ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 2904 sõnaartiklit ja 7655 sõnna
kaabakas kaaḱ kaagi .kaaki37
kaaberdama kaabõrda|ma -q -83, laabõrda|ma -q -83, loobõrda|ma -q -83 poisid kaaberdavad küla vahel ringi poiskõsõq laabõrdasõq külä pääl;
kaabits kõõbi|tś -dsa -tsat13
kaabitsema kõõbi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, k(r)aabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, k(r)aaba|tama -taq -da82
kaabu kaap kaabu .kaapu37, kaapkü|päŕ -bärä -bärät4, kü|päŕ -bärä -bärät4
kaader 1. pilť pildi .pilti37 filmil oli ruumi veel kolmele kaadrile filmi pääl olľ viil kolmõ pildi jago ruumi; 2. kq ka personal
kaak II lüll lülli .lülli37, lülli|tulp -tulba -.tulpa31 vanasti pandi süüdlasi kaaki seisma vanast panti süüdläisi lüllitulpa;
kaak I I kaaḱ kaagi .kaaki37 meie naabripoiss on küll päris kaak mi naabripoiskõnõ om külh peris kaaḱ;
kaal (kaali) kaaľ kaali .kaali37
kaal (kaalu) 1. kaal kaalu .kaalu37, rasõhus -õ -t9 ta on kaalus juurde tä om paksõmbas lännüq; maha võtnud kõhnõmbas jäänüq; kaaluta olek kaaluldaq olõḱ; 2. .tähtsüs -e -t9, mõjo mõo mõjjo v mõio27 tema arvamusel pole kaalu timä arvamist peetä-iq minkaskiq; sellel juhtumil on suur kaal seo juhtuminõ om väega tähtsä; tema sõnal pole kaalu timä jutt ei mõoq;
kaalium keem kaali - -t2, kaali|su̬u̬ľ -soola -su̬u̬la31 kaaliumpermanganaat naľ pinititililla;
kaalukas 1. rassõ - -t14 kandam sai üsna kaalukas nõstak sai peris rassõ; 2. .tähtsä - -t3, kõv|a -a -va28, hää - -d50, .kangõ - -t1 see on kaalukas arvamus seo om kõva v hää arvaminõ;
kaaluma 1. .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64 kui palju sa kaalud? ku rassõ sa olõt?; 2. tähendä|mä -q -83, .masma .massaq massa9 tema sõna ei kaalu siin kuigi palju timä sõ̭na massa-iq v tähendä-iq siin midägiq; 3. .märḱmä .märkiq märgi63, märgü|tämä -täq -dä82, (.perrä) .mõtlõma , .arvo pidämä seda ettepanekut peab kohe kaaluma seod ettepandmist piät õkva märḱmä v mõtlõma;
kaalupomm kaalu|pomḿ -pommi -.pommi37
kaalutlema .märḱmä .märkiq märgi63, märgü|tämä -täq -dä82, (läbi) märḱmä v rehkendämä , .arvo pidämä , .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64 kaalutleb kõiki võimalusi rehkendäs kõ̭iḱ võimalusõq läbi; kaalutletud otsus läbimärgütet otsus; kaalutlev inimene märgütäjä v märḱjä inemine;
kaalutlus märgütüs -e -t9, märgütämi|ne -se -st5, .märḱmi|ne -se -st5, .arvami|nõ -sõ -st5, rehkendüs -e -t9 pikemaks kaalutluseks ei olnud aega pikembäs märgütüses olõ-õs aigo; millistel kaalutlustel seda tehti? määntse arvamisõ v rehkendüse perrä taad tetti?;
kaalutu 1. .kerge - -t3, kaaluldaq kaalutu nagu udusulg kerge niguq putsai; 2. .tähtsüseldäq , .mõoldaq sinu vastuväited on kaalutud su vastavaidlõminõ ei massaq midägiq v om tähtsüseldäq;
kaaluviht kaalu|pomḿ -pommi -.pommi37
kaame näost .valgõ , valõh(t)unu|q - -t1, kahvah(t)unu|q - -t1 läks hirmust kaameks lätś hirmu peräst näost valgõs;
kaamel .kaamli - -t1, kaamõľ -i -it4
kaamera kaamõra - -t3, pildimassin -a -at4
kaan pü|täľ -dälä -dälät4 arst pani haige seljale kaane tohtri panď haigõlõ püdälit sälä pääle;
kaanetama 1. kinniq külmätämä kaaneta need purgid kinni! panõq naaq purgiq ärq kinniq!; kaanetaja kaasõtaja; 2. kaast pääle .pandma , kinniq .pandma pakane kaanetas järve kidsukülm külmäť järve ärq kinniq; talv kaanetab kõik sood ja rabad tal külmätäs kõ̭iḱ suuq kinniq;
kaanima .kihmama kihmadaq .kihma77, klõ̭n|ima -niq -i57 õhtul sõin soolast liha, öösel muudkui kaanisin vett peale õdagu sei soolast lihha, üüse muguq kihmsi vett pääle; kui viina ligi pääseb, kaanib ennast kohe täis ku viina manoq saa, kihmas hindä õkva täüs;
kaapekakk .kaapõ|kukõľ -.kukli -kukõld23, mõhõriibatus -õ -t9
kaaperdama (ärq) rüü rü̬ü̬viq röövi13 kaks tundmatut kurjategijat kaaperdasid laeva katś tundmaldaq kuŕategijät rööveq laiva ärq;
kaapima .kaaṕma .kaapiq kaabi63, kõrras kaabahta|ma -q -83, kaabahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo .kaapõlõma kaabõldaq .kaapõlõ85
kaar kaaŕ kaari .kaari37
kaardimast masť masti .masti37, maa - -d50 kaardimastid on risti, poti, ärtu, ruutu mastiq ommaq risti, poti, hargi, kruudi;
kaardimoor = kaardipanija kaardi|mu̬u̬ŕ -moori -mu̬u̬ri37, .kaartõ.pandja - -t3
kaardistama .kaarti .pandma , kaardi pääle märḱmä v tsehkendämä v .pandma , (maa-).kaarti kokko .pandma v tegemä kõik põllud on kaardistatud nurmõq ommaq kõ̭iḱ kaarti pantuq; kaardistab rannajoont tsehkendäs rannajuunt kaardi pääle; kaardistab lindude levikut märḱ tsirkõ elokotussit kaardi pääle;
kaardiväelane .kaarťla|nõ -sõ -st5, kaardi.väelä|ne -se -st5
kaardivägi kaarť kaardi .kaarti37, kaardivä|gi -e -ke25
kaardu .kaari , kõvõrahe , kõvõralõ , kumõrahe , kumõralõ paadi küljelauad on kaardu painutatud loodsigu külelavvaq ommaq kaari v kumõrahe painutõduq; õhukesed lauad kisuvad kaardu, kui neid virna ei lao ohkõsõq lavvaq kiskvaq kõvõras v ruppi, ku näid ärq taabõlda-iq;
kaardus kaari(h)n , kõvõra(h)n , kummi(h)n , kumõra(h)n
kaaren .kaarna - -t3, kaarnas .kaarna kaarnast22
kaares kaari(h)n
kaaries .hamba.süüjä - -t3
kaarjalt .kaari kaarjalt paigutatud read kaari säedüq riaq;
kaarjas kaari(h)n kaarjas lillepeenar kaarin lillipinnäŕ;
kaart kaarť kaardi .kaarti37
kaarutama .haina .ümbre .käändmä v lü̬ü̬ , pal|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88 heinad on kaarutamiseks laiali laotatud hainaq ommaq palahuisilõ v rugavillõ;
kaas kaaś kaasõ kaast39 keeratava kaanega purk käänetävä kaasõgaq purḱ; lööb kaane maha lüü kaasõ päält ärq;
kaasa mi̬i̬ś mehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39, naanõ naasõ naist8, abikaas -a -at4 sai endale kaasaks tubli naise sai hindäle tubli naasõ;
kaasa üte(h)n võta mind kaasa! võtaq minno üten!; annan sulle paar asjakest kaasa anna sullõ mõ̭nõ aśakõsõ üten; tunnen kaasa leinamiq üten, ma olõ suqkaq üten, ma olõ suq murrõgaq üten, ma tunnõ su tundit, ma võta ossa; kaasa tundma halahõ(l)lõma, halõstama; tule kaasa! tulõq üten!; kaasa arvatud ütte v üten arvadaq, noidõ siän, säälhulgan, üten; kaasa arvatud naised ja lapsed noidõ siän naasõq ja latsõq v üten naisi ja latsigaq; kas ka mind kaasa võetakse? kas minno kah ligi võedas?;
kaasabi ütteavitami|nõ -sõ -st5, .perräavitami|nõ -sõ -st5
kaasaeg seo ilma aig luuletaja polnud oma kaasajal populaarne luulõtajat tunnõ-õs umal eloaol kiäkiq; kaasajal enam nii ei tehta seo ilma aigo inämb nii ei tetäq;
kaasaegne üte.aoli|nõ -(d)sõ -st5 C. R. Jakobson oli Koidula kaasaegne C. R. Jakobson ja Koidula olliq üte ao inemiseq v elliq ütel aol v olliq üteaolidsõq;
kaasajooksik üte(h)nju̬u̬skja - -t3, .perrä.kitjä - -t3
kaasakiskuv .köütvä - -t3, üte(h)nvidäjä - -t3 võistlus oli algusest peale kaasakiskuv võistlus vidi algusõst pääle üten;
kaasas üte(h)n , ligi kas sul raha on kaasas? kas sul raha om üten?; metsas peab nuga kaasas olema mõtsan piät väitś ligi olõma;
kaasasündinud .külge.sündünü|q - -t1, .sündünüstpääst sellel lapsel on kaasasündinud kunstianne seol latsõl om sündünüstpääst hää kunstimiiľ; kaasasündinud ajukahjustused külgesündünüq päähädäq;
kaasautor ku̬u̬(h)nkirotaja - -t3 ta on üks sõnaraamatu kaasautoreid timä om ütś sõ̭naraamadu tegijit; vennad olid kaasautorid veleq olliq kuunkirotajaq;
kaasavara .mõrsja.var|a -a -ra28, tulõmisvar|a -a -ra28, ängitüs† -e -t9, seto kiiľ pridana - -t3, pri|tan -dana -danat49
kaasaütlev kiiľ üte(h)nkäänüs* -(s)e -t11, üte(h)n.ütlejä* - -t3
kaashäälik kiiľ peethel|ü* -ü -lü26 täis- ja kaashäälikud vaba- ja peethelüq; heliline kaashäälik ja sulghäälik puuľpeet- ja täüspeethelü;
kaasik kõivisti|k -gu -kku38, kõivistu - -t1, kõ̭õ̭visti|k -gu -kku38, .kõosti|k -gu -kku38
kaaskannataja: oleme temaga kaaskannatajad olnud miiq olõ timägaq üten häti nännüq;
kaaskiri mano(q)|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
kaaskond üte(h)n|olõjaq -olõjidõ -olõjit3 president ja tema kaaskond saabusid Tartusse presidenť ni timägaq ütenolõjaq joudsõq Tartohe peräle;
kaaslane seldsili|ne -se -st5, sõbõŕ sõbra .sõpra45, üte(h)nolõja - -t3 ta on hea kaaslane tä om hää seldsiline; ära mine üksi, otsi endale paar kaaslast! minku-iq ütsindä, otsiq hindäle seldsiliseq!; kurjategija kaaslastel õnnestus põgeneda kuŕategijägaq ütenolõjil õ̭nnistu ärq paedaq; ruttasin kaaslasele appi lätsi sõbralõ appi; sõjaväekaaslane sõ̭aveli;
kaasmaalane umamaa inemine
kaasnema üte(h)n .käümä v tulõma näljahädaga kaasnes katk nälähädägaq käve katsk üten;
kaasnähtus: huligaansus on tavaliselt joomise kaasnähtus pätitämine käü hariligult juumisõgaq üten;
kaasosaline aśali|nõ -(d)sõ -st5, osali|nõ -sõ -st5, osali|k -gu -kku38 sa olid ka kakluse kaasosaline sa olliq ka tapõlusõn aśalinõ;
kaasreisija reisiseldsili|ne -se -st5
kaassõna kiiľ ede-tagasõ̭n|a* -a -na28, edesõ̭n|a* -a -na28, tagasõ̭n|a* -a -na28, man(o)sõ̭n|a* -a -na28
kaassüüdlane aśali|nõ -sõ -st5 minust taheti ka kaassüüdlane teha minno taheti ka aśalisõs tetäq;
kaastegev osali|nõ -sõ -st5, aśali|nõ -sõ -st5 selles filmis on kaastegevad ka mitmed tuntud näitlejad mitu teedäq näütelejät ommaq ka seon filmin osalisõq v aśalisõq;
kaastundeavaldus üte(h)n.leinami|nõ -sõ -st5, üte(h)n.leinamisõ sõ̭naq , kaḣo.tundõavaldus -õ -t9
kaastundlik ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5, halõstaja - -t3
kaastunne halõstus -õ -t9, kaḣo|tunnõq .-tundõ -tunnõt19, arm armu .armu37 ta tegi seda üksnes kaastundest tä tekḱ tuud õ̭nnõ halõstusõ peräst; avaldan kaastunnet! olõ suq murrõgaq üten, mu ütentundminõ, ma võta ossa, kaḣo külh, et nii lätś, väega kaḣo!;
kaastöö: tegi ajalehele kaastööd kiroť aolehele;
kaastööline: ta oli mitmete ajalehtede kaastööline tä kiroť mitmõlõ aolehele;;
kaastöötaja: kaastöötajad peavad temast lugu tõõsõq tüü man pidäväq timäst luku;;
kaasõpilane klassi|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, klassisõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12, kooli|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, koolisõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12
kaasüüriline tarõ.naabri - -t1
kaater 1. sae.kaadri - -t3 kaatris tehti tööd nii ööl kui päeval saekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd; 2. .kaatri - -t3 kaater sõitis sadamasse kaatri sõiť sadamahe;
kaba per|ä -ä -rä24
kabe tam(p)ka - -t3
kabel ka|põľ -bõli -bõlit4, kellä|maja -maja -maia v -majja28, seto kiiľ tśasson -a -at4, tsässon -a -at4
kabetama tam(p)kat .mänǵmä
kabi kabi kabja v kaḃa .kapja43
kabiin .putka - -t3, erä|ruuḿ -ruumi -.ruumi37, .kambrikõ|nõ v .kambrigõ|nõ -sõ -ist8 telefonikabiin telehvonipuťka; riietuskabiin rõivapuťka;
kabin ka|pin -bina -binat4
kabinet 1. tü̬ü̬tar|õ -õ -rõ24 arstikabinet tohtri tüütarõ; direktori kabinet direktri tüütarõ; 2. kabine|ť -ti -tti37, tar|õ -õ -rõ24 hambaravikabinet hambaravitarõ; 3. valitsus -õ -t9 peaminister nimetas kabineti pääministri panď kokko valitsusõ;
kabistama .sõkma sõkkuq sõku64, .tallama talladaq .talla77, sakista|ma -q -83, (naistõrahvast) kabista|ma -q -83 kukk kabistab kana kikas sõkk v tallas v sakistas kanna;
kabuhirm perädü v suuŕ .pelgüs v hirm lapsi haaras kabuhirm latsilõ tulľ perädü pelgüs pääle; jooksid kabuhirmus metsa joosiq suurõ hirmugaq mõtsa;
kadakane kadaja|nõ -dsõ -st5, kadaji|nõ -dsõ -st5 tal oli käes kõver kadakane kepp täl olľ käen kõvvõŕ kadajanõ kepṕ; kadakane karjamaa kadajinõ kaŕamaa;
kadakas ka|tai -daja -dajat4
kadarik = kadastik kadasti|k -gu -kku38, kadastu - -t1, kadajus -õ -t9
kade kadõ -(hõ) -(hõ)t14, .tihkõ - -t14, võhl võhlu .võhlu37, võhń võhni .võhni37, sikkõ - -t3 ta on minu peale kade tä om mullõ kadõ; ta on kade, ei taha mulle raha anda tä om kadõ, taha-aiq mullõ rahha andaq; kadedavõitu kadõlik, võhlik;
kadedalt kadõhõhe , kadõhõlõ , kadõhuisi , .tihkõhe , .tihkõlõ , võhlikuhe , võhlikulõ
kadedus kadõhus -õ -t9, .võhlus -õ -t9 naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho; eks ta kadedusest seda rääkis tä iks võhlusõst tuud kõ̭nõľ;
kadekops kadõ|kops -kopsu -.kopsu37
kaderohi sõmmõŕ|hain -haina -.haina30
kadestama kadõ olõma , võhli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .võhlama võhladaq .võhla77 Mart kadestas Antsu tema jõukuse pärast Mart olľ Andsu pääle timä joukusõ peräst kadõ; siin pole küll midagi sellist, mida kadestama peaks siin olõ-iq joht midägiq säänest, mink peräst võhlitsõma piäsiq;
kadestusväärne: tema elu on kadestusväärne timä elo tege kadõhõs;
kadetsema kadõ olõma , võhli|tsõma -tsaq -daq -dsõ90, .võhlama võhladaq .võhla77
kadripäev kadõrna|päiv -päävä -.päivä35, .katrõ|päiv -päävä -.päivä35, .katri|päiv -päävä -.päivä35
kadrisant kadõrna|sanť -sandi -.santi37, .katrõ|sanť -sandi -.santi37, .katri|sanť -sandi -.santi37
kadu häönǵ .häöngi .häöngit13, ka|do -o -to27, .häötüs -e -t9
kaduma .kaoma .kaodaq v katoq kao68, .häö|mä -däq - min 1. ja 3. k .hävvü68, .kõ̭nďma minemä kaduma jääma kaoma v häössihe jäämä; kaduma minema kaoma v häössihe minemä; kadumaläinud kaoma- v häössihelännüq;
kadunud 1. .kaotsi(h)n , käki(h)n , .häössi(h)n (olõma) võtmed on kadunud võťmõq ommaq kaotsin; 2. kadonu|q - -t1 kadunud isa ütles alati … kadonuq esä üteľ kõ̭gõ …; kadunud ema rääkis, et … imä-kadonuq kõ̭nõľ, et …;
kadunuke kadonu|q - -t1, .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ -sõ -ist8, minnä|k -gu -kut13 ma nutan oma kadunukest taga ma ikõ umma minnäkut;
kae kelmeq .kelme kelmet18, vesi|kelmeq -.kelme -kelmet18 silmale tekkis kae silmäle tõ̭mmaś vesikelme pääle;
kaebaja .kaibaja - -t3, kaiva|tś -dsi -tsit13, kaiba|tś -dsi -tsit13
kaebama .kaibama kaivadaq .kaiba77, .kaibama kaibadaq .kaiba61 ei kaeba kunagi oma tervise üle kaiba-iq ilmangiq umma tervüst; kaebas, et süda on paha kaivaś, et süä om kuri; ma kaeban emale ära ma kaiba imäle ärq; kaebas Antsu kohtusse kaivaś Andsu kohtuhe; kaebamas käima kaibuisil käümä; oli kaebama läinud olľ kaibuisilõ lännüq;
kaebekiri .kaibamisõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, .kaibusõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
kaeblema .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85, hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86 mis sa tühja kaebled! midäs sa tühjä hädändellet!;
kaeblik .kaibli|k -gu -kku38, .kaibsa - -t1, .kaipsa - -t1 kaeblikult kaibsalõ;
kaebupunn kaiva|tś -dsi -tsit13, kaibatś -dsi -tsit13
kaebus .kaibami|nõ -sõ -st5, .kaibus -õ -t9 arst kuulas haige kaebusi tohtri kullõľ haigõ kaibamist; esitan teie peale kaebuse! ma kaiba tiiq pääle!; kaebus oli alusetu kaibaminõ v kaibus olľ põḣaldaq; kirjutas kaebuse kiroť kaibusõ;
kael kaal kaala .kaala30 kaelarihm kaalarihm; kaelarätt kaalarätť;
kaelaehe kaala|eheq -.ehťme -ehend v -.ehte -ehet-.ehťme -ehend16 v -.ehte -ehet 19 , kaalaket|ť -i -ti37
kaelakee kaala|kõrd -kõrra -.kõrda33, hrl m ki̬i̬ď keedi ki̬i̬di37, m kaala|dsiq -tsidõ -tsit7, trimuliq trimulidõ trimulit19, seto kiiľ tśapo(t)ska - -t2, tsäpo(t)ska - -t2 setu naistel on Vene hõberahadest kaelakeed kaelas seto naisil ommaq Vinne hõpõrahhost keediq kaalan; kaelakeed olid kaelas trimuliq olliq kaalan;
kaelamurdev elo.ohtli|k -gu -kku38, pääväärili|ne -dse -st5, .tapja - -t3, .väega rassõ tegi kaelamurdvaid trikke tekḱ eloohtlikkõ tempõ; see ülesanne polnudki kaelamurdev seo ülesannõq olõki es väega rassõ;
kaelaraha m raha|dsõq -tsidõ -tsit7
kaelaside lipś lipsi .lipsi37, krava|ť† -di -tit13
kaelasoon kaala|su̬u̬ń -soonõ -su̬u̬nt39 kaelasooned on valusad kaalasoonõq ommaq halusaq;
kaelkirjak kaalkirä|k -gu -kut13, kaalkiräs -(s)e -t11
kaelkoogud hrl m kannipuu - -d50, m loogus|(s)õq -sidõ -sit11, paariq .paarõ .paarõ37 võttis vee kaelkookudega selga võtť vii paarõgaq sälgä;
kaelus .kaalda|nõ -dsõ -st7, kaaltago|nõ -dsõ -st7, kaal kaala .kaala30 kõrge kaelusega kampsun korgõ kaalagaq kampś; tal oli kitsa kaelusega kleit seljas täl olľ ahtagõsõ kaaldadsõgaq kleiť sälän;
kaelustama .ümbre kaala (kinniq) .võtma v .haardma , kallista|ma -q -83 ema kaelustas poega imä võtť pojal ümbre kaala kinniq;
kaelustuvi hüt|t -ü -tü37, hut|ť -i -ti37
kaenal .kangli - -t2, .ka(i)ndli - -t2 pane kraadiklaas kaenla alla! panõq kraadiklaaś kangli alaq!; haaras raamatud kaenlasse haarď raamaduq kaindli alaq; kaenlaauk kaindlitśomp;
kaenlaalune .kanglialo|nõ -dsõ -st7, .ka(i)ndlialo|nõ -dsõ -st7
kaer kaar kaara .kaara30
kaerahelbed m kaara|.helbeq -.helbide -.helbit19, surbuduq kaaraq
kaerajaan kaara|tsimḿ -tsimmi -.tsimmi37
kaerakiisel = kaerakile .kiisla - -t3
kaerapööris kaarapü̬ü̬rüs -e -t9, lak|k -a -ka30 loob juba kaerapöörist kaar käänd joq püürüst;
kaeratera kaarater|ä -ä -rä24, kaarajüv|ä -ä -vä24
kaetama ärq .kaema , kahi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kahe|tama -taq -da82, .kaehta|ma -q -81, kah|ima -hiq -i57, osa|tama -taq -da82 kardeti, et võõras võib lapse ära kaetada peläti, et võõras või latsõ ärq kaehtaq; kaetava silmaga kahi v kuŕa silmägaq;
kaetus kahi kaḣa .kahja43, kahetus -õ -t9, .kaeh(t)us -õ -t9
kaev kaiv ka(iv)o .kaivo37 kaevusammas kaalutulp -harḱ; vinnaga kaev kaalugaq kaiv, kaalukaiv, orrõkaiv; kaevu puhastama kaivo (ümbre) luuma;
kaevama .kaibma .kaibaq kaiba v kaiva61 lasi kaevu kaevata lasḱ kao kaibaq; kaevas augu sügavamaks kaiḃ havva süvembäs; kaevatud tiik kaibõt lumṕ;
kaevandama (.vällä) .kaibma .kaibaq kaiba v kaiva61 siin lähedal kaevandatakse kivisütt siin lähkün kaivõtas merehüst (vällä);
kaevandus kaivanď -i -it13, kaivandus -õ -t9, kaivandi|k -gu -kku38, haud havva .hauda33, (.vällä).kaibmiskotus -(s)õ -t11 allmaakaevandus m oosõq;
kaevik .kaitsõ|kraa -kraavi -.kraavi37
kaevur mäe.kaibja - -t3, (.vällä).kaibja - -t3
kaevurake hrl m sal salvõ .salvõ35
kaevuvinn ka(iv)o|ku̬u̬k -koogu -ku̬u̬ku37, kaal kaalu .kaalu37
kagu .lõunõhummo|k -gu -gut v -kut13, sü̬ü̬m|aig -ao -.aigo36 Kagu-Eesti Lõunõhummogu-Eesti; kagutuul süümaotuuľ;
kah kah
kahandama .maaha v vähämbäs .võtma , kahanda|ma -q -83 mõned ravimid kahandavad söögiisu mõnõq rohoq võtvaq söögiisso maaha v vähämbäs;
kahanema .maaha v vähämbäs .jäämä , kaha|nõma -(nõ)daq -nõ89, ala|nõma -(nõ)daq -nõ89 külaelanike arv on tublisti kahanenud külän om inemiisi hulga vähämbäs jäänüq; ta jõud kahanes järk-järgult tä jäi kõrrast nõrgõmbas; kuu kahaneb kuu kahanõs v alanõs;
kahar kah|haŕ -ara -arat4, tsäbrä(h)n , tsäbroli|nõ -dsõ -st7 kaharad juuksed tsäbrolidsõq hiusõq; kahar seelik tsäbrän pruntś;
kahekaupa paaristikku , katõ.viisi , paarihna , katõ.kaupa
kahekeelne võlsś võlsi .võlssi37, petüs -(s)e -t11, .võlśja - -t3, .petjä - -t3 kahekeelne inimene katõkeeleline v katõ keelegaq inemine; ta on kahekeelne – suu ees räägib üht, tagaselja hoopis teist tä om petjä inemine – suu iin kõ̭nõlõs ütte, sälä takan tõist;
kahekeelsus .võlśmi|nõ -sõ -st5, .petmi|ne -se -st5 ma ei salli tema kahekeelsust ma ei kannahtaq timä võlśmist;
kahekesi katõ.kõisi , katõ.gõisi , katõ.kõistõ , katõ.gõistõ , katõgese , katõ.keske , katsi kas sa tulid üksi või kahekesi? kas sa tullit ütsi vai katsi?;
kahekohaline katõ kotusõgaq kahekohaline tuba katõinemise tarõ; kahekohaline arv katõ numbrigaq nummõŕ;
kahekordistama tõõsõvõrra mano(q) .pandma valvurite arvu kahekordistati vahimiihi panti tõõsõvõrra manoq;
kahekordistuma tõõsõvõrra mano(q) tulõma
kahekordne katõkõrra , topõld , katõkõrrali|nõ -dsõ -st5 kahekordsed narid katõkõrralidsõq poolkaq; kahekordsed aknad katõkõrra  v  topõld aknõq; kahekordne lõng katõkõrra lang; kahekordne õmblus topõld ummõlus; vaenlasel oli kahekordne ülekaal vainlaisi olľ tõõsõvõrra inämb; kahekordne (olümpia)võitja katś kõrda (olümpiät) võitnuq;
kahekorra katõkõrra
kahekorruseline katõ.kõrd|nõ -dsõ -sõt6, katõkõrrali|nõ -dsõ -st5
kaheksa katõ(s)sa .katsa .katsat3
kaheksakand .katsahar|o -o -ro26 muster kaheksakandadega katsaharolinõ kiri; võrukeste lipul on valge kaheksakand rohelisel taustal võrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põḣa pääl;
kaheksakesi .katsa.kõisi , .katsa.gõisi , .katsa.kõistõ , .katsa.gõistõ , .katsakõsõ , .katsagõsõ , .katsa.keske , .katsa.geske
kaheksakümmend katõ(s)sakümmend .katsa.kümne .katsatkümmend17
kaheksakümnes .katsa(s).kümnes .katsa-.kümnendä .katsa.kümnendät3
kaheksandik .katsandi|k -gu -kku38, .katsa|sjago -ndajao -ndatjako27
kaheksane katsa|nõ -dsõ -st7, .katsali|nõ -dsõ -st5 sai kaheksaseks sai katsatsõs;
kaheksas .katsa|s -nda -ndat13
kaheksasada katõ(s)sasada .katsasaa .katsatsata29
kaheksateist katõ(s)satõist(kümme(nd)) .katsatõist(.kümne) .katsattõist(kümmend)17, kõnnõk katõ(s)sa.tõisku .katsa.tõisku .katsat-.tõiskut1
kaheksateistkümnes katsa(s)tõist.kümnes .katsatõist.kümnendä .katsatõist.kümnendät3
kahekõne katõgese jutt , .hindä.vaihõl jutt , katõ.vaihõl jutt ta kuulis ema ja poja kahekõnet pealt tä kuulď, ku imä ja poig hindävaihõl kõ̭nõliq;
kahekümnes katõ(s).kümnes katõ.kümnendä katõ.kümnendät3
kaheldamatult .kimmähe , .kimmäle , .kahtlõmaldaq Mihkel on kaheldamatult süüdi Mihkli om kimmähe süüdü;
kahemõtteline katõ mõttõgaq kahemõtteline seletus, lause, seisukoht katõ mõttõgaq seletüs, lausõq, arvaminõ; ta rääkis sõpradele kahemõttelisi anekdoote tä kõ̭nõľ sõbrolõ katõ mõttõgaq naljo;
kahendik pu̬u̬ľ poolõ pu̬u̬lt40, tõõnõjago tõõsõjao tõistjako27 kolm kahendikku puuľtõist;
kahene katõ|nõ -dsõ -st7, katõli|nõ -dsõ -st5 poeg on juba kahene poig om joba katõnõ v katõaastaganõ; kahene paat katõnõ loodsik;
kahepaikne katõpaiga- , katõ(h)n paiga(h)neläjä konn kuulub kahepaiksete hulka kunn om katõpaigaelläi;
kahepalgeline sal|a -a -la28, salali|k -gu -kku38, katõ .näogaq ta on väga kahepalgeline inimene tä om väega sala inemine;
kahepoolne katõpooli|nõ -dsõ -st5, katś(i)pooli|nõ -dsõ -st5, katõ poolõgaq kahepoolsed läbirääkimised katõpoolidsõq arotusõq; kahepoolne peegel, mutrivõti katõ poolõgaq vaŕokaehus, mutrivõti; kahepoolne värav m värteq, vähräq, värräq;
kaherindeline katõ(h)n rinna(h)n kaherindeline mets katõn rinnan mõts;
kahesugune katõsuguma|nõ -dsõ -st5
kaheteistkümnes katõ(s)tõist.kümnes katõtõist.kümnendä katõtõist.kümnendät3
kahetoaline katõtarõli|nõ -dsõ -st5, katõ tarõgaq kahetoaline korter katõ tarõgaq elämine;
kahetsema kahi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .kaihkõlõma kaihõldaq .kaihkõlõ86, .kaiho v kahḣo .tundma , kahitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kas ta oma tegu kahetseb ka? kas tä umma teko kahitsõs kah?;
kahetsus kahitsus -õ -t9, kahitsõmi|nõ -sõ -st5, .kaihkõlõmi|nõ -sõ -st5
kahetsusväärne kahitsust v kahitsõmist väärt , kahitsaq kahetsusväärne lugu kahitsõmist väärt lugu;
kahevahel katõ.vaihõl , katõ kaalu pääl kahevahel olija .hai(h)kõlõja; ta on alati kahevahel, ei suuda otsustada tä kõ̭gõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq; on kahevahel, ei ütle midagi hinḱ-hänḱ, ei ütleq midägiq; ma olen kogu aeg kahevahel kõ̭gõ mul süä kauplõs sisen; olin kahevahel, kas räägin emale või mitte ma es mõistaq ärq mõtõldaq, kas kõ̭nõlõ imäle vai jätä kõ̭nõlõmaldaq;
kahevõitlus katõ.võitlus -õ -t9, katõtapõlus -õ -t9
kahevõrra tõõsõvõrra , katõvõrra
kahin ha|pin -bina -binat4, kõs|sin -ina -inat4, kis|sin -inä -inät4, kõrras kõhahus -õ -t9 ei kuule kahinat ega sahinat kuulõ-iq kisinät ei kõsinat;
kahisema habis|õma -taq -õ87, kõsis|õma -taq -õ87, kisis|emä -täq -e87, kõhis|õma -taq -õ87 kui heinad kahisevad, võib hakata kokku panema ku hainaq kõsisõsõq, võit naadaq kokko pandma;
kahistama habista|ma -q -83, kõsista|ma -q -83, kisistä|mä -q -83 haab kahistab lehti haav habistas lehti;
kahju ka|ḣo -ḣo -hḣo26, kaih kaiho .kaiho37, hallõ - -t14 vargusega tekitati ettevõttele palju kahju varastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahḣo; ta peab tekitatud kahju hüvitama tä piät kaḣo hääs tegemä; külm tegi õunapuudele kahju külm tekḱ uibilõ liiga v kurja; emal oli kahju noort lehma ära müüa imäl olľ hallõ nuurt lehmä ärq müvväq; mul on temast kahju mul om tedä hallõ; tulekahju palaminõ, palang;
kahjuks kaḣos kahjuks ei saanud ta tulla kaḣos tä es saaq tullaq; kahjuks pidime sünnipäeva ära jätma hallõ külq, a sünnüpäiv tulľ ärq jättäq;
kahjulik halv halva .halva30, kaḣoli|nõ -dsõ -st5 kahjulikud harjumused halvaq kombõq v halv muud; tervisele kahjulik tervüsele halv; rukkiluste on kahjulik taim kahrukaar om kaḣolinõ hain; kahjulikuvõitu kaḣolik;
kahjum ka|ḣo -ḣo -hḣo26, kaih kaiho .kaiho37 töötasin kahjumiga tei kaḣogaq kaupa v tei kaḣo pääle kaupa; poeaasta lõppes kahjumiga poodiaastak lõppi kaḣogaq;
kahjur kaḣotegijä - -t3, kaḣo|tekij -tegijä -tegijät4
kahjurõõm kaḣo|rõ̭õ̭m -rõõmu -rõ̭õ̭'mu37, parastus -õ -t9 ta tunneb teise äparduse üle kahjurõõmu täl om tõõsõ õ̭nnõtusõst hää miiľ; vanamehe näol oli varjamatu kahjurõõm vanamehe näost olľ nätäq puhas kaḣorõ̭õ̭m;
kahjustama .kurja v .halva v hätä tegemä maavärin kahjustas linna maavärrin tekḱ liinan kurja; tal on tervist kahjustav töö timä tüü tege tervüsele halva;
kahjustus ka|ḣo -ḣo -hḣo26, kaih kaiho .kaiho37, kuri kuŕa .kurja43, halv halva .halva30 pommitamine tekitas linnas suuri kahjustusi pommitaminõ tekḱ liinan väega palľo kurja; õunapuudel on külmakahjustused külm om uibilõ palľo kurja tennüq; kahjustuskolle mõts kaḣopesä;
kahjutasu kaḣotas|o -o -so26, kaḣo kinniq.masminõ ta peab mulle nüüd kahjutasu maksma tä piät mullõ noq kaḣoq kinniq masma;
kahjutu (ilm).süüldäq nastik on kahjutu loom nastik om ilmsüüldäq elläi; see on täiesti kahjutu aine seo ollus tii-iq määnestkiq hätä;
kahjutuli palami|nõ -sõ -st5, palang -u -ut13, tulõka|ḣo -ḣo -hḣo26, tulõ|kaih -kaiho -.kaiho37, tulõ|kuri -kuŕa -.kurja43
kahlama .haaľma .haaliq haali63, .sampśma .sampsiq sampsi63, sambõrda|ma -q -83, sumbõrda|ma -q -83 nad kahlavad läbi vee, kõrge rohu, lumehangede nääq haaľvaq viist, pikäst hainast, lumõhangist läbi;
kahmama .haardma haardaq haara66, .k(r)ahmama k(r)ahmadaq .k(r)ahma77 ema kahmas lapse sülle imä haarď latsõ üskä; kahmas mütsi peast k(r)ahmaś mütsü pääst;
kahmima ha|bima -piq -bi57, .kahḿma .kahmiq kahmi63
kahtlane .kahtla|nõ -sõ -st5, .kahtlika|nõ -dsõ -st5, .kahtliga|nõ -dsõ -st5
kahtleja katõkolmõmeeli|ne -dse -st7, katsildõ.mõtlõja - -t3, .kahtõlõja - -t3
kahtlema katsildõ .mõtlõma , .haihkõlõma haihõldaq .haihkõlõ85, .haikõlõma haigõldaq .haiklõ85, .kahtlõma kaheldaq .kahtlõ78 ta kahtleb alati tä kõ̭gõ haihkõlõs; kahtlesin esialgu, kas minna või jääda ma edimält haikli, kas minnäq vai jäiäq; kaheldes hai(h)klõmiisi;
kahtlemata .kimmähe , .kimmäle see asi on kahtlemata nii seo asi om kimmähe nii;
kahtlus katsildõ.mõtlõmi|nõ -sõ -st5, .kahtlus -õ -t9 siin pole mingit kahtlust! tan olõ-õiq määnestkiq katsildõmõtlõmist!; mul on kuri kahtlus, et siin on midagi korrast ära mullõ paistus, et tan midägiq ei klapiq; mul on kahtlus, et … mul om sääne arvaminõ, et …;
kahtlustama (.kinkas v .minkas) pidämä v .arvama , kahtlusta|ma -q -83 teda kahtlustati varguses timmä arvati v peeti vargas;
kahtlustatav .kahtlusõalo|nõ -(d)sõ -st7
kahtlustus .arvami|nõ -sõ -st5, kahtlustami|nõ -sõ -st5 alusetu kahtlustus aśandaq kahtlustaminõ;
kahu 1. tsäbro(h)n kahupea tsäbron hiusõq; 2. kahutanu|q - -t1, kahrõq .kahrõ kahrõt18, kah|u -u -hu26 maa on külmast kahu maa om kahutanuq v kahrõq;
kahur suuŕtükk suurõtükü suurttükkü37
kahutama kahu|tama -taq -da82
kahv kahv kahva .kahva30, kauh kauha .kauha35
kahvatama näost .valgõs minemä , kahva(h)ta|ma -q -83
kahvatu näost .valgõ v plasś , .valgõkõ|nõ v .valgõgõ|nõ -sõ -ist8, kahvah(t)unu|q - -t1
kahvatukollane paať paadi .paati37, .paatja|nõ v .paatja|s -dsõ -st5, .paatja|s - -t15
kahvatuma näost .valgõs v plassis minemä v .tõ̭mbama , näost ärq sadama , kahvah(t)u|ma -daq -84 inimene kahvatub, kui ta millegi pärast ehmub inemine kahvahtus, kuq tä midägiq hiidüs;
kahvel .kahvli - -t1
kai kai - -d53, sadama|sild -silla -.silda33 kai ääres seisis mitu laeva kai veeren saisõ mitu laiva;
kaigas saibas .saiba saibast22, saivas .saiba saivast22, tüssä|k -gu -kut13, malk malga .malka30, tõlv tõlva .tõlva30, tüpä|k -gu -kut13, kaigas .kaika kaigast22 kaigast andma saivast andma;
kaikuma .vasta kõlisõma v kumisõma , kõl|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88 sammud kaiguvad trepikojas sammuq kõlahasõq trepikuan; trepikoda kaigub sammudest trepikoda kõlas sammõst; mets kaigub vastu mõts kõlisõs v kumisõs vasta;
kaim sõbõr v sõpr sõbra .sõpra45, .hõimla|nõ -sõ -st5, hõimoli|nõ -(d)sõ -st5, külä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kaine tark targa .tarka30 millal sa kaineks oled saanud? kuna sa targas olõt saanuq?; kaineks saama ärq klaaruma;
kainelt targa v .selge päägaq , targalt , .tarkuisi
kainenema .klaaru|ma -daq -80, targõmbas v .selgembäs .saama , targastu|ma -daq -84, .tarku|ma -daq -80 veidi kainenedes hakkas mees aru saama, kus ta on ku miiś veidükese targõmbas sai, naaś tä taipama, kon om;
kainestuma ärq .klaaruma , targas v .selges .saama , ärq .lahtuma
kainus .tarku|s -(sõ) -(s)t10, .selgüs -e -t9
kaisel kasvot lu|ga -a -ka27
kaisus: laps on ema kaisus latś om imä hõlman;
kaisutama .hõlma .võtma v .haardma , hõlma(h)n .hoitma , üsä|tämä -täq -dä82, üsäte|(l)lemä -lläq -(l)le86, .hõlmama hõlmadaq .hõlma77
kaitse (kaitse) .kaitsmi|nõ -sõ -st5, .hoitmi|nõ -sõ -st5, kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18 oma õiguste kaitse ummi õiguisi kaitsminõ; astus nõrgema kaitseks välja naaś nõrgõmbat kaitsma; murrame vaenlase kaitsest läbi murramiq vainlasõ kaitsõst läbi; lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta lakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq;
kaitse (kaitsme) kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18 piksekaitse piksekaidsõq; kaitsmed põlesid läbi kaitsõq palliq läbi;
kaitseala .kaitsõal|a -a -la28
kaitsealune armualo|nõ -(d)sõ -st7, hoolõalo|nõ -(d)sõ -st7, .kaitsmisalo|nõ -(d)sõ -st7, .kaitsõalo|nõ -(d)sõ -st7 tähtsa mehe kaitsealune tähtsä mehe armualonõ; kaitsealune taimeliik kaitsmisalonõ kasvosorť;
kaitseingel .kaitsõ.engli - -t1, .kaitsõ.ingli - -t1
kaitseliit .kaitsõ|liit -liido -.liito37
kaitsemets mõts .kaitsõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30 pinnasekaitsemets mullakaitsõmõts; veekaitsemets viikaitsõmõts;
kaitseministeerium .kaitsõministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
kaitseminister .kaitsõmínistri - -t1
kaitsepookimine = kaitsesüstimine .kaitsõ.pritśmi|ne -se -st5, pokkõ .pandminõ
kaitsetu .kaitsmaldaq
kaitsevaim .hoitja - -t3, .kaitsõ.engli - -t1
kaitsja .kaitsja - -t3
kaitsma .kaitsma .kaitsaq kaidsa61, .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 sõdurid kaitsesid linna, küla, oma isamaad sõ̭ameheq kaidsiq liina, küllä, umma esämaad; raamatuid tuleb tolmu ja niiskuse eest kaitsta raamatit piät tolmu ja niiskusõ iist hoitma v kaitsma; kaitseb oma seisukohti kaits ummi arvamiisi;
kaja kaja kaja kajja v kaia28, kum|o -o -mo26 laulukaja laulukumo;
kajakas kaja|k -ga v -gu -kat v -kut13, kala|kauŕ -kauri -.kauri37
kajama hel|ämä -läq -lä88, helis|emä -täq -e87, kum|a(ha)ma -maq v -adaq -ma v -aha88, kumis|õma -taq -õ87 kaugel kajavad kirikukellad kavvõndan kumasõq kerigukelläq; kisasin nii, et küla kajas ma rööge nii, et külä helisi; lapsed naeravad nii, et kogu õu kajab latsõq naariskõlõsõq nii, et kõ̭iḱ moro heläs; vastu kajama vasta kõlisõma v kumisõma v kostma, kõla(ha)ma; naabrinaine röögib, nii et küla kajab vastu naabrinainõ rüüḱ, nii et külä helises;
kajastama edesi .andma , kujo|tama -taq -da82, .vällä .näütämä see raamat kajastab tänapäeva linnaelu seo raamat and täämbädse päävä liinaello edesi;
kajastuma .vällä tulõma , nätäq olõma , hinnäst ilmutama v .näütämä kirjaniku lapsepõlvemälestused kajastuvad tema loomingus kirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä; poliitiline olukord kajastub ka kultuurielus poliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq;
kajut kaiu|ť -di -tit13, kajo|ť -di -tit13
kaka kaka - -t2, kaki - -t2, ä(q)q äqi .ä(q)qi37
kakao kakao - -d2
kakk II eläjät kak|k -u -ku37, ü̬ü̬kak|k -u -ku37
kakk I I kak|k -u -ku37, pätsike|ne -se -ist8, kukõľ .kukli kukõlď17, .kukli - -t1, vatsk vadsa .vatska33 pehme rukkijahust kakk pehmeq rüäjahust pätsikene;
kaklema .taplõma tapõldaq .taplõ78, .kaklõma kakõldaq .kaklõ78, .kisklõma kisõldaq .kisklõ78, kak|kõlõma -õldaq -kõlõ85, .nahkõlõma naheldaq .nahkõlõ85, .virmama virmadaq .virma77, .murdõlõma murrõldaq .murdõlõ85 mehed läksid kõrtsis kaklema meheq lätsiq kõrdsin kaklõma; varblased läksid leivaraasu pärast kaklema varblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma; sul on ka silm sinine peas, kas lehm kakleb? sul om ka silm sinine, lehm taplõs vai?;
kaklus tapõlus -õ -t9, kakõlus -õ -t9, .kaklõmi|nõ -sõ -st5, nahkõlus -õ -t9
kaks kat|ś -õ -tõ35 ta luges kella kaheni raamatut tä lugi kellä(niq) katõniq raamatut; tal tuli nüüd kahe eest töötada tä pidi noq katõ iist tüüd tegemä; ma sain eile koolis kahe ma sai eeläq koolin katõ;
kaksik hrl m katsi|k -gu -kut13, katsikõ|nõ -sõ -ist8, paarik -gu -kut13 kaksikõed katsikõsõq v paariguq sõ̭saraq; lambal olid kaksikud talled lambal olliq katsiguq v paariguq tsileq;
kaksipidi katsildõ , katsiperi , katsipite(h)n , katsipooli , katsipäidi , kattõ mu̬u̬du selles asjas ei saa olla kaksipidi mõtlemist seon aśan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq;
kaksiratsi harikallaq , katsiratsakallaq , katsiratsakillaq , katsiratsakullaq , katsiratsi , katsiratsikallaq , katsi(.)ratśa
kakskeelne katśkeeli|ne -dse -st5 kakskeelne pere katśkeeline pereq;
kakskeelsus katśki̬i̬lsüs -e -t9, katõkeeline olõḱ
kakskümmend katśkümmend katõ.kümne kattõkümmend17
kakssada katśsada katõsaa kattõsata29
kaksteist katśtõist(kümme(nd)) katõ-tõist(.kümne) kattõtõist(kümmend)17, kõnnõk katś.tõisku katõ.tõisku kattõ.tõiskut1
kakuke pätsi|k -gu -kut13, kakukõ|nõ -sõ -ist8, pätsike|ne -se -ist8, .kuklikõ|nõ v .kukligõ|nõ -sõ -ist8
kala kal|a -a -la28 kalu püüdma kallo püü(n)dmä; kuivatatud kala keldokala, kelt; kala ujupõis t(r)ilľ; kalamari kalamunaq, kalamari;
kalakotkas kala|kodas -.kotka -kodast23, kalakodasḱ -i -it13, kala|haugas* -.hauka -.haugast22
kalamaim maim maimu .maimu37, mokś moksi .moksi37, muk|k -u -ku37
kalamees kala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kalarikas kala|nõ -dsõ -st7
kalasaak loomus -(s)õ -t11
kalastama kalal .käümä , .kallo .püü(n)dmä õngemehed käisid järvel kalastamas õ̭ngõmeheq käveq järve pääl kallo püü(n)dmän  v  kalal;
kalastus .kallo.püü(n)dmi|ne -se -st5, kalal.käümi|ne -se -st5 rannarahva peamiseks elatusalaks oli kalastus viiveere inemiseq elliq päämidselt kallo püüdmisest; kalastusriist kala(püüdmis)riist;
kaldal veere(h)n , perve pääl jõe kaldal jõ̭õ̭ veeren; saun oli tiigi kaldal sann olľ lumbi perve pääl v lumbi veeren;
kaldale vi̬i̬rde , perve pääle ehitas sauna tiigi kaldale ehiť sanna lumbi viirde;
kaldalt veerest , perve päält
kaldapääsuke u̬u̬ś.pääs(t)lä|ne -(d)se -st5, oosõ.pääs(t)lä|ne -(d)se -st5, perve.pääs(t)lä|ne -(d)se -st5
kaldkriips (nõsõja) kald|kriipś -kriipsi -.kriipsi37, liuhk|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40
kaldpind .liuhkus -õ -t9, .laugu|s -(sõ) -(s)t10 kiviktaimla peab olema kaldpinnal kivestüaid piät olõma liuhka maa pääl; kaldpinnaga lagi liuhka lagi; pall hakkab kaldpinnal veerema palľ nakkas liuhkusõ pääl viirdümä;
kaldu .nõlvi , .liuhka , .liuhkahe , .liuhkalõ , libahuisi , lihvaldõ , .kaldu ära pane pudelit kaldu, läheb ümber! pangu-iq pudõlit nõlvi, lätt ümbre!;
kalduma .kalduma .kaldudaq kallu79, .kaaldu|ma -daq -80, .kalluma .kalludaq kallu79, vaagatu|ma -daq -84, .vaaluma .vaaludaq vaalu79, .kungu|ma -daq -80 paat kaldus ühele küljele loodsik kaldu üte küle pääle; auto kaldub külili massin kallus üte küle pääle; päev kaldub õhtusse päiv nakkas õdaguhe joudma v otsa lõpma; tüsedusele kalduv mees tüsselik miiś;
kalduvus: kuritegelike kalduvustega kuŕa pääle tükjä;;
kale kalǵ kalõ .kalgõ37, kallõ - -t14, kõllõ - -t14, kõv|a -a -va28 kaledad juuksed kalõq hiusõq; kaleda südamega kalõ süämegaq; tuul oli külm ja kale tuuľ olľ külm ni kõllõ;
kalender kállõndri - -t1, tähťraama|t -du -tut13
kalestuma kalõh(t)u|ma -daq -84, kõlõh(t)u|ma -daq -84 kalestunud süda, hing, nägu kalõhtunuq süä, hinǵ, nägo;
kalev (rõivasorť) kal|lõv -õvi v -õva -õvit v -õvat4
kalgilt kalõhõhe , kalõhõlõ , kõlõhõhe , kõlõhõlõ
kaliiber káli(i)bri - -t1, kállibri - -t1
kalju müür müürü .müürü37, müürümä|gi -e -ke25, sain saina .saina30, kivi -i -vi26 jõe ääres on kõrged kaljud jõ̭õ̭ veeren ommaq korgõq müürüq; kaljumonoliit ütentükün kivi;
kaljukotkas maa|kodas -.kotka -kodast23, maakodasḱ -i -it13
kalk kalǵ kalõ .kalgõ37, hu̬u̬ľmaldaq kuŕa .kurja43, kuri , .süämeldäq , kallõ - -t14, kõllõ - -t14 kalgi südamega inimene kalõ süämegaq inemine; külm ja kalk mees külm ni huuľmaldaq miiś; talvine meri on külm ja kalk meri om talvõl külm ni kõllõ;
kalkulaator rehkendüsmassin -a -at4, rehkenď* -i -it13
kalkulatsioon rehkendüs -e -t9, rehkendämi|ne -se -st5
kalkuleerima rehkendä|mä -q -83
kalkun ku|ľu -ľu -lľu26, .kalkuń -i -it4
kalkus .kalǵus -õ -t9, kalõhus -õ -t9, kõlõhus -õ -t9
kallak kallõq .kaldõ kallõt19, kallõh .kaldõ kallõht21, nõlv nõlva .nõlva30, nõlvang -u -ut13, per perve .perve35, kallõs .kaldõ kallõst23, kald .kaldõ kallõt19, lihva|k -gu -kut13 järsu kallakuga tee äkilidse kaldõgaq tii; kallakul kasvas tihe kuusik perve v nõlvangu pääl kasvi paks kuusistik; kus oli kallak, sealt ei saanud niita kon kald olľ, säält saa-as niitäq; humanitaarkallakuga kool humanitaaŕkaldõgaq kuuľ;
kallakil .nõlvi , .liuhka , nõlvikallaq pilt seinal oli pisut kallakil pilť saina pääl olľ pisukõnõ nõlvi;
kallakile .nõlvi , nõlvil(d)õ
kallakune .kaldli(ga)|nõ -dsõ -st5, .kaldõ|nõ -dsõ -st7
kallal kü(l)le(h)n , man , haŕa(h)n , sä(l)lä(h)n , kukil mis sa norid minu kallal kogu aeg! midäs sa olõt mul kõ̭gõ haŕan!; parmud on loomade kallal parmuq ommaq eläjil sälän; olen selle töö kallal palju vaeva näinud olõ seo tüü man palľo vaiva nännüq; haigus on kallal tõbi om külen;
kallale .külge , mano(q) , .harja , .sälgä , kukilõ läks kallale lätś külge; nad tulid mulle kallale nääq tulliq mullõ külge;
kallaletung .külgemine|ḱ -gi -kit13, .külgetulõ|ḱ -gi -kit13, .sälgämine|ḱ -gi -kit13, .sälgätulõ|ḱ -gi -kit13 relvastatud kallaletung sõ̭ariistogaq v sõ̭ariiston sälgämineḱ v -tulõḱ;
kallalt kü(l)lest , mant , haŕast , sä(l)läst , kukilt aja kärbsed leiva kallalt ära! ajaq kärbläseq leevä mant ärq!;
kallama val|ama -laq -a56, .kaldama kalladaq .kalda77, kõrras kallahta|ma -q -83, kallahu|tma -taq -da62 kallas vee ämbrisse vali vii pangi; kalla endale teed! kaldaq hindäle tsäid!; kalla mulle ka natuke! kallahtaq no mullõ ka veidükene!; vihma kallab nagu oavarrest vala niguq uavarrõst v vala ku pangigaq;
kallas per perve .perve35, (vi̬i̬)vi̬i̬ŕ (-)veere (-)vi̬i̬rt40, maa|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 maja asus kõrgel kaldal maja olľ korgõ perve pääl; paekallas müürmägi; laps kukkus järsust kaldast alla latś sattõ pistväst v pistülidsest pervest alla; jõgi on üle kallaste tõusnud jõgi om välän;
kalle kallõh .kaldõ kallõht21, kallõq .kaldõ kallõt19
kallerdis hülbätüs -e -t9, .hülp* hülbä .hülpä35, kallõŕ -i -it4, kallõrdus -õ -t9
kallerduma .hülpü|mä -däq -80, hülbäh(t)ü|mä -däq -84, kallõrdu|ma -daq -84 kallerdunud nagu süldileem hülpünüq niguq süldiliiḿ;
kallidus hind hinna .hinda30, kul|u -u -lu26 elukallidus on tõusnud elätüskulu om nõsõnuq v elo om kallis lännüq;
kallim .kallikõ|nõ v .kalligõ|nõ -sõ -ist8, kullakõ|nõ  v  kulľakõ|nõ -sõ -ist8, kallis .kalli kallist22, (naissuust) .mõrsja - -t3, pruuť pruudi .pruuti37, (miiśsuust) peig|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tal on juba oma kindel kallim täl om joba kimmäs pruuť v peigmiiś olõman; kas see tüdruk oli mõni su vana kallim? kas taa tütrik olľ mõ̭ni su vana pruuť?; läks kallima juurde lätś uma kulľakõsõ manoq;
kallinema .kallimbas minemä
kallis 1. (hinnalinõ) kallis .kalli kallist22, hinna(h)n , väärt see on küll väga kallis mööbel seo om külh väega kallis  v  hinnan müübli; 2. (ololinõ, tähtsä) kallis .kalli kallist22, .tähtsä - -t3 praegu on iga minut kallis parhillaq om egä minoť tähtsä; 3. (armsa, süämelähkene) kallis .kalli kallist22, .armsa - -t3, armas .arma armast22, kullakõ|nõ  v  kulľakõ|nõ -sõ -ist8 sa oled mulle väga kallis sa olõt mullõ väega kallis; kallis emake, naine, emakeel, kodumaa armsa imäkene, naanõ, imäkiiľ, kodomaa;
kalliskivi kalliskivi .kallikivi kallistkivvi26, kalliskiv|i -i -vi26
kallistama .hõlma .võtma , kallista|ma -q -83, üsä|tämä -täq -dä82, .ümbrelt kinniq .võtma v .haardma v .hoitma , .hõlmama hõlmadaq .hõlma77, .ümbre kaala kinniq .võtma nad kallistasid ja suudlesid nä võtiq ümbrekaala ütśtõist ja anniq suud;
kallistus kallistami|nõ -sõ -st5, üsätämi|ne -se -st5, .hõlmami|nõ -sõ -st5
kallur .kallaja - -t3
kallutama hinnäst kallutama v kungutama , kuk|kama -adaq -ka77, kõrras kallahta|ma -q -83, kallahu|tma -taq -da62, maaha v allapoolõ .vaaľma .vaaliq vaali63, mitmit kõrdo kallutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kallutab ennast üle rõdu ääre kungutas hinnäst üle rõdu veere;
kalm matus -(s)õ -t11, kalm kalmu .kalmu37, haud havva .hauda33 käisin ema kalmul käve imä kalmu pääl;
kalmistu matus|aid -aia -.aida33, m matussõq matussidõ matussit18, kalm(u)|aid -aia -.aida33, kalmõ(h)tu - -t3, .kalmõq .kalmidõ .kalmit18, kalmõ(h)t|aid -aia -.aida33, kalm kalmu .kalmu37, kabõli|aid -aia -.aida33 Rõuge kiriku ümbruses on mitu kalmistut ümbre Rõugõ kerigu om mitu matusaida;
kalmuküngas kääbäs .kääpä kääbäst22
kalmus kalmus -(s)õ -t11
kalor kaloŕ -i -it4 šokolaad sisaldab palju kaloreid sokolaadin om hulga kalorit;
kalorsus: suure kalorsusega kivisüsi vallus hüdsi;;
kalpsama .hölpämä hölbädäq .hölpä77, .hülpämä hülbädäq .hülpä77, .tölpämä tölbädäq .tölpä77
kalts närts närdso .närtso37, ńarts ńardso .ńartso37, luparď -i -it13, rä|päľ -bäli -bälit4, när|o -o -ro26, pulsť pulsti .pulsti37, nuusta|k -gu -kut13
kaltsakas kakõrus -õ -t9, narmõndus -õ -t9, nirmõndus -õ -t9, haksikõ|nõ -sõ -ist8 ta on nagu vana kaltsakas, riided seljas katki nagu kaltsud tä om niguq vana haksikõnõ, rõivaq sälän katśki niguq ńardsoq;
kaltsium .kaltsiuḿ -i -it4, kalḱ|ainõq -.ainõ -ainõt18
kaltsukas kõnnõk pulsti|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37
kaltsuvaip ńardso|vaip -vaiba -.vaipa35
kalur kala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kama kam|a -a -ma28 kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimaga kama om veteľ süüḱ, tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse;
kamakas kama|k -gu v -ga -kut v -kat13, klama|k -gu -kut13, paak paaga .paaka30, plaaḱ plaagi .plaaki37, paagas .paaka paagast23 kruusa sees on suured savikamakad ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq;
kamal ruhmi|k -gu -kut13, ruhimi|k -gu -kku38, ruhi|k -gu -kut13, ruhing -u -ut13 võtsin kamaluga vett võti ruhmigugaq vett; kamalutäis ruhmigutäüs;
kamandama ka(m)manda|ma -q -83, käsü|tämä -täq -dä82 lapsed kamandati õuest tuppa latsõq käsütediq väläst sisse; kamandab sind nagu sulast kamandas suqkaq niguq sulatsõgaq;
kamar kam|maŕ -ara -arat4 leiliviskamine teeb kamara pehmeks lõunõhiitmine võtt kamara pehmes;
kamarduma kamarahe kasuma
kamassi: kamassi keel kamassi kiiľ;
kamber .kambri - -t1, .kambrõ - -t3, kammõŕ .kambrõ kammõrd23
kamin kam|min -mina -minat4, pu̬u̬ľ|ahi -aho v -aḣo -.ahjo44 tee sina seni kaminasse tuli! panõq saq niikavva puuľahi palama!;
kamm kamḿ kammi .kammi37, su|ga -a -ka27
kammerlik kammõrli|k -gu -kku38
kammermuusika kammõŕmuusi|ga -ga -kat3, kammõŕ.muuśka - -t3
kammerteener tarõ|poisś -poisi -.poissi37
kammima su|gõma -kõq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59, su|gima -kiq -i59, .kaḿma .kammiq kammi63 kammi pea ära! soeq pää ärq!; mets kammiti lapse leidmiseks põhjalikult läbi mõts otsiti latsõ löüdmises põḣaligult läbi;
kammits kammi|ts -dsa -tsat13, polmus -(s)õ -t11 kukk on kammitsas kikas om kammitsan v põllussin; hobune on kammitsasse pandud hopõń om kammitsahe v põllussihe v põllussilõ pant;
kamp parḱ pargi .parki37, parť pardi .parti37, kamp kamba .kampa31, punť pundi .punti37, vata|k -ga v -gu -kat v -kut13 kambas hulgahna, kamban, tilan;
kampa .kampa , .parki , .parti , kokko , .tilla lõin temaga kampa lei timägaq tilla; kogunesid kampa leiq kokko;
kampaania talos -(s)õ -t11, (üles)kihotus -õ -t9 linn sai heakorrakampaania käigus uue ilme liin sai hääkõrratalossõl vahtsõ näo; laimukampaania tõrvamistalos; reklaamikampaania üleskitmiskihotus; valimiskampaania valimiskihotus;
kampsun kamsś kamsi .kamssi37, kampś kampsi .kampsi37
kana kan|a -a -na28 noorkana kananõ, kanas;
kanakull kana|haugas -.hauka -haugast22, tedre|haugas -.hauka -haugast22
kanal kan|naľ -ali -alit4, ka|naaľ -naali -.naali37 jõed on kanaliga ühendatud jõ̭õ̭q omma kanaligaq kokko kaivõduq; auto on töökojas remondiks kanalile aetud auto om tüükuan parandamisõ jaos kanali pääle aet; sai vajalikku infot mitmete kanalite kaudu sai tarvilist teedüst mitmõst kandist; lastesaade tuleb teiselt (tele)kanalilt latsisaadõq tulõ tõõsõ kanali päält;
kanala kana|laut -lauda -.lauta30
kanalisatsioon tsolgivi̬i̬torosti|k -gu -kku38
kananahk kana|nahk -naha -.nahka33, kanaih|o -o -ho26, .ki(i)stre - -t3 kananahk tuli ihule kistreq tulliq üles;
kanapime kanapümme - -t14, kana.näogaq kanapimedale ei saa juhilube anda kanapümmele saa-iq juhilupa andaq; ametnik on kanapime ammõťnik om pümme niguq kana;
kanarbik kanari|k -gu -kku38, kana|arv -arva -.arva30, kanarv -a -at4
kand kunds kundsa .kundsa31 ära astu mulle kannale! astku-iq mullõ kundsa!; ma ei oska sokile kanda kududa ma mõista-iq sukalõ kundsa kutaq;
kandam nõsta|ḱ -gi -kit13, nõstang -u -ut13, üsä|täüs -tävve -täüt49, sä(l)lä|täüs -tävve -täüt49, korm kormu .kormu37 kratt lendab oma kandamiga puuḱ lindas uma nõstagigaq v kormugaq; pane oma puukandam ahju ette! panõq uma puunõstaḱ aho ette!; aitab ühest kandamist küll! ütest üsätävvest om jo küländ!;
kandejõud .kandmis|võim -võimu -.võimu37 suure kandejõuga veoauto suurõ kandmisvõimugaq viomassin;
kandepind alos -(s)õ -st11, põhi põḣa .põhja43, tugõmis|pind -pinna -.pinda32 narkomaania sotsiaalne kandepind hoimatõvõ ütiskundlinõ põhi; looduskaitse omandab meil üha laiemat kandepinda luudusõ kaitsmist toetas meil kõrrast inämb; laiade kummidega traktori kandepind on suurem laiu kummõgaq traktori tugõmispind om suurõmb;
kandepuud hrl m puu - -d50, kanni|orś -orrõ -ort49, kannipuu - -d50
kanderaam kanni|raaḿ -raami -.raami37, nossõlga|s - -t15
kandidaat kandi|daať -daadi -.daati37
kandidatuur kandidaadis olõminõ , kandida|tuuŕ -tuuri -.tuuri37
kandideerija (kotu(s)sõ).tahtja - -t3
kandideerima kandi|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63
kandik tiibret|ť -i -ti37, kanni|liud -livva -.liuda33
kandiline .kanťliga|nõ -dsõ -st5, kandili|nõ -dsõ -st5
kandma .kandma (.)kandaq kanna66, vi|dämä -täq -ä59, .nõstma .nõstaq nõsta61, (midägiq rassõt) nü̬ü̬rämä nöörädäq nü̬ü̬77 kannab jõest saunavett vidä v kand jõ̭õ̭st sannavett; mis sa kannad neid asju kogu aeg kaasas? miä sa viät kõ̭gõ taad kraami üten?; lähen, kuhu jalad kannavad lää, kohe jalaq veeväq; noor jää ei kanna veel nuuŕ ijä kanna-iq viil pääl; kannab naabri peale viha om naabri pääle vihanõ; kannab tervise eest hoolt pidä tervüse iist huult; ta kannab prille täl ommaq prilliq iin; noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu noorõq uibuq timavaastaga kanniq joq; kantud mantel puuľpidonõ v kannõt mäntli; kandev hääl kuuldsa helü;
kanduma edesi minemä , .oidma .oiduq oiu64, .oiduma .oidudaq oiu79 paat kandus allavoolu loodsik oidu alla vii; traditsioonid kanduvad põlvest põlve kombõq lääväq põlvõst põlvõ edesi; karjalaste huiked kandusid kaugele kaŕalatsi uikna olľ kavvõndahe kuuldaq; väljast kandus tuppa sirelilõhna väläst tulľ tarrõ tsirelinuhet;
kaneel kanõľ -i -it4, kani̬i̬ľ kaneeli kani̬i̬li37
kanep kańõ|ṕ -bi -pit13, kane|ṕ -bi -pit13
kanepitamp = kanepitemp .(k)ruus(t)li - -t1, .pintska - -t3, timṕ timbi .timpi37 kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampi kańõbisiimneq tambidiq ärq, tetti kruuslit;
kang kanǵ kangõ .kangõ35 raudkang kangõraud;
kangalõim vi̬i̬ - -d50
kangapool hoi - -d53
kangapoom .rõiva|võllas -.võlla -võllast22, võlľ võlli .võlli37