ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1301 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
ma ma(q) mu(q) minno; kq ka mina
maa maa - -d50; maal maal; maale maalõ; maha mahaq, maaha, maalõ; maas maan, maal ; maast maast, maalt; maad mööda maildõ; maast tulnud haigus maahädä; kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse; haritav maa nurḿ
maa-ala maa - -d50, piiŕ|kund -kunna -.kunda32; maa-ala detailplaneering piiŕkunna täpsä plaań
maa-alune maa-alo|nõ -dsõ -st7; maa-alune parkla maa-alonõ saisoplatś
maabuma maa pääle v maalõ tulõma; üksus pidi maabuma Peipsi ääres ütsüs pidi maalõ tulõma Peipsi veeren
maadeavastaja maiõ.löüdjä - -t3
maadeuurija maiõ.uuŕja - -t3
maadlema .maadlõma maadõldaq v .maeldaq .maadlõ78, .murdõlõma murrõldaq .murdõlõ85, .väärdlemä vääreldäq .väärdle78; maadlen selle kiviga, aga ei saa teda maa seest kätte maadlõ taa kivigaq, a saa-ai timmä maa sisest kätte
maadligi ligi maad; .maadja|nõ v .maadja|s -dsõ -st5, .maadja|s - -t15, .maali|nõ -dsõ -st5; oksad paindusid lume all maadligi ossaq vaalduq lumõ all ligi maad; maadligi hein maadjas hain
maadlus sport .maadlus -õ -t9, .murdõlõmi|nõ -sõ -st5, murrõlus -õ -t9, .väärdlüs -e -t9; vabamaadlus vabamaadlus
maaelanik maainemi|ne -se -st5; uues vabrikus saavad paljud maaelanikud tööd vahtsõn vabrikun saavaq palľoq maainemiseq tüüd
maaelu maa|elo -elo -ello26
maag nõid nõia .nõida33, kundsi|tegijä - -t3, .luḿja - -t3, .arḃja - -t3
maagia .nõidus -õ -t9, kuntś kundsi .kuntsi37, .arḃmi|nõ -sõ -st5, arbi|kuntś -kundsi
-.kuntsi37, .arbus* -õ -t9; must maagia kuri nõidus, kuri kuntś, võhlus
maagiline kundsili|nõ -dsõ -st5, .luḿja - -t3, .nõid(us)li|nõ -dsõ -st5; maagiline number, tähendus nõiduslinõ nummõŕ, tähendüs; maagilised märgid, tantsud nõidlidsõq märgiq, tandsoq
maaharija põllu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, maa|tegijä - -t3, maate|kij -gijä -gijät4, põllupidäjä - -t3, põllupi|täi -däjä -däjät4
maaharimine põllutegemi|ne -se -st5, põllupidämi|ne -se -st5, maa(h)arimi|nõ -sõ -st5, maa.hellämi|ne -se -st5, põllu|tü̬ü̬ - -d52
maailm ilm ilma .ilma30, maa|ilm -ilma -.ilma30, ilmamaa - -d50; see pole tervele maailmale kuulutamiseks! taa olõ-iq kõ̭gõlõ maalõ-ilmalõ kuulutaq!
maailmaime ilma|imeq -.imme -imet20
maailmajagu ilmaja|go -o -ko27
maailmakodanik ilmaeloni|k -gu -kku38, ilmainemi|ne -se -st5; ta on maailmakodanik, kelle juured on Eestis tä om ilmainemine, kiä om Eestist peri
maailmakuulus ilma.kuulsa - -t3, üle ilma tunnõt; järgmisel kuul külastab Eestit maailmakuulus tsirkuseartist tulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõtekij
maailmameister ilma.meistre - -t3; maailmameister 100 m jooksus 100 miitre joosu ilmameistre
maailmameri kõ̭gõ ilma meri
maailmapilt ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5; teaduslik maailmapilt tiidüsline ilmakaeminõ; eeposte maailmapilt eepoisi ilm
maailmarekord (maa)ilmarekor|ď -di -dit13, (maa)ilma edetullõḿ*; püstitas uue maailmarekordi tekḱ vahtsõ ilmarekordi
maailmaruum ilma|ruuḿ -ruumi -.ruumi37
maailmasõda ilma|sõda -sõ̭a -sõta29, üle ilma tapõlus; Esimene maailmasõda Edimäne, ilmasõda; Teine maailmasõda Tõ̭nõ ilmasõda; sellest võib alata uus maailmasõda taast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq; Esimese maailmasõja ajal naľ ku śaks vinnegaq edimäne kõrd pusõľ
maailmaturg (üle) ilma turg; nafta hind maailmaturul tõuseb kogu aeg nafta hind ilmaturu pääl kõ̭gõ nõsõs
maailmavaade ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5; milline on ta maailmavaade? määntse nuka alt tä ilma kaes?
maak maaḱ maagi .maaki37; soos leidus rauamaaki suun olľ rauda
maakaart kaarť kaardi .kaarti37, maa|kaarť -kaardi -.kaarti37
maakamar maa - -d50, kam|maŕ -ara -arat4, turbas .turba turbast22; igasugused sulid ka siin maakamarat tallavad egäsugudsõq suliguq ka tan maad sõkvaq
maakari maa|kari -kaŕa -.karja43, maa.tõugu kari
maakasutus maatarvitami|nõ -sõ -st5, maa.pruuḱmi|nõ -sõ -st5
maakataster (maa)ka.tastri - -t1
maakeel maa|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40
maakeelne maakeeli|ne -dse -st7, maaki̬i̬ľ|ne -se -set6
maakera maamun|a -a -na26, maaker|ä -ä -rä24, maa - -d50
maakitsus (maa)kaal (-)kaala (-).kaala30, si|ba -ba -pa26; Karjala maakitsus Kaŕala maakaal
maakivi maakiv|i -i -vi26; maakividest kõrtsihoone maakivvest tett kõrtś
maakler .maaklõŕ -i -it4, (müügi)vahe|mîiś -mehe -mi̬i̬st39
maakoda maa|koda -kua -kota27, ku̬u̬p kooba ku̬u̬pa31
maakodu maaelämi|ne -se -st5
maakond maa|kund -kunna -.kunda32; maakonnakeskus maakunna pääliin v maakunnakeskus
maakoor maa|ku̬u̬ŕ -koorõ -ku̬u̬rt39
maakorraldus maakõrraldus -õ -t9; maakorraldaja maakõrraldaja
maakuulamine maa.kullõmi|nõ -sõ -st5
maalahmakas lahma|k -gu -kut13, plańa|k -gu -kut13, pala|k -gu -kut13
maalapp maatük|k -ü -kü26, maalap|ṕ -i -pi37; kolhoosnikele jagati maalappe kolhoosnikõlõ jaeti maatükke
maalikunst maali|kunsť -kunsti -.kunsti37, maali|taiõq* -.taidõ -taiõt9
maalikunstnik maali.kunsťni|k -gu -kku38, .maaľja - -t3, (maali).taidru* - -t1
maaliline (pilť)il|los -osa -osat4, nigu(q) maalit, nigu(q) pildi pääl; väike maaliline linnake väikene illos liinakõnõ; maaliline järv pilťillos jär
maalima .maaľma .maaliq maali63, .värḿmä .värmiq värmi63, .vär .värviq värvi63, pindseldä|mä -q -83; maalib maastikke ja inimesi maaľ maad ja inemiisi; maalis aknaraamid valgeks värse aknõraamiq valgõs; maalib paberile tähti maaľ paprõ pääle tähti
maalähedane 1. maa.lähke|ne -se -ist8; maalähedased oksad maalähkeseq ossaq; 2. maameeli|ne -dse -st7; maalähedane linnainimene maameeline liinainemine
maamees maa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
maamesilane kimala|nõ -sõ -st5, mõts(a)mehi|ne -dse -st7
maamuld maa - -d50, muld mulla .mulda32; isa sängitati kodukalmistu maamulda esä sai kododsõ matusaia mulda
maamõõtja maamõ̭õ̭tja - -t3
maandama 1. maa .sisse vi̬i̬, .maanda|ma -q -83; maandatud ja maandamata elektriseadmed maandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq; 2. (.auru) .vällä .laskma, ärq .võtma; saunaskäimine maandab närvipinget sannankäümine võtt pingal v herevilläq olõgi ärq
maanduma .maaha v .alla v pääle tulõma v .lindama; lennuk maandus maja taha linnuḱ tulľ tarõ taadõ maaha; tüütu kärbes maandus mitu korda lapse ninale kiusaja kärbläne linnaś mitu kõrda latsõ nõ̭na pääle; lõpuks ta maandus minu juures lõpus tulľ tä muq manoq; suusahüppaja maandus omil jalul suusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle
maani maaniq; maja põles maani maha tarõ palli maaniq maaha
maania .hullus -õ -t9, maania - -t2
maanina nõ̭n|a -a -na28, (tsillemb) nok|ḱ -i -ki37
maantee ti̬i̬ - -d51, suuŕti̬i̬ suurõti̬i̬ suurtti̬i̬d51, maanti̬i̬ - -d51; Tallinna–Tartu maantee Taľna Tarto suuŕtii v tii; vana Võru–Tartu maantee vana Võro–Tarto suuŕtii; Riia–Pihkva maantee Riia–Pihkva kivitii
maanurk nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31, kanť kandi .kanti37, kurm kurmu .kurmu37
maaomand maa - -d50, maatük|k -ü -kü26; talupoegade maaomandi suurus oli erinev talopoigõ maa suurus olľ esiqsugumanõ
maaomanik maaumani|k -gu -kku38, .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
maapagu pa|gu -o -ku27; maapakku minemä ärq pagõma, paossihe minemä
maapagulane paossi(h)n olõja, (ärq)pagõja - -t3; elas maapagulasena Kanadas elli Kanadan paossin
maaparandus maaparandus -õ -t9, kraavitami|nõ -sõ -st5
maapealne maapääli|ne -dse -st7, .ilmli|k -gu -kku38; Capri saart on peetud maapealseks paradiisiks Capri saart om peet ka maapäälitses paradiisis; setu kuninga Peko maapealne asemik sootska seto kuninga Peko maapääline asõmik sootśka
maapind maa - -d50, (maa)kam|maŕ -ara -arat4; õhutemperatuur maapinnal lämmüs maa pääl
maapõu maa - -d50, maa|üsk -üsä -.üskä34
maapähkel maa|pähḱmäs -.pähḱmä -pähḱmäst22
maarahvas maa|rahvas -.rahva -rahvast22
maardla (lövvü)kotus -(s)õ -t11, su̬u̬ń soonõ su̬u̬nt40
maarent (maa)rinť (-)rindi (-).rinti37
maarjahein .maarja|hain -haina -.haina30
maarjajää .maarja|i(j)ä -i(j)ä -ijjä v -iiä25
maarjakask .maarja|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo36
maarjapuna verrev viin, maŕapun|a -a -na26
maarjapäev .maarja|päiv -päävä -.päivä35, .maaŕa|päiv -päävä -.päivä35
maarjasõnajalg .maarjasõ̭na|jalg -jala
-.jalga33
maas maa(h)n, maal; ta on liidrist kaks sekundit maas tä om vidäjäst katś sekondit taadõ jäänüq
maasikas maasi|k -ga -kat13, .maaśk(as) .maaśka .maaśkat15, maaśk|mari -maŕa -.marja43
maastik maa - -d50, m maaq maiõ maid50, .maasti|k -gu -kku38; mägised maastikud mägidseq maaq; kuppelmaastik kunńmaa*
maastikuarhitektuur maakujondus -õ -t9
maastikukaitseala .maastigu.kaitsõal|a -a -la28, maiõ.kaitsõal|a -a -la28
maast-ilmast maast ja ilmast, kõ̭gõst; latras maast-ilmast kõ̭nõľ kõ̭gõ ilma kokko
maast madalast latsõst (saaniq v pääle), maast madalast saaniq
maatasa maaniq .maaha, otsaniq (ärq)
maateadus maati̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, maa|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet9
maatõug maa|tõug -tõvvu -.tõugu36
maatükk maatük|k -ü -kü26, (krundist erälde, ahas) lang langa .langa30
maausk maa|usk -uso -.usko36
maavaldus maa - -d50; maiõ kammandaminõ; kloostri maavaldused kluustri maaq; tema maavaldused timä maaq
maavalitsus maavalitsus -õ -t9
maavara maavar|a -a -ra28
maaviljelus põllutegemi|ne -se -st5, maa(h)arimi|nõ -sõ -st5, maa.hellämi|ne -se -st5, põllu|tü̬ü̬ - -d52
maavillane maavilla|nõ -dsõ -st7, kodovilla|nõ -dsõ -st7
maavõistlus maa.võistlus -õ -t9, maavõigõlus* -õ -t9; Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis Eesti-Soomõ maavõigõlus jalgpallin
maavägi maavä|gi -e -ke25
maaväline = Maa-väline vä(l)lästpu̬u̬lt v vä(l)län(h)pu̬u̬l Maad; Maa-väline elu elo välänpuul Maad
maavärin maavär|rin -inä -inät4, maahü|tin -dinä -dinät4
macho -mees esä|ne -dse -st7, matśo - -t2, härg härä .härgä34
madal ma|taľ -dala -dalat4; (helü) torrõ - -t14, jämme - -t14; madalad puud madalaq puuq; räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjast kõ̭nõlõs torrõ helügaq v jämehehe, niguq pütüpõḣast; madalaim kõ̭gõ madalamb; madalavõitu madalik, madalapoolinõ; madal vesi ohku vesi; meremadal leedeq, kivi; laev sõitis madalale laiv sõiť ohku pääle
madalakvaliteediline kehv kehvä .kehvä35, halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, sitt sita sitta30
madalal madala(h)n; päike on juba madalal päiv om jo madalan; madalamal alamban, alambal, alanpuul; Alatare on Mäetarest madalamal Alatarõ om Mäetarõst alanpuul v alamban
madalale madalahe, madalalõ; madalamale madalampa, alambahe, alambalõ
madalapalgaline .väiko palgagaq
madaldama .maaha .kiskma, madalambas tegemä; tuul ja vesi madaldavad mägesid tuuľ ja vesi tegeväq mäki madalambas; madaldas häält võtť helü maaha
madalik ma|taľ -dala -dalat4, mataľmaa madalamaa madalatmaad50
madalpinge mataľ.singus* -õ -t9
madalrõhkkond mataľ.rõuhkus* madala.rõuhkusõ madalat.rõuhkust9, mataľvõngõlus* madalavõngõlusõ madalatvõngõlust9
madalsagedus mataľsagõhus* -õ -t9
madalseis mataľ v halv sais; .ohkus -õ -t9; järvevee südasuvine madalseis järvevii süäsuvinõ ohkus; meie laskesport on praegu madalseisus miiq laskmissporť om parhillaq halvan saison
madalsoo su̬u̬ - -d52, hainasu̬u̬ - -d52; läksime üle madalsoo ja jõudsime rabasse lätsimiq üle hainasuu ja saimiq samblõsuu pääle
madar mar|rań -ana -anat4; roomav madar virn, virnas, virn(as)hain, võrn; rabamadar niidüvirnahain
made trepi|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vahet v -vaiht19, trepiedi|ne -dse -st7, trepialos -(s)õ -st11, trep|ṕ -i -pi37; aida ees olid kogu esiseina pikkuselt mademed aida iin olľ terve edesaina pikkunõ trepṕ
madin müll müllü .müllü37, möll möllü .möllü37, mölľ mölli .mölli37, mäs|ü -ü -sü26, ma|tsin -dsina -dsinat4, .trantaľ -i -it4; kas tõesti läheb jälle madinaks? kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?
madisepäev madi(s)sõ|päiv -päävä -.päivä35
madistama .müllämä müllädäq .müllä77, .möllämä möllädäq .möllä77, .hullama hulladaq .hulla77, .mässämä mässädäq .mässä77, madsista|ma -q -83, jaamõrda|ma -q -83, .trantalit lü̬ü̬; rotid madistvad lae vahel võhluq mülläseq lae vaihõl v lööväq trantalit; lapsed madistasid terve õhtu latsõq mässässiq terve õdagu
madjakas malk malga .malka30, tüpi|ts -dsä -tsät13, tüpä|k -ga v -gu -kat v -kut13, nui nuia .nuia31, saivas .saiba saivast23, kebetsk -i v -a -it v -at13, tõlv tõlva .tõlva30
madjar maďaŕ -i -it4
madonna jumalaim|ä -ä -mä24, imänd -ä -ät13
madrus madrus -(s)õ -t11
madu siug sivvu .siugu36, husś hussi .hussi37, ma|do -o -to27, tsusś tsussi .tsussi37, küü† - -d50, naľ paloangõrja|s - -t15; nägin madu põõsasse minevat näi siugu puhmu sisse minnev; must madu tõrvas, tõrvassiug, tõrvashuss
maestro .meistre - -t1, ma.estro - -t1
maffia rü̬ü̬vli|parḱ -pargi -.parki37, .maffia - -t3, rü̬ü̬vliütisüs* -e -t9
magama maga(ha)ma .maadaq maka v 
 magaha88, latsik tu|dima -tiq -di57, tu|ďoma -ťoq -ďo57, (halv) .tõhrama tõhradaq .tõhra77; magama minema magalõ minemä; magab poole päevani tõhras poolõniq pääväniq; magaja magaja; magav laps magaja latś; väga hiline magamamineja üü kana ; panin kogu oma raha magama uinudi kõ̭iḱ uma raha
magamiskoht magah(t)us -õ -t9; põõsa all olid metssea magamiskohad puhma all olliq mõtstsia magahusõq
magamiskott magamiskot|ť -i -ti37, 
magahuskot|ť -i -ti37
magamistuba magamistar|õ -õ -rõ24, 
magahustar|õ -õ -rõ24
magatama .maa|tama -taq -da81, maga(h)ta|ma -q -83
mage 1. makõ - -t14, soolaldaq; supp on mage supṕ om soolaldaq v makõ; kapsad on magedad, ei ole soola pandud kapstaq ommaq riipnäq, olõ-iq suula pant; magedavõitu mahelik, makõlik, maoldaq; supp on magedavõitu, tooge soola! supṕ om mahelik, toogõq suula!; magedavõitu naljad maoldaq naľaq; 2. kõnnõk ikäv igävä igävät4, kehv kehvä .kehvä35; mage nali otav v kehv nali
magedalt magõhõhe, magõhõlõ, .riipnäle
magister ma.gistri - -t1
magistraal pää-, .päämi|ne -dse -st5; magistraaltee päätii; magistraaltoru päätoro; magistraalkraav pääkraa
magnet magnõ|ť -di -tit13, mag|ni̬i̬ť -needi
-ni̬i̬ti37; magnetnõel magnõťnõgõl; magnetväli magnõťväli
magnetofon mak|ḱ -i -ki37, naľ helü|lõkś* -lõksi -.lõksi37
magu ma|go -o -ko27
magun ma|kuń -guna -gunat4, maaḱ maagõ .maakõ35, mu̬u̬ń mooni mu̬u̬ni37
magus makõ - -t14, ma|kus -gusa -gusat4; maǵahus v magjahus -õ -t9; liiga magus ullimakõ, makõmakus; šokolaad oli jäätisest magusam sokolaať olľ ijätüsest makõmb; magusavõitu makõlik; magusaks muutuma imah(t)uma; lapsena ei antud meile midagi magusat latsõn es andaq meile sukugiq maǵahuisi
magusasti magõhõhe, magõhõlõ, magusahe, magusalõ, magusadõ
magushapu mari|hapu -.hapnõ -hapund17, makõ|hapu -.hapnõ -hapund17; magushapu leib imatõt v imahunuq leib
magustoit makõsü̬ü̬ makõsöögi makõtsü̬ü̬ki37, .makjus -õ -t9, makus|sü̬ü̬ -söögi -sü̬ü̬ki37, makussü̬ü̬ magusasöögi magusatsü̬ü̬ki37; pärast suppi pakuti ka magustoitu päält supi anti makussüüki kah; supp, praad, magustoit liiḿ, küdüs, makõ
magusus magõhus -õ -t9, ma|kus -gusa -gusat4, 
makõ - -t14, maǵahus v magjahus -õ -t9, .makjus -õ -t9; on erineva magususega puuvilju om mitundmuudu magõhusõgaq puuviljo
maha .maaha, mahaq; kukkus maha sattõ maaha v mahaq ; panime kartulid maha pannimiq kardoka mahaq; joob oma raha maha juu uma raha mahaq; maha laskma maaha laskma; vastuhakku maha suruma vastanakkamist maaha surbma; maha jätma maaha v perrä jätmä, ärq hiitmä; jooksis eest ära, jättis meid maha juusḱ iist ärq, jätť meid sinnäqpaika; jättis suitsetamise maha jätť suidsutamisõ maaha; mahajäetud maja tühi maja; lammas jättis pojad maha lammas hiiť pojaq ärq; maha jääma maaha v perrä jäämä, eräldümä, erätümä; mahajäänud piirkond maahajäänüq piiŕkund v kolk; temast jäid maha vaid mõned asjad timäst jäiq perrä õ̭nnõ mõ̭nõq aśaq; jäime neist maha jäimiq näist maaha; Jüri ja Mari kuulutati kirikus maha Jüri ja Mari hõigadiq kerikun maaha v Jüri ja Mari nimeq põrotõdiq kerigulakkõ
mahajäämus .maaha.jäämi|ne -se -st5, 
.perrä.jäämi|ne -se -st5
mahakuulutamine .hõikus -õ -t9, (.maaha).hõikami|nõ -sõ -st5; laulatus peeti üks kuu pärast viimast mahakuulutamist laulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust
mahavisatud (ärq) raisa|t -du -tut1; mahavisatud aeg ärq raisat aig
mahe 1. mahhe - -t14, maheli|k -gu -kku38, (talvõilma kotsilõ) lepeq leppe lepet18, .laugõ - -t3; vanatädil on kogu aeg mahe nägu vanaltädil om kõ̭gõ mahhe nägo; õrn mahe tuul pehmegene mahhe tuuľ; mahe talveilm lepeq ilm; 2. puhas .puhta puhast23, kihvtiva|ba -ba -pa28, loomu-, mahhe - -t14; mahetoodang puhas v kihvtivaba tetäng, loomutoodus*, mahhetoodus
mahepõllundus kihvtildäq maategemine, loomulik v kihvtivaba põllumajandus
mahhinatsioon sahkõrdus -õ -t9, vi|kuŕ -guri -gurit4, .krutśki - -t1, sobľatus -õ -t9
mahl mahl mahla .mahla30; õunamahl ubinamahl; kasemahl kõomahl; mahlaauruti mahlapaarutaja
mahlane mahla|nõ -dsõ -st7, .mahla täüs, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35; mahlakad ploomid mahladsõq ploomiq; noore looma liha on õrn ja mahlane noorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm