Sisseminek

kaabakas kaaḱ kaagi .kaaki37

kaabel .kaabli - -t1

kaabits kõõbi|tś -dsa -tsat13

kaabu kaap kaabu .kaapu37, kaapkü|päŕ -bärä -bärät4, kü|päŕ -bärä -bärät4

kaagutama kaaga|tama -taq -da82, kaari|tama -taq -da82, kaka|tama -taq -da82, kõrras kaagahta|ma -q -83, kaagahu|tma -taq -da62 kana kaagutab kana kaaritas;

kaak I I kaaḱ kaagi .kaaki37 meie naabripoiss on küll päris kaak mi naabripoiskõnõ om külh peris kaaḱ;

kaal (kaalu) 1. kaal kaalu .kaalu37, rasõhus -õ -t9 ta on kaalus juurde tä om paksõmbas lännüq; maha võtnud kõhnõmbas jäänüq; kaaluta olek kaaluldaq olõḱ; 2. .tähtsüs -e -t9, mõjo mõo mõjjo v mõio27 tema arvamusel pole kaalu timä arvamist peetä-iq minkaskiq; sellel juhtumil on suur kaal seo juhtuminõ om väega tähtsä; tema sõnal pole kaalu timä jutt ei mõoq;

kaalukas 1. rassõ - -t14 kandam sai üsna kaalukas nõstak sai peris rassõ; 2. .tähtsä - -t3, kõv|a -a -va28, hää - -d50, .kangõ - -t1 see on kaalukas arvamus seo om kõva v hää arvaminõ;

kaalupomm kaalu|pomḿ -pommi -.pommi37

kaalutlus märgütüs -e -t9, märgütämi|ne -se -st5, .märḱmi|ne -se -st5, .arvami|nõ -sõ -st5, rehkendüs -e -t9 pikemaks kaalutluseks ei olnud aega pikembäs märgütüses olõ-õs aigo; millistel kaalutlustel seda tehti? määntse arvamisõ v rehkendüse perrä taad tetti?;

kaaluviht kaalu|pomḿ -pommi -.pommi37

kaamel .kaamli - -t1, kaamõľ -i -it4

kaan pü|täľ -dälä -dälät4 arst pani haige seljale kaane tohtri panď haigõlõ püdälit sälä pääle;

kaanima .kihmama kihmadaq .kihma77, klõ̭n|ima -niq -i57 õhtul sõin soolast liha, öösel muudkui kaanisin vett peale õdagu sei soolast lihha, üüse muguq kihmsi vett pääle; kui viina ligi pääseb, kaanib ennast kohe täis ku viina manoq saa, kihmas hindä õkva täüs;

kaaperdama (ärq) rüüv́mä rü̬ü̬viq röövi13 kaks tundmatut kurjategijat kaaperdasid laeva katś tundmaldaq kuŕategijät rööveq laiva ärq;

kaar kaaŕ kaari .kaari37

kaardimoor = kaardipanija kaardi|mu̬u̬ŕ -moori -mu̬u̬ri37, .kaartõ.pandja - -t3

kaardiväelane .kaarťla|nõ -sõ -st5, kaardi.väelä|ne -se -st5

kaardu .kaari , kõvõrahe , kõvõralõ , kumõrahe , kumõralõ paadi küljelauad on kaardu painutatud loodsigu külelavvaq ommaq kaari v kumõrahe painutõduq; õhukesed lauad kisuvad kaardu, kui neid virna ei lao ohkõsõq lavvaq kiskvaq kõvõras v ruppi, ku näid ärq taabõlda-iq;

kaaren .kaarna - -t3, kaarnas .kaarna kaarnast22

kaaries .hamba.süüjä - -t3

kaarjas kaari(h)n kaarjas lillepeenar kaarin lillipinnäŕ;

kaarutama .haina .ümbre .käändmä v lü̬ü̬mä , pal|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88 heinad on kaarutamiseks laiali laotatud hainaq ommaq palahuisilõ v rugavillõ;

kaasa mi̬i̬ś mehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39, naanõ naasõ naist8, abikaas -a -at4 sai endale kaasaks tubli naise sai hindäle tubli naasõ;

kaasabi ütteavitami|nõ -sõ -st5, .perräavitami|nõ -sõ -st5

kaasaegne üte.aoli|nõ -(d)sõ -st5 C. R. Jakobson oli Koidula kaasaegne C. R. Jakobson ja Koidula olliq üte ao inemiseq v elliq ütel aol v olliq üteaolidsõq;

kaasakiskuv .köütvä - -t3, üte(h)nvidäjä - -t3 võistlus oli algusest peale kaasakiskuv võistlus vidi algusõst pääle üten;

kaasasündinud .külge.sündünü|q - -t1, .sündünüstpääst sellel lapsel on kaasasündinud kunstianne seol latsõl om sündünüstpääst hää kunstimiiľ; kaasasündinud ajukahjustused külgesündünüq päähädäq;

kaasavara .mõrsja.var|a -a -ra28, tulõmisvar|a -a -ra28, ängitüs† -e -t9, seto kiiľ pridana - -t3, pri|tan -dana -danat49

kaashäälik kiiľ peethel|ü* -ü -lü26 täis- ja kaashäälikud vaba- ja peethelüq; heliline kaashäälik ja sulghäälik puuľpeet- ja täüspeethelü;

kaaskannataja: oleme temaga kaaskannatajad olnud miiq olõ timägaq üten häti nännüq;

kaaskond üte(h)n|olõjaq -olõjidõ -olõjit3 president ja tema kaaskond saabusid Tartusse presidenť ni timägaq ütenolõjaq joudsõq Tartohe peräle;

kaasmaalane umamaa inemine

kaasnähtus: huligaansus on tavaliselt joomise kaasnähtus pätitämine käü hariligult juumisõgaq üten;

kaasreisija reisiseldsili|ne -se -st5

kaassüüdlane aśali|nõ -sõ -st5 minust taheti ka kaassüüdlane teha minno taheti ka aśalisõs tetäq;

kaastundeavaldus üte(h)n.leinami|nõ -sõ -st5, üte(h)n.leinamisõ sõ̭naq , kaḣo.tundõavaldus -õ -t9

kaastunne halõstus -õ -t9, kaḣo|tunnõq .-tundõ -tunnõt19, arm armu .armu37 ta tegi seda üksnes kaastundest tä tekḱ tuud õ̭nnõ halõstusõ peräst; avaldan kaastunnet! olõ suq murrõgaq üten, mu ütentundminõ, ma võta ossa, kaḣo külh, et nii lätś, väega kaḣo!;

kaastööline: ta oli mitmete ajalehtede kaastööline tä kiroť mitmõlõ aolehele;;

kaasõpilane klassi|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, klassisõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12, kooli|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, koolisõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12

kaater 1. sae.kaadri - -t3 kaatris tehti tööd nii ööl kui päeval saekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd; 2. .kaatri - -t3 kaater sõitis sadamasse kaatri sõiť sadamahe;

kabe tam(p)ka - -t3

kabetama tam(p)kat .mänǵmä

kabiin .putka - -t3, erä|ruuḿ -ruumi -.ruumi37, .kambrikõ|nõ v .kambrigõ|nõ -sõ -ist8 telefonikabiin telehvonipuťka; riietuskabiin rõivapuťka;

kabinet 1. tü̬ü̬tar|õ -õ -rõ24 arstikabinet tohtri tüütarõ; direktori kabinet direktri tüütarõ; 2. kabine|ť -ti -tti37, tar|õ -õ -rõ24 hambaravikabinet hambaravitarõ; 3. valitsus -õ -t9 peaminister nimetas kabineti pääministri panď kokko valitsusõ;

kabuhirm perädü v suuŕ .pelgüs v hirm lapsi haaras kabuhirm latsilõ tulľ perädü pelgüs pääle; jooksid kabuhirmus metsa joosiq suurõ hirmugaq mõtsa;

kadakas ka|tai -daja -dajat4

kade kadõ -(hõ) -(hõ)t14, .tihkõ - -t14, võhl võhlu .võhlu37, võhń võhni .võhni37, sikkõ - -t3 ta on minu peale kade tä om mullõ kadõ; ta on kade, ei taha mulle raha anda tä om kadõ, taha-aiq mullõ rahha andaq; kadedavõitu kadõlik, võhlik;

kadedus kadõhus -õ -t9, .võhlus -õ -t9 naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho; eks ta kadedusest seda rääkis tä iks võhlusõst tuud kõ̭nõľ;

kaderohi sõmmõŕ|hain -haina -.haina30

kadestusväärne: tema elu on kadestusväärne timä elo tege kadõhõs;

kadripäev kadõrna|päiv -päävä -.päivä35, .katrõ|päiv -päävä -.päivä35, .katri|päiv -päävä -.päivä35

kadu häönǵ .häöngi .häöngit13, ka|do -o -to27, .häötüs -e -t9

kadunud 1. .kaotsi(h)n , käki(h)n , .häössi(h)n (olõma) võtmed on kadunud võťmõq ommaq kaotsin; 2. kadonu|q - -t1 kadunud isa ütles alati … kadonuq esä üteľ kõ̭gõ …; kadunud ema rääkis, et … imä-kadonuq kõ̭nõľ, et …;

kae kelmeq .kelme kelmet18, vesi|kelmeq -.kelme -kelmet18 silmale tekkis kae silmäle tõ̭mmaś vesikelme pääle;

kaebama .kaibama kaivadaq .kaiba77, .kaibama kaibadaq .kaiba61 ei kaeba kunagi oma tervise üle kaiba-iq ilmangiq umma tervüst; kaebas, et süda on paha kaivaś, et süä om kuri; ma kaeban emale ära ma kaiba imäle ärq; kaebas Antsu kohtusse kaivaś Andsu kohtuhe; kaebamas käima kaibuisil käümä; oli kaebama läinud olľ kaibuisilõ lännüq;

kaeblema .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85, hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86 mis sa tühja kaebled! midäs sa tühjä hädändellet!;

kaebupunn kaiva|tś -dsi -tsit13, kaibatś -dsi -tsit13

kael kaal kaala .kaala30 kaelarihm kaalarihm; kaelarätt kaalarätť;

kaelakee kaala|kõrd -kõrra -.kõrda33, hrl m ki̬i̬ď keedi ki̬i̬di37, m kaala|dsiq -tsidõ -tsit7, trimuliq trimulidõ trimulit19, seto kiiľ tśapo(t)ska - -t2, tsäpo(t)ska - -t2 setu naistel on Vene hõberahadest kaelakeed kaelas seto naisil ommaq Vinne hõpõrahhost keediq kaalan; kaelakeed olid kaelas trimuliq olliq kaalan;

kaelaraha m raha|dsõq -tsidõ -tsit7

kaelasoon kaala|su̬u̬ń -soonõ -su̬u̬nt39 kaelasooned on valusad kaalasoonõq ommaq halusaq;

kaelkoogud hrl m kannipuu - -d50, m loogus|(s)õq -sidõ -sit11, paariq .paarõ .paarõ37 võttis vee kaelkookudega selga võtť vii paarõgaq sälgä;

kaelustama .ümbre kaala (kinniq) .võtma v .haardma , kallista|ma -q -83 ema kaelustas poega imä võtť pojal ümbre kaala kinniq;

kaenal .kangli - -t2, .ka(i)ndli - -t2 pane kraadiklaas kaenla alla! panõq kraadiklaaś kangli alaq!; haaras raamatud kaenlasse haarď raamaduq kaindli alaq; kaenlaauk kaindlitśomp;

kaer kaar kaara .kaara30

kaerajaan kaara|tsimḿ -tsimmi -.tsimmi37

kaerapööris kaarapü̬ü̬rüs -e -t9, lak|k -a -ka30 loob juba kaerapöörist kaar käänd joq püürüst;

kaetama ärq .kaema , kahi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kahe|tama -taq -da82, .kaehta|ma -q -81, kah|ima -hiq -i57, osa|tama -taq -da82 kardeti, et võõras võib lapse ära kaetada peläti, et võõras või latsõ ärq kaehtaq; kaetava silmaga kahi v kuŕa silmägaq;

kaev kaiv ka(iv)o .kaivo37 kaevusammas kaalutulp -harḱ; vinnaga kaev kaalugaq kaiv, kaalukaiv, orrõkaiv; kaevu puhastama kaivo (ümbre) luuma;

kaevandama (.vällä) .kaibma .kaibaq kaiba v kaiva61 siin lähedal kaevandatakse kivisütt siin lähkün kaivõtas merehüst (vällä);

kaevik .kaitsõ|kraav́ -kraavi -.kraavi37

kaevurake hrl m salv́ salvõ .salvõ35

kagu .lõunõhummo|k -gu -gut v -kut13, sü̬ü̬m|aig -ao -.aigo36 kagutuul süümaotuuľ; Kagu-Eesti Lõunõhummogu-Eesti;

kahandama .maaha v vähämbäs .võtma , kahanda|ma -q -83 mõned ravimid kahandavad söögiisu mõnõq rohoq võtvaq söögiisso maaha v vähämbäs;

kahar kah|haŕ -ara -arat4, tsäbrä(h)n , tsäbroli|nõ -dsõ -st7 kaharad juuksed tsäbrolidsõq hiusõq; kahar seelik tsäbrän pruntś;

kahekeelne võlsś võlsi .võlssi37, petüs -(s)e -t11, .võlśja - -t3, .petjä - -t3 kahekeelne inimene katõkeeleline v katõ keelegaq inemine; ta on kahekeelne – suu ees räägib üht, tagaselja hoopis teist tä om petjä inemine – suu iin kõ̭nõlõs ütte, sälä takan tõist;

kahekesi katõ.kõisi , katõ.gõisi , katõ.kõistõ , katõ.gõistõ , katõgese , katõ.keske , katsi kas sa tulid üksi või kahekesi? kas sa tullit ütsi vai katsi?;

kahekordistama tõõsõvõrra mano(q) .pandma valvurite arvu kahekordistati vahimiihi panti tõõsõvõrra manoq;

kahekordne katõkõrra , topõld , katõkõrrali|nõ -dsõ -st5 kahekordsed narid katõkõrralidsõq poolkaq; kahekordsed aknad katõkõrra  v  topõld aknõq; kahekordne lõng katõkõrra lang; kahekordne õmblus topõld ummõlus; vaenlasel oli kahekordne ülekaal vainlaisi olľ tõõsõvõrra inämb; kahekordne (olümpia)võitja katś kõrda (olümpiät) võitnuq;

kahekorruseline katõ.kõrd|nõ -dsõ -sõt6, katõkõrrali|nõ -dsõ -st5

kaheksakand .katsahar|o -o -ro26 muster kaheksakandadega katsaharolinõ kiri; võrukeste lipul on valge kaheksakand rohelisel taustal võrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põḣa pääl;

kaheksakümmend katõ(s)sakümmend .katsa.kümne .katsatkümmend17

kaheksandik .katsandi|k -gu -kku38, .katsa|sjago -ndajao -ndatjako27

kaheksas .katsa|s -nda -ndat13

kaheksateist katõ(s)satõist(kümme(nd)) .katsatõist(.kümne) .katsattõist(kümmend)17, kõnnõk katõ(s)sa.tõisku .katsa.tõisku .katsat-.tõiskut1

kahekõne katõgese jutt , .hindä.vaihõl jutt , katõ.vaihõl jutt ta kuulis ema ja poja kahekõnet pealt tä kuulď, ku imä ja poig hindävaihõl kõ̭nõliq;

kaheldamatu kimmäs , .kahtlõmaldaq

kahemõtteline katõ mõttõgaq kahemõtteline seletus, lause, seisukoht katõ mõttõgaq seletüs, lausõq, arvaminõ; ta rääkis sõpradele kahemõttelisi anekdoote tä kõ̭nõľ sõbrolõ katõ mõttõgaq naljo;

kahene katõ|nõ -dsõ -st7, katõli|nõ -dsõ -st5 poeg on juba kahene poig om joba katõnõ v katõaastaganõ; kahene paat katõnõ loodsik;

kahepalgeline sal|a -a -la28, salali|k -gu -kku38, katõ .näogaq ta on väga kahepalgeline inimene tä om väega sala inemine;

kaherindeline katõ(h)n rinna(h)n kaherindeline mets katõn rinnan mõts;

kaheteistkümnes katõ(s)tõist.kümnes katõtõist.kümnendä katõtõist.kümnendät3

kahetoaline katõtarõli|nõ -dsõ -st5, katõ tarõgaq kahetoaline korter katõ tarõgaq elämine;

kahetsus kahitsus -õ -t9, kahitsõmi|nõ -sõ -st5, .kaihkõlõmi|nõ -sõ -st5

kahevahel katõ.vaihõl , katõ kaalu pääl kahevahel olija .hai(h)kõlõja; ta on alati kahevahel, ei suuda otsustada tä kõ̭gõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq; on kahevahel, ei ütle midagi hinḱ-hänḱ, ei ütleq midägiq; ma olen kogu aeg kahevahel kõ̭gõ mul süä kauplõs sisen; olin kahevahel, kas räägin emale või mitte ma es mõistaq ärq mõtõldaq, kas kõ̭nõlõ imäle vai jätä kõ̭nõlõmaldaq;

kahevõrra tõõsõvõrra , katõvõrra

kahisema habis|õma -taq -õ87, kõsis|õma -taq -õ87, kisis|emä -täq -e87, kõhis|õma -taq -õ87 kui heinad kahisevad, võib hakata kokku panema ku hainaq kõsisõsõq, võit naadaq kokko pandma;

kahju ka|ḣo -ḣo -hḣo26, kaih kaiho .kaiho37, hallõ - -t14 vargusega tekitati ettevõttele palju kahju varastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahḣo; ta peab tekitatud kahju hüvitama tä piät kaḣo hääs tegemä; külm tegi õunapuudele kahju külm tekḱ uibilõ liiga v kurja; emal oli kahju noort lehma ära müüa imäl olľ hallõ nuurt lehmä ärq müvväq; mul on temast kahju mul om tedä hallõ; tulekahju palaminõ, palang;

kahjulik halv halva .halva30, kaḣoli|nõ -dsõ -st5 kahjulikud harjumused halvaq kombõq v halv muud; tervisele kahjulik tervüsele halv; rukkiluste on kahjulik taim kahrukaar om kaḣolinõ hain; kahjulikuvõitu kaḣolik;

kahjur kaḣotegijä - -t3, kaḣo|tekij -tegijä -tegijät4

kahjustama .kurja v .halva v hätä tegemä maavärin kahjustas linna maavärrin tekḱ liinan kurja; tal on tervist kahjustav töö timä tüü tege tervüsele halva;

kahjutasu kaḣotas|o -o -so26, kaḣo kinniq.masminõ ta peab mulle nüüd kahjutasu maksma tä piät mullõ noq kaḣoq kinniq masma;

kahjutuli palami|nõ -sõ -st5, palang -u -ut13, tulõka|ḣo -ḣo -hḣo26, tulõ|kaih -kaiho -.kaiho37, tulõ|kuri -kuŕa -.kurja43

kahmama .haardma haardaq haara66, .k(r)ahmama k(r)ahmadaq .k(r)ahma77 ema kahmas lapse sülle imä haarď latsõ üskä; kahmas mütsi peast k(r)ahmaś mütsü pääst;

kahtepidi katsildõ , katsiperi , katsipite(h)n , katsipooli , katsipäidi

kahtleja katõkolmõmeeli|ne -dse -st7, katsildõ.mõtlõja - -t3, .kahtõlõja - -t3

kahtlemata .kimmähe , .kimmäle see asi on kahtlemata nii seo asi om kimmähe nii;

kahtlustama (.kinkas v .minkas) pidämä v .arvama , kahtlusta|ma -q -83 teda kahtlustati varguses timmä arvati v peeti vargas;

kahtlustus .arvami|nõ -sõ -st5, kahtlustami|nõ -sõ -st5 alusetu kahtlustus aśandaq kahtlustaminõ;

kahur suuŕtükk suurõtükü suurttükkü37

kahv kahv kahva .kahva30, kauh kauha .kauha35

kahvatu näost .valgõ v plasś , .valgõkõ|nõ v .valgõgõ|nõ -sõ -ist8, kahvah(t)unu|q - -t1

kahvatuma näost .valgõs v plassis minemä v .tõ̭mbama , näost ärq sadama , kahvah(t)u|ma -daq -84 inimene kahvatub, kui ta millegi pärast ehmub inemine kahvahtus, kuq tä midägiq hiidüs;

kai kai - -d53, sadama|sild -silla -.silda33 kai ääres seisis mitu laeva kai veeren saisõ mitu laiva;

kaikuma .vasta kõlisõma v kumisõma , kõl|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88 sammud kaiguvad trepikojas sammuq kõlahasõq trepikuan; trepikoda kaigub sammudest trepikoda kõlas sammõst; mets kaigub vastu mõts kõlisõs v kumisõs vasta;

kaine tark targa .tarka30 millal sa kaineks oled saanud? kuna sa targas olõt saanuq?; kaineks saama ärq klaaruma;

kainenema .klaaru|ma -daq -80, targõmbas v .selgembäs .saama , targastu|ma -daq -84, .tarku|ma -daq -80 veidi kainenedes hakkas mees aru saama, kus ta on ku miiś veidükese targõmbas sai, naaś tä taipama, kon om;

kainus .tarku|s -(sõ) -(s)t10, .selgüs -e -t9

kaisus: laps on ema kaisus latś om imä hõlman;

kaitse (kaitse) .kaitsmi|nõ -sõ -st5, .hoitmi|nõ -sõ -st5, kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18 oma õiguste kaitse ummi õiguisi kaitsminõ; astus nõrgema kaitseks välja naaś nõrgõmbat kaitsma; murrame vaenlase kaitsest läbi murramiq vainlasõ kaitsõst läbi; lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta lakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq;

kaitseala .kaitsõal|a -a -la28

kaitseingel .kaitsõ.engli - -t1, .kaitsõ.ingli - -t1

kaitsemets mõts .kaitsõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30 pinnasekaitsemets mullakaitsõmõts; veekaitsemets viikaitsõmõts;

kaitseminister .kaitsõmínistri - -t1

kaitsetu .kaitsmaldaq

kaitsja .kaitsja - -t3

kaja kaja kaja kajja v kaia28, kum|o -o -mo26 laulukaja laulukumo;

kajama hel|ämä -läq -lä88, helis|emä -täq -e87, kum|a(ha)ma -maq v -adaq -ma v -aha88, kumis|õma -taq -õ87 kaugel kajavad kirikukellad kavvõndan kumasõq kerigukelläq; kisasin nii, et küla kajas ma rööge nii, et külä helisi; lapsed naeravad nii, et kogu õu kajab latsõq naariskõlõsõq nii, et kõ̭iḱ moro heläs; vastu kajama vasta kõlisõma v kumisõma v kostma, kõla(ha)ma; naabrinaine röögib, nii et küla kajab vastu naabrinainõ rüüḱ, nii et külä helises;

kajastuma .vällä tulõma , nätäq olõma , hinnäst ilmutama v .näütämä kirjaniku lapsepõlvemälestused kajastuvad tema loomingus kirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä; poliitiline olukord kajastub ka kultuurielus poliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq;

kaka kaka - -t2, kaki - -t2, ä(q)q äqi .ä(q)qi37

kakk II eläjät kak|k -u -ku37, ü̬ü̬kak|k -u -ku37

kaklema .taplõma tapõldaq .taplõ78, .kaklõma kakõldaq .kaklõ78, .kisklõma kisõldaq .kisklõ78, kak|kõlõma -õldaq -kõlõ85, .nahkõlõma naheldaq .nahkõlõ85, .virmama virmadaq .virma77, .murdõlõma murrõldaq .murdõlõ85 mehed läksid kõrtsis kaklema meheq lätsiq kõrdsin kaklõma; varblased läksid leivaraasu pärast kaklema varblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma; sul on ka silm sinine peas, kas lehm kakleb? sul om ka silm sinine, lehm taplõs vai?;

kaks kat|ś -õ -tõ35 ta luges kella kaheni raamatut tä lugi kellä(niq) katõniq raamatut; tal tuli nüüd kahe eest töötada tä pidi noq katõ iist tüüd tegemä; ma sain eile koolis kahe ma sai eeläq koolin katõ;

kaksipidi katsildõ , katsiperi , katsipite(h)n , katsipooli , katsipäidi , kattõ mu̬u̬du selles asjas ei saa olla kaksipidi mõtlemist seon aśan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq;

kakskeelne katśkeeli|ne -dse -st5 kakskeelne pere katśkeeline pereq;

kakskümmend katśkümmend katõ.kümne kattõkümmend17

kaksteist katśtõist(kümme(nd)) katõ-tõist(.kümne) kattõtõist(kümmend)17, kõnnõk katś.tõisku katõ.tõisku kattõ.tõiskut1

kala kal|a -a -la28 kalu püüdma kallo püü(n)dmä; kuivatatud kala keldokala, kelt; kala ujupõis t(r)ilľ; kalamari kalamunaq, kalamari;

kalamaim maim maimu .maimu37, mokś moksi .moksi37, muk|k -u -ku37

kalarikas kala|nõ -dsõ -st7

kalastama kalal .käümä , .kallo .püü(n)dmä õngemehed käisid järvel kalastamas õ̭ngõmeheq käveq järve pääl kallo püü(n)dmän  v  kalal;

kaldal veere(h)n , perve pääl jõe kaldal jõ̭õ̭ veeren; saun oli tiigi kaldal sann olľ lumbi perve pääl v lumbi veeren;

kaldalt veerest , perve päält

kaldkriips (nõsõja) kald|kriipś -kriipsi -.kriipsi37, liuhk|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40

kaldu .nõlvi , .liuhka , .liuhkahe , .liuhkalõ , libahuisi , lihvaldõ , .kaldu ära pane pudelit kaldu, läheb ümber! pangu-iq pudõlit nõlvi, lätt ümbre!;

kalduvus: kuritegelike kalduvustega kuŕa pääle tükjä;;

kalender kállõndri - -t1, tähťraama|t -du -tut13

kalev (rõivasorť) kal|lõv -õvi v -õva -õvit v -õvat4

kali taaŕ taari .taari37, kvasś kvassi .kvassi37

kalju müür müürü .müürü37, müürümä|gi -e -ke25, sain saina .saina30, kivi -i -vi26 jõe ääres on kõrged kaljud jõ̭õ̭ veeren ommaq korgõq müürüq; kaljumonoliit ütentükün kivi;

kalk kalǵ kalõ .kalgõ37, hu̬u̬ľmaldaq kuŕa .kurja43, kuri , .süämeldäq , kallõ - -t14, kõllõ - -t14 kalgi südamega inimene kalõ süämegaq inemine; külm ja kalk mees külm ni huuľmaldaq miiś; talvine meri on külm ja kalk meri om talvõl külm ni kõllõ;

kalkulatsioon rehkendüs -e -t9, rehkendämi|ne -se -st5

kalkun ku|ľu -ľu -lľu26, .kalkuń -i -it4

kallak kallõq .kaldõ kallõt19, kallõh .kaldõ kallõht21, nõlv nõlva .nõlva30, nõlvang -u -ut13, perv́ perve .perve35, kallõs .kaldõ kallõst23, kald .kaldõ kallõt19, lihva|k -gu -kut13 järsu kallakuga tee äkilidse kaldõgaq tii; kallakul kasvas tihe kuusik perve v nõlvangu pääl kasvi paks kuusistik; kus oli kallak, sealt ei saanud niita kon kald olľ, säält saa-as niitäq; humanitaarkallakuga kool humanitaaŕkaldõgaq kuuľ;

kallakile .nõlvi , nõlvil(d)õ

kallal kü(l)le(h)n , man , haŕa(h)n , sä(l)lä(h)n , kukil mis sa norid minu kallal kogu aeg! midäs sa olõt mul kõ̭gõ haŕan!; parmud on loomade kallal parmuq ommaq eläjil sälän; olen selle töö kallal palju vaeva näinud olõ seo tüü man palľo vaiva nännüq; haigus on kallal tõbi om külen;

kallaletung .külgemine|ḱ -gi -kit13, .külgetulõ|ḱ -gi -kit13, .sälgämine|ḱ -gi -kit13, .sälgätulõ|ḱ -gi -kit13 relvastatud kallaletung sõ̭ariistogaq v sõ̭ariiston sälgämineḱ v -tulõḱ;

kallama val|ama -laq -a56, .kaldama kalladaq .kalda77, kõrras kallahta|ma -q -83, kallahu|tma -taq -da62 kallas vee ämbrisse vali vii pangi; kalla endale teed! kaldaq hindäle tsäid!; kalla mulle ka natuke! kallahtaq no mullõ ka veidükene!; vihma kallab nagu oavarrest vala niguq uavarrõst v vala ku pangigaq;

kalle kallõh .kaldõ kallõht21, kallõq .kaldõ kallõt19

kallerduma .hülpü|mä -däq -80, hülbäh(t)ü|mä -däq -84, kallõrdu|ma -daq -84 kallerdunud nagu süldileem hülpünüq niguq süldiliiḿ;

kallim .kallikõ|nõ v .kalligõ|nõ -sõ -ist8, kullakõ|nõ  v  kulľakõ|nõ -sõ -ist8, kallis .kalli kallist22, (naissuust) .mõrsja - -t3, pruuť pruudi .pruuti37, (miiśsuust) peig|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tal on juba oma kindel kallim täl om joba kimmäs pruuť v peigmiiś olõman; kas see tüdruk oli mõni su vana kallim? kas taa tütrik olľ mõ̭ni su vana pruuť?; läks kallima juurde lätś uma kulľakõsõ manoq;

kallis 1. (hinnalinõ) kallis .kalli kallist22, hinna(h)n , väärt see on küll väga kallis mööbel seo om külh väega kallis  v  hinnan müübli; 2. (ololinõ, tähtsä) kallis .kalli kallist22, .tähtsä - -t3 praegu on iga minut kallis parhillaq om egä minoť tähtsä; 3. (armsa, süämelähkene) kallis .kalli kallist22, .armsa - -t3, armas .arma armast22, kullakõ|nõ  v  kulľakõ|nõ -sõ -ist8 sa oled mulle väga kallis sa olõt mullõ väega kallis; kallis emake, naine, emakeel, kodumaa armsa imäkene, naanõ, imäkiiľ, kodomaa;

kallistama .hõlma .võtma , kallista|ma -q -83, üsä|tämä -täq -dä82, .ümbrelt kinniq .võtma v .haardma v .hoitma , .hõlmama hõlmadaq .hõlma77, .ümbre kaala kinniq .võtma nad kallistasid ja suudlesid nä võtiq ümbrekaala ütśtõist ja anniq suud;

kallur .kallaja - -t3

kalm matus -(s)õ -t11, kalm kalmu .kalmu37, haud havva .hauda33 käisin ema kalmul käve imä kalmu pääl;

kalmuküngas kääbäs .kääpä kääbäst22

kalor kaloŕ -i -it4 šokolaad sisaldab palju kaloreid sokolaadin om hulga kalorit;

kalpsama .hölpämä hölbädäq .hölpä77, .hülpämä hülbädäq .hülpä77, .tölpämä tölbädäq .tölpä77

kaltsakas kakõrus -õ -t9, narmõndus -õ -t9, nirmõndus -õ -t9, haksikõ|nõ -sõ -ist8 ta on nagu vana kaltsakas, riided seljas katki nagu kaltsud tä om niguq vana haksikõnõ, rõivaq sälän katśki niguq ńardsoq;

kaltsukas kõnnõk pulsti|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37

kalur kala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

kamakas kama|k -gu v -ga -kut v -kat13, klama|k -gu -kut13, paak paaga .paaka30, plaaḱ plaagi .plaaki37, paagas .paaka paagast23 kruusa sees on suured savikamakad ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq;

kamandama ka(m)manda|ma -q -83, käsü|tämä -täq -dä82 lapsed kamandati õuest tuppa latsõq käsütediq väläst sisse; kamandab sind nagu sulast kamandas suqkaq niguq sulatsõgaq;

kamarduma kamarahe kasuma

kamber .kambri - -t1, .kambrõ - -t3, kammõŕ .kambrõ kammõrd23

kamm kamḿ kammi .kammi37, su|ga -a -ka27

kammerlik kammõrli|k -gu -kku38

kammerteener tarõ|poisś -poisi -.poissi37