maa maa - -d50; maal maal; maale maalõ; maha mahaq, maaha, maalõ; maas maan, maal; maast maast, maalt;maad mööda maildõ; maast tulnud haigus maahädä; kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse; haritav maa nurḿ
maa-ala maa - -d50, piiŕ|kund -kunna -.kunda32;maa-ala detailplaneering piiŕkunna täpsä plaań
maadlema.maadlõma maadõldaq v .maeldaq .maadlõ78, .murdõlõma murrõldaq .murdõlõ85, .väärdlemä vääreldäq .väärdle78; maadlen selle kiviga, aga ei saa teda maa seest kätte maadlõ taa kivigaq, a saa-ai timmä maa sisest kätte
maadligi ligi maad; .maadja|nõ v .maadja|s -dsõ -st5, .maadja|s - -t15, .maali|nõ -dsõ -st5; oksad paindusid lume all maadligi ossaq vaalduq lumõ all ligi maad; maadligi hein maadjas hain
maailmakodanik ilmaeloni|k -gu -kku38, ilmainemi|ne -se -st5; ta on maailmakodanik, kelle juured on Eestis tä om ilmainemine, kiä om Eestist peri
maailmakuulus ilma.kuulsa - -t3, üle ilma tunnõt; järgmisel kuul külastab Eestit maailmakuulus tsirkuseartist tulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõtekij
maailmameister ilma.meistre - -t3; maailmameister 100 m jooksus 100 miitre joosu ilmameistre
maailmameri kõ̭gõ ilma meri
maailmapilt ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5; teaduslik maailmapilt tiidüsline ilmakaeminõ; eeposte maailmapilt eepoisi ilm
maailmarekord (maa)ilmarekor|ď -di -dit13, (maa)ilma edetullõḿ*; püstitas uue maailmarekordi tekḱ vahtsõ ilmarekordi
maailmasõda ilma|sõda -sõ̭a -sõta29, üle ilma tapõlus; Esimene maailmasõda Edimäne, ilmasõda; Teine maailmasõda Tõ̭nõ ilmasõda; sellest võib alata uus maailmasõda taast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq; Esimese maailmasõja ajal naľku śaks vinnegaq edimäne kõrd pusõľ
maailmaturg (üle) ilma turg; nafta hind maailmaturul tõuseb kogu aeg nafta hind ilmaturu pääl kõ̭gõ nõsõs
maailmavaade ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5; milline on ta maailmavaade? määntse nuka alt tä ilma kaes?
maak maaḱ maagi .maaki37; soos leidus rauamaaki suun olľ rauda
maakaart kaarť kaardi .kaarti37, maa|kaarť -kaardi -.kaarti37
maakamar maa - -d50, kam|maŕ -ara -arat4, turbas .turba turbast22; igasugused sulid ka siin maakamarat tallavad egäsugudsõq suliguq ka tan maad sõkvaq
maaliline (pilť)il|los -osa -osat4, nigu(q) maalit, nigu(q) pildi pääl; väike maaliline linnake väikene illos liinakõnõ; maaliline järv pilťillos järv́
maalima .maaľma .maaliq maali63, .värḿmä .värmiq värmi63, .värv́mä .värviq värvi63, pindseldä|mä -q -83; maalib maastikke ja inimesi maaľ maad ja inemiisi; maalis aknaraamid valgeks värv́se aknõraamiq valgõs; maalib paberile tähti maaľ paprõ pääle tähti
maandama 1. maa .sisse vi̬i̬mä, .maanda|ma -q -83; maandatud ja maandamata elektriseadmed maandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq; 2. (.auru) .vällä .laskma, ärq .võtma; saunaskäimine maandab närvipingetsannankäümine võttpingal v herevilläq olõgi ärq
maanduma .maaha v .alla v pääle tulõma v .lindama; lennuk maandus maja taha linnuḱ tulľ tarõ taadõ maaha; tüütu kärbes maandus mitu korda lapse ninale kiusaja kärbläne linnaś mitu kõrda latsõ nõ̭na pääle; lõpuks ta maandus minu juures lõpus tulľ tä muq manoq; suusahüppaja maandus omil jalul suusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle
maanina nõ̭n|a -a -na28, (tsillemb) nok|ḱ -i -ki37
maantee ti̬i̬- -d51, suuŕti̬i̬ suurõti̬i̬ suurtti̬i̬d51, maanti̬i̬- -d51; Tallinna–Tartu maantee Taľna–Tarto suuŕtii v tii; vana Võru–Tartu maantee vana Võro–Tarto suuŕtii; Riia–Pihkva maantee Riia–Pihkva kivitii
maapealne maapääli|ne -dse -st7,.ilmli|k -gu -kku38; Capri saart on peetud maapealseks paradiisiks Capri saart om peet ka maapäälitses paradiisis; setu kuninga Peko maapealne asemik sootska seto kuninga Peko maapääline asõmik sootśka
maapind maa - -d50, (maa)kam|maŕ -ara -arat4; õhutemperatuur maapinnal lämmüs maa pääl
madal ma|taľ -dala -dalat4;(helü) torrõ - -t14, jämme - -t14; madalad puud madalaq puuq;räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjast kõ̭nõlõs torrõ helügaq v jämehehe, niguq pütüpõḣast;madalaim kõ̭gõ madalamb; madalavõitu madalik, madalapoolinõ; madal vesi ohku vesi; meremadal leedeq, kivi; laev sõitis madalale laiv sõiť ohku pääle
madalakvaliteediline kehv kehvä .kehvä35, halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, sitt sita sitta30
madalal madala(h)n; päike on juba madalal päiv om jo madalan; madalamal alamban, alambal, alanpuul; Alatare on Mäetarest madalamal Alatarõ om Mäetarõst alanpuul v alamban
madalseis mataľ v halv sais; .ohkus -õ -t9; järvevee südasuvine madalseis järvevii süäsuvinõ ohkus; meie laskesport on praegu madalseisus miiq laskmissporť om parhillaq halvan saison
madalsoo su̬u̬ - -d52, hainasu̬u̬ - -d52; läksime üle madalsoo ja jõudsime rabasse lätsimiq üle hainasuu ja saimiq samblõsuu pääle
made trepi|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vahet v -vaiht19, trepiedi|ne -dse -st7, trepialos -(s)õ -st11, trep|ṕ -i -pi37; aida ees olid kogu esiseina pikkuselt mademed aida iin olľ terve edesaina pikkunõ trepṕ
madin müll müllü .müllü37, möll möllü .möllü37, mölľ mölli .mölli37, mäs|ü -ü -sü26, ma|tsin -dsina -dsinat4, .trantaľ -i -it4; kas tõesti läheb jälle madinaks? kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?
magama maga(ha)ma .maadaq makav magaha88, latsik tu|dima -tiq -di57, tu|ďoma -ťoq -ďo57, (halv) .tõhrama tõhradaq .tõhra77; magama minema magalõ minemä;magab poole päevani tõhras poolõniq pääväniq; magaja magaja; magav laps magaja latś; väga hiline magamamineja üükana; panin kogu oma raha magama uinudi kõ̭iḱ uma raha
magamiskoht magah(t)us -õ -t9; põõsa all olid metssea magamiskohad puhma all olliq mõtstsia magahusõq
magus makõ - -t14, ma|kus -gusa -gusat4; maǵahus v magjahus -õ -t9; liiga magus ullimakõ, makõmakus; šokolaad oli jäätisest magusam sokolaať olľ ijätüsest makõmb; magusavõitumakõlik; magusaks muutuma imah(t)uma;lapsena ei antud meile midagi magusat latsõn es andaq meile sukugiq maǵahuisi
magustoit makõsü̬ü̬ḱ makõsöögi makõtsü̬ü̬ki37, .makjus -õ -t9, makus|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37, makussü̬ü̬ḱ magusasöögi magusatsü̬ü̬ki37; pärast suppi pakuti ka magustoitu päält supi anti makussüüki kah; supp, praad, magustoit liiḿ, küdüs, makõ
magusus magõhus -õ -t9, ma|kus -gusa -gusat4, makõ - -t14, maǵahus v magjahus -õ -t9, .makjus -õ -t9; on erineva magususega puuvilju om mitundmuudu magõhusõgaq puuviljo
maha .maaha, mahaq; kukkus maha sattõ maaha v mahaq; panime kartulid maha pannimiq kardoka mahaq; joob oma raha maha juu uma raha mahaq; maha laskma maaha laskma; vastuhakku maha suruma vastanakkamist maaha surbma; maha jätma maaha v perrä jätmä, ärq hiitmä;jooksis eest ära, jättis meid maha juusḱ iist ärq, jätť meid sinnäqpaika; jättis suitsetamise maha jätť suidsutamisõ maaha; mahajäetud maja tühi maja; lammas jättis pojad maha lammas hiiť pojaq ärq; maha jääma maaha v perrä jäämä, eräldümä, erätümä; mahajäänud piirkond maahajäänüq piiŕkund v kolk; temast jäid maha vaid mõned asjad timäst jäiq perrä õ̭nnõ mõ̭nõq aśaq; jäime neist maha jäimiq näist maaha; Jüri ja Mari kuulutati kirikus maha Jüri ja Mari hõigadiq kerikun maaha v Jüri ja Mari nimeq põrotõdiq kerigulakkõ
mahakuulutamine .hõikus -õ -t9, (.maaha).hõikami|nõ -sõ -st5; laulatus peeti üks kuu pärast viimast mahakuulutamist laulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust
mahavisatud (ärq) raisa|t -du -tut1; mahavisatud aeg ärq raisat aig
mahe 1. mahhe - -t14, maheli|k -gu -kku38, (talvõilma kotsilõ) lepeq leppe lepet18, .laugõ - -t3; vanatädil on kogu aeg mahe nägu vanaltädil om kõ̭gõ mahhe nägo; õrn mahe tuul pehmegene mahhe tuuľ; mahe talveilm lepeq ilm; 2. puhas .puhta puhast23, kihvtiva|ba -ba -pa28, loomu-, mahhe - -t14; mahetoodang puhas v kihvtivaba tetäng, loomutoodus*, mahhetoodus
mahepõllundus kihvtildäq maategemine, loomulik v kihvtivaba põllumajandus
mahlane mahla|nõ -dsõ -st7, .mahla täüs, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35;mahlakad ploomid mahladsõq ploomiq;noore looma liha on õrn ja mahlane noorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm; mahlane huumor hää nali
maht .suurus -õ -t9, ko|go -go -ko26, mahotus -õ -t9; keedupotid mahuga viis liitrit viieliitrilidseq paaq; see sõnaraamat on mahult eelmisest suurem seo sõ̭naraamat om suurõmb ku mineväne
mahti: mahti saama läbemä, aigo saama v aigo löüdmä; meil ei olnud mahti puhata mi es läpeq hõ̭ngu haardaq
mahv kõhv́kõhvi .kõhvi37, mahva|k -gu -kut13; itś itsi .itsi37; süütab sigareti ja tõmbab tubli mahvi pand suidsu palama ja tõmbas hää kõhvi; kõige rohkem mahvi saime maasikate korjamise ajal kõ̭gõ rohkõmb itsi saimiq maasikidõ korjamisõ aigo; enne kontserti saab koor kõva mahvi inne kontsõrti saa kuuŕ kõvva vatti
maias makjas .makja makjast22, ma|ḱas -kḱa -ḱast22, majas makḱa v .makja majast23; .väs(t)-li - -t1; tihased on peki peale maiad tialasõq ommaq vägevä pääle makjaq; ära ole nii maias! ärq ajaguq maǵahust takan!; poiss on väga maias tüdrukute järele poisś om väega väsli tütrikke pääle
maiasmokk makõ.meitra - -t3, makõ.miitra - -t3, makõmok|k -a -ka31
maik maik maigu .maiku37, ma|gu -o -ku27, mek|ḱ -i -ki82, maits maidsu .maitsu37; sel on päris hea maik taal om peris hää magu; piimal oli vee maik piimäl olľ vii maik man; lihal juba lõhn ja maik juures lihal joba hais ja maik man; poliitilise maiguga anekdoodid poliitilidsõ maigugaq naľaq; sai näitemängu tegemisest maigu suhu sai näütemängo tegemisest meki suuhtõ
maine (maine)(hää) nim|i -e -me24, au avvu (.)avvu37, .kuulsus -õ -t9; meie koolil on halb maine miiq koolil olõ-iq hääd kuulsust; rahvusvahelise mainega teadlane üle ilma nimegaq tiidläne v ilman tunnõt tiidläne; ei taha oma mainet rikkuda ei tahaq umma nimme v kuulsust v avvu ärq tsurkiq
maine (maise).ilmli|k -gu -kku38, ilmali|k -gu -kku38, maapääli|ne -dse -st7; maise kohtu said sa rahaga ära osta ilmligu kohtu sait sa rahagaq ärq ostaq;mungad peavad loobuma maistest rõõmudest mungaq piät maapäälitsist rõõmõst vallalõ ütlemä; ta maised jäänused sängitati kodumaa mulda timä luuq-kundiq pantiq kodomaa mulda
mainekas .kuulsa - -t3, nimegaq, suurõ .kuulsusõgaq, avvu see(h)n, teedäq; mainekas üritus kuulsa ettevõtminõ; mainekas näitleja suurõ kuulsusõgaq v hindäle nime tennüq näütlejä; mainekas ülikool nimegaq ülikuuľ
