Löüt 283 kiräkotust.
i'de |
aaľ, -aali, -.aali37 ideaal
i'de .
aal |
nõ, -sõ, -t6 ideaalne
idee, -, -d50 idee
ido, io, ito27 idu
idonõma, .iodaq e idonõdaq, idonõ89 =
idänemä idanema
ido |
tama, -taq, -da82 idusid küljest noppima;
latsõq idotasõq kardohkit lapsed nopivad kartulitelt idusid
idänemä, iädäq e idänedäq, idäne89 =
idonõma igi |
ha (
l )
ľas, -.ha(l)ľa, -ha(l)ľast23 igihaljas
igra |
tama, -taq, -da82 1. urgitsema, uuristama;
tä igrať mulgu ta uuristas augu;
2. jandama, nihelema;
miä sa tan igratat tuu tooligaq! mis sa seal jandad selle tooliga!;
3. manguma; jonnima; närvidele käima;
nii kavva tä igrať, ku ma tälle tuu ärq osti ta mangus nii kaua, kuni ma talle selle ära ostsin
igri |
tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 immitsema
igä, iä, ikä25 1. iga, vanus;
2. =
i (
j )
ä < egä [
II ] jää
igähü |
mä, -däq, -84 vananema; iganema
igähüs, -e, -t9 vanadus, iga
igä |
tsemä, -tsäq, -dse90 igatsema
igävä |
ne, -dse, -st5 igavene
igäväste igavesti
igävüs, -e, -t9 1. igavus;
2. =
ikävaig* igavik;
3. =
ikävruuḿ* lõpmatu ilmaruum
ihatõ |(
l )
lõma†, -llaq, -(l)lõ86 hästi hoolitsema, hoidma
iherüs, -e, -t9 =
eherüs jõeforell
ihes, -(s)e, -t11 =
ehes < siig siig
.
ihkama, ihadaq, .ihka77 ihkama, himustama
.
ihkus, -õ, -t9 ihk, iha;
vai no kyiḱ ihkus täüde lätt, miä ihkat kas siis kõik iha täide läheb, mida ihkad
.
ihnama, ihnadaq, .ihna77 ihnsusest (mitte) raatsima;
ihnõq ihna-i esiq süvväq ei tõsõlõ andaq ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda
ihna |
tś, -dsi, -tsit13 =
ihnus, -(s)õ, -t11 =
ihnusḱ ihnur, ihnuskoi
ihnusḱ, -i, -it13 =
ihnus ihnuskoi, -, -d53 =
ihnõqkaal =
ihnõqkoi ihnuskoi
.ihnõhe = .ihnõlõ ihnelt
.ihnõlõ = .ihnõhe
ihnõq, .ihnõ, ihnõt18 =
ihnõdu ihne, kitsi
ihnõq |
kaal, -kaala, -.kaala30 =
ihnõqkoi, -, -d53 =
ihnuskoi ih |
o, -o, -ho26 ihu, keha
ihoalastõ (llaq ) ihualasti
ihokat |
õq, -tõ, -õt18 kehakate
iho .
nuhklus, -õ, -t9 ihunuhtlus
iho |
plaań, -plaani, -.plaani37 =
kihäplaań välimus, keha(kuju);
tuu latśkõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq see tüdruk on väga ilusa keha(kuju)ga
ihotoidus, -(s)õ, -t11 toit, elatis
iho |
täüś, -tävve, -täüt49 kõhutäis
ihovaŕotus, -õ, -t9 =
ihovaŕotus |
katsk, -kadso, -.katsko36 menstruatsioon;
ku ihovaŕotuskatsk säläh olľ, sys pannit hammõ alt nõglagaq kinniq menstruatsiooni ajal panid särgi alt nõelaga kinni
ihoütsindä ihuüksinda
i̬i̬ (
h )
nkav |
a, -a, -va28 eeskava
i̬i̬ (
h )
n |
kiri, -kirä, -.kirjä43 eeskiri
i̬i̬ h )notsa (h )n eesotsas
i̬i̬ h )nperi (lde ) = i̬i̬ speri (lde ) ettepoole, edasi; hopõń lätś iihnperi hobune läks ettepoole
i̬i̬ h )npu̬u̬ l eespool
i̬i̬ (
h )
ntul |
lõv, -õva, -õvat4 eestulev, järgmine
i̬i̬ hnä > i̬i̬ h )n ees
i̬i̬ sperilde ) = i̬i̬ (h )nperi (lde )
i̬i̬ s|
päiv, -päävä, -.päivä35 esmaspäev
i̬i̬ späävä|
ne, -dse, -st7 esmaspäevane
i̬i̬ st
i̬i̬ st olõma tä om latsilõ imä iist ta on lastele ema eest; ta asendab lastele ema; tä om seminääril instituudi iist ta esindab seminaril instituuti
i̬i̬ st|
kynõq, -.kynnõ, -kynõt18 kõne; ettekanne
i̬i̬ sťlä|
ne, -(d)se, -st5 eestlane
i̬i̬ stol|
lõi*, -õja, -õjat4 esindaja; asetäitja; asendaja;
presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja;
juhtja iistollõi direktori asetäitja
i̬i̬ stol|
lõi*, -õja, -õjat4 esindaja; asetäitja; asendaja;
presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja;
juhtja iistollõi direktori asetäitja
i̬i̬ stvi|
täi, -däjä, -däjät4 eestvedaja, juht
i̬i̬ st.
võtja, -, -t3 eestvõtja, algataja, organisaator
i̬i̬ st.
ütlejä, -, -t3 eeslaulja
.iiba väga; liiga, üleliia; iiba suuŕ väga suur, liiga suur; iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä üleliia hoidmine ei ole ka hea
iira |
tama, -taq, -da82 nihelema
.
iirlä |
ne, -(d)se, -st5 iirlane
iiś |
kanń, -kanni, -.kanni37 kastekann
i (
j )
ä, i(j)ä, ijjä e iiä, sisseü .ijjä e .iiä, m omast ja osast ijji e iiji, m sisseü .ijji(he) e .iiji(he),m alaleü ijile25 =
igä [
2. ]
< egä [II ] jää
i (
j )
ähoki, -, -t2 jäähoki
i (
j )
ä |
kahr, -kahru, -.kahru37 jääkaru
i (
j )
ä |
kard, -karra, -.karda33 =
i (
j )
ä |
kirdsõq, -.kirdsõ, -kirdsõt18 jääkirme
i (
j )
ä |
külm, -külmä, -.külmä35 jääkülm
i (
j )
ä |
mulk, -mulgu, -.mulku37 jääauk
i (
j )
ä .
murdja, -, -t3 jäälõhkuja
i (
j )
ä |
ne, -dse, -st7 jäätunud; jäine, jääkülm
i (
j )
ä |
plaaḱ, -plaagi, -.plaaki37 jäätükk, -pank
i (
j )
äpra |
gi, -gi, -ki26 jäätükid; peenikesed jääkillud
i (
j )
ä |
t (
s )
ilk, -t(s)ilga, -.t(s)ilka31 jääpurikas
i (
j )
ä |
tämä, -täq, -dä81 jäätama
i (
j )
ä |
tümä, -tüdäq, -dü84 jäätuma
i (
j )
ätüs, -e, -t9 1. jäätus, jäide;
2. jäätis
ikahta |
ma, -q, -83 <
ikahu |
tma, -taq, -da62 korraks nutma
ikeldä |
mä*, -q, -83 takistama
ikeldü |
mä, -däq, -84 takerduma; ikalduma
ikelüs, -e, -t9 takistus; õnnetus, viperus; ikaldus;
mul tullõn juhtu ütś ikelüs mul juhtus tulles üks õnnetus
ik |
k, -u, -ku37 nutt; itk
.
ikma, ikkõq, ikõ61 nutma
iks = yks ikka
ikuli |
nõ, -dsõ, -st5 =
iku |
nõ, -dsõ, -st7 nutune
iku |
tama =
ikõ |
tama, -taq, -da82 nutma ajama, nutta laskma
ik |
äs, -kä, -äst22 =
ikeq ike;
ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge
ikäv, igävä, igävät4 1. igav;
2. pikk, kauakestev;
3. igavus
ikäv |
aig*, -ao, -.aigo36 =
igävüs [
2. ] igavik
ikäv |
ruuḿ*, -ruumi, -.ruumi37 =
igävüs [
3. ] lõpmatu ilmaruum
.ilda hilja
.ilda .aigo hiljuti, hiljaaegu
.ildampa hiljem
.ildas .jäämä hiljaks jääma, hilinema
ilehehe = ilehele 1. siledasti; 2. korralikult, mõistlikult
ilestä |
mä, -q, -83 =
hilestämä < .paitama, < silestämä ,
< silitsemä ,
< .sillämä silitama; siluma
ile |
tämä, -täq, -dä82 läikima
illaha |
nõ, -dsõ, -st5 =
illanõ illahu |
tma, -taq, -da62 hilinema;
ku tä ütś puuľ tunni illahut, tuust olõ-i midägiq, a ku märḱ naadagiq illahutma, sis tulõvaq pahandusõq kui ta üks pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused
illa |
k, -gu, -kut13 1. aeglane;
2. hiline;
tuu jääs palľo illagu ao pääle see jääb liiga hilisele kellaajale
illakult = illaldõ hiljuti; hilja
illa |
nõ, -dsõ, -st7 =
illahanõ hiline;
illanõ õdak hiline õhtu;
illadsõq kardohkaq hilised kartulid
ille, -, -t14 =
hille sile; libe
il |
los, -osa, -osat4 ilus, kaunis, kena
ilm, ilma, .ilma30 1. ilm; kliima;
ilmatiidüs e -teedüs ilmateade;
ilmakuulutus e ilma ettekuulutus ilmaennustus;
palmiq kasusõq lämmän ilmavüün palmid kasvavad soojas kliimavöötmes;
2. maailm; universum, kõiksus;
seo ilma aigu tänapäeval, nüüdsel ajal
.ilma = .ilmu (isi ) [1. ] ilmsi; unõn vai ilma unes või ilmsi
ilma ilma;
ilma aśandaq ilma asjata
ilma .aigo ilmaaeaegu
ilmael |
o, -o, -lo26 maailma elu; ilmalik elu
ilma (h )n = ilma (h )ngi ilmaski, (mitte) kunagi
ilmahulǵus, -(s)õ, -t11 rändur, hulkur
ilmaja |
go, -o, -ko27 manner, maailmajagu
ilmakäänüs*, -(s)e, -t11 < ilma .ütlejä* ilmaütlev (kääne), abessiiv
ilmamaa, -, -d50 =
maailm maailm
ilmamer |
i, -e, -d, m omast ja osast -ri41 =
suuŕmeri ookean, maailmameri
ilma |
rahvas, -.rahva, -rahvast22 küla-
v linnarahvas, võõrad inimesed; avalikkus;
säet hinnäst ilmarahva naarus asetad enese avalikkuse naerualuseks
ilmast .ilma alati, ühtelugu
ilma |
sõda, -sya, -sõta29 =
ilmatapõlus, -õ, -t9 maailmasõda
ilmatuhe = ilmatulõ tohutult, väga
ilma .
ütlejä*, -, -t3 >
ilmakäänüs* ilm .essümäldäq (ilm)eksimatu(lt)
ilm .kistumaldaq tohutult, väga
.
ilmli |
k, -gu, -kku38 1. maine, maapealne, ilmalik;
2. ühiskondlik; ühiskondlikult aktiivne
ilm .lõpmaldaq = ilmotsatulõ väga, tohutult, lõputult
.ilmu (isi ) 1. = .ilma ilmsi, tõeliselt; 2. avalikult, suisa
ilmuli |
nõ, -(d)sõ, -st5 maapealne olend, elusolend (
vrd kalmulinõ )
.
ilmu |
ma, -daq, -80 ilmuma; ilmsiks tulema
ilmus*, -sõ, -t11 nähtus; ilming
ilmu |
tama, -taq, -da82 ilmutama
ilmvõimaldaq ilmvõimatu
il |
o, -o, -lo26 1. rõõm, lõbu, lust;
2. ilu, kaunidus
ilodus, -õ, -t9 1. ilu, kaunidus;
2. iludus, kaunitar
ilojut |
t, -u, -tu37 (nalja)jutt
iloli |
nõ, -dsõ, -st5 < lõpus [II ] lõbus, rõõmus, lustlik
ilo |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 pillimees, eeslaulja
ilo |
puhm, -puhma, -.puhma31 ilupõõsas
ilosahe = ilosalõ ilusasti; korralikult
ilos .ampa ilusamini
ilosta |
ma, -q, -83 kaunistama
ilo |
tama, -taq, -da82 1. lõbutsema;
2. uhkeldama
ilotuhe = ilotulõ inetult, ebameeldivalt; kohatult
ilotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv ilotama ilovi |
täi, -däjä, -däjät4 mardisant
ilves, -(s)e, -t11 =
ilvessusi ilves
ilves |
hain, -haina, -.haina30 villpea (rohttaim)
ilves |
susi, -soe, -sutt42 =
ilves :
ilvessusi lätt puuhtõ niguq orravgiq ilves läheb puu otsa nagu oravgi;
muuq soeq kaksasõq eläjäle lyyri, a ilvessusi kaksas lehmäl takast udarat (muud) hundid lähevad loomale kõri kallale, aga ilves rebib lehmal tagant udarat
imah (
t )
u |
ma, -daq, -84 = .
imbu |
ma, -daq, -80 = .
imbü |
mä, -däq, -80 =
imäh (
t )
ümä (pisut) magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta);
imähtünüq vili ei lääq häste kasuma riknenud vili ei lähe hästi kasvama
ime |
asi, -aśa, -.asja43 imeasi, ebaharilik asi
v nähtus
imeh, .imme, imeht20 =
imeq ime
ime (
h )
te |
go, -o, -ko27 imetegu
imehte |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 korduv imestama; imetlema
imehtä |
mä, -q, -83 1. imestama;
2. (imestamisega) kaetama
imeh (
t )
üs, -e, -t9 1. imestus; vaimustus, imetlus;
2. kaetus, kuri silm
imeli |
k, -gu, -kku38 >
andśak imeq, .imme, imet20 =
imeh imete |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv imetämä ime |
tämä, -täq, -dä82 imetama
im |
i, -i, -mi26 lastek ema, emme
immi |
tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 1. immitsema;
2. (pikkamisi) imema;
juuq, mis sa tuust pudelist immitset joo, mis sa sellest pudelist imed
immo, -, -t2 lastek emise meelitusnimetus ja kutsumishüüd
im |
ä, -ä, -mä24 ema
imähius, -(s)õ, -t11 sünnijuus, -juuksed
imähtä |
mä, -q, -83 pisut magusaks muutma, imaldama
imäh (
t )
ü |
mä, -daq, -84 =
imah (
t )
uma =
imbuma pisut magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta)
imä |
k, -gu, -kut13 võõrasema
imäkeeli |
ne, -dse, -st7 emakeelne
imä |
ki̬i̬ ľ, -keele, -ki̬i̬ lt40 emakeel
imä |
koda, -kua, -kota27 emakas
imälep |
p, -ä, -pä35 sanglepp
imäli |
ne, -dse, -st5 1. ema omav (
st ema on elus);
2. ema ligi hoidev;
suuŕ latś, a yks imäline suur laps aga ikka hoiab ema ligi;
3. võimeline emaks saama
imänd, -ä, -ät13 emand, proua
imändäkal |
a, -a, -la28 võldas (kala)
imä |
saibas, -.saiba, -saibast22 kuhjavarras
in |
a (
ha )
ma, -naq e -adaq, -na e -aha88 =
inisemä inisema; pinisema
inahta |
ma, -q, -83 korraks inisema
inahus, -õ, -t9 =
inähüs (hetkeline) inin
i'ndi .
aanla |
nõ, -(d)sõ, -st5 indiaanlane
.
indiala |
nõ, -(d)sõ, -st5 indialane
indś |
hammas, -.hamba, -hammast23 =
indsik pidevalt naerja; nalja-, irvhammas
.indsi = indsile irevil(e), irvakil(e); hambaq indsi hambad irevil(e)
indsi |
k, -gu, -kut13 =
indśhammas indsile = .indsi
indsite |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv indsitämä indsi |
tämä, -täq, -dä82 1. irvitama, itsitama;
2. hambaid paljastama
.
indśmä, .indsiq, indsi63 narrima, irvitama
.
indsü |
mä, -däq, -80 1. irevile minema;
2. immitsema
inemi |
ne, -se, -st5 inimene; isik
inemise |
latś, -latsõ, -last39 inimeselaps
inemise |
lu̬u̬ m, -looma, -lu̬u̬ ma31 inimesehakatis
inemisesü̬ü̬ jä, -, -t3 inimsööja
inemisetük |
k, -ü, -kü37 sõim ,
halv inimene, inimesetükk
inemis |
kund*, -kunna, -.kunda32 inimkond
inemli |
ne*, -dse, -st5 inimlik
ingerlä |
ne, -(d)se, -st5 ingerlane, Ingerimaa soomlane
v isur
i'nger |
vi̬i̬ ŕ, -veeri, -vi̬i̬ ri37 =
i'ngvi̬i̬ ŕ .
inglis (
e )
keeli |
ne = .
inglus (
õ )
keeli |
ne, -dse, -st7 > .
inglüs (
e )
keeline .
inglä |
ne, -(d)se, -st5 inglane
.
inglüs (
e )
keeli |
ne, -dse, -st7 < .inglis (e )keeline, < .inglus (õ )keeline ingliskeelne
.
inglüstin |
a, -a, -na28 tina
i'ng |
vi̬i̬ ŕ, -veeri, -vi̬i̬ ri37 =
i'ngervi̬i̬ ŕ ingver
ingõrda |
ma, -q, -83 =
yngõrdama vingerdama, väänlema
ingõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv ingõrdama inis |
emä, -täq, -e87 =
ina (
ha )
ma inisema, pinisema
inne 1. enne, esmalt; varemalt; ütś inne viimäst eelviimane; katś inne viimäst eel-eelviimane; 2. > ynnõ
inne .aigo enneaegu, enneaegselt
innedä |
ne, -dse, -st5 =
inneskine inneguq, = inne kuq enne kui
innemb = innembi (de ) = innembä 1. enne(m), esmalt; varemalt, aegsamalt, rutem; 2. ennem, pigem(ini), meelsamini
innembägese > innembähe = innembäle = innembüisi rutem
innembä |
ne, -dse, -st5 =
inneskine innem .büisi 1. vanasti, enne(malt), varemalt; 2. rutem
innemu (
i )
stinõ, -dsõ, -st7 =
inne .
mu (
i )
stõnõ ennemuistne
inne .mu (i )stõ ennemuiste, ennevanasti
inne .
mu (
i )
stõ |
nõ, -dsõ, -st5 =
innemu (
i )
stinõ innest (ä ) ennist, enne, äsja, hiljuti
inne (
t )
si |
ne =
inneski |
ne, -dse, -st5 =
innedäne =
innembäne < innine endine; äsjane; endisaegne;
tä käve uma inneskidse ülembä man ta käis oma endise ülemuse juures;
kas tiiät, midä tuu inneskine pauk tähenď? kas tead, mis see äsjane pauk tähendas?
innevanast (õ ) ennevanasti, muiste
inni |
ne, -dse, -st7 >
inneskine insi |
nör, -nöri, -.nörri38 =
insi |
nü̬ü̬ ŕ, -nööri, -.nü̬ü̬ ri37 insener
insti |
tuuť, -tuudi, -.tuuti37 instituut
inähüs, -e, -t9 =
inahus (hetkeline) inin
inämb < ämp olnuq hüä, ku tä inämb siiäq tulnu-s oleks hea, kui ta enam siia ei tuleks
inämb-vähämb enam-vähem
inämblä |
ne, -dse, -st5 enamlane, bolševik
inämbähe = inämbäle = inämbäste = inämbüisi = inämbüste enamasti
inämbält (jaolt ) enamasti, enamjaolt
inämbüste = inämbüisi
ipo, -, -t2 =
irbus väike lameda põhjaga lootsik, küna
ir |
a, -a, -ra26 =
iranõ ihar, himur, tiirane
ir |
a (
ha )
ma, -adaq e -raq, -ra e -aha88 hirnuma, hinkuma; inisema; irisema
ir |
i, -i, -ri26 irin, nurin; kius, jonn;
irri ajama irisema
iri |
pilľ, -pilli, -.pilli37 =
irupotť =
piripilľ =
viripilľ piripill, viriseja, iriseja
iris |
emä, -täq, -e87 = .
irrama, irradaq, .irra77 irisema, nurisema, virisema
ir |
rin, -inä, -inät4 irin, nurin; nutt; jonn
irupot |
ť, -i, -ti37 =
iripilľ .
irvelemä, irveldäq, .irvele85 =
korduv irvitämä irv́ |
hammas, -.hamba, -hammast23 =
irvik irvhammas
.irvi = irvile irvi, irevil(e) (hammaste kohta)
irvi |
k, -gu, -kut13 =
irvhammas irvile = .irvi
irvite |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv irvitämä irvi |
tämä, -täq, -dä82 = .
irv́ mä, .irviq, irvi63 irvitama, nöökama
isah (
t )
u |
ma, -daq, -84 =
isonõma isunema, isu tundma
isa |
nõ, -dsõ, -st7 =
isonõ .
isḱmä, .iskiq, isi63 1. (lõnga) korrutama, (nööri) keerutama; korrutama (matemaatikas);
2. (ennast) moondama; muundama
miiś iske hindä sivvus mees moondas enda maoks
.
is |
laḿ, -lami, -.lammi38 islam, muhamedi usk;
islamiusolinõ islamiusuline
islandla |
nõ, -(d)sõ, -st5 islandlane
is |
o, -o, -so26 =
isah (
t )
us isu
isoli |
nõ, -dsõ, -st5 =
iso |
nõ, -dsõ, -st7 =
isanõ näljane; hea söögiisuga, ablas; himukas
isonõ |
ma, -daq, -89 =
isah (
t )
uma issi |
k, -gu, -kut13 pealekaebaja, nuhk
.
issänd, -ä, -ät13 issand
istang, -u, -ut13 istandik
.
istma, .istuq, istu73 istuma
.istu istukil(e), istuli
istukillaq istuli
istuskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv .
istma :
istuskõllõs ütest paigast tõistõ paika, ei viisiq tüüd tetäq istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha
istu |
tama, -taq, -da82 istutama
istutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv istutama .
istõ |
pinḱ, -pingi, -.pinki37 istepink
istõq, .istmõ, istõnd16 iste
i .
taalla |
nõ, -(d)sõ, -st5 itaallane
itsite |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv itsitämä itsi |
tämä, -täq, -dä82 itsitama
.
iukõlõma, iugõldaq, .iukõlõ85 hinkuma (hobuse kohta)
.iäle eales, iganes; saat, miä iäle tahat saad, mida iganes tahad
.
iäli |
ne, -dse, -st5 1. ealine, vanune;
2. eakas
.
iärm, -e e -ä, -et e -ät4 idu
.
iä |
tämä, -täq, -dä81 idandama
.
iätüs, -e, -t9 eluiga;
ma umah iätüseh olõ-i säänest asja nännüq ma pole oma eluea jooksul sellist asja näinud
