ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1301 kiräkotust.
ma ma(q) mu(q) minno; kq ka mina
maa maa - -d50; maal maal; maale maalõ; maha mahaq, maaha, maalõ; maas maan, maal ; maast maast, maalt; maad mööda mail­dõ; maast tulnud haigus maahädä; kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse; haritav maa nurm'
maa-ala maa - -d50, piir'|kund -kunna -.kunda32; maa-ala detailplaneering piir'kunna täpsä plaan'
maa-alune maa-alo|nõ -dsõ -st7; maa-alune parkla maa-alonõ saisoplats'
maabuma maa pääle v maalõ tulõma; üksus pidi maabuma Peipsi ääres ütsüs pidi maalõ tulõma Peipsi veeren
maadeavastaja maiõ.löüdjä - -t3
maadeuurija maiõ.uur'ja - -t3
maadleja .maadlõja - -t3, .murdõlõja - -t3, .väärdlejä - -t3
maadlema .maadlõma maadõldaq v .maeldaq .maadlõ78, .murdõlõma murrõldaq .murdõlõ85, .väärdlemä vääreldäq .väärdle78; maadlen selle kiviga, aga ei saa teda maa seest kätte maadlõ taa kivigaq, a saa-ai timmä maa sisest kätte
maadligi ligi maad; .maadja|nõ v .maadja|s -dsõ -st5, .maadja|s - -t15, .maali|nõ -dsõ -st5; oksad paindusid lume all maadligi ossaq vaalduq lumõ all ligi maad; maadligi hein maadjas hain
maadlus sport .maadlus -õ -t9, .murdõlõmi|nõ -sõ -st5, murrõlus -õ -t9, .väärdlüs -e -t9; vaba­maadlus vabamaadlus
maaelanik maainemi|ne -se -st5; uues vabrikus saavad paljud maaelanikud tööd vaht­sõn vabrikun saavaq pall'oq maainemiseq tüüd
maaelu maa|elo -elo -ello26
maag nõid nõia .nõida33, kundsi|tegijä - -t3, .lum'ja - -t3, .arb'ja - -t3
maagia .nõidus -õ -t9, kunts' kundsi .kuntsi37, .arb'mi|nõ -sõ -st5, arbi|kunts' -kundsi
-.kunt­si37, .arbus* -õ -t9; must maagia kuri nõidus, kuri kunts', võhlus
maagiline kundsili|nõ -dsõ -st5, .lum'ja - -t3, .nõi­d(us)li|nõ -dsõ -st5; maagiline number, tähendus nõiduslinõ nummõr', tähendüs; maagilised märgid, tantsud nõidlidsõq märgiq, tandsoq
maaharija põllu|mii:s' -mehe -mii:st39, maa|­tegijä - -t3, maate|kij -gijä -gijät4, põllupidäjä - -t3, põllupi|täi -däjä -däjät4
maaharimine põllutegemi|ne -se -st5, põllupidämi|ne -se -st5, maa(h)arimi|nõ -sõ -st5, maa.hellämi|ne -se -st5, põllu|tüü: - -d52
maailm ilm ilma .ilma30, maa|ilm -ilma -.ilma30, ilmamaa - -d50; see pole tervele maailmale kuulutamiseks! taa olõ-iq kõ:gõlõ maalõ-­ilmalõ kuulutaq!
maailmaime ilma|imeq -.imme -imet20
maailmajagu ilmaja|go -o -ko27
maailmakodanik ilmaeloni|k -gu -kku38, ilma­inemi|ne -se -st5; ta on maailmakoda­nik, kelle juured on Eestis tä om ilma­inemine, kiä om Eestist peri
maailmakuulus ilma.kuulsa - -t3, üle ilma tunnõt; järgmisel kuul külastab Eestit maailmakuulus tsirkuseartist tulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõ­tekij
maailmameister ilma.meistre - -t3; maa­ilma­meister 100 m jooksus 100 miitre joosu ilmameistre
maailmameri kõ:gõ ilma meri
maailmapilt ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilma­nägemi|ne -se -st5; teaduslik maailmapilt tiidüsline ilmakaeminõ; eeposte maailmapilt eepoisi ilm
maailmarekord (maa)ilmarekor|d' -di -dit13, (maa)ilma edetullõm'*; püstitas uue maailmarekordi tekk' vahtsõ ilmarekordi
maailmaruum ilma|ruum' -ruumi -.ruumi37
maailmasõda ilma|sõda -sõ:a -sõta29, üle ilma tapõlus; Esimene maailmasõda Edi­mäne, ilmasõda; Teine maailmasõda Tõ:nõ ilma­sõda; sellest võib alata uus maailmasõda taast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq; Esimese maailma­sõja ajal nal' ku s'aks vinnegaq edimäne kõrd pusõl'
maailmaturg (üle) ilma turg; nafta hind maailmaturul tõuseb kogu aeg nafta hind ilmaturu pääl kõ:gõ nõsõs
maailmavaade ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilma­nägemi|ne -se -st5; milline on ta maailmavaade? määntse nuka alt tä ilma kaes?
maak maak' maagi .maaki37; soos leidus rauamaaki suun oll' rauda
maakaart kaart' kaardi .kaarti37, maa|kaart' -kaardi -.kaarti37
maakamar maa - -d50, kam|mar' -ara -arat4, turbas .turba turbast22; igasugused sulid ka siin maakamarat tallavad egäsugudsõq suliguq ka tan maad sõkvaq
maakari maa|kari -kar'a -.karja43, maa.tõugu kari
maakasutus maatarvitami|nõ -sõ -st5, maa.pruuk'mi|nõ -sõ -st5
maakataster (maa)ka.tastri - -t1
maakeel maa|kii:l' -keele -kii:lt40
maakeelne maakeeli|ne -dse -st7, maakii:l'|ne -se -set6
maakera maamun|a -a -na26, maaker|ä -ä -rä24, maa - -d50
maakitsus (maa)kaal (-)kaala (-).kaala30, si|ba -ba -pa26; Karjala maakitsus Kar'ala maakaal
maakivi maakiv|i -i -vi26; maakividest kõrtsihoone maakivvest tett kõrts'
maakler .maaklõr' -i -it4, (müügi)vahe|mîis' -mehe -mii:st39
maakoda maa|koda -kua -kota27, kuu:p kooba kuu:pa31
maakodu maaelämi|ne -se -st5
maakoht maakotus -(s)õ -t11, maanuk|k -a -ka31, 
maa|nulk -nulga -.nulka31, kolk kolga .kolka31; maakohas maal
maakond maa|kund -kunna -.kunda32; maakonnakeskus maakunna pääliin v maakunna­keskus
maakoor maa|kuu:r' -koorõ -kuu:rt39
maakorraldus maakõrraldus -õ -t9; maa­korraldaja maakõrraldaja
maakuulamine maa.kullõmi|nõ -sõ -st5
maal maal' maali .maali37, pilt' pildi .pilti37
maalahmakas lahma|k -gu -kut13, plan'a|k -gu -kut13, pala|k -gu -kut13
maalapp maatük|k -ü -kü26, maalap|p' -i -pi37; kolhoosnikele jagati maalappe kolhoosnikõlõ jaeti maatükke
maaler .maalri - -t1, .värv'jä - -t3, .värm'jä - -t3, maalõr'.meistre - -t3
maalikunst maali|kunst' -kunsti -.kunsti37, maali|taiõq* -.taidõ -taiõt9
maalikunstnik maali.kunst'ni|k -gu -kku38, .maal'ja - -t3, (maali).taidru* - -t1
maaliline (pilt')il|los -osa -osat4, nigu(q) ­maa­lit, nigu(q) pildi pääl; väike maaliline linnake väikene illos liinakõnõ; maaliline järv pilt'­illos järv'
maalima .maal'ma .maaliq maali63, .värm'mä .värmiq värmi63, .värv'mä .värviq värvi63, pind­seldä|mä -q -83; maalib maastikke ja inimesi maal' maad ja inemiisi; maalis aknaraamid valgeks värv'se aknõraamiq valgõs; maalib paberile tähti maal' paprõ pääle tähti
maalähedane 1. maa.lähke|ne -se -ist8; maa­lähedased oksad maalähkeseq ossaq; 2. maameeli|ne -dse -st7; maalähedane linna­inimene maameeline liinainemine
maamees maa|mii:s' -mehe -mii:st39
maamesilane kimala|nõ -sõ -st5, mõts(a)­mehi|ne -dse -st7
maamuld maa - -d50, muld mulla .mulda32; isa sängitati kodukalmistu maamulda esä sai kododsõ matusaia mulda
maamõõtja maamõõ:tja - -t3
maandama 1. maa .sisse vii:mä, .maanda|ma -q -83; maandatud ja maandamata elekt­riseadmed maandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq; 2. (.auru) .vällä .laskma, ärq .võtma; saunaskäimine maandab närvipinget sannankäümine võtt pingal v herevilläq olõgi ärq
maanduma .maaha v .alla v pääle tulõma v .lindama; lennuk maandus maja taha linnuk' tull' tarõ taadõ maaha; tüütu kärbes maandus mitu korda lapse ninale kiusaja kärbläne linnas' mitu kõrda latsõ nõ:na pääle; lõpuks ta maandus minu juures lõpus tull' tä muq manoq; suusahüppaja maandus omil jalul suusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle
maandus .maandus -õ -t9
maani maaniq; maja põles maani maha tarõ palli maaniq maaha
maania .hullus -õ -t9, maania - -t2
maanina nõ:n|a -a -na28, (tsillemb) nok|k' -i -ki37
maantee tii: - -d51, suur'tii: suurõtii: suurttii:d51, maantii: - -d51; Tallinna–Tartu maantee Tal'na Tarto suur'tii v tii; vana Võru–­Tartu maantee vana Võro–Tarto suur'tii; Riia–Pihk­va maantee Riia–Pihkva kivitii
maanurk nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31, kant' kandi .kanti37, kurm kurmu .kurmu37
maaomand maa - -d50, maatük|k -ü -kü26; talupoegade maaomandi suurus oli erinev talopoigõ maa suurus oll' esiqsugumanõ
maaomanik maaumani|k -gu -kku38, .perre|­mii:s' -mehe -mii:st39
maapagu pa|gu -o -ku27; maapakku minemä ärq pagõma, paossihe minemä
maapagulane paossi(h)n olõja, (ärq)pagõja - -t3; elas maapagulasena Kanadas elli Kanadan paossin
maaparandus maaparandus -õ -t9, kraavitami|nõ -sõ -st5
maapealne maapääli|ne -dse -st7, .ilmli|k -gu -kku38; Capri saart on peetud maapealseks paradiisiks Capri saart om peet ka maapäälitses paradiisis; setu kuninga Peko maapeal­ne asemik sootska seto kuninga Peko maa­pääline asõmik soots'ka
maapind maa - -d50, (maa)kam|mar' -ara -arat4; õhutemperatuur maapinnal lämmüs maa pääl
maapõu maa - -d50, maa|üsk -üsä -.üskä34
maapähkel maa|pähk'mäs -.pähk'mä -pähk'mäst22
maarahvas maa|rahvas -.rahva -rahvast22
maardla (lövvü)kotus -(s)õ -t11, suu:n' soonõ suu:nt40
maarent (maa)rint' (-)rindi (-).rinti37
maarjahein .maarja|hain -haina -.haina30
maarjajää .maarja|i(j)ä -i(j)ä -ijjä v -iiä25
maarjakask .maarja|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo36
maarjapuna verrev viin, mar'apun|a -a -na26
maarjapäev .maarja|päiv -päävä -.päivä35, .maar'a|päiv -päävä -.päivä35
maarjasõnajalg .maarjasõ:na|jalg -jala
-.jalga33
maas maa(h)n, maal; ta on liidrist kaks se­kundit maas tä om vidäjäst kats' sekondit taa­dõ jäänüq
maasikas maasi|k -ga -kat13, .maas'k(as) .maas'ka .maas'kat15, maas'k|mari -mar'a -.marja43
maastik maa - -d50, m maaq maiõ maid50, .maasti|k -gu -kku38; mägised maastikud mägidseq maaq; kuppelmaastik kunn'maa*
maastikuarhitektuur maakujondus -õ -t9
maastikuauto tsiip' tsiibi .tsiipi37, maamassin -a -at4, maa-.auto - -t1
maastikukaitseala .maastigu.kaitsõal|a -a -la28, maiõ.kaitsõal|a -a -la28
maast-ilmast maast ja ilmast, kõ:gõst; latras maast-ilmast kõ:nõl' kõ:gõ ilma kokko
maast madalast latsõst (saaniq v pääle), maast madalast saaniq
maastur .maastru - -t14, .maastigumassin -a -at4, tsiip' tsiibi .tsiipi37
maatasa maaniq .maaha, otsaniq (ärq)
maateadus maatii:dü|s -(se) -(s)t10, maa|tiieq* -tii:de -tiiet9
maatõug maa|tõug -tõvvu -.tõugu36
maatükk maatük|k -ü -kü26, (krundist erälde, ahas) lang langa .langa30
maausk maa|usk -uso -.usko36
maavaldus maa - -d50; maiõ kammandaminõ; kloostri maavaldused kluustri maaq; tema maavaldused timä maaq
maavalitsus maavalitsus -õ -t9
maavanem maavanõmb -a -at13
maavara maavar|a -a -ra28
maaviljelus põllutegemi|ne -se -st5, maa(h)arimi|nõ -sõ -st5, maa.hellämi|ne -se -st5, põllu|tüü: - -d52
maavillane maavilla|nõ -dsõ -st7, kodovilla|­nõ -dsõ -st7
maavõistlus maa.võistlus -õ -t9, maavõigõ­lus* -õ -t9; Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis Eesti-Soomõ maavõigõlus jalgpallin
maavägi maavä|gi -e -ke25
maaväline = Maa-väline vä(l)lästpuu:lt v vä(l)län(h)puu:l Maad; Maa-väline elu elo välänpuul Maad
maavärin maavär|rin -inä -inät4, maahü|tin -dinä -dinät4
macho -mees esä|ne -dse -st7, mats'o - -t2, härg härä .härgä34
madal ma|tal' -dala -dalat4; (helü) torrõ - -t14, jämme - -t14; madalad puud madalaq puuq; räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjast kõ:nõlõs torrõ helügaq v jämehehe, niguq pütü­põh'ast; madalaim kõ:gõ madalamb; madalavõitu madalik, madalapoolinõ; madal vesi ohku vesi; meremadal leedeq, kivi; laev sõitis madalale laiv sõit' ohku pääle
madalakvaliteediline kehv kehvä .kehvä35, halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, sitt sita sitta30
madalal madala(h)n; päike on juba madalal päiv om jo madalan; madalamal alamban, alambal, alanpuul; Alatare on Mäetarest madalamal Alatarõ om Mäetarõst alanpuul v alamban
madalale madalahe, madalalõ; madalamale madalampa, alambahe, alambalõ
madalalt madalahe, madalalõ, madalast, madaluisi; madala(häälse)lt torõhõhe, torõ­hõlõ; madalamalt madalambast, ala(ha)st
madalapalgaline .väiko palgagaq
madaldama .maaha .kiskma, madalambas tegemä; tuul ja vesi madaldavad mägesid tuul' ja vesi tegeväq mäki madalambas; madaldas häält võtt' helü maaha
madalik ma|tal' -dala -dalat4, matal'maa madala­maa madalatmaad50
madalpinge matal'.singus* -õ -t9
madalrõhkkond matal'.rõuhkus* madala.rõuhkusõ madalat.rõuhkust9, matal'võngõlus* madalavõngõlusõ madalatvõngõlust9
madalsagedus matal'sagõhus* -õ -t9
madalseis matal' v halv sais; .ohkus -õ -t9; järvevee südasuvine madalseis järvevii süäsuvinõ ohkus; meie laskesport on praegu madalseisus miiq laskmissport' om parhillaq halvan saison
madalsoo suu: - -d52, hainasuu: - -d52; läksime üle madalsoo ja jõudsime rabasse lätsimiq üle hainasuu ja saimiq samblõsuu pääle
madam .maadam' -i -it9, provva - -t2, provvi - -t2
madar mar|ran' -ana -anat4; roomav madar virn, virnas, virn(as)hain, võrn; rabamadar niidüvirnahain
made trepi|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vahet v ­ -vaiht19, trepiedi|ne -dse -st7, trepialos -(s)õ -st11, trep|p' -i -pi37; aida ees olid kogu esiseina pik­kuselt mademed aida iin oll' terve edesaina pikkunõ trepp'
madin müll müllü .müllü37, möll möllü .möllü37, möll' mölli .mölli37, mäs|ü -ü -sü26, ma|tsin -dsina -dsinat4, .trantal' -i -it4; kas tõesti läheb jälle madinaks? kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?
madisepäev madi(s)sõ|päiv -päävä -.päivä35
madistama .müllämä müllädäq .müllä77, .möl­lä­mä möllädäq .möllä77, .hullama hulladaq .hulla77, .mässämä mässädäq .mässä77, madsis­ta|ma -q -83, jaamõrda|ma -q -83, .trantalit lüü:­mä; rotid madistvad lae vahel võhluq mülläseq lae vaihõl v lööväq trantalit; lapsed madistasid terve õhtu latsõq mässässiq terve õdagu
madjakas malk malga .malka30, tüpi|ts -dsä -tsät13, tüpä|k -ga v -gu -kat v -kut13, nui nuia .nuia31, saivas .saiba saivast23, kebetsk -i v -a -it v -at13, tõlv tõlva .tõlva30
madjar mad'ar' -i -it4
madonna jumalaim|ä -ä -mä24, imänd -ä -ät13
madrats madra|ts' -dsi -tsit13, sängükott' -koti -kotti37
madrus madrus -(s)õ -t11
madu siug sivvu .siugu36, huss' hussi .hussi37, ma|do -o -to27, tsuss' tsussi .tsussi37, küü† - -d50, nal' paloangõrja|s - -t15; nägin madu põõsasse minevat näi siugu puhmu sisse minnev; must madu tõrvas, tõrvassiug, tõrvashuss
maestro .meistre - -t1, ma.estro - -t1
maffia rüü:vli|park' -pargi -.parki37, .maffia - -t3, rüü:vliütisüs* -e -t9
magama maga(ha)ma .maadaq maka v 
 magaha88, latsik tu|dima -tiq -di57, tu|d'oma -t'oq -d'o57, (halv) .tõhrama tõhradaq .tõhra77; maga­ma minema magalõ minemä; magab poole päevani tõhras poolõniq pääväniq; ma­gaja magaja; magav laps magaja lats'; väga hiline maga­mamineja üü kana ; panin kogu oma raha magama uinudi kõ:ik' uma raha
magamiskoht magah(t)us -õ -t9; põõsa all olid metssea magamiskohad puhma all olliq mõtstsia magahusõq
magamiskott magamiskot|t' -i -ti37, 
magahuskot|t' -i -ti37
magamistuba magamistar|õ -õ -rõ24, 
magahustar|õ -õ -rõ24
magatama .maa|tama -taq -da81, maga(h)ta|ma -q -83
mage 1. makõ - -t14, soolaldaq; supp on mage supp' om soolaldaq v makõ; kapsad on magedad, ei ole soola pandud kapstaq ommaq riip­näq, olõ-iq suula pant; magedavõitu mahelik, makõlik, maoldaq; supp on mageda­võitu, tooge soola! supp' om mahelik, toogõq suula!; magedavõitu naljad maoldaq na­l'aq; 2. kõnnõk ikäv igävä igävät4, kehv keh­vä .kehvä35; mage nali otav v kehv nali
magedalt magõhõhe, magõhõlõ, .riipnäle
magister ma.gistri - -t1
magistraal pää-, .päämi|ne -dse -st5; magist­raaltee päätii; magistraaltoru päätoro; ma­gistraalkraav pääkraav'
magnet magnõ|t' -di -tit13, mag|nii:t' -needi
-nii:ti37; magnetnõel magnõt'nõgõl; magnetväli magnõt'väli
magnetofon mak|k' -i -ki37, nal' helü|lõks'* -lõksi -.lõksi37
magu ma|go -o -ko27
magun ma|kun' -guna -gunat4, maak' maagõ .maakõ35, muu:n' mooni muu:ni37
magus makõ - -t14, ma|kus -gusa -gusat4; mag'ahus v magjahus -õ -t9; liiga magus ulli­makõ, makõmakus; šokolaad oli jäätisest magusam sokolaat' oll' ijätüsest makõmb; magusavõitu makõlik; magusaks muutuma imah(t)uma; lapsena ei antud meile ­midagi magusat latsõn es andaq meile sukugiq ma­g'ahuisi
magusasti magõhõhe, magõhõlõ, magusahe, magusalõ, magusadõ
magushapu mari|hapu -.hapnõ -hapund17, makõ|hapu -.hapnõ -hapund17; magushapu leib imatõt v imahunuq leib
magustoit makõsüü:k' makõsöögi ­makõtsüü:ki37, .makjus -õ -t9, makus|süü:k' -söögi -süü:ki37, makussüü:k' magusasöögi magusatsüü:ki37; pärast suppi pakuti ka magustoitu päält su­pi anti makussüüki kah; supp, praad, magustoit liim', küdüs, makõ
magusus magõhus -õ -t9, ma|kus -gusa -gusat4, 
makõ - -t14, mag'ahus v magjahus -õ -t9, .makjus -õ -t9; on erineva magususega puuvilju om mitundmuudu magõhusõgaq puu­viljo
maha .maaha, mahaq; kukkus maha ­sattõ maaha v mahaq ; panime kartulid maha pannimiq kardoka mahaq; joob oma raha maha juu uma raha mahaq; maha laskma maaha laskma; vastuhakku maha suruma vastanakkamist maaha surbma; maha jätma maaha v perrä jätmä, ärq hiitmä; jooksis eest ära, jättis meid maha juusk' iist ärq, jätt' meid sinnäqpaika; jättis suitsetamise maha jätt' suidsutamisõ maaha; mahajäetud maja tühi maja; lammas jättis pojad maha lammas hiit' pojaq ärq; maha jääma maaha v perrä jäämä, eräldümä, erätümä; mahajäänud piirkond maahajäänüq piir'kund v kolk; temast jäid maha vaid mõned asjad timäst jäiq perrä õ:nnõ mõ:nõq as'aq; jäime neist maha jäimiq näist maaha; Jüri ja Mari kuulutati kirikus maha Jüri ja Mari hõigadiq kerikun maaha v Jüri ja Mari nimeq põrotõdiq kerigulakkõ
mahajäämus .maaha.jäämi|ne -se -st5, 
.perrä.jäämi|ne -se -st5
mahakuulutamine .hõikus -õ -t9, (.maaha).hõikami|nõ -sõ -st5; laulatus peeti üks kuu pärast viimast mahakuulutamist laulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust
mahavisatud (ärq) raisa|t -du -tut1; maha­visatud aeg ärq raisat aig
mahe 1. mahhe - -t14, maheli|k -gu -kku38, (talvõilma kotsilõ) lepeq leppe lepet18, .laugõ - -t3; vanatädil on kogu aeg mahe nägu vanal­tädil om kõ:gõ mahhe nägo; õrn mahe tuul pehmegene mahhe tuul'; mahe talveilm lepeq ilm; 2. puhas .puhta puhast23, kihvtiva|ba -ba -pa28, loomu-, mahhe - -t14; mahetoodang puhas v kihvtivaba tetäng, loomutoodus*, mahhetoodus
mahepõllundus kihvtildäq maategemine, loomulik v kihvtivaba põllumajandus
mahhinatsioon sahkõrdus -õ -t9, vi|kur' -guri -gurit4, .kruts'ki - -t1, sobl'atus -õ -t9
mahl mahl mahla .mahla30; õunamahl ubina­mahl; kasemahl kõomahl; mahlaauruti mahlapaarutaja
mahlane mahla|nõ -dsõ -st7, .mahla täüs, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35; mahlakad ploomid mahladsõq ploomiq; noo­re looma liha on õrn ja mahlane noorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm; mahlane huumor hää nali
mahorka ma.horka - -t3
maht .suurus -õ -t9, ko|go -go -ko26, mahotus -õ -t9; keedupotid mahuga viis liitrit viieliitrilidseq paaq; see sõnaraamat on mahult eelmisest suurem seo sõ:naraamat om suurõmb ku mineväne
mahtuma .mahtuma .mahtu(da)q mahu79, .mahtma .mahtaq maha73
mahukas suur' suurõ suurt40, .ruum'liga|nõ* -dsõ -st5, oosika|nõ v oosika|s -dsõ -st5, oosika|s - -t15, .lauhkva|nõ -dsõ -st7; mahu­kas pagasiruum ruum'liganõ pagaasnik; ma­hukas küna lauhkvanõ ruih ; mahukas raamat paks raamat
mahutama mahu|tama -taq -da82
mahuti püt|t -ü -tü37, paak' paagi .paaki37, an|nom' -oma -omat4
mahv kõhv' kõhvi .kõhvi37, mahva|k -gu -kut13; its' itsi .itsi37; süütab sigareti ja tõmbab tubli mahvi pand suidsu palama ja tõmbas hää kõhvi; kõige rohkem mahvi saime maasi­kate korjamise ajal kõ:gõ rohkõmb itsi sai­miq maasikidõ korjamisõ aigo; enne kontserti saab koor kõva mahvi inne kontsõrti saa kuur' kõvva vatti
mai lehekuu - -d50, mai - -d53
maias makjas .makja makjast22, ma|k'as -kk'a -k'ast22, majas makk'a v .makja majast23; .väs(t)-li - -t1; tihased on peki peale maiad tialasõq ommaq vägevä pääle makjaq ; ära ole nii maias! ärq ajaguq mag'ahust takan!; poiss on väga maias tüdrukute järele poiss' om väega väsli tütrikke pääle
maiasmokk makõ.meitra - -t3, makõ.miitra - -t3, makõmok|k -a -ka31
maigutama maigu|tama -taq -da82, moki|tama -taq -da82; kalamaimud maigutasid hapniku­puuduses suud kalamaimuq maigudiq suud, näil olõ-õs küländ hapasnikku
maik maik maigu .maiku37, ma|gu -o -ku27, 
mek|k' -i -ki82, maits maidsu .maitsu37; sel on päris hea maik taal om peris hää magu; piimal oli vee maik piimäl oll' vii maik man; lihal juba lõhn ja maik juures lihal joba hais ja maik man; poliitilise maiguga anekdoodid poliitilidsõ maigugaq nal'aq; sai näitemängu tegemisest maigu suhu sai näütemängo tegemisest meki suuhtõ
maikelluke kirekäre|leht' -lehe -.lehte35, kire­käre|lill' -lilli -.lilli37, käre|kii:l' -keele -kii:lt40, mai|kell -kellä -.kellä35, piibe|leht' -lehe
-.leh­te34, piip|leht' -lehe -.lehte34
maim maim maimu .maimu37, moks' moksi .moksi37, muk|k -u -ku37
maimuke latsõkõ|nõ -sõ -ist8, (luulõlidsõlt) mar'akõ|nõ -sõ -ist8, tsibilä|ne -se -st5
maine ( maine ) (hää) nim|i -e -me24, au avvu (.)avvu37, .kuulsus -õ -t9; meie koolil on halb maine miiq koolil olõ-iq hääd kuulsust; rahvusvahelise mainega teadlane üle ilma nimegaq tiidläne v ilman tunnõt tiidläne; ei taha oma mainet rikkuda ei tahaq umma nimme v kuulsust v avvu ärq tsurkiq
maine ( maise ) .ilmli|k -gu -kku38, ilmali|k -gu -kku38, maapääli|ne -dse -st7; maise kohtu said sa rahaga ära osta ilmligu kohtu sait sa rahagaq ärq ostaq; mungad peavad loobuma maistest rõõmudest mungaq piät maapäälitsist rõõmõst vallalõ ütlemä; ta maised jäänused sängitati kodumaa mulda timä luuq-kundiq pantiq kodomaa mulda
mainekas .kuulsa - -t3, nimegaq, suurõ .kuulsusõgaq, avvu see(h)n, teedäq; mainekas üritus kuulsa ettevõtminõ; mainekas näitleja suurõ kuulsusõgaq v hindäle nime tennüq näütlejä; mainekas ülikool nimegaq ülikuul'
mainima .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, ma(i)ni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, mani|tsama -tsaq v -daq -dsa90, tähendä|mä -q -83; olen talle seda juba maininud ma olõ tälle tuud joba nimitänüq; ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud ma tälle tuud nimssi, a tä om ärq unõhtanuq
maipõrnikas põvvasiti|k -ga -kat13, lehesiti|k -ga -kat13, lehe|plõ:nn' -plõnni -.plõ:nni37
maipüha maipüh|ä -ä -hä24, m mai|pühiq -pühhi -pühhi24
mais mais' maisi .maisi37, kuku|ruus' -ruusi
-.ruusi37; maisihelbed maisihelbeq, surbut mais'
maismaa maa - -d50, maisõmaa - -d50; konn liigub vees ujudes, maismaal hüpates kunn ujos viin, hüppäs maa pääl; vee ja maismaa jaotus Maal vii ja (kuiva) maa jaotus Maa pääl; pääses maismaale pässi maisõmaa pääle
mait mait maida .maita30, räbä|k -gu -kut13, rä­bä­kuli|nõ -(d)sõ -st5, sakõr|mann' -manni
-.manni37; ah sa poisimait! ah sa poiskõsõsakõrmann'! v ah sa poiskõsõräbäk!
maitse maik maigu .maiku37, maidsõq .maitsõ maidsõt18, maits maidsu .maitsu37, mek|k' -i -ki37, ma|gu -o -ku27; -maitseline -maolinõ, -maonõ, -maogaq; magusamaitseline makõ­maolinõ; igal talul oma taar, igal taaril oma maitse egäl talol uma taar', egäl taaril esiq mekk'; tal on hea maitse täl om hää silm; lõpuks lisage toidule maitserohelist lõpus pankõq söögile supihainaq kah manoq; oma maitse järgi kujundatud kodu uma meele perrä kujondõt kodo
maitseaine maiguollus -(s)õ -t11, maigus* -(s)õ -t11, maigu.andja - -t3; lõhna- ja maitse­ained nuhkõq ja maigussõq; pune sobib hästi lihale maitseaineks vorstiruuh kõlbas häste liha pääle maitsõs
maitsekalt .häste, ilosahe, ilosalõ, hää .tund­misõgaq, hää .maitsõgaq; käib maitsekalt riides käü ilosahe rõivin
maitsekas hää - -d50, il|los -osa -osat4, kin|ä -ä -nä24, .uhkõ - -t3, hää .tundmisõgaq, hää .maitsõgaq; maitsekas ruumikujundus ­illos ruumisäädmine
maitselage .mao|du -du -tut1, .maoldaq
maitsestama .maiku v mekki .andma v .pandma, (süü:ki) hääs tegemä, (soolagaq) suu:lama sooladaq suu:la77; maitsestamata jogurt mekiandjaldaq jogurt'
maitsetaim supi|hain -haina -.haina30, .maitsõ|­hain -haina -.haina30, maigu|hain -haina -.haina30, maigu|kasv* -kasvo -.kasvo37
maitsetu .maitsõldaq, maiguldaq, .maoldaq, .mao|du -du -tut1; täiesti maitsetu toit tävveste maiguldaq süük'; maitsetu jutt maoldaq jutt; maitsetu mööbel ilõdu tarõkraam'
maitsi maad pite(h)n, maad müü:dä, .maildõ; kas tulete meritsi või maitsi? kas tulõtiq merd vai maad müüdä?
maitsma 1. .maitsma .maitsaq maidsa61, .mek'­mä mekkiq meki63, .maitsõma maidsõdaq .maitsõ77, kõrras .meksämä meksädäq .meksä30, maidsahta|ma -q -83; maitse, kas soola on parajalt? maidsaq, kas om paras suul?; 2. .maits­ma .maitsaq maidsa61, .mek'mä mekkiq meki63, .maitsõma maidsõdaq maitsõ77; maitsev meksä, hää maigugaq; see söök maitseb hästi taa süük' maits v maitsõs häste
maius mag'ahus v magjahus -õ -t9, .makjus -õ -t9; sool on loomadele maiuseks suul om eläjile magjahusõs
maiuspala = maiusroog rõõgõ|ruu:g -ruvva -ruu:ga32, .makjus -õ -t9
maiustama majaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, majasta|ma -q -83; jäi üksinda laua juurde ­maiustama jäi ütsindä lavva mano majas­kõllõ­ma; maiustada tahtma mag'ahõlõma
maiustus mag'ahus v magjahus -õ -t9, .makjus -õ -t9; himustab maiustusi himostas mag'ahuisi v aja mag'ahuisi (takan)
maja maja maja majja v maia28, tar|õ -õ -rõ24, elämi|ne -se -st5, elotus -õ -t9, el|o -o -lo26, hoonõq huu:nõ hoonõt18; oleks meilgi üks ma­jake mere ääres! olõssiq meilgiq üts' tarõkõnõ mere veeren!; koolimaja ­koolimaja, koolitarõ; popsimaja popsitarõ
majaelanik majali|nõ -sõ -st5; kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke palju ku latsõq kodo tulõvaq, sõ:s om majaliisi hulga
majahoidja maja.hoitja - -t3, kua|mii:s' -mehe -mii:st39
majakas tulõ|torn' -torni -.torni37, maiak majaga maiakat13; majakavaht tulõtornivaht'
majandama majanda|ma -q -83, talli|tama -taq -da82, ka(m)manda|ma -q -83, kõrralda|ma -q -83; parun elas linnas, mõisat majandas valitseja parron' elli liinan, mõisat kammand' valitsõja
majandus majandus -õ -t9
majanduskriis majandus|kriis' -kriisi -.kriisi37, rassõ aig, halv aig
majanduslik majapidämise-, kasuli|nõ -dsõ -st5, majandus-, majandusli|nõ -dsõ -st5; nende majanduslik olukord paranes näide majanduslinõ sais läts' parõmbas
majandusministeerium majandusminis­tee­ri|üm' -ümi -.ümmi38
majandusminister majandusm í nistri - -t1
majandusteadlane majandustii:dlä|ne -se -st5, majandustii:d(e).meistre* - -t3
majandusteadus majandustii:dü|s -(se) -(s)t10, majandus|tiieq* -tii:de -tiiet19
majaomanik majaumani|k -gu -kku38, .perre|­mii:s' -mehe -mii:st39, perna|(a)nõ -(a)sõ -ist8
majapidamine majapidämi|ne -se -st5, elä­mi|ne -se -st5, elotus -õ -t9, el|o -o -lo26
majatarbed m majapidämis|as'aq -.asjo -.asjo43, m maja|riistaq -.riisto -.riisto37
majavamm vamm' vammi .vammi37
majesteet maiõs|tii:t' -teedi -tii:ti37; tema majesteet timä maiõstiit', timä korgõavvulinõ
majesteetlik .uhkõ - -t3, .korgõ - -t3, .korgõ­avvuli|nõ -dsõ -st5; majesteetlikud mäed ­ uhkõq mäeq; astub majesteetlikul sammul lätt väega uhkõ sammugaq
majonees majo|nii:s' -neesi -nii:si37
major maior' v majjor' -i -it4
majoraan vorsti|ruu:h -roho -ruu:ht39, vorsti|­rohi -roho -.rohto44
majuline kodapooli|nõ -dsõ -st7, majali|nõ -sõ -st5
majutama elämä .pandma, pää.varjo .andma; külalised majutatakse hotelli küläliseq pandasõq võõrastõmajja elämä
makaron maka|ron' -roni -.ronni38, maka|ruu:n' -rooni -ruu:ni37, .tahta|kõrs'* -kõrrõ -kõrt49
makedoonlane m á kõduu:nla|nõ -sõ -st5, ma­kõ|duu:n' -dooni -duu:ni37
makett maket|t' -i -ti37, (tsibi)mu|tõl'* -dõli -dõlit4
makk mak|k' -i -ki37, nal' helü|lõks' -lõksi -.lõksi37
makrell ma|krõll' -krõlli -.krõlli37, .makrõl' -i -it4, 
.skumbria - -t3
maks ( maksa ) mass massa .massa30; sõime maksakastet seimiq massasuusti; maksa­pasteet massapastiit' v massakama
maks ( maksu ) mass massu .massu37; palgast võetakse maksud maha palgast võedasõq massuq maaha
maksakaan massaluti|k -ga -kat13, m ludõh|õq -idõ -it16, m ludõm|aq -idõ -it16
makse .masmi|nõ -sõ -st5, massang'† -i -it13
maksejõuetu rahaldaq, .vae|nõ -sõ -st7, massuvõimuldaq, võim otsa(h)n, jovva-iq .massaq; firma on maksujõuetu firmal olõ-õi massuvõimu
maksimaal- = maksimaalne kõ:gõ-, täüs-; maksimaalne kiirus täüskibõhus, täüsvunk'; saavutas mak­simaalse kiiruse sai tävve kibõhusõ v huu kätte; maksimaalne suurus täüsmõõ:t; maksimaalne tasu kõ:ik' raha; nõuab maksi­maalset tähelepanu taht täüt tähelepandmist; karistus määrati maksimaalmääras karistust anti tävve ravvagaq; maksimaalne punktide arv m tävveq punktiq
maksimum ülemäne piir', kõ:gõ suurõmb; vanemapalga maksimum vanõmbapalga ülemäne piir'
maksma .masma .massaq massa61, tas|oma -soq -o57; ehitusmeestele makstakse hästi ehitüsmehile massõtas häste; paljas ­lubadus ei maksa midagi pal'as lubaminõ massa-iq midägiq; maksev jo(vv)un, masva; ilma all­kirjata dokument pole maksev ilma all­kiräldäq papõr' massa-iq midägiq; ihkab kätte maksta himostas kätte tassoq; see läheb küll kalliks maksma taa lätt külh kallis; töötajatele makstav tasu tüüliisile massõtav taso; kas maksab minna? kas tasos minnäq?; kätte maksma (kätte) tasoma, tasa tegemä; küll ma sulle kätte maksan külh ma sullõ tasa tii
maksuline massuli|nõ -dsõ -st5, massu ii:st; Petseri tee muudeti maksuliseks Petseri tiile panti mass pääle
maksumaksja massu.masja - -t3
maksumus hind hinna .hinda30, .masmamine|k' -gi -kit13; mis on selle masina maksumus? miä taa massin mass?
maksustama massu ala(q) .pandma, .massu pääle .pandma; maksustatav tulu massu alaq minejä v massualonõ tulo
maksuvaba massust prii, massuva|ba -ba -pa28
maksvus jo(vv)u(h)n|olõk' -olõgi -olõkit13, .masmi|nõ -sõ -st5; tsaariaegne raha kaotas maksvuse tsaariaignõ raha massa-iq inämb; on maksvusetu ei massaq, olõ-iq jo(vv)un
makulatuur vana|papõr' -.paprõ -papõrd22
malakas malk malga .malka30, voosi|k -gu -kut13, saivas .saiba saivast23
malbe tasali|k -gu -kku38, tasa|nõ -dsõ -st7, (talvõilma kotsilõ) lep|eq -pe -et18; malbe tüdruk tasalik tütrik; malbe nägu mahhe nägo
maldama lä|be(he)mä -peq v -bedäq -pe v -behe88, .kärs'mä .kärsiq kärsi63, .tald|ma .taldaq talda61, .kõhtama† kõhadaq .kõhta77; ma ei mallanud enam oodata maq es taldaq v es läpeq inämb uutaq; kes siis jaaniööl magada maldab! kiä sõ:s jaaniüüse läpe maadaq!; kas sa ei malda tundigi oodata? kas sa kõhta ei ütte tunnigiq uutaq?
male malõ - -t2; maleturniiri peetakse juba kümnendat korda malõvõistlust peetäs joba kümnendät kõrda
malend = malenupp malõ|pulk -pulga
-.pulka31, malõnup|p' -i -pi37, malõnup|p -u -pu37; malendid on ettur, vanker, ratsu, oda, lipp ja kuningas malõpulgaq ommaq pupsik, kahhur', hopõn', oda, lipp ja kuning
maletaja malõ.mäng'jä - -t3
maletama malõt .mäng'mä
malev malv'† malvi .malvi37, mal|lõv' -õvi v -õva -õvit v -õvat4; kutsusin sõjaväe langetama, maleva maha raiuma rahvalaul kutsi sõ:a sõõ:rumahe, malvi maaha ragomahe; suviti töötavad taas õpilasmalevad opilasmalõvaq tegeväq jälq suvõl tüüd
malk malk malga .malka30, nübli|k -gu -kut13, tüpä|k -gu -kut13, kebetsk -i v -a -it v -at13, hassa|k -gu -kut13, ruu:sk roosa ruu:ska32; (katu­sele) malku panema malgutama; harimalk haripuu, har'apuu, m kikkahar'aq; kuhjamalk väänüs, vöörüs; malka anda malka andaq v ruuska tetäq; ma võtan sulle malga ma võta sullõ kebetska
mall 1. mall' malli .malli37; matemaatika­tunnis läks tarvis sirklit ja malli matõmaatiga­tunnin oll' vaia tsirklit ja malli; 2. näüdüs -(s)e -t11, mu|tõl' -dõli -dõlit4, muu:d moodu muu:du37; levivad võõra malli järgi pandud nimed mano tulõ võõ:ra moodu perrä pantuid nimmi
malm tsi|kun' -guni -gunit4, tsu|kun' -guna
-gunat4, malm' malmi .malmi37; malmist tsiguninõ; malmpada tsikun'
malts mäldsäs .mältsä mäldsäst15, meldsäs .melt­sä meldsäst15, mälts mäldsä .mältsä30, malts maldsa .maltsa30; porgandipeenar on maltsa kasvanud põrk'napinnär' om mältsä täüs kasunuq
maltspuit malts maldsa .maltsa30, maltspuu - -d50
mamma mamma - -t2, im|ä -ä -mä24, ­maama - -t2, ääde - -t2; ega lapsed kõiki asju ­papadele-mammadele räägi egaq latsõq kõ:iki asjo essile-immile ei kõ:nõlõq
mammut mamu|t' -di -tit13
manama 1. sõ:n|oma -noq -o57, sõ:no|tama -taq -da82, .sorp'ma .sorpiq sorbi63, .vanma .vanduq vannu64; nõid mananud tõved vaenlastele nõid sõ:nonuq tõvõq vainlaisilõ; manab rasket elu vann(us) rassõt ello; 2. mii:lde herätämä; vana kirstu tuttavad lõhnad manavad esile kaugeid mälestusi vana kirstu tutvaq hõ:nguq herätäseq ammuskiidsi mälehtüisi; manas näole ametliku ilme tekk' v vidi ammõt'ligu näo päähä
manatark maana|tark -targa -.tarka30
mandariin kasvot manda|riin' -riini -.riini37, manda|­rin' -rini -.rinni38
mandel .mandli - -t1
mandriline (sise).maali|nõ -dsõ -st5
manduma .alla .käümä, kehväs .jäämä, (kotusõ kotsilõ) .puustu|ma -daq -80; omaaegne võimas kultuur hakkas manduma umaaig­nõ väkev kultuur' nakas' alla käümä; man­dunud lihased kehväsjäänüq v närvetänüq liha(ssõ)q; mandunud tiivad armõduq siivaq
maneer muu:d moodu muu:du37, kommõq .kombõ kommõt19; tal on väljakujunenud maneerid täl ommaq kimmäq mooduq man; peened maneerid piinüq kombõq
manguma .nuiama nuiadaq .nuia77, .juiama juiadaq .juia77, pääle .käümä, pääle ­ajama, igra|tama -taq -da82, ­mustõlda|ma -q -38, 
mustõrda|ma -q -38, nuru|tama -taq -da82; mustlane mangub ikka sinult head-paremat tsigan' iks igratas su käest hääd-parõmbat; mangub su juures seni, kuni pead talle andma mustõldas man seeniq, ku piät tälle andma; sa mangud siin kerjuste pool, mine mangu seal, kust midagi saada on! saq nurutat siin santõ man, mineq nurudaq sääl, kost midägiq saiaq om!; kas te jätate juba mangumise järele, muudkui aga manguvad! kas ti jätät umma juiamist, muguq juiasõq pääle!; manguja nuio
maniakaalne ull' ulli .ulli37, .haigõ - -t3, 
(.)ulli­muu:du, üle .mõistusõ; maniakaalne rahutus rabõlõmisull'us; maniakaalne ­puhtusearmastus puhtusõull'us
maniakk (täüs)ull' (-)ulli (-).ulli37, m á ni|akk' -aki -akki37
manifest kuulutami|nõ -sõ -st5, mani|fest' -festi -.festi37
maniküür (sõrmõ)küüdse.hellämi|ne* -se -st5, 
(sõrmõ)küüdse.värk'mi|ne* -se -st5, mani|­küü:r' -kööri -küü:ri38
manipuleerima ulli|tama -taq -da82, .mäng'mä .mängiq mängi63; poliitikud manipuleerivad rahvaga poliitigategijäq ullitasõq rahvagaq
manisk manesk' -i -it13, manisk' -i -it13, mannüsk' -i -it13, maneska - -t2
manitsema karista|ma -q -83, .süäme pääle .pandma, sõ:nno pääle lugõma; ma manitsesin teda, et ta edasi ei räägiks ma karisti tälle ärq, et tä edesi ei kõ:nõlõq; manitse teda tööd hästi tegema karistaq sa timäle v timmä, et tä tüü häste teesiq; ta sai tihti lohakuse pärast manitseda tä sai sakõstõ räpäküse peräst nuumiq
manitsus karistus -õ -t9
mannavaht mannavat|t -u -tu37, manna|krii:m' -kreemi -krii:mi37
mannekeen mannõ|kii:n' -keeni -kii:ni37, .rõiva­mannikõ|nõ -sõ -ist8, .rõivapup|p' -i -pi37
manner maisõmaa - -d50, suur'maa suurõmaa suurtmaad50, maa - -d50, mannõr' .mandri .mannõrd22; Euraasia on kõige suurem manner Euraasia om kõ:gõ suurõmb maisõmaa; mand-ri–Vormsi jäätee suurõmaa–Vormsi ijätii
mannerg kard karra .karda33, lä(n)ni|k -gu -kut13, mannõrg -u v -a -ut v -at13; tõi naabritelt mannerguga piima tõi naabridõ käest karragaq piimä; kilumannerg kilupang'
mannetu to|s'o -s'o -ss'o26, tos'o|nõ -dsõ -st7, armõ|du -du -tut1, kehväke|ne -se -ist8, hädä­li|ne -dse -st5, hädä­|ne -dse -st7, mallõ|du -du -tut1; mannetu mehike tos'onõ v kehvä mehekene; tegi veel ühe mannetu katse tekk' viil üte hädälidse proovi
mansard .ärkli|kõrd -kõrra -.kõrda30; mansardkorrusega häärber ärklikõrragaq härbän'; mansardkatus murrõt katus
mansetinööp .käü(s)se ilonöps', tulhvi|nöps' -nöpsi -.nöpsi37
mansett tulhv' tulhvi .tulhvi37
mantel .mäntli - -t1, pali|t -du -tut13, .pal'to - -t1
manu mano(q)
manuaalne käsi-, käsilde; manuaalne teraa­pia, manuaalteraapia tasominõ
manukas manoli|nõ* -sõ -st7, tunnis|mii:s' -mehe -mii:st39
manuline vii:r'pooli|nõ -dsõ -st7
manus mano(q)pannus -(s)õ -t11, manus -(s)õ -t11
manuskript käsi|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v 
-.kirja43
manööver nüü:vri - -t1, nööverdüs -e -t9; sõja­väe manöövrid sõ:aväe nüüvriq
manööverdama nööverdä|mä -q -83
maohaavandtõbi m mao|haavaq -.haavo -.haavo30
maomahl mao|mahl -mahla -.mahla30, mao|­nõrõq -.nõrrõ -nõrõt18, mao|hapu* -.hapnõ -hapund17
mapp m kaasõq .kaasi .kaasi39, papka - -t2, map|p' -i -pi37
marakratt karm á ndsi|k -gu -kut13, .mardla|nõ -sõ -st5, .naaskli - -t1
maraton mara|ton' -toni -.tonni38
mardikas mardi|k -ga -kat13, siti|k -ga -kat13; kartulimardikas koloraado
mardipäev märdi|päiv -päävä -.päivä35, .märte|­päiv -päävä -.päivä35, .märtnä|päiv -päävä -.päivä35
mardisant märdi|sant' -sandi -.santi37, .märtnä|­sant' -sandi -.santi37
margapuu päs|sül' -ülä -ülät4, .pästli - -t1
margariin marga|riin' -riini -.riini37
margikoguja margi.korjaja - -t3, .markõ­.korjaja - -t3
marginaalne veerepääli|ne -dse -st7
mari ( mari ) marikõ|nõ -sõ -ist8, marila|nõ -sõ -st5, mari - -t2; mäe- ja niidumarid mäe- ja niidümarikõsõq; mäe- ja niidumari keel mäe- ja niidümari kiil'
mari ( marja ) mari mar'a .marja43, latsik mants' mandsi .mantsi37, mann'akõ|nõ -sõ -ist8; marjul mar'an; marjule marja; lähme marjule! läkeq marja!; marjult mar'ast; pihlakail on juba marjad küljes pihlaq ommaq joba mar'an; kala oli marja täis kala oll' marja täüs; kulus marjaks ära kullu mar'as ärq
marihuaana kan'õ|p' -bi -pit13, kane|p' -bi -pit13; ärge suitsetage marihuaanat! tõmmaku eiq kanepit!
marinaad mari|naat' -naadi -.naati37
marineerima m á ri|nii:r'mä -nii:riq -neeri63
marionett käänüs|pupp'* -pupi -puppi37
marjakobar mar'a|ts'auk -ts'auga -.ts'auka30, (mar'a)tsähäli|k -gu -kku38, (mar'a)tsärä|k -gu -kut13
marjakoht = marjamaa mar'asti|k -gu -kku38, maristi|k -gu -kku38, maristu - -t1
marjuline mar'ali|nõ -sõ -st5
mark ( marga ) mark marga .marka30
mark ( margi ) mark' margi .marki37, kirä|mark' -margi -.marki37
markantne .silmä.jääjä - -t3, .silmänakkaja - -t3; markantne näide väegaq hää näüdeq
markeering tähüstüs -e -t9
markeerima (ärq) .märk'mä .märkiq märgi63, tähüstä|mä -q -83
market suur'|puu:t' -poodi -puu:ti37, markõ|t' -di -tit13
marketing .müümi|ne -se -st5, müügitüü: - -d52, .müümisopp|us -(sõ) -(s)t10
marli .marli - -t1, marle - -t2, pinde - -t2
marmelaad marmõ|laat' -laadi -.laati37
marmor marmor' -i -it4, .kreeka kalk'kivi
marodöör (sõ:a)rüü:vli - -t1, rosponi|k -gu -kku38
marraskil .nilgval, .nilgõ(l), nilõnu|q - -t1, kriipsa|t -du -tut1; küünarnukil oli nahk marraskil künnär'pää päält oll' nahk ärq nilõnuq v nilgõ lännüq ; ühe marraskil koha pärast ei maksa veel kurta üte kriipsadu kotusõ peräst massa-iq viil kaivadaq
marraskile .nilgvalõ, .nilgõlõ
marrasknahk .nilgõ|nahk* -naha -.nahka33
marrastuma .nilgnõma nilõdaq .nilgnõ75, .nilgõma nilõdaq .nilgõ75
marsruut (minegi)tii: - -d51; kaldus mars­ruudilt kõrvale läts' tii päält võlssi v essü t­ii päält ärq
marss marss' marsi .marssi37
marssal .marss|al' -ali -.alli38; feldmarssal sõ:amarssal'
marssima .mar(s)s'ma .marssiq marsi63; marssija marsja
martsipan mardsi|pan' -pani -.panni38
maru ( maru ) mar|u -u -ru26, maru|tuul' -tuulõ -tuult35, mäs|ü -ü -sü26; tuul paisus maruks tuul' läts' marus; marus marun; marru marru; mees läks uudist kuuldes marru miis' läts' marru, ku uudist kuuld'; sellise maruga ei saa merele minna sääntse mäsügaq saa-iq mere pääle minnäq
maru ( maruda ) mar|u -u -ru26, .kistuma(l)daq v .umbõ v hirmudu v .hirmsa v .lõpmaldaq v otsaldaq v ilmadu väkev v hää; eile nägin üht marudat filmi eeläq näi ütte kistumaldaq vägevät v hääd filmi; maru vahva lugu! umbõ väkev lugu!
maruline maru|nõ -dsõ -st7; maruline aplaus marunõ kässiplaksutaminõ
marutaud mar|u -u -ru26, marutõ|bi -võ -põ25; mahalastud rebane oli marutaudis maaha last repän' oll' marun; koer jäi marutaudi pini läts' marru
marutõbine maru(h)n, maru|nõ -dsõ -st7; marutõbine rebane, kährik marun re­pän', kährik; marutõbine koer marupini; marutõbine hunt marususi
maruvihane ull'viha|nõ -dsõ -st7, tuliviha|nõ -dsõ -st7, .väega ärq pahanuq; sai maru­vihaseks läts' ullistõ süänd täüs; oli maru­vihane oll' väegaq halvastõ ärq pahanuq
masenduma kurvas .jäämä, .kurbu|ma -daq -80; ära tühisest asjast masendu! tekku-iq taast tühäst vällä!
masendus .haigõ mii:l', halõhus -õ -t9, süä­me|­vaiv -vaiva -.vaiva30, .kurbu|s -(sõ) -(s)t10
masin massin -a -at4; nõudepesumasin ­ ano­ma­mõsumassin; masinakirjutaja mas­sina­kirotaja
masindama massinast läbi .laskma; vilja või lina masindama villä vai linno pesmä
masinist massina|mii:s' -mehe -mii:st39, mas­si|­nist' -nisti -.nisti37
masinlik .sisseharinu|q - -t1, esiq.hindäst, á uto.maat|nõ -sõ -sõt6; masinlikud liigutused sisseharinuq liigutusõq
mask mask' maski .maski37, maskõ - -t2
maskeerima .kä|k'mä -kkiq -ki63, näko v .vällänägemist .muutma, (hinnäst .kin­kas­­kiq) tegemä tetäq tii:60; jahimees on end osavalt maskeerinud jahimiis' om hindä kava­­lahe ärq käk'nüq; lapsed maskeeriti maskiballiks loomadeks latsõq tettiq maski­pidos eläjis; tankid olid hästi maskeeritud tangiq olliq häste ärq tettüq
maskeeruma hinnäst .käk'mä, tõõsõs tege­mä; maskeerus mungaks tekk' hindä mungas
maskeraad maskipi|do -do -to26
maskott mas|kott' -koti -kotti37
maskuliinne mehe|ne -dse -st7, mehe muu:du, esä|ne -dse -st7
masohhism .hindä.kiusami|nõ -sõ -st5, .hindä.vaivami|nõ -sõ -st5, ala.hiitämislõ|bu -bu -pu26
masohhist .hindä.kiusaja - -t3, .hindä.vaivaja - -t3
mass 1. rasõhus -õ -t9, mass' massi .massi37, kaal kaalu .kaalu37; auto täismass ületas piiri auto kaal oll' üle; 2. .rahva|hulk -hulga -.hulka31, summ summa .summa31, mass' massi .massi37
massaaž tasomi|nõ -sõ -st5
masseerima tas|oma -soq -o57; masseeri mu selga! tasoq mu sälgä!
massipsühhoos hulgandõ v hulgasna ullisminek', kamba.ull'us -õ -t9, .kiinimine|k' -gi -kit13; hiljem see massipsühhoos vaibus ildampa taa kambaull'us läts' üle; massipsühhoosi tekitama inemiisile ull'ust päähä ajama
massöör (soonõ)tasoja - -t3
massiiv lahma|k -gu -kut13; kaks suurt soo­massiivi kats' suurt suulahmakut; mäemassiiv mäelahmak; metsamassiiv mõtsalahmak; põllumassiiv üten tükün nurm'
massiivne rassõ - -t14, jämme - -t14, jürre - t14, suur' suurõ suurt40; massiivsed raudväravad rassõq raudvärteq; massiivne tammepuust uks suur' rassõ tammõpuust uss'
massiline pall'o.viisi, hulgahna, hulgasna; massiline vastuhakk hulgasna vastanakkaminõ
mast 1. mast' masti .masti37; laevamast laiva­mast'; 2. mast' masti .masti37, liht' lihi .lihti36; see pole meie masti mees taa olõ-iq miiq lihti miis'; kaardimast mast'
mastaap mõõ:t mõõdu mõõ:tu37; kaart on joo­nistatud mastaabis 1 : 50 000 kaart' om joo­nistõt mõõdun 1 : 50 000; maailma mastaabis teadlane maailma mõõdun tiidüsmeistre
mastaapne suur' suurõ suurt40, suurõmõõduli|-nõ -dsõ -st5; mastaapne üritus suur' ette­võtminõ; ära mine mastaapseks! haargu-iq ilma üskä!
masturbatsioon .hindärahuldami|nõ -sõ -st5, kõnnõk (meesterahva kotsilõ) .peio.pesmi|ne -se -st5
masuurikas masuuri|k -gu v -ga -kut v -kat13, masuuri|k -gu v -ga -kut v -kat13, ma.suurni|k -gu v -kku38
matadoor pulli.tsuskaja - -t3, mõõga|mii:s' -mehe -mii:st39, mata|dor -dori -.dorri38
mateeria mateeriä - -t3, ainõq .ainõ ainõt18
matemaatik m á tõmaati|k -gu -kut13
matemaatika m á tõmaati|ga -ga -kat3
matemaatiline m á tõmaatili|nõ -dsõ -st5
materdama .mütmä müttäq mütä61, .rehk'mä .rehkiq rehi63, .kolk'ma .kolkiq kolgi63, .pesmä .pessäq pessä61; materdas mao surnuks rehke sivvu ärq; tema ideid hakati kohe materdama timä mõttit naati õkva maaha tegemä
materiaalne m á tõri.aal|nõ -sõ -st6, .ainõli|nõ -dsõ -st5; materiaalne maailm ainõlinõ ilm; materiaalne abi rahaabi, ainõlinõ abi
materialism m á tõria|lism' -lismi -.lismi37
materialist m á tõria|list' -listi -.listi37
materjal m á tõr|jaal' -jaali -.jaali37, matõr|jal' -jali -.jalli38, van nõvv v nõu nõvvu v nõvvo
(.)nõvvu v (.)nõvvo37; heliisolatsioonimaterjal helühoitja v helüpidäjä matõrjal'; kui ei olnud küllaldaselt materjali, siis tehti õhem katus ku es olõq tävvelist nõvvu, sis tetti ohemb katus
matk käük' käügi .käüki37, tret|t' -i -ti37, matk matka .matka31, .rändämi|ne -se -st5; käisime rabamatkal teimiq käügi samblõsuu pääle
matkaja .matkaja - -t3, matkali|nõ -sõ -st5, .rändäjä - -t3, .roitja - -t3
matkama matkal .käümä, rännü pääl käümä, .rändämä rännädäq .rändä77
matkima (kedägiq v midägiq) .perrä v taka(h)n
tegemä, .ahv'ma .ahviq ahvi63, .mäng'mä .mängiq mängi63; poisid matkisid hästi vanamoori poiskõsõq teiq vannamutti häste perrä
matma (.maaha) .matma mattaq mata61, maa .sisse .kaibma, .katma kattaq kata61, kinniq .katma; küll ma sind matan, ära karda! külq ma sinno mata, ärq peläku!; vanaema on juba maha maetud vanaimä om joba ärqkiq matõt; mattis varanduse õunaaeda maa sisse käkke varandusõ uibuaida maa sisse; kuhi maeti kinni kuhi katõti kinniq; mata söed tuha alla! tõ:mbaq hüdsile tuhk pääle!; lumi matab puud enda alla puuq jääseq lumõ alaq; tuisk on jäljed matnud ­tuisk om jäleq ärq matnuq; ta on majja kõvasti raha matnud tä om majja kõvva rahha sisse pandnuq; hinge matma hõ:ngust kinniq võtma; mul matab hinge mul matt rinnaq kinniq
matriarhaat .naisivalitsus -õ -t9, imä|võim -võimu -.võimu37, imä.õigu|s -(sõ) -(s)t10; ­ matriarhaalne imäperine
matroon im|ä -ä -mä24
mats ( matsi ) mats' matsi .matsi37, mühkä|ts' -dsi -tsit13, mühüs -(s)e -t11, mühä|k -gu -kut13
mats ( matsu ) mütähüs -e -t9, tümähüs -e -t9, mats matsu .matsu37, läük' läügi .läüki37, läü­gäh(t)üs -e -t9, plahv' plahvi .plahvi37, plõhv' plõhvi .plõhvi37; sai matsu, siis jäi vait sai läügü, sõ:s jäi vaiki; sai matsu vastu pead sai plõhvi vasta pääd; käis üks mats üts' tümähüs käve; mats! mats! kukkusid õunad puu otsast alla tümäki! tümäki! sattõq ubinaq uibu otsast alla
matsakas mädsäri|k -gu -kku38, täüt.värki, .hürske - -t3, (pall'o) tubli - -t2, (.häste) söö­nüq süü:nü söönüt v süü:nüt1; ta on terve elu matsakas olnud tä om terve elo sääne täütvärki olnuq
matsalka maldsa|k -gu -kut13, nuusti|k -gu -kut13, ma.ts'alka - -t3
matsatama mütsä(h)tä|mä -q -83, tümä(h)tä|­mä -q -83, madsahta|ma -q -83; kott matsatas vastu maad kott' madsaht' vasta maad; poiss matsatas kõhuli poiss' sattõ kõtulõ
matsatus madsahus -õ -t9, mütsähüs -e -t9, tümähüs -e -t9; kukkus matsatusega maha sattõ maaha niguq madsahti
matslik mühkätsi|ne -dse -st5, mühkä|ts' -dsi -tsit13
matsuma .müts|mä .mütsüq mütsü73, .tümpsmä .tümpsüq tümpsü64, .mats(k)ma .mats(k)uq madsu64; kelle jalg tatsub, selle suu matsub kelle jalg tsolks, tuu kiil' nilps'; vihad matsuvad vihaq ts'ops'vaq
matsumine .matskna - -t3, .mütsknä - -t3
matsutama matsu|tama -taq -da82; ta matsu­tas süües ebaviisakalt tä matsut' süümise aigo väegaq halvastõ
matš mats' matsi .matsi37, mäng mängo .mängo37, võigõlus -õ -t9
matt I 1. mat|t' -i -ti37, mõõ:t mõõdu mõõ:tu37; ühes matis on 2–6 toopi vilja ütte matti lätt 2–6 tuupi vilja ; 2. mat|t' -i -ti37, (olinõ) mast' masti .masti37, seto kiil' setänkä - -t2, sit'olka - -t2; õlg-, krohvimatt olg'-, krohvimatt'; 
 3. mat|t' -i -ti37; andis vastasele mati and' vastatsõlõ mati;
matt II mat|t' -i -ti37, .läükeldäq; sooviksin matte fotosid pallõsiq läükeldäq pääväpilte
mattuma mattu|ma -daq -80, ala(q) .jäämä; saabus öö ja kõik mattus pimedusse üü tull' ja egäl puul läts' pümmes; mattus töösse oll' ülepää tüü seen; sõnad mattusid lennukimürasse sõ:naq kattõq linnugi mürinä sisse ärq; jäljed mattusid lume alla jäleq jäiq lumõ alaq
matus m .puhtõq .puhtidõ .puhtit19, m puhti|dsõq -tsidõ -tsit13, matus -(s)õ -t11, m mati|dsõq -tsidõ -tsit13, m .matja|dsiq v .matja|dsõq -tsidõ -tsit13; varahommikul antakse matustel süüa kikka aigo andas puhtin süvväq; ­ matusekutse puhtõkiri, matidsõkutsõq
matuseline .puhtõli|nõ -sõ -st5, .kalmali|nõ† -sõ -st5, hulga kotsilõ .matja|rahvas -.rahva -rahvast22; matuselistele pakutakse surnuaial viina matjarahvalõ pakutas matusaian viina
matuserong .puhtõ|rong' -rongi -.rongi37, matu(s)sõ|rong' -rongi -.rongi37
matusetalitus m .puhtõq .puhtidõ .puhtit19, ärq.saatmi|nõ -sõ -st5, seto kiil' proovoda - -t3
mausoleum havva.kambri - -t1, matusõ.kamb­ri - -t1, luu.kambri - -t1, kuu:l(n)u|­hoonõq -huu:nõ -hoonõt18, mauso|lõum' -lõumi -.lõumi37
medal (avvu)rah|a -a -ha28, me|täl' -däli -dälit4, võidurah|a -a -ha28; medal oli rinnas raha oll' rõ:nnan
meditatsioon (süvä)mõtõlus -õ -t9, meeleharimi|nõ -sõ -st5
mediteerima mõtõlust tegemä, mõttõl|õma* mõtõldaq mõttõlõ85
meditsiin .haigõpraavitus -õ -t9, .tohtritii:düs -e -t9, medit|siin' -siini -.siini37; spordimedit­siin sporditohtõrdus
meditsiiniline meditsiini-; meditsiiniline läbivaatus tohtri kaeminõ
meditsiiniõde õdõ õõ: õtõ25, .haigõmajasõ:sa|r' -ra v -rõ -rd12; meditsiiniõdede streik õti streik'
meede abi|nõu -nõvvu -(.)nõvvu37; võeti meet­med tarvitusele pruugiti mitund sorti abinõvvõ v mitu nõvvu läts' käüki
meedia (trükü-, võrgu- vms ) aokirändüs -e -t9, meediä - -t3
meedik .tohtri - -t3, .haigõpraavitaja - -t3; parameedik abitohtõrdaja, kipõtohtri
meedium nägijä - -t3, vahendaja - -t3, .kuuldja - -t3
meekärg m vahaq vahho vahho28, hrl m vaha|­kõrv -kõrva -.kõrva30, hrl m mii:|kõrv -kõrva -.kõrva30; kärg' käre .kärge34; mii:|kärg' -käre -.kärge34
meel mii:l' meele mii:lt40; ta oli seda asja juba kaua meeles kandnud tä oll' tuud asja joba pikält märk'nüq; matkajate meelest maitses toit imehästi matkaliisi meelest oll' süük' väegaq hää; ei oska ma tema meele järgi olla mõista-iq ma tälle meele perrä ollaq; ära heida meelt! hiitku-iq miilt (pääst) är!; meelde tulema miilde tulõma, halgahtuma; mul ei tule kuidagi meelde mul ei halgahtuq eiq; meelde jätma miilde jätmä v pandma; meelde tuletama miilde tulõtama, halgahtama ; see oli meeldejääv sündmus tuu asi jäi miilde; meeldetuletus miildetulõtus
meelas himo|nõ -dsõ -st5, .himo(li)|nõ -dsõ -st7
meeldima mii:ldü|mä -däq -80, mii:ldümä mii:ldüdäq meelü79, mii:lt pite(h)n olõma, .sald'ma .salliq salli73, .sal'ma .salliq salli73; mulle see meeldib mullõ taa miildüs v meelüs v taa om mullõ miilt pite; mulle meeldis väga preestri jutlus ma väega sallõ papi lugõmist
meeldiv hää - -d50, .sündsä - -t3, meeleli|ne -dse -st5, meeleperi, mii:lt pite(h)n; ­ meeldiv inimene sündsä inemine; meeldiv raamat hää raamat; uudist oli meeldiv kuulda sõ:no­mit oll' hää kuuldaq; meeldivad toidud meeleperi v meelelidseq söögiq; meeldivate kohtumisteni hüvviniq kokkosaamiisiniq
meeldivalt .häste, .sündsähe, .sündsäle, .armsahe, .armsalõ, armustõ; väljas oli juba meeldivalt soe välän oll' joba peris hää lämmi; meeldivalt värske hää värski; ta käitub meeldivalt tä pidä hinnäst armsahe üllen
meeleavaldus meele .vällä.näütämine, meele­avaldami|nõ -sõ -st5; põllumehed läksid meeleavaldusele põllumeheq lätsiq miilt avaldama
meelega .nimme, nimelt, meelegaq, .tahtsi; ta tegi seda meelega tä tekk' tuud nimme
meelehea mii:l'|hää - -d50, häämii:l' häämeele häädmii:lt40, käe.valgõ - -t3; tegi seda väikese meelehea eest võtt' tuu tegemise iist väikot miil'hääd v ilma es tiiq, väikot miil'hääd oll' vaia; teh­ke seda minu meeleheaks! tekeq tuud muq hääsmeeles!
meeleheide meele.hiitmi|ne -se -st5, ikulu|gu -u -ku27; terve pere oli meeleheites kõ:ik' pereq oll' miilt ärq hiitmän; meeleheidet tekitama ikma pandma
meelehärm murõq .murrõ murõt18, päähal|u -u -lu26, meelehal|u -u -lu26; poiss valmistas vanaemale palju meelehärmi poiskõnõ tekk' vanalõimäle pall'o murõt
meelekindel (meele)kimmäs (-).kimmä
(-)kim­mäst22, kimmäs meelele
meelekoht meelekotus -(s)õ -t11
meelelaad meele|muu:d -moodu -muu:du37, mii:l' meele mii:lt40; rahuliku meelelaadiga rahulidsõ meelegaq v meelemoodugaq
meelelahutus aoviidüs -(s)e -t11, aoviidäng -u -ut13; ainsaks meelelahutuseks oli neil kaardimäng näide ainukõnõ aoviidüs oll' kaartõ­mäng'mine; sportlik meelelahutus sport'lik aoviidüs
meeleldi hää meelegaq , hääl meelel, (­söögi kotsilõ) magusahe; tulen teiega meeledi kaasa ma tulõ tiiqkaq hää meelegaq üten; lehm sööb seda rohtu meeleldi lehm süü seod haina magusahe
meeleline meele|ne -dse -st7, himoli|nõ -dsõ -st5, kihäli|ne -dse -st5, iholi|nõ -dsõ -st5; meeleline nauding iholinõ v meelene mõ:no v lõbu
meelemärkus meele.mõistus -õ -t10, meele.märkü|s -(se) -(s)t10; haige tuli meele­­märkusele haigõ tull' meelemõistusõ manoq; meelemärkuseta meelemõistusõldaq v mee­leldäq; oli päev otsa meelemärkuseta mõista-as päiv otsa miilt
meelemürk hoima|ruu:h* -roho -ruu:ht39, narkooti|k -gu -kut13
meeleolu tu|jo -jo -jjo v -io26, to|jo -jo -jjo v -io26, tunnõq .tundõ tunnõt19; tal on alati heas meeleolus tä om alasi hään tujon; valitses minnalaskmise meeleolu as'al lasti minnäq, kiäkiq es hooliq; meeleolumuusika tujomuusiga*, ao­viidüsmuusiga; teose lüüriline meeleolu teossõ tundõlinõ tuun'
meeleolukas lustili|nõ -dsõ -st5, rõõ:msa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5
meelepaha meele|halv -halva -.halva30, halv|­mii:l' -meele -mii:lt40, pahanuq olõminõ; ei maksa oma meelepaha teiste peale välja valada massa-iq umma meelehalva tõisilõ kätte massaq; rääkis sellest suure meele­pahaga kõ:nõl' tuust väegaq pahanult
meelepete (meele)pe(t)tüs -e -t9; puhas meelepete! puhas meelepetüs!; kas keegi hüü­dis või oli see meelepete? kas kiäkiq hõigas' vai kuuli võlssi?; ma justkui nägin seal kedagi, kuid see oli vist meelepete niguq olõssiq kiäkiq sääl olnuq, a vas't mullõ õ:nnõ paistu; joodikutel esineb mitmesugu­seid meelepetteid joodiguq nägeväq ja kuuld­vaq mitmit asjo
meelepärane meele .perrä, meeleli|ne -dse -st5, meeleperäli|ne -dse -st5, mii:lt pite(h)n; meelepärane söök, värv, tegevus, ajaviide meele perrä süük', värv', tegemine, aoviidüs; meelepärane toit rõõgõruug; harva ­juhtub, et minia on ämmale meelepärane taad trehväs harva, et minnij om ämmäle meele perrä; sulane läks ära, kui söök ei olnud meelepärane sulanõ läts' ärq, ku süük' es olõq meeleline
meelespea 1. meele(h)npidämi|ne -se -st5, teedüs -(s)e -t11, vihk vihu .vihku37; õpila­se, reisija meelespea koolilatsõ, reis'jä tee­düs(täht'); 2. kasvot tsirgu|silm -silmä -.silmä35, meelüs|lill' -lilli -.lilli37, ärqunõhtamisõ|lill' -lilli -.lilli37
meeletu meeleldäq, meele|dü -dü -tüt1, .mõistusõ mant ärq; ta on nagu meeletu täl om niguq miil' pääst ärq
meeletult perätühe, armõtuhe, ilm.kistu­maldaq; süda hakkas meeletult kloppima süä nakas' armõtuhe pesmä; soos oli meele­tult jõhvikaid suu pääl oll' kurõmarjo perätühe
meeletus ull' tükk, .ull'us -õ -t9; tegi ühe meeletuse teise järel tekk' üte ulli tükü tõsõ perän
meelevald meele|vald -valla -.valda33, vol|i -i -li26, võim võimu .võimu37; talupojad olid mõisniku meelevallas talopojaq olliq mõisa­herrä meelevallan; puuleheke on tuule meele­vallas puulehekene om tuulõhelevälläq
meelevaldne meelevalla|nõ -dsõ -st7; meele­valdne otsus meelevallagaq tett otsus
me­elitama meelü|tämä -täq -dä82, meelüte|(l)lemä -lläq -(l)le86, makõ|tama -taq -da82, hää­li|tsemä -tsäq v -däq -dse90; meelitav mee­lü­täjä, meelütäv; meelitaja makõmeitra; küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanud külh tä makõt', a minno tä ärq es kõ:nõlõq
meelitus meelütämi|ne -se -st5, meelütüs -e -t9, .kitmi|ne -se -st5; ütles seda vaid meelituseks ütel' tuud õ:nnõ meelütämises
meelne mii:l'|ne -se -set6, meeli|ne -dse -st7
meelsasti hää meelegaq; meelsamini innembi, innembä; käib meelsasti teatris käü hää meelegaq tiatrin; meelsamini elaksin maal kui linnas innembi mä elässiq maal ku liinan
meelsus mii:l' meele mii:lt40; koguti andmeid rahva meelsuse kohta kor'ati teedüst tuu kotsilõ, midä rahvas arvas; mässumeelsus mässümiil', vastalinõ miil'
meeltesegadus pääst segi olõminõ; ­ tappis meeltesegaduses oma kaaslase segädse pää­gaq hukas' uma seldsilise ärq; mehed oleksid nagu meeltesegaduses olnud, jooksid muudkui edasi-tagasi meheq olõssiq niguq pääst segi lännüq, joosiq pääle edesi-tagasi
meeltmööda meele peri, meele .perrä, mii:lt pite(h)n, .tahtmisõ .perrä; ettepanek oli kõi­gile meeltmööda ettepanõk' oll' kõigilõ miilt piten; proovib mulle meeltmööda olla pruuv' mu tahtmisõ perrä ollaq
meene meelüs* -(s)e -t11, mälehtüsas'akõ|nõ -sõ -ist8; turistid ostavad meeneid tuuritajaq ostvaq meelüssit; ostsin selle endale meeneks osti taa hinele mälehtüses
meenuma mii:lde tulõma, halgah(t)u|ma -daq -84, halgahta|ma -q -83; poisile meenusid isa sõnad poiskõsõlõ tulliq esä sõ:naq miilde; onule meenus, et ta peab vara tõusma uno­lõ halgaht' miilde, et tä piät varra üles tulõma; peab meelde tuletama, kuidas see oli, nii äkki ei meenu piät meeliskellemä, kuis taa oll', äkki päähä sata eiq
meenutama mii:lde tulõtama, meeli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, märgü|tämä -täq -dä82, 
 märgo|tama -taq -da82, .perrä .märk'mä, mitmit kõrdo meeliske|(l)lemä v meelüs­ke|(l)lemä -lläq -(l)le86, meelis|.kits'­mä
 -.kitsiq -kitsi63; kui veidi meenutad, küll siis meelde tuleb ku tsipa märgotat, kül sis miilde tulõ; noorusaegu meenutav vanaema ­vanaimä, kiä meelüskeles noorõ iä asjo
meenutus mii:ldetulõ|k' -gi -kit13, mii:ldetulõ­mi|nõ -sõ -st5, halga(h)tus -õ -t9; vanaisa sõjameenutused paelusid poisse vanaesä sõ:ajutuq panniq poissõ kullõma
mees mii:s' mehe mii:st m umak mii:hi m päälek 
mehile39, meeste|rahvas -.rahva -rahvast22; õde läks joodikule mehele sõ:sar' läts' joodikulõ mehele; õde on mehel sõ:sar' om meheline; pilli- ja pullimees pilli- ja nal'amiis'; mul pole meest praegu kodus mul olõ-iq parlaq meesterahvast koton; ma pole siitkandi mehi maq olõ-iq siist nukast peri; ta olevat seal mingiks suureks meheks saanud timäst ollõv sääl määnegiq suur' nõ:na saanuq
meeskond mii:s'|kund -kunna -.kunda32; mees­konnaliige miis'kunnamiis' v -naanõ; laeva meeskond laivarahvas
meeskoor muus mii:hi|kuu:r' -koori -kuu:ri37
meessugu mii:s'su|gu -u -ku26; meessoost esä­ne ; kannab viha kogu meessoo peale om kõ:gõ miihi suu pääle ärq pahanuq; läti keeles leidub nais- ja meessoost sõnu läti keelen ommaq olõman nais- ja miis'suust sõ:naq
meesterahvas meeste|rahvas -.rahva ­-rahvast22, mii:s' mehe mii:st m umak mii:hi m päälek mehile39
meeter mii:tre - -t3, mii:tri - -t1, .metri - -t1
meetermõõdustik mii:tre|mõõ:t -mõõdu -mõõ:tu37
meetod me(e)tod' -i -it13, muu:d moodu muu:du37, 
viis' viie viit m päälek viijile49, (s)nitt' (s)niti (s)nitti37; mis meetodil see töö on tehtud?