ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 453 sõnaartiklit ja 1220 sõnna
jaagupipäev jaka(p)|päiv -päävä -.päivä35
jaam jaam jaama .jaama30, .vaksaľ -i -it4
jaanalind jaana|tsirk -tsirgu -.tsirku37, naľ jaana|kurǵ -kurõ -.kurgõ34
jaani-õnnehein jaani|hain -haina -.haina30
jaanilaupäev jaanipu̬u̬ľ|päiv -päävä -.päivä35, jaanipu̬u̬ľpüh|ä -ä -hä24 jaanilaupäeva õhtul tehakse jaanituld jaanipuuľpäävä õdagu tetäs jaanituld;
jaanipäev jaani|päiv -päävä -.päivä35 jaanipäevaks toodi kased tuppa jaanipääväs tuudiq kõoq tarrõ;
jaanituli jaani|tuli -tulõ -tuld sissek -.tullõ41 jaanilaupäeval hüpati üle jaanitule jaanipuuľpäävä karati üle jaanitulõ;
jaaniuss tuli|vagõl -vagla -.vakla45, jaani|vagõl -vagla -.vakla45, jaani|silm -silmä -.silmä35 rohus helkisid jaaniussid haina sisen pilisiq jaanisilmäq;
jaaniöö jaaniü̬ü̬ - -d51 rahvajuttude järgi õitsevad jaaniööl sõnajalad rahvajuttõ perrä häitseseq jaaniüüse sõ̭najalaq;
jaanuar .vahtsõ.aasta(ga)kuu - -d50, jaanu|aaŕ -aari -.aari37, jaanu|aŕ -ari -.arri38, .kaarnakuu - -d50
jaapani: jaapani keel jaapani kiiľ, jaaboni kiiľ;
jaapanlane jaapanla|nõ -sõ -st5, jaabanla|nõ -sõ -st5
jaatama nõu(h)n olõma , .perrä .kitmä sai jaatava vastuse sai nõunolõgi; noogutasin jaatades pead nooguti perräkitten pääd; jaatab neid põhimõtteid om naidõ alossäädüisigaq nõun;
jabur ulľ ulli .ulli37 jaburat juttu ajama ulli (juttu) ajama; poisikeste jaburad tembud poiskõisi ulliq tüküq v jõpõrusõq; jaburad mehed janďoq meheq;
jae tükü.viisi kaupa müüdi jae ja hulgi kaupa müüdi tüküviisi ni hulgaviisi; jaehind tükühind; jaekaubandus tüküviisi müümine; hulgi ostes saab kauba odavamalt kui jae summa ostõn tulõ odavamb kuq tüküviisi;
jagama ja|gama -kaq -a59, .jao|tama -taq -da81, .arvo .saama , .mõistma .mõistaq mõista61 jagas õuna pooleks jagi ubina poolõs; Mari jagas kommid teistele Mari jaoť kommiq tõisilõ; ma ei jaga keemiat ma saa eiq keemiäst arvo; see poiss ei jaga matemaatikast midagi seo poiskõnõ mõista eiq sukugiq rehkendäq;
jagelema jagõl|õma -daq -õ85, habahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, habal|õma -daq -õ85, tśagõl|õma -daq -õ85, purõl|õma -daq -õ85 jätke järele, mis te jagelete nii kaua! jätkeq mahaq, midä ti habalõt nii kavva!;
jagelus jagõlus -õ -t9, habõlus -õ -t9, tśagõlõmi|nõ -sõ -st5
jagu ja|go -o -ko27, lugus -(s)õ -t11 jagu saama jako saama; te saite juba oma jao ära magatud teil om uma lugus jo ärq maat;
jagunema jagonõma .jaodaq v jago(nõ)daq jagonõ89 Eesti jaguneb 15 maakonnaks Eesti jagonõs 15 maakunnas;
jahe vil|u -u -lu26, jahhe - -t14, jaahe - -t2, jaaḣ ja(a)he jaaht39 natuke jahe hakkas veidüq vilu naaś; vastuvõtt oli jahe vastavõtminõ olľ jahhe; ei ole külm, selline jahedavõitu ilm on olõ-iq külm, sääne jahelik v jahhepoolinõ ilm om; ilm läheb jahedaks ilm lätt jaahelõ;
jahedalt = jahedasti jahehõhe , jahehõlõ , .oigõhe , .oigõlõ ta suhtus sellesse jahedalt tä kai taa aśa pääle oigõlõ;
jahedus jahhe - -t14 kivimüüridest õhkus jahedust kivimüürüq õhksiq külmä; naise hääles oli tunda jahedust naasõ helü olľ kalǵ;
jahenema vilus v jahhes v külmembäs minemä ilm jaheneb ilm lätt külmembäs; nende suhted on jahenenud näide läbisaaminõ om halvõmbas lännüq;
jahikoer jahipin|i -i -ni26
jahikull jahi|haugas -.hauka -haugast22
jahiloom jahiel|läi -äjä -äjät4, mõtsel|läi -äjä -äjät4
jahiluba jahilu|ba -a -pa27
jahimees jahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
jahindus jahipidämi|ne -se -st5, jahť jahi .jahti36 jahindusklubi jahiklubi;
jahipüss jahi|püss -püssä -.püssä37
jahmatama hahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä -täq -(t)ä83, hiidü|täma -täq -dä82 ta sõnad jahmatasid mind timä sõ̭naq hahmahtiq v hiidüdiq minno;
jahmatus hahmah(t)us -õ -t9, jahmah(t)us -õ -t9, jä(h)mäh(t)üs -e -t9, .hiitümi|ne -se -st5
jahmerdama .sampśma .sampsiq sampsi63, aśa|tama -taq -da82, sehveldä|mä -q -83, sehverdä|mä -q -83, sessendä|mä -q -83, askõlda|ma -q -83 jahmerdab naistega sehveldäs naisigaq; mis sa nende joodikutega jahmerdad? miä sa sampsit naidõ joodikidõgaq?;
jahmuma hahmah(t)u|ma -daq -84, jahmah(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, .hiitümä .hiitüdäq hiidü v .hiitü.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü 80
jaht II lusti|laiv -laiva -.laiva30, jahť|laiv -laiva -.laiva30
jaht I I jahť jahi .jahti36 jahile minna jahi pääle minnäq;
jahtima .jahťma .jahtiq jahi63, .püüdmä (.)püüdäq püvvä66, taka(h)n ajama
jahtuma .ja(a)htuma .ja(a)htudaq ja(a)hu79, .jääbü|mä -däq -80, li̬i̬ndü|mä -däq -80, neeläh(t)ü|mä -däq -84, ni̬i̬ldü|mä -däq -80, oigah(t)u|ma -daq -84, .oigu|ma -daq -80, oigõnõma ojõdaq v oigõ(nõ)daq oigõnõ89, külmäs minemä , (aho kotsilõ) .viibü|mä -däq -80 las tee jahtub! las tsäi jahus!; soe vesi on ära jahtunud lämmi vesi om ärq oigahunuq; pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub! pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs!; sepp paneb raua jahtuma sepp pand ravva niildümä;
jahu jauh jauhõ .jauhõ35, jah|u -u -hu26, m .jahvõq .jahvidõ .jahvit19 jahujook rokk; jahukört peesütüs v rokk; jahurokk jüvä; veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokku räämejauh pühitäs kivi põrmandu päält kokko; jahutolmune turstinõ;
jahune jahu|nõ -dsõ -st7, jauhõ|nõ -dsõ -st7, jüvä|ne -dse -st7
jahutama ja(a)hu|tama -taq -da79, neelü|täma -täq -dä37, leenü|tämä -täq -dä37, mitmit kõrdo ja(a)hutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 jahuta suppi! jahudaq ruuga!; jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned! neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt!;
jahutamine ja(a)hutus -õ -t9, neelütüs -e -t9, leenütüs -e -t9
jahuti = jahutusseade ja(a)hutus -õ -t9, ja(a)hutaja - -t3, neelütäjä - -t3, leenütäjä - -t3, külmämassin -a -at4
jahvatama .jauhma .jauhaq jauha61, .jahvma .jahvaq jahva61, jauha|tama -taq -da82 jahvatab terad jahuks jauh teräq jauhõs; jahvata mul ka see kott ära! jahvaq mul ka seo kotť ärq!;
jahvatis jauhatus -õ -t9, jahvõq .jahvõ jahvõt18
jahvatus .jauhmi|nõ -sõ -st5, .jahvmi|nõ -sõ -st5, jauhatus -õ -t9, jauhatami|nõ -sõ -st5 jahvatus algab paari päeva pärast jauhataminõ nakkas paari päivi peräst pääle; tehti kaht liiki jahvatust: loomajahu ja leivajahu tetti kattõ sorti jauhatust: eläjäjahhu ni leeväjahhu;
jakk jak|ḱ -i -ki37, kuhť kuhti .kuhti37 naiste jakk ülijakḱ;
jaks toss tossu .tossu37, joud jo(vv)u .joudu36, jõud jõ(vv)u .jõudu36, kõht† kõhu .kõhtu32 jaksu on tal tublisti joudu om täl meheste; jaks on otsas toss om välän; hobune ei taha suurt koormat vedada, aga jaksu tal on hopõń taha-ai kiskuq suurt kuurmat, a kõhtu täl om;
jaksama .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66, .jõudma (.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66, .sutma suttaq suta61, .kõhtama† kõhadaq .kõhta77 ta on vana ja ei jaksa enam tööd teha tä om vana ni ei sutaq inämb tüüd tetäq; ei jaksa kalleid riideid osta jovva eiq kallit rõivit ostaq;
jalajälg jala|jälǵ -jäle -.jälge34, jala|tśomp -tśombo -.tśompo37
jalakas jal|lai -aja -ajat4
jalakäija jala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, jala.käüjä - -t3 õnnetus juhtus jalakäija ettevaatamatuse tõttu õ̭nnõtus juhtu jalamehe hoolõtusõ peräst;
jalalaba jala|lehť -lehe -.lehte34 mulle löödi kogemata hanguga jalalabasse mullõ lüüdi tahtmaldaq jalalehe sisse viglagaq;
jalam mäealo|nõ -dsõ -st7, mäe|jalg* -jala -.jalga33 jalamil mäe all;
jalamaid kõrrapäält , .õkva(lt) , noqsama , .õkvaprõllaq , .aigo.viitmäldäq , nigu(q) välḱ v vikať , jala pääl tule jalamaid siia! tulõq õkvalt siiäq!;
jalamatt jalapühüs -(s)e -t11, jalgrõivas -.rõiva -rõivast22, jalamat|ť -i -ti37
jalaraud jalg(h)ah|hil -ila -ilat4 vang pandi jalaraudu vanǵ panti jalgahilahe; jalarauad võeti ära jalgahilaq võediq ärq;
jalarest jalapühüs -(s)e -t11
jalarätt jalg|ńarts -ńardso -.ńartso37, jalgrät|ť -i -ti37, jala|ńarts -ńardso -.ńartso37, jalarät|ť -i -ti37, rask rasu .rasku36 sõdur peseb oma jalarätte soldań mõsk ummi jalgrätte;
jalas jalas -(s)õ -t11
jalats kängi|ts -dsä -tsät13, kängi|ne -dse -st7, .jalgapannus -(s)õ -t11, m jala|vaŕoq -.varjõ -.varjõ44, jalaq .jalgo .jalgo33 võta jalatsid ära! võtaq kängidsäq jalast v võtaq jalaq vallalõ!; pane jalatsid jalga! panõq jalaq kinniq!;
jalavaev jala|vaiv -vaiva -.vaiva30
jalavägi jalavä|gi -e -ke25, jalgvä|gi -e -ke25
jalg jalg jala .jalga33, latsik lalľa - -t2 jala järgi jalaperä(hi)ne; jalatald jalatall, jalapõhi; hüppasin ühel jalal terve kilomeetri kargsi üte jala otsan terve kilomiitre; jalga panema jalga pandma, kängitsemä, känǵmä; jalgu järel lohistama ruup(s)ama; poiss läheb jalgu järel lohistades kooli poole poiskõnõ ruupas kooli poolõ; jalgu vibutama tollitama, tollitõ(l)lõma; pane saapad jalga! ajaq saapaq siirde!; ema pani kalossid jalga imä panď kaloskiq jala otsa; jalapäkk jalamõhn; isa andis vitsaga jalgu mööda esä küdsi vitsagaq kindrit piten; aja püksid jalga! ajaq püksiq siirde v jalga!;
jalgealune .jalgoalo|nõ -dsõ -st7
jalgpall jalg|palľ -palli -.palli37
jalgpallur jalgpalli.mänǵjä - -t3
jalgrada jalgti̬i̬ - -d51, jalg.raakõ|nõ -sõ -ist8, jalgra|da -a -ta29
jalgratas (jalg)rat|as -ta -ast22, jalg|pü̬ü̬r -pöörä -pü̬ü̬35, vänt|pü̬ü̬r -pöörä -pü̬ü̬35, vänt|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
jalgrattur (jalg)ratta|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, sport (jalg)ratta.sõitja - -t3
jalgsi jala(gaq) , .jalgsi ta käib jalgsi koolis tä käü jalagaq kuuli;
jalgupidi .jalgopite(h)n ära roni jalgupidi toolile! ronigu eiq jalgopiten tooli pääle!;
jalgvärav jalgväreh|ť -ti -tit13, jalgväräh|ť -ti -tit13
jalule .pistü , pistüli , .jalgo pääle aja ennast ometi jalule! ajaq noq hinnäst ummõhtõ pistü!; hobune tõusis jalule hopõń saistaś jalgo pääle üles;
jalus II jalo(h)n lapsed on siin kõigil jalus latsõq ommaq siin kõigil jalon; jalus tolknema siivotama, siivotõ(l)lõma;
jalus I I jalus -(s)õ -t11 mees pani jala jalusesse ja vinnas end hobuse selga miiś panď jala jalussõhe ni vinnaś hinnäst hobõsõ sälgä;
jalustrabav: jalustrabav sündmus, lugu,uudis sündmüs, lugu, sõ̭nnoḿ, miä võtt jalaq alt;;
jalutama .kõ̭nďma .kõ̭ndiq kõ̭nni63, jalo|tama -taq -da82, kuľa|tama -taq -da82, pat|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63, mitmit kõrdo jalotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõ̭nnitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .käül|emä† -däq -e85 vanaema jalutab lastega õues vanaimä jalotas latsigaq välän; lähen jalutan hobust lää kõ̭nnitõlõ hobõst; jalutuskepp patsõrtokḱ;
jaluts jalo|tś -dsi -tsit13
jalutu jaloldaq , jalo|du -du -tut1 tulin sõjast ühe jalaga, aga oleks võinud jalutuks ka jääda tulli sõ̭ast üte jalagaq, a olõssiq võinuq hoobis jaloldaq ka jäiäq;
jalutuskäik .kõ̭nďmi|nõ -sõ -st5, jalotami|nõ -sõ -st5, jalotus|käüḱ -käügi -.käüki37, patsi̬i̬ŕmi|nõ -sõ -st5, patsõrus -õ -t9 läksime linnast välja jalutuskäigule lätsimiq liinast vällä jalotama; tegin jalutuskäigu mereranda käve mere veeren käülemän;
jama jandaľ -i -it4, jambaľ -i -it4, jam|a -a -ma26, hausś hausi .haussi37 vaat kus on nüüd jama, kui bussi ei tulegi kagos om no jambaľ, ku bussi tulõki-iq; ta ajab jama tä aja haussi;
jamama .jampśma .jampsiq jampsi63, jama|ma -daq -88, janťma .jantiq jandi63, ulli|tama -taq -da82, porga|tama -taq -da82, porri v .haussi v .häüssä ajama ära jama, räägi tõsist juttu! jampśku eiq, kõ̭nõlõq aśalikku juttu!; jamasin tüdrukuga paar nädalat, siis tüütas ära janďõ tütrigugaq paaŕ nädälit, sis sai viländ; ära jama! ullitagu-eiq!;
jampsima .jampśma .jampsiq jampsi63 haige hakkas jampsima haigõ naaś jampśma;
jant jambaľ -i -it4, jandaľ -i -it4, janďo - -t2
jantima jandi|tama -taq -da82, .janťma .jantiq jandi63, jando|tama -taq -da82, janďo|tama -taq -da82, vigurit tegemä , ulli|tama -taq -da82, sehverdä|mä -q -83, tembo|tama -taq -da82
janu joogihä|dä -dä -tä24, joogi|nälg -nä(l)lä -.nälgä34, (joogi)jan|o -o -no26 loomad on janus eläjil om joogihädä; mul on janu ma taha juvvaq; soolane paneb inimese janu tundma soolanõ pand inemise juuma; mul on kole joogijanu mul om hirmsa jooginälg;
janune janoli|nõ -(d)sõ -st5, joogihädä(h)n , jano|nõ -dsõ -st7 siit saavad kõik janused juua siist saavaq kõ̭iḱ janolidsõq juvvaq; janune inimene, loom joogihädän inemine, elläi;
janunema jano|nõma -(nõ)daq -nõ89, janovama† jano(va)daq janova89, joogihädä(h)n olõma
jaokaupa jao.kaupa , jupildõ , .jaoldõ , jupi.viisi , kõrraperäst ta maksab oma võlga jaokaupa tä mass umma võlga jupiviisi; leiba anti jaokaupa leibä anti jaokaupa v kõrraperäst;
jaoks jaos , .tarbõs see vili on metsloomade jaoks seo vili om mõtseläjide jaos; nahkkindad tehti selle jaoks, et suure külmaga käia nahakindaq tetti tuu pääle, et suurõ külmägaq kävvüq;
jaopärast jaoperäst , kõrraperäst leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda leibä om õ̭nnõ jaoperäst v kõrraperäst, olõ-iq võ̭õ̭rilõ andaq; liha ei antud vabalt kätte, anti jaopärast lihha es andaq volilt kätte, anti jaoperäst;
jaoskond jaos|kund -kunna -.kunda32
jaotama (.vällä) ja|gama -kaq -a59, .jao|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .jaotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jaoti jaolt , .jaoldõ su jutt on ainult jaoti õige su jutt om õ̭nnõ jaolt õigõ;
jaotus .jaotus -õ -t9, jagami|nõ -sõ -st5 haldusjaotus valitsõmisjaotus;
jaurama .jaurama jauradaq .jaura77 peoseltskond jauras laulda pidorahvas jauraś lauldaq;
jidiš jidiši ki̬i̬ľ
jobu jobokõ|nõ -sõ -ist8, jobo - -t2, ťohva - -t2, tśosś tśossi .tśossi37, tśobo - -t2, loťo - -t2, lok|ḱ -i -ki37 jobuks muutuma tśoboh(t)uma; tark ei ole ta kunagi olnud, aga nüüd on päris jobuks muutunud tark olõ ei tä kunagiq olnuq, a noq om peris jobus lännüq;
jobutama jobo|tama -taq -da82, tśobo|tama -taq -da82 jobutab aja maha tśobotas ao ärq;
jogurt jogur|ť -di -tit13
jokutama moľo|tama -taq -da82, hoľo|tama -taq -da82, joku|tama -taq -da82 tee ruttu, ära jokuta! tiiq ruttu, moľotagu eiq!; töö ootab, aga mehed jokutavad õlleklaasi taga tüü taht tetäq, aq mehe hoľotasõq ollõklaasi takan;
jommi .tśommi , .hunni , .jommi , .tśoksi jommi jääma tśobah(t)uma; lõpuks jäid kõik jommi lõpus jäiq kõ̭iḱ tśommi;
jommis tśommi(h)n , hunni(h)n , jommi(h)n , tśoksi(h)n
jomp junť jundi .junti37, jumṕ jumbi .jumpi37
jomplik .junťli(ga)|nõ -dsõ -st5, .jumṕli(ga)|nõ -dsõ -st5, jundili|nõ -dsõ -st5
jonn jonń jonni .jonni37, junń junni .junni37, kius kiusu .kiusu37, kiust kius(t)u .kiustu37, .kangus -õ -t9, krasś krassi .krassi37, krilľ krilli .krilli37, kriiś kriisi .kriisi37, krõ̭ krõ̭lli .krõ̭lli37, ir|i -i -ri26, jor|o -o -ro26, tu|śo -śo -sśo26, tusśa - -t2, tusśo - -t2, kõ̭nń† kõ̭nni .kõ̭nni37 poiss on jonni täis poiskõnõ om kangust täüs; tegi seda jonni pärast tekḱ tuud kiusu peräst; ära jäta jonni! jätku eiq jonni!; ta jonnib minuga tä aja v vidä muqkaq krassi;
jonnakas .kangõ - -t1, .jonni täüs , .kiusaja - -t3, kammõli|k -gu -kku38, ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7 oli üks jonnakas vanamutt olľ ütś kiusaja vanamutť;
jonnima .jońma .jonniq jonni63, .juńma .junniq junni63, .kiusama kiusadaq .kiusa77, .krańma .kranniq kranni63, .kraśma .krassiq krassi63, .kriľma .krilliq krilli63, .krilli ajama , .krõ̭ľma .krõ̭lliq krõ̭lli63, .tirśmä .tirssiq tirsi63, ti̬i̬ndelemä teeneldäq ti̬i̬ndele85, tooŕa|tama -taq -da82, võimusta|ma -q -83, võimu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo võimutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 laps jonnis isaga vähem kui emaga latś kiusaś esägaq vähämb kuq imägaq; küll oli halb laps, kogu aeg jonnis! võih olľ halv latś, kõ̭gõ tooŕať!; laps nutab ja jonnib latś ikk ja tirsś;
jonnipunn junni|pulk -pulga -.pulka31
joobnud tśommi(h)n , puŕo(h)n , ju̬u̬bunu|q - -t1, v joovah(t)unu|q - -t1 joobnud inimene ei tohi autorooli istuda puŕon inemine tohe eiq autoruuli istuq; õnnest joobnud joovahtunuq, õ̭nnõst ullis v segi lännüq;
joobuma .purjo .jäämä , .hunni .käändmä , ju̬u̬bu|ma -daq -80, joovah(t)u|ma -daq -84
joobumus joovah(t)us -õ -t9, ju̬u̬bumi|nõ -sõ -st5
jood ju̬u̬ť joodi ju̬u̬ti37 pane haavale joodi! panõq haavalõ juuti pääle!;
joodik joodi|k -gu -kut13, viina|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, joobõŕ -i -it4, joobõrus -õ -t9, joobõŕ|manń -manni -.manni37, laka|tś -dsi -tsit13, lakõ|ś -(s)sõ -st11, serbä|tś -dsi -tsit13 joodikust mehega on raske elada joobõri mehegaq om rassõ elläq; kes rüüpavad palju, on joodikud kiä serbäseq palľo, ommaq serbädsiq;
jooga jooga - -t2, kihä.väändmi|ne -se -st5
joogi ju̬u̬ǵ joogi ju̬u̬gi37
joogipooline joogipooli|nõ -(d)sõ -st7
jook ju̬u̬ joogi ju̬u̬ki37, ju̬u̬mi|nõ -sõ -st5, serbäh(t)üs -e -t9, serväh(t)üs -e -t9, latsik mamm mamma .mamma30, mamma - -t2 hapupiimajook hapnõpiimäjuuḱ; millist jooki teil seal on? määnest juumist teil sääl om?; laps tahab juua latś taht mamma;
jooks ju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5, ju̬u̬sk joosu ju̬u̬sku36 jooksuaeg joosuaig; jooksupoiss joosupoisś; jänese jooks jänese juuskminõ;
jooksev ju̬u̬skva - -t3, ju̬u̬sk- jooksev remont hoolõpidämine; jooksvad kulud juuskvaq kuluq; jooksev aasta seo v käümänollõv aastak; jooksev sõlm juusksõlḿ;
jooksik pagõja - -t3, joosi|k -gu -kut13, .hulḱja - -t3
jookslema joosiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .hilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .hilplõma hilbõldaq .hilplõ78, joosi|tama -taq -da82, .vilbõlõma vilbõldaq .vilbõlõ85
jooksma ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 laps jookseb emale vastu latś juusk imäle vasta; rebane jooksis üle heinamaa repäń juussõ üle hainamaa; ringi jooksma traavõldama, traagõldama, juuskma, tradima; olen hommikust saadik aina ringi jooksnud ma olõ hummogust saaniq muguq tradinuq;
jooksul aol , .aogaq , joosul , see(h)n aasta jooksul aastaga aogaq; elu jooksul eloao seen; tee see viie minuti jooksul ära! tiiq seo viie minodigaq ärq!; õppeprotsessi jooksul oṕmisõ aol;
jooksutama joosu|tama -taq -da82 ta jooksutas hobust tä joosuť hobõst;
jooksva ju̬u̬skva - -t3, ju̬u̬skja - -t3, jakuhal|u -u -lu26, jakuhä|dä -dä -tä24
joom ju̬u̬m jooma ju̬u̬ma31 õhus hõljus suitsujoom savvujutť lätś üle taiva;
jooma ju̬u̬ma juvvaq ju̬u̬ min 1. ja 3. k .jõi(õ)54, latsik .mammama mammadaq .mamma77, ahnõhe klõ̭no|tama -taq -da82 laps joob piima latś juu piimä; mees joob juba nädal aega miiś juu joba nätäľ aigo; vaata midagi juua ka! kae no määnestkiq juumist kah!;
joomatõbi joomatõ|bi -võ -põ25, viinahä|dä -dä -tä24
joomine ju̬u̬mi|nõ -sõ -st5, puŕotami|nõ -sõ -st5, .praśmi|nõ -sõ -st5 jättis joomise maha jätť juumisõ maaha;
jooming ju̬u̬mi|nõ -sõ -st5, .praśmi|nõ -sõ -st5
joon jut|ť -i -ti37, ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40 tõmbas sõnale joone alla tõmmaś sõ̭nalõ juti ala; ta tegi töö ühe joonega ära tä tekḱ tüü üte jutigaq ärq; tõmbas plaanile joone peale tõmmaś plaanilõ kriipso pääle;
joonduma (üte) joonõ pääle .võtma vasakule joondu! kuralõ kaeq!;
jooneline joonili|nõ -dsõ -st5, joonõli|nõ -dsõ -st5, jooni|lanõ -dsõ -st5, jooni|k -gu -kut13, joonika|nõ -dsõ -st5, jooni|nõ -dsõ -st7, ju̬u̬ńliga|nõ -dsõ -st5, .juťliga|nõ -dsõ -st5, joonikli|nõ -dsõ -st5, jutili|nõ -dsõ -st5 see vihik on jooneline seo vihk om juťliganõ;
joonelt .õkva , silmnäolt , silm.tsihti , silmält , ütsijäli rada viib joonelt läbi männiku rada lätt õkva pedästüst läbi; läksin joonelt hambaarsti juurde lätsi õkva hambatohtri manoq; läksin joonelt läbi vilja lätsi silmält läbi vilä;
joonestama joonõ|tama* -taq -da82, tsehkendä|mä -q -83 joonesta sirkli ja joonlaua abil kolmnurk joonõdaq tsirkli ja juuńlavvagaq kolmnukk;
joonis joonõtus* -õ -t9, joonis -(s)õ -t11, tsehkendüs -e -t9 nagu 7. jooniselt näha niguq säitsmendä joonissõ päält nätäq;
joonistama joonista|ma -q -83, jooni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tsehkendä|mä -q -83 laps joonistas pildi raamatust maha latś joonisť pildi raamatust maaha;
joonistus joonistus -õ -t9, tsehkendüs -e -t9
joonlaud ju̬u̬ń|laud -lavva -.lauda33, juti|laud -lavva -.lauda33, jutť|laud -lavva -.lauda33, juti|pulk -pulga -.pulka31, liini|jaań -jaani -.jaani37, liiń|jaań -jaani -.jaani37
jootma ju̬u̬tma ju̬u̬taq jooda61, juvvaq .andma mine jooda loomad ära! mineq joodaq eläjäq ärq!; külalisi söödeti ja joodeti hästi küläliisile anti häste süvväq ja juvvaq; purju jootma täüs juutma, lakutama;
jootraha mi̬i̬ľhää - -d50, mi̬i̬ľ|hü(v)ä -hü(v)ä -hüvvä24, käe.valgu|s -(sõ) -(s)t10, käe.valgõ - -t3, ju̬u̬trah|a -a -ha28
joovastama .purjo .pandma , .hunni .käändmä v lü̬ü̬ , meele mano(q) .võtma , ju̬u̬bu|ma -daq -80, joovah(t)a|ma -daq -84, imeh(t)ä|mä -däq -84 alkoholi joovastav toime alkoholi hunnikäändvä toimõq; teda joovastas kevadine õhk keväjäne õhk võtť timä meele manoq; joovastav rõõm rõ̭õ̭m, miä võtť meele manoq;
joovastus hamahus -õ -t9, .süäme üleajaminõ , meele üleki̬i̬mine , joovah(t)us -õ -t9, ju̬u̬bumi|nõ -sõ -st5, jomḿ jommi .jommi37 ta on joovastunud täl aja süä üle;
joove hunń hunni .hunni37, jomḿ jommi .jommi37
jope jupṕ-pali|t -du -tut13, kuhť kuhti .kuhti37
jorin jor|o -o -ro26, jor|rin -ina -inat4, jõr|rin -ina -inat4, hür|rin -inä -inät4, jür|rin -inä -inät4, kõrras jorah(t)us -õ -t9, urah(t)us -õ -t9 kogu aeg see vana jorin! kõ̭iḱ aig taa vana joro!;
jorisema joris|õma -taq -õ87, .jorrama jorradaq .jorra77, jüris|emä -täq -e87, .jarrama jarradaq .jarra77, .jõrrama jõrradaq .jõrra77, jor|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, kõrras jorahta|ma -q -83, jorahu|tma -taq -da62 mehed jorisesid laulda meheq jorisiq lauldaq; mis sa jorised mu kallal! midä sa jorrat mu külen!;
jorutama joro|tama -taq -da82, jorro ajama , mitmit kõrdo jorotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jorutamine .õsna - -t3, õ̭õ̭sna - -t3, jorotami|nõ -sõ -st5, jorotus -õ -t9, jor|o -o -ro26 ma ei taha su jorutamist kuulata ma taha-iq su jorro kullõldaq;
ju jo(q) , vet on ju om jo; see on ju teada tuu om jo teedäq; ju ta on siis kodus vet tä sõ̭s koton om;
juba jo(q) , joba , (eitüslausõn) joht , kimmähe , esi(q)kiq , esi(q)kinäq , .eśkiq juba koidab hahetas joq; tema seda juba ei tee timä tuud joht tii-eiq; kui juba Jüri ei tea, siis ei tea keegi ku eskiq Jüri ei tiiäq, sis tiiä-eiq kiäkiq;
jube jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1 sõjaajast räägitakse jubedaid lugusid sõ̭aaost kõ̭nõldas hirmsit juttõ; jube veretöö jäledü veretüü; mul on jube nälg mul om umbõ nälg; jube ilus tüdruk kistumaldaq kinä latśkõnõ, lõpmaldaq illos tütrik;
judin hü|tin -dinä -dinät4, ju|tin -dina -dinat4, jõ̭|tin -dina -dinat4, jut|ť -i -ti37, kahmistus -õ -t9, kahmustus -õ -t9, kahmõq .kahmõ kahmõt18 külm judin läbis keha külm hütin lätś kihäst läbi; külmajudin käis üle selja külmäkahmustus käve üle sälä;
judisema hüdis|emä -täq -e87, judis|õma -taq -õ87, jõ̭dis|õma -taq -õ87, kahmistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kahmustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 poiss judises vihma käes poiskõnõ hüdisi vihma käen;
judistama hüdistä|mä -q -83, judista|ma -q -83, jõ̭dista|ma -q -83, kahmista|ma -q -83, kahmusta|ma -q -83
juga 1. ju|ga -a -ka27 auru-, tolmu-, tule-, vee-, piima-, õhujuga tossu-, tolmu-, tulõ-,vii-, piimä-, õhujuga; 2. sadang -u -ut13, sadami|k* -gu -kku38 Jägala juga Jägäla sadang;
juhataja .juhťja - -t3, juhataja - -t3, di.rektri - -t1, diréktoŕ -i -it4, i̬i̬stvidäjä - -t3, juhť juhi .juhti36, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 koosoleku juhataja kuunolõgi vidäjä;
juhatama juha|tama -taq -da82, .juhťma .juhtiq juhi63 juhata mind sinna! juhadaq minno sinnäq!; ta on juhatanud seda kooli juba 30 aastat tä om juhťnuq v kammandanuq seod kuuli joba 30 aastakka; juhatas koosoleku sisse alosť kuunolõgi ärq; juhatab koori juhť kuuri; juhata teed! näüdäq tiid!;
juhatus 1. juhatami|nõ -sõ -st5 leidsin koha sinu juhatuse järgi üles löüdse kotusõ su juhatamisõ perrä kätte; 2. juhatus -õ -t9 juhatus kogunes nõupidamisele juhatus tulľ kokko nõvvu pidämä;
juhe juheq .juhťmõ juhend16
juhend nõvvõq .nõudõ nõvvõt19, i̬i̬(h)n|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, oppu|s -(sõ) -(s)t10, juhť juhi .juhti36, v ettekirotus -õ -t9 ametijuhend ammõdinõvvõq; saime täpsed juhendid, kuidas seda tööd teha meile seletedi v näüdäti täpsähe ärq, kuimuudu taad tüüd piät tegemä; kasutusjuhend pruuḱmisoppus; juhendi kohaselt juhi perrä;
juhendaja (.)nõvvu.andja - -t3, .juhťja - -t3 magistritöö juhendaja magistritüü nõvvuandja;
juhendama nõvvu .andma , .juhťma .juhtiq juhi63
juhiluba juhilu|ba -a -pa27
juhis nõvvõq .nõudõ nõvvõt19, oppu|s -(sõ) -(s)t10 selle asja kohta pole kindlat juhist seo aśa kottalõ olõ-õiq kimmäst nõvvõt;
juhm nühr nührü .nührü37, nührä - -t2, .taipamaldaq , .arvosaamaldaq , tuhḿ tuhmi .tuhmi37, tühmä - -t2 sa oled ikka juhm inimene küll, kui sa isegi sellest aru ei saa sa olõt õ̭ks ütś nühr külh, ku sa eskiq tuust arvo ei saaq;
juht (juhu) .johtumi|nõ -sõ -st5 mitte mingil juhul ei ilmangiq; sobival juhul tuletan talle seda meelde ma tulõda tälle taad miilde, ku õigõ aig om; isale tohib sellest ainult äärmisel juhul rääkida esäle või tuud õ̭nnõ sis kõ̭nõldaq, ku väega vaia  v  tõisildõ saa-eiq; ainult sellisel juhul õ̭nnõ sääntsel johtumisõl  v  kõrral; igal juhul nigunii, nii vai nii; igal juhul egäl juhul; vaata igaks juhuks järele, kas uks sai kinni! kaeq naľas  v  moodu peräst perrä, kas usś sai kinniq!;
juht (juhi) 1. juhť juhi .juhti36 bussijuht, autojuht bussijuhť, autojuhť; vedurijuht rongijuhť. paravośnik; 2. pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pääli|k -gu -kku38, vido(s)ni|k -gu -kku38, juhi|k -gu -kut13 vabadusvõitluse juht vabahusvõidõlusõ päämiiś; juhtkoer juhik pini;
juhtima .juhťma .juhtiq juhi63, .uhjama uḣadaq .uhja77 kraav juhib liigvee ära kraa juhť ülearvo vii ärq; juhib autot juhť autot; koosolekut juhtima kuunolõkit uhjama;
juhtkiri juhť|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
juhtkond m ülembäq ülembide ülembit19, juhťko|go -go -ko26 eile valiti uus juhtkond eeläq valiti vahtsõnõ juhťkogo;
juhtnöör oppu|s -(sõ) -(s)t10, oppami|nõ -sõ -st5, i̬i̬(h)n|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, juhi .andminõ pead ise hakkama saama, juhtnööre pole kelleltki oodata piät esiq toimõ tulõma, oppust olõ-eiq kostkiq uutaq;
juhtum .johtumi|nõ -sõ -st5, .juhtumi|nõ -sõ -st5 harukordne, huvitav, naljakas juhtum ainulinõ, põ̭nnõv, andśak johtuminõ; õnnetusjuhtum õ̭nnõtus;
juhtuma .johtuma .johtudaq johu79, .trehvü|mä -däq -80, tulõh(t)u|ma -daq -84, .päädü|mä -däq -80, .juhtu|ma -daq -80 ehk juhtud ikka mõnikord meie poole ka vaest saq ka iks mõ̭nikõrd miiq poolõ trehvüt; juhtus üks selline lugu johtu ütś sääne asi;
juhtumisi .johtumiisi
juhus .johtumi|nõ -sõ -st5, .trehvämi|ne -se -st5, johus -(s)õ -t11, juhus -(s)õ -t11, .juhtumi|nõ -sõ -st5 hea juhus päästis mu hädast hüä johtuminõ päsť mu hädäst; puhta juhuse asi täütsä johtumisõ asi; see oli suur juhus seo olľ väega suuŕ trehvämine;
juhuslik johusli|nõ -dsõ -st5, juhusli|nõ -dsõ -st5 saime juhusliku töö saimiq johuslidsõ tüü; ta on mu sõber, mitte mingi juhuslik inimene tä om mu sõbõr, olõ-iq määne huupi v niisama inemine;
juhuslikult johusligult , juhusligult , kogõmaldaq , .kuhmuisi , koha.mahtu sattusin siia täiesti juhuslikult johtu siiäq tävveste kogõmaldaq; juhuslikult sain sinuga kokku kogõmaldaq õ̭nnahtu suq manoq v suqkaq kokko;
juhutöö johuslinõ tü̬ü̬ juhutööline johuslidsõ tüü tegijä;
jukerdama .jupśma .jupsiq jupsi63, jukõrda|ma -q -83, julgõnda|ma -q -83 mis sa kirvega jukerdad, siin on saagi vaja! miä sa kirvõgaq jupsit, tan om saagõ vaia!; süda jukerdab süä jukõrdas; auto mootor kipub jukerdama auto mootoŕ tüküs jupśma;
julge .julgõ - -t3, kõva .süämegaq
julgelt .julgõhe , .julgõlõ
julgema .julgu|ma -daq -80, .julguma julõdaq .julgu77, .julgama juladaq .julga77, .söendä|mä -q -83, .söeldä|mä -q -83, usalda|ma -q -83, .uskma .uskuq usu73 pimedaga ei julgenud enam välja minna pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq; kas sa julgeks sinna minna? kas sa usaldanuq sinnäq minnäq?;
julgeolek .julgõ|olõḱ -olõgi -olõkit13, kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18
julgestama julgusta|ma -q -83 kaljul või seinal ronijat julgestatakse köiega müürü vai saina piten ronijat julgustõdas köüdsegaq;
julgesti .julgõhe , .julgõlõ
julgestus julgustus -õ -t9
julgus julg julu .julgu36, jul|u -u -lu26, .julgus -õ -t9 võttis julguse rääkida tõtt võtť julu kõ̭nõldaq õigust;
julgustama julgusta|ma -q -83, hindäkotsinõ kirmahu|tma -taq -da62 julgustasin last julgusti last; julgustasin end kirmahudi hindä ärq; julgustatakse andas süänd;
julgustus julgustus -õ -t9
julk julk julga .julka31
julm .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jõhiku|nõ -dsõ -st5, halõstamaldaq julm vaenlane, karistus, kättemaks hirmsa vainlanõ, kättetasominõ, nuhklus; see oli julm tegu seo olľ hirmudu tego; Ivan Julm Ivan Hirmsa;
julmalt .armu.hiitmäldäq , (ilm)armuldaq , .armu.andmaldaq , .hirmsahe , .hirmsalõ , hirmutuhe , hirmutulõ
julmur jõhi|k -gu -kut13, (.)jõhkaḿ -i -it4, .hirmsa - -t3
julmus jõhitsus -õ -t9, .hirmsus -õ -t9
julmutsema jõhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, hirmutü̬ü̬d tegemä vabadussõja ajal venelased julmutsesid vabahussõ̭a aigo teiq vinläseq hirmutöid;
jultumus häbemäldäq olõḱ , .rohkus -õ -t9 tema jultumusel pole piire tä om otsaldaq häbemäldäq inemine; on alles jultumus! no või õ̭ks mõ̭ni inemine häbemäldäq ollaq!;
jultunud häbemäldäq , .rohkõ - -t3 jultunud inimene häbemäldäq inemine; see on küll väga jultunud soov seo om külh väega rohkõ tahtminõ;
jultunult häbemäldäq , .rohkõhe , .rohkõlõ vahib mulle jultunult otsa vahť mullõ häbemäldäq v rohkõlõ otsa;
jumal jum|maľ -ala -alat4, .taivaes|ä -ä -sä24, latsik kukutätä - -t2
jumalaand jumal(a)|annõq -.andõ -annõt19, jummaľ|annõq -.andõ -annõt19
jumalagajätt jumalagaq.jätmi|ne -se -st5, hüväste.jätmi|ne -se -st5, .terves.jätmi|ne -se -st5
jumalakartlik jumala.pelgli|k -gu -kku38, va|ga -a -ka29, .uskli|nõ -dsõ -st5 jumalakartlik inimene usklinõ inemine; elas jumalakartlikku elu elli jumalapelglikku ello;
jumalakartmatu jumala.pelgämäldäq - -t3, jumala.salgaja
jumalakeeli jumalakeeli , jumalajuttu hakkas mind jumalakeeli paluma nakaś jumalajuttu minno pallõma;
jumalakoda jumala|koda -kua -kota27, keri|k -gu -kut13, keŕk .keŕko .keŕkot48
jumalakuju .puusli - -t1, jummaľ -ala -alat4
jumalamuidu ilma i̬i̬st , ilm(a)aśandaq , jumalamuido sain selle jumalamuidu sai taa ilma iist; mis sa istud siin jumalamuidu! miä sa istut tan niisamatõ v ilmaaśandaq!; õmbles tuttavatele jumalamuidu ummõľ tutvilõ ilma;
jumalanna jum|maľ -ala -alat4, imäjum|maľ -ala -alat4, naisjum|maľ -ala -alat4
jumalasõna jumalasõ̭n|a -a -na28
jumalateenistus (jumala)teenistüs -e -t9, jumala.orjus -õ -t9 papp pidas jumalateenistuse papṕ pidi jumalaorjusõ; ole tasa, jumalateenistus käib! olõq tassa, kerik om seen!;
jumalavallatu jumalavalla|du -du -tut1
jumaldama avvusta|ma -q -83, imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86 ma jumaldan seda lauljat ma imehtelle taad lauljat v mullõ väega miildüs taa laulja; ma pole teda kunagi jumaldanud maq olõ-õiq tedä kunagiq määntseskiq jumalas pidänüq;
jumalik jumali|k -gu -kku38
jumaluke(ne) jumalakõ|nõ v jumalagõ|nõ -sõ -ist8
jumalus jumalus -õ -st9
jume näo|värḿ -värmi -.värmi37, näo|vär -värvi -.värvi37, värḿ värmi .värmi37, vär värvi v .värvi37 näos on jumet näon om värmi; õrna jumega pehmegese näovärmigaq; asi võtab jumet asi nakkas minemä v võtt värmi;
jumestama näko .värḿmä v võ̭õ̭pama tanägu jumestab … timä näko värḿ …; jumestas silmalaud rohekaks võõbaś silmäq rohilidsõs;
jumikas kasvot nuti|lilľ -lilli -.lilli37
junkur .junkru - -t1
junn junń junni .junni37
juntsu jundsa|k -gu -kut13, juntś jundsi .juntsi37
jupp jup|ṕ -i -pi37, julk julga .julka31 lõnga-, nööri-, traadijupp langa-, kabla-, traadijupṕ;
juriidiline .säädüse v .õigusõ .perrä , .õigus- juriidilise aktiga sätestatud õigusaktigaq paika pant;
jurist .säädüse|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .säädüse.tundja - -t3, ju|risť -risti -.risti37
jusshein kasvot tsiahaŕas -(s)õ -t11
just joht , .õkva , .õkvalt , ääsäq , innestä , jusť ma tahtsin just välja minna ma tahtsõ õkva vällä minnäq; päike oli just tõusnud päiv olľ õkvalt nõsnuq; emal oli veel kasukas seljas, ta oli just koju jõudnud imäl olľ viil kask sälän, tä olľ ääsäq kodo joudnuq; sa tuled just parajal ajal sa tulõt õkvalt a(j)ohna; ta pole just töökas mees tä olõ-iq joht hää tüümiiś; see pole just päris see seo olõ-iq joht peris seo;
justiitsministeerium justiitśministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
justiitsminister justiitśmínistri - -t1, van .kohtumínistri - -t1
justkui (.õkvalt) nigu(q) silmad justkui söed silmäq niguq hüdseq; kadus justkui maa alla kattõ (õkvalt) niguq maa alaq;
jutiline .juťliga|nõ -dsõ -st5, jutili|nõ -dsõ -st5, joonili|nõ -dsõ -st5, joonika|nõ -dsõ -st5, jooni|k -gu -kut13 punasejutiline seelik verevide juttõgaq pruntś; jutiline riie juťliganõ rõivas;
jutlema juttu ajama , jutu|tama -taq -da83 mehed jutlesid tänavanurgal meheq aiq uulidsanuka pääl juttu;
jutlus jutus -(s)õ -t11 ega õpetaja kaks korda jutlust ei pea ega opõtaja katś kõrda jutust ei ütleq;
jutlustaja lugija - -t3, jutu(s)sõpidäjä - -t3, jutu(s)sõpi|täi -däjä -däjät4 jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma lugija kuuluť häste jumalasõ̭nna, panď naasõq ikma;
jutlustama lugõma lukõq loe59, jutust pidämä v .ütlemä
jutt (juti) jut|ť -i -ti37, ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40 vigadele olid punased jutid alla tõmmatud vikolõ olliq vereväq jutiq alaq kisuduq; see asi on nüüd jutis seo asi om noq joonõn;
jutt (jutu) jut|t -u -tu37, lu|gu -u -ku27 jutujätkuks jutujakus; juttu ajama jututama; jutuajamine jutua(j)aminõ; see on huvitav jutt seo om väega põ̭nnõv lugu;
jutukas jutuli|nõ -dsõ -st5, lahva - -t2 jutukas mees lahva miiś;
jutumees jutu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
jutumärgid m jutu|märgiq -.märke -.märke37, hani|jalaq† -.jalgo -.jalgo33
juturaamat juturaama|t -du -tut13
jutustama kõ̭nõl|õma -daq -õ85, sele|tämä -täq -dä82, jutusta|ma -q -83 see lugu jutustab Emajõe tekkest seo lugu kõ̭nõlõs Imäjõ̭õ̭ tekkümisest; ma jutustan sulle ühe loo ma kõ̭nõlõ sullõ üte jutu; jutusta, mida sa kuulsid! seledäq, miä sa kuuliq!; mõtle vaikselt, ära jutusta! mõtlõq mõttõgaq, mis sa suugaq kõ̭nõlõt!;
jutustus jut|t -u -tu37, jutustami|nõ -sõ -st5
juubel juubõľ -i -it4, tsõõrik tähťpäiv
juubeldama .hõiskama hõisadaq .hõiska77
juubilar ju(u)bi|laaŕ -laari -.laari37
juudaline .juudakih|ä -ä -hä24, .juudali|nõ -sõ -st5, .juuda|nahk -naha -.nahka33 oh sa juudaline! oh sa juudakihä!;
juudas juudas .juuda juudast22
juuksed m .hiu(s)s|õq -idõ -it11, ärq vasśunuq .tätr|äq -ide -it16 kammi oma juuksed ära! suiq umaq hiussõq ärq v soeq uma hius ärq!; kammi neid juukseid hästi! soeq naid tätrit häste!; naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatud naisil ommaq pikäq hiusõq, mehil ja latsil polgaduq; lastel on juuksed kaua kammimata latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq; sünnijuuksed imähius; juuksemask hiussõtahas;
juuksekarv hius|karv -karva -.karva30, .hiu(s)sõ|karv -karva -.karva30, .hiu(s)sõ|kõrś -kõrrõ -kõrt49
juukseklamber .hiu(s)sõ|nalľ -nalli -.nalli37, .hiu(s)sõ|klammõŕ -.klambri -klammõrd23
juuksekumm .hiu(s)sõ|kumḿ -kummi -.kummi37
juukselõikaja .hiu(s)sõ.lõikaja - -t3
juuksur .hiu(s)sõ.lõikaja - -t3, tsirusni|k -gu -kku38, tsirulni|k -gu -kku38, tsäroni|k -gu -kku38
juuli hainakuu - -d50, juuli - -t2
juuni piimä|kuu - -d50, juuni - -t2
juunior nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt40, noorõmb -a -at13 Hendrik Toompere juunior Hendrik Toompere noorõmb;
juur juu|ŕ -rõ -rt40, (pikḱ pääjuur nt nakril vms) tiir tiira .tiira30 kuusejuure all oli rebaseurg kuusõjuurõ all olľ rebäseuuś; sugupuu juured ulatuvad 16. sajandisse sugupuu juurõq küünüseq 16. aastagasaaniq vällä; hambajuur hambajuuŕ; kurja juur kuŕa juuŕ;
juura .õigusti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, .õigus|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet19, .säädüseoppus -õ -t9, juura - -t2
juurde 1. mano(q) läks voodi juurde lätś sängü manoq; jäi oma arvamuse juurde jäi uma arvamisõ manoq; juurde tegema manoq tegemä; juurde võtma manoq võtma, lihonõma; 2. poolõ sõitsin suveks vanaema juurde sõidi suvõs vanaimä poolõ;
juurdekasv mano(q)kasumi|nõ -sõ -st5 rahvastiku juurdekasv inemiisi manoqkasuminõ;
juurdepääs mano(q)päsemi|ne -se -st5
juurdlema .mõtlõma mõtõldaq .mõtlõ78, mõtiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, urga|tama -taq -da82, urgatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .uuŕma .uuriq uuri63, .juurdlõma juurõldaq .juurdlõ78, juurutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 juurdlesin tõsiste eluprobleemide ja sõbra kummalise käitumise üle ma mõtli ello ja sõbra andśakit tegemiisi; juurdlemise käigus selgus … uuŕmisõgaq v juurdlõmisõgaq tulľ vällä …;
juurdlus .uuŕmi|nõ -sõ -st5, .juurdlõmi|nõ -sõ -st5 juurdlusega tehti kindlaks, et … uuŕminõ tekḱ kimmäs, et …;
juurduma .juurdu|ma -daq -80, .juurnõma juurõdaq .juurnõ75, (siimnide kotsilõ) .jalgu|ma -daq -80
juurepess juurõ|pess -pessü -.pessü37
juureravi juurõtohtõrdus -õ -t9
juures 1. man ta on täie tervise juures tä om tävve tervüse man v tävveste terveq; pead sa siis igal pool ninapidi juures vahtima! piät sa sis egäl puul nõ̭nnapiten man vahťma!; 2. pu̬u̬l ma olin pühade ajal sugulaste juures ma olli pühhi aigo sugulaisi puul;
juuresolek man olõminõ ära lase end meie juuresolekust häirida! lasku-iq hinnäst miiq man olõmisõst sekäq!;
juurest 1. mant käis oma murega ühe juurest teise juurde käve uma murrõgaq üte mant tõõsõ manoq; see mees on ajalehe juurest seo miiś om aolehe mant v aolehest; 2. pu̬u̬lt tulin sõbra juurest tulli sõbra puult;
juurestik m juurõq .juuri .juuri37, juuristu - -t1
juuretis juurõtus -õ -t9, juu|ŕ -rõ -rt40, nõstatus -õ -t9, hapatus -õ -t9 leivatainast jäeti üks kuklike leivale juuretiseks leevätahtast jäteti ütś kukligõnõ leeväle juurõtusõs;
juurevõsu kitś kitsõ .kitsõ35 ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs ajanuq; pookisin juurevõsule kultuursordi jaksi kitsõ pääle kultuuŕsordi;
juurikas juuri|k -ga v -gu -kat v -kut13
juurima 1. .juuŕma .juuriq juuri63, juurõgaq .vällä .tõ̭mbama v .kakma kändu juurima kandu kakma; 2. matõm .juuŕma .juuriq juuri63, juurt .võtma
juurutama tarvi.tustõ v .pruuḱ.mistõ .võtma tuli hakata uusi töövõtteid juurutama tulľ naadaq tüü man vahtsit muudõ pruuḱmistõ võtma;
juurvili m juuriguq juurikidõ juurikit13, juurõ|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43 juurviljaaed aidmaa, pindremaa, kapstamaa; juurviljahautis lühkü leemegaq juuriguq;
juus hius .hiu(s)sõ hiust11 teineteist juustest kiskuma hiusnuuta vidämä; juuspeen hiussõpiinü v -peenüq;
juust juust juustu .juustu37, van ki̬i̬s keesi ki̬i̬si37
juut juuť juudi .juuti37
juveel kalliskivi .kallikivi kallistkivvi26, kalliskiv|i -i -vi26 juveelikauplus kallikivipuuť;
jõeforell eläjät eherüs -e -t9, iherüs -e -t9, hõrn hõrna .hõrna30, hõrnas .hõrna hõrnast22
jõehobu jõ̭õ̭ho|põń -bõsõ -bõst12
jõekäänak = jõekäänd (jõ̭õ̭)käänd (-)kääno (-).käändo33
jõekäär jõ̭õ̭|vang -vangu -.vangu37, (jõ̭õ̭)käärd (-)kääro (-).käärdo33, (jõ̭õ̭)kolk (-)kolga (-).kolka31 kari sööb jõekäärus kari süü jõ̭õ̭vangun;
jõeluht jõ̭õ̭|luht -luha -.luhta32, kond konnu .kondu36, jõ̭õ̭|niit -niidü -.niitü37
jõgi jõgi jõ̭õ̭' jõkõ25
jõgikond jõgi|kund -kunna -.kunda32
jõhkard jõhkõrus -õ -t9, jõhvarď -i -it4, jõhi|k -gu -kut13, (.)jõhkaḿ -i -it4 sa oled üks igavene jõhkard sa olõt ütś igäväne jõhik;
jõhker .jõhkra - -t3, jõhiku|nõ -dsõ -st5 see on väga jõhker mees taa om väega jõhkra miiś; mees muutus järjest jõhkramaks miiś lätś kõrrast jõhikudsõmbas;
jõhkrus .jõhkrus -õ -t9, .hirmsus -õ -t9 kuritöö jõhkrus kuŕatüü hirmsus;
jõhv jõh jõhvi .jõhvi37, jõuh jõuhõ .jõuhõ35
jõhvikas kurõ|mari -maŕa -.marja43
jõledus jälehüs -e -t9 kes selle jõledusega hakkama sai? kiä seo jälehüse tekḱ?;
jõlkuma .jõlkma .jõlkuq jõlgu64, jõlgu|tama -taq -da82, jõlgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .elḱmä .elkiq elgi64
jõlli jõllilõ , .jõlli , .punni
jõllis jõllilõ , jõlli(h)n , punni(h)n
jõllitama jõlli|tama -taq -da82, jõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõmakas tümäh(t)üs -e -t9, tümä|k -gu -kut13 andis jalaga tugeva jõmaka anď jalagaq kõva tümägu v tümähüse; jõmakas palk tümäk palḱ;
jõmm jõ̭mḿ jõ̭mmi .jõ̭mmi37
jõmpsikas = jõnglane jundśo - -t2, jundsa|k -gu -kut13, jurdsa|k -gu -kut13, jungõŕ|manń -manni -.manni37, juntś jundsi .juntsi37, jurla|k -gu -kut13, jõlduń -i -it4, klõpa|tś -dsi -tsit13, plõkś plõksi .plõksi37
jõnks jõ̭nksah(t)us -õ -t9, nõksah(t)us -õ -t9, jõ̭nks jõ̭nksu .jõ̭nksu37, janks janksu .janksu37, jandsa|k -gu -kut13, võ̭nksah(t)us -õ -t9 hobune tõmbas paar jõnksu hopõń tõmmaś paaŕ jõ̭nksu v nõksahust; kõrisõlm tegi suure jõnksu kõrisõlḿ tekḱ suurõ jõ̭nksahusõ; esimesel vaol on jõnks sees edimädsel virksel om võ̭nksahus seen;
jõnksatus jõ̭nksah(t)us -õ -t9, võ̭nksah(t)us -õ -t9, nõksah(t)us -õ -t9
jõnkslema .jõ̭nksõl|õma -daq -õ85, .võ̭nkama võ̭ngadaq .võ̭nka77 kui kodar on katki, siis ratas jõnksleb ku kõtaŕ om katśki, sõ̭s tsõ̭õ̭ŕ võ̭nkas;
jõnksutama jõ̭nksu|tama -taq -da82, võ̭nksu|tama -taq -da82, jõ̭nksutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõristama jõrista|ma -q -83, jõristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõud joud jo(vv)u .joudu36, vä|gi -e -ke25, jõud jõ(vv)u .jõudu36, .rõhku|s -(sõ) -(s)t10, kõht† kõhu .kõhtu32 see töö nõuab palju jõudu seo tüü võtt palľo joudu; jõudu on vähe jõud om kehvä  v  jõudu om veidüq; pole enam jõuraasugi olõ-iq inämb jovvu hõ̭ngu kah; kätes pole enam jõudu kässi seen olõ-iq inämb rõhkut; jõudu andma kõhtu jo(vv)utama; üle jõu käiv töö üle kõhu tüü;
jõude tü̬ü̬ldäq on juba terve aasta jõude elanud om jo terve aastaga tüüldäq elänüq; teine regi seisab praegu jõude tõõnõ regi sais parhillaq tüüldäq;
jõudma .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66, .jõudma (.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66, .sutma suttaq suta61, .kõhtama† kõhadaq .kõhta77
jõudsalt = jõudsasti .joudsahe , .joutsahe , .joudsalõ , .joutsalõ , .laabsahe , .laapsahe , .laabsalõ , .laapsalõ , .vaotsahe , .vaotsalõ
jõudumööda .joudumü̬ü̬ , jo(vv)u.kaupa , .jovvuisi , .jouduisi , .joudupite((h)n)
jõudus .joudsa - -t3, .joutsa - -t3, .laabsa - -t3, .laapsa - -t3, .vaotsa - -t3 jõudsa kasvuga laps joudsa kasumisõgaq latś; läks jõudsal sammul kodu poole lätś laabsa sammugaq kodo poolõ;
jõuetu jovvõ|du -du -tut1, mallõ|du -du -tut1, võimõ|du -du -tut1, räng rängä .rängä35, närvä|dü -dü -tüt1 ta on sünnist saati selline jõuetu tä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ; jõuetuks jääma vaibuma;
jõuetus jovvõtus -õ -t9, mallõtus -õ -t9, võimõtus -õ -t9, .rängüs -e -t9, närväh(t)üs -e -t9
jõujaam jovvu|jaam -jaama -.jaama30, é(e)lektri|jaam -jaama -.jaama30
jõuk kamp kamba .kampa31, jõuk jõugu .jõuku31, parḱ pargi .parki31, parť pardi .parti31 poistejõuk läks palli mängima poiskõisi kamp lätś palli mänǵmä; motojõuk tsikliparḱ;
jõukalt jovvukahe , jovvukalõ , .joukahe , .joukalõ , rikkahe , rikkalõ seal elatakse väga jõukalt sääl eletäs väega jovvukahe v kõvastõ;
jõukas jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15, .jouka|s - -t15, jovvuli|nõ v .jouli|nõ -dsõ -st5, rik|as -ka -ast22
jõukohane .joudumü̬ü̬ , jo(vv)u.kaupa , .joudupite((h)n) see töö on lapsele jõukohane seo tüü om latsõlõ joudumüüdä;
jõukus .joukus -õ -t9, jovvukus -õ -t9, hüvvüs -(s)e -t11, rikkus -õ -t9 kord ja jõukus majas viisakas värḱ;
jõul hrl m joul joulu .joulu37, jõul jõulu .jõulu37, m (.)talsi|pühiq -pühhi -pühhi24 iga jõul on isemoodi jouluq ommaq egä kõrd esiqmuudu; igaks jõuluks oled sa kingitusi saanud egä joul olõt sa kingitüisi saanuq; jõulukink joulukingitüs v -pakḱ; jõulukuusk joulukuuś v -puu; jõuluvana joulumiiś; jõuluõhtu jouluõdak;
jõuline jovvuli|nõ -dsõ -st5, .jouli|nõ -dsõ -st5, vi|täv -dävä -dävät4, jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15 see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkke taa om hää vitäv hopõń, vidä kuurma mäkke;
jõululaupäev (joulu)pühipu̬u̬ľ|päiv -päävä -.päivä35, joulupu̬u̬ľ|päiv -päävä -.päivä35, joulupu̬u̬ľpüh|ä -ä -hä24, koodsi|päiv† -päävä -.päivä35
jõulupühad m joulu|pühiq -pühhi -pühhi24, (.)talsi|pühiq -pühhi -pühhi24, talvistõ|pühiq -pühhi -pühhi24
jõumees jo(vv)u|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
jõusööt jo(vv)u|sü̬ü̬t -söödä -sü̬ü̬37
jäide .i(j)ätüs -e -t9, kars karsa .karsa31 kohati võib esineda jäidet kotussidõ või ijätüst ollaq; külmaga on puuokstel jäidet külmägaq om kars ossõ pääl;
jäigalt .kangõhe , .kangõlõ , kalõlt , .kimmäle on omavahel jäigalt ühendatud ommaq umavaihõl kimmähe ütistedüq;
jäigastuma kalõh(t)u|ma -daq -84, .kangõs v kõvas .tõ̭mbama v minemä
jäik .kangõ - -t1, kalǵ kalõ .kalgõ37, .perrä.andmaldaq , palľo|kimmäs -.kimmä -kimmäst22 pluusi krae on tärgeldatud või jäigast riidest pluusõ kraaǵ om tärgeldet vai kalõst rõivast; jäigad vaated, arvamused, eeskirjad perräandmaldaq v palľokimmäq kaehusõq, arvamisõq, säädüseq; jäigavõitu kangõpoolinõ, kangõlik, puinõ;
jäine .i(j)ä|ne -dse -st7, (ijägaq katõt) .i(j)ätänü|q - -t1, (ijäkülm) .lõikaja - -t3, raud ravva .rauda33, i(j)ä|külm -külmä -.külmä35 jäine kiht, koorik puuokstel iäne kihť, kuuŕ ümbre puuossõ; jäine kallak, tee ijätänüq mäekallõq, tii; jäine tuul lõikaja tuuľ; jäine vesi raud vesi; jäine viisakus ijäkülm viisakus;
jälestama .põlgma .põlgõq põlõ61, jälehtä|mä -q -83 ma jälestan joodikuid ma põlõ joodikit;
jälestus .põlgmi|nõ -sõ -st5, jäleh(t)üs -e -t9
jälg jälǵ jä(l)le .jälge34 karu, rebase, koera jäljed kahru, rebäse, pini jäleq; hamba-, küünejäljed hamba-, küüdsejäleq; tulin jälgi mööda sinu järel ma tulli jälil sul takan;
jälgima .vahťma .vahtiq vahi63, (päält) .kaema kaiaq kae67, .silmä pääl .hoitma poiss jälgis, kuidas vend autot parandab poiskõnõ kai päält, kuis veli autot parandas; võistlust jälgis palju pealtvaatajaid võistlust kai hulga inemiisi; mees jälgib pidevalt uudiseid miiś kaes v kullõs kõ̭gõ uudissit; kurjategijat jälgiti igal sammul kuŕategijäl hoiti kõ̭gõ silm pääl;
jälitama perä(h)n v taka(h)n .käümä , taka(h)n ajama