Löüt 461 kiräkotust.
ja ja
jaa jaa
jaabõrda |
ma, -q, -83 =
laabõrdama laaberdama
.
ja (
a )
htuma, .ja(a)htudaq, ja(a)hu79 jahtuma
ja (
a )
hutaja, -, -t3 jahutusseade; radiaator (mootorsõidukeil)
ja (
a )
hu |
tama, -taq, -da79 jahutama
ja (
a )
hutus, -õ, -t9 jahutamine; jahuti
ja (
a )
hutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv ja (
a )
hutama jaam, jaama, .jaama30 jaam
.
jaamama, jaamadaq, .jaama77 hulkuma, kolama; ringi tõmbama
jaamõrda |
ma, -q, -83 mässama, hullama; kolama
jaani |
hain, -haina, -.haina30 =
jaani |
lilľ, -lilli, -.lilli37 jaani-õnnehein (rohttaim)
jaani |
mari, -maŕa, -.marja43 sõstar;
verrev jaanimari punane sõstar;
valgõ jaanimari valge sõstar
jaanipuuľ |
päiv, -päävä, -.päivä35 jaanilaupäev, 23. juuni
jaani |
päiv, -päävä, -.päivä35 jaanipäev, 24. juuni
jaani |
silm, -silmä, -.silmä35 =
jaanivagõl jaaniuss
jaani |
tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ41 jaanituli
jaani |
vagõl, -vagla, -.vakla45 =
jaanisilm jaaniuss
jaaniü̬ü̬ , -, -d51 jaaniöö
jaanu |
aaŕ, -aari, -.aari37 =
jaanu |
aŕ, -ari, -.arri38 > .
vahtsõ .
aastakuu jaapanla |
nõ, -(d)sõ, -st5 jaapanlane
ja |
gama, -kaq, -a59 1. jagama, jaotama;
2. taipama
jagari |
k, -gu, -kku38 kidur, igerik (
hrl puu kohta)
ja |
go, -o, -ko27 jagu, osa;
jako saama jagu saama
jagoli |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
jagoni |
k, -gu, -kku38 osanik; osasaaja, osaline;
siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonigus, muido jäät ilma! siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!
jagonõma, .jaodaq e jagonõdaq, jagonõ89 jagunema
jagõl |
õma, -daq, -õ85 jagelema
jah jah
jahehõhe = jahehõlõ jahedalt, jahedasti
ja (
h )
he |
lehť, -lehe, -.lehte34 seakapsas
ja (
h )
helih |
a, -a, -ha28 sült
jahheli |
k, -gu, -kku38 =
jahhepooli |
nõ, -dsõ, -st7 jahedavõitu
jahi |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 jahimees
jahipin |
i, -i, -ni26 jahikoer
jahi |
püss, -püssä, -.püssä37 jahipüss
jahmah (
t )
u |
ma, -daq, -84 =
hahmah (
t )
uma =
jähmäh (
t )
ümä =
jämäh (
t )
ümä jahmuma, ehmuma
jahmah (
t )
us, -õ, -t9 =
hahmah (
t )
us =
jähmäh (
t )
üs jahmatus, ehmatus
jahť, jahi, .jahti36 jaht
.
jahťlõma, jaheldaq, .jahťlõ78 jändama; tülitsema, vaidlema
.
jahťma, .jahtiq, jahi63 1. jahtima, küttima;
2. jändama
jah |
u, -u, -hu26 =
jauh jahu
jahu |
nõ, -dsõ, -st7 =
jauhõnõ jahune
jahvõrda |
ma, -q, -83 1. õgima, sööma;
2. lobisema, latrama
.
jairama, jairadaq, .jaira77 kõlvatut elu elama
jakap |
päiv, -päävä, -.päivä35 jaagupipäev, 25. juuli
jak |
ḱ, -i, -ki37 jakk, kuub
jak |
k, -u, -ku37 jätk, lisa, pikendus; liide; liiges; lüli; jätkuvus, piisavus;
jakku (leibä)! jätku leivale!;
jakuhalu liikmevalu;
*jakuq -lik ja -line keel liited (sufiksid) -
lik ja -
line jak |
kama, -adaq, -ka77 jätkama, lisama, pikendama
jakku |
ma, -daq, -80 jätkuma, piisama
jakkus*, -õ, -t9 protsess;
*ütsipidine jakkus pöördumatu protsess;
*katsipidine jakkus pööratav protsess
.
jakliga |
nõ, -dsõ, -st5 jätkuline; lüliline
.
jaksa, -, -t3 kauaks jätkuv; piisav, tõhus
jakuli |
nõ, -dsõ, -st5 jätkuline; lüliline; -osaline;
kolmõjakulinõ kolmejätkuline
jaku |
tama, -taq, -da82 1. kokku hoidma, pikema aja peale jaotama;
taa rahagaq tulõ kuu lõpuniq ärq jakutaq selle rahaga tuleb kuu lõpuni välja tulla;
2. jätkukaupa tegema
jala =
jalagaq = .
jalgsi jala, jalgsi
jala |
jälǵ, -jäľe, -.jälge34 =
jalatśomp jalajälg
jala .
käüjä, -, -t3 jalakäija
jala |
ńarts, -ńardso, -.ńartso37 =
jalarätť =
jalgrätť jalanärts, jalarätt
jalaperähi |
ne, -dse, -st5 =
jalaperä |
ne, -dse, -st7 jala järgi, jalga sobiv
jalapühüs, -(s)e, -t11 jalamatt, -rest; jalapühkimise rätt
jalarät |
ť, -i, -ti37 =
jalańarts jalas, -(s)õ, -t11 (kelgu, saani
vms ) jalas
jala |
tall, -talla, -.talla30 jalatald
jala |
tśomp, -tśombo, -.tśompo37 =
jalajälǵ jala |
vaiv, -vaiva, -.vaiva30 jalavaev
jalg, jala, .jalga33 jalg (jäse; alus; pikkusmõõt - 0,3048 m)
.
jalgama, jaladaq, .jalga77 1. käima; jooksma; põgenema;
2. jalule tõusma, tervenema;
haigõ nakkas jo jalgama haige hakkab juba tervenema
.
jalgapannus, -õ, -t11 jalanõu
jalg |
laud, -lavva, -.lauda33 tallalaud (kangastelgedel, vokil)
.
jalgoalo |
nõ, -dsõ, -st7 jalgealune
.
jalgopite (
h )
n jalgupidi
.
jalgo |
vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet18 jalgevahe
jalg |
palľ, -palli, -.palli37 jalgpall
jalgra |
da, -a, -ta29 jalgrada
jalgrat |
as, -ta, -ast22 jalgratas
jalgratta |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 =
jalgratta .
sõitja, -, -t3 jalgrattur
jalgrät |
ť, -i, -ti37 =
jalańarts .
jalgsi =
jala jala, jalgsi
.
jalgu |
ma, -daq, -80 idanema, idujuurt ajama
jalg |
värdeq, -.värte, -värdet18 =
jalgvärehť =
jalgvärähť, -i, -it13 jalgvärav
jal |
lai, -aja, -ajat4 jalakas
jalo (
h )
n jalus, ees, tüliks
jaloldaq =
jalodu jalo |
tama, -taq, -da82 1. kõnnitama (
pms hobust);
2. jalutama, kõndima
jalo |
tś, -dsi, -tsit13 jaluts
jalotsi (
he ) püstijalu;
jalotsi põdõma püstijalu põdema
jalotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv jalotama jalus, -(s)õ, -t11 1. vikati käepide, löe kark;
jalus pandas vikahtilõ niitjä naba korgustõ käepide pannakse vikatile niitja naba kõrgusele;
2. (sadula) jalus, jalaraud
jam |
a, -a, -ma26 1. =
juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul);
ärqlüüd kotussõ pääle vai haigõ sõrmõjaku kottalõ aja jama üles ära löödud kohale või haige sõrmeliigese kohale tekib muhk;
2. jama, loba
jambaľ, -i, -it4 =
jandaľ [
1. ] jant; jama, tülin, sekeldus;
kagos om no jambaľ ku bussi tulõki-iq vaat kus on nüüd jama kui bussi ei tulegi
.
jampśma, .jampsiq, jampsi63 1. jampsima, segast juttu rääkima, sonima;
2. jampsima, jändama
jandaľ, -i, -it4 1. =
jambaľ ;
2. vigurivänt, vembumees
.
jandama, jannadaq, .janda77 jändama; hullama
jandi |
tama, -taq, -da82 janditama, jantima
janďo, -, -t2 1. vigurimees; tülinorija;
2. jant
.
jankõlõma, jangõldaq, .jankõlõ85 riidlema, vaidlema
jan |
o, -o, -no26 janu
janoli |
nõ, -(d)sõ, -st5 janune, janu tundev olend
jano |
nõ, -dsõ, -st7 janune, janus olev
janonõ |
ma, -daq, -89 janu tundma;
soolanõ aja inemise janonõma soolane paneb inimese janu tundma
janť, jandi, .janti37 1. jant, vigurdamine; sekeldus;
2. jändrik, okslik puu
.
janťma, .jantiq, jandi63 jantima, jändama; hullama
jao .
kaupa jaokaupa
.
jaoldõ =
jaolt jaoti, kohati, osalt, osaliselt
.
jaoldõ |
nõ*, -dsõ, -st5 osaline, mittetäielik
jaos jaoks
jaos |
kund, -kunna, -.kunda32 jaoskond
.
jao |
tama, -taq, -da81 jaotama
.
jaotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv jaotama jaotü̬ü̬ , -, -d52 tükitöö
japa |
tama, -taq, -da82 lobisema; tulemusteta vaimset tööd tegema
japatus, -õ, -t9 lobisemine;
tulõ es taast kuunolõkist midägiq, olľ ütś japatus ynnõ ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobisemine
jargań, -i, -it4 sõim halb inimene; lobiseja
jark, jargu, .jarku37 jäme (lõnga, jahu, riide kohta)
.
jarrama, jarradaq, .jarra77 jorisema; mürisema
jaskaŕ, -i, -it4 külapidu, simman
jats, jatsu, .jatsu37 1. vana inimene
v ese;
2. džässmuusika
jauh, jauhõ, .jauhõ35 =
jahu jahu
jauha |
tama, -taq, -da82 > .
jauhma jauhatus, -õ, -t9 jahvatamine; jahvatatav; jahvatatu
.
jauhma, .jauhaq, jauha61 jauhatama 1. jahvatama;
2. lobisema, latrama
jauhõ |
nõ, -dsõ, -st7 =
jahunõ jahune
.
jaurama, jauradaq, .jaura77 jaurama, lärmitsema
jebona |
jalg =
jeboni |
jalg, -jala, -.jalga33 sõim vastuhakkaja, revolutsionäär
jo |
bi, -bi, -pi26 loba; lori; lobiseja
jobo |
tama, -taq, -da82 jobutama, jändama, (töö juures) aega viitma
jogur |
ť, -di, -tit13 jogurt
joht < mitte mitte, küll, küll mitte (lauses eitust tugevdavalt);
ma joht tiiä-iq mina küll ei tea, mitte ei tea;
olõ-i tuu hää joht hea see küll ei ole
.
johtuma, .johtudaq, johu79 < .juhtuma juhtuma; sattuma
.
johtumiisi juhtumisi
.
johtumi |
nõ, -sõ, -st5 =
johus, -(s)õ, -t11 juhus juhus;
hüä johtumine päsť mu hädäst hea (õnnelik) juhus päästis mu hädast
johusli |
nõ, -dsõ, -st5 juhuslinõ juhuslik
johvi |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 =
johv́ k (
as )
, .johv́ ka, johv́ kast15 =
joobik =
jooṕkas =
joovik sinikas, joovikas
joku |
tama, -taq, -da82 jokutama, aega viitma; kokutama
.
jommi jommi, purju
jommi (
h )
n jommis, purjus
.
jońma, .jonniq, jonni63 = .
juńma jonnima, kiusu ajama
jonń, jonni, .jonni37 =
junń [
2. ] jonn, kius
joobi |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 =
johvik =
jooṕk (
as )
joobõŕ, -i, -it4 =
joobõŕmanń =
joobõrus joodik; hulgus
joobõrda |
ma, -q, -83 purjutama, jooma, laaberdama, ringi aelema;
joobõrdas jo nätäľ aigo purjutab juba nädal aega
joobõŕ |
manń, -manni, -.manni37 =
joobõrus, -õ, -t9 =
joobõŕ joodi |
k, -gu, -kut13 joodik, alkohoolik
jooga, -, -t2 jooga, India enesetäiustamisõpetus
joogihä |
dä, -dä, -tä24 =
joogijan |
o, -o, -no26 joogijanu;
mul om hirmsa joogihädä mul on hirmus joogijanu
joogipooli |
nõ, -dsõ, -st7 joogipooline
joomatõ |
bi, -võ, -põ25 joomatõbi, alkoholism
jooni |
k, -gu, -kut13 =
joonika |
nõ, -dsõ, -st5 =
joonilinõ =
jooninõ =
joonõlinõ =
ju̬u̬ ńliganõ jooneline; triibuline
joonikli |
nõ, -dsõ, -st5 1. =
joonik ;
2. keeruline, konksuga;
tuu olõ-i niisama, tuu om ütś jooniklinõ värḱ see ei ole niisama, see on üks keeruline värk
joonili |
nõ, -dsõ, -st5 =
jooni |
nõ, -dsõ, -st7 =
joonik joonista |
ma, -q, -83 =
joonitsõma joonistama
joonistus, -õ, -t9 joonistus, pilt
jooni |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 =
joonistama joonõli |
nõ, -dsõ, -st5 =
joonik joonõ |
tama, -taq, -da82 joonestama; jooni tõmbama (
nt puutööd tehes)
jooṕk (
as )
, .ju̬u̬ ṕka, jooṕkast15 =
joobik =
johvik joosi |
k, -gu, -kut13 jooksik; hulgus; püsimatu;
läämiq püvvämiq tuu joosigu põrsa kinniq lähme püüame selle jooksiku põrsa kinni
joosiskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 jookslema
joosi |
tama, -taq, -da82 1. edasi-tagasi jooksma;
2. joosta laskma; jooksutama;
2. paaritama
joositõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv joositama joospõrda |
ma, -q, -83 laaberdama; purjutama
joosu |
aig, -ao, -.aigo81 jooksuaeg, innaaeg
joosukotus, -(s)õ, -t11 voolukoht (ojas, jões), lekkekoht (nõul);
otsiq piimäkarral joosukotus vällä otsi piimanõul lekkekoht üles
joosul jooksul, kestel
joosu |
poisś, -poisi, -.poissi37 jooksupoiss, käskjalg; õpipoiss
joovah (
t )
u |
ma, -daq, -84 purju jääma; joobuma
joovi |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 =
johvik sinikas, joovikas
jopahta |
ma, -q, -83 vedama (hästi minema);
tuu sul häste jopahť, et sa ello jäiq sul vedas, et sa ellu jäid
jopa |
tama, -taq, -da82 lobisema
jopa |
tś, -dsi, -tsit13 lobiseja
jo |
puľ, -buli, -bulit4 (lamba) pabul
jo (
q )
1. ju;
om jo on ju;
2. =
joba juba;
hahetas joq juba koidab
jor |
a (
ha )
ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .
jorrama lobisema, latrama; torisema, jorisema
jorahta |
ma, -q, -83 < jorahutma korraks jorisema, midagi äkki vihaselt ütlema, nähvama
jorah (
t )
us, -õ, -t9 äkiline häälitsus, jorin
jorahu |
tma, -taq, -da62 >
jorahtama jordo |
tama, -taq, -da82 laaberdama
joris |
õma, -taq, -õ87 jorisema; torisema
jor |
o, -o, -ro26 1. joru; laulujoru; jorin; jonn;
2. * tekst
joro |
tama, -taq, -da82 (laulu) jorutama; aega viitma; jonni ajama
jorotus, -õ, -t9 jorutus
jorotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv (laulu) jorutama
.
jorrama, jorradaq, .jorra77 =
jora (
ha )
ma jor |
rin, -ina, -inat4 jorin
jorsś, jorsi, .jorssi37 1. jäme, lõtv nöör;
2. tühi jutt;
3. (teismeline) poiss; noor isasloom;
kutsuq umaq jorsiq kokko ja panõmiq taa pullijorsi auto pääle kutsu oma poisid kokku ja paneme selle noore pulli auto peale
jos† kui;
jos muna om valmis, sys süüq, a ku eiq, sys keedämiq viil kui muna on valmis, siis söö, aga kui ei, siis keedame veel
joud, jo(vv)u, .joudu36 jõud jõud, jaks, ramm, võhm
.
joudma, (.)joudaq, jovva, min 1. p jovvi e .joudsõ, min 3. p jouď e .joudsõ66 jõudma jõudma, jaksama; suutma; (kuhugi) jõudma
.
joudsa, -, -t3 jõudus, edenev
.
joudsahe = .
joudsalõ jõudsasti
.
jouduma, .joududaq, jovvu79 jõuduma, edenema, laabuma
.
joudumü̬ü̬ dä jõudumööda
joul, joulu, .joulu37 jõul sag m jõul;
egä joul om esiqmuudu iga jõul on isemoodi
joulukuu, -, -d50 < de'tsembri detsember
joulu |
kuuś, -kuusõ, -kuust39 jõulukuusk
joulupu̬u̬ ľ |
päiv, -päävä, -.päivä35 jõululaupäev, 24. detsember
joulupühiq, m -pühhi, -pühhi24 jõulupühad
jouluvan |
a, -a, -na28 jõuluvana
jouluõda |
k, -gu, -gut e -kut13 jõuluõhtu
jo (
vv )
ukahe =
jo (
vv )
ukalõ jõukalt, rikkalt
jo (
vv )
uka |
s, -dsõ, -t5 jõukas, rikas
jo (
vv )
u .
kaupa 1. kõigest jõust;
2. vägisi;
3. jõudumööda
jo (
vv )
uli |
nõ, -dsõ, -st5 1. jõuline, tugev;
2. jõukas, rikas;
2. kehtiv, maksev
jo (
vv )
u |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 jõumees, vägimees
jo (
vv )
u |
tama, -taq, -da82 jõudu
v energiat andma; aitama; edendama, arendama
jovvõtus, -õ, -t9 jõuetus
ju |
bi, -bi, -pi26 =
jubu |
tś, -dsi, -tsit13 lühike, napp rõivas (
nt seelik);
kevväi om käen, tütrigõl jubiq sälän kevad on käes, tüdrukutel miniseelikud seljas;
taa jubutś jätt nabakõsõ kah vällä see lühike rõivas jätab nabakese ka välja
judis |
õma, -taq, -õ87 lõdisema, võbisema, värisema
ju |
ga, -a, -ka27 juga (mitte kosk);
lasõq tullaq nii et juga julgõ! lase julgelt käia!
jugari |
k, -gu, -kku38 kidurakasvuline puu
v põõsas
juha |
tama, -taq, -da82 juhatama, teed näitama
juhatus, -õ, -t9 juhatus, juhatamine
juheq, .juhťmõ, juhend16 juhe
juhi |
k, -gu, -kut13 juht, õpetaja; teejuht
juhm, juhma, .juhma31 =
jama [
1. ] =
juma muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
.
juhmliga |
nõ, -dsõ, -st5 ebaühtlane, muhklik; tombuline (
nt lõng); kühmuline (
nt puu)
juhť, juhi, .juhti36 juht
.
juhti 1. (mingit) värvi;
musta juhti rõivas musta värvi riie;
2. (kellegi
v millegi) moodi, sarnane;
mustlasõ juhti mustlase moodi (
st mustavereline)
.
juhtja*, -, -t3 dire'ktoŕ, < di'rektri direktor, juhataja
.
juhťma, .juhtiq, juhi63 1. juhtima, juhendama; juhatama; tüürima;
2. teelt kõrvale libisema;
regi juhť regi kisub viltu
.
juhtu |
ma, -daq, -80 > .
johtuma juhus, -(s)õ, -t11 >
johus juhusli |
k, -gu, -kku38 >
juhusli |
nõ, -dsõ, -st5 >
johuslinõ .
juiama, juiadaq, .juia77 manguma, nuiama
juka |
tś, -dsi, -tsit13 kurat
.
jukśma, .juksiq, juksi63 jändama, pusima
jukõrda |
ma, -q, -83 jukerdama, viletsasti töötama; aega viitma; jändama
jukõrus, -õ, -t9 takistus, viga, rike
.
julguma, julõdaq, .julgu77 julgema; riskima;
maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq mina küll ei riskiks sellist asja ette võtta
.
julgus, -õ, -t9 julgus
julgusta |
ma, -q, -83 1. julgustama;
2. suurustama
julgustus, -õ, -t9 1. julgustus, julgestus;
2. tagatis
.
julgõ, -, -t3 1. julge, kartmatu;
2. kindel; ohutu
.
julgõhe = .
julgõlõ julgesti, julgelt; kindlalt
julgõnda |
ma, -q, -83 jukerdama, jändama; ära rikkuma;
prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan julgõndat! proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!
julk, julga, .julka31 julk, pabul; jupp
julm, julma, .julma31 julm, toores
jul |
u, -u, -lu26 suur julgus, hulljulgus
jum |
a, -a, -ma26 =
juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
jumal (
a )|
annõq, -.andõ, -annõt19 jumalaand
jumalagõ |
nõ, -sõ, -ist8 jumaluke(ne)
jumala |
koda, -kua, -kota27 jumalakoda, kirik
jumalamuido jumalamuidu, tasuta
jumala .
pelgli |
k, -gu, -kku38 jumalakartlik, vaga
jumalasyn |
a, -a, -na28 jumalasõna
jumalateenistüs, -e, -t9 jumalateenistus
jumalihe =
jumalilõ looja (päikese kohta)
jumali (
h )
n loojas (päikese kohta)
jumali |
k, -gu, -kku38 usklik
jumalilõ =
jumalihe jum |
maľ, -ala, -alat4 jumal;
jummaľ sekkä! jumal sekka! (tervitus saunasolejaile);
(jääq) jumalagaq! (jää) jumalaga!;
(tereq) jummaľimeq! tere jumalime! (tervitussõna
v vastus tervitusele)
jumṕ, jumbi, .jumpi37 =
junť .
jumṕli (
ga )|
nõ, -dsõ, -st5 = .
junťli (
ga )
nõ jumõq, .jummõ, jumõt18 jume
junda |
k, -gu, -kut13 kõver okslik (puu)
jundili |
nõ, -dsõ, -st5 = .
junťli (
ga )
nõ tombiline, jomplik, ebatasane
jundsa |
k, -gu, -kut13 1. juntsu; jõmpsikas;
2. okslik puu
jundsaku |
nõ, -dsõ, -st5 okslik (puu)
jundõrus, -õ, -t9 sõlm, tomp
jungõrda |
ma, -q, -83 segast juttu ajama, luiskama
jungõŕ |
manń, -manni, -.manni37 jõmpsikas
.
juńma, .junniq, junni63 = .
jońma jonnima, kiusu ajama
junń, junni, .junni37 1. junn, julk; jupp;
2. =
jonń jonn kius
junni |
pulk, -pulga, -.pulka31 jonnipunn, kiusupunn
junť, jundi, .junti37 =
jumṕ tomp; jomp, jämedam koht (lõngas, puul), ebatasasus, konarus
.
junťli (
ga )|
nõ, -dsõ, -st5 = .
jumṕli (
ga )
nõ =
jundilinõ tombiline, jomplik, ebatasane
juntś, jundsi, .juntsi37 juntsu; jõmpsikas
jupa |
tś, -dsi, -tsit13 jupats, lühike inimene
v loom
jupi |
jupś, -jupsi, -.jupsi37 suurustaja
jupi .
kaupa =
jupi .
viisi tükkhaaval; mitmes järgus
jupi |
tama, -taq, -da82 tükeldama; tükkhaaval tegema
jupi .
viisi =
jupi .
kaupa tükkhaaval; mitmes järgus
jupṕ-pali |
t, -du, -tut13 jope
jup |
ṕ, -i, -pi37 jupp; tükk; (masina)osa; jupats
jupṕ |
kask, -.kaska, -.kaskat15 lühike kasukas, poolkasukas
.
jupśma, .jupsiq, jupsi63 jupsima, jändama, jukerdama
jupõnda |
ma, -q, -83 tükeldama; viilutama;
imä om andśakus lännüq, ost poodist jupõndõdut leibä ema on imelikuks läinud, ostab poest viilutatud leiba
jurasḱ, -i, -it13 sõim hädavares;
sa olõt ütś (junń)jurasḱ sa oled üks hädavares
jurdsa |
k, -gu, -kut13 mürsik, 11-15-aastane laps
.
jurḱma, .jurkiq, jurgi63 1. sorkima, torkima;
2. sugutamisliigutusi sooritama
jurla |
k, -gu, -kut13 jõmpsikas, põngerjas, põnn
jursś, jursi, .jurssi37 (jõe)vingerjas
juti |
k, -gu, -kut13 1. heleda
v tumeda seljajoonega loom;
2. Vahtseliina kihelkonna elanike pilkenimi
jutili |
nõ, -dsõ, -st5 = .
juťliganõ jooneline, triibuline, jutiline
ju |
tin, -dina, -dinat4 1. judin, võbin, värin;
2. kahin, vuhin
.
juťliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
jutilinõ .
jutlõma, jutõldaq, .jutlõ85 juttu puhuma, vestlema
jut |
ť, -i, -ti37 joon, triip, vööt, jutt, kiir;
(asi) juti(h)n (asi) korras, joones;
jutti korda, joonde;
pääväjutť päikesekiir
jut |
t, -u, -tu37 jutt, kõnelus; lugu;
jutujakus jutujätkuks
jutua (
j )
ami |
nõ, -sõ, -st5 jutuajamine
jutuka |
s, -dsõ, -t15 >
jutuli |
nõ, -dsõ, -st5 jutukas
jutu |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 jutumees, jutukas inimene, osav jutustaja
jutu |
märḱ, -märgi, -.märki37 hrl m jutumärk
jutunǵ*, -i, -it13 romaan
juturaama |
t, -du, -tut13 juturaamat
jutus, -(s)õ, -t11 muinasjutt; (muistne, vanaaegne) jutt; narratiiv; jutlus
jutusta |
ma, -q, -83 jutustama, rääkima; juttu ajama
jutu |
tama, -taq, -da82 juttu ajama, lobisema
ju̬u̬ bu |
ma, -daq, -80 purju jääma, joobuma
ju̬u̬ ǵ, joogi, ju̬u̬ gi37 joogi, jooga harrastaja (
vt ka painotõ (
l )
lõma )
ju̬u̬ ḱ, joogi, ju̬u̬ ki37 jook
ju̬u̬ m, jooma, ju̬u̬ ma31 pikk kitsas riba
v vööt, pikk lohk
v seljandik, joom;
sinnäq rabajuumõhe või hopõń sisse jäiäq sinna rabasoontesse võib hobune kinni jääda; veehoovus, sügav voolukoht (järves)
ju̬u̬ ma, juvvaq, ju̬u̬ , min 1. ja 3. p .jõi(õ)54 jooma; purjutama
ju̬u̬ mi |
nõ, -sõ, -st5 joomine; purjutamine; jooming
ju̬u̬ ń, joonõ, ju̬u̬ nt40 1. joon, kriips; triip;
üte joonõgaq, joonõlt ühe hooga;
asi om joonõ(h)n asi on korras;
2. <
viiḱ [
1. ] (püksi)viik;
ma tymba püksele joonõq sisse triigin pükstele viigid sisse;
juunigaq püksiq viigipüksid
ju̬u̬ ń |
laud, -lavva, -.lauda33 joonlaud
ju̬u̬ ńliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
joonik jooneline; triibuline
ju̬u̬ sk, joosu, ju̬u̬ sku36 jooks; vool; libisemine, liuglemine
ju̬u̬ skja, -, -t3 jooksja
ju̬u̬ skma, ju̬u̬ skõq, joosõ15 jooksma; ruttama; voolama; lekkima; libisema, liuglema;
jõgi juusk jõgi voolab;
sisse juuskma suubuma
ju̬u̬ sk |
sõlḿ, -sõlmõ, -.sõlmõ35 jooksev sõlm
ju̬u̬ skva, -, -t3 reuma, jooksva
ju̬u̬ stu |
ma, -daq, -80 tiinestuma
ju̬u̬ ť, joodi, ju̬u̬ ti37 jood
ju̬u̬ t, joodu, .juutu37 joot
hrl m , perekondlik pidu; jooming
ju̬u̬ tma, ju̬u̬ taq, jooda61 1. jootma, juua andma; purju jootma;
2. jootma, tinutama
ju̬u̬ trah |
a, -a, -ha28 jootraha
juubõľ, -i, -it4 juubel
.
juudaho |
põń, -bõsõ, -bõst12 kiil (putukas)
.
juudakih |
ä, -ä, -hä24 = .
juudali |
nõ, -(d)sõ, -st5 = .
juuda |
nahk, -naha, -.nahka33 sõim juudaline, põrguline, kurivaim;
oh sa juudakihä! oh sa kurivaim!;
või um juudanahk! küll on põrguline!
juudas, .juuda, juudast22 juudas, pagan, tont, kurat
.
juuda |
sitt, -sita, -sitta30 endisaegne ravim
juudihõpõ, -, -t14 melhior (vase ja nikli sulam)
juudisi |
puľ, -bula, -bulat4 küüslauk
juudi .
tapja, -, -t3 Tsooru valla elanike pilkenimetus
juuli, -, -t2 >
hainakuu juuni, -, -t2 >
piimäkuu juu |
ŕ, -rõ, -rt40 juur
juura |
tama, -taq, -da82 pärima, uurima, urgitsema
.
juurdlõma, juurõldaq, .juurdlõ85 küsima, pärima, uurima
.
juurdu |
ma, -daq, -80 juurduma
juuri |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 juurikas;
juurigaq e juuriguq hrl m juurvili
juuri |
nõ, -dsõ, -st7 = .
juuŕliga |
nõ, -dsõ, st5 juuri täis; juurtest valmistatud
.
juuŕma, .juuriq, juuri63 juurima (matemaatikas)
juuru |
tama, -taq, -da82 uurima, usutama, pinnima;
miä sa taad asja nii kavva juurutat mis sa seda asja nii kaua uurid;
külh tä juuruť, a teedäq es saaq küll ta pinnis, aga teada ei saanud
juurutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv juurutama juurõtus, -õ, -t9 juuretis
juurõ |
vili, -vi(l)lä e -vi(l)ľa, -.viljä e -.vilja43 juurvili
juust, juusto, .juusto37 juust
juuť, juudi, .juuti37 juut
jõbis |
õma, -taq, -õ87 =
jobisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jõgi, jyy, jõkõ25 jõgi
jõgi |
nõ, -dsõ, -st7 jõgederikas; vesine;
niidüq ommaq jõgidsõq, saa-i hainu ärq kuivadaq niidud on vesised, ei saa heinu ära kuivatada
jõhi |
k, -gu, -kut13 = .
jõhkaḿ julmur, jõhkard
jõhiku |
nõ, -dsõ, -st5 julm, jõhker, jultunud
jõhi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 julmalt, jultunult käituma; ahnitsema
.
jõhkaḿ, -i, -it4 =
jõhik jõhka |
tama, -taq, -da82 =
jõhkõrda |
ma, -q, -83 =
jõhmõrdama =
jõhvõrdama 1. hulkuma;
2. pidevalt närima
v sööma;
3. raputama, edasi-tagasi liigutama
.
jõhḿma, .jõhmiq, jõhmi63 aplalt sööma
jõhmõrda |
ma, -q, -83 =
jõhkõrdama jõhv́ , jõhvi, .jõhvi37 jõhv
jõhvõrda |
ma, -q, -83 =
jõhkõrdama .
jõkśma, .jõksiq, jõksi63 = .
hõkśma luksuma
jõlahõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 õela uudishimuga ringi vahtima
jõlduń, -i, -it4 jõmpsikas
jõlga |
tś, -dsi, -tsit
13 ringihulkuja, vedeleja
jõlgu |
tama, -taq, -da82 = .
jõlkma jõlkuma, ringi hulkuma
jõlgutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv jõlgutama .
jõlkma, .jõlkuq, jõlgu64 =
jõlgutama jõllilõ jõlli(s), pungi(s), pärani (silmade kohta)
jõlli |
tama, -taq, -da82 jõllitama, silmi pungitama
jõlľ |
silm, -silmä, -.silmä35 pungsilm
jõlvõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 nõrgaks, jõuetuks jääma
jõlvõs, -(s)õ, -t11 =
jõlõ |
ṕ, -bi, -pit13 sõnakuulmatu, üleannetu inimene; ümberaeleja
jõlõpi |
nõ, -dsõ, -st5 sõnakuulmatu, üleannetu;
jõlõpinõ poiśkõnõ üleannetu poiss
jõ |
pin, -bina, -binat4 vastuvaidlemine, nurin, torin; loba;
ma lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq ma lähen ära, ma jõua enam seda su torinat kuulata
jõpś, jõpsi, .jõpsi37 suguühe
.
jõpśma, .jõpsiq, jõpsi63 suguühtes olema, seksima
jõr |
a, -a, -ra26 põrin, kõmin, müra, torin
jõrda =
jõrga, -, -t2 1. =
jõrga |
pilľ, -pilli, -.pilli37 =
jõrgatś lõõtspill;
2. lõõtspillimäng (heli)
jõrga |
tama, -taq, -da82 1. lõõtspilli mängima;
2. tülitsema
jõrga |
tś, -dsi, -tsit13 =
jõrgapilľ jõrgatus, -õ, -t9 tehniline võte lõõtspillimängus
jõr |
i, -i, -ri26 nutt, joru;
jõrri ajama nutma, virisema
jõrista |
ma, -q, -83 jõristama; oskamatult, halvasti pilli mängima
jõristõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv jõristama jõris |
õma, -taq, -õ87 nurisema, torisema; urisema; mürisema
.
jõrksna, -, -t3 mürin, põrin;
sya jõrksna sõja mürin
.
jõrmama, jõrmadaq, .jõrma77 = .
jõrvama töinama; röökima; möirgama
jõr |
rin, -ina, -inat4 jorin; põrin; pirin; nurin
.
jõrssama, jõrsadaq, .jõrssa77 ringi hulkuma; aelema; hullama
.
jõrvama, jõrvadaq, .jõrva77 = .
jõrmama jõud, jõ(vv)u, .jõudu36 >
joud .
jõudma, (.)jõudaq, jõvva, min 1. p jõvvi e .jõudsõ, min 3. p jõuď e .jõudsõ66 > .
joudma jõul, jõulu, .jõulu37 >
joul jõõrah |(
t )
uma, -tudaq, -(t)u84 teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (
hrl ree kohta)
jõõrah (
t )
us, -õ, -t9 =
jõõra |
k, -gu, -kut13 =
jõõrõq, jyyrdõ, jõõrõt19 jõõre, viltune kallakas koht (talveteel)
jõõsa :
jõõsa pääl ehal, ula peal;
jõõsa pääle ehale, ula peale
jõõsanď, -i, -it13 jõhker; paigalpüsimatu; sõnakuulmatu inimene
v loom
jõõsa |
tama, -taq, -da82 =
jyyskama ringi hulkuma; ehal käima
jähmäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 =
jahmah (
t )
uma jahmuma, ehmuma
jähmäh (
t )
üs, -e, -t9 =
jahmahus jahmatus, ehmatus
jälehehe =
jälehele =
jäletühe hirmsasti, koledasti; vastikult
jälehtä |
mä, -q, -83 jälestama
jäleh (
t )
üs, -e, -t9 1. jälestus;
2. koletis, peletis, jõletis
jälehüs, -e, -t9 koledus, inetus, jõledus
jäletühe =
jäletüle =
jälehehe jälǵ, jä(l)le, .jälge34 jälg
jälle, -, -t2 =
jäledü hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälle (
q )
kiq = .
jäl (
q )
kiq =
jälleq =
jälq jälle(gi)
.
jäl (
q )
kiq =
jälle (
q )
kiq jämehüs, -e, -t9 = .
jämmüs jämedus
jä (
m )
meli |
k, -gu, -kku38 =
jä (
r )
relik =
jü (
r )
relik jämedavõitu
.
jämmüs, -e, -t9 =
jämehüs jämäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 =
jahmah (
t )
uma jahmuma, ehmuma
jänes, -(s)e, -t11 jänes
jänes (
s )
e |
kapstas, -.kapsta, -kapstast22 jänesekapsas
jä |
ńo, -ńo, -nńo26 lastek jänku
järe |
kõrd, -kõrra, -.kõrda30 järjekord
järeldäq 1. kohe, viivitamatult; õigeaegselt, varakult;
ku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minna;
2. järjestikku
järest > kõrrast järǵ, järe, .järge34 >
kõrd [
2. ]
.
järgemiisi = .
järgepite (
h )
n järgemööda, järjest
.
järǵmä |
ne, -dse, -st5 järgmine
jär |
re, -, -t14 =
jürre >
jämme [
1. ]
jä (
r )
reli |
k, -gu, -kku38 =
jä (
m )
melik järv́ , järve, .järve35 järv;
järve kuulminõ kalade suremine järves hapniku puudusel
järvejaak, -jaago, -.jaako37 =
järvejaań, -jaani, -.jaani37 =
jyyjaak kiil (putukas)
järvekaasi |
k, -gu, -kut13 =
kaasik [
2. ] vesiroos
järvi |
ne, -dse, -st7 järverikas
jär |
ämä, -räq, -ä56 =
jürämä jäsel |
emä, -däq, -e85 =
nädselemä =
näselemä hullama; purelema, kisklema
.
jätmä, jättäq, jätä61 jätma;
andis jätmä andeks andma
.
jätmä (
l )
däq väga, tohutu(lt);
näil olliq jätmäldäq eläjäq neil oli tohutult palju loomi
jäťä, -, -t2 sõim (vana)kurat
jätüs, -(s)e, -t11 jäänus, jäätmed
hrl m ; jätis
.
jääbü |
mä, -däq, -80 jahtuma
.
jäädvä, -, -t3 jäädav
.
jäämä, jäiäq, jää67 jääma
jüri |
päiv, -päävä, -.päivä35 jüripäev, 23. aprill
jüris |
emä, -täq, -e87 jorisema, urisema
jüri |
tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ41 jürituli
jüriü̬ü̬ , -, -d51 jüriöö
jürjeń, -i, -it4 jorjen, daalia (lill)
jür |
re, -, t14 =
järre >
jämme [
1. ]
jü (
r )
reli |
k, -gu, -kku38 =
jä (
m )
melik jämedavõitu
jür |
ämä, -räq, -ä56 =
järämä närima, järama;
hambit jürämä hambaid krigistama
jüv |
ä, -ä, -vä24 1. viljatera, iva; (tera
v pähkli) tuum; viljaollus;
2. jahurokk, ivaleem;
3. toit; kerge eine, paluke
jüv |
ä (
hä )
mä, -väq e -ädäq, -vä e -ähä88 reht peksma
jüvä |
ne, -dse, -st7 jahune, tummine; rammus
jydis |
õma, -taq, -õ87 lõdisema, värisema
jymḿ, jymmi, .jymmi37 jõmm (paks, tugev olend)
jymmõlda |
ma, -q, -83 nikastama, välja väänama
jymmõldu |
ma, -daq, -84 nikastuma, välja väänduma
jyndõrda |
ma, -q, -83 edasi-tagasi käima; vänderdama
jynksah (
t )
u |
ma, -daq, -84 kohalt ära nihkuma, nikastuma
jynksah (
t )
us, -õ, -t9 jõnksatus, nõksak
.
jynkśma, .jõnksiq, jõnksi63 põruma, kiikuma; müristama
.
jynkśna, -, -t3 kolin, mürin
jynksu |
tama, -taq, -da82 jõnksutama, kõigutama
jynksutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv jynksutama jy |
tin, -dina, -dinat4 judin, värin, võbin
jyy |
jaak, -jaago, -.jaako37 =
jyy |
jaań, -jaani, -.jaani37 =
järvejaak =
järvejaań kiil (putukas)
jyykaasi |
k, -gu, -kut13 =
kaasik [
2. ] vesiroos
jyy |
luht, -luha, -.luhta32 jõeluht
jyyrdli (
ga )|
nõ, -dsõ, -st5 jõõrdlik, libe ja kallak
jyyrdma, jõõrdaq e jyyrdaq, jõõra66 jõõrastama, teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (
hrl ree kohta)
jyyrduma, jyyrdudaq, jõõru79 =
enesekoh jyyrdma jyyskama, jõõsadaq, jyyska77 =
jõõsatama ringi hulkuma; ehal käima
jyy |
vang, -vango, -.vango37 =
jyy |
varś, -varrõ, -vart49 jõekäänak, -käär;
kari süü jyyvangon kari sööb jõekäärus
