Löüt 1031 kiräkotust.
laaba |
k, -gu, -kut13 =
laabanď, -i, -it13 =
laaba |
tś, -dsi, -tsit13 lohakas, lodev inimene; lohmakas ese
laabi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (rohmakalt) silitama, paitama; nühkima; käperdama;
laabitsõgu-iq, ilestäq ilosahe! ära nühi ja käperda, silita ilusti!
.
laabsa, -, -t3 jõudus, laabuv; sorav
.
laabsahe = .
laabsalõ jõudsalt; soravalt, ladusasti
.
laabu |
ma, -daq, -80 laabuma, edenema
laabõŕ, -i, -it4 =
laabõrjanń laaberdaja
laabõrda |
ma, -q, -83 =
jaabõrdama laaberdama
laabõr |
janń, -janni, -.janni37 =
laabõŕ laadan, -a, -at4 =
laadon viiruk;
kerikust tuudi laadanat, tuuga savvutõdi kirikust toodi viirukit, sellega suitsutati
laadi |
k, -gu, -kut13 karp; laegas;
vallal om rahalaadik vallal on rahalaegas
laadon, -a, -at4 =
laadan laado |
tama, -taq, -da82 priiskama
laagõskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 vahelduma (
hrl ilma, ilmastikunähtuste kohta);
keväjä ilm väega laagõskõllõs kevadel on väga vahelduv ilm;
täämbä pilveq laagõskõllõsõq täna on vahelduv pilvitus
laamõ |
tś, -dsi, -tsit13 plaanvanker, suur veovanker
laań, laanõ, laant35 laas
laanõkik |
as, -ka, -ast22 metsis; musträhn
laanõ |
partś, -pardsi, -.partsi37 =
mudapartś =
mõtspartś piilpart;
laanõpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq piilpardid on väiksemad kui sinikael-pardid
.
laaṕma, .laapiq, laabi63 pühkima, üle tõmbama
.
laapsama, laapsadaq, .laapsa77 korraks üle tõmbama, pühkima
laaŕ, laari, .laari37 laar
laasi |
k, -ga, -kat13 takk
laasika |
nõ, -dsõ, -st5 takune;
laasikadsõq paklaq jämedamad takud
.
laasja |
nõ, -dsõ, -st5 laasunud, väheoksine, siledatüveline
.
laaśma, .laasiq, laasi63 laasima
.
laaśu |
ma, -daq, -80 laasuma
laat, laadu, .laatu37 laat;
läämiq laatu lähme laadale;
ku laadu(h)n om, sys laadust osta kui laadal on, siis laadalt ostan
.
laatka, -, -t3 1. savinõu;
2. ree osa
.
laaťma, .laatiq, laadi63 laadima
laava |
tś, -dsi, -tsit13 (kaherattaline) järelkäru, treiler
laavi |
ts, -dsa, -tsat13 ree-
v vankriraam
la |
ba, -ba, -pa28 1. laba; koonlalaud;
2. (sauna)lava;
meheq võtvaq laba pääl lõunat mehed võtavad laval leili
la |
ba (
ha )
ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 lobisema;
naasõq labahasõq naised lobisevad
laba |
jalg, -jala, -.jalga33 labajalg
labaluu, -, -d50 abaluu
laba |
nõ, -dsõ, -st7 labane (labasekoeline);
kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ? kas see riie on toimne või labane?
labista |
ma, -q, -83 ladistama;
vihma labistas vihma ladistab
labra, -, -t2 =
labra |
tś, -dsi, -tsit13 lobiseja
labõ |
rits, -ritsa, -.ritsa37 =
labõritsa |
päiv, -päävä, -.päivä35 lauritsapäev, 10. august
la |
dima, -tiq, -di57 liduma, lippama
ladina kiiľ, täheq ladina keel, tähed
la |
do, -o, -to27 1. lade, kiht;
ütś lado haino üks kiht heinu;
2. ladu
ladra |
tama, -taq, -da82 latrama
ladsah (
t )
u |
ma, -daq, -84 =
lädsäh (
t )
ümä kokku vajuma; nätskuma;
päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud
ladusahe =
ladusalõ ladusalt
ladvuldõ latvupidi;
kõoq olliq ladvuldõ kokko pulmavärtes köüdedüq kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotud
ladõv =
ladyv́ , ladva, .latva45 =
latv latv
la |
ǵa, -ja, -ḱa29 =
lagja lai
laǵahus, -õ, -t9 =
lagjahus = .
laius = .
laidus = .
lakjus laius
la |
gi, -e, -kõ25 lagi
lagipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 lagipea
la |
gja, -ja, -kja29 =
laǵa lagjahus, -õ, -t9 =
laǵahus la |
go, -o, -ko27 rehepealne; pööning
lagonõma, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ89 <
lagovama lagunema; kõdunema, murenema;
savimaa om häste ärq laonud savimaa on hästi murenenud
lagovallaq laiali
lagovama, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ89 >
lagonõma lagõhus, -õ, -t9 lagendik; lagedus
la |
ḣa, -ḣa, -hḣa28 =
laih lahja
laḣali |
k, -gu, -kku38 lahjavõitu
lahas |
pu̬u̬ ľ, -poolõ, -pu̬u̬ lt40 lõhandik, pooleks löödud puupakk, palk
vms lahasta |
ma, -q, -83 lõhestama
lahasti |
k, -gu, -kku38 suurem lõhe, lõhang, lõhandik
lahenda |
ma, -q, -83 harutama (
nt kalavõrku)
lahendi |
k, -gu, -kku38 >
laheng , -u, -ut13 lahing
lahe |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 lõhenema
laheq, .lahkõ, lahet19 lõhe, pragu
lahhe, -, -t14 selge;
nuuskpiiretüs lüü pää lahhes nuuskpiiritus lööb pea selgeks
lahi |
ts, -dsa, -tsat13 =
las (
n )
its nirk
.
lahkama, lahadaq, .lahka77 1. kõvasti tööd tegema, rühmama;
2. kiiresti jooksma; voolama, tulvama;
vesi lahkas üle veere vesi tulvab üle ääre
.
lahki lõhki
.
lahki |
nõ, -dsõ, -st5 lõhkine
.
lahkma, .lahkuq, lahu64 lõhkuma
.
lahko lahku
.
lahksama, lahastaq, .lahksa76 1. lõhkuma, lõhki tõmbama, rebima; lahkama;
2. virutama
.
lahku |
ma, -daq, -80 katki, lõhki minema;
kruuś satas maaha, lahkus ärq kruus kukub maha, läheb katki;
sei nii palľo, et ärq taha lahkudaq sõin nii palju, hakkan lõhki minema
.
lahkus, -õ, -t9 = .
lõhkus =
lyyhkus lahkus
.
lahkõ, -, -t3 = .
lõhkõ =
lyyhkõ lahke
.
lahkõhe = .
lahkõlõ = .
lõhkõhe = .
lõhkõlõ =
lyyhkõhe lahkelt
.
lahkõma, lahedaq, .lahkõ, min 3. p lahõś77 lõhenema, pragunema; lõhkema; puhkema;
lahenuq sain pragunenud sein;
urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä pungad puhkevad ja lehed tulevad välja
lahma |
k, -gu, -kut13 lahmakas
.
lahmama, lahmadaq, .lahma77 tulvama;
loodsikuhe lahmas vett paati tulvab vett
laho |
tama, -taq, -da82 lahutama
lahť, lahe, lahtõ34 laht
lahv́ , lahvi, .lahvi37 hoop, laks;
annaq lehmäle ütś lahv́ ! anna lehmale üks laks!
lahva, -, -t2 jutukas;
lahva miiś jutukas mees
laid, laiu, .laidu36 laid, siil (
nt kangal)
.
laida moodi;
määnest laida missugune;
ütte laida ühte moodi
laidunǵ, -i, -it13 akna
v ukse äärelaud
laidus, -(s)õ, -t11 laitus
.
laidus, -õ, -t9 =
laǵahus = .
laius laigas, .laika, laigast22 lauguga lehm
laih, laiha, .laiha30 =
laḣa lahja;
laih liha tailiha;
taha-i ma laiha lihha, ma taha vägevät ma ei taha tailiha, ma tahan pekki
.
laihtu |
ma, -daq, -80 kõhnuma, kõhnaks jääma
laik, laigu, .laiku37 lauk
lain, lainu, .lainu37 laen
.
lainallaq = .
lainõllaq lainetamas, lainetes;
kesvänurḿ om lainallaq ku järvekene odrapõld lainetab nagu järveke
.
lainama, lainadaq, .laina77 laenama
.
lainillõ 1. järv́ lätś lainillõ järv hakkas lainetama;
2. juurde, lähedale, ligi;
tä lasõ-s minno lainillõ ta ei lasknud mind ligi
lainõh, .lainõ, lainõht20 =
lainõq laine
.
lainõli |
nõ, -dsõ, -st5 laineline
.
lainõllaq = .
lainallaq .
lainõlõma, lainõldaq, .lainõlõ86 =
korduv lainõtama lainõq, .lainõ, lainõt18 =
lainõh lainõ |
tama, -taq, -da82 lainetama
laisastõ = .
laiska laisalt
laisk, laisa, .laiska33 laisk
.
laiska =
laisastõ .
laiskus, -õ, -t9 laiskus; *inerts
.
laiskõlõma, laisõldaq, .laiskõlõ85 laisklema
.
laita =
laiuta .
laitma, .laitaq, laida61 laitma
.
laiu = .
lakju laiune
.
laiult laiuselt
.
laiu |
nõ, -dsõ, -st5 = .
lakjunõ = .
lakḱunõ laiune
.
laius, -õ, -t9 =
laǵahus = .
laidus = .
lakjus laius
laiuta = .
laita laiuti
laiv, laiva, .laiva30 laev
laiõh, .laidõ, laiõht21 =
laiõq, .laidõ, laiõt19 aiaauk (läbi käimiseks)
laja (
h )
n laiali
lajali |
k, -gu, -kku38 laiavõitu
lajali |
nõ, -dsõ, -st5 raiskav, priiskav, kerglane; laialdane
lajalt laialt
lajalõ = .
lakja laja |
nõ, -dsõ, -st7 laialdane
lakahta |
ma, -q, -83 limpsama
lakah (
t )
us, -õ, -t9 limpsimine, lakkumine; lake
laka |
tama, -taq, -da82 limpsima, lakkuma
laka |
tś, -dsi, -tsit13 1. =
lakõś joodik;
2. nokkmüts
lakiskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv .
lakma .
lakja =
lajalõ =
lakḱa laiali; lahti;
jätť ussõ peräniq lakja jättis ukse pärani lahti
.
lakju = .
laiu =
lakḱu laiune
.
lakju |
nõ, -dsõ, -st5 = .
lakju = .
laiunõ = .
lakḱunõ .
lakjus, -õ, -t9 =
laǵahus =
lagjahus = .
laius =
lakḱus laius
lak |
k, -a, -ka30 1. kaerapööris; noor õhuke kaun;
hernel ommaq jo lakakõsõq külen hernel on juba noored õhukesed kaunakesed küljes;
2. (silma)laug;
3. mütsisirm
lak |
ḱ, -i, -ki37 lakk (laki)
lakḱa = .
lakja lakḱu = .
lakju lakḱu |
nõ, -dsõ, -st5 = .
lakjunõ lakḱus, -õ, -t9 = .
lakjus .
lakma, lakkuq, laku64 lakkuma; (viina) jooma
.
laksama, laksadaq, .laksa77 limpsama, korraks lakkuma;
pini laksaś keelegaq üle näo koer limpsas keelega üle näo
laku |
tama, -taq, -da82 (purju) jootma
lakõ, -, -t14 lage; lage maa; lagendik;
kest mõtsa sai üte lakõ pääle keset metsa sattusin ühele lagendikule
lakõmaa, -, -d50 stepp, rohtla, preeria; poolkõrb
lakõ |
ś, -s(s)õ, -st11 =
lakatś [
1. ]
lalľo, -, -t2 lastek jalg, lallu
lamaskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
lamuskõ (
l )
lõma =
lamõskõ (
l )
lõma lamama, lamasklema
.
lambahänilä |
ne, -se, -st5 lambahänilane, kollane linavästrik
.
lambatat |
ť, -i, -ti37 lambatatt (seen)
.
lamba |
tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 linavästrik
lambikõ |
nõ, -sõ, -ist8 taskulamp; lambike
lammas, .lamba, lammast23 lammas
.
lammõma, lammõdaq, .lammõ77 pikali heitma; lamama
lamṕ, lambi, .lampi37 lamp
lampsahta |
ma, -q, -83 plartsatama
.
lampśma, .lampsiq, lampsi63 lonkima, lodevalt käima
lam |
u, -u, -mu26 =
lämü 1. soga veepinnal;
2.* adru
lamuskõ |(
l )
lõma =
lamõskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
lamaskõ (
l )
lõma land, lannu, .landu37 =
lannõq väike (tihti kinnikasvanud) järv
lang I, langa, .langa30 1. lõng;
2. krundist eraldi (kitsas) maatükk, põlluriba
lang II, langu, .langu37 lang, (abielu kaudu) sugulane;
söögeq languq, joogõq languq, ärq ti languq puuhu panguq! sööge langud, jooge langud, ärge te langud põue pange! (rahvalaulukatke)
lang (
a )
rat |
as, -ta, -ast22 vokk
langa |
risť, -risti, -.risti37 haspel, riist lõnga vihtikerimiseks
langlih |
a, -a, -ha28 kõõlus
.
langma, .languq, langu64 lükkima
lannõq, .landõ, lannõt19 =
land .
laokallaq = .
laokillaq laokil
.
laokillõ laokile
laopääli |
ne, -dse, -st7 pööning, lakk, (heina)kihipealne
laos, -(s)õ, -t11 =
loomalaos taimelava;
lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma lähen aganiku taha taimelava juurde taimi kastma (pritsima)
.
laosklus*, -õ, -t9 seiklus
.
laoskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 rändlema; seiklema
.
lao |
tama, -taq, -da81 laotama; lammutama, lõhkuma
.
laotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 1. =
korduv .
laotama ;
2. laiutama
lapahta |
ma, -q, -83 < lapahutma loksutama
lapah (
t )
u |
ma, -daq, -84 (üle ääre) loksuma
v kukkuma
lapahu |
tma, -taq, -da62 >
lapahtama laparď, -i, -it13 1. endisagne äke (vedruäkke eelkäija);
2. labajalg
lapa |
ť, -di, -tit13 =
lapatś lapats;
kärbläselapatś kärbsepiits
lapa |
tama, -taq, -da82 =
lopatama lobisema
lapa |
tś, -dsi, -tsit13 =
lapať lapi |
k, -gu, -kut13 lapik
lapildõ lapiti; tükati
la |
pin, -bina, -binat4 lobin; ladin
lapi |
ts, -dsa, -tsat13 puuliist
.
lapla |
nõ, -(d)sõ, -st5 1. laplane, saam;
2. =
lapulinõ .
lapliga |
nõ, -dsõ, -st5 lapiline
lap |
ṕ, -i, -pi37 lapp
lap |
puma, -pudaq, -u79 loksuma
laps, lapsu, .lapsu37 laks, löök
lapsahta |
ma, -q, -83 laksatama
lapsah (
t )
us, -õ, -t9 laksatus, löök
.
lapsama, lapsadaq, .lapsa77 laksama, lööma
.
lapśma, .lapsiq, lapsi63 patsutama
.
lapsma, .lapsuq, lapsu64 laksuma, loksuma
.
lapsna, -, -t3 laksumine, loksumine
lapsu |
tama, -taq, -da82 laksutama, patsutama
.
lapsõlõma, lapsõldaq, .lapsõlõ86 korduv sulpsuma
lapuli |
nõ, -(d)sõ, -st5 = .
laplanõ [
2. ] lapuline, kontvõõras
lapu |
tama, -taq, -da82 (üle ääre) loksutama, raputama;
laputas piimä maaha loksutab piima maha;
laputagu-iq loodsikut ära raputa paati
lapõ, -, -t14 ladus
lap |
õh, -põ, -õht20 =
lap |
õq, -põ, -õt18 lape, (
hrl sea)külg
lapõrda |
ma, -q, -83 laperdama; laterdama
lapõrus, -õ, -t9 lohakas inimene; laterdis
larba |
tama, -taq, -da82 =
largatama latrama, lobisema
larba |
tś, -dsi, -tsit13 =
larga laterdis, lobiseja
lardsahta |
ma, -q, -83 lartsatama
lardsah (
t )
us, -õ, -t9 lartsatus
larga, -, -t2 =
larbatś larga |
tama, -taq, -da82 =
larbatama larista |
ma, -q, -83 laristama
larm, larmi, .larmi37 lärm
.
larmama, larmadaq, .larma77 lärmama
larmi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 lärmitsema
.
larṕma, .larpiq, larbi63 larpima
larusḱ, -i, -it13 lobiseja
.
laskma, .laskõq e .laskaq, lasõ65 laskma
.
lasku |
ma, -daq, -80 =
lasõh (
t )
uma normaalsesse olekusse tõmbuma (külma saanud taimede kohta); niiskuma;
hummogu kai, et maaśkaq ommaq ärq külmänüq, lätsi kõrra ao peräst kaema, olliq tagasi laskunuq hommikul vaatasin, et maasikad on ära külmunud, läksin natukese aja pärast vaatama, olid tagasi tõmbunud
las (
n )
i |
ts, -dsa, -tsat13 =
lahits < nirk nirk
last, lastu, .lastu37 1. laast;
2. luisk
lasõh (
t )
u |
ma, -daq, -83 = .
laskuma :
hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq (maha niidetud) hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta
lasõnǵ, -i, -it13 (välja)laskmine
lasõŕ, -i, -it4 laser
lasõŕ (
plaadi ).
mängjä, -, -t3 laserplaadimängija
lasõŕ |
plaať, -plaadi, -.plaati37 laserplaat; laserketas
lata |
k, -gu, -kut13 latakas
lati |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 =
laťkas, .laťka, laťkast15 latikas
.
latrama, ladradaq, .latra77 latrama
latś, latsõ, last39 laps
latsah (
t )
u |
ma, -daq, -84 kokku vajuma (
nt taina
v heinasao kohta)
.
latsi |
aid, -aia, -.aida33 lasteaed
.
latsiko |
do, -do, -to26 lastekodu
.
latśkõ |
nõ, -sõ, -ist8 tüdruk
latsu |
tama, -taq, -da82 latsutama
latsõ .
hoitja, -, -t3 lapsehoidja
latsõhus, -õ, -t9 lapselikkus
latsõ |
igä, -iä, -ikä25 lapsepõlv
latsõ |
koda, -kua, -kota27 emakas
latsõ |
latś, -latsõ, -last39 lapselaps
latsõli |
k, -gu, -kku38 lapselik; lapsik
latsõli |
nõ, -dsõ, -st7 last
v lapsi omav, lastega, -lapseline;
latsõlinõ pereq lastega pere
latsõ |
nõ, -dsõ, -st7 1. lapseohtu; lapselik;
muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu;
2. rase
lat |
ť, -i, -ti37 1. latt; ritv;
yngõlatť õngeritv;
2. lapatud kangas;
kangas pandas latti kangas lapatakse;
3. lahas;
lambal panti jalg latti lambal pandi jalg lahasesse
latti lapiti;
lavvaq ommaq latti pantuq lauad on lapiti pandud
la |
tus, -dusa, -dusat4 ladus
latu |
tama, -taq, -da82 lapikuks tegema
latv, ladva, .latva45 =
ladõv =
ladyv́ latv
la |
tõḿ, -dõmõ, -dõnd16 lade
latõrn |(
as )
, -a, -at15 latern
laud, lavva, .lauda30 laud (saematerjal; mööbliese)
.
laugu |
s, -(sõ), -(s)t10 ahtelaug (rehetoas)
.
laugõ, -, -t3 lauge
.
laugõhe = .
laugõlõ laugelt; libamisi
.
laugõlõma, lavvõldaq, .laugõlõ86 lauglema, liuglema, heljuma;
kodas laugõlõs korgõn taivan kotkas laugleb kõrgel taevas
.
lauh (
k )
õ, -, -t3 lahe (
hrl villa, lina
v juuste kohta);
pikk lauhõ vill v lina pikk lahe vill
v lina
.
lauh (
t )
u |
ma, -daq, -35 selginema;
taivas lauhu taevas selgines
lauḱ, laugi, .lauki37 lauk (looma otsaesisel)
laul, laulu, .laulu37 laul; luuletus
laula |
tama, -taq, -da82 laulatama
laulatus, -õ, -t9 laulatus
lauli |
k, -gu, -kut13 1. laulik, laulja;
2. < luulõtaja luuletaja;
2. laulik, lauluraamat
lauliskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv laulma
.
laulja, -, -t3 laulja
.
laulma, (.)lauldaq, laula61 laulma
lauluim |
ä, -ä, -mä24 lauluema, kuulus rahvalaulik
laululi |
nõ, -dsõ, -st5 palju laulev, lauluhimuline;
meil ommaq laululidseq latsõq meil on lauluhimulised lapsed
laulus, -(s)õ, -t11 luulõtus luuletus; laul
laulõq*, .laulõ, laulõt18 luulõq luule
lausi |
k, -gu, -kut13 lauge, lame
lausikuhe =
lausikulõ laugjalt
.
lausma, .lausuq, lausu64 ütlema, lausuma
lausõq, .lausõ, lausõt18 lause
laut, lauda, .lauta30 laut
lava |
tś, -dsi, -tsit13 1. (magamis)lavats;
2. surnulava
lavvu |
nõ, -dsõ, -st7 laudne, laudadest
ledevälläq lõdvalt, loiult
leebi |
tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 (kaua, hoolikalt) pesema
leedeq, li̬i̬ te, leedet18 leede
leedula |
nõ, -(d)sõ, -st5 leedulane
leehi |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 leesikas
leelo, -, -t2 (regi)laul, leelo
leelo |
tama, -taq, -da82 (regilaulu) laulma, leelotama
leemehius |(
s )
, -(s)õ, -t11 (lapse) esimene juus
leeme |
tämä, -täq, -dä82 leemendama, leemetama
leemetüs, -e, -t9 vesine koht; märg põletikuline haav
leemi |
k, -gu, -kut13 tallevill
leemüsḱ, -i, -it13 lurr (supi kohta)
leenü |
tämä, -täq, -dä82 rahustama (
vt ka li̬i̬ ndümä )
le (
e )
sä |
tämä, -täq, -dä82 lesima
lehekuu, -, -d50 mai mai
lehe |
külǵ, -kü(l)le, -.külge34 lehekülg
lehe |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 ajakirjanik, lehemees
lehepuu, -, -d50 lehtpuu
leheq, m .lehti, .lehti34 teatud ehted
lehes, -(s)e, -t11 lehis (lehtedega murtud
v raiutud oks
v puu)
lehm, lehmä, .lehmä35 lehm
lehmilde :
Maaśo tulľ lehmilde nüsmä Maaśo tuli lehmana lüpsma (mitte enam mullikana,
st mitte enne kui kolmandal aastal)
lehmo, -, -t2 halv laisk, lohakas, saamatu inimene, möku
.
lehmämä, lehmädäq, .lehmä77 =
lehmä |
tämä, -täq, -dä82 laisklema
lehť, lehe, .lehte34 1. leht;
2. =
lihť [
1. ] hobuselakk;
lehť täl pilvile libisi lakk tal lehvis pilvedeni (rahvalaulurida)
lehť |
adõr, -adra, -.atra45 hõlmader
lehť |
kuuś, -kuusõ, -kuust39 lehis (puu)
lehvü |
tämä, -täq, -dä82 lehvitama
lehähe |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 uhkeldama
leib, leevä, .leibä34 leib
leidünǵ, -i, -it13 piirdelaud (
nt aknal)
leieŕ, -i, -it4 loor
leigas, .leika, leigast22 = .
leika lehter
leihv́ , leihvi, .leihvi37 lehv
.
leika, -, -t3 =
leigas .
leilämä, leilädäq, .leilä77 hõõguma;
hüdseq leiläseq söed hõõguvad
lein, leinä, .leinä35 lein
leinäli |
ne, -dse, -st5 kurb
.
leinämä, leinädäq, .leinä77 leinama
leka, -, -t2 kull (mäng)
lekeŕ, -i, -it4 vallatus, vigur; teatud rahvamäng;
lekerit lüümä vigurdama, vallatust tegema
lell, lellä, .lellä35 onu (isa vend)
lemmi |
geq, m -kide, -kit13 takud
lenḱ, lengi, .lenki37 leng, piit
leo |
parť, -pardi, -.parti35 leopard
lep |
eq, -pe, -et18 =
leppene pehme (ilma kohta); leebe
.
lepliga |
nõ, -dsõ, -st5 leplik
.
lepmä, leppüq, lepü73 leppima
.
lepmäldäq leppimatu;
sääntse lepmäldäq inemisegaq um rassõ asjo aiaq sellise leppimatu inimesega on raske asju ajada
lep |
p, -ä, -pä35 lepp
leppe |
ne, -dse, -st5 =
lepeq lepp |
maim, -maimo, -.maimo37 =
lepämaim lepamaim (kala)
leppü |
mä, -däq, -80 pehmenema (ilma kohta); leebuma
lepä |
maim, -maimo, -.maimo37 =
leppmaim lepä |
ne, -dse, -st7 lepapuine, lepane, lepapuust
lepä |
si̬i̬ ń, -seene, -si̬i̬ nt40 lepariisikas
lepü |
tämä, -täq, -dä82 lepitama
le |
śo, -śo, -sśo26 soemüüri pingi-
v lavatsitaoline osa (istumiseks
v lamamiseks, magamiseks)
leto, -, -t2 = .
liitva halljänes
.
leüdmä, (.)leüdäq, levvä66 > .
löüdmä .
leüge, -, -t3 > .
löüge .
leühelemä, leüheldäq, .leühele85 lehvima
.
leühkelemä, leüheldäq, .leühkele86 helkima
.
leüh (
t )
ü |
mä, -däq, -80 riknema, halvaks (hapuks
v imalaks) minema;
supil om leühtünüq magu man supil on riknenud maitse
li |
ba, -ba, -pa26 lonkur, lombak
libahuisi = .
liuhka libamisi, kaldu, viltu
libis |
emä, -täq, -e87 =
hibisemä =
vibisemä lehvima, heljuma, värisema;
ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen õhuke valge kasetoht lehvib tuules
libli |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 =
lipkas liblikas
liblõq, .liplõ, liblõt18 =
lipõń =
lipõŕ lible
lidsah (
t )
u |
ma, -daq, -84 (kokku) vajuma;
eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq eilne kohupiim on kokku vajunud
ligembähe =
ligembäle lähemale
ligembä (
h )
n lähemal
ligembä |
ne, -dse, -st5 =
ligimäne 1. lähem;
ligembädsel aol lähemal ajal;
2. ligimene, kaasinimene
ligi ligi; lähedal
ligimä |
ne, -dse, -st5 =
ligembäne ligitside =
ligitsikku ligistikku, lähestikku
liglõ |
tama, -taq, -da82 värisema, võbisema;
nii hiitü ärq, et ihogiq nakaś sälän liglõtama ehmusin nii, et nahkki hakkas seljas värisema
li |
go, -o, -ko27 (lina)ligu, (lina)leotustiik
ligonõma < ligovama, .liodaq e ligo(nõ)daq, ligonõ89 ligunema
lih |
a, -a, -ha28 liha; lihas
liha |
hiideh, -.hiite, -hiideht20 =
liha |
hiideq, -.hiite, -hiidet18 vastlapäev
liha |
hinneq, -.hinde, -hinnet19 lihaskiud
lihahõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv himustama
liha |
li̬i̬ ḿ, -leeme, -li̬i̬ mi37 lihaleem; puljong
lihali |
nõ, -dsõ, -st5 lihav, rammus, lihakas
liha |
nõ, -dsõ, -st7 lihane; lihast
lihavõt |
õq, -tõ, -õt18 < liha |
võõdõh, -vyytõ, -võõdõht20 lihavõtted, ülestõusmispühad
lih |
hav, -ava, -avat4 lihav, lopsakas
lihka |
tama, -taq, -da82 nihutama
lihoni |
k, -gu, -kku38 lihunik
liho |
nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 juurde võtma, lihavamaks, paksuks minema, rasvuma
lihť, lihi, .lihti36 1. =
lehť [
2. ] hobuselakk;
2. liik, sort, mast;
taa olõ-i miiq lihti miiś see pole meie masti mees
.
lihťmä, .lihtiq, lihi63 tasaseks, sirgeks ajama, rihtima;
puuriit tulõ ilosahe ärq lihtiq puuriit tuleb ilusti sirgeks ajada
.
lihtsä, -, -t3 lihtne
lihva |
k, -gu, -kut13 kallak
lihvaldõ =
lihvõldõ = .
liuhka libamisi (kulgev), kaldu(ne), viltu(ne);
regi püsü-i lihvaldõ tii pääl regi ei püsi libamisi kulgeval teel
li̬i̬ ḿ, leeme, li̬i̬ mi37 leem
li̬i̬ ndü |
mä, -däq, -80 rahunema, vaibuma; jahtuma;
leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks
li̬i̬ ŕ, leeri, .li̬i̬ ri37 >
pääku̬u̬ ľ li̬i̬ ŕmä, li̬i̬ riq, leeri63 luusima, ringi käima
li̬i̬ te |
ne, -dse, -st5 =
li̬i̬ tine leetene
li̬i̬ ti |
ne, -dse, -st5 =
li̬i̬ tene liias |
silm, -silmä, -.silmä35 veskitammi ülevool (kust üleliigne vesi väljaspool vesiratast üle tammi voolab)
liibõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 lendlema
liibõrus, -õ, -t9 edvistaja
liieq, .liie, liiet, m osast .liijide18 klii klii
liig, liia, .liiga32 liig; võlts, kunst;
liiaq habõnaq võltshabe;
liiaq hiu(s)sõq parukas
liigahta |
ma, -q, -83 < liigahutma liigatama, korraks liigutama
liigah (
t )
us, -õ, -t9 liigatus
liigahu |
tma, -taq, -da62 >
liigahtama liiguskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv liikuma
liigu |
tama, -taq, -da82 liigutama
liigutus, -õ, -t9 liigutus
liigutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv liigutama; liikumist harrastama, võimlema, (tervise)sporti tegema
vms ;
piät iks liigutõlõma, ku terveq tahat püssüq peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsida
liigõq, .liikmõ, liigõnd16 liige
liik, liigu, .liiku37 hrl m liik (liigu)
.
liikma, .liikuq, liigu73 liikuma
.
liikmi |
nõ, -sõ, -st5 liikumine; liiklus;
liikmismärḱ liiklusmärk;
liikmissäädüs liikluseeskiri
.
liikva, -, -t3 eetri ja piirituse (
v puskari) segu, eeterpiiritus;
ku hanśalõ valõtas eederit pääle, saa liikva kui puskarile valatakse eetrit peale, saab eeterpiirituse
.
liikvallaq liikvel
liiḿ, liimi, .liimi37 >
kliiḿ lii .
meistre, -, -t3 =
klii .
meistre liimeister (lõikeriist)
liimi |
k, -gu, -kut13 =
liivik .
liiḿmä, .liimiq, liimi63 = .
liimämä > .
kliiḿmä liimä, -, -t2 vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd
.
liimämä, liimädaq, .liimä77 = .
liiḿmä liin, liina, .liina30 linn
liiń, liini, .liini37 liin; joon; rida; rinne;
soldaniq saadõdiq liini pääle sõdurid saadeti rindele
liinali |
nõ, -(d)sõ, -st5 linnaskäija;
liinalidsõq tulliq tagasi linnaskäijad tulid tagasi
liinapää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 linnapea
liini |
jaań, -jaani, -.jaani37 joonlaud
liisk, liisu, .liisku36 liisk
.
li (
i )
sna, -, -t3 liigne
liit, liido, .liito37 liit, ühendus; liide;
liit piä es vasta liide ei pidanud vastu
.
liitva, -, -t3 =
leto halljänes;
liitva om krantśkaalagaq hahk jänes, hannaots kah valgõ halljänes on valge kaelusega hall jänes, sabaots ka valge
liiv, liiva, .liiva30 1. liiv;
2. ploom;
meil om aian valgit ja mustõ liivõ meil on aias valgeid ja musti ploome (tumesinine ja helekollane on võru keeles tihti üldistatud mustaks ja valgeks)
liiv́ , liivi, .liivi37 liiv (kalapüügiriist)
liiva |
haud, -havva, -.hauda33 liivaauk
liivahuska |
tś, -dsi, -tsit13 kehv liivamaa;
tan liivahuskadsi pääl kasu-i midägiq siin kehva liivamaa peal ei kasva midagi
liiva |
k, -gu, -kut13 liivak, liivane koht
liivakõ |
nõ, -sõ, -ist8 =
liiva |
mari, -maŕa, -.marja43 ploom (vili)
liivapuu, -, -d50 ploomipuu
liivi |
k, -gu, -kut13 =
liivikõ |
nõ, -sõ, -ist8 =
liimik vihmauss
.
liivla |
nõ, -(d)sõ, -st5 liivlane
lika |
tama, -taq, -da82 =
likkama lonkama
lika |
tś, -dsi, -tsit13 voki osa (tallalauda ja rattavänta ühendav varb); (kella)pendel
lik |
kama, -adaq, -ka77 =
likatama .
likśmä, .liksiq, liksi63 logisema
likõ, -, -t14 märg
likõ |
nõ, -dsõ, -st7 niiske, märjavõitu
likõrda |
ma, -q, -83 logisema
lilľ, lilli, .lilli, m omast ja osast .lille37 =
ninń lill;
tütrik korjas lille tüdruk korjab lilli
lilla, -, -t2 lilla
lillili |
ne, -dse, -st5 lilleline
lim |
a, -a, -ma28 >
limo limba |
jalg, -jala, -.jalga33 =
limba |
k, -gu, -kut =
limbatś =
lööbäk lonkur, lombakas
limbaku |
nõ, -dsõ, -st5 lonkav; ebastabiilne
limbakus*, -õ, -t9 lonkavus; ebastabiilsus;
riigivõimu limbakus riigivõimu ebastabiilsus
limba |
tś, -dsi, -tsit13 =
limbak li(m)mi |
ť, -di, -tit13 limiit
li(m)mo |
naať, -naadi, -.naati37 limonaad
lim |
o, -o, -mo26 < lima lima;
kala limo vinüs kala lima venib
limolõ :
kardohkaq ommaq limolõ keededüq kartulid on sodiks keedetud
limp, limba, .limpa31 =
klimp =
klymp lonkav, vigane; lonkur;
limp hopõń lonkav hobune
.
limpama, limbadaq, .limpa77 = .
klimpama = .
klympama = .
linkama =
lü̬ü̬ pämä = .
lympama lonkama
.
limpamiisi longates
.
limpsämä, limpsädäq, .limpsä77 limpsama
lin |
a, -a, -na28 lina
linahius, -(s)õ, -t11 linalakk, blond
lina .
hällä |
ne =
linahänilä |
ne, -se, -st5 linavästrik
lina |
nõ, -dsõ, -st7 linane
lind, linno, .lindo36 lend
.
lindaja, -, -t4 1. lendur;
2. = .
lindva .
lindama, linnadaq, .linda77 lendama
lindsiq, m .lintse, .lintse37 leid (hobuserakmete osa)
.
lindva, -, -t3 = .
lindaja [
2. ] lendva (rabandus; äkiline seljavalu)
.
lindõlõma, linnõldaq, .lindõlõ85 lendlema
ling, lingu, .lingu37 ling
lingu |
tama, -taq, -da82 (hobust) nööri otsas jooksutama
lini |
k, -gu, -kut13 linik
linḱ, lingi, .linki37 link (uksel; arvuti alal)
.
linkama, lingadaq, .linka77 = .
limpama linnahta |
ma, -q, -83 korraks lendama
linnas, .linna, linnast22 linask
linnas |
ki̬i̬ ľ, -keele, -ki̬i̬ lt40 kalapüügiriist;
linnaskeelegaq om hää lõmmulehti vaihõlt haugi püüdäq l -ga on hea vesikupulehtede vahelt hauge püüda
linnas |(
s )
õq, m -side, -sit11 linnased
li (
n )
nohk, -a, -at13 =
li (
n )
no |
k, -ga, -kat13 =
linťkas lillakas (mari)
linno |
ḱ, -gi, -kit13 lennuk
linno |
tama, -taq, -da82 lennutama
linoli |
nõ, -(d)sõ, -st5 annetustekoguja
lino |
tama, -taq, -da82 1. annetusi koguma;
2. tanutama
linť, lindi, .linti37 lint;
linť(traktoŕ) linttraktor;
lindimiiś linttraktorijuht
linťkas, .linťka, linťkast15 =
li (
n )
nohk .
lio |
tama, -taq, -da81 leotama
.
liotus, -õ, -t9 leotus; (lina)leo tiik, (lina)ligu
lipa |
tś, -dsi, -tsit13 liistuke, pilpake
lipeli |
ne, -dse, -st5 =
lipe |
ne, -dse, -st7 lippidest
lipi |
ts, -dsä, -tsät13 lipits, liistuke
lipkas, .lipka, lipkast22 =
liblik liblikas
lip |
ṕ, -i, -pi37 lipp (lipi)
lip |
p, -u, -pu37 lipp (lipu)
lipś, lipsi, .lipsi37 lõik, liistak
lips, lipsu, .lipsu37 lips, kaelaside
lipõ, -, -t14 1. leelis, tuhaleheline;
2. lipitsev;
lipõ pini tiiras jalgo ümbre lipitsev koer keerleb ümber jalgade
li |
põń, -bõna, -bõnat4 =
li |
põŕ, -bõri, -bõrit4 =
liblõq lible
lipõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 lipendama;
rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen riided lipendavad tuules
lirba |
k, -gu, -kut13 edvistaja
lir |
i, -i, -ri26 lurr, lake
.
lirtsma, .lirtsuq, lirdsu64 lirtsuma
lirusḱ, -i, -it13 kerge õhuke riietusese
liruski |
nõ, -dsõ, -st5 kerge, õhuke (riietuseseme kohta)
lirva, -, -t2 lirva
lis |
a, -a, -sa28 lisa
list, listu, .listu37 liist
lita, -, -t2 emane koer
lita |
nõ, -dsõ, -st7 emane (koera kohta)
litś, litsi, .litsi37 lits, hoor
litsahta |
ma, -q, -83 <
litsahu |
tma, -taq, -da62 korraks litsuma
litsi |
ne, -dse, -st7 himur, tiirane, lõtvade elukommetega, lits;
litsine tütrik lits tüdruk
.
litsma, .litsuq, litsu64 litsuma
.
litsu |
ma, -daq, -80 enesekoh litsuma, litsuda saama;
busś olľ nii täüś, et miiq olõ peris ärq litsunuq buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutud
lit |
ť, -i, -ti37 =
lytť hoop, löök
liud, livva, .liuda33 vaagna liud, vaagen
.
liugõlõma, livvõldaq, .liugõlõ85 liuglema, liugu laskma
.
liuhka = .
liuhkahe = .
liuhkalõ = .
liuhkamiisi =
libahuisi =
lihvaldõ libamisi, kaldu, viltu
.
liuhkus, -õ, -t9 kaldpind
livvakõ |
nõ, -sõ, -ist8 taldrik
lo |
ba (
ha )
ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 =
lobista |
ma, -q, -83 solistama
lobahta |
ma, -q, -83 <
lobahu |
tma, -taq, -da62 plartsatama, lopsatusega kukkuma
lobis |
õma, -taq, -õ87 solisema
ľo |
bo, -bo, -po26 tola, lontrus
lobotka, -, -t3 lobudik, loks (maja, regi, voodi
vms ); ree
v vankri laiendusraam
lobõhõhe =
lobõhõlõ =
lobõvallaq lõdvalt; lahedasti; lopsakalt;
taa mahus lobõvallaq ärq see mahub lahedasti ära;
hain kasus lobõvallaq rohi kasvab lopsakalt
loďakal |
a, -a, -la28 =
lodi [
2. ] võldas (kala)
loďapuu -, -d50 =
lodjapuu lodjapuu
lodi, loďa e lodja, .lotja43 1. lodi, praam, pargas;
2. =
loďakala lodjakal |
a, -a, -la28 =
loďakala lodjapuu, -, -d50 =
loďapuu lodśah (
t )
us, -õ, -t9 =
lodśa |
k, -gu, -kut13 lobjakas, lörts
lodõvallaq =
logõvallaq lõdvalt, lodevil
lodõvallõ =
logõvallõ lõdvaks, lodevile
loeng, -u, -ut13 loeng
.
loe |
tama, -taq, -da82 lugeda laskma, loetama;
latsi loetõdas, et kaiaq, kas mõistvaq lastel lastakse lugeda, et vaadata, kas oskavad
logahõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
logõlõma logelema
logõl |
õma, -daq, -õ43 =
logahõ (
l )
lõma logõvallaq =
lodõvallaq logõvallõ =
lodõvallõ loha lohistades
loha |
k, -gu, -kut13 =
lohvak lohakas
lohakallaq =
lohvakallaq lohakil, lohakalt
lohastõ lopsakalt
lohe |
tama, -taq, -da82 lokkama
lohk, loho, .lohko36 lohk, nõgu
.
lohkja |
nõ, -dsõ, -st5 nõgus, lohkus
.
lohkli (
ga )|
nõ, -dsõ, -st5 =
loho |
nõ, -dsõ, -st7 lohklik
lohv́ , lohvi, .lohvi37 voolik
lohva |
k, -gu, -kut13 =
lohak =
löhväk lohvakallaq =
lohakallaq loid, loiu, .loidu36 loid; lõtv;
lang om loid lõng on lõtv
.
loidu |
ma, -daq, -80 lõtvuma
loigõq, .loikõ, loigõt18 = .
loikaḿ, -i, -t4 loikam
.
loissu longu
loisu (
h )
n longus
loiu |
tama, -taq, -da82 loiuks tegema
lokah (
t )
u |
ma, -daq, -84 longu vajuma
lokakillaq longus, sorakil
lokakillõ longu, sorakile
loka |
tś, -dsi, -tsit13 logu, loks
lokialo |
nõ, -dsõ, -st7 =
lokualonõ =
lokus katusealune
lokikallaq =
lokuskallaq ripakil, lohakil
lokikallõ =
lokilõ =
lokussillõ ripakile, lohakile
lo |
kin, -gina, -ginat4 login
loki |
tama, -taq, -da82 1. väljapoole kaardu olema (
nt seinalaud
v katuseplekk);
2. losutama (
hrl kana kohta)
lok |
ḱ, -i, -ki37 1. mütsilodu;
2. ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv;
3. kohtlane, tasase ja nüri loomuga mees
ľoko |
tama, -taq, -da82 =
lökütämä =
ťokotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima;
hopõń aigopiten ľokoť hobune sörkis aeglaselt
lokś, loksi, .loksi37 loks, logu
.
lokśma, .loksiq, loksi63 loksuma (kana häälitsemise kohta)
.
lokśna, -, -t3 (kana) loksumine
lokualo |
nõ, -dsõ, -st7 =
lokus, -(s)õ, -t11 =
lokialonõ katusealune
lokuskallaq =
lokussillaq =
lokikallaq lokussillõ =
lokikallõ lokõnda |
ma, -q, -83 lokkama
lokõndõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv lokkama
lokõrda |
ma, -q, -83 lonkima, lohakalt käima
lokõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 logelema
lokõrus, -õ, -t9 logard
lolľo |
tama, -taq, -da82 logelema
londśa |
k, -gu, -kut13 1. =
londsik ;
2. lahmakas
londśi |
k, -gu, -kut13 (mudase põhjaga
v kinnikasvanud) tiik
longõrda |
ma, -q, -83 vänderdama, logisema
longõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 vänderdama, logisema; sihitult lonkima, ringi kolama
lonť, londi, .lonti37 loik
loobõrda |
ma, -q, -83 lööberdama
loobõrus, -õ, -t9 lööberdis, logard
loodi |
k, -gu, -kut13 =
loodõq [
2. ] =
lu̬u̬ tus [
2. ] pesamuna
loodsi |
k, -gu, -kut13 paat
loodus, -(s)õ, -t11 =
lu̬u̬ tus 1. lootus;
2. =
loodik loodussõhe :
kana lätt loodussõhe kana läheb munele
loodõq, lu̬u̬ tõ, loodõt18 1. loode;
2. =
loodik loodõŕ, -i, -it4 =
loodõrus looder
loodõrda |
ma, -q, -83 looderdama
loodõrus, -õ, -t9 =
loodõŕ looga .
hiitjä, -, -t3 =
loogalü̬ü̬ jä =
looga .
viskaja sääsevastne
looga (
h )
n lookas
looga |
küüdś, -küüdse, -küüst39 sisselõige looga otsal;
käve nyna loogaküüdsen käis nina norgus
loogalü̬ü̬ jä, -, -t3 =
looga .
hiitjä looganď, -i, -it13 =
loogõrď =
loogõrus logard
looga .
viskaja, -, -t3 =
looga .
hiitjä loogus, -(s)õ, -t11 1. viljavikati juurde kuuluv loogakujuline varb;
2. loikam
loogus |(
s )
õq, m -side, -sit11 1. kaelkoogud;
2. =
loogutus loogutus, -õ, -t9 põhu-
v heinakandmise võrk
loogõrď, -i, -it13 =
looganď loogõrda |
ma, -q, -83 logelema
loogõrus, -õ, -t9 =
looganď looma |
aid, -aia, -.aida33 taime-, istikuaed;
käve mõtsamajandi loomaaian sõrmõpikku kuusõluumõ kitskman käis metsamajandi istikuaias sõrmepikkuseid kuusetaimi rohimas
loomalaos, -(s)õ, -t11 =
laos taimelava
loomuligult loomulikult
loomuli |
k, -gu, -kku38 loomulik
loomus, -(s)õ, -t11 1. iseloom;
2. kalaloomus (kalasaak, kalapüüdmine); kalapüügikoht
loona |
tark, -targa, -.tarka30 loodus-, metsatark
loosah (
t )
us, -õ, -t9 laugas
loosi |
k, -gu, -kut13 veeloik, madal vesine koht
lopahta |
ma, -q, -83 <
lopahu |
tma, -taq, -da62 korraks loputama, uhtma
ľopa |
k, -gu, -kut13 =
ľopp lopakillaq lohakil
ľopa |
nõ, -dsõ, -st7 lobjakane, lörtsine
lopa |
tama, -taq, -da82 =
lapatama lobisema
lopi (
h )
n mõlkis
lo |
pin, -bina, -binat4 (vee) lobin
ľop |
p, -a, -pa31 =
ľopak lobjakas, lörts
lop |
ṕ, -i, -pi37 =
kopṕ mõlk
lopsahta |
ma, -q, -83 < lopsahutma lopsatama
lopsah (
t )
us, -õ, -t9 lopsatus
lopsahu |
tma, -taq, -da62 >
lopsahtama .
lopsna, -, -t3 lopsumine
lopu |
tama, -taq, -da82 loputama
lopõ, -, -t14 lobe, lai, lahe
lopõrda |
ma, -q, -83 loperdama, laperdama
lopõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 loperdama, laperdama; sihitult lonkima, ringi kolama
lorasḱ, -i, -it13 lobiseja
lorbasḱ, -i, -it13 loru
lor |
i, -i, -ri26 lori, lora
loro |
ṕ, -bi, -pit13 loru
loŕo |
tama, -taq, -da82 lorutama
.
lorrama, lorradaq, .lorra77 lorama, lorijuttu ajama
ľortś, ľordsi, .ľortsi37 =
lörtś 1. lörts;
2. küljelt lahtine seelik
losś, lossi, .lossi37 1. lobudik; loks;
vana majalosś vana majalobudik;
vana kapilosś vana kapiloks;
2. loss, palee; suur uhke elumaja
loťo, -, -t2 kohtlane
lotsu |
tama, -taq, -da82 solgutama, (pealiskaudselt) pesema, lobistama
.
lotsõ |
nõ, -dsõ, -st7 porine
lu |
ba, -a, -pa27 luba
lu |
ba (
ha )
ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 lubama
lubahus, -õ, -t9 lubadus
lubi, lubja e luḃa, .lupja43 lubi
lubi |
raig, -raia, -.raiga32 lubiraig (nahahaigus)
lu |
ga, -a, -ka27 luga (taim)
lugija, -, -t3 (usulahu) jutlustaja;
lugija kuuluť häste jumalasynna, panď naasõq ikma jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma
lu |
gu, -u, -ku27 lugu;
luku pidämä lugu pidama
luguhus, -õ, -t9 (pilli)lugu, muusikapala;
lasõq kitragaq ütś illos luguhus! lase kitarriga üks ilus lugu!
lugõma, lukõq, loe59 lugema;
tähti pite(h)n lugõma veerima
lugõmi |
k, -gu, -kku38 =
lugõmisõraama |
t, -du, -tut13 lugemik
luhi |
ts, -dsa, -tsat13 =
luits luht, luha, .luhta32 luht
luhť, luhti, .luhti37 õhk
luibõrda |
ma, -q, -83 hulkuma
luidsas, .luitsa, luidsast15 =
luits luigu |
tama, -taq, -da82 lingutama
.
luih (
t )
u |
ma, -daq, -80 kõhnuma
luik, luiga, .luika, m omast ja osast .luikõ31 luik
.
luimõlõma, luimõldaq, .luimõlõ86 = .
luiskõlõma laisklema
.
lui |
nõ, -dsõ, -st7 luine, kondine
.
luisku hooletusse
.
luiskõlõma, luisõldaq, .luiskõlõ86 = .
luimõlõma luisu (
h )
n hooletusse jäetud
lui |
ts, -dsa, -tsat13 =
luhits =
luidsas lusikas;
visaś luidsa lavva alaq suri ära
luk |
k, -u, -ku37 lukk
luku (
h )
n lukus
lukõq, .lukmõ, lukõnd16 sälk või põikpulk (
hrl tööriista varre otsas);
tiiq hanna otsa lukõq, sys püsüs lapjo parõmbahe käen tee varre otsa põikpulk (
v sälk), siis püsib labidas paremini käes
lumbi |
kunn, -kunna, -.kunna37 roheline konn
lumbõ |
nõ, -dsõ, -st7 lompe täis
lum |
i, -õ, -mõ24 lumi
lumi |
nõ, -dsõ, -st7 lumine
lumi |
tama, -taq, -da82 lumega katma
lumi |
tuma, -tudaq, -du84 lumega kattuma
ľum |
o, -o, -mo26 =
lümü sodi, löga
ľumolõ =
lümüle sodiks, lödiks, pudruks;
kardohkaq ommaq ľumolõ keededüq kartulid on pudruks keedetud
ľumo |
nõ, -dsõ, -st7 =
lümüne sodine, lödine, pudrune
lumṕ, lumbi, .lumpi37 tiiḱ tiik; lomp
lumõ |
härm, -härmä, -.härmä35 härmatis
lumõ |
kell, -kellä, -.kellä35 =
lumõlilľ lumikelluke
lumõla |
go, -o, -ko27 lumelagunemine, lumesulamine; sulalumi, lopp
lumõ |
lilľ, -lilli, -.lilli37 =
lumõkell lunasta |
ma, -q, -83 lunastama
lunďa, -, -t2 =
lunďo lundi (
h )
n lontis
lundi |
tama, -taq, -da82 norutama
lunďo, -, -t2 =
lunďa =
lundõrus =
luntśmanń =
luťo lontrus, tolvan; lõtv, laisk inimene
lunďo |
tama, -taq, -da82 logelema;
lunďoť uma ao maaha logeles oma aja maha
lundõrus, -õ, -t9 =
lunďo lunga, -, -t2 lonkur
lungi (
h )
n lingus (kõrvade kohta)
lungi |
tama, -taq, -da82 (kõrvu) lingutama
lunḱ, lungi, .lunki37 ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv;
lunḱ olľ ahosuul iin, et tuli lakkõ es lännüq kumm oli ahjusuul ees, et tuli lakke ei läheks
.
lunḱma, .lunkiq, lungi63 lonkima
lunť, lundi, .lunti37 1. =
lunťküpäŕ ;
2. lont; lott;
3. lontrus
.
lunti lonti
lunťkü |
päŕ, -bärä, -bärät4 =
lunť [
1. ] läkiläki, kõrvadega karvamüts
luntś |
manń, -manni, -.manni37 =
lunďo luparď, -i, -it13 =
lupa |
ť, -di, -tit13 1. kalts, narts;
2. lontrus, lupard
.
lupjama, lubjadaq e luḃadaq, .lupja77 lupjama
lusť, lusti, .lusti37 lõbu, lust
lustili |
nõ, -dsõ, -st5 lustlik
.
lusťus, -õ, -t9 (töö)lust, (töö)tahe, tahtmine, viitsimine
lutasḱ, -, -it13 loks, logu;
püssä-, väidselutasḱ püssi-, noaloks
luti |
k, -ga, -kat13 =
luťkas lutikas
lutik |
hain, -haina, -.haina30 =
kirphain värihein (rohttaim)
luťkas, .luťka, luťkast15 =
lutik luťo, -, -t2 =
lunďo luts, lutsu, .lutsu37 luts
lut |
t, -u, -tu37 =
nutt 1. lutt;
2. huulik keelpillil
lutu |
sarv́ , -sarvõ, -.sarvõ35 karjasarv
lutu |
tama, -taq, -da82 1. imema;
2. sarve puhuma
lut |
õq, -tõ, -õt18 maksalutikas
luu, -, -d50 luu
lu̬u̬ du |
s, -(sõ), -(s)t10 =
lu̬u̬ nd loodus
lu̬u̬ du (
s (
õ ))|
kaidsõq, -.kaitsõ, -kaidsõt18 looduskaitse
lu̬u̬ du (
s (
õ ))
tsäpändäjä*, -, -t3 < füüsik füüsik
lu̬u̬ du (
s (
õ ))
tsäpändämi |
ne*, -se, -st5 =
lu̬u̬ du (
s (
õ ))
tsäpändüs*, -e, -t9 füüsiga füüsika
lu̬u̬ ja, -, -t3 looja
lu̬u̬ k, looga, lu̬u̬ ka31 (hobuse) look
lu̬u̬ ḱ, loogi, lu̬u̬ ki37 munemisjärk;
ku ütś luuḱ luud kanal, sys pidä vahet, ni sys nakkas jälq luuma kui kanal üks munemisjärk loodud, siis peab vahet, ja siis hakkab jälle munema
lu̬u̬ m I, looma, lu̬u̬ ma31 (köögivilja, lille
vms ) istik, taim
lu̬u̬ m II, loomu, lu̬u̬ mu31 iseloom, loom, loomus
lu̬u̬ ma, luvvaq, lu̬u̬ , min 1. ja 3. p .lõi(õ)54 1. looma; alustama, rajama;
2. < munõma munema;
kana lõi muna kana munes muna
lu̬u̬ nd†, loona, lu̬u̬ nda86 =
lu̬u̬ dus lu̬u̬ ndõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 hullama, vallatlema; amelema; nihelema; jändama;
latsõq luundõlõsõq lapsed hullavad
lu̬u̬ ś, loosi, lu̬u̬ si37 loos
lu̬u̬ s, loosu, lu̬u̬ su37 madal vesine koht (põllul
v karjamaal); luhakarjamaa
lu̬u̬ skõlõma, loosõldaq, lu̬u̬ skõlõ86 1. vedelema, logelema;
2. visklema, väänlema;
ku und olõ-i, sys luuskõlõt sängün kui und ei ole, siis viskled voodis
lu̬u̬ śma, lu̬u̬ siq, loosi63 loosima
lu̬u̬ ť, loodi, lu̬u̬ ti37 1. (püssi)kuul;
2. (vertikaaltaseme) lood
lu̬u̬ tma, lu̬u̬ taq, looda61 lootma
lu̬u̬ ťma, lu̬u̬ tiq, loodi63 loodima
lu̬u̬ tus, -õ, -t9 =
loodus 1. lootus;
2. =
loodik =
lu̬u̬ t (
õ )
muna lu̬u̬ t (
õ )
mun |
a, -a, -na26 =
lu̬u̬ tus pesamuna
luud, luvva, .luuda32 luud
luudsah (
t )
us, -õ, -t9 = .
luutsḱna laugas; lomp
luuḱ, luugi, .luuki37 luuk
luulõq, .luulõ, luulõt18 >
laulõq *
luulõtaja, -, -t3 >
laulik [
2. ]
luulõtus, -õ, -t9 >
laulus .
luu |
nõ, -dsõ, -st7 luust
luu |
pain, -painu, -.painu37 =
luu .
pain (
a )
ja, -, -t3 luupainaja
.
luupama, luubadaq, .luupa77 lonkama
luuŕ, luuri, .luuri37 :
luuri vidämä kaela taga rihma vedama (rahvalik võistlus)
.
luurama, luuradaq, .luura77 luurama
.
luuŕma, .luuriq, luuri63 ringi luusima
.
luuśma, .luusiq, luusi63 luusima
.
luutsḱna = .
luutśna, -, -t3 =
luudsah (
t )
us laugas; lomp
.
luutsõ |
päiv, -päävä, -.päivä35 luutsinapäev, 13. detsember
lõbahta |
ma, -q, -83 =
lymbahtama (korraga) ära õgima, neelama
lõbasḱ, -i, -it13 lobiseja
lõ |
bima, -piq, -bi57 õgima
lõ |
bu, -bu, -pu26 lõbu
lõdis |
õma, -taq, -õ87 lõdisema
lõdva, -, -t2 =
lõdõv =
lõdyv́ , lõdva, .lõtva45 =
lõtv lõtv;
tä om lõdva ta on kergete elukommetega (naisterahva kohta)
lõgim |
õq, m -idõ, -it4 lõuad;
sai vasta lõgimit sai vastu lõugu
lõgista |
ma, -q, -83 lõgistama
lõgistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv lõgistama lõgis |
õma, -taq, -õ87 lõgisema
.
lõhkus, -õ, -t9 = .
lahkus =
lyyhkus lahkus
.
lõhkõ, -, -t3 = .
lahkõ =
lyyhkõ lahke
.
lõhkõhe = .
lõhkõlõ = .
lahkõhe =
lyyhkõhe lahkelt
lõhmus, -(s)õ, -t11 pärn
lõhmus |
niidś, -niidse, -niist39 pärnaniin
lõhmussõ |
nõ, -dsõ, -st5 pärnapuine, pärnast
lõhn, lõhna, .lõhna30 1. õhk; kerge tuul; kuumus;
külm lõhn lei väläst vasta külm õhk lõi väljast vastu;
tulõlõhn tulekuumus;
2. lõsn, rehetoa tala
.
lõhnama, lõhnadaq, .lõhna77 1. =
lõhnutama sõimama, siunama, põhjama; laimama;
külh tä lõhnaś tuud inemist küll ta põhjas seda inimest;
2. lõõskama, leegitsema;
ahon tuli väega lõhnas ahjus tuli väga lõõskab;
3. ruttama, kiirustama;
miä sa tuu tüügaq nii väega lõhnat mis sa selle tööga nii väga kiirustad
lõhnu |
tama, -taq, -da82 = .
lõhnama [
1. ]
lõhva, -, -t2 lobiseja; lobisemishimuline
lõhvõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 hatuseks kuluma
lõhvõl hatune
lõhvõlõ hatuseks;
rõivas om lõhvõlõ kulunuq riie on hatuseks kulunud
lõhvõnda |
ma, -q, -83 =
lõhvõ |
tama, -taq, -da82 hatutama
lõhvõrď, -i, -it13 lõhvard, lobiseja
lõhvõrda |
ma, -q, -83 lõhverdama, lobisema
lõigahta |
ma, -q, -83 < lõigahutma korraks lõikama
lõigah (
t )
us, -õ, -t9 lõige, lõikamine
lõigahu |
tma, -taq, -da62 >
lõigahtama lõigus, -(s)õ, -t11 (setu) karjuselaul
lõigõq I, .lõikõ, lõigõt18 1. lõige, lõikamine;
2. lõige, šabloon
lõigõq II, .lõikmõ, lõigõnd16 lõik, tükk; lõik (tekstiosa)
.
lõikama, lõigadaq, .lõika77 lõikama
lõik |
hain, -haina, -.haina30 lõikhein
.
lõikma, .lõikuq, lõigu64 lõikuma
.
lõikus, -õ, -t9 lõikus
lõik |
väits, -väidse, -väist39 mättanuga
lõiḿ, lõimõ, .lõimõ35 lõim (kanga põhikude, lõimelõngad); haspel (riist lõnga vihtikerimiseks)
lõiv, lõõvo, .lõivo37 = .
lõokõnõ =
lõõvokõnõ lõoke
lõka, -, -t2 =
lõkatś lobiseja, latraja
lõka |
tama, -taq, -da82 lobisema, latrama
lõka |
tś, -dsi, -tsit13 =
lõka lõ |
kim, -gimõ, -gimõt4 lõge, pehme luustumata koht imiku koljul
lõ |
kin, -gina, -ginat4 lõgin
lõkś, lõksi, .lõksi37 =
klõkś 1. lõks (kinnitusvahend; püünis);
2. luksumine
.
lõkśma, .lõksiq, lõksi63 = .
hõkśma = .
jõkśma luksuma
.
lõkśna, -, -t3 1. = .
hõkśna luksumine;
2. lõgin, lärm
lõksualo |
nõ, -dsõ, -st7 katusealune
lõkõrda |
ma, -q, -83 lõkerdama
lõkõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv lõkõrdama .
lõokõ |
nõ, -sõ, -ist8 =
lõiv =
lõõvokõnõ .
lõpma, lõppõq, lõpõ74 lõppema; surema (looma kohta)
.
lõpmaldaq väga, lõpmata
lõp |
p, -u, -pu37 lõpp
lõpś, lõpsi, .lõpsi37 lobiseja
lõpunǵ, -i, -it13 =
lõpõtus lõpus I, -(s)õ, -t11 lõpus; lokuti
lõ |
pus II, -busa, -busat4 >
ilolinõ lõpõrda |
ma, -q, -83 lobisema
lõpõ |
tama, -taq, -da82 lõpetama
lõpõtus, -õ, -t9 =
lõpunǵ lõpetus
.
lõrvama, lõrvadaq, .lõrva77 röökides nutma
lõssa |
tama =
lõssõ |
tama, -taq, -da82 närima, sööma;
rotiq ommaq vilä ärq lõssatanuq rotid on vilja ära närinud
lõst, lõsta, .lõsta77 1. õngekork;
2. lest (kala)
lõsta |
k, -gu, -kut13 võrgukäba
lõs |
u, -u, -su26 hiirte
v rottide näritud vili, rämps;
rotiq lõssadiq vilä ärq, ynnõ lõsu jäi perrä rotid sõid vilja ära, ainult rämps jäi järgi
lõtus, -(s)õ, -t11 lott;
lihakanol olõki eiq õigõt harja ei lõtussit lihakanadel ei olegi õiget harja ega lotti
lõtv, lõdva, .lõtva45 =
lõdva lõtv
lõug, lõvva, .lõuga33 lõug
.
lõugama, lõvvadaq, .lõuga77 lõugama
lõuga |
tś, -dsi, -tsit13 lobiseja
lõugtõ |
bi, -võ, -põ25 =
lõvvatõbi nõlg
.
lõugõlõma, lõugõldaq, .lõugõlõ86 lobisema
lõugõq, .lõukõ, lõugõt18 kolle, lõugas
lõuhka, -, -t2 lobiseja
lõun, lõunu, .lõunu37 =
lõunaq [
2. ]
.
lõuna |
aig, -ao, -.aigu36 lõunaaeg
.
lõunahummo |
k*, -gu, -kut13 kagu;
Lõunahummogu-Eesti Kagu-Eesti
lõuna |
k, -gu, -kut13 >
lõunaq [
1. ]
lõunaq, .lõuna, lõunat18 =
lõunõq =
lõõnõq 1. < lõunak lõuna (ilmakaar; lõunaaeg);
2. =
lõun leil
.
lõuna |
vaheq, -.vaih(t)õ, -vahet18 lõunaaeg, lõunavaheaeg;
lätś lõuna(s)vaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama
.
lõunaõda |
k*, -gu, -kut13 edel;
Valga om Võromaa lõunaõdagunulgan Valga on Võrumaa edelanurgas
lõunu |
tama, -taq, -da82 leili viskama, leilitama
lõunõq, .lõunõ, lõunõt18 =
lõunaq lõusť, lõusti, .lõusti37 (vulgaarne) lobamokk, käratseja
lõusti |
nõ, -dsõ, -st7 lobisemishimuline, vulgaarne, käratsev
.
lõusťma, .lõustiq, lõusti63 lobisema, ebakohast nalja viskama, käratsema
lõv |
i, -i, -vi26 lõvi
lõvvanď, -i, -it13 =
lõvvõnď lobiseja
lõvvatõ |
bi, -võ, -põ25 =
lõugtõbi lõvva |
vili, -vi(l)lä e -vi(l)ľa, -.viljä e -.vilja43 loba
lõvvõnď, -i, -it13 =
lõvvanď lõõbõrda |
ma, -q, -83 =
lõõgõrdama kisendama, röökima;
lehm lõõbõrdas, ku kodo taht lehm kisendab, kui koju tahab
lõõdsu |
tama, -taq, -da82 lõõtsutama, hingeldama
lõõgõŕ, -i, -it4 =
lõõgõrus kisakõri
lõõgõrda |
ma, -q, -83 =
lõõbõrdama lõõgõrus, -õ, -t9 =
lõõgõŕ lõõnõq, .lõunõ, lõõnõt18 =
lõunaq lõõri |
tama, -taq, -da82 =
lyyŕma lõõritama
lõõritõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv lõõritama .
lõõvokõ |
nõ, -sõ, -ist8 = .
lõiv = .
lõokõnõ lõoke
lõõvõrda |
ma, -q, -83 kisendama, töinama
lä |
be (
he )
mä, -peq e -bedäq, -pe e -behe88 läbema, kärsima, maldama
läbemäldäq läbematu, kärsimatu
läbi läbi;
läbi käümä suhtlema;
läbikäümine suhtlemine, suhtlus;
läbikäüḱ läbikäik; ühendus;
läbikäügitii ühendustee;
läbilikõ läbimärg;
läbimyyt läbimõõt
läbi .
paistva =
läbi .
näüvä, -, -t3 läbipaistev, läbinähtav
lä |
dsä, -dsä, -tsä24 =
lödsä pehme, lödi;
maa om lädsä, saa ei pääle maa on pehme, ei saa peale (põldu harima)
lädsäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 =
ladsah (
t )
uma kokku vajuma; nätskuma
lädsäle =
lödsäle :
üleküdsänüq tomať lätt lädsäle üleküpsenud tomat läheb pehmeks, lödiks
lädsäli |
k, -gu, -kku38 =
lödsälik pehme-, lödi-, mudase-
v porisevõitu
lädsä |
ne, -dse, -st7 =
lödsäne lödine; mudane, porine
lä |
gä, -gä, -kä24 läga, löga; konnakudu
lägäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 1. puruks, lödiks minema;
2. läppuma, lägaseks minema;
lägähünüq lumṕ läppunud
v lägaseks läinud tiik
lägü |
nemä, -däq e -nedäq, -ne89 = .
läügümä (tasapisi) süttima, tuld võtma;
naaq puuq lätväq palama külh, a nääq väega tassakõistõ lägüneseq need puud lähevad põlema küll, aga nad sütivad väga aeglaselt
läheli |
k, -gu, -kku38 lähedavõitu
läheli |
ne, -dse, -st5 = .
lähkene lähk, lähä, .lähkä34 õel, tige inimene
.
lähkehe = .
läh .
keiste = .
lähkele = .
lähkühe = .
lähküle =
lähü .
keiste < .lähkohe lähedale
.
lähke (
h )
n = .
lähkese (
h )
n = .
lähkü (
h )
n < .lähko(h)n lähedal
.
lähke |
ne, -(d)se, -ist8 =
läheline = .
lähkü =
lähükene lähedane
.
lähkese (
h )
n = .
lähke (
h )
n =
lähükese (
h )
n .
lähkesest = .
lähkest = .
lähküst =
lähükesest < .lähkost lähedalt
.
lähko > .
lähkü .
lähkohe = .
lähko .
kõistõ > .
lähkehe .
lähkokõsõ (
h )
n = .
lähko (
h )
n > .
lähke (
h )
n .
lähkost > .
lähkesest .
lähkühe = .
lähküle = .
lähkehe lähedale
.
lähkü (
h )
n = .
lähke (
h )
n .
lähküs, -e, -t9 1. lähedus;
2. tigedus, õelus
lähküst = .
lähkesest lähedalt
lähä |
tämä, -täq, -dä82 1. kupatama;
2. saatma, lähetama
lähä |
tümä, -tüdäq, -dü84 kuppama, keema
lähätüs, -e, -t9 1. kupatamine;
2. saatmine; saadetis
lähü .
keiste = .
läh .
keiste lähüke |
ne, -se, -ist8 = .
lähkene lähükese (
h )
n = .
lähkese (
h )
n lähükesest = .
lähkesest lähükõrral lähiajal, varsti;
lähükõrral võtamiq taa aśa ette lähiajal võtame selle asja ette
lähü |
nemä, -nedäq e -däq, -ne89 lähenema
läkeq lähme, mingem, läki;
läkeq ärq kodo! lähme ära koju!
läk |
kelemä, -eldäq, -kele85 =
läkäske |(
l )
lemä =
läkäte |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
lökkelemä öökima, oksele hakkama
lällä |
tämä, -täq, -dä82 lällutama; lällama
lämberdä |
mä, -q, -83 komberdama
lämberüs, -e, -t9 komberdis
lämmi, .lämmä, lämmind16 1. soe;
2. = .
lämmüs soojus
lämmindä |
mä, -q, -83 soojustama
lämmindüs, -e, -t9 soojustus;
lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid, sinnäq lüüq ei hiireq sisse soojustuseks pannakse seina vahele linaluid, sinna ei lähe hiired sisse
lämmistäjä, -, -t3 küttekeha, kütteseade (radiaator, konvektor, puhur)
lämmistä |
mä, -q, -83 =
lämmitämä soojendama
lämmistüs, -e, -t9 soojendus
lämmi |
tämä, -täq, -dä82 =
lämmistämä .
lämmähe = .
lämmäle = .
lämmält soojalt
.
lämmäoppu |
s*, -(sõ), -(s)t10 termodünaamika
.
lämmüs, -e, -t9 =
lämmi [
2. ]
.
lämpü |
mä, -däq, -80 = .
läühtümä liisuma
läm |
ü, -ü, -mü26 =
lamu 1. soga veepinnal;
linaliol om lämü pääl linaleol on soga peal;
2.* adru
lämü |
ne, -dse, -st7 sogane
.
länge, -, -t3 lääge, läila, imal
lä (
n )
ni |
k, -gu, -kut13 länik, mannerg
läp |
eq, -pe, -et18 =
läp |
p, -ü, -pü37 (linaleotamise) lomp; jääauk
läpähtä |
mä, -q, -83 läpähütmä (äkki
v korraks) lämmatama
läpäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 lämbuma
läpäh (
t )
üs, -e, -t9 mülgas, mudaauk; raske lämmatav õhk;
tarrõ tulõ tuulutaq, sääne läpähtüs om seen tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on sees
läpähü |
tmä, -täq, -dä62 >
läpähtämä läpäsni |
k*, -gu, -kku38 lämmastik
läpästi |
k, -gu, -kku38 mülkane
v allikane maa
läpä |
tämä, -täq, -dä82 lämmatama
lärbä, -, -t2 lobiseja, latatara
läsḱ, läsä, .läskä34 1. lesk; isamesilane;
2. puupahk
lät |
eq, -te, -et18 allikas;
lättevesi allikavesi;
(kirotusõ) lätteq artikli allikmaterjal, kasutatud kirjandus
läti |
k, -gu, -kut13 lätlanna
.
lätlä |
ne, -(d)se, -st5 lätlane
lätte .
näütämi |
ne*, -se, -st5 viide; viitamine
lätti |
ne, -dse, -st7 allikane
läv |
i, -e, -ve24 lävi
läädsäq, m .läätsi, .läätsi39 leetrid
.
lää |
ne, -dse, -st7 lägane, lögane
lääts, läädse, lääst39 lääts (kaunvili)
läüdüs, -(s)e, -t11 tulehakatis, läide
läügeq, .läüke, läüget18 läige
läügähtä |
mä, -q, -83 < läügähütmä äkki, kiirelt lööma
läügäh (
t )
ü |
mä, -däq, -80 järsku süttima
läügäh (
t )
üs, -e, -t9 =
läük läügähü |
tmä, -täq, -dä62 >
läügähtämä .
läügü |
mä, -däq, -35 =
lägünemä (tasapisi) süttima, tuld võtma
.
läühtü |
mä, -däq, -35 = .
lämpümä liisuma
läük, läügü, .läükü37 =
läügäh (
t )
üs (kiire) hoop, löök; mats;
e(e)lektriläük elektrilöök;
sai läügü, sys jäi vaiki sai matsu, siis jäi vait
.
läüḱmä, .läükiq, läügi63 läikima
.
läükvä, -, -t3 läikiv
.
läükämä, läügädäq, .läükä77 helkima, särama;
päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes päike särab silmipimestavalt
läülä, -, -t2 =
läülä, .läülme, läülend16 tiine; rase
.
läütämä, läüdädäq, .läütä77 läitma
.
läütüs, -e, -t9 läide, tulehakatis
lö |
dsä, -dsä, -tsä24 =
lädsä pehme, lödi
lödsäle =
lädsäle pehmeks, lödiks
lödsäli |
k, -gu, -kku38 =
lädsälik pehme-, lödi-, mudase-
v porisevõitu
lödsä |
ne, -dse, -st7 =
lädsäne lödine; mudane, porine
löhka, -, -t2 1. lurr;
2. laisk inimene
.
löhtre, -, -t3 lehter
löhvä |
k, -gu, -kut13 =
lohvak lohakas
lökerdä |
mä, -q, -83 looderdama
lök |
kelemä, -eldäq, -kele85 =
läkkelemä öökima, oksele hakkama;
miä sa lökkelet, ossõndaq hinnäst tühäs! mis sa öögid, oksenda ennast tühjaks!
lökä |
tś, -dsi, -tsit13 laisk loom
v inimene
löküssilläq töllakil
lökü |
tämä, -täq, -dä82 =
ľokotama =
lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
lörtś, lördsi, .lörtsi37 =
ľortś 1. lörts;
2. küljelt lahtine seelik
lövvüs, -e, -t9 leiutasu;
löüdjä saa hüä lövvüse leidja saab korraliku leiutasu
lööbä |
k, -gu, -kut13 >
limbak löövi |
ts, -dsä, -tsät13 telḱ onn, hurtsik; telk
.
löüdmä, (.)löüdäq, lövvä66 leüdmä leidma
.
löüdümä, .löüdüdäq, lövvü79 leiduma
.
löüdü |
s, -(se), -(s)t10 = .
vällä .
löüdüs avastus; leiutis
.
löüge, -, -t3 < .leüge leige
löügäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 = .
löügü |
mä, -däq, -80 leigenema
lüheli |
k, -gu, -kku38 lüheldane
lühendä |
mä, -q, -83 lühendama
.
lühkogõ |
nõ, -sõ, -ist8 > .
lühkükene .
lühkü .
geiste = .
lühkühe .
lühküge |
ne, -se, -ist8 = .
lüh (
ü )
kene < .lühkogõnõ .
lühkühe = .
lühküle = .
lühkü .
geiste lühidalt
.
lühküs, -e, -t9 lühidus
lühť, lühi, .lühti37 küünlajalg
.
lüh (
ü )
ke |
ne, -se, -ist8 = .
lühkü = .
lühkügene =
lühüq =
lühüt lühike
lühüq, .lühkü, lühüt19 =
lühüt, .lühtü, lühüt19 = .
lüh (
ü )
kene lükü |
tämä, -täq, -dä82 =
lökütämä =
lütütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
lüll, lüllü, .lüllü37 1. lüdi, pähkli
v tõru (kausjas) tupp;
2. võllas
.
lülmä, .lüllüq, lüllü13 =
lüllü |
tämä, -täq, -dä82 (pähkleid) lüdima, tuppedest vabastama
lümbähtü |
mä, -däq, -84 maha kukkuma, prantsatama
lümmükilläq (pool)viltu;
imäsaibas olľ katśki ja kuhi olľ lümmükilläq kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltu
lüm |
ü, -ü, -mü26 =
ľumo sodi, löga
lümüle =
ľumolõ sodiks, lödiks, pudruks
lümü |
ne, -dse, -st7 =
ľumonõ sodine, lödine, pudrune
.
lüngelemä, lüngeldäq, .lüngele85 = .
lünkelemä kõikuma, vaaruma, komberdama;
ärq iks kui niäle lüngeli üle läve kuidagi ikkagi komberdasin üle läve
lüngäkille = .
lünkä längu;
murõh olľ mehel olaq lüngäkille vidänüq mure oli mehel õlad längu vajutanud
lüngäkilläq =
lüngä (
h )
n längus
.
lünkelemä, lüngeldäq, .lünkele85 = .
lüngelemä .
lünkä =
lüngäkille lünnäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 vääratama;
käsi lünnähtü käsi vääratas
lürbä (
h )
tüs, -e, -t9 lurr
lütse |
üḿ, -ümi, -.ümmi38 lütseum
lütsikä |
ne, -dse, -st5 klimpis
lütsḱ, lüdse, .lütske34 klimp (supis)
lütü |
tämä, -täq, -dä82 =
lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima
lü̬ü̬ bü |
mä, -däq, -80 1. ennast ära lööma;
sattõ maalõ, lüübü ärq kukkusin maha, lõin enda ära;
2. tihedalt kokku minema, liibuma (
nt lõngad kangas);
3. turgatama;
lüübü miilde turgatas meelde
lü̬ü̬ ḱ, löögi, lü̬ü̬ ki37 löök
lü̬ü̬ mä, lüvväq, lü̬ü̬ , min 1. ja 3. p .lei(e)54 lööma
lü̬ü̬ psä, -, -t3 tõhus, mõjus; hoogne; igati tubli;
lüüpsä tüüriist tõhus tööriist;
lätt lüüpsä sammugaq läheb hoogsal sammul;
lüüpsä latśkõnõ igati tubli tüdruk
lü̬ü̬ pämä, lööbädäq, lü̬ü̬ pä77 = .
limpama lonkama
lü̬ü̬ v́ , löövi, lü̬ü̬ vi37 1. lööv; koda, püstkoda;
2. vikati vars
lüüderdä |
mä, -q, -83 vänderdama
.
lüügelemä, lüügeldäq, .lüügele86 rabelema, nihelema (
hrl looma kohta)
lüür, lüürä, .lüürä35 lüüra
lüüś, lüüsi, .lüüsi37 tamm, pais
.
lüütnä, -, -t3 lauto
lyig, lyia, .lyiga32 lõõg
lymba, -, -t2 =
klymba lonkur
lymbahta |
ma, -q, -83 =
lõbahtama (korraga) ära õgima, neelama
lymbõq, .lympõ, lymbõt18 =
lyndsõq =
lyntś lurr, lake
lymm, lymmu, .lymmu37 lõmm, puuhalg (
hrl peergude kiskumiseks)
lymmulehť, -lehe, -.lehte34 vesiroosi
v vesikupu leht
.
lympama, lymbadaq, .lympa77 = .
klimpama = .
limpama lonkama
.
lymṕma, .lympiq, lymbi63 = .
klymṕma = .
lympśma lõmpima, lõmpsima, larpima
lympsahta |
ma, -q, -83 =
klympsahtama neelatama
lympsah (
t )
us, -õ, -t9 neelatus
.
lympsama, lympsadaq, .lympsa77 = .
klympsama neelama
.
lympśma, .lympsiq, lympsi63 = .
hõpśma = .
hympśma = .
lymṕma .
lympśna, -, -t3 = .
klympśna lõnksumine; ahne neelamine
.
lympsõlõma, lympsõldaq, .lympsõlõ86 =
korduv .
lympśma lyndsõq, .lyntsõ, lyndsõt18 =
lymbõq =
lyntś lurr, lake
lyngah (
t )
u |
ma, -daq, -84 lõtvuma
lyngus, -(s)õ, -t11 lõngus
lyngu |
tama, -taq, -da82 loksutama;
poiśkõnõ lynguť aiatulba maa seest vällä poiss loksutas aiaposti maa seest välja
lyngutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv lyngutama lyngõs, -(s)õ, -t11 lõdva kehahoiuga inimene
lynk, lyngu, .lynku37 ling
.
lynḱma, .lynkiq, lyngi64 lonkima, lõnkuma
lynkś, lynksi, .lynksi37 =
klynkś =
lynksah (
t )
us lynksahta |
ma, -q, -83 =
klynksahtama < lynksahutma (korraks
v äkki) lonksama, neelatama
lynksah (
t )
us, -õ, -t9 =
klynksah (
t )
us =
lynkś 1. lonks, neelatus;
2. lõksatus
lynksahu |
tma, -taq, -da62 >
lynksahtama .
lynksama, lynksadaq, .lynksa77 = .
klynksama lonksama
.
lynkõlõma, lyngõldaq, .lynkõlõ85 =
korduv .
lynḱma =
lyyndõlõma lyntś, lyndsi, .lyntsi37 =
lymbõq =
lyndsõq lurr, lake
lytaŕ, -i, -it4 laisklemine;
lytarit lüümä laisklema
lyt |
ť, -i, -ti37 =
litť hoop, löök;
ku lyti kirjä saat, sys õkva hauda läät kui hoobi saad, siis kohe hauda lähed (
nalj )
lytti lü̬ü̬ mä =
tirilitti lü̬ü̬ mä lulli lööma, logelema
lyyhkus, -õ, -t9 = .
lahkus = .
lõhkus lahkus
lyyhkõ, -, -t3 = .
lahkõ = .
lõhkõ lahke
lyyhkõhe =
lyyhkõlõ = .
lahkõhe = .
lahkõlõ = .
lõhkõhe = .
lõhkõlõ lahkelt
lyyksa, -, -t3 (parasjagu) avar
lyyndõlõma, lõõnõldaq, lyyndõlõ85 = .
lynkõlõma lyyŕ, lõõri, lyyri37 lõõr; kõri
lyyŕma, lyyriq, lõõri63 =
lõõritama lõõritama
lyyts, lõõdsa, lyytsa30 1. lõõts;
2. =
lyytsmoonik =
lyytspilľ lõõtspill
lyytsma, lyytsuq, lõõdsu64 lõõtsuma
lyytsmooni |
k, -gu, -kut13 =
lyyts |
pilľ, -pilli, -.pilli37 =
lyyts [
2. ]
