Sisseminek

.haaǵama, haaǵadaq, .haaǵa77 taga rääkima; ette heitma; laimama

haaju, -, -t2 narr, kergemeelne

.haakõlõma, haagõldaq, .haakõlõ85 1. (joostes) haake tegema; 2. tüli norima

.haanigõ|nõ, -sõ, -ist8 Haani (Haanja) elanik

.haani|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 meessoost Haani (Haanja) elanik

haarahta|ma, -q, -83 < haarahu|tma, -taq, -da62 < habahutma korraks v kiiresti haarama, krahmama

.haardma, haardaq, haara66 haarama, kahmama

haariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 < haaras.kitśma (siit-sealt) haarama, midagi hookaupa tegema

haav, haava, .haava30 1. haab; 2. haav, vigastatud koht

haava|nõ, -dsõ, -st7 = haavinõ haavapuine, haavapuust

haava|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 haavariisikas

haavi|nõ, -dsõ, -st7 = haavanõ

habahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = habal|õma, -daq, -õ85 = habõhõ(l)lõma < haba|.ritśma 1. kiiruga, rabeldes, uisapäisa tegutsema; 2. siit-sealt haarama; ahnitsema; jagelema, sõnelema

habasḱ, -i, -it13 1. kergats, lobiseja; 2. lai rõivas, ürp

habinahe = habinallaq = habinalõ kiiresti, häälekalt (hrl söömise kohta)

habras, .hapra, habrast22 habras, kergesti murduv, pude, rabe; mäda, pehkinud

habrastu|ma, -daq, -84 = hubrastuma hapraks muutuma; pehkima

habõn|aq, m -idõ, -it4 < hapõń habe; habõnit ajama habet ajama

habõndu|ma, -daq, -84 habetuma, habemesse kasvama

haďa|k, -gu, -kut13 kergats (hrl naine)

ha|go, -o, -ko27 hagu, oks, vits

ha|gõma, -kõq, -e59 1. (hunti) hurjutama; hurjutama, keelama (hrl last); 2. haarama, ahnitsema; koguma, korjama;

hahe|tama, -taq, -da82 1. = .hahkama [1.] valgenema hakkama, koitma; 2. halli(ka)ks muutuma

hah|hil, -ila, -ilat4 = ahhil ahel

.hahkama, hahadaq, .hahka77 1. = hahetama [1.] valgenema hakkama, koitma; hahkama nakkas joq koitma hakkab juba; 2. tühja juttu ajama, luiskama; 3. halli(ka)ks muutma

hahka|tś, -dsi, -tsit13 lobiseja, tühja jutu rääkija

hahmah(t)u|ma, -daq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma

haiba, -, -t2 = haiba|k, -gu, -kut13 = haibatś kergemeelne, edev inimene (hrl tüdruku kohta)

haiba|tś, -dsi, -tsit13 = haiba

.haigla|nõ, -dsõ, -st5 = .haigõnõ

haigu|tama, -taq, -da82 haigutama

haigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haigutama

.haigõma|ja, -ja, -ia28 haigla

.haigõtallitaja, -, -t3 põetaja

.haihkõlõma, haihõldaq, .haihkõlõ85 < .haikõlõma, < .harkõlõma [2.] kahtlema, kõhklema; viivitama, aega raiskama

.haikama, haigadaq, .haika77 halvaks minema; haisema, lehkama; kala piät suula pandma, muido lätt haikama kala peab soola panema, muidu läheb haisema; liha om haiganuq hyngugaq liha on halvaks läinud haisuga

.haikõlõma, haigõldaq, .haiklõ85 > .haihkõlõma

hain, haina, .haina37 hein; rohi; umbrohi

haina|kaaŕ, -kaari, -.kaari37 heinakaar

haina|kands, -kandsu, -.kandsu37 rohutüügas; niidetud heinamaa

hainali|nõ, -(d)sõ, -st5 heinaline

haina.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 heinamaarjapäev, 2. juuli

haina|nõ, -dsõ, -st7 rohune, rohuga kaetud; umbrohtunud; heinane

haina|tama, -taq, -da82 = hainotama (umb)rohtuma

haina|tsirts, -tsirdsu, -.tsirtsu37 = hainaritsik

hais, haisu, .haisu37 hais, lõhn

haiska, -, -t2 = haśka latatara

haisu|tama, -taq, -da82 haisutama

hajol|õma, -daq, -õ85 1. vallatlema, kergemeelselt käituma; 2. hulkuma

hajovallaq = hajovillaq laokil, lohakil, hooletuses; hajuvil

hakḱ, haki, hakki37 1. hakk (viljavihud v linapeod); 2. hakk (lind); 3. Kasaritsa, Haanja või Võru kandi elanike pilkenimetus

hal|a(ha)ma, -laq, -la88 halama

hala|pai, -paiu, -.paiu37 = hala(k)puu, -, -d50 leinapaju

halg, halo, .halgo36 (puu)halg

halgah(t)u|ma, -daq, -84 meenuma, meelde tulema

halľ, halli, .halli37 hall (värvitoon)

halla|nõ, -dsõ, -st7 hallane

ha(l)ľa|tama, -taq, -da82 = ha(l)ľõ|tama haljendama, rohetama

halli|tama, -taq, -da82 = hallõtama = hallõtuma hallitama

hal|lus, -usa, -usat4 < vallus valus

hallõldõ = halõhõhe haledasti; täbarasti

ha(l)lõli|nõ, -dsõ, -st5 hale, härras, tundeline; kaastundlik

ha(l)ľõ|tama, -taq, -da82 = ha(l)ľa|tama haljendama, rohetama

hal|u, -u, -lu26 < valu [I 2.] valu; hamba-, kõtu-, päähalu hamba-, kõhu-, peavalu

halu|tama, -taq, -da82 < valutama valutama

halvastõ halvasti; halvastõ palľo väga palju, liiga palju

halõhus, -õ, -t9 = halõndus haledus; haletsus

halõndus, -õ, -t9 = halõhus

halõstus, -õ, -t9 halastus; haletsus, kaastunne

halõtuhe = halõtulõ haledalt; haledal kombel; väga kõvasti

.hamba|(h)indś, -(h)indsi, -.(h)indsi37 naer(mine); irve, irvitus; naljahammas, irvhammas

hammas, .hamba, hammast23 hammas

.hampśma, .hampsiq, hampsi63 = .hapśma [1.] aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta)

hamõh, .hammõ, hamõht20 = hamõq, .hammõ, hamõt18 särk; naasõl olliq nisaq hammõpuust välän naisel olid rinnad särgipõuest väljas

hand|ru̬u̬ds, -roodsu, -ru̬u̬dsu37 sabaroots, sabaluu

hangi|tama, -taq, -da82 = hangõtama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama

hangu(h)n 1. konksus, kõveras; küürus; kängus; 2. tülis, riius

hangõlda|ma, -q, -83 hangeldama, sahkerdama, kaubitsema

han|i, -i, -ni26 < haaḣ hani

hank, hangu, .hanku37 1. konks; 2. paaditull; 3. vigur, krutski

.hanku 1. konksu, küüru, kõverasse, kängu; 2. tülli, riidu; meheq lätsiq hanku mehed läksid riidu

hannaalo|nõ, -dsõ, -st7 sabaalune; (naise või emaslooma) suguelund

hannatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kurameerima, sõbrustama

hao|kubo, -ku̬u̬, -kupo27 haokubu

hapasni|k, -gu, -kku38 hapnik

hapa|tś, -dsi, -tsit13 1. = hapatus [4.] = happ lobiseja, lõuapoolik, luiskaja; 2. hobuse peakott

ha|pin, -bina, -binat4 1. värin; kohin, kahin; sahin; 2. sagin; kiirustamine

.hapnõma, hapadaq, .hapnõ, kesks hapanuq75 1. hapnema, hapuks minema; hapanuq jutt lorijutt, rumal jutt; 2. laisklema, tegevuseta ole(le)ma, olesklema

hapsahta|ma, -q, -83 mulksatama, potsatama

.hapsama, hapsadaq, .hapsa77 = .hampsama

.hapsna, mulksumine, potsumine

hapu, .hapnõ, hapund17 hapu

hapupiim, .hapnõpiimä, hapund.piimä35 hapupiim

haraga|lilľ, -lilli, -.lilli37 = haraklilľ 1. karikakar; härjasilm; 2. = varõslilľ ülane

harah(t)u|ma, -daq, -84 1. eksima; eemalduma; silmist kaduma; 2. võõrduma

harak|lilľ, -lilli, -.lilli37 = harak|ninń, -ninni, -.ninni37 = haragalilľ = harakninń 1. karikakar; härjasilm 2. ülane

haŕas, -(s)õ, -t11 (sea)harjas, (siili) okas

haraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = harõskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama

haravillõ (ajama) harali (ajama)

hargahu|tma, -taq, -da62 korraks v kiiresti sirutama, harki ajama

harga|tś, -dsi, -tsit13 = harga

.hargli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga)nõ = harikanõ haraline, haruline

hargukillaq = hargakillaq

hargu|tama, -taq, -da82 hargitama, (jalgu, käsi) harki või laiali ajama

harguvallaq = hargakillaq

hari, haŕa, .harja43 hari (katusel; linnul; puhastamiseks, kammimiseks; linatöötlemiseks)

harika|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga)nõ haraline, haruline

harili|k, -gu, -kku38 harilik, tavaline

hari|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 harjuma; kohanema; käsile harinuq taltsas

harisḱ, -i, -it13 = harga

harḱ, hargi, .harki37 1. hark; 2. ärtu

.harḱliga|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga)nõ haraline, haruline

.harku|ma, -daq, -80 = .harpuma eralduma, eksima, teistest maha jääma

harḿ, harmi, .harmi37 hall

har|o, -o, -ro26 haru

harokallaq harali

haŕo|lilľ, -lilli, -.lilli37 > rüälilľ

haŕo|tama, -taq, -da82 < tri ·i·ńmä harjutama; treenima; haŕotaminõ harjutamine, treening; käsile haŕotama taltsutama, dresseerima

.harpu lahku, eraldi

harśakõ|nõ, -sõ, -ist8 kasimatu, karvadesse kasvanud inimene

harv, harva, .harva30 1. harv, hõre; 2. harva esinev, haruldane

harvõnda|ma, -q, -83 harvendama

harõli|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga)nõ haraline, haruline

harõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = haraskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama

haśka, -, -t2 = haiska = haśkatś = haskõrus latatara

haśka|tś, -dsi, -tsit13 = haśka

haskõrus, -õ, -t9 = haśka

hassa|k, -gu, -kut13 1. vits, hagu; ma võta sullõ üte hassagu! ma võtan sulle (ühe) vitsa!; 2. nigel, kidur, kängu jäänud olend v taim

has|sin, -ina, -inat4 lobisemine, latramine

ha|śu, -śu, -sśu26 lollike, napakas

hata|nõ, -dsõ, -st7 = hatik 1. emane (koera kohta); 2. kergete elukommetega (naise kohta)

hati|k, -gu, -kut13 = hatanõ

.hatsama, hatsadaq, .hatsa77 pulmi pidama (koerte kohta); ringi tõmbama (liiderlike inimeste kohta)

hatt|sa(a)jaq, m -.saaju, -.saaju30 koerte jooksuaeg, koerapulm

.haudliga|nõ, -dsõ, -st5 = .haudlinõ = havvonõ ebatasane, auklik

.haudli|nõ, -dsõ, -st5 = .haudliganõ

hauǵ, havvõ, .haugõ, m alaleü havvilõ34 haug

haugah(t)us, -õ, -t9 haugatus

haugas, .hauka, haugast22 kull; kanakull; haugas

haugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haugutama

hau(h) auh (koera haukumine)

.haukama, haugadaq, .hauka77 haukama, hammustama

.haurama, hauradaq, .haura77 valju häälega nutma, karjuma, röökima (lapse kohta)

hauśa|tama, -taq, -da82 = .hauśma, .haussiq, hausi63 lobisema, pilama, naljatlema; vigurdama

.haussõlõma, hausõldaq, .haussõlõ85 = korduv .hauśma

havvu|tama, -taq, -da82 hautama

hebevälle kohevile

hebo, -, -t2 edvistaja, eputis, kergats, pirtsutaja (hrl naine)

heboskõ|(l)õma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hebotama

heegeldä|mä, -q, -83 heegeldama; heegeldüsnõgõl heegelnõel

heemendämä, -q, -83 = heeme|tämä, -täq, -dä82 narmendama; hõredaks kuluma

heemile õhukeseks kulunud; heemile peet rõivas õhukeseks kulutatud rõivas

heering, -ä, -ät13 heeringas

heidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 > hiidüske(l)lemä

heiga, -, -t2 = heigatś = heigo = heik edvistaja, kergats

heiga|tś, -dsi, -tsit13 = heigo, -, -t2 = heiga

heigo|tama, -taq, -da82 = heigatama

heik, heigo, .heiko37 = heiga

heiḿ, heime, .heime35 kirme, õhuke kord

.heitämä, heidädäq, .heitä77 > .hiitämä

hek|ḱ, -i, -ki82 hekk

.helde, -, -t3 helde

helehehe = helehele heledasti, heledalt

helevälläq 1. elevil, ärevil, erutatud; 2. võimuses, meelevallas; puulehekene om tuulõhelevälläq puuleheke on tuule meelevallas; 3. paljas, irevil, katmata; kindsuq helevälläq kintsud paljad

helge|tämä, -täq, -dä82 kõrvetavalt paistma, hõõguma, kuumust õhkuma

helinälläq helinal

helistä|mä, -q, -83 1. helistama, kõlistama; 2. helistama, telefoneerima

.helksä, -, -t3 = .hilksa lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav

hell, hellä, .hellä35 hell, õrn

hellever|rev, -evä, -evät4 helepunane; roosa

hel|lin, -inä, -inät4 helin

helläh(t)üs, -e, -t9 heldimus

helläliste lopsakalt

hellä|ne, -dse, -st7 = hellik

hellä|tämä, -täq, -dä82 = hellütämä hellitama

hellümun|a, -a, -na26 hellitatud laps

hellü|tämä, -täq, -dä82 = hellätämä

helme|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 helmekee

helähtä|mä, -q, -83 < helähü|tmä helatama, äkki või korraks helisema, heli tekitama

heläh(t)üs, -e, -t9 helatus, (äkiline või ühekordne) heli, häälitsus

hel|ämä, -läq -lä88 helisema, helama; kajama

helü|lyyŕ, -lõõri, -lyyri37 = hyngulyyŕ hingekõri, hingetoru

.hendä > .hindä

hengeli|ne, -(d)se, -st5 = hingeline hingeline, elusolend; elav, elus

.hengi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .hingipäiv hingedepäev, 2. november

hengi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = hingitsemä hingitsema

hengähtä|mä, -q, -83 = hingähtämä korraks puhkama, puhata laskma

.hengü|mä, -däq, -80 = .hingümä lahtuma, aurustuma

hen|u, -u, -nu26 Saru valla elanike pilkenimi

herehehe eredasti

herendä|mä, -q, -83 eputama; püsimatu või kärsitu olema

hereske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = herende(l)lemä

herga|tś, -dsi, -tsit13 = hergo, -, -t2 püsimatu inimene; eputis

hergo|tama, -taq, -da82 eputama, edvistama

herk, hergo, .herko37 tundlik; kartlik; külmäherk külmakartlik

.herkvälle elevile, ärevile

herneh, .herne, herneht20 = herneq 1. hernes; 2. m = .hernetõbi

.herne|kõdõr, -kõdra, -.kõtra45 hernekaun

.herne|ru̬u̬g, -ruvva, -ru̬u̬ga33 hernesupp

.hernetõ|bi, -võ, -põ25 = herneh [2.] rõuged

.herne|tähť, -tähe, .tähte34 rõugearm

herre, -, -t14 ere

herändä|mä, -q, -83 = herätämä äratama

herä|tämä, -täq, -dä82 = herändämä

herävilläq = herävälläq ärkvel

hibali|k, -gu, -kku38 = hibõlik = hipaľ = hipõľ (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal

hibõli|k, -gu, -kku38 = hibalik

hi|gi, -i, -ki27 higi

higi|ne, -dse, -st7 = .hiine higine

higitsemä, higitsäq e .hiidäq, higidse90 = higonõma higistama

higonõma < higovama, .hiodaq e higonõdaq, higonõ89 = higitsemä higistama; tei taad tüüd hiotõn tegin seda tööd higistades

.hiibõlõma, hiibõldaq, hiibõlõ85 (tuules) lehvima; (ringi) lonkima; jalus tolknema

.hiidla|nõ, -(d)sõ, -st5 hiidlane

hiiďo|nõ, -dsõ, -st7 hajameelne; tähelepanematu

hiidüski|ne, -dse, -st5 pelglik, kergesti ehmuv

hiidü|täma, -täq, -dä82 < heidütämä ehmatama

hiilas, .hiilsa, hiilast22 = .hiilva särav, hiilgav

.hiilka, -, -t3 trääs; pässä ots läbi sõrmi om hiilka pöidla ots läbi sõrmede on trääs

.hiilva, -, -t3 = hiilas

.hiinla|nõ, -(d)sõ, -st5 hiinlane

hiir, hiiro, .hiiro40 valkjashall, hiirekarva; hiir hopõń hiirekarva hobune; hiiroq habõnaq valkjashall habe

hiiro, hiiro, hiirot2 = hiiŕo, hiiŕo, hiiŕot2 valkjashall, hiirekarva hobune

.hiitelemä, hiideldäq, .hiitele85 heitlema

.hiitmä, .hiitäq, hiidä61 < .heitmä viskama, heitma, loopima

.hiitü|mä, -däq, -79 < .heitümä ehmuma, heituma

hiivalõ peeneks, puruks; viledaks, hatule

hiki|tämä, -täq, -dä82 = kikitämä itsitama; eputama

hikõrda|ma, -q, -83 naeru kihistama

.hilbõlõma, hilbõldaq, .hilbõlõ85 = .hilplõma = .vilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema

.hiljüisi = .hillä

.hilksa, -, -t3 = .helksä lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav

hilľo.kõisi = hilľo.kõtsi > .hillä

hillä|k, -gu, -kut13 aeglane; laisk, saamatu

.hillä.tassa = .hillätassa.kõistõ pisitasa, tasahilju

hilphara|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 hilpharakas

himmastu|ma, -daq, -84 = himmästümä pehastuma

himmusta|ma, -q, -83 > himostama

him|o, -o, -mo26 < himmu himu, kange tahtmine, isu; mul olõ-i määnestkiq himmo tuud tetäq mul pole mingit tahtmist seda teha

himosta|ma, -q, -83 < himmustama himustama, tahtma

hind, hinna, .hinda30 hind

hindse|tämä, -täq, -dä82 narmendama

hindu, -, -t2 hindu

.hindä = .hinne < .hendä enda, enese

.hindä.isḱmi|ne*, -se, -st5 astendamine

.hindä.keske|ne, -dse, -st omavaheline

.hindäle = hinele endale, enesele

.hindäperi sõltumatu, iseseisev

.hindäpääl iseseisev, iseseisvalt, omaette

.hindä(t) > hinnäst

.hindä.vaihõl = .hindä.keske(h)n

.hindävoli|nõ*, -dsõ, -st7 < a'utonoomilinõ autonoomne

hinǵ, hinge, .hinge35 = henǵ 1. (inimese vms elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms ) hing

.hingi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .hengipäiv hingedepäev, 2. november

hingi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = hengitsemä hingitsema

hingähtä|mä, -q, -83 = hengähtämä korraks puhkama, puhata laskma; jovva-i inämb edesi minnäq, piät hingähtämä ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkama; hingähti hobõst lasin hobusel korraks puhata

.hingü|mä, -däq, -80 = .hengümä lahtuma, aurustuma

hin|naŕ, -ara, -arat4 (naha- v liha)riba; lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni

hinneq, .hinde, hinnet19 kiud (hrl lina-, kanepikiud)

hinnäst < .hindä(t) ennast

hinnästtäüś ennasttäis

hi|paľ, -bali, -balit4 = hipõľ = hibalik (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal

hipi|tämä, -täq, -dä82 edvistama, eputama

hipõkõ|nõ, -sõ, -ist8 Mõniste valla naiste hüüdnimi

hirm, hirmu, .hirmu37 hirm

.hirmsa, -, -t3 = hirmudu; 1. hirmus, kole, õudne; julm, toores; 2. = .hirmsahe [2.]

.hirmu|ma, -daq, -80 hirmuma, ehmuma

hirmutuhe = hirmutulõ = .hirmsahe [2.]

hirnahta|ma, -q, -83 hirnatama

.hirnma, .hirnuq, hirnu64 hirnuma

hirre|mõts, -mõtsa, -.mõtsa30 noor palgimets

hirś, hirre, hirt49 (jämedam) ümarpuit, palk

.hirskõlõma, hirsõldaq, .hirskõlõ85 = korduv .hirskama

hirv́, hirve, .hirve35 hirv

.hiuhkma, .hiuhkuq, hiuhu64 kiljuma

hius, -(s)õ, -st11 juus; hiusnuuta vidämä (teine)teist juustest kiskuma

.hiu(s)sõ.lõikaja, -, -t3 juuksur, juukselõikaja

.hiu(s)s|õq, m -idõ, -it11 juuksed

hobõsõ|joud, -jovvu, -.joudu36 hobujõud

hoďos*, -(s)õ, -t11 = hoďo|tähť*, -tähe, -.tähte34 planeet

hoi, -, -d53 kangapool, kääv

hoim, hoima, .hoima31 uim, uimasus

hoimasť*, -i, -it13 uimasti, narkootikum

hoimussilõ = hoimussihe

.hoitma, .hoitaq, hoia, kesks hoiõt, 3. p hoit, min 1. p hoiji, min 3. p hoiť66 1. (midagi kuskil) hoidma; (millekski) hoidma, säilitama; 2. (midagi) kinni hoidma; 3. < armastama, hoidma; 4. (last) hoidma; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsima; kui hoit? kuidas püsib? (nalj, vulg meeste omavaheline tervitusküsimus suguti erektsiooni kohta).

.hoitu|ma, -daq, -80 1. hoiduma; 2. säilima; talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq taliõunad säilivad keldris kevadeni

hoi|võrgõq, -.võrkõ, -võrgõt18 kehv lõng

hojopin|i, -i, -ni26 = hajopini hulkuv koer

hojotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hojotama

holahta|ma, -q, -83 solksatama, sulpsatama

hoľahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 rumalusi tegema, edvistama; vallatlema

holinallaq = volinallaq vulinal, sulinal

hollandla|nõ, -(d)sõ, -st5 hollandlane

ho|ľo, -ľo, -lľo26 = hoľo|ṕ, -bi, -pit13 tobu; logard

hoľo|tama, -taq, -da82 lollitama; logelema; hoľotas kyiḱ uma ao maaha logeleb kogu oma aja maha

hoobis hoopis

hoodõq†, hu̬u̬tõ, hoodõt18 = voodõq† sag m voodi; hiidäś huutidõ pääle pikäle heitis voodi peale pikali

hoolika|nõ, -dsõ, -st5 = hoolõlinõ hoolas

hoolõli|nõ, -dsõ, -st5 = hoolikanõ hoolas

hoolõtuhe = hoolõtulõ hooletult; hooletusse; aid om hoolõtuhe jätet aed on hooletusse jäetud

hoońa, -, -t2 tossike

hoonõh, hu̬u̬nõ, hoonõht20 = hoonõq, hu̬u̬nõ, hoonõt18 hoone

hoora|sõlḿ, -sõlmõ, -.sõlmõ35 kergesti järele andev umbsõlm

horgulõ = hõrgulõ = hõrsulõ kohevil(e)

horguvallaq = .horkvallaq = hõrguvallaq = .hõrkvallaq kohevil

horm, horma, .horma30 = hormus = hurm = hurmus 1. uim; lõpus; 2. kest, tupp (nt pähklil)

.horḿma, .hormiq, hormi63 = .vorḿma vormima

ho|ŕo, -ŕo, -rŕo26 = hoŕo|ṕ, -bi, -pit13 = hoŕosḱ, -i, -it13 = horľo

hoŕo|tama, -taq, -da82 lollitama; lorutama, logelema; ringi hulkuma

horśakuhe = horśakulõ = horśostõ lohakalt

horśo, -, -t2 = horśa

horśo|tama, -taq, -da82 = horśatama

.horsśama, horśadaq, .horsśa77 = horśatama = .hursśama

horsõnď, -i, -it13 = horśa

horsõndus, -õ, -t9 lohakus; lohakas töö

hu|ba, -ba, -pa26 1. pude, rabe; pehkinud; 2. rumal

hubahus, -õ, -t9 = huba|k, -gu, -kut13 hoop, obadus

huba|nõ, -dsõ, -st7 pude, rabe; kohev

huba|ť, -di, -tit13 rumal, kerglane inimene

hubinallaq hubinal, võbinal, väreldes

hubli|k, -gu, -kut13 väike oblikas

hudil|aq, m -idõ, -it4 hobuse suurauad

huďo|tama, -taq, -da82 = hoďotama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema

huheq, .huhtmõ, huhend16 hrl m loputusvesi

.huhtma, .huhtaq, huha63 = .uhtma loputama, uhtma

huhvi|tama, -taq, -da82 irvitama

hujuq (peletamis)hüüatus

hukatus, -õ, -t9 hukatus

huku|tama, -taq, -da82 hukutama

huľa|tama, -taq, -da82 ulakust tegema, hullama

hulbõq, .hulpõ, hulbõt18 muster, kiri

hulga(h)n hulgas

hulga.kõisi = hulga(h)na = hulgani hulgakesi; hulgahna om julgõmb minnäq hulgakesi on julgem minna

hulǵus, -(s)õ, -t11 = hulgõrus, -õ, -t9 hulgus

hulk, hulga, .hulka31 hulk

.hulḱma, .hulkiq, hulgi63 hulkuma

hull, hullu, .hullu37 > ulľ

hul|lin, -ina, -inat4 vulin, sulin, mulin

hullõrda|ma, -q, -83 = .hullama

hummo|k, -gu, -kut13 = hummo(n)g hommik

hummo(n)gidõ hommikuti

hummo(n)gu|nõ, -dsõ, -st5 hommikune

hummõni|nõ, -dsõ, -st5 homne

hu|ńa(ha)ma, -nńaq e -ńadaq, -nńa e -ńaha88 = .hunńama sumisema, ümisema, undama

huńah(t)us, -e, -t9 = hünäh(t)üs ühmatus

hunda|menť, -mendi, -.menti37 < undõrmanń , < vundamenť vundament

huńe|ṕ, -bi, -pit13 = huńa

hunń, hunni, .hunni37 < vunń 1. vurrkann, vurriluu; 2. hoop, löök; 3. hoog, kiirus; auto tulõ hüä hunnigaq siiäpoolõ auto läheneb õige suure kiirusega; 4. kerge joove, sumin

hunni(h)n purjus

hunni|tama, -taq, -da82 vurritama; ringi jooksma

hunť, hundi, .hunti37 hundikoer

huntś|valť, -valdi, -.valti37 mürakaru, müraja

hupa|tś, -dsi, -tsit13 kergats, eputis

hupista|ma, -q, -83 = hup|pama, -adaq, -pa77 upitama

hupsahta|ma, -q, -83 = vupsahtama lahvatama, vupsatama

hupsah(t)us, -õ, -t9 lahvatus, vuhvatus (tule kohta)

.hupśma, .hupsiq, hupsi63 vupsuma

.hupsti: liha hupsti rasvagaq lei pliiniravval palama liha vupsti rasvaga lõi pannil põlema

hurahta|ma, -q, -83 = vurahtama vuratama

hurasḱ, -i, -it13 nokatsmüts

hurga|tama, -taq, -da82 lohakalt töötama

hurista|ma, -q, -83 = vuristama vuristama

huris|õma, -taq, -õ87 = vurisõma vurisema; sumisema

hurľo, -, -t2 = hurlõ|ť, -di, -tit13 = vurľo vurle; logard, hulgus

hurm, hurma, .hurma30 = hurmus, -(s)õ, -t11 = horm 1. uim; lõpus; kala sälähurmaq kala seljauimed; 2. kest, tupp (nt pähklil)

hurŕ, hurri, .hurri37 kurt

hur|ril, -ila, -ilat4 1. viril; haigevõitu; pohmeluses; 2. vurrkann; 3. kuljus

huŕsa, -, -t2 = hurśa|k, -gu, -kut13 = horśa = horśak lohakas inimene, soperdis

.hursśu|ma, -daq, -80 = .horsśuma sassi minema

hurt, hurda, .hurta31 1. hurt (koer); 2.* keel hurt e nõstõt puuľkorgõ ülipikk vabahelü kõrgenenud keskkõrge ülipikk täishäälik, nt i̬i̬ sõnas ki̬i̬ľ ( keele, ki̬i̬lt)

husahus, -õ, -t9 susin

husis|õma, -taq, -õ87 = husa(ha)ma < vusisõma

huskaŕ, -i, -it4 köbi, toss, hädavares

huska|tś, -dsi, -tsit13 liivasoss, kehv liivamaa

hussa-hassa lohakalt

hussi.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 ussimaarjapäev, 8. september

.hussu|ma, -daq, -80 vaevaliselt põlema, hingitsema

.huťma, .hutťaq, huti63 ehal käima

hut|ť, -i, -ti37 = hütt kaelustuvi, meigas

hu̬u̬gsahe = hu̬u̬gsalõ hoogsalt

hu̬u̬ľ, hoolõ, hu̬u̬lt40 hool

hu̬u̬ľmaldaq hoolimatu; hoolimata

hu̬u̬ṕ, hoobi, hu̬u̬pi37 hoop

hu̬u̬pama, hoobadaq, hu̬u̬pa77 sõudma

hu̬u̬rama, hooradaq, hu̬u̬ra77 hoorama

hu̬u̬ v́, hoovi, hu̬u̬vi37 hoov

huuli|ts, -dsa, -tsat13 < uulits tänav

.huupi = hüppä 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); miä sa huupi rabõhõlõt mis sa ilma asjata rabeled; taa olľ mul huupi käümine see oli mul kasutu käik; 2. huupi, umbropsu

huv|i, -i, -vi26 huvi

huvitav, -a, -at4 huvitav; naljakas, imelik

hõdras, .hõtra, hõdrast22 = hõdõr habras

hõ|dśo, -dśo, -tśo26 = hõtsk 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)

hõdõr = hõdyŕ, hõdra, .hõtra45 = hõdras = hõtr habras

.hõelahe = .hõelalõ = hõelastõ kehvalt, viletsasti; õelalt; solvavalt

hõginallaq aplalt

hõhka|tama, -taq, -da82 > hähkätämä

hõhvildõ < õhvildõ mullikana, õhviti; lehm tulľ hõhvildõ nüsmä lehm tuli mullikana lüpsma

.hõikama, hõigadaq, .hõika77 hõikama, hüüdma

.hõikus, -õ, -t9 mahakuulutamine; kutse; tugev tahtmine, sisemine sund; näil om hõikus täämbä pitto minnäq neil on tugev tahtmine täna peole minna

.hõimla|nõ = hõimoli|nõ, -(d)sõ, -st5 hõimlane, sugulane

hõisi|tama, -taq, -da82 (hüüetega) sigu peletama

hõkatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõkutama

.hõkśna, -, -t3 = .lõkśna [1.] luksumine

hõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hõkõrdama

hõ|ľa, -ľa, -lľa28 = hõľahus, -õ, -t9 igatsus, ihaldus, soov; unistus

hõlgas, .hõlka, hõlgast22 = hõllõ, -, -t14 halgas; hõlgas puu lahksas häste halgas puu läheb hästi lõhki

.hõlmama, hõlmadaq, .hõlma77 kaisutama, sülelema

hõ|ľoma, -lľoq, -ľo70 = heľoma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma

hõľova, -, -t3 liikva, eeterpiiritus

.hõlpsa, -, -t3 hõlbus

hõlsť, hõlsti, .hõlsti37 hõlst

.hõpśma, .hõpsiq, hõpsi63 = .hympśma = .lympśma lõmpsima

hõpõhalapuu, -, -d50 hõbepaju

hõra|silm, -silmä, -.silmä35 sõrasilm, kõõrdsilm

hõrgu|tama, -taq, -da82 = horgutama = hõrsutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama

hõril|aq, m -(i)dõ, -it4 orel

.hõrkvallaq = hõrguvallaq

hõrrõ, -, -t14 hõre

.hõrssama, hõrsadaq, .hõrssa77 sõimama; ruigama

hõrsu|tama, -taq, -da82 = horgutama = hõrgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama

.hõrtsama, hõrdsadaq, .hõrtsa77 1. hullama; 2. tõrelema

hõrõhuisi = hõrõhõhe = hõrõhõlõ hõredalt; vili om palľo hõrõhuisi külbet vili on liiga hõredalt külvatud

hõrõ|tama, -taq, -da82 punetama

hõtŕ, hõdra, .hõtra45 = hõdõr habras

hõõda|k, -gu, -kut13 võõras, arusaamatu (keele kohta); taa om sääne hõõdakkeelegaq inemine, taast saa-iq midägiq arvo see on selline võõra keelega inimene, sellest ei saa midagi aru

hõõrahta|ma, -q, -83 < hõõrahu|tma, -taq, -da62 korraks hõõruma

häbehüs, -e, -t9 häbedus

häbelä|ne = häbelä|s, -dse, -st5 = häüläs häbelik

häbende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv häbendämä

häbendä|mä, -q, -83 häbenema

hä|bü, -ü, -pü27 häbi

hä|dä, -dä, -tä24 häda; viga; probleem

hädäldä|mä, -q, -83 hädaldama

hädäli|ne, -dse, -st5 1. pakiline, hädavajalik, tähtis; hädäline asi sai kõrda aetus pakiline asi sai korda aetud; 2. hädaline, hädasolija

hädä|ne, -dse, -st7 hädine, põdur

hädäste hädasti

hähkä|tämä, -täq, -dä82 = hahkatama < huhkatama, < hõhkatama, < hühkätämä lõõtsutama, hingeldama

hähäq, m .hähki, .hähki34 pulmad

häiehtä|mä, -q, -83 heietama

häierm, -ä, -ät4 = hä(i)elm õis; pähnähäiermäq pärnaõied

.hälḱmä, .hälkiq, hälgi63 helkima; iiveldama; valutama

häll, hällü, .hällü37 < hüll häll, kätki; kiik

hällü|tämä, -täq, -dä82 hällitama, kiigutama

.hälmä, .hällüq, hällü73 kiikuma, õõtsuma

hälväh(t)üs, -e, -t9 halvatus

hämm, hämmä, .hämmä35 märg, niiske

hämmäh(t)ü|mä, -däq, -84 = .hämmümä niiskuma, märjaks saama

hämmähü|tmä, -täq, -dä62 > hämmähtämä

häm|mär, -ärä, -ärät4 hämar; hämarus; videvik

hämmästü|mä, -däq, -83 pehastuma

hämmätüs, -e, -t9 = hämmäh(t)üs

häm|o, -o, -mo26 hämarik, hägu

hämäri|k, -gu, -kku38 hämarik

hänilä|ne, -(d)se, -t5 linavästrik

.härbäń, -i, -it4 = .här|bänń, -bänni, -.bänni37 häärber, härrastemaja

härg, härä, .härgä34 härg

härgüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv härgütämä

häris|emä, -täq, -e87 urisema

härm, härmä, .härmä35 1. härmatis; 2. = .härmläne = härmävitäi ämblik

.härmlä|ne, -e, -st5 = härm [2.]

härmä|ne, -dse, -st7 ämblikuvõrke täis; härmane

härmätüs, -e, -t9 härmatis

härmä|võrk, -võrgo, -.võrko37 ämblikuvõrk

hässä, -, -t2 = hässä|k, -gu, -kut13 aeglane, saamatu inimene, kohmard

.häste = hü(v)äste(le) [1.] < hästeq < .höste(he) hästi; mul lätś tüü häste mul läks töö hästi; tä om olõst häste laǵa ta on õlgadest hästi lai

hää, -, -d50 = hü(v)ä 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hää (külh) hea küll, hästi; hääd aigo! head aega!; hää palľo hästi (v üpris) palju; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline; 2. vara, varandus

.häädü|mä, -däq, -80 = häömä hävima, kaduma

.häägämä, häägädäq, .häägä77 kiruma

.hääli|ne, -dse, -st5 healoomuline

hääpooli|nõ, -dsõ, -st7 = hää.puul|nõ, -sõ, -sõt6 = hü(v)äpoolinõ parempoolne

hääte|go, -o, -ko27 heategu; teene

häönǵ, -i, -it13 häving

.häössi(h)n olõma kadunud olema

.häö|tämä, -täq, -dä81 hävitama

.häüldäq = .häütü häbitu

.häüli|k, -gu, -kku38 = häbelik häbelik(uvõitu)

häüsendä|mä, -q, -83 = .häüssämä = häüsätämä 1. ilastama; 2. hooletult, asjatundmatult töötama

.häüssämä, häüsädäq, .häüssä77 = häüsendämä

häüsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv häüsätämä

.häütühe = .häütüle häbitult

hörsä-härsä ülepeakaela

.höste < .höstehe > .häste

hööderde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hööderdämä

hööderüs, -e, -t9 = hööberüs = hööde lööberdis, hulgus; lohakas inimene

hööl(m)äs, hü̬ü̬l(m)ä, hööl(m)äst22 = hü:ü(v)li höövel

hööriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 veerlema, keerlema, pöörlema; korduv hööritama

hööveldä|mä, -q, -83 > höölitsemä

.höühkelemä, höüheldäq, .höühkele85 uhkeldama, eputama (riietega)

hübis|emä, -täq, -e87 = hubisõma hubisema, võbelema, värelema

hüdsi, hüdse, hüst41 süsi

hüdsäsni|k*, -gu, -kku38 süsinik

hüdüke|ne, -se, -ist8 udemeke; (hallipäine) vanainimene, rauk, tudi(ke)

hühkä|tämä, -täq, -dä82 > hähkätämä

hükerdä|mä, -q, -83 = hükü|tämä, -täq, -dä82 lohakalt töötama

hülbäh(t)üs, -e, -t9 poolpaks toit; lake; laisk inimene

hüll, hüllü, .hüllü37 1. hunnik; hulk, kogu, laam; ütte hüllü läbisegi, kokku; üte(h)n hüllü(h)n koos, laamas, segi; 2. > häll

.hülp*, hülbä, .hülpä35 tarretis, kallerdis

.hülpämä, hülbädäq, .hülpä77 = .hölpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama

hülü pääle oletamisi

hünis|emä, -täq, -e87 = hunisõma ümisema, inisema; pomisema

.hünḱmä, .hünkiq, hüngi63 nuuksuma, tihkuma; inisema, ümisema

hün|nin, -inä, -inät4 = hunnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin

hünähtä|mä, -q, -83 = huńahtama ühmama, korraks pomisema

hü|pin, -binä, -binät4 = hupin hubin, võbin, värelus

.hüppämä, hüpädäq, .hüppä77 > .kargama [1.]

hüpä|tś, -dsi, -tsit13 kerglane; kelkija

hürel|emä, -däq, -e85 tülitsema; purelema

hürgä|tś, -dsi, -tsit13 1. soperdaja; 2. karjuja, röökija

hür|i, -i, -ri26 toriseja

hüristä|mä, -q, -83 müristama

.hürmelemä, hürmeldäq, .hürmele85 = hürmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hürmäste(l)lemä

hürmä, -, -t2 tõre

.hürmämä, hürmädäq, .hürmä77 = .hürmistämä = hürmütämä kärkima, sõimama

hürmü|tämä, -täq, -dä82 = .hürmämä

.hürrämä, hürrädäq, .hürrä77 = .härrämä urisema; sõimama; mürisema

hür(r)ümür(r)ü, -, -t2 1. pikne; 2. toriseja

hürsś, hürsi, .hürssi37 linamasin

hürähtä|mä, -q, -83 uratama

hüräsḱ, -i, -it13 toriseja

hüt|t, -ü, -tü 37 = hutť kaelustuvi, meigas

hütü|tämä, -täq, -dä82 häälitsema (kaelustuvi kohta); hütt hütütäs kaelustuvi häälitseb

hüvilde parempidi; õigetpidi

hüvvüs, -(s)e, -t11 varandus, rikkus

hü(v)ä, hü(v)ä, hüvvä24 = hää 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hüä (külh) hea küll, hästi; (kykkõ) hüvvä! kõike head!, nägemiseni!; hüvvä aigo! head aega!; hüä palľo tüüd om taa aśagaq hästi (v üpris) palju tööd on selle asjaga; 2. vara, varandus; Kost sa taa hüä olõt saanuq? A vet ma taa iks üle uma hüä hoolõ sai. Kust sa selle varanduse oled saanud? No eks ma selle ikka oma hoole ja vaevaga sain

hü(v)ändüs, -e, -t9 1. headus; 2. vara

hü(v)äske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 (ennast teiste silmis) heaks tegema; heastama; hüvitama; käü ümbre ja hüäskeles hinnäst kyigilõ käib ringi ja teeb ennast teiste silmis heaks; mul tulõ taa sullõ ärq hüäskelläq mul tuleb see sulle hüvitada

hü̬ü̬, -, -d51 = vü:ü vöö; vööde

hü̬ü̬rlä|ne, -(d)se, -st5 herilane

.hüübüs, -e, -t9 kallerdis

.hyiskama, hyisadaq, .hyiska77 hõiskama

hyng, hyngu, .hyngu37 lõhn, hõng; hingamine; hyngu haardma natuke puhkama, hingama

.hyngama, hyngadaq, .hynga77 = .hynkama lõhnama

hyngukõ|nõ, -sõ, -ist8 natuke

hyngu|tama, -taq, -da82 = hyngahtama

hyygama, hõõadaq, hyyga77 = hyyhkama, hõõhadaq, hyyhka77 hõõgama, õhkama, õhkuma