kaal (kaalu) 1. kaalkaalu .kaalu37, rasõhus-õ -t9ta on kaalus juurdetä om paksõmbas lännüq;maha võtnudkõhnõmbas jäänüq;kaaluta olekkaaluldaq olõḱ;2. .tähtsüs-e -t9, mõjomõo mõjjo v mõio27tema arvamusel pole kaalutimä arvamist peetä-iq minkaskiq;sellel juhtumil on suur kaalseo juhtuminõ om väega tähtsä;tema sõnal pole kaalutimä jutt ei mõoq;
kaalukas 1. rassõ- -t14kandam sai üsna kaalukasnõstak sai peris rassõ;2. .tähtsä- -t3, kõv|a-a -va28, hää- -d50, .kangõ- -t1see on kaalukas arvamusseo om kõva v hää arvaminõ;
kaaluma 1. .kaal(d)ma.kaal(d)uq kaalu64kui palju sa kaalud?ku rassõ sa olõt?;2. tähendä|mä-q -83, .masma.massaq massa9tema sõna ei kaalu siin kuigi paljutimä sõ̭na massa-iq v tähendä-iq siin midägiq;3. .märḱmä.märkiq märgi63, märgü|tämä-täq -dä82, (.perrä) .mõtlõma
, .arvo pidämäseda ettepanekut peab kohe kaalumaseod ettepandmist piät õkva märḱmä v mõtlõma;
kaalutlema .märḱmä.märkiq märgi63, märgü|tämä-täq -dä82, (läbi) märḱmä v rehkendämä
, .arvo pidämä
, .kaal(d)ma.kaal(d)uq kaalu64kaalutleb kõiki võimalusirehkendäs kõ̭iḱ võimalusõq läbi;kaalutletud otsusläbimärgütet otsus;kaalutlev inimenemärgütäjä v märḱjä inemine;
kaalutlus märgütüs-e -t9, märgütämi|ne-se -st5, .märḱmi|ne-se -st5, .arvami|nõ-sõ -st5, rehkendüs-e -t9pikemaks kaalutluseks ei olnud aegapikembäs märgütüses olõ-õs aigo;millistel kaalutlustel seda tehti?määntse arvamisõ v rehkendüse perrä taad tetti?;
kaalutu 1. .kerge- -t3, kaaluldaqkaalutu nagu udusulgkerge niguq putsai;2. .tähtsüseldäq
, .mõoldaqsinu vastuväited on kaalutudsu vastavaidlõminõ ei massaq midägiq v om tähtsüseldäq;
kaan pü|täľ-dälä -dälät4arst pani haige seljale kaanetohtri panď haigõlõ püdälit sälä pääle;
kaanetama 1. kinniq külmätämäkaaneta need purgid kinni!panõq naaq purgiq ärq kinniq!;kaanetajakaasõtaja;2. kaast pääle .pandma
, kinniq .pandmapakane kaanetas järvekidsukülm külmäť järve ärq kinniq;talv kaanetab kõik sood ja rabadtalv́ külmätäs kõ̭iḱ suuq kinniq;
kaanima .kihmamakihmadaq .kihma77, klõ̭n|ima-niq -i57õhtul sõin soolast liha, öösel muudkui kaanisin vett pealeõdagu sei soolast lihha, üüse muguq kihmsi vett pääle;kui viina ligi pääseb, kaanib ennast kohe täisku viina manoq saa, kihmas hindä õkva täüs;
kaardistama .kaarti .pandma
, kaardi pääle märḱmä v tsehkendämä v .pandma
, (maa-).kaarti kokko .pandma v tegemäkõik põllud on kaardistatudnurmõq ommaq kõ̭iḱ kaarti pantuq;kaardistab rannajoonttsehkendäs rannajuunt kaardi pääle;kaardistab lindude levikutmärḱ tsirkõ elokotussit kaardi pääle;
kaarutama .haina .ümbre .käändmä v lü̬ü̬mä
, pal|a(ha)ma-laq v -adaq -la v -aha88heinad on kaarutamiseks laiali laotatudhainaq ommaq palahuisilõ v rugavillõ;
kaasa mi̬i̬śmehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39, naanõnaasõ naist8, abikaas-a -at4sai endale kaasaks tubli naisesai hindäle tubli naasõ;
kaasa üte(h)nvõta mind kaasa!võtaq minno üten!;annan sulle paar asjakest kaasaanna sullõ mõ̭nõ aśakõsõ üten;tunnen kaasaleinamiq üten, ma olõ suqkaq üten, ma olõ suq murrõgaq üten, ma tunnõ su tundit, ma võta ossa;kaasa tundmahalahõ(l)lõma, halõstama;tule kaasa!tulõq üten!;kaasa arvatudütte v üten arvadaq, noidõ siän, säälhulgan, üten;kaasa arvatud naised ja lapsednoidõ siän naasõq ja latsõq v üten naisi ja latsigaq;kas ka mind kaasa võetakse?kas minno kah ligi võedas?;
kaasaeg seo ilma aigluuletaja polnud oma kaasajal populaarneluulõtajat tunnõ-õs umal eloaol kiäkiq;kaasajal enam nii ei tehtaseo ilma aigo inämb nii ei tetäq;
kaasaegne üte.aoli|nõ-(d)sõ -st5C. R. Jakobson oli Koidula kaasaegneC. R. Jakobson ja Koidula olliq üte ao inemiseq v elliq ütel aol v olliq üteaolidsõq;
kaassüüdlane aśali|nõ-sõ -st5minust taheti ka kaassüüdlane tehaminno taheti ka aśalisõs tetäq;
kaastegev osali|nõ-sõ -st5, aśali|nõ-sõ -st5selles filmis on kaastegevad ka mitmed tuntud näitlejadmitu teedäq näütelejät ommaq ka seon filmin osalisõq v aśalisõq;
kaastunne halõstus-õ -t9, kaḣo|tunnõq.-tundõ -tunnõt19, armarmu .armu37ta tegi seda üksnes kaastundesttä tekḱ tuud õ̭nnõ halõstusõ peräst;avaldan kaastunnet!olõ suq murrõgaq üten, mu ütentundminõ, ma võta ossa, kaḣo külh, et nii lätś, väega kaḣo!;
kaastöö: tegi ajalehele kaastöödkiroť aolehele;
kaastööline: ta oli mitmete ajalehtede kaastöölinetä kiroť mitmõlõ aolehele;;
kaastöötaja: kaastöötajad peavad temast lugutõõsõq tüü man pidäväq timäst luku;;
kaasõpilane klassi|veli-ve(l)le -.veljä v -.velle43, klassisõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12, kooli|veli-ve(l)le -.veljä v -.velle43, koolisõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12
kaater 1. sae.kaadri- -t3kaatris tehti tööd nii ööl kui päevalsaekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd;2. .kaatri- -t3kaater sõitis sadamassekaatri sõiť sadamahe;
kade kadõ-(hõ) -(hõ)t14, .tihkõ- -t14, võhlvõhlu .võhlu37, võhńvõhni .võhni37, sikkõ- -t3ta on minu peale kadetä om mullõ kadõ;ta on kade, ei taha mulle raha andatä om kadõ, taha-aiq mullõ rahha andaq;kadedavõitukadõlik, võhlik;
kadedus kadõhus-õ -t9, .võhlus-õ -t9naaber teeb kadeduse pärast sulle kahjunaabri tege kadõhuisi sullõ kaiho;eks ta kadedusest seda rääkistä iks võhlusõst tuud kõ̭nõľ;
kaduma .kaoma.kaodaq v katoq kao68, .häö|mä-däq - min 1. ja 3. k .hävvü68, .kõ̭nďma minemäkaduma jäämakaoma v häössihe jäämä;kaduma minemakaoma v häössihe minemä;kadumaläinudkaoma- v häössihelännüq;
kadunud 1. .kaotsi(h)n
, käki(h)n
, .häössi(h)n (olõma)võtmed on kadunudvõťmõq ommaq kaotsin;2. kadonu|q- -t1kadunud isa ütles alati …kadonuq esä üteľ kõ̭gõ …;kadunud ema rääkis, et …imä-kadonuq kõ̭nõľ, et …;
kadunuke kadonu|q- -t1, .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ-sõ -ist8, minnä|k-gu -kut13ma nutan oma kadunukest tagama ikõ umma minnäkut;
kae kelmeq.kelme kelmet18, vesi|kelmeq-.kelme -kelmet18silmale tekkis kaesilmäle tõ̭mmaś vesikelme pääle;
kaetama ärq .kaema
, kahi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, kahe|tama-taq -da82, .kaehta|ma-q -81, kah|ima-hiq -i57, osa|tama-taq -da82kardeti, et võõras võib lapse ära kaetadapeläti, et võõras või latsõ ärq kaehtaq;kaetava silmagakahi v kuŕa silmägaq;
kagu .lõunõhummo|k-gu -gut v -kut13, sü̬ü̬m|aig-ao -.aigo36Kagu-EestiLõunõhummogu-Eesti;kagutuulsüümaotuuľ;
kah kah
kahandama .maaha v vähämbäs .võtma
, kahanda|ma-q -83mõned ravimid kahandavad söögiisumõnõq rohoq võtvaq söögiisso maaha v vähämbäs;
kahanema .maaha v vähämbäs .jäämä
, kaha|nõma-(nõ)daq -nõ89, ala|nõma-(nõ)daq -nõ89külaelanike arv on tublisti kahanenudkülän om inemiisi hulga vähämbäs jäänüq;ta jõud kahanes järk-järgulttä jäi kõrrast nõrgõmbas;kuu kahanebkuu kahanõs v alanõs;
kahekeelne võlsśvõlsi .võlssi37, petüs-(s)e -t11, .võlśja- -t3, .petjä- -t3kahekeelne inimenekatõkeeleline v katõ keelegaq inemine;ta on kahekeelne – suu ees räägib üht, tagaselja hoopis teisttä om petjä inemine – suu iin kõ̭nõlõs ütte, sälä takan tõist;
kahekeelsus .võlśmi|nõ-sõ -st5, .petmi|ne-se -st5ma ei salli tema kahekeelsustma ei kannahtaq timä võlśmist;
kahekesi katõ.kõisi
, katõ.gõisi
, katõ.kõistõ
, katõ.gõistõ
, katõgese
, katõ.keske
, katsikas sa tulid üksi või kahekesi?kas sa tullit ütsi vai katsi?;
kaheksakand .katsahar|o-o -ro26muster kaheksakandadegakatsaharolinõ kiri;võrukeste lipul on valge kaheksakand rohelisel taustalvõrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põḣa pääl;
kahetsema kahi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .kaihkõlõmakaihõldaq .kaihkõlõ86, .kaiho v kahḣo .tundma
, kahitsõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kas ta oma tegu kahetseb ka?kas tä umma teko kahitsõs kah?;
kahetsusväärne kahitsust v kahitsõmist väärt
, kahitsaqkahetsusväärne lugukahitsõmist väärt lugu;
kahevahel katõ.vaihõl
, katõ kaalu päälkahevahel olija.hai(h)kõlõja;ta on alati kahevahel, ei suuda otsustadatä kõ̭gõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq;on kahevahel, ei ütle midagihinḱ-hänḱ, ei ütleq midägiq;ma olen kogu aeg kahevahelkõ̭gõ mul süä kauplõs sisen;olin kahevahel, kas räägin emale või mittema es mõistaq ärq mõtõldaq, kas kõ̭nõlõ imäle vai jätä kõ̭nõlõmaldaq;
kahju ka|ḣo-ḣo -hḣo26, kaihkaiho .kaiho37, hallõ- -t14vargusega tekitati ettevõttele palju kahjuvarastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahḣo;ta peab tekitatud kahju hüvitamatä piät kaḣo hääs tegemä;külm tegi õunapuudele kahjukülm tekḱ uibilõ liiga v kurja;emal oli kahju noort lehma ära müüaimäl olľ hallõ nuurt lehmä ärq müvväq;mul on temast kahjumul om tedä hallõ;tulekahjupalaminõ, palang;
kahjuks kaḣoskahjuks ei saanud ta tullakaḣos tä es saaq tullaq;kahjuks pidime sünnipäeva ära jätmahallõ külq, a sünnüpäiv tulľ ärq jättäq;
kahjulik halvhalva .halva30, kaḣoli|nõ-dsõ -st5kahjulikud harjumusedhalvaq kombõq v halv muud;tervisele kahjuliktervüsele halv;rukkiluste on kahjulik taimkahrukaar om kaḣolinõ hain;kahjulikuvõitukaḣolik;
kahjum ka|ḣo-ḣo -hḣo26, kaihkaiho .kaiho37töötasin kahjumigatei kaḣogaq kaupa v tei kaḣo pääle kaupa;poeaasta lõppes kahjumigapoodiaastak lõppi kaḣogaq;
kahjurõõm kaḣo|rõ̭õ̭m-rõõmu -rõ̭õ̭'mu37, parastus-õ -t9ta tunneb teise äparduse üle kahjurõõmutäl om tõõsõ õ̭nnõtusõst hää miiľ;vanamehe näol oli varjamatu kahjurõõmvanamehe näost olľ nätäq puhas kaḣorõ̭õ̭m;
kahjustama .kurja v .halva v hätä tegemämaavärin kahjustas linnamaavärrin tekḱ liinan kurja;tal on tervist kahjustav töötimä tüü tege tervüsele halva;
kahjustus ka|ḣo-ḣo -hḣo26, kaihkaiho .kaiho37, kurikuŕa .kurja43, halvhalva .halva30pommitamine tekitas linnas suuri kahjustusipommitaminõ tekḱ liinan väega palľo kurja;õunapuudel on külmakahjustusedkülm om uibilõ palľo kurja tennüq;kahjustuskollemõts kaḣopesä;
kahjutasu kaḣotas|o-o -so26, kaḣo kinniq.masminõta peab mulle nüüd kahjutasu maksmatä piät mullõ noq kaḣoq kinniq masma;
kahjutu (ilm).süüldäqnastik on kahjutu loomnastik om ilmsüüldäq elläi;see on täiesti kahjutu aineseo ollus tii-iq määnestkiq hätä;
kahtlema katsildõ .mõtlõma
, .haihkõlõmahaihõldaq .haihkõlõ85, .haikõlõmahaigõldaq .haiklõ85, .kahtlõmakaheldaq .kahtlõ78ta kahtleb alatitä kõ̭gõ haihkõlõs;kahtlesin esialgu, kas minna või jäädama edimält haikli, kas minnäq vai jäiäq;kaheldeshai(h)klõmiisi;
kahtlemata .kimmähe
, .kimmälesee asi on kahtlemata niiseo asi om kimmähe nii;
kahtlus katsildõ.mõtlõmi|nõ-sõ -st5, .kahtlus-õ -t9siin pole mingit kahtlust!tan olõ-õiq määnestkiq katsildõmõtlõmist!;mul on kuri kahtlus, et siin on midagi korrast äramullõ paistus, et tan midägiq ei klapiq;mul on kahtlus, et …mul om sääne arvaminõ, et …;
kahtlustama (.kinkas v .minkas) pidämä v .arvama
, kahtlusta|ma-q -83teda kahtlustati vargusestimmä arvati v peeti vargas;
kahvatu näost .valgõ v plasś
, .valgõkõ|nõ v .valgõgõ|nõ-sõ -ist8, kahvah(t)unu|q- -t1
kahvatukollane paaťpaadi .paati37, .paatja|nõ v .paatja|s-dsõ -st5, .paatja|s- -t15
kahvatuma näost .valgõs v plassis minemä v .tõ̭mbama
, näost ärq sadama
, kahvah(t)u|ma-daq -84inimene kahvatub, kui ta millegi pärast ehmubinemine kahvahtus, kuq tä midägiq hiidüs;
kaine tarktarga .tarka30millal sa kaineks oled saanud?kuna sa targas olõt saanuq?;kaineks saamaärq klaaruma;
kainelt targa v .selge päägaq
, targalt
, .tarkuisi
kainenema .klaaru|ma-daq -80, targõmbas v .selgembäs .saama
, targastu|ma-daq -84, .tarku|ma-daq -80veidi kainenedes hakkas mees aru saama, kus ta onku miiś veidükese targõmbas sai, naaś tä taipama, kon om;
kaitse (kaitse) .kaitsmi|nõ-sõ -st5, .hoitmi|nõ-sõ -st5, kaidsõq.kaitsõ kaidsõt18oma õiguste kaitseummi õiguisi kaitsminõ;astus nõrgema kaitseks väljanaaś nõrgõmbat kaitsma;murrame vaenlase kaitsest läbimurramiq vainlasõ kaitsõst läbi;lagedal väljal olid nad täiesti kaitsetalakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq;
kaitse (kaitsme) kaidsõq.kaitsõ kaidsõt18piksekaitsepiksekaidsõq;kaitsmed põlesid läbikaitsõq palliq läbi;
kaitsma .kaitsma.kaitsaq kaidsa61, .hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66sõdurid kaitsesid linna, küla, oma isamaadsõ̭ameheq kaidsiq liina, küllä, umma esämaad;raamatuid tuleb tolmu ja niiskuse eest kaitstaraamatit piät tolmu ja niiskusõ iist hoitma v kaitsma;kaitseb oma seisukohtikaits ummi arvamiisi;
kaja kajakaja kajja v kaia28, kum|o-o -mo26laulukajalaulukumo;
kajakas kaja|k-ga v -gu -kat v -kut13, kala|kauŕ-kauri -.kauri37
kajama hel|ämä-läq -lä88, helis|emä-täq -e87, kum|a(ha)ma-maq v -adaq -ma v -aha88, kumis|õma-taq -õ87kaugel kajavad kirikukelladkavvõndan kumasõq kerigukelläq;kisasin nii, et küla kajasma rööge nii, et külä helisi;lapsed naeravad nii, et kogu õu kajablatsõq naariskõlõsõq nii, et kõ̭iḱ moro heläs;vastu kajamavasta kõlisõma v kumisõma v kostma, kõla(ha)ma;naabrinaine röögib, nii et küla kajab vastunaabrinainõ rüüḱ, nii et külä helises;
kajastama edesi .andma
, kujo|tama-taq -da82, .vällä .näütämäsee raamat kajastab tänapäeva linnaeluseo raamat and täämbädse päävä liinaello edesi;
kajastuma .vällä tulõma
, nätäq olõma
, hinnäst ilmutama v .näütämäkirjaniku lapsepõlvemälestused kajastuvad tema loominguskirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä;poliitiline olukord kajastub ka kultuurieluspoliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq;
kaklema .taplõmatapõldaq .taplõ78, .kaklõmakakõldaq .kaklõ78, .kisklõmakisõldaq .kisklõ78, kak|kõlõma-õldaq -kõlõ85, .nahkõlõmanaheldaq .nahkõlõ85, .virmamavirmadaq .virma77, .murdõlõmamurrõldaq .murdõlõ85mehed läksid kõrtsis kaklemameheq lätsiq kõrdsin kaklõma;varblased läksid leivaraasu pärast kaklemavarblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma;sul on ka silm sinine peas, kas lehm kakleb?sul om ka silm sinine, lehm taplõs vai?;
kaks kat|ś-õ -tõ35ta luges kella kaheni raamatuttä lugi kellä(niq) katõniq raamatut;tal tuli nüüd kahe eest töötadatä pidi noq katõ iist tüüd tegemä;ma sain eile koolis kahema sai eeläq koolin katõ;
kaksik hrl m katsi|k-gu -kut13, katsikõ|nõ-sõ -ist8, paarik-gu -kut13kaksikõedkatsikõsõq v paariguq sõ̭saraq;lambal olid kaksikud talledlambal olliq katsiguq v paariguq tsileq;
kaksipidi katsildõ
, katsiperi
, katsipite(h)n
, katsipooli
, katsipäidi
, kattõ mu̬u̬duselles asjas ei saa olla kaksipidi mõtlemistseon aśan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq;
kalk kalǵkalõ .kalgõ37, hu̬u̬ľmaldaqkuŕa .kurja43, kuri
, .süämeldäq
, kallõ- -t14, kõllõ- -t14kalgi südamega inimenekalõ süämegaq inemine;külm ja kalk meeskülm ni huuľmaldaq miiś;talvine meri on külm ja kalkmeri om talvõl külm ni kõllõ;
kallal kü(l)le(h)n
, man
, haŕa(h)n
, sä(l)lä(h)n
, kukilmis sa norid minu kallal kogu aeg!midäs sa olõt mul kõ̭gõ haŕan!;parmud on loomade kallalparmuq ommaq eläjil sälän;olen selle töö kallal palju vaeva näinudolõ seo tüü man palľo vaiva nännüq;haigus on kallaltõbi om külen;
kallale .külge
, mano(q)
, .harja
, .sälgä
, kukilõläks kallalelätś külge;nad tulid mulle kallalenääq tulliq mullõ külge;
kallaletung .külgemine|ḱ-gi -kit13, .külgetulõ|ḱ-gi -kit13, .sälgämine|ḱ-gi -kit13, .sälgätulõ|ḱ-gi -kit13relvastatud kallaletungsõ̭ariistogaq v sõ̭ariiston sälgämineḱ v -tulõḱ;
kallama val|ama-laq -a56, .kaldamakalladaq .kalda77, kõrras kallahta|ma-q -83, kallahu|tma-taq -da62kallas vee ämbrissevali vii pangi;kalla endale teed!kaldaq hindäle tsäid!;kalla mulle ka natuke!kallahtaq no mullõ ka veidükene!;vihma kallab nagu oavarrestvala niguq uavarrõst v vala ku pangigaq;
kallas perv́perve .perve35, (vi̬i̬)vi̬i̬ŕ(-)veere (-)vi̬i̬rt40, maa|vi̬i̬ŕ-veere -vi̬i̬rt40maja asus kõrgel kaldalmaja olľ korgõ perve pääl;paekallasmüürmägi;laps kukkus järsust kaldast allalatś sattõ pistväst v pistülidsest pervest alla;jõgi on üle kallaste tõusnudjõgi om välän;
kalle kallõh.kaldõ kallõht21, kallõq.kaldõ kallõt19
kallidus hindhinna .hinda30, kul|u-u -lu26elukallidus on tõusnudelätüskulu om nõsõnuq v elo om kallis lännüq;
kallim .kallikõ|nõ v .kalligõ|nõ-sõ -ist8, kullakõ|nõ v kulľakõ|nõ-sõ -ist8, kallis.kalli kallist22, (naissuust) .mõrsja- -t3, pruuťpruudi .pruuti37, (miiśsuust) peig|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39tal on juba oma kindel kallimtäl om joba kimmäs pruuť v peigmiiś olõman;kas see tüdruk oli mõni su vana kallim?kas taa tütrik olľ mõ̭ni su vana pruuť?;läks kallima juurdelätś uma kulľakõsõ manoq;
kallinema .kallimbas minemä
kallis 1. (hinnalinõ) kallis.kalli kallist22, hinna(h)n
, väärtsee on küll väga kallis mööbelseo om külh väega kallis v hinnan müübli;2. (ololinõ, tähtsä) kallis.kalli kallist22, .tähtsä- -t3praegu on iga minut kallisparhillaq om egä minoť tähtsä;3. (armsa, süämelähkene) kallis.kalli kallist22, .armsa- -t3, armas.arma armast22, kullakõ|nõ v kulľakõ|nõ-sõ -ist8sa oled mulle väga kallissa olõt mullõ väega kallis;kallis emake, naine, emakeel, kodumaaarmsa imäkene, naanõ, imäkiiľ, kodomaa;
kalmistu matus|aid-aia -.aida33, m matussõqmatussidõ matussit18, kalm(u)|aid-aia -.aida33, kalmõ(h)tu- -t3, .kalmõq.kalmidõ .kalmit18, kalmõ(h)t|aid-aia -.aida33, kalmkalmu .kalmu37, kabõli|aid-aia -.aida33Rõuge kiriku ümbruses on mitu kalmistutümbre Rõugõ kerigu om mitu matusaida;
kaltsakas kakõrus-õ -t9, narmõndus-õ -t9, nirmõndus-õ -t9, haksikõ|nõ-sõ -ist8ta on nagu vana kaltsakas, riided seljas katki nagu kaltsudtä om niguq vana haksikõnõ, rõivaq sälän katśki niguq ńardsoq;
kama kam|a-a -ma28kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimagakama om veteľ süüḱ, tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse;
kamakas kama|k-gu v -ga -kut v -kat13, klama|k-gu -kut13, paakpaaga .paaka30, plaaḱplaagi .plaaki37, paagas.paaka paagast23kruusa sees on suured savikamakadruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq;
kammima su|gõma-kõq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59, su|gima-kiq -i59, .kaḿma.kammiq kammi63kammi pea ära!soeq pää ärq!;mets kammiti lapse leidmiseks põhjalikult läbimõts otsiti latsõ löüdmises põḣaligult läbi;
kammits kammi|ts-dsa -tsat13, polmus-(s)õ -t11kukk on kammitsaskikas om kammitsan v põllussin;hobune on kammitsasse pandudhopõń om kammitsahe v põllussihe v põllussilõ pant;
kamp parḱpargi .parki37, parťpardi .parti37, kampkamba .kampa31, punťpundi .punti37, vata|k-ga v -gu -kat v -kut13kambashulgahna, kamban, tilan;
kampaania talos-(s)õ -t11, (üles)kihotus-õ -t9linn sai heakorrakampaania käigus uue ilmeliin sai hääkõrratalossõl vahtsõ näo;laimukampaaniatõrvamistalos;reklaamikampaaniaüleskitmiskihotus;valimiskampaaniavalimiskihotus;
kanal kan|naľ-ali -alit4, ka|naaľ-naali -.naali37jõed on kanaliga ühendatudjõ̭õ̭q omma kanaligaq kokko kaivõduq;auto on töökojas remondiks kanalile aetudauto om tüükuan parandamisõ jaos kanali pääle aet;sai vajalikku infot mitmete kanalite kaudusai tarvilist teedüst mitmõst kandist;lastesaade tuleb teiselt (tele)kanaliltlatsisaadõq tulõ tõõsõ kanali päält;
kanapime kanapümme- -t14, kana.näogaqkanapimedale ei saa juhilube andakanapümmele saa-iq juhilupa andaq;ametnik on kanapimeammõťnik om pümme niguq kana;
kand kundskundsa .kundsa31ära astu mulle kannale!astku-iq mullõ kundsa!;ma ei oska sokile kanda kududama mõista-iq sukalõ kundsa kutaq;
kandam nõsta|ḱ-gi -kit13, nõstang-u -ut13, üsä|täüs-tävve -täüt49, sä(l)lä|täüs-tävve -täüt49, kormkormu .kormu37kratt lendab oma kandamigapuuḱ lindas uma nõstagigaq v kormugaq;pane oma puukandam ahju ette!panõq uma puunõstaḱ aho ette!;aitab ühest kandamist küll!ütest üsätävvest om jo küländ!;
kandepind alos-(s)õ -st11, põhipõḣa .põhja43, tugõmis|pind-pinna -.pinda32narkomaania sotsiaalne kandepindhoimatõvõ ütiskundlinõ põhi;looduskaitse omandab meil üha laiemat kandepindaluudusõ kaitsmist toetas meil kõrrast inämb;laiade kummidega traktori kandepind on suuremlaiu kummõgaq traktori tugõmispind om suurõmb;
kandepuud hrl m puu- -d50, kanni|orś-orrõ -ort49, kannipuu- -d50
kandma .kandma(.)kandaq kanna66, vi|dämä-täq -ä59, .nõstma.nõstaq nõsta61, (midägiq rassõt) nü̬ü̬rämänöörädäq nü̬ü̬rä77kannab jõest saunavettvidä v kand jõ̭õ̭st sannavett;mis sa kannad neid asju kogu aeg kaasas?miä sa viät kõ̭gõ taad kraami üten?;lähen, kuhu jalad kannavadlää, kohe jalaq veeväq;noor jää ei kanna veelnuuŕ ijä kanna-iq viil pääl;kannab naabri peale vihaom naabri pääle vihanõ;kannab tervise eest hooltpidä tervüse iist huult;ta kannab prilletäl ommaq prilliq iin;noored õunapuud kandsid tänavu juba õununoorõq uibuq timavaastaga kanniq joq;kantud mantelpuuľpidonõ v kannõt mäntli;kandev häälkuuldsa helü;
