ida hummo|k -gu -gut v -kut13, päävänõsõng -u -ut13; tuul pöördub itta tuulõ käänd hummoguhe; idatuul hummogutuuľ; päike tõuseb idast päiv nõsõs hummogust
idamaa hummogumaa - -d50; idamaade ajalugu, kombed hummogumaiõ aolugu, kombõq
idanemaidonõma .iodaq v ido(nõ)daq idonõ89, idänemä .iädäq v idänedäq idäne89, .jalgu|ma -daq -80, .urbu|ma -daq -80; kartulid on keldris idanema läinud kardohkaq ommaq keldren idonõma lännüq; mu peas hakkas üks mõte idanema mu pään naaś ütś mõtõq idänemä; seeme on nelja päevaga maa sees ära idanenud seemeń om nelä päävägaq maa seen ärq jalgunuq
ideaal íde|aaľ -aali -.aali37, (ülemb)tsihť* (ülembä)tsihi (ülembät).tsihti36, korõmb .tahtminõ*, näüdüs|kujo* -kujo -kujjo v -kuio26, kõ̭gõ|kujo* -kujo -kujjo v -kuio26; ideaaliks on võrukeelne teater korõmbas tahtmisõs on võrokeeline tiatri; naise-, meheideaal naasõ-, meheideaaľ
ideaalne .vialdaq, tävveli|ne -dse -st5, íde.aal|nõ -sõ -sõt6; välismaal pole ka elu ideaalne välämaal olõ-õi ka elo hätildäq; ideaalne lennuilm väega hää ilm lindamisõs; ideaalne gaas tävveline gaaś
ideaalselt tävvelidselt, tävveligult, íde.aalsõlt; sobib ideaalselt klapis tävveligult
idee mõt|õq -tõ -õt18, idee - -d50; meil on palju häid ideid meil om palľo häid mõttit
ideeline kõ̭gõhingeli|ne -dse -st5, tävvehingeli|ne -dse -st5, .korgõmõttõli|nõ -dsõ -st5; ta oli ideeline kommunist tä olľ kõ̭gõst hingest kommunisť; ideeline jutt korgõmõttõlinõ jutt
idülliline .õ̭ndsa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5, idüllili|ne -dse -st5; idülliline külake järve ääres küläkene järve veeren nigu pildi pääl
iga (iga)egä egä ekä24, õga õga õka24;igal aastal egä aastaga; igal ööl õga üü, egäöie; iga päev õga päiv, egäpäivi; iga nädal nädäli(l)de; igaüks egäütś; iga-aastane õga-aasta(ga)nõ; püüan teda igat moodi meelitada püvvä timmä kõ̭igipäidi v ekä muudu meelütäq
iga (ea)igä iä ikä25, igähüs -e -t9, .vannus -õ -t9, .vahnus -õ -t9; kingad on oma ea ära elanud kängäq ommaq uma iä ärq elänüq; küpses eas mees täüsiän v vanõmb miiś; oma ea kohta kõbus uma vannusõ kotsilõ viil küländ kõpõ
igakülgne põḣali|k -gu -kku38, ütsikaśali|nõ -dsõ -st5, egä kandi päält, läbi.haardva - -t3; asja igakülgne uurimine aśa põḣalik uuŕminõ; rahvuskultuuri igakülgne areng rahvuskultuuri läbihaardva v egä kandi päält edenǵ
igand jäänüs -(s)e -t11, perä -ä -rä24; väikekodanlik igand väikokodanlinõ jätüs; mineviku igandid mineviguperäq; see on nõukogude aja igand taa om nõvvukogo ao jäänüs v taa om nõvvukogo aost jäänüq
iganes.iäle, elo(ilma)(h)n, üsigiq†, .üskiq†; saad, mida iganes tahad saat, midä iäle tahat; kui raha on, võid minna, kuhu iganes tahad ku rahha om, võit minnäq kohe üsigiq tahat; mida iganes ütśkõ̭iḱ midä
igapidi ekäpite(h)n, õkapite(h)n, kõ̭igipäidi; igapidi hea ettevõtmine ekäpite hää ettevõtminõ
igasugune egäsuguma|nõ -dsõ -st5, õgasuguma|nõ -dsõ -st5, kõ̭gõsuguma|nõ -dsõ -st5; lapsed teevad igasuguseid rumalusi latsõq tegeväq egäsugumaidsi ulľuisi
igatahes .kimmähe, .kimmäle, .kin(d)mähe, .kin(d)mäle, külh; tema igatahes tuleb timä tulõ kimmähe; minule igatahes aitab mullõ külh avitas; igatahes mitte enne laupäeva inne puuľpäivä kimmähe mitte
igati kõ̭igildõ, ekä .kanti; igati tubli ekä kanti tubli v lüüpsä; pidu õnnestus igati pido lätś kõ̭igildõ kõrda
igatsema .ihkama ihadaq .ihka77, (.väega) .tahtma .tahtaq taha61, hõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hõlal|õma -daq -õ85, taka(h)n .ikma, igä|tsemä -tsäq -dse90;laps igatses koju latś tahť väega kodo;kelle järele sa igatsed? kedä sa igätset?; me igatseme nii väga juba suve mi ooda nii väega joba suvvõ
igatsus ikäv igävä igävät4, hõlahus -õ -t9, ha|lu -lu -llu28, hõ|la -la -lla28, igätsüs -e -t9; koduigatsus kodoikäv v kodohalu; süda on täis igatsust süä om hallu täüs; lembuseigatsus armuhalu
igav ikäv igävä igävät4, kurrõ - -t3; ilma sõpradeta on elu väga igav ilma sõbroldaq om elo väega kurrõ v ikäv
igavene igävä|ne v igäve|ne -dse -st5; perä|dü -dü -tüt1, ilma|du -du -tut1; miski ei ole igavene miäkiq olõ ei igäväne; igavene üliõpilane igäväne tüdenǵ; igavene tüli ja riid hommikust õhtuni ütś igäväne tülü ja kakõlus hummogust õdaguniq; puu kukkus igavese raginaga puu sattõ perädü räginägaq
igavesti igäväste
igavik (ilm).lõpmaldaq aig, igäväne aig; ma pole sind terve igaviku näinud ma olõ ei sinno ilmadu ao nännüq
igavlema moľo|tama -taq -da82, niisama .vahťma; Juku igavles tunnis Juku vahtõ tunnin niisama; me igavlesime töö juures pool päeva mi moľodi tüü man puul päivä
igavus ikäv igävä igävät4, ikävhä|dä -dä -tä24, igävüs -e -t9; raamat ajab igavuse peale raamat aja igävä pääle; igavus kipub kallale ikävhädä tüküs külge; lausa sure igavuse kätte kogoni koolõq igävä kätte
ihaldama himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, hõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hõlal|õma -daq -õ85, .ihkama ihadaq .ihka77; õnne, kuulsust, vabadust, paremat töökohta ja elu ihaldama õ̭nnõ, kuulsust, vabahust, parõmbat tüükotust ja ello ihkama; poisid ihaldasid üht ja sama tüdrukut poisiq himostiq ütte ja samma tütrikku
ihkama.ihkama ihadaq .ihka77, himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, .tahtma .tahtaq taha61;vang ihkab vabadust vanǵ taht priipõlvõ; mis sa, hing, veel ihkad? midä sa, hinǵ, iks parõmbat mõistat himostaq?
ihne ihnõq .ihnõ ihnõt18, ihnõ|du -du -tut1, nähr nährä .nährä35, nähkäri|ne -dse -st5, nähkätsi|ne -dse -st5, ihniku|nõ -dsõ -st5, ki|dsi -dsi -tsi26, näsśo - -t2, nässi|ne -dse -st7; ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas tä om sääne nähkärine ja kõ̭gõ hindäkasu pääl välän; nii ihne mees, et ei raatsi süüagi niivõrra ihnõdu miiś, et ihna-ei süvväqkiq
ihupesu hrl m alos|rõivas -.rõiva -rõivast22, ihomõs|u -u -su26
ihuüksi ühiütsindä, ihoütsindä; elab suures majas ihuüksi eläs suurõn majan ühiütsindä
iialgi (elo)ilma(h)ngiq, iäl, ilma .päälgiq; ma ei unusta seda iialgi ma ei unõhtaq taad ilmangiq; nüüd või mitte iialgi noq vai ei ilmangiq
iidne mu(i)sti|nõ -dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ -dsõ -st7, kogonivan|a -a -na28, põli|nõ -dsõ -st7; iidne matusepaik, ohvrikivi, kultuur kogonivana v muistinõ matmiskotus, ohvrikivi, kultuuŕ; iidsed kombed muistõhavvadsõq kombõq
iil puhahus -õ -t9, hu̬u̬|g - -gu36; põhjatuule külmad ja järsud iilid põḣatuulõ külmäq ja äkilidseq puhahusõq; vihma ja rahet rabistas iilidena vastu akent vihma ja räüssä tulľ puhahuisi vasta akõnt; auto tormas suure iiliga nurga tagant välja auto viroť suurõ huugaq nuka takast vällä
iiris 1.kalmus|lilľ -lilli -.lilli37, voho|mõ̭õ̭k -mõõga -mõ̭õ̭ka30, iiris -(s)e -t11; kollased, sinised, valged iirised kõlladsõq, sinidseq, valgõq kalmuslilliq; iirisepeenar iirisepinnäŕ;2. iiris -(s)e -t11; ostsin paki iiriseid osti paki iirissit;3. silm silmä .silmä35, silmäter|ä -ä -rä24; sinise, tumeda iirisega silmad sinidseq, tummõq silmäq; mõnel loomal on pimedas punased iirised mõni elläi om pümmen verevide silmigaq
iitsatama tsüüdsähtä|mä -q -83, nuudsahta|ma -q -83; ära sellest asjast kellelegi iitsata! tsüüdsähtägu eiq seost aśast kinkalõgiq!; keegi ei iitsatanudki kiäkiq nuudsahtagiq es
iiveldama.tülkmä .tülküq tülgü63, ossõlõ ajama, ossõt .kakma, süänd kuŕas v .räüges ajama, .hälḱmä .hälkiq hälgi63; paadisõit, karussell ajas lapse südame iiveldama loodsigugaq sõitminõ, püürdhälľ ai latsõ süäme tülkmä; selline rumal jutt ajab iiveldama sääne hapanuq jutt aja süämegiq räüges; iiveldab süä om kuri
ikkaõ̭ks, iks, .niäle; ikka veelõ̭ks viil; on ikka om õ̭ks; nagu ikka niguq iks; tee läheb ikka kitsamaks tii lätt kõrrast kitsambas; kuidagi ikka saab kuigiq iks saa
ilmilm ilma .ilma30; ilmateade ilmateedüstüs, ilmaütlemine;ilmaennustus ilmakuulutus,ilma ettekuulutus; ilm läheb halvaks, ilusaks, külmaks, soojaks, tuuliseks ilm lätt halvalõ, ilosalõ, külmäle, lämmäle, tuulõlõ; terve ilm teab kõ̭iḱ ilm tiid
ilma ilma; teed võib ka ilma suhkruta juua tsäid või ka ilma tsukrõldaq juvvaq
ilmaaegu ilma.aigo, ilm(a)aśandaq; ega ma ilmaaegu tulnud, oli ikka asja ka tulõ-õs ma ilmaaigo, asja ka õ̭ks olľ
ilmaski (elo)ilma(h)n, (elo)ilma(h)ngiq; seda ei anna ma talle ilmaski andeks tuud anna eiq ma tälle ilmangiq andis; sinust poleks seda ilmaski uskunud sust usknu es taad ilman
ilmastik ilm ilma .ilma30; muutlik ilmastik muutliganõ ilm; ilmastikukindel materjal ilmakimmäs matõrjaaľ
ilmatu ilma|du -du -tut1, .ilmli|k -gu -kku38; ilmatu koolimaja ilmadu koolimaja, suuŕ ilma koolimaja;ilmatu suur kivi ilmligu suuŕ kivi; tõi järvest ilmatu palju kalu tõi järvest ilmliguq kalaq;kohal oli ilmatu palju rahvast platsi olľ tulnuq maailma palľo rahvast
ilme nä|go -o -ko27, vurhv vurhvi .vurhvi37; manasin näole rõõmsa ilme tei rõ̭õ̭msa näo; tema ilme väljendas imestust täl olľ imehtünüq nägo; ajakiri sai uue ilme aokiri sai vahtsõ näo; loodusel on juba sügisene ilme luudusõl om joq sügüse nägo; vana mantel sai uue ilme vana mäntli sai vahtsõ vurhvi
ilmekas el|läv -ävä -ävät4; ilmekas nägu, ilmekad silmad elläv nägo, eläväq silmäq; ilmekas näide elläv näüdeq; ettekanne oli väga ilmekas ettekannõq olľ väega elläv
ilmeksimatu(lt)ilm.essümäldäq
ilmestama näko .andma, elämä .pandma; filmi ilmestasid kenad viisid filmi panniq elämä kinäq viieq
ilmetu tuim tuima .tuima31; ilmetud silmad tuimaq silmäq; ilmetu nägu, pilk, välimus tuim nägo, kaehus, vällänägemine; tema kiri oli kuiv ja ilmetu timä kiri olľ kuiv ja tuim
ilming ilmus* -(s)õ -t11, .vällälü̬ü̬mi|ne -se -st5; tal esineb nõmeduse ilminguid täl lüü ulľus vahepääl vällä
ilmne teedäq, (ilm).selge - -t3; on ju ilmne, et ta käis seal tuu om jo teedäq, et tä käve sääl; kuulab ettekannet ilmse huviga kullõs ettekannõt selge huvigaq; see on ilmne pettus! seo om selge petüs!
ilmnema .vällä tulõma, .selges .saama, .selgü|mä -däq -80, .ilmu|ma -daq -80; on ilmnenud mitmesuguseid vigu mitmõsugumaidsi viko om vällä tulnuq; eile ilmnes, et olukord pole kiita eeläq sai selges, et aśaluuq olõ eiq sukugiq hääq
ilmselgemeelegaq .mõistaq, silmägaq nätäq
ilmselgelt.silmüisi, meelegaq .mõistaq, silmägaq nätäq; see mees oli ilmselgelt varas tuu miiś olľ silmüisi nätäq varas
ilmselt arvadaq, nätäq, nigunii; ilmselt on käsikiri hävinud arvadaq om käsikiri häönüq; ilmselt tuleb külm talv nätäq tulõ külm talv́; ta on ilmselt väsinud paistus, et tä om väsünüq
ilmsi.ilmu(isi), .ilma; unes või ilmsi unõn vai ilmuisi
ilmuma(.vällä v nätäq) tulõma, .ilmu|ma -daq -80; mis kellaks sa koju kavatsed ilmuda? mis aos sa kodo mõtlõt tullaq?; näole ilmus naeratus naarahtus tulľ näkko; see ajaleht ilmub iga päev seo aolehť tulõ õga päiv (vällä); päike ilmus pilve tagant välja päiv tulľ vällä; sa oled ka välja ilmunud saq olõt ka vällä ilmunuq
ilmutama .vällä .näütämä; .vällä .andma; ilmu|tama -taq -da82; ilmutab head tahet näütäs hääd tahtmist vällä; poeet ilmutas uue värsikogu laulik anď vahtsõ värsikogo vällä; ilmutas filmi ilmuť filmi
ilmutus avaldami|nõ -sõ -st5, avaldus -õ -t9; Johannese ilmutus Jaani avaldaminõ v avaldus
ilu kinähüs -e -t9, il|o -o -lo26; sügise ilu sügüse kinähüs; ilupuu ehtepuu, ilopuu; ilupõõsas ilopuhm
ilupael kaarus -(s)õ -t11; kuue peal on punased ilupaelad särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq
ilustama ilosas tegemä, ilosta|ma -q -83, üles .kitmä;räägi nagu on, ära hakka asja ilustama! kõ̭nõlõq niguq om, naaku-iq asja ilosambas tegemä!; nüüd oled sa seda lugu küll tublisti ilustanud noq olõt sa taad luku külh kõvva üles kitnüq
imago ku|jo -jo -jjo v -io26, immi|ts* -dsä -tsät13
imal.länge - -t3, .mäl(d)sä - -t3; banaanil on veidi imal maitse banaań om vähäkese länge maigugaq; ta lausus seda imala häälega tä üteľ tuud mäldsä helügaq; imal maitse imbünüq maik; imalaks minema i(m)mahuma, i(m)mähümä; imalaks muutma imähtämä
imbuma .sisse .võtma, .sisse .tõ̭mbama; vesi imbub liiva sisse liiv võtt vii sisse; vihkamisest läbi imbunud vihkamist täüs v vihkamisõst rassõ
ime imeq .imme imet18, imeh .imme imeht20, ime|asi -aśa -.asja43; see nüüd mõni ime! seo noq määne imeh!; raadio oli kunagi suur ime raadio olľ kunagiq suuŕ imeasi; no mida imet sa sinna läksid! no midä imeht sa sinnäq lätsiq!
imelik andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)ľa|kas -ga -kat15, na(l)ľa|nõ -dsõ -st7, kin|ä -ä -nä24, imeli|k -gu -kku38; see on päris imelik riietusese taa om peris andśak rõivatükk; sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud säänest nalľa olõ-iq joht inne olnuq; oli selline imelik jutt olľ sääne imelik v naľanõ jutt;no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma no taa asi nakkas tan külh joba väega naľakas v kinäs kiskma
imema nu|dsima -tsiq -dsi57, nutsu|tama -taq -da82, immi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, nü|dsimä -tsiq -dsi57, nütsü|tämä -täq -dä82, ru|dsima -tsiq -dsi57, ni|bimä -piq -bi57, im|emä -meq -e69; kõrras nudsahta|ma -q -83, nudsahu|tma -taq -da62; lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ immitsäq v nutsiq; joo, mis sa sellest pudelist imed! juuq, mis sa tuust pudõlist immitset!; laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti latś võtť nisanublagu suuhtõ, nudsahť ja lasḱ vallalõ; sääsed imevad verd kiholasõq sööväq verd
imenduma .sisse minemä; hapupiim imendub sooles hõlpsamini kui rõõsk piim hapundpiimä võtt soolik parõmbahe vasta ku rõ̭õ̭ska piimä
imestama imehtä|mä -q -83, .immes .pandma, .immes pidämä,mitmit kõrdoimehte|(l)le-mä -lläq -(l)le86; ta imestas väga, et laps on nii kannatlik tä panď väegaq immes, et latś om nii pikä meelegaq
imestuma imeh(t)ü|mä -däq -84; ma olin küll väga imestunud selle asja peale ma olli tuu aśa pääle külh väega imehtünüq
imestus imeh(t)üs -e -t9; tal jäi imestusest suu lahti täl jäi imehtüsest suu vallalõ; imestusväärne imehtüsperine v imehtelläq v imehtäq
imetajaeläjät nisalinõ -sõ -st5, nisataja - -t3, imetäjä - -t3, piimäel|läi -äjä -äjät4, nännäel|läi -äjä -äjät4; .nännäjä - -t3, nännä - -t3; elevant on üks suuremaid imetajaid eelevanť om ütś kõ̭gõ suurõmb imetäjä
imetlema imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86, .kaema kaiaq kae67; kõik imetlesid tema tarkust kõ̭iḱ imehteliq timä tarkust; tüdruk imetles end peegli ees latśkõnõ kai hinnäst vaŕokaehusõ päält
imetlus imeh(t)üs -e -t9, imehte(l)lemi|ne -se -st5; imetlusväärne imehtüsperine v imehtelläq v imehtäq
imik rinna|latś -latsõ -last39, üsä|latś -latsõ -last39, nisali|nõ -(d)sõ -st5, nännäli|ne -(d)se -st5; su laps on alles imik sul om latś viil nännäline
improviseerima kõrrapäält lu̬u̬ma; improviseerimisvõime kõrrapäält luumisõ võimõq; kastidest sai poodium improviseeritud püüne sai kõrrapäält kastõst kokko pant
impulss tougõq .toukõ tougõt, .toukami|nõ -sõ -st5; kunstnik on impulsse saanud loodusest kunsťnikku om mõotanuq luudus; närviimpulssnaľ hergojõ̭ngahus
ind 1. .otśmi|nõ -sõ -st5, ir|a -a -ra26, .aelõmi|nõ -sõ -st5; loomal on innaaeg elläi otś;2. him|o -o -mo26, himmu - -2, hu̬u̬|g - -gu36;kõik olid innuga asja juures kõ̭iḱ olliq himogaq aśa man;töötasin suure innuga tei suurõ huugaq tüüd
individuaalne erä-, um|a -a -ma24, .hindä, .hindäperä|ne -dse -st5, ütsilde; põllumaad harisid talupojad individuaalselt põllumaad arõq talopojaq egäütś eräle; õpilastele tuleb osata individuaalselt läheneda koolilatsi piät mõistma ütekaupa kaiaq; individuaalõpe ütsilde oppus; see on mu individuaalne asi seo om mu eräasi
indiviid inemi|ne -se -st5; el|läi -äjä -äjät4; sama loomaliigi indiviidid võivad üksteisest välimuse poolest erineda ütest sordist eläjäq võivaq väega esiqmuudu vällä nätäq
indlema.otśma .otsiq otsi63,.ael|õma -daq -õ85, proku|tama -taq -da82; (tsia kotsilõ)pahri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; (kassi kotsilõ). ŕauna .sõitma, . ŕauna .sõitõlõma, . ŕaunama ŕaunadaq . ŕauna77, (hobõsõ kotsilõ) ir|a(ha)ma -adaq v -raq -ra v -aha88; lehm indleb lehm otś (pulli); kevadel hakkavad kassid indlema keväjä nakkasõq kassiq aelõma; emis hakkas indlema immis naaś otśma; märal on pikk indlemisaeg märä om pikä iragaq
industrialiseerima tü̬ü̬stüslidses tegemä, tü̬ü̬stüse pääle üle vi̬i̬mä
inetujälle - -t2, ilo|du -du -tut1, ilõ|du -du -tut1, nuŕa|du -du -tut1, .näo|du -du -tut1, jäle|dü -dü -tüt1, ärä|dü -dü -tüt1, .hirmsa - -t3; inetu ja räpane linn jälle ja asunõ liin; inetu tegu nuŕadu tego; see oli sinust küll väga inetu seo olľ sust külh väega ilodu; koer tuli pulmast ja nägi inetu välja pini tulľ hattsaajast ni näkḱ nuŕadu vällä
inetult jälehehe, jälehele, ilotuhe, ilotulõ, nuŕatuhe, nuŕatulõ, .näotuhe, .näotulõ, ärätühe, ärätüle, .hirmsahe, .hirmsalõ; ajab suu inetult pärani lahti aja suu jälehehe peräniq vallalõ; jalg on inetult paistes jalg om hirmsahe üles paistõt
info teedüs -(s)e -t11; kust sa sellist infot said? kost sa säänest teedüst saiq?; mul on salajast informatsiooni mul om salahast teedüst; infoleht teedüspapõŕ
informatiivne teedüst.andva - -t1; on informatiivne om hulga teedüst
informeerima teedüst v teedäq .andma; informeeris anď teedüst v teedäq
inimene inemi|ne -se -st5; seal olid kõik sõbralikud inimesed sääl olliq kõ̭iḱ sõbradsõq inemiseq; saime inimese moodi süüa saimiq inemise muudu süvväq; inimesehakatis inemiseluum; inimeselaps inemiselatś
inimgeograafia maati̬i̬düs ütiskunnast
inimjätis hõel inemisetükk
inimkond inemis|kund* -kunna -.kunda32, m (kõ̭iḱ ilma) inemiseq, ine.miisi ine.miisi5; kuritegu kogu inimkonna vastu kuritüü kõ̭gõ inemiskunna vasta
inimlik inemli|ne* -dse -st5, inemise mu̬u̬du v .perrä, inemise; ole inimlik!1 olõq inemine!; inimlikud elamistingimused inemise muudu v perrä elämine
initsiatiiv päälenakkami|nõ -sõ -st5; näitas üles initsiatiivi naaś õkva tüügaq pääle; initsiatiiv on karistatav päälenakkamisõ iist võit vasta pääd ka saiaq
innaaeg ira|aig -ao -.aigo81, joosu|aig -ao -.aigo81, pulma|aig -ao -.aigo81, .aelõmisõ aig; innaajal ei tohi looma tappa – liha ei kõlba süüa aelõmisõ aigo tohe eiq eläjät tappa – liha ei kõlbaq süvväq
innovatiivne .vahtsõ viiegaq v moodugaq
innovatsioon vahtsõndus* -õ -t9, .vahtsõt mu̬u̬du v .vahtsõ moodu .perrä v .vahtsõ viiegaq v .vahtsõ moodugaq tegemine
innukas (pääle)nakkaja - -t3, tulima|nõ -dsõ -st5, tuli|nõ -dsõ -st7, hakaŕ hagara hagarat4, tra|gi -gi -ki26; innukas looduskaitsjahakaŕ luudusõkaitsja; innukas huvi kõige uue vastu tulinõ huvi kõ̭õ̭ vahtsõ vasta
innustama takast .tsusḱma, tõhu|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82, .hutsama hutsadaq .hutsa77; hea õpetaja oskab lapsi innustada hää oppaja mõist latsi takast tsuskiq
innustus takast.tsusḱmi|nõ -sõ -st5, härgütüs -e -t9, hu̬u̬|g - -gu36, hõisk hõisu .hõisku36, kiimahus -õ -t9; õpin õe innustusel kuduma opi sõ̭sara härgütüse pääle kudama; innustus kipub kaduma huug tüküs ärq kaoma; ära ole igast uuest asjast nii innustuses! olku-iq egäst vahtsõst aśast nii hõisku täüs!
inspiratsioon vaim vaimo .vaimo37, vaimopuhahus -õ -t9; ära sega mind, mul tuli inspiratsioon peale! ärq segäguq minno, mul tulľ vaim pääle!; mul ei tule inspiratsiooni peale mul tulõ-iq vaimo pääle
inspireerima .mõo|tama -taq -da81, .kutsma .kutsuq kutsu64, .kiskma .kiskuq kisu64; see töö ei inspireeri mind seo tüü ei kisuq v ei kutsuq minno
instinktiivselt esiq.hindäst, .tundõ .perrä; instinktiivselt tajus ta hädaohtu tä tundsõ ärq, et hädä tulõ
institutsioon ammõ|ť -di -tit13, asotus -õ -t9, institutsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37, .säädü|s -(se) -(s)t10, .säädüs|kõrd -kõrra -.kõrda30; riiklikud institutsioonid riigiammõdiq; kirik oli mõjuvõimas institutsioon kerik olľ suurõ mõogaq asotus; veritasu institutsioon on meil hääbunud veritaso säädüs v kommõq om meil ärq häönüq; noorte kasvatamisega tegelevad mitmed institutsioonid nuuri kasvataminõ om mitmõlõ poolõ lakja jaet
integreerima ütte .köütmä, kokko passitama, klapi|tama -taq -da82; immigrandid oleks vaja Eesti ühiskonda integreerida sissetulnuq olnuq vaia Eesti ütiskunnagaq klapitaq
internet internet -i -ti37, võrk võrgu .võrku37; internetisõnaraamat võrgusõ̭naraamat
interpreteerima ärq seletämä, .ümbre seletämä, tõlgu|tama -taq -da82; neid fakte võib interpreteerida mitut moodi naist aśost või mitund muudu arvo saiaq
intervall vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19
intonatsioon hel|ü -ü -lü26, lauluhel|ü -ü -lü26; saarlased räägivad laulva intonatsiooniga saarlasõq kõ̭nõlõsõq laulva helügaq; intonatsioonist saab aru, mida rääkija sinust arvab helüst saat arvo, midä kõ̭nõlõja sust arvas; intonatsioon langeb helü korgus satas
intress mano(q)rah|a* -a -ha28, int|resś -ressi -.ressi37, oodus -(s)õ -t11; raha kasvatab intressi raha kasvatas rahha manoq; saab 10% intressi saa 10% mano; liisinguintressid on madalad liisinguintressiq ommaq madalaq
inventar kraaḿ kraami .kraami37, mriistaq .riisto .riisto37; põllumajandusinventar mpõllutüüriistaq ja -massinaq; müüa maja koos inventariga müvväq maja kõ̭õ̭ kraamigaq
inventuur üle.kaehus* -õ -t9, ülelugõmi|nõ -sõ -st5, .hindami|nõ -sõ -st5; vabandage, meil on inventuur! andis, meil om kõrralinõ hindaminõ!
investeerima rahha .sisse .pandma; välismaalased on viimasel ajal Eesti majandusse kõvasti investeerinud vällämaalasõq ommaq viimätsel aol Eesti majandustõ hulga rahha sisse pandnuq
investeering raha .sisse.pandminõ
irduma eräl(d)e lü̬ü̬mä, .lahku minemä v .jäämä, vallalõ tulõma, harah(t)u|ma -daq -84, .harku|ma -daq -80; ta on elust irdunud tä om elost kavvõhe v eräle jäänüq; olen seltskonnast irdunud olõ seltśkunnast lahku löönüq
irevil(e).indsi, indsile, .irvi, irvile;hambad irevil hambaq indsi v irvi
irin ir|rin -inä -inät4, jür|rin -inä -inät4, jürämi|ne -se -st5, ir|i -i -ri26, tir|i -i -ri26, hür|rin -inä -inät4; see igavene irin käib närvidele seo igäväne irrin käü närve pääle
irisema .(v)irrama (v)irradaq .(v)irra77, jür|ämä -räq -ä69, iris|emä -täq -e87, ir|a(ha)ma -adaq v -raq -ra v -aha88, irri ajama, . ńaugma . ńauguq ńavvu64; iriseb kehva toidu üle irras kehvä söögi pääle; iriseb kogu aeg selle ühe asja kallal jürä kõ̭gõ seo üte aśa man
ise esiq, e(s)ś; küünal kustus ise ära künneľ kistu esiq ärq; laps oskab juba ise käia latś mõist joba esiq kävvüq; räägib iga kord ise juttu kõ̭nõlõs egä kõrd esiq juttu
iseasi esiqasi, tõ(õ)nõasi
iseenda = iseenese esiq.hindä; tegi seda iseenese tarkusest tekḱ tuud uma mudsugaq
iseenesest (esiq).hindäst, .hindä.kotsilt, .hindäkottalt; ta on iseenesest päris hea inimene tä om hindäst peris hää inemine; haigus kadus iseenesest tõbi kattõ esiqhindäst
isegi esi(q)kiq, esi(q)kinäq, .eśkiq; seda oskab isegi laps teha tuud mõist esiqkiq latś tetäq; tal tööd isegi palju täl eśkiq palľo tüüd
isekas hinnästtäüs, .hindäperi|ne -dse -st7, .kangõ - -t1, nõ̭na|tark -targa -.tarka30, .uhkõ - -t3, .võimli|k -gu -kku38; isekas inimene kangõkaal; ta on ju nii isekas, et talle ei saa midagi öelda tä om jo nivõrra uhkõ, et tälle ei saaq midägiq üldäq
iseloom esiqolõmi|nõ -sõ -st5, .hindäsolõmi|nõ -sõ -st5, olõ|ḱ -gi -kit13, olõmi|nõ -sõ -st5, loomus -(s)õ -t11; hea, halva iseloomuga hää, halva olõkigaq; sel tüdrukul on iseloomu seol tütrigul om esiqolõmist; palk sõltub töö iseloomust palka mastas tüü perrä
iseloomulik loomuperäli|ne -dse -st7, esiqperä|ne -dse -st7, esiqmu̬u̬du, ummamu̬u̬du; haigusel on iseloomulikud sümptomid tõvõl ommaq umaq tunnussõq
iseloomustama .arvama arvadaq .arva77, .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78; kuidas sa seda inimest iseloomustad? midä sa seost inemisest arvat?; kirjanik iseloomustas oma tegelasi kiŕämiiś kõ̭nõľ ummist tegeläisist; iseloomustas hästi üteľ häste
isemoodi esiq-, .hindäperi|ne -dse -st7, esiqmu̬u̬du, ummamu̬u̬du; iga lill lõhnab isemoodi egäl lillil esiq nuheq; igal maal on isemoodi kombed egäl maal ommaq esiqmuudu kombõq; tema tegi ikka isemoodi timä tekḱ õ̭ks umma torro piten
iseseisev esiq.saisja - -t3, esiqolõja - -t3, .hindä.kotsi|nõ -dsõ -st5, umaette, .hindäperi, .hindäpääl, hinnästpite(h)n; iseseisev riik umaette riiḱ; noored alustavad iseseisvat elu noorõ alostasõq umma elämist; sai iseseisvaks lätś uma elo pääle
iseseisvalt umma.joudu, uma .jougaq, uma abigaq,esiq, .hindä ette, .hindä.kotsilt, .hindäkottalt, .hindäpääl, hinnästpite(h)n; tuleb iseseisvalt hakkama saada tulõ ummajoudu toimõ tullaq; olen harjunud iseseisvalt elama olõ harinuq uma arugaq elämä; laps peab iseseisvalt hakkama saama latś piät mõistma hindä ette ollaq
iseseisvuma .hindäperi .saama;Eesti iseseisvumise aastapäev Eesti hindäperi saamisõ aastagapäiv
iseseisvus esiq.saismi|nõ -sõ -st5, esiqolõmi|nõ -sõ -st5, esiqolõja - -t3, .hindäette v umaette olõminõ; lapses tuleb kasvatada iseseisvust latsõlõ piät hindäette olõmist oppama; Eesti iseseisvuspäev Eesti esiqsaismispäiv v Eesti hindäperi saamisõ päiv
isetegevus esiq tegemine; lapse isetegevust ei tohi takistada latsõ esiq tegemist tohe eiq keeldäq; siin ei tohi lubada mingit isetegevust uma päägaq ei toheq siin midägiq tetäq
iseõppija ummapääd.oṕja - -t3, esiq.oṕja - -t3; Ants on iseõppija Ants om ummapäädoṕja
iseäralik esiqeräli|ne -dse -st5, ummamu̬u̬du, esiqmu̬u̬du; midagi iseäralikku ei juhtunud midägiq esiqerälist es juhtuq; iseäralik välimus ummamuudu vällänägemine
iseäranis üle kõ̭gõ, esiqerälidselt, esiqeräl(d)e, esiqeräliste, nimelt, eräle, innekõ̭kkõ, .väega(q); iseäranis meeldis neile meri meri miildü näile üle kõ̭gõ; iseäranis julge inimene väega julgõ inemine; sulle on see iseäranis kasulik sullõ om taa nimelt kasulik
iseärasus ummamu̬u̬du olõminõ v ńago; rahvuslikud iseärasused rahva ummamuudu ńago
isik inemi|ne -se -st5, hinǵ hinge .hinge35, kih|ä -ä -hä24; juriidiline isik juriidiline kihä; füüsilisest isikust ettevõtja inemine-ettevõtja; isikut tõendav dokument hindäpapõŕ*; tsiviilisik eräinemine; isikukultus üte inemise kumardaminõ; väga tähtis isik väega tähtsä inemine
isiklik erä-, esiqum|a -a -ma24, .hindä(-), eräli|ne* -dse -st5; isiklik auto eräauto; see on minu isiklik arvamus seo om muq hindä arvaminõ; mul on sulle üks isiklik jutt mul om sullõ ütś eräjutt; isiklik raha hindäraha
isiklikult esiq, e(s)ś; ma nägin seda isiklikult pealt ma näi tuud esiq päält
isiksus olõ|ḱ -gi -kit13, hinǵ hinge .hinge35, inemi|ne -se -st5; õpetaja isiksus oppaja olõḱ; Jüri on tugev isiksus Jüri om kimmä olõkigaq v kimmäs miiś; isiksuseomadused esiqumahusõq; isiksuse kahestumine hinge katõsmineḱ; omapärane isiksus esiqmuudu inemine
istukil(e) = istuli persilde, persülde, persükallaq, .istu, istukillaq; kukkusin istuli sattõ persilde; koer on nii istuli kui seistes ühekõrgune pini ütśkorgu istu ni saisu
istuma.istma .istuq istu73, mitmit kõrdo istuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, laisalt persü|tämä -täq -dä82; istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha istuskõllõs ütest paigast tõistõ, ei viisiq tüüd tetäq; mis sa siin istud, tee midagi! miä sa persütät tan, tiiq midägi!; vangis istuma kinniq istma; istet pakkuma istutama, istma pandma
isu is|o -o -so26, him|o -o -mo26, himmu - -2; hakkasin isuga sööma naksi isogaq süümä; ma olen õuntest isu täis söönud mul om ubinist himo täüs; mul polnud mingit isu külla minna mul olõ es määnestkiq himmo küllä minnäq; see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammustaa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun
isukas isoli|nõ -dsõ -st5, iso|nõ -dsõ -st7, hää v suurõ söömägaq v sü̬ü̬misegaq; isukas söömine isonõ süümine
