ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 691 kiräkotust.
naaber .naabri - -t1, piiri|mii:s' -mehe -mii:st39, .naabri|mii:s' -mehe -mii:st39, .pindre|mii:s' -mehe -mii:st39; naabrimees ja naabrinaine naabrimiis' ja naabrinaanõ; naabertalu seto kiil' kõrvalinõ talo; naabrirahvas ­ muidõrahvas; naabripere piirirahvas
naabrus .lähküs -e -t9, .kõrvuisiolõ|k' -gi -kit13, .ümbre|kund -kunna -.kunda32; naabruses piiri pääl, kõrvuisi, lähkün, lähkesen, lähükesen, lähkon
naarits (suu)nari|ts -dsa -tsat13
naaskel .naaskli - -t1, tsusas .tsuska tsusast23
naasma tagasi tulõma v .joudma; naasis pikalt reisilt tull' pikä reisi päält tagasi
naat püdse|leht' -lehe -.lehte34, püdse|hain -haina -.haina30, pütsk'|hain -haina -.haina30, pütsk'|­leht' -lehe -.lehte34, laa(s)s|naat' -naadi -.naati37
naatriumhüdroksiid seebikiv|i -i -vi26
naba na|ba -ba -pa28; nüüdsel ajal riputavad tüdrukud nabasse rõngaid seo ilma aigo riputasõq tütriguq rõ:ngit nappa; lõuna- ja põhjanaba lõunõ- ja põh'anaba; nabaväät nabavars'
nabima .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57, no|bima -piq -bi57; nabis poisil turjast kinni haard' poiskõsõl har'ast kinniq; varas nabiti kinni varas võeti kinniq; hunt hakkas põrsaid kinni nabima susi naas' põrssit nobima
nadu na|do -o -to27, mehe sõ:sar'
nael 1. nagõl v nakl nagla .nakla45; võta naela otsast võti! võtaq võti nagla otsast!; naelu täis naglalinõ, naglanõ; naelu täis lauad nag­ladsõq v naglodsõq lavvaq; 2. nagõl v nakl nagla .nakla45; tal polnud südant neljakümmet naela rukkijahu anda tä halõsta as rüäjauhõ nellikümend nakla andaq
naelane naglali|nõ -dsõ -st5, nagla|nõ -dsõ -st7
naelik nagla|käng -kängä -.kängä35, nagli - -t2
naelsterling nagõl v nakl nagla .nakla45
naelutama naglo|tama -taq -da82, (.naklo) lüü:­mä, .naklama nagladaq .nakla77; naelutab kasti kokku naglotas kasti kokko; halvatus naelutas vanaisa aastateks voodisse vana­esä pidi hälvähtüsegaq aastit sängün olõma; häbiposti naelutama lüllitulpa lüümä
naer naar naaru .naaru37; nägu läheb naerule nägo kisk naarulõ; teiste naeru alla sattuma tõisilõ naarus saama; naerupahvak naarupurdsahus
naeratama naarahta|ma -q -83, ­naara|tama -taq -da82, mitmit kõrdo naaratõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86, naaraskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naa­ris­kõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; naeratab oma kavalat naeratust naariskõllõs kavaluisi; nae­ra­tav ja abivalmis müüja naarulinõ ja abivalmis poodimüüjä; lollike ikka naeratab kogu aeg ullikõnõ iks om kõ:gõ naarunäogaq
naeratus naarah(t)us -õ -t9, naaratus -õ -t9; Mona Lisa salapärane naeratus Mona Lisa salanõ naarahtus
naeris .nakri - -t1, nakõr' .nakrõ nakõrd22, naaris .naari naarist22
naerma .naar(d)ma naardaq naara66, mitmit kõrdo naaraskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naaris­kõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; pidime end lõhki naerma pidimiq hinnäst likõs v lahki naarma; tüdrukud naeravad kogu aeg tütriguq muguq naariskõllõsõq; ohjeldamatult naerma naaru tõ:mbama; kui mees läheb mujale, siis naine naerdakse kodus ära ku miis' muialõ lätt, naanõ kodo naardas
naerualune naarus -(s)õ -t11; ta on rahva naerualune tä om rahvalõ naarus v tä om rahva naardaq
naerul naarukillaq, naarul; nägu on naerul nägo om naarukillaq
naerule naaruki(l)lõ; suu tõmbus naerule suu vidähü naarukillõ
naerune naaruli|nõ -dsõ -st5, naaru|nõ -dsõ -st7; vaatab mulle naeruste silmadega otsa kaes mullõ naaruliidsi silmigaq pääle
naerutama naaru|tama -taq -da82, mitmit kõrdo naarutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; kloun naerutas rahvast koomuskitekij naarutõli rahvast ; naisi peab naerutama naisi piät naarutama
naeruvääristama .naar(d)ma naardaq naara66, naarus .pandma, (hinnäst) naarus tegemä; kõik püüdsid tema ideed naeruvääristada kõ:ik' proomõq timä mõtõt vällä naardaq; naeruvääristas end külarahva silmis tekk' hinnäst külärahva naarus
naeruväärne naardaq, naaru-; see on tema jaoks naeruväärne hind seo hind om tälle naardaq; sattusin veel­gi naeruväärsemasse olukorda ma jäi viil rohkõmb naaru alaq
nafta nahvta - t2, maaõl|i* -i -li26
nagi varn varna .varna30, va|g'a v va|gja -ja -kja29
nagin kä|kin -ginä -ginät4, na|kin -gina -ginat4; põrandalaudade nagin põrmandulaudo kä­kin; väikseid naginaid tuli ette väiksit ütle­miisi tull' ette
nagisema kägis|emä -täq -e87, nagis|õma -taq -õ87; kiik nagiseb ja kääksub häll kägises ja kääds
nagu ni(i)gu(q), nii ku; mees nagu härg miis' ku härg; tuba külm nagu hundilaut tarõ külm niguq keller'; tegi nagu poleks midagi kuulnud tekk' nii, niguq es kuuldnuq midägiq; vihm om nagu hõredamaks jäänud vihm olõssiq niguq harvõmbas jäänüq
nagunii ni(i)gunii; nagunii ta ei saa millestki aru nigunii tä saa-iq minkastkiq arvo
nahaalne häbemä(l)däq, .häüldäq, .rohkõ - -t3
nahahaigus nahahä|dä -dä -tä24, nahatõ|bi -võ -põ25
nahapoor higi|mulk -mulgu -.mulku37, naha­oosõkõ|nõ* -sõ -ist8
nahatäis kere|täüs -tävve -täüt49, naha|täüs -tävve -täüt49, koosa - -t2, koosõr' -i -it4, koslõ|p' -bi -pit13, kosma|k -gu -kut13; isa andis talle nahatäie esä and' tälle üte kosmagu ; sain nahatäie ma sai nahatävve
nahin nah|hin -ina -inat4; hingab vaikse nahinaga hingäs tasaligu nahinagaq
nahisema nahis|õma -taq -õ87
nahk nahk naha .nahka33; tal on hele nahk täl om valgõ iho; sain seda omal nahal tunda sai tuud uma naha pääl tundaq; ajas hirmu nahka ai hirmu pääle; naha peale saama pessäq saama; tema nahas ei tahaks küll olla timä asõmal ei tahassiq külh ollaq; nahk­köites nahkkaasigaq v nahka köüdet; nahk­taldadega kingad nahktallogaq kängäq; nahktagi nahkkuht'; pistsime kõik pirukad nahka seimiq kõ:ik' piiraguq viimätseniq ärq v pannimiq kõ:ik' piiraguq nahka; ise oled oma elu nahka pannud esiq olõt uma elo ärq häö­tanüq
nahkehistöö nahatüü: - -d52
nahkhiir nahk|hiir' -hiire -hiirt40, üü:|sisas -.siska -sisast23
nahkkinnas naha|kinnas -.kinda -kinnast23, tubi|nits -nitsa -.nitsa37, tu|pin -bina -binat4, tubi|nahk -naha -.nahka33
nahkne naha|nõ -dsõ -st7, .nahk|nõ -sõ -sõt6; lambanahkne kasukas lambanahast v lamba­nahka kask; nahksete lehtedega taimed nahatsidõ lehtigaq kasvoq
nahutama nahu|tama -taq -da82, .kolk'ma .kolkiq kolgi63, .mütmä müttäq mütä61, .pesmä .pessäq pessä61; sai kriitikutelt nahutada sai arvostajidõ käest nahutaq v sanna; poiss sai isa käest nahutada poiskõnõ sai esä käest koosa
naiivne .kergehe.uskja - -t3, .lihtsämeeli|ne -dse -st5, .lihtsä meelegaq, ull' ulli .ulli37; ära ole naiivne! olku-iq ull'!; kirjutab naiivseid jutukesi kirotas lihtsäkeisi v lihtsämeelitsit juttõ
naima naasõs v naist .võtma; nais klassiõe võtt' klassisõ:sara naasõs
naine na|anõ v na|an'õ -asõ v -as'õ -ist8, seto kiil' paaba - -t2; abielunaine meheline naanõ v mehenaanõ; rase naine rassõ(jalgnõ) naanõ; naistesse minema huti v jõõsa pääle minemä, hut'ma
naiselik naasõli|k -gu -kku38, naasõ|nõ -dsõ -st7, imä|ne -dse -st7, naasõ muu:du; see mees on väga naiselik taa miis' om väega naasõnõ; tüdrukus on juba naiselikku võlu tütär'latsõn om joba naasõ illo; pane oma nai­selikud võlud mängu! pruugiq ummi naasõ­kunstõ!
naisemees naasõ|mii:s' -mehe -mii:st39, naasõ­linõ mii:s', ül|ä† -ä -lä24
naiskond nais|kund -kunna -.kunda32, (rahvalauljil) .naisi|park' -pargi -.parki37
naiskoor muus .naisi|kuu:r' -koori -kuu:ri37
naistemees .naisi|mii:s' -mehe -mii:st39
naistepuna viina|lill' -lilli -.lilli37, viina|ninn' -ninni -.ninni37
naisterahvas naistõ|rahvas -.rahva ­-rahvast22; hakkaja naisterahvas päälenakkaja naistõ­rahvas
naitma mehele .pandma, naasõs .andma; poega, tütart naitma pojalõ naist võtma, tütärd mehele pandma
najakil .nõ:akallaq, .nõ:akil(laq), .nõ:aki(l)lõ
najakile .nõ:aka(l)lõ, .nõ:aki(l)lõ
najal nõ:al, naal; ma käin kepi najal ma kõ:nni kepi nõ:al
najale .nõ:alõ; toetub kepi najale tukõ kepi pääle; pani redeli posti najale tugõsi redeli tulba nõ:alõ
najalt nõ:alt
najatama .nõ:a|tama -taq -da81, ­tugõ(hõ)ma
 tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, mitmit kõrdo .nõ:atõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; najatab pea kätele nõ:atas pää kässi pääle
najatuma .nõ:a|tuma -tudaq -tu84, .nõ:aldu|ma -daq -80, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88
nakatama .külge v edesi .andma, nakahta|­ma -q -82, nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; naka­­ta­ja nakah(t)aja, nakkaja; haige naka­tas köhimisega teisedki grippi tõbinõ and' uma köhimisegaq gripi tõisilõgiq külge; lehe­mädanikust nakatatud kartulipõld lehe­mädänikun kardohkanurm'; hea tuju na­katab hää tujo nakkas külge; käib ja naka­tab teistelegi oma halba tuju käü ja nakatõllõs tõisi kah uma halva tujogaq
nakatuma tõpõ .saama, tõppõ .jäämä, tõpõ .külge .saama; solkmetega võib nakatuda ka toidu kaudu solk'natõvõ võit ka söögist külge saiaq; ta nakatus kergesti uutest ideedest tä võtt' vahtsist mõttist kergehe tuld
nakitsema näki|tsemä -tsäq v daq -dse90
nakkama (.külge) nakkama, nakahta|ma -q -82, mitmit kõrdo nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; gripp nakkab väga kergesti gripp' nakkas väegaq kergehe külge; nakkav (külge)nakkaja, nakah(t)aja; tuberkuloos on nakkav tiisik om külgenakkaja (tõbi); tema tusatuju nakkas teistelegi timä halv tujo nakas' tõisilõgiq külge
nakkus nakah(t)us -õ -t9, nakkus -õ -t9, nakka­mi|nõ -sõ -st5; piisknakkus piskmõnakkus*; soolenakkus sooligunakkus
nakkushaige nakah(t)us.haigõ - -t3
nakkushaigla nakah(t)us.haigõ|maja -maja -majja v -maia28
nakkushaigus .külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä; katk on eriti ohtlik nakkushaigus katsk om väegaq kuri külgenakkaja tõbi
naks .kõps'na; töö tehtud nagu naks tüü tett niguq kõps'na
naks ( naksi ) triks' triksi .triksi37, trõ:ks' trõ:ksi .trõ:ksi37; tõi naksi nooriku majja tõi triksi(n) noorigu majja
naks ( naksu ) naks naksu .naksu37, krõks' krõksi .krõ:ksi37, tsips' tsipsi .tsipsi37, plõks' plõksi .plõksi37; väike naks ja porgand on väljas tsips' ja põrk'nas omgiq välän; kondid teevad naksu, kui käsi liigutad kundiq tegeväq krõksi, ku kässi liigutat; lüliti tegi naksu nüpsli tekk' plõksi
naksama . n'aksama n'aksada . n'aksa77, .näksä|­mä näksädäq .näksä77; naksab näpitsatega traadi katki tsipsas näpitsidegaq traadi kats'ki; koer naksas meest säärest pini n'aksas' miist seerest
naksatama naksahta|ma -q -83, triksahta|ma -q -83; redelipulk naksatas jala all redelipulk triksaht' jala all
naksatus naksah(t)us -õ -t9, triksah(t)us -õ -t9
naksti trikst', tsipst', nipst'; lõikas lindi naksti kääridega läbi lõigas' lindi trikst' kääregaq läbi; eksam sai tehtud nagu naksti eksäm' sai tettüs niguq nipst'; tõmbab niidi naksti katki tõ:mbas niidi tsipst' kats'ki
naksuma .triks'ma .triksiq triksi63, .naksma .naksuq naksu63; värskelt värvitud põrand naksub veel värskilt värvit põrmand viil naks
naksur eläjät tripilüü:jä - -t3
naksutama triksu|tama -taq -da82, naksu|tama -taq -da82, krõksu|tama -taq -da82; naksutab sõrmi krõksutas sõrmi
nali nali na(l)l'a .nall'a v .nalja 43, hauss' hausi .haussi37; räägi seda nalja! kõ:nõlõq tuud nall'a!; kuidas muidu nalja saab, kui ise ei tee kuis nall'a saa, ku esiq tii-iq; küll siin tehakse nalja! kül tan visatas haussi!
naljahammas .hamba|(h)inds' -(h)indsi 
-.(h)indsi37, inds'|hammas -.hamba -hammast23, indsi|k -gu -kut13
naljajutt nal'ajut|t -u -tu37, nali na(l)l'a .nall'a v .nalja 43, hauss' hausi .haussi37, ilojut|t -u -tu37; naljajutte rääkima nall'a ajama; rääkis tüdrukutele naljajutte kõ:nõl' tütär'latsilõ ilojuttõ
naljakalt ands'akahe, ands'akalõ, ands'akuhe, ands'akulõ, nal'akahe; käib naljakalt riides käü ands'akulõ rõivin
naljakas ands'a|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)l'a|kas -ga -kat15, na(l)l'a|nõ -dsõ -st7; sa oled nii naljakas, et ajad päris naerma sa olõt nii nal'akas, sinno õkva naarat; oled sa ka naljakas, räägid naisele kõik ära olõt saq ka kinä, kõ:nõlõt kõ:ik' naasõlõ ärq
naljalt na(l)l'alt, .kergehe, niisama; tema juba naljalt järele ei anna timä joba nal'alt perrä ei annaq
naljamees nal'a|mii:s' -mehe -mii:st39, vigurinõ mii:s'
naljand folkl nal'ajut|t -u -tu37, nali na(l)l'a .nall'a v .nalja 43, vigurijut|t -u -tu37
naljatama na(l)l'a|tama -taq -da82, .nall'a tegemä; tõsise asjaga ei naljatata tõsidsõ as'agaq nall'a ei tetäq; ütles naljatades, et läheb kosja ütel' nal'agaq, et lätt kosja
naljatlema na(l)l'atõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .haussi .viskama, mitmit kõrdo .haussõlõma hausõldaq .haussõlõ85; räägib naljatleval toonil kõ:nõlõs hausõldõn
napakas (.)puuduli|nõ -dsõ -st5, (.)puuduli|k -gu -kku38, poolõ torogaq, poolõ meelegaq, poolõ toobigaq, ull' ulli .ulli37, rum|mal' -ala -alat4
napilt napistõ, n'apostõ, näpostõ, pia.aigo; riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub rõivast om n'apostõ, ei tiiäq, kas saa püksele; mul on aega väga napilt mul om aigo väega näpostõ; valgust on napilt valgõt om veidüq; napilt pool tundi vaivalt puul' tunni; napilt kaks kilomeetrit kasinahe kats' kilomiitret; napilt ulatab täpsele v piaaigo küünüs; napilt riides puul'alastõllaq; raha on napilt rahha om veidüq
napp ( napa ) nap|p' -i -pi37
napp ( napi ) vähäli|k -gu -kku38, kas|sin -ina -nat4, veidüq .vei­tü .veitüt1, veidüke|ne -se -ist8, vähäke|ne -se -ist8, veid'okõ|nõ -sõ -ist8, pisokõ|nõ -sõ -ist8; toit on küll maitsev, aga portsjonid on napid süük' om hää külh, a väegaq pisokõsõq pordsoq; sai napi võidu sai vähäligu võidu; napp haridus väiko hari­dus; napp riietus kerge rõivas; napp seelik peris lühkü prunts'; siit on napp kilomeeter tema majani siist om kassin kilomiitre timä majaniq
nappima .veitüs v vähäs .jäämä, .puudus tulõma; kui raha nappis, ajasime vähemaga läbi ku rahha oll' veidüq, aimiq kitsambahe läbi; aega napib aost tulõ puudus
nappus .puudu|s -(sõ) -(s)t10, kitsikus -õ -t9, .kitsus -õ -t9; toidunappus söögipuudus; tal on rahanappus täl om rahast kitsikus käen
naps naps' napsi .napsi37; tervisenaps tervüse­naps'; tegime väikesed napsud lasimiq paar' klõ:mmi
napsama .napsama napsadaq .napsa77, .näp­sä­mä näpsädäq .näpsä77, .nipsama nipsadaq .nipsa77, nip|pama -adaq -pa77, .tipsämä tipsä­däq .tipsä77, .nohvama nohvadaq .nohva77, tsäp|­pämä -ädäq -pä77, .tsäpsämä tsäpsädäq .tsäpsä77, kõrras tsäbähü|tmä -täq -dä62; ma napsan ka siit su söögist pisut maq ka ts'auna siist su söögi mant veitkese; napsas mul õuna nina alt ära nohvas' mul ubina nõ:na alt ärq; harakas napsas koeralt kondi ära harak tsäpäs' pinil kundi ärq; kass napsas hiire kinni kass' nipsas' hiire kinniq; hobune püüab tee äärest rohtu napsata hopõn' pruuv' tii veerest haina haardaq
napsitama tipsu|tama -taq -da82, pur'o|tama -taq -da82, juu:ma juvvaq juu: min 1. ja
3. k .jõi(õ)54, .tsiukama tsiugadaq .tsiuka77, napsi|tama -taq -da82; eile sai napsitatud, täna pea valutab eeläq sai veidükese võetus, täämbä pää valutas
nari krava|t' -di -tit13, po(o)lka - -t2, paladi|säng -sängü -.sängü37, nar|i -i -ri26
narkomaan narko|maan' -maani -.maani37, hoi­ma|hull* -hullu -.hullu37, roho.haigõ* - -t3
narkomaania roho|lõ:ig* -lõ:ia -.lõ:iga32, hoi­matõ|bi* -võ -põ25
narkoos magama.pandmi|nõ -sõ -st5; narkoosi all magama pant
narkootikum hoima|ruu:h -roho -ruu:ht39, narkooti|k -gu -kut13
narmaline .narmliga|nõ -dsõ -st5, .narmi|nõ -dsõ -st7; narmaline rätik narmliganõ rätt'
narmas narmas .narma narmast22, nirmas .nirma nirmast22, mani|ts -dsa -tsat13; sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren
narmendama narmõnda|ma -q -83, nar­mõ|­tama -taq -da82, nirmõnda|ma -q -83, nir­mõ|­­tama -taq -da82, nirdsõnda|ma -q -83, n'ard­sõnda|ma -q -83, n'ardsõ|tama -taq -da82, närdse|tämä -täq -dä82, nirmõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; särgil varrukaotsad narmendavad hammõl käüseotsaq n'ardsõtasõq
narr narr' narri .narri37, haaju - -t2, nirss' nirsi .nirssi37, tol'|a -a -l'a28, has'|u -u -su26; kuninga narr kuninga narr'; narr olukord ull' olokõrd; narr hind kehv hind; kõik lähevad nagu narrid minema ja jätavad ema üksi lääväq niguq haajukõsõq kõ:ik' minemä ja jätväq imä ütsindä
narratiiv jutus -(s)õ -t11, jutt jutu juttu37
narrima .nar'ma .narriq narri63, .tsusk'ma .tsuskiq tsusi63, .tsüsk'mä .tsüskiq tsüsi63, .pil­ka­ma pilgadaq .pilka77, .nek'mä nekkiq neki63, .tiukama tiugadaq .tiuka77, .krihvama krih­vadaq .krihva77, .inds'mä .indsiq indsi63, .tsorts'­ma .tsortsiq tsordsi63; ära narri koera! tsusk'ku-iq pinni!; ära narri teda! inds'ku-iq tedä!; poistele meeldib tüdrukuid narrida poisõlõ miildüs tütrikke tsortsiq; peremees oli teenija­tüdruku ära narrinud perremiis' oll' tiin'jätütrigu ärq nar'nuq
narritama narri|tama -taq -da82, .tsusk'ma .tsuskiq tsusi63, hani|tama -taq -da82; ära narrita koera! tsusk'ku-iq pinni!
narrus .ull'us -õ -t9, ullitus -õ -t9, narritus -õ -t9; mis narrusi sa räägid? mis ull'uisi sa kõ:nõlõt?; mis narrus see veel on? mis ullitus v narritus taa viil om?
narts n'arts n'ardso . n'artso37, närts närdso .närtso37, n'ardsa|k -gu -kut13, när|o -o -ro26, räbä|k -gu -kut13, rä|päl -bälä -bälät4, pulst' pulsti .pulsti37, träpka - -t2; vana riidenarts vana rõivaräbäk; mähib nartsud jala ümber, tõmbab saapad otsa mähk' n'ardsoq jala ümbre, tõ:mbas saapaq otsa; nii ihne, et käib nartsudes nii ihnõq, et käü n'ardsakin; mees nagu narts miis' niguq räbäk
nartsiss n á r|tsiss' -tsissi -.tsissi37
nasaal kii l' nõ:nahel|ü -ü -lü26
nastik nasti|k -gu -kut13, nasting -u -ut13
nats nats' natsi .natsi37
natsionaliseerima riigile .võtma; hoidsin oma metsa, käisin riigimetsast puid tegemas, aga lõpuks ikka kõik natsionalisee­riti hoiõ umma mõtsa, käve riigimõtsast puid tegemän, a lõpus võeti õ:ks kõ:ik' käest ärq
natsionalism n á tsiona|lism' -lismi -.lismi37
natsionalist n á tsiona|list' -listi -.listi37
natt kauh kauha .kauha31, kahv kahva .kahva30, vähä|mõrd -mõrra -.mõrda33, (võrgust) koss' kossi .kossi37
natuke tsipa - -t2, tsipakõ|nõ -sõ -ist8, veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, .veitke|ne -se -ist8, veid'oq .veit'o veid'ot m umak .veit'oidõ m osak .veit'oid18, vähäke|ne -se -ist8, .veits(e), veid'okõ|nõ -sõ -ist8, veidü­ke|­ne -se -ist8, tsutikõ|nõ -sõ -ist8, hõ:ngu­kõ|­nõ -sõ -ist8, pis|o -o -so26, pisokõ|nõ -sõ -ist8, teräke|ne -se -ist8, vähä, suguperäst, kih|o -o -ho26, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8, ki|põn' -bõna -bõnat4; ma olen natuke väsinud maq olõ tsipakõsõ väsünüq; heida natukeseks ajaks pikali! hiitäq veitüs aos pikäle!; on juba natuke hilja veits(e) ilda om joq; puhkasin natuke hingässi veidükese; natuke vähem vähä veidemb; natuke rohkem piso rohkõmb; käisin natukese aja eest väljas ma käve ääsäq ussõn; tee natuke kiiremini! tiiq kipõn' rutõmbahe!
naturaalne natu.raal|nõ -sõ -sõt6, luu:dusli|nõ -dsõ -st5, puhas .puhta puhast23, alguperäli|ne -dse -st5, luu:nus-†
naturalistlik häbendämäldäq, häbendelemäldäq
natuur 1. luu:m looma luu:ma31, loomus -(s)õ -t11; 
 kindla natuuriga kimmä loomugaq; 2. luu:­du|s -(sõ) -(s)t10; maalib natuurist maal' õkva elost
natuuras luu:nusmass -massu -.massu37, (sepäle) säü - -d53; sepatöö eest makstakse natuuras sepäq tegeväq tüüd säü pääle
nauding mõ:n|o -o -no26, il|o -o -lo26, hääol|o -o -lo26, hää|olõk' -olõgi -olõkit13; tunneb muusikast naudingut tund muusikast mõ:nno; puhtas vees on nauding supelda puhtan viin om õkvalt hää tsukõldaq; pakkus naudin­gut tekk' illo; kehaline nauding kihämõ:no; vaimne nauding vaimumõ:no
nautima mõ:nno .tundma, mõ:nol|õma -daq -õ85, ilo|tama -taq -da82, häädmii:lt .tundma, hääd olõkit tegemä; naudib head veini tege hindäle mar'aviina man hüvvä ärqolõkit; nauditav film hää film'
navigeerima (laiva, linnukit vms) .juht'ma .juhtiq juhi63, navi|gii:r'mä -gii:riq -geeri63
need (hrl hindä käen v õkva man) neoq v njooq neide neid , (hrl lähkedse as'a kotsilõ) naaq naidõ naid; (hrl hindäst kavvõmbadsõ as'a kotsilõ) nuu:q noidõ noid; need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen; needsamad neoqsamaq v naaqsamaq v nuuqsamaq; kq ka see
needma .vanma .vannuq vannu64, nii:t'mä nii:tiq needä63, sõ:n|oma -noq -o57, sõ:no|tama -taq -da82, sõ:nno ala(q) .pandma; neab saatust vann umma ello; olgu ta neetud! jummal' tedä sund'kuq!; neetud kärbsed! kuradi kärb­läseq!
needus needüs -(s)e -t11, .vanmi|nõ -sõ -st5, pühendüs -e -t9, sõ:notus -õ -t9; temal lasub nagu mingi needus tälle om niguq midä pääle pant; nõid on talle needuse peale pannud nõid om tä sõ:nno alaq pandnuq v nõid om tä ärq tennüq
neeger nii:gri - -t1
neel 1. kaal kaala .kaala30, nii:l(d) neelü v neelo nii:ldü v nii:ldo37; toit siirdub neelu ja söögitoru kaudu makku süük' lätt kaalast alla läbi söögitoro makko; 2. tal käivad neelud käivad tä neelüskles, neelähüskles; 3. rahvat poig puja v poja .poiga m päälek pujõlõ v .poelõ32, mõrra|kurk -kurgu -.kurku37
neelama nii:ldmä neeldäq v nii:ldäq neelä66, 
.(k)lõ:mpsama (k)lõ:mpsadaq .(k)lõ:mpsa77, (kõr­­ragaq) lõbahta|ma -q -83, lõ:mbahta|ma -q -83; 
 kurk on haige, neelata on valus kaal om haigõ, neeldäq om vallus; pean mitmeid tablette neelama piä mitmit ruuhtõ süümä; nii huvitav raamat, et neelasin selle ühe ööga nii põ:nnõv raamat, et loi tuu üte üügaq läbi
neelamine nii:ldmi|ne -se -st5, (ahnõq)
 .(k)lõ:mps'na - -t3, (k)lõ:nksah(t)us -õ -t9
neelatama neelähtä|mä -q -83, neelähü|tmä -täq -dä62, (k)lõ:mpsahta|ma -q -83, (k)lõ:nksahta|ma -q -83, klõ:nksahu|tma -taq -da62, lõ:mpsahta|ma -q -83; neelatab toidu lõhna peale neelähtäs söögi lõhna pääle
neelatus neeläh(t)üs -e -t9, (k)lõ:nksah(t)us -õ -t9, lõ:mpsah(t)us -õ -t9
neelukoht pöörüs -(s)e -t11, nii:ld neelü nii:ldü36, neelükotus -(s)õ -t11; jões on palju neelukohti jõõ:n om pall'o pöörüssit
neem nõ:n|a -a -na28, nuk|k -a -ka31, (vähämb) nokk' noki nokki37; neemel asuv maja nõ:na­pääline tarõ; võtsime kursi neeme tipule võtimiq kursi nõ:na otsa pääle; neemel kas­vab üksik mänd nõ:na pääl kasus ütsik petäi
neer rah|u -u -hu26, rauh rauha .rauha31, nii:r neero nii:ro37, ritsõq† . ritskmõ ritsõnd16; inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeru inemiisil ja eläjil, kõ:igil om kats' rahhu; sea kopsud ja neerud on ära kupatatud tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq; mul neerud valutavad mul rauhaq halutasõq; rändneer hulk'ja rahu; ära löö lapsele seljale, lööd neerud lahti! ärq lööguq latsõlõ sällä pääle, lüüt rahu maaha!
neet nii:t' needi nii:ti37; neetidega tagi niitegaq kuht'
neetima nii:t'mä nii:tiq needi63
negatiivne nega.tiiv|nõ -sõ -sõt6, halv ­ halva .halva30; negatiivne ja positiivne poolus mii­nuspuul' ja pluss'puul'; negatiivne arv mii­nus­arv; negatiivse suhtumisega halva olõ­kigaq; negatiivne pinnavorm nõtsko pinna­vorm' v maakujo
neid näio - -t2, neio - -t2, ka|bo -bo -po26, kabõhi|nõ -sõ -st5, kabõhõ|nõ -sõ -st5
neitsi .neitsü - -t1, .näütsi - -t1, .neitsü|t† - -t1
neitsilik .putmaldaq, (.)kaemaldaq; neitsilik loodus putmaldaq luudus; neitsilik häbelikkus lats'kõsõ häbendämine
neitsilikkus avv v au avvu v avvo (.)avvu v 
(.)avvo37, .putmaldaq olõk'; tüdruk peab oma neitsilikkust hoidma nii, nagu hoi­tak­se prügi piima peale sattumast tütrik piät umma avvu hoitma, niguq rõõsa piimä päält purru hoiõtas
neiu = neidis näio - -t2, neio - -t2, .lats'kõ|nõ -sõ -ist8, ka|bo -bo -po26, kabõhi|nõ -sõ -st5, kabõhõ|nõ -sõ -st5, .tütri|k -gu -kku38; lille­neiu lillinäio; neiupõlvenimi tütrigunimi
nekroloog mälehtämi|ne -se -st5, .perrä.hõi­kami|nõ -sõ -st5; ajalehes ilmus ­kirjaniku nekroloog lehen ilmu kadonu kiränigu mäleh­tämine v lehen mälehtedi kadonut kirämiist
nekrut nekru|t' -di -tit13
nektar .häitsme|hämmeq -.hämme -hämmet18, .nek|tär' -täri -.tärri38, mesi|mahl* -mahla -.mahla30; kevad juba käes, mesilased korja­vad nektarit kevväi joba käen, mehidseq ots'­vaq häitsmehämmet
nektariin nektä|riin' -riini -.riini37, nektä|rin' -rini -.rinni38, sillepersik* sillepersigu silletpersikut13
neli ne(l)li ne(l)lä .neljä v .nellä43; kell saab pool neli kell saa puul' neli; murrab kirja neljaks kokku murd kirä neläs kokko; rääkisime nelja silma all kõ:nõlimiq nelä silmä all; lapsed on läinud nelja tuule poole latsõq ommaq lännüq kõ:gõ nelä tuulõ perrä
nelik ne(l)li|k -gu -kut13
nelikümmend ne(l)likümmend ne(l)lä.kümne .neljäkümmend17
nelinurk ne(l)linuk|k -a -ka31
nelinurkne .nellänukka, ne(l)länukõli|nõ -dsõ -st5, ne(l)lä nukagaq; põrand kaeti neli­nurksete kiviplaatidega põrmandu pääle pantiq nellänukõlidsõq kiviplaadiq
nelipühad m suvistõ|pühiq -pühhi -pühhi24
nelisada ne(l)lisada ne(l)läsaa .neljäsata29
neliteist ne(l)litõist(kümme(nd)) ne(l)lätõist(.kümne) .neljätõist(kümmend)17, kõnnõk ne(l)li.tõisku ne(l)lä.tõisku .neljä.tõiskut1
nelja .neljä, .nellä, nelihüisi, .neljüisi; hobu­ne jookseb nelja hopõn' aja neljä
neljakandiline ne(l)läkandili|nõ -dsõ -st5, ne(l)lä.kantliga|nõ -dsõ -st5, .nellä.kanti, ne(l)likant' ne(l)läkandi .nellä.kanti37
neljakesi ne(l)lä.keisi, ne(l)lägese, ne(l)lä.keske
neljakäpakil ne(l)läkäpäkilläq, käpükällä, käpilde; neljakäpakile ne(l)läkäpäkille
neljakümnes ne(l)lä(s).kümnes ne(l)lä.küm­nendä ne(l)lä.kümnendät3
neljandik ne(l)ländi|k -gu -kku38, ne(l)lä|s­jago -ndäjao -ndätjako27, veeränd' -i -it13; kolm neljandikku kolm neländätjako
neljane ne(l)lä|ne -dse -st7, ne(l)läli|ne -dse -st5; kella neljane rong kellä nelä rong'; sai neljaseks sai nelätses
neljapäev ne(l)läpäiv -päävä -.päivä35; kadu­neljapäev kadoneläpäiv v vana kuu kõva ao neläpäiv
neljapäevane ne(l)läpäävä|ne -dse -st7, kõnnõk ne(l)läbä|ne -dse -st7
neljas ne(l)lä|s -ndä -ndät4; jäi neljandaks jäi neländäs
neljateistkümnes ne(l)lä(s)tõist.kümnes ne(l)lätõist.kümnendä ne(l)lätõist.kümnendät3
nelk 1. kasvot nelk' nelgi .nelki37; habenelk talvõnelk'; nurmnelk näälikene; 2. nelk' nelgi .nelki37, m rist'nagla|kõsõq -.kõisi -.kõisi8, nal' m silgupulga|kõsõq -.kõisi -.kõisi8; ­ nelki pannakse kõrvitsamarinaadile rist'naglakõisi pandas kürvidsäleemele
nemad m nimäq näide näid , m niäq näide näid , m nä(äq) näide näid ; kq ka tema
nentima .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, kinnü|tämä -täq -dä82, tunnista|ma -q -83, tähendä|mä -q -83, .kitmä kittäq kitä61; tuleb nentida, et Soomes on head kiirteed piät ütlemä, et Soomõn ommaq hääq kipõtiiq; nentis, et oli eksinud tunnist', et oll' essünüq
neologism kiil' .vahtsõnõ sõ:na v keelenättüs
neto neto - -t2; netopalk peo pääle
neuroloog nõ'uro|luu:g' -loogi -luu:gi37, hergü.tohtri - -t1
neuroloogia nõ'uroloogia - -t3, hergütii:dü|s -(se) -(s)t10
neutraalne nõut.raal|nõ -sõ -sõt6, erä­poo­lõldaq, üts'kõ:ik'; jääb neutraalseks ei sekäq hinnäst tõisi asjo sisse
neutraliseerima nõ'utrali|sii:r'mä -sii:riq -seeri63, tasa tegemä; leelis neutraliseerib happe lipõ tege happa tasa
neutraliteet eräpoolõldaq olõk'; säilitas neut­raliteedi jäi eräpoolõldaq
nibu ni|bu -bu -pu26, nubla|k -gu -kut13, nip|p -u -pu37; nibu oli lõhenenud, laps ei saanud rinda nipp oll' lahenuq, lats' saa es nissa; kurgu­nibu kurgunibu
nigel kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13, hõel hõela .hõela30; kuulitõukes jäid tulemused nigelaks kuulitoukamisõn jäiq tulõmiq kehväs; nigelad palgad viledsäq palgaq; nigel söök hõel süük'; nigel olend v taim hassak
nigin-nagin nikin-nakin nigina-nagina niginatnaginat4; kiik käib niginal-naginal häll käü niguq nikin-nakin
nigulapäev nigula|päiv -päävä -.päivä35, ni|kul' -gula -gulat4, mi|kul' -gula -gulat4; Siim teeb silla, Nigul lööb naeltega kinni (vanasõna) Siimon' sääd silla, Nikul' lüü naklogaq kinniq
nihe .nihkus -õ -t9; maakoore nihked maakoorõ nihkusõq; vähenda ettenihet! (nt treipingil) lasõq veidemb pääle! ; tema jutud ja teod on omavahel nihkes timä jutuq ja tegemiseq ei lääq umavaihõl kokko; lastekirjanduses on toimunud rõõmustavaid nihkeid latsikirändüsen ommaq as'aq parõmbas lännüq; kivimikihid on murrangujoonel nih­kes kivikihiq ommaq lahkõ kotsal paigast lännüq v nihkuisi
nihelema .kõhvõlõma kõhvõldaq .kõhvõlõ85, iira|tama -taq -da82, kiibõrda|ma -q -83, kügäske|(l)lemä -lläq -(l)le86, nirgutõ|(l)lõ­ma -llaq -(l)lõ86, mitmit kõrdo kiibõrdõ|(l)lõ-­ma -llaq -(l)lõ86, (hrl eläjä kotsilõ) .lüügelemä lüvveldäq .lüügele85; kui öösel uni ära läheb, niheled niisama voodis ku üüse lätt uni ärq, kõhvõlõt niisama sängün; hobune niheleb, ei hoia tekki peal hopõn' iiratas, ei piäq tekki pääl; mis sa siin niheled, püsi paigal! mis sa tan kiibõrdat, püsüq paigal!; ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä; niheleb nagu ussike, ei püsi omas nahas kiibõrdõllõs ku vagõl, püsü-iq uma naha seen
nihestama nisõlda|ma -q -83, nisõrda|ma -q -83, jakust .vällä minemä; nihestas kukkudes jala sattõ maaha ja nisõld' jala ärq
nihestus nisõldus -õ -t9, jakust .välläminek'
nihik = nihkkaliiber nihka|ts' -dsi -tsit13
nihkuma kip|pama -adaq -pa77, .nihku|ma -daq -80, (paigast ärq) jõ:nksah(t)u|ma -daq -84; sa pead natuke edasi nihkuma, siis mahume meie ka pingiotsale sa piät veidüq edesi kippama, sis mahu mi kah pingi otsa pääle; vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigalt vitur' tõ:mmas' ja vagoniq jõ:nksahtuq
nihutama nihu|tama -taq -da82, lihka|tama -taq -da82; (hinnäst edesi) kip|pama -adaq -pa77, kipõnda|ma -q -83; nihutame veidi kappi nihutamiq veidükese kappi; nihuta end ­veidi sinnapoole! kippaq v kipõndaq hinnäst veidüq sinnäqpoolõ!; pink on vaja lauast kaugemale nihutada pink' vaja lavvast kavvõmbahe kipadaq; tähtaeg nihutati edasi täht'aig tougati edesi
nii nii, niimuu:du, niida; nii või naa nii vai nii; nii või teisiti nii vai nii; mul on nii hea meel! mul om nii hää miil'!; kuhu sa nii vara lähed? kohes sa nii aigsahe läät?; nii see asi muidugi polnud niimuudu taa asi muidogiq es olõq; nii vähe seda siis oligi niivõrrakõsõ taad sõ:s oll'giq; jään veel nii paariks nädalaks maale jää viil vas't paaris nädälis maalõ
niide .niitmi|ne -se -st5, niidüs -(s)e -t11; ristiku­põllu teine niide ristikhainaädäli niitmine
niidistik m niidiq . niite .niite37; seeneniidistik m seeneniidiq
niiduk = niidumasin niidümassin -a -at4, .niitjä - -t3, haina.niitjä - -t3; muruniiduk muroniitjä, murotsagaja
niidukaar kaar' kaari .kaari37
niietama .nits'mä .nitsiq nitsi63
niievarb .nitse|varb -varba -.varba30
niigi .niigiq, .niikiq, nikkiq (pall'o); ära tee akent lahti, toas on niigi jahe! tekku-iq akõnd vallalõ, tarõn om niigiq vilu!
niikaua ni(i)ganiq, niikavva, niikavvaniq, nika (ku), nikaniq, seenis, seeniq ku, see­niqkooniq, tooniq.aoniq, tooniqmaa­niq; las laps on minu juures, niikaua kui sina tööl oled las lats' ollaq muq man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt; niikaua läks mul hästi, kui sõtta pidi minema tooniqmaaniq läts' mul häste, ku sõtta pidi minemä; niikaua kui nikaguq; niikaua(ks) seeniqkavva(niq)
niikuinii ni(i)gunii
niimoodi niimuu:du, nii.viisi, nivvildõ, noidildõ, .noildõ, needilde, niida; niimoodi ei tohi rääkida! niimuudu või-iq kõ:nõldaq!; niimoodi sobib paremini needilde passis parõmbahe; nagu oskasin, niimoodi ütlesin kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli
niin niids' niidse niist39; pärnaniinest punuti viiske pähnä- v lõhmusniidsest koeti päternit
niinimetatud (nii)kutsu|t -du -tut1, (nii)üteld -ü -üt1, (nii)nimma|t -du -tut1; lepa emasõisikud, niinimetatud lepakäbid lepä imäninniq, niikutsuduq lepäkukuq
niipalju niipall'o, tuu:võrd, tuu:võrra, seo­võrd; püüab aidata, niipalju kui võimalik pruuv' avitaq, niipall'o ku saa; niipalju on meil teistmoodi, et ... tuuvõrra om meil tõistmuudu, et ...
niipea niipia; ega sa veel niipea ära ei lähe? egaq sa viil niipia ärq ei lääq?
niipidi nivvildõ, noidildõ, .noildõ, nii­pite(h)n; asja arutati nii- ja teistpidi asja arotõdi nivvildõ ja noidildõ
niis hrl m nitseq .nitse nitset18; niide panema nits'mä; niiepakk nitseköütmispuu, nitselaud; niidepanek nits'mine
niisama niisama; see oli niisama suusoojaks öeldud tuu oll' niisama jutu jakus üteld; poeg on tal niisama pikk nagu ta ise poig om täl niisama pikk' ku tä esiq; esikoht oli tal nii­sama hästi kui käes edimäne kotus oll' täl, võit üldäq, käen
niisamuti nii.saandõ, nii.saatõ, niisamatõ, niisamadõ; elab niisamuti kui mullu eläs niisamatõ niguq innembigiq
niisiis (no) sõ:s, nii et; niisiis on neil kuulujuttudel tõepõhi all nii et jutuq ommaq sõ:s õigõq v sõ:s ommaq jutuq õ:ks õigõq
niisk niisk niisa .niiska31, niitsk niidsa ­.niitska33, niisaka|s -a -t15; kõhn nagu silguniisk peenükene ku kiisaniisk
niiske .niiskõ - -t3, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35, nesseq† .nesse nesset18, likõ|nõ -dsõ -st7, .hämli|k -gu -kku38, likõli|k -gu -kku38; pesu on niiske mõsu om nesse; hein on veel niiske hain om viil nädsä; maa on niiske maa om pehmeq
niiskuma .niisku|ma -daq -80, hämmäh(t)ü|mä -däq -84, .hämmü|mä -däq -80, .nessümä† .nessüdäq nessü79, .nestü|mä -däq -80, rõssõtu|ma -daq -84, (haina kotsilõ) .lasku|ma -daq -80, lasõh(t)u|ma -daq -83; ära niiskunud riietega välja mine! ärq sa hämmünüisi rõividõgaq vällä minkuq!; hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq; keha niiskub higist iho lätt likõs; prilliklaasid niiskuvad prilliq lääväq hikkõ
niiskus .niiskus -õ -t9, nesseq† .nesse ­nesset18, .hämmüs -e -t9, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35, .rõskus -õ -t9, rõ(s)sõhus -õ -t9, likõ - -t14; mullas on niiskust liiga vähe maa seen om niiskust veidüq; õhuniis­kus õhunesseq; paber imab niiskust papõr' tõ:mbas nesset sisse; niiskuskindel kell viikimmäs kell; toores puu ajab niiskust välja tooras puu aja vett vällä
niisugune sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne -dse -st5, säänedä|ne -dse -st5, .säärde|ne -dse -st5, sääre .säärtse
säärest7, .särne .särtse säräst7, nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7; juhtus niisugune rumal lugu niisääne ull' lugu juhtu; niisugust asja näen ma küll esimest korda säänest asja näe maq külh edimäst kõrd; mul oli niisugune hirm, et lausa värisesin mul oll' sääne hirm pääl, et võtt' iho jõ:disõma; inimesi on niisuguseid ja naasuguseid inemiisi om sääntsit ja määntsit
niisutama hämmä|tämä -täq -dä82, .hämmämä hämmädäq .hämmä77, nessü|tämä -täq -dä82, nestü|tämä -täq -dä82, rõssõ|tama -taq -da82, niisu|tama -taq -da82, kõrras hämmähtä|mä -q -83, hämmähü|tmä -täq -dä62; niisutab huuli nestütäs huuli; hommikune kaste nii­sutab rohtu hummogunõ kastõq nessütäs haina; nii­sutatavad põllud vetütüsegaq nurmõq; ­ niisutav kreem nessütäjä määr' v nessütüsmäär'; riiet niisutatakse, et triikida saaks rõivast kostutõdas, et triikiq saassiq
niisutus vetütüs* -e -t9, nessütüs -e -t9; niisutussüsteem vetütüssüstem'; niisutuspõllundus vetütüspõllumajandus
niit ( niidi ) niit' niidi .niiti37; hõõgniit hõõ:gtraat' v lambitraat'; niidirull niiditrull'; leidis niidi­otsa sai langaotsa kätte
niit ( niidu ) 1. niit niidü .niitü37; põllud ja niidud nurmõq ja niidüq; aruniit maaniit; luhaniit luhaniit, kond; puisniit puiõgaq niit, puiõgaq kond; rannaniit rannaniit; sooniit suuniit; 2. .niitmi|ne -se -st5, niidüs -(s)e -t11; hommikul kastega algas niit hummogu kastõgaq nakas' niitmine pääle; lutsern annab aastas kolm niitu lutsõrnist saat aastan kolm niidüst
niitma .niitmä .niitäq niidä61; ra|goma -koq -o59; hakati võsa niitma naati võsso niitmä v ra­goma; niideti lambaid pöeti lambit; niitis jalust maha lei jalost maaha
niiviisi niimuu:du, nii.viisi, nivvildõ, noidildõ, needilde; ära räägi minuga niiviisi! ärq kõ:nõlgu-iq muqkaq niimuudu!; mis loomad need niiviisi häälitsevad? määntseq eläjäq nuuq säänest hellü tegeväq?; tee nii­viisi või teisiti, ikka on halvasti tiiq nivvildõ vai noidildõ, õ:ks om halvastõ
niivõrd niipall'o, niipall'ond, niivõrra(kõsõ); niivõrd tihe udu, et ei näe mõne meetri kauguselegi niipall'o paks udsu, et mõ:nõ miitre päälegiq näe-iq; niivõrd ilusast asjast on kahju loobuda nii ilosast as'ast om rassõ vallalõ üldäq
nii-öelda niiü(te)ldäq, üldäq (nii); need pildid on õpetuseks, nii-öelda näidiseks naaq pildiq ommaq oppusõs, niiüldäq näüdüsses
nikastama nisõlda|ma -q -83, nisõrda|ma -q -83, osahta|ma -q -83, osahu|tma -taq -da62, jõmmõlda|ma -q -83, nikahta|ma -q -83, niksahta|ma -q -83; nikastasin jala ärq nisõldi jala; vaat kui kukud maha ja nikastad jala, siis ei saa kuhugi minna kaeq, ku satat maaha ja jõmmõldat jala ärq, sõ:s ei saaq kohegiq minnäq
nikastuma nisõldu|ma -daq -84, nisõrdu|ma -daq -84, osah(t)u|ma -daq -84, jõmmõldu|ma -daq -84, jõ:nksah(t)u|ma -daq -84, nikah(t)u|­ma -daq -84, niksah(t)u|ma -daq -84; kukku­misega nikastus mul jalg sadamisõgaq nisõldu mul jalg ärq; sul on käsi õlavarrest nikastunud? sul om käsi olajakust ärq jõmmõldunuq vai?
nikastus nisõldus -õ -t9, nisõrdus -õ -t9, osah(t)us -õ -t9, nikah(t)us -õ -t9, nik­sah(t)us -õ -t9; liigese nikastus jakunisõldus
nikerdama 1. .vällä .lõikama, vooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, nigri|tsemä -tsäq v -däq -dse90; nikerdas luust kujukese lõigas' luust kujokõsõ vällä; 2. .tis'mä .tissiq tissi63, mitmit kõrdo .tisselemä tisseldäq .tissele85; kq ka nokitsema
nikk vulg koin koina .koina37, nuss' nussi .nussi37, nik|k -u -ku37, krõps' krõpsi .krõpsi37
nikkel .nikli - -t1
nikkuma vulg .nus'ma .nussiq nussi63, ­.nikma nikkuq niku64, .krõps'ma .krõpsiq krõpsi63, .koi­nama .koinadaq .koina77, .koinlõma koinõldaq .koinlõ78
nikotiin niko|tiin' -tiini -.tiini37, tubagu|kih(v)t' -kih(v)ti -.kih(v)ti37
niks ( niksi ) nika|ts' -dsi -tsit13, niks' niksi .niksi37
niks ( niksu ) niks niksu .niksu37, niks' niksi .niksi37; tüdruk tänas ja tegi niksu tütär'lats' tennäs' ja tekk' niksi
nilbe häbemäldäq, .sündmäldäq, rop|p -u -pu37, .ümbre.perse; tegi nilbe märkuse tekk' sündmäldäq märküse
nilbus häbemäldäq v ropp asi, jälehüs -e -t9; räägib nilbusi kõ:nõlõs häbemäldäq asjo
nilp(s)ama .nilpsama nilpsadaq .nilpsa77, nilp­sahta|ma -q -83, .haardma haardaq haara66; tule­keeled nilpsavad katust tulõkeeleq lakvaq katust
nimbus (avvu)paistõq (-).paistõ (-)paistõt18, (avvu).paistus -õ -t9, pühä.paistus -õ -t9; päikesenimbus pääväkruun'
nimekaart nime|kaart' -kaardi -.kaarti37; ulatas mulle oma nimekaardi and' mullõ uma nimekaardi
nimekaim ni(m)mi|k -gu -kut13; mul on mitu nimekaimu mul om mitu nimmikut v muq-nimeliidsi om mitu
nimekas tunnõ|t -du -tut1, nimegaq; nimekas näitleja tunnõt näütlejä; nimekas teater nimegaq tiatri
nimekiri nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43; sattus musta nimekirja johtu musta nimistühe
nimeline nimeli|ne -dse -st5, nimegaq; Kreutzwaldi-nimeline gümnaasium Kreutzwaldinimeline gümnaasium'; Mihkli-nimeline tegelane Mihkli nimegaq miis'
nimelt .nimme, nimelt, meelegaq, .õkvalt, .tahtsi; tahab nimelt rohelist mantlit taht õkvalt rohilist mäntlit; õhtul lähen nimelt teatrisse õdagu lää, kaeq, tiatrihe; kas tegid seda kogemata või nimelt? kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
nimesilt nime|silt' -sildi -.silti37, nimelapa|ts' -dsi -tsit13, nimelapa|k -gu -kut13
nimestik nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43; bibliograafianimestik raa­ma­dunimistü
nimetaja matõm jagaja - -t3, ja|kai -gaja -gajat4; ühine nimetaja ütine asi
nimetama .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, nimi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .kutsma .kutsuq kutsu64, .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, ma(i)ni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, man|ima -niq -i57; ametisse ­nimetama ammõtihe nimitsemä; nimeta seda ka teistele! mainidsõq v nimmaq tuud tõisilõ kah!; tänav nimetati ümber huulits nimitedi ümb­re; ta oli selle asja enda omaks nime­tanud tä oll' tuu as'a hindäle ärq nimitsenüq; sõbrad nimetavad teda nalja pärast proua Elfriedeks sõbraq kutsvaq tedä nall'a peräst Elfride-provvis; seda, kui tööd ei viitsita teha, nimetatakse laiskuseks ku tüüd viisi ei tetäq, tuud üldäs laiskus(õs); nimetage tuntumaid läti kirjanikke! ütelgeq v nimmakõq tuntumbit läti kiränikkõ!; kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuiõs; nimeta hind! ütleq hind!; hunti ei või nimetada, kui jahti lähed sutt ei võiq üldäq, ku jahti läät; nimetas mind lolliks ütel' minno ullis; kas ta jutu sees ka mind nimetas? kas tä jutu sisen minno kah mäleht'?
nimetamats nimeldäq|mats' -matsi -.matsi37, nimete|sõrm' -sõrmõ -.sõrmõ35, kulla.kandja - -t3
nimetamisväärne .nimmamist väärt, .kõ:nnõ­väärt, mainitsõmisväärt; töö ei andn­ud nimetamisväärseid tulemusi tüü­tulõmist massa-iq kõ:nõldaq
nimetav kiil' nimekäänüs* -(s)e -t11, nimes­.ütlejä* - -t3
nimetissõrm edimäne sõrm', püssänäp|p -o -po37, (näppõ üles lukõn) poti.lakja - -t3, soola.maitsja - -t3, võiu.võtja - -t3, koorõ.lakja 
- -t3
nimetu nimeldäq, tii:dmäldäq; nimetud hauad nimmildäq matussõq
nimetus nim|i -e -me24, kiil' nimitüs -e -t9; lille­de ladinakeelsed nimetused ninne ladinakeelidseq nimeq; anti välja üle saja nimetuse raamatuid annõti vällä päält saa raamadu
nimi nim|i -e -me24; eesnimi nimi, ristinimi, edenimi; perekonnanimi väärnimi, priinimi, perrenimi; kohanimi kotussõnimi, paiga­nimi; isikunimi inemisenimi; hüüdnimi hellänimi, sõimunimi, kutsunimi; hellitusnimi hellänimi; kelle nimel maja on? kink nime pääl maja om?; tuttav inimene, aga nime olen unustanud tutva inemine, a nime olõ ärq unõtanuq; asju tuleb õige nimega nimetada piät kutsma nii, niguq as'aq ommaq; näitlejat tuntakse vaid varjunime all tedä teedäs õ:nnõ näütlejänimegaq
nimistu nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43; muuseumis säilitatavate ese­mete nimistud muusõumin alalõ hoitaq asjo nimistüq
nimisõna kiil' perisnimisõ:n|a -a -na28
nimme I m .nimmeq .nimmide v nimehte
.nimmit20, .nimmekotus -(s)õ -t11, m nimeseq nimesside v nimeste nime(s)sit11
nimme II .nimme, nimelt, meelegaq, .õkvalt .tahtsi; laskis meid nimme oodata lassõ meil meelegaq uutaq; ta tegi seda nimme tä nimme tekk' tuud; kas tegid seda kogemata või nimme? kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
nina nõ:n|a -a -na28, latsik ninni - -t2; tal on selliste asjade peale hea nina täl om sääntside asjo pääle hää nõ:na; ära topi oma nina teiste asjadesse! top'ku-iq nõ:nna tõisi asjohe!; kinganina kängänõ:na; ninarätt nõ:narätt'; läheb, nina maas lätt, nõ:na maan v nõ:na mahaq aet
ninakas nõ:na|tark -targa -.tarka30, hinnästtäüs; ninakas plika nõ:natark tütrik
ninali nõ:naki(l)lõ, nõ:nol(d)õ; kukkus ninali sattõ nõ:noldõ v nõ:na pääle; traktor oli ninali kraavi vajunud traktor' oll' nõ:noldõ kraavi vaonuq
ninamees nõ:nask' -i -it13, nõ:na|mii:s' -mehe -mii:st39; partei ninamehed eräkunna nõ:na­meheq
ninapidi nõ:nna pite(h)n, nõ:nol(d)õ; nina­pidi (koos) nõ:natsikku; ninapidi vedama nõ:nna piten vidämä; see poiss on alati ninapidi raamatus taa poiskõnõ om kõ:ik' aig nõ:nna piten raamatun; sõbrannad olid ninapidi koos sõbraq olliq nõ:natsikku kuun
ninasarvik nõ:nasarvi|k -gu -kut13
ninatark nõ:na|tark -targa -.tarka30; see ninatark ei tea tegelikult midagi taa nõ:natark tiiä-iq periselt midägiq
niplispits .pulkõgaq koet pits'
nipp kunts' kundsi .kuntsi37, vi|kur' -guri -gurit4, .kruts'ki - -t1, knihv' knihvi .knihvi37, trikk' triki trikki37, nip|p' -i -pi37; selles töös ei ole mingit nippi taan tüün olõ-iq määnestkiq kuntsi; selle töö juures on omad nipid seo tüü man ommaq umaq viguriq; see on nipiga üles­anne viguriq ommaq taal ülesandõl man
nips ( nipsu ) nip|p' -i -pi37; lööb sõrmedega nipsu lask sõrmigaq nippi; mängiti kabenuppudega nipsu mängiti tamkanuppõgaq nippi; sai ninanipsu sai nõ:nanipsi v sai nõ:nna müüdä
nipsakas nipa|k -ga v -gu -kat v -kut13, nõ:na|tark -targa -.tarka30, nõ:na .pistü, nähvi|ts -dsä -tsät13, .nähväjä - -t3; nipsakad linnapreilid uhkõq liinapreiliq; toon oli ülearu nipsakas helü oll' ülearvo kõrk'
nipsutama nippi tegemä v lüü:mä; nipsutab sõrmi tege sõrmigaq nippi
nire nõrõq .nõrrõ nõrõt18; verenire verenõrõq; higi voolas niredena higi juusksõ niguq nõrõt'; ojanire ojatsori
nirin nir|rin -inä -inät4, tsir|rin -inä -inät4; vesi voolab nirinal vesi juusk tsirinägaq; sooja vett tuleb kraanist ainult nirinal lämmind vett õ:nnõ nirises kraanist
nirisema niris|emä -täq -e87, .tsirrama tsirradaq .tsirra77, tsiris|emä -täq -e87, tsir|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, tsimis|emä -täq -e87, nõris|õma -taq -õ87; vihmapiisad nirisevad akent mööda alla vihmatsilgaq nõrisõsõq akõnd piten alla
niristama nõrista|ma -q -83; niristasin vii­mase kohvi tassi nõristi viimädse kohvi kruusikõistõ
nirk lahi|ts -dsa -tsat13, las(n)i|ts -dsa -tsat13, nirk' nirgi .nirki37
niru n'ar|o -o -ro26, hõel hõela .hõela30, ro|jo -jo -jjo v -io26, rojo|nõ -dsõ -st7, vile|ts -dsä -tsät13, kehv kehvä .kehvä35, nur'a|du -du -tut1; ilmad olid juulis nirud hainakuun olliq ilmaq keh­väq; nirud põrsad n'aroq v hõelaq põrsaq; niru elu vilets elo; niru kassipoeg n'aro kassi­poig
nisa nis|a -a -sa28; lehmal on neli nisa lehmäl om neli nissa; pigistas nisast piima välja pitsit' nisast piimä vällä
nisu nis|u -u -su26; suvi- ja talinisu suvõ- ja talv'­nisu; nisuidud nisuiärmeq; nisujahu nisu­jauh; kas sul sellel aastal on nisu ka kül­vatud? kas sul nissõ ka om seo aasta maaha tett?
nišš kurm kurmu .kurmu37, kolk kolga .kolka31, kuurukõ|nõ -sõ -ist8, tsop|p -a -pa31; ahju­nišš ahokuurukõnõ v ahots'omp; turu­nišš turukurm*; nišikaup kurmukaup*, veere­pääline kaup
nitraat ni|traat' -traadi -.traati37
niuded m nih|uq -hõ -hõ26, m har|oq -rõ -rõ26; napid päevituspüksid ümber niuete tsill'o­kõsõq peesütüspüksüq harrõ ümbre
niuhti niuht', n'auht', tsipst', .tsipsti; aeg läks nagu niuhti aig läts' tsipsti müüdä
niutsatama niidsahta|ma -q -83; koer niutsatas pini niidsaht'
niutsuma .niudsma .niudsuq niudsu64, .niids'mä .niidsiq niidsi63; kutsikad niutsuvad kutsigaq niudsvaq
nivelleerima 1. taso|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ütetasa(tsõs) tegemä; 2. luu:t'ma luu:tiq loodi63
nivelleeruma tasahu|ma -daq -84, tasanõ|ma -daq -89; nivelleerunud keel tasahunuq v vaesõsjäänüq kiil'
nivoo tasõ -mõ -nd16; erineva nivooga mägijärved eri korguq mägijärveq
no no(q); no mis sa veel ootad? no midäs sa viil oodat?; no on lugu! no om lugu külh!
nobe käpe - -t14, nopõ - -t14, .nopri - -t1, vuu:lsa - -t3, kipõ - -t14; nobe noorik nopõ noorik
nobedasti nobõhõhe, nobõhõlõ, nobõhuisi, .virka; käed käivad nobedasti käeq kääväq virka
nodi kraam' kraami .kraami37, naud' naudi .naudi37; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju nodi külh tä masnuq, a täl olõ-iq nii pall'ond rahha
noh noh, noq; noh, mis uudist? noh, midä vahtsõt?; ei noh, kus nüüd mina no kos no maq
nohik nohka - -t2, nohka|ts' -dsi -tsit13, nohi|k -gu -kut13, hu|n'a -n'a -nn'a26, nosi|kops' -kopsi -.kopsi37; sinusuguse nohikuga hakkab mul igav suqsugudsõ nohkatsigaq lätt igäväs
nohin noh|hin -ina -inat4, nuh|hin -ina -inat4, nah|hin -ina -inat4, ha|pin -bina -binat4; magab vaikse nohinaga makas nii et nahisas
nohisema nohis|õma -taq -õ87, nuhis|õma -taq -õ87, nahis|õma -taq -õ87, habis|õma -taq -õ87; seal ta midagi nohises läbi nutu sääl tä läbi iku midägiq nohist'
nohistama nohista|ma -q -83, nahista|ma -q -83, nohka|tama -taq -da82; nohistab vaikselt tööd teha nahistas hilläkeiste tüüd tetäq
nohu noh|o -o -ho26, nuh|o -o -ho26, tatitõ|bi -võ -põ25
nohune noho|nõ -dsõ -st7, nuho|nõ -dsõ -st7; lapsed on nohused ja köhivad latsõq ommaq nohodsõq ja köhkätäseq; ta on nohune tä om tatinõ
nojah .noijah, .nuijah; nojah, tema oli, kes siis muu noijah, timä iks oll', kiä tuu tõ:nõ v kiä sõ:s viil; nojah, minge siis pealegi! noijah, minkeq no pääle!
nokats noka|ts' -dsi -tsit13, laka|ts' -dsi -tsit13
nokitsema kõpi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, nohki|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, noki|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, niki|tsemä -tsäq v -däq -dse90, nos'ka|tama -taq -da82, .tis'mä .tissiq tissi63, nig­ri|tsemä -tsäq v -däq -dse90, nikõrda|ma -q -83, tohkõnda|ma -q -83, tos|ima -siq -i57; vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus vihmagaq nikidse niisama koton; nokitses paar päeva, aga midagi valmis ei saanud tisse paar' päivä, a saa-as midä valmis; sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud? sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq?; nokitsesin põõsast marju tihnidsi marjo puhma man; jäta ninanokitsemine järele! jätäq nõ:nakakminõ perrä!
nokk 1. nokk' noki nokki37, nok|k -a -ka31, ts'aun' ts'auni .ts'auni37, ts'ank ts'angu .ts'anku37, vas|sar' -ara -arat4; nokaga lööma ts'ankama, ts'aunama; kukk tagus teda nokaga kikas pess' timmä nokagaq; tihane puhastab nokka tialanõ puhastas vasarat; 2. lak|k -a -ka37; nokaga müts lakagaq küpär'
nokkima .ts'aun'ma .ts'auniq ts'auni63, .ts'ankma .ts'ankuq ts'angu63, mitmit kõrdo .ts'ankõlõma ts'angõldaq .ts'ankõlõ85, kõrras .ts'ankama ts'angadaq .ts'anka77, .ts'auna|ma ts'aunadaq .ts'auna77, ts'angahta|ma -q -83, ts'aunahta|ma -q -82, ts'aunahu|tma -taq -da62; kanad nokivad teri kanaq ts'aun'vaq terri; mis te nokite ta kallal? mis ti ts'angut tä külen?; poisil nupp nokib poisil pää jaga v võtt
nokkloom nokk'el|läi -äjä -äjät4
nokkmüts nokigaq küpär', laka|ts' -dsi -tsit13, lakõ|s' -(s)sõ -st11, .kartus -õ -t9, noka|ts' -dsi -tsit13, hurask' -i -it13, .kiivri - -t1
noku latsik ti|l'u -l'u -ll'u26, til|u -u -lu26, til|a -a -la28, ti|ba -ba -pa26, kaarater|ä -ä -rä24, noku - -t2; mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära! miä sul taa til'u välän om, varõs vii til'u ärq!
nokutama 1. n'oku|tama -taq -da82, nuu:ksama nooksadaq nuu:ksa77; nokutas vastuseks pead n'okut' vastussõs pääd; 2. mol'o|tama -taq -da82; mis te nokutate, hakkame minema! miä ti mol'otat, nakkamiq minemä!
nolk tatt'nõ:n|a -a -na28, ts'urakõ|nõ -sõ -ist8, ts'ur|a -a -ra26; plõks' plõksi .plõksi37, klopõ|ts' -dsi -tsit13, nolk' nolgi .nolki37; poisinolk poiskõsõplõks', poiskõsõots; siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid tan järven muud olõ-iq ku ahunaplõksiq; ahvenanolk ahunamoks'; hauginolk havvõplõks'; kohanolk hoorapoig, arõstant'
nomaadid .liikjarahvas .liikja.rahva .liikjat­rahvast22, kar'us|rahvas -.rahva -rahvast22, .rändäjärahvas .rändäjä.rahva .rändäjätrahvast22
nomenklatuur 1. nimistü - -t1; kaupade nomenklatuur kaupo nimistü; 2. m ülemb|äq -ide -it18, m .vällävali|duq - . tuisi -.tuisi5
nominaal- nimi-; nominaalväärtus nimiväärtüs, nimihüvvüs
nominaalne nime peri, nime poolõst, nimi-; nominaalne hind nimihind
nominatiiv kiil' nimekäänüs* -(s)e -t11, nimes.ütlejä* - -t3
noobel .ausa - -t3, pii:nü - -t1, peenüke|ne -se -ist8, peenüq pii:nü peenüt18, .kikstu - -t1; lõunatasime nooblis restoranis seimiq lõunasüüki piinün restoraanin; noobel mees kikstu miis'
nood m nuu:q noidõ noid
noodistama muus viit üles kirotama, noodi.kirjä .pandma, nuu:tõ kirotama
noogutama noogu|tama -taq -da82, nõrgu|tama -taq -da82, nõrgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, niku|tama -taq -da82, tõõgu|tama -taq -da82, tõ:nga|hama -daq -ha88, tõ:ngu|tama -taq -da82; (kergehe) noku|tama -taq -da82, n'oku|tama -taq -da82; pead noogutama nõ:nna nõrgutama v nõrgutõlõma; ei lausunud sõnagi, noogutas ainult lausu-s sõ:nnagiq, nõrgut' õ:nnõ nõ:nna
noogutus nokutus -õ -t9, n'okotus -õ -t9, nikutus -õ -t9, vaagutus -õ -t9; tervitab noogutusega teretäs n'okotusõgaq
nool nuu:l' nooli nuu:li37, nuu:l' noolõ nuu:lt40; nool tabas saaklooma nuul' puttu eläjäle; len­dab nagu nool lindas niguq nuul'; ümbersõit noolega märgitud suunas ümbresõitminõ noolõ näütämise perrä
noolima 1. .lakma lakkuq laku64; kass noolib end keelega puhtaks kass' lakk hinnäst keelegaq puhtas; käis koort noolimas käve kuurt lakman; 2. hi(m)mosta|ma -q -83, .hiil'mä .hiiliq hiili63, .tsäpsämä tsäpsädäq .tsäpsä77, .saandõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; rebane noolib kanu repän' hiil' kanno; käisime naabri aias maasi­kaid noolimas kävemiq naabri aian maas'kit hiil'män; pääsukesed noolivad laudauksest sisse ja välja pääsläseq nõglu­sõq laudaussõst sisse ja vällä; leegid noolisid juba katust tulõkeeleq lakiq joba katust; kerjus noolis raha sant' saandõli rahha
noomen kiil' nimisõ:n|a -a -na28
noomima ma(a)ni|tsõma -tsaq e -daq -dsõ90, nuu:m'ma nuu:miq noomi63; poiss sai isa käest laiskuse pärast noomida poiss' sai esä käest laiskusõ iist nuumiq; nelja silma all noomima silmitämä
noomimine noomitus -õ -t9, nuu:m'mi|nõ -sõ -st5
noomitus noomitus -õ -t9, nuu:m'mi|nõ -sõ -st5
noor nuu:r' noorõ nuu:rt40; noorem noorõmb; noorim kõ:gõ noorõmb; noorema vastu ­välja vahetama noorutama ; vahetasin hobuse noorema vastu välja ma noorudi hobõsõ ümbre; noorevõitu noorõlik, noorõkõnõ, noorõ­poolinõ, pall'o nuur'; abiellumiseks veel noorevõitu meheleminekis v naasõvõtmisõs viil noorõkõnõ
noorelt noorõ(h)n (iä(h)n), noorõstpääst; läks noorelt sõtta läts' noorõn sõtta
nooremleitnant alamb.leit|nänt' -nändi
-.nänti37
nooremseersant alambsii:r|sant' -sandi -.santi37
noorendama nooru|tama -taq -da82, noorõsta|ma -q -83, noorõnda|ma -q -83, noorõmbas tegemä; Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi Manni oll' hinnäst noorõmbas tennüq, tunnõ es inämb ärkiq; õunapuid tuleks harvendada ja noorendada uibiid piässiq hõrõndama ja noorõndama
noorendik mõts noorõndi|k -gu -kku38
noorenema nuu:rdu|ma -daq -80, noorõmbas minemä, noorõh(t)u|ma -daq -84; keegi meist ei noorene kiäkiq meist ei lääq noorõmbas; juhtkond on noorenenud juht'­kogo om nuurdunuq
noorepoolne noorõpooli|nõ -dsõ -st7, noorõ­puu:l|nõ -sõ -sõt6; noorepoolne härra noorõ­poolinõ herr
noorhärra nuu:r'herr noorõherrä nuu:rt.herrä35, noorõherrä - -t2
noorik noori|k -gu -kut13
noorkuu nuu:r'kuu noorõkuu nuu:rtkuud50, .vahtsõnõ kuu
noormees nuu:r'mii:s' noorõmehe nuu:rtmii:st39
noorpaar nuu:r'paar' noorõpaari nuu:rt.paari37
noorsugu nuu:r'rahvas noorõ.rahva nuu:rtrahvast22
noorsõdur nuu:r' noorõ nuu:rt40, nuu:r' sõ:amii:s'
nooruk nuu:r'mii:s' noorõmehe nuu:rtmii:st39, ts'ur|a -a -ra26, noorõkõ|nõ -sõ -ist8
nooruke noorõkõ|nõ -sõ -ist8; noorukesed kased noorõkõsõq kõoq
noorus nuu:ru|s -(sõ) -(s)t25, nuu:r'igä noorõiä nuu:rtikä25; ta on tuntud teadlane noorusest hoolimata tä om noorõst iäst huul'maldaq tunnõt tiidläne; teine noorus tõ:nõ nuurigä; noorusarmastus noorõ iä armastus; nüüdne noorus on hukas seo ilma noorõq ommaq hukan; noorusmaad noorõ iä kotusõq
nooruslik noorõ|nõ -dsõ -st7, noorõli|k -gu -kku38; nooruslik vanaema noorõlik vanaimä
noos saak' saagi .saaki37, ja|go -o -ko27, ports pordso .portso37, laar' laari .laari37, nuu:s' noosi nuu:si37; varas sai hea noosi varas sai hää noosi; kalurid said tubli noosi kalameheq saiq hää loomussõ
noot ( nooda ) nuu:t nooda nuu:ta31; ­ noodaava jääs korut; noodatäis kalu noodatäüs kallo; noodasaak loomusõvara; pikergune nooda­pära perüs
noot muus nuu:t' noodi nuu:ti37; noodimärk nuut', noodimärk', nooditäht' ; noodikiri nuut', noodi­kiri; noodivihik noodivihk; noodijoonestik m noodijoonõq
noppima .korjama kor'adaq .korja77, (külest ärq) .tip'mä tippiq tipi63, .tsäps'mä .tsäpsiq tsäpsi63; lilli noppima lille korjama; kartuleid noppima kardohkit korjama; marju noppima marjo korjama v nobima
norgu .norgo, .norro, .nurgu, .nurra, nuu:ku; pea on norgu vajunud pää om nuuku vao­nuq; tulp laseb õied norgu tulp' närvetäs ärq
norgus noogu(h)n, noroli|nõ -dsõ -st5, noro(h)n, nos'o(h)n, nuro(h)n, loisu(h)n, lokaki(l)lõ, nur'a|du -du -tut1; pea norgus pää om noron; mis sa käid, nina norgus, ise tahad veel naist võtta! miä sa käüt nõ:na nos'on, esiq tahat viil naist võttaq!; käis nina norgus käve nõ:na loogaküüdsen; norgus ­okstega leinakask lokakilõ ossõgaq hala­kõiv; norgus olekuga nur'adu olõkigaq
norima 1. nor|ima -riq -i57, kreesa|tama -taq -da82, kriuga|tama -taq -da82; muudkui norib tüli, kaua ma kuulan muguq kreesatas ja kreesatas, kavva ma kullõ; kainelt on hea mees, purjus peaga hakkab tüli norima targalt om hää miis', pur'on päägaq nakkas kriugatama; 2. igra|tama -taq -da82, .juiama juiadaq .juia77, .kauplõma kaubõldaq .kauplõ78, nor|ima -riq -i57; norib raha nori rahha
norin nor|rin -ina -inat4; jäi kohe norinal ma­gama jäi õkvalt norinagaq magama
norisema noris|õma -taq -õ87; magab mis noriseb maka niguq norisõs
noristama norista|ma -q -83
norm norm' normi .normi37
normaalne kõrra(h)n, tävvemeeli|ne -dse -st5, tävve .mõistusõgaq, tip-topp, .õigõ - -t3, kõrrali|nõ -dsõ -st5, (tävve)toroli|nõ -dsõ -st5; nägemine on mul normaalne nägemine om mul kõrran; taastati normaalsed suhted naati jälkiq sündsähe läbi saama; normaalses olekus olema uma joonõ pääl olõma; aastaid pole normaalset suve olnud olõ-iq aastit õigõt suvvõ olnuq
normaliseerima .kõrda tegemä v .pandma
normaliseeruma .kõrda .saama, .paika minemä; normaliseerus läts' kõrda; olukord normaliseerus as'aq lätsiq paika
normima .norm'ma .normiq normi63, .normi luu:ma v .pandma v tegemä; normitud kirjakeel normit kiräkiil'; toiduained olid siis normitud süüki oll' sõ:s normi v jao perrä
norralane norrala|nõ -sõ -st5, norrakõ|nõ -sõ -ist8
norsatama norahta|ma -q -83, kroosahta|ma -q -83, (hobõsõ kotsilõ) nuu:rskama noorsadaq nuu:rska77
norsatus norah(t)us -õ -t9, kroosah(t)us -õ -t9
norskama kruu:skama kroosadaq kruu:ska77, .norskama norsadaq .norska77
norutama noro|tama -taq -da82, nos'o|tama -taq -da82, lundi|tama -taq -da82; tüdruk norutas nurgas, keegi ei võtnud teda tantsima tütär'lats' norot' nukan, kiäkiq es võtaq tedä tands'ma
nosima nos|ima -siq -i57, nos'ka|tama -taq -da82; nosib leiba nosi leibä
nostalgia makõhalu makõhalu makõthallu28, kodo|ikäv -igävä -igävät4; nostalgiahoog tuli peale perädü kodoikäv tull' pääle; nõuka-aja nostalgia soveediao takanikminõ
nostalgiline makõhal|lus -usa -usat4; heietab nostalgilisi noorusmälestusi keträs makõ­halusit noorõaopildikeisi
notar notar' -i -it4, noodar' -i -it4; kas te notari juures käisite? kas ti noodari man ärq kävet?
noteerima 1. üles .märk'mä; 2. .vällä .märk'­mä, .hindama hinnadaq .hinda77
notsu nuts'a - -t2, nots'o - -t2, nuts'o - -t2, n'oko - -t2, notsi - -t2; notsut kutsuma n'okotama, nots'utama, nõts'otama
nott ront' rondi .ronti37; puunott puuront'; vettinud puunott rambits, rambõq; magab kui nott maka niguq kott'
nottima .rehk'mä .rehkiq rehi63, .mütmä müttäq mütä61, .tapma tappaq tapa61; notib rästikut rehk' siugu; nottis hulga vaenlasi maha tapsõ hulga vainlaisi ärq
novaator vahtsõndaja - -t3
novaatorlik vahtsõndus-, .vahtsõ|nõ - t6; novaa­torlik idee vahtsõnõ mõtõq; novaatorlik tegevus vahtsõndustüü
novell jut|t -u -tu37, .lühküjutt v lühüqjutt
 .lühküjutu lühütjuttu37; novellimeister lühkü­jutu meistri
november .märtekuu - -d50, märdikuu - -d50, novvembri - -t1
nudi nu|di -di -ti26, tö|bi -bi -pi26, nü|di -di -ti26; nudiks tegema nudima, nuditama; poisil on pea nudiks tehtud poiskõsõl om pää ärq nudit
nudima nu|dima -tiq -di57, nü|dimä -tiq -di57
nudipea nu|di -di -ti26, nudipää - -d52
nudism alastõllakul|tuur' -tuuri -.tuuri37, alastõllõmi|nõ* -sõ -st5, halv .pall'a.perse- v alastus.hullus -õ -t9; nudistide rand alastõ­rand
nudist alastõlla.käüjä - -t3, .rõivildaq.käüjä - -t3, halv pall'asperseq .pall'a.perse pall'astpers(e)t18
nudistama nudi|tama -taq -da82
nuga väits' väidse väist39, (vilets, nühr) ­pussa|k -gu -kut13; noahaav väidsehaav; noatera väid­se­terä; soonega nuga verereds'ogaq väits'; pussnuga tuuts', maaväits'; liigendnuga käänüs­päägaq väits', s'aksaväits'; torkenuga tsusas; talupojanuga maaväits'
nugiline pussõni|k* -gu -kku38
nugis nu|kis' -gi(s)sõ -gist12, nugi|nõ -sõ -st7, nu|g'us v nu|k'us' -g'u(s)sõ -g'ust11; kivinugis kivinukis'
nuhk nuhi|k -gu -kut13, .nuhjus -õ -t9, nuhka|ts' -dsi -tsit13, .nuusli - -t1, .nuustri - -t1, nurgi|ts -dsa -tsat13, nurgus -(s)õ -t11, nurgõs -(s)õ -t11, sal|a -a -la28, sal|lai -aja -ajat4; käib ja kuulab kõike nagu vana nuhk käü ja kullõs kõ:kkõ niguq vana nuhjus ; see mantliga mees on nuhk tuu mäntligaq miis' om nuhik
nuhkima .nuhk'ma .nuhkiq nuhi63, nuusõlda|ma -q -83, noosõlda|ma -q -83, nurgi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .nurk'ma .nurkiq nurgi63, mitmit kõrdo .nurkõlõma nurgõldaq .nurkõlõ43; kõik kohad on lastel läbi nuhitud kõ:ik' kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq; nuhib teiste järel käü niguq tuhkri tõisil takan
nuhtlema .nuhklõma nuheldaq .nuhklõ78, .nuhtlõma nuheldaq .nuhtlõ78, soomi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; selle eest tahtsin ma sind nuhelda taa iist tahi ma sinno soomitsaq
nuhtlus .nuhklus -õ -t9, .nuhtlus -õ -t9; ihu­nuhtlus ihonuhklus; ta on mulle nuhtluseks tä om mullõ ristis kaalan
nui tõlv tõlva .tõlva30, nui nuia .nuia31; puunui parts ; puunuiaga taotakse poste maasse pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse
nuiama .juiama juiadaq .juia77, .nuiama nuiadaq .nuia77, nuio|tama -taq -da82, nuti|tama -taq -da82; olge tasa, lapsed, mis te nuiate! olkõq vaiki, latsõq, mis ti juiat!; nuiaja nuio, nuiaja
nukk ( nuki ) nut|t' -i -ti37, no|ds'o -ds'o -ts'o26, nuk|k' -i -ki37; kaljunukk mäenutt'; küü­narnukk künnär'pää, künnär'nutt'; ­ lõikab leivapätsi otsast krõbeda nuki lõikas leevä­pätsi otsast krõpõ kandso; sõrmenukid sõrmõ­kundiq; põsenukid sarnaq; nukkvõll nukk'­võll'
nukk ( nuku ) 1. pup|p' -i -pi37, pupõ - -t2; kaltsunukk n'ardsopupp'; käpiknukk käpäpupp'; nukuvanker pupikäro; nukuteater pupitiatri; 2. eläjät tup|p' -õ -põ35, nuk|k -u -ku37; sipelganukk kuklasõmuna
nukker noro(li)|nõ -dsõ -st5, hallõ - -t14, iku|nõ -dsõ -st7, kurvali|nõ -dsõ -st5, murõli|k -gu -kku38; nukrameelne hallõlik; meel läheb nukraks miil' lätt hallõs; nukralt hallõlt, kurvalidsõlt, norolidsõlt
nukkuma eläjät tupõs minemä; nukkunud tupõs ärq lännüq
nukrus .kurb(t)us -õ -t9, hallõ - -t14; sügisnukrus süküsikäv; lahkudes tunneme nukrust ärq minnen lätt miil' hallõs
nukrutsema noro|tama -taq -da82, nos'o|tama -taq -da82, murõ|tama -taq -da82, kurvas tegemä v .muutma, hallõ meelegaq olõma, mitmit kõrdo kurvastõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86; mis sa nurgas nukrutsed? mis saq nukan norotat?
nulg nulg nulo .nulgo36; siberi nulg tsiberi nulg
null null' nulli .nulli37; nulliga korrutatuna annab iga arv nulli ekä v määnest taht arvo nulligaq isken saias (vastussõs) null'; ta alustas jällegi nullist tä alost' jälkiq tühäst; tuju on nullis miil' om must; nullpunkt null'punkt'; nulljuhe null'juheq; nal' ull'juheq; tempera­tuur langes alla nulli kraadiq lätsiq alla nulli; juukseid nulliga ajama hiussit nulli pääle ajama
nullima tühäs tegemä, .nulli vii:mä v ajama; meie plaanid on nullitud mi plaaniq ommaq tühäs tettüq
number 1. nummõr' .numbri v .numbrõ nummõrd23, arvo|täht' -tähe -.tähte34; araabia ja Rooma numbrid araabia ja Rooma numbriq; maja number on 48 maja nummõr' om 48; mis su kinganumber on? miä su kängä­nummõr' om?; viitenumber tunnusnummõr'; number 40 niit 40 numbri niit'; hotellis polnud ühtki vaba numbrit hotellin olõ-õs üttegiq vapa tarrõ; 2. üles.astmi|nõ -sõ -st5, ette.astmi|nõ -sõ -st5, nummõr' .numbri nummõrd23; kloun teadustas iga järgneva numbri koomuskitekij hõigas' vällä egä üles­astmisõ
numbrilaud tsihver'|plaat' -plaadi -.plaati37, .numbri|laud -lavva -.lauda33
numbrimärk nummõr' .numbri nummõrd23; auto numbrimärk autonummõr'
numbrituba (.numbri-, hotelli- vms ) tar|õ -õ -rõ24
numismaatik (raud)rahho.korjaja - -t3, (raud)rahho.uur'ja - -t3
numismaatika (raud)rahho.korjami|nõ -sõ -st5, (raud)rahho.uur'mi|nõ -sõ -st5
nummerdama nummõrda|ma -q -83, .numbrit (mano(q) v .külge) .pandma; lambad tuleb ära nummerdada lambilõ piät numbriq kõrva pandma; nummerdas leheküljed pand' lehekülenumbriq
nunn nunn nunna .nunna31, nonn' nonni .nonni37; nunnaklooster nunnakluustri; elas nunna­elu elli nunna muudu ello
nunnu nunn'o - -t2; nii nunnud kassipojad väegaq nunn'oq kassipujaq
nunnutama nunn'o|tama -taq -da82
nupp 1. nup|p' -i -pi37, nup|p -u -pu37; nuppudega sahtlid nuppõgaq suhvliq; vajutab raadio nuppe lits raadionuppõ; lauamängude nupud lavvamängõ nublaguq; 2. nut|t' -i -ti37, nup|p' -i -pi37; lillenupud lillinupiq; jõulukaktusel on sel aastal palju nuppe joulukaktusõl om timahavva hulga nutikõisi; 3. pää - -d sissek .päähä v pähäq52, päänup|p' -i -pi37, nut|t' -i -ti37; poisil on nuppu poisil om nutti v pääd; nupust nikastanud poolõtorogaq, poolõtoobigaq, lämmäkene; jõust üksi on vähe, nuppu peab ka olema joust om ütsindä veidüq, nutti piät ka olõma
nupukas .märksä - -t3, .taipsa - -t3, terä|ne -dse -st7, kav|val' -ala -alat4; nupukas küsimus kavval' küsümüs; nupukas majandusmees märksä majandusmiis'; vares on nupukas lind varõs om kavval' tsirk; nupukalt märksähe, märksäle, taipsahe, taipsalõ
nupuline nupili|nõ -dsõ -st5, .nupliga|nõ -dsõ -st5, nutili|nõ -dsõ -st5, .nut'liga|nõ -dsõ -st5; kolmenupuline hiir kolmõ nupigaq (puutri-)hiir'
nupumees märgo|mii:s' -mehe -mii:st39
nuputama .vällä .märk'mä, märgo|tama -taq -da82; hakati uut plaani nuputama naati vahtsõt plaani vällä märk'mä
nurg eläjät nurg nuru .nurgu36, pär|rül' -ülä -ülät4, kõnnõk hoora|poig -puja -.poiga32
nurgakivi nukakiv|i -i -vi26, nulgakiv|i -i -vi26; uuele hoonele pandi nurgakivi vahtsõlõ ­huunõlõ panti nukakivi
nurganaine nukana|anõ -asõ -ist8, nulgana|a­nõ -asõ -ist8, ohona|anõ -asõ -ist8, tuhkna|anõ -asõ -ist8
nurgavoodi nulga|voodõh† -vuu:tõ -voodõht20
nurgeline .nu(l)kliga|nõ -dsõ -st5, nulgõli|nõ -dsõ -st5, nukõli|nõ -dsõ -st5; nurgeline käekiri nukliganõ käekiri
nurgeti nukõldõ, nulgõldõ, kolgõldõ
nurin nur|rin -ina -inat4, när|rin -inä -inät4, näräh(t)üs -e -t9
nuriseja när|i -i -ri26, näräsk' -i -it13, nüräsk' -i -it13, nurask' -i -it13
nurisema nuris|õma -taq -õ87, .nurra|ma nurradaq .nurra77, .nurgama nurgadaq ­.nurga77, nüris|emä -taq -õ87, jõris|õma -taq -õ87, nir|a­(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, nur|a(ha)-ma -raq v -adaq -ra v -aha88, nura|tama -taq -da82, när|imä -riq -i57, näris|emä -täq -e87, nür|ä(hä)mä -räq v -ädäq -rä v -ähä88, mitmit kõrdo .nurgõlõma nurõldaq .nurgõlõ85, nura­tõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; ei või nuriseda saa-iq nuristaq; söögi üle ei nurisetud söögigaq es nuristaq; nuriseb elu üle kaibas umma ello
nurisemine nur|rin -ina -inat4
nurisünnitus mant.viskami|nõ -sõ -st5, ärq.hiitmi|ne -se -st5
nurja rukka, hukka, .vussi, .summa, .nurja; see asi läheb nurja seo asi lätt summa; nurja läinud asi nur'atus ; nurja minema nurja minemä; nurjas vussin, persen, summan
nurjama .summa v segi v hukka v .vussi aja­ma, huku|tama -taq -da82; vihm nurjas heina­teo vihm ai hainategemise summa
nurjatu armõ|du -du -tut1, perä|dü -dü -tüt1, häbemäldäq, .häüldäq, rõibõq .rõipõ rõi­bõt18, pasatsk' -i -it13; ühe nurjatu pärast pea­vad kõik kannatama üte rõipõ peräst piät kõ:ik' hätä nägemä v kannahtama
nurjuma .vuss'u|ma -daq -80, .summa v segi v hukka v .vussi v .luhta minemä; plaanid nurjusid plaaniq lätsiq luhta
nurk 1. nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31; nürinurk tümpnukk; teravnurk terrävnukk; viisnurk viis'nukk v viis'kand; 2. nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31, kolk kolga .kolka31; tahvli nurk tahvli nukk; ümmarguste nurkadega krae kaarin nukkõgaq kraag'; krundi nurgad tähistati vaiadega maatükü nukaq märgidiq tikkõgaq ärq; nurga peal on kohvik nuka pääl om kohvitarõ; karbi nurgad karbi nukaq; ristnurk rist'nukk; kohtume poe nur­gal saamiq poodi nuka man kokko; kapp on köögi nurgas kapp' om köögi nukan; piip suunurgas piip huulõkolgan; ajalehe naljanurk lehe nal'anukk; 3. nuk|k -a -ka31, kolk kolga .kolka31, nulk nulga .nulka31, kant' kandi .kanti37; kas oled ka siit nurgast pärit? kas sa olõt kah siist nukast v nulgast v kolgast peri?; ta on kõik maailma nurgad läbi käinud tä om kõ:gõ ilma nukaq läbi käünüq
nurkmine .nukma|nõ -dsõ -st5, .nulkma|nõ -dsõ -st5; nurkmine aken nukapääline akõn' v nukaakõn'
nurksulg kant'.klambri - -t1
nurm nurm' nurmõ .nurmõ35; ristikunurm ristik­hainanurm'; viljanurm vilänurm'; lapsed korjavad nurmel lilli latsõq korjasõq niidü v söödü päält lille
nurmkana nurm'kan|a -a -na28
nurmenukk m kikka|kaadsaq -.kaadso
-.kaadso30, m kikka|püksiq -.pükse -.pükse37, m .taiva.võt'm|õq -idõ -it16
nurruma .nurro lüü:mä v .laskma, kurru|tama -taq -da82, .kurnama kurnadaq .kurna77, .nur­ra|ma nurradaq .nurra77, .nurgama nurga­daq .nurga77, nuris|õma -taq -õ87, ­nur|a(ha)ma
 -raq v -adaq -ra v -aha88, nura|tama -taq -da82, nür|ä(hä)mä -räq v -ädäq -rä v -ähä88, mitmit kõrdo .nurgõlõma nurõldaq .nurgõlõ85, nuratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; korraks nurrumine nurah(t)us; kass nurrub kass' kurnas
nuruja nuio - -t2, painask' -i -it13, paina|ts' -dsi -tsit13
nuruma .nuiama nuiadaq .nuia77, nuio|tama -taq -da82, nuti|tama -taq -da82, .nut'ma nuttiq nuti63, nur|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, nu­ra|tama -taq -da82, .nurra|ma nurradaq .nurra77, nuru|tama -taq -da82, mustõlda|ma -q -38, 
mustõrda|ma -q -38, .jurnama jurnadaq .jurna77, painõnda|ma -q -83, pääle .käümä, .vau­nama vaunadaq .vauna77, mitmit kõrdo .nurgõlõma nurõldaq .nurgõlõ85, .painõlõma painõldaq .painõlõ85, nuratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; laps
nurub niikaua, kui saab koorukese lats' nuias, nikaguq tälle koorigugõnõ saa; nurub nagu mustlane jurnas niguq tsikan'
nutikas .märksä - -t3, .taipsa - -t3, .taidsa v .taitsa - -t3, nuti|k -ga -kat13, mudsuka|nõ v mudsuka|s -dsõ -st5, mudsuka|s - -t15; nutikas poiss taipsa poiss' v päägaq poiss'; nutikalt märksähe, märksäle, taipsahe, taipsalõ, taidsahe, taidsalõ
nutikus nut|t' -i -ti37; tal seda nutikust on täl taad nutti v pääd om
nutitelefon nutiktele|fon'* -foni -.fonni38, nuti|k* -gu -kut13
nutma .ikma ikkõq ikõ61, kõrras ikahta|ma -q -83, ikahu|tma -taq -da62, suurõ helügaq .jõrvama jõrvadaq .jõrva77, seto kiil' .urvama urvadaq .urva77; hakkas kõvasti nutma nakas' ikku tõ:mbama; nutma ajama ikutama, ikõtama; nuttis peatäie ikk' päätävve; nutab möödu­nud aegu taga ikk lännüt aigo takan; mis sa lapsel nutta lased? midäs sa last ikutat?; nutmine tänn'
nutria .nutri - -t1, .nutria - - t3
nuts = nutsak nutsa|k -gu -kut13, tutsa|k -gu -kut13, putsa|k -gu -kut13, mutsa|k -gu -kut13; kägardab taskurätiku nutsakusse nutsõrdas nõ:naräti tutsakuhe; nutsakusse keerama mütsütämä, nutsutama, nütsütämä, kõrras mütsähütmä
nutt ( nuti ) 1. nut|t' -i -ti37, nut|t -u -tu37, tut|t' -i -ti37; takjanutid nakjanutiq; ristikheinanutid ristikhainanutiq; 2. kq nutikus
nutt ( nutu ) ik|k -u -ku37, (luulõlidsõlt) ulv ulva .ulva31; nutt on kurgus ikk tüküs pääle
nutulaul ik|k -u -ku37, iku|laul -laulu -.laulu37, .kaibami|nõ -sõ -st5; Käsu Hansu nutulaul Käso Hanso ikminõ
nutune iku|nõ -dsõ -st7, ikuli|nõ -dsõ -st5; nutused silmad (ärq)ikõduq silmäq; nutused lapsed ikulidsõq latsõq; vaatasime mingit nutust filmi kaimiq määnestkiq hallõt filmi; nutune olukord ikulugu; nutune palk armõdu palk
nututama ikõ|tama -taq -da82, iku|tama -taq -da82, .ikma .pandma; kirikuõpetaja oskab naisi nututada keriguopõtaja mõist naasõq ikma pandaq
nuudel .nuudli - -t1, maka|ron' -roni -.ronni38, maka|ruu:n' -rooni -ruu:ni37, .tahta|kõrs'* -kõrrõ -kõrt49
nuuksatama nuudsahta|ma -q -83, ikahta|ma -q -83, ikahu|tma -taq -da62; nuuksatas ja hakkas nutma nuudsaht' ja nakas' ikma
nuuksatus = nuukse nuudsah(t)us -õ -t9
nuuksuma .nuutsk'ma .nuutskiq nuudsi63, ­ mitmit kõrdo .nuutskõ(l)lõma nuudsõldaq .nuuts­kõlõ85; nuuksub nutta nuutskõlõs; nutt oli tal juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma ikk oll' täl jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma; nuuksu­mine nuutsk'na
nuum nuum nuuma .nuuma31; siga pandi nuu­male tsiga panti nuuma pääle; nuumvasikas nuumavas'k
nuumama jüvä pääle .pandma, .nuumama nuumadaq .nuuma77
nuuskama .nuuskama nuusadaq .nuuska77, mitmit kõrdo .nuuskõlõma nuusõldaq .nuuskõlõ86, kõrras nuusahta|ma -q -83; nuuskamine nuhah(t)us, nuusah(t)us
nuuskija .nuhk'ja - -t3, .nuusli - -t1, .nuustri - -t1
nuuskima .nuhk'ma .nuhkiq nuhi63, nassõlda|ma -q -83; koer nuuskis maad pini ­nuhkõ maad; nuuskis ninaga õhku tõ:mmas' nõ:­nagaq õhku; kõik kohad nuusiti läbi kõ:ik' kotusõq nuhidiq ärq
nuuskpiiritus nuhupiiretüs* -e -t9
nuusktubakas nuhutuba|k -gu -kut13, nõ:natuba|k -gu -kut13
nuuskur .nuhk'ja - -t3, nuhi|k -gu -kut13, .nuhjus -õ -t9, nuhka|ts' -dsi -tsit13, sal|a -a -la28, piion' -i -it4; see koer on hea nuuskur taa pini om hää nuhk'ja
nuust nuust' nuusti .nuusti37; õlenuust olõtuust', olõtutsak
nuustik nuusti|k -gu -kut13, nühüs* -(s)e -t11, maldsa|k -gu -kut13, ma.ts'alka - -t3
nuusutama nuhu|tama -taq -da82, nuha|tama -taq -da82, mitmit kõrdo nuhutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrras nuhahta|ma -q -83, äkki nuha­hu|tma -taq -da62, nuhasta|ma -q -83; ma nuu­sutan siin pidevalt neid õisi ma kõ:gõ nuhutõlõ siin naid häitsmit; nuusuta, kui hea lõhn! nuhudaq, ku hää hõ:ng!; tahtsin lilli nuu­sutada, aga ei saanud tahtsõ lille nuhutaq, a saa-s
nuut nut|t' -i -ti37, nuut' nuudi .nuuti37, nuudi|k -gu -kut13, kands'a|k -ga v -gu -kat v -kut13; ­ nuudiga peksma nuuditama
nuuter (kasvotõbi) .nuutri - -t1, .nuutra - -t1, .paatri - -t1
nõbu uno-& tädi-& lellä- v tsõdsõ|lats' -latsõ -last39
nõder nõrgakõ|nõ -sõ -ist8, armõ|du -du -tut1, hõel hõela .hõela30, hallõ - -t14, nur'a|du -du -tut1; vanadusest nõdraks jäänud vanahu­sõst hõelas jäänüq
nõdrameelne nõrgameeleli|ne -dse -st5
nõel nõgõl v nõkl nõgla .nõkla45; heegel-, 
koti-, nööp-, haak-, süstla-, suka-, õmblusnõel heegeldüs-, koti-, nöps'-, plett'-, pritsi-, suka-, ummõlusnõgõl
nõelama .pandma (.)pandaq panõ66, .salvama salvadaq .salva77, .tsuskama tsusadaq .tsuska77, .nõklama nõgladaq .nõkla77, (õnnõ mehidse kotsilõ) .pinni v .poksu .pandma; madu nõelas hobust jalast siug pand' v salvas' hobõst jalga; kui aeda lähed, mesilased nõelavad sind ku aida läät, mehidseq pandvaq sullõ; ­ öeldu nõelas mind valusasti välläüteldüq sõ:naq tsusassiq minno valusahe; ma sain kolm korda nõelata ma sai kolm poksu
nõelatäis nõglandus -õ -t9, nõgla|ts' -dsi -tsit13; nõelatäis niiti nõglats' niiti
nõelik rahvat (käsitüüriist) nõgli|k -gu -kut13
nõeluma nõgluma .nõkluq nõglu min 1. ja 3. k nõgli71, halv pon|ima -niq -i57; nõelusin sokke nõgli sukkõ; mis sa enam nõelud vana räbala­tükki miä sa inämb ponit vanna räbälä­tükkü; lapsed nõeluvad mööda tuba latsõq nõglusõq tarrõ piten
nõetama nõgi|tama -taq -da82, nõõ:tama nõõ:taq nõõ:da81, tahma|tama -taq -da82
nõetuma nõgih(t)u|ma -daq -84, nõõ:|tuma -tudaq -tu84, tahmah(t)u|ma -daq -84; pada on nõetunud pada om ärq nõõ:tunuq
nõges nõ|kõn' -gõsõ -gõst12, nõgõ|nõ -sõ -st7, nõ|kõs' -gõ(s)sõ -gõst12
nõgestik nõgõsti|k -gu -kku38, nõgõstu - -t1; kraaviäärne nõgestik kraaviviir'ne nõgõstu
nõgi nõgi nõõ: nõkõ25, tahm tahma .tahma30; must kui nõgi hüdsimust; nõgipea tungõl'pää
nõgine nõõ:|nõ -dsõ -st7, nõgi|nõ -dsõ -st7, tahma|nõ - dsõ -st7
nõgu nõ|dso -dso -tso26, nõtsk nõdso .nõtsko36, org oro .orgo36, alamaa* - -d50, (väikene) lohk loho .lohko36, lohokõ|nõ -sõ -ist8, ts'omp ts'om­bo .ts'ompo37; nõgus koht nõdso ­kotus; nõgusid täis nõdsonõ; järv asub nõos, jõgi orus järv' om järveoron, jõgi jõõ:oron; vihma­vesi koguneb maapinna nõgudesse vihmavesi kogonõs maa lohkõ sisse; Hargla nõgu Harglõ nõdso v alamaa; Kaspia nõgu Kaspia nõdso v alamaa; katus on nõkku jää­nud katus om nõtsko vaonuq
nõgus loho(h)n, .lohkja|nõ v .lohkja|s -dsõ -st5, .lohkja|s - -t15, nõdso|nõ -dsõ -st7, nõ|ds'o -ds'o -ts'o26, nõtsk nõdso .nõtsko36, nõ|kus -gusa -gusat4, nõdsõ(h)n, nõdso(h)n; sellel hobusel on liiga nõgus selg seol hobõsõl om sälg pall'o nõtsk(o); nõgus koht lohokotus; tooli põhi on veidi nõgus tooli põhi om tsipa lohkjanõ
nõialuud tuulõpes|ä -ä -sä24, tuulõ|luud -luvva -.luuda32, tuulõ|viht -viha -.vihta33
nõiaring folkl essütäjä - -t3, tsõõ:r' tsõõri tsõõ:ri37; argiaskelduste nõiaring egäpäävätside tege­miisi tsõõ:r' v (ku) üts' asi aja tõist ta