haarama .haardmahaardaq haara66, ha|bima-piq -bi57, pü̬ü̬rdmäpöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66haaras lapse süllehaarď v püürď latsõ üskä;suur kala haarab suurt söötasuuŕ kala habi suurt süütä;korraks v kiiresti haaramahaarahtama, haarahutma, habahutma;siit-sealt haaramahaariskõ(l)lõma, haaraskitsma, habahõ(l)lõma;kaasa haaramaüten kiskma;kinni haaramakinniq haardma v püürdmä;
habe m habõn|aq-idõ -it4, (lühkene) habõna|nürsś-nürsi -.nürssi37habet ajamahabõnit ajama;tal on ilus habetäl ommaq ilosaq habõnaq v om illos hapõń;habemesse pomisemanõ̭na ala kõ̭nõlõma;
habemeajaja habõna|aiai v -ajjai-ajaja -ajajat4, habõnaajaja- -t3, tsirulni|k-gu -kku38
haisema .haisamahaisadaq .haisa77, .haikamahaigadaq .haika77kala peab soola panema, muidu läheb haisemakala piät suula pandma, muido lätt haikama;
haistma (.hõ̭ngu v .haisu) .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66
haistmine hõ̭ngu.tundmi|nõ-sõ -st5, haisu.tundmi|nõ-sõ -st5, nõ̭n|a-a -na28nohu puhul on haistmine ja maitsmine häiritudnohogaq ommaq hõ̭ngu- ja maitsõtundminõ kõrrast ärq;koeral on hea haistminepinil om hää nõ̭na;
hajameelne (palľo) unõhtaja- -t3, hiiďo|nõ-dsõ -st7hajameelne inimene(palľo) unõhtaja inemine, suuŕ unõhtaja, hiiďo(kõnõ);ta on hajameelnetäl om pää otsan lajan v tä om (palľo) unõhtaja v hiiďonõ;
hakkaja (pääle)nakkaja- -t3, i̬i̬st.võtja- -t3, .väs(t)li- -t1, tra|gi-gi -ki26ta on väga hakkaja inimenetä om häste päälenakkaja inemine;
hakkama nakkama.naadaq v nakadaq na(k)ka77nad hakkavad töölenääq nakkasõq tüüle;tal hakkas häbitäl nakaś häbü;poeg hakkas kaupmehekspoig lei kaupmehes;hakkama saamatoimõ tulõma, toimõ saama;pihta hakkamapääle nakkama, pääle alostama;vastu hakkamavasta nakkama;silma hakkamasilmä nakkama v putma;vastu hakkamavasta nakkama;
haldus valitsõmi|nõ-sõ -st5, tallitus-õ -t9see maa kuulub linna haldusseseo maa käü liina valitsõmisõ alaq;Eesti haldusjaotusEesti valitsõmisjaotus;haldusreformvalitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ;haldusüksusvalitsõmisütsüs;haldusalavalitsõmisala;
hale hallõ- -t14, ha(l)lõli|nõ-dsõ -st5, armõ|du-du -tut1mul on sinust halemul om sinno hallõ;hale luguhallõ(linõ) lugu;haledavõituha(l)lõlik, hallõpoolinõ;haledad riismedarmõduq jätüseq;
haledus halõhus-õ -t9, halõndus-õ -t9, hallõ- -t14ta tunneb haledusttäl om hallõ;
halenaljakas hallõkõ|nõ-sõ -ist8halenaljakas ilmehallõkõnõ ńago;asi oli halenaljakasasi olľ sääne, et tiiä-iq, kas ikkõq vai naardaq;
haletsema halõ|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, halõsta|ma-q -83, halahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86ma haletsesin tedamul olľ timmä hallõ v ma halõdsi v halõsti v halahõli timmä;
hankima nõvvutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .otśma.otsiq otsi63, halv .hanḱma.hankiq hangi63, .hankamahangadaq .hanka77hankis küla pealt sada krooninõvvutõlli külä päält sada kruuni;
hapu hapu.hapnõ hapund17, .hapni|k-gu -kku13hapuks minemahapnõs minemä;hapuks läinud õluhapnõs lännüq v hapanuq oluq;hapu kalitaaŕ;selles morsis on vähe haputtan morsin om hapnikku veidüq;
hargnema .(h)argnõma(h)arõdaq .(h)argnõ75, v (h)aro|nõma-(nõ)daq -nõ89, (h)arõ|nõma-(nõ)daq -nõ89kütid hargnesid mõlemale poole teedjahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid;tee hargnebtii aronõs;seelikuõmblus on lahti hargnenudündrik om ummõlusõst vallalõ;
hari IIpürsťpürsti .pürsti37, harihaŕa .harja43võta hari ja pühi põrand puhtaks!võtaq pürsť ja pühiq põrmand puhtas!;riideharirõivahari;harjavarspürstihand;juuksehari(pää)hari;
hari I Iharihaŕa .harja43kuke-, laine-, katuseharikikka-, lainõ-, katussõhari;läks üle mäeharjalätś üle mäesälä;selle jutu peale läks tal hari punasekstuu jutu pääle täl lätś hari v ladõv vereväs;
haridus koolitus-õ -t9, oppu|s-(sõ) -(s)t10, haridus-õ -t9alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidusalg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus;kutseharidusammõdiharidus;lapsed said hea hariduselatsõq saiq häste koolitõdus;ta on kõrgharidusegatä om korgõn koolin käünüq;
harilik harili|k-gu -kku38, harinu|q- -t1mänd on meie metsades harilik puupetäi om mi mõtson harilik puu;harilik pliiatsharilik pleiätś;
harilikult hariligult
, muido(q)harilikult oli sisukord raamatus eespoolhariligult olľ sisukõrd raamatul iinpuul;harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisitimuido siin siini ei kasuq, a timahavva om tõisildõ;harilikult käime teist teedmuido käümiq iks tõist tiid;
harima 1. (h)arima(h)arriq (h)ari57põldu harimamaad arima, maad tegemä;lähen sauna, ihu tahab haridalää sanna, iho taht harriq;2. kooli|tama-taq -da82, oppust .andma
, harimaharriq hari57tema poeg on kõrgesti haritudtimä poig om korgõhe koolitõt;
harimatu harimaldaq
, koolitamaldaq
haripunkt ladõvladva .latva45, harihaŕa .harja43, hari|punkť-punkti -.punkti37pinge tõusis haripunktipingõq lätś üles latva v pingõq nõssi haŕaniq;
haritlane koolitõt inemine
, .oṕnuq inemine
, harit inemine
, haritla|nõ-sõ -st5ka haritlased kõnelevad meil võru keeltka koolitõduq inemiseq kõ̭nõlõsõq meil võro kiilt;tahtis tütrest haritlast tehatahtsõ tütre ärq koolitaq;
harjama .harjamahaŕadaq .harja77, .pürstmä.pürstiq pürsti63, su|gima-kiq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59harja hobust!harjaq hobõst!;harja hambaid kaks korda päevas!harjaq hambit katś kõrd päävän!;rõivaid harjamarõivit pürstmä;harjab juukseidsugõ hiussit;harjab kingad läikimalüü v hõõ;rd kängäq läükmä;
harjas haŕas-(s)õ -t11põrsa harjas on pehmepõrsa haŕas om pehmeq;habemeharjasm ajamaldaq habõnaq;juukseharjasm lühküq hiussõq;
harjuma hari|nõma-(nõ)daq -nõ89, .silmü|mä-däq -80, .verbü|mä-däq -80, .verdü|mä-däq -80, verih(t)ü|mä-däq -84las ta kübeke harjub uue kohagalas tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq;esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägemaedimält om pümme, a ku ärq silmüt, sõ̭s nakkat nägemä;sõjas harjusin tapmise ja kõigegaärq verihtü sõ̭an tuud tapmist ja kõ̭kkõ;
harjumatu harinõmaldaq
harjumus harinõmi|nõ-sõ -st5, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37tal on selline harjumustäl om sääne muud man;suitsetamine saab harjumusekssuidsutaminõ harinõs mano;
harjusk haŕokõ|nõ-sõ -ist8harjuskilt ostetud pearätthaŕokõsõ käest ostõt päärätť;
haud matus-(s)õ -t11, haudhavva .hauda33haual kasvavad lilledmatusõ pääl kasusõq lilliq;käisin ema haualkäve imä matusõ pääl;puusärk lasti haudakirst lasti hauda;hauda kaevamahauda kaibma;üks jalg juba hauas, teine haua ääre pealütś jalg jo havvan, tõ̭nõ havva veere pääl;
hea hää- -d50, hü(v)ähü(v)ä hüvvä24, kuku|nõ-dsõ -st7, .ausa- -t3hea küll!hää (külh)!;head aega!hääd aigo v hüvvä aigo!;kõike head!kõ̭kkõ hääd v hüvvä!;auto eest maksti head hindaauto iist masti hääd rahha;ta on väga hea lapstä om väega hüä v kukunõ latś;hea vaistugahää nõ̭nagaq, nõ̭nakanõ, nõ̭nakas;see on hea tööriist küllseo om ausa riist külq;ta on väga hea isugatä om süüjä väegaq;hea tervisegakimmä v kõva tervüsegaq, tervüseline, tehrüline;hea väljanägemisegaillos, kikstu;heaks arvamahääs arvama;heakene küll!hüäkene külq!;
headus hüvähüs-e -t9, armarmu .armu37, .hü(v)ändüs-e -t9, hüvihüs-e -t9, .häädüs-e -t9, .hü(v)ädüs-e -t9headus ja kurjushüvähüs ja hõelus;lapsed said tunda ema headustlatsõq saiq tundaq imä armu;ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugiväega halv inemine olľ, täl es olõq hüvihüse põrmu;mulla, kauba headusmulla, kauba hüvihüs;
heakskiit hüvähüs*-e -t9, hääs.kitmi|ne-se -st5see töö on heakskiitu väärtseo tüü piät hääs kitmä v seo tüü iist piät kitmä;andis oma heakskiiduanď uma hüvähüse;
healoomuline .hääli|ne-dse -st5, .hü(v)äli|ne-dse -st5healoomuline kasvajahääline kasuja;healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutudahääline kasuja või hõelas minnäq;
heameel häämi̬i̬ľhäämeele häädmi̬i̬lt40, hü(v)ämi̬i̬ľhü(v)ämeele hüäd- v hüvvämi̬i̬lt40, meelehää- -d50tahtsin sulle heameelt valmistadama tahtsõ sullõ meelehääd tetäq;teeb ise kõik heameelega äratege esiq kõ̭iḱ hää meelegaq ärq;
heaolu hää v hü(v)ä olõminõ
, hää v hü(v)äolõḱ
, hää v hü(v)ä elo
, hüvvüs-(s)e -t11, .hüvvüs.hüvvü .hüvvüst10heaolutunnehää olõminõ;heaoluriikhääeloriiḱ;isiklik või üldine heaoluerä- vai ülene hüvvüs;
heasoovlikkus hüvvä.tahtmi|nõ-sõ -st5, hüvähüs-e -t9, .häädüs-e -t9, .hü(v)ädüs-e -t9hindan väga õpetaja heasoovlikkustma hinda väega oppaja häädüst;
heastama hääs v hü(v)äs tegemä
, .hü(v)äske|(l)lemä-lläq -(l)le86mul tuleb see sulle heastadama piät taa sullõ ärq hüäskelemä;kuidas sa seda heastada mõtled?kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?;
heinane haina|nõ-dsõ -st7, haino|nõ-dsõ -st7kus sa käisid, et nii heinane oled?kos sa käveq, et niivõrra hainonõ olõt?;heinased peenradhainadsõq pindreq;
heinategu hainang-u -ut13, haina|k-gu -kut13, haina|tego-teo -teko27, haina|tü̬ü̬- -d52heinategu hilineb sel aastal väga paljutimahavva jääs hainang väega ildas;
helisev helle- -t14tüdrukul on helisev häällatśkõsõl om väega helle helü;
helistama kõlista|ma-q -83, helistä|mä-q -83, tiristä|mä-q -83, mitmit kõrdo tiriste|(l)lemä-lläq -(l)le86helista parem homme!kõlistaq parõmb hummõń!;mis sa helistad mulle päev otsa?miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?;
helitu helüldäq
heljuma he|ľoma-lľoq -ľo70, he|lümä-llüq -lü70, hõ|ľoma-lľoq -ľo70, .laugõlõmalavvõldaq .laugõlõ86, udsal|õma-daq -õ85puulehed heljuvad tuulespuuleheq heľosõq tuulõn;kotkas heljus kõrgel järve kohalkodas lavvõľ korgõn järve kotsil;
hell hää- -d50, hü(v)ähü(v)ä hüvvä24, hellhellä .hellä35, helli|k-gu -kut13, hellä|ne-dse -st7hell emakehää imäkene;lohutas last hellade sõnadegameelüť last hää sõ̭nagaq;hapu muudab hambad hellakshapu võtt hambaq hellikus;külmahell puukülmäle hellik puu;
hellik helli|k-gu -kut13, hellä|ne-dse -st7, hrl latś hellümun|a-a -na26, kukumun|a-a -na28ta on pisut helliku loomugatä om vähä hellädse loomugaq;ära ole selline hellik!olgu-iq sääne hellümuna!;
hellitama hellä|tämä-täq -dä82, hellü|tämä-täq -dä82, .hellämähellädäq .hellä77, kuťa|tama-taq -da82, kuku|tama-taq -da82, nunńo|tama-taq -da82, pupi|tama-taq -da82, tile|tämä-täq -dä82, tillerdä|mä-q -83, tilli|tämä-täq -dä82, kulľa|tama-taq -da82, õhi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ta hellitas oma tütart, aga nüüd ei too see emale tilka vettkitä pupiť umma tütärd, a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah;ema on lapsed väga ära hellitanudimä om latsõq väega ärq tillitänüq;see laps on liialt hellitatudtaa latś om palľo ärq munatõt;
hellitlema hellüte|(l)lemä-lläq -(l)le86, laabi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90
hernehirmutis .hernehirmutus-õ -t9, .herne|tonť-tondi -.tonti37, pe(l)lätüs-e -t9ma olen nende riietega kole nagu hernehirmutisma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs;
hetk kipõń v kõrd .aigo
, kõrrakõnõ .aigo
, silmä|pilk-pilgu -.pilku37, rehḱrehi .rehki37, tolmah(t)us-õ -t9mõtles hetke ja vastas siismõtõľ kõrra(kõsõ) aigo ja sis üteľ;tuli ainult hetkekstulľ õ̭nnõ kõrras (aos);selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähetuusama rehḱ, ku ma maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä;ühe hetkega oli tal kõik tehtudüte tolmahusõgaq olľ kõ̭iḱ täl tett;sobiv hetk tegutsema hakataõigõ aig pääle naadaq;ootas viimase hetkeni ja startis siisuuť tuu viimädse ao ärq ja sis lätś;oota üks hetk!oodaq kipõń!;vabal hetkelvabal aol;ei saanud hetkekski rahusaa es silmäpilguskiq rahhu;saabus hetk, mil …tulľ aig, kuq …;
hibisk kasvot tarõ|kõiv-kõ(iv)o -.kõivo37, hiina ru̬u̬ś
higi hi|gi-i -ki27higi jooksebhiki lindas v higi juusk v lahmas;
higine higi|ne-dse -st7, .hii|ne-dse -st7higiseks minemahikkõ(he) v hikkõlõ minemä;keha on väga higineiho om vesilikõ;
higiselt likõ ihogaq
, higitsehe
, .hiitsehe
higistama higonõma.hiodaq v higo(nõ)daq higonõ89, higitsemähigitsäq v .hiidäq higidse90, higovama.hiodaq v higovadaq higova89, higistä|mä-q -83, .hii|tsemä-däq v -tsäq -dsä90, .hii|tämä-täq -dä82tegin seda tööd higistadestei taad tüüd hiotõn;
hiline illa|nõ-dsõ -st7, .ilda|nõ-dsõ -st7, illa|k-gu -kut13, illaha|nõ-dsõ -st5hilised kartulidilladsõq kardohkaq;hiline õhtuildanõ aig;see jääb liiga hilisele kellaajaletuu jääs palľo illagu ao pääle;
hilinema .ildas .jäämä
, illahu|tma-taq -da62kui ta üks kord pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandusedku tä ütś kõrd puuľ tunni illahut, tuust olõ-iq midägiq, a ku märḱ naadagiq ildas jäämä, sis tulõvaq pahandusõq;
hilissuvi .vasta süküst
, suvõ lõpp v lõpuots v peräots
hilissuvine: hilissuvised töödsuvõ lõpuotsa v suvõlõpu tüüq;
hilissügis illanõ süküshilissügiselilda sügüse;
hilissügisene: krüsanteemid on hilissügisesed lilledkrüsenteemaq häitseseq vasta talvõ;
hilisõhtu illanõ õdak
, .vasta ü̬ü̬d
hilja .ilda
, illakult
, illaldõõhtul hiljailda õdagu;kevad tuli tänavu võrdlemisi hiljakevväi tulľ timahavva küländ ilda v illakult v illaldõ;on juba hilja, tuleb magama minnaaig om ildanõ, tulõ ärq magama v magalõ minnäq;mine, enne kui on hilja!mineq ärq, inne ku ilda om!;hiljaks jäämaildas jäämä;
hiljaaegu .ilda.aigo
hiljem .il.dampatäna ma jõuan koju hiljemtäämbä ma jovva ildampa kodo;kümme aastat hiljemkümne aastaga peräst;varem või hiljem tuleb vale ikka väljaütśkõrd tulõ võlśminõ õ̭ks vällä;
hiljemalt kõ̭gõ .il.dampatöö peab hiljemalt õhtuks valmis saamatüü piät kõ̭gõ ildampa õdagus valmis saama;
himustama = himutsema himosta|ma-q -83, himmusta|ma-q -83, rõõgi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, neelüske|(l)lema-lläq -(l)le86, .tahtma.tahtaq taha61, lihahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86ta himustab kalleid riideidtää himostas kallit rõivit;Juhan hakkas talu endale himustamaJuhań nakaś tallo hindäle rõõgitsõma;ta himustab iga meesterahvasttä lihahõllõs ekä meesterahvast;
hind hindhinna .hinda30hinnad alanevad, tõusevad, püsivad, kõiguvadhinnaq lääväq alla, nõsõsõq, püsüseq, kõigusõq;ei jäta grammigi hinnast allajätä eiq sukugiq hinnast maaha;mitte mingi hinna eestei ilmangiq;saavutas võidu tervise hinnagamassõ uma võidu tervüsegaq kinniq;igal minutil on kulla hindegä minoť om kullagaq vaihtaq v kullagaq kaaluq;
hindama .hindamahinnadaq .hinda77, tunnista|ma-q -83, .hinda .pandmahindan su ausustma tunnista su õiglast miilt;ta hindab oma teadmisi ületä pidä ummi tiidmiisi palľo hääs;
hindamatu: see maal on hindamatuseol maalil olõ-iq hinda olõmangiq;;
hing hinǵhinge .hinge35, henǵhenge .henge35, tosstossu .tossu37, hingeli|ne-se -st5, hengeli|ne-se -st5ukse- ja aknahingedussõ- ja aknõhingeq v -hengeq;tõstan värava hingedelt mahanõsta värehti hingi päält maaha;hing jäi sissehenǵ jäi manoq;olen hingetumul om toss välän;hing kinnihinǵpuhussin, henǵpuhussin;ta teeb kõike hingegatä tege kõ̭kkõ süämegaq v kõ̭gõst hingest;siit ei leia meid ükski hingsiist saa eiq ütśkiq hingeline meid kätte;see loom on vaevalt hingestaa om vaivalt tossulinõ;hinge surematushenge häömäldäq v kadomaldaq olõminõ;hinge heitmahinge hiitmä;hinge vaakumakoolõnõma;(korraks) hinge tõmbamahõ̭ngu võtma v vidämä, hingähtämä;las ma tõmban hinge!lasõq ma haara hyngu!;
hingerahu meelerah|u-u -hu26, hingerah|u-u -hu26, rahulik mi̬i̬ľmu hingerahu on kadunudmu meelerahu om kaonuq;ta ei andnud poisile hingerahutä anna es poiskõsõlõ rahhu v tä jätä es poiskõsõ hinge rahulõ;
hinkuma kust .viskamahobune hakkas hinkumahopõń naaś kust viskama;
hinnaalandus hinna .allamineḱ
, hinna .alla.laskminõhinnaalandus kuni 10%hinnaq ommaq kooniq 10% alla lastuq;hinnaalandust ei tehta kellelegikedägiq ei lastaq kerembähe läbi;
hirm .pelgüs-e -t9, hirmhirmu .hirmu37, pelgpelü v pelo .pelgü v .pelgo36tal pole hirmu ega häbitäl olõ-iq pelgü ei häpü;see koer on kogu küla hirmtaa pini om kõ̭gõlõ küläle hirmus;elasin kõik hirmud läbipelgsi kõ̭iḱ pelüq ärq;mul on hirmma pelgä;
hobi aoviidüs-(s)e -t11, ao|viit-viidü -.viitü37, aoviidäng-u -ut13aiapidamine on mulle hobiksaiapidämine om mullõ aoviidüs;poisi hobiks on margikoguminepoiskõnõ korjas umas lõbus markõ;tal on mitmeid hobisidtä jandas mitmõ aśagaq;
hobujõud hobo|joud-jovvu -.joudu36mootori võimsus oli kümme hobujõudumoodori võim olľ kümme hobojoudu;masinad töötasid hobujõulmassinit aeti hobõsõgaq ümbre;
hoidma .hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, armi|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90, var|ima-riq -i57, (kinniq v vallalõ) pi|dämä-täq -ä59hoia end!hoiaq hinnäst!;hoia kotisuud!naľ piäq suu!;hoia seda, mis sul olemas on!piäq kinniq, miä sul om!;mul tuleb neid riideid ikka hoidamul tulõ õ̭ks armidaq naid rõivit;hobune hoiab oma jalgahopõń vari umma jalga;ta hoiab minust kõrvaletä vari minno;hoia koer minust eemal!kaidsaq pinni!;kokku hoidmaütte v kokko hoitma;sõbrad peavad ikka kokku hoidmasõbraq piät õ̭ks ütte hoitma;me peame joogivett kokku hoidmamiiq piät joogivett jakutama;
hoiduma var|ima-riq -i57, (ärq) .hoitma.hoitaq hoia66ta hoidub minu eest kõrvaletä vari minno;lapsed hoiduvad nurkalatsõq hoitvaq nukka;hoidus suitsetamasthoiť hindä, et es tiiq suitsu;seened hoiduvad soolatult hästiseeneq saisvaq suulapantult häste;
hommikupoolik hummogu|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40, söömä|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18, sü̬ü̬m|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18päikesepaisteline hommikupoolikpäivliganõ hummogupuuľ;mul on täna vaba hommikupoolikmul om täämbädse päävä hummogupuuľ prii;
hommikusöök hummogu|sü̬ü̬ḱ-söögi -sü̬ü̬ki37ma katan hommikusöögiks lauama kata hummogusöögis lavva;enne või pärast hommikusöökiinne vai pääle hummogusüüki;
hommikuti hummo(n)gidõ
, hummo(n)gistmagab hommikuti kauamaka hummongidõ kavva;hommikuti on juba hämarhummogidõ om joba hämmär;ma ärkan hommikuti varama heräne hummogist varra;
hoogustama .vunki v .vuhvi v hu̬u̬gu v .vunni v .hunni mano(q) .andmamees hoogustab sammumiiś pand sammulõ vunki manoq;elav kaubandus hoogustas tööstuse arengutkipõ kauplõminõ panď kuandusõ edenemä;
hoogustuma .vunki v .vuhvi v hu̬u̬gu v .vunni v .hunni mano(q) .võtmahoogustuv kultuurieluvuhvi manoq võtva kultuurielo;töö hoogustubtüütegemine võtt vunki manoq;
hool hu̬u̬ľhoolõ hu̬u̬lt40, murõh.murrõ murõht20, murõq.murrõ murõt18lapsed on vanaema hoole alllatsõq ommaq vanaimä hoolõ all v vanaimä kaiaq;kelle hoolde sa loomad jätad?kink huuldõ sa eläjäq jätät?;sulgesin enda järel hoolega uksepanni ussõ hindä takan hoolõgaq kinniq;kündmine ja külvamine jäi nüüd poja hoolekskündmine ja külbmine jäi noq poja tetäq v poja kaala;
hooletu hoolõ|du-du -tut1, hoolõldaq
, ropaku|nõ-dsõ -st51, räpäku|nõ-dsõ -st51, horsshorsu .horssu37hooletu inimeneropak;hooletu käekiri, tööropakunõ kiri, tüü;ta oli õppimises väga hooletutä olľ oṕmisõ man väega hoolõdu;sööd kõhu täis, on õhtuni hooletusüüt kõtu täüs, om õdaguniq hoolõdu;tuli ei taha hooletut tegijat, laps laiska hoidjattuli ei tahaq tuhńakut tegijät, latś laiska hoitjat;
hooletult hoolõtuhe
, hoolõtulõ
, ropakuhe
, ropakulõ
, ülejalasee töö on sul hooletult tehtudtaa tüü om sul ülejala tett;
hooletus hoolõtus-õ -t9, hoolõldaq olõḱ
, ropak(unõ) olõḱ
, .horssus-õ -t9hooletusse jätmahoolõtuhe v ropakuhe v laokilõ v hajovallõ v hajovillõ jätmä, luisku laskma;hooletusse jäetudlaokillaq, hajovillaq, reebala, luisun;aed on hooletusse jäetudaid om ropakuhe v hoolõtuhe jätet;
hoolima hu̬u̬ľmahu̬u̬liq hooli63, pi|dämä-täq -ä59ta ei hoolinud poisist sugugitä es hooliq poiskõsõst sukugiq;kõrgest east, halvast ilmast hoolimatakorgõst iäst, halvast ilmast huuľmaldaq;ei hoolinud oma naisestes piäq umast naasõst;
hoolimatu hu̬u̬ľmaldaq
, jõhi|k-gu -kut13, jõhiku|nõ-dsõ -st5, rä|bo-bo -po26, huus|pilľ-pilli -.pilli37hoolimatu inimenehuuľmaldaq inemine;hoolimatu ja jõhker meeshuuľmaldaq ja jõhik(unõ) miiś;
hoolimatult hu̬u̬ľmaldaq
, ette(.)kaemaldaq
, .aplamiisita tegutses hoolimatulttä tekḱ umma tegemist ettekaemaldaq;
hoolimatus hu̬u̬ľmaldaq olõḱhoone lagunes hoolimatuse tõttuhoonõq lagosi, selle et es hoolitaq;
hoolitsema .hellämähellädäq .hellä77, ihatõ|(l)lõma†-llaq -(l)lõ86, hooli|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, õhi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, hu̬u̬lt pidämä
, .kõrda pidämävanaeit käib lauda juures ja hoolitseb väga selle mullika eestvanamutť käü ja õhitsõs väega lauda man tuud hõhvakõist;lapsed ja mees on tal väga hästi hoolitsetudlatsõq ja miiś ommaq täl väega häste hellädüq;sinu ülesanne on hoolitseda külmutusmasinate töökorras oleku eestsu tüü om külmämassinidõ kõrranolõgi iist huult pitäq;ta hoolitses hobuste eesttä pidi hobõsist kõrda;talu eest tuleb hoolitsedatalost vaia kõrd pitäq;
hoopis hoobis
, peris
, .suutumasselgus, et nad on hoopis õde ja vendtulľ vällä, et nääq ommaq hoobis sõ̭saŕ ja veli;naine tuli mehe juurest hoopis äranaanõ tulľ mehe mant peris v suutumas ärq;
hoopiski: hoopiski mitteammu(q)kiq (mitte), (mitte) sukugiq, mitte sinnäqpoolõgiq;
hotell võõrastõ|maja-maja -majja v -maia28, hotelľhotelli ho.telli37hotellitubahotellitarõ;
hubane ko|kos-gosa -gosat4, mu|kav-gava -gavat4, kodo|nõ-dsõ -st7väga hubased majad, soojad ja headväega kogosaq tarõq, lämmäq ja hääq;hubane ja kaunis kodumukav ja illos kodo;õhtu möödus hubases meeleolusterveq õdak olľ kodonõ tunnõq;
hubasus kodonõ olõminõ
, kodonõ olõḱeluruumide hubasus sõltub mööblist ja valgustusesttarri kodonõ olõḱ tulõ müüblist ja valgusõst;
huikama .uikamauigadaq .uika77tütarlaps huikas heleda häälegatütrik uigaś helle helügaq;loomad huigati kojueläjäq uigadiq kodo;vili on nii hõre, et üks kõrs huikab teist tagavili om nii hõrrõ, et ütś kõrś uikas tõist takan;
hukas huka(h)n
, summa(h)n
, ńaraku|nõ-dsõ -st5elu on hukaselo om summan;noorus on hukasnuurus om hukan;hein on hukashain om hukan;riie oli koitanud ja hukasrõivas olľ koitanuq ja ńarakunõ;
hukka .summa
, hukkaõnnetuses sai mitu inimest hukkaõ̭nnõtusõn sa mitu inemist hukka;üritus läks hukkaasi lätś summa;mõistan tema teo täielikult hukkama panõ timä teko väega halvas;liha läheb soolata hukkaliha lätt soolaldaq hukka;
hukkama (ärq) hukkamahukadaq hukka77, .otsamaotsadaq .otsa77mahajooksnud nafta hukkas palju elavat loodustmaahajoosnuq nahvta hukaś palľo elävät ärq;
hukkamõist halvas.pandmi|nõ-sõ -st5tema hukkamõist tuli mulle ootamatulttimä halvaspandmist ma es oodaq;
hukkuma hukka .saamaõnnetuses hukkus üks ja sai vigastada kaks inimestõ̭nnõtusõn sai ütś inemine hukka ja katś saiq vika;
hukutama hukka .saatma
, (ärq) hukkamahukadaq hukka77, huku|tama-taq -da82udu on hukutanud palju laevuundsõq om hulga laivo hukka saatnuq;külm hukutas rohkesti metsloomikülm ilm hukaś hulga mõtseläjit ärq;
hulga hulga
, .hulkahulga rahvasthulga v hulka rahvast;võta kohe hulgem!võtaq õkva hulgõmb!;tee oli hulga lühem, kui arvasimetii olľ palľo v hulga lühemb, ku mi arvssi;
hulgakesi hulgani
, hulga(h)na
, hulga.kõisihulgakesi on julgem minnahulgahna om julgõmb minnäq;
hulgaline hulga.kaupa
, hulga poolõsthulgaline vallandaminehulgakaupa vallategemine;hulgaline osavõttpalľo osaliisi;ainete hulgaline vahekordainidõ vahekõrd hulga poolõst;
hulgaliselt hulga
, palľo
hulganisti hulgani
, hulga.nistõ
, hulgalinde hukkus hulganistihulga tsirkõ sai hukka;
hulgas hulga(h)n
, summa(h)n
, siä(h)nsul hakkab nende hulgas igavsul nakkas näidegaq ikäv́;piimal on vett hulgaspiimäl om vett hulgan;muuhulgasmuusiän;
hulgi hulgahna
, hulga.viisipilvikuid kasvas seal hulgimakõsiini kasvi sääl summan v hulgaviisi;ostad hulgi, saad odavamaltostat hulgaviisi, saat odavampa;
hulgus hulgus-(s)õ -t11, hulgõrus-õ -t9, hurľo- -t2, hurlõ|ť-di -tit13, vurľo- -t2, hööderüs-e -t9, hööberüs-e -t9, hööde- -t2, koida|k-gu -kut13, vandõŕ-i -it4see pole meie küla inimene, see on mingi hulgustaa olõ-iq miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak;
hulk hulkhulga .hulka31, summsumma .summa31, parḱpargi .parki37, parťpardi .parti37
hulka .hulka
, .seltsi
, .summa
, sekkäläksin rahva hulkama lätsi rahva sisse;tule meie hulka!tulõq miiq seltsi v hulka!;
hulkuja roidus-(s)õ -t11, .hulḱja- -t3, ho|ďo-ďo -ťo26, ho|jo-jo -jjo v -io26, ha|jo-jo -jjo v -io26
hulkuma .hulḱma.hulkiq hulgi63, .roitma.roitaq roida61, .ael|õma-daq -õ85, .pluudśma.pluudsiq pluudsi63, .ronḱma.ronkiq rongi63, hoďo|tama-taq -da82, hojo|tama-taq -da82, huďo|tama-taq -da82, hurlõ|tama-taq -da82, koidõrda|ma-q -83, luibõrda|ma-q -83, vandõrda|ma-q -83, võssõlda|ma-q -83, .jaamamajaamadaq .jaama77, hööderdä|mä-q -83, koobõrda|ma-q -83, mitmit kõrdo hajol|õma-daq -õ85, hojotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, hööderde|(l)lemä-lläq -(l)le86, koobõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86ringi hulkumaümbre hulḱma, roitma, hoŕotama, jõõsõldama, jõlkma;kus sa hulkusid öö läbi?koh sa pluudsõq üü läbi?;hulkuv koerhojopini, hajopini;käib õhtuti hulkumaskäü õdagist hojotõlõman;poisike hulgub aina ringi, midagi teha ei tahapoiskõnõ jõõsõldas ilma piten, midägiq tetäq ei tahaq;
hulkur roidus-(s)õ -t11, hulgus-(s)õ -t11, koida|k-gu -kut13see on üks hulkuja kass, ei ole nädalapäevad kodus olnudtaa om ütś roidus kasś, olõ-iq nädälipääväq koton olnuq;
hunt susisoe sutt m umak ja osak sussõ v sutõ42, latsik su|śo-śo -sśo26, (mõtsa)tśu|dśu-dśu -tśu26hunt ulubsusi undas;hunti hurjutamasutt hagõma;hundiauksoehaud;huntide jooksuaeg veebruarisradoaig;hunt kodu ligidalt ei murrasusi pesä lähkesest ei süüq;
hurjutama hürmistä|mä-q -83, ha|gõma-kõq -e59, hutśu|tama-taq -da82, tõhu|tama-taq -da82hurjutasin tedahutśudi v hürmisti tedä;hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks!tõhudaq no tedä, et tä inämb rumaluisi ei tiissiq!;
hurmaa hurmaa- -d50hurmaapuu on täis ilusaid oranže hurmaasidhurmaapuu om täüs ilosit pihlõtsit hurmaid;
hurmama .luḿma.lummiq lummi63, mano(q) .tõ̭mbama
, ärq tegemä
, .nõidma.nõiduq nõiu64laulja hurmas meid oma häälegalaulja lummõ meid uma helügaq;olin (temast) hurmatudma olli (timäst) sisse võet;
huvi huv|i-i -vi26, him|o-o -mo26, is|o-o -so26, (teedäq).tahtmi|nõ-sõ -st5, põ̭nõvus-õ -t9huvi tekib, ärkab, kasvab, kaobhuvi tegünes, tulõ, kasus, kaos ärq;ettekanne pakub talle huviettekannõq pakk tälle huvvi;mul polnud mingit huvi sinna minnaes olõq mul määnest himmo v isso sinnäq minnäq;jälgis mängu huvigakai mängo himogaq;tal pole huvi õppidatäl olõ-iq oṕmisõ isso;see asi pakub mulle huvitaa asi om mullõ põ̭nnõv v tõ̭mbas minno;oma huvide eest võitlemauma kasu iist saisma v kasu pääl välän olõma;siin on minu huvid ka mängustan ommaq muq kasuq ka mängon;
huviala huvial|a-a -la28noorte huvialad on erinevadnuuri huvialaq ommaq mitmõsugumadsõq;
huvitama huvvi .pakma
, huvi|tama-taq -da82, .putmaputtuq putu73, .tõ̭mbamatõ̭mmadaq .tõ̭mba77see töö ei huvitanud tedaseo tüü es pakuq tälle huvvi v es tõ̭mbaq timmä;mind ei huvita!mullõ ei putuq!;mind huvitab, mida ta seal tegima tahtnuq teedäq, midä tä sääl tekḱ;neid poisse huvitavad igasugused masinadnäid poissõ tõ̭mbasõq kõ̭gõsugumadsõq massinaq;
huvituma huvvi .tundma nakkama
, teedäq .tahtmaõpilased huvitusid filateeliastkoolilatsõq naksiq markõkorjamise vasta huvvi tundma;Tiiu huvitus, kas Mati ka peol oliTiiu tahť teedäq, et kas Mati ka olľ pido pääl;ta huvitus vanadest fotodesttimmä köüdiq vanaq pääväpildiq;
hõbe hõ|põ- -t14vanuri juustes oli tublisti hõbedatvanainemise hiussin olľ hulga hõpõt;hõbesõlghõpõsõlǵ;
hõbedane hõbõhõ|nõ-dsõ -st5, hõpõ|nõ-dsõ -st5, hõpõ-hõbedased nõudhõpõanomaq;hõbedane häälhõpõnõ helü;
hõivama ärq .võtma
, .hindä ala(q) .võtma
, ärq perimä
, kinniq .pandmahõivatud olemapidehin v pidessin v kinniq v ammõtin v paklin v televälläq olõma;me hõivasime aknaalused kohadmiiq võti aknõalodsõq kotusõq ärq;vaenlane hõivas linnavainlanõ võtť liina ärq;veoauto oli hõivanud ainsa parkimiskohaviomassin olľ ainukõsõ saisokotusõ hindä ala võtnuq;kõik lauad olid hõivatudkõ̭iḱ lavvaq olliq kinniq;ta oli pereasjadega hõivatudtä olľ perreasjogaq kinniq;ära sega teda, ta on väga hõivatud!ärq taad segäguq, tä om väega ammõtin!;selle tööga jääd nii hõivatuks, et ei jää enam sugugi aegataa tüügaq jäät nii pidehihe v pidejihe v pidessihe, et jää ei inämb sukugiq aigo;olen nende töödega väga hõivatudma olõ naidõ tegemiisigaq hinnäst nii ärq mähḱnüq;
hõlmama .hindä ala(q) .võtma
, .hindä all .hoitma
, üle .küündümälooduskaitseala hõlmab suure pindalaluuduskaitsõala võtt hulga maad hindä alaq;
hõlp hõlphõlbu .hõlpu37hobune on hõlpu täishopõń om hõlpu täüs;elab hõlpu elueläs hõlpu ello;ta ei anna ka endale hõlputä sunď ka hinnäst takast;
hõlpsalt = hõlpsasti .hõlpsahe
, .hõlpsalõ
, .laabsahe
, .laapsahe
, .laabsalõ
, .laapsalõ
, .lihtsähe
, .lihtsäle
, .kergehe
, .kergelekuiv puu võttab hõlpsasti tuldkuiv puu võtt hõlpsahe tuld;kuiv puu võttab hõlpsasti tuldkuiv puu võtt hõlpsahe tuld;
hõlpus .hõlpsa- -t3, .laabsa- -t3, .laapsa- -t3, .lihtsä- -t3, .kerge- -t3, hõlphõlbu .hõlpu37seda on hõlpus ise valmistadaseod om hõlpsa esiq tetäq;ta sai hõlpsama elu pealetä sai kergembä elo pääle v täl om hõlp persen;
häbelik häbendelejä- -t3, häbendäjä- -t3, häbelä|ne v häbelä|s-dse -st5, häbelä|s- -t15, häüläs.häülä häüläst22, .häüliga|nõ-dsõ -st5häbelik inimenehämäläne;häbelik poiss ei näidanud end külalistelehäbendelejä poisś es näütäq hinnäst küläliisile;häbelikuvõituhäbelik, häülik;
häbelikult häbendämiisituli häbelikult nurga tagant väljatulľ häbendämiisi nulga takast vällä;
häbematu häbemäldäq
, .häüldäq
, tiha|du-du -tut1, pini|ne-dse -st7, seto kiiľ .rohkõ- -t3ta on häbematu mees, ei häbene midagi: kuidas arvab, nii ütlebtä om rohkõ miiś, häbendä-iq midägiq: kui arvas, nii ütles;häbematuks muutunud poisspinitünüq poiskõnõ;ärge muutuge häbematuks!naaku eiq mul haukma v kuis ti tihkat!;
häbematult häbemäldäq
, .häütühe
, .häütüle
, tihatuhe
, tihatulõ
, pinitühe
, pinitüle
, .rohkõhe
, .rohkõlõseda raha on häbematult väheseod rahha om häbemäldäq veidüq;käitus häbematultpidi hindä pinitühe üllen;
häbematus häbemäldäq lugu v olõḱ v tego
, tihatus-õ -t9no see on küll häbematus!no seo om külh häbemäldäq lugu!;sellist häbematust ma temast ei oodanudsäänest tihatust ma timäst es oodaq;
häbenema häbendä|mä-q -83, häbende|(l)lemä-lläq -(l)le86, .tihnõlõmatihnõldaq .tihnõlõ86, tihkõnda|ma-q -83mis sa vannud, häbene ometi!miä sa vannut, häbendäq no ummõhtõ!;suur laps, aga häbeneb võõraidsuuŕ latś, aq häbendeles võ̭õ̭rit;mis sa häbened, tule sööma!miä sa tan tihnõlõt, tulõq süümä!;ta oleks silmad peast häbenenudtä olõssiq häbü peräst silmäq pääst kaknuq;
häbi hä|bü-ü -pü27, häpe- -t14, ti|go-o -ko27mul on häbimul om häbü v häpe;lapsel olid silmad häbi täislatsõl olľ häbü silmän v olliq katś silmä häpü täüs;tal oli nii häbi, et ta ei teadnud, kuhu silmi peitatäl olľ nii häpe, et tä es tiiäq, kohe ummi silmi pandaq;vaju või häbi pärast maa allahäü peräst vaoq vai maa ala v sisse;see on häbi meie taluletaa om tigo mi talolõ;
häbistama .häüstä|mä-q -81, häbüstä|mä-q -83, tiko v häpü .andma
, .tio|tama-taq -da81, ärq .pilkamamind häbistati avalikult, kuigi ma polnud süüdiminno häüstedi kõ̭igi näten, olkuq et mul olõ-õs süüd;üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistamakoir miiś, tälle piäsiq külh kõ̭iḱ külä tiko andma;häbistatud naineärq pilgat naanõ;
häda hä|dä-dä -tä24, ohkoho .ohko36, ohtoho .ohto37, .plindri- -t1on hädasom hädän v päivin;haige kaebab oma hädasidhaigõ kaibas ummi häti;tal on üks häda teise otsatäl om oht oho pääle;suures hädaspistüpäivin;olin selle koeraga küll püsti hädasolli taa pinigaq külh pistü hädän;lehmadki lüpsab ta hädaga äralehmäkiq nüss tä ärq hätäpiten;hädas
hädas hädä(h)n
, pulga(h)n
, pulgõ(h)n
, põtali(h)n
, tila(h)n
, .pakli(h)n
, päivi(h)n
, kimbu(h)nta on oma ämmaga päris hädastä om uma ämmägaq peris hädän;küll me olime temaga hädas!võiq mi olli timägaq tilan v hädän!;küll ma olen nüüd hädas!võiq ma olõ noq päivin!;sa oled oma töödega ju päris hädassa olõt ummi töiegaq jo peris puntran;
hädasti hädäste
, .väega(q)
, .ainu(i)si
, ainustõ
, hädä perästtalle on hädasti raha vajatälle om väega v hädäste rahha vaia;vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vajavaenõ saa-iq ostaq tuudkiq, midä ainuisi v hädä peräst vaia;mul on hädasti vaja linna minnamul om ainustõ vaia liina minnäq;
hädavajalik hädäli|ne-dse -st5, hädätarvili|nõ-dsõ -st5, .ainuisi tarvilinõ
, ainoli|nõ-dsõ -st7, hädäperäli|ne-dse -st5hädavajalik asi sai korda aetudhädäline asi sai kõrda aetus;tänane linnaminek oli hädavajaliktäämbäne liinamineḱ olľ ainuisi tarviline;hädavajalikud asjadhädäperälidseq aśaq;
häirima muťu|tama-taq -da82, putu|tama-taq -da82, segämäsekäq v .siädäq sekä88, muti|tama-taq -da82ära häiri mind!segägu eiq minno!;ole tasa, muidu häirid lapse und!olõq tassa, ärq mutitat latsõ unõ!;mind see ei häiriminno tuu ei muťudaq;las röögib, ma ei lase ennast sellest häiridalas rüüḱ, heri ei maq tuud;sa häirid mu töödsa ei lasõq mul tüüd tetäq;
hävima (ärq) .häö|mä-däq - 68 min 1. ja 3. k .hävvü, (ärq) .häädü|mä-däq -80, ärq .kaoma
, hukka minemähävinud ja hävimisohus keeled, kultuurid, rahvadhäönüq ja häömisohon keeleq, kultuuriq, rahvaq;tules hävis maja ja hulk metsatulõn häädü maja ja hulga mõtsa ärq;suur osa viljasaagist hävis vihma tõttusuuŕ jago viläsaagist lätś vihma peräst hukka;
häving .häötüs-e -t9, häönǵ.häöngi .häöngit13, ka|do-o -to27, hukahus-õ -t9sõda tõi hävingutsõda tõi häötüst;rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugenebvõhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ palľo sugõnõs;
hääbuma .häädü|mä-däq -80, (ärq) .kistu|ma-daq -80, vakka .jäämä
, ärq .kaomatuli, tuul hääbubtuli kistus ärq, tuuľ jääs vakka;haige hääbus vaikselthaigõ kistu aigopiten ärq;tunded hääbuvadtundõq kaosõq ärq;hääbuv rahvas, keelhäädüv rahvas, kiiľ;puna ei olnud ta põskedelt veel hääbunudveretüs es olõq tä põski päält viil ärq kaonuq;
hääl hel|ü-ü -lü26, (latsõl) rõ̭õ̭mrõõmu rõ̭õ̭'mu37rääkis poolel häälelkõ̭nõľ poolõ helügaq;keegi tegi imelikku häältkiäkiq tekḱ andśakut hellü;laps teeb häältlatś tege rõ̭õ̭mu;esimest, teist, kolmandat häält laulmaedimäst, tõist, kolmandat hellü laulma;pill on häälespilľ om timmin;kellele sa oma hääle andsid?kinkalõ sa uma helü anniq?;häälepaelhelülahi;häälteenamussuurõmba hulga tahtminõ;
hääldama .vällä .ütlemähäälda sõnu selgeltütleq sõ̭naq selgehe vällä;kuidas sa seda nime hääldad?kuis sa taad nimme vällä ütlet?;
häälestama .tiḿmä.timmiq timmi63klaver on häälestamataklavvõŕ om tiḿmäldäq;häälesta raadio täpselt jaama peale!timmiq raadio täpsehe jaama pääle!;treipinki häälestamatreipinki tiḿmä;heatahtlikult, tõrjuvalt, kriitiliselt, optimistlikult häälestatud inimesedhäätahtlitsõhe meelestedüq, vastalidsõ meelegaq, vikomärḱjäq, perimeelidseq inemiseq;
hääletama hellü .andma
, kätt .nõstma
, hääle|tämä-täq -dä82kelle poolt sa hääletasid?kinkalõ sa uma helü anniq?;kui muidu kokkuleppele ei jõutud, tuli hääletadakuq muido kokko leppüq es saaq, pidi kätt nõstma v hääletämä;jäin bussist maha ja pidin hääletama minemama jäi bussist maaha ni pidi kätt nõstma minemä;
hääletu helüldäq
, vaga|nõ-dsõ -st7, vakka
, .vaikihääletu vaikushelüldäq vaikus;maailm muutus hääletukskõ̭iḱ ilm jäi vakka;
hääletus II.vaikus-õ -t9, .tassa v .vaiki v vakka olõminõ
, helüldäq olõminõme ümber valitses öine hääletusmi ümbre olľ üüvaikus;
hääleõigus helü.õigu|s-(sõ) -(s)t10, valimis.õigu|s-(sõ) -(s)t10hääleõiguslikvalimisõigusõgaq;selles majas ei olnud mehel mingit hääleõigustmehel olõ es seon majan midägiq üldäq;
hööritama höörü|tämä-täq -dä82, höörä|tämä-täq -dä82, vöörü|tämä-täq -dä82, hööriske|(l)lemä-lläq -(l)le86tüdruk hööritab puusitütrik höörütäs puusõ;hööritab end iga mehe eeshööriskeles õga mehe iin;
