haagis haagi|ts -dsa -tsat13, perä|käro -käro -kärro26; auto koos haagisega auto üten haagitsagaq; haagiselamu koometska, koomits, koonits; haagissuvila automaja
haak haaḱ haagi .haaki37, tśank tśangu .tśanku37, kramṕ krambi .krampi37; ust haaki panema ust tśanku v haaki v krampi pandma; lõuahaak lõvvahaaḱ; (joostes) haake tegema haakõlõma, ristitämä; kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema ku jänes pinni pakõs, sõ̭s nakkas ristitämä
haarama .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57; haaras lapse sülle haarď latsõ üskä;suur kala haarab suurt sööta suuŕ kala habi suurt süütä; korraks v kiiresti haarama haarahtama, haarahutma, habahutma; siit-sealt haarama haariskõ(l)lõma, haaraskitsma, habahõ(l)lõma; kaasa haarama üten kiskma
haare .haardmi|nõ -sõ -st5, kinniq.hoitmi|nõ -sõ -st5, haarah(t)us -õ -t9; käte tugev haare kässi kimmäs haardminõ v kinniqhoitminõ; teaduse haare laieneb iga aastaga tiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe
haavama1..haavama haavadaq .haava77, vika tegemä, .pihta .saama; haavata saama vika saama; sai kätest ja jalgadest haavata sai käsist ja jalost haavatus; 2..tsolkama tsolgadaq .tsolka77, .tśankama tśangadaq .tśanka77, .tśauna|ma tśaunadaq .tśauna77, .haavama haavadaq .haava77; see jutt haavas teda seo jutt tsolgaś tedä
haige tõbi|nõ -dsõ -st7, .haigõ - -t3, tõbialo|nõ -dsõ -st7; haige inimene tõbinõ inemine; ta jäi haigeks tä jäi tõbitsõs; haige käsi haigõ käsi; haiget saama, tegema haigõt saama, tegemä; teeskleb haiget pand v tege hindä haigõs;haigevõitu haigõnõ, haigõpoolinõ, haiglanõ
hajameelne (palľo) unõhtaja - -t3, hiiďo|nõ -dsõ -st7; hajameelne inimene (palľo) unõhtaja inemine, suuŕ unõhtaja, hiiďo(kõnõ); ta on hajameelne täl om pää otsan lajan v tä om (palľo) unõhtaja v hiiďonõ
hakk (haki)II(vilä- v linavihuunik)hakḱ hakihakki37, kuhili|k -gu -kku38
hakk(haku)alostus -õ -t9; suve hakul suvõ alostusõn
hakkaja (pääle)nakkaja - -t3, i̬i̬st.võtja - -t3, .väs(t)li - -t1, tra|gi -gi -ki26; ta on väga hakkaja inimene tä om häste päälenakkaja inemine
hakkama nakkama .naadaq v nakadaqna(k)ka77;nad hakkavad tööle nääq nakkasõqtüüle; tal hakkas häbi täl nakaś häbü; poeg hakkas kaupmeheks poig lei kaupmehes; hakkama saama toimõ tulõma, toimõ saama; pihta hakkama pääle nakkama, pääle alostama; vastu hakkama vasta nakkama; silma hakkama silmä nakkama v putma; vastu hakkama vasta nakkama
halama hädäldä|mä -q -83, hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, täni|tämä -täq -dä82, hal|a(ha)ma -laq -la8,halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kuigõlõma kuigõldaq .kuigõlõ85, .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85; hakkas halama, et tal pole ühtegi õiget sõpra naaś hädäldämä, et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra
halastamahalõsta|ma -q -83, .armu .hiitmä, .armu .andma; halasta mu peale! halõstaq mu pääle!
halastamatu (ilm)armuldaq, .armu.hiitmäldäq, .armu.andmaldaq, .andis.andmaldaq, halõstamaldaq; õpetaja oli laste suhtes halastamatu oppaja olľ latsilõ ilmarmuldaq
halb halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2; halb ilm halv ilm; halb kruusatee hõel ruusatii; mul on halb olla mul om süä kuri; halvaks minema hukka v halvas minemä, tsurḱuma
haldama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, talli|tama -taq -da82, ka(m)manda|ma -q -83; kes neid maju haldab? kiä naid majjo valitsõs?
haldjas -esä -esä -essä24, -imä -imä -immä24, -.hoitja - -t3, .haldja - -t3; majahaldjas majahoitja, majavaim; metshaldjas mõtsaesä v -imä; keldi muinasjuttudes suhtlevad inimesed haldjatega keldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi
haldus valitsõmi|nõ -sõ -st5, tallitus -õ -t9; see maa kuulub linna haldusse seo maa käü liina valitsõmisõ alaq; Eesti haldusjaotus Eesti valitsõmisjaotus; haldusreform valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ; haldusüksus valitsõmisütsüs; haldusala valitsõmisala
hale hallõ - -t14; ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5; armõ|du -du -tut1; mul on sinust hale mul om sinno hallõ; hale lugu hallõ(linõ) lugu;haledavõituha(l)lõlik, hallõpoolinõ;haledad riismed armõduq jätüseq
haledus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, hallõ- -t14; ta tunneb haledust täl om hallõ
halenaljakas hallõkõ|nõ -sõ -ist8; halenaljakas ilme hallõkõnõ ńago;asi oli halenaljakas asi olľ sääne, et tiiä-iq, kas ikkõq vai naardaq
haletsemahalõ|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, halõsta|ma -q -83, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86;ma haletsesin teda mul olľ timmä hallõ v ma halõdsi v halõsti v halahõli timmä
hall(halli)Ihalľ halli .halli37, hahk haha .hahka33, harḿ harmi .harmi37; olen juba vanadusest halliks läinud ma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq; habe hakkab halliks minema habõnaq nakkasõq harmis minemä
haltuura erä|ots -otsa -.otsa31, haltuura - -t2;see pole korralik töö, vaid haltuura olõ-iq taa kõrralinõ tüü, taa om haltuura;haltuurat tegema kõrvalt tegemä
halvama.hälvämä hälvädäq .hälvä77, hälvä|tämä -täq -dä82, hälväh(t)ü|mä -däq -84; jalgadest halvatud jalost hälvät v hälvähünüq; ta halvati ära tä hälväti v hälvähü ärq
halvasti halvastõ, kehväste; ta käitub halvasti täl ommaq halvaq kombõq v tä pidä hinnäst halvastõ ülevän
halvatus hälväh(t)üs -e -t9; sai halvatuse tä hälväti ärq
halvendama halvõmbas v kehvembäs tegemä; see halvendas meie suhteid tuu tekḱ miiq läbisaamisõ kehvembäs
halvenema halvõmbas v kehvembäs minemä; nägemine halvenes nägemine lätś kehvembäs
halvustama .maaha tegemä, halvas .pandma, .põlgma .põlgõq põlõ61, .tsia|tama -taq -da81; halvustav suhtumine maahategemine; ära hakka teist kohe niimoodi halvustama! naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!
hambutu (ilma) .hambildaq; hambutu inimene hambildaq inemine; tema naljad olid hambutud timä naľaq olliq ilma naľaldaq
hammas hammas .hamba hammast23;hammas valutab hammas halutas;hambad irevil hambaq indsi(le) v helevälläq; hambaid krigistama hambit jürämä; alumised ja ülemised hambad all ja pääl hambaq; minu peale hammast ihuma muq pääle hammast higoma; sa tahad midagi hamba alla saada sa tahat hamba pääle midä hiitäq v sa tahat midä jürämist saiaq; tal sai hammas verele täl saiq hambaq verde; hambaid pesema hambit mõskma
hanguma IIviglagaq .nõstma v ammutama v .viskama v ajama; mees hangus heinad lakka miiś ammuť viglagaq hainaq lao pääle
hani han|i -i -ni26, haaḣ hahe haaht39; haneks tõmbama ärq petmä, ullis tegemä; see on talle nagu hane selga vesi tuu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq
hankimanõvvutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .otśma .otsiq otsi63, halv .hanḱma .hankiq hangi63, .hankama hangadaq .hanka77; hankis küla pealt sada krooni nõvvutõlli külä päält sada kruuni
hapuhapu .hapnõ hapund17, .hapni|k -gu -kku13; hapuks minema hapnõs minemä; hapuks läinud õlu hapnõs lännüq v hapanuq oluq; hapu kali taaŕ; selles morsis on vähe haput tan morsin om hapnikku veidüq
hargitama hargu|tama -taq -da82, (kõrra)hargahu|tma-taq -da62, mitmit kõrdo hargutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; hargitab sõrmi aja näpoq lakja v harki
hargnema.(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, (h)aro|nõma -(nõ)daq v -nõ89, (h)arõ|nõma -(nõ)daq-nõ89; kütid hargnesid mõlemale poole teed jahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid;tee hargneb tii aronõs; seelikuõmblus on lahti hargnenud ündrik om ummõlusõst vallalõ
hari I hari haŕa .harja43; kuke-, laine-, katusehari kikka-, lainõ-, katussõhari; läks üle mäeharja lätś üle mäesälä; selle jutu peale läks tal hari punaseks tuu jutu pääle täl lätś hari v ladõv vereväs
hari II pürsť pürsti .pürsti37, hari haŕa .harja43; võta hari ja pühi põrand puhtaks! võtaq pürsť ja pühiq põrmand puhtas!;riidehari rõivahari; harjavars pürstihand; juuksehari (pää)hari
haridus koolitus -õ -t9, oppu|s -(sõ) -(s)t10, haridus -õ -t9; alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus; kutseharidus ammõdiharidus; lapsed said hea hariduse latsõq saiq häste koolitõdus; ta on kõrgharidusega tä om korgõn koolin käünüq
harilik harili|k -gu -kku38; harinu|q - -t1; mänd on meie metsades harilik puu petäi om mi mõtson harilik puu; harilik pliiatsharilik pleiätś
harilikult hariligult, muido(q); harilikult oli sisukord raamatus eespool hariligult olľ sisukõrd raamatul iinpuul; harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisiti muido siin siini ei kasuq, a timahavva om tõisildõ; harilikult käime teist teed muido käümiq iks tõist tiid
harima 1. (h)arima (h)arriq (h)ari57; põldu harima maad arima, maad tegemä; lähen sauna, ihu tahab harida lää sanna, iho taht harriq;2. kooli|tama -taq -da82, oppust .andma, harima harriq hari57; tema poeg on kõrgesti haritud timä poig om korgõhe koolitõt
harimatuharimaldaq, koolitamaldaq
haripunktladõv ladva .latva45, hari haŕa .harja43, hari|punkť -punkti -.punkti37; pinge tõusis haripunkti pingõq lätś üles latva v pingõq nõssi haŕaniq
haritlane koolitõt inemine, .oṕnuq inemine, harit inemine, haritla|nõ -sõ -st5;ka haritlased kõnelevad meil võru keelt ka koolitõduq inemiseq kõ̭nõlõsõq meil võro kiilt;tahtis tütrest haritlast teha tahtsõ tütre ärq koolitaq
harjumahari|nõma -(nõ)daq -nõ89, .silmü|mä -däq -80, .verbü|mä -däq -80, .verdü|mä -däq -80, verih(t)ü|mä -däq -84; las ta kübeke harjub uue kohaga las tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq; esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sõ̭s nakkat nägemä; sõjas harjusin tapmise ja kõigega ärq verihtü sõ̭an tuud tapmist ja kõ̭kkõ
harjumatu harinõmaldaq
harjumus harinõmi|nõ -sõ -st5, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37;tal on selline harjumus täl om sääne muud man;suitsetamine saab harjumuseks suidsutaminõ harinõs mano
haudmatus -(s)õ -t11,haud havva .hauda33; haual kasvavad lilled matusõ pääl kasusõq lilliq; käisin ema haual käve imä matusõ pääl; puusärk lasti hauda kirst lasti hauda; hauda kaevama hauda kaibma; üks jalg juba hauas, teine haua ääre peal ütś jalg jo havvan, tõ̭nõ havva veere pääl
hauduma.haudma .hauduq havvu64, hindäkotsinõ .hauduma.haududaq havvu79; lind haub pesal tsirk haud pesä pääl; kana on seitse poega välja haudunud kana om säidse poiga vällä haudnuq; haub äikest haud pikset vällä; hauvad kättemaksu kaesõq, kui tagasi saa tetäq; munad hauduvad kana all munaq havvusõq kana all; toit haudub potiga ahjus süüḱ havvus paagaq ahon;jalad on ära haudunudjalaq ommaq ärq haudunuq
haukuma.haukma .haukuq haugu min 1. k haugi64, kilga|tama -taq -da82, kilgu|tama -taq -da82; kutsikas haugub kutsik kilgutas; poiss haugub emale vastu poiskõnõ hauk imäle vasta
hauskar.viskli - -t1, .viskri - -t1, pilk pilga .pilka31, seto kiiľ peeľka - -t3; kühveldab hauskariga vett pilkas viskligaq v pilgagaq vett
hea hää - -d50, hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, kuku|nõ -dsõ -st7, .ausa - -t3; hea küll! hää (külh)!;head aega! hääd aigo v hüvvä aigo!; kõike head! kõ̭kkõ hääd v hüvvä!; auto eest maksti head hinda auto iist masti hääd rahha; ta on väga hea laps tä om väega hüä v kukunõ latś;hea vaistuga hää nõ̭nagaq, nõ̭nakanõ, nõ̭nakas; see on hea tööriist küll seo om ausa riist külq; ta on väga hea isuga tä om süüjä väegaq; hea tervisega kimmä v kõva tervüsegaq, tervüseline, tehrüline; hea väljanägemisega illos,kikstu; heaks arvama hääs arvama; heakene küll! hüäkene külq!
headus hüvähüs -e -t9, arm armu .armu37, .hü(v)ändüs -e -t9, hüvihüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9; headus ja kurjus hüvähüs ja hõelus; lapsed said tunda ema headust latsõq saiq tundaq imä armu; ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugi väega halv inemine olľ, täl es olõq hüvihüse põrmu; mulla, kauba headus mulla, kauba hüvihüs
heakskiit hääs.kitmi|ne -se -st5, hüvähüs* -e -t9; see töö on heakskiitu väärt seo tüü piät hääs kitmä v seo tüü iist piät kitmä; andis oma heakskiidu anď uma hüvähüse
healoomuline.hääli|ne -dse -st5, .hü(v)äli|ne -dse -st5; healoomuline kasvaja hääline kasuja; healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutuda hääline kasuja või hõelas minnäq
heameel häämi̬i̬ľ häämeele häädmi̬i̬lt40, hü(v)ämi̬i̬ľ hü(v)ämeele hüäd- v hüvvämi̬i̬lt40, meelehää - -d50; tahtsin sulle heameelt valmistada matahtsõ sullõ meelehääd tetäq;teeb ise kõik heameelega ära tege esiq kõ̭iḱ hää meelegaq ärq
heaolu hää v hü(v)ä olõminõ, hää v hü(v)äolõḱ, hää v hü(v)ä elo, hüvvüs -(s)e -t11, .hüvvüs .hüvvü .hüvvüst10;heaolutunne hää olõminõ; heaoluriik hääeloriiḱ;isiklik või üldine heaolu erä- vai ülene hüvvüs*
heaperemehelikult: suhtub riigi varasse heaperemehelikult hoit riigi varra kõrran; ta kasutab oma metsa heaperemehelikult tä hoit umma mõtsa v tä huuľ umast mõtsast
heasoovlikkushüvvä.tahtmi|nõ -sõ -st5, hüvähüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9; hindan väga õpetaja heasoovlikkust ma hinda väega oppaja häädüst
heastamahääs v hü(v)äs tegemä, .hü(v)äske|(l)lemä -lläq -(l)le86;mul tuleb see sulle heastada ma piät taa sullõ ärq hüäskelemä; kuidas sa seda heastada mõtled? kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?
heatahtlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5;heatahtlik inimene häätahtlinõ inemine; ole neiu vastu pisutki heatahtlikum olõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb
heinane haina|nõ -dsõ -st7, haino|nõ -dsõ -st7; kus sa käisid, et nii heinane oled? kos sa käveq, et niivõrra hainonõ olõt?; heinased peenrad hainadsõq pindreq
heinategu hainang -u -ut13, haina|k -gu -kut13, haina|tego -teo -teko27, haina|tü̬ü̬ - -d52; heinategu hilineb sel aastal väga palju timahavva jääs hainang väega ildas
