ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 283 kiräkotust.
i'de|aal', -aali, -.aali37 ideaal
i'de.aal|nõ, -sõ, -t6 ideaalne
idee, -, -d50 idee
ido, io, ito27 idu
idonõma, .iodaq e idonõdaq, idonõ89 = idänemä idanema
ido|tama, -taq, -da82 idusid küljest noppima; latsõq idotasõq kardohkit lapsed nopivad kartulitelt idusid
idänemä, iädäq e idänedäq, idäne89 = idonõma
igi|ha(l)l'as, -.ha(l)l'a, -ha(l)l'ast23 igihaljas
igra|tama, -taq, -da82 1. urgitsema, uuristama; tä igrat' mulgu ta uuristas augu; 2. jandama, nihelema; miä sa tan igratat tuu tooligaq! mis sa seal jandad selle tooliga!; 3. manguma; jonnima; närvidele käima; nii kavva tä igrat', ku ma tälle tuu ärq osti ta mangus nii kaua, kuni ma talle selle ära ostsin
igri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 immitsema
igä, iä, ikä25 1. iga, vanus; 2. = i(j)ä < egä [II] jää
igähü|mä, -däq, -84 vananema; iganema
igähüs, -e, -t9 vanadus, iga
igä|tsemä, -tsäq, -dse90 igatsema
igätsüs, -e, -t9 igatsus
igävä|ne, -dse, -st5 igavene
igäväste igavesti
igävüs, -e, -t9 1. igavus; 2. = ikävaig* igavik; 3. = ikävruum'* lõpmatu ilmaruum
ihatõ|(l)lõma†, -llaq, -(l)lõ86 hästi hoolitsema, hoidma
iherüs, -e, -t9 = eherüs jõeforell
ihes, -(s)e, -t11 = ehes < siig siig
.ihkama, ihadaq, .ihka77 ihkama, himustama
.ihkus, -õ, -t9 ihk, iha; vai no kyik' ihkus täüde lätt, miä ihkat kas siis kõik iha täide läheb, mida ihkad
.ihnama, ihnadaq, .ihna77 ihnsusest (mitte) raatsima; ihnõq ihna-i esiq süvväq ei tõsõlõ andaq ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda
ihna|ts', -dsi, -tsit13 = ihnus, -(s)õ, -t11 = ihnusk' ihnur, ihnuskoi
.ihnus, -õ, -t9 ihnsus
ihnusk', -i, -it13 = ihnus
ihnuskoi, -, -d53 = ihnõqkaal = ihnõqkoi ihnuskoi
.ihnõhe = .ihnõlõ ihnelt
.ihnõlõ = .ihnõhe
ihnõq, .ihnõ, ihnõt18 = ihnõdu ihne, kitsi
ihnõq|kaal, -kaala, -.kaala30 = ihnõqkoi, -, -d53 = ihnuskoi
ih|o, -o, -ho26 ihu, keha
ihoalastõ(llaq) ihualasti
ihokat|õq, -tõ, -õt18 kehakate
iho.nuhklus, -õ, -t9 ihunuhtlus
iho|plaan', -plaani, -.plaani37 = kihäplaan' välimus, keha(kuju); tuu lats'kõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq see tüdruk on väga ilusa keha(kuju)ga
ihotoidus, -(s)õ, -t11 toit, elatis
iho|täüs', -tävve, -täüt49 kõhutäis
ihovar'otus, -õ, -t9 = ihovar'otus|katsk, -kadso, -.katsko36 menstruatsioon; ku ihovar'otuskatsk säläh oll', sys pannit hammõ alt nõglagaq kinniq menstruatsiooni ajal panid särgi alt nõelaga kinni
ihoütsindä ihuüksinda
ii:(h)nkav|a, -a, -va28 eeskava
ii:(h)n|kiri, -kirä, -.kirjä43 eeskiri
ii:(h)notsa(h)n eesotsas
ii:(h)nperi(lde) = ii:speri(lde) ettepoole, edasi; hopõn' läts' iihnperi hobune läks ettepoole
ii:(h)npuu:l eespool
ii:(h)ntul|lõv, -õva, -õvat4 eestulev, järgmine
ii:hnä > ii:(h)n ees
ii:speri(lde) = ii:(h)nperi(lde)
ii:s|päiv, -päävä, -.päivä35 esmaspäev
ii:späävä|ne, -dse, -st7 esmaspäevane
ii:st eest
ii:st olõma eest olema, asendama; esindama; tä om latsilõ imä iist ta on lastele ema eest; ta asendab lastele ema; tä om seminääril instituudi iist ta esindab seminaril instituuti
ii:st|kynõq, -.kynnõ, -kynõt18 kõne; ettekanne
ii:st'lä|ne, -(d)se, -st5 eestlane
ii:stol|lõi*, -õja, -õjat4 esindaja; asetäitja; asendaja; presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja; juhtja iistollõi direktori asetäitja
ii:stol|lõi*, -õja, -õjat4 esindaja; asetäitja; asendaja; presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja; juhtja iistollõi direktori asetäitja
ii:stvi|täi, -däjä, -däjät4 eestvedaja, juht
ii:st.võtja, -, -t3 eestvõtja, algataja, organisaator
ii:st.ütlejä, -, -t3 eeslaulja
.iiba väga; liiga, üleliia; iiba suur' väga suur, liiga suur; iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä üleliia hoidmine ei ole ka hea
iira|tama, -taq, -da82 nihelema
.iirlä|ne, -(d)se, -st5 iirlane
iis'|kann', -kanni, -.kanni37 kastekann
i(j)ä, i(j)ä, ijjäeiiä, sisseü.ijjäe.iiä,momastjaosastijjieiiji,msisseü.ijji(he)e .iiji(he),malaleü ijile25 = igä [2.] < egä [II] jää
i(j)ähoki, -, -t2 jäähoki
i(j)ä|kahr, -kahru, -.kahru37 jääkaru
i(j)ä|kard, -karra, -.karda33 = i(j)ä|kirdsõq, -.kirdsõ, -kirdsõt18 jääkirme
i(j)ä|külm, -külmä, -.külmä35 jääkülm
i(j)ä|mulk, -mulgu, -.mulku37 jääauk
i(j)ä.murdja, -, -t3 jäälõhkuja
i(j)ä|ne, -dse, -st7 jäätunud; jäine, jääkülm
i(j)ä|plaak', -plaagi, -.plaaki37 jäätükk, -pank
i(j)äpra|gi, -gi, -ki26 jäätükid; peenikesed jääkillud
i(j)ä|t(s)ilk, -t(s)ilga, -.t(s)ilka31 jääpurikas
i(j)ä|tämä, -täq, -dä81 jäätama
i(j)ä|tümä, -tüdäq, -dü84 jäätuma
i(j)ätüs, -e, -t9 1. jäätus, jäide; 2. jäätis
ikahta|ma, -q, -83 < ikahu|tma, -taq, -da62 korraks nutma
ikeldä|mä*, -q, -83 takistama
ikeldü|mä, -däq, -84 takerduma; ikalduma
ikelüs, -e, -t9 takistus; õnnetus, viperus; ikaldus; mul tullõn juhtu üts' ikelüs mul juhtus tulles üks õnnetus
ik|eq, -ke, -et18 = ikäs
ikim, igime, igend16 ige
ik|k, -u, -ku37 nutt; itk
.ikma, ikkõq, ikõ61 nutma
iks = yks ikka
ikuli|nõ, -dsõ, -st5 = iku|nõ, -dsõ, -st7 nutune
iku|tama = ikõ|tama, -taq, -da82 nutma ajama, nutta laskma
ik|äs, -kä, -äst22 = ikeq ike; ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge
ikäv, igävä, igävät4 1. igav; 2. pikk, kauakestev; 3. igavus
ikäv|aig*, -ao, -.aigo36 = igävüs [2.] igavik
ikäv|ruum'*, -ruumi, -.ruumi37 = igävüs [3.] lõpmatu ilmaruum
.ilda hilja
.ilda.aigo hiljuti, hiljaaegu
.ildampa hiljem
.ildas .jäämä hiljaks jääma, hilinema
ilehehe = ilehele 1. siledasti; 2. korralikult, mõistlikult
ilestä|mä, -q, -83 = hilestämä < .paitama, < silestämä , < silitsemä , < .sillämä silitama; siluma
ile|tämä, -täq, -dä82 läikima
illaha|nõ, -dsõ, -st5 = illanõ
illahu|tma, -taq, -da62 hilinema; ku tä üts' puul' tunni illahut, tuust olõ-i midägiq, a ku märk' naadagiq illahutma, sis tulõvaq pahandusõq kui ta üks pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused
illa|k, -gu, -kut13 1. aeglane; 2. hiline; tuu jääs pall'o illagu ao pääle see jääb liiga hilisele kellaajale
illakult = illaldõ hiljuti; hilja
illa|nõ, -dsõ, -st7 = illahanõ hiline; illanõ õdak hiline õhtu; illadsõq kardohkaq hilised kartulid
ille, -, -t14 = hille sile; libe
il|los, -osa, -osat4 ilus, kaunis, kena
ilm, ilma, .ilma30 1. ilm; kliima; ilmatiidüs e -teedüs ilmateade; ilmakuulutus e ilma ettekuulutus ilmaennustus; palmiq kasusõq lämmän ilmavüün palmid kasvavad soojas kliimavöötmes; 2. maailm; universum, kõiksus; seo ilma aigu tänapäeval, nüüdsel ajal
.ilma = .ilmu(isi) [1.] ilmsi; unõn vai ilma unes või ilmsi
ilma ilma; ilma as'andaq ilma asjata
ilma.aigo ilmaaeaegu
ilmael|o, -o, -lo26 maailma elu; ilmalik elu
ilma(h)n = ilma(h)ngi ilmaski, (mitte) kunagi
ilmahulg'us, -(s)õ, -t11 rändur, hulkur
ilmaja|go, -o, -ko27 manner, maailmajagu
ilmakäänüs*, -(s)e, -t11 < ilma.ütlejä* ilmaütlev (kääne), abessiiv
ilmamaa, -, -d50 = maailm maailm
ilmamer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri41 = suur'meri ookean, maailmameri
ilma|rahvas, -.rahva, -rahvast22 küla- v linnarahvas, võõrad inimesed; avalikkus; säet hinnäst ilmarahva naarus asetad enese avalikkuse naerualuseks
ilmast .ilma alati, ühtelugu
ilma|sõda, -sya, -sõta29 = ilmatapõlus, -õ, -t9 maailmasõda
ilmatuhe = ilmatulõ tohutult, väga
ilma.ütlejä*, -, -t3 > ilmakäänüs*
ilm.essümäldäq (ilm)eksimatu(lt)
ilm.kistumaldaq tohutult, väga
.ilmli|k, -gu, -kku38 1. maine, maapealne, ilmalik; 2. ühiskondlik; ühiskondlikult aktiivne
ilm.lõpmaldaq = ilmotsatulõ väga, tohutult, lõputult
.ilmu(isi) 1. = .ilma ilmsi, tõeliselt; 2. avalikult, suisa
ilmuli|nõ, -(d)sõ, -st5 maapealne olend, elusolend (vrd kalmulinõ)
.ilmu|ma, -daq, -80 ilmuma; ilmsiks tulema
ilmus*, -sõ, -t11 nähtus; ilming
ilmu|tama, -taq, -da82 ilmutama
ilmvõimaldaq ilmvõimatu
il|o, -o, -lo26 1. rõõm, lõbu, lust; 2. ilu, kaunidus
ilodus, -õ, -t9 1. ilu, kaunidus; 2. iludus, kaunitar
ilojut|t, -u, -tu37 (nalja)jutt
iloli|nõ, -dsõ, -st5 < lõpus [II] lõbus, rõõmus, lustlik
ilo|mii:s', -mehe, -mii:st39 pillimees, eeslaulja
ilo|puhm, -puhma, -.puhma31 ilupõõsas
ilopuu, -, -d50 ilupuu
ilosahe = ilosalõ ilusasti; korralikult
ilos.ampa ilusamini
ilosta|ma, -q, -83 kaunistama
ilo|tama, -taq, -da82 1. lõbutsema; 2. uhkeldama
ilotuhe = ilotulõ inetult, ebameeldivalt; kohatult
ilotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ilotama
ilovi|täi, -däjä, -däjät4 mardisant
ilves, -(s)e, -t11 = ilvessusi ilves
ilves|hain, -haina, -.haina30 villpea (rohttaim)
ilves|susi, -soe, -sutt42 = ilves: ilvessusi lätt puuhtõ niguq orravgiq ilves läheb puu otsa nagu oravgi; muuq soeq kaksasõq eläjäle lyyri, a ilvessusi kaksas lehmäl takast udarat (muud) hundid lähevad loomale kõri kallale, aga ilves rebib lehmal tagant udarat
imah(t)u|ma, -daq, -84 = .imbu|ma, -daq, -80 = .imbü|mä, -däq, -80 = imäh(t)ümä (pisut) magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta); imähtünüq vili ei lääq häste kasuma riknenud vili ei lähe hästi kasvama
ime|asi, -as'a, -.asja43 imeasi, ebaharilik asi v nähtus
imeh, .imme, imeht20 = imeq ime
ime(h)te|go, -o, -ko27 imetegu
imehte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv imestama; imetlema
imehtä|mä, -q, -83 1. imestama; 2. (imestamisega) kaetama
imeh(t)üs, -e, -t9 1. imestus; vaimustus, imetlus; 2. kaetus, kuri silm
imeli|k, -gu, -kku38 > ands'ak
im|emä, -meq, -e69 imema
imeq, .imme, imet20 = imeh
imete|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv imetämä
imetäjä, -, -t3 imetaja
ime|tämä, -täq, -dä82 imetama
im|i, -i, -mi26 lastek ema, emme
immis, -(s)e, -t11 emis
immi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 1. immitsema; 2. (pikkamisi) imema; juuq, mis sa tuust pudelist immitset joo, mis sa sellest pudelist imed
immo, -, -t2 lastek emise meelitusnimetus ja kutsumishüüd
im|ä, -ä, -mä24 ema
imähius, -(s)õ, -t11 sünnijuus, -juuksed
imähtä|mä, -q, -83 pisut magusaks muutma, imaldama
imäh(t)ü|mä, -daq, -84 = imah(t)uma = imbuma pisut magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta)
imä|k, -gu, -kut13 võõrasema
imäkeeli|ne, -dse, -st7 emakeelne
imä|kii:l', -keele, -kii:lt40 emakeel
imä|koda, -kua, -kota27 emakas
imälep|p, -ä, -pä35 sanglepp
imäli|ne, -dse, -st5 1. ema omav (st ema on elus); 2. ema ligi hoidev; suur' lats', a yks imäline suur laps aga ikka hoiab ema ligi; 3. võimeline emaks saama
imänd, -ä, -ät13 emand, proua
imändäkal|a, -a, -la28 võldas (kala)
imä|ne, -dse, -st7 emane
imä|saibas, -.saiba, -saibast22 kuhjavarras
in|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha88 = inisemä inisema; pinisema
inahta|ma, -q, -83 korraks inisema
inahus, -õ, -t9 = inähüs (hetkeline) inin
i'ndi.aanla|nõ, -(d)sõ, -st5 indiaanlane
.indiala|nõ, -(d)sõ, -st5 indialane
inds'|hammas, -.hamba, -hammast23 = indsik pidevalt naerja; nalja-, irvhammas
.indsi = indsile irevil(e), irvakil(e); hambaq indsi hambad irevil(e)
indsi|k, -gu, -kut13 = inds'hammas
indsile = .indsi
indsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv indsitämä
indsi|tämä, -täq, -dä82 1. irvitama, itsitama; 2. hambaid paljastama
.inds'mä, .indsiq, indsi63 narrima, irvitama
.indsü|mä, -däq, -80 1. irevile minema; 2. immitsema
inemi|ne, -se, -st5 inimene; isik
inemise|lats', -latsõ, -last39 inimeselaps
inemise|luu:m, -looma, -luu:ma31 inimesehakatis
inemisesüü:jä, -, -t3 inimsööja
inemisetük|k, -ü, -kü37 sõim , halv inimene, inimesetükk
inemis|kund*, -kunna, -.kunda32 inimkond
inemli|ne*, -dse, -st5 inimlik
ingerlä|ne, -(d)se, -st5 ingerlane, Ingerimaa soomlane v isur
i'nger|vii:r', -veeri, -vii:ri37 = i'ngvii:r'
.inglis(e)keeli|ne = .inglus(õ)keeli|ne, -dse, -st7 > .inglüs(e)keeline
.inglä|ne, -(d)se, -st5 inglane
.inglüs(e)keeli|ne, -dse, -st7 < .inglis(e)keeline, < .inglus(õ)keeline ingliskeelne
.inglüstin|a, -a, -na28 tina
i'ng|vii:r', -veeri, -vii:ri37 = i'ngervii:r' ingver
ingõrda|ma, -q, -83 = yngõrdama vingerdama, väänlema
ingõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ingõrdama
inis|emä, -täq, -e87 = ina(ha)ma inisema, pinisema
inne 1. enne, esmalt; varemalt; üts' inne viimäst eelviimane; kats' inne viimäst eel-eelviimane; 2. > ynnõ
inne.aigo enneaegu, enneaegselt
innedä|ne, -dse, -st5 = inneskine
inneguq, = inne kuq enne kui
innemb = innembi(de) = innembä 1. enne(m), esmalt; varemalt, aegsamalt, rutem; 2. ennem, pigem(ini), meelsamini
innembägese > innembähe = innembäle = innembüisi rutem
innembä|ne, -dse, -st5 = inneskine
innem.büisi 1. vanasti, enne(malt), varemalt; 2. rutem
innemu(i)stinõ, -dsõ, -st7 = inne.mu(i)stõnõ ennemuistne
inne.mu(i)stõ ennemuiste, ennevanasti
inne.mu(i)stõ|nõ, -dsõ, -st5 = innemu(i)stinõ
innest(ä) ennist, enne, äsja, hiljuti
inne(t)si|ne = inneski|ne, -dse, -st5 = innedäne = innembäne < innine endine; äsjane; endisaegne; tä käve uma inneskidse ülembä man ta käis oma endise ülemuse juures; kas tiiät, midä tuu inneskine pauk tähend'? kas tead, mis see äsjane pauk tähendas?
innevanast(õ) ennevanasti, muiste
inni|ne, -dse, -st7 > inneskine
insi|nör, -nöri, -.nörri38 = insi|nüü:r', -nööri, -.nüü:ri37 insener
insti|tuut', -tuudi, -.tuuti37 instituut
inähüs, -e, -t9 = inahus (hetkeline) inin
inämb < ämp enam; rohkem; olnuq hüä, ku tä inämb siiäq tulnu-s oleks hea, kui ta enam siia ei tuleks
inämb-vähämb enam-vähem
inämblä|ne, -dse, -st5 enamlane, bolševik
inämbähe = inämbäle = inämbäste = inämbüisi = inämbüste enamasti
inämbält (jaolt) enamasti, enamjaolt
inämbüs, -e, -t9 enamus
inämbüste = inämbüisi
ipo, -, -t2 = irbus väike lameda põhjaga lootsik, küna
ir|a, -a, -ra26 = iranõ ihar, himur, tiirane
ir|a(ha)ma, -adaq e -raq, -ra e -aha88 hirnuma, hinkuma; inisema; irisema
ira|nõ, -dsõ, -st7 = ira
irask', -i, -it13 iriseja
irbus, -(s)õ, -t11 = ipo
ir|i, -i, -ri26 irin, nurin; kius, jonn; irri ajama irisema
iri|pill', -pilli, -.pilli37 = irupott' = piripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja
iris|emä, -täq, -e87 = .irrama, irradaq, .irra77 irisema, nurisema, virisema
ir|rin, -inä, -inät4 irin, nurin; nutt; jonn
irupot|t', -i, -ti37 = iripill'
.irvelemä, irveldäq, .irvele85 = korduv irvitämä
irv'|hammas, -.hamba, -hammast23 = irvik irvhammas
.irvi = irvile irvi, irevil(e) (hammaste kohta)
irvi|k, -gu, -kut13 = irvhammas
irvile = .irvi
irvite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv irvitämä
irvi|tämä, -täq, -dä82 = .irv'mä, .irviq, irvi63 irvitama, nöökama
isah(t)u|ma, -daq, -84 = isonõma isunema, isu tundma
isah(t)us, -õ, -t9 = iso
isa|nõ, -dsõ, -st7 = isonõ
.isk'mä, .iskiq, isi63 1. (lõnga) korrutama, (nööri) keerutama; korrutama (matemaatikas); 2. (ennast) moondama; muundama miis' iske hindä sivvus mees moondas enda maoks
.is|lam', -lami, -.lammi38 islam, muhamedi usk; islamiusolinõ islamiusuline
islandla|nõ, -(d)sõ, -st5 islandlane
is|o, -o, -so26 = isah(t)us isu
isoli|nõ, -dsõ, -st5 = iso|nõ, -dsõ, -st7 = isanõ näljane; hea söögiisuga, ablas; himukas
isonõ|ma, -daq, -89 = isah(t)uma
issi|k, -gu, -kut13 pealekaebaja, nuhk
.issänd, -ä, -ät13 issand
istang, -u, -ut13 istandik
.istma, .istuq, istu73 istuma
.istu istukil(e), istuli
istukillaq istuli
istuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .istma: istuskõllõs ütest paigast tõistõ paika, ei viisiq tüüd tetäq istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha
istu|tama, -taq, -da82 istutama
istutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv istutama
.istõ|pink', -pingi, -.pinki37 istepink
istõq, .istmõ, istõnd16 iste
i.taalla|nõ, -(d)sõ, -st5 itaallane
itsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv itsitämä
itsi|tämä, -täq, -dä82 itsitama
.iukõlõma, iugõldaq, .iukõlõ85 hinkuma (hobuse kohta)
.iäle eales, iganes; saat, miä iäle tahat saad, mida iganes tahad
.iäli|ne, -dse, -st5 1. ealine, vanune; 2. eakas
.iärm, -e e -ä, -et e -ät4 idu
.|tämä, -täq, -dä81 idandama
.iätüs, -e, -t9 eluiga; ma umah iätüseh olõ-i säänest asja nännüq ma pole oma eluea jooksul sellist asja näinud