haarama .haardmahaardaq haara66, ha|bima-piq -bi57, pü̬ü̬rdmäpöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66haaras lapse süllehaarď v püürď latsõ üskä;suur kala haarab suurt söötasuuŕ kala habi suurt süütä;korraks v kiiresti haaramahaarahtama, haarahutma, habahutma;siit-sealt haaramahaariskõ(l)lõma, haaraskitsma, habahõ(l)lõma;kaasa haaramaüten kiskma;kinni haaramakinniq haardma v püürdmä;
habe m habõn|aq-idõ -it4, (lühkene) habõna|nürsś-nürsi -.nürssi37habet ajamahabõnit ajama;tal on ilus habetäl ommaq ilosaq habõnaq v om illos hapõń;habemesse pomisemanõ̭na ala kõ̭nõlõma;
habemeajaja habõna|aiai v -ajjai-ajaja -ajajat4, habõnaajaja- -t3, tsirulni|k-gu -kku38
haisema .haisamahaisadaq .haisa77, .haikamahaigadaq .haika77kala peab soola panema, muidu läheb haisemakala piät suula pandma, muido lätt haikama;
haistma (.hõ̭ngu v .haisu) .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66
haistmine hõ̭ngu.tundmi|nõ-sõ -st5, haisu.tundmi|nõ-sõ -st5, nõ̭n|a-a -na28nohu puhul on haistmine ja maitsmine häiritudnohogaq ommaq hõ̭ngu- ja maitsõtundminõ kõrrast ärq;koeral on hea haistminepinil om hää nõ̭na;
hajameelne (palľo) unõhtaja- -t3, hiiďo|nõ-dsõ -st7hajameelne inimene(palľo) unõhtaja inemine, suuŕ unõhtaja, hiiďo(kõnõ);ta on hajameelnetäl om pää otsan lajan v tä om (palľo) unõhtaja v hiiďonõ;
hakkaja (pääle)nakkaja- -t3, i̬i̬st.võtja- -t3, .väs(t)li- -t1, tra|gi-gi -ki26ta on väga hakkaja inimenetä om häste päälenakkaja inemine;
hakkama nakkama.naadaq v nakadaq na(k)ka77nad hakkavad töölenääq nakkasõq tüüle;tal hakkas häbitäl nakaś häbü;poeg hakkas kaupmehekspoig lei kaupmehes;hakkama saamatoimõ tulõma, toimõ saama;pihta hakkamapääle nakkama, pääle alostama;vastu hakkamavasta nakkama;silma hakkamasilmä nakkama v putma;vastu hakkamavasta nakkama;
haldus valitsõmi|nõ-sõ -st5, tallitus-õ -t9see maa kuulub linna haldusseseo maa käü liina valitsõmisõ alaq;Eesti haldusjaotusEesti valitsõmisjaotus;haldusreformvalitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ;haldusüksusvalitsõmisütsüs;haldusalavalitsõmisala;
hale hallõ- -t14, ha(l)lõli|nõ-dsõ -st5, armõ|du-du -tut1mul on sinust halemul om sinno hallõ;hale luguhallõ(linõ) lugu;haledavõituha(l)lõlik, hallõpoolinõ;haledad riismedarmõduq jätüseq;
haledus halõhus-õ -t9, halõndus-õ -t9, hallõ- -t14ta tunneb haledusttäl om hallõ;
halenaljakas hallõkõ|nõ-sõ -ist8halenaljakas ilmehallõkõnõ ńago;asi oli halenaljakasasi olľ sääne, et tiiä-iq, kas ikkõq vai naardaq;
haletsema halõ|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, halõsta|ma-q -83, halahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86ma haletsesin tedamul olľ timmä hallõ v ma halõdsi v halõsti v halahõli timmä;
hankima nõvvutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .otśma.otsiq otsi63, halv .hanḱma.hankiq hangi63, .hankamahangadaq .hanka77hankis küla pealt sada krooninõvvutõlli külä päält sada kruuni;
hapu hapu.hapnõ hapund17, .hapni|k-gu -kku13hapuks minemahapnõs minemä;hapuks läinud õluhapnõs lännüq v hapanuq oluq;hapu kalitaaŕ;selles morsis on vähe haputtan morsin om hapnikku veidüq;
hargnema .(h)argnõma(h)arõdaq .(h)argnõ75, v (h)aro|nõma-(nõ)daq -nõ89, (h)arõ|nõma-(nõ)daq -nõ89kütid hargnesid mõlemale poole teedjahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid;tee hargnebtii aronõs;seelikuõmblus on lahti hargnenudündrik om ummõlusõst vallalõ;
hari IIpürsťpürsti .pürsti37, harihaŕa .harja43võta hari ja pühi põrand puhtaks!võtaq pürsť ja pühiq põrmand puhtas!;riideharirõivahari;harjavarspürstihand;juuksehari(pää)hari;
hari I Iharihaŕa .harja43kuke-, laine-, katuseharikikka-, lainõ-, katussõhari;läks üle mäeharjalätś üle mäesälä;selle jutu peale läks tal hari punasekstuu jutu pääle täl lätś hari v ladõv vereväs;
haridus koolitus-õ -t9, oppu|s-(sõ) -(s)t10, haridus-õ -t9alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidusalg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus;kutseharidusammõdiharidus;lapsed said hea hariduselatsõq saiq häste koolitõdus;ta on kõrgharidusegatä om korgõn koolin käünüq;
harilik harili|k-gu -kku38, harinu|q- -t1mänd on meie metsades harilik puupetäi om mi mõtson harilik puu;harilik pliiatsharilik pleiätś;
harilikult hariligult
, muido(q)harilikult oli sisukord raamatus eespoolhariligult olľ sisukõrd raamatul iinpuul;harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisitimuido siin siini ei kasuq, a timahavva om tõisildõ;harilikult käime teist teedmuido käümiq iks tõist tiid;
harima 1. (h)arima(h)arriq (h)ari57põldu harimamaad arima, maad tegemä;lähen sauna, ihu tahab haridalää sanna, iho taht harriq;2. kooli|tama-taq -da82, oppust .andma
, harimaharriq hari57tema poeg on kõrgesti haritudtimä poig om korgõhe koolitõt;
harimatu harimaldaq
, koolitamaldaq
haripunkt ladõvladva .latva45, harihaŕa .harja43, hari|punkť-punkti -.punkti37pinge tõusis haripunktipingõq lätś üles latva v pingõq nõssi haŕaniq;
haritlane koolitõt inemine
, .oṕnuq inemine
, harit inemine
, haritla|nõ-sõ -st5ka haritlased kõnelevad meil võru keeltka koolitõduq inemiseq kõ̭nõlõsõq meil võro kiilt;tahtis tütrest haritlast tehatahtsõ tütre ärq koolitaq;
harjama .harjamahaŕadaq .harja77, .pürstmä.pürstiq pürsti63, su|gima-kiq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59harja hobust!harjaq hobõst!;harja hambaid kaks korda päevas!harjaq hambit katś kõrd päävän!;rõivaid harjamarõivit pürstmä;harjab juukseidsugõ hiussit;harjab kingad läikimalüü v hõõ;rd kängäq läükmä;
harjas haŕas-(s)õ -t11põrsa harjas on pehmepõrsa haŕas om pehmeq;habemeharjasm ajamaldaq habõnaq;juukseharjasm lühküq hiussõq;
harjuma hari|nõma-(nõ)daq -nõ89, .silmü|mä-däq -80, .verbü|mä-däq -80, .verdü|mä-däq -80, verih(t)ü|mä-däq -84las ta kübeke harjub uue kohagalas tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq;esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägemaedimält om pümme, a ku ärq silmüt, sõ̭s nakkat nägemä;sõjas harjusin tapmise ja kõigegaärq verihtü sõ̭an tuud tapmist ja kõ̭kkõ;
harjumatu harinõmaldaq
harjumus harinõmi|nõ-sõ -st5, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37tal on selline harjumustäl om sääne muud man;suitsetamine saab harjumusekssuidsutaminõ harinõs mano;
harjusk haŕokõ|nõ-sõ -ist8harjuskilt ostetud pearätthaŕokõsõ käest ostõt päärätť;
haud matus-(s)õ -t11, haudhavva .hauda33haual kasvavad lilledmatusõ pääl kasusõq lilliq;käisin ema haualkäve imä matusõ pääl;puusärk lasti haudakirst lasti hauda;hauda kaevamahauda kaibma;üks jalg juba hauas, teine haua ääre pealütś jalg jo havvan, tõ̭nõ havva veere pääl;
hea hää- -d50, hü(v)ähü(v)ä hüvvä24, kuku|nõ-dsõ -st7, .ausa- -t3hea küll!hää (külh)!;head aega!hääd aigo v hüvvä aigo!;kõike head!kõ̭kkõ hääd v hüvvä!;auto eest maksti head hindaauto iist masti hääd rahha;ta on väga hea lapstä om väega hüä v kukunõ latś;hea vaistugahää nõ̭nagaq, nõ̭nakanõ, nõ̭nakas;see on hea tööriist küllseo om ausa riist külq;ta on väga hea isugatä om süüjä väegaq;hea tervisegakimmä v kõva tervüsegaq, tervüseline, tehrüline;hea väljanägemisegaillos, kikstu;heaks arvamahääs arvama;heakene küll!hüäkene külq!;
headus hüvähüs-e -t9, armarmu .armu37, .hü(v)ändüs-e -t9, hüvihüs-e -t9, .häädüs-e -t9, .hü(v)ädüs-e -t9headus ja kurjushüvähüs ja hõelus;lapsed said tunda ema headustlatsõq saiq tundaq imä armu;ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugiväega halv inemine olľ, täl es olõq hüvihüse põrmu;mulla, kauba headusmulla, kauba hüvihüs;
heakskiit hüvähüs*-e -t9, hääs.kitmi|ne-se -st5see töö on heakskiitu väärtseo tüü piät hääs kitmä v seo tüü iist piät kitmä;andis oma heakskiiduanď uma hüvähüse;
healoomuline .hääli|ne-dse -st5, .hü(v)äli|ne-dse -st5healoomuline kasvajahääline kasuja;healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutudahääline kasuja või hõelas minnäq;
heameel häämi̬i̬ľhäämeele häädmi̬i̬lt40, hü(v)ämi̬i̬ľhü(v)ämeele hüäd- v hüvvämi̬i̬lt40, meelehää- -d50tahtsin sulle heameelt valmistadama tahtsõ sullõ meelehääd tetäq;teeb ise kõik heameelega äratege esiq kõ̭iḱ hää meelegaq ärq;
heaolu hää v hü(v)ä olõminõ
, hää v hü(v)äolõḱ
, hää v hü(v)ä elo
, hüvvüs-(s)e -t11, .hüvvüs.hüvvü .hüvvüst10heaolutunnehää olõminõ;heaoluriikhääeloriiḱ;isiklik või üldine heaoluerä- vai ülene hüvvüs;
heasoovlikkus hüvvä.tahtmi|nõ-sõ -st5, hüvähüs-e -t9, .häädüs-e -t9, .hü(v)ädüs-e -t9hindan väga õpetaja heasoovlikkustma hinda väega oppaja häädüst;
heastama hääs v hü(v)äs tegemä
, .hü(v)äske|(l)lemä-lläq -(l)le86mul tuleb see sulle heastadama piät taa sullõ ärq hüäskelemä;kuidas sa seda heastada mõtled?kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?;
heinane haina|nõ-dsõ -st7, haino|nõ-dsõ -st7kus sa käisid, et nii heinane oled?kos sa käveq, et niivõrra hainonõ olõt?;heinased peenradhainadsõq pindreq;
heinategu hainang-u -ut13, haina|k-gu -kut13, haina|tego-teo -teko27, haina|tü̬ü̬- -d52heinategu hilineb sel aastal väga paljutimahavva jääs hainang väega ildas;
helisev helle- -t14tüdrukul on helisev häällatśkõsõl om väega helle helü;
helistama kõlista|ma-q -83, helistä|mä-q -83, tiristä|mä-q -83, mitmit kõrdo tiriste|(l)lemä-lläq -(l)le86helista parem homme!kõlistaq parõmb hummõń!;mis sa helistad mulle päev otsa?miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?;
helitu helüldäq
heljuma he|ľoma-lľoq -ľo70, he|lümä-llüq -lü70, hõ|ľoma-lľoq -ľo70, .laugõlõmalavvõldaq .laugõlõ86, udsal|õma-daq -õ85puulehed heljuvad tuulespuuleheq heľosõq tuulõn;kotkas heljus kõrgel järve kohalkodas lavvõľ korgõn järve kotsil;
hell hää- -d50, hü(v)ähü(v)ä hüvvä24, hellhellä .hellä35, helli|k-gu -kut13, hellä|ne-dse -st7hell emakehää imäkene;lohutas last hellade sõnadegameelüť last hää sõ̭nagaq;hapu muudab hambad hellakshapu võtt hambaq hellikus;külmahell puukülmäle hellik puu;
hellik helli|k-gu -kut13, hellä|ne-dse -st7, hrl latś hellümun|a-a -na26, kukumun|a-a -na28ta on pisut helliku loomugatä om vähä hellädse loomugaq;ära ole selline hellik!olgu-iq sääne hellümuna!;
hellitama hellä|tämä-täq -dä82, hellü|tämä-täq -dä82, .hellämähellädäq .hellä77, kuťa|tama-taq -da82, kuku|tama-taq -da82, nunńo|tama-taq -da82, pupi|tama-taq -da82, tile|tämä-täq -dä82, tillerdä|mä-q -83, tilli|tämä-täq -dä82, kulľa|tama-taq -da82, õhi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ta hellitas oma tütart, aga nüüd ei too see emale tilka vettkitä pupiť umma tütärd, a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah;ema on lapsed väga ära hellitanudimä om latsõq väega ärq tillitänüq;see laps on liialt hellitatudtaa latś om palľo ärq munatõt;
hellitlema hellüte|(l)lemä-lläq -(l)le86, laabi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90
hernehirmutis .hernehirmutus-õ -t9, .herne|tonť-tondi -.tonti37, pe(l)lätüs-e -t9ma olen nende riietega kole nagu hernehirmutisma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs;
hetk kipõń v kõrd .aigo
, kõrrakõnõ .aigo
, silmä|pilk-pilgu -.pilku37, rehḱrehi .rehki37, tolmah(t)us-õ -t9mõtles hetke ja vastas siismõtõľ kõrra(kõsõ) aigo ja sis üteľ;tuli ainult hetkekstulľ õ̭nnõ kõrras (aos);selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähetuusama rehḱ, ku ma maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä;ühe hetkega oli tal kõik tehtudüte tolmahusõgaq olľ kõ̭iḱ täl tett;sobiv hetk tegutsema hakataõigõ aig pääle naadaq;ootas viimase hetkeni ja startis siisuuť tuu viimädse ao ärq ja sis lätś;oota üks hetk!oodaq kipõń!;vabal hetkelvabal aol;ei saanud hetkekski rahusaa es silmäpilguskiq rahhu;saabus hetk, mil …tulľ aig, kuq …;
hibisk kasvot tarõ|kõiv-kõ(iv)o -.kõivo37, hiina ru̬u̬ś
higi hi|gi-i -ki27higi jooksebhiki lindas v higi juusk v lahmas;
higine higi|ne-dse -st7, .hii|ne-dse -st7higiseks minemahikkõ(he) v hikkõlõ minemä;keha on väga higineiho om vesilikõ;
higiselt likõ ihogaq
, higitsehe
, .hiitsehe
higistama higonõma.hiodaq v higo(nõ)daq higonõ89, higitsemähigitsäq v .hiidäq higidse90, higovama.hiodaq v higovadaq higova89, higistä|mä-q -83, .hii|tsemä-däq v -tsäq -dsä90, .hii|tämä-täq -dä82tegin seda tööd higistadestei taad tüüd hiotõn;
