maa maa- -d50maalmaal;maalemaalõ;mahamahaq, maaha, maalõ;maasmaan, maal;maastmaast, maalt;maad möödamaildõ;maast tulnud haigusmaahädä;kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisseku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse;haritav maanurḿ;
maa-ala maa- -d50, piiŕ|kund-kunna -.kunda32maa-ala detailplaneeringpiiŕkunna täpsä plaań;
maadlema .maadlõmamaadõldaq v .maeldaq .maadlõ78, .murdõlõmamurrõldaq .murdõlõ85, .väärdlemävääreldäq .väärdle78maadlen selle kiviga, aga ei saa teda maa seest kättemaadlõ taa kivigaq, a saa-ai timmä maa sisest kätte;
maadligi ligi maad
, .maadja|nõ v .maadja|s-dsõ -st5, .maadja|s- -t15, .maali|nõ-dsõ -st5oksad paindusid lume all maadligiossaq vaalduq lumõ all ligi maad;maadligi heinmaadjas hain;
maadlus sport .maadlus-õ -t9, .murdõlõmi|nõ-sõ -st5, murrõlus-õ -t9, .väärdlüs-e -t9vabamaadlusvabamaadlus;
maaelanik maainemi|ne-se -st5uues vabrikus saavad paljud maaelanikud töödvahtsõn vabrikun saavaq palľoq maainemiseq tüüd;
maailmakodanik ilmaeloni|k-gu -kku38, ilmainemi|ne-se -st5ta on maailmakodanik, kelle juured on Eestistä om ilmainemine, kiä om Eestist peri;
maailmakuulus ilma.kuulsa- -t3, üle ilma tunnõtjärgmisel kuul külastab Eestit maailmakuulus tsirkuseartisttulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõtekij;
maailmameister ilma.meistre- -t3maailmameister 100 m jooksus100 miitre joosu ilmameistre;
maailmasõda ilma|sõda-sõ̭a -sõta29, üle ilma tapõlusEsimene maailmasõdaEdimäne, ilmasõda;Teine maailmasõdaTõ̭nõ ilmasõda;sellest võib alata uus maailmasõdataast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq;Esimese maailmasõja ajalku śaks vinnegaq edimäne kõrd pusõľ;
maailmaturg (üle) ilma turgnafta hind maailmaturul tõuseb kogu aegnafta hind ilmaturu pääl kõ̭gõ nõsõs;
maailmavaade ilma.kaemi|nõ-sõ -st5, ilmanägemi|ne-se -st5milline on ta maailmavaade?määntse nuka alt tä ilma kaes?;
maak maaḱmaagi .maaki37soos leidus rauamaakisuun olľ rauda;
maandama 1. maa .sisse vi̬i̬mä
, .maanda|ma-q -83maandatud ja maandamata elektriseadmedmaandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq;2. (.auru) .vällä .laskma
, ärq .võtmasaunaskäimine maandab närvipingetsannankäümine võtt pingal v herevilläq olõgi ärq;
maanduma .maaha v .alla v pääle tulõma v .lindamalennuk maandus maja tahalinnuḱ tulľ tarõ taadõ maaha;tüütu kärbes maandus mitu korda lapse ninalekiusaja kärbläne linnaś mitu kõrda latsõ nõ̭na pääle;lõpuks ta maandus minu juureslõpus tulľ tä muq manoq;suusahüppaja maandus omil jalulsuusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle;
maapealne maapääli|ne-dse -st7, .ilmli|k-gu -kku38Capri saart on peetud maapealseks paradiisiksCapri saart om peet ka maapäälitses paradiisis;setu kuninga Peko maapealne asemik sootskaseto kuninga Peko maapääline asõmik sootśka;
maapind maa- -d50, (maa)kam|maŕ-ara -arat4õhutemperatuur maapinnallämmüs maa pääl;
madalal madala(h)npäike on juba madalalpäiv om jo madalan;madalamalalamban, alambal, alanpuul;Alatare on Mäetarest madalamalAlatarõ om Mäetarõst alanpuul v alamban;
made trepi|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vahet v -vaiht19, trepiedi|ne-dse -st7, trepialos-(s)õ -st11, trep|ṕ-i -pi37aida ees olid kogu esiseina pikkuselt mademedaida iin olľ terve edesaina pikkunõ trepṕ;
madin müllmüllü .müllü37, möllmöllü .möllü37, mölľmölli .mölli37, mäs|ü-ü -sü26, ma|tsin-dsina -dsinat4, .trantaľ-i -it4kas tõesti läheb jälle madinaks?kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?;
madistama .müllämämüllädäq .müllä77, .möllämämöllädäq .möllä77, .hullamahulladaq .hulla77, .mässämämässädäq .mässä77, madsista|ma-q -83, jaamõrda|ma-q -83, .trantalit lü̬ü̬märotid madistvad lae vahelvõhluq mülläseq lae vaihõl v lööväq trantalit;lapsed madistasid terve õhtulatsõq mässässiq terve õdagu;
madjakas malkmalga .malka30, tüpi|ts-dsä -tsät13, tüpä|k-ga v -gu -kat v -kut13, nuinuia .nuia31, saivas.saiba saivast23, kebetsk-i v -a -it v -at13, tõlvtõlva .tõlva30
magama maga(ha)ma.maadaq maka v magaha88, latsik tu|dima-tiq -di57, tu|ďoma-ťoq -ďo57, halv .tõhramatõhradaq .tõhra77magama minemamagalõ minemä;magab poole päevanitõhras poolõniq pääväniq;magajamagaja;magav lapsmagaja latś;väga hiline magamaminejaüükana;panin kogu oma raha magamauinudi kõ̭iḱ uma raha;
magamiskoht magah(t)us-õ -t9põõsa all olid metssea magamiskohadpuhma all olliq mõtstsia magahusõq;
mage 1. makõ- -t14, soolaldaqsupp on magesupṕ om soolaldaq v makõ;kapsad on magedad, ei ole soola pandudkapstaq ommaq riipnäq, olõ-iq suula pant;magedavõitumahelik, makõlik, maoldaq;supp on magedavõitu, tooge soola!supṕ om mahelik, toogõq suula!;magedavõitu naljadmaoldaq naľaq;2. kõnnõk ikävigävä igävät4, kehvkehvä .kehvä35mage naliotav v kehv nali;
magus makõ- -t14, ma|kus-gusa -gusat4, maǵahus-õ -t9, magjahusliiga magusullimakõ, makõmakus;šokolaad oli jäätisest magusamsokolaať olľ ijätüsest makõmb;magusavõitumakõlik;magusaks muutumaimah(t)uma;lapsena ei antud meile midagi magusatlatsõn es andaq meile sukugiq maǵahuisi;
maha .maaha
, mahaqkukkus mahasattõ maaha v mahaq;panime kartulid mahapannimiq kardoka mahaq;joob oma raha mahajuu uma raha mahaq;maha laskmamaaha laskma;vastuhakku maha surumavastanakkamist maaha surbma;maha jätmamaaha v perrä jätmä, ärq hiitmä;jooksis eest ära, jättis meid mahajuusḱ iist ärq, jätť meid sinnäqpaika;jättis suitsetamise mahajätť suidsutamisõ maaha;mahajäetud majatühi maja;lammas jättis pojad mahalammas hiiť pojaq ärq;maha jäämamaaha v perrä jäämä, eräldümä, erätümä;mahajäänud piirkondmaahajäänüq piiŕkund v kolk;temast jäid maha vaid mõned asjadtimäst jäiq perrä õ̭nnõ mõ̭nõq aśaq;jäime neist mahajäimiq näist maaha;Jüri ja Mari kuulutati kirikus mahaJüri ja Mari hõigadiq kerikun maaha v Jüri ja Mari nimeq põrotõdiq kerigulakkõ;
mahakuulutamine .hõikus-õ -t9, (.maaha).hõikami|nõ-sõ -st5laulatus peeti üks kuu pärast viimast mahakuulutamistlaulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust;
mahlane mahla|nõ-dsõ -st7, .mahla täüs
, hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35mahlakad ploomidmahladsõq ploomiq;noore looma liha on õrn ja mahlanenoorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm;mahlane huumorhää nali;
maht .suurus-õ -t9, ko|go-go -ko26, mahotus-õ -t9keedupotid mahuga viis liitritviieliitrilidseq paaq;see sõnaraamat on mahult eelmisest suuremseo sõ̭naraamat om suurõmb ku mineväne;
mahti: mahti saamaläbemä, aigo saama v aigo löüdmä;;
maias makjas.makja makjast22, ma|ḱas-kḱa -ḱast22, majasmakḱa v .makja majast23, .väs(t)li- -t1tihased on peki peale maiadtialasõq ommaq vägevä pääle makjaq;ära ole nii maias!ärq ajaguq maǵahust takan!;poiss on väga maias tüdrukute järelepoisś om väega väsli tütrikke pääle;
maik maikmaigu .maiku37, ma|gu-o -ku27, mek|ḱ-i -ki82, maitsmaidsu .maitsu37sel on päris hea maiktaal om peris hää magu;piimal oli vee maikpiimäl olľ vii maik man;lihal juba lõhn ja maik juureslihal joba hais ja maik man;poliitilise maiguga anekdoodidpoliitilidsõ maigugaq naľaq;sai näitemängu tegemisest maigu suhusai näütemängo tegemisest meki suuhtõ;
maine (maine) (hää) nim|i-e -me24, auavvu (.)avvu37, .kuulsus-õ -t9meie koolil on halb mainemiiq koolil olõ-iq hääd kuulsust;rahvusvahelise mainega teadlaneüle ilma nimegaq tiidläne v ilman tunnõt tiidläne;ei taha oma mainet rikkudaei tahaq umma nimme v kuulsust v avvu ärq tsurkiq;
maine (maise) .ilmli|k-gu -kku38, ilmali|k-gu -kku38, maapääli|ne-dse -st7maise kohtu said sa rahaga ära ostailmligu kohtu sait sa rahagaq ärq ostaq;mungad peavad loobuma maistest rõõmudestmungaq piät maapäälitsist rõõmõst vallalõ ütlemä;ta maised jäänused sängitati kodumaa muldatimä luuq-kundiq pantiq kodomaa mulda;
mainima .nimmamanimmadaq .nimma77, nimi|tämä-täq -dä82, ma(i)ni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, mani|tsama-tsaq v -daq -dsa90, tähendä|mä-q -83olen talle seda juba maininudma olõ tälle tuud joba nimitänüq;ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanudma tälle tuud nimssi, a tä om ärq unõhtanuq;
maipüha maipüh|ä-ä -hä24, m mai|pühiq-pühhi -pühhi24
mais maiśmaisi .maisi37, kuku|ruuś-ruusi -.ruusi37maisihelbedmaisihelbeq, surbut maiś;
maismaa maa- -d50, maisõmaa- -d50konn liigub vees ujudes, maismaal hüpateskunn ujos viin, hüppäs maa pääl;vee ja maismaa jaotus Maalvii ja (kuiva) maa jaotus Maa pääl;pääses maismaalepässi maisõmaa pääle;
mait maitmaida .maita30, räbä|k-gu -kut13, räbäkuli|nõ-(d)sõ -st5, sakõr|manń-manni -.manni37ah sa poisimait!ah sa poiskõsõsakõrmanń! v ah sa poiskõsõräbäk!;
maitse maikmaigu .maiku37, maidsõq.maitsõ maidsõt18, maitsmaidsu .maitsu37, mek|ḱ-i -ki37, ma|gu-o -ku27-maitseline-maolinõ, -maonõ, -maogaq;magusamaitselinemakõmaolinõ;igal talul oma taar, igal taaril oma maitseegäl talol uma taaŕ, egäl taaril esiq mekḱ;tal on hea maitsetäl om hää silm;lõpuks lisage toidule maitserohelistlõpus pankõq söögile supihainaq kah manoq;oma maitse järgi kujundatud koduuma meele perrä kujondõt kodo;
maitseaine maiguollus-(s)õ -t11, maigus*-(s)õ -t11, maigu.andja- -t3lõhna- ja maitseainednuhkõq ja maigussõq;pune sobib hästi lihale maitseaineksvorstiruuh kõlbas häste liha pääle maitsõs;
maksvus jo(vv)u(h)n|olõḱ-olõgi -olõkit13, .masmi|nõ-sõ -st5tsaariaegne raha kaotas maksvusetsaariaignõ raha massa-iq inämb;on maksvusetuei massaq, olõ-iq jo(vv)un;
maldama lä|be(he)mä-peq v -bedäq -pe v -behe88, .kärśmä.kärsiq kärsi63, .tald|ma.taldaq talda61, .kõhtama†kõhadaq .kõhta77ma ei mallanud enam oodatamaq es taldaq v es läpeq inämb uutaq;kes siis jaaniööl magada maldab!kiä sõ̭s jaaniüüse läpe maadaq!;kas sa ei malda tundigi oodata?kas sa kõhta ei ütte tunnigiq uutaq?;
male malõ- -t2maleturniiri peetakse juba kümnendat kordamalõvõistlust peetäs joba kümnendät kõrda;
malend = malenupp malõ|pulk-pulga -.pulka31, malõnup|ṕ-i -pi37, malõnup|p-u -pu37malendid on ettur, vanker, ratsu, oda, lipp ja kuningasmalõpulgaq ommaq pupsik, kahhuŕ, hopõń, oda, lipp ja kuning;
malev malv́†malvi .malvi37, mal|lõv́-õvi v -õva -õvit v -õvat4kutsusin sõjaväe langetama, maleva maha raiumarahvalaul kutsi sõ̭a sõ̭õ̭rumahe, malvi maaha ragomahe;suviti töötavad taas õpilasmalevadopilasmalõvaq tegeväq jälq suvõl tüüd;
malk malkmalga .malka30, nübli|k-gu -kut13, tüpä|k-gu -kut13, kebetsk-i v -a -it v -at13, hassa|k-gu -kut13, ru̬u̬skroosa ru̬u̬ska32(katusele) malku panemamalgutama;harimalkharipuu, haŕapuu;harimalkm kikkahaŕaq;kuhjamalkväänüs, vöörüs;malka andamalka andaq v ruuska tetäq;ma võtan sulle malgama võta sullõ kebetska;
mall 1. malľmalli .malli37matemaatikatunnis läks tarvis sirklit ja mallimatõmaatigatunnin olľ vaia tsirklit ja malli;2. näüdüs-(s)e -t11, mu|tõľ-dõli -dõlit4, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37levivad võõra malli järgi pandud nimedmano tulõ võ̭õ̭ra moodu perrä pantuid nimmi;
manguma .nuiamanuiadaq .nuia77, .juiamajuiadaq .juia77, pääle .käümä
, pääle ajama
, igra|tama-taq -da82, mustõlda|ma-q -38, mustõrda|ma-q -38, nuru|tama-taq -da82mustlane mangub ikka sinult head-paremattsigań iks igratas su käest hääd-parõmbat;mangub su juures seni, kuni pead talle andmamustõldas man seeniq, ku piät tälle andma;sa mangud siin kerjuste pool, mine mangu seal, kust midagi saada on!saq nurutat siin santõ man, mineq nurudaq sääl, kost midägiq saiaq om!;kas te jätate juba mangumise järele, muudkui aga manguvad!kas ti jätät umma juiamist, muguq juiasõq pääle!;mangujanuio;
manitsema karista|ma-q -83, .süäme pääle .pandma
, sõ̭nno pääle lugõmama manitsesin teda, et ta edasi ei räägiksma karisti tälle ärq, et tä edesi ei kõ̭nõlõq;manitse teda tööd hästi tegemakaristaq sa timäle v timmä, et tä tüü häste teesiq;ta sai tihti lohakuse pärast manitsedatä sai sakõstõ räpäküse peräst nuumiq;
manner maisõmaa- -d50, suuŕmaasuurõmaa suurtmaad50, maa- -d50, mannõŕ.mandri .mannõrd22Euraasia on kõige suurem mannerEuraasia om kõ̭gõ suurõmb maisõmaa;mandri–Vormsi jääteesuurõmaa–Vormsi ijätii;
mannerg kardkarra .karda33, lä(n)ni|k-gu -kut13, mannõrg-u v -a -ut v -at13tõi naabritelt mannerguga piimatõi naabridõ käest karragaq piimä;kilumannergkilupanǵ;
mannetu to|śo-śo -sśo26, tośo|nõ-dsõ -st7, armõ|du-du -tut1, kehväke|ne-se -ist8, hädäli|ne-dse -st5, hädä|ne-dse -st7, mallõ|du-du -tut1mannetu mehiketośonõ v kehvä mehekene;tegi veel ühe mannetu katsetekḱ viil üte hädälidse proovi;
maru (maru) mar|u-u -ru26, maru|tuuľ-tuulõ -tuult35, mäs|ü-ü -sü26tuul paisus marukstuuľ lätś marus;marusmarun;marrumarru;mees läks uudist kuuldes marrumiiś lätś marru, ku uudist kuulď;sellise maruga ei saa merele minnasääntse mäsügaq saa-iq mere pääle minnäq;
maru (maruda) mar|u-u -ru26, .kistuma(l)daq v .umbõ v hirmudu v .hirmsa v .lõpmaldaq v otsaldaq v ilmadu väkev v hääeile nägin üht marudat filmieeläq näi ütte kistumaldaq vägevät v hääd filmi;maru vahva lugu!umbõ väkev lugu!;
materjal mátõr|jaaľ-jaali -.jaali37, matõr|jaľ-jali -.jalli38, van nõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37heliisolatsioonimaterjalhelühoitja v helüpidäjä matõrjaľ;kui ei olnud küllaldaselt materjali, siis tehti õhem katusku es olõq tävvelist nõvvu, sis tetti ohemb katus;
matkima (kedägiq v midägiq) .perrä v taka(h)n tegemä
, .ahv́ma.ahviq ahvi63, .mänǵmä.mängiq mängi63poisid matkisid hästi vanamooripoiskõsõq teiq vannamutti häste perrä;
matma (.maaha) .matmamattaq mata61, maa .sisse .kaibma
, .katmakattaq kata61, kinniq .katmaküll ma sind matan, ära karda!külq ma sinno mata, ärq peläku!;vanaema on juba maha maetudvanaimä om joba ärqkiq matõt;mattis varanduse õunaaeda maa sissekäkke varandusõ uibuaida maa sisse;kuhi maeti kinnikuhi katõti kinniq;mata söed tuha alla!tõ̭mbaq hüdsile tuhk pääle!;lumi matab puud enda allapuuq jääseq lumõ alaq;tuisk on jäljed matnudtuisk om jäleq ärq matnuq;ta on majja kõvasti raha matnudtä om majja kõvva rahha sisse pandnuq;hinge matmahõ̭ngust kinniq võtma;mul matab hingemul matt rinnaq kinniq;
mats (matsu) mütähüs-e -t9, tümähüs-e -t9, matsmatsu .matsu37, läüḱläügi .läüki37, läügäh(t)üs-e -t9, plahv́plahvi .plahvi37, plõhv́plõhvi .plõhvi37sai matsu, siis jäi vaitsai läügü, sõ̭s jäi vaiki;sai matsu vastu peadsai plõhvi vasta pääd;käis üks matsütś tümähüs käve;mats! mats! kukkusid õunad puu otsast allatümäki! tümäki! sattõq ubinaq uibu otsast alla;
matsakas mädsäri|k-gu -kku38, täüt.värki
, .hürske- -t3, (palľo) tubli- -t2, (.häste) söönüqsü̬ü̬nü söönüt v sü̬ü̬nüt1ta on terve elu matsakas olnudtä om terve elo sääne täütvärki olnuq;
