kaal (kaalu) 1. kaalkaalu .kaalu37, rasõhus-õ -t9ta on kaalus juurdetä om paksõmbas lännüq;maha võtnudkõhnõmbas jäänüq;kaaluta olekkaaluldaq olõḱ;2. .tähtsüs-e -t9, mõjomõo mõjjo v mõio27tema arvamusel pole kaalutimä arvamist peetä-iq minkaskiq;sellel juhtumil on suur kaalseo juhtuminõ om väega tähtsä;tema sõnal pole kaalutimä jutt ei mõoq;
kaalukas 1. rassõ- -t14kandam sai üsna kaalukasnõstak sai peris rassõ;2. .tähtsä- -t3, kõv|a-a -va28, hää- -d50, .kangõ- -t1see on kaalukas arvamusseo om kõva v hää arvaminõ;
kaaluma 1. .kaal(d)ma.kaal(d)uq kaalu64kui palju sa kaalud?ku rassõ sa olõt?;2. tähendä|mä-q -83, .masma.massaq massa9tema sõna ei kaalu siin kuigi paljutimä sõ̭na massa-iq v tähendä-iq siin midägiq;3. .märḱmä.märkiq märgi63, märgü|tämä-täq -dä82, (.perrä) .mõtlõma
, .arvo pidämäseda ettepanekut peab kohe kaalumaseod ettepandmist piät õkva märḱmä v mõtlõma;
kaalutlema .märḱmä.märkiq märgi63, märgü|tämä-täq -dä82, (läbi) märḱmä v rehkendämä
, .arvo pidämä
, .kaal(d)ma.kaal(d)uq kaalu64kaalutleb kõiki võimalusirehkendäs kõ̭iḱ võimalusõq läbi;kaalutletud otsusläbimärgütet otsus;kaalutlev inimenemärgütäjä v märḱjä inemine;
kaalutlus märgütüs-e -t9, märgütämi|ne-se -st5, .märḱmi|ne-se -st5, .arvami|nõ-sõ -st5, rehkendüs-e -t9pikemaks kaalutluseks ei olnud aegapikembäs märgütüses olõ-õs aigo;millistel kaalutlustel seda tehti?määntse arvamisõ v rehkendüse perrä taad tetti?;
kaalutu 1. .kerge- -t3, kaaluldaqkaalutu nagu udusulgkerge niguq putsai;2. .tähtsüseldäq
, .mõoldaqsinu vastuväited on kaalutudsu vastavaidlõminõ ei massaq midägiq v om tähtsüseldäq;
kaan pü|täľ-dälä -dälät4arst pani haige seljale kaanetohtri panď haigõlõ püdälit sälä pääle;
kaanetama 1. kinniq külmätämäkaaneta need purgid kinni!panõq naaq purgiq ärq kinniq!;kaanetajakaasõtaja;2. kaast pääle .pandma
, kinniq .pandmapakane kaanetas järvekidsukülm külmäť järve ärq kinniq;talv kaanetab kõik sood ja rabadtalv́ külmätäs kõ̭iḱ suuq kinniq;
kaanima .kihmamakihmadaq .kihma77, klõ̭n|ima-niq -i57õhtul sõin soolast liha, öösel muudkui kaanisin vett pealeõdagu sei soolast lihha, üüse muguq kihmsi vett pääle;kui viina ligi pääseb, kaanib ennast kohe täisku viina manoq saa, kihmas hindä õkva täüs;
kaardistama .kaarti .pandma
, kaardi pääle märḱmä v tsehkendämä v .pandma
, (maa-).kaarti kokko .pandma v tegemäkõik põllud on kaardistatudnurmõq ommaq kõ̭iḱ kaarti pantuq;kaardistab rannajoonttsehkendäs rannajuunt kaardi pääle;kaardistab lindude levikutmärḱ tsirkõ elokotussit kaardi pääle;
kaarutama .haina .ümbre .käändmä v lü̬ü̬mä
, pal|a(ha)ma-laq v -adaq -la v -aha88heinad on kaarutamiseks laiali laotatudhainaq ommaq palahuisilõ v rugavillõ;
kaasa mi̬i̬śmehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39, naanõnaasõ naist8, abikaas-a -at4sai endale kaasaks tubli naisesai hindäle tubli naasõ;
kaasa üte(h)nvõta mind kaasa!võtaq minno üten!;annan sulle paar asjakest kaasaanna sullõ mõ̭nõ aśakõsõ üten;tunnen kaasaleinamiq üten, ma olõ suqkaq üten, ma olõ suq murrõgaq üten, ma tunnõ su tundit, ma võta ossa;kaasa tundmahalahõ(l)lõma, halõstama;tule kaasa!tulõq üten!;kaasa arvatudütte v üten arvadaq, noidõ siän, säälhulgan, üten;kaasa arvatud naised ja lapsednoidõ siän naasõq ja latsõq v üten naisi ja latsigaq;kas ka mind kaasa võetakse?kas minno kah ligi võedas?;
kaasaeg seo ilma aigluuletaja polnud oma kaasajal populaarneluulõtajat tunnõ-õs umal eloaol kiäkiq;kaasajal enam nii ei tehtaseo ilma aigo inämb nii ei tetäq;
kaasaegne üte.aoli|nõ-(d)sõ -st5C. R. Jakobson oli Koidula kaasaegneC. R. Jakobson ja Koidula olliq üte ao inemiseq v elliq ütel aol v olliq üteaolidsõq;
kaassüüdlane aśali|nõ-sõ -st5minust taheti ka kaassüüdlane tehaminno taheti ka aśalisõs tetäq;
kaastegev osali|nõ-sõ -st5, aśali|nõ-sõ -st5selles filmis on kaastegevad ka mitmed tuntud näitlejadmitu teedäq näütelejät ommaq ka seon filmin osalisõq v aśalisõq;
kaastunne halõstus-õ -t9, kaḣo|tunnõq.-tundõ -tunnõt19, armarmu .armu37ta tegi seda üksnes kaastundesttä tekḱ tuud õ̭nnõ halõstusõ peräst;avaldan kaastunnet!olõ suq murrõgaq üten, mu ütentundminõ, ma võta ossa, kaḣo külh, et nii lätś, väega kaḣo!;
kaastöö: tegi ajalehele kaastöödkiroť aolehele;
kaastööline: ta oli mitmete ajalehtede kaastöölinetä kiroť mitmõlõ aolehele;;
kaastöötaja: kaastöötajad peavad temast lugutõõsõq tüü man pidäväq timäst luku;;
kaasõpilane klassi|veli-ve(l)le -.veljä v -.velle43, klassisõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12, kooli|veli-ve(l)le -.veljä v -.velle43, koolisõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12
kaater 1. sae.kaadri- -t3kaatris tehti tööd nii ööl kui päevalsaekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd;2. .kaatri- -t3kaater sõitis sadamassekaatri sõiť sadamahe;
kade kadõ-(hõ) -(hõ)t14, .tihkõ- -t14, võhlvõhlu .võhlu37, võhńvõhni .võhni37, sikkõ- -t3ta on minu peale kadetä om mullõ kadõ;ta on kade, ei taha mulle raha andatä om kadõ, taha-aiq mullõ rahha andaq;kadedavõitukadõlik, võhlik;
kadedus kadõhus-õ -t9, .võhlus-õ -t9naaber teeb kadeduse pärast sulle kahjunaabri tege kadõhuisi sullõ kaiho;eks ta kadedusest seda rääkistä iks võhlusõst tuud kõ̭nõľ;
kaduma .kaoma.kaodaq v katoq kao68, .häö|mä-däq - 68 min 1. ja 3. k .hävvü, .kõ̭nďma minemäkaduma jäämakaoma v häössihe jäämä;kaduma minemakaoma v häössihe minemä;kadumaläinudkaoma- v häössihelännüq;
kadunud 1. .kaotsi(h)n
, käki(h)n
, .häössi(h)n (olõma)võtmed on kadunudvõťmõq ommaq kaotsin;2. kadonu|q- -t1kadunud isa ütles alati …kadonuq esä üteľ kõ̭gõ …;kadunud ema rääkis, et …imä-kadonuq kõ̭nõľ, et …;
kadunuke kadonu|q- -t1, .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ-sõ -ist8, minnä|k-gu -kut13ma nutan oma kadunukest tagama ikõ umma minnäkut;
kae kelmeq.kelme kelmet18, vesi|kelmeq-.kelme -kelmet18silmale tekkis kaesilmäle tõ̭mmaś vesikelme pääle;
kaetama ärq .kaema
, kahi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, kahe|tama-taq -da82, .kaehta|ma-q -81, kah|ima-hiq -i57, osa|tama-taq -da82kardeti, et võõras võib lapse ära kaetadapeläti, et võõras või latsõ ärq kaehtaq;kaetava silmagakahi v kuŕa silmägaq;
kagu .lõunõhummo|k-gu -gut v -kut13, sü̬ü̬m|aig-ao -.aigo36kagutuulsüümaotuuľ;Kagu-EestiLõunõhummogu-Eesti;
kah kah
kahandama .maaha v vähämbäs .võtma
, kahanda|ma-q -83mõned ravimid kahandavad söögiisumõnõq rohoq võtvaq söögiisso maaha v vähämbäs;
kahanema .maaha v vähämbäs .jäämä
, kaha|nõma-(nõ)daq -nõ89, ala|nõma-(nõ)daq -nõ89külaelanike arv on tublisti kahanenudkülän om inemiisi hulga vähämbäs jäänüq;ta jõud kahanes järk-järgulttä jäi kõrrast nõrgõmbas;kuu kahanebkuu kahanõs v alanõs;
kahekeelne võlsśvõlsi .võlssi37, petüs-(s)e -t11, .võlśja- -t3, .petjä- -t3kahekeelne inimenekatõkeeleline v katõ keelegaq inemine;ta on kahekeelne – suu ees räägib üht, tagaselja hoopis teisttä om petjä inemine – suu iin kõ̭nõlõs ütte, sälä takan tõist;
kahekeelsus .võlśmi|nõ-sõ -st5, .petmi|ne-se -st5ma ei salli tema kahekeelsustma ei kannahtaq timä võlśmist;
kahekesi katõ.kõisi
, katõ.gõisi
, katõ.kõistõ
, katõ.gõistõ
, katõgese
, katõ.keske
, katsikas sa tulid üksi või kahekesi?kas sa tullit ütsi vai katsi?;
kaheksakand .katsahar|o-o -ro26muster kaheksakandadegakatsaharolinõ kiri;võrukeste lipul on valge kaheksakand rohelisel taustalvõrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põḣa pääl;
kahetsema kahi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .kaihkõlõmakaihõldaq .kaihkõlõ86, .kaiho v kahḣo .tundma
, kahitsõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kas ta oma tegu kahetseb ka?kas tä umma teko kahitsõs kah?;
kahetsusväärne kahitsust v kahitsõmist väärt
, kahitsaqkahetsusväärne lugukahitsõmist väärt lugu;
kahevahel katõ.vaihõl
, katõ kaalu päälkahevahel olija.hai(h)kõlõja;ta on alati kahevahel, ei suuda otsustadatä kõ̭gõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq;on kahevahel, ei ütle midagihinḱ-hänḱ, ei ütleq midägiq;ma olen kogu aeg kahevahelkõ̭gõ mul süä kauplõs sisen;olin kahevahel, kas räägin emale või mittema es mõistaq ärq mõtõldaq, kas kõ̭nõlõ imäle vai jätä kõ̭nõlõmaldaq;
kahju ka|ḣo-ḣo -hḣo26, kaihkaiho .kaiho37, hallõ- -t14vargusega tekitati ettevõttele palju kahjuvarastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahḣo;ta peab tekitatud kahju hüvitamatä piät kaḣo hääs tegemä;külm tegi õunapuudele kahjukülm tekḱ uibilõ liiga v kurja;emal oli kahju noort lehma ära müüaimäl olľ hallõ nuurt lehmä ärq müvväq;mul on temast kahjumul om tedä hallõ;tulekahjupalaminõ, palang;
kahjuks kaḣoskahjuks ei saanud ta tullakaḣos tä es saaq tullaq;kahjuks pidime sünnipäeva ära jätmahallõ külq, a sünnüpäiv tulľ ärq jättäq;
kahjulik halvhalva .halva30, kaḣoli|nõ-dsõ -st5kahjulikud harjumusedhalvaq kombõq v halv muud;tervisele kahjuliktervüsele halv;rukkiluste on kahjulik taimkahrukaar om kaḣolinõ hain;kahjulikuvõitukaḣolik;
kahjum ka|ḣo-ḣo -hḣo26, kaihkaiho .kaiho37töötasin kahjumigatei kaḣogaq kaupa v tei kaḣo pääle kaupa;poeaasta lõppes kahjumigapoodiaastak lõppi kaḣogaq;
kahjurõõm kaḣo|rõ̭õ̭m-rõõmu -rõ̭õ̭'mu37, parastus-õ -t9ta tunneb teise äparduse üle kahjurõõmutäl om tõõsõ õ̭nnõtusõst hää miiľ;vanamehe näol oli varjamatu kahjurõõmvanamehe näost olľ nätäq puhas kaḣorõ̭õ̭m;
kahjustama .kurja v .halva v hätä tegemämaavärin kahjustas linnamaavärrin tekḱ liinan kurja;tal on tervist kahjustav töötimä tüü tege tervüsele halva;
kahjustus ka|ḣo-ḣo -hḣo26, kaihkaiho .kaiho37, kurikuŕa .kurja43, halvhalva .halva30pommitamine tekitas linnas suuri kahjustusipommitaminõ tekḱ liinan väega palľo kurja;õunapuudel on külmakahjustusedkülm om uibilõ palľo kurja tennüq;kahjustuskollemõts kaḣopesä;
kahjutasu kaḣotas|o-o -so26, kaḣo kinniq.masminõta peab mulle nüüd kahjutasu maksmatä piät mullõ noq kaḣoq kinniq masma;
kahjutu (ilm).süüldäqnastik on kahjutu loomnastik om ilmsüüldäq elläi;see on täiesti kahjutu aineseo ollus tii-iq määnestkiq hätä;
kahtlema katsildõ .mõtlõma
, .haihkõlõmahaihõldaq .haihkõlõ85, .haikõlõmahaigõldaq .haiklõ85, .kahtlõmakaheldaq .kahtlõ78ta kahtleb alatitä kõ̭gõ haihkõlõs;kahtlesin esialgu, kas minna või jäädama edimält haikli, kas minnäq vai jäiäq;kaheldeshai(h)klõmiisi;
kahtlemata .kimmähe
, .kimmälesee asi on kahtlemata niiseo asi om kimmähe nii;
kahtlus katsildõ.mõtlõmi|nõ-sõ -st5, .kahtlus-õ -t9siin pole mingit kahtlust!tan olõ-õiq määnestkiq katsildõmõtlõmist!;mul on kuri kahtlus, et siin on midagi korrast äramullõ paistus, et tan midägiq ei klapiq;mul on kahtlus, et …mul om sääne arvaminõ, et …;
kahtlustama (.kinkas v .minkas) pidämä v .arvama
, kahtlusta|ma-q -83teda kahtlustati vargusestimmä arvati v peeti vargas;
kahvatu näost .valgõ v plasś
, .valgõkõ|nõ v .valgõgõ|nõ-sõ -ist8, kahvah(t)unu|q- -t1
kahvatukollane paaťpaadi .paati37, .paatja|nõ v .paatja|s-dsõ -st5, .paatja|s- -t15
kahvatuma näost .valgõs v plassis minemä v .tõ̭mbama
, näost ärq sadama
, kahvah(t)u|ma-daq -84inimene kahvatub, kui ta millegi pärast ehmubinemine kahvahtus, kuq tä midägiq hiidüs;
kaine tarktarga .tarka30millal sa kaineks oled saanud?kuna sa targas olõt saanuq?;kaineks saamaärq klaaruma;
kainelt targa v .selge päägaq
, targalt
, .tarkuisi
kainenema .klaaru|ma-daq -80, targõmbas v .selgembäs .saama
, targastu|ma-daq -84, .tarku|ma-daq -80veidi kainenedes hakkas mees aru saama, kus ta onku miiś veidükese targõmbas sai, naaś tä taipama, kon om;
kaitse (kaitse) .kaitsmi|nõ-sõ -st5, .hoitmi|nõ-sõ -st5, kaidsõq.kaitsõ kaidsõt18oma õiguste kaitseummi õiguisi kaitsminõ;astus nõrgema kaitseks väljanaaś nõrgõmbat kaitsma;murrame vaenlase kaitsest läbimurramiq vainlasõ kaitsõst läbi;lagedal väljal olid nad täiesti kaitsetalakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq;
kaitse (kaitsme) kaidsõq.kaitsõ kaidsõt18piksekaitsepiksekaidsõq;kaitsmed põlesid läbikaitsõq palliq läbi;
kaitsma .kaitsma.kaitsaq kaidsa61, .hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66sõdurid kaitsesid linna, küla, oma isamaadsõ̭ameheq kaidsiq liina, küllä, umma esämaad;raamatuid tuleb tolmu ja niiskuse eest kaitstaraamatit piät tolmu ja niiskusõ iist hoitma v kaitsma;kaitseb oma seisukohtikaits ummi arvamiisi;
kaja kajakaja kajja v kaia28, kum|o-o -mo26laulukajalaulukumo;
kajakas kaja|k-ga v -gu -kat v -kut13, kala|kauŕ-kauri -.kauri37
kajama hel|ämä-läq -lä88, helis|emä-täq -e87, kum|a(ha)ma-maq v -adaq -ma v -aha88, kumis|õma-taq -õ87kaugel kajavad kirikukelladkavvõndan kumasõq kerigukelläq;kisasin nii, et küla kajasma rööge nii, et külä helisi;lapsed naeravad nii, et kogu õu kajablatsõq naariskõlõsõq nii, et kõ̭iḱ moro heläs;vastu kajamavasta kõlisõma v kumisõma v kostma, kõla(ha)ma;naabrinaine röögib, nii et küla kajab vastunaabrinainõ rüüḱ, nii et külä helises;
kajastama edesi .andma
, kujo|tama-taq -da82, .vällä .näütämäsee raamat kajastab tänapäeva linnaeluseo raamat and täämbädse päävä liinaello edesi;
kajastuma .vällä tulõma
, nätäq olõma
, hinnäst ilmutama v .näütämäkirjaniku lapsepõlvemälestused kajastuvad tema loominguskirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä;poliitiline olukord kajastub ka kultuurieluspoliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq;
kaklema .taplõmatapõldaq .taplõ78, .kaklõmakakõldaq .kaklõ78, .kisklõmakisõldaq .kisklõ78, kak|kõlõma-õldaq -kõlõ85, .nahkõlõmanaheldaq .nahkõlõ85, .virmamavirmadaq .virma77, .murdõlõmamurrõldaq .murdõlõ85mehed läksid kõrtsis kaklemameheq lätsiq kõrdsin kaklõma;varblased läksid leivaraasu pärast kaklemavarblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma;sul on ka silm sinine peas, kas lehm kakleb?sul om ka silm sinine, lehm taplõs vai?;
kaks kat|ś-õ -tõ35ta luges kella kaheni raamatuttä lugi kellä(niq) katõniq raamatut;tal tuli nüüd kahe eest töötadatä pidi noq katõ iist tüüd tegemä;ma sain eile koolis kahema sai eeläq koolin katõ;
kaksik hrl m katsi|k-gu -kut13, katsikõ|nõ-sõ -ist8, paarik-gu -kut13kaksikõedkatsikõsõq v paariguq sõ̭saraq;lambal olid kaksikud talledlambal olliq katsiguq v paariguq tsileq;
kaksipidi katsildõ
, katsiperi
, katsipite(h)n
, katsipooli
, katsipäidi
, kattõ mu̬u̬duselles asjas ei saa olla kaksipidi mõtlemistseon aśan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq;
kalk kalǵkalõ .kalgõ37, hu̬u̬ľmaldaqkuŕa .kurja43, kuri
, .süämeldäq
, kallõ- -t14, kõllõ- -t14kalgi südamega inimenekalõ süämegaq inemine;külm ja kalk meeskülm ni huuľmaldaq miiś;talvine meri on külm ja kalkmeri om talvõl külm ni kõllõ;
kallal kü(l)le(h)n
, man
, haŕa(h)n
, sä(l)lä(h)n
, kukilmis sa norid minu kallal kogu aeg!midäs sa olõt mul kõ̭gõ haŕan!;parmud on loomade kallalparmuq ommaq eläjil sälän;olen selle töö kallal palju vaeva näinudolõ seo tüü man palľo vaiva nännüq;haigus on kallaltõbi om külen;
kallale .külge
, mano(q)
, .harja
, .sälgä
, kukilõläks kallalelätś külge;nad tulid mulle kallalenääq tulliq mullõ külge;
kallaletung .külgemine|ḱ-gi -kit13, .külgetulõ|ḱ-gi -kit13, .sälgämine|ḱ-gi -kit13, .sälgätulõ|ḱ-gi -kit13relvastatud kallaletungsõ̭ariistogaq v sõ̭ariiston sälgämineḱ v -tulõḱ;
kallama val|ama-laq -a56, .kaldamakalladaq .kalda77, kõrras kallahta|ma-q -83, kallahu|tma-taq -da62kallas vee ämbrissevali vii pangi;kalla endale teed!kaldaq hindäle tsäid!;kalla mulle ka natuke!kallahtaq no mullõ ka veidükene!;vihma kallab nagu oavarrestvala niguq uavarrõst v vala ku pangigaq;
kallas perv́perve .perve35, (vi̬i̬)vi̬i̬ŕ(-)veere (-)vi̬i̬rt40, maa|vi̬i̬ŕ-veere -vi̬i̬rt40maja asus kõrgel kaldalmaja olľ korgõ perve pääl;paekallasmüürmägi;laps kukkus järsust kaldast allalatś sattõ pistväst v pistülidsest pervest alla;jõgi on üle kallaste tõusnudjõgi om välän;
kalle kallõh.kaldõ kallõht21, kallõq.kaldõ kallõt19
kallidus hindhinna .hinda30, kul|u-u -lu26elukallidus on tõusnudelätüskulu om nõsõnuq v elo om kallis lännüq;
kallim .kallikõ|nõ v .kalligõ|nõ-sõ -ist8, kullakõ|nõ v kulľakõ|nõ-sõ -ist8, kallis.kalli kallist22, (naissuust) .mõrsja- -t3, pruuťpruudi .pruuti37, (miiśsuust) peig|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39tal on juba oma kindel kallimtäl om joba kimmäs pruuť v peigmiiś olõman;kas see tüdruk oli mõni su vana kallim?kas taa tütrik olľ mõ̭ni su vana pruuť?;läks kallima juurdelätś uma kulľakõsõ manoq;
kallinema .kallimbas minemä
kallis 1. (hinnalinõ) kallis.kalli kallist22, hinna(h)n
, väärtsee on küll väga kallis mööbelseo om külh väega kallis v hinnan müübli;2. (ololinõ, tähtsä) kallis.kalli kallist22, .tähtsä- -t3praegu on iga minut kallisparhillaq om egä minoť tähtsä;3. (armsa, süämelähkene) kallis.kalli kallist22, .armsa- -t3, armas.arma armast22, kullakõ|nõ v kulľakõ|nõ-sõ -ist8sa oled mulle väga kallissa olõt mullõ väega kallis;kallis emake, naine, emakeel, kodumaaarmsa imäkene, naanõ, imäkiiľ, kodomaa;
kalmistu matus|aid-aia -.aida33, m matussõqmatussidõ matussit18, kalm(u)|aid-aia -.aida33, kalmõ(h)tu- -t3, .kalmõq.kalmidõ .kalmit18, kalmõ(h)t|aid-aia -.aida33, kalmkalmu .kalmu37, kabõli|aid-aia -.aida33Rõuge kiriku ümbruses on mitu kalmistutümbre Rõugõ kerigu om mitu matusaida;
kaltsakas kakõrus-õ -t9, narmõndus-õ -t9, nirmõndus-õ -t9, haksikõ|nõ-sõ -ist8ta on nagu vana kaltsakas, riided seljas katki nagu kaltsudtä om niguq vana haksikõnõ, rõivaq sälän katśki niguq ńardsoq;
kama kam|a-a -ma28kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimagakama om veteľ süüḱ, tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse;
kamakas kama|k-gu v -ga -kut v -kat13, klama|k-gu -kut13, paakpaaga .paaka30, plaaḱplaagi .plaaki37, paagas.paaka paagast23kruusa sees on suured savikamakadruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq;
kammima su|gõma-kõq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59, su|gima-kiq -i59, .kaḿma.kammiq kammi63kammi pea ära!soeq pää ärq!;mets kammiti lapse leidmiseks põhjalikult läbimõts otsiti latsõ löüdmises põḣaligult läbi;
kammits kammi|ts-dsa -tsat13, polmus-(s)õ -t11kukk on kammitsaskikas om kammitsan v põllussin;hobune on kammitsasse pandudhopõń om kammitsahe v põllussihe v põllussilõ pant;
kamp parḱpargi .parki37, parťpardi .parti37, kampkamba .kampa31, punťpundi .punti37, vata|k-ga v -gu -kat v -kut13kambashulgahna, kamban, tilan;
kampaania talos-(s)õ -t11, (üles)kihotus-õ -t9linn sai heakorrakampaania käigus uue ilmeliin sai hääkõrratalossõl vahtsõ näo;laimukampaaniatõrvamistalos;reklaamikampaaniaüleskitmiskihotus;valimiskampaaniavalimiskihotus;
kanal kan|naľ-ali -alit4, ka|naaľ-naali -.naali37jõed on kanaliga ühendatudjõ̭õ̭q omma kanaligaq kokko kaivõduq;auto on töökojas remondiks kanalile aetudauto om tüükuan parandamisõ jaos kanali pääle aet;sai vajalikku infot mitmete kanalite kaudusai tarvilist teedüst mitmõst kandist;lastesaade tuleb teiselt (tele)kanaliltlatsisaadõq tulõ tõõsõ kanali päält;
kanapime kanapümme- -t14, kana.näogaqkanapimedale ei saa juhilube andakanapümmele saa-iq juhilupa andaq;ametnik on kanapimeammõťnik om pümme niguq kana;
kand kundskundsa .kundsa31ära astu mulle kannale!astku-iq mullõ kundsa!;ma ei oska sokile kanda kududama mõista-iq sukalõ kundsa kutaq;
kandam nõsta|ḱ-gi -kit13, nõstang-u -ut13, üsä|täüs-tävve -täüt49, sä(l)lä|täüs-tävve -täüt49, kormkormu .kormu37kratt lendab oma kandamigapuuḱ lindas uma nõstagigaq v kormugaq;pane oma puukandam ahju ette!panõq uma puunõstaḱ aho ette!;aitab ühest kandamist küll!ütest üsätävvest om jo küländ!;
kandepind alos-(s)õ -st11, põhipõḣa .põhja43, tugõmis|pind-pinna -.pinda32narkomaania sotsiaalne kandepindhoimatõvõ ütiskundlinõ põhi;looduskaitse omandab meil üha laiemat kandepindaluudusõ kaitsmist toetas meil kõrrast inämb;laiade kummidega traktori kandepind on suuremlaiu kummõgaq traktori tugõmispind om suurõmb;
kandepuud hrl m puu- -d50, kanni|orś-orrõ -ort49, kannipuu- -d50
kandma .kandma(.)kandaq kanna66, vi|dämä-täq -ä59, .nõstma.nõstaq nõsta61, (midägiq rassõt) nü̬ü̬rämänöörädäq nü̬ü̬rä77kannab jõest saunavettvidä v kand jõ̭õ̭st sannavett;mis sa kannad neid asju kogu aeg kaasas?miä sa viät kõ̭gõ taad kraami üten?;lähen, kuhu jalad kannavadlää, kohe jalaq veeväq;noor jää ei kanna veelnuuŕ ijä kanna-iq viil pääl;kannab naabri peale vihaom naabri pääle vihanõ;kannab tervise eest hooltpidä tervüse iist huult;ta kannab prilletäl ommaq prilliq iin;noored õunapuud kandsid tänavu juba õununoorõq uibuq timavaastaga kanniq joq;kantud mantelpuuľpidonõ v kannõt mäntli;kandev häälkuuldsa helü;
kange kõv|a-a -va28, kimmäs.kimmä kimmäst22, kalǵkalõ .kalgõ37, .kangõ- -t1, kibras.kipra kibrast22, te|küs-güsä -güsät4, tu|kõv-gõva -gõvat4, (alkoholi kotsilõ) äkili|ne-dse -st5jalad on käimisest kangedjalaq omma käümisest kangõq;kange meeskõva miiś;kange viinteküs v äkiline viin;kange tahtminekõva v kangõ tahtminõ;kange õluteküs oluq;see jook on liiga kange, pane vett juurde!taa juuḱ om palľo tukõv, panõq vett manoq!;kange iseloomugakimmäs;
kangekaelne vastali|nõ-dsõ -st5, kammõli|k-gu -kku38, ütsi|puinõ-.puidsõ -puist7, .väs(t)li- -t1, .tihkõ- -t14, .kangõkaala|nõ-dsõ -st7ta on nii kangekaelne, ega ta ei jäta – tema peab oma tahtmise saamatä om nii västli, egaq tä ei jätäq – timä tahtminõ piät saama;kangekaelne inimenekangõkaal;miks sa nii kangekaelne oled?mille sa nii vastalinõ olõt?;
kann (kanni) (latsõ)asi(-)aśa (-).asja43, mässätüs-e -t9lapsel oli palju kannelatsõl olľ hulga asjo;kassile tehti mängukann niidi otsakassilõ tetti mässätüs niidi otsa;
kann (kannu) kanńkanni .kanni37, seto kiiľ .kuksin-a -at4vala endale sealt kannust vett!valaq hindäle säält kannist vett!;
kannatama hätä nägemä
, hädä(h)n olõma
, kannahta|ma-q -83, .vaivlõmavaivõldaq .vaivlõ78, .kärśmä.kärsiq kärsi63, kannahtõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86see inimene on oma elus palju kannatanudseo inemine om uman elon õ̭ks palľo hätä nännüq;nälga kannatamanälähädän olõma;küla kannatab veepuuduse allkülän olõ-iq vett;saun sai tulekahjus kannatadasann palli ärq;see vana toolilogu ei kannata enam istumistseo vana toolilokś kannahta-iq inämb istuq;ma ei kannata ootamist silmaotsaskima kärsi-iq sukugiq uutaq;kannata ometi, kuhu sa tormad!kannahtaq no ummõhtõ, kohe sa joosõt!;mu süda ei kannata talle seda öeldamu süä ei kannuq tälle tuud üldäq;
kannatlikkus pikḱ mi̬i̬ľsee töö nõuab kannatlikkustseo tüü taht pikkä miilt;
kannatus vaivvaiva .vaiva30, hä|dä-dä -tä24, kannah(t)us-õ -t9, kannahtami|nõ-sõ -st5sõda toob ainult kannatusisõda tuu õ̭nnõ häti;ära pane minu kannatust proovile!kas sa tahat mu meele pikkust pruumiq?;tema kannatus katkestäl sai viländ;
kannikas 1. kandskandso .kandso31, kandsokõ|nõ-sõ -ist8, pöörändüs-e -t9leivast on järel ainult viimane kannikasleeväst om õ̭nnõ kandsokõnõ alalõ v perrä jäänüq;saiakannikassaiakands;lõikas leivast tubli kannikalõigaś leeväst kimmä pöörändüse;2. hrl m tuh|haŕ-ara -arat4, .perse|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40lõin end ära, nüüd on kannikas valuslei hindä ärq, noq om persepuuľ hallus;
kannul perä(h)n
, kundsa pääl
, .kundsõ pääl
, hanna(h)n
, kundsa(h)n
, taka(h)n
, perähnämis sa käid mul kannul?miä sa käüt mul takan?;nad püsivad meil kannulnä püsüseq meil perähnä;
kannule .perrä
, kundsa pääle
, .kundsõ
, .kundsa
, .handa
, .taadõjälitajad asusid tema kannuletakanajajaq võtiq tälle handa;
kannult peräst
, kundsa päält
, .kundsõ päält
, kundsast
, hannast
, takastkao mu kannult!kaoq mu hannast!;
kannustama kõ̭nnust .andma
, (takast) .sunďma.sundiq sunni63ratsanik kannustab hobustratsamiiś and hobõsõlõ kõ̭nnust;rahahäda kannustab kiiremini töötamarahahädä sunď rutõmbahe tüüd tegemä;tal on kannustatud saapad jalastäl ommaq kannussidõgaq saapaq jalan v seeren;
kant 1. nuk|k-a -ka31, nulknulga .nulka31, kotus-(s)õ -t11, kolkkolga .kolka31, paikpaiga .paika30, kanťkandi .kanti37ta on ka meie kandi meestimä om ka miiq nuka miiś;asja tuleb õige kandi pealt vaadataasja tulõ õigõ kotusõ päält v nuka alt kaiaq;2. kanťkandi .kanti37kuue kandiga mutterkuvvõ kandigaq mutri;
kaotama (ärq) .kao|tama-taq -da81, sooru|tama-taq -da82, (ärq) .häö|tämä-täq -dä81laps kaotas kindadlatś kaoť kindaq ärq;ära ta kaotas mu uue rätiärq tä sooruť mu vahtsõ räti;ta kaotas nägemise, kuulmisetä jäi pümmes, kurdis;nad püüdsid kuriteo jäljed kaotadanääq proomõq kuŕatüü jäleq ärq häötäq;
kaotsi .kaotsihe
, .kaotsi(l)lõ
, .kaotsehe
, .kaonusraamat läks kaotsiraamat jäi kaotsihe;minutitki ei tohi kaotsi minnaminotit ka tohe-iq kaotsilõ minnäq;palju inimesi jäi sõjas kaotsipalľo inemiisi jäi sõtta (kaotsihe) v sõ̭an kaonus;poeg jäi selles sõjas kaotsipoig jäi seohe sõtta kaotsehe;lehm on karja juurest kaotsi läinudlehm om kaŕa mant kaotsehe jäänüq;
kaotsis .kaotsi(h)n
, .kaonu|q- -t1, .kaotsilkoer on teist päeva kaotsispini om tõist päivä kaonuq;
kaotus .kaotus-õ -t9, (kaardimängon) tura|k-gu -kut13ma sain kaardimängus jälle kaotusema sai jälq turagu;
kapp (kapa) kip|ṕ-i -pi37, kop|p-a -pa37, käsi|k-gu -kut13, käśk.käśko .käśkot15õlu on kapasoluq om käśko seen;
kapp (kapi) kap|ṕ-i -pi37voodi oli kapi tagasäng olľ kapi takan;seinakappsainakapṕ;
kappama .kapjamakabjadaq .kapja77, ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65hobune kappabhopõń kapjas;kappasin läbi linnajoosi läbi liina v lasi läbi liina õkvalt kunds ja varbas;
kapsas kapst(as).kapsta kapstast22kapsal on juba suur pea otsaskapstal om joba suuŕ pöörüs otsan;kapsapeakapstapää;pehme kapsapeatśausť, tśaustik;kapsasuppkapstaliiḿ, kapstaruug;kapsariivkapstariiv́, kapstahüüvli;
karastama karasta|ma-q -83, .võrksambas v .kimmämbäs v tugõvambas v kõvõmbas v .kõhtsambas tegemä
, kalõsta|ma-q -83karastab terast, vikatitkalõstas mürkü, vikahtit;karastab end külma veegakarastas hinnäst külmä viigaq;eluraskused karastavad inimesielo tege inemiseq kõhtsambas;
karastuma karastu|ma-daq -84, .võrksambas v .kimmämbäs v tugõvambas v kõvõmbas v .kõhtsambas saama
, kalõstu|ma-daq -84külma veega pesemisel keha karastubkülmä viigaq mõskõn kihä karastus;
kare kahrõq.kahrõ kahrõt18, korrõ- -t14karedaks minemakorõh(t)uma;jää läheb külmaga karedaksijä korõhus külmägaq;lina oli karelina olľ kahrõq;kare vesi teeb naha karedakskalǵ vesi tege naha korrõs;
kari (kari) vi̬i̬alonõ kivi
, kivestü- -t1torm ajas laeva kariletorm ai laiva kivve otsa kinniq;abielu jooksis karileabielo lätś summa v rukka;on karilom umadõgaq ruan;
kari (kari) kar|i-i -ri26lastel on kõva kari peallatsil om kõva kari pääl;
kari (karja) karikaŕa .karja43, parv́parvõ .parvõ35, parḱpargi .parki31, parťpardi .parti31karjane viis karja niidule söömakaŕus ai kaŕa niidü pääle süümä;hundid liiguvad sageli karjadenasoeq kääväq sagõhõhe summahna v kaŕahuisi v pargin;
karistus .nuhklus-õ -t9, .nuhtlus-õ -t9, trahv́trahvi .trahvi37, karistami|nõ-sõ -st5, karistus-õ -t9kuritöö ja karistuskuritüü ja nuhklus;peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangisperremiiś olľ trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin;mis sulle karistuseks määrati?miä sullõ trahvis panti?;karistuslööktrahvilüüḱ;millise karistuse me talle määrame?mis miiq tälle trahvis panõ?;karistust määramatrahvi ja nuhtlust arvama;
karjatama IIröögähtä|mä-q -83, röögähü|tmä-täq -dä62, kirsahta|ma-q -83, tänähtä|mä-q -83, tänähü|tmä-täq -dä62ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasinma hiitü nii kõvva, et peris tänähüdi;keegi karjataskiäkiq röögähť;
karjatama I I.hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, paimõnda|ma†-q -83kus sa oma loomi karjatad?kon sa ummi eläjit hoiat?;mu õde karjatab kodus lapsimul sõ̭saŕ hoit koton latsi;
karjäär 1. haudhavva .hauda33kruusakarjäärruusahaud;2. kar|jääŕ-jääri -.jääri37, (uma(h)n ammõti(h)n) nõsõminõ v üles.rühkmineon sportlasekarjääri tipulom sporťlasõtii kõ̭gõ korõmban punktin;ta tegi seda karjääri pärasttä tekḱ tuud karjääri peräst;
kartma .pelgämäpe(l)lädäq .pelgä77laps kartis üksi koju minnalatś peläś ütsindä kodo minnäq;ma kardan üksindustma pelgä ütsindä ollaq;siin küll nälga karta polesiin joht nälgä pelädäq olõ-iq;lilled kardavad külmalilliq pelgäseq külmä;see on ohtlik mees, teda peab kartmataa om hirmsa miiś, taad piät pelgämä;
karusammal käolin|a-a -na28, käorü|gä-ä -kä25karusammal kasvab kuival kohal: madal, peen vars ja valge nupuke otsaskäolina kasus kuiva kotusõ pääl: mataľ, peenükene varś ja valgõ kukukõnõ otsan;
karusloom kahu(naha)el|läi*-äjä -äjät4küülikud, rebased ja nutriad on karusloomadkodojäneseq, rebäseq ja nutriq ommaq kahueläjäq;karusloomakasvatuskahueläjide kasvandus;
karuteene kahru häätego
, temptembo .tempo37, tükktükü tükkü37sellega tegid sa mulle küll karuteenetuugaq sa teit külh mullõ üte kahru hääteo v no tuud olľ külh mullõ viil vaia!;
karv karvkarva .karva30tal on juustes juba mõned hallid karvadtäl ommaq hiussin joba mõ̭nõq valgõq karvaq;
karvakera kahusḱ-i -it13kassil on pojad, kuus väikest halli karvakerakassil ommaq pojaq, kuuś tsilľokõist halli kahuskit;
kasima kas|ima-siq -i57, (h)arima(h)arriq (h)ari57maja ümbrus on räpane ja kasimataümbre elo olľ asunõ ja kasimaldaq;kasis oma määrdunud riideidkasõ ummi hukan rõivit;kasi natuke seda põrandat!hariq v kasiq no vähä taad põrmandut!;kasi minema!käüq minemä! v käüq mant!;kasi välja!kasiq ussõ!;
kasimatu kasimaldaq
, rop|p-u -pu37põrand on kasimatupõrmand om kasimaldaq;ära ole nii kasimatu suuga!olku-iq nii ropu suugaq!;
kasin kas|sin-ina -inat4, vile|ts-dsä -tsät13, armõ|du-du -tut1, kehvkehvä .kehvä35, veidüq.veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1kasin viljasaakkehväpuulnõ viläsaaḱ;toas oli kasin valgustusvalgus olľ tarõn vilets v tarõ olľ puuľpümme v tarõn olľ valgus väega armõdu;ta on kasina jutugatä om veitü jutugaq;tema tütar elab puhast ja kasinat elutimä tütäŕ eläs puhast ni kasinat ello;
kasinalt = kasinasti kasinahe
, kasinalõ
, veidüq
, napistõ
, ńapostõ
, näpostõmul on aega väga kasinastimul om aigo väega näpostõ v aigo om mul palľo veidüq;
kaste (kaste) kastõq.kastõ kastõt18, hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35hommikune kaste tegi kingad märjakshummogunõ kastõq tekḱ kängäq likõs;kasteheinkastõhain;kastemärgkastõnõ;lõpeta töö, kaste tuli juba maha!jätäq no tüü, hämm tulľ jo maaha ärq!;enne ei saa heinu puutuda, kui hommikune kaste on ära läinudinne saa-iq haina puttuq, ku hummogunõ kastõq om ärq lännüq;
kasu kas|u-u -su26, tolktolgu .tolku37, tul|o-o -lo26sellest pole küll mingit kasutaast olõ-iq joht määnestkiq kassu v tolku v tullo;kasuks olemakasus olõma;
kasuahne ahnõq.ahnõ ahnõt18ta on väga kasuahne inimenetä om ütś perädü ahnõq inemine v tä om ütsindä umakasu pääl välän;
kasuema kasuim|ä-ä -mä24, kasvanduim|ä-ä -mä24olin vaeslaps, mind võeti kasulapseks ja ma sain endale kasuema ning kasuisaolli vaenõlatś, minno võeti kasulatsõs ja ma sai hindäle kasuimä ni kasuesä;
kasukas kask.kaska .kaskat48, kasu|k-ga -kat13riidega kaetud lambanahkne kasukaskatikask;
kasulaps kasu|latś-latsõ -last39neil on kasulaps, ei ole oma lapsinäil kasulatś om, olõ-iq ummi latsi;ta pärandas oma varanduse kasulapseletä kiroť uma hüä kasulatsõlõ;
kasum tul|o-o -lo26, kas|u-u -su26ettevõte andis suurt kasumitettevõtõq anď suurt tullo;ei andnud kasumitanna-es määnestkiq kassu;
kasupoeg kasu|poig-puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32, pujanď-i -it13
kasutama .pruuḱma.pruukiq pruugi63, tarvi|tama-taq -da82, tarbõnda|ma-q -83kas ma saan telefoni kasutada?kas ma saa telehvonni pruukiq?;ema kasutas toiduvalmistamisel pipart ja soolaimä tarviť söögitegemise man pipõrd ni suula;kasutamisõpetuspruuḱmisjuhatus v -oppus;
kasutegur tulo.näütäjä- -t3mootori kasutegurmoodori tulonäütäjä;nõupidamise kasutegur oli nullnõvvupidämisest olõ-õs määnestkiq tolku;kasutegur on väga väiketulonäütäjä om väega mataľ;
kasutu (ilm(a))aśandaq
, .tarbõldaq
, aśaldaq
, .huupi
, hüppäsee oli mul kasutu käiktaa olľ mul huupi v aśandaq käümine;vana kasutu hoonevana tarbõldaq hoonõq;
kasutus .pruuḱmi|nõ-sõ -st5, tarvitami|nõ-sõ -st5noored said ülemise korruse enda kasutussenoorõq saiq ülemädse kõrra hindä tarvitaq;
kasutuskõlblik (miä) sünnüs v .kõlbas tarvitaq v pruukiq
, .pruuḱmiskõlvoli|nõ-dsõ -st5, tarvitamiskõlvoli|nõ-dsõ -st5see ravim on veel kasutuskõlblikseo ruuh sünnüs viil pruukiq;
kasutuskõlbmatu (miä) sünnü-iq v kõlba-iq tarvitaq v pruukiq
, .pruuḱmiskõlbma(l)daq
, tarvitamiskõlbma(l)daq
, prak|ḱ-i -ki37
kasuvanem kasuvanõmb-a -at13, kasvand-u -ut4ta on mulle kasuvanem, pole oma isatä om mullõ kasvand, olõ-iq uma esä;elab kasuvanema, kasuema juureseläs kasvandu, kasvanduimä man;
kasv 1. kasumi|nõ-sõ -st5, kasvkasvo .kasvo37rahvastiku kasvrahvastigu manoqkasuminõ;aeglase või jõudsa kasvuga puudigävä vai joudsa kasvogaq puuq;2. kas|u-u -su26, kasvandi|k-gu -kku38õunapuul tuleb vesikasvud ära lõigatauibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq;3. kasvkasvo .kasvo37hiinlased on väikest kasvu rahvashiinlasõq ommaq madalat kasvo rahvas;ta on pikka kasvu meestä om pikḱ miiś;lapsed olid ühte kasvulatsõq olliq ütesuuruq v ütepikäq;väikest kasvu hobusedväikoq hobõsõq;
kasvaja 1. (tõbi) kassuvhädäkasuvahädä kasuvathätä24, kasuja- -t3, kasvandi|k-gu -kku38, kasvanď-i -it4tal on kasvajatäl om kassuvhädä;2. kasuja- -t3ta on kasvaja lapstä om kasuja latś;
kasvama kas|uma-suq -u 71 min 1. ja 3. k .kasvi, .korgust .võtmaaias kasvas kolm õunapuudaian kasvi kolm uibut;kasvav laps tahab palju süüakasuja latś taht palľo süvväq;kasvama jäetud vasikaskasuvasik;
kasvatama kasva|tama-taq -da82, kasu|tama-taq -da82, .kausta|ma-q -83isa kasvatas vaeslapsiesä kasvať vaesit latsi üles;mis sa ilmaaegu oma viha kasvatad!mis sa ilmaaigo umma vihha kasutat!;
kasvatamatu kasvatama(l)daqkoira .koira37, koir
, pät|ť-i -ti37kasvatamatu poisskoir poiskõnõ;noor mees ja nii kasvatamatuks muutunudnuuŕ miiś ja nii pätis ärq last;
katastroofiline .hirmsa- -t3jõe üleujutused olid katastroofilisedjõ̭õ̭ üleujotus v upunǵ tekḱ hirmsat häötüst;katastroofilised tagajärjedhirmsaq tulõmiq;
kate kat|õq-tõ -õt18, kat|õh-tõ -õt20, päälis|rõivas-.rõiva -rõivast22, päälepannus-(s)õ -t11, päälüs-(s)e -t11, (saanil v vankril) kíbitka- -t3vahukoor läheb tordikattekskoorõvatt lätt munakoogilõ kattõs v päälepannussõs;võta võid leivakatteks!võtaq võidu leeväle päälüsses!;eterniit on katusekateeterniiť om katussõ päälepannus;reele tehti kate peale, inimesed magasid seal seeskibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen;voodikatesängü päälisrõivas;
katkema (ärq) kak|kõma-õdaq -kõ77, kakõhu|ma-daq -84, .katśki minemä
, poolõlõ v .katśki .jäämä
, ärq .lõpmalõng katkeslang lätś katśki;tapeet on paiguti katkenudsainapapõŕ om kotussidõ ärq kakõnuq;vaidlus katkesvaiõlus jäi poolõlõ;kui peremees kohale ilmus, siis meie jutt katkesnigu perremiiś mano sai, nii lei mi jutul jaku sisse;äkki vihmasadu katkesvihmasado lõppi äkki ärq;
katkendlik jupõldõ|t-du -dut1, jupildõ
, jupõldõ
, jakutõ|t-du -dut1katkendlik unijupildõ v jupõldõt magaminõ;hingamine muutus katkendlikuksnaaś hõ̭ngu kakma;katkendlikud mälestusedütsiguq pildiq;
katkestama poolõlõ v .katśki .jätmä
, .kaksamakaksadaq .kaksa77, (ärq) .nõstma
, kakõsta|ma-q -83katkestab hetkeks tööjätt tüü kõrras aos poolõlõ;katkestas tervise tõttu võistlusejätť võistlusõ tervüse peräst poolõlõ;ära tõsta seda kotti, katkestad selja ära!nõstku-iq taad kotti, ärq kaksat sälä!;see on sulle väga raske, katkestad end ära!taa om väega rassõ sullõ, ärq nõstat hindä!;ei hakka ma ennast selle tööga katkestamanakka-iq ma hinnäst seo tüügaq kakõstama;lase loll töö juurde, katkestab end äralasõq ulľ tüü manoq, kakõstas ärq hinnäst;
katkuma .kakmakakkuq kaku64, kak|kama-adaq -ka77, kõrras .kaksamakaksadaq .kaksa77laps katkus koos umbrohuga välja ka peeditaimelatś kaksaś hainagaq kuun üles ka peediloomakõsõ;
katma .katmakattaq kata61, kinniq .pandmakata see auk pealt okstega!panõq seo mulk päält ossõgaq kinniq!;haige tuleb soojalt kinni kattahaigõ piät lämmähe kinniq katma;lumi katab maadlumi om maan;põrandat katab paks vaipmaah v põrmandu pääl om paks põrmandurõivas;metsa juurdekasv ei suutnud raiet kattamõtsa manoqkasuminõ jovva es ragomist tasa tetäq;
katse pru̬u̬ḿproomi pru̬u̬mi37, pru̬u̬v́proovi pru̬u̬vi37, pru̬u̬ḿmi|nõ-sõ -st5, pru̬u̬v́mi|nõ-se -st5, .katsmi|nõ-sõ -st5ei teinud katsetki vastu vaieldaproomiki-is vasta vaiõldaq;sisseastumiskatsedsisseastmiskatsmisõq;katsed näitavad, et …proomiq näütäseq,et …;
katseaeg proomi|aig-ao -.aigo36, proovi|aig-ao -.aigo36, pru̬u̬ḿproomi pru̬u̬mi37sai pärast nädalast katseaega töölesai pääle nädälipikkust proomiaigo tüüle;mul on katseaegma olõ proomi pääl;
katsik hrl m kaeja|tś-dsi -tsit13katsikule minemakaejatsilõ v tuhku minemä;
katsuma pru̬u̬ḿmapru̬u̬miq proomi63, pru̬u̬v́mapru̬u̬viq proovi63, .kumpamakumbadaq .kumpa77, kumṕma.kumpiq kumbi63, .perrä .kaema v pru̬u̬ḿma
, .koe|tama-taq -da81, kooba|tama-taq -da82tuli tahtmine käega katsudatulľ himo käegaq perrä pruuviq;mine katsu, kas pesu on kuiv!mineq kumbiq, kas mõsu om kuiv!;katsu natukenegi tasa olla!proomiq no veidükenegiq tassa ollaq!;katsume, kumb meist tugevam onkaemiq perrä, kua meist kõvõmb om;lapsed katsuvad, kas jää juba kannablatsõq pruuḿvaq perrä, kas iä kand joq pääl;katsu ennast rutem riidesse saada!koedaq hindä innembähe rõivihe!;
katsumus vaivvaiva .vaiva30, pru̬u̬ḿproomi pru̬u̬mi37, pru̬u̬v́proovi pru̬u̬vi37sõda oli rahvale rängaks katsumusekssõda olľ rahvalõ väega rassõ (kandaq);ei pidanud katsumustele vastulüü es vaivalõ vasta;
kaudselt kaudõ
, .kaudu
, .kauduisita otse nii ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi väljatä õkva nii es ütleq, a kaudõ tulľ tuu asi vällä;lõpeta see kaudselt rääkimine, ütle otse välja!jätäq taa kaudu kõ̭nõlõminõ, ütleq õkva vällä!;
kaudu üle
, läbi
, .kaudu
, .kautu
, kao(l)t
, kaotläksin Võrust Põlva kaudu Tartusselätsi Võrolt üle Põlva Tartohe;teise tuppa saad ainult selle ukse kaudutõistõ tarrõ saat õ̭nnõ läbi seo ussõ;kuulsin sellest asjast ühe tuttava kaudukuuli tuust aśast üte tutva käest;ma sain ajalehe kaudu teadama sai aolehest teedäq;kas te sõidate maad või merd kaudu?kas tiiq sõidat maad vai merd piten?;
kauge kavvõli|nõ-dsõ -st5, kavvõda|nõ-dsõ -st7, .kaugõ- -t1kauge sugulanekavvõst sugulanõ;kauge külalinekavvõlinõ küläline;kauge maa tahakavvõlidsõ maa taadõ;kaugevõitu kohtkavvõlik v kavvõdavõitu v kavvõdanõ kotus;
kaugel kavvõ(n)da(h)n
, kavvõ(h)n
, .kaugu(h)n
, kavvõ(n)dõ(h)n
, kavvõhõ(h)n
, kavvõl
, kavvõ(n)dalkui kaugel pood on?kuq kavvõndan puuť om?;aastalõpp pole enam kaugelaastagalõpp olõ-iq inämb kavvõn;see asi on naljast kaugelseo asi olõ-iq nali v om naľast kavvõn;elab kaugeleläs kaugõ maa takan;kaugemalkavvõmban, kavvõmbal, kavvõhõmbal;
kaugelt kavvõ(n)dast
, kavvõst
, kavvõ(n)dalt
, kavvõhõst
, kavvõ(n)dõlt
, kavvõ(n)dõst
, kavvõhõlt
, kavvõltta tuli siia väga kaugelttä tulľ siiäq väega kavvõndast;kohal oli kaugelt üle saja inimeseplatsin olľ kõvva päält saa inemise;kaugemaltkavvõmbast, kavvõmbalt, kavvõhõmbalt;
kaugenema kavvõmbahe minemä v .jäämääike kaugenes pikkamöödapikne lätś aigopiten kavvõmbahe;sõbrad on teineteisest aastatega kaugenenudsõbraq ommaq ütśtõõsõlõ aastidõgaq võ̭õ̭ras jäänüq;
kaugus .kavvus-õ -t9, kavvõhus-õ -t9, kavvõdus-õ -t9, .kautus-õ -t9, .kaugus-õ -t9see koht on siit kilomeetri kauguselsinnäq om kilometri maad;kaugus aia nurgast selle majanikavvõhus aia nukast tuu majaniq;
kaugõpe kavvõlt.oṕmi|nõ-sõ -st5, kavvõst.oṕmi|nõ-sõ -st5tema poeg õpib ülikoolis kaugõppestäl poig om ülikoolin kavvõltoṕja;ta sai kaugõppes kõrghariduse kättetä sai hindäle kavvõltoṕmisõgaq ülikooliharidusõ kätte;
kaun kõdõr v kõtrkõdra .kõtra45, (nuuŕ, ohukõnõ) lak|k-a -ka30kaunarikaskõdr(ik)anõ, kõdõrva, kõdriganõ;hernel on juba noored õhukesed kaunad küljeshernel ommaq jo lakakõsõq külen;
kaunikesti .häste
, küländ(kiq)
, hü(v)ä.keistevennad olid kaunikesti sarnasedveleq olliq hüäkeiste v häste ütte näkko;
kaunis IIküländ(kiq)
, peris
, kaunisväljas on juba kaunis pimedaks läinudvälän om joba küländkiq pümmes lännüq;see söök sai kaunis heaseo süüḱ sai peris hää;
kaunis I Iil|los-osa -osat4, kin|ä-ä -nä24see on väga kaunis paikseo om väega illos kotus;
kaunitar illos naanõ v .tütrik
, kauni|taŕ-tari -.tarri38sirgus kaunitarikskasvi üle külä ilosas tütrigus;
kaunvili kõdra|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, kõdõr|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43uba ja hernes on kaunviljaduba ni herneh ommaq kõdraviläq;
kaup kaupkauba .kaupa30, kraaḿkraami .kraami37, ta|vaar-vaari -.vaari37toidukaubadsöögikraaḿ;ma tegin temaga kauba mahama tei timägaq kauba kokko;poodi toodi igasugust kaupapuuti tuudi egäsugust kraami v tavaari;
kaupa .viisi
, .kaupaistub nädalate kaupa raamatu tagaist nädälide viisi raamadu takan;kahekaupakatõviisi, katsildõ, paarildõ, paariviisi;
kauplema .kauplõmakaubõldaq .kauplõ78, mü̬ü̬ske|(l)lemä-lläq -(l)le86kauples endale palka juurdekaubõľ hindäle palka manoq;laadal saab igasuguste asjadega kaubeldalaadu pääl saa egäsugust kraami müüskelläq;
kauplus pu̬u̬ťpoodi pu̬u̬ti37kauplusest tuleb leiba tuuapoodist tulõ leibä tuvvaq;
kauss kausśkausi .kaussi37, liudlivva .liuda33pesukausssuumõsu- v silmämõsukausś;puukausstaavits, tõhvits;too oma kauss, ma tõstan sulle suppi!tuuq uma kausikõnõ v livvakõnõ, ma hiidä sullõ suppi!;
kaust kaustkausta .kausta30, m kaasõq.kaasi .kaasi37, .kaasi|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19
kava plaańplaani .plaani37, kav|a-a -va28neil polnud kavaski linna minnanäil olõ-õs liinamineḱ plaaningiq;mis sul homme kavas on?miä sul hummõń plaanin om?;enne kirjandi kirjutamist võiks kava koostadainne kiŕändi kirotamist võisiq plaani tetäq v kava kokko pandaq;neil ei olnud seda kavaskinäil olõ-õs säänest plaanigiq;
kavatsema plaani|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .märḱmä.märkiq märgi63, märgü|tämä-täq -dä82, .plaani pidämä
, hama|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90mida sa homme teha kavatsed?midä sa hummõń tetäq plaanitsõt?;kavatsesin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinudmärge tälle viil midägiq üteldäq, a ärq olľ jo lännüq;kas sa kavatsed haigeks jääda?kas sa plaanitsõt haigõs jäiäq?;ta ei kavatsenudki mehele minnatä hamadsõgi es mehele minnäq;
kavatsus plaańplaani .plaani37, mõt|õq-tõ -õt18, märgütüs-e -t9mul on kavatsus kooli minnamul om plaań kuuli minnäq;
keel ki̬i̬ľkeele ki̬i̬lt40võru keelesvõro keeli v võro keelen;keelekorralduskeelekõrraldus;keelkondkiiľkund;keelt peksmalõksutama, vohkatama;keeletoimetajakeeletoimõndaja, keelevahť;keelel oli, aga öelda ei saanudsõ̭naq niguq haarõtiq suust;jooksis, keel vesti pealjuusḱ kiiľ ola v vesti pääl v juusḱ nigu kiiľ hämm;
keelama (hrl last) karista|ma-q -83, ki̬i̬ldmäkeeldäq v ki̬i̬ldäq keelä66ema keelas lastel tiigi äärde mineku äraimä karisť latsil lumbi viirde minegi ärq;see on keelatudtaa om keelet v kiilt;
keerama .käändmä(.)käändäq käänä66, pü̬ü̬rdmäpöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66keera uks lukust lahti!käänäq usś vallalõ!;ilm keerab vist vihmaleilm käänd v püürd vaśt sadama, või ollaq püürd v käänd ilm sadama;
keerd ki̬i̬rdkeero ki̬i̬rdo37, (langal) kuurdkuuru .kuurdu37kui lõng korrutades väga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisseku lang iskin palľo kiirdo saa, sõ̭s lööväq kuuruq sisse;keerdu (minema)kiirdo, keerüssihe, köörüssihe (minemä);õngenöör läks keerduõ̭ngõnüüŕ lätś kiirdo;
keerlema ki̬i̬rdlemäkeereldäq ki̬i̬rdle78, ki̬i̬rdlõmaki̬i̬rõldaq ki̬i̬rdlõ78, keero|tama-taq -da82, keerondõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, taara|tama-taq -da82, taaro|tama-taq -da82, taaratõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, taarotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86esimesed tantsijad keerlevad tantsupõrandaledimädseq tandśjaq keerotasõq tandsoplatsi pääl;jutt keerleb ühe ja sama asja ümberjutt käü üte ja tuusama aśa ümbre;
keeruline 1. ki̬i̬rdliga|nõ-dsõ -st5, köörüssi(h)n
, keero(h)nkeeruline küünal, kringelkiirdliganõ künnäľ, krõ̭ngli;2. keeroli|nõ-dsõ -st5, vigurli|nõ-dsõ -st5, joonikli|nõ-dsõ -st5, rassõ- -t14see ei ole niisama, see on üks keeruline värktuu olõ-iq niisama, tuu om ütś jooniklinõ värḱ;see on väga keeruline tööseo om väega rassõ tüü;keerulised ajadrassõq aoq;
kehtetu tühitühä .tühjä44, tühä|ne-dse -st5, ei massaq midägiqkohus tunnistas lepingu kehtetukskohus lugi lepingu tühäs;kehtetu lepingtühi leping;
kehtima .masma.massaq massa9, jo(vv)u(h)n olõmasee tõend ei kehti enamseo papõŕ massa-iq inämb midägiq v olõ-iq inämb jovvun;uus seadus hakkab homsest kehtimavahtsõnõ säädüs mass hummõnist v nakkas hummõnist masma;kui kaua pass kehtib?ku kavva pasś jovvun om?;
kehv kehvkehvä .kehvä35, kehvä- -t2, hõelhõela .hõela30, vile|ts-dsä -tsät13, oholi|nõ-dsõ -st5, sit|t-a -ta30, tühäli|ne-dse -st5, tühä|ne-dse -st7, (vilä kotsilõ) vil|lui-uja -ujat4, viluja|nõ-dsõ -st5kevadel on siin kehvad teedkeväjä ommaq tan kehväq v hõelaq tiiq;mullu oli kehv aastaminevaasta olľ oholinõ aastaig;see ei ole hea maa, vaid üks kehv liivamaaolõ-iq tuu hää maa, ütś liivatsosś v liivahuskatś om õ̭nnõ;kehvapoolnekehvälik, kehvä(ke)ne;
kehvalt kehväste
, .hõelahe
, .hõelalõ
kehvapoolne kehväli|k-gu -kku38, kehvä|ne-dse -st7, kehväke|ne-se -ist8tänavu tuli oder selline kehvapoolnetimahavva tulľ kesv sääne kehväne;
kehvasti kehväste
, kõhnastõ
, halvastõ
, viletsähe
, viletsäle
, nürelde
, nurõldõmul läheb elu kehvastimul elo lätt kehväste;siin on kõik nii kehvasti, et halb peale vaadatatan om kõ̭iḱ nii nurõldõ, et halv pääle kaiaq;
kell kellkellä .kellä35kella pendel(kellä)tila, tiksli;kellapommkelläkukk, punnaŕ, pomḿ;magasime kella kümnenimagasimiq kelläniq kümneniq;kirikukella hakati löömakerigukellä naati lüümä;
kena kin|ä-ä -nä24, il|los-osa -osat4, .sündsä- -t3, viisa|kas-ga -kat15, krõ̭õ̭tsa- -t3Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadataJuula om õigõq kinä näogaq tütrik, õkva illos pääle kaiaq;pole viga, päris kena tüdrukegaq hätä ei olõq, õigõq krõ̭õ̭tsa tütrik;mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minnamul vanamiiś presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis olľ niguq sündsämb vällä minnäq;
kere ker|e-e -re24, kih|ä-ä -hä24, ih|o-o -ho26, (seest tühi) ko|śo-śo -sśo26kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järeleku autol motoŕ ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kośo perrä;kere on helekõtt nakkas hambidõ pääle nurisõma;parkisin oma kere täispargõ uma kere täüs;
kerge .kerge- -t3kerge riietusegakerge rõivagaq;ta on nüüd kerge elu pealtä om noq kerge elo pääl v täl om noq hõlp persen;kerge einekerge süüḱ;kerge ehituskerge ehitüs;
kergejõustik sport .kerge.jousti|k-gu -kku38, .kerge.jõusti|k-gu -kku38
kergejõustiklane sport .kerge.joustikla|nõ-sõ -st5, .kerge.joustigu tegijä
kergekaal sport .kerge|kaal-kaalu -.kaalu37võistleb kergekaalusvõistlõs kergenkaalun;
keskel .keske(h)n
, kesk.kotsillaud oli toa keskellaud olľ tarõ kesken;sõprade keskelsõprogaq;
keskele .keskehe
, .keskele
, kesk.kotsilõ
keskelt .keskelt
, .keskest
, kesk.kotsilt
keskenduma (hinnäst) kokko .võtmamüra ei lase mul keskendudamürä lasõ-iq mul hinnäst kokko võttaq;eelmisel nädalal keskendusin lugemiseleminevä nätäľ ma õ̭nnõ loi;kogu mu tähelepanu keskendus eelseisvale eksamilevõti hindä eksämi aos kokko;
keskharidus keskharidus-õ -t9, keskkoolitus-õ -t9tal on keskharidustäl om keskharidus;omandas õhtukoolis keskharidusesai õdagukoolin keskharidusõ;keskerihariduskesk- ja ammõťkoolitus v kesk- ja ammõdikoolitus;
kesklinn kesk|liin-liina -.liina30, liina|süä-.süäme -süänd16, süä|liin-liina -.liina30korter asub kesklinnaskortin om liinasüämen;
keskmine .keskmä|ne-dse -st5, vahema|nõ-dsõ -st5too sealt kolmest raamatust see keskmine mulle!tuuq säält kolmõst raamadust tuu vahemanõ mullõ!;kuu keskmine temperatuurkuu keskmäne õhulämmi;
keskmiselt .kesk.mäste
, .keskmädselt
, .keskeltläbi
keskne kõ̭gõ .tähtsämb
, .päämi|ne-dse -st5, pää-keskne tegelanepäätegeläne;keskne küsimuskõ̭gõ tähtsämb v päämine küsümine;
keskpärane ei hää ei halv
, .keskmä|ne-dse -st5, om kah
, om ja ei olõqsee luuletus on tal keskpäraneseo luulõtus olõ-iq täl ei hää ei halv;keskpäraste võimetega inimenekeskmädse annigaq inemine;keskpärane meesom miiś ja ei olõq kah;
keskus .keskus-õ -t9, .kesküs-e -t9kesklinna ärikeskuskeskliina ärikeskus;poeg ostis endale korteri ja elab nüüd päris keskusespoig osť hindäle kortina ni eläs noq peris keskusõn;
kestma püs|ümä-süq -ü70, püsümä .jäämä
, .vasta pidämä v .saisma v lü̬ü̬mä
, .kestmä.kestäq kestä61meie teekond kestis mitu kuudmiiq olli mitu kuud reisi pääl;vahetund kestab 10 minutittunnivaheq om 10 minotit;ait on kestnud juba üle sajandiait om joba üle aastagasaa saisnuq v püsünüq;mälestus vanaisast jääb kestmamälehtüs vanastesäst jääs püsümä v alalõ;kaua sul need pastlad kestavad?kavva sul neoq tsuvvaq vasta lööväq?;see raha ei kesta sul kauataa raha lüü-iq sul kavva vasta;
kestus aigao .aigo36, pikkus-õ -t9sauna kasutamise kestus on üks tundsanna pruuḱmisõ aig om ütś tunń;sõidu kestus on viis tundisõit om viiś tunni pikḱ;filmi kestusfilmi pikkus;
kevadine keväjä|ne-dse -st5ilmad läksid järjest kevadisemaksilmaq lätsiq kõrrast keväjädsembäs;
kevaditi keväjidekevaditi on siin väga iluskeväjide om siin väega illos;
kevadkogrits hu̬u̬nis|a-a -sa28ära kaeble siin, mine metsa ja korja kevadkogritsaid!kaivõlgu-iq tan, mineq mõtsa ja korjaq huunissõ!;
kibe mõr|o-o -ro26, hal|lus-usa -usat4, rassõ- -t14, ki|põ- -t14võttis lusikatäie kibedat rohtuvõtť luidsatävve mõrro rohto;valab kibedaid pisaraidikk halusalõ;kurk on pisut kibekurk om vähäkene hallus;ta on küllalt kibedaid päevi näinudtäl om küländ rassõ elo olnuq;kibe olema, kibedalt maitsemamõrkama;söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suussüüḱ olľ nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta;kibehapumõrohapu;vihmaga tuleb odrale kibe maitse juurdevihmagaq tulõ kesväle viha maik manoq;kibe külmkõva v mõro külm;kibe heinaaegkipõ hainang;
kibedasti 1. halusahe
, halusalõsee maksab sulle kibedasti kätteseo tege sullõ halusalõ tasa;tüdruk hakkas kibedasti nutmatütrik naaś halusahe ikma;2. kibõhõhe
, kibõhõlõ
, kipõstõ
, usinahe
, usinalõkõik töötasid kibedastikõ̭iḱ olliq usinalõ v kibõhõhe ammõtin;
kibedus mõr|o-o -ro26, mõrohus-õ -t9, vih|a-a -ha28, kibõhus-õ -t9rohu kibedus tõi pisarad silmaroho mõrohus tõi vii silmä;süda on kibedust täismiiľ om mõro v haigõ;üleliigse kibedusegaülearvo mõro;
kibelema kibõni(h)n olõma
, kärsi|tämä-täq -dä82, kiivõnda|ma-q -83, kiivõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, kiini|tämä-täq -dä82, kiba|.ritśma-.ritsiq -ritsi63, kiimaskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kibelesin väga, olin nagu süte pealolli väega kibõnin, niguq hütsi pääl;ise kibeleb ja teist ka veel kiirustab takkaesiq kiimaskõllõs, sis tõist ka viil kihotas;
kiber kibõr v kiprkibra .kipra45, käber v käprkäbrä .käprä46, käbärüs-e -t9, köber v köprköbrä .köprä46kiprakäprä, köprä, kipra;kipraskäbrän, köbrän, kibran;otsmik on kiprasots om käbrän;
kibestuma (ärq) kalõh(t)u|ma-daq -84, (ärq) paha|nõma-(nõ)daq -nõ89, (ärq) .torsśu|ma-daq -84, .süändü|mä-däq -84, .süändä|mä-q -83raskest elust kibestunudrassõ elo pääle ärq kalõhunuq;kibestunud hingegakalõhunu hingegaq;see on üks kibestunud inimenetaa om ütś kalõhunuq inemine;ära ole sellise kibestunud ilmega!olku-iq sändse pahanu näogaq v torsśunu olõkigaq!;
kibestumus = kibestus kalõhus-õ -t9, .süändümi|ne-se -st5meeste hulgas võttis maad kibestumusmeheq süändüq ärq;tunneb kibestustom ärq torsśunuq;
kibrutama .käprä v .kipra .tõ̭mbama
kibu kipike|ne-se -ist8, kip|ṕ-i -pi37, käsi|k-gu -kut13, käśk.käśko .käśkot15kibuga visatakse saunas leilikipikesegaq hiidetäs sannan lõunat;õlu on kapasoluq om käśko seen;
kiht kihťkihi .kihti36, kõrdkõrra .kõrda33, la|do-o -to27, kantśkandsi .kantsi37lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkumalatsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma;kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut põllu pealkeväjäne lumi om niguq kõrd sitta põllu pääl;see kiht läheb teil liiga kõrgeksseo lado lätt teil palľo paksus;
kihulane .mu(d)ala|nõ-sõ -st5, .(t)sämblä|ne-se -st5, .masla|nõ-sõ -st5kihulased on sääsest väiksemad putukadtsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq;vastu õhtut muutuvad kihulased väga kurjaksvasta õdagut lääväq mualasõq väega hõelas;
kihutama 1. kupa|tama-taq -da82, viro|tama-taq -da82, virotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, kip|pama-adaq -pa77ära kihuta!kupatagu-iq!;autod kihutasid tee ääres seisjaist möödamassinaq virodiq tii veeren saisjist müüdä;koer kihutas kassi puu otsapini kupať kassi puu otsa;sõida ometi mõistlikult, mis sa kihutad!sõidaq no mõistligult, midä sa kupatat!;2. (üles) kiho|tama-taq -da82kihutab rahvast mässulekihotas rahvast mässämä;
kihvatama kihvahta|ma-q -83, .tsuskamatsusadaq .tsuska77, pälgähtä|mä-q -83, hälgähtä|mä-q -83mul süda kihvatab sees iga halva asja pärastõga halva aśa peräst mul süä seen kihvahtas;mu peas kihvatas ootamatu mõtemullõ tsusaś v hälgähť äkki ütś mõtõq päähä;tema silmades kihvatas kadedus ja vihatimä silmin pälgähť kadõhus ni viha;
kiilas pa(l)ľas.palľa pa(l)ľast15, plesśplessi .plessi37taadi pealagi on juba kiilastaadi päälagi om joba paľas;
kiilasjää ijätüs-e -t9, hiilesi(j)ä-ijä -ijjä v -iiä25, pa(l)ľasi(j)ä.palľa-i(j)ä pa(l)ľast-ijjä v -iiä sissek .palľahe-.ijjä v -.iiä25tee peal oli kiilasjäätii pääl olľ hiilesi(j)ä;
kiirabi kipõ.tohtrikipõ.tohtri kipõt.tohtrit1, kipõabikipõabi kipõtapi26kiirabiautokipõtohtrimassin;ta viidi kiirabiga haiglassekipõtohtri vei timä haigõmajja;häda oli nii suur, et kutsusin kiirabi väljahädä olľ nii suuŕ, et kutsõ kipõtohtri vällä;
kiire kipõ- -t14, rutuli|nõ-dsõ -st5, virkvirga .virka30selle tööga pole kiiretseo tüügaq olõ-iq kipõt;mul on üks kiire asi ajadamul om ütś rutulinõ asi aiaq;kiire kõnniga meesvirga astmisõgaq miiś;
kiiruga kipõst(õ)
, kipõlt
, kipõgaq
, rutugaq
, ülejalaunustasin suure kiiruga asjad mahaunõhti suurõ rutugaq v kipõgaq aśaq maaha;kohe näha, et see sul kiiruga tehtud tööõkva nätäq, et seo om sul ülejala tett tüü;kiiruga haarasin …joosu päält haari …;
kiiruisutamine sport .võiki-vissitämi|ne*-se -st5, virk-livvõlus*-õ -t9, virk-visselüs*-e -t9
kiirus kibõhus-õ -t9, kipõ- -t14, hunńhunni .hunni37, tamṕtambi .tampi37, vunḱvungi .vunki37, rut|t-u -tu37, ki|bu-bu -pu26auto läheneb õige suure kiirusegaauto tulõ hüä hunnigaq süäqpoolõ;sul on kogu aeg kiirus tagasul om kõ̭gõ tamṕ v kibu takan;lisab kiirustand vunki manoq;auto kihutab hirmsa kiirusega möödaauto kupatas hirmsa kärogaq müüdä;sel mehel kiirust jätkub, ta teeb kõike kiirestitaal mehel om kibõhust viländ, tä tege kõ̭kkõ kibõhõhe;
kiirustama .rut|tama-adaq -ta77, kip|pama-adaq -pa77, .rühḱmä.rühkiq rühi63, (kedägiq) rututa|ma-q -83mis sa selle tööga nii väga kiirustad?miä sa tuu tüügaq nii väega ruttat?;mul pole aega, ma kiirustan bussilemul olõ-iq aigo, ma rutta v rühi bussi pääle;kuhu sa nii koledasti kiirustad?kohes sa nii hirmsahe ruttat v kippat?;ära mind töö juures tagant kiirustarututagu-iq minno tüü man;
kiisk kusḱkusõ .kuskõ34, kusõkal|a-a -la28, kiiss v kiiskkiisa .kiiska31kiisad patta, vesi pealekusõq patta, vesi pääle;kiiskadest keedetud kalasuppkusõliiḿ;
kiituskiri kitüs|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, teno|tähť-tähe -.tähte34
kiiva .viltu
, kõvõras
, kõvõrahe
, kõvõralõ
, virilähe
, virilälemaja katus on kiiva vajunudmaja katus om kõvõras vaonuq;tema elus kisub kõik kiivatäl tüküs elo summa minemä;
kiivas IIpääle.paśja- -t3, kahtlustaja- -t3, kadõ-(hõ) -(hõ)t14mul on väga kiivas meesmul om väega kahtlustaja miiś;
kiivas I Ivilda|k-gu -kut13, .viltu
, kõv|võŕ-õra -õrat4, vir|ril-ilä -ilät4see sein on natuke kiivasseo sain om vähä vildak;
kikkis .kirki
, kirgile
, .kirkvälläq
, kirgi(h)nkoeral on kõrvad kikkispinil ommaq kõrvaq kirgile;kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkiskapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kirgile;
kild (killa) kampkamba .kampa31, seltś|kund-kunna -.kunda32, parḱpargi .parki31, parťpardi .parti31sattus varaste kildatrehvü vargidõ kampa;ta pole just argade killasttä olõ-iq pelgäjä v tä olõ-õi pelgäjide siäst;
kild (killu) kilstkilsta .kilsta31, kiltkilda .kilta31, kildakõ|nõ-sõ -ist8, lastlastu .lastu37, lastukõ|nõ-sõ -ist8, tsä|peń-benä -benät4, tsä|päń-bänä -bänät4lõin külmunud liha küljest kirvega kildelei külmänü liha külest kirvõgaq kiltõ;korjas õuelt puukilde pliidi allakoŕaś moro päält lastukõisi pliidi alaq;klaas kukkus kivi peale peenikesteks kildudeksklaaś sattõ kivi pääle pira-pinna;
kildkond kampkamba .kampa31, punťpundi .punti37, halv vatang-u -ut13, vata|k-gu -kut13, klike- -t2võim oli kitsa kildkonna käesvõim olľ väiko pundi käen;see pole kellegi valitsus, üks kildkond ontaa olõ-iq määnegiq valitsus, taa om ütś klike;
kile (kileda) killõ- -t14naisel oli kile häälnaasõl olľ killõ helü;
kile (kile) 1. kelḿkelme .kelme35, kelmeq.kelme kelmet18, kesiki̬i̬ kett42, kes|e-e -se24, kile- -t2kilemajakilemaja, kelme- v kese- v kesi- v kiihoonõq;kilekottkilekotť, kiikotť;kilekaanedkilekaasõq;kilestkilene, kelmine;2. .kiisla- -t1kaerajahust keedeti kiletkaarajahust tetti kiislat;
kiledalt kilõhõhe
, kilõhõlõ
kiljatama kilga(h)ta|ma-q -83, kiuga(h)ta|ma-q -83, kiidsa(h)ta|ma-q -83, kihva(h)ta|ma-q -83tüdruk kiljatab, kui ehmubtütrik kihvahtas, ku hiidüs;
kilk tarõritsi|k-ga v -gä -kat v -kät13, saviritsi|k-ga v -gä -kat v -kät13, kurukik|as-ka -ast22, viruskik|as-ka -ast22kilk on hall, rohutirts rohelinetarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ;
kilpjalg kilṕ|jalg-jala -.jalga33, (peris)sõ̭na|jalg-jala -.jalga33see siin on kilpjalg, teised on maarjasõnajaladseo om (peris)sõ̭najalg, tõõsõq ommaq maarjasõ̭najalaq;
kilu 1. kil|u-u -lu26kalurid said mitu tonni kilukalameheq saiq mitu tonni killu v killõ;2. keebä|tś-dsi -tsit13, kiidsa|k-gu -kut13, kõõlasḱ-i -it13laps on tal lausa kilu, ei tea, kas hoiab näljas või?latś om täl peris keebätś, tiiäq kas hoit nälän vai?;
kimbutama .tsusḱma.tsuskiq tsusi63, .kiusamakiusadaq .kiusa77, .vaivamavaivadaq .vaiva77, kimbu|tama-taq -da82, pääle .käümäpoistekamp kimbutab nõrgemaidpoiskõisikamp kiusas v tsusḱ nõrgõmbit;mis sa mind ometi kimbutad!no midä sa minno kiusat!;kimbutab kõiki oma nõudmistegakiusas kõ̭iḱi ummi nõudmiisigaq;meest kimbutab ajahädamehel om kõ̭iḱaig ütś aohädä;ära kimbuta mind oma tahtmistega!vaivaku-iq minno ummi tahtmiisigaq!;haigus kimbutabhaigus vaivas;
kimp punťpundi .punti37, peopeo pejjo v peio sissek .pejjo v .peio m umak ja osak pejje v peie26, kimpkimbu .kimpu37lillekimbudlillipundiq;
kimpu .paklihe
, .pulka
, .pulkõ
, põtalihe
, põtalilõ
, .kimpu
, hättäselle asjaga ma jään kimpuseo aśagaq ma jää pulka;vaata ette, võib-olla jääd kimpu!kaeq ette, vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe!;
kimpus .pakli(h)n
, pulga(h)n
, pulgõ(h)n
, põtali(h)n
, kimbu(h)n
, hädä(h)nhea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära makstahüä olľ võttaq külh lainu, a noq olõt põtalin, jovva-iq ärq massaq;
kindel kimmäs.kimmä kimmäst22, kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22, .julgõ- -t3kindel kõneviiskiiľ kimmäs kõ̭nnõviiś;tal on kindel kavatsus naine võttatäl om kimmäs nõu naist võttaq;ma seisan kindlal pinnal, ei kuku siit kuhugima saisa julgõ kotusõ pääl, sata-iq siist kohegiq;kindlaks tegemaselges tegemä;
kindlalt .kimmähe
, .kimmäle
, .kin(d)mähe
, .kin(d)mäle
, .julgõhe
, .julgõlõsilla lauad on kindlalt kinnisilla lavvaq ommaq kimmähe kinniq;
kindlameelne kimmäs.kimmä kimmäst22, kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22, .julgõ- -t3, .kimmä meelegaqkindlameelne inimenekimmäs miiś v naanõ;ta jäi lõpuni kindlameelsekstä jäi lõpuniq kimmäs v hindä manoq v hindäs;
kindlasti .kimmähe
, .kimmäle
, .kin(d)mähe
, .kin(d)mäle
, .julgõhe
, .julgõlõta on meist kindlasti kõige vanemtä om meist kimmähe kõ̭õ̭ vanõmb;tema pole kindlasti süüditimä olõ-iq kimmäle süüdü;
kindlus 1. .kimmüs-e -t9, .kin(d)müs-e -t9tal jätkus kindlust lõpuni minnatäl jakku kimmüst lõpuniq minnäq;kindluse mõttes kontrollisin kõik veelkord ülekai kõ̭iḱ viilkõrd üle, et kimmäs ollaq;2. kantśkandsi .kantsi37, krõpastu- -t1, liinliina .liina30, .kastrõ†- -t1, kinniq|liin†-liina -.liina30keskaegne kindluskeskao kantś;vaenlane piiras kindlust mitu nädalatvainlanõ piirď liina mitu nädälit;
kindlustama 1. .kimmämbäs tegemätee kõige pehmemad kohad olid puupakkudega kindlustatudtii kõ̭õ̭ pehmembäq kotusõq olliq puupakkõgaq kimmämbäs tettüq;tahab raha kogumisega oma vanaduspäevi kindlustadakorjas rahha tuujaos, et vanan iän olõssiq, kost võttaq v korjas rahha, et vanan iän murrõldaq olõssiq;me kindlustame teie tellimuse kiire täitmisemiiq lupamiq tiiq teľmise virka ärq täütäq;kindlus oli hästi kindlustatudkantś olľ väega kimmäs tett;2. kimmä|tämä*-täq -dä82hooned olid tulekahju vastu kindlustamatahuunõq olliq palamisõ vasta kimmätämäldäq;
king kängkängä .kängä35kingapaelkängäkabõl v -nüüŕ;puukingkolotka;
kingitus kingitüs-e -t9, anďanni .andi37, annõq.andõ annõt19laps sai kingituselatś sai kingitüse;see vihm oli täna küll lausa taeva kingitus!seo vihm olľ täämbä külh peris taivanõ anď!;
kinkima .kinḱmä.kinkiq kingi63kingi see raamat mulle!kingiq seo raamat mullõ!;seda ma talle juba ei kingi …taad ma tälle andis ei annaq v tuud (asja) ma tälle ei jätäq;
kinni kinniq
, .umbõ
, .umbõhe
, .umbõlõ
, pidehihe
, pidessihe
, pidehile
, pidessile
, .umbõ(h)n
, pidehi(h)n
, pidessi(h)npane uks kinni!panõq usś kinniq!;olen sel nädalal tööga kinniolõ seo nätäľ tüügaq pidessin;kõik autod on praegu kinni, sul tuleb oodatakõ̭iḱ massinaq ommaq parlaq pidehin, sul tulõ uutaq;järv kasvab aeglaselt kinnijärv́ kasus aigopiten umbõ;tee on kinni tuisanudtii om täüs v umbõ tuisanuq;kinni mätsimaärq sopśma;
kinnine kinnili|ne-dse -st5, kinni|ne-dse -st7, ummi|nõ-dsõ -st7kinnine inimenekinni(li)ne inemine;kinnine luumurdkinniline luumurd;see oli kinnine nõupidamineseo olľ kinniline nõvvupidämine;kinnised kingadummidsõq v kinnilidseq kängäq;istub päev läbi siin kinnises toasist kõ̭iḱ pääväkese tan ummitsõn tarõn;
kinnistu kinnistü- -t1, krunťkrundi .krunti37, kinniqmaa- -d50, kinnütet maa
kinnistuma kinniq v pidämä .jäämäväljend kinnistus keelesütlemine jäi kiilde pidämä;
kinnisvara maa- -d50, kimmäsvara.kimmävara kimmästvarra28, kinniqvar|a-a -ra28soetas endale kinnisvaraosť hindäle maad v maja;kinnisvara hinnad tõusevadmaa hind nõsõs;
kinnitama .külge .pandma v lü̬ü̬mä
, kimmä|tämä-q -83, .õigõs tunnistama
, kinnähtä|mä-täq -dä82, kinnü|tämä-täq -dä82kinnitab riiuli naeltega seinalelüü riioli naklogaq saina külge kinniq;notariaalselt kinnitatud koopianotari man kinnütet papõŕ;laps kinnitas endale, et kõik on hästilatś kitť hindäle, et kõ̭iḱ om häste;uuringud kinnitasid ta arvamustuuŕminõ tunnisť timä arvamisõ õigõs;
kino kin|o-o -no28kinoseansskinovuuŕ, kinonäütämine;lähme kaheksasele kinoseansileläämiq kelläs katsas kinno;
kints kintskindsu .kintsu37, ra|ǵa-ja -ḱa29, ra|gja-ja -kja29, kinḱkingi .kinki37jalg ülalpool põlve on kintsjalg mäe puult põlvõ om kinḱ;ta andis mulle terve seakintsutä anď mullõ terve tsiakindsu;
kipakas vildaku|nõ-dsõ -st5, vir|ril-ilä -ilät4, .ümbreminejä- -t3, kibras.kipra kibrast22järvele ei tohi kipaka venega minnajärve pääle ei toheq kipra loodsigugaq v vennegaq minnäq;ei julge istuda, see tool on väga kipakasjulgu-iq istuq, seo tuuľ om väega ümbreminejä;
kipitama kibis|emä-täq -e87, kibõnda|ma-q -83, kipi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, kipi|tämä-täq -dä82, kibõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, kipõldõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, nõglu|tama-taq -da82, (külmäst) .söendä|mä-q -83, .söeldä|mä-q -83, .söende|(l)lemä-lläq -(l)le86tolm pani nina kipitamatolm panď nõ̭na kipitsemä;jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavadjoosi läbi nõgõsidõ, jalaq nõglutasõq;käed kipitavad külmastkäeq söendäseq;
kippuma .tükmätükküq tükü63, .tüḱmätükkiq tüki63loomad kipuvad aiamaaleeläjäq tüküseq tahramaa pääle;mis sa kipud siia teistele ette!miä sa tükit tahaq tõisilõ jalgo!;
kiratsema hingi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, vigõl|õma-daq -õ85, põ|dõma-tõq -e v -õ m 1. ja 3. k .põssi kesks põnnuq v põdõnuq59, .närbelemänärveldäq .närbele85mis elu see on, kiratse siin vaesusesmääne elo seo om, närbeleq v vigõlõq tan kitsusõn;naine on tal haiglane, on kiratsenud juba mitu aastatnaanõ om täl haigõnõ, om joq mitu aastakka põdõnuq;
kirendama kire|tämä-täq -dä82silme ees lööb kirendama, ei saa enam lugedasilmäq nakkasõq kiretämä, saa-iq inämb lukõq;aas kirendas pääsusilmadest ja kullerkuppudestniit kireť pääsüsilmist ja kullõŕkukõst;Tartu linn kirendas kui tulemeriTarto liin kireť ku ütś tulõmeri;
kiretu .oigõ- -t3, loidloiu .loidu36, himoldaq
, hoima|nõ-dsõ -st7tema esinemine oli kiretu ja igavtimä ülesastminõ olľ oigõ ja ikäv;kiretu pilk, näguhoimanõ kaehus, loid nägo;esitas kiretult oma lookõ̭nõľ külmält uma luu;suhtu sellesse kiretultkaeq taad asja külmä kõtugaq;
kirg him|o-o -mo26, .tahtmi|nõ-sõ -st5, hal|u-u -lu26, kiimkiima .kiima35tema kireks on raamatudtäl om himo raamatit lukõq;noori valdas meeletu kirgnooril olľ hirmsa tahtminõ pääl;poliitilised kired lõid lõkkelepoliitilidsõq tahtmisõq leiq palama;kired hakkasid vaibumahimo naaś üle minemä v tahtminõ kattõ ärq;minekukirgminegikiim;
kirgas puhas.puhta puhast23, .selge- -t3, klaaŕklaari .klaari37, .herksä- -t3, .helksä- -t3selges taevas helendasid kirkad tähedselgen taivan olliq helksäq täheq;talvine päev oli külm ja kirgastalvõpäiv olľ külm ni selge;kirkad värvidherksäq värmiq;
kirglik himoli|nõ-dsõ -t5, himoli|k-gu -kku38kirglik meeshimolik miiś;kirglik soov õppidasuuŕ himo oppiq;ta on kirglik spordisõbertä om suuŕ spordisõbõr;
kiri kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43kald- v kursiivkiriliuhkakiri;poolpaks kiripaks kiri;kirjaliik, kirjatüüpkiräliiḱ;kirja panemakirjä pandma;kirbukiritsibu;
kirik keri|k-gu -kut13, keŕk.keŕko .keŕkot48kiriklik leeriõpetuspääkuuľ, liiŕ;kirikupeapääpapṕ;
kirjaviis kirä|viiś-viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37
kirjeldama tunnus.tähti .andma
, tähende|(l)lemä-lläq -(l)le86, kõ̭nõl|õma-daq -õ85, sele|tämä-täq -dä82kirjelda mulle, milline ta välja näeb!seledäq mullõ, kuimuudu tä vällä näütäs v määne tä om!;
kirjutama kiro|tama v kiŕo|tama-taq -da82kirjuta see üles!panõq seo kirja!;laps alles õpib kirjutamalatś viil opṕ v opis kirotamist;ma pole enam ammu emale kirjutanudma olõ-iq inämb kavva aigo imäle kirotanuq;välja kirjutamavällä kirotama;alla kirjutamaala kirotama, kätt ala pandma;
kiruma .van(d)ma.vannuq v .vanduq vannu64, .tśortõlõmatśordõldaq .tśortõlõ85, pühendä|mä-q -83kirub iseennast maapõhjavand esiqhinnäst maapõhja;mehed kirusid sõda, valitsust, raskeid aegumeheq vandsõq sõta, valitsust, rasõhit aigõ;vanamees oli vihane ja kirus mis kolevanamiiś olľ vihalinõ ni tśortõli ku jälle;
kisama = kisendama rü̬ü̬ḱmärü̬ü̬kiq röögi63, täni|tämä-täq -dä82, .larmamalarmadaq .larma77, ämmärdä|mä-q -83, .kirsma.kirsuq kirsu64, lõõgõrda|ma-q -83, .hauramahauradaq .haura77, .rüügämärüvvädäq .rüügä30kisendab nagu siga aia vahelrüüḱ niguq tsiga aia vaihõl;lehm kisendab, kui koju tahablehm ämmärdäs, ku kodo taht;lapsed pistsid kisamalatsõq naksiq tänni;laps kisendas ennast hällis hingetukslatś täniť hindä hällün hingpuhussilõ;kisendaminekirsminõ;
kisk kis|a-a -sa28kiskudegakisak;ahingu kisk oli murdnunudvästri kisa olľ ärq murdunuq;
kiskja .murdja elläihunt ja karu on kiskjadsusi ja kahr ommaq murdjaq eläjäq;
kisklema .kisklõmakisõldaq .kisklõ85, .tsingõlõmatsingõldaq .tsingõlõ78, purõl|õma-daq -õ85kisklevad päevast päeva nagu kass ja koerkisklõsõq pääväst päivä niguq kasś ja pini;lapsed kisklevad mänguasjade pärastlatsõq tsingõlõsõq asjo peräst;mis te kisklete kogu aeg!midäs tiiq tsingõlõt kõ̭iḱ aig!;koerad kisklevadpiniq purõlõsõq;
kiskuma .kiskma.kiskuq kisu64, .kakmakakkuq kaku64, .kaksamakaksadaq .kaksa77, .rüḿmä.rümmiq rümmi63, .rämmämärämmädäq .rämmä77, .rääṕmä.rääpiq rääbi63, rääbi|tsemä-tsäq v -däq -dse90pool tundi kiskusime, aga traktorit kraavist välja ei saanudpuuľ tunni rämmemi aq traktorit kraavist vällä es saaq;
kissi piluki(l)lõ
, piluka(l)lõ
, .k(r)issitõmbab silmad kissitõ̭mbas silmäq pilukilõ;kissisk(r)issin;
kitsas kitsas.kitsa kitsast22, .ahtakõ|nõ v .ahtagõ|nõ-sõ -ist8, ahas.ahta ahast23see palitu on sulle kitsasseo palit om sullõ kitsas;püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagipüksiq ommaq ahtliguq v ahtligadsõq, julgu-iq kumardagiq;kitsa silmaringigakinniliidsi silmigaq;
kitsendama .ahta(m)bas v .kitsa(m)bas v kasinambas tegemä
, .piirdmä(.)piirdäq piirä66selline olukord kitsendas paljude noorte õppimisvõimalusisändseq aśaluuq teiq hulga nuuri oṕmisvõimaluisi kasinambas;
kitsendus .piirdmi|ne-se -st5, piirang-u -ut13seal ei ole enam kitsendusisääl olõ-iq inämb piirdmiisi;
kitsi ihnõq.ihnõ ihnõt18, ihnõ|du-du -tut1, ki|dsi-dsi -tsi26, nähkäri|ne-dse -st5, näsśo- -t2, nässi|ne-dse -st7, ihnusḱ-i -it13, koi- -d53ta on kitsi ja alati omakasu peal väljastä om sääne nähkärine ja kõ̭gõ hindäkasu pääl välän;
kiunuma .kiugõlõmakiugõldaq .kiugõlõ86, .vaugma.vauguq vaugu64, .vavvamavavvadaq .vavva77, .vauglõmavavvõldaq .vauglõ78, .viuglõmaviugõldaq .viuglõ78koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudespini sai jalagaq liti ärq, sõ̭s lätś vavvatõn;koer kiunub, kui tal on valuspini vaug, ku täl hallus om;
kiuste .nimme
, kiusu peräst
, hu̬u̬ľmaldaqtüdruk abiellus vanemate kiustetütrik lätś mehele vasta vanõmbidõ tahtmist;seda tegid sa küll kiustetuud teit saq õkva nimme;pidas kõige kiuste vastupidi vasta kiusu peräst v kõ̭gõst huuľmaldaq;halva ilma kiustehalvast ilmast huuľmaldaq;
klaar klaaŕklaari .klaari37, .selge- -t3, puhas.puhta puhast23õhk läks klaarimaksõhk lätś klaarimbas v puhtambas v selgembäs;asjad räägiti klaariksaśaq kõ̭nõldiq sirgõs v selges;paberid said klaarikspaprõq saiq kõrda;mulle meeldivad kõige rohkem valged klaaridmullõ miildüseq kõ̭õ̭ rohkõmb valgõq klaariq;valge klaar oli õunu täisvalgõ klaaŕ olľ ubinit täüs;
klaarima .klaaŕma.klaariq klaari63, .selges tegemä
, .klaťmaklattiq klati63mul on temaga vaja rahaasjad ära klaaridamul om vaia timägaq rahaaśaq selges tetäq;
klapp 1. klap|ṕ-i -pi37klappidega taskudklappõgaq karmaniq;kõrvaklapidkõrvaklapiq;2. klap|ṕ-i -pi37neil on omavahel hea klappnääq passisõq umavaihõl häste kokko;ma ei leidnud temaga kuidagi klappima lövvä-es timägaq kuigimuudu õigõt klappi;
klappima .klaṕmaklappiq klapi63, kokko .sündümä v .paśmakui kõik klapib, oleme homme juba kodusku kõ̭iḱ häste lätt, olõmiq hummõń joba koton;nende iseloomud ei klapinääq sünnü-iq kokko;su jutus miski ei klapisu jutun om midägiq mädä;
klass 1. klasśklassi .klassi37ta on mu kunagine klassikaaslanemiiq käve timägaq üten klassin;klassiruumklasś;klassivendklassiveli;klassiõdeklassisõ̭saŕ;2. sorťsordi .sorti37, klasśklassi .klassi37muldade, kivimite klassidmulla-, kivisordiq;sõitsin teise klassi vagunissõidi tõõsõ klassi vagonin;töölis-, alam-, kõrgklasstüüliisi klasś, alambklasś, korgklasś;klassivastuoludklassitülüq;klassivõitlusklassivõidõlus;
klirin tir|rin-inä -inät4, .tirksnä- -t3, tira|k-gu -kut13, tirah(t)us-õ -t9, klir|rin-inä -inät4käib nii raskete sammudega, et klaasiklirin tagakäü nii rasõhidõ sammõgaq, et klaasitirksnä om takan;viskas kiviga, nii et klirin taga, ilmselt läks aknaklaas katkivisaś kivigaq, nii et tirak käve, arvadaq aknõklaaś lätś katśki;klirin käis, mine vaata, kas kass lõhkus nõu ära!tirahus käve, mineq kaeq, kas kasś lahḱ anoma ärq!;
klirisema tiris|emä-täq -e87, .tirramatirradaq .tirra77, tir|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88, tira|tama-taq -da82, äkki tirahta|ma-q -83, tirahu|tma-taq -da62aknad klirisesid, kui palgiauto mööda sõitisaknõq tirisiq, ku palgiauto müüdä lätś;pauk pani aknaklaasid klirisemakõ̭mahus panď aknõklaasiq tirahtama;
klooster klu̬u̬stri- -t1, monas|tõŕ†-tõri -.tõrri38
kloppima .kloṕmakloppiq klopi63, .mütmämüttäq mütä61, .ropśma.ropsiq ropsi63, .möľmä.mölliq mölli63kuulsin läbi une, et keegi klopib ukse tagakuuli läbi unõ, et kiäkiq mütt ussõ takan;ta sai külapoiste käest kõvasti kloppidatä sai küläpoiskõisi käest armõdulõ pessäq;see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segamaseo tahas taha ei möľmist, seod piät tassa segähämä;klopi oma riided lumest puhtaks!ropsiq umaq rõivaq lumõst puhtas!;kloppisin vaibad äraropsõ põrmandurõivaq ärq;süda hakkas suurest hirmust kloppimasüä naaś seen pesmä, nii kõvva pelgsi;
klopsima .klopśma.klopsiq klopsi63, klopi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saaklopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq;kokku klopsimakokko loputama;klopsimineklopśna;
klots klup|ṕ-i -pi37, klotśklotsi .klotsi37, kolotka- -t3klots on väiksem kui pakkklupṕ um vähämb ku plukḱ;tõi töö juurest klotse pliidi allatõi tüü mant kluppõ;
klõpats klõbõ|nits-nitsa -.nitsa31need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed klõpatsidnaaq olõ-iq määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq õ̭nnõ;
klähvima .haukma.haukuq haugu 64 min 1. k haugi, kilgu|tama-taq -da82, .larmamalarmadaq .larma77koerad klähvivadpiniq kilgutasõq v larmasõq;see inimene kipub teiste peale klähvimaseo inemine tüküs tõisigaq haukma;
kobama .kumṕma.kumpiq kumbi63, ko|bima-piq -bi57, kooba|tama-taq -da82, kumba|tama-taq -da82, .kumpamakumbadaq .kumpa77, kumbahta|ma-q -83, kõrras kumbahu|tma-taq -da62pime kobab kepiga teedpümme kumpas kepigaq tiid;kobas küll heintes, aga ei leidnud midagikumpõ külh haino seen, no lövvä es midägiq;kui sa muidu ei tunne, koba käega!ku sa muido ei tunnõq, kobiq käpägaq!;ära koba pimeduses!kumṕku-iq pümmen ümbretsõ̭õ̭ri!;
kobamisi .kumpõ(h)n
, kumbatõ(h)n
, .kumpamiisi
, .kumṕmiisi
, pümehüisiastusin kobamisi paar sammutei kumbatõn v pümehüisi paaŕ sammu;ta leidis pimedas kobamisi uksetä löüď pümmen kumpamiisi v kumbatõn ussõ;
kobar tśauktśauga .tśauka31, tsärä|k-gu -kut13, tśobari|k-gu -kku38, tsäbäri|k-gu -kku38, müdsäri|k-gu -kku38, tsähäli|k-gu -kku38, hubali|k-gu -kku38viinamarjad kasvavad kobarasviinamaŕaq kasusõq tsähälikun;marjakobarmaŕatśauk;mehed seisavad kobaras koosmeheq saisvaq tsäräkun;karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaraskaŕamaaq ommaq üten tśobarigun kõ̭iḱ järve veeren;kobaralinetśaukliganõ;õhtul olid tibud laudanurgas kobaras koosõdagu olliq kanapojaq laudanukan tsäbärigun v hubalikun v müssün;
kobe koh|hil-ila -ilat4, koho|nõ-dsõ -st7paneb seemned heasse kobedasse muldapand siimneq hää kohila maa sisse;otsi endale midagi kobedamat selga!kaeq no hindäle midä parõmbat sälgä!;
kobestama kohenda|ma-q -83kobesta maad kapsajuure ümber!kohendaq maad ümbre kapstajuurõ!;
kobima ko|bima-piq -bi57, ke|bimä-piq -bi57, kö|bimä-piq -bi57kobi bussi peale, muidu jääd maha!kobiq bussi pääle, muido jäät maaha!;
kobin ko|pin-bina -binat4, kõ|pin-bina -binat4kobin käis, kui hiired toa peal jooksidkõpin käve, ku hiireq tarõ pääl joosiq;
kobisema kobis|õma-taq -õ87, köbis|emä-täq -e87, jõbis|õma-taq -õ87kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi?;mis sa seal kobised?midä sa sääl jõbisõt v köbiset?;ära kobise!jõbisku-iq tan!;
kobrutama vatu|tama-taq -da82õlu kobrutab kannusoluq vatutas kanni seen;südames kobrutab vihasüä om nii täüs, et kas lahki lätt;tainas kobrutab üle kausiäärekohetus aja üle kausiveere;
kodu ko|do-do -to sissek kodo seenk kodo(h)n seestk kodost26, elämi|ne-se -st5, eloelo ello26, kq ka elotus-õ -t9rääkisime oma vanast kodustkõ̭nõlimiq umast vanast kodost;elame nüüd uues kodusnoq mi elä vahtsõn kodon;neil on väike, kuid ilus kodunäil om tsilľokõnõ, aq illos elämine;kodurahumajarahu;kodunt,kodus
kodune kodo|nõ-dsõ -st5, kodo-koduses elus on tal raskusikodonõ elo om täl rassõ;kodused riided, töödkodorõivaq, -tüüq;niikaua kui lapsed väiksed, on ema koduneniikavva kuq latsõq väikoq, om imä koton;sain kodustelt kirjasai kotost v kodorahva käest kirä;nende juures oli kõik nii kodunenäide man olľ kõ̭iḱ niguq koton;üks poeg hulgub väljas, teine on koduneütś poig hulḱ välän, tõõnõ om kodoelläi;
kodunema (ärq) hari|nõma-(nõ)daq -nõ89see laps koduneb võõrastega kiirestiseo latś harinõs võ̭õ̭ridõgaq ruttu;olen uues kohas juba kodunenudolõ joq vahtsõn paigan ärq harinuq;
koer pin|i-i -ni26, (imäne) lita- -t2, (esäne) koirapin|i-i -ni26, (tsilľokõnõ) rak|ḱ-õ -kõ35, raka|tś-dsi -tsit13, rakikõ|nõ-sõ -ist8hoovikoer, õuekoermuropini;toakoertarõpini;sülekoerüsäpini;kas sa ostsid endale isase või emase koera?kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini?;koerake jooksis mehele järelerakõkõnõ juusḱ mehele perrä;koera ässitamatsui(a)tama, putsutama, võ̭ťatama;kui koerast on üle saadud, pead ka koera sabast üle saamaku üle pini om ärq astut, sõ̭s üle hanna ärq jätkuq sa astmaldaq;
kogema .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, läbi elämä
, teedäq .saamasellist headust polnud ma varem kogenudsäänest häädüst olõ es ma innembi tundnuq;olen oma elu jooksul üsna paljut kogenudma olõ uma elo joosul peris palľond läbi elänüq;kas sa oled midagi sellist varem kogenud?olõt sa midägiq säänest inne tundnuq?;
kogemus läbielämi|ne-se -st5, ti̬i̬dmi|ne-se -st5, oppu|s-(sõ) -(s)t10, harinõmi|nõ-sõ -st5tean seda oma kogemustestma tiiä tuud hindäst v umast elost;ära usu teda, mul on temaga kurbi kogemusi!usku-iq tedä, ma olõ timägaq naid häti nännüq!;kogemuse võrra rikkamütś oppus v läbielämine v harinõminõ jälq man;vajalik eelnev töökogemuspiät olõma taa tüügaq harinuq;tal pole õpetajatöö kogemustoppaja tüü om tälle harinõmaldaq;ta on omandanud kogemusi välisministeeriumistä om tüütänüq välisministeeriümin;
kogenematu harinõmaldaqulli .ulli37, ulľkogenematu töölinetüüline om harinõmaldaq;ma olen sellel alal kogenematuma olõ taa värgi pääle ulľ;
kogu IIkõ̭|iḱ-gõ -kkõ35, terveq.terve tervet18lugesin kogu jutu uuesti läbiloi terve jutu vahtsõst läbi;olin kogu õhtu kodusolli kõ̭iḱ õdaku koton;kogu aegkõ̭iḱ aig, kõ̭gõ, kõ̭õ̭, ütesttüküst, ütsiotsõ;
kogu I I1. kih|ä-ä -hä24, ih|o-o -ho26, ko|go-go -ko26poisid on kogult sarnasedpoisiq ommaq kihä poolõst v kihäst üttemuudu;riigikoguriigikogo;setu külakoguseto küläkogo;2. ko|go-go -ko26, kogokuu koko27, .korjus-õ -t9margikogumargikorjus;
koguma 1. (kokko) .korjamakoŕadaq .korja77, kogo(ha)makokoq v kogodaq v ku̬u̬daq kogo v koko88jutud on raamatusse kogutudjutuq ommaq raamatuhe kuuduq;kogun auto ostmiseks rahakorja auto ostmisõs rahha;2. hinnäst kokko .võtma
, .toibu|ma-daq -80mees kohkus, kuid kogus end kohemiiś hiitü, aq toibu säälsaman ärq;las ma kogun ennast natukelas ma toibu veidükene;
kogunema .korju|ma-daq -80, kogonõmaku̬u̬daq v kogo(nõ)daq kogonõ89, kogo(ha)maku̬u̬daq v kogodaq koko v kogoha88, seto kiiľ kogoh(t)u|ma-daq -84siia on palju inimesi kokku kogunenudsiiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq;
koguni kogoni
, kogonistõ
, kogona
, .es(i)kiq
, perisma lähen välismaale, võib-olla koguni mitmeks kuuksma lää vällämaalõ, või-ollaq esikiq mitmõs kuus;unustasin suure kiiruga selle asja koguni ärama unõhti hirmsa rutugaq seo aśa peris ärq;
kogus hulkhulga .hulka31, portspordso .portso37, satśsatsi .satsi31eile tuli müügile uus kogus kaupaeeläq tulľ müüki vahtsõnõ ports kraami;
kohal 1. .kotsil
, .kotsal
, kottallennuk tegi linna kohal mitu tiirulinnuḱ tekḱ liina kotsil mitu tsiiro;2. platsi(h)n
, peräl
, olõma(h)nsina juba kohal!saq joba platsin!;olemegi kohalolõmigiq peräl;vaadake, et te kohal olete!kaegõq, et ti olõman olõt!;
kohandama (.ümbre) .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä.säädiq säädi63, kobista|ma-q -83hooned on kaupluseks kohandatudhuunõq ommaq poodipidämises ümbre säedüq;
kohane .paśva- -t1, .sündsä- -t1, kõlvoli|nõ-dsõ -st5, kõlbuli|nõ-dsõ -st5, paras.parra parast22vali külaskäiguks kohane aeg!kaeq külläminekis sündsä aig!;see on sinuvanusele kohane tööseo om suqvannudsõlõ paras tüü;
kohanema hari|nõma-(nõ)daq -nõ89, .säädü|mä-däq -80, .silmü|mä-däq -80kohanes pimedusegasilmü ärq;las ta kübeke kohaneb uue paigagalas tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq;
kohati kotu(s)si(l)dõ
, paiguldõ
, .paikuisikohati sajab rahet ja lundkotussidõ satas räüssä ja lummõ;ilmateade ütles, et täna sajab kohati vihmailmateedüstüs üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma;
kohe .õkva
, .õkvalt
, kõrrapäält
, kõrragaq
, no(q)sama
, järeldäqkohe algabõkva nakkas pääle;ma lähen kohema lää õkva v kõrragaq;kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minnaku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq;maja asus kohe järve kaldalmaja olľ õkvalt järve veeren;sööb kohe mitme mehe eestsüü õkva mitmõ mehe iist;
kohendama kobista|ma-q -83, kohenda|ma-q -83, kobistõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, kõrras kobahta|ma-q -83, kobahu|tma-taq -da62kohenda oma asjad koomale!kobahtaq umaq aśaq kuumbalõ!;kohendas end paremini istumakobisť hinnäst parõmbahe istma;
kohitsema .lõikamalõigadaq .lõika77, koh|ima-hiq -i57, kuh|ima-hiq -i57, kohi|tsõma-daq v -tsaq -dsõ90see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahutaa miiś tulõ külh ärq kohhiq, saa-iq muido rahhu;
kohkuma .hiitümä.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80, hahmah(t)u|ma-daq -84, kahmõh(t)u|ma-daq -84, hirmah(t)u|ma-daq -84laps kohkus võõrast näheslatś hiitü, ku võõrast näkḱ;
kohmitsema kohmi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, tohkõrda|ma-q -83, kohkõrda|ma-q -83, pos|ima-siq -i57, pośka|tama-taq -da82, pesände|(l)lemä-lläq -(l)le86, nos|ima-siq -i57kohmitses tükk aega ukse juures, enne kui tuppa astustohkõrď jupṕ aigo ussõ man, inne ku tarrõ lätś;
koht kotus-(s)õ -t11, paikpaiga .paika30seda kohta ei ole kaardile märgitudseod kotust olõ-iq kaardi pääle pant;kas see koht on vaba?kas seo platś v kotus om prii?;sai hea ja tasuva kohasai lämmä kotusõ pääle;otsi kõik kohad läbi!otsiq kõ̭iḱ nulgaq-kolgaq läbi!;
kohta .kotsilõ
, kottalõ
, .kotsalõsee käib sinu kohtataa käü suq kotsilõ;
kohtlane ullikõ|nõ-sõ -ist8, kin|ä-ä -nä24ta on kohtlanetä om tsipa kinä;
kohtlema .ümbre .käümä
, ka(m)manda|ma-q -83nad kohtlesid meid väga viisakaltnääq kammandiq miiqkaq väega sündsähe;sul pole õigust mind niiviisi kohelda!sul olõ-iq õigust muqkaq säänest muudu ümbre kävvüq!;nad ei oska lapsi koheldanääq mõista-iq latsigaq ümbre kävvüq;
kohtu-uurija .kohtu-.uuŕja- -t3ta oli kohtu-uurija juures ülekuulamiseltedä kullõldi kohtu-uuŕja man üle;
kohtuma kokko .saama
, .trehvämätrehvädäq .trehvä77kohtume homme samas kohassaamiq hummõń seosama kotusõ pääl kokko;täna kohtuvad Eesti ja Soome meeskondtäämbä mänǵväq v lääväq vastamiisi Eesti ja Soomõ miiśkund;
kohtumõistja .kohtu.mõistja- -t3ma ei tea sellest asjast nii palju, et kohtumõistjaks ollama tiiä-iq taast aśast nii palľond, et kohut mõistaq;
kohtunik .kohtu|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, .kohtu|herr-herrä -.herrä35, .kohtu.mõistja- -t3, .sunďja†- -t3vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtunikudvallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq;abikohtunikabikohtumõistja;
kohus IIkohus.kohtu kohu(s)t23, .kohtupidämi|ne-se -st5kohtusse kaebamakohtuhe kaibama;kohut käimakohutõ(l)lõma, kohtu pääl olõma;ei hakka ma temaga kohut käimanakka-iq ma timägaq kohutõlõma;see on kohtu otsustadaseo om annõt kohtu ärqarvamisõ huuldõ;kohtualunekohtualonõ, sunnik†;kohtuasikohtuasi, kohtukäümise asi;kohturingkondkohtujago;kõrgem kohusülemb kohus;madalama astme kohusalamb kohus;kohtupiirkondkohtukund;
kohus I Ikohus-(s)õ -t11, .piätüs-e -t9sõbra kohus on sõpra aidatasõbõŕ piät sõpra avitama;ta täitis ainult oma kohusttä tekḱ õ̭nnõ tuud, midä pidi;ta täidab ajutiselt juhataja kohuseidtä pidä aotlidsõlt juhataja ammõtit v täüt juhataja kohus(si)t;tema kohuseks pannakse …timä pääle arvatas …;
kohusetruu = kohusetundlik kõrrali|k-gu -kku38, kimmäs.kimmä kimmäst22, .ausa- -t3väga kohusetruu õpilaneväega kõrralik koolilatś;ta on kohusetruu inimene, teda võib usaldadatä om kimmäs inemine, timmä või uskuq;
kohusetunne kohuskohussõ kohut11tegi seda üksnes kohusetundesttä tekḱ tuud palľalt kohussõst;tal on kohusetunnettä tiid v tund umma kohut;
kohustama .käskmä.käskeq käse65, .sunďma.sundiq sunni63sa oled kohustatud tekitatud kahju hüvitamasa piät kaḣo hääs tegemä;leping kohustab tööd õigeaegselt lõpetamalepünǵ käsk tüü õigõ ao pääle ärq tetäq;
kohustuma lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88kohustun võla tasuma 15. septembrikslupa võla ärq massaq süküskuu 15. pääväs;
kohustuslik .sunďusli|nõ-dsõ -st5, sunniviisili|ne-dse -st5see loeng on kõigile kohustuslikseod loengut piät kõ̭iḱ kullõma;kooliskäimine on kohustuslikkoolinkäümine om sunniviisiline;
kohutama hiidü|täma-täq -dä82, hirmu|tama-taq -da82koer kohutas lapse ärapini hirmuť latsõ ärq;ära lase end kohutada!lasku-iq hinnäst hiidütäq!;
kohutavalt ilma|du-du -tut1, meele|dü-dü -tüt1, armõ|du-du -tut1, .kistuma(l)daq
, kadomaldaqsiin on kohutavalt palju vigusiin om armõdu v meeledü palľo viko;
koib koivkoiva .koiva32kanakoivadkanakindsuq;päikese käes on hea neid vanu kangeid koibi soojendadapääväpaistõl om hää naid vanno kangiid koivõ peesütäq;
koitama ärq .koitama
, .koiõ täüs minemäriided on koitanudrõivaq ommaq koi(õ)l ärq aeduq;vill on koitama läinudkoiq ommaq villa ärq koitanuq;koitanud puitjussutõt puu;
koitma hahe|tama-taq -da82, .hahkamahahadaq .hahka77, puhe|tama-taq -da82hakkab juba koitmanakkas jo hahkama;päev juba koidabpäiv jo puhetas;mul hakkab koitma, mida ta öelda tahtisma nakka arvo saama, midä tä üteldäq tahť;
kojamees kua|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, maja.hoitja- -t3, vorni|k-gu -kut13tema isa on kooli kojameestimä esä olľ koolitiińjä;mul auto kojamehed ei pühi hästi, peab vist uued ostmamul autol luvvaq pühi-iq häste, piät vaśt vahtsõq ostma;
kokk kok|k-a -ka31, söögitegijä- -t3ta tütar on koolis kokktäl tütäŕ om koolin kokk;ta kutsuti naabri poole peokokakstä kutsuti naabri poolõ (pido)pernaasõs;
kokku ütte
, kokko
, .tilla
, tükküsinuga kokku on meid nelisuqkaq üten om meid neli;pane oma asjad kokku!panõq umaq aśaq kokko!;selle pärast pole vaja veel käsitsi kokku minna!tuu peräst olõ-iq vaia viil kässi piten kokko minnäq!;piim läheb kokkupiim lätt tükkü;tahtsin piimasuppi teha, aga piim läks kokkutahtsõ piimäsuppi tetäq, aq piim tsäärätü ärq;
kokkuhoid kokko.hoitmi|nõ-sõ -st5, jakutami|nõ-sõ -st5aja, energia kokkuhoidao, energiä kokkohoitminõ v jakutaminõ;
kokkuhoidlik .hoitja- -t3, kokko.hoitva- -t3, .hoitli|k-gu -kku38, jakutaja- -t3see mees on eluaeg kokkuhoidlik olnudseo miiś om eloaig hoitja olnuq;
kokkulepe kokkolep|eq-pe -et18, kaupkauba .kaupa30, .lepmi|ne-se -st5meil on kokkulepe ammu sõlmitudmeil om kaup ammuq kuun, asi ammuq lepüt;
kokkuost kokko.ostmi|nõ-sõ -st5, kokko|ost-ostu -.ostu30marjade ja seente kokkuostmarjo ni siini kokkoostminõ;ta viis klaastaara hommikul kokkuostu äratä vei pudõliq ni purgiq ärq kokkoostu;
kokkupuude (kokko).putmi|nõ-sõ st5nad väldivad kokkupuudetnä varivaq ütśtõist;neil ei olnud mingit kokkupuudetnäil olõ-es määnestkiq putmist;
kokkupõrge (kokko).põrkami|nõ-sõ st5, kokkomine|ḱ-gi -kit13, .vastamine|ḱ-gi -kit13kokkupõrkes said mõlemad autod kannatadakatś autot sõidiq kokko ni mõlõmbaq saiq vika;huvide kokkupõrgehuvvõ vastamineḱ;isa ja poja vahel oli sageli kokkupõrkeidesä ni poig pööriq v kääniq sagõhõhe tüllü;relvastatud kokkupõrkes hukkus kolm inimestsõ̭ariistogaq kokkominekin sai kolm inemist hukka;
kokkusattumus .trehvämi|ne-se -st5, .juhtumi|nõ-sõ -st5see oli küll nüüd üks õnnelik kokkusattumus!seo olľ külh ütś hää trehvämine! v kaeq kos olľ juhtuminõ!;
koli kol|i-i -li26, kraaḿkraami .kraami37, askasu .asku36, trääńträäni .trääni37vanas majas oli igasugust kolivanan majan olľ õgasugumast kolli;korja oma koli kokku!korjaq uma ask kokko!;kuuri all vedeles igasugust kolikuuri all videli õgasugumast trääni;
kolima kol|ima-liq -i57, elämä minemä v tulõmakolib ära linnalätt ärq liina elämä;koli minu juurde!tulõq muq mano elämä!;ta kolis juba möödunud aastal siit äratimä kolõ joq minevaastaga siist ärq;
kolin kol|lin-ina -inat4, .kolksna- -t3, tüm|min-inä -inät4ei tea, mis kolin kuuris on, kas poisid seal jälle müravad?ei tiiäq, mis sääl kuurin tuu jõ̭nksna om, kas jälq poiskõsõq märräseq sääl?;
kolisema kolis|õma-taq -õ87, kola|hama-daq - v -ha88
kolistama .kollamakolladaq .kolla77, kolista|ma-q -83, kolisk|lõma-õllaq -õlõ86kes see seal köögis kolistab?kiä tuu sääl köögin kollas?;
kolkima .kolḱma.kolkiq kolgi63, .pesmä.pessäq pessä61, tsagamatsakaq tsaa59linane riie läks kolkides pehmeks ja siledakslinanõ rõivas lätś kolḱõn pehmes ja silles;kolgivad mehel selja nii pehmeks nagu kõhtkolḱvaq mehel sälä nii pehmes niguq kõtt om;
koll kolľkolli .kolli37, tsu|dśu-dśu -tśu26, purasḱ-i -it13, pirasḱ-i -it13, ubarus-õ -t9, pu|śa-śa -sśa26, tonťtondi .tonti37, tunťtundi .tunti37koll tuleb, kui te vait ei jää!puśa tulõ, ku ti vaiki ei jääq!;
kollakas kõllaka|nõ v kõllaka|s-dsõ -st5, kõllaka|s- -t15, vahaka|nõ v vahaka|s-dsõ -st5, vahaka|s- -t15kollakasvalged hernedkõllakadsõq-valgõq herneq;kollakaspruun kartulkõllanõ-pruuḿ kardohkas;tal on kollakad vuntsidtäl ommaq vahakadsõq vundsiq;kollakaspunanepihlõnõ;
kollane kõlla|nõ-dsõ -st7, vaha|nõ-dsõ -st7, (hobõsõ kotsilõ) võikvõigu .võiku37ema küpsetas kollased koogidimä küdsi vahadsõq koogiq;kollaseks muutumakõllatsõs minemä, kõllastuma;mesilasvaha on kollanemehidsevaha om kõllanõ;pruunikaskollased seenedkõrḃvahadsõq seeneq;
koloonia koloonia- -t2, võ̭õ̭ravõimumaa*- -d50, pesändüs-e -t9, karikaŕa .karja43, elokotus-(s)õ -t11, kogohus-õ -t9Prantsuse ja Inglise kolooniadprantsusõ- ja inglüsevõimumaaq;künnivareste kolooniamustvarõssidõ pesändüs;eestlaste koloonia Rootsiseestläisi kogohus Roodsin;
kolu (päänupṕ) ko|ľo-ľo -lľo26, (kivil, kohvimassinal) ko|ľo-ľo -lľo26rukkiterad lastakse veskikolusserüäq lastasõq kivikolľo;seda asja sinu loll kolu ei jagaseod asja su ulľ koľo v mudsu ei võtaq, su kolľo taa asi ei mahuq;võta oma peakolu eest ära, ma ei näe filmi!võtaq uma pääkoľo iist ärq, ma ei näeq kinno!; 3. kq kakoli
kombekas = kombeline .sündsä- -t3, .sündli|k-gu -kku38, viisa|kas-ga -kat15, .häste kasvatõtkombeline noormeesviisakas nuuŕmiiś;sellistest asjadest ei ole kombekas rääkidasändsist aśost olõ-iq sündsä kõ̭nõldaq;ta on kombekastä mõist häste kombit v täl ommaq hääq kombõq;
kombelõtvus .sündsüseldäq elo
, .kombidõ.häöminelevib kombelõtvusolõ-iq mändsitkiq kombit inämb alalõ v olõ-i inämb sündsät üllenpidämist;
komberdama kombõrda|ma-q -83, kopõrda|ma-q -83, kapõrda|ma-q -83, tokõrda|ma-q -83, lämberdä|mä-q -83, ru|dima-tiq -di57, klimbõrda|ma-q -83, klõ̭mbõrda|ma-q -83komberdasin üle lävekopõrdi üle läve;koeral on jalg haige, aga ikka komberdab edasipinil om jalg haigõ, a iks rudi edesi;
komistama kumastu|ma-daq -84, kumasta|ma-q -83, kumah(t)u|ma-daq -84, kupõrdu|ma-daq -84, kungah(t)u|ma-daq -84, mitmit kõrdo kumaskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, kumastõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!korgõ lävepakk om, kaeq, et sa ei kumastuq!;
kompromiss (.vastamiisi) .perrä.andmi|nõ-sõ -st5, kokko.lepmi|ne-se -st5mitte mingisugune kompromiss ei olnud võimalikmäänestkiq kokkolepmist es saaq ollaq v es annaq tetäq;
komps kompskompso .kompso31, nutsa|k-gu -kut13tal olid rasked kompsud käestäl olliq rassõq kompsuq käe otsan;mis komps sul kaenlas on?mis nutsak sul kangli all om?;
konserveerima .sisse tegemä
, .purki .pandma
, .hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, (alalõ).hoitu(ma) v hoiussihe .pandmamaja konserveeritimaja panti hoitu(ma);
konsonant kiiľ peethel|ü*-ü -lü26vokaalid ja konsonandidvaba- ja peethelüq;heliline kaashäälik ja sulghäälikpuuľ- ja täüspeethelü;konsonantühendpeethelüütistüs;
kontseptsioon .arvo.saami|nõ-sõ -st5, alos.säädü|s-(se) -(s)t10, plaańplaani .plaani37esitas uue kontseptsioonitulľ vahtsõ arvosaamisõgaq vällä;mul on selle asja kohta oma kindel kontseptsioon olemasmul om taa aśa kotsilõ uma kimmäs plaań olõman;lavastajal on oma kontseptsioonlavastajal om uma arvosaaminõ;
kontsert kón|tsõrť-tsõrdi -.tsõrti37kontserdisaalkontsõrditarõ v -saaľ;
koobas ku̬u̬pkooba ku̬u̬pa31, u̬u̬śoosõ u̬u̬st39, tśop|p-a -pa31vesi on liiva sisse koopad uuristanudvesi om liiva sisse oosõq uurdnuq v koobaq huhtnuq;näost kahvatu ja silmad koopasnäost valgõ ja silmäq tśopan v mulgun v mulku sadanuq;
kooldu .vaaľu
, lu̬u̬ka
, .krunksi
, .kronksu
, kõvõrahe
, kõvõralõriiul on raamatute raskuse all kooldu vajunudriioľ om raamatidõ rasõhusõ all luuka vaonuq;
koolduma vaagatu|ma-daq -84, .vaaľu|ma-daq -80, virildü|mä-däq -84puud on lumest looka kooldunudpuuq ommaq lumõ all vaaľunuq;kui laudu korralikult virna ei lao, siis nad koolduvadku laudo kõrdapiten ei staabõldaq, sis lavvaq virildüseq v kiskvaq viriläs;
koolitama (.vällä) op|pama-adaq -pa77, kooli|tama-taq -da82ta koolitas ennast töö kõrvalt isetä kooliť hinnäst tüü kõrvalt esiq;seal koolitatakse mitme eriala spetsialistesääl opatas mitmõ ammõdi aśatundjit (vällä);
koon lõuglõvva .lõuga33, nõ̭n|a-a -na28, nuk|ḱ-i -ki31koer ajas koonu ligi ja nuusutaspini ai nõ̭na manoq ja nuhuť;hunt tõstis koonu taeva poolesusi nõsť nuki taiva poolõ;koerakoonlasedpininukiq;
koor (koore) ku̬u̬ŕkoorõ ku̬u̬rt39, nahknaha .nahka33, päälü|ne-se -st7, päälü|piim-piimä -.piimä35, koorõ|kõrd-kõrra -.kõrda30riisusin piimalt kooreriibi piimä päält päälüse ärq;piimal on paks koor pealpiimäl om paks koorõkõrd pääl;jänesed on õunapuude koore kallal käinudjäneseq ommaq uibidõ kuurt jüränüq;paksu koorega õunadpaksu nahagaq ubinaq;maakoormaapõhi, maapäälüne;parem pool muna kui tühi koorparõmb um puuľ munna ku tühi kuuŕ;
koor muus ku̬u̬ŕkoori ku̬u̬ri37koorijuhtkoorijuhataja;kooripealne (kirikus)tõra;
koordineerima kõrralda|ma-q -83töö oli koordineerimatatüü olľ kõrraldamaldaq;
koorduma ku̬u̬rdu|ma-daq -80, (naha kotsilõ) .nilgu|ma-daq -80kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koordubku hää nilgja om, külh sõ̭s nahk ka häste nilgus;
koormama rassõs tegemä
, .sälgä v pääle .pandma
, .vaivamavaivadaq .vaiva77laud oli koormatud söökide ja jookidegalavva pääl olľ hulga süüki ja juuki;ta on sel nädalal väga koormatudtäl om seo nädäli väega palľo tüüd tetäq;talu on võlgadega koormatud talutalol ommaq võlaq pääl v sälän;mure koormab südantmurõq vaivas süänd;elektriliinid on õhtuti väga koormatudelektriliiniq ommaq õdagilt palľo vaivaduq;lapsed on õppimisega ülekoormatudlatsõq ommaq oṕmisõgaq väega ärq vaivaduq;
koormus ku̬u̬rma- -t3, rasõhus-õ -t9, vaivvaiva .vaiva30õpilaste koormus on juba piisavalt suurkoolilatsil om joq küländ palľo koolitüüd tetäq;treeningu koormus peab olema võimetele vastavtriińmise rasõhus piät olõma tervüse perrä;peab panema sellised juhtmed, mis peavad suuremale koormusele vastusändseq juhťmõq piät pandma, miä kannahtasõq suurõmbat kuurmat;
koos ku̬u̬(h)n
, üte(h)n
, tila(h)n
, (üte(h)n)tükü(h)nasjad on koos, võime minnaaśaq ommaq kuun, võimiq minnäq;nad on kogu aeg ninapidi koosnääq ommaq kõ̭iḱ aig nõ̭nnapiten kuun;nad kasvasid koos ülesnääq kasviq üten;me elame koosmiiq elä üten;ta oli minuga koostä olľ muqkaq üten;kooshoidevkuutsa;ega see Vene riik kaua koos püsi, aga praegu on veel koosega taa Vinne riiḱ kavva kuun ei püsüq, a põraq om viil tükün;
koosnema ku̬u̬(h)n .saisma
, ku̬u̬(h)n olõma
, ku̬u̬stu|ma*-daq -84lõunasöök koosnes kolmest roastlõunas olľ kolm süüki;vesi koosneb hapnikust ja vesinikustvesi sais kuun hapasnigust ja vesäsnigust;
koosseis mõts ku̬u̬(h)n-.saismi|nõ-sõ -st5, lihi.jaotus- -t1, ku̬u̬(h)n|sais-saiso -.saiso37valitsuse koosseisvalitsusõ kuunsais;toimetus vallandati täies koosseisustoimõndus lasti kõ̭gõ tävvegaq vallalõ;valitsuse koosseisu kuuluvad …valitsusõ liikmõq ommaq …;
koosseisuline nimekirä(h)n see(h)n
, nimekiräli|ne-dse -st5ta on koosseisuline töötajatä om nimekiräline tüütäjä;koosseisuvälinenimekiräst välän;
koost .lakja
, ku̬u̬st
, ütestmeil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veelmeil elon om katś atra, ütś lätś lakja, tõõnõ om viil kuun v tükün;vanker lagunes koostrattaq lätsiq ütest vallalõ v lakja;lagunes koostlätś lakja, lagosi ärq;
koostöö ütistü̬ü̬- -d52, ku̬u̬(h)ntü̬ü̬- -d52, üte(h)n tegemine
, ütte tü̬ü̬tämine
, kokko tü̬ü̬täminerahvusvaheline majanduslik, kultuurialane koostööütine riikevaihõlinõ, majanduslinõ tüü, kultuuritüü;me teeme nendega koostöödmiiq tüüdä näidegaq üten v ütte;film valmis koostöös …filmi teiq …;
koosviibimine ku̬u̬(h)nolõmi|nõ-sõ -st5, .istmi|nõ-sõ -st5, üte(h)nolõmi|nõ-sõ -st5aktusele järgneb väike koosviibiminepäält pidokogo om tsilľokõnõ istminõ;
koot 1. ku̬u̬ťkoodi ku̬u̬ti37igal mehel oli oma koot, reha ja vikategäl mehel olľ uma kuuť, rihä ja vikahť;2. kunťkundi .kunti37, tjulktjulgu .tjulku37, ku̬u̬ťkoodi ku̬u̬ti37koodiliha pannakse süldi sissetjulguliha pandas süldi sisse;liha oli otsas, tagakoot veel oli allesliha olľ läbi, tagakunť viil olľ;
koperdama kopõrda|ma-q -83, kungi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, koi(d)õrda|ma-q -83, tutõrda|ma-q -83, pükerdä|mä-q -83, tokõrda|ma-q -83aastavanune laps juba koperdabaastagavannu latś jo kungitsõs;
kopikas kopi|k-ga v -gu -kat v -kut13, kopkas.kopka kopkast22kopikalinetingäline, kopkalinõ;
kopitama kopi|tama-taq -da82, kope|tama-taq -da82, kop|pama-adaq -pa77, kopitu|ma-daq -84, koppu|ma-daq -80ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama!pangu-iq ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq!;jahu on kopitanudjauh om koppama lännüq;kopitama läinud vilikoppunuq vili;
kopitus kop|õq-põ -õt18toas oli kopitushaistarõ olľ koppõhaisu täüs;
kopp kop|p-a -pa31, tserba|k-gu -kut13kas sa tahad, et ma oma põkatsi kopaga sulle tiigi kaevan?kas sa tahat, et ma uma põkadsi tserbagugaq sullõ motsila tsungahta?;
kops täütä(vv)ü .tävvü37, tävvtävvü .tävvü37, kopskopsu .kopsu37sea kopsud ja neerud on kupatatudtsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq;tõmbas kopsud õhku täistõ̭mmaś tävvüq õhku täüs;kopsuhaigetäütõbinõ;
kord IIkõrdkõrra .kõrda33, rehḱrehi .rehki37, tiirtiiro .tiiro37, tret|ť-i -ti37, vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37, puhkpuhu .puhku36olen ühe korra seal käinudolõ üte rehi sääl käünüq;seekordseovoori;see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tulituu olľ minevä keväjä, ku tä edimäst kõrd miiq poolõ tulľ;käin kaks-kolm korda linnas, siis tulen kojukatś-kolm vuuri v tretti käü liinan, sõ̭s tulõ kodo;ka meie olime kord nooredmiiq olõ ka kõrra noorõq olnuq;elu on kord juba sellineelo om joba kõrd sääne;nad ei kuulanud kordagi sõnanä es kullõq kõrd ka sõ̭nna;
kord IIIkõrdkõrra .kõrda33raamatutel oli paks tolmukordraamatil olľ paks tolmukõrd pääl;
kord I Ikõrdkõrra .kõrda33, kar|i-i -ri26korraskõrran;seal peres on lastel kõva kordsääl perren om latsil kõva kari pääl;see juhtus nõukogude korra ajaltuu juhtu v olľ nõvvukogo v Vinne aol v Vinne valitsusõ aigo;siin majas pole korda ollagitan majan olõ-iq määnestkiq kõrda;kord ja jõukus on majasviisakas värḱ;nagu kord ja kohusnigu kõrd ja kohus;korraarmastajakõrrapitäi, kõrrahoitja;ema oli meil väga korraarmastajaimä olľ meil väega kõrrapitäi;korda ajama(ärq) õiõndama, kõrda tegemä v ajama, üle kopsama v koputama;ma ajan selle asja ise kordama õiõnda seo aśa esiq ärq;neist poistest ei saa asja, sa pead selle ise korda ajamanaist poistõst saa-iq asja, sa piät taa esiq üle kopsama;korda minemaõ̭nnistuma, õ̭nnah(t)u|ma, kõrda minemä;kõik, mis ta ette võtab, läheb hästi kordakõ̭iḱ, miä tä ette võtt, õ̭nnistus häste;see ei lähe mulle kordamullõ tuu ei putuq;mul läks see asi nii hästi korda, et sain kena kopikamul lätś nii ilostõ kuttu tuu asi, et kinä kopiga sai;korda saama(ärq) säädümä, kõrda saama;oota, küll see asi isegi korda saab!oodaq, kül seo asi esiq ärq säädüs!;need asjad peab ükskord korda saamaneoq aśaq piät ütśkõrd kõrda saama v minemä;
kord-korralt (kõrd-)kõrrastasi läheb kord-korralt hullemaksasi lätt kõrrast hullõmbas;
kordama .kõrdamakõrradaq .kõrda77, .perrä.ütlemäei jäänud ühe korraga meelde, peab veel kordamajää-es üte kõrragaq miilde, piät viil kõrdama;korda minu järel!ütleq mu perrä!;
kordamisi = kordamööda ütśtõ(õ)sõ ala
, ütśüte ala
, .järgepite(h)n
, .kõrdapite(h)n
, kõrrovaatasime lapse järele kordamöödamiiq kai last ütśtõõsõ alaq;ta käib kordamööda taludes söömastä käü tallõ pite kõrro söömän;
korduma .vahtsõst .sündümä
, .kõrdamakõrradaq .kõrda77see ei kordu enamsäänest asja inämb ei olõq v tulõq;järgmisel nädalal kordub kõik uuestitulõva nädäli nakkas kõ̭iḱ vahtsõst pääle;sündmused korduvadaśaq kõrdasõq;
kordumatu ainuli|nõ-dsõ -st5, esiqeräli|ne-dse -st5, esiqmu̬u̬du
, esiq.hindästiga päev on kordumatuõga päiv om ainulinõ v esiqmuudu;
kordus .kõrdami|nõ-sõ -st5millal selle saate kordust näidatakse?kuna seod saadõt vahtsõst näüdätäs?;kordusetendustiatritükü vahtsõstnäütämine;kordustrükkvahtsõsttrüḱmine;korduskündkõrdus;
korisema koris|õma-taq -õ87, kor|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88, .nurramanurradaq .nurra77, nur|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88, .korramakorradaq .korra77, kõrras korahta|ma-q -83surija korises korra ja oligi läinudkuulja korahť ni olľgiq lännüq;kõht korisebkõtt nurras;
koristaja .kraaḿja- -t3, kasija- -t3kas ma olen sulle mõni koristaja?kas ma olõ sul mõ̭ni kasija?;kool vajab kolme koristajatkoolilõ om kolmõ kraaḿjat vaia;
koristama .kraaḿma.kraamiq kraami63, kas|ima-siq -i57, kobista|ma-q -83, (villä) .põldu .pandma
, .põiḿma.põimiq põimi63toad tahavad koristadatarõq tahtvaq kassiq v kobistaq;korista toad ära!kraamiq elämine ärq!;korista oma kondid!kaoq mu jalost!;kas sul on vili koristatud?kas sul om põld ärq pant?;
koristus 1. .kraaḿmi|nõ-sõ -st5 2. kq kasaagikoristus
korra ütekõrrakõrra .kõrda33, kõrd
, kõrra
, ütśkõrd
, ütevoori
, kõrraskorra läinud mees kalalekõrd lännüq miiś kallo püüdmä;käin korra ärama käü kõrras ärq;
korraga kõrragaq
, ütelii(d)si
, äkkikorraga meenus ka mulle, kus ma teda näinud olenäkki tulľ mullõ ka miilde, kon ma tedä nännüq olõ;korraga jäid kõik vaitäkki jäiq kõ̭iḱ vakka;mõlemad tõusid korraga püstimõlõmbaq tulliq kõrragaq pistü;
korraks kõrras
, pilgus
korralagedus kõrralagõhus-õ -t9, segähüs-e -t9toas valitses korralagedustarõ olľ segi;
korraldama kõrralda|ma-q -83, .kõrda v ju̬u̬ndõ ajama
, räti|tämä-täq -dä82korraldasin koosoleku, tantsuõhtu, näitusekõrraldi kuunolõgi, tandsoõdagu, näütüse;ma korraldan selle asja ärama aja seo aśa juundõ v kõrda;
korraldus käskkäsü .käskü37, kõrraldus-õ -t9andis korralduse lahkudaanď käsü ärq minnäq;keelekorralduskeelekõrraldus;metsakorraldusmõtsakõrraldus;korraldustoimkondkõrraldajakogo;
korralik .ausa- -t3, kõrrali|nõ-dsõ -st5, kõrrali|k-gu -kku38, mu̬u̬tsa- -t3, .sündsä- -t3see on tal täiesti korralik tööseo om täl tävveste ausa tüü;ta on korralik tüdruk, mitte mõni niisugunetä om kõrralinõ tütrik, olõ-iq mõ̭ni sääne;see oli sulle päris korralikuks õppetunniksseo olľ sullõ küländ hääs oppusõs;korralik autoausa massin;korralik meeskõrramiiś;
korrapealt .õkva(lt)
, no(q)sama
, .õkvaprõllaq
, jalapäält
, .aigo.viitmäldäq
, nigu(q) välḱ ja vikať
, järeldäq
, kõrrapäältta kutsus mind korrapealt enda juurdetä kutsõ minno aigoviitmäldäq hindä mano;asi sai korrapealt selgemaksasi sai õkva selgembäs;tuju läks korrapealt paremakstujo lätś õkvalt parõmbas;sellise haigusega tuleb korrapealt arsti juurde minnasändse hädägaq tulõ õkvaprõllaq v järeldäq tohtri mano minnäq;
korrastama .kõrda tegemä v .säädmä v .pandma
, puti|tama-taq -da82
korratu 1. kõrraldaq
, kõrraperäldäqkorratud söögiajadkõrraperäldäq süümisaoq;2. hoolõ|du-du -tut1, hoolõldaq
, ropaku|nõ-dsõ -st51, räpäku|nõ-dsõ -st51, horsshorsa .horssa37tuba on korratu ja koristamatatarõ om räpäkunõ ja kraaḿmaldaq;poiss on korratu, jätab oma asjad igale poole vedelemapoisś om hoolõdu, jätt umaq aśaq õgalõ poolõ videlemä;korratu inimenerosmak, sorśo, heenüs;