Löüt 2431 kiräkotust.
ka ka
kaabahta |
ma, -q, -83 <
kaabahu |
tma, -taq, -da62 korraks
v kiiresti kaapima, kraapima
kaaba |
tama, -taq, -da82 kaabitsema, kraapima
kaabi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaabitsema, kraapima
kaabõq, .kaapõ, kaabõt18 kaaṕ kaabe, kraabe (
sag m )
kaabõrda |
ma, -q, -83 kaaberdama, lonkima
kaadsaq, m .kaadso, .kaadso30 kaldsaq (vanaaegsed) meeste püksid
kaadsa |
tama, -taq, -da82 kädistama (haraka, ka inimese kohta)
kaadsipuu, -, -d50 akaatsia
kaagahta |
ma, -q, -83 <
kaagahu |
tma, -taq, -da62 korraks kaagutama
kaaga |
tama, -taq, -da82 kaagutama
.
kaaha kobarasse, üksteise kõrvale
kaaḱ, kaagi, .kaaki37 kaabakas; üleannetu
kaal I, kaala, .kaala30 1. kael;
2. eseme
v kehaosa kitsam osa;
3. kitsas maa-
v veeriba
kaal II, kaalu, .kaalu37 1. kaal, raskus;
2. kaal, kaalumisseade;
3. > kaoku̬u̬ k kaaľ, kaali, .kaali37 1. kaalikas;
2. suur linane rätt
v riie
kaala |
dsiq, m -tsidõ, -tsiid13 kaelaehted
kaala .
kandja, -, -t3 1. laps, kes suudab juba ise pead tõsta;
2. töövõimeline inimene
kaala |
kõrd, -kõrra, -.kõrda33 kaelaehe
kaala .
lõikaja, -, -t3 vihamees
kaala |
mulk, -mulgu, -.mulku37 1. kurguauk;
2. (särgi
vms ) peaauk
kaala |
rihm, -rihma, -.rihma30 kaelarihm
kaalarät |
ť, -i, -ti37 kaelarätt
kaala |
su̬u̬ ń, -soonõ, -su̬u̬ nt39 kaelasoon
.
kaalda |
nõ, -dsõ, -st7 =
kaaltagonõ krae, kaelus, manisk;
vanast olľ miihil triiḱsärgi asõmal kaaldanõ ynnõ kaalan vanasti oli meestel triiksärgi asemel ainult manisk kaelas
.
kaal (
d )
ma, .kaal(d)uq, kaalu64 1. kaaluma;
2. kangutama
.
kaaldu |
ma, -daq, -80 kalduma, painduma;
puu olľ ärq kaaldunuq puu oli (pinge alla) paindunud
kaalkirä |
k, -gu, -kut13 =
kaalkiräs, -(s)e, -t11 kaelkirjak
.
kaalsa, -, -t3 (kaalult) raske
kaaltago |
nõ, -dsõ, -st7 = .
kaaldanõ kaalu |
tulp, -tulba, -.tulpa31 kaevusammas
kaamõra, -, -t3 kaamera
kaanõ |
tama, -taq, -da82 kaanetama, kaanega katma
kaaṕ, kaabi, .kaapi37 >
kaabõq kaap, kaabo, .kaapo37 =
kaapküpäŕ kaabu, kübar
kaapkü |
päŕ, -bärä, -bärät4 =
kaap .
kaaṕma, .kaapiq, kaabi63 kaapima; kraapima
.
kaapõlõma, kaabõldaq, .kaapõlõ85 =
korduv .
kaaṕma kaar, kaara, .kaara30 kaer
kaaŕ, kaari, .kaari37 1. kaar, kumerus;
2. (silla, ahju
vms ) kaar;
3. niiduesi; niidetud heina-
v viljaviirg;
4. ilmakaar
kaara .
kiisla, -, -t3 kaerakiisel, kaerakile
kaarater |
ä, -ä, -rä24 1. kaeratera;
2. poisikese peenis
kaara |
tsimḿ, -tsimmi, -.tsimmi37 kaerajaan (tants)
.
kaardaalo |
nõ, -dsõ, -st7 > .
kaartõalonõ kaar (
d )
as, .kaarda, kaarast23 >
kaar (
d )
õq (.)
ka (
a )
rdin, -a, -at4 kardin
kaar (
d )
õq, .kaartõ, kaarõt19 kaar(d)as räästas;
kaartõ(veere) all (v kaartõalotsõn) saisi vihmavaŕon seisin räästa all vihmavarjus
.
kaari kaarjalt, kaardu; ringi;
loodsigu külelavvaq ommaq kaari painutõduq paadi küljelauad on kaardu painutatud;
latsõq muguq juuskvaq morro piten kaari lapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringi
kaari (
h )
n kaares, kaardu, kumer
kaari |
tama, -taq, -da82 1. kaagutama;
kana kaaritas kana kaagutab;
2. kaarena kulgema; ringi käima
.
kaarna, -, -t3 =
kaarnas, .kaarna, kaarnast22 kaaren, ronk;
ku kaarnas üle talo lindas ja rüüḱ, sys om tallo kuuljat uutaq kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodata
.
kaarśma, .kaarsiq, kaarsi63 = .
kraaśma (villa) kraasima
kaarť, kaardi, .kaarti37 kaart (mängu-, maa-, panga-
jm )
.
kaartõalo |
nõ, -dsõ, -st7 kaardaalonõ räästaalune
.
kaartõ .
pandja, -, -t3 kaardimoor
.
kaartõtil |
a, -a, -la26 = .
kaartõ |
tilk, -tilga, -.tilka31 jääpurikas
kaarus, -(s)õ, -t11 ilupael;
särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq kuue peal on punased ilupaelad
kaaś, kaasõ, kaast39 kaas;
käänetävä kaasõgaq purḱ keeratava kaanega purk
kaasa, -, -t2 (abi)kaasa
kaasi |
k, -gu, -kut13 1. =
kaasitaja, -, -t3 pulmalaulik;
2. =
järvekaasik =
jyykaasik vesiroos
kaasi |
tama, -taq, -da82 pulmalaule laulma
kaasitus, -õ, -t9 pulmalaul
kaasõtaja, -, -t3 (purgi)kaanetaja
kaba |
k, -gu, -kut13 kõrts
kabi, kabja e kaḃa, .kapja43 kabi
kabista |
ma, -q, -83 (naisterahvast) kabistama, käperdama; sugutama
kablu |
tama, -taq, -da82 (kariloomi) köide panema
ka |
bo, -bo, -po26 neiu, tütarlaps
kabõhi |
nõ =
kabõhõ |
nõ, -(d)sõ, -st5 neiu, naisterahvas, tibi; tibu, kanapoeg
kabõl, kabla, .kapla45 =
kabyľ =
kapl (jämedam) nöör;
vaśkal om kabõl kaala ümbre vasikal on nöör kaela ümber;
tsuvvakablaq pastlapaelad
kabõli |
aid, -aia, -.aida33 surnuaed
kabõr†, kabra, .kapra45 =
kabyŕ =
kapr metskits
kabyľ, kabla, .kapla45 =
kabõl kabyŕ†, kabra, .kapra45 =
kabõr kadaja |
nõ, -dsõ, -st5 kadakane, kadakapuust
kadaji |
nõ, -dsõ, -st5 kadakane, kadakaid täis
kadajus, -õ, -t9 >
kadasti |
k, -gu, -kku38 =
kadasto, -, -t9 kadastik, kadarik
ka |
do, -o, -to27 kadu, häving, hukk;
võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ palľo sugõnõs rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb
ka |
dsa, -dsa, -tsa28 (kirvõ)kadsa kirvetera nurk
kadõ, -(hõ), -(hõ)t14 kurja, õela silmaga; kade; armukade
kadõhuisi =
kadõhõhe kadõhus, -õ, -t9 kadedus
kadõhõhe =
kadõhõlõ =
kadõhuisi õeluse, kadeduse pärast; kadedalt;
naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju
kadõ |
kops, -kopsu, -.kopsu37 kadekops
kadõli |
k, -gu, -kku38 õela-, kadedavõitu
kadõrna |
päiv, -päävä, -.päivä35 = .
katripäiv kadripäev, 25. november
kadõrna |
sanť, -sandi, -.santi37 = .
katrisanť kadrisant
.
kaehta |
ma, -q, -81 < .kaehutma 1. korraks vaatama, silma peale viskama;
2. =
kahetama .
kaeh (
t )
us, -õ, -t9 1. pilk, (silma)vaade;
2. vaade, silmapiir;
3. =
kahetus .
kaehu |
tma, -taq, -da62 > .
kaehtama kaeja |
tś, -dsi, -tsit13 sag m 1. katsik(ud);
2. esitlus, presentatsioon;
raamadu kaejadsiq e kaejadsõq raamatu presentatsioon
.
kaema, kaiaq, kae67 vaatama
kaeq < vot vaat(a); ennäe;
kaeq nii om lugu vaat nii on lugu
.
kaeskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv .
kaema silmitsema, vahtima
kaǵa =
kagja =
kago (
h )
n kagari |
k, -gu, -kku38 kidurakasvuline puu
v põõsas; kammimata juuksed, pulstunud juuksetutt
kagja =
kaǵa =
kagoh (
n )
ḱa |
go, -o, -ko27 =
kägo kägu
kagoh (
n ) =
kaǵa =
kagja =
kagos (
t ) =
kaeq kos (
t ) =
kaeq koh (
n ) vaat kus;
kagos om lugu! vaat kus lugu!
kah kah, ka
kahanda |
ma, -q, -83 1. kahandama;
2. evakueerima;
syaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq inimesed evakueeriti rindejoone eest
kaha |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kahanema
kahe |
tama, -taq, -da82 = .
kaehtama [
2. ] =
kahima kaetama, kurja pilguga ära nõiduma
kahetus, -õ, -t9 = .
kaeh (
t )
us [
3. ] kaetus, (kurja pilgu) nõidus
kah |
haŕ, -ara, -arat4 kahar
kah |
hin, -ina, -inat4 kahin
kahi, kaḣa, .kahja43 1. =
makõkahi piimast (
v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver;
2. kaetus, (kurja pilgu) nõidus; kaetav;
kahi silmägaq kurja (kaetava) silmaga
kah |
ima, -hiq, -i57 =
kahetama kahista |
ma, -q, -83 kahistama
kahis |
õma, -taq, -õ87 kahisema
kahitsus, -õ, -t9 kahetsus
kahitsõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kahetsema
kahi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .
kaihkõlõma kahetsema
.
kahmama, kahmadaq, .kahma77 kahmama, haarama
kahmista |
ma, -q, -83 =
kahmustama väristama, võbistama, judistama
kahmistus, -õ, -t9 =
kahmustus värin, võbin, judin
kahmistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
kahmustõ (
l )
lõma värisema, võbisema, judisema
kahmusta |
ma, -q, -83 =
kahmistama kahmustus, -õ, -t9 =
kahmistus kahmustõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
kahmistõ (
l )
lõma kahmõq, .kahmõ, kahmõt18 judin, värin, judin
kahmõ |
tuma, -tudaq, -du84 ehmuma
ka |
ḣo, -ḣo, -hḣo26 1. kahju, kurb;
2. =
kaih kahju; kahjum
kaḣoli |
k, -gu, -kku38 kahjulik(uvõitu)
kaḣoli |
nõ, -dsõ, -st5 kahjulik
kaḣos kahjuks
kahr, kahru, .kahru37 karh karu
.
kahŕma, .kahriq, kahri63 1. kroovima;
2. noomima
kahru |
kaar, -kaara, -.kaara30 rukkiluste (umbrohi)
kahru |
ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas
kahru |
perseq, -.perse, -perset18 ungas
kahruvabarn =
kahruva (
v )
varn, -a, -at4 =
tsiavabarn kitsemurakas;
kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu maŕaq, kasusõq mõtsan pikä, pistülidse, terävide nõklogaq varrõ otsan kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsas
kahrõq, .kahrõ, kahrõt18 kare
.
kahtla |
nõ = .
kahtliga |
nõ, -dsõ, -st5 kahtlane
.
kahtlus, -õ, -t9 kahtlus
kahtlusta |
ma, -q, -83 kahtlustama
.
kahtlõma, kaheldaq, .kahtlõ78 kahtlema
kah |
u, -u, -hu26 kahu, külm
kahusḱ, -i, -it13 kohev karvakera, sasipundar;
latsõl pää om niguq kahusḱ otsan lapsel on pea otsas nagu sasipundar
kahuski |
nõ, -dsõ, -st5 kohev, sassis, karvane
kahu |
tama, -taq, -da82 kahutama, külmetama
kahv, kahva, .kahva30 kahv
kahvahtu |
ma, -daq, -84 kahvatuma
.
kaibama, kaivadaq, .kaiba77 1. (
nt kohtusse) kaebama; (ära) kaebama;
2. kaebama, kurtma
.
kaibli |
k, -gu, -kku38 kaeblik
.
kaiblõma, kaivõldaq, .kaiblõ85 kaeblema
.
kaibma, .kaibaq, kaiba61 kaevama
.
kaibus, -õ, -t9 kaebus
kaidsõq, .kaitsõ, kaidsõt18 1. kaitse; kaitsetegevus; julgeolek; tõrje;
õhukaidsõq õhutõrje;
2. kaitse (
nt teleril)
kaigas, .kaika, kaigast22 kaigas, kepp, tokk
kaih, kaiho, .kaiho37 =
kaḣo [
2. ] kahju; kahjum
.
kaihkõlõma, kaihõldaq, .kaihkõlõ86 =
kahitsama kahetsema
.
kaihtu |
ma, -daq, -84 vaibuma, lakkama; hajuma, laiali minema;
kõlahus om ärq kaihtunuq kõlin (
v kuulujutt) on vaibunud;
kyiḱ külä om vaiki, rahvas om ärq kaihtunuq kogu küla on vakka, rahvas on laiali läinud
kainal, .kaindla, kainald23 >
kangaľ .
kaitsja, -, -t3 kaitsja, advokaat
.
kaitsma, kaitsaq, kaidsa61 kaitsma
.
kaitsõ |
liit, -liido, -.liito37 kaitseliit
kaiv, ka(iv)o, .kaivo37 kaev
kaiva |
tś, -dsi, -tsit13 kaebaja, kaebupunn
ka |
ja, -ja, -ia28 kaja
kajo |
ť, -di, -tit13 kajut
kaka'o, -, -d2 kakao
ka |
kaŕ, -gara, -garat4 kupar;
linakagaraq ommaq siimnit täüś linakuprad on seemneid täis
kak |
k, -u, -ku37 ü̬ü̬ kakk kakk, öökull
kak |
kama, -adaq, -ka77 katkuma
kakkõhel |
ü*, -ü, -lü26 keel katkehäälik, kõrisulghäälik, larüngaalklusiil;
kakkõhellü märḱ tähť q kõrisulghäälikut märgib täht
q kak |
kõlõma, -õldaq, -kõlõ85 kaklema, kisklema
kak |
kõma, -õdaq, -kõ77 =
kakõhuma katkema, rebestuma
.
kakma, .kakkuq, kaku64 katkuma, kitkuma; sikutama
.
kaksama, kaksadaq, .kaksa77 1. kaksama, kiskuma;
2. (
nt selga) ära venitama; katkestama
kakõhu |
ma, -daq, -84 =
kakkõma kakõhus, -õ, -t9 katkestus
kakõlus, -õ, -t9 kaklus, kähmlus
kak |
õq, -kõ, -õt18 katke; katkend
kakõrus, -õ, -t9 kaltsakas
kal |
a, -a, -la28 kala
kala |
kauŕ, -kauri, -.kauri37 kajakas
kala |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 kalamees; kalur
.
kaldama, kalladaq, .kalda77 kallama, valama
.
kaldli (
ga )|
nõ, -dsõ, -st5 = .
kaldõnõ kallakune
kaldsaq, m .kaldso, .kaldso37 >
kaadsaq .
kaldu kaldu
.
kalduma, .kaldudaq, kallu79 = .
kalluma 1. kalduma;
2. minema, suunduma;
säält ma kaldu kodo poolõ sealt ma suundusin kodu poole
.
kaldõ |
nõ, -dsõ, -st7 = .
kaldli (
g )
anõ kalǵ, kalõ, .kalgõ37 kõva; kalk; tuim; tundetu
.
kalǵus, -õ, -t9 kõvadus; kalkus; tuimus
kalgõndu |
ma, -daq, -84 kõvastuma; tuimestuma
kalḱ, kalgi, .kalki37 lubi
.
kalkuń, -i, -it4 >
kuľu kallahta |
ma, -q, -83 <
kallahu |
tma, -taq, -da62 korraks kallama, kallutama
kallis, .kalli, kallist22 kallis
kalliskiv |
i, -i, -vi26 kalliskivi
kallista |
ma, -q, -83 kallistama
.
kalluma, .kalludaq, kallu79 = .
kalduma kalluskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõikuma
kallu |
tama, -taq, -da82 kallutama
kallutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kallutama kallõ, -, -t14 kale, karm, kalk; kõva
kallõh, .kaldõ, kallõht21 =
kallõq kallak, kalle
kallõq, .kaldõ, kallõt19 =
kallõh kallõŕ, -i, -it4 =
kallõrdus kallerdis
kallõrdu |
ma, -daq, -84 kallerduma, tarretuma
kallõrdus, -õ, -t9 =
kallõŕ kallõs, .kaldõ, kallõst23 1. nõlv, kallak;
2. kallas
kal |
lõv, -õvi e -õva, -õvit e -õvat4 kalev (riidesort)
kalm, kalmu, .kalmu37 1. kalm, hauaküngas;
2. kalmus
kalm (
u )|
aid, -aia, -.aida33 kalmistu, surnuaed
kalmu |
k†, -ga, -kat13 karusnahk
kalmuli |
nõ, -(d)sõ, -st5 1. matuseline;
2. surnu; hauatagune olend (
vrd ilmuline )
kalmus, -(s)õ, -t11 kalmus (taim)
kalmõht, -u, -ut13 =
kalmõq, .kalmõ, kalmõt18 =
kalmõ |
t, -du, -tut13 =
kalmõ (
h )
t |
aid, -aia, -.aida33 surnuaed
kalõhtu |
ma, -daq, -84 kalestuma, jäigastuma
kalõhõhe =
kalõhõlõ kalgilt, karmilt
kam |
a, -a, -ma28 kama
kama |
k, -gu e -ga, -kut e -kat13 kamakas
kamḿ, kammi, .kammi37 kamm
.
kaḿma, .kammiq, kammi63 >
sugima ka (
m )
mandaja, -, -t3 < ku .raatri kamandaja, käsutaja; kuraator
ka (
m )
manda |
ma, -q, -83 1. kamandama, käsutama;
2. toimetama, talitama
kam |
maŕ, -ara, -arat4 kamar
kammi |
ts, -dsa, -tsat13 kammits
kammõli |
k, -gu, -kku38 kangekaelne; sõnakuulmatu; kinnine
kammõŕ, .kambrõ e .kambri, kammõrd23 = .
kambri kamp, kamba, .kampa31 kamp
kampś, kampsi, .kampsi37 =
kamsś, kamsi, .kamssi37 kampsun
kan |
a, -a, -na28 kana
kana |
arv, -arva, -.arva30 =
kanarv kana |
haugas, -.hauka, -haugast22 kanakull
kana |
nahk, -naha, -.nahka33 kananahk
kana |
nõ, -dsõ, -st7 =
kanas kanapoeg
kana .
perse |
lilľ, -lilli, -.lilli37 =
kana .
perse |
lokś, -loksi, -.loksi37 härjasilm (lill)
kanari |
k, -gu, -kku38 =
kanarv, -a, -at4 =
kanaarv kanarbik; kanarbikunõmm
kanas, -(s)õ, -t11 =
kananõ kand, kanno, .kando36 känd
kandili |
nõ, -dsõ, -st5 = .
kanťliganõ kandiline
.
kandliga |
nõ, -dsõ, -st5 kände täis;
kandligadsõ lakõ pääl kände täis lagendikul
.
kandma, .kandaq, kanna66 kandma
kands, kandso, .kandso37 konts (kontsu)
kandsõlei, -, -d,53 kantselei
.
kanduma, .kandudaq, kannu79 välja kannatama, vastu pidama;
kas taa auto kodonigiq kannus? kas see auto kodunigi vastu peab?
kańe |
ṕ, -bi, -pit13 >
kanõṕ kanǵ, kangõ, .kangõ35 kang; hoob
kangaľ, .kangla e .kangli, kangald22 kainal kaenal
kangas, .kanga, kangast22 kangas
.
kanglialo |
nõ, -dsõ, -st7 kaenlaalune
kangu |
tama, -taq, -da82 1. kangutama;
2. aeglaselt, laisalt liigutama
.
kangõhe = .
kangõlõ 1. kangelt, jäigalt;
2. kangesti, väga
kangõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 kangestuma
kangõh (
t )
us, -õ, -t9 kangestus
.
kangõ |
kaal, -kaala, -.kaala30 kangekaelne, isekas inimene
.
kangõlõ = .
kangõhe kanń, kanni, .kanni37 kann (kannu)
kannahta |
ma, -q, -83 kannatama
kannahtamaldaq kannatamatu
kannah (
t )
us, -õ, -t9 kannatus
kannahtõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kannahtama kan |
naľ, -ali, -alit4 kanal
kannipuu, -, -d50 hrl m kaelkoogud; kandepuud
kanno |
si̬i̬ ń, -seene, -si̬i̬ nt40 kännuseen
kannosti |
k, -gu, -kku38 =
kannistik kannus, -(s)õ, -t11 =
kynnus kannus
kannõľ, .kandlõ, kannõld23 1. kannel;
2. (korvi
v pangi) vang;
nüssikut nõstõtas kandlõst lüpsikut tõstetakse vangust
kanť, kandi, .kanti37 kant, nurk
.
kanťliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
kandilinõ kandiline
.
kanťma, .kantiq, kandi63 kantima, tahuma
kantś, kandsi, .kantsi37 kants, kindlus
kanõľ, -i, -it4 kaneel
kanõ |
ṕ, -bi, -pit13 kańeṕ kanep
kao |
ku̬u̬ k, -koogu, -ku̬u̬ ku37 kaal [II 3. ] kaevuvinn
kaolt = .
kaudu kaudu;
lätsi Võrolt Põlva kaolt Tartohe läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse
.
kaoma, .kaodaq e katoq, kao68 kaduma
.
kaonugõ |
nõ, -sõ, -ist8 surnu, kadunu(ke)
.
kao |
tama, -taq, -da81 kaotama
.
kaotsihe = .
kaotsilõ kaotsi
.
kaotsi (
h )
n kaotsis, kadunud
.
kaotus, -õ, -t9 kaotus
ka |
pin, -bina, -binat4 kabin;
kabjakapin kabjaplagin
.
kapjama, kabjadaq, .kapja77 jooksma, lippama
kapl, kabla, .kapla45 = (jämedam) nöör;
kap |
ṕ, -i, -pi37 kapp
kapr†, kabra, .kapra45 =
kabõr metskits
.
kapstapää, -, -d50 kapsapea
kapstas, .kapsta, kapstast22 kapsas
kapst .
maaŕa |
päiv =
kapst .
maarja |
päiv, -päävä, -.päivä35 paastumaarjapäev, 25. märts
kapu |
t, -da, -tat13 pikk villane sokk, kapukas
kaput |
jalg, -jala, -.jalga33 valgete jalaotstega (hobuse kohta)
ka |
põľ, -bõli, -bõlit4 kabel (ehitis)
kapõrda |
ma, -q, -83 kaperdama, tuikuma
kapõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kapõrdama ka (
q ) ka, samuti
kaŕa |
kü̬ü̬ ḱ, -köögi, -kü̬ü̬ ki37 karjaköök
kaŕala |
nõ, -(d)sõ, -st5 karjalane
kaŕa .
laskmisõ |
päiv, -päävä, -.päivä35 karjalaskepäev, 1. aprill
kaŕa |
latś, -latsõ, -last39 karjalaps
kaŕamaa, -, -d50 karjamaa
karasḱ, -i, -it13 karask, odraleib
karasta |
ma, -q, -83 karastama
karastu |
ma, -daq, -84 karastuma
kara |
vu̬u̬ ť, -voodi, -vu̬u̬ ti37 ringmäng, mängulaul
kard, karra, .karda33 1. plekknõu, kard;
2. kard, ehe
kardo (
h )
k |(
as )
, -a, -at15 =
kardoľ, -i, -it4 = .
kartli = .
kartoľ kartul
kardõ |
moń, -moni, -.monni38 =
kardõ |
mu̬u̬ ń, -mooni, -mu̬u̬ ni37 kardemon
.
kargaja, -, -t3 1. hüppaja;
*kavvus-, korgus-, saivaskargaja kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja;
2. vurrkann
.
kargama, karadaq, .karga77 1. < hüppämä hüppama, kargama; sööstma;
2. (kareldes) tantsima;
3. paaritama, sugutama
.
kargami |
nõ, -(d)sõ, -st5 hüppamine; hüpe;
*kavvus-, korgus-, saivaskargaminõ kaugus-, kõrgus-, teivashüpe
.
kargus, -õ, -t9 kargus (tants)
kargu |
tama, -taq, -da82 taga ajama, jooksutama; (hobusega) kihutama;
pini kargutas vasikit aida piten takan koer ajab vasikaid aeda mööda taga
.
kargõlõma, karõldaq, .kargõlõ86 karglema
karh, karhu, .karhu >
kahr kari I, kaŕa, .karja43 kari
kar |
i II, -i, -ri26 1. kord, distsipliin; karistus;
tüü man om kõva kari pääl töö juures on range distsipliin;
latsilõ vaia karri andaq lapsi on vaja karistada (
v distsiplineerida);
2. =
kariaiai kari |
aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 koi;
kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq koid on riided läbi närinud
kari |
hain, -haina, -.haina30 vesikarikas (veetaim);
karihain kasus jyy veeren, tsiaq sööväq tuud häste vesikarikas kasvab jõe ääres, sead söövad seda hästi
kari |
k, -ga, -kat13 karikas
kari |
kakaŕ, -.kakra, -kakard22 karikakar
karista |
ma, -q, -83 1. keelama; manitsema; hoiatama;
imä karisť ärq latsil lumbi viirde minegi ema keelas lastel tiigi äärde mineku ära;
ma sinno karisti, a saq es kullõq minno ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud mind;
2. karistama
karistus, -õ, -t9 1. keeld; manitsus;
2. karistus
kark, kargu, .karku37 kark
karm, karmu, .karmu37 ving ving
.
karmań, -i, -it4 =
ka'r |
manń, -manni, -.manni37 tasku;
karmaniväitś taskunuga
karma'ndsi |
k, -gu, -kut13 suli, kelm; võrukael;
naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid
karmu |
nõ, -dsõ, -st7 1. vingune;
2. purjus;
karmunõ miiś purjus mees
karṕ, karbi, .karpi37 1. karp;
2. karpkala
karsa |
tama, -taq, -da82 jäätama
karsa |
tuma, -tudaq, -du84 jäätuma;
puuossaq olliq hummogus ärq karsatunuq puuoksad olid hommikuks jäätunud
kars (
s )
, karsa, .kars(s)a31 jäide
karts, kardso, .kartso37 karts, vangla
kaŕus, -(s)õ, -t11 karjus, karjane
karv, karva, .karva30 karv
karva |
nõ, -dsõ, -st7 karvane
karva |
plu̬u̬ ḿ*, -ploomi, -plu̬u̬ mi37 < a'priku̬u̬ ś aprikoos
karvapäält karvapealt, täpselt
karva |
tama, -taq, -da82 pulstuma; karvu ajama; karva kasvama, habetuma;
lõug ja kaal olliq täl väega ärq karvatõduq lõug ja kael olid tal väga habetunud
karvopooli pahupidi;
karvopooli kask pahupidi kasukas
karvosta |
ma, -q, -83 tutistama, sakutama
kas kas
kasa |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 vallakorrapidaja; kasakas
kasatsḱ, -i, -it13 vene tants; kasatšokk
kas |
ima, -siq, -i57 kasima
kasinahe =
kasinalõ kasinasti
kask, .kaska, .kaskat48 =
kasuk kasukas
kasś, kassi, .kassi37 kass
kasset |
ť, -i, -ti37 kassett;
helü-, pildikassetť heli-, videokassett
kassikoolussi (
h )
n =
koolussi (
h )
n =
kõtťkoolussi (
h )
n poolärkvel, poolunes;
õgaq ma viil maka es, olli ynnõ kassikoolussi(h)n ega ma veel ei maganud, olin vaid poolunes
kas |
sin, -ina, -inat4 kasin
kassuvhädä, kasuvahädä, kasuvathätä24 =
kasuja [
2. ] kasvaja (haigus)
kasť, kasti, .kasti37 kast
.
kas|tań, -tani, -.tanni38 kastan; hobukastan
.
kastma, .kastaq, kasta61 1. tainast sõtkuma;
2. kastma, valama
.
kastõ |
hain, -haina, -.haina37 kastehein
.
kastõ |
nõ, -dsõ, -st7 kastene, kastemärg
kastõq, .kastõ, kastõt18 kaste (looduses)
kas |
u, -u, -su26 1. kasu, tulu;
2. kasv, võrse;
uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata
kasuja, -, -t3 1. kasvav;
kasuja latś taht palľo süvväq kasvav laps tahab palju süüa;
2. =
kassuvhädä kasu |
k, -ga, -kat13 =
kask kasu |
latś, -latsõ, -last39 kasulaps
kasuli |
k, -gu, -kku38 >
kasuli |
nõ, -dsõ, -st5 kasulik
kas |
uma, -suq, -u, min 1. ja 3. p .kasvi71 kasvama; sirguma;
õkva näi, ku lina kasvi kohe nägin, kuidas lina kasvas (lina kiire kasvamise kohta)
kasu |
tama, -taq, -da82 =
kasvatama kasvatama;
mis sa ilma aigo umma vihha kasutat mis sa ilma aegu oma viha kasvatad
kasuvasi |
k, -ga, -kat13 kasvama jäetud vasikas;
muguq juu ynnõ ilmast ilma nigu kasuvasik muudkui joob aga ilmast ilma nagu kasvama jäetud vasikas
kasv, kasvo, .kasvo37 1. kasv, kasvamine;
2. * taim;
puuq, puhmaq ja hainaq ommaq kasvoq puud, põõsad ja rohttaimed on taimed
kasvandi |
k, -gu, -kku38 kasvandik
kasva |
tama, -taq, -da82 =
kasutama kasvosü̬ü̬ jä*, -, -t3 taimetoitlane
kasvo |
tiieq*, -.tiide, -tiiet9 botaaniga botaanika
kasvoõl |
i*, -i, -li26 taimeõli
ka |
tai, -daja, -dajat4 kadakas
kata |
laań, -laani, -.laani5 katalaan
kati |
kask, -.kaska, -.kaskat48 riidega kaetud (
hrl lambanahkne) kasukas
.
katla, -, -t3 =
katõľ katel
.
katma, kattaq, kata61 katma
.
katri |
päiv, -päävä, -.päivä35 =
kadõrnapäiv = .
katrõpäiv kadripäev, 25. november
.
katri |
sanť, -sandi, -.santi37 =
kadõrnasanť . =
katrõsanť kadrisant
.
katrõ |
päiv, -päävä, -.päivä35 = .
katripäiv .
katrõ |
sanť, -sandi, -.santi37 =
.
katrisanť kat |
ś, -õ, -tõ35 kaks
.
katsa .
geske = .
katsa .
gõisi = .
katsa .
gõistõ = .
katsagõsõ kaheksakesi
.
katsandi |
k, -gu, -kku38 = .
katsasjago kaheksandik
.
katsa |
s, -nda, -ndat13 kaheksas
.
katsa |
sjago, -ndajao, -ndatjako27 = .
katsandik katsa |
tama, -taq, -da82 =
katsõrdama =
kätsätämä kädistama;
miä taa harak tan katsatas? mis see harakas seal kädistab?
katsi kaksi, kahekesi;
kas sa tullit ütsi vai katsi? kas sa tulid üksi või kahekesi?
katsi |
k, -gu, -kut13 =
katsikõ |
nõ, -sõ, -ist8 hrl m kaksik;
katsikõsõq sysaraq kaksikõed
katsildõ =
katsiperi =
katsipite ((
h )
n ) =
katsipooli =
katsipäidi kaksipidi, kahtepidi, kaheti
katsiratsakallaq =
katsiratsakillaq =
katsiratsakullaq =
katsiratsi =
katsiratsikallaq kaksiratsi
katsk, kadso, .katsko36 katk; surm;
muguq istut ja oodat kunas katsk perrä tulõ muudkui istud ja ootad kunas surm järgi tuleb
.
katśki katki
.
katśki |
nõ, -dsõ, -st5 katkine
katśkümmend, katõ.kümne, kattõkümmend17 kakskümmend
.
katsmi |
nõ, -sõ, -st5 eksam
katśsada, katõsaa, kattõsata29 kakssada
katśtõist (
kümme (
nd ))
, katõtõist(.kümne), kattõtõist(kümmend)17 kaksteist
katsõrda |
ma, -q, -83 =
katsatama katus, -(s)õ, -t11 katus
katõgese =
katõ .
keske =
katõ .
kõisi =
katõ .
kõistõ kahekesi
katõ .
kõrd |
nõ, -sõ, -sõt6 =
katõkõrralinõ kahekordne
katõkõrra kahekorra
katõkõrrali |
nõ, -dsõ, -st5 =
katõ .
kõrdnõ katõľ, .katla, katõld23 = .
katla katel
katõndi |
k, -gu, -kku38 kahendik
kat |
õq, -tõ, -õt18 kate
katõs (
s )
a, .katsa, .katsat3 kaheksa
katõs (
s )
akümmend, .katsa.kümne, .katsatkümmend17 kaheksakümmend
katõs (
s )
asada, .katsasaa, .katsatsata29 kaheksasada
katõ (
s )
satõist (
kümme (
nd ))
, .katsatõist(.kümne), .katsattõist(kümmend)17 kaheksateist
katõvõrra kahevõrra
.
kaudu =
kaolt kaudu
kaudu =
kaudõ kaudu |
nõ, -dsõ, -st7 =
kaudõnõ kaudõ =
kaudu kaudselt;
tä õkva vällä es ütle, a kaudõ tulľ tuu asi vällä ta otse välja ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi välja
kaudõ |
nõ, -dsõ, -st7 =
kaudunõ kaudne;
kaudõnõ kynnõviiś keel kaudne kõneviis
.
kauga = .
kaugu =
kavva kaua;
külq pand kauga hinnäst rõivilõ küll paneb kaua ennast riidesse
kaugas, .kauka, kaugast22 tasku; rahakott, kukkur
.
kaugu = .
kauga .
kaugu (
h )
n =
kavvõ (
n )
da (
h )
n kaugel
.
kaugõ, -, -t3 =
kavvõlinõ kauge
.
kaugõhe = .
kaugõlõ > .
kavvõ .
kaugõ (
h )
n = .
kaugõl >
kavvõ (
n )
da (
h )
n .
kaugõl = .
kaugõ (
h )
n >
kavvõ (
n )
da (
h )
n .
kaugõmpa =
kavvõmbahe .
ḱauma, .ḱavvuq, ḱau, min 1. ja 3. p käve54 = .
kjauma > .käümä
kaunis võrdlemisi, küllaltki;
taa süüḱ sai kaunis soolanõ see söök sai küllaltki soolane
kaup, kauba, .kaupa30 kaup; tehing; kokkulepe;
ma tei timägaq kauba maaha ma tegin temaga kauba maha
.
kauplõma, kaubõldaq, .kauplõ78 kauplema
kaup |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 kaupmees; müüja
.
kauŕma, .kauriq, kauri63 uuristama, urgitsema;
nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed
kausś, kausi, .kaussi37 kauss
kaust, kausta, .kausta30 1. kaust;
2. suurem pargitud naha riba, tükk;
3. ree osa
kausti |
k, -gu, -kut13 kaustik
kav |
a, -a, -va28 kava
kavalahe =
kavalalõ =
kavaluisi kavalalt; salakavalalt
kavalus, -õ, -t9 kavalus; salakavalus
kava |
tsõma, -tsõdaq e -daq, -dsõ90 märkama, tähele panema;
ma kavatsõgi-s, ku tä ärq lätś ma ei märganudki, kui ta ära läks
kavva = .
kaugu kaua
kav |
vaľ, -ala, -alat4 kaval
.
kavvõ =
kavvõ (
n )
dahe =
kavvõ (
n )
dalõ =
kavvõ (
n )
dõhe =
kavvõ (
n )
dõlõ = .
kavvõhe =
kavvõhõhe =
kavvõhõlõ = .
kavvõlõ < .kaugõhe kaugele
.
kavvõhe =
kavvõhõhe = .
kavvõ kavvõ (
h )
n =
kavvõ (
n )
da (
h )
n kavvõhõlt =
kavvõ (
n )
dalt kavvõhõlõ = .
kavvõ kavvõhõmba (
h )
n =
kavvõmba (
h )
n kavvõhõmbal =
kavvõmbal kavvõhõmbalt =
kavvõmbalt kavvõhõmbast =
kavvõmbast kavvõhõmpa =
kavvõmbahe kavvõhõn =
kavvõ (
n )
da (
h )
n kavvõhõst =
kavvõ (
n )
dalt kavvõl =
kavvõ (
n )
da (
h )
n kavvõli |
k, -gu, -kku38 kaugevõitu;
kavvõlik kotus kaugevõitu koht
kavvõli |
nõ, -dsõ, -st5 = .
kaugõ kauge
kavvõlt =
kavvõ (
n )
dalt .
kavvõlõ = .
kavvõ kavvõmbahe =
kavvõhõmpa =
kavvõmbalõ < .kaugõmpa kaugemale
kavvõmba (
h )
n =
kavvõhõmba (
h )
n =
kavvõmbal kavvõmbal =
kavvõhõmbal =
kavvõmba (
h )
n kaugemal
kavvõmbalt =
kavvõhõmbalt =
kavvõmbast kaugemalt
kavvõmbalõ =
kavvõmbahe kavvõmbast =
kavvõhõmbast =
kavvõmbalt kavvõ (
n )
da (
h )
n = .
kaugu (
h )
n =
kavvõ (
n )
dõ (
h )
n =
kavvõhõn =
kavvõl =
kavvõ (
h )
n < .kaugõl, < .kaugõ(h)n kaugel
kavvõ (
n )
dalt =
kavvõ (
n )
dast =
kavvõ (
n )
dõlt =
kavvõ (
n )
dõst =
kavvõhõlt =
kavvõhõst =
kavvõlt =
kavvõst kaugelt
kavvõ (
n )
dalõ = .
kavvõ kavvõ (
n )
dast =
kavvõ (
n )
dalt kavvõ (
n )
dõhe = .
kavvõ =
kavvõhõhe kavvõ (
n )
dõ (
h )
n =
kavvõ (
n )
da (
h )
n kavvõ (
n )
dõlt =
kavvõ (
n )
dalt kavvõ (
n )
dõlõ = .
kavvõ kavvõ (
n )
dõst =
kavvõ (
n )
dalt kavvõst =
kavvõ (
n )
dalt kebimä, kepiq, kebi57 kebima, minema, liikuma
kedsendä |
mä, -q, -83 =
kedsimä, ketsiq, kedsi57 ronima;
kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle roni siia paremale kohale
kedä vt kiä kedägiq kedagi
kedäs keda (siis)
keebä |
k, -gu, -kut13 lonkur, lombakas
keebä |
tś, -dsi, -tsit13 1. kerglane;
2. kõhn;
sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänud
keedi- =
keedo- keediq vt ki̬i̬ ď keedo- =
keedü- =
keedi- keedu-;
keedoannom olľ lihha täüś keedunõu oli liha täis;
keedükardohkaq keedukartulid
keedüs, -(s)e, -t11 keedus, keedetud toit
keeleoppu |
s, -(sõ), -(s)t10 keeleõpetus; grammatika
keele |
tiieq*, -.tiide, -tiiet9 keeleteadus, lingvistika
keeli |
ne, -dse, -st7 ki̬i̬ ľne keelne;
võro-, seto-, eesti-, vinne-, inglüs(e)keeline võru-, setu-, eesti-, vene-, ingliskeelne
keemiä, -, -t3 keemia
keeri, ki̬i̬ rdme, keerind16 keder (voki osa)
keerite |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
keerotõ (
l )
lõma keero (
h )
n keeruline
keeroli |
nõ, -dsõ, -st5 keeruline
keero |
tama, -taq, -da82 keerutama
keerotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
keerite (
l )
lemä =
korduv keerotama keerähtä |
mä, -q, -83 <
keerähü |
tmä, -täq, -dä62 korraks
v äkki keerama, keerutama
keevü |
tämä, -täq, -dä82 keevitama
kehv, kehvä, .kehvä35 =
kehvä, -, -t2 kehv
kehvä |
ne, -dse, -st7 kehvapoolne, kehvavõitu; teisejärguline;
timahavva tulľ kesv sääne kehväne tänavu tuli oder selline kehvapoolne
kehväste kehvasti
kehvä |
tś, -dsi, -tsit13 kehvik
.
kehvü |
s, -(se), -(s)t10 kehvus
keka |
tś, -dsi, -tsit13 =
keko, -, -t2 = .
keksto kekats, kekutis, kergats
kekś, keksi, .keksi37 1. kergats;
2. hooplemine;
nakaś hirmsahe hinnäst kitmä - kekś tulľ pääle hakkas hirmsasti ennast kiitma - muutus hooplevaks
keksiske |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv .
kekśmä .
kekśmä, .keksiq, keksi63 keksima, hooplema
keldokal |
a, -a, -la28 =
kelt [
2. ] kuivatatud kala
.
keldre, -, -t3 =
kelleŕ kelder
kele |
ť, -di, -tit13 =
killeť skelett
kell, kellä, .kellä35 kell
kelleŕ, -i, -it4 = .
keldre .
kellämä, kellädäq, .kellä77 1. (välja) lobisema, kuulutama;
mingu-i taad külä pääle kellämä! ära mine seda küla peale kuulutama!;
2. sugutama, tallama;
mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata
kelmeq, .kelme, kelmet18 < kile 1. kile; kelme;
kelmekott*, -kaasõq* kilekott, -kaaned (
vt ka kese );
2. > vesikelmeq .
kelmi |
ne, -dse, -st5 kelmeline, kelmeid täis; kilest
.
kelḿli |
k, -gu, -kku38 kelmikas; kelmivõitu
.
kelmüs, -e, -t9 kelmus
kelp, kelbä, .kelpä35 katuse viilualune ots, kelp
.
kelpämä, kelbädäq, .kelpä77 kelpa tegema
.
kelpü |
mä, -däq, -79 kõhnuma
kelt, keldo, .kelto37 1. närb;
2. =
keldokala kelts, keldsä, .keltsä31 kelts;
kaara külbetäs keldsä pääle kaera külvatakse keltsale
kep |
ṕ, -i, -pi37 kepp
kerembähe =
kerembäle = .
kergembähe kergemini
kerendä |
mä, -q, -83 =
kergendämä kergendama; soodustama
kereq, .kerre, keret18 kere;
pargõ uma kerre täüś parkisin oma kere täis
keres, -(s)e, -t11 keris
kerga, -, -t2 =
kerga |
tś, -dsi, -tsit13 =
kergo kergats, kergemeelne inimene
.
kerge, -, -t3 kerge
.
kergege |
ne, -se, -ist8 kerglane
.
kergehe = .
kergele kergesti, kergelt
.
kergembähe = .
kergembäle =
kerembähe kergemalt
kergendä |
mä, -q, -83 =
kerendämä kergendama; soodustama
kergo, -, -t2 =
kerga kergokõ |
nõ, -sõ, -ist8 (väike) pingike
kergo |
tama, -taq, -da82 1. kepslema, hüplema;
2. (setu) laulu kõrgust muutma, moduleerima
kergähtä |
mä, -q, -83 võpatama
.
kergüisi kergelt, veidi, pisut
kergü |
tämä, -täq, -dä82 kergitama
ker |
i, -i, -ri26 kerilaud;
panõq langaq keri pääle! pane lõngad kerilauale!
keriguopõtaja, -, -t3 =
opõtaja kirikuõpetaja
keri |
k, -gu, -kut13 =
keŕk kirik
ker |
imä, -riq, -i57 kerima
kerk, kergo, .kerko37 (väike) pink; taburet
keŕk, .keŕko, .keŕkot48 =
kerik .
kerkü |
mä, -däq, -80 kerkima
.
kerre |
täüś, -tävve, -täüt49 keretäis, nahatäis; kõhutäis
ker |
ä, -ä, -rä24 kera
kerä |
hain, -haina, -.haina30 kerahein (rohttaim)
kes |
e, -e, -se24 =
kesi < kile kest; kile; kelme;
husś olľ ärq lännüq, kese olľ maaha jäänüq madu oli ära läinud, kest oli maha jäänud;
kese- v kesi- v kiihoonõq*, -kotť*, -kaasõq* kilemaja, -kott, -kaaned;
mehel olľ kõtukesi katśki mehel oli kõhukelme katki (
vt ka kelmeq )
kesev, kesvä, .kesvä35 =
kesv =
kesyv́ oder
kesi, ki̬i̬ , kett42 =
kese kiihoonõq*, -kotť*, -kaasõq* vt kese kesk =
kest keset;
kesk tiid keset teed
kesk |
aig, -ao, -.aigo36 keskaeg;
keskao syaq keskaegsed sõjad
.
keskehe = .
keskele keskele
.
keske (
h )
n keskel
.
keskelt = .
keskest keskelt
.
keskest = .
keskelt keskkotus, -(s)õ, -t11 =
keskpaik keskkoht, keskpaik
.
keskmä |
ne, -dse, -st5 keskmine
kesk |
paik, -paiga, -.paika30 =
keskkotus kesk |
päiv, -päävä, -.päivä35 keskpäev
kesksyn |
a, -a, -na28 keel kesksõna, partitsiip
keskü̬ü̬ , -, -d51 kesköö
kest =
kesk :
kest morro keset õue
kesv, kesvä, .kesvä35 =
kesev oder
kesväkarasḱ, -i, -it13 odrakarask
kes |
ä, -ä, -sä24 kesa
kesähtü |
mä, -däq, -84 kesanema;
taa maa kesähtüs sul kätte ärq see maa kesaneb sul kätte ära
kesyv́ , kesvä, .kesvä46 =
kesev oder
.
keträmä, kedrädäq, .keträ77 ketrama
ket |
ť, -i, -ti37 kett, ahel
kev |
väi, -äjä, -äjät4 kevad
keväjide kevaditi
keväjä kevadel;
keväjä päseseq viiq juuskma kevadel pääsevad veed jooksma
keväjä |
ne, -dse, -st5 kevadine
kiba |.
ritśma, -.ritsiq, -ritsi63 kibelema
kibis |
emä, -täq, -e87 kipitama
ki'bitka, -, -t3 kattega saan
v vanker; saani
v vankri kate;
kibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen reele tehti kate peale, inimesed magasid seal sees
kiblu |
ḱ, -gi, -kit13 =
kipluḱ =
kiplus küüslauk
kibra (
h )
n kortsus, kipras;
nägo om kibran nägu on kortsus
kibras, .kipra, kibrast22 1. kipakas, kergesti ümberminev;
järve pääle ei toheq kipra vinnegaq minnäq järvele ei tohi kipaka venega minna;
2. käre kange;
kibras külm käre külm
ki |
bu, -bu, -pu26 kiirus, rutt;
sul om kygõ kibu takan sul on kogu aeg kiire
kibõhi (
h )
n olõma kibelema;
olli väega kibõhin, niguq hütsi pääl kibelesin väga, olin nagu süte peal
kibõhus, -õ, -t9 1. kiirus;
2. kibedus
kibõhõhe =
kibõhõlõ =
kipõstõ 1. kiiresti;
2. kibedasti
kibõnda |
ma, -q, -83 1. (vihma) tibutama;
veidükese kibõndas välän veidi tibutab väljas;
2. kipitama
kibõndõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kibõndama ki |
ďo, -do, -ťo26 lastek kits
ki |
dsi, -dsi, -tsi26 (
hrl randme)liigesepõletik
kidsi |
hain, -haina, -.haina30 suur kukehari (rohttaim)
kidsis |
emä, -täq, -e87 =
kädsisemä kägisema, kidisema;
rattaq ommaq määŕmäldäq, kidsiseseq vanker on määrimata, kägiseb
kidsistä |
mä, -q, -83 =
kädsistämä kidistama; sidistama; kädistama
rotiq kidsistäseq tarõ pääl rotid kidistavad pööningul;
pääsläseq kidsistäseq pääsukesed sidistavad
ki |
dsu, -dsu, -tsu26 käre, äge;
kidsu vanamuuŕ käre vanamoor
kidsukanõ |
ṕ, -bi, -pit13 isakanep
kidsu |
külm, -külmä, -.külmä35 käre külm, kõva pakane
kidsõlm |
aq =
kidsõrm |
aq, m -idõ, -it4 = .
kitskmõq kitkutud umbrohi
kihis |
emä, -täq, -e87 kihisema
kihl, kihla, .kihla30 :
kihla vidämä kihla vedama
.
kihlama, kihladaq, .kihla77 kihlama
.
kihljä |
dseq e .
kihljä |
dsiq e kihlä |
dseq e kihlä |
dsiq, m -tside, -tsit e -tsiid13 kihlus
kih (
l )|
kund, -kunna, -.kunda32 kihelkond
.
kihmama, kihmadaq, .kihma77 isukalt jooma, rüüpama;
kihmaś ärq kroositävve hapundpiimä rüüpas ära kruusitäie hapupiima
kih |
o, -o, -ho26 kübeke, veidi(ke)
kihola |
nõ, -(d)sõ, -st5 sääsik sääsk
kiho |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 tärkama;
päält vihma vili silminäten kihosi pärast vihma tärkas vili silmnähtavalt
kiho |
tama, -taq, -da82 (üles) kihutama, ässitama
kihť, kihi, .kihti36 lade, kiht;
latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkuma
kihv, kihva, .kihva30 =
kiuhk kihv
kihvahta |
ma, -q, -83 kiljatama;
tütrik kihvahtas, ku hiitüs tüdruk kiljatab, kui ehmub
.
kihvama, kihvadaq, .kihva77 kihvaga torkama; teravalt ütlema
kih (
v )
ť, kih(v)ti, .kih(v)ti37 mürk
kih (
v )
ti |
ne, -dse, -st7 mürgine;
timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq tänavu on sääsed mürgised
kih (
v )
ti |
tämä, -täq, -dä82 mürgitama
kih |
ä, -ä, -hä24 keha
kihä |
plaań, -plaani, -.plaani37 =
ihoplaań välimus, keha(kuju)
ki̬i̬ ď, keedi, ki̬i̬ di37 hrl m kaelaehe;
seto naisil ommaq vinne hõpõrahost keediq kaalah setu naistel on vene hõberahadest kaelaehted kaelas
ki̬i̬ ľ, keele, ki̬i̬ lt40 keel;
võro keeli e võro keele(h)n võru keeli
e võru keeles;
keeleoppus, -kõrraldus, -tiieq* grammatika, keelekorraldus, keeleteadus;
kiiľkund keelkond
ki̬i̬ ld, keelo, ki̬i̬ ldo36 keeld
ki̬i̬ ldmä, keeldäq e ki̬i̬ ldäq, keelä66 keelama;
taa om keelet see on keelatud
ki̬i̬ ľ |
ne, -se, -set6 >
keeline ki̬i̬ mä, kiiäq, ki̬i̬ 67 keema
ki̬i̬ rd, keero, ki̬i̬ rdo37 keerd
ki̬i̬ rdlemä, keereldäq, ki̬i̬ rdle78 keerlema
ki̬i̬ rdliga |
nõ, -dsõ, -st5 keerdus
ki̬i̬ rdmä, keerdäq, keerä61 > .
käändmä ki̬i̬ rdo (
minemä ) keerdu (minema)
ki̬i̬ rdümä, ki̬i̬ rdüdäq, keerü79 keerduma
ki̬i̬ tmä, ki̬i̬ täq, keedä61 keetma
kiiba |
k, -gu, -kut13 kiitsakas; kiitsakas inimene
kiibaku |
nõ, -dsõ, -st5 kiitsakas; ebastabiilne
kiibõrda |
ma, -q, -83 nihelema
kiibõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kiibõrdama kiidsahta |
ma, -q, -83 < kiidsahutma kriuksatama
kiidsah (
t )
us, -õ, -t9 kriuksatus;
kostu ütś kiidsahus, ei tiiäq kas olľ aidausś vai olľ tsiga kostis üks kriuksatus, ei tea kas oli aidauks või oli siga
kiidsahu |
tma, -taq, -da62 >
kiidsahtama kiidsa |
k, -gu, -kut13 1. kiitsakas, kõhn;
2. püsimatu;
3. =
kiidsakala kiidsakal |
a, -a, -la28 =
kiidsukala vingerjas
.
kiidsma, .kiidsuq, kiidsu64 kriiksuma
.
kiidsna, -, -t3 kriiksumine
kiidsukal |
a, -a, -la28 =
kiidsakala kiidsu |
tama, -taq, -da82 kriiksutama; kräunutama;
kiidsutagu-i kassi! ära kräunuta kassi!
kiidsutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kiidsutama kiiga, -, -t2 =
kiik kiigaŕ, -i, -it4 1. keigar;
2. viiuldaja
kiik, kiiga, .kiika31 =
kiiga viiul
kiil, kiilu, .kiilu37 kiil (kiilu)
.
kiilma, .kiiluq, kiilu64 kiiluma
kiimaskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 nihelema
kiiń, kiini, .kiini37 = .
kiińläne kiin
kiiniske |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 kiini jooksma
.
kiińlä |
ne, -(d)se, -st5 =
kiiń kiireq, m .kiiri, .kiiri40 röntgen;
arsť saať timä kiiri alaq arst saatis tema röntgenisse
kiiru |
tama, -taq, -da82 keerlema
.
kiisla, -, -t3 (kaera)kiisel, (kaera)kile
.
kiistm |
õq, m -idõ, -it16 lööve
.
kiistre, -, -t3 kananahk
kiivende |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv kiivendämä kiivendä |
mä =
kiivõnda |
ma, -q, -83 kibelema
kiivi, -, -t2 kiivi
kiivõndõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kiivõndama kik |
as, -ka, -ast22 kukk
kiki |
tämä, -täq, -dä82 =
hikitämä itsitama; eputama
kik |
ḱ, -i, -ki37 uhke
kik |
k, -u, -ku37 leivaviiluke;
ku muro poolõs tiit, saa kikukõnõ kui viilu pooleks teed, saab viiluke
kikka |
kaadsaq, m -.kaadso, -.kaadso30 =
kikkapüksiq nurmenukk
kikka |
mari, -maŕa, -.marja43 kukemari;
kikkamaŕaq ommaq mustaq piinüq maŕaq, suun kasusõq kukemarjad on mustad väikesed marjad, kasvavad soos
kikka |
püksiq, m -.pükse, -.pükse37 =
kikkakaadsaq kikka |
si̬i̬ ń, -seene, -si̬i̬ nt40 kukeseen
kiko, -, -t2 lastek kukk
kilahta |
ma, -q, -83 <
kilahu |
tma, -taq, -da62 (heledasti) haugatama; kõlksatama
kilda |
mäng*, -mängo, -.mängo37 < puslõ* mosaiikmäng, pusle
kile, -, -t2 >
kelmeq, > kese kilgas, .kilka, kilgast22 =
kilgõs üle hapnenud; liiga hapu;
kilgõs piim sünnü-i süvväq üle hapnenud piim ei kõlba söögiks;
seokõrd om leib kilgas saanuq, kuigi saa ei süvväq seekord on leib liiga hapu saanud, kuidagi ei saa süüa
kilgu |
tama, -taq, -da82 1. haukuma, klähvima;
piniq kilgutasõq koerad klähvivad;
2. kilkama
kilgõs, .kilkõ, kilgõst22 =
kilgas kille |
ť, -di, -tit13 =
keleť skelett
killõ, -, -t14 hele, kõrge, kile, (hääle kohta)
kil |
o, -o, -lo26 kilo
kilo |
gramḿ, -grammi, -.grammi37 kilogramm
kilst, kilstu, .kilstu31 =
kilt, kilda, .kilta31 kild, tükk; laast;
lei külmänüq liha külest kirvõgaq kiltu lõin külmunud liha küljest kirvega kilde;
koŕaś moro päält puukiltu pliidi alaq korjas õuelt puukilde pliidi alla
kilt |
pilť*, -pildi, -.pilti37 mosaiik
kil |
u, -u, -lu26 kilu
kilõhõhe =
kilõhõlõ heledasti, kiledasti, kõrgelt (hääle kohta)
kimala |
nõ, -(d)sõ, -st5 kimalane
kimarda |
ma, -q, -83 voltima
kimarus, -õ, -t9 volt
kimbu (
h )
n kimpus, hädas
kimbu |
tama, -taq, -da82 kimbutama, kiusama
kimmerg, -u, -ut13 käimla, kemmerg
.
kimmähe = .
kimmäle = .
kin (
d )
mähe = .
kin (
d )
mäle kindlasti; kindlalt, tugevasti, kõvasti
kimmäs, .kimmä, kimmäst22 =
kin (
d )
mäs kindel; tugev;
kimmäs kynnõviiś keel kindel kõneviis
kimmä |
tämä, -täq, -dä82 tugevdama; kinnitama; *tagama
kimmä |
tümä, -tüdäq, -dü84 tugevnema, kinnituma
.
kimmüs, -e, -t9 = .
kin (
d )
müs kindlus, tugevus; kindlustunne; kindlameelsus
kimp, kimbu, .kimpu37 kimp
.
kimplõma, kimbõldaq, .kimplõ78 1. kemplema, vaidlema;
2. siplema, vehklema
.
kin (
d )
mähe = .
kin (
d )
mäle = .
kimmähe kin (
d )
mäs, .kin(d)mä, kin(d)mäst22 =
kimmäs .
kin (
d )
müs, -e, -t9 = .
kimmüs .
kind |
raľ, -rali, -.ralli38 kindral
.
kindre |
tśomp, -tśombo, -.tśompo37 põlveõnnal
kingitüs, -e, -t9 kingitus, kink
kink I, kingo, .kinko37 kink, küngas
kink II vt kiä kinḱ, kingi, .kinki37 kints; (kintsu) sink;
jalg mäe puult põlvõ om kinḱ jalg ülalpool põlve on kints;
suidsukinḱ suitsusink
.
kinkaq kellega
.
kinkas kellega (siis)
.
kinkli (
ga )|
nõ, -dsõ, -st5 künklik
.
kinḱmä, .kinkiq, kingi63 kinkima
kinnas, .kinda, kinnast23 kinnas
kinneŕ, .kindre, kinnerd23 reie tagumine osa;
esä küdsi vitsagaq kindrit piten isa andis vitsaga kintse mööda
kinnili |
ne, -dse, -st5 =
kinni |
ne, -dse, -st7 kinnine
kinniq kinni
kinni |
tämä, -täq, -dä82 väitama;
lehm nakaś kinnitämä, pia tuu vasiga lehm hakkas väitama, varsti toob vasika
kinnitüs, -e, -t9 väitus
kinnäh (
t )
ü |
mä, -däq, -83 kõvaks tõmbuma; tarduma
kinnü |
tämä, -täq, -dä82 kinnitama
kints, kindsu, .kintsu37 kints
kin |
ä, -ä, -nä24 1. ilus, kena, uhke;
2. kohtlane
kinähüs, -e, -t9 kenadus
kipi |
tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 =
kipi |
tämä, -täq, -dä82 =
kiputama kipitama
kiplu |
ḱ, -gi, -kit13 =
kiplus, -(s)õ, -t11 =
kibluḱ < küüdślauk küüslauk
kip |
ṕ, -i, -pi37 kibu (puunõu);
kipikesegaq viidi hapundpiimä süvväq hainaliisilõ ja visati sannan lõunat kibukesega viidi heinalistele hapupiima süüa ja visati saunas leili
kip |
pama, -adaq, -pa77 1. end edasi nihutama, nihkuma;
kippaq veidüq sinnäqpoolõ! nihuta end veidi sinnapoole!;
2. kiirustama, kihutama, lippama;
kohes sa nii hirmsahe kippadõq? kuhu sa nii koledasti kiirustad?
kipr, kibra, .kipra45 =
käpr korts, kiber, kurd
.
kipra = .
käprä kipra, kortsu, kurdu
kipu |
tama, -taq, -da82 =
kipitämä ki |
põ, -, -t14 1. kiire;
2. kibe
kipõkü |
tsäi*, -dsäjä, -dsäjät4 mikrolaineahi
kipõldõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kipitama
ki |
põń, -bõna, -bõnat4 =
tipõń =
tsipõń säde; kübe; täpike;
tulõkipõń tulesäde
kipõstõ =
kibõhõhe 1. kiiresti;
2. kibedasti
kirekäre |
lehť, -lehe, -.lehte35 =
kirekäre |
lilľ, -lilli, -.lilli37 maikelluke
kires, -(s)e, -t11 =
kiräs kirju lehm, kirjak
kire |
tämä, -täq, -dä82 kirendama
kirǵ, kire, .kirge34 säde
.
kirgelemä, kireldäq, .kirgele85 põlema
kirges, -(s)e, -t11 prussakas
kirgi (
h )
n kikkis
kirgile = .
kirki kikki(s);
pinil ommaq kõrvaq kirgile koeral on kõrvad kikkis
kirgi |
tämä, -täq, -dä82 kikitama
.
kirgmä, .kirgeq, kire63 kirema
.
kirgämä, kirädäq, .kirgä77 kiirgama
kiri, kirä e kiŕa, .kirjä e .kirja43 1. kiri;
liuhkakiri kald-
e kursiivkiri;
paks kiri poolpaks kiri;
kiräliiḱ kirjaliik, kirjatüüp, font;
kirjä pandma kirja panema;
2. muster
kiris |
emä, -täq, -e87 kirisema
.
kirjämä, kirädäq, .kirjä77 kirjama, tikkima;
kirät hamõq tikitud särk;
ärq kiräś latsõ perse kirjas lapse tagumiku ära (andis vitsa)
.
kirkelemä, kirgeldäq, .kirkele85 kiitlema, uhkustama
.
kirki =
kirgile kikki(s);
aja kõrvaq kirki ajab kõrvad kikki
.
kirkvälläq kikkis
kirḿ, kirmi, .kirmi37 plekkpõhjaga viljakuivati;
vili pandas kirmi pääle kuioma vili pannakse kuivatisse kuivama
kirmahu |
tma, -taq, -da62 (end) julgustama, kokku võtma;
kirmahudi hindä ärq võtsin südame rindu, julgustasin end
kirmas, -(s)õ, -t11 =
kirmasḱ, -i, -it13 külapidu, simman, kirmas
kirmiste |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv kirmistämä
kirmistä |
mä, -q, -83 suurustama, kiitlema
kirmi |
tämä, -täq, -dä82 häiritult, kurjalt kõrvu lidutama (hobuse kohta)
kirmõq, .kirmõ, kirmõt18 kirme
kirn, kirnu, .kirnu37 (koore-, või-)kirn, putk
kiro |
manť, -mandi, -.manti37 hiromant
kirotaja, -, -t3 kirjutaja; autor
kiro |
tama, -taq, -da82 1. kirjutama;
2. tikkima
kirotus, -õ, -t9 1. kirjutis; artikkel;
2. tikand
kirotusmassin, -a, -at4 kirjutusmasin
kirp, kirbu, .kirpu37 kirp
kirp |
hain, -haina, -.haina30 =
lutikhain värihein (rohttaim)
kirpsilmäli |
ne, -dse, -st5 :
kirpsilmäline mustri teatud mustriliik
kir |
riv, -ivä, -ivät4 kirju; kirev
ki'rrurǵ ,
-i, -it13 kirurg
ki (
r )
rurǵ, -i, -it13 kirurg
kirsa, -, -t2 kirsa(saabas)
kirsahta |
ma, -q, -83 röögatama, karjatama
kirsah (
t )
us, -õ, -t9 röögatus, karjatus
kirsipuu, -, -d50 >
vislapuu .
kirsma, .kirsuq, kirsu64 karjuma
kirsś, kirsi, .kirssi37 >
vislamari kirst, kirstu, .kirstu37 kirst; puusärk
kirvõs, .kirvõ, kirvõst22 kirves
kirähtä |
mä, -q, -83 korraks kirema
kirä |
ki̬i̬ ľ, -keele, -ki̬i̬ lt40 kirjakeel;
eesti ja võro kiräkiiľ eesti ja võru kirjakeel
kiräli |
k, -gu, -kku38 >
kiräline [
2. ]
kiräli |
ne, -dse, -st5 1. mustriline;
2. < kirälik kirjalik
kirä |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 kirjanik, kirjamees
kirändüs, -e, -t9 kirjandus
kiräni |
k, -gu, -kku38 kirjanik
kiräs, -(s)e, -t11 =
kires kirju lehm, kirjak
kirästä |
mä, -q, -83 kirjastama
kirästüs, -e, -t9 kirjastus
kirätśur |
a, -a, -ra26 nalj ajakirjanik, leheneeger
kirä .
vaihõ |
märḱ, -märgi, -.märki37 kirjavahemärk
kirä |
viiś, -viisi, -.viisi37 kirjaviis
kis |
a, -a, -sa28 kisa, kisk, kida
kisa |
k, -gu, -kut13 kisklik, kisadega
kisali |
nõ, -(d)sõ, -st5 tülinorija
kisa |
nõ, -dsõ, -st7 tülinoriv
kisistä |
mä, -q, -83 sidistama, sädistama;
tütriguq, jätkeq kisistämine perrä! tüdrukud, jätke sidistamine järgi!
.
kiskja, -, -t3 :
hindä poolõ kiskja ahnitseja, omakasu püüdja
.
kiskliga |
nõ, -dsõ, -st5 1. lainelise süüga (okaspuu puidu kohta);
2. okslik
.
kiskma, .kiskuq, kisu64 kiskuma; tõmbama; pigistama;
kisi pirdõ tõmbasin peerge;
särḱ kisk kangli alt pintsak pigistab kaenla alt
.
kisku |
ma, -daq, -80 lõhastuma
.
kiskõlõma, kisõldaq, .kiskõlõ85 tõmblema; kisklema;
käeq kiskõlõsõq käed tõmblevad
kissi (
h )
n kissis, vidukil
kis |
sin, -ina, -inat4 kahin, sahin;
kuulõ-i kisinat ei kõsinat ei kuule kahinat ega sahinat
kissi |
tämä, -täq, -dä82 kissitama, vidutama
kista |
varś, -varrõ, -vart49 kedervars
.
kistra, -, -t3 erk, ergas, reibas
.
kistu |
ma, -daq, -80 kustuma; hääbuma
.
kistuma (
l )
daq väga
kistu |
tama, -taq, -da82 kustutama
kitasni |
k, -gu, -kku38 (setu naiste) pihikseelik
.
kiťmä, kittiq, kiti63 kittima
.
kitmä, kittäq, kitä61 1. kiitma;
olõ-i kittäq ei ole kiita;
2. ütlema;
tä kitť mullõ ta ütles mulle;
kui sa kitiq? kuidas sa ütlesid?;
3. soovitama; reklaamima;
kitäq Marta mullõ ärq! soovita mulle Martat!;
nääq kitiq mullõ tuud arsti nad soovitasid mulle seda arsti;
telekan kitväq tuud kaupa kygõ televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg
.
kitra, -, -t3 kitarr
kitś, kitsõ, .kitsõ35 1. kits;
kodo-, mõtskitś kodu-, metskits;
2. vilja-
v ilupuu metsik juurevõsu, omajuurne istik;
ploomipuuq ommaq aia kitsi täüś ajanuq ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud;
jaksi kitsõ pääle kultuuŕsordi pookisin juurevõsule kultuursordi
.
kitsahe = .
kitsalõ = .
kitsavallaq kitsalt; vaeselt
kitsas, .kitsa, kitsast22 kitsas; vaene;
kitsas elo vaene elu
.
kitsavallaq = .
kitsahe kitsi, -, -t2 kitsi
kitsihüs, -e, -t9 kitsidus
ki |
tsin, -dsinä, -dsinät4 kidin, kägin;
võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü rotid kisklevad aida lae peal nii et kidin ja kädin käib
.
kitskma, .kitskuq, kidsu64 kitkuma; rohima;
tä kitsk põrḱnapindrit ta rohib porgandipeenraid
.
kitskm |
õq, m -idõ, -it16 =
kidsõlmaq =
kidsõrmaq kitkutud umbrohi
.
kitsus, -õ, -t9 kitsikus, vaesus
kit |
ť, -i, -ti37 kitt
kittus, -õ, -t9 =
kittüs, -e, -t9 =
kitus =
kitüs 1. kiitus;
2. reklaam
kitukik |
as, -ka, -ast22 kiitleja, kiidukukk
kitukiti, -, -t2 pailaps; kiidukukk
ki |
tuŕ, -dura, -durat4 kidur
kitus, -(s)õ, -t11 =
kitüs, -(s)e, -t11 =
kittus =
kittüs kiud, kivvu, .kiudu36 kiud
.
kiudli |
nõ, -dsõ, -st5 = .
kiudsa, -, -t3 =
kivvukanõ kiuline
kiudu |
tama, -taq, -da82 küüditama
kiugahta |
ma, -q, -83 korraks kilkama; kiunatama
.
kiugõlõma, kiugõldaq, .kiugõlõ86 kiunuma
kiuhk, kiuha, kiuhka32 =
kihv kihv
.
kiuhkma, .kiuhkuq, kiuhu64 kilkama
.
kiuhkna, -, -t3 kilkamine
kius, kiusu, .kiusu37 >
kiust kiusah (
t )
us, -õ, -t9 kiusatus
kiusa |
k, -gu, -kut13 = .
kiusliganõ kiusakas, kiuslik
.
kiusama, kiusadaq, .kiusa77 kiusama; jonnima, tujutsema
.
kiusliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
kiusak kiust, kius(t)u, .kiustu37 kius kius; jonn
.
kius (
t )
la |
nõ, -(d)sõ, -st5 kiuslik inimene
kiustu |
punń, -punni, -.punni37 kiusupunn
.
kiusus, -õ, -t9 kius; kiusujutt
kiut, kiudu, .kiutu37 1. küüt;
ma paki tälle kiutu kodominekis pakkusin talle kojuminekuks küüti;
2. triip, küüt;
kiutsälägaq hopõń küütseljaga hobune;
3. lumekübe;
lumõkiutu tulõ sajab lumekübemeid
.
kiutma, .kiutuq, kiudu73 küütima
kive |
ne, -dse, -st7 =
kivine kivine
kiv |
i, -i, -vi26 1. kivi;
2. veski;
vesikivi (vesi)veski;
tuulõkivi tuulik, tuuleveski;
lätś kivile viljä jauhma läks veskisse vilja jahvatama
kivihür |
rüľ, -ülä, -ülät4 =
hürrüľ [
2. ] rünt (kala);
kivihürrüľ om väikene täpliganõ habõndõgaq kala rünt on väike täpiline habemega kala
kivijür |
räi, -äjä, -äjät4 =
kivijüräsḱ, -i, -it13 silm (kala);
kivijürräi om hussi muudu kala, jyyn eläs silm on ussi moodi kala, elab jões
kivili |
ne, -(d)se, -st5 veskiline;
kivilidseq lääväq kivile veskilised lähevad veskisse
kivi |
ne, -dse, -st7 =
kivene kivi |
pu̬u̬ ľ, -poolõ, -pu̬u̬ lt40 veskikivi
kivisti |
k, -gu, -kku38 =
kivestik kivistü |
mä, -däq, -84 kivistuma
kivitsa |
kai, -gaja, -gajat4 kivitsakutaja,
-, -t3 kivitäks
kivot, -da, -tat13 ikoonikapp
kivva |
nõ, -dsõ, -st7 kiudpilvine
kivvuka |
nõ, -dsõ, -st5 = .
kiudlinõ kiuline;
kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaaľ kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikas
kivvutus, -õ, -t9 tulehakatis, süütis
kivõnda |
ma, -q, -83 sügelema
kivõndõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kivõndama :
süttüv haav kivõndõlõs paranev haav sügeleb
kiä, kink, kedä e ketä kes
.
kiäkiq keegi
.
kjauma, .kjavvuq, kjau, min 1. ja 3. p käve54 = .
ḱauma > .käümä
klaaŕ, klaari, .klaari37 klaar, läbipaistev, selge
.
klaaŕma, .klaariq, klaari63 klaarima, selgitama, lahendama
.
klaaru |
ma, -daq, -80 selginema, läbipaistvaks muutuma;
taivas nakkas klaaruma taevas hakkab selginema
klaaś, klaasi, .klaasi37 klaas
klaasi |
nõ, -dsõ, -st7 klaasine, klaasjas
klahv́ , klahvi, .klahvi37 1. pits viina;
ängäq mullõ ütś klahv́ ! anna mulle üks pits viina!;
2. klahv (
nt klaveril)
klama |
k, -gu, -kut13 kamakas;
ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq kruusa sees on suured savikamakad
klantś, klandsi, .klantsi37 klants, läige
.
klantśma, .klantsiq, klandsi63 läikima, klantsima;
püksiperseq klantś püksitagumik läigib
klapi |
tama, -taq, -da82 sobitama;
klapitas jupiq kokko sobitab osad kokku
.
klaṕma, .klappiq, klapi63 1. sobima;
2. raha kokku panema (alkoholi ostmiseks);
klapimiq (üte viina)! paneme (ühe viina jaoks) raha kokku!
.
klaṕmi |
nõ, -sõ, -st5 =
klapṕ [
2. ] sobimine, sobivus, kooskõla, läbisaamine
klap |
ṕ, -i, -pi37 1. klapp;
2. = .
klaṕminõ ;
näil olõ-i hüvvä klappi nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamist
kla |
põŕ, -bõri, -bõrit4 =
klavvõŕ klaver
klasś, klassi, .klassi37 klass
klassi |
ga, -ga, -kat3 klassika
klassigali |
nõ =
klassikli |
nõ, -dsõ, -st5 klassikaline;
klassigalinõ e klassiklinõ muusiga klassikaline muusika
kľau, -, -d2 kõrvakiil
klav |
võŕ, -õri, -õrit4 =
klapõŕ kleiť, kleidi, .kleiti37 kleit
klii, -, -d50 >
liieq kli̬i̬ ṕmä, kli̬i̬ piq, kleebi63 kleepima
kliiḿ, kliimi, .kliimi37 liiḿ liim
klii .
meistre, -, -t3 =
lii .
meistre liimeister (lõikeriist)
.
kliiḿmä, .kliimiq, kliimi63 = .
kliimämä, kliimädaq, .kliimä77 liiḿmä liimima
klimba, -, -t2 =
klymba =
lymba lonkur
klimbõrda |
ma, -q, -83 =
klymbõrdama 1. klimberdama;
2. lonkama
klimp, klimba, .klimpa31 =
klymp =
limp lonkav, vigane; lonkur;
klimba jalagaq miiś vigase jalaga mees
klimṕ, klimbi, .klimpi37 =
klymṕ < klintś, < .klu̬u̬ tśka klimp
.
klimpama, klimbadaq, .klimpa77 = .
klympama = .
limpama = .
lympama lonkama
klintś, klindsi, .klintsi37 >
klimṕ klipś, klipsi, .klipsi37 =
kli |
põŕ, -bõri, -bõrit4 pisidetail, vidin; ripats
.
klokśma, .kloksiq, kloksi63 =
klukutama loksuma (kana häälitsemise kohta)
.
klokśna, -, -t3 loksumine (kana häälitsus)
klomḿ, klommi, .klommi37 järvesopp
klopi |
laud, -lavva, -.lauda33 lokulaud
klopi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (kokku) klopsima, kokku seadma;
klopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saa
.
kloṕma, kloppiq, klopi63 kloppima
klop |
ṕ, -i, -pi37 1. lopp, mõlk;
2. krapp, (puust) karjakell
kloppi mõlki
.
klopśma, .klopsiq, klopsi63 klopsima
.
klopśna, -, -t3 klopsimine
klopõ |
tś, -dsi, -tsit13 poisiklutt
klu |
dima, -tiq, -di57 peksma
.
kluhv́ ma, .kluhviq, kluhvi63 peksma, klohmima, klobima
kluku |
tama, -taq, -da82 = .
klokśma :
klukutaja kana olõ-i viil pesä pääle lännüq loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinud
klumḿ, klummi, .klummi37 väike lahesopp, abajas
klunń, klunni, .klunni37 =
klynń 1. pisidetail, vidin;
2. (poisi)klutt
klup |
ṕ, -i, -pi37 (puu)klots;
klupṕ um vähämb ku plukḱ klots on väiksem kui pakk
klu̬u̬ tśka, -, -t3 >
klimp klõbis |
õma, -taq, -õ87 klõbisema
klõbõ |
nits, -nitsa, -.nitsa31 väike tarbetu ese, loks;
naaq olõ-i määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq ynnõ need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed loksud
klõka |
tama, -taq, -da82 lõgisema, logisema
klõka |
tś, -dsi, -tsit13 1. pisidetail, väike masinaosa, vidin; lõks (kinnitusvahend);
klõkatsigaq pandas lehmä ketť päitside külge lõksuga pannakse lehma kett päitsete külge;
2. krapp, (puust) karjakell
klõ |
kin, -gina, -ginat4 lõgin, login
klõkś, klõksi, .klõksi37 =
lõkś 1. lõks (kinnitusvahend; püünis);
2. luksumine
klõksahta |
ma, -q, -83 klõksatama
klõksahus, -õ, -t9 klõksatus
.
klõkśna, -, -t3 klõksumine; lõgin; luksumine
klõpa |
tama, -taq, -da82 klõbisema
klõpa |
tś, -dsi, -tsit13 jõmpsikas
klõ |
pin, -bina, -binat4 klõbin
klõsś, klõssi, .klõssi37 lõss
klötś, klötsi, .klötsi37 lootsik
klymahk, -u, -ut13 =
klymm 1. sõõm, lõuatäis;
2. mürts
klymba, -, -t2 =
klimba =
lymba lonkur
klymbõrda |
ma, -q, -83 =
klimbõrdama 1. klimberdama;
2. lonkama
klymḿ, klymmi, .klymmi37 =
klymahk klymp, klymba, .klympa31 =
klimp =
limp lonkav, vigane; lonkur
klymṕ, klymbi, .klympi37 =
klimṕ klimp;
imä, imä, klymbiq paah, ütel klymbil silmäq pääh! ema, ema, klimbid pajas, ühel klimbil silmad peas! (mõistatus, vastus: konn)
.
klympama, klymbadaq, .klympa77 = .
klimpama = .
limpama lonkama
.
klymṕma, .klympiq, klymbi63 = .
lymṕma lõmpima, lõmpsima, larpima
klympsahta |
ma, -q, -83 =
lympsahtama neelatama
.
klympsama, klympsadaq, .klympsa77 = .
lympsama neelama
.
klympśna, -, -t3 = .
lympśna lõnksumine; ahne neelamine
klynkś, klynksi, .klynksi37 =
lynkś lonks
klynksahta |
ma, -q, -83 =
lynksahtama < klynksahutma (korraks
v äkki) lonksama, neelatama
klynksah (
t )
us, -õ, -t9 =
lynksah (
t )
us 1. lonks, neelatus;
2. lõksatus
klynksahu |
tma, -taq, -da62 >
klynksahtama .
klynksama, klynksadaq, .klynksa77 = .
lynksama lonksama;
klynksaq seo piimätsilk ärq! lonksa see piimatilk ära!
klynń, klynni, .klynni37 =
klunń klyńo |
tama, -taq, -da82 jooma, purjutama;
meheq puhma all klyńotasõq mehed purjutavad põõsa all
kobahta |
ma, -q, -83 < kobahutma 1.
mütsatama;
2. korraks kohendama, seadma;
kobahtaq umaq aśaq kuumbalõ! kohenda oma asjad koomale!
kobah (
t )
us, -õ, -t9 mütsatus
kobahu |
tma, -taq, -da62 >
kobahtama kobi |
kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
ko |
bima, -piq, -bi57 kobama, kompama
kobista |
ma, -q, -83 1. kohendama; parandama; koristama;
tarõq tahtvaq kobistaq toad tahavad koristada;
2. kobistama
kobistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kobistama kobis |
õma, -taq, -õ87 kobisema; õiendama, vastu vaidlema;
kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi? kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?;
kagoh poiśkõsõtükk, kobisõs esäle vasta vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu
kobra |
k, -gu, -kut13 =
kobrik krobeline
kobras, -(s)õ, -t11 e .kopra, kobrast22 kobras
kobri |
k, -gu, -kut13 =
kobrak kobri |
ts, -dsa, -tsat13 =
koomits varjualune
kobri |
tuma, -tudaq, -du84 paatuma;
ku maa om kobritunuq, sys või tedä jo traktorigaq harriq kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida
kobõri |
nõ =
kobõrliga |
nõ, -dsõ, -st5 krobeline, konarlik
kobõsḱ, -i, -it13 kõva, kobisev nahk;
kasugakobõsḱ kõva, kobisev kasukas
koda, kua, kota27 koda
kodani |
k, -gu, -kku38 kodanik
kodapooli |
nõ, -dsõ, -st7 allüürnik; kodakondne, majuline; pops
kodas, .kotka, kodast23 =
kodasḱ, -i, -it13 kotkas
ko |
do, -do, -to, sisseü kodo, seesü koto(h)n, seestü kotost26 kodu;
kodojänes küülik
kodoel |
läi, -äjä, -äjät4 1. koduloom;
2. kodus elaja, kodune;
ütś poig om, kiä välän hulḱ, tõõnõ om kodoelläi üks poeg on (selline), kes väljas hulgub, teine on kodune
kodo .
kaeja, -, -t3 pruudipoolne sugulane, kes pärast kosje läheb kosilase majapidamist vaatama
kodomail =
kodomai (
h )
n kodumail, kodukandis
kodo .
vaotus, -õ, -t9 =
kodo |
vä (
v )
ü, -vävvü, -.vävvü37 koduväi
.
koe |
tama, -taq, -da81 proovima, püüdma, katsuma, pingutama;
koedaq hindä innebmähe rõivihe! püüa ennast rutem riidesse saada!;
ma koedi niipalľo, et sai tuu aśa kätte ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kätte
kogahõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 kogelema
ko |
go, -go, -ko26 kogum, kogu, suurus;
nurmõl kogo om suuŕ, a saiaq olõ-i säält midägiq põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi
kogo (
ha )
ma, ku̬u̬ daq e kogodaq, koko e kogoha88 1. koguma;
jutuq ommaq raamatuhe kuuduq jutud on raamatusse kogutud;
2. kogunema;
siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq siia on palju inimesi kokku kogunenud
kogohu |
ma, -daq, -84 =
kogonõma kogunema
kogohus, -õ, -t9 kogudus
kogona =
kogoniq kogondus, -õ, -t9 ku̬u̬ (h)nolõḱ koosolek
kogoniq =
kogonistõ =
kogona koguni; päris, täitsa, suisa, lausa;
tä om kogoniq hukan ta on suisa hukas
kogonõma, .ku̬u̬ daq e kogo(nõ)daq, kogonõ89 =
kogohuma < kogovama kogo .
sampa koomale
kogovama, ku̬u̬ daq e kogo(nõ)daq, kogonõ89 >
kogonõma kogõmaldaq kogemata
kogõr =
kogyŕ, kogrõ, .kokrõ46 =
kokr koger
kohahus, -õ, -t9 (äkiline) kohin
koha .
mahtu salaja
kohe > kohegiq kuhugi;
tää om vaest kohe ärq lännüq ta on ehk kuhugi ära läinud
kohenda |
ma, -q, -83 kohendama
kohe (
s ) kuhu
kohetus, -õ, -t9 (kerkimata) tainas;
täämbä panni ärq leeväkohetusõ hapnõma, sys saa hummõń ärq kütsäq täna panin leivataigna hapnema, siis saab homme ära küpsetada
koh |
hil, -ila, -ilat4 kohev; kobe;
pand siimneq hää kohila maa sisse paneb seemned heasse kobedasse mulda
koh |
hin, -ina, -inat4 kohin
koh |
i, -i, -hi26 kohi
koh |
ima, -hiq, -i57 =
kohitsõma kohitsema;
taa miiś tulõ külh ärq kohhiq, saa-i muido rahhu see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahu
kohis |
õma, -taq, -õ87 kohisema
kohi |
tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ90 =
kohima kohivallaq kohevil
kohivallõ kohevile
.
kohkiq =
ko (
h )
ngiq kuskil
.
kohkõlõma, kohõldaq, .kohkõlõ86 kõhklema
kohkõrda |
ma, -q, -83 kohmitsema
kohkõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kohmitsema
kohma, -, -t2 kohmakas inimene, kohmerdis
kohmahus, -õ, -t9 hoop, löök;
sai kohmahusõ vasta pääd sai hoobi vastu pead
.
kohmama, kohmadaq, .kohma77 taipama;
kas sa taast aśast midägiq kohmat? kas sa sellest asjast midagi taipad?
kohmi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kohmitsema
kohmi |
tuma, -tudaq, -du84 =
kohmõtuma kohmetuma
kohmõq, .kohmõ, kohmõt18 =
koomõq kõõm
kohmõrda |
ma, -q, -83 kohmerdama
kohmõ |
tama, -taq, -da82 =
koomõtama kõõmama;
vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult pää poolõ kohmõtama vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt pea poole kõõmama
kohmõ |
tuma, -tudaq, -du84 =
kohmituma ko (
h )
n =
koh (
n )
< konh, < konnõs, < kos kus
koh (
n ) =
ko (
h )
n kus
.
ko (
h )
ngiq = .
kohkiq < .koskiq kuskil
kohni |
ts, -dsa, -tsat13 =
koonits varjualune
koh |
o, -o, -ho26 vaht;
kruuś olt täüś, koho kuḣas pääl kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal
kohola |
nõ†, -(d)sõ, -st5 vaenlane
kohonallaq =
kohovallaq kohonallõ =
kohovallõ koho |
nõ, -dsõ, -st7 kohev
koho |
nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 kohupiimaks minema; keedes kerkima;
panni hapnõpiimä pliidi pääle kohonõma panin hapupiima pliidile kohupiimaks minema;
piim kohosi üle piim kees üle
koho |
piim, -piimä, -.piimä37 kohupiim
koho |
tama, -taq, -da82 kohupiima tegema;
kohodi hapnõpiimä ärq tegin hapupiimast kohupiima
kohovallaq =
kohonallaq =
kohovillaq =
kohruvallaq kohevil
kohovallõ =
kohonallõ kohevile
kohovillaq = kohovallaq
kohrulõ kohevil(e)
kohru |
tama, -taq, -da82 kohevile lööma;
kohrutas hainaq üles lööb heinad kohevile (kuivama)
kohrutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kohrutama
kohruvallaq =
kohovallaq kohevil
.
kohtu |
herr, -herrä, -.herrä35 = .
kohtu |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 kohtunik, kohtumees, kohtuhärra;
vallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtuhärrad
kohus, .kohtu, kohust23 1. kohus (asutus);
2. kohus(tus)
kohutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kohut käima, protsessima;
nakka-i ma timägaq kohutõlõma ei hakka ma temaga kohut käima
kohv́ , kohvi, .kohvi37 kohv
koi, -, -d53 koi
koib, koiva, .koiba32 koib
koida |
k, -gu, -kut13 hulkur, hulgus;
taa olõ-i miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus
.
koidra, -, -t3 kooner
koidõrda |
ma, -q, -83 hulkuma, kolama
.
koika, -, -t3 koiku
koiń, koini, .koini37 vulg suguühe
.
koińma, .koiniq, koini63 vulg suguühtes olema, seksima
.
koinõlõma, koinõldaq, .koinõlõ85 =
korduv koińma koir, koira, .koira37 1. üleannetu;
koir poisś üleannetu poiss;
2. =
koirapini koirapin |
i, -i, -ni26 isane koer;
kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini? kas sa ostsid endale isase või emase koera?
koirasti |
k, -gu, -kku38 koerustükk
.
koirus, -õ, -t9 vallatus, koerus
kok |
k, -a, -ka31 kokk
kokko kokku
kokko .
pandma kokku panema; koostama
kokkohel |
ü*, -ü, -lü26 riim
kokko .
hoitva, -, -t3 kokkuhoidlik, säästlik
kokkokõl |
a*, -a, -la26 harmoonia; kooskõla
kokkolep |
eq, -pe, -et18 kokkulepe
kokko .
pandja, -, -t3 kokkupanija; koostaja
kokko .
putmi |
nõ, -sõ, st5 kokkupuude, kontakt
kokkotulõ |
ḱ, -gi, -kit13 kokkutulek
kokkovõtus, -(s)õ, -t11 =
kokkovõt |
õq, -tõ, -õt18 kokkuvõte
ko |
kos, -gosa, -gosat4 kogus, koomal olev, kokkukuuluv;
üten om iks kogosamb elläq koos on ikka kogusam elada
ko |
koś, -gosõ, -gost12 kogus
kokr, kogrõ, .kokrõ46 =
kogõr =
kogyŕ koger
.
koksama, koksadaq, .koksa77 koksama
kokurǵ, -i, -it13 =
kokõrď küpsis, präänik
koku |
tama, -taq, -da82 kogelema, kokutama
kokutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kokutama kokõrď, -i, -it13 =
kokurǵ kolahta |
ma, -q, -83 < kolahutma kolksatama
kolah (
t )
u |
ma, -daq, -84 tilgastama;
piim om peris ärq kolahtunuq piim on päris tilgastanud
kolah (
t )
us, -õ, -t9 kolksatus
kolahu |
tma, -taq, -da62 >
kolahtama kolasḱ, -i, -it13 volask, mürakas, suur olend
.
koldi |
nõ = .
koldõ |
nõ, -dsõ, -st5 auklik;
koldinõ tii auklik tee
kolgi |
ts, -dsa, -tsat13 lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks
kolgõq I, .kolkmõ, kolgõnd16 kolge, ropsitud linapeo
kolgõq II, .kolkõ, kolgõt18 =
kolõṕ kolge, kõhn pikk inimene
kolista |
ma, -q, -83 kolistama
kolis |
õma, -taq, -õ87 kolisema
kolk, kolga, .kolka31 nurk; maakoht, kant; kolgas
kolḱ, kolgi, .kolki37 kolk, veoriista osa (trengide kinnitamiseks)
.
kolḱma, .kolkiq, kolgi63 lina lõugutama; kolkima, peksma
kolksahta |
ma, -q, -83 kolksatama
kolksah (
t )
us, -õ, -t9 kolksatus
.
kolksna, -, -t3 kolksumine, kolin
.
kolku |
ma, -daq, -80 siledaks muutuma, kuluma;
seo kolkunuq viiligaq olõ-i midägiq tetäq selle siledaks kulunud viiliga pole midagi teha
.
kollama, kolladaq, .kolla77 kolama; kolistama
kol |
lin, -ina, -inat4 kolin
kollõ, -, -t14 kole;
külh ma näi kollõt und küll ma nägin koledat und
kollõq, .koldõ, kollõt19 1. kolle; ahjuvõlv;
2. (kaabu, kausi, heinakuhja) äär; leivakoorik, -kannikas;
leeväkoldõgõnõ leivakooruke
kollõ |
tś, -dsi, -tsit13 kolledž
kolm, kolmõ, .kolmõ35 kolq kolm
kolmahaava =
kolmahalt =
kolmaha (
v )
va vanasti
kolmaha (
v )
va |
nõ, -dsõ, -st7 vanaaegne
kolmandi |
k, -gu, -kku38 =
kolmasjago kolmandik
kolma |
päiv, -päävä, -.päivä35 kolmapäev
kolma |
s, -nda, -ndat4 kolmas
kolma |
sjago, -ndajao, -ndatjako27 =
kolmandik kolmassõ |
nõ†, -dsõ, -st5 kaheaastane
kolmi |
k, -gu, -kut13 =
kolmikõ |
nõ, -sõ, -ist8 kolmik;
kolmikõsõq veleq kolmikvennad
kolm |
jalg, -jala, -.jalga33 1. kolme jalaga leivaküna;
2. kerilaua alus
kolmkümmend, kolmõ.kümne, .kolmõkümmend17 kolmkümmend
kolmsada, kolmõsaa, .kolmõsata29 kolmsada
kolmtõist (
kümme (
nd ))
, kolmõtõist(.kümne), .kolmõtõist(kümmend)17 kolmteist
kolmõgese =
kolmõ .
keske =
kolmõ .
kõisi kolmõkuninga |
päiv, -päävä, -.päivä35 kolmekuningapäev, 6. jaanuar
kolmõ .
kõisi =
kolmõ .
kõistõ =
kolmõgese =
kolmõ .
keske kolmekesi
ko |
ľo, -ľo, -lľo26 1. kolu (
nt veskil, kohvimasinal);
rüäq lastasõq kivikolľo rukkiterad lastakse veskikolusse;
2. kolju, pealuu; pea(kolu), peanupp;
võtaq uma pääkoľo iist ärq, ma ei näeq kinno võta oma pea(kolu) eest ära, ma ei näe kino;
3. ijäkoľo kevadine veel sulamata jää, jääkohr
kolotka, -, -t3 1. puuking;
2. puuklots
kolq, kolmõ, .kolmõ35 >
kolm kolõ |
ṕ, -bi, -pit13 =
kolgõq [
II ] kolge, kõhn pikk inimene
kombõrda |
ma, -q, -83 >
pükerdämä , >
tokõrdama , >
tutõrdama komikõ |
nõ, -sõ, -ist8 =
komila |
nõ, -(d)sõ, -st5 komi (komi rahvusest isik)
ko'mmu |
nisḿ, -nismi, -.nismi37 kommunism
ko'mmu |
nisť, -nisti, -.nisti37 kommunist
ko'mmõn |
taaŕ, -taari, -.taari37 kommentaar
kommõq, .kombõ, kommõt19 =
kummõq komme; tava, traditsioon
konar (
l )
iga |
nõ, -dsõ, -st5 =
konari |
k, -gu, -kku38 =
kunar (
l )
iganõ konarlik
kond, konnu, .kondu36 =
kund kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa;
latś lätś kaŕagaq kondu laps läks karjaga jõeäärsele heinamaale
konh > ko (
h )
n konkś, konksi, .konksi37 >
tśank [
1. ]
konksi (
h )
n > tśangu (
h )
n [
1. ]
konnõs > ko (
h )
n końo |
tama, -taq, -da82 konutama
ko'nt |
rolľ, -rolli, -.rolli37 kontroll
ko'nt |.
roľma, -.rolliq, -rolli63 kontrollima
ko'n |
tsõrť, -tsõrdi, -.tsõrti37 kontsert
ko'nvõ |
rentś, -rendsi, -.rentsi37 konverents
koobakõ |
nõ, -sõ, -ist8 1. käblik (lind);
2. kartulikoobas
kooba |
tama, -taq, -da82 katsuma, kobama
kooba |
vahť, -vahi, -.vahti36 = .
putkavahť sõim tölplane, lollike, tobuke
koobi |
ts, -dsa, -tsat13 tööriist vilja lükkamiseks
koobi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kraapima; (vilja
vms ) lükkama;
koobidsi peräq kokko kraapisin riismed (jäänused) kokku
koobõrda |
ma, -q, -83 koperdama; hulkuma
koobõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv koobõrdama koodi |
tama, -taq, -da82 reht peksma
Koodi |
täheq, m -.tähti, -.tähti34 Orion (tähtkuju)
koodsi |
päiv†, -päävä, -.päivä35 jõululaupäev, 24. detsember
koogualo |
nõ, -dsõ, -st7 =
koogu |
hirś, -hirre, -hirt49 =
koogualonõ murispuu
koogu (
h )
n kookus
koogu |
raud, -ravva, -.rauda33 tööriist toornaha töötlemiseks;
kooguravvagaq koogutõdas vägipestüt nahka k-ga töödeldakse toornahka
koogu |
tama, -taq, -da82 toornahka töötlema
kooli |
latś, -latsõ, -last39 koolilaps, õpilane
koolili |
nõ, -(d)sõ, -st5 õpilane, koolilaps; leerilaps
koolima |
ja, -ja, -ia28 koolimaja
koolioppaja <
kooliopõtaja, -, -t3 (kooli)õpetaja
kooli |
tama, -taq, -da82 koolitama, harima
koolitar |
õ, -õ, -rõ24 klassiruum; koolimaja
koolitus, -õ, -t9 haridus; koolitus;
alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus
koolivaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht19 koolivaheaeg
kool (
n )
uq, -, -t2 =
ku̬u̬ l (
n )
uq surnu
kooluper |
ä, -ä, -rä24 (juurtega maast üleskistud puust) löögiriist, sõjanui
koolupiira |
k, -gu, -kut13 surmahaiguse põdeja, surmale määratu, surmalaps
koolussi (
h )
n =
kassikoolussi (
h )
n =
kõtťkoolussi (
h )
n poolärkvel, poolunes
koolõ |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 hinge vaakuma, suremas olema
koolõskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 langetõbe põdema
koolõ |
tama, -taq, -da82 suretama
koomi |
ts, -dsa, -tsat13 =
kobrits =
koonits varjualune;
koomidsa all saisvaq riiq-rattaq varjualuses seisavad reed-vankrid
koomusḱ, -i, -it13 vigur
koomuskite |
kij, -gijä, -gijät4 viguritegija; kloun
koomõq, ku̬u̬ mõ, koomõt18 =
kohmõq kõõm
koomõ |
tama, -taq, -da82 =
kohmõtama kõõmama
kooniq kuni
kooni |
ts, -dsa, -tsat13 =
kohnits =
koomits koońo, -, -t2 saamatu
koonõŕ, -i, -it4 kooner
koorahu |
tma, -taq, -da62 korraks (rutuga) koorima;
las maq ka koorahuda mynõ kardohka las ma koorin ka ruttu mõne kartuli
koori |
k, -gu, -kut38 koorik
koori |
raud, -ravva, -.rauda33 liimeister, koorimisraud
kooru |
tama, -taq, -da82 kosutama, turgutama, põetama;
sai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama sain vana hobuse, hakkasin teist turgutama
koorõvat |
t, -u, -tu37 =
vatuku̬u̬ ŕ vahukoor
koosa, -, -t2 =
koosõŕ [
1., 2. ]
koosõŕ, -i, -it4 1. kooserdaja;
2. nahatäis;
3. trump;
käüq koosõŕ vällä! käi trump välja!
koosõrus, -õ, -t9 =
koosõŕ [
1., 2. ]
koovikõ |
nõ, -sõ, -ist8 väikekoovitaja
koovi |
t, -di, -tit13 =
koovitaja, -, -t3 koovitaja (lind)
kopahta |
ma, -q, -83 <
kopahu |
tma, -taq, -da62 korraks koputama
kopakõ |
nõ, -sõ, -ist8 joogi-
v leilivee kulp
v väike kopsik;
sannan visatas lõunat kopakõsõgaq saunas visatakse leili kopsikuga
kopi |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 =
kopkas kopikas
kopi |
tama, -taq, -da82 kopitama
kopi |
tuma, -tudaq, -du84 enesekoh kopitama
kopkas, .kopka, kopkast22 =
kopik kop |
p, -a, -pa31 1. kopp; kopsik;
2. kopp; ekskavaator
kop |
ṕ, -i, -pi37 =
lopṕ mõlk
koppu |
ma, -daq, -80 kopitama;
pangu-i ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama
kops, kopsu, .kopsu37 kops
kopsahta |
ma, -q, -83 kopsatama
kopsah (
t )
us, -õ, -st9 kopsatus
.
kopsama, kopsadaq, .kopsa77 kopsama
.
kopśma, .kopsiq, kopsi63 kopsima
.
kopsna, -, -t3 kopsimine
kopu |
tama, -taq, -da82 koputama
koputõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv koputama kop |
õq, -põ, -õt18 kopitus
kopõrda |
ma, -q, -83 koperdama
kor |
a (
ha )
ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 =
korisõma korisema
korahta |
ma, -q, -83 korraks korisema;
kuulja korahť ni olľgiq lännüq surija korises korra ja oligi läinud
koŕan |
ť, -di, -tit13 =
koŕa |
tś, -dsi, -tsit13 peko-pidustus
korba |
tama, -taq, -da82 korbatama
korba |
tuma, -tudaq, -du84 enesekoh korbatama
kordsõ |
nõ, -dsõ, -st7 kortsuline
korgiskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korgistõ (
l )
lõma = .
korkõlõma =
korduv korgistama korgista |
ma, -q, -83 ülbitsema; uhkendama, uhkustama
korgistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korgiskõ (
l )
lõma .
korgus, -õ, -t9 =
korutus kõrgus;
korgust võtma sirguma, kasvama
.
korgõ, -, -t3 kõrge
.
korgõhe = .
korgõlõ = .
korrõ (
he ) kõrgele
.
korgõ (
h )
n =
korõ (
h )
n kõrgel
.
korgõ |
koolitus*, -koolitusõ, -tkoolitust9 kõrgem haridus, kõrgharidus
.
korgõmbahe = .
korgõmbalõ = .
korgõmpa =
korõmbahe =
korõmbalõ kõrgemale
.
korjama, koŕadaq, .korja77 korjama; koguma; kollektsioneerima
.
korju |
ma, -daq, -80 korjuma
.
korjus, -õ, -t9 1. korje; kogu, kollektsioon; kogumine;
maŕakorjus marjakorje;
margikorjus margikogu, -kollektsioon, -kogumine;
2. varjualune;
panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakorjusõ pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse
korḱ, korgi, .korki37 1. kõrk, ülbe, uhke;
korgi olõkigaq miiś kõrgi olekuga mees;
2. (pudeli)kork; (õnge)kork
.
korkõlõma, korgõldaq, .korkõlõ85 =
korgiskõ (
l )
lõma korm, kormu, .kormu37 1. kandam;
puuḱ lindas uma kormugaq kratt lendab oma kandamiga;
2. paadipära
kormi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 =
kormõndama koguma
kormus, -(s)õ, -t11 seljakott
kormõnda |
ma, -q, -83 =
kormitsõma koro |.
nitśma, -.nitsiq, -nitsi63 paastu rikkuma;
ärq koronidsi hindä sõin paastu ajal keelatud toitu
.
korpliga |
nõ, -dsõ, -st5 krobeline
kor |
roľ, -oli, -olit4 ülemus; komandant; foogt
ko'rrup |
tśu̬u̬ ń, -tśooni, -.tśu̬u̬ ni37 korruptsioon
korrõ, -, -t14 kore, kare
.
korrõ (
he ) = .
korgõhe korrõk |
tuuŕ, -tuuri, -.tuuri37 korrektuur
.
korsna, -, -t3 korsten
.
kortin, -a, -at4 = .
kortna < .kortõŕ korter
.
kortna, -, -t3 = .
kortin korts, kordsu, .kortsu37 korts
.
kortõŕ, -i, -it4 >
kortin koru |
nõ, -dsõ, -st7 =
ko (
r )
ruq, .korru, korut18 = .
korgu = .
korgunõ koru |
t, -da, -tat13 (suur nelinurkne) noodaauk jääs
korutus, -õ, -t9 = .
korgus korv́ , korvi, .korvi37 korv
korv́ |
palľ, -palli, -.palli37 korvpall
korõ (
h )
n = .
korgõ (
h )
n korõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 karedaks minema;
ijä korõhus külmägaq jää läheb külmaga karedaks
korõľ, -i, -it4 kõhn olend, vibalik;
olõ-s söönüq miiś, olľ ütś korõľ ei olnud turske mees, oli üks vibalik
korõmbahe =
korõmbalõ = .
korgõmbahe kos > ko (
h )
n kośaes |
ä, -ä, -sä24 isamees
kośa |
poisś, -poisi, -.poissi37 peiupoiss
kośaq, m .kosjo, .kosjo43 kosjad
kosila |
nõ, -(d)sõ, -st5 kosilane
kos |
ima, -siq, -i57 kosima
kosi |
nõ, -dsõ, -st7 puukoorest;
poiśkõsõl om kosinõ loodsikugõnõ poisil om puukoorest paadike
kosḱ, kosõ, .koskõ34 (paks) puukoor
.
koskiq > .
ko (
h )
ngiq koslõ |
ṕ, -bi, -pit13 =
kosma |
k, -gu, -kut13 nahatäis;
anď tälle üte kosmagu andis talle ühe nahatäie
ko |
śo, -śo, -sśo26 (seest tühi) kere; loks;
ku autol motoŕ ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kośo perrä kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järgi;
seo autokośogaq ma sõidagiq selle autoloksiga ma sõidangi
kosś, kossi, .kossi37 võrgust natt
kossõlg, -a, -at13 = .
kosli kost < .kuatsõst kust
kosť, kosti, .kosti37 (küla)kost
kostaŕ, .kostra, kostard22 rukkiluste (umbrohi)
kosti |
tama, -taq, -da82 kostitama
.
kostkiq < .kostõgiq kuskilt
.
kostma, .kostaq, kosta61 =
1. kostma, kuulduma;
2. vastama
.
kostu |
ma, -daq, -80 1. üles sulama (ilma kuju muutmata);
külmänüq maa kostus päävä pääle külmunud maa sulab päeva jooksul üles;
külmänüq mõsu vai kapstapää tuut tarrõ, kostusõq ärq külmunud pesu või kapsapea tood tuppa, sulavad üles;
2. = .
kostma [
1. ];
su jutt kostu-iq siiäq su jutt ei kosta siia
kostu |
tama, -taq, -da82 (üles) sulatama; niisutama
.
kostõgiq > .
kostkiq koti |
nõgõl =
koti |
nõgyľ =
koti |
nõkl, -nõgla, .nõkla45 kotinõel
ko't |
letť, -leti, -letti37 = .
ko'tlõ |
ť, -di, -tti38 kotlett, pihv
koto (
h )
n kodus
kotost kodunt
.
kotsal > .
kotsil .
kotsalt > .
kotsilt .
kotsalõ > .
kotsilõ .
kotsil =
kottal kohal
.
kotsilt =
kottalt kohalt
.
kotsilõ =
kottalõ kohale; kohta;
pää kotsilõ pea kohale;
taa käü suq kotsilõ see käib sinu kohta
kot |
t, -a, -ta31 kott (kota)
kot |
ť, -i, -ti37 kott (koti)
kotta (
h )
n kohas
kottal = .
kotsil kottalt = .
kotsilt kottalõ = .
kotsilõ kotus, -(s)õ, -t11 koht, paik
kotu (
s )
si (
l )
dõ kohati, paiguti;
kotussidõ satas räüssä ja lummõ kohati sajab rahet ja lund
kotu (
s )
sõnim |
i, -e, -me24 kohanimi
kougi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 koogitsema, koukima
kraabahta |
ma, -q, -83 <
kraabahu |
tma, -taq, -da62 korraks kraapima
kraaba |
tama, -taq, -da82 =
kraabitsõma kaabitsema, kraapima
kraaba |
tś, -dsi, -tsit13 = .
kraapli kraabi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 =
kraabatama kraaǵ, krae, .kraagi36 krae krae
kraaḿ, kraami, .kraami37 kraam
.
kraaḿma, .kraamiq, kraami63 koristama, kraamima
kraań, kraani, .kraani37 kraan
kraaṕ, kraabi, .kraapi37 loomade sugemise hari
.
kraaṕma, .kraapiq, kraabi63 kraapima, kaapima
kraapsahta |
ma, -q, -83 korraks kraapsama
.
kraapsama, kraapsadaq, .kraapsa77 kraapsama;
lasku-i kassil näko katśki kraapsadaq! ära lase kassil nägu katki kraapsata!
.
kraapõlõma, kraabõldaq, .kraapõlõ85 =
korduv .
kraaṕma .
kraaśma, .kraasiq, kraasi63 = .
kaarśma (villa) kraasima
kraať, kraadi, .kraati37 1. kraad;
2. temperatuur
.
kraaťma, .kraatiq, kraadi63 kraadima
kraav́ , kraavi, .kraavi37 kraav
kraavi |
nõ, -dsõ, -st7 kraave täis
krabista |
ma, -q, -83 krabistama
krabistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv krabistama krabis |
õma, -taq, -õ87 krabisema
kŕa |
bo, -o, -po27 =
kŕamo =
kräbo puru
kŕabo |
nõ, -dsõ, -st7 väike
krae, -, -d2 >
kraaǵ krahv́ , krahvi, .krahvi37 krahv
kralľ, kralli, .kralli37 hrl m 1. helmes;
pand kralliq kaala paneb helmed kaela;
2. küüs;
kagos tihkõ naistõrahvas, lei kralliq sisse vaat kus tige naisterahvas, lõi küüned sisse
kramḿ, krammi, .krammi37 kriimustus;
kässi pääl olliq krammiq käte peal olid kriimustused
kŕam |
o, -o, -mo26 =
kŕabo =
kräbo kramṕ, krambi, .krampi37 1. kramp;
2. kramp (sulgemisvahend)
kramṕ |
hirś, -hirre, -hirt49 ülemine palgikord
.
krampsama, krampsadaq, .krampsa77 krahmama, kahmama
kra |
ńa, -ńa, -nńa26 järeleandmatu
.
kŕanglõma, kŕangõldaq, .kŕanglõ78 kräunuma
.
krańma, .kranniq, kranni63 jonnima
krantś, krandsi, .krantsi37 1. krants (koer);
2. pärg;
jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaela
krantś |
kaal, -kaala, -.kaala30 valge kaelus (
hrl koeral);
krantśkaalagaq pini valge kaelusega koer
krantśnuk |
k, -a, -ka31 =
krantś |
nulk, -nulga, -.nulka31 ristnurk
krapa |
ts, -dsi, -tsit13 =
kratsak kra |
pin, -bina, -binat4 krabin
krap |
ṕ, -i, -pi37 lehmakell
krapsahta |
ma, -q, -83 krapsatama
krapsah (
t )
us, -õ, -t9 krapsatus
.
krapsama, krapsadaq, .krapsa77 krapsama;
lätś pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sys iks veidükese vändsüť läks peole tüdrukuid krapsama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutas
krapõ, -, -t14 kräbe, kare
.
kraśma, .krassiq, krassi63 kiusama, jonnima
krasś, krassi, .krassi37 tüli; jonn;
tä om naabrigaq krassi pääl ta on naabriga tülis;
tä aja v vidä muqka krassi ta jonnib minuga, ajab kiusu
krassa |
k, -gu, -kut13 =
krassimi̬i̬ ś krassa |
ť, -di, -tit13 lõbusõit
krassa |
tama, -taq, -da82 taga ajama, hullama;
latsõq krassatasõq lapsed hullavad
krassi |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 =
krassak vihamees; tülinorija;
lepüq uma krassimehegaq ärq! lepi oma vihamehega ära!
kratsa |
k, -gu, -kut13 =
krapatś kärmas
.
kratśma, .kratsiq, kratsi63 kratsima, sügama;
nüüt hengväq inemiseq, perst kratśvaq kabõhidsõq nüüd inimesed hinge tõmbavad, neiud tagumikku kratsivad (paroodia kirikulaulu sõnadele)
kratśo, -, -t2 = .
kratśli kreesa |
tama, -taq, -da82 norima
kreeveľ, -i, -it4 > .
kratsli kreo, -, -d2 =
kräo >
kryńo kridsistä |
mä, -q, -83 krigistama
krihv́ , krihvi, .krihvi37 krihv (hobuseraual; kitarrikaelal)
krihva, -, -t2 = .
krihvli [
2. ] jonnakas;
olľ ütś krihva vanamutť oli üks jonnakas vanamutt
.
krihvama, krihvadaq, .krihva77 narrima
kri̬i̬ ḱ, kreegi, kri̬i̬ ki37 =
ri̬i̬ ḱ kreek, kreegipuu
kri̬i̬ klä |
ne, -(d)se, -st5 kreeklane
kriidsu |
tama, -taq, -da82 =
kräädsütämä kriuksutama, krigistama
kriim, kriimo, .kriimo37 kriim; raas;
panni kriimu võidu kah leevä pääle panin raasu võid ka leiva peale
.
kriimama, kriimadaq, .kriima77 kriimustama;
kriimaś mõtsan seere ärq kriimustas metsas sääre ära
kriimi |
k, -gu, -kut13 = .
kriimliga |
nõ, -dsõ, -st5 kriimuline
kriimo, -, -t2 kriim, määrdunud, must;
tulľ sannast kriimo näogaq tuli saunast musta näoga
kriips, kriipso, .kriipso37 kriips
.
kriipsama, kriipsadaq, .kriipsa77 korraks kriimustama
.
kriipsliga |
nõ, -dsõ, -st5 kriipse täis
.
kriipśma, .kriipsiq, kriipsi63 kriimustama
kriiś, kriisi, .kriisi37 1. =
krilľ; 2. kriis
kriiť, kriidi, .kriiti37 kriit
krilľ, krilli, .krilli37 =
kriiś [
1. ] =
krylľ [
2. ] jonn, kius;
krilli ajama kiusu ajama, jonnima
.
krillõlõma, krillõldaq, .krillõlõ85 = .
kryllõlõma kiuslema
.
kriľma, .krilliq, krilli63 = .
kryľma jonnima, kiusama; vihane olema;
kikas krilľ ja korjas purukõisi, näüs kas taplõma ka tulõ kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe kas taplema ka tuleb
krimpsu (
h )
n krimpsus, kortsus
kri |
pin, -binä, -binät4 kribin
.
krissi kissi;
tymbas silmäq krissi tõmbab silmad kissi
krissi (
h )
n kissis
kristusõkal |
a, -a, -la28 lestakala
kriudsahta |
ma, -q, -83 kriuksatama
kriudsah (
t )
us, -õ, -t9 kriuksatus
kriuga |
tama, -taq, -da82 =
kriuhkatama riukaid tegema
kriuhk, kriuha, .kriuhka32 riugas
kriuhka, -, -t2 riukaline
kriuhka |
tama, -taq, -da82 =
kriugatama .
kriutsma, .kriutsuq, kriudsu64 kriuksuma;
ku kuiv rattarumm kriuts, panõq kunn sisse! kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse!
krobahtu |
ma, -daq, -84 käkra kuivama
kroba |
k, -gu, -kut13 käkra kuivanud
kroba |
nõ, -dsõ, -st7 krobeline, ebatasane
krobasḱ, -i, -it13 =
krobõsḱ kõhn, kuivetu olend, kõrend
krobis |
õma, -taq, -õ87 krobisema, krabisema
krobõsḱ, -i, -it13 =
krobasḱ krogis |
õma, -taq, -õ87 krudisema
kromp, kromba, .krompa31 1. sõim (sõime);
kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse;
2. aganik
kronga |
tama =
krongo |
tama, -taq, -da82 = .
kronksma =
kronksutama =
krungitsõma ronga häälitsemise kohta
kronks, kronksu, .kronksu37 ronk
.
kronksma, .kronksuq, kronksu64 =
krongatama .
kronksu = .
krunksi konksu, kõverasse
kronksu (
h )
n =
krunksi (
h )
n konksus, kõveras
kronksu |
tama, -taq, -da82 =
krongatama .
kro |
ńo, -ńo, -nńo26 =
kruńo =
kryńo kronu
krońo |
tama, -taq, -da82 kehvaks jääma
krooba |
tama, -taq, -da82 paatuma
krooba |
tś, -dsi, -tsit13 voolimisriist
kroogo, -, -t2 vigurimees
krooksahta |
ma, -q, -83 korraks krooksuma
krooksahus, -õ, -t9 krooksatus
kroomi |
ts, -dsa, -tsat13 aganik
kroosikõ |
nõ, -sõ, -ist8 tass; tops; kruusike
kroosi |
täüś, -tävve, -täüt49 kruusitäis; tassitäis
kro |
pin, -bina, -binat4 krobin, krabin
krosś, krossi, .krossi37 kross (rahaühik)
krumbi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 krõmpsutama, sööma;
hopõń krumbitsõs haina hobune krõmpsutab heina
krummu |
tama, -taq, -da82 kerjama
krundśu |
tama, -taq, -da82 =
krutśutama =
rundśutama kortsutama
krungi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 =
krungu |
tama, -taq, -da82 = .
krunkama, krungadaq, .krunka77 =
krongatama ronga häälitsuse kohta
.
krunko = .
krunksi = .
kronksu konksu, kõverasse
krunksi (
h )
n =
kronksu (
h )
n konksus, kõveras
kru |
ńo, -ńo, -nńo26 =
krońo =
kryńo kronu
kruntś, krundsi, .kruntsi37 =
krutś korts
.
kruntśma, .kruntsiq, krundsi63 =
krundśutama =
rundśutama = .
runtśma =
ründsütämä kortsutama
.
kruntśu |
ma, -daq, -80 = .
krutśuma = .
runtśuma = .
rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama;
pruntś um kruntśunuq seelik on kortsunud
kru |
põń, -bõna, -bõnat4 kartuli-kruubi puder
krutś, krutsi, .krutsi37 =
kruntś .
krutśki |
nõ, -dsõ, -st5 riukaline
.
krutśma, .krutsiq, krutsi63 kiusama
.
krutśu |
ma, -daq, -80 = .
kruntśuma .
krutśu |
tama, -taq, -da82 =
krundśutama .
kru̬u̬ ksma, .kru̬u̬ ksuq, krooksu64 krooksuma
kru̬u̬ ḿ, kroomi, kru̬u̬ mi37 kroom
kru̬u̬ ń, krooni, .kru̬u̬ ni37 1. pärg; kroon; (puu) võra;
2. kroon (rahaühik)
kru̬u̬ ńma, kru̬u̬ niq, krooni63 kroonima
kru̬u̬ ś, kroosi, kru̬u̬ si37 kruus; tass
kru̬u̬ skama, kroosadaq, kru̬u̬ ska77 norskama
kru̬u̬ v́ ma, kru̬u̬ viq, kroovi63 kroovima;
inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq enne püüli tegemist kroovitakse vili ära
kruudili |
nõ, =
kruuduli |
nõ =
kruudõli |
nõ, -dsõ, -st5 ruuduline
kruup, kruuba, .kruupa31 kruup
kruus (
s )
, kruusa, .kruu(s)sa31 =
pruus (
s ) (poolmetsik) pirn, pirnipuu
kruut, kruudu, .kruutu37 =
kruuť, kruudi, .kruuti37 ruut
.
kruuťliga |
nõ, -dsõ, -st5 ruuduline
.
kruv́ ma, .kruvviq, kruvvi63 kruvima
kruvv́ , kruvvi, .kruvvi37 kruvi
krõ |
ba (
ha )
ma, -badaq e -paq, -baha e -pa88 =
krõbis |
õma, -taq, -õ87 krõbisema
krõbah (
t )
u |
ma, -daq, -84 =
krõbõh (
t )
uma krõbedaks muutuma, krõbestuma; kuivetuma;
mõsu krõbahtus külmä käen ärq pesu muutub külma käes krõbedaks
krõbista |
ma, -q, -83 krõbistama
krõbistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv krõbistama krõ |
bu, -bu, -pu26 puru
krõbõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 =
krõbah (
t )
uma krõ |
dsi, -dsi, -tsi26 >
kryńo krõhv́ , krõhvi, .krõhvi37 kius
krõhva, -, -t2 kõhn inetu naine, krõhva
krõhvi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 sügama
krõim, krõima, .krõima31 1. kius;
2. veski osa
krõima, -, -t2 tigetseja, tülinorija
.
krõimama, krõimadaq, .krõima77 1. tigetsema, tüli norima, kiusama;
2. kriimustama
krõima |
nõ, -dsõ, -st7 kiuslik, tige
.
krõimõlõma, krõimõldaq, .krõimõlõ85 =
korduv .
krõimama krõka |
tś, -dsi, -tsit13 krigisev voodi
krõ |
kin, -gina, -ginat4 krõgin
krõkś, krõksi, .krõksi37 >
kryńo krõksah |(
t )
ama, -taq, -(t)a83 krõksatama
.
krõksma, .krõksuq, krõksu64 krõksuma, prõksuma
.
krõkśna, -, -t3 krõksumine, krõbin;
sei niguq krõksna sõi nii et krõbises
krõpa |
tama, -taq, -da82 krõbistama
krõ |
pin, -bina, -binat4 krõbin
krõpś, krõpsi, .krõpsi37 1. krõps;
2. suguühe, seks;
tütrik olľ inneaigo krõpsi saanuq tüdruk oli enneaegu armatsenud
krõpsahta |
ma, -q, -83 krõpsatama
krõpsahtu |
ma, -daq, -84 korraks krõpsuma
krõpsah (
t )
us, -õ, -t9 krõpsatus
krõpsi |
tama, -taq, -da82 krõbistama
krõpsitõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv krõpsitama .
krõpśma, .krõpsiq, krõpsi63 1. suguühtes olema, armatsema, seksima;
2. krõbistama
krõpõ, -, -t14 krõbe
krõpõ |
külm*, -külmä, -.külmä35 sügavkülm
krõsś, krõssi, .krõssi37 =
krõõba |
tś, -dsi, -tsit13 =
krynkś krõõbi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaapima
krõ (
õ )
busk, -a, -at13 kuivik
krõõdsa |
tama, -taq, -da82 (nüri saega) saagima
krõõńo, -, -t2 =
kryńo krä |
bo, -o, -po27 =
kräm |
o, -o, -mo26 =
kŕamo =
kŕabo puru
kräo, -, -d2 =
kreo > kryńo kräädsü |
tämä, -täq, -dä, 82 =
kriidsutama kriuksutama, krigistama
kröömeq, krü̬ü̬ me, kröömet18 raas
krü'sän |
teḿ, -temi, -.temmi38 =
krü'sän |
ti̬i̬ ḿ, -teemi, -ti̬i̬ mi37 >
märdiru̬u̬ ś krygista |
ma, -q, -83 krõgistama
krygis |
õma, -taq, -õ87 krõgisema
krylľ, krylli, .krylli37 1. > kryńo ;
2. =
krilľ jonn, kius;
krylli ajama kiusu ajama, jonnima
.
kryllõlõma, kryllõldaq, .kryllõlõ85 = .
krillõlõma kiuslema
.
kryľma, .krylliq, krylli63 = .
kriľma jonnima, kiusama; vihane olema
krymḿ, krymmi, .krymmi37 =
krynkś [
2. ] kuivetu vana inimene
v loom; kulunud terariist;
vanamehekrymḿ vanamehekrõbi;
väidsekrymmikõnõ väike nüri nuga
krymmõ, -, -t14 käre, terav, äge
.
krympśma, .krympsiq, krympsi64 krõmpsutama
.
kryngli |
lilľ, -lilli, -.lilli37 saialill
krynkś, krynksi, .krynksi37 =
krõsś 1. kõverus;
myni sorť tsiko om krynksi nynagaq mõni sort sigu on kõvera ninaga;
2. =
krymḿ .
krynksi kõverasse
krynksi (
h )
n kõveras
kry |
ńo, -ńo, -nńo26 =
kryntś, kryndsi, .kryntsi37 =
krońo =
kruńo =
krõõńo =
kryyń < kreo, < krõdsi, < krõkś, < kräo, < krylľ [1. ], < kõlľ kronu
.
kry's |
taľ, -tali, -.talli38 kristall
kryygama, krõõadaq, kryyga77 rögisema
kryyksma, kryyksuq, krõõksu64 kõõksuma
kryyń, krõõni, kryyni37 =
kryńo kryyś, krõõsi, kryysi37 kalapüügivahend;
krõõsiq pantiq ujja havvõ püüdäq k- d pandi ojja hauepüüdmiseks
kryytsa, -, -t3 kena, nägus;
egaq hätä ei olõq, õigõq kryytsa tütrik pole viga, päris kena tüdruk
.
kuagiq keegi, kumbki
.
kuandus*, -õ, -t9 tü̬ü̬ stüs tööstus;
kerge-, rassõ-, juusto-, metallikuandus kerge-, raske-, juustu-, metallitööstus
kua (
s )
, kumma e kuvva, .kumba kes; kumb;
ütś võtť väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapab
.
kuatsõst > kost kuba |
k, -gu, -kut13 tuust
kubija |
s, -, -st15 kubjas
kubinallaq kubinal;
tarõ om kubinallaq kärbläisi täüś tuba on kubinal kärbseid täis
kubis |
õma, -taq, -õ87 1. kubisema;
2. tasa, sosinal rääkima;
kuuli külh, et nääq kubisiq sääl, es tiiäq, et nääq minno kynõliq kuulsin küll, et nad seal tasakesi rääkisid, ei teadnud, et nad minust rääkisid
kubli |
k, -gu, -kut13 1. kuupsüld;
puid mõõdõti kublikugaq, kublik om säidse jalga kyigipäidi puid mõõdeti kublikuga, kublik on seitse jalga igat pidi;
2. > kupõtś ku |
bo I, -bo, -po26 pugu
kubo II, ku̬u̬ , kupo27 kubu
kubra |
lehť, -lehe, -.lehte34 kobruleht
kubõhi |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
kubõq kubõl, kubla, .kupla47 =
kubyľ =
kupl kubel
kubõlliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
kubylliganõ = .
kupliganõ kuplas
kubõ |
q, -mõ, -nd16 =
kubõhinõ =
kubõrm =
kupõ =
kupõḿ kube
kubõrda |
ma, -q, -83 krookima
kubõrliga |
nõ, -dsõ, -st5 krobeline
kubõrli |
k, -gu, -kku38 krobelisevõitu
kubõrm, -a, -at13 =
kubõq kubõruisi köötsus
kubyľ, kubla, .kupla47 =
kubõl kubylliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
kubõlliganõ ku |
dama, -taq, -a59 kuduma
kudima, kutiq, kudi57 peksma
kudista |
ma, -q, -83 =
kudis |
õma, -taq, -õ87 kudistama, kudrutama
kudrika |
nõ, -dsõ, -st5 =
kudõrliganõ krobeline
kudri |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 siblima
kudu, koe, kutu27 kudemine, kude
kuduhu |
ma, -daq, -84 habrastuma
kudõl |
õma, -daq, -õ85 =
kudõ |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kudema
kudõrliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
kudrikanõ krobeline
kugra |
tś, -dsi, -tsit13 küürakas
kugõri |
k, -gu, -kku38 kägar, kägarik
kuḣa (
h )
n kuhjas
kuhi, kuḣa, .kuhja44 kuhi
kuhi |
k, -gu, -kut13 kuhik, mühk
kuhili |
k, -gu, -kku38 kuhi, kuhelik
.
kuhmuisi salaja;
poiśkõsõn proovõ kuhmuisi laulõ kirotaq poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada
kuhť, kuhti, .kuhti37 jakk; jope
.
kuhts |
õq, m -idõ, -it18 nimmed
kuiga |
tś, -dsi, -tsit13 =
kuigõs pikk kõhn inimene, volask
.
kuigimu̬u̬ du = .
kuikimu̬u̬ du kuidagimoodi
.
kuigiq = .
kuikiq 1. kuigi;
2. kuidagi
.
kuigõlõma, kuigõldaq, .kuigõlõ85 halama
kuigõs, -(s)õ, -t11 =
kuigatś pikk kõhn inimene, volask
.
kuikimu̬u̬ du = .
kuigimu̬u̬ du .
kuikipalľo kuigipalju
.
kuikiq = .
kuigiq .
kuikivõrd kuigivõrd
kuio |
ma, -daq, -71 kuivama
kui (
s ) kuidas
kui (
s )
mu̬u̬ du kuidasmoodi
kuiv, kuiva, .kuiva35 kuiv; kuivus
kuivali |
k, -gu, -kku38 =
kuivõlik kuivavõitu
kuivalt kuivalt
.
kuivama, kuivadaq, .kuiva77 kuivatama
.
kuivja |
nõ = .
kuivja |
s, -dsõ, -st5 kõhn, kuivetu
.
kuivus, -õ, -t9 kuivati;
vei vilä kuivustõ viisin vilja kuivatisse
kuivõli |
k, -gu, -kku38 =
kuivalik ku |
jo, -jo, -jjo e -io26 kuju; skulptuur
kujora |
koi*, -goja, -gojat4 =
kujotekij* kujur, skulptor
kujo |
tama, -taq, -da82 kujutama
kujote |
kij*, -gijä, -gijät4 =
kujorakoi* kuka, -, -t2 lombakas
kukah (
t )
u |
ma, -daq, -84 ümber minema
kuka |
nõ, -dsõ, -st7 =
kukõnõ käbirikas
kukaŕ, .kukra, kukard23 kupar
kuka |
tś, -dsi, -tsit13 vigane pink
v laud, laua-
v pingiloks;
veegeq seo kukatś vällä ja otśkõq tõõnõ laud! viige see laualoks välja ja otsige teine laud!
kukil kukil
kukilõ kukile
kuk |
ḱ, -i, -ki37 vagu
kuk |
k, -u, -ku37 kunń [4. ] käbi;
kuusõ-, pedäjäkukk kuuse-, männikäbi
kuk |
kama, -adaq, -ka77 1. (ümber) lükkama;
miä sa naist puiõst ütsi nõstat, kukkaq no regi ümbre! mis sa neist puudest ühekaupa tõstad, lükka regi ümber!;
2. lonkama
kuk |
kõlõma, -õldaq, -kõlõ85 hüpeldes liikuma
.
kukla |
nõ, -(d)sõ, -st7 sipelgas
.
kukma, kukkuq, kuku64 =
kukutama [
2. ] = .
kuukma kukkuma (käo kohta);
kägo kukk kägu kukub
kuksin, -a, -at4 kann
kukukõ |
nõ, -sõ, -ist8 hellitl kullake, (kuku)paike
kukumun |
a, -a, -na28 pesamuna; hellik
kuku |
nõ, -dsõ, -st7 hea, pai, kuku
kuku |
tama, -taq, -da82 1. kavatsema, lubama;
kukutas liina minekit kavatseb, lubab linna minna;
2. = .
kukma; 3. hellitama
kukutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 hüpitama
kukutätä, -, -t2 taevaisa, ilmataat, jumal; äike;
kukutätä tümistäs äike müristab
kukõli |
k, -gu, -kku38 = .
kuklik kukõ |
nõ, -dsõ, -st7 =
kukanõ kukõrda |
ma, -q, -83 veeretama
kukõrdu |
ma, -daq, -84 kukkuma
kukõr |
paudś, -paudsi, -.paudsi37 =
kukõr |
paun, -pauna, -.pauna30 =
kukõrpää, -, -d50 =
kukõr |
taudś, -taudsi, -.taudsi37 =
kukõr |
tilľ, -tilli, -.tilli37 =
kukõr |
tuudś, -tuudsi, -.tuudsi37 =
ukõrpaudś =
ukõrtaudś kukerpall
kukõrus, -õ, -t9 pööre;
tsyyŕ tekḱ üte kukõrusõ ratas tegi ühe pöörde
kukõ .
sälgä kukile
kukõsä (
l )
lä (
h )
n kukil
kula |
k, -gu, -kut13 rusikas
kuľassillaq pikali, lamamas
kuľassillõ pikali, lamama
kuľa |
tama, -taq, -da82 1. lõbutsema;
2. lamama, lebama, puhkama;
viisi ei tüüd tetäq, kuľatas pääle sängün ei viitsi tööd teha, muudkui lebab voodis
kulatsḱ, -i, -it13 suhkrusai
kuld, kulla, .kulda32 kuld
.
kuldama, kulladaq, .kulda77 =
kullatama kuldama
kuldi |
tama, -taq, -da82 (siga) paaritama; liiderdama;
lätś, kuradi rõibõq, kulditama jälkiq läks, kuradi raisk, liiderdama jälle
kuldnok |
k, -a, -ka31 kuldnokk
.
kuld |
nõ, -sõ, -sõt6 =
kullanõ kulla .
kandja, -, -t3 nimetissõrmest lugedes kolmas sõrm, nimetu sõrm, nimetamats
kullakõ |
nõ, -sõ, -ist8 kullake, kallis, armas
kulla |
nõ, -dsõ, -st7 = .
kuldnõ kuldne
kulla |
tama, -taq, -da82 = .
kuldama kuldama
kulľa |
tama, -taq, -da82 (liialt) hellitama
kulliskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
kullõskõ (
l )
lõma korduv kuulama; järele kuulama
kulľus, -(s)õ, -t11 kuljus
kulľussi (
h )
n ärkvel
.
kullõma, kullõldaq, .kullõ78 kuulama
kullõŕkuk |
k < kullõskuk |
k, -u, -ku37 kullerkupp
kullõskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
kulliskõ (
l )
lõma :
naabrimutil olõ-i midägiq tetäq, sys kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehakse
kulm, kulmu, .kulmu37 kulm
kulṕ, kulbi, .kulpi37 kulp
kulť, kuldi, .kulti37 kult
ku'lti |
vi̬i̬ ŕmä, -vi̬i̬ riq, -veeri63 kultiveerima
kul |
tuuŕ, -tuuri, -.tuuri37 kultuur
ku |
ľu, -ľu, -lľu26 kalkuń kalkun
kul |
u, -u, -lu26 1. kulu, mullune rohi;
2. kulu, kulutus
kul |
uma, -luq, -u70 =
kulunõma kuluma
kulu |
nõ, -dsõ, -st7 kulune
kulu |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 =
kuluma <
kuluvama kulupää, -, -d50 hallpea
kuľupää, -, -d50 kiilaspea
kulu |
tama, -taq, -da82 kulutama
kulu |
vama, -daq e -nõdaq, -nõ89 >
kulunõma kuluv |
aq, m -idõ, -it4 teksad
kulõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 luituma, koltuma; kuluma
kulõja |
nõ, -dsõ, -st5 luitunud, koltunud
kulõ |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kuluma
kulõ |
tama, -taq, -da82 kolletama
kum |
a (
ha )
ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 1. kumama;
2. kajama
kumahtu |
ma, -daq, -84 komistama
kuma |
k, -gu, -kut13 1. hoop;
2. puuvillane (
hrl punane) märkniit rõivaste ja linikute väljaõmblemiseks
kumamiisi ähmaselt;
ma kumamiisi mälehtä ma mäletan ähmaselt;
mul lei jo kumamiisi mul lõi juba ähmaseks,
st hakkan juba pisut purju jääma
kumarda |
ma, -q, -83 kummardama
kumar (
d )
us, -õ, -t9 kummardus
kumardõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kummardama; koogutama
kumarihe =
kumarillõ kumarillaq kummargil
kumarillõ =
kumarihe =
kumaruisi kummargil(e)
kumaskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
kumastõ (
l )
lõma korduv komistama
kumastu |
ma, -daq, -83 komistama;
korgõ lävi om, kaeq, et sa ei kumastuq! kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!
kumastõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
kumaskõ (
l )
lõma kuma |
tama, -taq, -da82 kumisema
kumb, kumma, .kumba, m omast ja osast .kumbi, m sisseü .kumbi(he), m alaleü kummilõ32 kumb
kumbahta |
ma, -q, -83 <
kumbahu |
tma, -taq, -da62 korraks kompama, kobama;
kumbahudi pluumõ ossa pääl kobasin korraks oksal ploome
.
ku'm |
ba (
i )
ń, -ba(i)ni, -.banni e -.baini38 kombain;
kumba(i)nimiiś kombainer
kumba |
tama, -taq, -da82 = .
kumpama kompama, kobama
.
kumbkiq kumbki
kumista |
ma, -q, -83 kuminat tekitama; kõmistama;
pikne tulõ, joba kumistas äike tuleb, juba kõmistab
kumis |
õma, -taq, -õ87 kumisema
kumḿ, kummi, .kummi37 1. kumm;
2. võlv (
nt kirikus, keldris, ahjul);
3. suur kumeraseinaline puunõu
.
kuḿma, .kummiq, kummi63 kummi tõmbuma;
ütś pütülaud om vällä kuḿnuq üks pütilaud on kummi tõmbunud
kummali =
kummal (
d )
õ kummuli
kummi (
h )
n kummis, kaardus
kummildõ kuidas; kumba moodi, kumbapidi
kum |
min, -ina, -inat4 kumin
kummo |
ť, -di, -tit13 kummut
.
kummu kummi, kumeraks
kummu |
tama, -taq, -da82 1. kummutama, tühjendama;
2. pesuõmblusega palistama;
3. koolutama
kummutus, -õ, -t9 pesuõmblus
kummutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kummutama kummõ, -, -t14 1. kume;
2. *
keel taga-, tagapoolne; tagavokaalne;
teräväq ja kummõq vabahelüq, synaq ees- ja tagavokaalid, ees- ja tagavokaalsed sõnad
kummõľ, -i, -it4 (apteegi)kummel
kummõq, .kumbõ, kummõt19 =
kommõq komme; tava, traditsioon
kum |
mõŕ, -õra, -õrat4 =
kumõrik kumer
kum |
o, -o, -mo26 1. kaja; kumin;
laulukumo laulukumin;
2. kühm;
3. ahjukumm
.
kumpama, kumbadaq, .kumpa77 =
kumbatama kompama, kobama
ku'mpanii, -, -d50 kompanii
ku'm |
pasś, -passi, -.passi37 kompass
.
kumṕma, .kumpiq, kumbi63 kompima, kobama; käperdama;
kumṕku-i minno, ma nakka rüüḱmä! ära mind käperda, ma hakkan karjuma!
.
kumpve |
ḱ, -gi, -kki38 =
kumpvek |
ḱ, -i, -ki37 kompvek, komm
kumõhõhe =
kumõhõlõ kumedalt
kumõrahe =
kumõralõ kumeralt
kumõri |
k, -gu, -kku38 =
kummõŕ :
kuu um taivan kumõrik kuu on taevas kumer
kumõta |
ma, -taq, -83 hõõguma
kunagiq kunagi
kunar (
l )
iga |
nõ, -dsõ, -st5 =
kunari |
k, -gu, -kku38 =
konar (
l )
iganõ konarlik
kuna (
s ) millal, kunas
kund, kunnu, .kundu31 =
kond kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa;
taast kunnust joht määnestkiq saaki saa-iq sellelt kehvalt maalt küll mingit saaki ei saa;
nääq ummaq kunnuh niitmäh nad on jõeäärsel heinamaal niitmas
kundipukõ |
ť, -di, -tit13 kondibukett, luukere
.
kundri |
k, -gu, -kku38 kõhn loom
kunds, kundsa, .kundsa31 konts; kand
kundsa |
ulľ, -ulli, -.ulli37 väga loll, päris loll;
sa olõt viil ullimb ku kundsaulľ sa oled veel lollim kui päris loll
.
kundu |
ma, .kundudaq, kunnu79 1. kehvaks jääma;
2. kustuma, seisma (lubi)
lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustuma
kundõ |
nõ, -dsõ, -st7 > .
kunťliganõ kungahta |
ma, -q, -83 korraks kõigutama; kummuli keerama
kungah (
t )
u |
ma, -daq, -84 komistama, libisema
kungah (
t )
us, -õ, -t9 sületäis; kõigutus
kungaŕ, -i, -it4 =
kungatś =
kunka lonkur, lombakas
kunga |
tama, -taq, -da82 kõigutama
kunga |
tś, -dsi, -tsit13 =
kungaŕ kungi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 taaruma, kõikuma, koperdama, tuigerdama;
aastagavannu latś jo kungitsõs aastavanune laps juba koperdab
.
kungu |
ma, -daq, -80 maha kalduma
kungus, -(s)õ, -t11 varn
kungu |
tama, -taq, -da82 kallutama, kummardama, küürutama
.
kungõlõma, kungõldaq, .kungõlõ85 kõikuma
kuning, -a, -at13 kuningas
kuningaimänd, -ä, -ät13 =
kuningana |
anõ, -asõ, -ist8 kuninganna
kuninga |
poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 kuningapoeg, prints
kuning (
a )|
riiḱ, -riigi, -.riiki37 =
kuningkund* kuningriik
kuninga |
tütäŕ, -.tütre, -tütärd22 kuningatütar, printsess
kuning |
kund*, -kunna, -.kunda32 =
kuning (
a )
riiḱ kuningli |
nõ, -dsõ, -st5 kuninglik
kunka, -, -t2 =
kungaŕ lonkur, lombakas
.
kunkama, kungadaq, .kunka77 lonkama
kunn, kunna, .kunna31 konn
kunń, kunni, .kunni37 1. väiksem küngas;
2. tomp, tükk;
sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq, hopõń saa-i kyndiq sula lumega jäävad hobusele (lume)tombud jalgade alla, hobune ei saa kõndida;
3. kurnimäng;
4. > kukk kunna |
kapstas, -.kapsta, -kapstast22 varsakabi (taim)
kunna |
karṕ, -karbi, -.karpi37 järvekarp
kunna |
osi, -ośa, -.osja43 konnaosi (taim)
kunna |
silm, -silmä, -.silmä35 konnasilm
kunnu |
tama, -taq, -da82 lahjutama
kunsť, kunsti, .kunsti37 kunst
kunsť .
kargami |
nõ, -sõ, -st5 nalj taidlus, isetegevus (
hrl (rahva)tants)
kunť, kundi, .kunti37 1. kont, luu;
2. küngas
kunťjalali |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
kunťjala |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 =
kunť |
jalg, -jala, -.jalga33 kontvõõras, lapuline
.
kunťliga |
nõ, -dsõ, -st5 kundõnõ künklik; konarlik
.
kunťma, .kuntiq, kundi63 lapuliseks olema, lapul käima
kuntś, kundsi, .kuntsi37 nõidus; ebausk
.
kuntśliga |
nõ, -dsõ, -st5 ebausklik
kupalľo kuipalju
kupa |
tama, -taq, -da82 kihutama;
kupatagu-iq! ära kihuta!
kupa |
tś, -dsi, -tsit13 =
kupõtś kupl, kubla, .kupla47 =
kubõl kubel
.
kupliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
kubõlliganõ kuplas
kup |
p, -u, -pu37 kupp
kupõ, -, -t14 =
ku |
põḿ, -bõmõ, -bõnd4 =
kubõq kube
kupõrda |
ma, -q, -83 hullama
kupõrdu |
ma, -daq, -84 komistama
kupõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 taarudes käima
kupõŕ .
killi =
kupõŕ .
paudsi kupõŕ .
naatri, -, -t3 kuberner
kupõŕ .
paudsi =
kupõŕ .
tilli =
kupõŕ .
killi uperpalli
kupõ |
tś, -dsi, -tsit13 =
kupatś < kublik [2. ] kupits, piiritähis
ku (
q ) kui
kur |
a, -a, -ra26 vasak;
käänäq kuralõ! keera vasakule!
ku |
raaś, -raasi, -.raasi37 kuraas; temperament;
kuraasi täüś temperamentne
kuradili |
nõ, -(d)sõ, -st5 paharet; kurivaim, kuramus
kurahta |
ma, -q, -83 tukastama;
ma lää kurahta veidükese aigo ma lähen tukastan veidike aega
kura .
käeli |
ne, -dse, -st5 vasakukäeline
kuŕali |
nõ, -(d)sõ, -st5 pahategija; kurivaim, kuramus;
pini, kuŕalinõ, om pindreq kyiḱ segi käändnüq koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranud
kurapoodi pahupidi;
ai kaska kurapoodi sälgä ajas kasuka pahupidi selga
kura |
ť, -di, -dit13 kurat
kuŕate |
kij, -gijä, -gijät4 kurjategija
kuŕatü̬ü̬ , -, -d52 =
kuritüü kurb, kurva, .kurba32 kurb
.
kurbli, -, -t3 vänt (masinaosana)
.
kurbliga |
nõ, -dsõ, -st5 1. vaoline;
2. = .
kurbli |
k, -gu, -kku38 kurblik, kurvavõitu
.
kurb (
t )
us, -õ, -t9 kurbus, nukrus;
kohe minnäq, midä tetäq, kurbtustõ tulõ kooldaq kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra (katke rahvalaulust)
.
kurbu |
ma, -daq, -80 kurvaks muutuma
kurǵ, kurõ, .kurgõ34 kurg
kurǵ |
jalg, -jala, -.jalga33 laste mängukark, kõmp
kurgu |
tama, -taq, -da82 suud ammuli ajama
kuri, kuŕa, .kurja43 1. kuri; karm, range; kurjus;
2. süä om kuri süda on paha, süda läigib
kuri |
k, -ga, -kat13 kurikas
kurist*, -a, -at13 kuristik
kurista |
ma, -q, -83 kuristama (häälitsema); kurku loputama
kuristõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kuristama kuris |
õma, -taq, -õ87 kurisema
kuritü:ü , - e kuŕatü̬ü̬ , -d e .kurjatü̬ü̬ d52 =
kuŕatüü kuritegu, kuritöö
kurivaim, kuŕavaimo, .kurja.vaimo37 sõim kurivaim, kurat;
kuŕavaimo poiśkõsõrõibõq! kuradi poisiraisk!
.
kurjus, -õ, -t9 kurjus
kurḱ, kurgi, .kurki37 kurk (kurgi)
kurk, kurgu, .kurku37 kurk (kurgu)
kurm, kurmu, .kurmu37 metsa-
v maanurk
kurn I, kurna, .kurna31 kurn, munade kogum; pesakond
kurn II, kurnu, .kurnu37 (piima)kurn
.
kurnama, kurnadaq, .kurna77 1. kurnama;
2. nurru lööma
kurni |
k, -gu, -kut13 munakook
.
kurnli |
nõ, -dsõ, -st5 künklik
kurrakätt vasakul(e);
tuu om kurrakätt see on vasakul;
käänäq kurrakätt! keera vasakule!
kur |
rin, -ina, -inat4 kuljus
kurru |
tama, -taq, -da82 nurruma
kurskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 pudistades kõnelema
kursť, kursti, .kursti37 tuust; nuustik;
paklakursť topitas mulgu ette takutuust topitakse augu ette
.
kursťma, .kurstiq, kursti63 annetusi koguma
.
kurstõl annetusi palumas
.
kurstõli |
nõ, -dsõ, -st5 annetuste paluja
kurť, kurdi, .kurti37 1. vöö;
2. kurt, kuulmatu
kur |
u, -u, -ru26 kitsas koht; katusealune;
viruskuru ahjutagune
kurukik |
as, -ka, -ast22 =
viruskikas kilk (putukas)
kurus |
lauk, -laugu, -.lauku37 küüslauk
kurussillaq =
kurussi (
h )
n poolärkvel, poolunes
kuru |
tama, -taq, -da82 norutama;
lää es inämb süüḱ es juuḱ, kuruť ynnõ kaska pääl ei läinud enam söök ega jook, norutas ainult kasuka peal
kurvah (
t )
us, -õ, -t9 uinak
kurvali |
nõ, -dsõ, -st5 kurb, nukker
kurvasta |
ma, -q, -83 kurvastama
kurvastus, -õ, -t9 kurvastus
kurvastõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kurvastama, nukrutsema
kurvi |
ts, -dsa, -tsat13 kurvits (lind)
kurõ .
katla, -, -t3 kellukas, kurekatel (lill)
kurõ |
käng, -kängä, -.kängä35 =
kurõsaabas hrl m kuresaabas, paljajalu käimisel pragunenud nahk
kurõ |
mari, -maŕa, -.marja43 jõhvikas
kurõ |
põlv́ , -põlvõ, -.põlvõ35 kirburohi (rohttaim)
kurõpääli |
ne, -dse, -st7 pahempidine
kurõ |
saabas, -.saapa, -saabast22 =
kurõkäng kurõ .
varbil (
õ ) kikivarvul(e)
kus |
i, -õ, -t41 kusi
kusi |
k, -gu, -kut13 1. allakuseja;
2. kärsitu inimene
kusikla |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
kusi .
kukla |
nõ, -(d)sõ, -st5 <
kusi |
kukõľ, -.kuklõ, -kukõld23 <
kusiraudsi |
k, -gu, -kut13 raudsik punane sipelgas
kusiskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kusõma kusḱ, kusõ, .kuskõ34 =
kusõkala kiisk;
kusõq patta, vesi pääle kiisad patta, vesi peale
kuslapuu, -, -d50 kuslapuu
kus |
saľ, -ala, -alat4 pettetaru;
kussaľ pandas puu otsa, et vyyrit sülemit kinniq püüdäq pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüda
kusśo |
tama, -taq, -da82 kussutama
kusśotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kusśotama kus |
sõ (
r )
m, -õ(r)ma, -õ(r)mat4 põis
kusõkal |
a, -a, -la28 =
kusḱ kiisk
kusõ |
li̬i̬ ḿ, -leeme, -li̬i̬ mi37 kiisaleem, kiiskadest keedetud kalasupp
kusõma, kustaq, kusõ72 urineerima, kusema, pissima;
latś lätś poti pääle kusõlõ laps läks poti peale pissile
kusõ |
nõ, -dsõ, -st7 kusene, pissine
kusõ (
r )
ma |
nõ, -dsõ, -st5 põiest valmistatud
kusõ |
tama, -taq, -da82 kusetama, pissitama
kuťa |
tama, -taq, -da82 hellitama
ku |
tin, -dina, -dinat4 tasane kõne, kudin
.
kutja, -, -t3 rituaaltoit matustel: meeleemes herned
kutśa, -, -t2 kutsu, koer
kutśaŕ, -i, -it4 kutsar
kutsi |
k, -ga, -kat13 kutsikas
.
kutsma, .kutsuq, kutsu64 kutsuma
kutsõq, .kutsõ, kutsõt18 kutse
kuu, -, -d50 kuu
ku̬u̬ ď, koodi, ku̬u̬ di37 kood
ku̬u̬ (
h )
n koos
ku̬u̬ (
h )
nolõ |
ḱ, -gi, -kit13 >
kogondus ku̬u̬ ḱ, koogi, ku̬u̬ ki37 kook (koogi)
ku̬u̬ k, koogu, ku̬u̬ ku37 kook (koogu); toornaha töötlemise riist
ku̬u̬ ľ, kooli, ku̬u̬ li37 kool
ku̬u̬ l, koolu, ku̬u̬ lu37 surm;
saq läät kooli poolõ, a maq lää jo koolu poolõ sina lähed kooli poole, aga mina lähen juba surma poole
ku̬u̬ lja, -, -t3 surija; surnu
ku̬u̬ ljaluu, -, -d50 kooljaluu (kõva moodustis käel
v jalal)
ku̬u̬ lja |
pütsḱ, -püdse, -.pütske35 surmaputk; naat
ku̬u̬ lma, kooldaq, koolõ74 surema
ku̬u̬ lma |
rõivas, -.rõiva, -rõivast22 suririie
ku̬u̬ ľ .
meistre, -, -t3 (kooli)õpetaja
.
ku̬u̬ mbahe =
ku̬u̬ mbalõ koomale
ku̬u̬ p, kooba, ku̬u̬ pa31 koobas; kartulikelder; maa-alune panipaik
ku̬u̬ ŕ, koorõ, ku̬u̬ rt39 1. koor, koorik;
2. (piima) koor
ku̬u̬ rdu |
ma, -daq, -80 koorduma; kestendama
ku̬u̬ rma, -, -t3 koorem
ku̬u̬ ŕma, ku̬u̬ riq, koori63 koorima
ku̬u̬ st koost;
meil elon om katś atra, ütś lätś kuust, tõõnõ püsüs viil kuun meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veel koos
ku̬u̬ ť, koodi, ku̬u̬ ti37 koot
ku̬u̬ ťma, ku̬u̬ tiq, koodi63 reht peksma
ku̬u̬ tsa, -, -t3 kooshoidev
ku̬u̬ tspenni |
ḱ, -gi, -kit13 käsiraha
kuugahta |
ma, -q, -83 korra kukkuma (käo häälitsemise kohta)
kuugah (
t )
us, -õ, -t9 käo kukkumine (üks kord)
kuugaskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv .
kuukma kuugu |
tama, -taq, -da82 kiigutama
.
kuugõlõma, kuugõldaq, .kuugõlõ85 korduv kõikuma, kiikuma
.
kuukma, .kuukuq, kuugu64 = .
kukma kukkuma (käo kohta);
kägo kuuk kuusõ otsan kägu kukub kuuse otsas
kuuku kuku (käo häälitsus)
kuuľ, kuuli, .kuuli37 kuul
.
kuuldma, kuuldaq, kuulõ65 kuulma
.
kuuldmi |
nõ, -sõ, -st5 kuulmine
.
kuuldsa, -, -t3 kuuldav
.
kuuldu |
ma, -daq, -79 kuulduma, kostma
.
kuuli |
nõ, -(d)sõ, -st5 kuupalgaline
kuulmas, .kuulma, kuulmast22 sisekõrv
.
kuulsa, -, -t3 kuulus
.
kuulsus, -õ, -t9 kuulsus
kuulu |
tama, -taq, -da82 kuulutama;
ekä asja massa-i kah külä pääl kuulutaq iga asja ka ei maksa küla peal kuulutada;
ilma kuulutama ilma ennustama
kuulutus, -õ, -t9 kuulutus;
(ette)kuulutus ennustus;
ilmakuulutus ilmaennustus
kuum, kuuma, .kuuma31 kuum
kuumahä |
dä, -dä, -tä24 palavik
.
kuumama, kuumadaq, .kuuma77 õhetama; kuumama;
tütäŕlatsõl nägo kuumas tütarlapsel nägu õhetab;
pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe päikesest põlenud selg kuumab hirmsasti
kuumastõ kuumasti
.
kuumus, -õ, -t9 kuumus; palavik
kuumõ |
tama, -taq, -da82 kuumama, õhetama, hõõguma;
päiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumama;
hüdseq kuumõtasõq ahon söed hõõguvad ahjus
kuumõtus, -õ, -t9 põletik; palavik
kuu |
päiv, -päävä, -.päivä35 kuupäev
kuuŕ, kuuri, kuuri37 kuur
kuurd, kuuru, .kuurdu37 üleliigne keerd (
hrl lõngas);
ku lang iskin palľo kiirdo saa, sys lööväq kuuruq sisse kui lõng korrutades liiga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisse
.
kuurdliga|nõ, -dsõ, -st5 = kuu
runõ üleliigselt keerdus;
telehvonijuheq om kuurdliganõ telefonijuhe on üleliigselt keerdus
kuur (
d )
mas, .kuur(d)ma, kuur(d)mast22 =
kuurõq 1. lehtede hargnemise koht, nt kapsal;
kapstaq nakkasõq kuurdmahe käändmä kapsad hakkavad pead looma;
2. kuulmenahk (kõrvas)
.
kuurdu üleliigselt keerdu(s)
kuuri |
ts, -dsa, -tsat13 kuurits (kalapüügiriist)
kuuru (
h )
n üleliigselt keerdus
kuuru |
nõ, -dsõ, -st7 = .
kuurdliganõ kuu .
rõiv |
aq, -idõ, -it22 kuutõbi [2. ] menstruatsioon
kuurõq, .kuurmõ, kuurõnd16 =
kuurmas kuuś I, kuusõ, kuust39 kuusk
kuuś II, kuvvõ, kuut49 kuus
kuusi kuuekaupa
kuusik |
hain, -haina, -.haina30 soo-osi
kuusi |
nõ, -dsõ, -st7 kuusepuine, kuusepuust
kuuśkümmend, kuvvõ.kümne, kuutkümmend17 kuuskümmend
kuuśsada, kuvvõsaa, kuutsata29 kuussada
.
kuusti |
k, -gu, -kku38 =
kuusistik kuuśtõist (
kümme (
nd ))
, kuvvõtõist(.kümne), kuuttõist(kümmend)17 kuusteist
kuusõ |
si̬i̬ ń, -seene, -si̬i̬ nt40 kuuseriisikas
kuuť, kuudi, .kuuti37 kuut, putka
kuutõ |
bi, -võ, -põ25 1. kuutõbi;
2. > kuu .
rõivaq kuvvas, .kuuda, kuvvast23 kirvevars
kuvvildõ kuidas; kumbapidi (
vrd nivvildõ );
kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ? kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?
kuvvõgese =
kuvvõ .
keske =
kuvvõ .
kõisi =
kuvvõ .
kõistõ kuuekesi
kuvvõndi |
k, -gu, -kku38 =
kuvvõsjago kuuendik
kuvvõ |
s, -nda, -ndat4 kuues
kuvvõ |
sjago, -ndajao, -ndatjako27 =
kuvvõndik kuvõŕ, -i, -it4 ümbrik
kuvõrra kuivõrd
kõbahus, -õ, -t9 kõbin
kõbasta |
ma, -q, -83 =
kõbistama [
2. ] (veidi) teritama
kõbista |
ma, -q, -83 1. (veidi) parandama;
2. =
kõbastama ;
3. kõbistama
kõbis |
õma, -taq, -õ87 kõbisema
kõblas, .kõpla, kõblast22 =
kõpl kõblas
kõbli, -, -t2 =
kõbu uurits; lusikanuga
kõbli |
ma, -daq, -88 =
kõbli |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kõplama
kõ |
bu, -bu, -pu26 =
kõbli kõdr (
ik )
a |
nõ, -dsõ, -st5 =
kõdyrva kaunarikas
kõdri |
ma, -daq, -88 >
kõdri |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaunu avama ja ube
v herneid välja võtma
kõ |
dsa (
ha )
ma, -tsaq e -dsadaq, -tsa e -dsaha88 sahisema
kõ |
dśo, -dśo, -tśo26 vilets hein;
taad kõtśo massa-i niitägiq seda viletsat heina ei maksa niitagi
kõdśo |
tama, -taq, -da82 aeglaselt sõitma;
inne kõdśotaq, ku kümme kõrda kraavin kävvüq pigem sõita aeglaselt, kui kümme korda kraavis käia
kõdõr =
kõdyŕ, kõdra, .kõtra45 =
kõtr kaun
kõdyrva, -, -t3 =
kõdr (
ik )
anõ kaunarikas
kõhahus, -õ, -t9 lühike kõbin
v kahin
kõhikõv |
a, -a, -va28 väga kõva
kõhka |
tama, -taq, -da82 kratsima, kõhvitsema
kõhku |
tama, -taq, -da82 kohmitsema
kõhma, -, -t2 laisk inimene
kõhn, kõhna, .kõhna30 =
kõhna, -, -t2 kõhn
kõhnali |
k, -gu, -kku38 kõhnavõitu
kõhnastõ kehvasti
kõhŕ, kõhri, .kõhri35 turi
kõhri |
k, -gu, -kut13 turjakas
kõht†, kõha, .kõhta32 jõud, jaks; suutlikkus
.
kõhtama†, kõhadaq, .kõhta77 suutma; jõudma, jaksama
.
kõhtsa†, -, -t3 tugev; vastupidav; suutlik
kõhvahta |
ma, -q, -83 <
kõhvahu |
tma, -taq, -da62 korraks sügama, kratsima
kõhvi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 sügama, kratsima
.
kõhvõlõma, kõhvõldaq, .kõhvõlõ85 1. nihelema;
2. kohmitsema
kõigus, -(s)õ, -t11 kuhjavarda tugi
kõigu |
tama, -taq, -da82 kõigutama
.
kõikma, .kõikuq, kõigu73 kõikuma
kõiv, kõ(iv)o, .kõivo37 kask
kõivo |
nõ, -dsõ, -st7 = .
kõonõ kasepuine, kasepuust
kõl |
a (
ha )
ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 kõlama
kõlahta |
ma, -q, -83 kõlatama, korraks kõlama
kõlah (
t )
us, -õ, -t9 äkiline
v hetkeline heli(n), kõlin; kuulujutt
.
kõlbama, kõlvadaq, .kõlba77 kõlbama
.
kõlbma (
l )
daq kõlbmatu
kõlgas, .kõlka, kõlgast22 agan
kõlga |
tś, -dsi, -tsit13 karjakell, krapp
kõlgus, -(s)õ, -t11 aganik, õlgede panipaik
kõlinallaq kõlinal
kõlista |
ma, -q, -83 1. kõlistama, helistama;
2. helistama, telefoneerima
.
kõlkśma, .kõlksiq, kõlksi63 1. kõlksuma;
2. sirama, sätendama
kõlľ, kõlli, .kõlli37 >
krońo kõllaka |
nõ =
kõllaka |
s, -dsõ, -st5 kollakas
kõlla |
nõ, -dsõ, -st7 kollane
kõllastu |
ma, -daq, -83 kollaseks muutuma
kõllatõ |
bi, -võ, -põ25 kollatõbi
kõl |
lin, -ina, -inat4 kõlin, helin; kuulujutt;
kõllin käve läbi külä kuulujutt käis läbi küla
kõllõ, -, -t14 kõle
kõlvoli |
nõ, -dsõ, -st5 kõlblik
.
kõo |
nõ, -dsõ, -st7 =
kõivonõ kasepuine, kasepuust
kõo |
si̬i̬ ń, -seene, -si̬i̬ nt40 kaseriisikas
.
kõosti |
k, -gu, -kku38 =
kõivistik kõotat |
ť, -i, -ti37 kasepuravik
kõ |
pin, -bina, -binat4 kõbin
kõpi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 nokitsema;
vihmadsõ ilmagaq kõpidsõ niisama koton vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus
kõpl, kõbla, .kõpla45 =
kõblas kõblas
kõpsahta |
ma, -q, -83 kõpsatama, kopsatama
kõpsah (
t )
us, -õ, -t9 kõpsatus, kopsatus
.
kõpsama, kõpsadaq, .kõpsa77 kõpsama, kopsama
.
kõpśna, -, -t3 kõpsumine, kopsumine, kopsimine;
tüü tett niguq kõpśna töö tehtud nagu naks
.
kõpśnahe = .
kõpśnalõ kergelt, ruttu
kõr |
a (
ha )
ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 =
kõrisõma = .
kõrrama krõbisema, kõrisema; korisema
kõrah (
t )
u |
ma, -daq, -84 krõbedaks muutuma
kõrah (
t )
us, -õ, -t9 =
kõ (
r )
rõq hetkeline krabin, krõbin; korin
kõrḃ, kõrvi, .kõrbi36 kõrb, punakaspruun
.
kõrbama, kõrbadaq e kõrvadaq, .kõrba77 kõrvetama
.
kõrbõ, -, -t3 kõrb (kuiv maa)
.
kõrbõma, kõrbõdaq e kõrvõdaq, .kõrbõ77 kõrbema;
perrä kõrbõma põhja kõrbema
kõrd-kõrrast kord-korralt, järk-järgult
kõrd, kõrra, .kõrda33 1. kord; süsteem;
kõrra(h)n korras;
2. < järǵ järg; järjekord;
kohe meil kõrd jäi? kuhu meil järg jäi;
3. korrus; kiht, kord;
tõõsõ kõrra pääl teisel korrusel;
keväjäne lumi om niguq kõrd sitta maa pääl kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut maa peal
.
kõrdama, kõrradaq, .kõrda77 kordama
.
kõrdapite (
h )
n korralikult;
sai kõrdapiten süüdüs sai korralikult söödüd
.
kõrdliga |
nõ, -dsõ, -st5 kihiline
kõrdma |
go, -o, -ko27 kiidekas, mäletsejate eesmao osa
kõrdsi |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 kõrtsmik
kõrgah (
t )
us, -õ, -t9 =
kõrgas, -(s)õ, -t11 =
kõrga |
tś, -dsi, -tsit13 valge riisikas;
kõrgahtus om kygõ parõmb siiń, kasus kõivõ all, suuŕ, valgõ, kipõ, piimäne valge riisikas on kõige parem seen, kasvab kaskede all, suur, valge, kibe, piimane
kõr |
i, -i, -ri26 kõri
kõri |
k, -gu, -kut13 sõba, suurrätik
kõrista |
ma, -q, -83 kõristama
kõris |
õma, -taq, -õ87 =
kõra (
ha )
ma kõrk, kõrgu, .kõrku37 kõhr, krõmpsluu;
kõrgugaq tüküst kiis hää sülť kõhrega tükist keeb hea sült
.
kõrksa, -, -t3 krõbe
kõrnõq, .kõrnõ, kõrnõt18 kõrne
kõrra (ühe) korra
kõrragaq korraga, äkki
kõrralagõhus, -õ, -t9 korralagedus; *entroopia
kõrralda |
ma, -q, -83 korraldama
kõrraldaq korratu
kõrraldõ korralikult
kõrraligult rahuldavalt; korralikult
kõrrali |
k, -gu, -kku38 rahuldav; korralik
kõrrali |
nõ, -dsõ, -st5 korralik
kõrralt otse; kohe
.
kõrrama, kõrradaq, .kõrra77 =
kõra (
ha )
ma kõrraperäst jaopärast, piiratud koguses;
leibä om ynnõ kõrraperäst, olõ-i vyyrilõ andaq leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda
kõrrapäält korrapealt, kohe
kõrras korraks
kõrrast < järest järjest;
jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast! ärge jätke vahele, võtke järjest!
kõr |
rin, -ina, -inat4 1. kõrin; korin;
2. kuljus
kõrru |
tama, -taq, -da82 1. kihilist leiba
v pirukat tegema;
2. krookima (õmblema)
kõrrutus, -õ, -t9 1. kihiline leib
v pirukas (ka selle sisu);
2. krooge
kõrrõ, -, -t14 habras; sale
kõ (
r )
rõq, .kõrrõ, kõ(r)rõt18 =
kõrah (
t )
us hetkeline krabin, krõbin; korin
kõrś, kõrrõ, kõrt49 kõrs
kõrtś, kõrdsi, .kõrtsi37 kõrts
.
kõrtśni |
k, -gu, -kku38 kõrtsmik
kõru |
i (
j )
ä, -i(j)ä, -ijjä e -iiä24 õhuke jää
kõrv, kõrva, .kõrva30 1. kõrv;
2. sang (
nt tassil
v potil)
kõrval kõrval
kõrvali |
nõ, -dsõ, -st5 kõrvaline; kõrvalolev; kõrval-; naaber;
kutś kõrvaliidsi kohtuhe tunnistajis kutsus naabreid kohtusse tunnistajaks
kõrvalt kõrvalt
kõrvalõ kõrvale
kõrvitsi (
kku ) =
kõrvitsillaq = .
kõrvu (
isi ) =
kõrvutsi (
kku ) =
kõrvutsillaq kõrvuti;
kõrvu(isi) säädmä, pandma võrdlema, kõrvutama;
ku Eesti ja Soomõ kõrvuisi säädäq, sys... kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis...
kõrõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 krõbedaks muutuma
kõrõh (
t )
us, -õ, -t9 =
kõrõstik (jää)kirme
kõrõsti |
k, -gu, -kku38 =
kõrõh (
t )
us kõ |
śa (
ha )
ma, -sśaq e -śadaq, -sśa e -śaha88 =
kõsisõma sahisema
kõśahta |
ma, -q, -83 korraks sahistama
kõsah (
t )
us, -õ, -t9 hetkeline sahin;
olõ es õigõt pauku, ynnõ ütś kõśahus käve ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis
kõsista |
ma, -q, -83 sahistama
kõsistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kõsistama kõsis |
õma, -taq, -õ87 =
kõśa (
ha )
ma :
hainaq ommaq häste kuionuq, kõsisõsõq joq heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba
kõs |
sin, -ina, -inat4 sahin
kõssi |
tama, -taq, -da82 1. (loomade peletamiseks) "kõss!" hüüdma;
2. sahistama
kõs |
u, -u, -su26 kuiv (vilja)puru, praht, kõlu, sõklad;
tühi vili om kõsu tühi vili on kõlu
kõ |
taŕ, -dara, -darat4 kodar
kõtr, kõdra, .kõtra45 =
kõdõr kaun
kõtsi kõtt (hüüatus kassi
v teiste loomade peletamiseks)
kõtsi |
tama, -taq, -da82 kõtsi! hüüdma
kõt |
t, -u, -tu37 kõht
kõtťkoolussi (
h )
n =
kassikoolussi (
h )
n =
koolussi (
h )
n poolärkvel, poolunes;
olli ynnõ kõtťkoolussin, es makaq peris olin vaid poolunes, ei maganud päriselt
kõtuhal |
u, -u, -lu26 kõhuvalu
kõtukallaq =
kõtul (
d )
õ kõhuli
kõtu |
tama, -taq, -da82 kõhuli lamama, kõhutama
kõtutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõhuli lamasklema
kõtu |
täüdeq, -.täüte, -täüdet18 kõhutäide
kõtu |
täüś, -tävve, -täüt49 kõhutäis
kõur, kõuri, .kõuri37 suur, kõver, okslik puu
kõv |
a, -a, -va28 kõva; vali; range, karm; kange;
kõva kõrd range kord;
kõva miiś kange mees;
kõva viin kange viin;
kõva tahtminõ kange tahtmine
kõvah (
t )
u |
ma, -daq, -84 kõvastuma
kõvahus, -õ, -t9 kõvadus; valjus
kõvasḱ, -i, -it13 luisk
kõvastõ = .
kõvva < kõvastõlõ kõvasti
kõva |
tsyyŕ*, -tsõõri, -tsyyri37 kõvaketas (arvutis)
.
kõvva =
kõvastõ kõvasti
.
kõvvu |
s, -(sõ), -(s)t10 <
kõvvutus, -õ, -t9 kõvadus; kangus;
viinal piät iks kõvvut olõma viinal peab ikka kangust olema
kõv |
võŕ, -õra, -õrat4 kõver
kõvõmbahe =
kõvõmbalõ =
kõvõmbidõ =
kõvõmbihe =
kõvõmbilõ =
kõvõmbuisi kõvemini
kõvõrahe =
kõvõralõ =
kõvõridõ =
kõvõrihe =
kõvõrilõ =
kõvõruisi kõveralt, kõverdi, kõõrdi, viltu; kõverasse;
kaes kõvõruisi vaatab kõõrdi
v viltu
kõvõrus, -õ, -t9 kõverus
kõõbõrda |
ma =
kõõbõnda |
ma, -q, -83 vaevaliselt töötama
kõõdśa, -, -t2 1. vanake, kõbi;
2. kõbus;
tuu om viil kõõdśa vanamiiś see on veel kõbus vanamees
kõõksah (
t )
us, -õ, -t9 kõõksatus
kõõlanď, -i, -it13 laisk inimene
kõõlasḱ, -i, -it13 =
kõõlusḱ kõhn inimene, kõrend
kõõlus, -(s)õ, -t11 kõõlus
kõõlusḱ, -i, -it13 =
kõõlasḱ kõõni |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 =
kynnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kõõri |
k, -gu, -kut13 kõõrdis;
kõõriguq silmäq kõõrdis silmad
kõõrildõ =
kyyrdu kõõrdi
kõõrista |
ma, -q, -83 =
kõõri |
tama, -taq, -da82 1. kõõritama;
2. =
kõõrutama kõõri (
s )
tõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kõõri (
s )
tama kõõru |
tama, -taq, -da82 =
kõõristama =
kõõritama [
2. ] kõõrutama (
hrl kana häälitsuse kohta)
kõõrutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv kõõrutama käbehehe =
käbehele käbedasti, kärmelt
käbrä (
h )
n =
köbrä (
h )
n kortsus, kipras
käbrä |
ne, -dse, -st7 kortsuline, kurruline
käbärdü |
mä, -däq, -83 kortsuma
käbärüs, -e, -t9 =
käpr korts, kiber, kurd
kädsis |
emä, -täq, -e87 =
kidsisemä kägisema, kidisema
käe (
h )
n käes
käe .
kumṕmiisi käsikaudu
käekõvõra (
h )
n käe alt kinni
käe |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 käendaja
käeperi käepärast
käe .
perrä käekõrvale
käeperä (
h )
n käekõrval; enda järel;
vidä hobõst käeperän veab hobust enda järel
käeperäli |
ne, -dse, -st5 =
käeperäne käepärane
käeperä |
ne, -dse, -st7 =
käeperäline käepühüs, -(s)e, -t11 käterätt, kätepühkimislapp
käetsimmi käsikäes;
kääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abielus
.
käetühe lohakalt
käetü̬ü̬ , -, -d52 käsitöö; kätetöö
käe .
valdja |
dsõq, m -tsidõ, -tsit7 käsiraha (kosjas)
käe .
valgu |
s, -(sõ), -(s)t10 =
käe .
valgõ, -, -t3 tasu; jootraha
käe |
vang, -vango, -.vango37 käepide
käevango (
h )
n käevangus
kägis |
emä, -täq, -se87 kägisema
kä |
go, -o, -ko27 =
ḱago kägu
kägräh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 kõhnaks
v kiduraks jääma
kägrä |
tś, -dsi, -tsit13 krimpsus, kidur, äbarik inimene
v taim
kägrätsi |
ne, -dse, -st5 =
kägäräne krimpsus, kidur, äbarik
kägärä |
ne, dse, -st5 =
kägrätsine .
kähko kähku, ruttu
kähr, kähri, .kähri37 mäger
kähri |
k, -gu, -kut13 kährik(koer)
käkerüs, -e, -t9 käkerdis
käki (
h )
n kadunud
käkistä |
mä, -q, -83 kägistama; pigistama
käk |
ḱ, -i, -ki37 käkk
käk |
kelema, -eldäq, -kele85 =
käküske (
l )
lemä peitust mängima;
korduv peitma
.
kä |
ḱmä, -kkiq, -ki63 peitma
käkäs .
kaala uperkuuti;
auto käve käkäskaala perve alaq üle katussõ auto käis uperkuuti perve alla üle katuse
käküs, -(s)e, -t11 peidukoht; peitus (mäng)
käküske |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
käkkelemä käküssehe =
käküssele =
käküssihe =
käküssile peitu
käküssi (
h )
n peidus
käl |
ü, -ü, -lü26 mehe vennanaine
kälü |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 =
kälüsḱ, -i, -it13 naise õemees, kälimees
kälüs |
kidseq, m -.kiidsi, -.kiidsi5 õeste abikaasad
kämbä |
k, -gu, -kut13 koorem
kämm, kämmo, .kämmo37 =
kämmä |
k, -gu, -kut13 =
kämmüs heinahunnik
kämmäl, .kämblä, kämmäld23 kämmal, labakäsi, käelaba
kämmüs, -(s)e, -t11 =
kämm kändsä |
k, -gu, -kut13 käntsakas
käng, kängä, .kängä35 king;
kängäldäq kingadeta, paljajalu
kängi |
ne, -dse, -st7 =
kängi |
ts, -dsä, -tsät13 jalats, jalanõu
kängi |
tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .
känǵmä, .kängiq, kängi63 jalga panema, kängitsema
kängsep |
p, -ä, -pä35 kingsepp
kängäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 =
ängäh (
t )
ümä känguma
käo |
kirǵ, -kire, -.kirge34 =
käo |
kiri, -kirä e -kiŕa, -.kirjä e -.kirja43 =
käokiräs, -(s)e, -t11 =
käo |
lehm, -lehmä, -.lehmä35 lepatriinu
käolin |
a, -a, -na28 =
käorü |
gä, -ä, -kä25 karusammal;
käolina kasus kuiva kotusõ pääl: mataľ, peenükeseq varrõq ja valgõ kukukõnõ otsan karusammal kasvab kuival kohal: madal, peened varred ja valge nupuke otsas
käopet |
eq, -te, -et18 =
tsirgujüvä kerge varahommikune eine, linnupete
kä |
pe, -pe e -behe, -pet e -behet14 käbe; usin
käperde |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 1. käpuli käima;
latś käperdelles põrmando pääl laps käib põrandal käpuli;
2. =
korduv käperdämä käperdä |
mä, -q, -83 =
käpistämä käperdama
käpikilläq =
käpil (
d )
e =
käpäkilläq käpuli
käpiste |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv käpistämä käpistä |
mä, -q, -83 =
käpi |
tämä, -täq, -dä82 =
käpi |
tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 =
käperdämä käperdama
käp |
p, -ä, -pä35 käpp
käpr, käbrä, .käprä46 =
kipr =
käbärüs =
köpr korts, kiber, kurd
.
käprä = .
kipra kipra, kortsu, kurdu
.
käpsämä, käpsädäq, .käpsä77 näpsama; näpistama
käpäkilläq =
käpikilläq kärbi |
k, -gu, -kut13 =
kärp kärbis
kärbili |
ne, -dse, -st5 krobeline
.
kärblä |
ne, -(d)se, -st5 kärbäne kärbes
.
kärbläse |
si̬i̬ ń, -seene, -si̬i̬ nt39 kärbseseen
kärbäh (
t )
üs, -e, -t9 =
kärdsäh (
t )
üs kärbä |
ne, -dse, -st7 > .
kärbläne kärbä |
tämä, -täq, -dä82 kokku kuivama
kärd, kärdä, .kärdä35 kõrbehais;
küüḱ om kärdä täüś köök on kärsahaisu täis
kärdso (
h )
n =
kärdsä (
h )
n kortsus
kärdsä (
h )
n =
kärdso (
h )
n kärdsähtä |
mä, -q, -83 kärgatama;
pikne kärdsähť pikne kärgatas
kärdsäh (
t )
üs, -e, -t9 =
kärbäh (
t )
üs =
kärgäh (
t )
üs kärgatus, kõmakas; hoop
kärehehe =
kärehele käredasti
käre |
ki̬i̬ ľ, -keele, -ki̬i̬ lt40 maikelluke
kärǵ, käre, .kärge34 1. kärg;
2. musträhn
kärgäh (
t )
üs, -e, -t9 =
kärdsäh (
t )
üs kärgänď, -i, -it13 =
käräk kuiv (
hrl kivine
v savine) küngas põllul
kärgä |
ne, -dse, -st7 künklik
käris |
emä, -täq, -e87 kärisema
käriste |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv käristämä käristä |
mä, -q, -83 käristama
kärk, kärgä, .kärkä35 küngas
.
kärkelemä, kärgeldäq, .kärkele85 korduv kärkima, sõimlema
.
kärḱmä, .kärkiq, kärgi63 kärkima, sõimama; müristama (pikse kohta)
.
kärḱnä, -, -t3 kärkimine; piksemürin
.
kärkvilläq = .
kärkvälläq elevil
kärmendä |
mä, -q, -83 ergutama
.
kärmähe = .
kärmäle kärmesti
kärmäs, .kärmä, kärmäst22 kärmas, kärme
.
kärmüs, -e, -t9 kärmus
kärń, kärni, .kärni37 koorekirn
kärn, kärnä, .kärnä35 1. kärn;
2. kärn (tööriist)
kärn |
kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
kärnä |
ne, -dse, -st7 kärnane
kär |
o, -o, -ro26 1. käru;
2. käristi; käre naisterahvas, tulehark; käredus;
no taa naanõ om ütś käro külh no see naine on üks tulehark küll;
3. rutt, kiirus;
and kärro takast kiirustab tagant; lisab kiirust;
auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä auto kihutab hirmsa kiirusega mööda
käro |
tama, -taq, -da82 1. kärutama;
2. käristama
kärp, kärbä, .kärpä37 =
kärbik kärbis
.
kärṕmä, .kärpiq, kärbi63 1. kärpima;
2. terariista õhendama
.
kärpsä, -, -t3 ere, terav
kärre, -, -t14 käre
kär |
rin, -ina, -inat4 kärin
.
kärrämä, kärrädäq, .kärrä77 =
kärä (
hä )
mä kärama, käratsema
kärs, kärsä, .kärsä35 kärss
kärsite |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv kärsitämä kärsi |
tämä, -täq, -dä82 kärsitu olema; närvitsema
.
kärśmä, .kärsiq, kärsi63 kärsima, läbema, maldama
.
kärśmäldäq kärsitu, läbematu; närviline
.
kärtso = .
kärtsä kortsu
kär |
ä, -ä, -rä24 kära
kärähtä |
mä, -q, -83 < kärähütmä käratama, kärgatama
käräh (
t )
üs, -e, -t9 käratus, kärgatus
kär |
ä (
hä )
mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 =
kärä |
tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .
kärrämä kärama, käratsema
kärähü |
tmä, -täq, -dä62 >
kärähtämä kärä |
k, -gu, -kut13 =
kärgänď :
ärq kuionuq savikäräk kuivanud saviküngas (põllul)
käräkoori |
nõ, -dsõ, -st5 krobelise koorega
kä |
si, -e, -tt42 käsi;
kätt nõstma hääletama (ka autosid);
tii veeren olľ käenõstjit tee ääres oli hääletajaid
käsi |
k, -gu, -kut13 =
käśk kibu, kapp;
oluq om käśko sisehn õlu on kapas
käsikiv |
i, -i, -vi26 käsikivi
käsil käsil
käsilde käsitsi
käsile haŕotama taltsutama;
taa elläi om jo väikust käsile haŕotõt, lask ilestäq see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada
käsile .
võtma käsile võtma
käsini |
k, -gu, -kku38 käendaja
käsipõsikallaq käsipõsakil
käsipõsikallõ käsipõsakile
käsipõsildõ käsipõsakil(e)
käsite |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv käsitämä käsi |
tämä, -täq, -dä82 kä(t)ega katsuma, kompima
käsitü̬ü̬ , -, -d52 käsitöö
käśk, .käśko, .käśkot15 =
käsik käsk, käsü, .käskü37 käsk
käsk |
jalg, -jala, -.jalga33 käskjalg
.
käskmä, .käskeq, käse65 käskima;
käskjä kynnõviiś keel käskiv kõneviis
käsn, käsnä, .käsnä35 käsn
käsnäpur |
rõi†, -õja, -õjat4 rohutirts
käsü |
tämä, -täq, -dä82 käsutama
käterät |
ť, -i, -ti37 käterätt
käťo, -, -t2 lastek käsi, kätu
kä |
tsin, -dsinä, -dsinät4 kädin
kätsä |
tämä, -täq, -dä82 =
katsatama kädistama
kätte |
mass, -massu, -.massu37 kättemaks
kättpite (
h )
n kättpidi
.
kääbli |
k, -gu, -kku38 närb, isutu; jõuetu
kääbäs, .kääpä, kääbäst22 kääbas
kääbä |
tś, -dsi, -tsit13 1. * kääbus; kääbik;
kääbätśpuu kääbuspuu;
2. † kronu
.
käädre |
päiv, -päävä, -.päivä35 17. märts
käädsä (
h )
n kängus
käädsähtä |
mä, -q, -83 kääksatama
käädsäh (
t )
üs, -e, -t9 kääksatus
käädsü |
tämä, -täq, -dä82 kääksutama;
käädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-i kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oska
.
kää (
m )
bre, -, -t3 = .
ämbri suur oherdi
.
käändelemä, kääneldäq, .käändele85 käänlema
.
käändjä |
ne, -dse, -st5 = .
käändle |
päiv, -päävä, -.päivä35 =
käänüpäiv pööripäev
.
käändliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
käänäkine käänuline
.
käändmä, (.)käändäq, käänä66 ki̬i̬ rdmä keerama, pöörama, käänama
.
käändü |
mä, -däq, -84 käänduma, pöörduma
käänähtä |
mä, -q, -83 korraks käänama, pöörama
käänäh (
t )
üs, -e, -t9 =
käänäḱ käänähü |
tmä, -täq, -dä62 >
käänähtämä käänä |
ḱ, -gi, -kit13 =
käänäh (
t )
üs =
käänäng käänak, pööre
käänäki |
ne, -dse, -st5 = .
käändliganõ käänuline
käänäng, -u, -ut13 =
käänäḱ käänü |
päiv, -päävä, -.päivä35 = .
käändjäne käänüs, -(s)e, -t11 1. käänis, reväär, eseme ära käänatud osa;
kuvvõkäänüs kuue reväär;
2. keel kääne; pööre;
(nimisyna)käänüs kääne;
(tegosyna)käänüs pööre
käänüske |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 käänlema
käänüspää, -, -d52 käänüspäägaq väitś e käänüspääväitś kokkupandav nuga
käärd, kääro, .käärdo36 =
kääräh (
t )
üs (leiva)käär
kääriq, m .kääre, .kääre37 käärid
.
kääŕmä, .kääriq, kääri63 käärima (kangast, rõivast)
kääŕ |
puuq, m -puiõ, -puid50 käärpuud (kanga loomiseks)
kääräh (
t )
üs, -e, -t9 =
käärd .
käärü |
mä, -däq, -79 käärima
.
käätsmä, .käätsüq, käädsü73 kääksuma
.
käätsä kängu
käüḱ, käügi, .käüki37 käik; tunnel;
viie käügigaq auto viiekäiguline auto;
maa-alonõ käüḱ maa-alune käik
.
käül |
emä, -däq, -e85 jalutama;
korduv käima
.
käümä, .kävvüq, käü, min 1. ja 3. p käve54 < .ḱauma, < .kjauma käima
.
käüske |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 edasi-tagasi
v korduvalt kõndima, käima;
käüskeles tarrõ piten kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi);
käüskele muguq ammõťnikkõ piten käin muudkui ametnikke mööda
käüs |(
s )
, -(s)e, -t11 käis, varrukas
.
käü |
tämä, -täq, -dä81 kõnnitama
kö |
bimä, -piq, -bi57 kobima
köbrä (
h )
n =
käbrä (
h )
n kortsus, kipras
köh |
imä, -hiq, -i57 =
köhkätämä köhima
köhkerdä |
mä, -q, -83 ukerdama
köhkä |
tämä, -täq, -dä82 =
köhimä köh |
ä, -ä, -hä24 =
kühä köha
köhähtä |
mä, -q, -83 < köhähütmä köhatama
köhäh (
t )
üs, -e, -t9 köhatus
köhähü |
tmä, -täq, -dä62 >
köhähtämä kökś, köksi, .köksi37 >
tśokś [
2. ]
.
köngä kängu; kõverasse, kössi
köngä |
tś, -dsi, -tsit13 kängunu
köpr, köbrä, .köprä46 =
käpr korts, kiber, kurd
körbähtä |
mä, -q, -83 korraks rüüpama
.
körṕmä, .körpiq, körbi63 = .
kürṕmä lürpima, rüüpima
.
körpämä, körbädäq, .körpä77 rüüpama;
körpäq üle kausiveere! rüüpa üle kausiääre!
körsś, körsi, .körssi37 reheahju võlv
körť, kördi, .körti37 1. kört, vedel puder;
2. krooge
.
körťmä, .körtiq, kördi63 krookima
.
köstre, -, -t3 köster
kööbi |
tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 komberdama
köödsä (
h )
n =
köörä (
h )
n küürus, kühmus
köödsä |
tämä, -täq, -dä82 küürutama; kössitama
köömeq, kü̬ü̬ mne, köömend17 sag m köömen; kööme
köörä (
h )
n =
köödsä (
h )
n :
vanainemine om ärq harinuq köörän käümä vanainimene on harjunud küürus käima
köörä |
k, -gu, -kut13 =
köörätś küürakas
köörä |
tś, -dsi, -tsit13 =
kööräk köörä |
tämä, -täq, -dä82 küürutama
köörüssihe keerdu
köörüssi (
h )
n keerus
köüdeq, .köüte, köüdet18 köidik; (raamatu) köide
köüdś, köüdse, köüst39 =
köüdś, kövve, köüt49 köis
köüdüs, -(s)e, -t11 1. köidik; side;
2. * seos
köüdüssyn |
a*, -a, -na28 =
sõlḿsyna* keel sidesõna
.
köühkelemi |
ne, -se, -st5 langetõbi
.
köütmä, .köütäq, köüdä61 1. köitma, siduma;
2. * seostama
.
köütü |
mä, -däq, -80 1. kokku jääma;
2. * seostuma
kü |
dsämä I, -tsäq, -dsä, 3. p -dsäs69 küpsema;
leib küdsäs ahon leib küpseb ahjus
kü |
dsämä II, -tsäq, -dsä, 3. p -dsä56 küpsetama;
imä küdsä leibä ema küpsetab leiba
küdsüs, -(s)e, -t11 küpsetis; praad; küpsis
kügel |
emä, -däq, -e85 =
kügähe (
l )
lemä kössitama, konutama
kügrä |
tś, -dsi, -tsit13 =
kühmätś <
küürätś kügähe |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
kügelemä kügä |.
ritśmä, -.ritsiq, -ritsi63 vaevaliselt käima
kügäroodsakallaq =
kügäroodsu (
h )
n =
künäroodsu (
h )
n küürus; kössis, kõveras
kügäru̬u̬ tsu =
künäru̬u̬ tsu küüru; kössi, kõverasse
kügäske |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 nihelema;
saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema
kühk, kühü, .kühkü37 =
kühm kühkä |
tś, -dsi, -tsit13 =
kühmätś .
kühkü = .
kühmä kühm, kühmä, .kühmä35 =
kühk =
kükr küür, kühm
kühmi |
k, -gu, -kut13 =
kühmätś .
kühmä = .
kühkü küüru, kühmu
kühmä (
h )
n =
kühä (
h )
n küürus, kühmus
kühmä |
k, -gu, -kut13 =
kühmä |
tś, -dsi, -tsit13 =
kügrätś =
kühkätś =
kühmik küürakas; kühmus, kössis inimene
küh |
ä, -ä, -hä24 =
köhä köha
kühä (
h )
n =
kühmä (
h )
n kük |
k, -ü, -kü37 kükk
kük |
kämä, -ädäq, -kä77 1. (maha) kükitama, kükakile laskuma;
2. istutama;
kükkäs kapstaluumõ istutab kapsataimi
kükr, kügrä, .kükrä35 =
kühm <
küür kükähtä |
mä, -q, -83 < kükähütmä korraks kükitama
kükähüisi =
kükäkilläq kükähü |
tmä, -täq, -dä62 >
kükähtämä kükäkilläq =
kükähüisi =
kükäkälläq =
kükässilläq kükakil
kükäske |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 korduv (maha) kükitama
kükässilläq =
kükükilläq =
küküssilläq =
kükäkilläq küküte |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv kükütämä kükü |
tämä, -täq, -dä82 kükitama
külḃ, külbi, .külbi37 =
külḃ, külvi, .külbi36 külv
.
külbmä, .külbäq, külbä e külvä61 külvama
külǵ, kül(l)e, .külge34 külg
.
külge külge; pihta; kallale;
lätś külge läks pihta; läks kallale
.
külǵmä |
ne, -dse, -st5 külgmine
külh =
külq küll;
om külh on küll
kül (
l )
e (
h )
n küljes
kül (
l )
est küljest;
võta-i tükkü külest ei võta tükki küljest
küllükilläq =
küllül (
d )
e külili;
vana ruun olľ sällüle, rattaq kraavin küllüle vana ruun oli selili, vanker kraavis külili
kül |
lüm, -ümä, -ümät4 külvivakk
küllüte |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv küllütämä küllü |
tämä, -täq, -dä82 külitama
külm, külmä, .külmä35 külm
külme |
tämä, -täq, -dä82 =
külmätämä külmetama
külmetüs, -e, -t9 1. külmetus;
2. =
külmäkapṕ külmähtä |
mä, -q, -83 äkki
v korraks külmetama;
Tsiberin om talvõl mynõn paigan nii külm, et niguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs Siberis on talvel mõnes kohas nii külm, et nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed ära
külmäkahmustus, -õ, -t9 külmavärin
külmäkap |
ṕ, -i, -pi37 =
külmetüs [
2. ] külmkapp, külmik
külmä |
mä, -däq, -69 külmuma; külmetama;
sääne külm olľ, et tsirguq lindamise päält ärq külmiq ni alla sattõq selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid alla;
mul käeq külmäseq mul käed külmetavad
külmä |
tämä, -täq, -dä82 =
külmetämä külq =
külh kül |
ä, -ä, -lä24 küla
küläli |
ne, -(d)se, -st5 külaline
küländ küllalt
küländkiq küllaltki
küländäle küllaldaselt, rikkalikult
külümüt |
t, -ü, -tü37 külimit;
külümütütävve viljä külbi külvasin külimitutäie vilja
kümme, .kümne, kümmend17 kümme
.
kümnendi |
k, -gu, -kku38 = .
kümnesjago kümnendik
.
kümne |
s, -ndä, -ndät3 kümnes
.
kümne |
sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .
kümnendik künd, künnü, .kündü37 künd
.
kündle |
päiv, -päävä, -.päivä35 küünlapäev, 2. veebruar
.
kündmä, (.)kündäq, künnä66 kündma
küng, küngä, .küngä35 puujuurte kobar (koos mullakamaraga);
maru om puuq kygõ küngigaq küllüle käändnüq maru on puud koos juurtega maha murdnud
künneľ, .kündle, künneld23 =
künnäľ küünal
künnerüs, -e, -t9 =
kynõrus ristluu; harkadra osa
künnäľ, .kündle, künnäld23 =
künneľ künnäŕ, .kündre, künnärd23 küünar
künnäŕnut |
ť, -i, -ti37 >
künnäŕpää künnäŕpää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 künnäŕnutť küünarnukk
künnä (
r (
t ))
puu, -, -d50 künnapuu
künäroodsu (
h )
n =
kügäroodsakallaq =
kügäroodsu (
h )
n =
künäräädsi (
h )
n küürus; kössis, kõveras
künäru̬u̬ tsu =
kügäru̬u̬ tsu =
künä .
räätsi küüru; kössi, kõverasse
künäräädsi (
h )
n =
künäroodsu (
h )
n künä .
räätsi =
künäru̬u̬ tsu kü |
päŕ, -bärä, -bärät4 kübar; kaabu
.
kürṕmä, .kürpiq, kürbi63 = .
körṕmä lürpima, rüüpima
kürvi |
ts, -dsä, -tsät13 kõrvits
küsümi |
ne, -se, -st5 küsimus
küsümis (
e )|
märḱ, -märgi, -.märki37 =
küsümüsmärḱ küsimärk
küs |
ümä, -süq, -ü, min 1. ja 3. p .küsse4 küsima
küsümüs, -e, -t9 küsimus, probleem
küsümüs |
märḱ, -märgi, -.märki37 =
küsümis (
e )
märḱ küsüte |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 küsitlema
küt |
eq, -te, -et18 küte; kütus
.
kütmä, küttäq, kütä61 kütma
kütse, -, -t14 küps, valmis;
kütseq maŕaq küpsed marjad
küttü |
mä, -däq, -80 küdema
kütä |
k, -gu, -kut13 kütmine, kütmisaeg;
ütś kütäk puid ühe kütmise jagu puid
kütüs, -(s)e, -t11 1. kütis;
2. kütus
kü̬ü̬ ḱ, köögi, kü̬ü̬ ki, 37 köök
kü̬ü̬ tsä küüru, kühmu
küüdś, küüdse, küüst39 1. küüs;
2. kae
küüdse |
lilľ, -lilli, -.lilli37 saialill
küüdsi |
ne, -dse, -st7 küüntest;
küüdsine küpäŕ küüntest kübar (rahvalaulust)
küüdsi |
tämä, -täq, -dä82 = .
küüdśmä küünistama
küüdś |
lauk, -laugu, -.lauku37 >
kipluk .
küüdśmä, .küüdsiq, küüdsi63 =
küüdsitämä küüdś .
varbil (
õ ) kikivarvul(e)
küün, küünü, .küünü37 küün
.
küündümä, .küündüdäq, küünü79 küündima, ulatuma; sirutuma
küünähtä |
mä, -q, -83 <
küünähü |
tmä, -täq, -dä62 korraks küünitama
küünü |
tämä, -täq, -dä82 küünitama
küür, küürä, .küürä35 >
kükr küürä |
tś, -dsi, -tsit13 >
kügrätś küüvi |
ts, -dsä, -tsät13 küüvits
ky |
di, -di, -ti26 kõdi
kydi |
tama, -taq, -da82 kõditama, kõdistama
kyd (
s )
is |
õma, -taq, -õ87 sosistama, sosisema
kygõ =
kyy kogu aeg, pidevalt, alati;
suqkaq om kygõ ütś hädä sinuga on pidevalt üks häda;
kygõ om nii olnuq, et... alati on nii olnud, et...
kygõko |
go*, -go, -ko26 universum, kõiksus
kygõpäält kõigepealt
kygõst kõigest, ainult
kygõsuguma |
nõ, -dsõ, -st5 =
kygõsugu |
nõ, -dsõ, -st7 kõiksugune, igasugune
kyigi (
h )
n =
kyigipoodi =
kyigipooli kõikjal, igal pool;
kyigipooli otsiti timmä takan kõikjal otsiti teda taga;
võismõlille kasus kyigin võililli kasvab kõikjal
kyigildõ kõigiti, igati
kyigipäidi igapidi
kyigist kõikjalt, igalt poolt;
sinnäq tulľ ostjit Riiast ja kyigist sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjalt;
tää lätt üle purdist ja palgõst ja kyigist ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalt
ky |
iḱ, -gõ, -kkõ35 kõik;
kyiḱ aig kogu aeg
.
kyiki kõikjale, igale poole;
kiblukit pandas kyiki söögi sisse küüslauku pannakse kõikjale söögi sisse
kymahta |
ma, -q, -83 kõmatama, paugatama
kymah (
t )
us, -õ, -t9 kõmakas, pauk
kymba |
k, -gu, -kut13 lombakas
kym |
min, -ina, -inat4 kõmin
kymmõlda |
ma, -q, -83 asjata aega viitma, logelema
.
kympśma, .kõmpsiq, kõmpsi63 kõmpsima;
kõmpś kodo poolõ kõmpsib kodu poole
.
kynďma, .kyndiq, kynni63 kõndima
kynń†, kynni, .kynni37 jonn
kynning, -u, -ut13 =
kynni |
k, -gu, -kut13 kõnnak
kynni |
tama, -taq, -da82 kõnnitama
kynni |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 =
kõõnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kynnus, -(s)õ, -t11 =
kannus kannus
.
kynnõ |
viiś, -viisi, -.viisi37 keel kõneviis;
kimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä (tunnistaja) kynnõviiś kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja kaudne käskiv (möönev) kõneviis
.
kyntsama, kyndsadaq, .kyntsa77 komberdama;
Kuis elät? Kyntsa iks. Kuidas elad? Ikka komberdan.
kynuŕ, -i, -it4 =
kynuri |
k, -gu, -kku38 (puu)võru seeliku alaääres;
tuu kynuŕ olľ uhkusõ peräst: sis sais ündrik lajalõ ümbre perse see võru oli uhkuse pärast: siis seisab seelik ümber tagumiku laiali
kynõl |
õma, -daq, -õ85 rääkima, kõnelema
kynõq, .kynnõ, kynõt18 kõne; ettekanne
kynõrus, -õ, -t9 =
künnerüs ristluu; harkadra osa
kyy =
kygõ kyykama, kõõgadaq, kyyka77 kõõksuma
kyyksa, -, -t3 paindlik, painduv, sitke;
hällünõdõrm piät olõma häste kyyksa hällivibu peab olema hästi painduv, sitke
kyymõlõma, kõõmõldaq, kyymõlõ85 laisklema
kyyrd |
silm, -silmä, -.silmä35 kõõrdsilm
kyyrdu =
kõõrildõ :
kaes kyyrdu vaatab kõõrdi
kyyvama, kõõvadaq, kyyva77 lõõmama
