Sisseminek

maa-alo|nõ, -dsõ, -st7 maa-alune

.maadaḿ, -i, -it9 madam, proua

.maadlus, -õ, -t9 maadlus

maagõ|lang, -langa, -.langa30 (punane) tikkimislõng

.maaha = mahaq < maalõ maha; maaha arvama lahutama; maaha pandma lamandama; hain, vili pandas maaha hein, vili lamandub (personaalne passiiv)

.maahapant = mahaqpant lamandunud

maaho|põń, -bõsõ, -bõst12 Eesti maatõugu hobune

maa|ilm, -ilma, -.ilma82 = ilmamaa maailm; ma(a)ilm! piisab!, küllalt! (nt leili viskamisel)

maaḱ, maagõ, .maakõ35 = makuń moon (mooni)

maaker|ä, -ä, -rä24 maakera

maakiv|i, -i, -vi26 raudkivi, maakivi

maal 1. maal, maakohas; 2. > maa(h)n

.maala|nõ, -(d)sõ, -st5 eestlane

.maaľma, .maaliq, maali63 maalima; värvima

maalõ 1. maale; 2. > maaha

maana|tark, -targa, -.tarka30 manatark, nõid

.maarja|hain, -haina, -.haina30 nõmm-liivatee (rohttaim)

.maarja|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo36 maarjakask

.maarjasyna|jalg, -jala, -.jalga33 maarjasõnajalg

maast < maalt [2.] maast

.maa|tama, -taq, -da81 magatama

maatü̬ü̬, -, -d52 maatöö; põllumajandus

maa|usk, -uso, -.usko36 maausk

maavih|a, -a, -ha28 maa külmus; maaviha tege maahätä maa külmus tekitab haigust (vt maahädä)

madalahe = madalalõ = madalast = madaluisi madalalt

madi(s)sõ|päiv, -päävä, -.päivä35 madisepäev, 21. september

madra|tś, -dsi, -tsit13 madrats

madsahta|ma, -q, -83 matsatama; sattõ maaha niguq madsahti kukkus matsatusega maha

madsis|õma, -taq, -õ87 müdisema

maǵah(t)u|ma, -daq, -84 = magjah(t)uma maiaks muutuma, maiustuste v hea toiduga harjuma; latsõq ommaq ärq maǵahunuq lapsed on väga maiaks läinud (v hea toiduga harjunud)

maǵahus, -õ, -t9 = magjahus = .makjus maius, maiustus; himostas maǵahuisi himustab maiustusi; maǵahust ajama maiustama

maǵahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = magjahõ(l)lõma = majaskõllõma korduv maiustama

magamistar|õ, -õ, -rõ24 = magahustarõ magamistuba

magjahus, -õ, -t9 = maǵahus

ma|go, -o, -ko27 magu

ma|gu, -o, -ku27 maik, maitse

magõhus, -õ, -t9 magusus; magedus

mahaq = maaha maha

maheli|k, -gu, -kku38 magedavõitu; supṕ om veidükese mahelik, toogõq suula! supp on veidi magedavõitu, tooge soola!

mahl, mahla, .mahla30 mahl

mahla|nõ, -dsõ, -st7 mahlane

mahu|tama, -taq, -da82 mahutama

mai, -, -d53 > lehekuu

maidsahta|ma, -q, -83 korraks maitsma

maidsõq, .maitsõ, maidsõt18 maitse

mai|kell, -kellä, -.kellä35 maikelluke

mai|lilľ, -lilli, -.lilli37 sinilill

maimi|k, -gu, -kut13 peenesilmaline võrk

.mai|nõ, -dsõ, -st7 mainõ maa mineraalmaa; viljakas maa

maioŕ, -i, -it4 = majjoŕ major

.maisõmaa, -, -d50 kuiv maa (mitte soo); mineraalmaa; olõ ei meil suud, meil om kyiḱ maisõmaa meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maa; liivamaa, savimaa, ruusamaa, mullamaa - kyiḱ om maisõmaa liivamaa, savimaa, kruusamaa, mullamaa - kõik on mineraalmaa

.maitsma, .maitsaq, maidsa61 maitsma

majaja|s, -, (s)t15 = maiai = majas [II] = majjai kobras

majandus, -õ, -t9 majandus

majas I, makḱa e .makja, majast23 = maḱas

majaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = maǵahõllõma korduv maiustama; jäi ütsindä lavva manoq majaskõllõma jäi üksinda laua juurde maiustama

majjoŕ, -i, -it4 = maioŕ major

maka|roń, -roni, -.ronni38 = maka|ru̬u̬ń, -rooni, -ru̬u̬ni37 makaron

.makjus, -õ, -t9 = maǵahus = makḱus maius, maiustus

makḱus, -õ, -t9 = .makjus

ma|kuń, -guna, -gunat4 = maaḱ moon

makõ, -, -t14 1. magus; magusus; ullimakõ liiga magus; 2. mage; magedus

makõ|kahi, -kaḣa, -.kahja43 = makõkop|p, -a, -pa31 = kahi [1.] piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver

makõli|k, -gu, -kku38 1. magusavõitu; 2. magedavõitu

makõ|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 pilvik

maldsa|k, -gu, -kut13 nuustik, matsalka

malk, malga, .malka30 malk, malakas

malts, maldsa, .maltsa30 1. malts (umbrohi); 2. maltspuit (tüve puidu heledam väline osa)

malõ, -, -t2 male

mamma, -, -t2 1. mamma, (vana)ema; 2. = mamm

man juures

manda|riiń, -riini, -.riini37 = manda|riń, -rini, -.rinni38 mandariin

man|ima, -niq, -i57 > manitsõma

mani|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = mainitsõma < manima nimetama, mainima

mano(q) juurde; manoq arvama liitma; manoq tegemä juurde tegema, paljundama

mano(q)|kiri*, -kirä e -kiŕa, -.kirjä e -.kirja43 kaaskiri

mano(q).kiskmisvä|gi*, -e, -ke25 külgetõmbejõud; gravitatsioonijõud

mano(q).võtmi|nõ, -sõ, -st5 1. (kaalus) juurdevõtmine; 2. leivakõrvane; sakusment

mano|tama*, -taq, -da82 paljundama, kopeerima

manotusmassin*, -a, -at4 = mano(q)massin*

mantś, mandsi, .mantsi37 lastek mari, mamm

man.ütlejä*, -, -t3 > päälkäänüs*

.maoka|nõ = .maoka|s, -dsõ, -st5 kõhukas

maŕa(h)n marjul

maŕast marjult

maŕa|tśauk, -tśauga, -.tśauka30 marjakobar

.mardla|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnakuulmatu, ulakas (lapse kohta); sõnakuulmatu, ulakas laps, marakratt; mardladsõq latsõq sõnakuulmatud lapsed

marguń, -i, -it13 väga mõru v kibe asi; taa viin om jo igävene marguń, a iks juvvas ynnõ see viin on ju väga kibe asi, aga ikka muudkui juuakse

mari|hapu, -.hapnõ, -hapund17 magushapu

mari|naať, -naadi, -.naati37 marinaad

.marja marjule; läkeq marja! lähme marjule!

marḱ, margi, .marki37 1. postmark; 2. (kauba) sort, liik

mar|rań, -ana, -anat4 1. maran (taim); 2. väike punane sipelgas, raudsipelgas; ku marrań purõ, om väega hallus kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus

marśma, .marssiq, marsi63 marssima

mar|u, -u, -ru26 1. maru; 2. väga, tohutu(lt); maru hulga väga palju

maru(h)n marus; marutõbine

marunď, -i, -it13 sõim kuramus, kurivaim

maru|tama, -taq, -da82 märatsema, marutsema

marutõ|bi, -võ, -põ25 marutaud

.masla|nõ, -dsõ, -st7 väike sääsk, kihulane

mass I, massa, .massa30 maks (maksa)

massa|hain, -haina, -.haina30 = massa|lilľ, -lilli, -.lilli37 sinilill; keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq kevadel metsaalune sinetab sinililleõitest

massin, -a, -at4 1. masin; 2. auto; väikenemassin sõiduauto; viomassin veoauto

massinda|ma, -q, -83 masindama

massuli|nõ, -dsõ, -st5 tasuline; massulinõ korgõkoolitus tasuline kõrgharidus

masť, masti, .masti37 1. kaardimast; 2. laevamast; 3. õlgmatt; 4. metsatükk; ajujahil sissepiiratav ala; mõts olľ kyiḱ masti kaupa vällä mõõdõt ja tsihiq olliq sisse raoduq kogu mets oli tüki kaupa välja mõõdetud ja sihid olid sisse raiutud

ma|taľ, -dala, -dalat4 madal

.matja|rahvas, -.rahva, -rahvast22 matuselised; matjarahvalõ pakutas matusaian viina matuselistele pakutakse surnuaial viina

mats, matsu, .matsu37 1. mats (matsu); 2. kull (mäng); latsõq mängväq matsu lapsed mängivad kulli; 3. tükk, käntsakas; mats leibä, lihha, savvi käntsakas leiba, liha, savi

matśka, -, -t2 = mutśka vanaeit, -mutt

.matskna, -, -t3 matsumine

mat|ť, -i, -ti37 matt (mahumõõt; mativili; jalamatt; tuhm)

matus, -(s)õ, -t11 haud; matus; matusõ pääl kasusõq lilliq haual kasvavad lilled

matutaja*, -, -t3 summuti (autol, püstolil jm )

ma'tõmaatiga, -, -t3 matemaatika

ma'tõmaatili|nõ, -dsõ, -st5 matemaatiline

.ḿaugri, -, -t1 sõim viriseja, vinguja

medi|k, -gu, -kut13 meedik

me|dśe, -dśe, -tśe24 = madśa paks naine

meeleldäq meelemärkuseta, teadvusetu

meeleperi = meeleperrä meeltmööda

meelikä|s, -dse, -st5 meeldiv

meeliske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv meelitsemä < meelis|.kitśmä, -.kitsiq, -kitsi63

meelüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv meelitsemä

meelütäv, -ä, -ät4 meelitav; veetlev

meeniq kuni, selle aja sees; milleni; meeniq ma sinnäq lätsi, seeniq olľ tä jo ärkiq lännüq kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinud; näütäq mullõ tuu kotus, meeniq ma minemä piät näita mulle see koht, milleni ma minema pean

meerikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = ameeriklanõ ameeriklane

mehehüs, -e, -t9 mehisus

meheli|k, -gu, -kku38 mehelik

mehena|anõ, -asõ, -ist8 abielunaine

meheste tublisti, palju

mehikua|nõ, -dsõ, -st7 kärjekirja muster (kudumitel)

mehka, -, -t2 Mõniste valla meeste hüüdnimi

meieŕ, -i, -it4 meier

meistre, -, -t3 meister

mek|ḱ, -i, -ki37 maitse

.meksä, -, -t3 maitsev

meldsas, .meltsa, meldsast22 rohe- ja hallrähn

memḿ, memme, .memme35 memm, (vana)ema

merehü|dsi, -dse, -st41 kivisüsi

mere|ru̬u̬ds, -roodsu, -ru̬u̬dsu37 pilliroog

meri, mere, merd41 meri

merni|k, -gu, -kut13 mõõdunõu

mesikäp|p, -ä, -pä35 mesikäpp, karu

mesi|leib, -leevä, -.leibä34 õietolm

mesini|k, -gu, -kku38 mesinik

mesś, messi, .messi37 = mõsś meski (leotis õlle v viina tegemiseks)

metoď, -i, -it13 meetod

me|täľ, -däli, -dälit4 medal

midä vt miä

migula|päiv, -päävä, .päivä35 = mikuľ > nigulapäiv

mi̬i̬|kärǵ, -käre, -.kärge34 meekärg

mi̬i̬ldü|mä, -däq, -80 = mi̬i̬ldümä, mi̬i̬ldüdäq, meelü79 meeldima; mullõ taa miildüs e meelüs mulle see meeldib

mi̬i̬q, mi̬i̬q, meid = mi meie

.miildü|mä, -däq, -80 vaibuma, rahunema

miini.hiitjä, -, -t3 miinipilduja

milľarď, -i, -it13 miljard

milles miks (siis); milles sa nii tiit? miks sa (siis) nii teed?

min|a, -o, -no mina; kas ti minno kynõlõt? kas te räägite minust?

mineh(t)ü|mä, -däq, -84 1. = minehtämä = minestümä; 2. korda minema, edenema; täl tüü minehüs tal töö edeneb

mine|ḱ, -gi, -kit13 = mineng minek; päävämineḱ päikeseloojang

mineng, -u, -ut13 = mineḱ

minestüs, -e, -t9 = minehtüs

minev(ä).aasta(ga) < mullu möödunud aasta(l), mullu

minevä|ne, -dse, -st5 möödunud, eelmine; minevädsel kõrral möödunud e eelmisel korral

.minkaq millega

.minḱmä, .minkiq, mingi63 minkima

mink.tarbis milleks, mistarvis, mille jaoks

minnevaig*, minev(ä)ao e minnevao, minevät.aigo e minnev.aigo36 = minevik minevik; liht-, täüś-, inneminnevaig liht-, täis-, enneminevik

minnä|k, -gu, -kut13 kadunuke; ma ikõ umma minnäkut ma nutan oma kadunukest taga

mino|ť, -di, -tit13 minut

mirulda|ma, -q, -83 mürgeldama

.mitmus, -õ, -t9 mitmus

.mitmõ|s, -nda, -ndat4 mitmes

.miťmä, .mittiq, miti63 mettima, lõnga metiga immutama, vanutama

miä, mink, midä e mitä mis; miä seo om? mis see on?; tuu, miä ma ütli see, mis ma ütlesin

moki|tama, -taq, -da82 muigutama

mok|k, -a, -ka31 mokk; asi moka(h)n asi mokas

mokś, moksi, .moksi37 = mukk noor, väike loom; nolk; härä-, ahunamokś väike härg, ahvenanolk

molď, moldi, .moldi37 > ruih

molista|ma, -q, -83 = mulistama mulistama

mo|ľo, -ľo, -lľo26 rumal, loll, tobu

moľo|nõ, -dsõ, -st7 rumal, loll; tuu olľ sääne moľonõ poiśkõnõ see oli selline rumal poiss

moodoŕ, -i, -it4 = mo(o)toŕ

mooduli|nõ, -dsõ, -st5 -moeline; moodne; vanamoodulinõ vanamoeline; moodulidsõq rõivaq moodsad riided

moodu|tama, -taq, -da82 moodustama; kujundama; vormistama; vormima

mooga|tama, -taq, -da82 vigurdama, teesklema

.moośka, -, -t3 sõbralik, mõnus, lahe; tä om väega moośka miiś ta on väga lahe mees

mo|raaľ, -raali, -.raali37 = moraľ, -i, -it4 moraal

mor|o, -o, -ro26 = muro [1.] muru; õu; ajaq auto moro pääle! aja auto õuele!; moro om muanõ ja aidaedüne asonõ õu on porine ja aidaesine prahine

morsś, morsi, .morssi37 mossis inimene

.mua|nõ, -dsõ, -st7 porine; mudane

.muatus, -õ, -t9 porine v mudane koht; mülgas

mudakurvi|ts, -dsa, -tsat13 koovitaja

muda|partś, -pardsi, -.partsi37 = laanõpartś = mõtspartś piilpart

mu|di, -di, -ti26 eit, (vana)mutt

mudsahta|ma, -q, -83 musi andma, korra musutama

mu|dsu, -dsu, -tsu26 mõistus, aru

muguq = muudku(q) muudkui

muhahõ|(l)lõma = muhaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = muhel|õma, -daq, -õ85 muhelema

muhe|tama, -taq, -da37 1. haljendama, rohetama; muro ja mõts muhetas õu ja mets haljendab; 2. õhetama, punetama; punastama; tä om nii häüläs, muguq muhetas ynnõ ta on nii häbelik, muudkui aina punastab

.muhkliga|nõ, -dsõ, -st5 muhklik

muialt = mujjalt mujalt

muido muidu

mu(i)sti|nõ, -dsõ, -st7 = .mu(i)stõhavvanõ 1. muistne; 2. < põlinõ põline, väga ammune; miiq olõ siin mustidsõq eläjäq v olõjaq me oleme siin põlised elanikud

.mu(i)stõhavva|nõ, -dsõ, -st7 = mu(i)stinõ = muuhavvanõ 1. muistnõ; 2. põline, väga ammune

mujjal = muial

mujjalõ = muialõ

muki|tama, -taq, -da82 1. mukkima; mukitas ja säädeles vaŕokaehtusõ iih mukib ja seab end peegli ees; 2. pudistama, pudikeelt rääkima

muk|k, -u, -ku37 = mokś noor, väike loom; nolk; tan järven muud olõ-iq ku ahunamukuq siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid

mukõlda|ma, -q, -83 sagima; sekeldama

mukõrda|ma, -q, -83 > ukõrdama [1.]

mu|ľa(ha)ma, -lľaq e -ľadaq, -lľa e -ľaha88 mulisema

muľah(t)us, -õ, -t9 mulksatus

.muldama, mulladaq, .mulda30 muldama

.muldre, -, -t3 = .muldri|k, -gu, -kku38 mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär

mulga|tś, -dsi, -tsit13 lobiseja

mulgõli|nõ, -dsõ, -st5 = .mulkliganõ

mulis|õma, -taq, -õ87 = molisõma mulisema

mulk, mulgu, .mulku37 auk; mulk, avaus; hamba seen om mulk hambas on auk; aknõmulk aknaava

mulksahta|ma, -q, -83 mulksatama

.mulksma, .mulksuq, mulksu64 mulksuma

.muľkus, -õ, -t9 molkus

mullakõ|nõ, -sõ, -ist8 vanake, rauk

mul|lin, -ina, -inat4 mulin

mullu > minev(ä).aasta(ga)

multi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 lastek multikas, multifilm

muna|k, -gu, -kut13 šarniir, liigend

muna|ku̬u̬ḱ, -koogi, -ku̬u̬ki37 tort

muna|tama, -taq, -da82 hellitama; taa latś om palľo ärq munatõt see laps on liialt hellitatud

munaveerütüs, -e, -t9 munaveeretamismäng

munk, munga, .munka31 munk

munńmägäŕ, -i, -it4 kohitseja

mun|õma, -nõq, -õ, min 1. ja 3. p .munni69 > lu̬u̬ma [2.]

.murdama, murradaq, .murda30 = .murdsama korra murdma

.murdma, (.)murdaq, murra66 murdma

.murdu = murru(h)n murdu

.murdõlõma, murrõldaq, .murdõlõ85 maadlema, taplema, kaklema; pingutades midagi tegema; purssima; ku häbendeles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs kiräkiilt kui häbeneb võru keelt rääkida, siis pursib kirjakeelt

mur|o, -o, -ro26 1. = moro muru; õu; 2. (leiva)viil

muromun|a, -a, -na26 murumuna (seen)

murrah(t)u|ma, -daq, -84 äkki murduma

murra|k, -gu, -kut13 (keele)murrak

murru(h)n = .murdu murdu; rahvast olľ murru(h)n rahvast oli murdu

murrõq, .murdõ, murrõt19 (keele)murre, dialekt

murśa|tama, -taq, -da82 = mursõnda|ma, -q, -83 ennast ära määrima

murõh, .murrõ, murõht20 = murõq

murõhta|ma, -q, -83 = murõtama muretsema

murõli|k, -gu, -kku38 murelikuvõitu; nukker

murõq, .murrõ, murõt18 = murõh mure; hool

muska|ť, -di, -tit13 muskaat; muskaťpähkmäs, -vein muskaatpähkel, -vein

mu|śo, -śo, -sśo26 musi

must, musta, .musta31 must (värv); must, määrdunud

mustaq.hambaq, m .mustõ.hambidõ, .mustõ.hambit23 tungalterad

mustavereli|ne, -dse, -st5 mustaverd, mustavereline

musti|k, -ga, -kat13 = musťk(as) mustikas

musťk(as), .musťka, musťkast15 = mustik

.mustnõma, mustõdaq, .mustnõ75 määrduma; mustõnuq rõivaq määrdunud riided

.mustrili|nõ, -dsõ, -st5 mustriline

musttuhat, mustatuhandõ, .mustatuhandõt13 musttuhat

.mustus, -õ, -t9 mustus

mustõ|tama, -taq, -da82 mustendama; mustikit om nii et maa mustõtas mustikaid on nii et maa mustendab; lumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas lumi on sulanud, maa juba mustendab

muti|k, -ga, -kat13 putukas; suvõl om kyiḱ maa ja ilm kygõsugumaidsi mutikit täüś suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täis

muti|tama, -taq, -da82 1. korrastama, korda seadma; kiä taad morro mutitas ja purru kokko pühksäs kes seda õue korda seab ja puru kokku pühib; 2. = muťutama

mutsa|k, -gu, -kut13 = mütsäk komps; nutsakas; hunnik

mutťama, muťadaq, mutťa77 jäljendama, matkima

mutťu|ma, -daq, -80 ebaõnnestuma; taa tüü mul mutťu see töö mul ebaõnnestus

muťu|tama, -taq, -da82 = mutitama [2.] segama, häirima; rikkuma; muťutagu-i minno! ära mind sega!; minno tuu ei muťudaq mind see ei häiri; sa olõt mu tüü ärq muťutanuq sa oled mu töö ära rikkunud

mu̬u̬, -, -d52 (koristatud) põld; kanaq kääväq olismuu pääl terri otśman kanad käivad koristatud kõrrepõllult teri otsimas; kardohkamuu pääle om sitt ärq veet koristatud kartulimaale on sõnnik veetud

mu̬u̬du moodi; tä om väega muq muudu ta on väga minu moodi

mu̬u̬ń, mooni, mu̬u̬ni37 moon (mooni)

mu̬u̬tś, moodsi, mu̬u̬tsi37 ämmaemand

muudatus, -õ, -t9 muudatus

muudus, -(s)õ, -t11 = .muutus muutus

muuhavva|nõ, -dsõ, -st7 = .mu(i)stõhavva|nõ

muusiga, -, -t3 = .muuśka, -, -t3 muusika

.muu|tama, -taq, -da81 moondama; nõid muutas mehe kunnas nõid moondab mehe konnaks

.muutu|ma, -daq, -80 muutuma

mõ|du, -du, -tu26 mõdu

mõheriibatus, -õ, -t9 kaapekakk

mõhk, mõhe, .mõhkõ79 leivaküna

.mõikama, mõigadaq, .mõika77 = .mõrkama [2.] mõikama, mõjuma

.mõisa|herr, -herrä, -.herrä35 mõisnik, mõisahärra

.mõisavalitsõja, -, -t3 mõisavalitseja

mõista, -, -t2 = mõistali|nõ, -dsõ, -st5 arukas, mõistlik; tiä um mõista inemine, tuugaq ajat hüä meelegaq juttu, kiä mõista um ta on mõistlik inimene, sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik on

mõistatus, -õ, -t9 mõistatus

.mõistli|k, -gu, -kku38 mõistlik

.mõistmaldaq mõistmatu

mõistu|tama, -taq, -da82 = mõistatama mõistatama

mõ|ius, -jusa, -jusat4 = mõjjus

mõj|jus, -usa, -usat4 = mõ|ius mõjus, mõjuv

mõl|a, -a, -la28 aer; mõla

mõlõmb|aq, m -idõ, -it13 mõlemad

.mõo|ma, -daq, -68 mõjuma

.mõotus, -õ, -t9 mõjutus, mõju

mõraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõroskõ(l)lõma

mõrdsu|k, -ga, -kat13 mõrtsukas

mõrih(t)u|ma, -daq, -84 = mõrah(t)uma [1.] = mõristuma = mõrõnõma = mõrõstuma mõranema

mõristu|ma, -daq, -84 = mõrih(t)uma

.mõrkama, mõrgadaq, .mõrka77 1. mõru v kibe olema, mõrult v kibedalt maitsema; kiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vana; süüḱ olľ nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suus; 2. = .mõikama mõikama, mõjuma; mõrka-iq toolõ poisilõ ütśkiq ütlemine ei mõju sellele poisile ükski ütlemine

mõr|o, -o, -ro26 1. mõru; 2. = mõrohus mõrudus

mõrohus, -õ, -t9 = mõro [2.] mõrudus

mõro|ritk, -rida, -.ritka32 mädarõigas

mõrosta|ma, -q, -83 kurjustama

mõr|rõv, -õva, -õvat4 mõru

.mõrsja.and|õq, m -idõ, -it19 veimed, veimevakk, mõrsja kingid pulmalistele; kaasavara

mõsiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .mõskma

.mõskma, .mõskõq, mõsõ65 pesema

.mõsku|ma, -daq, -35 enesekoh pesema, pestud saama, puhtaks minema; auto mõskus vihmagaq puhtas auto läheb vihmaga puhtaks; ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus ma käin poes niikaua kui masin pesu peseb

mõs|u, -u, -su26 = mõsk pesu; mõsunäpṕ pesupulk

.mõtli|k, -gu, -kku38 mõtlik

mõts, mõtsa, .mõtsa30 mets

mõtsali|nõ, -(d)sõ, -st5 metsaline, koletis

mõts(a)mehi|ne, -dse, -st7 metsmesilane

mõtsa|nõ, -dsõ, -st7 metsane

mõts(a)tsi|ga, -a, -ka29 metssiga

mõtsa|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle43 metsavend

mõtsi|k, -gu, -kut13 metsik

mõts|kund, -kunna, -.kunda32 metskond

.mõtsni|k, -gu, -kku38 metsnik

mõts|partś, -pardsi, -.partsi37 = laanõpartś = mudapartś piilpart

mõtõlus, -õ, -t9 mõtlus, mõtisklus, meditatsioon, kontemplatsioon

mõt|õq, -tõ, -õt18 mõte

mõurahta|ma, -q, -83 möiratama

mädsäri|k, -gu, -kku38 lühike tüse olevus, paksuke

mädähüs, -e, -t9 mädanemine, mädanik

mädänemä, .määdäq, mädäne, kesks .määnüq89 mädanema

.mäe(l)mä|ne, -dse, -st5 ülemine, mäel asetsev

mägesti|k, -gu, -kku38 = mägistik

mägi|ne, -dse, -st7 = .mäene

.mähkelemä, mäheldäq, .mähkele85 = mähähe(l)lemä = mähälemä = .mühkelemä hullama; tõuklema, rabelema

.mähksämä, mähästäq, .mähksä76 ruttu kergelt mähkima; mähksäq mul sõrḿ kinniq! mähi mul ruttu sõrm kinni!

.mähkü|mä, -däq, -80 mähkuma

mähüs, -(s)e, -t11 side, mähis

mäkerdä|mä, -q, -83 määrima, mäkerdama

.mäl(d)sä, -, -t3 lääge, läila, imal; taa kisseľ sai väega mälsä see kissell sai väga lääge

mälehtäväst = mälehtümäst mäletamisest saati; mäletamist mööda; muq mälehtäväst niipalju e niikaua kui mina mäletan

mäl|o, -o, -lo26 mälu

mämḿ, mämmi, .mämmi37 nätske leib

mäng, mängo, .mängo37 mäng

mängä|tämä, -täq, -dä82 mängitama

märdi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .märtepäiv = .märtnäpäiv mardipäev, 10. november

märdi|sanť, -sandi, -.santi37 = .märtnäsanť mardisant

märgü|tämä, -täq, -dä82 mõtlema, aru pidama

märi|kahr, -kahru, -.kahru37 toriseja; rämeda häälega inimene; miä sa tah märiset nigu vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai? mis sa siin torised nagu vana toriseja, oled pahane või?

märḱ, märgi, .märki37 märk, tähis

.märḱmä, .märkiq, märgi63 1. mõtlema; kavatsema; mi märge sanna küttäq mõtlesime sauna kütta; taad asja piät märḱmä selle asja üle tuleb mõelda; 2. märkima

.märrämä, märrädäq, .märrä30 = märähämä

.märte|kuu, -, -d50 = märdikuu november

.märtnä|sanť, -sandi, -.santi37 = märdisanť mardisant

mär|ä, -ä, -rä24 mära

mäss, mässo, .mässo37 mäss, ülestõus

.mässämä, mässädäq, .mässä77 mässama

.mätliga|nõ, -dsõ, -st5 = mättine = mättäne mätlik, mättaline

mätti|ne = mättä|ne, -dse, -st7 = .mätliganõ

mät|äs, -tä, -äst22 mätas

.määǵmä, .määgiq, määgi63 määgima

määgäh(t)üs, -e, -t9 määgatus

.mää|ne, -dse, -st7 mädane

määnegiq mingi(sugune)

määre(s), .määrtse e .märdse, määrest23 > määne [1.]

.määŕmä, .määriq, määri63 määrima

määrä|ne, -dse, -st7 > määne [1.]

.määtüs, -e, -t9 mädanema pandud v mäda asi; siumäätüs piirituses rästik (ravimiks)

mögis|emä, -täq, -e87 mögisema

.möldre, -, -t3 mölder

möögähtä|mä, -q, -83 = müvvähtämä < möögähütmä möögatama

möögähü|tmä, -täq, -dä62 > möögähtämä

müdis|emä, -täq, -e87 = mügisemä müdisema

müdsel|emä, -däq, -e85 = .mütskelemä hullama, tõuklema, rüselema; poiśkõsõq tüküseq vahetunni aigo müdselemä poisid kipuvad vahetunnil rüselema

mügis|emä, -täq, -e87 = müdisemä

mügrämüt|eq, -te, -et18 = mügrämüterüs, -e, -t9 = mügrämüt|t, -ä, -tä35 e -ü, -tü37 = mütüs mutimullahunnik

müh|hin, -inä, -inät4 mühin

mühk, mühü, .mühkü37 (pirru)kubu

.mühksämä, mühästäq, .mühksä76 ühmama, kohmama; mühäś midägiq üle ola ühmas midagi üle õla

mühä|k, -gu, -kut13 1. mütsak; 2. = mühkätś

mü|kin, -ginä, -ginät4 = mütin müdin

mükähü|tmä, -täq, -dä62 mühatama

mükü|tämä, -täq, -dä82 kokutama

mülgüssi(h)n ummuksis, umbselt

.mülkü|mä, -däq, -80 ummistuma

müll, müllü, .müllü37 möll

.mülmä, .mülläq, müllä61 segama (toitu)

münť, mündi, .münti37 = münt, mündä, .müntä35 = münt, mündü, .müntü37 laad, kuju; ilosat müntü hopõń ilusa kujuga hobune; ütte müntä rõivaq ühte laadi rõivad

mürgü|ne, -dse, -st7 terasene, terasest

müristä|mä, -q, -83 müristama

mürk|hain, -haina, -.haina30 mürkputk (rohttaim)

.mürmelemä, mürmeldäq, .mürmele85 = mürmüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 kuri olema; kurjustama; su hopõń vyyralõ mürmüskelles su hobune on võõrale kuri

mür|rin, -inä, -inät4 mürin

.mürtsknä, -, -t3 mürtsumine

mürähtä|mä, -q, -83 kärgatama, mürtsatama

müräh(t)üs, -e, -t9 kärgatus, mürtsatus

mürä|k, -gu, -kut13 1. suur, mürakas; sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq sellise müraka mehega ma taplema ei lähe; 2. mürts; kõva müräk käve käis kõva mürts

.müssü kobarasse, punti

mü|tin, -dinä, -dinät4 = mükin müdin

.mütmä, müttäq, mütä61 1. peksma, kloppima; kalu toikaga võrku hirmutama; 2. mulda üles ajama (mutt)

.mütskelemä, müdseldäq, .mütskele85 = müdselemä hullama, tõuklema, rüselema

.mütsknä, -, -t3 mütsumine

mütsä|k, -gu, -kut13 = mutsak komps; nutsakas; hunnik

müt|t, -ä, -tä35 1. mütt (nui v toigas kalade võrku hirmutamiseks); 2. = mügyŕ mutt (loom)

müvvähtä|mä, -q, -83 = möögähtämä möögatama

mü̬ü̬dä mööda

mü̬ü̬mä, müvväq, mü̬ü̬, min 1. ja 3. p .möi(e), kesks möönüq54 müüma; turustama

.müüjä, -, -t3 müüja

müür, müürü, .müürü37 1. müür; 2. = müürmägi

müürmä|gi, -e, -ke25 = müür [2.] järsk kõrge paljanduv (liiva)kivikallas

.müürämä, müürädäq, .müürä77 = .müüŕmä

müüť, müüdi, müüti37 müüt

mym|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 = mymis|õma, -taq, -sõ87 = mõhisõma mõmisema

myndvu̬u̬ri = mynikõrd

mynikõrd = myndvu̬u̬ri mõnikord

mynitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv mynitama

myydu|ma, -daq, -80 1. edenema; tüü nakkas jo myyduma töö hakkab juba edenema; 2. sobima; taa asi myydus tälle see asi sobib talle

myyt, mõõdu, myytu37 = myyť, mõõdi, myyti37 mõõt; mõõtühik, ühik; miitre om pikkus-, gramḿ rasõhus- ja kruuń rahamyyt meeter on pikkus-, gramm massi- ja kroon rahaühik; ümbremyyt ümbermõõt