ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 828 sõnaartiklit ja 2183 sõnna
haab haav haava .haava30 värisesin kui haavaleht ma värisi ku haavalehť;
haabjas 1. .haabja|nõ v .haabja|s - -t15 2. ütepuuloodsi|k -gu -kut13, ütepuu|vineq -.vinne -vinet18
haagis haagi|ts -dsa -tsat13, perä|käro -käro -kärro26 auto koos haagisega auto üten haagitsagaq; haagiselamu koometska, koomits, koonits; haagissuvila automaja;
haak haaḱ haagi .haaki37, tśank tśangu .tśanku37, kramṕ krambi .krampi37, haakõlõma , ristitämä ust haaki panema ust tśanku  v  haaki  v  krampi pandma; lõuahaak lõvvahaaḱ; (joostes) haake tegema haakõlõma, ristitämä; kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema ku jänes pinni pakõs, sõ̭s nakkas ristitämä;
haake- perän vitäq haakeader perän vitäq adõr;
haakekonks (perä)konkś (-)konksi (-).konksi37
haakima .haaḱma .haakiq haagi63, .taadõ v takka .võtma , .perrä .võtma , .perrä .haardma haakis pluusi kinni haakõ pluusõ kinniq; haakis adra traktori järele võtť v haarď v haakõ adra traktori taadõ v perrä; metsaveotraktori taha palke haakima tśokõrdama;
haaknõel prundsi|nõgõl -nõgla -.nõkla45, pletť|nõgõl -nõgla -.nõkla45, pula|k -gu -kut13, seto kiiľ pulavka - -t2
haakrist haaḱ|risť -risti -.risti37
haamer vas|saŕ -ara -arat4
haarama .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57 haaras lapse sülle haarď latsõ üskä; suur kala haarab suurt sööta suuŕ kala habi suurt süütä; korraks v kiiresti haarama haarahtama, haarahutma, habahutma; siit-sealt haarama haariskõ(l)lõma, haaraskitsma, habahõ(l)lõma; kaasa haarama üten kiskma;
haarang haarah(t)us -õ -t9 kurjategijate tabamiseks korraldati öine haarang kuŕategijide kättesaamisõs tetti üüsine haarahus;
haare .haardmi|nõ -sõ -st5, kinniq.hoitmi|nõ -sõ -st5, haarah(t)us -õ -t9 käte tugev haare kässi kimmäs haardminõ v kinniqhoitminõ; teaduse haare laieneb iga aastaga tiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe;
haare eläjät haarus -(s)õ -t11 kaheksajala haarmed katsajala haarusõq;
haarem haarõḿ -i -it4
haav haav haava .haava30 lahtine haav vallalinõ haav;
haavama 1. .haavama haavadaq .haava77, vika tegemä , .pihta .saama haavata saama vika saama; sai kätest ja jalgadest haavata sai käsist ja jalost haavatus; 2. .tsolkama tsolgadaq .tsolka77, .tśankama tśangadaq .tśanka77, .tśauna|ma tśaunadaq .tśauna77, .haavama haavadaq .haava77 see jutt haavas teda seo jutt tsolgaś tedä;
haavand m haav haava .haava30 maohaavandtõbi m maohaavaq;
haavapuine haavi|nõ -dsõ -st7, haava|nõ -dsõ -st7, haava.puu|nõ -dsõ -st7
haavapuravik haavapuravi|k -gu -kku38, haavaporovi|k -gu -kku38, haavatat|ť -i -ti37
haavariisikas haava|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40
haavatu vikasaanu|q - -t1 haavatuile anti arstiabi vikasaanuilõ anti api;
haavel .haavli - -t1 jäme haavel rinť, renť;
haavik haavistu - -t1, haavisti|k -gu -kku38
haavuma paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, tülväh(t)ü|mä -däq -84 ta haavus sellest jutust tä pahasi ärq taa jutu pääle;
habe m habõn|aq -idõ -it4, (lühkene) habõna|nürsś -nürsi -.nürssi37 habet ajama habõnit ajama; tal on ilus habe täl ommaq ilosaq habõnaq v om illos hapõń; habemesse pomisema nõ̭na ala kõ̭nõlõma;
habemeajaja habõna|aiai v -ajjai -ajaja -ajajat4, habõnaajaja - -t3, tsirulni|k -gu -kku38
habemeajamisaparaat habõnaajamismassin -a -at4, vundsi|vurŕ* -vurri -.vurri37
habemenuga habõna|väitś -väidse -väist39, habõna|raud -ravva -.rauda33
habemetüügas habõna|kands -kandso -.kandso37, haŕas -(s)õ -t11 nädalane habemetüügas nädäline haŕas;
habemik habõni|k -gu -kku38
habetuma habõndu|ma -daq -84, karva|tama -taq -da82, habõnihe v habõnilõ kasuma lõug ja kael olid tal habetunud lõug ja kaal olliq täl ärq karvatõduq;
habras habras .hapra habrast22, hu|ba -ba -pa26, õrn õrna .õrna35, kõrrõ - -t14 jää on hapraks muutunud iä om hapras lännüq; habras portselan õrn pordsõlań; habras mälestus õrn mälehtüs; lepp on habras puu lepp om kõrrõ v huba puu; hapra kehaehitusega kasina kundigaq;
habrastama habrasta|ma -q -83, hubrasta|ma -q -83, hõdrasta|ma -q -83
habrastuma habrastu|ma -daq -84, hubrastu|ma -daq -84, hõdrastu|ma -daq -84, rabastu|ma -daq -84, kuduhu|ma -daq -84
hageja .nõudja - -t3, .kaibaja - -t3
hagema .kohtugaq .nõudma , .kohtuhe .kaibama
hagi .nõudmi|nõ -sõ -st5, .kaibus -õ -t9
hagijas hae|pini -pini -pinni26, ha|kij -gija -gijat4, jäle|pini -pini -pinni26
hagu ha|go -o -ko27, plõ̭õ̭ska - -t3 haokubu haokubo; anna hagu! tapaq takast!;
hahetama (h)ahe|tama -taq -da82, .hahkama hahadaq .hahka77 idataevas hahetab juba hummogutaivas jo hahetas;
hai hai - -d2
haige tõbi|nõ -dsõ -st7, .haigõ - -t3, tõbialo|nõ -dsõ -st7 haige inimene tõbinõ inemine; ta jäi haigeks tä jäi tõbitsõs; haige käsi haigõ käsi; haiget saama, tegema haigõt saama, tegemä; teeskleb haiget pand v tege hindä haigõs; haigevõitu haigõnõ, haigõpoolinõ, haiglanõ;
haigekassa .haigõkassa - -t1
haigestuma tõbitsõs v .haigõs .jäämä , tõppõ .jäämä , .haigust v tõpõ .haardma ta haigestub tä haarõtas tõbitsõs;
haigla .haigõ|maja -maja -majja v -maia28
haiglane .haigõ|nõ -dsõ -st7, .haigõpooli|nõ -dsõ -st7, .haigla|nõ -sõ -st5, hur|ril -ila -ilat4, tiru|nõ -dsõ -st7, vigapooli|nõ -dsõ -st7 haiglane fantaasia ulliq mõttõq;
haigur .haigru - -t1
haigus tõ|bi -võ v -bõ -põ25, hä|dä -dä -tä24, .haigus -õ -t9, vigahus -õ -t9, vigandus -õ -t9 ta põdes rasket haigust tä põssi rassõt tõpõ v haigu(s)t; kutsehaigus ammõdihädä; külmetushaigus külmähädä; nahahaigus nahahädä; nakkushaigus külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä; pärilik haigus külgesündünüq hädä; suguhaigus kuritõbi, titihädä; suhkruhaigus tsukrutõbi; vaimuhaigus ulľus, meelehädä;
haigusleht .haigõ|papõŕ -.paprõ -papõrd22, .haigõtunnistus -õ -t9, .haigõ|lehť -lehe -.lehte34 oli haiguslehel olľ haigõpaprõ pääl;
haiguslik .haigõli|nõ -dsõ -st5, .haigusli|nõ -dsõ -st5
haiguslugu tõvõ üleskirotus , tõvõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
haigustoetus .haigõrah|a -a -ha28
haigutama haigu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo haigutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mind ajab haigutama mullõ tüküs haik pääle;
haigutus haigutus -õ -t9, haik haigu .haiku37 haigutus tuleb peale haik tulõ pääle;
haihtuma .kaih(t)u|ma -daq -84 praeguseks on see jutt juba haihtunud seosaos om taa jutt joba kaihtunuq;
hais hais haisu .haisu37, nuus nuusu .nuusu37, nuheq .nuhkõ nuhet19, nuhk nuhu .nuhku36 sai haisu ninna sai haisu v nuusu nõ̭nna;
haisema .haisama haisadaq .haisa77, .haikama haigadaq .haika77 kala peab soola panema, muidu läheb haisema kala piät suula pandma, muido lätt haikama;
haistma (.hõ̭ngu v .haisu) .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66
haistmine hõ̭ngu.tundmi|nõ -sõ -st5, haisu.tundmi|nõ -sõ -st5, nõ̭n|a -a -na28 nohu puhul on haistmine ja maitsmine häiritud nohogaq ommaq hõ̭ngu- ja maitsõtundminõ kõrrast ärq; koeral on hea haistmine pinil om hää nõ̭na;
haisutama haisu|tama -taq -da82, .haisama haisadaq .haisa77
hajali hajovallaq , hajovillaq , laja(h)n , lajalõ , harõvallaq , .harva , harvakult , harvalt , harvast(õ) , .harvuisi mõtted on hajali mõttõq ommaq hajovallaq; hajali paiknevad talud harvakult saisvaq taloq;
hajameelne (palľo) unõhtaja - -t3, hiiďo|nõ -dsõ -st7 hajameelne inimene (palľo) unõhtaja inemine, suuŕ unõhtaja, hiiďo(kõnõ); ta on hajameelne täl om pää otsan lajan v tä om (palľo) unõhtaja v hiiďonõ;
hajameelsus (suuŕ) unõhtami|nõ -sõ -st5
hajevile hajova(l)lõ , hajovi(l)lõ , harvaku(l)lõ , .lakja , lajalõ
hajuma .lakja minemä , hajo|nõma -(nõ)daq -nõ89, .lahku|ma -daq -80 pilved hajusid pilveq lätsiq v vaioq lakja v lahku;
hajus harv harva .harva30, hõrrõ - -t14 hajus pilvitus harvaq v hõrrõq v hajovallaq pilveq;
hajutama .lakja ajama , hajovallõ ajama
hakatis alostus -õ -t9 tulehakatis tulõalostus; mehehakatis (väikene) mehekene, nuuŕmiiś, poiskõsõots;
hakatus alostus -õ -t9, nakah(t)us -õ -t9 tegi hakatust tekḱ alostust;
hakk (haki) eläjät hakḱ haki hakki37
hakk (haki) (vilä- v linavihuunik) hakḱ haki hakki37, kuhili|k -gu -kku38
hakk (haku) alostus -õ -t9 suve hakul suvõ alostusõn;
hakkaja (pääle)nakkaja - -t3, i̬i̬st.võtja - -t3, .väs(t)li - -t1, tra|gi -gi -ki26 ta on väga hakkaja inimene tä om häste päälenakkaja inemine;
hakkama nakkama .naadaq v nakadaq na(k)ka77 nad hakkavad tööle nääq nakkasõq tüüle; tal hakkas häbi täl nakaś häbü; poeg hakkas kaupmeheks poig lei kaupmehes; hakkama saama toimõ tulõma, toimõ saama; pihta hakkama pääle nakkama, pääle alostama; vastu hakkama vasta nakkama; silma hakkama silmä nakkama  v  putma; vastu hakkama vasta nakkama;
hakkepuit purutõt puu* , puutsä|bi* -bi -pi26, m puu|tsagimaq* -tsagimidõ -tsagimit4, hak|õq* -kõ -õt18
hakkima .lõikma .lõikuq lõigu64, tsa|gama -kaq -a59, tsälgo|tama -taq -da82, .tsälḱmä .tsälkiq tsälgi63 telefon hakib telefoni helü kaos vaehtõpääl ärq; hakitud küüslauk tsaet tsisnak;
hakkliha pi̬i̬nüliha pi̬i̬nütliha pi̬i̬nütlihha28, läbiaet liha , massina|liha -liha -lihha28, lihatsä|bi* -bi -pi26
hakkmasin lihamassin -a -at4, rasvamassin -a -at4
hala hädäldämi|ne -se -st5, tänitämi|ne -se -st5, tänń tänni .tänni37, halahõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, võiatami|nõ -sõ -st5
halama hädäldä|mä -q -83, hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, täni|tämä -täq -dä82, hal|a(ha)ma -laq -la8, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kuigõlõma kuigõldaq .kuigõlõ85, .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85 hakkas halama, et tal pole ühtegi õiget sõpra naaś hädäldämä, et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra;
halastajaõde õdõ õ̭õ̭' õtõ25
halastama halõsta|ma -q -83, .armu .hiitmä , .armu .andma halasta mu peale! halõstaq mu pääle!;
halastamatu (ilm)armuldaq , .armu.hiitmäldäq , .armu.andmaldaq , .andis.andmaldaq , halõstamaldaq õpetaja oli laste suhtes halastamatu oppaja olľ latsilõ ilmarmuldaq;
halastamatult (ilm)armuldaq , .armu.hiitmäldäq , .armu.andmaldaq , halõstamaldaq
halastav halõstaja - -t3, armuli|k -gu -kku38, armu.hiitjä - -t3
halastus halõstus -õ -t9, armu.hiitmi|ne -se -st5, armu.andmi|nõ -sõ -st5
halb halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2 halb ilm halv ilm; halb kruusatee hõel ruusatii; mul on halb olla mul om süä kuri; halvaks minema hukka v halvas minemä, tsurḱuma;
haldama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, talli|tama -taq -da82, ka(m)manda|ma -q -83 kes neid maju haldab? kiä naid majjo valitsõs?;
haldjas -esä -esä -essä24, -imä -imä -immä24, -.hoitja - -t3, .haldja - -t3 majahaldjas majahoitja, majavaim; metshaldjas mõtsaesä v -imä; keldi muinasjuttudes suhtlevad inimesed haldjatega keldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi;
haldur valitsõja - -t3, tallitaja - -t3 majahaldur majavalitsõja; pankrotihaldur pankrotitallitaja;
haldus valitsõmi|nõ -sõ -st5, tallitus -õ -t9 see maa kuulub linna haldusse seo maa käü liina valitsõmisõ alaq; Eesti haldusjaotus Eesti valitsõmisjaotus; haldusreform valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ; haldusüksus valitsõmisütsüs; haldusala valitsõmisala;
hale hallõ - -t14, ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5, armõ|du -du -tut1 mul on sinust hale mul om sinno hallõ; hale lugu hallõ(linõ) lugu; haledavõitu ha(l)lõlik, hallõpoolinõ; haledad riismed armõduq jätüseq;
haledasti halõhõhe , halõhõlõ , hallõldõ , ha(l)lõhe , halõtuhe , halõtulõ , hallõ.listõ
haledus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, hallõ - -t14 ta tunneb haledust täl om hallõ;
halenaljakas hallõkõ|nõ -sõ -ist8 halenaljakas ilme hallõkõnõ ńago; asi oli halenaljakas asi olľ sääne, et tiiä-iq, kas ikkõq vai naardaq;
haletsema halõ|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, halõsta|ma -q -83, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ma haletsesin teda mul olľ timmä hallõ v ma halõdsi v halõsti v halahõli timmä;
haletsus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, halõstus -õ -t9 enesehaletsus hindähalõhus;
haletsusväärne armõ|du -du -tut1 ta on haletsusväärses olukorras tä om väega armõtun saison;
halg halg halo .halgo36
halgas hõlgas .hõlka hõlgast22, .lahkõja - -t3, hõllõ - -t14 halgas puu läheb hästi lõhki hõlgas puu lahksas häste;
haljas ha(l)ľas .halľa ha(l)ľast22 haljas rohi, raud, viin haľas hain, raud, viin;
haljasala parḱ -platsi -.platsi37, haľas jago , rohilinõ jago , muro|platś pargi .parki37 sõitis haljasalale sõiť muro pääle;
haljassööt .värski v toorõs hain raiheina kasvatatakse nii haljassöödaks kui kuivatamiseks raihaina kasvatõdas nii värskis söödäs ku kuivamisõs;
haljastus ha(l)ľastus -õ -t9 haljastusega tegeles meil Jüri Jüri olľ meil iloaidnik;
haljendama ha(l)ľõ|tama -taq -da82, ha(l)ľa|tama -taq -da82, rohilinõ olõma , ha(l)ľõtõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 õu ja mets haljendavad muro ja mõts haľõtas; haljendama lööma rohilidsõs minemä;
hall (halla) hall halla .halla30
hall (halli) halľ halli .halli37, hahk haha .hahka33, harḿ harmi .harmi37 olen juba vanadusest halliks läinud ma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq; habe hakkab halliks minema habõnaq nakkasõq harmis minemä;
hall (halli) saaľ saali .saali37, halľ halli .halli37 jäähall ijähalľ; kaubahall kaubahalľ;
hallane halla|nõ -dsõ -st7 ööd on juba hallased üüq ommaq jo halladsõq;
halleluuja hallõ(.)luuja
hallikas hallika|nõ v hallika|s -dsõ -st5, hallika|s - -t15, .hahkja|nõ v .hahkja|s -dsõ -st5, .hahkja|s - -t15
hallinema hallis minemä , hahetu|ma -daq -84
hallitama halli|tama -taq -da82, hallõ|tama -taq -da82, hallõtu|ma -daq -84
hallitus hallõq .hallõ hallõt18, hallitus -õ -t9 hallitusjuust hallitusjuust;
halljänes leto - -t2, .liitva - -t3, nurmõjänes -(s)e -t11
hallo(o) hallo
hallpea halľpää - -d50, kulupää - -d50, .valgõpää - -d50
hallpea-rähn kq ka meldsas .meltsa meldsast22 kq ka roherähn
hallrästas pask|rä(ä)stäs -.rä(ä)stä -rä(ä)stäst22
halltõbi halľ halli .halli37 ta on halltõves tä sõit halli;
hallutsinatsioon nägemi|ne -se -st5, lumḿ lummi .lummi37, virbitüs -e -t9, virṕ virbi .virpi37 sul olid hallutsinatsioonid sa näiq nägemiisi;
halo m (päävä)sadõm|õq -idõ -it16, (kuu)sadõm|õq -idõ -it16, pääväsap|ṕ -i -pi37
haltuura erä|ots -otsa -.otsa31, haltuura - -t2 see pole korralik töö, vaid haltuura olõ-iq taa kõrralinõ tüü, taa om haltuura; haltuurat tegema kõrvalt tegemä;
halvaa halvaa - -d50
halvama .hälvämä hälvädäq .hälvä77, hälvä|tämä -täq -dä82, hälväh(t)ü|mä -däq -84 jalgadest halvatud jalost hälvät v hälvähünüq; ta halvati ära tä hälväti v hälvähü ärq;
halvasti halvastõ , kehväste ta käitub halvasti täl ommaq halvaq kombõq v tä pidä hinnäst halvastõ ülevän;
halvatus hälväh(t)üs -e -t9 sai halvatuse tä hälväti ärq;
halvendama halvõmbas v kehvembäs tegemä see halvendas meie suhteid tuu tekḱ miiq läbisaamisõ kehvembäs;
halvenema halvõmbas v kehvembäs minemä nägemine halvenes nägemine lätś kehvembäs;
halvustama .maaha tegemä , halvas .pandma , .põlgma .põlgõq põlõ61, .tsia|tama -taq -da81 halvustav suhtumine maahategemine; ära hakka teist kohe niimoodi halvustama! naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!;
halvustus halvas.pandmi|nõ -sõ -st5, .põlgmi|nõ -sõ -st5
hambaarst .hamba.tohtri - -t3
hambahari .hamba|hari -haŕa -.harja43, hamba|pürsť -pürsti -.pürsti37
hambapasta .hamba|tahas* -.tahta -tahast23
hambavalu .hambahal|u -u -lu26
hambuline .hambidõgaq , tśakili|nõ -dsõ -st5 haugi hambulised lõuad havvõ hambidõgaq lõvvaq; hambuline leheserv tśakilinõ leheserv;
hamburger hamburgõŕ -i -it4, .kótlõdi.kukli - -t1
hambutu (ilma) .hambildaq hambutu inimene hambildaq inemine; tema naljad olid hambutud timä naľaq olliq ilma naľaldaq;
hammas hammas .hamba hammast23 hammas valutab hammas halutas; hambad irevil hambaq indsi(le) v helevälläq; hambaid krigistama hambit jürämä; alumised ja ülemised hambad all ja pääl hambaq; minu peale hammast ihuma muq pääle hammast higoma; sa tahad midagi hamba alla saada sa tahat hamba pääle midä hiitäq v sa tahat midä jürämist saiaq; tal sai hammas verele täl saiq hambaq verde; hambaid pesema hambit mõskma;
hammasratas .hambarat|as -ta -ast22, hammas|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
hammustama 1. (midägiq) .haukama haugadaq .hauka77, .ha(m)psama ha(m)psadaq .ha(m)psa77, .tsälkämä tsälgädäq .tsälkä77, pur|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58, (äkki v kõrras) .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77, tsälgähtä|mä -q -83 hammustab õunast tüki haukas v hampsas ubina külest tükü; ära hammusta pähklit katki! tsälgäku-iq pähḱmäst katśki!; 2. (kedägiq) pur|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58, tsälgähtä|mä -q -83, (sivvu kotsilõ) .pandma (.)pandaq panõ66, .salvama salvadaq .salva77 sind on koer hammustanud sinno om pini purnuq; koer hammustas teda kintsust pini tsälgähť tä kindso ärq; madu hammustas hobust jalast siug panď hobõst jalga;
hammustus (sivvu) .pandmi|nõ -sõ -st5, .salvami|nõ -sõ -st5, .tsuskami|nõ -sõ -st5, purõmi|nõ -sõ -st5 parmu hammustus on valus parmu purõminõ om hallus; see on koera hammustus taa om pini purt;
handi: handi keel handi kiiľ;
hanepaju hani|pai -paiu -.paiu37
hanevits su̬u̬vitsi|k -gu -kut13
hang (hange) .uarm|(as) -a -at15, .uarm|(õs) -õ -õt15, oormas u̬u̬rma oormast22, (lumõ)hanǵ (-)hangõ (-).hangõ35 hanged ulatusid akendeni uarmaq küündüq aknidõniq; tee on hange tuisanud tii om kinniq tuisanuq;
hang (hangu) vigõl v vikl vigla .vikla45 hanguvars viglahand; hangutäis heinu viglatäüs haina;
hange hangõq .hankõ hangõt18, .pakmisõ küsümine teeme auto ostmiseks hanke lasõmiq automüüjil pakmisõ tetäq;
hangeldaja .sahkri - -t1, sahkõrdaja - -t3, hangõldaja - -t3, parsõldaja - -t3, parsõndaja - -t3
hangeldama sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83, hangõlda|ma -q -83 hangeldab salaviinaga sahkõrdas salaviina; kinnisvaraga hangeldama maad parsõldama;
hanguma II viglagaq .nõstma v ammutama v .viskama v ajama mees hangus heinad lakka miiś ammuť viglagaq hainaq lao pääle;
hanguma I I kõvas minemä küünlarasv hangub kündlerasõv lätt kõvas; hangunud nagu süldileem hülpünüq niguq süldiliiḿ;
hani han|i -i -ni26, haaḣ hahe haaht39 haneks tõmbama ärq petmä, ullis tegemä; see on talle nagu hane selga vesi tuu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq;
hani kasvot reteľ|hain -haina -.haina37
hankima nõvvutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .otśma .otsiq otsi63, halv .hanḱma .hankiq hangi63, .hankama hangadaq .hanka77 hankis küla pealt sada krooni nõvvutõlli külä päält sada kruuni;
hant hanť handi .hanti37
hape hap|as* -pa -ast22 sidrunhape tsitrońhapas; väävelhape väävlihapas; soolhape suulhapas;
hapendama hapa|tama -taq -da82, .hapnõma .pandma hapendab kapsaid ja kurke hapatas kapstit ja kurkõ v pand kapstaq ja kurgiq hapnõma;
hapnema .hapnõma hapadaq .hapnõ kesks hapanuq75 toit läks hapnema süüḱ lätś ärq hapnõs; tegi hapnemata leiba tekḱ hapnõmaldaq leibä;
hapnik hapasni|k -gu -kku38
happeline happali|nõ* -dsõ -st5
haprus pudõhus -õ -t9, rabõhus -õ -t9, hubahus -õ -t9
hapu hapu .hapnõ hapund17, .hapni|k -gu -kku13 hapuks minema hapnõs minemä; hapuks läinud õlu hapnõs lännüq v hapanuq oluq; hapu kali taaŕ; selles morsis on vähe haput tan morsin om hapnikku veidüq;
hapukapsas hapukapstas .hapnõ.kapsta hapundkapstast22 hapukapsasupp hapnõkapstasupṕ;
hapukas .hapnõli|k -gu -kku3, .hapnõkõ|nõ v .hapnõgõ|nõ -sõ -ist8
hapukoor hapuku̬u̬ŕ .hapnõkoorõ hapundku̬u̬rt39
hapukurk hapukurḱ .hapnõkurgi hapund.kurki37
hapuoblikas hapuhain .hapnõhaina hapund-.haina30, hubli|k -gu -kut13 hapuoblikasalat hapnõhainasalať;
hapupiim hapupiim .hapnõpiimä hapund.piimä35
harakas hara|k -ga v -gu -kat v -kut13 harakale meeldivad läikivad esemed harakulõ miildüseq läükväq aśaq;
harali: harali ajama lakja v haravilõ ajama;;
haraline harali(ga)|nõ -dsõ -st5, .hargli(ga)|nõ -dsõ -st5, haro(h)n , harõli|nõ -dsõ -st5, hargõli|nõ -dsõ -st5, .harḱliga|nõ -dsõ -st5, harika|nõ -dsõ -st5, haroli|nõ -dsõ -st5 hirve haralised sarved hirve harkligadsõq sarvõq; ussi keel on haraline hussi kiiľ om harolinõ;
haravil haravillaq
haravile haravi(l)lõ
hardalt pühäligult , halõhõhe , hallõ meelegaq , tõsitsõhe hardalt palvetama pühäligult pallõma; hardalt imetlema pühäligult imehtelemä;
hardus pühälikkus -õ -t9, halõhus -õ -t9 räägib kadunust hardusega kõ̭nõlõs kaonugõsõst halõhõhe v hallõ meelegaq v tõsitsõhe;
harf harf harfi .harfi31, harṕ harbi .harpi31
hargitama hargu|tama -taq -da82, hargahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo hargutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 hargitab sõrmi aja näpoq lakja v harki;
hargnema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, v (h)aro|nõma -(nõ)daq -nõ89, (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 kütid hargnesid mõlemale poole teed jahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid; tee hargneb tii aronõs; seelikuõmblus on lahti hargnenud ündrik om ummõlusõst vallalõ;
hari II pürsť pürsti .pürsti37, hari haŕa .harja43 võta hari ja pühi põrand puhtaks! võtaq pürsť ja pühiq põrmand puhtas!; riidehari rõivahari; harjavars pürstihand; juuksehari (pää)hari;
hari I I hari haŕa .harja43 kuke-, laine-, katusehari kikka-, lainõ-, katussõhari; läks üle mäeharja lätś üle mäesälä; selle jutu peale läks tal hari punaseks tuu jutu pääle täl lätś hari v ladõv vereväs;
haridus koolitus -õ -t9, oppu|s -(sõ) -(s)t10, haridus -õ -t9 alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus; kutseharidus ammõdiharidus; lapsed said hea hariduse latsõq saiq häste koolitõdus; ta on kõrgharidusega tä om korgõn koolin käünüq;
haridusministeerium koolitusministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38, haridusministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
haridusminister koolitusmínistri - -t1, haridusmínistri - -t1
harilik harili|k -gu -kku38, harinu|q - -t1 mänd on meie metsades harilik puu petäi om mi mõtson harilik puu; harilik pliiats harilik pleiätś;
harilikult hariligult , muido(q) harilikult oli sisukord raamatus eespool hariligult olľ sisukõrd raamatul iinpuul; harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisiti muido siin siini ei kasuq, a timahavva om tõisildõ; harilikult käime teist teed muido käümiq iks tõist tiid;
harima 1. (h)arima (h)arriq (h)ari57 põldu harima maad arima, maad tegemä; lähen sauna, ihu tahab harida lää sanna, iho taht harriq; 2. kooli|tama -taq -da82, oppust .andma , harima harriq hari57 tema poeg on kõrgesti haritud timä poig om korgõhe koolitõt;
harimatu harimaldaq , koolitamaldaq
haripunkt ladõv ladva .latva45, hari haŕa .harja43, hari|punkť -punkti -.punkti37 pinge tõusis haripunkti pingõq lätś üles latva v pingõq nõssi haŕaniq;
haritlane koolitõt inemine , .oṕnuq inemine , harit inemine , haritla|nõ -sõ -st5 ka haritlased kõnelevad meil võru keelt ka koolitõduq inemiseq kõ̭nõlõsõq meil võro kiilt; tahtis tütrest haritlast teha tahtsõ tütre ärq koolitaq;
haritlaskond .oṕnuq inemiseq kuulake haritlaskonna häält! kullõlgõq, miä oṕnuq inemiseq kõ̭nõlõsõq!;
harjama .harjama haŕadaq .harja77, .pürstmä .pürstiq pürsti63, su|gima -kiq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59 harja hobust! harjaq hobõst!; harja hambaid kaks korda päevas! harjaq hambit katś kõrd päävän!; rõivaid harjama rõivit pürstmä; harjab juukseid sugõ hiussit; harjab kingad läikima lüü  v  hõõ;rd kängäq läükmä;
harjas haŕas -(s)õ -t11 põrsa harjas on pehme põrsa haŕas om pehmeq; habemeharjas m ajamaldaq habõnaq; juukseharjas m lühküq hiussõq;
harjukas haŕokõ|nõ -sõ -ist8
harjuma hari|nõma -(nõ)daq -nõ89, .silmü|mä -däq -80, .verbü|mä -däq -80, .verdü|mä -däq -80, verih(t)ü|mä -däq -84 las ta kübeke harjub uue kohaga las tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq; esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sõ̭s nakkat nägemä; sõjas harjusin tapmise ja kõigega ärq verihtü sõ̭an tuud tapmist ja kõ̭kkõ;
harjumus harinõmi|nõ -sõ -st5, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 tal on selline harjumus täl om sääne muud man; suitsetamine saab harjumuseks suidsutaminõ harinõs mano;
harjusk haŕokõ|nõ -sõ -ist8 harjuskilt ostetud pearätt haŕokõsõ käest ostõt päärätť;
harjutama haŕo|tama -taq -da82, hari|nõma -(nõ)daq -nõ89 harjutamine haŕotaminõ;
harjutus haŕotus -õ -t9 kirjutas harjutuse vihikusse kiroť haŕotusõ vihku ärq;
hark 1. harḱ hargi .harki37 helihark helüharḱ; seisab jalad harkis sais jalaq harku; 2. vigõl v vikl vigla .vikla45 tõstab hargiga sõnnikut, heina, põhku ammutas viglaga sitta, haina, põhku;
harkader harḱ hargi .harki37, harḱ|adõr -adra -.atra45
harkis hargakillaq , hargikallaq , hargi(h)n , hargukillaq , harguvallaq mõnel linnul on harkis saba mõ̭nõl tsirgul om hand hargikallaq;
harmoniseerima kokko.kõlla .säädmä
harmoonia kokkokõl|a* -a -la26, ku̬u̬(h)nkõl|a* -a -la26 vokaalharmoonia kiiľ vabahelükokkokõla;
harmooniline kokkokõlali|nõ* -dsõ -st5, ku̬u̬(h)nkõlali|nõ* -dsõ -st5, .sündvä - -t1, .sündsä - -t1, tasakaalu(h)n neil oli harmooniline abielu näil es olõq ütte tüllü, elo olľ sündsä; harmooniline inimene tasakaalun inemine;
harmoonium hármooni|k -gu -kut13, harmooni|uḿ -umi -.ummi38
harras pühäli|k -gu -kku38, hallõ - -t14, tõsi|nõ -dsõ -st7, tõtõhallõ* - -t14 harras vaikus pühälik vaikus;
harrastama (umast aost) tegemä tetäq ti̬i̬60, .aigo .viitmä sporti harrastama sporti tegemä; harrastab kalapüüki käü umast aost kalal;
harrastus (umast aost) tegemi|ne -se -st5, aoviidäng -u -ut13, aoviidüs -(s)e -t11, ao|viit -viidü -.viitü37 tema õel oli palju harrastusi timä sõ̭sarõlõ miildü mitund asja tetäq; muusikaharrastus hindä lõbus muusigategemine; harrastuskunstnik aśaarmastaja kunsťnik;
haru har|o -o -ro26 linnupesa oli puu harude vahel tsirgupesä olľ puu harrõ vaihõl; keeleteaduse harud keeletiidüse haroq;
harukordne = haruldane harv harva .harva30, esiqeräli|ne -dse -st5 harukordne asi arv asi; haruldane linnuliik harv tsirgusorť; harukordne anne harv anď v väega esiqeräline anď; harukordne nähtus, tulemus esiqeräline ilmus, tullõḿ; harukordne inimene väega esiqeräline inemine;
haruldaselt esiqerälidselt , .väega(q) haruldaselt külm talv esiqerälidselt külm tal; haruldaselt maitsev kala väega meksä kala;
haruldus .harvus -õ -t9, harv harva .harva30 loodusharuldus luudusharvus; selline inimene on suur haruldus säänest inemist trehväs harva;
haruline haroli|nõ -dsõ -st5, harali(ga)|nõ -dsõ -st5, .hargli(ga)|nõ -dsõ -st5, hargõli|nõ -dsõ -st5, .harḱliga|nõ -dsõ -st5, harõli|nõ -dsõ -st5, harika|nõ -dsõ -st5 mitmeharuline mitmõharalinõ; haruline kask, mänd hargliganõ kõiv, petäi;
harunema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 männitüvi haruneb kaheks pedäjätüvi argnõs katõs; köis hakkab otsast harunema köüdś nakkas otsast arõnõma;
harunema aro|tama -taq -da82, lahenda|ma -q -83, .la(h)o|tama -taq -da81 harutab kingapaelad lahti arotas kängäpailaq vallalõ; mees harutas sassiläinud kalavõrku miiś lahenď punga lännüt kalavõrku; hakkame neid pükse harutama nakkamiq neid pökseq laotama;
harv harv harva .harva30, hõrrõ - -t14 harvad juuksed hõrrõq hiusõq;
harva .harva
harvalt .harvuisi , hõrrõlt , .harva , harvakult , harvalt , harvast(õ) , harõvallaq harvalt istutatud kapsad harvuisi kükädüq kapstaq;
harvendama hõrõnda|ma -q -83, harvõnda|ma -q -83 ema harvendab porgandeid imä hõrõndas põrḱnit;
harvik mõts hõrrõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30, harvistu - -t1
hasart hu̬u̬|g - -gu36, äh|hin -inä -inät4, vunḱ vungi .vunki37 hasarti minema huugu minemä, ähinähe minemä; töötab suure hasardiga tüütäs suurõ ähinägaq; poisid läksid hasarti poisiq lätsiq huugu; hasartselt ähinälläq, huugaq;
hasartmäng õ̭nnõ|mäng -mängo -.mängo37
haspel langa|risť -risti -.risti37 valmis viht võeti hasplilt ära valmis välmeq võeti langaristi päält ärq;
haspeldama .välmehe .pandma , .välmehe ajama haspeldamisviga virṕ;
hass (pini tsuiatamisõs) võtś , tśui(q) , tsui(q) , tśuih , tsuih , tsõih hass, võta kinni! tsuih, purõq!; hass, varas! tsõih, varas!;
hassetama võsśa|tama -taq -da82, võťa|tama -taq -da82, tsuia|tama -taq -da82
hatt hat|t -a -ta30
hatune lõhvõl , lõhvõhtunu|q - -t1 hatuseks kuluma hiivalõ v lõhvõlõ kuluma, lõhvõhtuma;
hatutama lõhvõnda|ma -q -83, lõhvõ|tama -taq -da82 püksipõlved hatutavad püksipõlvõq lõhvõndasõq;
hauakamber matusõ.kambri - -t1
hauakiri matusõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, havva|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
hauakivi matusõkiv|i -i -vi26, havvakiv|i -i -vi26 hauakivisse oli raiutud surnu nimi kadonugõsõ nimi olľ havvakivi pääl;
hauakoht havvakotus -(s)õ -t11, võrõndi|k -gu -kku38, võrõng -u -ut13, võrõsti|k -gu -kku38 jões on sügavaid hauakohti jõ̭õ̭n om sügävit võrõndikkõ;
hauaküngas kalm kalmu .kalmu37, kääbäs .kääpä kääbäst22 hauakünkale tuuakse lilli kalmu pääle tuvvas lille;
hauatagune: hauatagune maailm tõõnõ ilm, tooni, toonimaa;;
haud matus -(s)õ -t11, haud havva .hauda33 haual kasvavad lilled matusõ pääl kasusõq lilliq; käisin ema haual käve imä matusõ pääl; puusärk lasti hauda kirst lasti hauda; hauda kaevama hauda kaibma; üks jalg juba hauas, teine haua ääre peal ütś jalg jo havvan, tõ̭nõ havva veere pääl;
hauduma .haudma .hauduq havvu64
haug hauǵ havvõ .haugõ m päälek havvilõ34 isane haug jurlak;
haugatama haugahta|ma -q -83, haugahu|tma -taq -da62, (helehehe) kilahta|ma -q -83, kilahu|tma -taq -da62 koer haugatas pini haugahť; rebasekutsikas haugatab heledalt rebäsekutsik kilahtas;
haugatus haugah(t)us -õ -t9
haugutama haugu|tama -taq -da82, op|põlõma -õldaq -põlõ85
haukama .haukama haugadaq .hauka77, tsälgähtä|mä -q -83, tsälgähü|tmä -täq -dä62, .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77 haukab leiva kõrvale tomatit haukas leevä manoq tumatit;
haukuma .haukma .haukuq haugu min 1. k haugi64, kilga|tama -taq -da82, kilgu|tama -taq -da82 kutsikas haugub kutsik kilgutas; poiss haugub emale vastu poiskõnõ hauk imäle vasta;
hauskar .viskli - -t1, .viskri - -t1, pilk pilga .pilka31, seto kiiľ peeľka - -t3 kühveldab hauskariga vett pilkas viskligaq v pilgagaq vett;
hautama havvu|tama -taq -da82, ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61 hautatud kapsad, porgandid keedükapstaq, -põrḱnaq; puunõusid peab kuuma veega hautama puuanomit piät kuuma viigaq havvutama;
hautis keedüs -(s)e -t11 kapsahautis kapstakeedüs;
hea hää - -d50, hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, kuku|nõ -dsõ -st7, .ausa - -t3 hea küll! hää (külh)!; head aega! hääd aigo  v  hüvvä aigo!; kõike head! kõ̭kkõ hääd  v  hüvvä!; auto eest maksti head hinda auto iist masti hääd rahha; ta on väga hea laps tä om väega hüä  v  kukunõ latś; hea vaistuga hää nõ̭nagaq, nõ̭nakanõ, nõ̭nakas; see on hea tööriist küll seo om ausa riist külq; ta on väga hea isuga tä om süüjä väegaq; hea tervisega kimmä  v  kõva tervüsegaq, tervüseline, tehrüline; hea väljanägemisega illos, kikstu; heaks arvama hääs arvama; heakene küll! hüäkene külq!;
headus hüvähüs -e -t9, arm armu .armu37, .hü(v)ändüs -e -t9, hüvihüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9 headus ja kurjus hüvähüs ja hõelus; lapsed said tunda ema headust latsõq saiq tundaq imä armu; ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugi väega halv inemine olľ, täl es olõq hüvihüse põrmu; mulla, kauba headus mulla, kauba hüvihüs;
heakskiit hüvähüs* -e -t9, hääs.kitmi|ne -se -st5 see töö on heakskiitu väärt seo tüü piät hääs kitmä v seo tüü iist piät kitmä; andis oma heakskiidu anď uma hüvähüse;
healoomuline .hääli|ne -dse -st5, .hü(v)äli|ne -dse -st5 healoomuline kasvaja hääline kasuja; healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutuda hääline kasuja või hõelas minnäq;
heameel häämi̬i̬ľ häämeele häädmi̬i̬lt40, hü(v)ämi̬i̬ľ hü(v)ämeele hüäd- v hüvvämi̬i̬lt40, meelehää - -d50 tahtsin sulle heameelt valmistada ma tahtsõ sullõ meelehääd tetäq; teeb ise kõik heameelega ära tege esiq kõ̭iḱ hää meelegaq ärq;
heaolu hää v hü(v)ä olõminõ , hää v hü(v)äolõḱ , hää v hü(v)ä elo , hüvvüs -(s)e -t11, .hüvvüs .hüvvü .hüvvüst10 heaolutunne hää olõminõ; heaoluriik hääeloriiḱ; isiklik või üldine heaolu erä- vai ülene hüvvüs;
heaperemehelik kõrra(h)n.hoitva - -t3, kõrra(h)n.hoitja - -t3, hu̬u̬ľva - -t3, hu̬u̬ľja - -t3, kokko.hoitva - -t3, kokko.hoitli|k -gu -kku38 loodusvarade heaperemehelik hoidmine ja kasutamine luudusvarro kokkohoitva pruuḱminõ;
heaperemehelikult: suhtub riigi varasse heaperemehelikult hoit riigi varra kõrran;;
heasoovlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5, armuli|nõ -dsõ -st5, kin|ä -ä -nä24 heasoovlik inimene häätahtlinõ inemine;
heasoovlikkus hüvvä.tahtmi|nõ -sõ -st5, hüvähüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9 hindan väga õpetaja heasoovlikkust ma hinda väega oppaja häädüst;
heastama hääs v hü(v)äs tegemä , .hü(v)äske|(l)lemä -lläq -(l)le86 mul tuleb see sulle heastada ma piät taa sullõ ärq hüäskelemä; kuidas sa seda heastada mõtled? kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?;
heasüdamlik .lahkõ - -t3, hää - -d50, .lõhkõ - -t3, lõ̭õ̭hkõ - -t3, hää v hü(v)ä .süämegaq heasüdamlik toon, nägu, naeratus lahkõ tuuń, nägo, naarahtus; heasüdamlik inimene hää süämegaq inemine;
heatahtlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5 heatahtlik inimene häätahtlinõ inemine; ole neiu vastu pisutki heatahtlikum olõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb;
heategevus häätegemi|ne -se -st5, hü(v)ätegemi|ne -se -st5 heategevuskontsert, -müük häätegemiskontsõrť, -müüḱ;
heategu hääte|go -o -ko27, hü(v)äte|go -o -ko27 tee mulle üks heategu! tiiq mullõ ütś häätego!;
heauskne hää.uskja - -t3 heauskne ostja hään uson ostja;
heebrea: heebrea keel heebreä kiiľ;
heegeldama heegeldä|mä -q -83, seto kiiľ pilo|tama -taq -da82
heegelnõel heegeldüs|nõgõl -nõgla -.nõkla85, heegel|hank -hangu -.hanku37
heelium heeli|uḿ -umi -.ummi38
heeringas heering -ä -ät13
heide hiideq .hiite hiidet18, .hiitmi|ne -se -st5 vasaraheide vasarahiitmine;
heidik ärqpõlõ|du -du -tut1, .maahajäte|dü -dü -tüt1, ärqhiide|dü -dü -tüt1
heidis: pärast tormi leidus järve ääres rohkesti heidist päält maru olľ järve veeren hulka kõ̭õ̭'ma v lõsso;
heidutama hiidü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 pauk heidutas varesed laiali pauk hiidüť varõsõq lakja;
heie häieq .häide häiet19, hiieq .hiide hiiet19
heietama häiehtä|mä -q -83 heietab lõnga häiehtäs langa; vanataat heietas oma mälestusi vanatätä häiehť ummi mälehtüisi;
hein hain haina .haina30 heinakaar hainakaaŕ; heinakuhi hainakuhi; heinaküün hainaküün; väike heinahunnik kämm, kämmäk, kämmüs; heinakiht kantś, kihť; heinasaad ruga; heinavaal vaal; heinu laiali lööma v segama pala(ha)ma;
heinaaeg hainang -u -ut13, haina|k -gu -kut13, haina|aig -ao -.aigo36 läksin heinaajaks koju lätsi hainangus kodo;
heinaline hainali|nõ -sõ -st5
heinamaa hainamaa - -d50, niit niidü .niitü37, (mataľ) .uhtu - -t1 jõeäärne luhaheinamaa kund, kond;
heinamaarjapäev haina.maarja|päiv -päävä -.päivä35, haina.maaŕa|päiv -päävä -.päivä35
heinane haina|nõ -dsõ -st7, haino|nõ -dsõ -st7 kus sa käisid, et nii heinane oled? kos sa käveq, et niivõrra hainonõ olõt?; heinased peenrad hainadsõq pindreq;
heinategu hainang -u -ut13, haina|k -gu -kut13, haina|tego -teo -teko27, haina|tü̬ü̬ - -d52 heinategu hilineb sel aastal väga palju timahavva jääs hainang väega ildas;
heinputk (kikka)pütsḱ (-)püdse (-).pütske34, (kikka)pütsi|k -gu -kut13
heiskama üles .tõ̭mbama lipp heisati torni lipp tõ̭mmati torni üles;
heitlema .võitlõma võidõldaq .võitlõ78, .võitõlõma võidõldaq .võitõlõ85, .hiitlemä hiideldäq .hiitle78, .taplõma tapõldaq .taplõ78 haavatu heitles surmaga vikasaanuq võidõľ v hiideľ surmagaq;
heitlik .hiitliga|nõ -dsõ -st5, .hiitli|k -gu -kku38, hiidüski|ne -dse -st5, .hiitüjä - -t3, hiidüsklejä - -t3, rõ|ba -ba -pa28, rõbasḱ -i -it13, .käändlikä|ne -dse -st5 heitliku meelega inimene hiitliganõ inemine; heitlik hobune hiitüjä hopõń;
heitlus .võitlus -õ -t9, võidõlus -õ -t9, .hiitlemi|ne -se -st5, tapõlus -õ -t9
heitma .hiitmä .hiitäq hiidä61, hindäkotsinõ .hiitämä hiidädäq .hiitä77 kivi heitma kivvi hiitmä; lehm heidab pikali lehm hiitäs pikäle; hinge heitma hinge hiitmä;
heitmed ask asu .asku36, hrl m perä -ä -rä24, (veteľ) tsolḱ tsolgi .tsolki37 tööstuse heitmed tüüstüse ask;
heituma .hiitümä .hiitüdäq hiidü v .hiitü.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü 80 , mitmit kõrdo hiidüske|(l)lemä -lläq -(l)le86
heitvesi tsolgi|vesi -vi̬i̬ -vett42, tsolḱ tsolgi .tsolki37
hekk hek|ḱ -i -ki82
heksel .heksli - -t1 heina-, põhuhekslid haina-, põhuheksliq;
hekseldama hekseldä|mä -q -83 vikk hekseldatakse vikḱ hekseldedäs ärq;
hekslimasin .hekslimassin -a -at4
hektar hék|tääŕ -tääri -.tääri37, .hek|täŕ -täri -.tärri38 maad on 0,2 hektarit maad om 20 saandikku;
helama hel|ämä -läq -lä88, helis|emä -täq -e87, kõl|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88
helatama helähtä|mä -q -83, helähü|tmä -täq -dä62, kõlahta|ma -q -83, hindäkotsinõ heläh(t)ü|mä -däq -84 mets helatas mõts helähtü;
helde .helde - -t3, .lahkõ - -t3, .lõhkõ - -t3, lõ̭õ̭hkõ - -t3 ta on helde käega tä om helde andma;
heldeke: oh heldeke! oh sa heldekene v oi heldekene v oi armulinõ!;
heldima helläh(t)ü|mä -däq -84, hallõs minemä lõpuks ema siiski heldis viimäte imä õ̭ks hellähtü;
heldimus helläh(t)üs -e -t9, halõhus -õ -t9, hallõmi̬i̬ľ hallõmeele hallõtmi̬i̬lt40 silmad läksid heldimusest märjaks süä lätś hallõs ja silmäq likõs;
heldus .heldüs -e -t9
hele helle - -t14, val|lus -usa -usat4, .valgõ - -t3, .valsja|nõ v .valsja|s -dsõ -st5, .valsja|s - -t15, valss valsu .valssu37, (helü kotsilõ) killõ - -t14, (vere kotsilõ) villõ - -t14 heleroheline, -sinine, -pruun, -punane helle- (helľ-, valsjas-) -rohilinõ, -sinine, -pruuń, -verrev; hele täht vallus tähť; heledat verd valgõt verd; heledahäälne killõ helügaq;
helendama hele|tämä -täq -dä82 oli juba pime, ainult silmapiir helendas veel olľ joba pümme, õ̭nnõ taivaviiŕ heleť viil; lamp helendas nõrgalt lamṕ anď nõrka valgust;
helgatama helgähtä|mä -q -82, .hälksämä hälksädäq .hälksa77, hilgahta|ma -q -82
helge il|los -osa -osat4, .valgõ - -t3 helge tulevik illos elo;
helgiheitja .valgõ.hiitjä* - -t3
heli hel|ü -ü -lü26, (äkiline vai ütekõrdnõ) heläh(t)üs -e -t9
helikopter helikoptõŕ -i -it4
helilaad helü|mu̬u̬d -moodu -mu̬u̬du37
helilindistama .linti .võtma , lindi pääle .võtma helilindistasin kaks laulu võti katś laulu linti;
heliline helüli|ne -dse -st5
helilooja viie.meistre* - -t3, viie|tekij -tegijä -tegijät4, viie.vehḱjä - -t3 maailmakuulus helilooja üleilmakuulsa viiemeistre;
helin hel|lin -inä -inät4, kõl|lin -ina -inat4, til|lin -inä -inät4 äkiline v hetkeline helin kõlah(t)us; ma ei kuulnud telefoni helinat ma es kuulõq telefoni hellü;
helinal helinälläq , kõlinallaq , tilinälläq
heliplaat helü|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
heliredel muus helüre|teľ -deli -delit4
helisalvestis helüülesvõt|õq -tõ -õt18
helisalvestus helü üles.võtminõ
helisema helis|emä -täq -e87, hel|ämä -läq -lä88 telefon heliseb telefon helises v kõlisõs; mets helises linnulaulust mõts heläsi tsirgulaulust;
helisev helle - -t14 tüdrukul on helisev hääl latśkõsõl om väega helle helü;
helistama kõlista|ma -q -83, helistä|mä -q -83, tiristä|mä -q -83, mitmit kõrdo tiriste|(l)lemä -lläq -(l)le86 helista parem homme! kõlistaq parõmb hummõń!; mis sa helistad mulle päev otsa? miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?;
helitu helüldäq
heljuma he|ľoma -lľoq -ľo70, he|lümä -llüq -lü70, hõ|ľoma -lľoq -ľo70, .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86, udsal|õma -daq -õ85 puulehed heljuvad tuules puuleheq heľosõq tuulõn; kotkas heljus kõrgel järve kohal kodas lavvõľ korgõn järve kotsil;
helk helgeq .helke helget18, helgäh(t)üs -e -t9
helkima .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, .hälḱmä .hälkiq hälgi63, here|tämä -täq -dä82, .leühkelemä leüheldäq .leühkele86, .läükämä läügädäq .läükä77, pilis|emä -täq -e87 päike helgib silmipimestavalt päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes;
helkiv = helkjas .helksä - -t3, .hilksa - -t3
helklema .helkelemä helgeldäq .helkele85
helkur hilga|tś* -dsi -tsit13, .helkäjä* - -t3
hell hää - -d50, hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, hell hellä .hellä35, helli|k -gu -kut13, hellä|ne -dse -st7 hell emake hää imäkene; lohutas last hellade sõnadega meelüť last hää sõ̭nagaq; hapu muudab hambad hellaks hapu võtt hambaq hellikus; külmahell puu külmäle hellik puu;
hellik helli|k -gu -kut13, hellä|ne -dse -st7, hrl latś hellümun|a -a -na26, kukumun|a -a -na28 ta on pisut helliku loomuga tä om vähä hellädse loomugaq; ära ole selline hellik! olgu-iq sääne hellümuna!;
hellitama hellä|tämä -täq -dä82, hellü|tämä -täq -dä82, .hellämä hellädäq .hellä77, kuťa|tama -taq -da82, kuku|tama -taq -da82, nunńo|tama -taq -da82, pupi|tama -taq -da82, tile|tämä -täq -dä82, tillerdä|mä -q -83, tilli|tämä -täq -dä82, kulľa|tama -taq -da82, õhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ta hellitas oma tütart, aga nüüd ei too see emale tilka vettki tä pupiť umma tütärd, a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah; ema on lapsed väga ära hellitanud imä om latsõq väega ärq tillitänüq; see laps on liialt hellitatud taa latś om palľo ärq munatõt;
hellitlema hellüte|(l)lemä -lläq -(l)le86, laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90
hellitusnimi hellänim|i -e -me24
hellus hüvähüs -e -t9, arm armu .armu37, .hü(v)ändüs -e -t9, hüvihüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9 emalik hellus imä arm; kellegi vastu hellust tundma kedägiq hoitma; mind valdas hellus ma hellähtü ärq;
helmekee .helme|kõrd -kõrra -.kõrda33, kaala|kõrd -kõrra -.kõrda33, .helme|ki̬i̬d -keedi -ki̬i̬di37
helmes helḿ helme .helme35, hrl m helmeq .helme helmet18, kralľ kralli .kralli37, sor|a -a -ra26 helmestega ehitud riided helmigaq ehitedüq rõivaq; paneb helmed kaela pand kralliq kaala;
helpima .hülṕmä .hülpiq hülbi63, .lürṕmä .lürpiq lürbi63, .larṕma .larpiq larbi63 helbib lusikaga suppi hülṕ luidsagaq suppi;
helves he|peḿ -beme -bend16, ki|põń -bõna -bõnat4, höüd hövvü .höüdü36, (söögikraaḿ) helves .helbe helvest22 hrl m lumehelbeid sajab lumõkibõnit v -hebemit satas; kaerahelbed kaarahelbeq;
helveskaal sport pudsu|kaal* -kaalu -.kaalu37
herilane hü̬ü̬rlä|ne -se -st5, hürülä|ne -se -st5 herilane nõelas mind hüürläne tsusaś minno;
hermeetiline õhu|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, luhti|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, vi̬i̬|kimmäs -.kimmä -kimmäst22
hernehirmutis .hernehirmutus -õ -t9, .herne|tonť -tondi -.tonti37, pe(l)lätüs -e -t9 ma olen nende riietega kole nagu hernehirmutis ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs;
hernes herneq .herne hernet18, herneh .herne herneht20 hernekaun hernekõdõr; hernesupp herneruug;
hertsog .hertso|ḱ -gi -kki38, her(d)so|ḱ -gi -kki38
heteroseksuaalne vastansuu.kaeja* - -t3
hetk kipõń v kõrd .aigo , kõrrakõnõ .aigo , silmä|pilk -pilgu -.pilku37, rehḱ rehi .rehki37, tolmah(t)us -õ -t9 mõtles hetke ja vastas siis mõtõľ kõrra(kõsõ) aigo ja sis üteľ; tuli ainult hetkeks tulľ õ̭nnõ kõrras (aos); selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähe tuusama rehḱ, ku ma maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä; ühe hetkega oli tal kõik tehtud üte tolmahusõgaq olľ kõ̭iḱ täl tett; sobiv hetk tegutsema hakata õigõ aig pääle naadaq; ootas viimase hetkeni ja startis siis uuť tuu viimädse ao ärq ja sis lätś; oota üks hetk! oodaq kipõń!; vabal hetkel vabal aol; ei saanud hetkekski rahu saa es silmäpilguskiq rahhu; saabus hetk, mil … tulľ aig, kuq …;
hibisk kasvot tarõ|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37, hiina ru̬u̬ś
higi hi|gi -i -ki27 higi jookseb hiki lindas v higi juusk v lahmas;
higine higi|ne -dse -st7, .hii|ne -dse -st7 higiseks minema hikkõ(he) v hikkõlõ minemä; keha on väga higine iho om vesilikõ;
higiselt likõ ihogaq , higitsehe , .hiitsehe
higistama higonõma .hiodaq v higo(nõ)daq higonõ89, higitsemä higitsäq v .hiidäq higidse90, higovama .hiodaq v higovadaq higova89, higistä|mä -q -83, .hii|tsemä -däq v -tsäq -dsä90, .hii|tämä -täq -dä82 tegin seda tööd higistades tei taad tüüd hiotõn;
hiidlane .hiidla|nõ -sõ -st5
hiiglane mürä|k -gu -kut13, kolasḱ -i -it13, vägi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 mõttehiiglane suuŕ mõtlõja; mõttehiiglane naľ vaimukolasḱ; mõttehiiglane mudsumüräk;
hiiglasuur ilmadu|suuŕ -suurõ -suurt40, armõdu|suuŕ -suurõ -suurt40, perädü|suuŕ -suurõ -suurt40, .väega suuŕ , kolaski|nõ -dsõ -st5, müräski|ne -dse -st5
hiilgama .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, .hiilama hiiladaq .hiila77, hiile|tämä -täq -dä82 kassi silmad hiilgavad pimeduses kassi silmäq helkäseq pümmen;
hiilgav .helksä - -t3, .hilksa - -t3, hiilas .hiilsa hiilast22, .hiilva - -t3
hiilgus .helkämi|ne -se -st5, .hilkami|nõ -sõ -st5, helgeq .helke helget18, .hiilami|nõ -sõ -st5, hiiletüs -e -t9 kulla hiilgus kulla helkämine;
hiilima .hiiľmä .hiiliq hiili63 mis sa hiilid siin varga kombel ringi! miä sa hiilit tan niguq varas!;
hiilimisi .hiiľvähe , .hiiľväle
hiina: hiina keel hiina kiiľ;
hiinlane .hiinla|nõ -sõ -st5
hiir (hiire) hiiŕ hiire hiirt