ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 706 sõnaartiklit ja 2127 sõnna
naaber .naabri - -t1, piiri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .naabri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pindre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 naabrirahvas seto kiiľ kõrvalinõ talo; naabripere muidõrahvas; naabrimees ja naabrinaine piirirahvas; naabertalu naabrimiiś ja naabrinaanõ;
naabrus .lähküs -e -t9, .kõrvuisiolõ|ḱ -gi -kit13, .ümbre|kund -kunna -.kunda32 naabruses piiri pääl, kõrvuisi, lähkün, lähkesen, lähükesen, lähkon;
naarits (suu)nari|ts -dsa -tsat13
naaskel .naaskli - -t1, tsusas .tsuska tsusast23
naasma tagasi tulõma v .joudma naasis pikalt reisilt tulľ pikä reisi päält tagasi;
naat püdse|lehť -lehe -.lehte34, püdse|hain -haina -.haina30, pütsḱ|hain -haina -.haina30, pütsḱ|lehť -lehe -.lehte34, laa(s)s|naať -naadi -.naati37
naatriumhüdroksiid seebikiv|i -i -vi26
naba na|ba -ba -pa28 nüüdsel ajal riputavad tüdrukud nabasse rõngaid seo ilma aigo riputasõq tütriguq rõ̭ngit nappa; lõuna- ja põhjanaba lõunõ- ja põḣanaba; nabaväät nabavarś;
nabima .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57, no|bima -piq -bi57 nabis poisil turjast kinni haarď poiskõsõl haŕast kinniq; varas nabiti kinni varas võeti kinniq; hunt hakkas põrsaid kinni nabima susi naaś põrssit nobima;
nadu na|do -o -to27, mehe sõ̭saŕ
nael 1. nagõl v nakl nagla .nakla45 võta naela otsast võti! võtaq võti nagla otsast!; naelu täis naglalinõ, naglanõ; naelu täis lauad nagladsõq v naglodsõq lavvaq; 2. nagõl v nakl nagla .nakla45 tal polnud südant neljakümmet naela rukkijahu anda tä halõsta as rüäjauhõ nellikümend nakla andaq;
naelane naglali|nõ -dsõ -st5, nagla|nõ -dsõ -st7
naelik nagla|käng -kängä -.kängä35, nagli - -t2
naelsterling nagõl v nakl nagla .nakla45
naelutama naglo|tama -taq -da82, (.naklo) lü̬ü̬ nagladaq .nakla77, .naklama naelutab kasti kokku naglotas kasti kokko; halvatus naelutas vanaisa aastateks voodisse vanaesä pidi hälvähtüsegaq aastit sängün olõma; häbiposti naelutama lüllitulpa lüümä;
naer naar naaru .naaru37 nägu läheb naerule nägo kisk naarulõ; teiste naeru alla sattuma tõisilõ naarus saama; naerupahvak naarupurdsahus;
naeratama naarahta|ma -q -83, naara|tama -taq -da82, mitmit kõrdo naaratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naaraskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naariskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 naeratab oma kavalat naeratust naariskõllõs kavaluisi; naeratav ja abivalmis müüja naarulinõ ja abivalmis poodimüüjä; lollike ikka naeratab kogu aeg ullikõnõ iks om kõ̭gõ naarunäogaq;
naeratus naarah(t)us -õ -t9, naaratus -õ -t9 Mona Lisa salapärane naeratus Mona Lisa salanõ naarahtus;
naeris .nakri - -t1, nakõŕ .nakrõ nakõrd22, naaris .naari naarist22
naerma .naar(d)ma naardaq naara66, mitmit kõrdo naaraskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naariskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 pidime end lõhki naerma pidimiq hinnäst likõs v lahki naarma; tüdrukud naeravad kogu aeg tütriguq muguq naariskõllõsõq; ohjeldamatult naerma naaru tõ̭mbama; kui mees läheb mujale, siis naine naerdakse kodus ära ku miiś muialõ lätt, naanõ kodo naardas;
naerualune naarus -(s)õ -t11 ta on rahva naerualune tä om rahvalõ naarus v tä om rahva naardaq;
naerul naarukillaq , naarul nägu on naerul nägo om naarukillaq;
naerule naaruki(l)lõ suu tõmbus naerule suu vidähü naarukillõ;
naerune naaruli|nõ -dsõ -st5, naaru|nõ -dsõ -st7 vaatab mulle naeruste silmadega otsa kaes mullõ naaruliidsi silmigaq pääle;
naerutama naaru|tama -taq -da82, mitmit kõrdo naarutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kloun naerutas rahvast koomuskitekij naarutõli rahvast; naisi peab naerutama naisi piät naarutama;
naeruvääristama .naar(d)ma naardaq naara66, naarus .pandma , (hinnäst) naarus tegemä kõik püüdsid tema ideed naeruvääristada kõ̭iḱ proomõq timä mõtõt vällä naardaq; naeruvääristas end külarahva silmis tekḱ hinnäst külärahva naarus;
naeruväärne naardaq , naaru- see on tema jaoks naeruväärne hind seo hind om tälle naardaq; sattusin veelgi naeruväärsemasse olukorda ma jäi viil rohkõmb naaru alaq;
nafta nahvta - t2, maaõl|i* -i -li26
nagi varn varna .varna30, va|ǵa v va|gja -ja -kja29
nagin kä|kin -ginä -ginät4, na|kin -gina -ginat4 põrandalaudade nagin põrmandulaudo käkin; väikseid naginaid tuli ette väiksit ütlemiisi tulľ ette;
nagisema kägis|emä -täq -e87, nagis|õma -taq -õ87 kiik nagiseb ja kääksub häll kägises ja kääds;
nagu ni(i)gu(q) , nii ku mees nagu härg miiś ku härg; tuba külm nagu hundilaut tarõ külm niguq kelleŕ; tegi nagu poleks midagi kuulnud tekḱ nii, niguq es kuuldnuq midägiq; vihm om nagu hõredamaks jäänud vihm olõssiq niguq harvõmbas jäänüq;
nagunii ni(i)gunii nagunii ta ei saa millestki aru nigunii tä saa-iq minkastkiq arvo;
nahaalne häbemä(l)däq , .häüldäq , .rohkõ - -t3
nahahaigus nahahä|dä -dä -tä24, nahatõ|bi -võ -põ25
nahapoor higi|mulk -mulgu -.mulku37, nahaoosõkõ|nõ* -sõ -ist8
nahatäis kere|täüs -tävve -täüt49, naha|täüs -tävve -täüt49, koosa - -t2, koosõŕ -i -it4, koslõ|ṕ -bi -pit13, kosma|k -gu -kut13 isa andis talle nahatäie esä anď tälle üte kosmagu; sain nahatäie ma sai nahatävve;
nahin nah|hin -ina -inat4 hingab vaikse nahinaga hingäs tasaligu nahinagaq;
nahisema nahis|õma -taq -õ87
nahk nahk naha .nahka33 tal on hele nahk täl om valgõ iho; sain seda omal nahal tunda sai tuud uma naha pääl tundaq; ajas hirmu nahka ai hirmu pääle; naha peale saama pessäq saama; tema nahas ei tahaks küll olla timä asõmal ei tahassiq külh ollaq; nahkköites nahkkaasigaq v nahka köüdet; nahktaldadega kingad nahktallogaq kängäq; nahktagi nahkkuhť; pistsime kõik pirukad nahka seimiq kõ̭iḱ piiraguq viimätseniq ärq v pannimiq kõ̭iḱ piiraguq nahka; ise oled oma elu nahka pannud esiq olõt uma elo ärq häötanüq;
nahkehistöö nahatü̬ü̬ - -d52
nahkhiir nahk|hiiŕ -hiire -hiirt40, ü̬ü̬|sisas -.siska -sisast23
nahkkinnas naha|kinnas -.kinda -kinnast23, tubi|nits -nitsa -.nitsa37, tu|pin -bina -binat4, tubi|nahk -naha -.nahka33
nahkne naha|nõ -dsõ -st7, .nahk|nõ -sõ -sõt6 lambanahkne kasukas lambanahast v lambanahka kask; nahksete lehtedega taimed nahatsidõ lehtigaq kasvoq;
nahutama nahu|tama -taq -da82, .kolḱma .kolkiq kolgi63, .mütmä müttäq mütä61, .pesmä .pessäq pessä61 sai kriitikutelt nahutada sai arvostajidõ käest nahutaq v sanna; poiss sai isa käest nahutada poiskõnõ sai esä käest koosa;
naiivne .kergehe.uskja - -t3, .lihtsämeeli|ne -dse -st5, .lihtsä meelegaq , ulľ ulli .ulli37 ära ole naiivne! olku-iq ulľ!; kirjutab naiivseid jutukesi kirotas lihtsäkeisi v lihtsämeelitsit juttõ;
naima naasõs v naist .võtma nais klassiõe võtť klassisõ̭sara naasõs;
naine na|anõ v na|ańõ -asõ v -aśõ -ist8, seto kiiľ paaba - -t2 abielunaine meheline naanõ v mehenaanõ; rase naine rassõ(jalgnõ) naanõ; naistesse minema huti v jõõsa pääle minemä, huťma;
nais-: naishääl naasõhelü;;
naiselik naasõli|k -gu -kku38, naasõ|nõ -dsõ -st7, imä|ne -dse -st7, naasõ mu̬u̬du see mees on väga naiselik taa miiś om väega naasõnõ; tüdrukus on juba naiselikku võlu tütäŕlatsõn om joba naasõ illo; pane oma naiselikud võlud mängu! pruugiq ummi naasõkunstõ!;
naisemees naasõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, naasõlinõ mi̬i̬ś , ül|ä† -ä -lä24
naiskond nais|kund -kunna -.kunda32, (rahvalauljil) .naisi|parḱ -pargi -.parki37
naiskoor muus .naisi|ku̬u̬ŕ -koori -ku̬u̬ri37
naistemees .naisi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
naistepuna viina|lilľ -lilli -.lilli37, viina|ninń -ninni -.ninni37
naisterahvas naistõ|rahvas -.rahva -rahvast22 hakkaja naisterahvas päälenakkaja naistõrahvas;
naitma mehele .pandma , naasõs .andma poega, tütart naitma pojalõ naist võtma, tütärd mehele pandma;
najakil .nõ̭akallaq , .nõ̭akil(laq) , .nõ̭aki(l)lõ
najakile .nõ̭aka(l)lõ , .nõ̭aki(l)lõ
najal nõ̭al , naal ma käin kepi najal ma kõ̭nni kepi nõ̭al;
najale .nõ̭alõ toetub kepi najale tukõ kepi pääle; pani redeli posti najale tugõsi redeli tulba nõ̭alõ;
najalt nõ̭alt
najatama .nõ̭a|tama -taq -da81, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, mitmit kõrdo .nõ̭atõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 najatab pea kätele nõ̭atas pää kässi pääle;
najatuma .nõ̭a|tuma -tudaq -tu84, .nõ̭aldu|ma -daq -80, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88
nakatama .külge v edesi .andma , nakahta|ma -q -82, nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 nakataja nakah(t)aja, nakkaja; haige nakatas köhimisega teisedki grippi tõbinõ anď uma köhimisegaq gripi tõisilõgiq külge; lehemädanikust nakatatud kartulipõld lehemädänikun kardohkanurḿ; hea tuju nakatab hää tujo nakkas külge; käib ja nakatab teistelegi oma halba tuju käü ja nakatõllõs tõisi kah uma halva tujogaq;
nakatuma tõpõ .saama , tõppõ .jäämä , tõpõ .külge .saama solkmetega võib nakatuda ka toidu kaudu solḱnatõvõ võit ka söögist külge saiaq; ta nakatus kergesti uutest ideedest tä võtť vahtsist mõttist kergehe tuld;
nakitsema näki|tsemä -tsäq v -daq -dse90
nakkama (.külge) nakkama , nakahta|ma -q -82, mitmit kõrdo nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 gripp nakkab väga kergesti gripṕ nakkas väegaq kergehe külge; nakkav (külge)nakkaja, nakah(t)aja; tuberkuloos on nakkav tiisik om külgenakkaja (tõbi); tema tusatuju nakkas teistelegi timä halv tujo nakaś tõisilõgiq külge;
nakkus nakah(t)us -õ -t9, nakkus -õ -t9, nakkami|nõ -sõ -st5 piisknakkus piskmõnakkus; soolenakkus sooligunakkus;
nakkushaige nakah(t)us.haigõ - -t3
nakkushaigla nakah(t)us.haigõ|maja -maja -majja v -maia28
nakkushaigus .külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä katk on eriti ohtlik nakkushaigus katsk om väegaq kuri külgenakkaja tõbi;
naks .kõpśna töö tehtud nagu naks tüü tett niguq kõpśna;
naks (naksi) trikś triksi .triksi37, trõ̭ trõ̭ksi .trõ̭ksi37 tõi naksi nooriku majja tõi triksi(n) noorigu majja;
naks (naksu) naks naksu .naksu37, krõkś krõksi .krõ̭ksi37, tsipś tsipsi .tsipsi37, plõkś plõksi .plõksi37 väike naks ja porgand on väljas tsipś ja põrḱnas omgiq välän; kondid teevad naksu, kui käsi liigutad kundiq tegeväq krõksi, ku kässi liigutat; lüliti tegi naksu nüpsli tekḱ plõksi;
naksama .ńaksama ńaksada .ńaksa77, .näksä|mä näksädäq .näksä77 naksab näpitsatega traadi katki tsipsas näpitsidegaq traadi katśki; koer naksas meest säärest pini ńaksaś miist seerest;
naksatama naksahta|ma -q -83, triksahta|ma -q -83 redelipulk naksatas jala all redelipulk triksahť jala all;
naksatus naksah(t)us -õ -t9, triksah(t)us -õ -t9
naksti triksť , tsipsť , nipsť lõikas lindi naksti kääridega läbi lõigaś lindi triksť kääregaq läbi; eksam sai tehtud nagu naksti eksäḿ sai tettüs niguq nipsť; tõmbab niidi naksti katki tõ̭mbas niidi tsipsť katśki;
naksuma .trikśma .triksiq triksi63, .naksma .naksuq naksu63 värskelt värvitud põrand naksub veel värskilt värvit põrmand viil naks;
naksur eläjät tripilü̬ü̬ - -t3
naksutama triksu|tama -taq -da82, naksu|tama -taq -da82, krõksu|tama -taq -da82 naksutab sõrmi krõksutas sõrmi;
nali nali na(l)ľa .nalľa v .nalja43, hausś hausi .haussi37 räägi seda nalja! kõ̭nõlõq tuud nalľa!; kuidas muidu nalja saab, kui ise ei tee kuis nalľa saa, ku esiq tii-iq; küll siin tehakse nalja! kül tan visatas haussi!;
naljahammas .hamba|(h)indś -(h)indsi -.(h)indsi37, indś|hammas -.hamba -hammast23, indsi|k -gu -kut13
naljajutt naľajut|t -u -tu37, nali na(l)ľa .nalľa v .nalja43, hausś hausi .haussi37, ilojut|t -u -tu37 naljajutte rääkima nalľa ajama; rääkis tüdrukutele naljajutte kõ̭nõľ tütäŕlatsilõ ilojuttõ;
naljakalt andśakahe , andśakalõ , andśakuhe , andśakulõ , naľakahe käib naljakalt riides käü andśakulõ rõivin;
naljakas andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)ľa|kas -ga -kat15, na(l)ľa|nõ -dsõ -st7 sa oled nii naljakas, et ajad päris naerma sa olõt nii naľakas, sinno õkva naarat; oled sa ka naljakas, räägid naisele kõik ära olõt saq ka kinä, kõ̭nõlõt kõ̭iḱ naasõlõ ärq;
naljalt na(l)ľalt , .kergehe , niisama tema juba naljalt järele ei anna timä joba naľalt perrä ei annaq;
naljamees naľa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vigurinõ mi̬i̬ś
naljand folkl naľajut|t -u -tu37, nali na(l)ľa .nalľa folkl .nalja43, vigurijut|t -u -tu37
naljatama na(l)ľa|tama -taq -da82, .nalľa tegemä tõsise asjaga ei naljatata tõsidsõ aśagaq nalľa ei tetäq; ütles naljatades, et läheb kosja üteľ naľagaq, et lätt kosja;
naljatlema na(l)ľatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .haussi .viskama , mitmit kõrdo .haussõlõma hausõldaq .haussõlõ85 räägib naljatleval toonil kõ̭nõlõs hausõldõn;
napakas (.)puuduli|nõ -dsõ -st5, (.)puuduli|k -gu -kku38, poolõ torogaq , poolõ meelegaq , poolõ toobigaq , ulľ ulli .ulli37, rum|maľ -ala -alat4
napilt napistõ , ńapostõ , näpostõ , pia.aigo riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub rõivast om ńapostõ, ei tiiäq, kas saa püksele; mul on aega väga napilt mul om aigo väega näpostõ; valgust on napilt valgõt om veidüq; napilt pool tundi vaivalt puuľ tunni; napilt kaks kilomeetrit kasinahe katś kilomiitret; napilt ulatab täpsele v piaaigo küünüs; napilt riides puuľalastõllaq; raha on napilt rahha om veidüq;
napisõnaline: napisõnaline mees veitü jutugaq miiś;;
napp (napa) nap|ṕ -i -pi37
napp (napi) vähäli|k -gu -kku38, kas|sin -ina -nat4, veidüq .veitü .veitüt1, veidüke|ne -se -ist8, vähäke|ne -se -ist8, veiďokõ|nõ -sõ -ist8, pisokõ|nõ -sõ -ist8 toit on küll maitsev, aga portsjonid on napid süüḱ om hää külh, a väegaq pisokõsõq pordsoq; sai napi võidu sai vähäligu võidu; napp haridus väiko haridus; napp riietus kerge rõivas; napp seelik peris lühkü pruntś; siit on napp kilomeeter tema majani siist om kassin kilomiitre timä majaniq;
nappima .veitüs v vähäs .jäämä , .puudus tulõma kui raha nappis, ajasime vähemaga läbi ku rahha olľ veidüq, aimiq kitsambahe läbi; aega napib aost tulõ puudus;
nappus .puudu|s -(sõ) -(s)t10, kitsikus -õ -t9, .kitsus -õ -t9 toidunappus söögipuudus; tal on rahanappus täl om rahast kitsikus käen;
naps napś napsi .napsi37 tervisenaps tervüsenapś; tegime väikesed napsud lasimiq paaŕ klõ̭mmi;
napsama .tipsämä tipsädäq .tipsä77, .nohvama nohvadaq .nohva77, tsäp|pämä -ädäq -pä77, .tsäpsämä tsäpsädäq .tsäpsä77, kõrras tsäbähü|tmä -täq -dä62, .napsama napsadaq .napsa77, .näpsämä näpsädäq .näpsä77, .nipsama nipsadaq .nipsa77, nip|pama -adaq -pa77 ma napsan ka siit su söögist pisut maq ka tśauna siist su söögi mant veitkese; napsas mul õuna nina alt ära nohvaś mul ubina nõ̭na alt ärq; harakas napsas koeralt kondi ära harak tsäpäś pinil kundi ärq; kass napsas hiire kinni kasś nipsaś hiire kinniq; hobune püüab tee äärest rohtu napsata hopõń pruu tii veerest haina haardaq;
napsitama tipsu|tama -taq -da82, puŕo|tama -taq -da82, ju̬u̬ma juvvaq ju̬u̬ min 1. ja 3. k .jõi(õ)54, .tsiukama tsiugadaq .tsiuka77, napsi|tama -taq -da82 eile sai napsitatud, täna pea valutab eeläq sai veidükese võetus, täämbä pää valutas;
nari krava|ť -di -tit13, po(o)lka - -t2, paladi|säng -sängü -.sängü37, nar|i -i -ri26
narkomaan narko|maań -maani -.maani37, hoima|hull* -hullu -.hullu37, roho.haigõ* - -t3
narkomaania roho|lõ̭ig* -lõ̭ia -.lõ̭iga32, hoimatõ|bi* -võ -põ25
narkoos magama.pandmi|nõ -sõ -st5 narkoosi all magama pant;
narkootikum hoima|ru̬u̬h -roho -ru̬u̬ht39, narkooti|k -gu -kut13
narmaline .narmliga|nõ -dsõ -st5, .narmi|nõ -dsõ -st7 narmaline rätik narmliganõ rätť;
narmas narmas .narma narmast22, nirmas .nirma nirmast22, mani|ts -dsa -tsat13 sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren;
narmendama narmõnda|ma -q -83, narmõ|tama -taq -da82, nirmõnda|ma -q -83, nirmõ|tama -taq -da82, nirdsõnda|ma -q -83, ńardsõnda|ma -q -83, ńardsõ|tama -taq -da82, närdse|tämä -täq -dä82, nirmõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 särgil varrukaotsad narmendavad hammõl käüseotsaq ńardsõtasõq;
narr narŕ narri .narri37, haaju - -t2, nirsś nirsi .nirssi37, toľ|a -a -ľa28, haś|u -u -su26 kuninga narr kuninga narŕ; narr olukord ulľ olokõrd; narr hind kehv hind; kõik lähevad nagu narrid minema ja jätavad ema üksi lääväq niguq haajukõsõq kõ̭iḱ minemä ja jätväq imä ütsindä;
narratiiv jutus -(s)õ -t11, jutt jutu juttu37
narrima .naŕma .narriq narri63, .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, .tsüsḱmä .tsüskiq tsüsi63, .pilkama pilgadaq .pilka77, .neḱmä nekkiq neki63, .tiukama tiugadaq .tiuka77, .krihvama krihvadaq .krihva77, .indśmä .indsiq indsi63, .tsortśma .tsortsiq tsordsi63 ära narri koera! tsusḱku-iq pinni!; ära narri teda! indśku-iq tedä!; poistele meeldib tüdrukuid narrida poisõlõ miildüs tütrikke tsortsiq; peremees oli teenijatüdruku ära narrinud perremiiś olľ tiińjätütrigu ärq naŕnuq;
narritama narri|tama -taq -da82, .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, hani|tama -taq -da82 ära narrita koera! tsusḱku-iq pinni!;
narrus .ulľus -õ -t9, ullitus -õ -t9, narritus -õ -t9 mis narrusi sa räägid? mis ulľuisi sa kõ̭nõlõt?; mis narrus see veel on? mis ullitus v narritus taa viil om?;
narts ńarts ńardso .ńartso37, närts närdso .närtso37, ńardsa|k -gu -kut13, när|o -o -ro26, räbä|k -gu -kut13, rä|päl -bälä -bälät4, pulsť pulsti .pulsti37, träpka - -t2 vana riidenarts vana rõivaräbäk; mähib nartsud jala ümber, tõmbab saapad otsa mähḱ ńardsoq jala ümbre, tõ̭mbas saapaq otsa; nii ihne, et käib nartsudes nii ihnõq, et käü ńardsakin; mees nagu narts miiś niguq räbäk;
nartsiss nár|tsisś -tsissi -.tsissi37
nasaal kiiľ nõ̭nahel|ü -ü -lü26
nastik nasti|k -gu -kut13, nasting -u -ut13
nats natś natsi .natsi37
natsionaliseerima riigile .võtma hoidsin oma metsa, käisin riigimetsast puid tegemas, aga lõpuks ikka kõik natsionaliseeriti hoiõ umma mõtsa, käve riigimõtsast puid tegemän, a lõpus võeti õ̭ks kõ̭iḱ käest ärq;
natsionalism nátsiona|lisḿ -lismi -.lismi37
natsionalist nátsiona|lisť -listi -.listi37
natt kauh kauha .kauha31, kahv kahva .kahva30, vähä|mõrd -mõrra -.mõrda33, (võrgust) kosś kossi .kossi37
natuke tsipa - -t2, tsipakõ|nõ -sõ -ist8, veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, .veitke|ne -se -ist8, veiďoq .veiťo veiďot m umak .veiťoidõ m osak .veiťoid18, vähäke|ne -se -ist8, .veits(e) , veiďokõ|nõ -sõ -ist8, veidüke|ne -se -ist8, tsutikõ|nõ -sõ -ist8, hõ̭ngukõ|nõ -sõ -ist8, pis|o -o -so26, pisokõ|nõ -sõ -ist8, teräke|ne -se -ist8, vähä , suguperäst , kih|o -o -ho26, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8, ki|põń -bõna -bõnat4 ma olen natuke väsinud maq olõ tsipakõsõ väsünüq; heida natukeseks ajaks pikali! hiitäq veitüs aos pikäle!; on juba natuke hilja veits(e) ilda om joq; puhkasin natuke hingässi veidükese; natuke vähem vähä veidemb; natuke rohkem piso rohkõmb; käisin natukese aja eest väljas ma käve ääsäq ussõn; tee natuke kiiremini! tiiq kipõń rutõmbahe!;
naturaalne natu.raal|nõ -sõ -sõt6, lu̬u̬dusli|nõ -dsõ -st5, puhas .puhta puhast23, alguperäli|ne -dse -st5, lu̬u̬nus-†
naturalistlik häbendämäldäq , häbendelemäldäq
natuur 1. lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31, loomus -(s)õ -t11 kindla natuuriga kimmä loomugaq; 2. lu̬u̬du|s -(sõ) -(s)t10 maalib natuurist maaľ õkva elost;
natuuras lu̬u̬nusmass -massu -.massu37, (sepäle) säü - -d53 sepatöö eest makstakse natuuras sepäq tegeväq tüüd säü pääle;
nauding mõ̭n|o -o -no26, il|o -o -lo26, hääol|o -o -lo26, hää|olõḱ -olõgi -olõkit13 tunneb muusikast naudingut tund muusikast mõ̭nno; puhtas vees on nauding supelda puhtan viin om õkvalt hää tsukõldaq; pakkus naudingut tekḱ illo; kehaline nauding kihämõ̭no; vaimne nauding vaimumõ̭no;
nautima mõ̭nno .tundma , mõ̭nol|õma -daq -õ85, ilo|tama -taq -da82, häädmi̬i̬lt .tundma , hääd olõkit tegemä naudib head veini tege hindäle maŕaviina man hüvvä ärqolõkit; nauditav film hää filḿ;
navigeerima (laiva, linnukit vms) .juhťma .juhtiq juhi63, navi|gi̬i̬ŕmä -gi̬i̬riq -geeri63
need (hrl hindä käen v õkva man) neoq v njooq , (hrl lähkedse aśa kotsilõ) naaq , (hrl hindäst kavvõmbadsõ aśa kotsilõ) nu̬u̬q need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes neoq aśaq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen; needsamad neoqsamaq v naaqsamaq v nuuqsamaq; kq ka see
needma .vanma .vannuq vannu64, ni̬i̬ťmä ni̬i̬tiq needä63, sõ̭n|oma -noq -o57, sõ̭no|tama -taq -da82, sõ̭nno ala(q) .pandma neab saatust vann umma ello; olgu ta neetud! jummaľ tedä sunďkuq!; neetud kärbsed! kuradi kärbläseq!;
needus needüs -(s)e -t11, .vanmi|nõ -sõ -st5, pühendüs -e -t9, sõ̭notus -õ -t9 temal lasub nagu mingi needus tälle om niguq midä pääle pant; nõid on talle needuse peale pannud nõid om tä sõ̭nno alaq pandnuq v nõid om tä ärq tennüq;
neeger ni̬i̬gri - -t1
neel kaal kaala .kaala30, ni̬i̬l(d) neelü v neelo ni̬i̬ldü v ni̬i̬ldo37, rahvat poig puja v poja .poiga m päälek pujõlõ v .poelõ32, mõrra|kurk -kurgu -.kurku37 toit siirdub neelu ja söögitoru kaudu makku süüḱ lätt kaalast alla läbi söögitoro makko; tal käivad neelud käivad tä neelüskles, neelähüskles;
neelama ni̬i̬ldmä neeldäq v ni̬i̬ldäq neelä66, .(k)lõ̭mpsama (k)lõ̭mpsadaq .(k)lõ̭mpsa77, (kõrragaq) lõbahta|ma -q -83, lõ̭mbahta|ma -q -83 kurk on haige, neelata on valus kaal om haigõ, neeldäq om vallus; pean mitmeid tablette neelama piä mitmit ruuhtõ süümä; nii huvitav raamat, et neelasin selle ühe ööga nii põ̭nnõv raamat, et loi tuu üte üügaq läbi;
neelamine ni̬i̬ldmi|ne -se -st5, (ahnõq) .(k)lõ̭mpśna - -t3, (k)lõ̭nksah(t)us -õ -t9
neelatama neelähtä|mä -q -83, neelähü|tmä -täq -dä62, (k)lõ̭mpsahta|ma -q -83, (k)lõ̭nksahta|ma -q -83, klõ̭nksahu|tma -taq -da62, lõ̭mpsahta|ma -q -83 neelatab toidu lõhna peale neelähtäs söögi lõhna pääle;
neelatus neeläh(t)üs -e -t9, (k)lõ̭nksah(t)us -õ -t9, lõ̭mpsah(t)us -õ -t9
neelukoht pöörüs -(s)e -t11, ni̬i̬ld neelü ni̬i̬ldü36, neelükotus -(s)õ -t11 jões on palju neelukohti jõ̭õ̭n om palľo pöörüssit;
neem nõ̭n|a -a -na28, nuk|k -a -ka31, (vähämb) nokḱ noki nokki37 neemel asuv maja nõ̭napääline tarõ; võtsime kursi neeme tipule võtimiq kursi nõ̭na otsa pääle; neemel kasvab üksik mänd nõ̭na pääl kasus ütsik petäi;
neenetsi: neenetsi keel neenedsi kiiľ;;
neer rah|u -u -hu26, rauh rauha .rauha31, ni̬i̬r neero ni̬i̬ro37, ritsõq† .ritskmõ ritsõnd16 inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeru inemiisil ja eläjil, kõ̭igil om katś rahhu; sea kopsud ja neerud on ära kupatatud tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq; mul neerud valutavad mul rauhaq halutasõq; rändneer hulḱja rahu; ära löö lapsele seljale, lööd neerud lahti! ärq lööguq latsõlõ sällä pääle, lüüt rahu maaha!;
neet ni̬i̬ť needi ni̬i̬ti37 neetidega tagi niitegaq kuhť;
neetima ni̬i̬ťmä ni̬i̬tiq needi63
negatiivne nega.tiiv|nõ -sõ -sõt6, halv halva .halva30 negatiivne ja positiivne poolus miinuspuuľ ja plusśpuuľ; negatiivne arv miinusarv; negatiivse suhtumisega halva olõkigaq; negatiivne pinnavorm nõtsko pinnavorḿ v maakujo;
neid näio - -t2, neio - -t2, ka|bo -bo -po26, kabõhi|nõ -sõ -st5, kabõhõ|nõ -sõ -st5
neitsi .neitsü - -t1, .näütsi - -t1, .neitsü|t† - -t1
neitsilik .putmaldaq , (.)kaemaldaq neitsilik loodus putmaldaq luudus; neitsilik häbelikkus latśkõsõ häbendämine;
neitsilikkus avv v au avvu v avvo (.)avvu v (.)avvo37, .putmaldaq olõḱ tüdruk peab oma neitsilikkust hoidma nii, nagu hoitakse prügi piima peale sattumast tütrik piät umma avvu hoitma, niguq rõõsa piimä päält purru hoiõtas;
neiu = neidis näio - -t2, neio - -t2, .latśkõ|nõ -sõ -ist8, ka|bo -bo -po26, kabõhi|nõ -sõ -st5, kabõhõ|nõ -sõ -st5, .tütri|k -gu -kku38 lilleneiu lillinäio; neiupõlvenimi tütrigunimi;
nekroloog mälehtämi|ne -se -st5, .perrä.hõikami|nõ -sõ -st5 ajalehes ilmus kirjaniku nekroloog lehen ilmu kadonu kiränigu mälehtämine v lehen mälehtedi kadonut kirämiist;
nekrut nekru|ť -di -tit13
nektar .häitsme|hämmeq -.hämme -hämmet18, .nek|täŕ -täri -.tärri38, mesi|mahl* -mahla -.mahla30 kevad juba käes, mesilased korjavad nektarit kevväi joba käen, mehidseq otśvaq häitsmehämmet;
nektariin nektä|riiń -riini -.riini37, nektä|riń -rini -.rinni38, sillepersik* sillepersigu silletpersikut13
neli ne(l)li ne(l)lä .neljä v .nellä43 kell saab pool neli kell saa puuľ neli; murrab kirja neljaks kokku murd kirä neläs kokko; rääkisime nelja silma all kõ̭nõlimiq nelä silmä all; lapsed on läinud nelja tuule poole latsõq ommaq lännüq kõ̭gõ nelä tuulõ perrä;
nelik ne(l)li|k -gu -kut13
nelikümmend ne(l)likümmend ne(l)lä.kümne .neljäkümmend17
nelinurk ne(l)linuk|k -a -ka31
nelinurkne .nellänukka , ne(l)länukõli|nõ -dsõ -st5, ne(l)lä nukagaq põrand kaeti nelinurksete kiviplaatidega põrmandu pääle pantiq nellänukõlidsõq kiviplaadiq;
nelipühad m suvistõ|pühiq -pühhi -pühhi24
nelisada ne(l)lisada ne(l)läsaa .neljäsata29
neliteist ne(l)litõist(kümme(nd)) ne(l)lä-tõist(.kümne) .neljätõist(kümmend)17, kõnnõk ne(l)li.tõisku ne(l)lä.tõisku .neljä.tõiskut1
nelja .neljä , .nellä , nelihüisi , .neljüisi hobune jookseb nelja hopõń aja neljä;
neljakandiline ne(l)läkandili|nõ -dsõ -st5, ne(l)lä.kantliga|nõ -dsõ -st5, .nellä.kanti ne(l)läkandi .nellä.kanti37, ne(l)likanť
neljakesi ne(l)lä.keisi , ne(l)lägese , ne(l)lä.keske
neljakäpakil ne(l)läkäpäkilläq , käpükällä , käpilde neljakäpakile ne(l)läkäpäkille;
neljakümnes ne(l)lä(s).kümnes ne(l)lä.kümnendä ne(l)lä.kümnendät3
neljandik ne(l)ländi|k -gu -kku38, ne(l)lä|sjago -ndäjao -ndätjako27, veeränď -i -it13 kolm neljandikku kolm neländätjako;
neljane ne(l)lä|ne -dse -st7, ne(l)läli|ne -dse -st5 kella neljane rong kellä nelä ronǵ; sai neljaseks sai nelätses;
neljapäev ne(l)läpäiv -päävä -.päivä35 kaduneljapäev kadoneläpäiv v vana kuu kõva ao neläpäiv;
neljapäevane ne(l)läpäävä|ne -dse -st7, kõnnõk ne(l)läbä|ne -dse -st7
neljas ne(l)lä|s -ndä -ndät4 jäi neljandaks jäi neländäs;
neljateistkümnes ne(l)lä(s)tõist.kümnes ne(l)lätõist.kümnendä ne(l)lätõist.kümnendät3
nelk 1. kasvot nelḱ nelgi .nelki37 habenelk talvõnelḱ; nurmnelk näälikene; 2. nelḱ nelgi .nelki37, m risťnagla|kõsõq -.kõisi -.kõisi8, naľ silgupulga|kõsõq -.kõisi -.kõisi8 nelki pannakse kõrvitsamarinaadile risťnaglakõisi pandas kürvidsäleemele;
nentima .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, kinnü|tämä -täq -dä82, tunnista|ma -q -83, tähendä|mä -q -83, .kitmä kittäq kitä61 tuleb nentida, et Soomes on head kiirteed piät ütlemä, et Soomõn ommaq hääq kipõtiiq; nentis, et oli eksinud tunnisť, et olľ essünüq;
neologism .vahtsõnõ sõ̭na v keelenättüs
neto neto - -t2 netopalk peo pääle;
neuroloog nõ'uro|lu̬u̬ǵ -loogi -lu̬u̬gi37, hergü-.tohtri - -t1
neuroloogia nõ'uroloogia - -t3, hergüti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10
neutraalne nõut.raal|nõ -sõ -sõt6, eräpoolõldaq , ütśkõ̭iḱ jääb neutraalseks ei sekäq hinnäst tõisi asjo sisse;
neutraliseerima nõ'utrali|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63, tasa tegemä leelis neutraliseerib happe lipõ tege happa tasa;
neutraliteet eräpoolõldaq olõḱ säilitas neutraliteedi jäi eräpoolõldaq;
nganassaani: nganassaani keel nganassaani kiiľ;
nibu ni|bu -bu -pu26, nubla|k -gu -kut13, nip|p -u -pu37 nibu oli lõhenenud, laps ei saanud rinda nipp olľ lahenuq, latś saa es nissa; kurgunibu kurgunibu;
nigel kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13, hõel hõela .hõela30 kuulitõukes jäid tulemused nigelaks kuulitoukamisõn jäiq tulõmiq kehväs; nigelad palgad viledsäq palgaq; nigel söök hõel süüḱ; nigel olend v taim hassak;
nigin-nagin nikin-nakin nigina-nagina niginat-naginat4 kiik käib niginal-naginal häll käü niguq nikin-nakin;
nigulapäev nigula|päiv -päävä -.päivä35, ni|kuľ -gula -gulat4, mi|kuľ -gula -gulat4 Siim teeb silla, Nigul lööb naeltega kinni (vanasõna) Siimoń sääd silla, Nikuľ lüü naklogaq kinniq;
nihe (nt treipingil) .nihkus -õ -t9 maakoore nihked maakoorõ nihkusõq; vähenda ettenihet! (nt treipingil) lasõq veidemb pääle!; tema jutud ja teod on omavahel nihkes timä jutuq ja tegemiseq ei lääq umavaihõl kokko; lastekirjanduses on toimunud rõõmustavaid nihkeid latsikirändüsen ommaq aśaq parõmbas lännüq; kivimikihid on murrangujoonel nihkes kivikihiq ommaq lahkõ kotsal paigast lännüq v nihkuisi;
nihelema .kõhvõlõma kõhvõldaq .kõhvõlõ85, iira|tama -taq -da82, kiibõrda|ma -q -83, kügäske|(l)lemä -lläq -(l)le86, nirgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, mitmit kõrdo kiibõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (hrl eläjä kotsilõ) .lüügelemä lüvveldäq .lüügele85 kui öösel uni ära läheb, niheled niisama voodis ku üüse lätt uni ärq, kõhvõlõt niisama sängün; hobune niheleb, ei hoia tekki peal hopõń iiratas, ei piäq tekki pääl; mis sa siin niheled, püsi paigal! mis sa tan kiibõrdat, püsüq paigal!; ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä; niheleb nagu ussike, ei püsi omas nahas kiibõrdõllõs ku vagõl, püsü-iq uma naha seen;
nihestama nisõlda|ma -q -83, nisõrda|ma -q -83, jakust .vällä minemä nihestas kukkudes jala sattõ maaha ja nisõlď jala ärq;
nihestus nisõldus -õ -t9, jakust .vällämineḱ
nihik = nihkkaliiber nihka|tś -dsi -tsit13
nihkuma kip|pama -adaq -pa77, .nihku|ma -daq -80, (paigast ärq) jõ̭nksah(t)u|ma -daq -84 sa pead natuke edasi nihkuma, siis mahume meie ka pingiotsale sa piät veidüq edesi kippama, sis mahu mi kah pingi otsa pääle; vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigalt vituŕ tõ̭mmaś ja vagoniq jõ̭nksahtuq;
nihutama nihu|tama -taq -da82, lihka|tama -taq -da82, (hinnäst edesi) kip|pama -adaq -pa77, kipõnda|ma -q -83 nihutame veidi kappi nihutamiq veidükese kappi; nihuta end veidi sinnapoole! kippaq v kipõndaq hinnäst veidüq sinnäqpoolõ!; pink on vaja lauast kaugemale nihutada pinḱ vaja lavvast kavvõmbahe kipadaq; tähtaeg nihutati edasi tähťaig tougati edesi;
nii nii , niimu̬u̬du , niida nii või naa nii vai nii; nii või teisiti nii vai nii; mul on nii hea meel! mul om nii hää miiľ!; kuhu sa nii vara lähed? kohes sa nii aigsahe läät?; nii see asi muidugi polnud niimuudu taa asi muidogiq es olõq; nii vähe seda siis oligi niivõrrakõsõ taad sõ̭s olľgiq; jään veel nii paariks nädalaks maale jää viil vaśt paaris nädälis maalõ;
nii-öelda niiü(te)ldäq , üldäq (nii) need pildid on õpetuseks, nii-öelda näidiseks naaq pildiq ommaq oppusõs, niiüldäq näüdüsses;
niide .niitmi|ne -se -st5, niidüs -(s)e -t11 ristikupõllu teine niide ristikhainaädäli niitmine;
niidistik m niidiq .niite .niite37 seeneniidistik m seeneniidiq;
niiduk = niidumasin niidümassin -a -at4, .niitjä - -t3, haina.niitjä - -t3 muruniiduk muroniitjä, murotsagaja;
niidukaar kaaŕ kaari .kaari37
niietama .nitśmä .nitsiq nitsi63
niievarb .nitse|varb -varba -.varba30
niigi .niigiq , .niikiq , nikkiq (palľo) ära tee akent lahti, toas on niigi jahe! tekku-iq akõnd vallalõ, tarõn om niigiq vilu!;
niikaua ni(i)ganiq , niikavva , niikavvaniq , nika (ku) , nikaniq , seenis , seeniq ku , seeniqkooniq , tooniq.aoniq , tooniqmaaniq las laps on minu juures, niikaua kui sina tööl oled las latś ollaq muq man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt; niikaua läks mul hästi, kui sõtta pidi minema tooniqmaaniq lätś mul häste, ku sõtta pidi minemä; niikaua kui nikaguq; niikaua(ks) seeniqkavva(niq);
niikuinii ni(i)gunii
niimoodi niimu̬u̬du , nii.viisi , nivvildõ , noidildõ , .noildõ , needilde , niida niimoodi ei tohi rääkida! niimuudu või-iq kõ̭nõldaq!; niimoodi sobib paremini needilde passis parõmbahe; nagu oskasin, niimoodi ütlesin kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli;
niin niidś niidse niist39 pärnaniinest punuti viiske pähnä- v lõhmusniidsest koeti päternit;
niinimetatud (nii)kutsu|t -du -tut1, (nii)üteld -ü -üt1, (nii)nimma|t -du -tut1 lepa emasõisikud, niinimetatud lepakäbid lepä imäninniq, niikutsuduq lepäkukuq;
niipalju niipalľo , tu̬u̬võrd , tu̬u̬võrra , seovõrd püüab aidata, niipalju kui võimalik pruu avitaq, niipalľo ku saa; niipalju on meil teistmoodi, et ... tuuvõrra om meil tõistmuudu, et ...;
niipea niipia ega sa veel niipea ära ei lähe? egaq sa viil niipia ärq ei lääq?;
niipidi nivvildõ , noidildõ , .noildõ , nii-pite(h)n asja arutati nii- ja teistpidi asja arotõdi nivvildõ ja noidildõ;
niis hrl m nitseq .nitse nitset18 niide panema nitśmä; niiepakk nitseköütmispuu, nitselaud; niidepanek nitśmine;
niisama niisama see oli niisama suusoojaks öeldud tuu olľ niisama jutu jakus üteld; poeg on tal niisama pikk nagu ta ise poig om täl niisama pikḱ ku tä esiq; esikoht oli tal niisama hästi kui käes edimäne kotus olľ täl, võit üldäq, käen;
niisamuti nii.saandõ , nii.saatõ , niisamatõ , niisamadõ elab niisamuti kui mullu eläs niisamatõ niguq innembigiq;
niisiis (no) sõ̭s , nii et niisiis on neil kuulujuttudel tõepõhi all nii et jutuq ommaq sõ̭s õigõq v sõ̭s ommaq jutuq õ̭ks õigõq;
niisk niisk niisa .niiska31, niitsk niidsa .niitska33, niisaka|s -a -t15 kõhn nagu silguniisk peenükene ku kiisaniisk;
niiske .niiskõ - -t3, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35, nesseq† .nesse nesset18, likõ|nõ -dsõ -st7, .hämli|k -gu -kku38, likõli|k -gu -kku38 pesu on niiske mõsu om nesse; hein on veel niiske hain om viil nädsä; maa on niiske maa om pehmeq;
niiskuma .niisku|ma -daq -80, hämmäh(t)ü|mä -däq -84, .hämmü|mä -däq -80, .nessümä† .nessüdäq nessü79, .nestü|mä -däq -80, rõssõtu|ma -daq -84, (haina kotsilõ) .lasku|ma -daq -80, lasõh(t)u|ma -daq -83 ära niiskunud riietega välja mine! ärq sa hämmünüisi rõividõgaq vällä minkuq!; hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq; keha niiskub higist iho lätt likõs; prilliklaasid niiskuvad prilliq lääväq hikkõ;
niiskus .niiskus -õ -t9, nesseq† .nesse nesset18, .hämmüs -e -t9, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35, .rõskus -õ -t9, rõ(s)sõhus -õ -t9, likõ - -t14 mullas on niiskust liiga vähe maa seen om niiskust veidüq; õhuniiskus õhunesseq; paber imab niiskust papõŕ tõ̭mbas nesset sisse; niiskuskindel kell viikimmäs kell; toores puu ajab niiskust välja tooras puu aja vett vällä;
niisugune sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne -dse -st5, säänedä|ne -dse -st5, .säärde|ne -dse -st5, sääre .säärtse säärest7, .särne .särtse säräst7, nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7 juhtus niisugune rumal lugu niisääne ulľ lugu juhtu; niisugust asja näen ma küll esimest korda säänest asja näe maq külh edimäst kõrd; mul oli niisugune hirm, et lausa värisesin mul olľ sääne hirm pääl, et võtť iho jõ̭disõma; inimesi on niisuguseid ja naasuguseid inemiisi om sääntsit ja määntsit;
niisutama hämmä|tämä -täq -dä82, .hämmämä hämmädäq .hämmä77, nessü|tämä -täq -dä82, nestü|tämä -täq -dä82, rõssõ|tama -taq -da82, niisu|tama -taq -da82, kõrras hämmähtä|mä -q -83, hämmähü|tmä -täq -dä62 niisutab huuli nestütäs huuli; hommikune kaste niisutab rohtu hummogunõ kastõq nessütäs haina; niisutatavad põllud vetütüsegaq nurmõq; niisutav kreem nessütäjä määŕ v nessütüsmääŕ; riiet niisutatakse, et triikida saaks rõivast kostutõdas, et triikiq saassiq;
niisutus vetütüs* -e -t9, nessütüs -e -t9 niisutussüsteem vetütüssüsteḿ; niisutuspõllundus vetütüspõllumajandus;
niit (niidi) niiť niidi .niiti37 hõõgniit hõ̭õ̭gtraať v lambitraať; niidirull niiditrulľ; leidis niidiotsa sai langaotsa kätte;
niit (niidu) 1. niit niidü .niitü37 põllud ja niidud nurmõq ja niidüq; aruniit maaniit; luhaniit luhaniit, kond; puisniit puiõgaq niit, puiõgaq kond; rannaniit rannaniit; sooniit suuniit; 2. .niitmi|ne -se -st5, niidüs -(s)e -t11 hommikul kastega algas niit hummogu kastõgaq nakaś niitmine pääle; lutsern annab aastas kolm niitu lutsõrnist saat aastan kolm niidüst;
niitma .niitmä .niitäq niidä61, ra|goma -koq -o59 hakati võsa niitma naati võsso niitmä v ragoma; niideti lambaid pöeti lambit; niitis jalust maha lei jalost maaha;
niiviisi niimu̬u̬du , nii.viisi , nivvildõ , noidildõ , needilde ära räägi minuga niiviisi! ärq kõ̭nõlgu-iq muqkaq niimuudu!; mis loomad need niiviisi häälitsevad? määntseq eläjäq nuuq säänest hellü tegeväq?; tee niiviisi või teisiti, ikka on halvasti tiiq nivvildõ vai noidildõ, õ̭ks om halvastõ;
niivõrd niipalľo , niipalľond , niivõrra(kõsõ) niivõrd tihe udu, et ei näe mõne meetri kauguselegi niipalľo paks udsu, et mõ̭nõ miitre päälegiq näe-iq; niivõrd ilusast asjast on kahju loobuda nii ilosast aśast om rassõ vallalõ üldäq;
nikastama nisõlda|ma -q -83, nisõrda|ma -q -83, osahta|ma -q -83, osahu|tma -taq -da62, jõmmõlda|ma -q -83, nikahta|ma -q -83, niksahta|ma -q -83 nikastasin jala ärq nisõldi jala; vaat kui kukud maha ja nikastad jala, siis ei saa kuhugi minna kaeq, ku satat maaha ja jõmmõldat jala ärq, sõ̭s ei saaq kohegiq minnäq;
nikastuma nisõldu|ma -daq -84, nisõrdu|ma -daq -84, osah(t)u|ma -daq -84, jõmmõldu|ma -daq -84, jõ̭nksah(t)u|ma -daq -84, nikah(t)u|-ma -daq -84, niksah(t)u|ma -daq -84 kukkumisega nikastus mul jalg sadamisõgaq nisõldu mul jalg ärq; sul on käsi õlavarrest nikastunud? sul om käsi olajakust ärq jõmmõldunuq vai?;
nikastus nisõldus -õ -t9, nisõrdus -õ -t9, osah(t)us -õ -t9, nikah(t)us -õ -t9, nik-sah(t)us -õ -t9 liigese nikastus jakunisõldus;
nikerdama 1. .vällä .lõikama , vooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, nigri|tsemä -tsäq v -däq -dse90 nikerdas luust kujukese lõigaś luust kujokõsõ vällä; 2. kq ka nokitsema 2. v .tiśmä .tissiq tissi63, mitmit kõrdo .tisselemä tisseldäq .tissele85
nikk vulg koin koina .koina37, nusś nussi .nussi37, nik|k -u -ku37, krõpś krõpsi .krõpsi37
nikkel .nikli - -t1
nikkuma vulg .nuśma .nussiq nussi63, .nikma nikkuq niku64, .krõpśma .krõpsiq krõpsi63, .koinama .koinadaq .koina77, .koinlõma koinõldaq .koinlõ78
nikotiin niko|tiiń -tiini -.tiini37, tubagu|kih(v)ť -kih(v)ti -.kih(v)ti37
niks (niksi) nika|tś -dsi -tsit13, nikś niksi .niksi37
niks (niksu) niks niksu .niksu37, nikś niksi .niksi37 tüdruk tänas ja tegi niksu tütäŕlatś tennäś ja tekḱ niksi;
nilbe häbemäldäq , .sündmäldäq , rop|p -u -pu37, .ümbre.perse tegi nilbe märkuse tekḱ sündmäldäq märküse;
nilbus häbemäldäq v ropp asi , jälehüs -e -t9 räägib nilbusi kõ̭nõlõs häbemäldäq asjo;
nilp(s)ama .nilpsama nilpsadaq .nilpsa77, nilpsahta|ma -q -83, .haardma haardaq haara66 tulekeeled nilpsavad katust tulõkeeleq lakvaq katust;
nimbus (avvu)paistõq (-).paistõ (-)paistõt18, (avvu).paistus -õ -t9, pühä.paistus -õ -t9 päikesenimbus pääväkruuń;
nimekaart nime|kaarť -kaardi -.kaarti37 ulatas mulle oma nimekaardi anď mullõ uma nimekaardi;
nimekaim ni(m)mi|k -gu -kut13 mul on mitu nimekaimu mul om mitu nimmikut v muq-nimeliidsi om mitu;
nimekas tunnõ|t -du -tut1, nimegaq nimekas näitleja tunnõt näütlejä; nimekas teater nimegaq tiatri;
nimekiri nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 sattus musta nimekirja johtu musta nimistühe;
nimel: loobus reisi nimel paljust üteľ reisi peräst mitmist aśost ärq;;
nimeline nimeli|ne -dse -st5, nimegaq Kreutzwaldi-nimeline gümnaasium Kreutzwaldi-nimeline gümnaasiuḿ; Mihkli-nimeline tegelane Mihkli nimegaq miiś;
nimelt .nimme , nimelt , meelegaq , .õkvalt , .tahtsi tahab nimelt rohelist mantlit taht õkvalt rohilist mäntlit; õhtul lähen nimelt teatrisse õdagu lää, kaeq, tiatrihe; kas tegid seda kogemata või nimelt? kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?;
nimesilt nime|silť -sildi -.silti37, nimelapa|tś -dsi -tsit13, nimelapa|k -gu -kut13
nimestik nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 bibliograafianimestik raamadunimistü;
nimetaja matõm jagaja - -t3, ja|kai -gaja -gajat4 ühine nimetaja ütine asi;
nimetama .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, nimi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .kutsma .kutsuq kutsu64, .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, ma(i)ni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, man|ima -niq -i57 ametisse nimetama ammõtihe nimitsemä; nimeta seda ka teistele! mainidsõq v nimmaq tuud tõisilõ kah!; tänav nimetati ümber huulits nimitedi ümbre; ta oli selle asja enda omaks nimetanud tä olľ tuu aśa hindäle ärq nimitsenüq; sõbrad nimetavad teda nalja pärast proua Elfriedeks sõbraq kutsvaq tedä nalľa peräst Elfride-provvis; seda, kui tööd ei viitsita teha, nimetatakse laiskuseks ku tüüd viisi ei tetäq, tuud üldäs laiskus(õs); nimetage tuntumaid läti kirjanikke! ütelgeq v nimmakõq tuntumbit läti kiränikkõ!; kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuiõs; nimeta hind! ütleq hind!; hunti ei või nimetada, kui jahti lähed sutt ei võiq üldäq, ku jahti läät; nimetas mind lolliks üteľ minno ullis; kas ta jutu sees ka mind nimetas? kas tä jutu sisen minno kah mälehť?;
nimetamats nimeldäq|matś -matsi -.matsi37, nimete|sõrḿ -sõrmõ -.sõrmõ35, kulla.kandja - -t3
nimetamisväärne .nimmamist väärt , .kõ̭nnõväärt , mainitsõmisväärt töö ei andnud nimetamisväärseid tulemusi tüütulõmist massa-iq kõ̭nõldaq;
nimetatu: nimetatud tõusku püsti nimitsedüq saistaguq pistü;
nimetav kiiľ nimekäänüs* -(s)e -t11, nimes.ütlejä* - -t3
nimetissõrm edimäne sõrḿ , püssänäp|p -o -po37, (näppõ üles lukõn) poti.lakja - -t3, soola.maitsja - -t3, võiu.võtja - -t3, koorõ.lakja - -t3
nimetu nimeldäq , ti̬i̬dmäldäq nimetud hauad nimmildäq matussõq;
nimetus nim|i -e -me24, kiiľ nimitüs -e -t9 lillede ladinakeelsed nimetused ninne ladinakeelidseq nimeq; anti välja üle saja nimetuse raamatuid annõti vällä päält saa raamadu;
nimi nim|i -e -me24 eesnimi nimi, ristinimi, edenimi; perekonnanimi väärnimi, priinimi, perrenimi; kohanimi kotussõnimi, paiganimi; isikunimi inemisenimi; hüüdnimi hellänimi, sõimunimi, kutsunimi; hellitusnimi hellänimi; kelle nimel maja on? kink nime pääl maja om?; tuttav inimene, aga nime olen unustanud tutva inemine, a nime olõ ärq unõtanuq; asju tuleb õige nimega nimetada piät kutsma nii, niguq aśaq ommaq; näitlejat tuntakse vaid varjunime all tedä teedäs õ̭nnõ näütlejänimegaq;
nimistu nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 muuseumis säilitatavate esemete nimistud muusõumin alalõ hoitaq asjo nimistüq;
nimisõna kiiľ perisnimisõ̭n|a -a -na28
nimme II .nimme , nimelt , meelegaq , .õkvalt .tahtsi laskis meid nimme oodata lassõ meil meelegaq uutaq; ta tegi seda nimme tä nimme tekḱ tuud; kas tegid seda kogemata või nimme? kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?;
nimme I I m .nimmeq .nimmide v nimehte .nimmit20, .nimmekotus -(s)õ -t11, nimeseq nimesside m nimeste nime(s)sit11
nina nõ̭n|a -a -na28, latsik ninni - -t2 tal on selliste asjade peale hea nina täl om sääntside asjo pääle hää nõ̭na; ära topi oma nina teiste asjadesse! toṕku-iq nõ̭nna tõisi asjohe!; kinganina kängänõ̭na; ninarätt nõ̭narätť; läheb, nina maas lätt, nõ̭na maan v nõ̭na mahaq aet;
ninakas nõ̭na|tark -targa -.tarka30, hinnästtäüs ninakas plika nõ̭natark tütrik;
ninali nõ̭nol(d)õ , nõ̭naki(l)lõ kukkus ninali sattõ nõ̭noldõ v nõ̭na pääle; traktor oli ninali kraavi vajunud traktoŕ olľ nõ̭noldõ kraavi vaonuq;
ninamees nõ̭nasḱ -i -it13, nõ̭na|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 partei ninamehed eräkunna nõ̭nameheq;
ninapidi nõ̭nna pite(h)n , nõ̭nol(d)õ ninapidi (koos) nõ̭natsikku; ninapidi vedama nõ̭nna piten vidämä; see poiss on alati ninapidi raamatus taa poiskõnõ om kõ̭iḱ aig nõ̭nna piten raamatun; sõbrannad olid ninapidi koos sõbraq olliq nõ̭natsikku kuun;
ninasarvik nõ̭nasarvi|k -gu -kut13
ninatark nõ̭na|tark -targa -.tarka30 see ninatark ei tea tegelikult midagi taa nõ̭natark tiiä-iq periselt midägiq;
niplispits .pulkõgaq koet pitś
nipp kuntś kundsi .kuntsi37, vi|kuŕ -guri -gurit4, .krutśki - -t1, knih knihvi .knihvi37, trikḱ triki trikki37, nip|ṕ -i -pi37 selles töös ei ole mingit nippi taan tüün olõ-iq määnestkiq kuntsi; selle töö juures on omad nipid seo tüü man ommaq umaq viguriq; see on nipiga ülesanne viguriq ommaq taal ülesandõl man;
nips (nipsu) nip|ṕ -i -pi37 lööb sõrmedega nipsu lask sõrmigaq nippi; mängiti kabenuppudega nipsu mängiti tamkanuppõgaq nippi; sai ninanipsu sai nõ̭nanipsi v sai nõ̭nna müüdä;
nipsakas nipa|k -ga v -gu -kat v -kut13, nõ̭na|tark -targa -.tarka30, nõ̭na .pistü , nähvi|ts -dsä -tsät13, .nähväjä - -t3 nipsakad linnapreilid uhkõq liinapreiliq; toon oli ülearu nipsakas helü olľ ülearvo kõrḱ;
nipsutama nippi tegemä v lü̬ü̬ nipsutab sõrmi tege sõrmigaq nippi;
nire nõrõq .nõrrõ nõrõt18 verenire verenõrõq; higi voolas niredena higi juusksõ niguq nõrõť; ojanire ojatsori;
nirin nir|rin -inä -inät4, tsir|rin -inä -inät4 vesi voolab nirinal vesi juusk tsirinägaq; sooja vett tuleb kraanist ainult nirinal lämmind vett õ̭nnõ nirises kraanist;
nirisema niris|emä -täq -e87, .tsirrama tsirradaq .tsirra77, tsiris|emä -täq -e87, tsir|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, tsimis|emä -täq -e87, nõris|õma -taq -õ87 vihmapiisad nirisevad akent mööda alla vihmatsilgaq nõrisõsõq akõnd piten alla;
niristama nõrista|ma -q -83 niristasin viimase kohvi tassi nõristi viimädse kohvi kruusikõistõ;
nirk lahi|ts -dsa -tsat13, las(n)i|ts -dsa -tsat13, nirḱ nirgi .nirki37
niru ńar|o -o -ro26, hõel hõela .hõela30, ro|jo -jo -jjo v -io26, rojo|nõ -dsõ -st7, vile|ts -dsä -tsät13, kehv kehvä .kehvä35, nuŕa|du -du -tut1 ilmad olid juulis nirud hainakuun olliq ilmaq kehväq; nirud põrsad ńaroq v hõelaq põrsaq; niru elu vilets elo; niru kassipoeg ńaro kassipoig;
nisa nis|a -a -sa28 lehmal on neli nisa lehmäl om neli nissa; pigistas nisast piima välja pitsiť nisast piimä vällä;
nisu nis|u -u -su26 suvi- ja talinisu suvõ- ja talnisu; nisuidud nisuiärmeq; nisujahu nisujauh; kas sul sellel aastal on nisu ka külvatud? kas sul nissõ ka om seo aasta maaha tett?;
nišš kurm kurmu .kurmu37, kolk kolga .kolka31, kuurukõ|nõ -sõ -ist8, tsop|p -a -pa31 ahjunišš ahokuurukõnõ v ahotśomp; turunišš turukurm; nišikaup kurmukaup, veerepääline kaup;
nitraat ni|traať -traadi -.traati37
niuded m nih|uq -hõ -hõ26, har|oq -rõ -rõ26 napid päevituspüksid ümber niuete tsilľokõsõq peesütüspüksüq harrõ ümbre;
niuhti niuhť , ńauhť , tsipsť , .tsipsti aeg läks nagu niuhti aig lätś tsipsti müüdä;
niutsatama niidsahta|ma -q -83 koer niutsatas pini niidsahť;
niutsuma .niudsma .niudsuq niudsu64, .niidśmä .niidsiq niidsi63 kutsikad niutsuvad kutsigaq niudsvaq;
nivelleerima 1. taso|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ütetasa(tsõs) tegemä 2. lu̬u̬ťma lu̬u̬tiq loodi63
nivelleeruma tasahu|ma -daq -84, tasanõ|ma -daq -89 nivelleerunud keel tasahunuq v vaesõsjäänüq kiiľ;
nivoo tasõ -mõ -nd16 erineva nivooga mägijärved eri korguq mägijärveq;
no no(q) no mis sa veel ootad? no midäs sa viil oodat?; no on lugu! no om lugu külh!;
nobe käpe - -t14, nopõ - -t14, .nopri - -t1, vu̬u̬lsa - -t3, kipõ - -t14 nobe noorik nopõ noorik;
nobedasti nobõhõhe , nobõhõlõ , nobõhuisi , .virka käed käivad nobedasti käeq kääväq virka;
nodi kraaḿ kraami .kraami37, nauď naudi .naudi37 ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju nodi külh tä masnuq, a täl olõ-iq nii palľond rahha;
noh noh , noq noh, mis uudist? noh, midä vahtsõt?; ei noh, kus nüüd mina no kos no maq;
nohik nohka - -t2, nohka|tś -dsi -tsit13, nohi|k -gu -kut13, hu|ńa -ńa -nńa26, nosi|kopś -kopsi -.kopsi37 sinusuguse nohikuga hakkab mul igav suqsugudsõ nohkatsigaq lätt igäväs;
nohin noh|hin -ina -inat4, nuh|hin -ina -inat4, nah|hin -ina -inat4, ha|pin -bina -binat4 magab vaikse nohinaga makas nii et nahisas;
nohisema nohis|õma -taq -õ87, nuhis|õma -taq -õ87, nahis|õma -taq -õ87, habis|õma -taq -õ87 seal ta midagi nohises läbi nutu sääl tä läbi iku midägiq nohisť;
nohistama nohista|ma -q -83, nahista|ma -q -83, nohka|tama -taq -da82 nohistab vaikselt tööd teha nahistas hilläkeiste tüüd tetäq;
nohu noh|o -o -ho26, nuh|o -o -ho26, tatitõ|bi -võ -põ25
nohune noho|nõ -dsõ -st7, nuho|nõ -dsõ -st7 lapsed on nohused ja köhivad latsõq ommaq nohodsõq ja köhkätäseq; ta on nohune tä om tatinõ;
nojah .noijah , .nuijah nojah, tema oli, kes siis muu noijah, timä iks olľ, kiä tuu tõ̭v kiä sõ̭s viil; nojah, minge siis pealegi! noijah, minkeq no pääle!;
nokastama: nokastanud mees karmunõ miiś;
nokats noka|tś -dsi -tsit13, laka|tś -dsi -tsit13
nokitsema kõpi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, nohki|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, noki|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, niki|tsemä -tsäq v -däq -dse90, nośka|tama -taq -da82, .tiśmä .tissiq tissi63, nigri|tsemä -tsäq v -däq -dse90, nikõrda|ma -q -83, tohkõnda|ma -q -83, tos|ima -siq -i57 vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus vihmagaq nikidse niisama koton; nokitses paar päeva, aga midagi valmis ei saanud tisse paaŕ päivä, a saa-as midä valmis; sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud? sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq?; nokitsesin põõsast marju tihnidsi marjo puhma man; jäta ninanokitsemine järele! jätäq nõ̭nakakminõ perrä!;
nokk 1. nokḱ noki nokki37, nok|k -a -ka31, tśauń tśauni .tśauni37, tśank tśangu .tśanku37, vas|saŕ -ara -arat4 nokaga lööma tśankama, tśaunama; kukk tagus teda nokaga kikas pesś timmä nokagaq; tihane puhastab nokka tialanõ puhastas vasarat; 2. lak|k -a -ka37 nokaga müts lakagaq küpäŕ;
nokkima .tśauńma .tśauniq tśauni63, .tśankma .tśankuq tśangu63, mitmit kõrdo .tśankõlõma tśangõldaq .tśankõlõ85, kõrras .tśankama tśangadaq .tśanka77, .tśauna|ma tśaunadaq .tśauna77, tśangahta|ma -q -83, tśaunahta|ma -q -82, tśaunahu|tma -taq -da62 kanad nokivad teri kanaq tśauńvaq terri; mis te nokite ta kallal? mis ti tśangut tä külen?; poisil nupp nokib poisil pää jaga v võtt;
nokkloom nokḱel|läi -äjä -äjät4
nokkmüts nokigaq küpäŕ , laka|tś -dsi -tsit13, lakõ|ś -(s)sõ -st11, .kartus -õ -t9, noka|tś -dsi -tsit13, hurasḱ -i -it13, .kiivri - -t1
noku latsik ti|ľu -ľu -lľu26, til|u -u -lu26, til|a -a -la28, ti|ba -ba -pa26, kaarater|ä -ä -rä24, noku - -t2 mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära! miä sul taa tiľu välän om, varõs vii tiľu ärq!;
nokutama 1. ńoku|tama -taq -da82, nu̬u̬ksama nooksadaq nu̬u̬ksa77 nokutas vastuseks pead ńokuť vastussõs pääd; 2. moľo|tama -taq -da82 mis te nokutate, hakkame minema! miä ti moľotat, nakkamiq minemä!;
nolk tatťnõ̭n|a -a -na28, tśurakõ|nõ -sõ -ist8, tśur|a -a -ra26, plõkś plõksi .plõksi37, klopõ|tś -dsi -tsit13, nolḱ nolgi .nolki37 poisinolk poiskõsõplõkś, poiskõsõots; siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid tan järven muud olõ-iq ku ahunaplõksiq; ahvenanolk ahunamokś; hauginolk havvõplõkś; kohanolk hoorapoig, arõstanť;
nomaadid .liikjarahvas .liikja.rahva .liikjatrahvast22, kaŕus|rahvas -.rahva -rahvast22, .rändäjärahvas .rändäjä.rahva .rändäjätrahvast22
nomenklatuur 1. nimistü - -t1 kaupade nomenklatuur kaupo nimistü; 2. m ülemb|äq -ide -it18, .vällävali|duq -.tuisi -.tuisi5
nominaal- nimi- nominaalväärtus nimiväärtüs, nimihüvvüs;
nominaalne nime peri , nime poolõst , nimi- nominaalne hind nimihind;
nominatiiv kiiľ nimekäänüs* -(s)e -t11, nimes.ütlejä* - -t3
noobel .ausa - -t3, pi̬i̬ - -t1, peenüke|ne -se -ist8, peenüq pi̬i̬nü peenüt18,