ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1293 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
laabuma .laabu|ma -daq -80, .jouduma .joududaq jovvu79, .kõrda v edesi minemä, .säädü|mä -däq -80; mäng ei tahtnud laabuda mäng es lääq häste v es klapiq; tema käes laabub kõik timä käen lätt kõ̭iḱ häste edesi v täl aśaq laabusõq v täl õkvalt laabus; töö hakkas juba laabuma tüü nakaś jo mõ̭õ̭duma; laabuv laabsa, joudsa, säädsä
laad ( laadi ) mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, masť masti .masti37, münt mündä .müntä35, münt mündü .müntü37; ühte laadi rõivad ütte müntä rõivaq; seda laadi säänest muudu; elulaad elämise muud; mis laadi mees ta on? määnest laida miiś tä om?
laad ( lae ) laať laadi .laati37, per|ä -ä -rä24; püss teeb pauku, laad laseb püss tege pauku, laať lask
laadaline laaduli|nõ -sõ -st5
laadaplats laadu|platś -platsi -.platsi37
laadima pääle .pandma, .laaťma .laatiq laadi63; laadis koorma peale panď kuurma pääle; akut, püssi laadima akut, püssa laaťma
laadung ku̬u̬rma - -t3; viljalaadung viläkuurma; tõi poest laadungi toidukraami tõi poodist nõstangu söögikraami
laager 1. .laagri - -t1, li̬i̬ŕ leeri li̬i̬ri37; võru keele laager võro keele laagri v liiŕ; 2. .laagri - -t1; kuullaager kuuľlaagri
laagerdama laagõrda|ma -q -83, saistaq .laskma
laagerduma .saistu|ma -daq -80, laagõrdu|ma -daq -84, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, .saisma (.)saistaq saisa66; liha pandi laagerduma liha panti saistuma; õlu peab veel laagerduma ollõl piät viil saistaq laskma
laamendama .plaańma .plaaniq plaani63, .plaadśma .plaadsiq plaadsi63, larmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; ta hakkab purjus peaga alati laamendama tä nakkas puŕon päägaq kõ̭gõ plaańma; laamendab isa rahaga kõrtse mööda praavõldas esä rahagaq kõrtsõ piten
laanemets mõts laań laanõ laant35
laanepüü mõtspüv|i -e -ve24, laaśpüv|i -e -ve24
laar laaŕ laari .laari37, te|go -o -ko27, kõrd kõrra .kõrda33; keedab suure laari suppi tege suurõ laari v paatävve suppi; sai laar õlut tehtud sai kõrd olt tettüs
laas laań laanõ laant35
laasima .laaśma .laasiq laasi63, .ossõ lü̬ü̬ v .laskma; laasi sa kirvega need väiksemad puud ära, ma laasin saega selle suure lüüq sa kirvõgaq noil vähämbil puiõl ossaq ärq, ma lasõ saegaq seol suurõl
laast last lastu .lastu37, kilt kilda .kilta31, kilst kilstu .kilstu31, kildakõ|nõ -sõ -ist8
laastama (ärq) .häö|tämä -täq -dä81, .räüstä|mä -q -81; äike oli viljapõldu kõvasti laastanud piksevihm olľ viläpõldu kõvastõ räüstänüq; sõda laastas linnad ja külad sõda häöť liinaq ja küläq ärq
laast(u)katus lastukatus -(s)õ -t11
laasuma .laaśu|ma -daq -80; puu laasub, kui ära kuivab puu laaśus, ku ärq kuios; laasunud puu laasjanõ puu
laat laat laadu .laatu37, laat laadõ .laatõ35; lähme laadale läämiq laatu v laadu pääle; kui laadal on, siis laadalt ostan ku laadun om, sõ̭s laadust osta
laatsaret laadsa|retť -reti -retti37, sõ̭aväe.haigõ|maja -maja -majja v -maia28
laava laava - -t2
labajalg laba|jalg -jala -.jalga33, jala|lehť -lehe -.lehte34, (jala)laparď -i -it4
labakinnas peo|kinnaś v pio|kinnaś -.kinda
-kinnast23, rusik|kinnas v ruśk|kinnas -.kinda -kinnast23, hrl m labanõ kinnas
labakäsi kämmeľ .kämble kämmeld23, kämmäl .kämblä kämmäld23
labane pr(o)osta - -t2, .lihtsä - -t3; laba|nõ -dsõ -st7; labane nali prosta nali; kas see riie on toimne või labane? kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ?;
labaselt pr(o)ostalt, pros.toitsõhe, pros.toitsõlõ
labastama .tsurḱma .tsurkiq tsurgi v .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, pr(o)ostas tegemä; ära labasta sõnadega seda, mis südames! tsurḱku-iq sõ̭nnogaq tuud, miä süämen liigus!
labasus pr(o)osta jutt; räägib labasusi kõ̭nõlõs prostat juttu
labiilne püsümäldäq, .vaelduja - -t3, heik heigo .heiko37, .hiitliga|ne -dsõ -st5
labiilsus .hiitlikküs -e -t9, püsümädüs -e -t9
labor = laboratoorium laboŕ -i -it4, tü̬ü̬tar|õ -õ -rõ24
labürint labü|rinť -rindi -.rinti37
lade kihť kihi .kihti36, la|do -o -to27, la|tõḿ -dõmõ -dõnd16, kõrd kõrra .kõrda30; sõnnikulade kõrd sitta; heinalade kihť haino; viljalade latõḿ, lado
ladestuma .korju|ma -daq -80, kogonõma ku̬u̬daq v kogo(nõ)daq kogonõ89; järve põhja ladestunud setted järve põhja korjunuq muakõrd; rasvkude ladestub naha alla rasvaq korjusõq naha alaq
ladin la|pin -bina -binat4; vesi jookseb ladinal vesi juusk labinahe v labinal
ladisema labis|õma -taq -õ87
ladistama labista|ma -q -83; vihma ladistab vihma labistas; pardid ladistavad järves pardsiq labistasõq järven
ladu la|do -o -to27
laduma (.riita, .kihti v ütśtõõsõ pääle) .pandma v .säädmä, ku|dama -taq -a59; lao need puud riita! panõq neoq puuq riita!; müüri laduma kivve saina pandma v müürü kudama; korstnat laduma korsnat kudama; lao välja, mida sa selle asja kohta tead! kõ̭nõlõq vällä, midä sa seo aśa kotsilõ tiiät!; ladusin kõik südame pealt välja plahvõ kõ̭iḱ süäme päält vällä
ladusalt .laabsahe, .laapsahe, .laabsalõ, .laapsalõ, ladusahe, ladusalõ, vu̬u̬lsahe, vu̬u̬lsalõ, .loohvkahe; töö läheb ladusalt tüü lätt laabsahe; tal tulevad sõnad nii ladusalt täl tulõvaq sõ̭naq nii loohvkahe
ladvatuli mõts ladva|tuli -tulõ -tuld sissek -.tullõ41
ladvik päälüs|kihť -kihi -.kihti36, .päälmäne kihť, m ülembäq ülembide ülembit19
laekuma .sisse v pääle tulõma, peräle .joudma; kas raha on laekunud? kas raha om tulnuq?; täna laekus seitse avaldust täämbä tulľ v tuudi v anti säidse avaldust; raamatumüügist laekunud summa on päris suur raamatidõ müümisest om peris suuŕ raha sisse tulnuq
laekur kassapidäjä - -t3
laen lain lainu .lainu37, võlg võla .võlga33, võlgrah|a -a -ha28, lainus -(s)õ -t11; pidin pangast laenu võtma pidi pangast võlgo võtma; laenuks anda lainussõs andaq
laenama .lainama lainadaq .laina77, .võlgo v .lainu v lainus .võtma v .andma, lainu pääle .võtma
laeng laading* -u -ut4; positiivne, negatiivne laeng positiivnõ, negätiivne laading; püssil on laeng rauas püssäl om kuuľ v pauk ravvan; sain näidendist tugeva emotsionaalse laengu sai näütemängost kõva tundõ kätte
laenutama .vällä .lainama, lainus .andma
laenutus .vällä.lainami|nõ -sõ -st5; lainu|maja* -maja -majja v -maia28; jalgrataste laenutus rattidõ vällälainaminõ; tõi laenutusest pesumasina tõi lainumajast mõsumassina
laev laiv laiva .laiva30; laevahukk laivakado; laevamast masť; laevatekk laivatekḱ
laevandus laivandus -õ -t9, laivamajandus -õ -t9, mereaśandus -õ -t9; meresõidu ja laevanduse ajalugu meresõidu ja laivamajandusõ aolugu; laevanduse kiire areng laivamajandusõ kipõ edesimineḱ
laevastik laivistu* - -t1, m laivaq .laivo .laivo30; Rootsi laevastik tuli Emajõele Roodsi laivaq tulliq Imäjõ̭õ̭ pääle
laevnik .laivni|k -gu -kku38
lagastama rökendä|mä -q -83, sitata|ma -q -83
lage lakõ - -t14; lageda taeva all lakõ taiva all; meid tehti lagedaks meid tetti lakõs; lagedal lakõ pääl; lagedale lakõ pääle; tuli lagedale uue seletusega tulľ vällä vahtsõ seletüsega
lagedus lagõhus -õ -t9
lagendik lakõ - -t14, lagõhus -õ -t9, lakõpääli|ne -dse -st7; keset metsa sattusin lagendikule kest mõtsa sai lakõ pääle
lagi la|gi -e -kõ25; hüppa või lakke kasvai lakkõ annaq karadaq
lagipea pääla|gi -e -kõ25, lagipää - -d sissek -.päähä v -pähäq52; lõi lagipähe lei lagipäähä; lagipea oli paljas päälagi olľ paľas
lagistama hõkõrda|ma -q -83, lõkõrda|ma -q -83, lagista|ma -q -83; lagistavad naeru kõkutasõq
lagrits I lagri|ts -dsa -tsat13
lagrits II orrav|hiiŕ -hiire -hiirt40
lagunema lagonõma .laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89, lagovama .laodaq v lagovadaq lagova89; jää on veel lagunemata ijä om viil lagonõmaldaq
lahas lat|ť -i -ti37; lambal pandi jalg lahasesse lambal panti jalg latti
lahastama latti .pandma
lahe apaŕ abara abarat4, av|vaŕ -ara -arat4, lopõ - -t14, lahhe - -t14; .hõlpsa - -t3, .lihtsä - -t3, .kerge - -t3; .moośka - -t3, .lahkõ - -t3, mosna - -t2; (hrl villa, lina kotsilõ) .lauh(k)õ - -t3; matkasaabas olgu piisavalt lahe matkasaabas olkõq küländ apaŕ v lahhe; teil on siin metsade keskel päris lahe olemine teil om siin mõtso sisen peris apaŕ v lahhe olõminõ; küll temal on lahe elu külq timäl om hõlpsa elo; ta on väga lahe mees tä om väega moośka miiś; pikk lahe vill v lina pikḱ lauhõ vill v lina; lahe pidu kinä pido; see tuba on umbne, tee aken lahti, siis läheb lahedamaks! seo tarõ om umbõnõ, tiiq akõń vallalõ, sõ̭s saa lauhkõmb!
lahedalt = lahedasti lobõhõhe, lobõhõlõ, lobõvallaq, .loohvkahe; see mahub lahedasti ära taa mahus lobõvallaq ärq
lahendama (ärq) .klaaŕma .klaariq klaari63, .kõrda ajama, .klaťma klattiq klati63, lahenda|ma -q -83; ma pean selle arusaamatuse siin ära lahendama ma piät seo pahandusõ siin ärq klaaŕma; õpilased lahendavad ülesandeid latsõq tegeväq ülesandit; talle meeldib ristsõnu lahendada tälle miildüs risťsõ̭nno tetäq; ülesandeid lahendama ülesandit ärq tegemä; probleemi lahendama küsümüst kõrda ajama
lahendus .välläpäsemi|ne -se -st5, tullõḿ tulõmi tulõmit4; olukorrale leiti lahendus olokõrrast löüti välläpäsemine; ülesande lahendus rehkendüse tullõḿ; lahenduskäik rehkendüskäüḱ; me peame mingi lahenduse leidma asi tulõ ärq klaariq
lahenema .säädü|mä -däq -80, .kõrda .saama v minemä, .klaaru|ma -daq -80; asjad lahenesid aśaq lätsiq kõrda
lahin la|pin -bina -binat4, lah|hin -ina -inat4; vesi jookseb lahinal vesi juusk nigu lapin v ku ütś lapin
lahing tapõlus -õ -t9, laheng -u -ut4; ta pidavat lahingusse minema täl ollõv lahenguhe mineḱ
lahistama labis|õma -taq -õ87, .lahmama lahmadaq .lahma77
lahja laih laiha .laiha30, la|ḣa -ḣa -hḣa28, kehvä - -t2, kõhna - -t2, veesala - -t3; (supi v joogi kotsilõ) villõ - -t14; lehm on neil ka lahjaks jäänud lehm om näil kah kehväs jäänüq; lahjavõitu kehvälik, kõhnalik, laḣalik, laḣapoolinõ, kehväpoolinõ, kõhnapoolinõ; odav kala, lahja leem otav kala, laih liiḿ; maa on lahjaks jäänud maa om ärq laihtunuq
lahjendama .temṕmä .tempiq tembi63, laihõmbas tegemä, nõrgu|tama -taq -da82; äädikat lahjendatakse veega ätiket tembitäs viigaq
lahjuma kõhnas v kehväs .jäämä, .laih(t)u|ma -daq -80, .luih(t)u|ma -daq -80; näljased loomad lahjuvad nälädseq eläjäq laihtusõq
lahkama .lahkama lahadaq .lahka77, .lahksama lahastaq .lahksa76; kas sa lasid koerale lahkamise ka teha? kas sa lasiq pini üles ka lahastaq?
lahkarvamus .tõistõ.arvami|nõ -sõ -st5, tõisildõ.arvami|nõ -sõ -st5; raamat tekitas lahkarvamusi raamat sünnüť vastakäüvit arvamiisi
lahke .lahkõ - -t3, .lõhkõ - -t3, lõ̭õ̭hkõ - -t3, hää - -d50, armuli|nõ -dsõ -st5; ta on ikka liiga lahke tä om õ̭ks ulli lõ̭õ̭hkõ; lahkelt lahkõhe, lahkõlõ, lõhkõhe, lõhkõlõ, armustõ†
lahkheli tül|ü -ü -lü37, pahandus -õ -t9; neil on peres tõsised lahkhelid näil ommaq perren kõvaq ütlemiseq v õkva tülüq
lahknema .lahku minemä, .lahku|ma -daq -80, .argnõma arõdaq .argnõ75, aro|nõma -(nõ)daq -nõ89, kattõ .lihti v jakko minemä; tee lahkneb tii argnõs v tiil tulõ lahkuminõ; meie arvamused lahknevad miiq arvamisõq lääväq lahku
lahku .lakja, .lahku, eräl(d)e, eräkullõ, .harpu; lahkukirjutus lakja kirotaminõ; nad läksid lahku nääq lätsiq lakja v lahku; metsa jõudes läks vanaema meist lahku mõtsa joudõn lätś vanaimä meist harpu
lahkuma ärq minemä; õpetaja lahkus klassist oppaja lätś klassist ärq; meil tuleb teineteisest lahkuda meil tulõ tõnõtõõsõ mant ärq minnäq
lahkumisavaldus ärqminegiavaldus -õ -t9
lahkumispidu ärqminegipi|do -do -to26
lahkunu .kaonu|q - -t1, .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ -sõ -ist8, kadonu|q - -t1, kadonukõ|nõ v kadonugõ|nõ -sõ -ist8
lahkus .lahkus -õ -t9, .lõhkus -õ -t9, lõ̭õ̭hkus -õ -t9
lahkusuline lahkusoli|nõ -dsõ -st5
lahmama .plahma .plahviq plahvi63, .plahvama plahvadaq .plahva77, .rohmama rohmadaq .rohma77
lahmija pľahka - -t2, plä(h)kä|tś -dsi -tsit13
lahmima sõ̭nno .pilma, plä(h)kä|tämä -täq -dä82
lahter .lahtri - -t1, .latri