaks maalejää viil vaśt paaris nädälis maalõ;
niigi .niigiq
, .niikiq
, nikkiq (palľo)ära tee akent lahti, toas on niigi jahe!tekku-iq akõnd vallalõ, tarõn om niigiq vilu!;
niikaua ni(i)ganiq
, niikavva
, niikavvaniq
, nika (ku)
, nikaniq
, seenis
, seeniq ku
, seeniqkooniq
, tooniq.aoniq
, tooniqmaaniqlas laps on minu juures, niikaua kui sina tööl oledlas latś ollaq muq man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt;niikaua läks mul hästi, kui sõtta pidi minematooniqmaaniq lätś mul häste, ku sõtta pidi minemä;niikaua kuinikaguq;niikaua(ks)seeniqkavva(niq);
niikuinii ni(i)gunii
niimoodi niimu̬u̬du
, nii.viisi
, nivvildõ
, noidildõ
, .noildõ
, needilde
, niidaniimoodi sobib pareminineedilde passis parõmbahe;nagu oskasin, niimoodi ütlesinkuvvildõ mõisti, noidildõ ütli;niimoodi ei tohi rääkida!niimuudu või-iq kõ̭nõldaq!;
niin niidśniidse niist39pärnaniinest punuti viiskepähnä- v lõhmusniidsest koeti päternit;
niinimetatud (nii)kutsu|t-du -tut1, (nii)üteld-ü -üt1, (nii)nimma|t-du -tut1lepa emasõisikud, niinimetatud lepakäbidlepä imäninniq, niikutsuduq lepäkukuq;
niipalju niipalľo
, tu̬u̬võrd
, tu̬u̬võrra
, seovõrdpüüab aidata, niipalju kui võimalikpruuv́ avitaq, niipalľo ku saa;niipalju on meil teistmoodi, et ...tuuvõrra om meil tõistmuudu, et ...;
niipea niipiaega sa veel niipea ära ei lähe?egaq sa viil niipia ärq ei lääq?;
niipidi nivvildõ
, noidildõ
, .noildõ
, nii-pite(h)nasja arutati nii- ja teistpidiasja arotõdi nivvildõ ja noidildõ;
niis hrl m nitseq.nitse nitset18niide panemanitśmä;niiepakknitseköütmispuu, nitselaud;niidepaneknitśmine;
niisama niisamasee oli niisama suusoojaks öeldudtuu olľ niisama jutu jakus üteld;poeg on tal niisama pikk nagu ta isepoig om täl niisama pikḱ ku tä esiq;esikoht oli tal niisama hästi kui käesedimäne kotus olľ täl, võit üldäq, käen;
niisiis (no) sõ̭s
, nii etniisiis on neil kuulujuttudel tõepõhi allnii et jutuq ommaq sõ̭s õigõq v sõ̭s ommaq jutuq õ̭ks õigõq;
niisk niiskniisa .niiska31, niitskniidsa .niitska33, niisaka|s-a -t15kõhn nagu silguniiskpeenükene ku kiisaniisk;
niiske .niiskõ- -t3, hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35, nesseq†.nesse nesset18, likõ|nõ-dsõ -st7, .hämli|k-gu -kku38, likõli|k-gu -kku38pesu on niiskemõsu om nesse;hein on veel niiskehain om viil nädsä;maa on niiskemaa om pehmeq;
niiskuma .niisku|ma-daq -80, hämmäh(t)ü|mä-däq -84, .hämmü|mä-däq -80, .nessümä†.nessüdäq nessü79, .nestü|mä-däq -80, rõssõtu|ma-daq -84, (haina kotsilõ) .lasku|ma-daq -80, lasõh(t)u|ma-daq -83ära niiskunud riietega välja mine!ärq sa hämmünüisi rõividõgaq vällä minkuq!;hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võtahain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq;keha niiskub higistiho lätt likõs;prilliklaasid niiskuvadprilliq lääväq hikkõ;
niiskus .niiskus-õ -t9, nesseq†.nesse nesset18, .hämmüs-e -t9, hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35, .rõskus-õ -t9, rõ(s)sõhus-õ -t9, likõ- -t14mullas on niiskust liiga vähemaa seen om niiskust veidüq;õhuniiskusõhunesseq;paber imab niiskustpapõŕ tõ̭mbas nesset sisse;niiskuskindel kellviikimmäs kell;toores puu ajab niiskust väljatooras puu aja vett vällä;
niisugune sääne.sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne-dse -st5, säänedä|ne-dse -st5, .säärde|ne-dse -st5, sääre.säärtse säärest7, .särne.särtse säräst7, nii|sääne-.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7juhtus niisugune rumal luguniisääne ulľ lugu juhtu;niisugust asja näen ma küll esimest kordasäänest asja näe maq külh edimäst kõrd;mul oli niisugune hirm, et lausa värisesinmul olľ sääne hirm pääl, et võtť iho jõ̭disõma;inimesi on niisuguseid ja naasuguseidinemiisi om sääntsit ja määntsit;
niit (niidi) niiťniidi .niiti37hõõgniithõ̭õ̭gtraať v lambitraať;niidirullniiditrulľ;leidis niidiotsasai langaotsa kätte;
niit (niidu) 1. niitniidü .niitü37põllud ja niidudnurmõq ja niidüq;aruniitmaaniit;luhaniitluhaniit, kond;puisniitpuiõgaq niit, puiõgaq kond;rannaniitrannaniit;sooniitsuuniit;2. .niitmi|ne-se -st5, niidüs-(s)e -t11hommikul kastega algas niithummogu kastõgaq nakaś niitmine pääle;lutsern annab aastas kolm niitulutsõrnist saat aastan kolm niidüst;
niiviisi niimu̬u̬du
, nii.viisi
, nivvildõ
, noidildõ
, needildeära räägi minuga niiviisi!ärq kõ̭nõlgu-iq muqkaq niimuudu!;mis loomad need niiviisi häälitsevad?määntseq eläjäq nuuq säänest hellü tegeväq?;tee niiviisi või teisiti, ikka on halvastitiiq nivvildõ vai noidildõ, õ̭ks om halvastõ;
niivõrd niipalľo
, niipalľond
, niivõrra(kõsõ)niivõrd tihe udu, et ei näe mõne meetri kauguseleginiipalľo paks udsu, et mõ̭nõ miitre päälegiq näe-iq;niivõrd ilusast asjast on kahju loobudanii ilosast aśast om rassõ vallalõ üldäq;
nikastama nisõlda|ma-q -83, nisõrda|ma-q -83, osahta|ma-q -83, osahu|tma-taq -da62, jõmmõlda|ma-q -83, nikahta|ma-q -83, niksahta|ma-q -83nikastasin jalaärq nisõldi jala;vaat kui kukud maha ja nikastad jala, siis ei saa kuhugi minnakaeq, ku satat maaha ja jõmmõldat jala ärq, sõ̭s ei saaq kohegiq minnäq;
nikastuma nisõldu|ma-daq -84, nisõrdu|ma-daq -84, osah(t)u|ma-daq -84, jõmmõldu|ma-daq -84, jõ̭nksah(t)u|ma-daq -84, nikah(t)u|-ma-daq -84, niksah(t)u|ma-daq -84kukkumisega nikastus mul jalgsadamisõgaq nisõldu mul jalg ärq;sul on käsi õlavarrest nikastunud?sul om käsi olajakust ärq jõmmõldunuq vai?;
nimekiri nimistü- -t1, nime|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43sattus musta nimekirjajohtu musta nimistühe;
nimel: loobus reisi nimel paljustüteľ reisi peräst mitmist aśost ärq;;
nimeline nimeli|ne-dse -st5, nimegaqKreutzwaldi-nimeline gümnaasiumKreutzwaldi-nimeline gümnaasiuḿ;Mihkli-nimeline tegelaneMihkli nimegaq miiś;
nimelt .nimme
, nimelt
, meelegaq
, .õkvalt
, .tahtsitahab nimelt rohelist mantlittaht õkvalt rohilist mäntlit;õhtul lähen nimelt teatrisseõdagu lää, kaeq, tiatrihe;kas tegid seda kogemata või nimelt?kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?;
nimetama .nimmamanimmadaq .nimma77, nimi|tämä-täq -dä82, nimi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, .kutsma.kutsuq kutsu64, .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78, ma(i)ni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, man|ima-niq -i57ametisse nimetamaammõtihe nimitsemä;nimeta seda ka teistele!mainidsõq v nimmaq tuud tõisilõ kah!;tänav nimetati ümberhuulits nimitedi ümbre;ta oli selle asja enda omaks nimetanudtä olľ tuu aśa hindäle ärq nimitsenüq;sõbrad nimetavad teda nalja pärast proua Elfriedekssõbraq kutsvaq tedä nalľa peräst Elfride-provvis;seda, kui tööd ei viitsita teha, nimetatakse laiskuseksku tüüd viisi ei tetäq, tuud üldäs laiskus(õs);nimetage tuntumaid läti kirjanikke!ütelgeq v nimmakõq tuntumbit läti kiränikkõ!;kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudekskuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuiõs;nimeta hind!ütleq hind!;hunti ei või nimetada, kui jahti lähedsutt ei võiq üldäq, ku jahti läät;nimetas mind lolliksüteľ minno ullis;kas ta jutu sees ka mind nimetas?kas tä jutu sisen minno kah mälehť?;
nimetus nim|i-e -me24, kiiľ nimitüs-e -t9lillede ladinakeelsed nimetusedninne ladinakeelidseq nimeq;anti välja üle saja nimetuse raamatuidannõti vällä päält saa raamadu;
nimi nim|i-e -me24eesniminimi, ristinimi, edenimi;perekonnanimiväärnimi, priinimi, perrenimi;kohanimikotussõnimi, paiganimi;isikunimiinemisenimi;hüüdnimihellänimi, sõimunimi, kutsunimi;hellitusnimihellänimi;kelle nimel maja on?kink nime pääl maja om?;tuttav inimene, aga nime olen unustanudtutva inemine, a nime olõ ärq unõtanuq;asju tuleb õige nimega nimetadapiät kutsma nii, niguq aśaq ommaq;näitlejat tuntakse vaid varjunime alltedä teedäs õ̭nnõ näütlejänimegaq;
nimistu nimistü- -t1, nime|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43muuseumis säilitatavate esemete nimistudmuusõumin alalõ hoitaq asjo nimistüq;
nimme II.nimme
, nimelt
, meelegaq
, .õkvalt .tahtsilaskis meid nimme oodatalassõ meil meelegaq uutaq;ta tegi seda nimmetä nimme tekḱ tuud;kas tegid seda kogemata või nimme?kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?;
nimme I Im .nimmeq.nimmide v nimehte .nimmit20, .nimmekotus-(s)õ -t11, nimeseqni11 messide 11 mrk">11 m ni11 meste ni11 me(s)sit
nina nõ̭n|a-a -na28, latsik ninni- -t2tal on selliste asjade peale hea ninatäl om sääntside asjo pääle hää nõ̭na;ära topi oma nina teiste asjadesse!toṕku-iq nõ̭nna tõisi asjohe!;kinganinakängänõ̭na;ninarättnõ̭narätť;läheb, nina maaslätt, nõ̭na maan v nõ̭na mahaq aet;
ninatark nõ̭na|tark-targa -.tarka30see ninatark ei tea tegelikult midagitaa nõ̭natark tiiä-iq periselt midägiq;
ning ni
, nink†
, ja
niplispits .pulkõgaq koet pitś
nipp kuntśkundsi .kuntsi37, vi|kuŕ-guri -gurit4, .krutśki- -t1, knihv́knihvi .knihvi37, trikḱtriki trikki37, nip|ṕ-i -pi37selles töös ei ole mingit nippitaan tüün olõ-iq määnestkiq kuntsi;selle töö juures on omad nipidseo tüü man ommaq umaq viguriq;see on nipiga ülesanneviguriq ommaq taal ülesandõl man;
nips (nipsu) nip|ṕ-i -pi37lööb sõrmedega nipsulask sõrmigaq nippi;mängiti kabenuppudega nipsumängiti tamkanuppõgaq nippi;sai ninanipsusai nõ̭nanipsi v sai nõ̭nna müüdä;
nipsakas nipa|k-ga v -gu -kat v -kut13, nõ̭na|tark-targa -.tarka30, nõ̭na .pistü
, nähvi|ts-dsä -tsät13, .nähväjä- -t3nipsakad linnapreiliduhkõq liinapreiliq;toon oli ülearu nipsakashelü olľ ülearvo kõrḱ;
nipsutama nippi tegemä v lü̬ü̬mänipsutab sõrmitege sõrmigaq nippi;
nirin nir|rin-inä -inät4, tsir|rin-inä -inät4vesi voolab nirinalvesi juusk tsirinägaq;sooja vett tuleb kraanist ainult nirinallämmind vett õ̭nnõ nirises kraanist;
nirisema niris|emä-täq -e87, .tsirramatsirradaq .tsirra77, tsiris|emä-täq -e87, tsir|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88, tsimis|emä-täq -e87, nõris|õma-taq -õ87vihmapiisad nirisevad akent mööda allavihmatsilgaq nõrisõsõq akõnd piten alla;
niristama nõrista|ma-q -83niristasin viimase kohvi tassinõristi viimädse kohvi kruusikõistõ;
niru ńar|o-o -ro26, hõelhõela .hõela30, ro|jo-jo -jjo v -io26, rojo|nõ-dsõ -st7, vile|ts-dsä -tsät13, kehvkehvä .kehvä35, nuŕa|du-du -tut1ilmad olid juulis nirudhainakuun olliq ilmaq kehväq;nirud põrsadńaroq v hõelaq põrsaq;niru eluvilets elo;niru kassipoegńaro kassipoig;
nisa nis|a-a -sa28lehmal on neli nisalehmäl om neli nissa;pigistas nisast piima väljapitsiť nisast piimä vällä;
nisu nis|u-u -su26suvi- ja talinisusuvõ- ja talv́nisu;nisuidudnisuiärmeq;nisujahunisujauh;kas sul sellel aastal on nisu ka külvatud?kas sul nissõ ka om seo aasta maaha tett?;
nodi kraaḿkraami .kraami37, nauďnaudi .naudi37ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju nodikülh tä masnuq, a täl olõ-iq nii palľond rahha;
noh noh
, noqnoh, mis uudist?noh, midä vahtsõt?;ei noh, kus nüüd minano kos no maq;
nohik nohka- -t2, nohka|tś-dsi -tsit13, nohi|k-gu -kut13, hu|ńa-ńa -nńa26, nosi|kopś-kopsi -.kopsi37sinusuguse nohikuga hakkab mul igavsuqsugudsõ nohkatsigaq lätt igäväs;
nohin noh|hin-ina -inat4, nuh|hin-ina -inat4, nah|hin-ina -inat4, ha|pin-bina -binat4magab vaikse nohinagamakas nii et nahisas;
nohisema nohis|õma-taq -õ87, nuhis|õma-taq -õ87, nahis|õma-taq -õ87, habis|õma-taq -õ87seal ta midagi nohises läbi nutusääl tä läbi iku midägiq nohisť;
nohune noho|nõ-dsõ -st7, nuho|nõ-dsõ -st7lapsed on nohused ja köhivadlatsõq ommaq nohodsõq ja köhkätäseq;ta on nohunetä om tatinõ;
nojah .noijah
, .nuijahnojah, tema oli, kes siis muunoijah, timä iks olľ, kiä tuu tõ̭nõ v kiä sõ̭s viil;nojah, minge siis pealegi!noijah, minkeq no pääle!;
nokitsema kõpi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, nohki|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, noki|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, niki|tsemä-tsäq v -däq -dse90, nośka|tama-taq -da82, .tiśmä.tissiq tissi63, nigri|tsemä-tsäq v -däq -dse90, nikõrda|ma-q -83, tohkõnda|ma-q -83, tos|ima-siq -i57vihmase ilmaga nokitsen niisama kodusvihmagaq nikidse niisama koton;nokitses paar päeva, aga midagi valmis ei saanudtisse paaŕ päivä, a saa-as midä valmis;sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud?sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq?;nokitsesin põõsast marjutihnidsi marjo puhma man;jäta ninanokitsemine järele!jätäq nõ̭nakakminõ perrä!;
noku latsik ti|ľu-ľu -lľu26, til|u-u -lu26, til|a-a -la28, ti|ba-ba -pa26, kaarater|ä-ä -rä24, noku- -t2mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära!miä sul taa tiľu välän om, varõs vii tiľu ärq!;
nokutama 1. ńoku|tama-taq -da82, nu̬u̬ksamanooksadaq nu̬u̬ksa77nokutas vastuseks peadńokuť vastussõs pääd;2. moľo|tama-taq -da82mis te nokutate, hakkame minema!miä ti moľotat, nakkamiq minemä!;
nolk tatťnõ̭n|a-a -na28, tśurakõ|nõ-sõ -ist8, tśur|a-a -ra26, plõkśplõksi .plõksi37, klopõ|tś-dsi -tsit13, nolḱnolgi .nolki37poisinolkpoiskõsõplõkś, poiskõsõots;siin järves muud ei ole kui ahvenanolgidtan järven muud olõ-iq ku ahunaplõksiq;ahvenanolkahunamokś;hauginolkhavvõplõkś;kohanolkhoorapoig, arõstanť;
noomima ma(a)ni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, nu̬u̬ḿmanu̬u̬miq noomi63poiss sai isa käest laiskuse pärast noomidapoisś sai esä käest laiskusõ iist nuumiq;nelja silma all noomimasilmitämä;
noor nu̬u̬ŕnoorõ nu̬u̬rt40nooremnoorõmb;noorimkõ̭gõ noorõmb;noorema vastu välja vahetamanoorutama;vahetasin hobuse noorema vastu väljama noorudi hobõsõ ümbre;noorevõitunoorõlik, noorõkõnõ, noorõpoolinõ, palľo nuuŕ;abiellumiseks veel noorevõitumeheleminekis v naasõvõtmisõs viil noorõkõnõ;
noorendama nooru|tama-taq -da82, noorõsta|ma-q -83, noorõnda|ma-q -83, noorõmbas tegemäManni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragiManni olľ hinnäst noorõmbas tennüq, tunnõ es inämb ärkiq;õunapuid tuleks harvendada ja noorendadauibiid piässiq hõrõndama ja noorõndama;
noorenema nu̬u̬rdu|ma-daq -80, noorõmbas minemä
, noorõh(t)u|ma-daq -84keegi meist ei noorenekiäkiq meist ei lääq noorõmbas;juhtkond on noorenenudjuhťkogo om nuurdunuq;
norgu .norgo
, .norro
, .nurgu
, .nurra
, nu̬u̬kupea on norgu vajunudpää om nuuku vaonuq;tulp laseb õied norgutulṕ närvetäs ärq;
norgus noogu(h)n
, noroli|nõ-dsõ -st5, noro(h)n
, nośo(h)n
, nuro(h)n
, loisu(h)n
, lokaki(l)lõ
, nuŕa|du-du -tut1norgus okstega leinakasklokakilõ ossõgaq halakõiv;norgus olekuganuŕadu olõkigaq;pea norguspää om noron;mis sa käid, nina norgus, ise tahad veel naist võtta!miä sa käüt nõ̭na nośon, esiq tahat viil naist võttaq!;käis nina norguskäve nõ̭na loogaküüdsen;
norima 1. nor|ima-riq -i57, kreesa|tama-taq -da82, kriuga|tama-taq -da82muudkui norib tüli, kaua ma kuulanmuguq kreesatas ja kreesatas, kavva ma kullõ;kainelt on hea mees, purjus peaga hakkab tüli norimatargalt om hää miiś, puŕon päägaq nakkas kriugatama;2. igra|tama-taq -da82, .juiamajuiadaq .juia77, .kauplõmakaubõldaq .kauplõ78, nor|ima-riq -i57norib rahanori rahha;
norin nor|rin-ina -inat4jäi kohe norinal magamajäi õkvalt norinagaq magama;
norisema noris|õma-taq -õ87magab mis norisebmaka niguq norisõs;
normima .norḿma.normiq normi63, .normi lu̬u̬ma v .pandma v tegemänormitud kirjakeelnormit kiräkiiľ;toiduained olid siis normitudsüüki olľ sõ̭s normi v jao perrä;
norutama noro|tama-taq -da82, nośo|tama-taq -da82, lundi|tama-taq -da82tüdruk norutas nurgas, keegi ei võtnud teda tantsimatütäŕlatś noroť nukan, kiäkiq es võtaq tedä tandśma;
nugis nu|kiś-gi(s)sõ -gist12, nugi|nõ-sõ -st7, nu|ǵus v nu|ḱuś-ǵu(s)sõ -ǵust11kivinugiskivinukiś;
nuhk nuhi|k-gu -kut13, .nuhjus-õ -t9, nuhka|tś-dsi -tsit13, .nuusli- -t1, .nuustri- -t1, nurgi|ts-dsa -tsat13, nurgus-(s)õ -t11, nurgõs-(s)õ -t11, sal|a-a -la28, sal|lai-aja -ajat4käib ja kuulab kõike nagu vana nuhkkäü ja kullõs kõ̭kkõ niguq vana nuhjus;see mantliga mees on nuhktuu mäntligaq miiś om nuhik;
nuhkima .nuhḱma.nuhkiq nuhi63, nuusõlda|ma-q -83, noosõlda|ma-q -83, nurgi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .nurḱma.nurkiq nurgi63, mitmit kõrdo .nurkõlõmanurgõldaq .nurkõlõ43kõik kohad on lastel läbi nuhitudkõ̭iḱ kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq;nuhib teiste järelkäü niguq tuhkri tõisil takan;
nuhtlema .nuhklõmanuheldaq .nuhklõ78, .nuhtlõmanuheldaq .nuhtlõ78, soomi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90selle eest tahtsin ma sind nuheldataa iist tahi ma sinno soomitsaq;
nuhtlus .nuhklus-õ -t9, .nuhtlus-õ -t9ihunuhtlusihonuhklus;ta on mulle nuhtlusekstä om mullõ ristis kaalan;
nui tõlvtõlva .tõlva30, nuinuia .nuia31puunuiparts;puunuiaga taotakse poste maassepardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse;
nuiama .juiamajuiadaq .juia77, .nuiamanuiadaq .nuia77, nuio|tama-taq -da82, nuti|tama-taq -da82olge tasa, lapsed, mis te nuiate!olkõq vaiki, latsõq, mis ti juiat!;nuiajanuio, nuiaja;
null nulľnulli .nulli37nulliga korrutatuna annab iga arv nulliekä v määnest taht arvo nulligaq isken saias (vastussõs) nulľ;ta alustas jällegi nullisttä alosť jälkiq tühäst;tuju on nullismiiľ om must;nullpunktnulľpunkť;nulljuhenulľjuheqnaľulľjuheq;temperatuur langes alla nullikraadiq lätsiq alla nulli;juukseid nulliga ajamahiussit nulli pääle ajama;
nullima tühäs tegemä
, .nulli vi̬i̬mä v ajamameie plaanid on nullitudmi plaaniq ommaq tühäs tettüq;
number 1. nummõŕ.numbri v .numbrõ nummõrd23, arvo|tähť-tähe -.tähte34araabia ja Rooma numbridaraabia ja Rooma numbriq;maja number on 48maja nummõŕ om 48;mis su kinganumber on?miä su kängänummõŕ om?;viitenumbertunnusnummõŕ;number 40 niit40 numbri niiť;hotellis polnud ühtki vaba numbrithotellin olõ-õs üttegiq vapa tarrõ;2. üles.astmi|nõ-sõ -st5, ette.astmi|nõ-sõ -st5, nummõŕ.numbri nummõrd23kloun teadustas iga järgneva numbrikoomuskitekij hõigaś vällä egä ülesastmisõ;
nupp 1. nup|ṕ-i -pi37, nup|p-u -pu37nuppudega sahtlidnuppõgaq suhvliq;vajutab raadio nuppelits raadionuppõ;lauamängude nupudlavvamängõ nublaguq;2. nut|ť-i -ti37, nup|ṕ-i -pi37lillenupudlillinupiq;jõulukaktusel on sel aastal palju nuppejoulukaktusõl om timahavva hulga nutikõisi;3. pää- -d sissek .päähä v pähäq52, päänup|ṕ-i -pi37, nut|ť-i -ti37poisil on nuppupoisil om nutti v pääd;nupust nikastanudpoolõtorogaq, poolõtoobigaq, lämmäkene;jõust üksi on vähe, nuppu peab ka olemajoust om ütsindä veidüq, nutti piät ka olõma;
nurisema nuris|õma-taq -õ87, .nurra|manurradaq .nurra77, .nurgamanurgadaq .nurga77, nüris|emä-taq -õ87, jõris|õma-taq -õ87, nir|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88, nur|a(ha)-ma-raq v -adaq -ra v -aha88, nura|tama-taq -da82, när|imä-riq -i57, näris|emä-täq -e87, nür|ä(hä)mä-räq v -ädäq -rä v -ähä88, mitmit kõrdo .nurgõlõmanurõldaq .nurgõlõ85, nuratõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86ei või nurisedasaa-iq nuristaq;söögi üle ei nurisetudsöögigaq es nuristaq;nuriseb elu ülekaibas umma ello;
nurja rukka
, hukka
, .vussi
, .summa
, .nurjasee asi läheb nurjaseo asi lätt summa;nurja läinud asinuŕatus;nurja minemanurja minemä;nurjasvussin, persen, summan;
nurjama .summa v segi v hukka v .vussi ajama
, huku|tama-taq -da82vihm nurjas heinateovihm ai hainategemise summa;
nurjatu armõ|du-du -tut1, perä|dü-dü -tüt1, häbemäldäq
, .häüldäq
, rõibõq.rõipõ rõibõt18, pasatsḱ-i -it13ühe nurjatu pärast peavad kõik kannatamaüte rõipõ peräst piät kõ̭iḱ hätä nägemä v kannahtama;
nurjuma .vusśu|ma-daq -80, .summa v segi v hukka v .vussi v .luhta minemäplaanid nurjusidplaaniq lätsiq luhta;
nurk 1. nuk|k-a -ka31, nulknulga .nulka31nürinurktümpnukk;teravnurkterrävnukk;viisnurkviiśnukk v viiśkand;2. nuk|k-a -ka31, nulknulga .nulka31, kolkkolga .kolka31tahvli nurktahvli nukk;ümmarguste nurkadega kraekaarin nukkõgaq kraaǵ;krundi nurgad tähistati vaiadegamaatükü nukaq märgidiq tikkõgaq ärq;nurga peal on kohviknuka pääl om kohvitarõ;karbi nurgadkarbi nukaq;ristnurkrisťnukk;kohtume poe nurgalsaamiq poodi nuka man kokko;kapp on köögi nurgaskapṕ om köögi nukan;piip suunurgaspiip huulõkolgan;ajalehe naljanurklehe naľanukk;3. nuk|k-a -ka31, kolkkolga .kolka31, nulknulga .nulka31, kanťkandi .kanti37kas oled ka siit nurgast pärit?kas sa olõt kah siist nukast v nulgast v kolgast peri?;ta on kõik maailma nurgad läbi käinudtä om kõ̭gõ ilma nukaq läbi käünüq;
nurkmine .nukma|nõ-dsõ -st5, .nulkma|nõ-dsõ -st5nurkmine akennukapääline akõń v nukaakõń;
nuuksuma .nuutsḱma.nuutskiq nuudsi63, mitmit kõrdo .nuutskõ(l)lõmanuudsõldaq .nuutskõlõ85nuuksub nuttanuutskõlõs;nutt oli tal juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksumaikk olľ täl jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma;nuuksuminenuutsḱna;
nuum nuumnuuma .nuuma31siga pandi nuumaletsiga panti nuuma pääle;nuumvasikasnuumavaśk;
nuusutama nuhu|tama-taq -da82, nuha|tama-taq -da82, mitmit kõrdo nuhutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, kõrras nuhahta|ma-q -83, äkki nuhahu|tma-taq -da62, nuhasta|ma-q -83ma nuusutan siin pidevalt neid õisima kõ̭gõ nuhutõlõ siin naid häitsmit;nuusuta, kui hea lõhn!nuhudaq, ku hää hõ̭ng!;tahtsin lilli nuusutada, aga ei saanudtahtsõ lille nuhutaq, a saa-s;
nuut nut|ť-i -ti37, nuuťnuudi .nuuti37, nuudi|k-gu -kut13, kandśa|k-ga v -gu -kat v -kut13nuudiga peksmanuuditama;
nõeluma nõgluma.nõkluq nõglu 71 min 1. ja 3. k nõgli, halv pon|ima-niq -i57nõelusin sokkenõgli sukkõ;mis sa enam nõelud vana räbalatükkimiä sa inämb ponit vanna räbälätükkü;lapsed nõeluvad mööda tubalatsõq nõglusõq tarrõ piten;
nõgu nõ|dso-dso -tso26, nõtsknõdso .nõtsko36, orgoro .orgo36, alamaa*- -d50, (väikene) lohkloho .lohko36, lohokõ|nõ-sõ -ist8, tśomptśombo .tśompo37nõgus kohtnõdso kotus;nõgusid täisnõdsonõ;järv asub nõos, jõgi orusjärv́ om järveoron, jõgi jõ̭õ̭oron;vihmavesi koguneb maapinna nõgudessevihmavesi kogonõs maa lohkõ sisse;Hargla nõguHarglõ nõdso v alamaa;Kaspia nõguKaspia nõdso v alamaa;katus on nõkku jäänudkatus om nõtsko vaonuq;
nõgus loho(h)n
, .lohkja|nõ v .lohkja|s-dsõ -st5, .lohkja|s- -t15, nõdso|nõ-dsõ -st7, nõ|dśo-dśo -tśo26, nõtsknõdso .nõtsko36, nõ|kus-gusa -gusat4, nõdsõ(h)n
, nõdso(h)nsellel hobusel on liiga nõgus selgseol hobõsõl om sälg palľo nõtsk(o);nõgus kohtlohokotus;tooli põhi on veidi nõgustooli põhi om tsipa lohkjanõ;
nõjatama .nõ̭a|tama-taq -da81, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, mitmit kõrdo .nõ̭atõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86pea võib vastu seljatuge nõjatadapää või sälätoe vasta tukõq;
nõjatuma .nõ̭a|tuma-tudaq -tu84, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88nõjatu siia vastu!toeq siiäq vasta!;
nõrgendama nõrgõmbas tegemä
, ärq väsütämähoone konstruktsioonide nõrgendamine on eluohtlikhuunõ kandõehitüse nõrgõmbas tegemine om eloohtlik;nõudeid nõrgendatinõudmiisi tetti lõdvõmbas;
nõrgenema nõrgas v nõrgõmbas v kehväs v kehvembäs .jäämä
, ri̬i̬mpsämbäs v ri̬i̬mbäle .jäämä
, .perrä .andmamälu nõrgenebmeelenpidämine jääs kehvembäs;
nõrguma .nõrgu|ma-daq -80, nõrah(t)u|ma-daq -84, nõris|õma-taq -õ87, .tsilkma.tsilkuq tsilgu73, ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, tsim|a(ha)ma-maq v -adaq -ma v -aha88kupatasin seened ära ja panin nõrgumalähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma;vihmavesi nõrgub akent mööda allavihmavesi juusk akõnd pite alla;kaseoksast nõrgub mahlakõoossast tsimmas mahla;
nõrisema nõris|õma-taq -õ87, nõr|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88, .tsilkma.tsilkuq tsilgu73, ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, tsiris|emä-täq -e87vett ainult nõriseb kraanistvett õ̭nnõ tsirises kraanist;
nõristama nõrista|ma-q -83, val|ama-laq -a56, .kurnamakurnadaq .kurna77juurvili pestakse ja nõristataksejuurõvili mõstas ja nõristõdas vesi ärq v juurõvili mõstas ja lastas vesi ärq tsilkuq;maks nõristab sappimass and sappi v massast tulõ sappi;sõira tegemisel pane kohupiim patta, piim peale, aja keema ja pärast nõrista ära!sõira tiiq ni̬i̬ panõq kohopiim patta, piim pääle, ajaq kiimä ja sis nõristaq arq!;kartulid on keenud, nõrista vesi pealt ära!kardohkaq ommaq ärq keenüq, kurnaq nuu ärq!;
nõrk nõrknõrga .nõrka31, nõrga- -t2nõrgemnõrgõmb;nõrgaks jäämanärvähtümä;nõrk jäänõrk ijä;jalad on põlvist nõrgadjalaq ommaq põlvist nõrgaq;valu jäi nõrgemakshalu jäi vähämbäle v vähämbäs;nõrk soolvesinõrk suulvesi;füüsikas nõrk õpilanefüüsikan kehvä opilanõ;nõrgavõitunõrgalik, kehväkene, kehväpoolinõ, nõrkjanõ, nõrkjas;
nõrkema nõrgah(t)u|ma-daq -84, nõrga|(ha)-ma-(ha)daq -ha88, nõrgahta|ma-q -83, närve|tämä-täq -dä81, jõlvõh(t)u|ma-daq -84, tsilgah(t)u|ma-daq -84, tiksahta|ma-q -83, tiksah(t)u|ma-daq -84olime näljast nõrkemasollimiq nälä peräst ärq nõrgahtuman v närvetämän;selle töö juurde lausa nõrkedtaa tüü manoq jõlvõhtut õkva ärq;töö juures kipud nõrkematüü manoq tüküt ärq tsilgahtuma;
nõrkus nõrgah(t)us-õ -t9, .nõrkus-õ -t9nõrkus tuleb pealenõrkus tulõ pääle;kaebab üldist nõrkustkaibas, et joud kaos ärq;naised on tema suurim nõrkuskõ̭gõ inämb tõ̭mbas timmä naisi poolõ;reisimine on tema suurim nõrkusreiśmine om timä kõ̭gõ suurõmb himo;nõrkushetkel andsin järeleulli päägaq anni perrä;
nõu IInõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37, nõvvu|annõq-.andõ -annõt19nõus olemaperi v nõun olõma;nõusse jäämanõuh(t)õ jäämä;nõu pidamanõvvo pidämä;nõu andmanõvvutama;
nõu I Ian|noḿ-oma -omat4veenõuviiannoḿ;kaanega puunõuummik, vitsik;toidunõudsöögiriistaq v söögianomaq;nõudepesumasinanomamõsumassin;nõudepesijaanomamõskja;
nõuanne nõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37, nõvvu|annõq-.andõ -annõt19
nõudlik .nõudja- -t3, .nõudja|s- -t15, rassõ- -t14uus õpetaja oli vanast nõudlikumvahtsõnõ kuuľmeistri olľ nõudjamb ku vana;nõudlik ülesannerassõ ülesannõq;mulla suhtes on kuusk üsna nõudlik puukuuś taht küländ hääd maad;
nõudlikkus .nõudmi|nõ-sõ -st5nõudlikkus enese ja teiste vastuhindä ja tõisi käest nõudminõ;see õpetaja on meelde jäänud oma nõudlikkusegatuu oppaja om ummi nõudmiisigaq miilde jäänüq;
nõudlus .perrä.nõudmi|nõ-sõ -st5kaupade järele on nõudluskraami perrä om nõudminõ;selliste kruntide järele puudub nõudlussääntsit kruntõ taha-iq v küsü-iq kiäkiq;
nõudma .tahtma.tahtaq taha61, .nõudma(.)nõudaq nõvva66nõuab rohkem palkataht inämb rahha;mis sa nõuad, ma ei tea sulle rohkemat rääkidamidäs sa nõvvat, tiiä-iq maq sullõ inämbät kõ̭nõldaq;see küsimus nõuab hoolikat uurimisttaad küsümüst piät hoolõgaq uuŕma;täpsust nõudev töötäpsä tüü;nõutav kauptahet v küsüt kraaḿ;kurat tuli küti hinge nõudmavanahalv tulľ jahimehe henge nõudma;võlga sisse nõudmavõlga sisse nõudma;nõuab visalt omaõigust tagaaja väegaq umma õigust takan;
nõudmine .nõudmi|nõ-sõ -st5, .tahtmi|nõ-sõ -st5ema nõudmise peale rääkis ta kõik äraimä nõudmisõ pääle kõ̭nõľ tä kõ̭iḱ ärq;nõudmised on kõrgedtahtmisõq ommaq suurõq;
nõue .nõudmi|nõ-sõ -st5, nõvvõq.nõudõ nõvvõt19nõue kanda tööriideidnõudminõ kandaq tüürõivit;toode ei vasta nõueteleasi olõ-iq sääne, niguq piät;
nõukogu nõvvuko|go-go -ko26, nõvvoko|go-go -ko26teadusnõukogutiidüsnõvvukogo;Nõukogude LiitNõvvokogoliit;
nõupidamine nõvvupidämi|ne-se -st5, arotami|nõ-sõ -st5kutsuti kokku nõupidaminekutsuti kokko nõvvupidämine;polnud enam aega nõupidamiseksarotamisõs olõ-õs inämb aigo;
nõusolek periolõ|ḱ-gi -kit13, nõu(h)nolõ|ḱ-gi -kit13, periolõmi|nõ-sõ -st5, nõu(h)nolõmi|nõ-sõ -st5suuline nõusoleksuusõ̭nalinõ periolõḱ;tema nõusolekut pole küsitudkitimä käest olõ-iq küstügiq;
nõustuma .nõuhtõ v .nõuhu .jäämä
, peri olõmanõustus tulemaolľ nõun tulõma;
nõutama nõvvutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .nõu|tama-taq -da81, .hanḱma.hankiq hangi63, küs|ümä-süq v -täq -ü70, .saandõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86nõutas endale loanõvvutõli hindäle luba;
nõutu nõvvuldaqasi teeb nõutukstaa aśagaq mõista-iq midägiq tetäq;nad on seal kõik nõutudnä ommaq sääl kõ̭iḱ nõvvuldaq;vaatas mulle nõutu näoga otsakai mullõ ulli näogaq otsa;
nõõ nõ̭õ̭
, nõ̭õ̭h
, nähnõõ, las käia!nõ̭õ̭, lasõq kävvüq!;
nädal nä|täľ-däli -dälit4möödunud nädalalminevä nädäli v minevä nätäľ;olime neli nädalat puhkuselollimiq neli nädälit puhkusõl;võru keele nädälvõro keele nätäľ;ta pole juba nädal aega midagi söönudtä olõ-iq joba nädälipääväq midägiq söönüq;istub nädalate kaupa kodusistus nädälihüisi koton;nädalalehtnädälilehť;nädalalõppnädälilõpp;nädalavahetusnädälivaih(tus);
nägema nä|gemä-täq -e60hämaraks läheb, ei näe enam lugedahämäräs kisk, näe-iq inämb lukõq;kasvab lausa silma näheskasus õkva silmä näten;eks näisnäüs noh v vet näküs;näe imet!kaeq imeht!;rõõm näharõ̭õ̭m nätäq;näe(d)!kaeq! v hii(q)!;näe(d), kuhu on enda peitnud!hiiq, kohe om hindä (ärq) käknüq!;näen, et sa pole sugugi õppust võtnudma kae, et sa olõ-iq sukugiq oppust võtnuq;näeb igas inimeses midagi headlöüd egä inemise man midägiq hääd;ta on ka näguripäevi näinudtä om ka häti nännüq;näeb näguripäeviom päivin;elame-näemeelämiq-näemiq;tema, näed, otsustas teisititimä, näet, otsusť tõisildõ;näe, oledki tagasi!kaeq, olõtkiq tagasi!;kõike on võimatu ette nähakõ̭kkõ om ilmvõimaldaq ette nätäq;pole ette nähtudolõ-iq mõtõld v lubat;paljunäinudpalľonännüq;välja nägemavällä näütämä;
nägemine (silmä)nägemi|ne-se -st5kaotas nägemisejäi (silmä)nägemisest ilma;nägemist! nägemiseni!hüvvä! v hääd nägemist! v näemiq!;
nägemus nägemi|ne-se -st5, virbitüs-e -t9näeb nägemusinäge nägemiisi;milline on sinu nägemus asjast?kuimuudu saq asja näet? v määne om suq ettekujotus aśast?;
nägija nä|kij-gijä -gijät4, nägijä- -t3vaegnägijapuuľpümme v nägemisviagaq;
nägu nä|go-o -ko27, ńa|go-o -ko27, palõq.palgõ palõt19, palõh.palgõ palõht21lai ümmargune nägulaǵa tsõõrik nägo;punetab näostveretäs näost;kaval nägu eeskavvaľ nägo pään;nägu pesemasuud mõskma;teeb nägusidtege ńakõ v lõusto;sel asjal pole tegu ega nägutaal aśal olõ-iq teko ei näko;tal pole tegu ega nägutäl olõ-iq ihho ei illo v saistamist egaq näoplatsi;paksu näoga inimenepaksu palgõgaq inemine;vanaaegse rubla peal oli keisri näguvanaaodsõ ruubli pääl olľ keisri palõh;pole end pikka aega näole andnudolõ-iq pikkä aigo näko näüdänüq;näost ära langemanäost ärq sadama;väsinud näoilmeväsünüq nägo;näojoonednäoplaań;sul on vanaisa näojoonedsa olõt vanaesä näkko;näokreemnäomääŕ;näomasknäotahas;näolapppalõq;
näguripäevad m hädä|pääväq-.päivi -.päivi35, näguri|pääväq-.päivi -.päivi35, näguli|pääväq-.päivi -.päivi35
nähtamatu nägemäldäq
, .paistmaldaqõhk on nähtamatuõhk om nägemäldäq v paistus läbi;hüüdja jäi udus nähtamatukshõikajat olõ-õs udsu seen nätäq;ta muutus nähtamatukstä tekḱ v tä tetti, et tedä es olõq nätäq;nähtamatuks tegev kübarsilmistkaotaja küpäŕ;
nähtav nätäqpäikesevarjutus on meilgi nähtavpäävävaŕotus om meil kah nätäq;
nähtaval näol
, nättävä(h)n
, nättäväl
, nägüvi(h)n
nähtavale .näolõ
, nättävähe
, nättäväl(e)
, nägüvihelaev ilmus nähtavalelaiv tulľ nättävähe;pimedusest tuli nähtavale meespümme seest tulľ miiś vällä;
nähtavasti nätäq
, arvadaq
, vaśtsee töö tuleb nähtavasti mul endal ära tehataa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq;
nähtavus nägemis(e)maa- -d50, nägemis(e).kavvus-õ -t9, nägemi|ne-se -st5nähtavus on paranenudnätäq om (joq) parõmbahe v nägemismaa om pikemb;nähtavus on alla 300 meetrinäe-iq 300 miitre päälegiq v nätäq om vähämb ku 300 miitre pääle;
nähtu nättü- -t1nähtust oli mulle küllaltnättüst olľ mullõ viländ;jagas muljeid nähtust-kuuldustkõ̭nõľ mälehtüisi tuust, midä olľ nännüq ja kuuldnuq;
nähtuma nätäq olõma
, .paistuma.paistudaq paistu79, .paistma.paistaq paista61nagu juba nimest nähtub, on põldpüü põldude asukasniguq joba nimest nätäq, eläs nurḿkana nurmi pääl;öeldust nähtub, et …(vällä)üteldüst paistus, et …;
näide .näütüs-e -t9, näüdüs-(s)e -t11näiteks võib tuua ...näüt(üs)es või tuvvaq ...;teeb asja selgeks paari näite varaltege paari näüdüssegaq aśa selges;mina näiteks kavatsen sinna minnanäütüses maq plaani sinnäq minnäq;näitelausenäüdüslausõq;
näilik = näiline: näiline rahupäält(nätäq) rahulik v paistus rahulik;;
näima .paistuma.paistudaq .paistu79, .paistma.paistaq paista61, näkkümä.näüdäq näü79, näkkümänäkküdäq näkü79 v näkküdäq näkkü80, (.vällä) .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, .tunduma.tunduda tunnu79mulle näis, et keegi tulimullõ niguq paistu, et kiäkiq tulľ;asi näib teisiti olevatasi näkküs tõisildõ ollõv;mulle näib see imelikmullõ tunnus taa imelik;näib niinäütäs nii;
näitama .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77näitab sõbrale fototnäütäs sõbralõ pilti;kell näitab juba kümmekell näütäs joba kümmend;näita, kuidas seda tehakse!näüdäq, kuimuudu taad tetäs!;arvutused näitavad, et …rehkendüseq näütäseq, et … v rehkendüisi perrä om nii, et …;näitas end ainult heast küljestnäüdäś hinnäst õ̭nnõ hääst külest;ma sulle veel näitan!ma sullõ viil tii v ehidä!;näitas õige suuna kättenäüdäś õigõ tsihi kätte;ära näita minu peale näpuga!ärq võtkuq minno sõrmõ pääle!;
näitejuht .vällä.säädjä- -t3, (.näüte)vido(s)ni|k-gu -kku38Endla teatri peanäitejuhtEndla tiatri ülemb näütevidonik;
näitlema .näütlemänäüdeldäq .näütle78, .näütelemänäüdeldäq .näütele85, .näüte.mängo v .näütemängo(h)n .mänǵmälavastaja pani kõik lapsed näitlemalavastaja panď kõ̭iḱ latsõq näütemängon mänǵmä;kas ta ongi veidrik või ainult näitleb seda?kas tä omgiq sääne ullikõnõ vai õ̭nnõ tege?;
näitus (.vällä).näütüs-e -t9personaalnäitusesiquma (pildi)näütüs;kunstinäituskunsti(vällä)näütüs;näitus jääb avatuks 8. veebruarininäütüs om vallalõ nika ku 8. radokuu pääväniq;
näkitsema niki|tsemä-tsäq v -däq -dse90, nä(h)ki|tsemä-tsäq v -däq -dse90isu pole, näkitseb ainult pisutisso olõ-iq, õ̭nnõ nikitses tsipakõsõ;
näksima .näkśmä.näksiq näksi63, .näpśmä.näpsiq näpsi63, ni|bimä-piq -bi57, .nipśmä.nipsiq nipsi63, mitmit kõrdo .näkselemänäkseldäq .näksele85põdrad näksivad puulehtipõdraq näpśväq puulehti;näksisime tee kõrvale küpsiseidnipsemiq tii kõrvalõ piskviite;näksib mõtlikult rohukõrtjürä mõtligult hainakõrt;las hobune näksib, ma lähen söön kalas hopõń jürähtäs, ma lää süü kah;
nälg nälgnä(l)lä .nälgä34, söögihä|dä-dä -tä24mul on nälg, lähme kuhugi sööma!mul om nälg, läämiq kohegiq süümä!;see töö jätab meid küll nälgataa tüü jätt meid külh nälgä;ta on näljas ja paljastä om nälän ja alastusõn;armunälgarmuhädä;unenälgunõhädä;nälja-aastanäläaastak;näljahädanäläaig, nälg;näljastreiknälästreiḱ;
nälgima .nälgü|mä-däq -80, nä(l)lä(h)n olõma
, lühembät aigo .sinḱmä.sinkiq singi63, mitmit kõrdo .nälgelemänä(l)leldäq .nälgele85kui söögikraam otsas, siis nälgimeku söögikraaḿ om otsan, sõ̭s olõmiq nälän v singimiq;
näljane nä(l)lä|ne-dse -st7, nä(l)lä|k-gu -kut13näljane nagu huntnäläne niguq pini;igale näljasele anti toituegäle nälätsele anti süvväq;
näljaselt nä(l)lätsehe
, nä(l)lätselepaljalt karjamaalt tulid loomad näljaselt kojupalľa kaŕamaa päält tulliq eläjäq nälätsehe kodo;
näljutama nä(l)lü|tämä-täq -dä82, nälksü|tämä-täq -dä82, kunnu|tama-taq -da82näljutas ennastnälksüť hinnäst;mis te looma näljutate, tapke ta parem ära!mis ti eläjät kunnutat, innemb tapkõq tä ärq!;
näpistama näpistä|mä-q -83, käpistä|mä-q -83, (külest ärq) nokista|ma-q -83näpistab nii, et sinised plekid järelkäpistäs nii, et sinidseq plekiq perän;pakane on juba õunu näpistanudkülm om joq ubinit käpistänüq;näpistas tomatitaimedelt kasvenokisť tomadikasvõ;
näpunäide juhatus-õ -t9, oppus-õ -t9sain sõbralt näpunäiteid toalillede kasvatamise kohtasai sõbra käest juhatust, kuis tarõlille kasvataq;
närakas ńartsńardso .ńartso37, ńara|k-gu -kut13, ńardsa|k-gu -kut13, ńaraku|nõ-dsõ -st5, ńar|o-o -ro26, rõibõq.rõipõ rõibõt18vanu närakaid ei tasu enam paigatavanno ńardsakit massa-iq inämb paigadaq;närakas mantelńarakunõ mäntli;üks närakas on mu peale kaevanudütś rõibõq om mu pääle kaivanuq;
närb närbnärvä .närbä34, .närbe- -t3, närvä|dü-dü -tüt1, närväs.närbä närväst22, nirbi|k-gu -kut13, nirga|tś-dsi -tsit13, kelpkelbä .kelpä37, keltkeldi .kelti37, .kääbli|k-gu -kku38, nirknirga nirka30, nirpnirba .nirpa37, tirṕtirba .tirpa31, tirba|k-gu -kut13, tirbi|k-gu -kut13, nõrknõrga .nõrka31, kehvkehvä .kehvä35kui sa selline närb oled, siis ei edene ka tööku sa olõt sääne närbe, sõ̭s ei lääq tüü kah;sa oled nii närb söömasaq olõt nii tirbak uma süümisegaq v sa olõt nii keldi söögigaq;ta oli väga erksa unega ja närb söömatä olľ väega virgõ unõgaq ja kelbä söögigaq;ta on närva südamega, ei kannata verdtä om kehvä süämegaq, kannahta-iq verd;
närveerima kärsi|tämä-täq -dä82, närvi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, murõhta|ma-q -83, .pelgämäpe(l)lädäq .pelgä77, när|vi̬i̬ŕmä-vi̬i̬riq -veeri63, mitmit kõrdo kärsite|(l)lemä-lläq -(l)le86ma väga närveerin, ei tea, mis tulebmul süä väega kärsitäs, ei tiiäq, mis tulõ;närveerib iga asja pärastmurõhtas ekä asja;vanaema närveerib vanaisa pärastvanaimä murõhtas vannaessä;
näss närsśnärsi .närssi37, näsśnässi .nässi37, hasśhassi .hassi37, kö|bi-bi -pi26vanamehenässvanamehenura;vanamehenässe on nõu pidama vajanõvvu pidämä om vanno hassõ vaia;koeranässpinipulsť;
näägutama ńaagu|tama-taq -da82, tśaagu|tama-taq -da82, tśaaga|tama-taq -da82, mitmit kõrdo ńaagutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, tśaagatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86näägutajańaaga;ütle ära, mis öelda on, ja ära pärast enam nääguta!ütle ärq, miä üteldäq om, ja ärq perän inämb tśaagutaguq!;ei maksa tema kallal näägutadamassa-iq tedä ńaagutaq;
nääklema .nääklemänäägeldäq .nääkle78, .tsääklemätsäägeldäq .tsääkle78, tśagõl|õma-daq -õ85, jäsel|emä-däq -e85, .jahťlõmajaheldaq .jahťlõ78, hürel|emä-däq -e85, sõ̭nõl|õma-daq -õ85, mitmit kõrdo .tśankõlõmatśangõldaq .tśankõlõ85lapsed ei saa üldse omavahel läbi, nad nääklevad kogu aeglatsõq saa-iq joht ütśtõõsõgaq läbi, nä jäseleseq üttealasi;muud ei kuulegi, kui teie nääklemistmuud kuulõki-iq, ku ti jahťlõmist;
nöökama .ńoksamańoksadaq .ńoksa77, .nöksämänöksädäq .nöksä77, .nükśmä.nüksiq nüksi63, ńo|gima-kiq -gi57, .neḱmänekkiq neki63, irvi|tämä-täq -dä82, .irv́mä.irviq irvi63, tü̬ü̬kämätöögädäq tü̬ü̬kä77nöökab sõpra äparduse pärastnaard sõbra vipõrust;nemad nöökasid, et Jako on ilmarikas, tema naine nõgikikasnimäq irveq, et Jako kuŕarikas, timä naanõ nõgikikas;
nöökima .kiusamakiusadaq .kiusa77, .pilkamapilgadaq .pilka77, .nökśmä.nöksiq nöksi63koolis teised alati nöökisid tedatõõsõq pilgassiq koolin tedä kõ̭iḱ aig;mis teha, kui saatus nöögibmidäs tetäq, ku saadus kiusas v nökś;
nööp nöpśnöpsi .nöpsi37, nüpśnüpsi .nüpsi37kasukanööpkaskapüür v puugnits;nööpauknöpsimulk;nööpnõelnöpśnõgõl;
nürinema nührüs minemä
, .nührümä.nührüdäq nührü79käärid on nürinenudkääriq ommaq nührüs lännüq;mõistus on nürinenudmudsu om nührüs lännüq;
nüristama nührüs v tuimas v ullis tegemävaimu nüristav töötuim tüü;
nüristuma nühr(emb)äs v tuimas v kõhnõmbas v kehvembäs v viletsämbäs minemävananedes meeled nüristuvadvanõmbas saiõn jääseq meeleq kõhnõmbas v viletsämbäs;
nüsima nühri|tsemä-tsäq v -däq -dsä90, (saegaq) krõõdsa|tama-taq -da82nüsib kääridega habetnühritsäs kääregaq habõnit;lõpuks nüsis ta need puud nüri saega läbiperäkõrd tä naaq puuq ärq krõõdsať nührü saegaq;
nüüd no(q)
, nüüd
, parhillaq
, prõlla
, .õkva
, kõrragaqnüüd on juba liiga hiljanoq om jo palľo ilda;kas nüüd või mitte kunagikas noq vai ei kunagiq;mine nüüd!mineq noq!;oota nüüd!oodaq noq!;eile käis ja nüüd jälleeeläq käve ja nüüd jälkiq;
