maa maa- -d50maalmaal;maalemaalõ;mahamahaq, maaha, maalõ;maasmaan, maal;maastmaast, maalt;maad möödamaildõ;maast tulnud haigusmaahädä;kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisseku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse;haritav maanurḿ;
maa-ala maa- -d50, piiŕ|kund-kunna -.kunda32maa-ala detailplaneeringpiiŕkunna täpsä plaań;
maadlema .maadlõmamaadõldaq v .maeldaq .maadlõ78, .murdõlõmamurrõldaq .murdõlõ85, .väärdlemävääreldäq .väärdle78maadlen selle kiviga, aga ei saa teda maa seest kättemaadlõ taa kivigaq, a saa-ai timmä maa sisest kätte;
maadligi ligi maad
, .maadja|nõ v .maadja|s-dsõ -st5, .maadja|s- -t15, .maali|nõ-dsõ -st5oksad paindusid lume all maadligiossaq vaalduq lumõ all ligi maad;maadligi heinmaadjas hain;
maadlus sport .maadlus-õ -t9, .murdõlõmi|nõ-sõ -st5, murrõlus-õ -t9, .väärdlüs-e -t9vabamaadlusvabamaadlus;
maaelanik maainemi|ne-se -st5uues vabrikus saavad paljud maaelanikud töödvahtsõn vabrikun saavaq palľoq maainemiseq tüüd;
maailmakodanik ilmaeloni|k-gu -kku38, ilmainemi|ne-se -st5ta on maailmakodanik, kelle juured on Eestistä om ilmainemine, kiä om Eestist peri;
maailmakuulus ilma.kuulsa- -t3, üle ilma tunnõtjärgmisel kuul külastab Eestit maailmakuulus tsirkuseartisttulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõtekij;
maailmameister ilma.meistre- -t3maailmameister 100 m jooksus100 miitre joosu ilmameistre;
maailmasõda ilma|sõda-sõ̭a -sõta29, üle ilma tapõlusEsimene maailmasõdaEdimäne, ilmasõda;Teine maailmasõdaTõ̭nõ ilmasõda;sellest võib alata uus maailmasõdataast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq;Esimese maailmasõja ajalku śaks vinnegaq edimäne kõrd pusõľ;
maailmaturg (üle) ilma turgnafta hind maailmaturul tõuseb kogu aegnafta hind ilmaturu pääl kõ̭gõ nõsõs;
maailmavaade ilma.kaemi|nõ-sõ -st5, ilmanägemi|ne-se -st5milline on ta maailmavaade?määntse nuka alt tä ilma kaes?;
maak maaḱmaagi .maaki37soos leidus rauamaakisuun olľ rauda;
maandama 1. maa .sisse vi̬i̬mä
, .maanda|ma-q -83maandatud ja maandamata elektriseadmedmaandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq;2. (.auru) .vällä .laskma
, ärq .võtmasaunaskäimine maandab närvipingetsannankäümine võtt pingal v herevilläq olõgi ärq;
maanduma .maaha v .alla v pääle tulõma v .lindamalennuk maandus maja tahalinnuḱ tulľ tarõ taadõ maaha;tüütu kärbes maandus mitu korda lapse ninalekiusaja kärbläne linnaś mitu kõrda latsõ nõ̭na pääle;lõpuks ta maandus minu juureslõpus tulľ tä muq manoq;suusahüppaja maandus omil jalulsuusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle;
maapealne maapääli|ne-dse -st7, .ilmli|k-gu -kku38Capri saart on peetud maapealseks paradiisiksCapri saart om peet ka maapäälitses paradiisis;setu kuninga Peko maapealne asemik sootskaseto kuninga Peko maapääline asõmik sootśka;
maapind maa- -d50, (maa)kam|maŕ-ara -arat4õhutemperatuur maapinnallämmüs maa pääl;
madalal madala(h)npäike on juba madalalpäiv om jo madalan;madalamalalamban, alambal, alanpuul;Alatare on Mäetarest madalamalAlatarõ om Mäetarõst alanpuul v alamban;
made trepi|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vahet v -vaiht19, trepiedi|ne-dse -st7, trepialos-(s)õ -st11, trep|ṕ-i -pi37aida ees olid kogu esiseina pikkuselt mademedaida iin olľ terve edesaina pikkunõ trepṕ;
madin müllmüllü .müllü37, möllmöllü .möllü37, mölľmölli .mölli37, mäs|ü-ü -sü26, ma|tsin-dsina -dsinat4, .trantaľ-i -it4kas tõesti läheb jälle madinaks?kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?;
madistama .müllämämüllädäq .müllä77, .möllämämöllädäq .möllä77, .hullamahulladaq .hulla77, .mässämämässädäq .mässä77, madsista|ma-q -83, jaamõrda|ma-q -83, .trantalit lü̬ü̬märotid madistvad lae vahelvõhluq mülläseq lae vaihõl v lööväq trantalit;lapsed madistasid terve õhtulatsõq mässässiq terve õdagu;
madjakas malkmalga .malka30, tüpi|ts-dsä -tsät13, tüpä|k-ga v -gu -kat v -kut13, nuinuia .nuia31, saivas.saiba saivast23, kebetsk-i v -a -it v -at13, tõlvtõlva .tõlva30
magama maga(ha)ma.maadaq maka v magaha88, latsik tu|dima-tiq -di57, tu|ďoma-ťoq -ďo57, halv .tõhramatõhradaq .tõhra77magama minemamagalõ minemä;magab poole päevanitõhras poolõniq pääväniq;magajamagaja;magav lapsmagaja latś;väga hiline magamaminejaüükana;panin kogu oma raha magamauinudi kõ̭iḱ uma raha;
magamiskoht magah(t)us-õ -t9põõsa all olid metssea magamiskohadpuhma all olliq mõtstsia magahusõq;
mage 1. makõ- -t14, soolaldaqsupp on magesupṕ om soolaldaq v makõ;kapsad on magedad, ei ole soola pandudkapstaq ommaq riipnäq, olõ-iq suula pant;magedavõitumahelik, makõlik, maoldaq;supp on magedavõitu, tooge soola!supṕ om mahelik, toogõq suula!;magedavõitu naljadmaoldaq naľaq;2. kõnnõk ikävigävä igävät4, kehvkehvä .kehvä35mage naliotav v kehv nali;
magus makõ- -t14, ma|kus-gusa -gusat4, maǵahus-õ -t9, magjahusliiga magusullimakõ, makõmakus;šokolaad oli jäätisest magusamsokolaať olľ ijätüsest makõmb;magusavõitumakõlik;magusaks muutumaimah(t)uma;lapsena ei antud meile midagi magusatlatsõn es andaq meile sukugiq maǵahuisi;
maha .maaha
, mahaqkukkus mahasattõ maaha v mahaq;panime kartulid mahapannimiq kardoka mahaq;joob oma raha mahajuu uma raha mahaq;maha laskmamaaha laskma;vastuhakku maha surumavastanakkamist maaha surbma;maha jätmamaaha v perrä jätmä, ärq hiitmä;jooksis eest ära, jättis meid mahajuusḱ iist ärq, jätť meid sinnäqpaika;jättis suitsetamise mahajätť suidsutamisõ maaha;mahajäetud majatühi maja;lammas jättis pojad mahalammas hiiť pojaq ärq;maha jäämamaaha v perrä jäämä, eräldümä, erätümä;mahajäänud piirkondmaahajäänüq piiŕkund v kolk;temast jäid maha vaid mõned asjadtimäst jäiq perrä õ̭nnõ mõ̭nõq aśaq;jäime neist mahajäimiq näist maaha;Jüri ja Mari kuulutati kirikus mahaJüri ja Mari hõigadiq kerikun maaha v Jüri ja Mari nimeq põrotõdiq kerigulakkõ;
mahakuulutamine .hõikus-õ -t9, (.maaha).hõikami|nõ-sõ -st5laulatus peeti üks kuu pärast viimast mahakuulutamistlaulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust;
mahlane mahla|nõ-dsõ -st7, .mahla täüs
, hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35mahlakad ploomidmahladsõq ploomiq;noore looma liha on õrn ja mahlanenoorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm;mahlane huumorhää nali;
maht .suurus-õ -t9, ko|go-go -ko26, mahotus-õ -t9keedupotid mahuga viis liitritviieliitrilidseq paaq;see sõnaraamat on mahult eelmisest suuremseo sõ̭naraamat om suurõmb ku mineväne;
mahti: mahti saamaläbemä, aigo saama v aigo löüdmä;;
maias makjas.makja makjast22, ma|ḱas-kḱa -ḱast22, majasmakḱa v .makja majast23, .väs(t)li- -t1tihased on peki peale maiadtialasõq ommaq vägevä pääle makjaq;ära ole nii maias!ärq ajaguq maǵahust takan!;poiss on väga maias tüdrukute järelepoisś om väega väsli tütrikke pääle;
maik maikmaigu .maiku37, ma|gu-o -ku27, mek|ḱ-i -ki82, maitsmaidsu .maitsu37sel on päris hea maiktaal om peris hää magu;piimal oli vee maikpiimäl olľ vii maik man;lihal juba lõhn ja maik juureslihal joba hais ja maik man;poliitilise maiguga anekdoodidpoliitilidsõ maigugaq naľaq;sai näitemängu tegemisest maigu suhusai näütemängo tegemisest meki suuhtõ;
maine (maine) (hää) nim|i-e -me24, auavvu (.)avvu37, .kuulsus-õ -t9meie koolil on halb mainemiiq koolil olõ-iq hääd kuulsust;rahvusvahelise mainega teadlaneüle ilma nimegaq tiidläne v ilman tunnõt tiidläne;ei taha oma mainet rikkudaei tahaq umma nimme v kuulsust v avvu ärq tsurkiq;
maine (maise) .ilmli|k-gu -kku38, ilmali|k-gu -kku38, maapääli|ne-dse -st7maise kohtu said sa rahaga ära ostailmligu kohtu sait sa rahagaq ärq ostaq;mungad peavad loobuma maistest rõõmudestmungaq piät maapäälitsist rõõmõst vallalõ ütlemä;ta maised jäänused sängitati kodumaa muldatimä luuq-kundiq pantiq kodomaa mulda;
mainima .nimmamanimmadaq .nimma77, nimi|tämä-täq -dä82, ma(i)ni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, mani|tsama-tsaq v -daq -dsa90, tähendä|mä-q -83olen talle seda juba maininudma olõ tälle tuud joba nimitänüq;ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanudma tälle tuud nimssi, a tä om ärq unõhtanuq;
maipüha maipüh|ä-ä -hä24, m mai|pühiq-pühhi -pühhi24
mais maiśmaisi .maisi37, kuku|ruuś-ruusi -.ruusi37maisihelbedmaisihelbeq, surbut maiś;
maismaa maa- -d50, maisõmaa- -d50konn liigub vees ujudes, maismaal hüpateskunn ujos viin, hüppäs maa pääl;vee ja maismaa jaotus Maalvii ja (kuiva) maa jaotus Maa pääl;pääses maismaalepässi maisõmaa pääle;
mait maitmaida .maita30, räbä|k-gu -kut13, räbäkuli|nõ-(d)sõ -st5, sakõr|manń-manni -.manni37ah sa poisimait!ah sa poiskõsõsakõrmanń! v ah sa poiskõsõräbäk!;
maitse maikmaigu .maiku37, maidsõq.maitsõ maidsõt18, maitsmaidsu .maitsu37, mek|ḱ-i -ki37, ma|gu-o -ku27-maitseline-maolinõ, -maonõ, -maogaq;magusamaitselinemakõmaolinõ;igal talul oma taar, igal taaril oma maitseegäl talol uma taaŕ, egäl taaril esiq mekḱ;tal on hea maitsetäl om hää silm;lõpuks lisage toidule maitserohelistlõpus pankõq söögile supihainaq kah manoq;oma maitse järgi kujundatud koduuma meele perrä kujondõt kodo;
maitseaine maiguollus-(s)õ -t11, maigus*-(s)õ -t11, maigu.andja- -t3lõhna- ja maitseainednuhkõq ja maigussõq;pune sobib hästi lihale maitseaineksvorstiruuh kõlbas häste liha pääle maitsõs;
maksvus jo(vv)u(h)n|olõḱ-olõgi -olõkit13, .masmi|nõ-sõ -st5tsaariaegne raha kaotas maksvusetsaariaignõ raha massa-iq inämb;on maksvusetuei massaq, olõ-iq jo(vv)un;
maldama lä|be(he)mä-peq v -bedäq -pe v -behe88, .kärśmä.kärsiq kärsi63, .tald|ma.taldaq talda61, .kõhtama†kõhadaq .kõhta77ma ei mallanud enam oodatamaq es taldaq v es läpeq inämb uutaq;kes siis jaaniööl magada maldab!kiä sõ̭s jaaniüüse läpe maadaq!;kas sa ei malda tundigi oodata?kas sa kõhta ei ütte tunnigiq uutaq?;
male malõ- -t2maleturniiri peetakse juba kümnendat kordamalõvõistlust peetäs joba kümnendät kõrda;
malend = malenupp malõ|pulk-pulga -.pulka31, malõnup|ṕ-i -pi37, malõnup|p-u -pu37malendid on ettur, vanker, ratsu, oda, lipp ja kuningasmalõpulgaq ommaq pupsik, kahhuŕ, hopõń, oda, lipp ja kuning;
malev malv́†malvi .malvi37, mal|lõv́-õvi v -õva -õvit v -õvat4kutsusin sõjaväe langetama, maleva maha raiumarahvalaul kutsi sõ̭a sõ̭õ̭rumahe, malvi maaha ragomahe;suviti töötavad taas õpilasmalevadopilasmalõvaq tegeväq jälq suvõl tüüd;
malk malkmalga .malka30, nübli|k-gu -kut13, tüpä|k-gu -kut13, kebetsk-i v -a -it v -at13, hassa|k-gu -kut13, ru̬u̬skroosa ru̬u̬ska32(katusele) malku panemamalgutama;harimalkharipuu, haŕapuu;harimalkm kikkahaŕaq;kuhjamalkväänüs, vöörüs;malka andamalka andaq v ruuska tetäq;ma võtan sulle malgama võta sullõ kebetska;
mall 1. malľmalli .malli37matemaatikatunnis läks tarvis sirklit ja mallimatõmaatigatunnin olľ vaia tsirklit ja malli;2. näüdüs-(s)e -t11, mu|tõľ-dõli -dõlit4, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37levivad võõra malli järgi pandud nimedmano tulõ võ̭õ̭ra moodu perrä pantuid nimmi;
manguma .nuiamanuiadaq .nuia77, .juiamajuiadaq .juia77, pääle .käümä
, pääle ajama
, igra|tama-taq -da82, mustõlda|ma-q -38, mustõrda|ma-q -38, nuru|tama-taq -da82mustlane mangub ikka sinult head-paremattsigań iks igratas su käest hääd-parõmbat;mangub su juures seni, kuni pead talle andmamustõldas man seeniq, ku piät tälle andma;sa mangud siin kerjuste pool, mine mangu seal, kust midagi saada on!saq nurutat siin santõ man, mineq nurudaq sääl, kost midägiq saiaq om!;kas te jätate juba mangumise järele, muudkui aga manguvad!kas ti jätät umma juiamist, muguq juiasõq pääle!;mangujanuio;
manitsema karista|ma-q -83, .süäme pääle .pandma
, sõ̭nno pääle lugõmama manitsesin teda, et ta edasi ei räägiksma karisti tälle ärq, et tä edesi ei kõ̭nõlõq;manitse teda tööd hästi tegemakaristaq sa timäle v timmä, et tä tüü häste teesiq;ta sai tihti lohakuse pärast manitsedatä sai sakõstõ räpäküse peräst nuumiq;
manner maisõmaa- -d50, suuŕmaasuurõmaa suurtmaad50, maa- -d50, mannõŕ.mandri .mannõrd22Euraasia on kõige suurem mannerEuraasia om kõ̭gõ suurõmb maisõmaa;mandri–Vormsi jääteesuurõmaa–Vormsi ijätii;
mannerg kardkarra .karda33, lä(n)ni|k-gu -kut13, mannõrg-u v -a -ut v -at13tõi naabritelt mannerguga piimatõi naabridõ käest karragaq piimä;kilumannergkilupanǵ;
mannetu to|śo-śo -sśo26, tośo|nõ-dsõ -st7, armõ|du-du -tut1, kehväke|ne-se -ist8, hädäli|ne-dse -st5, hädä|ne-dse -st7, mallõ|du-du -tut1mannetu mehiketośonõ v kehvä mehekene;tegi veel ühe mannetu katsetekḱ viil üte hädälidse proovi;
maru (maru) mar|u-u -ru26, maru|tuuľ-tuulõ -tuult35, mäs|ü-ü -sü26tuul paisus marukstuuľ lätś marus;marusmarun;marrumarru;mees läks uudist kuuldes marrumiiś lätś marru, ku uudist kuulď;sellise maruga ei saa merele minnasääntse mäsügaq saa-iq mere pääle minnäq;
maru (maruda) mar|u-u -ru26, .kistuma(l)daq v .umbõ v hirmudu v .hirmsa v .lõpmaldaq v otsaldaq v ilmadu väkev v hääeile nägin üht marudat filmieeläq näi ütte kistumaldaq vägevät v hääd filmi;maru vahva lugu!umbõ väkev lugu!;
materjal mátõr|jaaľ-jaali -.jaali37, matõr|jaľ-jali -.jalli38, van nõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37heliisolatsioonimaterjalhelühoitja v helüpidäjä matõrjaľ;kui ei olnud küllaldaselt materjali, siis tehti õhem katusku es olõq tävvelist nõvvu, sis tetti ohemb katus;
matkima (kedägiq v midägiq) .perrä v taka(h)n tegemä
, .ahv́ma.ahviq ahvi63, .mänǵmä.mängiq mängi63poisid matkisid hästi vanamooripoiskõsõq teiq vannamutti häste perrä;
matma (.maaha) .matmamattaq mata61, maa .sisse .kaibma
, .katmakattaq kata61, kinniq .katmaküll ma sind matan, ära karda!külq ma sinno mata, ärq peläku!;vanaema on juba maha maetudvanaimä om joba ärqkiq matõt;mattis varanduse õunaaeda maa sissekäkke varandusõ uibuaida maa sisse;kuhi maeti kinnikuhi katõti kinniq;mata söed tuha alla!tõ̭mbaq hüdsile tuhk pääle!;lumi matab puud enda allapuuq jääseq lumõ alaq;tuisk on jäljed matnudtuisk om jäleq ärq matnuq;ta on majja kõvasti raha matnudtä om majja kõvva rahha sisse pandnuq;hinge matmahõ̭ngust kinniq võtma;mul matab hingemul matt rinnaq kinniq;
mats (matsu) mütähüs-e -t9, tümähüs-e -t9, matsmatsu .matsu37, läüḱläügi .läüki37, läügäh(t)üs-e -t9, plahv́plahvi .plahvi37, plõhv́plõhvi .plõhvi37sai matsu, siis jäi vaitsai läügü, sõ̭s jäi vaiki;sai matsu vastu peadsai plõhvi vasta pääd;käis üks matsütś tümähüs käve;mats! mats! kukkusid õunad puu otsast allatümäki! tümäki! sattõq ubinaq uibu otsast alla;
matsakas mädsäri|k-gu -kku38, täüt.värki
, .hürske- -t3, (palľo) tubli- -t2, (.häste) söönüqsü̬ü̬nü söönüt v sü̬ü̬nüt1ta on terve elu matsakas olnudtä om terve elo sääne täütvärki olnuq;
meel mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40ta oli seda asja juba kaua meeles kandnudtä olľ tuud asja joba pikält märḱnüq;matkajate meelest maitses toit imehästimatkaliisi meelest olľ süüḱ väegaq hää;ei oska ma tema meele järgi ollamõista-iq ma tälle meele perrä ollaq;ära heida meelt!hiitku-iq miilt (pääst) är!;meelde tulemamiilde tulõma, halgahtuma;mul ei tule kuidagi meeldemul ei halgahtuq eiq;meelde jätmamiilde jätmä v pandma;meelde tuletamamiilde tulõtama, halgahtama;see oli meeldejääv sündmustuu asi jäi miilde;meeldetuletusmiildetulõtus;
meelega .nimme
, nimelt
, meelegaq
, .tahtsita tegi seda meelegatä tekḱ tuud nimme;
meelehea mi̬i̬ľ|hää- -d50, häämi̬i̬ľhäämeele häädmi̬i̬lt40, käe.valgõ- -t3tegi seda väikese meelehea eestvõtť tuu tegemise iist väikot miiľhääd v ilma es tiiq, väikot miiľhääd olľ vaia;tehke seda minu meeleheaks!tekeq tuud muq hääsmeeles!;
meeleheide meele.hiitmi|ne-se -st5, ikulu|gu-u -ku27terve pere oli meeleheiteskõ̭iḱ pereq olľ miilt ärq hiitmän;meeleheidet tekitamaikma pandma;
meeleline meele|ne-dse -st7, himoli|nõ-dsõ -st5, kihäli|ne-dse -st5, iholi|nõ-dsõ -st5meeleline naudingiholinõ v meelene mõ̭no v lõbu;
meelemärkus meele.mõistus-õ -t10, meele.märkü|s-(se) -(s)t10haige tuli meelemärkuselehaigõ tulľ meelemõistusõ manoq;meelemärkusetameelemõistusõldaq v meeleldäq;oli päev otsa meelemärkusetamõista-as päiv otsa miilt;
meeleolu tu|jo-jo -jjo v -io26, to|jo-jo -jjo v -io26, tunnõq.tundõ tunnõt19tal on alati heas meeleolustä om alasi hään tujon;valitses minnalaskmise meeleoluaśal lasti minnäq, kiäkiq es hooliq;meeleolumuusikatujomuusiga, aoviidüsmuusiga;teose lüüriline meeleoluteossõ tundõlinõ tuuń;
meelepaha meele|halv-halva -.halva30, halv|mi̬i̬ľ-meele -mi̬i̬lt40, pahanuq olõminõei maksa oma meelepaha teiste peale välja valadamassa-iq umma meelehalva tõisilõ kätte massaq;rääkis sellest suure meelepahagakõ̭nõľ tuust väegaq pahanult;
meelepete (meele)pe(t)tüs-e -t9puhas meelepete!puhas meelepetüs!;kas keegi hüüdis või oli see meelepete?kas kiäkiq hõigaś vai kuuli võlssi?;ma justkui nägin seal kedagi, kuid see oli vist meelepeteniguq olõssiq kiäkiq sääl olnuq, a vaśt mullõ õ̭nnõ paistu;joodikutel esineb mitmesuguseid meelepetteidjoodiguq nägeväq ja kuuldvaq mitmit asjo;
meelepärane meele .perrä
, meeleli|ne-dse -st5, meeleperäli|ne-dse -st5, mi̬i̬lt pite(h)nmeelepärane söök, värv, tegevus, ajaviidemeele perrä süüḱ, värv́, tegemine, aoviidüs;meelepärane toitrõõgõruug;harva juhtub, et minia on ämmale meelepäranetaad trehväs harva, et minnij om ämmäle meele perrä;sulane läks ära, kui söök ei olnud meelepäranesulanõ lätś ärq, ku süüḱ es olõq meeleline;
meelestama: minu suhtes oli ta sõbralikult meelestatudmuq vasta olľ tä sõbranõ;;
meeletu meeleldäq
, meele|dü-dü -tüt1, .mõistusõ mant ärqta on nagu meeletutäl om niguq miiľ pääst ärq;
meeletult perätühe
, armõtuhe
, ilm.kistumaldaqsüda hakkas meeletult kloppimasüä nakaś armõtuhe pesmä;soos oli meeletult jõhvikaidsuu pääl olľ kurõmarjo perätühe;
meeletus ulľ tükk
, .ulľus-õ -t9tegi ühe meeletuse teise järeltekḱ üte ulli tükü tõsõ perän;
meelevald meele|vald-valla -.valda33, vol|i-i -li26, võimvõimu .võimu37puuleheke on tuule meelevallaspuulehekene om tuulõhelevälläq;talupojad olid mõisniku meelevallastalopojaq olliq mõisaherrä meelevallan;
meelevaldne meelevalla|nõ-dsõ -st7meelevaldne otsusmeelevallagaq tett otsus;
meelitama meelü|tämä-täq -dä82, meelüte|(l)lemä-lläq -(l)le86, makõ|tama-taq -da82, hääli|tsemä-tsäq v -däq -dse90meelitavmeelütäjä, meelütäv;meelitajamakõmeitra;küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanudkülh tä makõť, a minno tä ärq es kõ̭nõlõq;
meelitus meelütämi|ne-se -st5, meelütüs-e -t9, .kitmi|ne-se -st5ütles seda vaid meelituseksüteľ tuud õ̭nnõ meelütämises;
meelsasti hää meelegaqmeelsaminiinnembi, innembä;käib meelsasti teatriskäü hää meelegaq tiatrin;meelsamini elaksin maal kui linnasinnembi mä elässiq maal ku liinan;
meelsus mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40koguti andmeid rahva meelsuse kohtakoŕati teedüst tuu kotsilõ, midä rahvas arvas;mässumeelsusmässümiiľ v vastalinõ miiľ;
meeltesegadus pääst segi olõminõtappis meeltesegaduses oma kaaslasesegädse päägaq hukaś uma seldsilise ärq;mehed oleksid nagu meeltesegaduses olnud, jooksid muudkui edasi-tagasimeheq olõssiq niguq pääst segi lännüq, joosiq pääle edesi-tagasi;
meeltmööda meele peri
, meele .perrä
, mi̬i̬lt pite(h)n
, .tahtmisõ .perräettepanek oli kõigile meeltmöödaettepanõḱ olľ kõigilõ miilt piten;proovib mulle meeltmööda ollapruuv́ mu tahtmisõ perrä ollaq;
meene meelüs*-(s)e -t11, mälehtüsaśakõ|nõ-sõ -ist8turistid ostavad meeneidtuuritajaq ostvaq meelüssit;ostsin selle endale meeneksosti taa hinele mälehtüses;
meenuma mi̬i̬lde tulõma
, halgah(t)u|ma-daq -84, halgahta|ma-q -83poisile meenusid isa sõnadpoiskõsõlõ tulliq esä sõ̭naq miilde;onule meenus, et ta peab vara tõusmaunolõ halgahť miilde, et tä piät varra üles tulõma;peab meelde tuletama, kuidas see oli, nii äkki ei meenupiät meeliskellemä, kuis taa olľ, äkki päähä sata eiq;
meenutama mi̬i̬lde tulõtama
, meeli|tsemä-tsäq v -däq -dse90, märgü|tämä-täq -dä82, märgo|tama-taq -da82, .perrä .märḱmä
, mitmit kõrdo meeliske|(l)lemä-lläq -(l)le86, meelis|.kitśmä-.kitsiq -kitsi63kui veidi meenutad, küll siis meelde tulebku tsipa märgotat, kül sis miilde tulõ;noorusaegu meenutav vanaemavanaimä, kiä meelüskeles noorõ iä asjo;
mees mi̬i̬śmehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39, meeste|rahvas-.rahva -rahvast22õde läks joodikule mehelesõ̭saŕ lätś joodikulõ mehele;õde on mehelsõ̭saŕ om meheline;pilli- ja pullimeespilli- ja naľamiiś;mul pole meest praegu kodusmul olõ-iq parlaq meesterahvast koton;ma pole siitkandi mehimaq olõ-iq siist nukast peri;ta olevat seal mingiks suureks meheks saanudtimäst ollõv sääl määnegiq suuŕ nõ̭na saanuq;
meeskond mi̬i̬ś|kund-kunna -.kunda32meeskonnaliigemiiśkunnamiiś v -naanõ;laeva meeskondlaivarahvas;
meessugu mi̬i̬śsu|gu-u -ku26meessoostesäne;kannab viha kogu meessoo pealeom kõ̭gõ miihi suu pääle ärq pahanuq;läti keeles leidub nais- ja meessoost sõnuläti keelen ommaq olõman nais- ja miiśsuust sõ̭naq;
meesterahvas meeste|rahvas-.rahva -rahvast22, mi̬i̬śmehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39
meetod me(e)toď-i -it13, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37, viiśviie viit 49 m päälek viijile, (s)nitť(s)niti (s)nitti37mis meetodil see töö on tehtud?mändse moodu perrä taa tüü om tett?;ravimeetodpraavitamis- v tohtõrdamisviiś;
mehelik mehe mu̬u̬dunooruk püüdis olla hästi meheliknuuŕmiiś pruuv́sõ ollaq väega mehe muudu;mehelik jõudmehejoud;isa oli mehelik meesesä olľ iks mehe muudu miiś;
mehine mehe|ne-dse -st7, mehe mu̬u̬dutunnustati noore poisi mehist käitumistkiteti noorõ poisi mehest olõmist;sõime mehiseltseimiq mehe muudu v meheste;
mehistuma (täüs)mehes .saamasõjaajal mehistuti kiirestisõ̭a aol saadi varra mehes;
meisterdama meisterdä|mä-q -83, timmerdä|mä-q -83, tsäpändä|mä-q -83poiss ei viitsi õppida, aga meisterdada talle meeldibpoiskõnõ viisi-iq oppiq, a timmerdäq miildüs;
meisterlik .meistre-
, hü(v)ähü(v)ä hüvvä24, hää- -d50ta on omal alal meisterliktä om uma ala meistre;meisterlik löökmeistrelüüḱ;
meistrivõistlused m .meistre.võist|lusõq-.luisi -.luisi9, .meistrevõigõ|lusõq*-.luisi -.luisi9
mekkima .meḱmämekkiq meki63, .meksämämeksädäq .meksä30, .maitsma.maitsaq maidsa61, .maitsõmamaidsõdaq maitsõ77, maidsahta|ma-q -83meki, kas on liiga mage?meksäq, kas om palľo makõ?;poiss mekib kookipoisś maits kuuki;kuidas kook mekkis?kuis kuuḱ maigulõ olľ?;
mentaliteet .õigõspidämi|ne-se -st5, vaimvaimo .vaimo37, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37, mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40tarbimismentaliteetpruuḱmismuud;meeste mentaliteet on kord juba sellinemehile iks jo paistusõq naaq aśaq nii;seal on kord juba selline mentaliteetsääl om kõrd joba sääne vaim seen;väikelinna mentaliteetväiko liina vaim;ta on omandanud linnamehe mentaliteeditä om liinamehe mooduq mano võtnuq v liinamehe vaim om tälle sisse lännüq;
menu min|o-o -no26, hää mineḱraamatul oli erakordne menuraamatul olľ innenägemäldäq hää mineḱ;
mereline mereli|ne-dse -st7saarte kliima on merelisem kui sisemaalsaari ilm om merelidsemb ku suurõl maal;merelise päritoluga järvedmerest jäänüq järveq;
meremees mere|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39sadamas kohtab välismaa meremehisadaman näge välämaa meremiihi;
mets mõtsmõtsa .mõtsa30metsaalunemõtsaalonõ;metsasalu(mõtsa)saaŕ;(noor) palgimetshirremõts;alusmetsalosmõts;kaitsemetskaitsõmõts;keskealine metskeskiän mõts;valmiv metspuuľtäüs mõts;küps metstäüsmõts, vana mõts;metsaskäimise riidedmõtsadsõq rõivaq;mine metsa oma jutuga!mineq persehe uma jutugaq!;mine metsa!naľ pakõq paiu!;ta on pisut metsa pooletä om ladvagaq mõtsa poolõ;
millal ku
, kuna(s)millal sa tuled?mitmõ kellä aigo v kuna sa tulõt?;millal see aeg veel tuleb?kunas tuu aig viil tulõ?;tule, millal tahad!tulõq, ku(nas) tahat!;
millalgi kunagiq
, ütśkõrdkavatsen millalgi Tallinna sõitaplaani kunagiq Taľnahe minnäq;
milline määne.määndse v .määntse v .mändse määnest7, määnedä|ne-dse -st5, .mäände|ne-dse -st7, määre(s).määrtse v .märdse määrest23, määrä|ne-dse -st7, .märne.märtse märäst23milline see (siis) on?määne(s) tuu om?;meil polnud aimugi, millises suunas minnami es tiiäq sukugiq, kohepoolõ minnäq;milline mees!kon om miiś!;
mina ma(q)
, min|aminugamuqkaq v mukkaq;kas te räägite minust?kas ti minno kõ̭nõlõt?;
mina kq ka ma(q)mina
mineerima mi|ni̬i̬ŕmä-ni̬i̬riq -neeri63, .miine .pandma
, miini|tämä-täq -dä82liivik oli mineeritudliivak olľ miinitet;metsavahetee oli mineeritudmõtsa vaihõlõ olliq tii pääle miiniq pantuq;
minek mine|ḱ-gi -kit13, mineng-u -ut13, min|o-o -no26sinna minekuga ei ole kiiretsinnäq minekigaq olõ-iq kipõt;enne lume minekut tuleb puud metsast ära tuuainne lumõ minekit piät puuq mõtsast ärq tuuma;teeme minekut, muidu jääme pimeda pealeläämiq ärq, muido jäämiq pümme pääle;isa oli juba minekulesä olľ joba minegi pääl;kaubal oli laadal hea minekkaubal olľ laadun häämino;
minema minemäminnäq lää kesks lännüq 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks mint55ta läheb mu juurest minematä lätt mu mant ärq;mingem!läkeq!, läämiq!;ära minemaärq minemä;minejaminejä;kuhu sa lähed?kohes saq läät?;pani minema, nii et suits tagatelsse minemä ku savvaś;läks, nii et tolmaslätś ku lõhnatõn;minema (siit) kõik!mant kõ̭iḱ!;
mineraal mine|raaľ-raali -.raali37mineraalmaamaisõmaa;liivamaa, savimaa, kruusamaa – kõik on mineraalmaaliivamaa, savimaa, ruusamaa – kõ̭iḱ om maisõmaa;mineraalvesitervüsevesi;mineraalväetiskuntśväetüs;
minetama (ärq) .kao|tama-taq -da81, ilma .jäämäpole veel lootust minetanudolõ-iq viil loodust kaotanuq;ta on minetanud oma soosijate poolehoiutä om ilma jäänüq ummi tugõjidõ poolõhoitmisõst v armust;
minevik minevi|k-gu -kku38, lännüqaig.lännüao lännüt.aigo36, v minnevaig*minev(ä)ao v minnevao minevät.aigo 36 kiiľ minnev.aigoliht-, täis-, enneminevikkiiľ liht-, täüs-, inneminnevaig;
mingi(sugune) määne.määntse v .mändse määnest23, määnegiq.määntsegiq v .mändsegiq määnestkiq23, määnänegiqmäänätsegiq määnästkiq23, .määndenegiq.määndedsegiq määnestkiq23kas see nüüd mingi mehe jutt on?taa no määne mehe jutt!;
miraaž petü|pilť-pildi -.pilti37kõrbes õhk virvendas ja miraaž tuli silme etteliivakõrbõn õhk virvenď ja petüpilť tulľ silmi ette;
mis miä v mia
, mis
, kui(s)mis see on?miä seo v taa v tuu om?;see, mis ma teile ütlesintuu, midä ma teile ütli;vaatame, mis näo ta teebkaemiq, mis näo tä tege;ei tule meelde, mis päev onei tulõq miilde, määne päiv om;mis sa ütlesid?kui sa kitit?;millegaminkaq, millegaq;millega (siis)minkas;millegipärastminkagiqperäst;milleksmilles, mille jaos, misjaos, minktarbis, minkperäst;näita mulle see koht, milleni ma minema pean!näütäq mullõ tuu kotus, meeniq v kooniq ma minemä piät!;misasja?midä(s)?;miks sa pulma ei tulnud, mis?mille sa pulma es tulõq, häh v meh?;mida siismidäs;mida ma (siis) teen?midäs ma tii?;
misantroop inemise.põlgja- -t3, inemise.pelgäjä- -t3, inemise.vihkaja- -t3professor ei olnud misantroop, aga mitte ka inimestest huvitatudprofesri hoobis es põlõq inemiisi, a es tahaq näist teedäq kah;
miski .miäkiq
, määnegiq.määntsegiq v .mändsegiq määnestkiq23ei ole miskit tehaolõ-iq midägiq tetäq;miskipärastminkagiqperäst;
mismoodi kui(s)
, kui(s)mu̬u̬du
, määnest mu̬u̬dumismoodi nad välja nägid?kuis nääq (vällä) näüdässiq? v määntseq nääq olliq?;näe, mismoodi meelitada oskab!kaeq, kuis mõist meelütäq!;
mispeale mille v mink päälemispeale sa nõnda vihastasid?mille pääle sa niimuudu vihatsõs lätsit?;mees tegi sügava kummarduse, mispeale naine noogutasmiiś tekḱ sügävä kumardusõ, mink pääle naanõ pääd nõrguť;
mispärast minkperäst
, mille
, milleperäst
, misperästmispärast sa eile ei tulnud?mille sa eeläq es tulõq?;mispärast sa just mind ihkad?minkperäst sa õkva minno himostat?;
missugune määne.määntse v .mändse määnest23, .mäände|ne-dse -st7, määre(s).m(ä)ärtse määrest23, määrä|ne-dse -st7milline see (siis) on?määne(s) tuu om?;
mistahes egäegä ekä24, miä v määne taht
, ütśkõ̭iḱ määnesinu peale võib kindel olla mistahes olukorrassuq pääle võit egän aśan kimmäs ollaq;
mistarvis mink.tarbis
, misjaos
, millejaos
, millemistarvis sa seda tegid?mille sa taad teit?;mistarvis sellest temale rääkida?misjaos om tuud vaia timäle kõ̭nõldaq?;
mistõttu selle
, tu̬u̬peräst
, mille
, minkperästraha oli vähe, mistõttu jäid mõned vajalikud asjad ostmatarahha olľ veidüq, selle jäiq mõ̭nõq tarvilidsõq aśaq ostmaldaq;mistõttu see asi nii läks?mille taa asi nii lätś?;
mitmekesi .mitmõ.kõisi
, .mitmõgese
, .mitmõ.keske((h)n)
, .mitmõ.kõistõmitmekesi te lähete?mitmõgese ti läät?;mitmekesi saavad hundid jagu noorest põdrastkisoeq saavaq mitmõkõistõ jako eśkiq noorõst põdrast;
mitmekesine kir|riv-ivä -ivät4, mitund mu̬u̬du v .laida
, .mitmõsuguma|nõ-dsõ -st5, egäsuguma|nõ-dsõ -st5, õgasuguma|nõ-dsõ -st5, .mitmõ.näoli|nõ-dsõ -st5koolitoitu püütakse mitmekesisemaks muutakoolin proovitas egäsugumast süüki andaq;oluline on säilitada metsa võimalikult mitmekesisenatähtsä om egäsugumast mõtsa alalõ hoitaq;
mitmekesisus: looduse lõputu mitmekesisusluudusõ otsaldaq kirivüs;
mitmekordistama .mitmõ.kõrdsõs tegemäudu mitmekordistas avariide arvuudsu peräst tulľ õ̭nnõtuisi mitu kõrd inämb;ülikool on valmis üliõpilaste hulka mitmekordistamaülikuuľ om valmis mitu kõrda inämb üliopilaisi manoq võtma;viha mitmekordistas mu jõuviha tekḱ mu jovvu mitmõkõrdsõs;
mitmekordselt .mitmit .kõrdo
, .mitmõ.kõrdsõlt
, mitu(nd) .kõrda
, mitukõrdhind ületas maali väärtuse mitmekordselthind olľ mitu kõrda suurõmb, ku maaľ väärt olľ;teda on mitmekordselt hoiatatudtedä om mitund kõrda v mitukõrd karistõt;
mitmekülgne egäsuguma|nõ-dsõ -st5ta on mitmekülgne inimenetaa inemine mõist mitund asja;kogus mitmekülgset infot koduküla ajaloo kohtakoŕaś egäsugumast teedüst uma kodokülä aoluu kotsilõ;toit peab olema mitmekülgnesüüki piät olõma egäsugumast;raamat näitab ajalugu mitmekülgseltraamat näütäs aoluku mitmõ nuka alt;vitamiinide mitmekülgne toimevitamiine mitund sorti mõjo;
mitmene: mitmeseks su laps saab?ku vanas su latś saa?;
mitmes .mitmõ|s-nda -ndat4, .mitma|s-nda -ndat4mitmendaks sa võistlustel jäid?mitmõs sa võistluisil ollit?;juba mitmendat päeva sajabsatas joba mitmõndat päivä;
mitmesugune .mitmõsuguma|nõ-dsõ -st5, .mitmõviisili|ne-dse -st5, .mitmõmooduli|nõ-dsõ -st5, .mitmõ.näoli|nõ-dsõ -st5tarvitab mitmesuguseid ravimeidvõtt mitmõsugumaidsi arstiruuruuhi;inimesi on mitmesuguseidegäsugutsit inemiisi om;
mitmeti mitund mu̬u̬du
, mitmõliisitegu oli mitmeti kasuliktaast tegemisest olľ mitund muudu kassu;seda nähtust on seletatud mitmetitaad nätüst om seletet mitund muudu;
mitmevõistlus sport .mitmõ.võistlus-õ -t9, .mitmõvõigõlus*-õ -t9
mitmus .mitmus-õ -t9mitmuse nimetav ja omastav käänemitmusõ nime- ja umakäänüs;
mitte joht
, mitte
, eiqta teadis alati, kuidas tegutseda ja kuidas mittetä tiiď alasi, kuis tulõ tetäq ja kuis eiq;olla või mitte olla!ollaq vai olõmaldaq jättäq! v ollaq vai olõmaldaq ollaq!;aitan teda küll, miks mittema avida tedä külh, milles eiq;kas ta pole mitte sinu isa?kas tä olõ-iq mitte su esä?;mitte ei lasta magadamitte ei lastaq maadaq;sinna ei taha mitte minnataha-iq kuigiq sinnäq minnäq;ei tea mittetiiä-iq joht;üldse mittesukugiq;mitte ei lasta oma mõtetega üksi ollalasta-iq joht ummi mõttidõgaq ütsindä ollaq;niiviisi ei talitatud mitteniimuudu tetä-äs joht;ma ei tee seda mitte mingi hinna eestmaq ei tiiq taad määntsegiq hinna iist;lähen, aga mitte tänalähä külh, a mitte täämbä;
mitteküllaldane (.)puuduli|k-gu -kku38mitteküllaldased teadmisedpuuduliguq tiidmiseq;mitteküllaldased süütõendidsüükinnütüisi v -tunnistuisi es jakkuq;
mitterahuldav (.)puuduli|k-gu -kku38, halvhalva .halva30, hõelhõela .hõela30, kehvkehvä .kehvä35mitterahuldav hinnepuudulik hinnõq;tema käitumine koolis oli mitterahuldavtä pidi hinnäst koolin halvastõ üllen;mitterahuldavad elutingimusedväegaq kehv elämine;
mittesoovitav .tahtmaldaqmittesoovitav efekttahtmaldaq mõjo v toimõq;
mittesuitsetaja: mõnes pubis tekib tunne, et mittesuitsetaja polegi inimenemõ̭nõn kõrdsin tulõ külh sääne tunnõq, et tuu, kiä ei olõq suidsutegijä, olõki-iq joht inemine;;
mitu mitu.mitmõ v .mitma mitund16, kupalľolinna lähedal on mitu suurt kauplustliina veeren om mitu suurt puuti;mitut liiki kaladmitund sorti kalaq;mitmel pool Võrumaalmitmõl puul Võromaad;köök on neil mitme pealeküüḱ om näil mitmõ pääle;mitu kotti kartuleid nad said?mitu kotti kardohkit nä saiq?;tuleta meelde, mitu neid oli!tulõdaq miilde, ku palľo näid v noid olľ!;ta on juba mitu korda maha kukkunudtä om joba mitukõrd maaha sadanuq;
mitukümmend mitukümmend.mitmõ.kümne mitundkümmend17, m .mitmõq.kümneq.mitmidõ.kümnide .mitmit.kümnit17see juhtus juba mitukümmend aastat tagasituu olľ joba mitmitkümnit aastit tagasi;mitukümmend õpilast sai kiituskirjamitukümmend opilast sai kitüskirä;
mitusada mitusada.mitmõsaa mitundsata29, m .mitmõqsaaq.mitmidõsato .mitmitsato29hukkus mitusada inimestmitusada inemist sai hukka;vastaseid oli mitusadavastatsit olľ mitmitsato;
moodi mu̬u̬du
, .juhti
, .laida
, .viisi
, .värki
, moodugaq
, .müntüta on väga minu mooditä om väega muq muudu;mustlase moodimustlasõ juhti;kuidasmoodikuiviisi;vana või uut moodivana vai vahtsõ moodugaq;latikat süüakse igat moodilaťkat süvväs kõ̭gõ moodu ala;
moodne mooduli|nõ-dsõ -st5, mooduperä|ne-dse -st5, .vahtsõ ao
, niti .perrä
, moodu .perrä
, mu̬u̬dsa- -t3moodsad riidedmoodulidsõq v moodu perrä rõivaq;moodne kunstvahtsõ ao kunsť;moodne viievõistlusvahtsõnõ viievõistlus;
moodsalt moodu .perrä
, mu̬u̬dsahe
, moodulidsõlt
moodus mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37, viiśviie viit 49 m päälek viijile, masťmasti .masti37see moodus probleemi lahendamiseks ei sobitaadviisi mi joht hätä ärq ei praavitaq;seda moodust ma ei teadnudkitaad viit v muudu ma es tiiäkiq;
moodustama tegemätetäq ti̬i̬60, olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, kokko .pandma
, lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ), .saamasaiaq saa55, sünnü|tämä-täq -dä82tüdrukud moodustasid ringitütäŕlatsõq teiq tsõõri;rajoonidest moodustati maakonnadrajoonõst tettiq maakunnaq;räim moodustas püütud kalasaagist umbes kolmandikuloomussõst vaśt kolmasjago olľ räiḿ;voodi, laud ja kapp moodustasid kogu tema mööblisäng, laud ja kapṕ olľ kõ̭iḱ timä tarõkraaḿ;moodustati seltsluudi seltś;
moodustis (vähämbäq, kühmä muudu) määnegiq asi
, kum|u-u -mu26, kunńkunni .kunni37esimene riiklik moodustisedimäne riigi muudu asi;kasvajalised moodustisedkasuja muudu aśaq;sarapuulehtedel olid õunataolised moodustisedsarapuu lehti pääl olliq määntsegiq ubinidõ muudu aśaq;
moodustuma .saamasaiaq saa55, tegü|nemä-(ne)däq -ne89, alosta|ma-q -83, aso|tama-taq -da82, lu̬u̬du|ma*-daq -80, lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ), põḣanda|ma-q -83koobas on moodustunud vooluvete tulemusenakuup om saanuq vii uhtmisõst;ookeani kohal moodustunud tsüklonsuurõmere pääl tegünüq suuŕpöörüs;hakkas moodustuma uus erakondvahtsõnõ eräkund nakaś luuma;moodustus kõrresõlmsai luudus kõrrõsõlḿ;
moodustus kiiľ tegemi|ne-se -st5sõnamoodustussõ̭nno kokkosäädmine;
moon (moona) m mu̬u̬nmoona mu̬u̬na31laskemoonpauguq, sõ̭amuun;toidumoonsöögikraaḿ;
moondama tegemätetäq ti̬i̬60, .isḱmä.iskiq isi63, .muu|tama-taq -da81, (tõõsõs) .muutma.muutaq muuda61vanakurat sai end moondada nii suureks kui väikseksvanahalv sai hinnäst iskiq suurõs ni väikos;mees moondas enda maoksmiiś iske hindä sivvus;nõid moondab mehe konnaksnõid muutas mehe kunnas;silmamoondaja(silmä)luḿja;ta moondab su silmad äratä muutas v virṕ su silmäq ärq;
moonduma tõõsõs .saama v minemäkulles moondub konnakskunnapojast saa kunn;kurat moondunud hobuseksvanasthalvast saanuq hopõń;hirmust moondunud näguärqhirmahunuq nägo;
moonutama .tśurḱma.tśurkiq tśurgi63, tõõsõs tegemä
, .ümbre .käändmä
, .tsurḱma.tsurkiq tsurgi63moonutas tundmatuseni oma häälttekḱ uma helü tävveste võ̭õ̭ras;fakte moonutatitõtõasjo kääneti ümbre v tsurgiti;
moraal .sündsüs-e -t9, mo|raaľ-raali -.raali37, .kõlbus*-õ -t9, .sündsä mi̬i̬ľ
, oppu|s-(sõ) -(s)t10see ei vastanud tolle aja moraaliletuul aol es kõlbaq nii tetäq;sõdurite moraal oli langenudsoldanidõ miiľ olľ hukan;moraalijüngerkõlbatś;moraali lugemasõ̭nno pääle lugõma v paadõrit v pistlit lugõma;igaühel oma moraalegälütel uma sündsüs;selle loo moraal on …oppus taast luust om …;
moraalitu .kõlbmaldaq
, huka(h)n
, .sündsüseldäq
, .sündümäldäq
, hukka lännüqta on moraalitu inimenetäl olõ-iq häpü, ei avvu;
morn torsi(h)n
, torśo(h)n
, trumbi(h)n
, põssi(h)n
, tosśatanu|q- -t1, noro(h)n
, turdśo|nõ-dsõ -st7, tõtõ- -t2morn inimenepuhka(tś), pohka(tś);vaikib mornilt endaettetorśatas;mis sul täna viga on, et nii morn oled?mis sul täämbä hätä om, et nii tõtõ olõt?;
mossi torbalõ
, torbahu(l)lõ
, torbilõ
, tormilõ
, pussilõ
, .tormi
, .torpi
, trommilõ
, .trompiajab kogu aeg suu mossi nagu oleks midagi hädaaja kõ̭gõ huuli trompi, niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq;
mossis morsi(h)n
, tirsi|ne-dse -st7, tirsu|ne-dsõ -st7, tirsu(h)n
, torbi(h)n
, torbo(h)n
, tordo(h)n
, tormi(h)n
, toro(h)n
, torsi(h)n
, torśo(h)n
, trombi(h)n
, trommi(h)n
, trompsi(h)n
, trompsi|nõ-dsõ -st7, vingunmiks sa nii mossis oled?mille sa nii torbin olõt?;
motivatsioon huv|i-i -vi26, .põhjus-õ -t9motivatsioon puudusolõ es määnestkiq huvvi;õppimiseks polnud motivatsiooniolõ-õs (tuud), miä olõssiq pandnuq oṕma;
motiveerima huvvi tegemä
, tegemä .pandmakas see motiveerib sind?kas seo tege sullõ huvvi v kas seo pand sinno tuud tegemä?;mis sind motiveeris?miä sinno tougaś v panď tuud tegemä?;
mugandama (.ümbre) .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, säädü|tämä*-täq -dä82, kobista|ma-q -83, umas tegemäkõnekeel mugandab võõrsõnad suupärasekskõ̭nnõkeelen säetäseq võ̭õ̭raq sõ̭naq hindäperi ümbre;
mugandus .hindäperi säet v tett asi
, säädütüs*-e -t9, .säädümi|ne*-se -st5Gogoli „Revidendi” mugandusGogoli „Ülekaeja” säädütüs v Gogoli „Ülekaeja”, hindäperi säet;
mugav hää- -d50, .kuntimü̬ü̬dä
, käeperi
, jalaperi
, meeleperi
, ko|kos-gosa -gosat4, mu|kav-gava -gavat4see tuba tundub mulle mugavtaa tarõ paistus mullõ kuntimüüdä;laias voodis on mugavam magada kui narillajan sängün om parõmb maadaq ku poolka pääl;mugavad kingadhäste istvaq v jalaperi kängäq;mugav diivanperstmüüdä sohva;tundsime end külas mugavaltmeil olľ külän hää ollaq;mugav meeslaisalik miiś;mugavad rõivadihoperi rõivaq;kui kõik asjad on käeulatuses, siis on ikka mugavamku kõ̭iḱ aśaq ommaq kuunpuul, sis om iks kogosamb;
mugavus hääolõḱhääolõgi häädolõkit13, .laiskus-õ -t9, mugavus-õ -t9meie majas pole mingeid mugavusimiiq majan olõ-iq määntsitkiq vahtsit vigurit;ei hooli mugavustesthäästolõkist hooli-iq;
muhk muhkmuhu .muhku36, kunńkunni .kunni37, juhmjuhma .juhma31, jam|a-a -ma26, jum|a-a -ma26, junťjundi .junti37ära löödud kohale tekib muhkärqlüüdü kotussõ pääle aja jama üles;muhk tuleb üles, kui käe ära löödkunni aja käe pääle, ku ärq lüüt;
muhklik .juhmliga|nõ-dsõ -st5, .muhkliga|nõ-dsõ -st5, .muhkli|nõ-dsõ -st5, .junťliga|nõ-dsõ -st5muhklik ja okslik puujuhmliganõ ja osliganõ puu;
muide muusiä(h)n
, muuhulga(h)n
, muidõsmuide, hiljem selgus, et ta polnudki süüdimuusiän tulľ ildampa vällä, et tä olõkiq-is süüdü;
muidu muido(q)räägi kõvasti, muidu ta ei kuule!kõ̭nõlõq kõvva, muido tä ei kuulõq!;muidu oli ta jutukas, aga täna mittemuidoq tä kõ̭nõľ palľo, a täämbä es;koopasse ei pääse muidu kui köiegakuupa ei päseq tõistõ ku õ̭nnõ köüdsegaq;põllu ääres kasvasid vaid üksikud puud, muidu oli maa lagenurmõ veeren kasviq õ̭nnõ ütsiguq puuq, muido olľ lakõ maa;ega ma muidu ei taha, ma maksanegaq ma ilma iist ei tahaq, ma massa;ega sa muidu tulnud, ju sul ikka asja ka oli?egaq sa aśandaq es tulõq, sul iks asja olľ?;
muidugi muidoki(na)q
, muidogiq
, meelegaq .mõistaqmuidugi me talitasime ema soovi järgimuidokiq mi tei imä tahtmisõ perrä;muidugi ma homme tulenmuidokiq ma hummõń tulõ;muidugi ta teadismeelegaq mõistaq tä tiiď;
muigama mujahta|ma-q -83, muigo|tama-taq -da82, .hindähe .naardma
, habõnihe .naardma
, naarahta|ma-q -83muiata pole siin midagi, nii võib igaühega juhtudaolõ-iq tan midägiq naardaq, nii või egäütegaq minnäq;tema naljad ei pane muigamagitimä naľaq ei panõq vuntsigiq liikma;Oskar juba muigabOskaril vuntś joba naard;
muistne mu(i)sti|nõ-dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ-dsõ -st7, kogonivan|a-a -na28eestlaste muistne vabadusvõitluseestläisi muistõhavvanõ vabahusvõidõlus;Ugandi oli üks muistse Eesti maakondiUgandi olľ ütś muistidsõ Eesti maakund;see sündis muistsel ajaltuu sündü kogonivanast;
mujal muial
, mujjal
, muialpu̬u̬lköögist kostis hääli, mujal oli kõik vaikneköögist kuuldu helle, muial olľ kõ̭iḱ vaganõ;küllap mujal oleks parem eladaarvadaq muialpuul olnuq parõmb elläq;
mujale muialõ
, mujjalõ
, .muia
, .mujjakuhu mujale tal ikka minna onkohe täl iks minnäq om;muusika kisub mõtted töö juurest mujalemuusiga kisk mõttõq tüü mant ärq;
mujalt muialt
, mujjaltkusagilt mujalt polnud abi lootakostkiq muialt olõ-õs api uutaq;
mukkima .muḱmamukkiq muki63, muki|tama-taq -da82, .säädelemäsäädeldäq .säädele85, .tsipśmä.tsipsiq tsipsi63, .vikśmä.viksiq viksi63mukib ja seab end peegli eesmukitas ja säädeles vaŕokaehtusõ iin;
muld (must) maa- -d50, muldmulla .mulda32, põrmpõrmu .põrmu37hea kobe muldhää kohhil maa;huumuserikas muldmullaväegaq maa;mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa jälle saamapõrmust olõt sa võet ja põrmus piät sa jälq saama;vanaisa magab ammu mulla allvanaesä makas ammuq maamullan;
mulin hul|lin-ina -inat4, mul|lin-ina -inat4kivide vahel voolava vee mulinkivve vaihõl juuskja vii hullin;supp keeb mulinalsupṕ kiis mulinagaq;
mulisema molis|õma-taq -õ87, mu|ľa(ha)ma-lľaq v -ľadaq -lľa v -ľaha88, mulga|tama-taq -da82supp muliseb pliidilsupṕ mulisõs pliidi pääl;ole vait, ära mulise!olõq vaiki, midä(s) sa mulgatat!;
mulistama molista|ma v mulista|ma-q -83mis te mulistate porilombis?midäs ti mulistat mualumbin?;
mulje tunnõq.tundõ tunnõt19, mõjomõo mõjjo v mõio27, jälǵjäle .jälge34püüab jätta endast head muljetpruuv́ hinnäst hääst külest näüdädäq;pärast pidu vahetati muljeidpäält pido kõ̭nõldi läbielämiisi;tuli reisilt ja jagas muljeidtulľ reisi päält ja kõ̭nõľ mälehtüisi;mis mulje ta sulle jättis?kuis tä sullõ tundu?;
muljuma pitsi|tämä-täq -dä82, .litsma.litsuq litsu64, .sõkmasõkkuq sõku64, .vao|tama-taq -da81muljub sigaretti sõrmede vahelpitsitäs suitsu näppõ vaihõl;muljus paberi peos nutsakukspitsiť paprõ peon tutsakuhe;ärge lapsi ära muljuge!ärkeq latsi ärq sõkkõq!;ninad vastu klaasi lapikuks muljutudnõ̭naq vasta klaasi lapikus litsuduq;muljub meele muttavaotas meele mutta;
mullu minev(ä).aasta(ga)
, mulluqmullu kasvas meil üsna hea vilimulluq kasviq meil peris hääq viläq;
mullune minev(ä).aastaga|nõ-dsõ -st5, minev(ä).aasta|nõ-dsõ -st7, mullu(si)|nõ-dsõ -st7, varrisi|nõ-dsõ -st5see on mul mullune tallekeseo om mul varrisinõ hoonakõnõ;need on veel mullused õunadneoq ommaq viil mulludsõq ubinaq;
multifilm latsik multi|k-ga v -gu -kat v -kut13, joonis|filḿ-filmi -.filmi37, pupi|filḿ-filmi -.filmi37
munema lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ), mun|õma-nõq -õ 69 min 1. ja 3. k .munnikana munes munakana lõi muna;kana läheb munelekana lätt loodussõhe;
murdu murru(h)n
, .murdurahvast oli murdurahvast olľ murrun;
murduma .murduma.murdudaq murru79, äkki murrah(t)u|ma-daq -84tuulega murdus mitu õunapuudtuulõgaq murdu v murdsõ mitu uibut maaha;raske töökoorma all murdus ta tervisrassõ tüü peräst lätś täl tervüs käest ärq v rassõ tüügaq tapṕ tä hindä viimätümäs ärq;
murelik .murrõli|nõ-dsõ -st5, murõli|nõ-dsõ -st5, murõhi|nõ-dsõ -st5, murõ(h)n
, ikuli|nõ-dsõ -st5, iku|nõ-dsõ -st5, hädä|ne-dse -st5miks sa nii murelik oled?mille sa nii murrõn olõt?;murelikuvõitumurõlik;murelikud ajadmurrõlidsõq aoq;
murenema pudi|nõma-(nõ)daq -nõ89, pudõhu|ma-daq -84, lagonõma.laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89, lagovama.laodaq v lagovadaq lagova89savimaa on hästi murenenudsavimaa om häste ärq laonuq;krohv on murenenud ja pragunenudkrohv́ om putõs lännüq ja mõrinuq;devoni liivakivi on murenenuddevoni liivakivi om putõ;
muretsema 1. murõhta|ma-q -83, murõ|tama-taq -da82, .murrõ(h)n olõmaema muretseb väga oma poja pärastimä väegaq murõhtas umma poiga;vanaema hakkas vanaisa pärast muretsemavanaimä nakaś vannaessä murõtama;muretseminemurõhtaminõ;muretsejamurõhtaja;2. .soe|tama-taq -da81, nõvvutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .otśma.otsiq otsi63, (vaivagaq) mitmit kõrdo .saandõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86muretses endale uue mantlisoeť hindäle vahtsõ mäntli;muretses küla pealt sada eurotnõvvutõlli külä päält sada õurot;midagi ei olnud saada, kõike pidi vaevaga muretsemamidägiq olõ es saiaq, kõ̭kkõ pidi saandõlõma;
murulauk hrl m piusspiusa .piussa31, pirus|lauk-laugu -.lauku37, rohikõ|nõ-sõ -ist8murulauk on üsna pikk, seda saab juba toidu sisse näpistadapiusaq ommaq hüäq pikäq, naid saa jo söögi sisse tsipsadaq;
must 1. mustmusta .musta31süsimusthüdsimust;must ese v olendtõrvanď;must nagu vanatontmust ku vana tõrvanď;mustaks minemamustuma;hakkan riiet mustaks värvimama nakka rõivast mustama;ta ei lausunud musta ega valgettä lausu-us musta es valgõt;2. mustmusta .musta31, mustaslännüq
, mustõnu|q- -t1, kriimo- -t2, .mõskmaldaqkus sa oma riided nii mustaks oled määrinud?kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt?;mustaks saanud riidedmustõnuq rõivaq;tuli saunast musta näogatulľ sannast kriimo näogaq;mustad nõudasudsõq anomaq;mustikad teevad suu mustaksmustigaq mustatasõq suu ärq;mustaks tegemamustatama, nüüsterdämä, tüüsterdämä;
mustama 1. .mustamamustadaq .musta77, mustõ|tama-taq -da82mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?mineq kaeq, miä tuu mustas sääl tii pääl, kas mõ̭ni makas vai om koolnuq?;idast kerkis mustav äikesepilvhummogu puult ai üles musta v pümme piksepilve;mustikaid on nii et maa mustabmustikit om nii et mustõtas;sa ära musta teist, ega sa isegi targem ole!saq lõimaku-iq tõist, egaq sa esikiq targõmb olõ-iq!;2. .mustamamustadaq .musta77, mustas tegemätõrvaga mustatud aiapostidtõrvagaq mustas tettüq v mustaduq aiapostiq;kärbsed on lambikupli täpiliseks mustanudkärbläseq ommaq lambikupli täpilidses sitnuq;3. .mustamamustadaq .musta77, .laimamalaimadaq .laima77, .lõimamalõimadaq .lõima77
mustendama mustõ|tama-taq -da82, püme|tämä-täq -dä82, .mustamamustadaq .musta77lumi on sulanud, maa juba mustendablumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas;jääaukudes mustendas vesiijämulgõn mustõť vesi;mustendav koopasuupümme v pümetäjä koobasuu;mustendav pilvpümetäjä pilv́;
muster kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43, .mustri- -t1
mustsõstar siti|k-ga v -gä -kat v -kät13, .siťk(äs).siťkä .siťkät15, sitik|mari v .siťkä|mari-maŕa -.marja43meil kasvavad mustsõstrapõõsad aia ääresmiiq siťkapuhmaq kasusõq aidveeren;
muu muu- -d50, tõ|õnõ-õsõ -ist8, tõ̭|nõ-sõ -ist8tal ei olnud enam midagi muud tehatäl olõ es inämb midä muud tetäq es;kelle muu kui sinu hooleks ma oma lapsed jätan?kink tõõsõ ku suq hoolõs ma umaq latsõq jätä?;arutusel olid ka muud küsimusedarotõdiq tõisi asjo kah;ta lahkus koos muude pidulistegatä lätś ärq üten tõisi pidoliisigaq;kas sa muid kalu ei saanudki?kas sa muid kallo saaqkiq es?;
muudkui muguq
, mukuq
, muudku(q)
, pääleautod muudkui voorivad möödaautoq muguq vuuŕvaq müüdä;ei oska see mees midagi teha, muudkui mängib lollimõista-iq taa miiś midägiq tetäq, mänǵ pääle v ütesttüküst ulli;muudkui räägivad sellest Euroopasse minekustkõ̭nõlõsõq pääle tuud Õuruupahe minekit;
muusikaline muusika|nõ-dsõ -st5, muusikali|nõ-dsõ -st5tal on hea muusikaline kuulminetäl om hää muusigakuuldminõ;lavastuse muusikaline kujundustiatrisäädmise muusiga;
muutlik .muutliga|nõ-dsõ -st5, .hiitliga|nõ-dsõ -st5, .muutja- -t3täna tuleb muutlik ilmtäämbä tulõ muutliganõ ilm;muutlik meelhiitliganõ miiľ;kevadel on väga muutlik ilmkeväjä ilm väega laagõskõllõs;
muutma tegemätetäq ti̬i̬60, .muutma.muutaq muuda61osa soid muudeti kultuurmaaksosa soid tetti nurmõs;ta ei suuda oma käitumist muutatä mõista-iq tõisildõ ollaq;ta muutis oma nimetä võtť hindäle tõõsõ nime;tema oma meelt ei muudatimä umma miilt muuda-aiq;
muutuma .muutu|ma-daq -80, tõõsõs v tõistsugumadsõs minemä
, .muutma.muutaq muuda61ta on viimasel ajal muutunudtä om viimätsel aol tõistsugumadsõs lännüq;haruldaseks muutunud taimharvas jäänüq kasv;üleöö võib kõik muutudaüte üügaq või kõ̭iḱ tõõsõs saiaq;sa oled palju muutunudsa olõt väegaq tõõsõs lännüq v muutunuq;aeg muutubaig muut;
mõeldamatu (ilm)võimaldaq
, võima|du-du -tut1see on mõeldamatu!taad ei võiq ollaq! v taa om võimaldaq asi!;
mõhn kum|u-u -mu26, kunťkundi .kunti37, (puul) jam|a-a -ma26, jum|a-a -ma26, juhmjuhma .juhma31selle hobuse kabja all on mõhnseo hobõsõ kabja all om ütś kumu;
mõikama .mõikamamõigadaq .mõika77, .mõrkamamõrgadaq .mõrka77, .mõo|ma-daq -68, .arvo .saamaükski rohi ei mõiganudütśkiq ruuh es mõoq;kas sa tema targast jutust ka midagi mõikasid?kas sa timä targast jutust midägiq mõrgassit kah?;
mõisnik .mõisaherrä- -t2, .mõisa|herr-herrä -.herrä35, .mõisni|k-gu -kku38
mõistagi meelegaq .mõistaq
, muidokiq
, .arvo saiaqmõistagi ei julgenud ta sellest rääkidameelegaq mõistaq, et tä julgu es tuust kõ̭nõldaq;
mõistatama ärq .mõistma
, ärq .arvama
, mõista|tama-taq -da82, mõistu|tama-taq -da82, hama|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90, mitmit kõrdo mõistatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, mõistutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .mõistma.mõistaq mõista61mõistata, mis see on: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?mõistaq ärq, miä taa om: sisest siiu-viiunõ, päält kullakarvanõ?;mõistatasin, kes võis mulle need lilled saatapruuv́sõ ärq arvadaq, kiä tuu mullõ naaq lilliq saať;mõistatati mõistatusimõistõti mõistatuisi;ei jõudnud ära mõistatada, mis see onjõvva-as ärq hamatsaq, miä taa om;
mõistatuslik seletämäldäq
, ärq.arvamaldaq
, .arvosaamaldaq
, esiqeräli|ne-dse -st5keravälk on mõistatuslik loodusnähtuskerävälḱ om seletämäldäq luudusõilmus;selles loos on midagi mõistatuslikkutaan luun om midägiq esiqerälist;
mõiste mõistõq.mõistõ .mõistõt18, tähendüs-e -t9mõistete lahtiseletaminetähendüisi vallalõkõ̭nõlõminõ;
mõistetav .arvo saiaq
, meelegaq .mõistaqkuidas sa end mõistetavaks tegid, kui ta keelt ei osanud?kuimuudu sust arvo saadi, ku tõ̭nõ kiilt es mõistaq?;iseenesestmõistetavesiqhindäst mõistaq;mõistetavalt on iga algus raskemeelegaq mõistaq, et egä alostus om rassõ;
mõistlik .mõistli|k-gu -kku38, .mõistja- -t3, .arvo.saaja- -t3, mõista- -t2, mõistali|nõ-dsõ -st5, .sündsä- -t3, .taidsa- -t3, .taitsata on mõistlik inimenetiä um mõista;sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik oninemine;igati mõistlik meestuugaq ajat hüä meelegaq juttu, kiä mõista om;mõnikord onkõ̭igildõ sündsä miiś;mõistlikum vaikidatõõnõkõrd om targõmb vaiki ollaq;lapsed peaksid mõistlikul ajal magama minemalatsõq piässiq aoldõ magama minemä;kas tal pole midagi mõistlikumat teha?kas täl olõ-õi midägiq targõmbat tetäq?;
mõistlikult .sündsähe
, .sündsäle
, .taidsahe
, .taidsalõ
, .taitsahe
, .taitsalõ
, ilehehe
, ileheleära ole nii torm, inimestega peab mõistlikumalt käituma!olgu ei nii kärre, inemiisigaq piät ilehempä ümbre käümä!;ole nüüd mõistlik!olõq noq mõistlik v sündsä!;
mõistma .arvo .saama
, .mõistma.mõistaq mõista61, .pulmama†pulmadaq .pulma77, .taidma†(.)taidaq taia66, .taltma.taltaq talda61nad mõistavad teineteist poolelt sõnaltnä saavaq tõõnõtõõsõst kõrragaq arvo;mõistev abikaasaarvosaaja tõõnõpuuľ;kuulas mõistvaltkullõľ ja sai arvo;kohus mõistis alimendid väljakohtugaq mõistõdiq latsõkasvatusrahaq vällä;talle mõisteti tuhat eurot trahvitälle tetti tuhat õurot trahvi;
mõjuvõim mõo|võim-võimu -.võimu37, mõjomõo mõjjo v mõio27, võimvõimu .võimu37kiriku mõjuvõim on vähenenudkerigu mõovõim om vähämbäs jäänüq;naise mõjuvõim mehe ülenaasõ mõjo mehe üle;
mõlemad m mõlõmb|aq-idõ -it13äkki puhkesid mõlemad naermaäkki naksiq mõlõmbaq naarma;mõlemast otsast teritatud pliiatsmõlõmbast otsast teritet pleiätś;mõlemat moodi võib tehamõlõmbidõ saa tetäq;nii koju kui külla – mõlemasse oli palju maadkodo ni küllä, kõ̭iki olľ palľo maad;
mõmisema märis|emä-täq -e48, mämmä|tämä-täq -dä82, mäm|ä(hä)mä-mäq v -ädäq -mä v -ähä88, mõ̭m|a(ha)ma-maq v -adaq -ma v -aha88, mõ̭mis|õma-taq -sõ87mis sa mõmised, räägi selgesti!midäs sa mämähät, kõ̭nõlõq selgehe!;mõmiseb laulujorumärises laulujorro;
mõnevõrra kukkivõrd
, .kuigipalľo
, .kuigivõrd
, .kuikivõrdpalk on mõnevõrra tõusnudpalk om kuikivõrdpalľo nõsõnuq;
mõni mõ̭nimõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41, paaŕpaari .paari37kas tead mõnda, kes tahaks heinu müüa?kas tiiät mõ̭nt, kiä tahassiq haino müvväq?;mõni teelõik sai uue kattemõ̭ni tiijupṕ sai vahtsõ päälüsse;jõudsime kohale mõne tunnigamõ̭nõ tunnigaq saimiq peräle;mõni aeg tagasimõ̭ni aig tagasi;kuulsin temalt mõndagi huvitavatkuuli tä käest ütte-tõist huvitavat;sellest on ju mõni viisteist aastat möödas!tuust om joq mõ̭ni viiśtõistkümme aastakka müüdä lännüq!;
mõnikord mõ̭nikõrd
, mõ̭ntvu̬u̬ri
, tõõnõkõrdtule meid mõnikord vaatama!tulõq meid mõ̭ntvuuri kaema!;
mõnitama mõ̭ni|tama-taq -da82, .riimamariimadaq .riima77, mitmit kõrdo mõ̭nitõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .irv́mä.irviq irvi63, pini|tämä-täq -dä82mis te tast mõnitate?mis ti timäst mõ̭nitat?;mõnitab vanu inimesiirveles vanno inemiisi;ta viidi rahvale mõnitadatä viidi rahvalõ mõ̭nitõllaq;
mõrkjas .mõrksa- -t3, mõroli|k-gu -kku38, .mõŕkaja- -t3, .mõŕkja|nõ v .mõrkja|s-dsõ -st5, .mõrkja|s- -t15mahl on mõrkjasmahl vähä mõrkas;see rohi on mõrkjas, seda lehm ei söötaa hain om mõrkaja, taad lehm ei süüq;
mõrtsukas (inemise).tapja- -t3, mõrdsu|k-ga -kat13, elo.võtja- -t3, van rü̬ü̬vli- -t1see mõrtsukas on ka vanglast vabaks saanudtaa inemisetapja om kah vangist vällä saanuq;
mõru mõr|o-o -ro26, mõr|rõv-õva -õvat4, mõr|ruv-uva -uvat4väga mõrumõrimõrrõv;väga mõru v kibe asimarguń, pihkaŕ;mõru olema v mõrult maitsemamõrkama;mõruks muutumamõrahtuma;kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vanakiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq;see maitseb natuke mõrulttaa niguq vähä mõrkas;ta meel on nüüd väga mõrunoq om tä väega mõro;
mõte mõt|õq-tõ -õt18, mõt|õh-tõ -õht20igaüks mõtles omi mõtteidegäütś märgoť ummi mõttit;ta oli oma mõtetega mujaltä olľ ummi mõttidõgaq tast kavvõdal;mõte sai teoksmõttõst sai tego;kõne mõte jäi segasekskõ̭nnõ mõtõq jäi segätses;mis mõttega ma pean tühja tööd tegema?määntse mõttõgaq ma piä tühjä tüüd tegemä?;mõttesmõttin v mõttõn v mõtõssin;ta on nii mõttes, et ei kuule ega näetä om nii mõtõssin, et ei kuulõq, ei näeq;selles mõttestuun mõttõn;
mõtestama mõtõt .andmaseda saab ka teisiti mõtestadataalõ saa ka tõsõ mõttõ andaq;mõtestatud tegevusmõttõgaq tegemine v tüü;lahti mõtestamaseletüst andma, vallalõ v ärq seletämä;
mõtlema .mõtlõmamõtõldaq .mõtlõ78, .märḱmä.märkiq märgi63, märgü|tämä-täq -dä82, märgo|tama-taq -da82järele mõtlemaperrä mõtlõma, meeliskelemä, meeliskitśmä, meelüskelemä, meelitsemä;mõtlesime sauna küttami märge sanna küttäq;selle asja üle tuleb mõeldataad asja piät märḱmä;ma mõtlesin väljama märge vällä;see on mõeldavtaa (asi) või ollaq v taad või märkiq;seda tasub mõeldataa pääle mass märkiq;mõtlev inimenemõtlõja inemine;mõtleminemõtlõminõ, märḱmine;
mõtlematu rum|maľ-ala -alat4, .mõtlõmaldaqmõtlematu tegurummaľ tego;kuidas ma võisin nii mõtlematu olla!kuis ma külh nii mõtlõmaldaq olli!;mõtlematultrumaluisi;tegin seda päris mõtlematulttei taad peris ulli päägaq;
mõtlik .mõtli|k-gu -kku38jäi mu jutu peale mõtlikuksjäi mu jutu pääle mõtõssihe;
mõtlikult .mõtligulträägib aeglaselt ja mõtlikultkõ̭nõlõs aigopite ja mõtligult;
mõttetu (ilma) mõttõldaq
, (ilm(a))aśandaqaastaarvude mõttetu pähetuupimineaastaarvõ ilmaaśandaq v mõttõldaq päähäajaminõ;vastuvaidlemine oli mõttetu, kõik oli juba ette teadavastaajaminõ olľ aśandaq, kõ̭iḱ olľ joba ette teedäq;mõttetult vahtimamoľotama;mõttetu töö tegeminetühä (tüü) tegemine;mõttetu meesmüüdä miiś;mõttetu tegelanesündmäldäq inemine;
mõttetult: ära kuluta mõttetult raha!raisaku-iq rahha huupi!;;
mõtteviis mõttõ|viiś-viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37, .mõtlõmi|nõ-sõ -st5
mõõde mõõdõq*mõ̭õ̭'tmõ mõõdõnd16, mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37aegruumil on neli mõõdetaigruumil om neli mõõdõnd;elevant on suurte mõõtmetega loomeelevanť om suurt mõ̭õ̭tu elläi;streik võtab suuremaid mõõtmeid(tüü)saisang lätt järest laembas;
mõõdupuu mõõdupuu- -d50, mõõdusḱ-i -it13ära mõõda teisi oma mõõdupuuga!ärq kaeguq tõisi hindä perrä!;tänapäeva mõõdupuuga mõõtes on ta teosed küündimatudseo ilma mõõdu perrä ommaq tä raamaduq armõduq;
mõõk mõ̭õ̭kmõõga mõ̭õ̭'ka30tal on alati mõõk pea kohaltäl om kõ̭gõ mõ̭õ̭k jõhvigaq asõmõ kottal;
mõõn mõ̭õ̭nmõõna mõ̭õ̭'na37, alang-u -ut13tõusu järel algab mõõnpäält viinõsõngu tulõ mõ̭õ̭n;
mõõt mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37, (rõiva-, kängä-) mõõdimõ̭õ̭'tmõ mõõdind16ained tuleb taignasse lisada mõõdu järgiasjo tulõ tahta sisse pandaq mõõdu perrä;suu on südame mõõtsuu om süäme mõ̭õ̭t;rätsep hakkas mõõtu võtmarätťsepp nakaś mõõdind võtma;alamõõdulised vähid lastakse vette tagasialt mõõdu väḣäq lastasõq vette tagasi;vihma tuli parajal mõõdulvihma tulľ paras jago;sa võiksid targematest mõõtu võttasa võissit targõmbidõ perrä kaiaq;
mõõtma mõ̭õ̭tmamõ̭õ̭'taq mõõda61, (rõiva, kängä jaos) mõõdind .võtma
, (mõtsamatõrjaali) .toľma.tolliq tolli63mõõtminemõ̭õ̭tminõ, mõõduvõtminõ;talu maad mõõdeti lõpuks väljatalo maaq mõõdõdiq lõpus vällä;mõõda sammudega, kui pikk see peenar on!viskaq samm pääle, ku pikḱ taa pinnäŕ saa!;mõistust pole kõigile ühepalju mõõdetudmutsu olõ-iq kõ̭igilõ üttemuudu jaet;ma olen seda teed lapsena küllalt mõõtnudma olõ latsõn taad tiid küländ astnuq;
mäda mä|dä-ä -tä25, .määnü|q- -t1kõrv hakkas mäda jooksmakõrvast naaś mätä tulõma;see soo on mädataa suu om mädä;mäda tomatmäänüq tomať;mäda asi, kohtmäätüs;mädavõitumädälik;mädad aknaraamidhämätänüq v määnüq aknõraamiq;siin on miski mädatan om midägiq paigast ärq;
mägine mägi|ne-dse -st7, .mäi|ne-dse -st7mägisel maal on raske põldu haridamäidse maa pääl om rassõ põldu tetäq;Haanja kõrgustik on Eesti kõige mägisem alaHaani korgõmaa om Eestin kõ̭gõ mäitsemb;
mälu meelenpidämi|ne-se -st5, mälehtämi|ne-se -st5, mäl|o-o -lo26, mäleh(t)üs-e -t9mälu järgimeeliskaudu;mälu on kehvaks jäänudmeelenpidämisegaq om halvastõ;
mäluma .tśalḱma.tśalkiq tśalgi63, .tsälḱmä.tsälkiq tsälgi63toit tuleb hästi läbi mäludasöögi piät häste katśki tśalḱma;
märatsema maru|tama-taq -da82, märä|tsemä-tsäq v -däq -dse90, .lahkma.lahkuq lahu64, .mauramamauradaq .maura77märatseb mõnda aega, siis läheb hoog ülelahk ja larmas mõ̭nõ ao, sõ̭s lätt huug üle;
märg likõ- -t14, hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35märjaks saamahämmäh(t)ümä, hämmümä;märjaks tegemahämmämä;tegin jalad märjakshämssi jalaq ärq;jalad said märjaksnaľ tsolľ tulľ üle tsuvvaveere;sain märjaksnaľjärv́ kaldu kaala;märg nagu särglikõ nigu rääbüs;kastsin end vees märjakshämssi hindä vii seen likõs;märjavõitulikõnõ, nesse;rohi on märjavõituhain om nesse;
märgatav tähele .pandaq
, .selgehe v .häste silmägaq nätäqmärgatav edasimineksilmägaq nätäq edenemine;väljas on märgatavalt valgemaks läinudnätäq, et välän om valgõmbas lännüq;
märk (märgi) märḱmärgi .märki37, tähüs-(s)e -t11, tähťtähe .tähte34sissesõitu keelavliiklusmärktiimärḱ, miä lupa-iq sisse sõitaq;sõdurid lasid märkisoldaniq lasiq täppi;külmavärinad on algava haiguse märgikskülmäjõ̭dinaq ommaq tõvõ päälenakkamisõ märgiq;
märk: (märgu) andis märkutähenď, anď tähe;;märguanne
märkama nä|gemä-täq -e60, hama|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90, kava|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90, tähele .pandma
, tunnista|ma-q -83, (vilksamiisi) rõbahta|ma-q -83, rõp|pama-adaq -pa30ise sõi, kuid mulle pakkuda ei märganudesiq sei, a näe-es mullõ pakkuq;ma ei märganudki, kui ta ära läksma kavatsõgiq es, ku tä ärq lätś;ma ei märganudki, et täna on pühapäevma hamadsõgi-is, et täämbä om pühäpäiv;märkasin bussiaknast äkki, et keegi sõidab jalgrattaga teelrõbahti bussi aknast, et ütś sõit jalgrattagaq tii pääl;kas sa märkad selles sallis viga?kas sa tunnistat seon sallin vika?;
märkamatult .tassa.kõistõ
, .hillä-.tassata oli märkamatult lahkunudtä olľ hilläkeiste ärq lännüq;märkamatult oli õhtu saabunudhillä-tassa olľ õdak kätte tulnuq;
märkima 1. (ärq) .märḱmä.märkiq märgi63, tähüstä|mä-q -83, .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, tunnista|ma-q -83krunt on välja mõõdetud ja piirikividega märgitudkrunť om vällä mõõdõt ja piirikivvegaq ärq märgit;vaid puud märgivad siin kunagise talu asetõ̭nnõ puuq näütäseq inneskidse talo asõnd;see luulekogu märgib pöördepunkti luuletaja loomingustaa luulõkogo tähüstäs käänätüst luulõtaja loomingun;2. .nimmamanimmadaq .nimma77, nimi|tämä-täq -dä82, tunnista|ma-q -83ta ei jätnud märkimata, et ma hommikul hilinesintä jätä es nimmamaldaq, et ma hummogu ildas jäi;nagu ettekandes märgitiniguq ettekandmisõn joba nimmati;3. kiro|tama-taq -da82, üles tähendämäüles märkimaüles märḱmä, üles kirotama, (üles) tähendämä, kirja pandma, üles pandma;märgi üles, muidu unustad ära!kirodaq üles, muidoq unõhtat ärq!;nimed märgiti ülesnimeq kirotõdiq üles v pantiq kirja;
märkimisväärne .nimmamist väärt
, .kõ̭nnõ-väärt
, mainitsõmisväärtmidagi märkimisväärset eile ei toimunudmidägiq tähtsät eeläq es johuq;märkimisväärne osasuuŕ jago;märkimisväärne saavutussuuŕ asi;
märksa palľo
, hulga
, nätäq
, tundaq
, kaiaqseda kuuldes paranes tuju märksatuud kuuldõn lätś tujo õkva hulga parõmbas;tervis on nüüd märksa paremtervüs om noq tundaq parõmb;märksa halvemütśjago halvõmb;
märkus .märküs-e -t10, märgüs-(s)e -t11õpilane sai hilinemise pärast märkuseopilanõ sai ildasjäämise peräst märküse;tegi paar asjalikku märkusttekḱ paaŕ aśalikku märgüst;
mässama 1. .mässämämässädäq .mässä77, seto kiiľ pundu|tama-taq -da82talupojad hakkasid mõisnike vastu mässamatalopojaq naksiq mõisnikkõ vasta mässämä v pundutama;tunded mässavad hingestundõq mässäseq hingen;2. jaamõrda|ma-q -83, .jandamajannadaq .janda77, .müllämämüllädäq .müllä77lapsed, mis te seal muudkui aga mässate?latsõq, mis ti sääl muguq jaamõrdat õ̭nnõ?;poiss mässas pool tundi tahvli juures, kuid lahendas ülesande siiski ärapoisś jannaś puuľ tunni tahvli man, a tekḱ lõpus ülesandõ sõ̭skiq ärq;mässas aias terve päevamülläś aian terve päävä;
mässima .mähḱmä.mähkiq mähi13, .polḿma.polmiq polmi63, segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä v segähä88, vi|dämä-täq -ä59mässis sõrme sidemega kinnimähke ńapo mähüssegaq kinniq;mässisin kinni küll, kuid korralikult ei saanud seotudpolmõ kinniq külh, a kõrdapiten saa es köüdetüs;mässisin end kõvemini mantlissekääni palidu hindäle kõvõmbalõ ümbre;ära lase end mässida kahtlastesse ettevõtmistesse!lasku-iq hinnäst vitäq kahtlaisi ettevõtmiisi mano!;
määr hulkhulga .hulka31, ja|go-o -ko27, mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37mõningal määralumajago, kuvõrd, kuikipalľo;ma ei ole asjast vähimalgi määral huvitatudma olõ-iq aśast sukugiq huvitõt v taa asi tõ̭mba-aiq minno sukugiq;uued autoritasu määradvahtsõq autoritaso piiriq v numbriq;talle määrati karistuse kõrgeim määrtälle määräti kõ̭gõ suurõmb nuhklus;talle määrati karistuse kõrgeim määrnaľ tä sai tävve ravvagaq v sai kõ̭gõ raha iist;
määrama .määrämämäärädäq .määrä30, .paika .pandmaarst määrab diagnoositohtrõ määräs tõvõ ärq;kogub ja määrab taimikorjas kasvõ ja määräs näid ärq;ei sure keegi enneaegselt, igalühel on aeg määratudkoolõ-iq kiäkiq inne aigo, egälütel om aig määrät;ta määrati töörühma juhikstä panti tüürühmä juhis;maja saab müüa seaduses määratud korrasmajja saa müvväq nii, kuis säädüs ette näge;tähtede järgi saab aega ja ilmakaari määratatähti perrä saat aigo ja kaari paika pandaq;need sõnad polnud määratud sinulenaaq sõ̭naq olõ-õs sullõ mõtõlduq;suurelt osalt määrab kliima taimede ja loomade levilasuurõst luust pand ilm paika kasvõ ja eläjide eloalaq;testamendis on määratud iga pärija pärandiosatõstamenť pand paika, määne jago om egäl perijäl saiaq;olid määratud Pärsiasse minemaolliq nimitedüq Pärsiamaalõ minnäq;
määramatu (ärq).arvamaldaqmääramatus eas daamärqarvamaldaq vannusõn daaḿ;
määratlema .paika .pandma
, ärq seletämätäpselt määratletud tööülesandedkimmähe paika pant tüü;
mögisema mulga|tama-taq -da82, polďa|tama-taq -da82, porga|tama-taq -da82mis sa mögised!midäs saq mulgatat!;tahab iga käsu peale vastu mögisedataht egä käsü pääle vasta õiõndaq v plõksiq;
möllama .müllämämüllädäq .müllä77, .möllämämöllädäq .möllä77, maru|tama-taq -da82metssead olid öösel kartulipõllul möllanudmõtsatsiaq olliq üüse kardohkanurmõn müllänüq;pulmas möllati mitu päevasaajon marutõdi mitu päivä;lapsed möllasid heintellatsõq müllässiq haino pääl;tuisk möllas öö läbituisk mülläś v maruť terve üü;
mörin mär|rin-inä -inät4, mõr|rin-ina -inat4vastuseks oli tige mörin, mille sõnadest aru ei saanudvastussõs kuuldu tihkõt märinät ja sõ̭nnost saa-as midägiq arvo;
mööda mü̬ü̬dä
, pite(h)n
, pite
, .perrämööda minemamüüdä minemä;küll halb tuju läheb möödakülh halv tujo lätt üle v müüdä;aega mööda saatmaaigo edesi ajama;üle oja pääseb mööda kitsast purretojast päses üle ahtakõist purrõt piten;rändab mööda ilmahulḱ ilma piten;tuleb teed möödatulõ tiid piten;teeb oma tahtmist möödatege hindä tahtmist pite;minu mäletamist mööda toimus see veebruarismuq mälehtämise perrä olľ tuu radokuun;tulistas märgist möödalasḱ märgist müüdä;sai mööda lõugusai lõuga piten;
möödaminnes käügipäält
, muusiä(h)nmainis uudist möödaminnesnimmaś uudist niguq muusiän;möödaminnes ajasime ka muid asjukäügipäält aimiq ka muid asjo;
möödapääsmatu (mü̬ü̬dä)päsemäldäq
möödas läbi
, mü̬ü̬dä v üle lännüqsuvi on möödassuvi om läbi;kiire on möödaskipõ om üle lännüq;
mööduma mü̬ü̬dä v üle minemärong möödus mitmetest taludestronǵ sõiť müüdä mitmist tallõst;mööduv nähtusmüüdäminejä asi;äike mööduspikne lätś üle;möödujamüüdäminejä;
möögima mü̬ü̬ǵmämü̬ü̬giq möögi63lehmad läksid läbi vilja ja möögisidlehmäq lätsiq läbi viljü ja möögeq v müvviq;
mööndus .perrä.andmi|nõ-sõ -st5, hinnaalandus-õ -t9kumbki osapool pidi mööndusi tegemamõlõmbaq poolõq pidiq perrä andma;selles asjas ta mööndusi ei teinudtuun aśan tä perrä es annaq;
möönma tunnista|ma-q -83, takast v .perrä .kitmäpeab möönma, et tal oli õiguspiät tunnistama, et täl olľ õigus;mööna, et tal on õiguslupaq täl arvadaq, et täl om õigus;möönev kõneviis v jussiivkiiľ tunnistaja kõ̭nnõviiś;
mühkam .müütni|k-gu -kku38, .müütlä|ne-(d)se -st5, mühkä|tś-dsi -tsit13, mühüs-(s)e -t11, mühä|k-gu -kut13, müräsḱ-i -it13see vana mühkam – teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sindtaa vana müütläne – tiit tälle tüü ärq, a tä tennägi eiq sinno;
müstika hämmärvärḱ*hämärävärgi hämärät-.värki37, sal|a-a -la28, müsti|ga-ga -kat3see oli minu jaoks täielik müstikamu jaos olľ tuu tävvelik hämmärvärḱ;
müüma mü̬ü̬mämüvväq mü̬ü̬min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54, .kauplõmakaubõldaq .kauplõ78müüa uued korteridmüvväq vahtsõq kortõriq;tanklates müüdav kütusküteq, midä pendsujaamun müvväs;kõik pääsmed on välja müüdudkõ̭iḱ pilediq ommaq ärq ostõduq;
müür müürmüürü .müürü37, sainsaina .saina30lossimüüridlossimüürüq v kandsisainaq;soemüürtruup;Hiina müürHiina müür;rukis kasvab nagu müürrügä kasus niguq sain;müüri ladumamüürü kudama;
müürima .müürmä.müüriq müüri63, .sisse v kinniq ehitämärahvajutu järgi müüriti Põlva kiriku seina sisse põlvitav neitsirahvajutu perrä ehitedi Põlva kerigu saina sisse põlvi pääl näütsi;
