ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 549 kiräkotust.
eakaaslane üte.iäli|ne -dse -st5, ütehar'ali|nõ -dsõ -st5; oleme Velloga eakaaslased mi olõ Vellogaq ütehar'alidsõq
eales .iäle, ilman; saad, mida eales tahad saat, midä iäle tahat; ma ei läheks sinna
ealeski ma lännü-s sinnäq ilmangiq
ealine .iäli|ne -dse -st5; alaealine altiäline, alliäline; täisealine täüsiäline
ebaeetiline .sünd(ü)mäldäq, .pas'maldaq, jälle - -t2, ilo|du -du -tut1; see on ebaeetiline seo olõ-iq sündsä v illos; ebaeetiline tegu sündmäldäq tego
ebainimlik .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1; ebainimlik kannatus hirmudu vaiv; karistus oli ebainimlik nuhklus oll' hirmsa; see on ebainimlik tegu taa olõ-õi inemise tego
ebakaine .võtnu|q - -t1, pur'o(h)n, pur'okillaq; ebakaines olekus mees pur'on miis'
ebakindel .kimmüseldäq, .kahtliga|nõ -dsõ -st5, .kahtla|nõ -sõ -st5; ebakindel inimene kimmüseldäq inemine
ebakohane .sünd(ü)mäldäq; see väljend on ebakohane taa ütlemine olõ-iq sündsä v taa ütlemine siiäq sünnü-üiq; ebakohased emotsioonid sündmäldäq tundmisõq
ebakultuurne .kõlbmaldaq, .sünd(ü)mäl­däq, jõhiku|nõ -dsõ -st5, pr(o)osta - -t2; eba­kultuurne käitumine sündmäldäq üllenpidämine
ebakoht hä|dä -dä -tä24, vi|ga -a -ka29, putah­(t)us -õ -t9, muting -u -t13, .puudu|s - (sõ) -(s)t10; artiklisse on jäänud veel ebakohti 
 artiklihe om viil mutingit sisse jäänüq
ebakvaliteetne kehv kehvä .kehvä35, halv halva .halva30, näro|nõ -dsõ -st5, hõel hõela .hõela30, vile|ts -dsä -tsät13; ebakvaliteetsed instrumendid kehväq riistaq; heli on ebakvaliteetne helü olõ-i hää
ebakõla .sünd(ü)mä(l)düs -e -t9, kokko­kõla­ma(l)dus -õ -t9, virilüs -e -t9; värvide eba­kõla hakkas silma jäi silmä, et värmiq passi-iq kokko
ebaküdoonia .jaapani .uibu*, hapuupin*
. hapnõubina hapundubinat4
ebalema .haihkõlõma haihõldaq .haihkõlõ85, .harkõlõma hargõldaq .harkõlõ85, .hänk'mä .hänkiq hängi63, .hink'mä .hinkiq hingi63, .hunk'ma .hunkiq hungi63
ebaloogiline loogikaldaq, loogigavastali|nõ -dsõ -st5, .arvosaamaldaq, .mõistusõ .vasta
ebaloomulik loomuvastali|k -gu -kku38, loomu .vasta
ebameeldiv .vastamii:lt, .vastalüü:vä - -t3, ilõ|du -du -tut1, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1; see töö oli talle ebameeldiv tuu tüü lei tälle vasta v oll' tälle vastamiilt
ebameeldivalt .vastamii:lt, ilõtuhe, ilõtulõ, jäletüle, jäletühe; läppunud õhk hakkas ebameeldivalt ninna halv luhvt' lei jäletüle vasta
ebamugav .sünd(ü)mäldäq, .pas'maldaq; halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30; ebamugav olukord sündmäldäq olõminõ; ebamugavad kingad hõelaq kängäq
ebamäärane segä|ne -dse -st7, .undsõ|nõ -(dsõ) -st7, sumbõ|nõ -dsõ -st7; ebamäärases vanu­ses härra määrämäldäq iän herr; eba­määrane jutt segäne jutt
ebanormaalne ands'a|k -gu -kut13, võlss' võlsi .võlssi37, normivastali|nõ -dsõ -st5, (.)puudu­li|k -gu -kku38; kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13; ull' ulli .ulli37; ebanormaalse kujuga taim ands'agu kujogaq kasv; ­ ebanormaalne olukord võlss' v ands'ak olõminõ; tema ebanormaalne käitumine timä ands'ak v võlss' v normivastalinõ olõminõ v hindä üllen­pidä­mine; ebanormaalsed suhted ands'ak v normivastalinõ vahekõrd; ebanormaalsed elutingimused vilets elämine; see mees on ebanormaalne taa miis' om ull'
ebaoluline .tähtsüseldäq; see on ebaoluline asi taa olõ-iq tähtsä asi
ebaotstarbekas võlss' võlsi .võlssi37, halv halva .halva30, as'andaq, .sündmäldäq, mõttõldaq, .tarbõldaq
ebapiisav (.)puuduli|k -gu -kku38
ebapopulaarne (.rahvalõ) .vastamii:lt, 
.vastameeli|ne -dse -st7; ebapopulaarsed otsu­sed vastamiilt otsussõq
ebapraktiline 1. .sünd(ü)mäldäq, .pas'maldaq, ands'a|k -gu -kut13; metsaminekuks eba­praktiline riietus mõtsaminekis pas'maldaq rõivaq; 2. elo|võõras -võõ:ra -võõrast22, .taipamaldaq; oli rahaasjades ebaprakti­line oll' rahaas'on taipamaldaq v mõista-as raha­asjo aiaq
ebarahuldav (.)puuduli|nõ -dsõ -st5, halv halva .halva30, kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13
ebareaalne (ilm)võimaldaq; selleks ajaks on ebareaalne valmis jõuda tuus aos om ilmvõimaldaq valmis saiaq
ebareeglipärane .säädüsperäldäq
ebaseaduslik .säädü(s)vastali|nõ -dsõ -st5, .vasta .säädüst; ebaseaduslik ehitis vasta säädüst tett ehitüs; ebaseaduslik sisseränne säädüsvastalinõ sisserändämine
ebaselge segä|ne -dse -st7, .selgüseldäq; jäi ebaselgeks, mida taheti jäi segätses, midä taheti
ebasoovitav .tahtmaldaq, suu:v'maldaq, lu­ba­maldaq
ebastabiilne püsümäldäq, püsümä|dü -dü -tüt1, .kimmüseldäq, ettetii:dmäldäq, limbaku|nõ -dsõ -st5; ebastabiilne olukord püsis mitu aastat kimmüseldäq olokõrd püssü mitu aastakka; ebastabiilne inimene ettetiidmäldäq inemine; ebastabiilne ilm püsümäldäq ilm
ebastabiilsus limbakus* -õ -t9; riigivõimu ebastabiilsus riigivõimu limbakus
ebatasane tasandamaldaq, kroba|nõ -dsõ -st7, .mühkliga|nõ -dsõ -st5; ebatasane pind tasandamaldaq pind; ebatasane tee tasandamaldaq tii; maastik on ebatasane maa olõ-iq tasanõ
ebatavaline .harva ettetulõja, innenäge­mäldäq, inne.kuuldmaldaq, ands'a|k -gu -kut13, harinõmaldaq; ebatavaline õnn harva ettetullõv v innekuuldmaldaq õ:nn'
ebatsensuurne rop|p -u -pu37, .sünd(ü)mäl­däq, häbemäldäq; ebatsensuurne väljend ropp ütlemine
ebausk .uskmi|nõ -sõ -st5, võlss'.uskmi|nõ -sõ -st5
ebausklik .uskja - -t3, .võlssi.uskja - -t3
ebaviisakas häbemäldäq, .sünd(ü)mäldäq; on ebaviisakas inimene om sääne häbemäldäq inemine
ebavõrdsus erätämi|ne -se -st5, .vaihõtege­mi|ne -se -st5; sotsiaalne ebavõrdsus vaihõ­tegemine ütiskunnan
ebaõiglane üle.kohtuli|nõ -dsõ -st5
ebaõnn halv õ:nn', äpärdüs -e -t9, õ:nnõtus -õ -t9, .summamine|k' -gi -kit13; mind saatis ebaõnn mul oll' üts' äpärdüs tõõsõ otsa
ebaõnnestuma .summa minemä, mutt'u|ma -daq -80; see töö mul ebaõnnestus taa tüü mul mutt'u v lää es kõrda
ebaühtlaselt ts'augõ(ldõ), .tsilkõ-.ts'alkõ; heinamaa oli ebaühtlaselt niidetud hainamaa oll' ts'augõ niidet; sein oli ebaühtlaselt värvitud sain olõ-õs ütelidselt värmit
ebe he|pem' -beme -bend16, pu|tsai -dsaja -dsajat4, udsu udsu utsu26, höüd hövvü .höüdü36, heüd hevvü .heüdü36; ebemeid ajama udsutama; ebemeid täis (p)udsunõ
edasi edesi; tule edasi! tulõq edesi!; edasi mõelge ise! edesi mõtõlgõq esiq!; edasi lükkama edesi toukama; edasi-tagasi edesi-tagasi; edasi minema edesi minemä
edasijõudnu edesi.joudja - -t3; võru ­keele kur­sused algajatele ja edasijõudnutele võro keele kursusõq alostajilõ ja edesijoudjilõ
edasipüüdlik edesi.püü(n)djä - -t3
edaspidi 1. aon edespite(h)n, edes(i)poolõ, edispäädi, ii:(h)npuu:l; nüüd ja edaspidi noq ja edespiten ; eks edaspidi paistab, mis saab vet edesipoolõ paistus, miä saa; edas­pidi hakkame paremini elama iinpuul nak­kamiq parõmbahe elämä; 2. ruumin ii:(h)n­peri(lde), ii:speri(lde); edas- ja tagaspidi 
ii­n- ja taasperilde
edastama edesi .andma; teade edastati meilitsi teedüs annõti edesi e-postigaq
edel .lõunaõda|k -gu -gut v -kut13; Valga on ­Võrumaast edelas Valga om Võromaast lõunaõdagu puul
edendama edesi vii:mä, edendä|mä -q -83, jovvu|tama -taq -da82, .jou|tama -taq -da82; uus sadam edendab majandust ja turismi vahtsõnõ satam vii majandust ja turismi edesi; usuti, et vastlaliug edendab linakasvu usuti, et vastlapääväl livvulaskminõ jovvutas linakasumist
edenema .laabu|ma -daq -80, ede|nemä -(ne)däq v -ne89, edesi minemä, .jouduma .joududaq jovvu79, mineh(t)ü|mä -däq -84, mõõ:du|ma -daq -80; töö hakkab juba edenema tüü nakkas jo mõõ:duma; meil asi edeneb meil asi minehüs; tema loomad ei edene täl lää eiq eläjäq edesi; ei edene teil see pekisöömine ei tegüneq teil taa vägevä süümine
edev rõ|ba -ba -pa28, heigo|nõ -dsõ -st7, hergo|­nõ -dsõ -st7, pirgõ|nõ -dsõ -st7, etev edevä edevät4; edev inimene heigo, hergo, had'ra, tirga, pirga, pirgo, pirgõ
edevus rõbahus -õ -t9, edevüs -e -t9
edu .laabumi|nõ -sõ -st5, edenemi|ne -se -st5, .kõrdamine|k' -gi -kit13; ta saavutas edu teadustöös täl oll' tiidetüün kõrdaminekit; tööd kroonis edu tüü läts' häste kõrda
edukalt .häste, ilosahe, ilosalõ; sooritas eksami edukalt tekk' eksämi ilosahe ärq
edukas .kõrdalännü|q - -t1; edukas töö kõrdalännüq tüü; edukas inimene otsa pääle saanuq inemine
edumaa võit võidu .võitu37, ii:(h)n olõminõ; tal on teiste ees viiemeetrine edumaa täl om tõisi iin viis' miitrit võitu; pool aastat edumaad puul' aastakka võitu
edusamm .laabumi|nõ -sõ -st5, edenemi|ne -se -st5; ta teeb õpinguis edusamme täl op'minõ edenes
eduseis võit võidu .võitu37, ii:(h)n olõminõ; meie meeskond on eduseisus miiq miis'kund om iin; kolmepunktiline eduseis kolm punkti võitu
edutama ülendä|mä -q -83; tööline edutati meistriks tüüline ülendedi meistres
edvik = edvistaja heigo - -t2, heik heigo .heiko37, (hrl naanõ v tütrik) he|bo -bo -po26, hebosk' -i -it13, heresk' -i -it13, herga|ts' -dsi -tsit13, hergo - -t2, heiga - -t2, heiga|ts' -dsi -tsit13, rõbask' -i -it13, liibõrus -õ -t9, pirga|ts' -dsi -tsit13, haiba - -t2, haiba|k -gu -kut13, haiba|ts' -dsi -tsit13
edvistama heigo|tama -taq -da82, heigotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hebo|tama -taq -da82, hergo|tama -taq -da82, herendä|mä -q -83, herende|(l)lemä -lläq -(l)le86, heiga|tama -taq -da82, pirgo|tama -taq -da82, .harkõlõma hargõldaq .harkõlõ85, .haiklõma haigõldaq .haiklõ78, haiba|tama -taq -da82, edestä|mä -q -83, edeske|(l)lemä -lläq -(l)le86, rõbahõ|(l)lõ-ma -llaq -(l)lõ86; edvistas oma uue soenguga heigot' uma vahtsõ soengugaq
eelaimus (ette).tundmi|nõ -sõ -st5, (ette)tii:dmi|ne -se -st5
eelarvamus .uskmi|nõ -sõ -st5, .põlgmi|nõ -sõ -st5, halvaspidämi|ne -se -st5; ta suhtub asjasse eelarvamusega tä usu-iq taad asja v tä põlg taad asja; tema suhtes on mul eelarvamus ma usu-iq tedä; neil on eelarvamus, et ma ei tule toime nä arvasõq joba ette, et ma tulõ-iq toimõ
eelarve raharehkendüs* -e -t9, raha|plaan'* -plaani -.plaani37; aastaeelarve aastaga raha­plaan'; riigieelarve riigi rahaplaan'; projekti eelarve projekti raharehkendüs
eeldama 1. .nõudma (.)nõudaq nõvva66, .tahtma .tahtaq taha61; see töö eeldab eriettevalmistusega inimest seo tüü nõud eräle ettevalmistõdut inemist; 2. .arvama arvadaq .arva77, .mõtlõma mõtõldaq .mõtlõ78; hea inimene eeldab, et teisedki on samasugused hää inemine mõtlõs, et tõõsõq ommaq kah sääntseqsamaq
eeldus 1. .nõudmi|nõ -sõ -st5, edelüs* -e -t9; edukate läbirääkimiste eeldused nõudmisõq kõ:nõluisi kõrdaminekis, kõ:nõluisi kõrda­minegi edelüseq; eeldus ja väide edelüs ja väüdüs; 2. and' anni .andi37; tal on näitleja eeldusi täl om näütlejäandi; 3. .arvami|nõ -sõ -st5; kõigi eelduste kohaselt kõ:iki arvamiisi perrä
eelis parõmbus -õ -t9, hää külg', eenüs* -(s)e
-t4; ta on (minu suhtes) eelisseisundis tä om parõmban saison (ku maq) ; neile kehtib eelis­järjekord nääq lastasõq järekõrran ette; majanduslikud eelised majanduslidsõq
eenüseq
eelistama parõmbas v ettembäs v targõmbas v .ausambas pidämä; ta eelistab lihale kala tä pidä kalla lihast parõmbas; eelistas vaikida pidi targõmbas vaiki ollaq
eelkooliealine alt kooliiä lats', inne kooliikä lats'; eelkooliealised lapsed alt kooliiä latsõq
eelkäija 1. ii:(h)n.astja - -t3, ii:(h)n.käüjä - -t3; 2. inneski|ne -dse -st5, innembi|ne -dse -st5; direktori eelkäija innembine juht'ja
eellane edevanõmb* -a -at13, alovanõmb* -a -at13, inneskine olõja; lindude eellased olid roomajad tsirkõ alovanõmbaq olliq ruumajaq
eelmine min|nev -evä -evät4, minevä|ne -dse -st5; eelmisel korral perämäne kõrd v viimäne kõrd v minevä kõrd v minevä(dse)l kõrral; eel­misel aastal minev(ä)aasta(ga), aastak tagasi; eelmine lehekülg, eelmisel leheküljel üts' lehekülg' tagasi; eelmisel päeval päiv inne; eelmine õhtu õdak inne; eelmisel ristmikul viimädse rist'tii pääl
eelmäng ette|mäng -mängo -.mängo37
eelmüük ette.müümi|ne -se -st5, ette|müük' -müügi -.müüki37
eelnema inne olõma; võistlusele eelnes treening inne võistlust oll' har'otaminõ; see töö ei nõua eelnevat väljaõpet seod tüüd olõ-iq vaia inne oppiq
eelnevalt inne(mbi); asja pole eelnevalt arutatud asja olõ-iq inne arotõt
eelnimetatud (innembi) nimma|t -du -tut1, (innembi) nimete|t -dü -düt1
eelnõu kav|a -a -va28, plaan' plaani .plaani37; 
seaduseelnõu säädüsplaan'
eelolev tul|lõv -õva -õvat4, tulõva|nõ -dsõ -st5; eeloleval nädalal tulõva nädäli; eelolev suvi tulõvanõ suvi; eeloleval talvel tulõval talvõl v tulõva talvõ
eelseisev pääle|tullõv -tulõva -tulõvat4, ii:(h)n|­tullõv -tulõva -tulõvat4, tulõva|nõ -dsõ -st5; eelseisvad tööd pääletulõvaq tüüq; eelseisev jalgpallimäng tulõvanõ jalgpallimäng; eelseisev reis tuleb mul pikk iintullõv reis' tulõ mul pikk' v mul sais pikk' reis' iin
eeltöö ettevalmistus -õ -t9, .valmis.säädmi|ne -se -st5; enne värvimist tuleb teha eeltööd inne värv'mä nakkamist tulõ tetäq ettevalmistuisi; teeremondi eeltööna toodi kruusa tiiparandusõ ettevalmistusõs tuudi ruusa
eelviimane takastpuu:lt tõõnõ, ii:(h)n­perä­mä|ne* -dse -st5, inneperämä|ne* -dse -st5, inne viimäst; jäi eelviimaseks jäi takast(puult) tõõsõs; ma olen eelviimane ma olõ inne viimäst; vaata eelviimast lehe­külge! kaeq takast tõist lehte!
eemal kavvõmba(h)n, kavvõmbal; eemal paistis suur mägi kavvõmban paistu suur' mägi; olen paar päeva arvutist eemal olõ paari päivi puutri mant ärq
eemaldama ärq v .vällä v .maaha .võtma; .vällä .viskama v .saatma; kalal eemaldatakse luud kalal võetasõq luuq vällä; ta ­eemaldati saalist tä saadõti saalist vällä
eemalduma 1. ärq minemä; kavvõmbahe minemä, mant minemä; mees eemaldub majast miis' lätt maja mant ärq; ma solvusin ja eemaldusin ma süändü ärq ja lätsi mant minemä; 2. ärq v .vällä v .maaha tulõma; värv eemaldub kergesti värm' tulõ kergehe maaha
eemale kavvõmbahe, kavvõmbalõ, mant; mine eemale! mineq kavvõmbalõ v mineq mant!; ma ei suutnud lapsi tordi juurest eemale hoida ma jovva-as latsi munakoogi mant ärq kaitsaq
eemaletõukav jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1; mõned inimesed on eemaletõukavad mõ:nõq inemiseq ommaq jäledüq; hais oli 
eemaletõukav hais naas' vasta
eemaletõukavalt jälehehe, jälehele, jäle­tühe
eemalt kavvõmbast, kavvõmbalt; hüüdis ­eemalt hõigas' kavvõmbalt
eemalviibija kavvõ(h)n|ollõi -olõja -olõjat4, mant ärqolõja
eepos .eepos -õ -t9, lugu|laul -laulu -.laulu37
ees ii:(h)n; ta sõitis minu ees tä sõitsõ iin minno v mino iin; majal on uus aken ees majal on vahtsõnõ akõn' iin
eesel ii:sli - -t1, essel' -i -it4
eesistuja ii:stkõ:nõlõja - -t3, istangidõ .juht'ja
eeskava ii:(h)nkav|a -a -va28
eeskiri ettekirotus -õ -t9, kõrd kõrra .kõrda33, .säädü|s -(se) -(s)t10; ranged eeskirjad kur'aq ettekirotusõq
eeskoda vüü:rüs -e -t9, hüü:rüs -e -t9, edü|ne -dse -st7, edüs -(s)e -st11, ehüs -(s)e -st11
eeskuju näüdüs -(s)e -t11, muu:d moodu muu:du37, ii:(h)n|kujo -kujo -kujjo v -kuio26; eeskuju võtma muudu võtma, nitti võtma; ta on teistele heaks eeskujuks tä um tõisilõ hääs näüdüsses v näütäs tõisilõ hüvvä muudu; eeskuju andma muudu andma; isa on mulle eeskujuks ma käü esä perrä; tema eeskujul timä perrä
eeskujulik .väega hää, näüdüs-; eeskujulik õpilane väega hää op'ja, näüdüskoolilats', koolilats' niguq piät
eeskujulikult .väega .häste; käitub eeskujulikult pidä hinnäst väega häste ülevän; eeskujulikult korras tuba väega häste kõrran tarõ, tarõ (om) kõrran niguq piät
eeskätt innekõ:kkõ; halb ilm põhjustas vilja­ikalduse eeskätt Põhja-Eestis halva ilma peräst läts' vili hukka innekõ:kkõ Põh'a-Eestin
eeslaulja ii:st.laulja - -t3, sõ:noli|nõ -sõ -st5, (vanal rahvalaulul) ii:st.ütlejä - -t3
eeslinn liina|vii:r' -veere -vii:rt40, veere|liin -liina -.liina30, ede|liin -liina -.liina30; eeslinna majad olid madalad veereliina majaq olliq madalaq; Potsdamist on saanud Berliini eeslinn Potsdamist om saanuq Berliini edeliin
eesmine ede-, edimäne; eesmine ots edeots; tagumised ei jõua eesmistele järele tagomadsõq jovva-iq edimäidsile perrä
eesmärk tsiht' tsihi .tsihti36, tsihk' tsihi .tsihki36; töö eesmärgiks on … tüü tsihis om …; mis on su eesmärk? kohe sa tahat vällä joudaq?; mis eesmärgil sa seda teed? mis mõttõgaq sa taad asja tiit?
eesnahk titi|nahk -naha -.nahka33
eesnimi nim|i -e -me24, ristinim|i -e -me24
eesotsas edeotsa(h)n, ii:(h)notsa(h)n
eespool ii:(h)npuu:l
eespoolne edepooli|nõ -dsõ -st7
eesriie m (püüne)kardin|aq -idõ -it4
eesruum ede|ruum' -ruumi -.ruumi37
eessõna ede|sõ:na -sõ:na -sõ:nna28, ii:(h)n|jutt -jutu -juttu37, ede|jutt -jutu -juttu37, ii:st|kõ:nõq -.kõ:nnõ -kõ:nõt18
eest ii:st; käis toidu eest tööl käve söögi iist tüül; ta leidis eest koristamata toa löüd' iist kraam'maldaq tarõ; eest seisma kaitsma, hoitma
eestiaegne eesti.aoli|nõ -dsõ -st5, eesti.aig|nõ -sõ -sõt6
eestikeelne eestikeeli|ne -dse -st7, eestikii:l'|ne -se -set6
eestimeelne eestimii:l'|ne -se -set6, eestimee­li|ne -dse -st7
eestindama eesti kii:lde (.ümbre) .pandma
eestipärane eestiperäli|ne -dse -st5, eesti muu:du
eestistama eestistä|mä -q -83
eestistuma eestistü|mä -däq -84
eestlane .e(e)stlä|ne -se -st5, ii:st'lä|ne -se -st5, seto kiil' .ts'uhkna - -t3; eestlased eesti rahvas, maarahvas
eestuba edetar|õ -õ -rõ24
eestvedaja vido(s)ni|k -gu -kku38, ii:stvi|täi -däjä -däjät4, nõ:nask' -i -it13, nõ:na|mii:s' -mehe -mii:st39
eestvõitleja ii:stsõdija - -t3, ii:st|sõtij -sõdija -sõdijat3
eestvõtja ii:st.võtja - -t3, pää|mii:s' -mehe -mii:st39, vido(s)ni|k -gu -kku38, ii:stvi|täi -däjä -däjät4, nõ:na|mii:s' -mehe -mii:st39
eesvokaal kiil' edevaba|helü* -helü -hellü26, terräv vabahelü*
eesõigus ii:(h)n.õigu|s -(sõ) -(s)t10
eeter 1. eeder' -i -it4, hõl'ova - -t3, .hõrkva - -t2, .horkva - -t2; 2. eetris on kunstisaade telekan käü kunstisaadõq; oleme eetris meid näüdätäs
eeterlik eederli|k -gu -kku38; eeterlikud õlid eederliguq õliq
eeterpiiritus .liikva - -t3, hõl'ova - -t3, õu(h)ka 
- -t2; kui puskarile valada eetrit peale, saab eeterpiirituse ku hans'alõ vallaq eederit pääle, saa liikva
eetika eeti|ga -ga -kat13, .sündsüs -e -t9, il|o -o -lo26; arsti kutse-eetika sunnib mind vaiki­ma, ma ei või öelda tohtri ammõdisäädüs käsk mul vakka ollaq, ma ei võiq üldäq; kutse-eetika ammõdisäädüs
eetiline .sündsä - -t3, .õigõ - -t3; see ei ole ­eetiline tegu nii ei sünnüq tetäq; eetiline valik süäme perrä valiminõ
efekt mõjo mõo mõjjo v mõio27, nätüs -(s)e -t11, nättüs -e -t10, tul|lõm' -õmi -õmit4, vi|kur' -guri -gurit4, trik|k' -i -ki37, e|fekt' -fekti -.fekti37; ­ andis sellise efekti and' sääntse tulõmi; valgusefektidega pidu valgusõviguridõgaq pido; heliefektid helütrikiq
efektiivne te|küs -güsä -güsät4; efektiivsem ­ tegüsämb
efektiivsus tegüsüs -e -t9
efektne .mõosa - -t3, lüü:vä - -t3, tsärre - -t3; efektse esinemisega kõnepidaja lüüvä etteastmisõgaq kõ:nnõmiis'; sellel naisel oli väga efektne kübar taal naistõrahval oll' väega mõosa küpär' pään
ega egaq, õgaq; ega see pole naljaasi egaq taa olõ-iq nal'aasi ; ega mina seda ei tea õgaq maq tuud tiiä eiq ; ega siis egas, õgas; ega ma siis meelega teinud õgas ma meelegaq tii es
egoism .hindä.tähtsüs -e -t9
egoist .hindä.tähtsä - -t1; ära ole selline egoist, ära mõtle ainult enda peale! olku-iq sääne hindätähtsä, mõtõlgu-iq ütsindä hindä pääle!
egoistlik .hindä.tähtsä - -t1
eha õdagunõ ago, õdagu|ago -ao -ako27; ehatäht aotäht'; ehal käima jõõsatama, jõõ:skama, hut'ma, huti pääl käümä, jõõsa pääl käümä
ehakuma õdagunõ (h)ahetus, õdagu(h)ahetus -õ -t9, õdagu|hämmär -hämärä -hämärät4
ehapuna õdaguveretüs -e -t9
ehavalgus õdagu.valgu|s -(sõ) -(s)t10, õdagu­nõ hahetus
ehe ( ehte ) eheq .eht'me ehend16, eheq .ehte ehet19, hõ|til -dila -dilat4; hõbedased kaelaehted hõpõdsõq kaalaehteq
ehe ( eheda ) .õigõ - -t3, .ehtsä - -t3, puhas .puhta puhast23, .rikmaldaq, .tsurk'maldaq; ehe maatoit õigõ maasüük'; ehe kuld ehtsä kuld
ehitaja ehitüs|mii:s' -mehe -mii:st39
ehitama ehi|tämä -täq -dä82, .eihtä|mä -q -81; mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä -lläq -(l)le86, .eihte|(l)lemä -lläq -(l)le86, (üles ragoma) tsäpändä|mä -q -83, tsäpendä|mä -q -83, (palk'saina) .salvama salvadaq .salva77; aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saa aastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq ; ehitas endale palksauna tsäpänd' hindäle palk'sanna
ehitis hoonõq huu:nõ hoonõt18, hoonõh huu:nõ hoonõht20, ehitüs -e -t9, .eihtüs -e -t9; koolimaja on kolmekorruseline ehitis koolimaja om kolmõkõrralinõ hoonõq; Egiptuse püramiidid on tohutusuured ehitised Egüptüse pürämiidiq ommaq ilmadusuurõq ehitüseq
ehitus ehitüs -e -t9, .eihtüs -e -t9; ehitusmaterjal ehitüsmatõrjaal'; ehitusplats ehitüsplats'
ehk 1. vai, ali†; kalender ehk tähtraamat kallendri vai täht'raamat; nad ehk nemad, see on sama nääq ali nimäq, tuu om sama; ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO ehk Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuun'; 2. vas't, vaest, või- ollaq; päeva peale läheb ehk soojemaks päävä pääle lätt vaest lämmämbäs
ehkki .kuikiq, .kuigiq; ta ei tulnud, ehkki lubas tä es tulõq, kuikiq lubasi
ehmatama hiidü|täma -täq -dä82, mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä -lläq -(l)le86; ega ma ei ehmatanud sind? egaq ma es hiidüdäq sinno?; 2. .hiitümä .hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80; ma päris ehmatasin ma õkvalt hiitü
ehmatus .hiitümi|ne -se -st5, hiidüng' -i -it4, hahmah(t)us -õ -t9, jahmah(t)us -õ -t9, 
jä(h)mäh(t)üs -e -t9, kahmõh(t)us -õ -t9
ehmuma .hiitümä .hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80, hahmah(t)u|ma -daq -84, jahmah(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, kahmõh­(t)u|ma -daq -84; mitmit kõrdo hiidüske|(l)lemä -lläq -(l)le86; lind ehmus põllult lendu tsirk hiitü nurmõ päält lindu
ehmunult .hiitünühe, .hiitünüle, .hiitünült, hahmah(t)unult, jahmah(t)unult, jä(h)mäh(t)ünült, kahmõh(t)unult
ehtima .eht'mä .ehtiq ehi63, ehi|tsemä -däq v -tsäq -dsä90, ehi|tämä -täq -dä82, .putsama putsadaq .putsa77, putsõlda|ma -q -83, putsõnda|ma -q -83, putsõrda|ma -q -83; mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä -lläq -(l)le86; mis sa nii kaua ennast ehid? miä sa nii kavva ehitelet hinnäst? ; vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud! kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq!; kas kuusk on ehitud? kas kuus' om ärq ehit?
ehtne .ehtsä - -t3, .õigõ - -t3; ehtne vanill õigõ v ehtsä vanill'
ehtsus .ehtsüs -e -t9
ei ei(q) min es; ei ole olõ eiq v olõ-(õ)i(q) v ei olõq (eiq) ; ei saa saa eiq v saa-(a)i(q) v ei saaq (eiq) ; ei olnud olõ es v olõ-(õ)s v es olõq (es) ; ei saanud saa es v saa-(a)s v es saaq (es)
eile eeläq, iiläq
eilne eelä|ne -dse -st7, eeläski|ne -dse -st5, iilä|ne -dse -st7, iiläski|ne -dse -st7; soojendasime lõunasöögiks eilseid kapsaid lämmistimiq lõunõsöögis eeläskiidsi kapstit
eine süü:k' söögi süü:ki37; hommikueine hummogusüük', pruukost'; kiiret einet võtma haukama; kerge eine oodus, oodõq
eine(s)tama süü:mä süvväq süü: min 1. ja 3. k .sei(e)54, ruu:ga .võtma, söögipalla .võtma
eirama müü:dä .kaema, tähele .pandmaldaq .jätmä; eiras käsku jätt' käsü tähele pandmaldaq; eiras peatumismärguannet es tiiq kinniqpidämisest vällä
eit muu:r' moori muu:ri37, mu|di -di -ti26, imäke|ne -se -ist8, seto kiil' paaba - -t2
eitama ei .ütlemä, .ei|tämä -täq -dä81, .salga­ma saladaq .salga77; eitab oma süüd salgas umma süüd v ei võtaq süüd umas
ekraan pildi|kruut* -kruudu -kruutu37, ekraan' ekraani ek.raani37
eks külh, vet; eks me vaata kaemiq noq v vet mi no kae; eks ta ole nii taa om; eks ole? om nii?
eksam eksä|m' -mi -mit1, .katsmi|nõ -sõ -st5
eksamineerima eksämi|nii:r'mä -nii:riq -neeri63, .perrä .katsma
eksemplar tük|k -ü -kü26, näüdüs -(s)e -t11, nättüs -e -t10; ainueksemplar ainukõnõ näüdüs; autorieksemplar tegijäjago; näidis­eksemplar näüdüs; mul on autorieksemplarid saada mul om tegijäjago raamatit saiaq; no on alles eksemplar no om üts' nättüs; raamatut on alles ainult kaks eksemplari raamatut om õ:nnõ kats' tükkü alalõ; avaldus kolmes eksemplaris avaldus kolmõn tükün; proovieksemplar pruum', proomitüü; katse-eksemplar proovinäüdüs; haruldane eksemplar esiqmuudu näüdüs
eksima .essümä .essüdäq essü79, vika tegemä, harah(t)u|ma -daq -84, .harku|ma -daq -80; ta on eksinud tä om essünüq v essüssen; laps eksis metsa lats' essü mõtsa ärq; selles asjas sa eksid seon as'an sa essüt ; olime teelt eksinud ollimiq tii päält ärq harahtunuq; võõraid eksib siia harva võõ:rit harkus siiäq harvuisi; eksisin keelereegliga tei keeleriiglin via
eksikombel essü.kombõl
eksimatu ilm.essümäldäq; ta peab end eksimatuks tä arvas, et tä om essümäldäq
eksimatult ilm.essümäldäq; leidis eksimatult tee löüd' tii ilmessümäldäq üles
eksimus .essümi|ne -se -st5, essütüs -e -t9, ­essäh(t)üs -e -t9, essüng' -i -it33
eksisteerima (olõma(h)n) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58; kas eksisteerib elu väljaspool Maad? kas om ello välänpuul Maad?
eksitama essü|tämä -täq -dä82, harah|(t)ama -taq -(t)a83, virbi|tämä -täq -dä82, .petmä pettäq petä61; eksitas teda töö juures essüt' tedä tüü man
eksiteel essüssi(h)n, essüsse(h)n
eksiteele essüssihe, essüssile
eksitus essütüs -e -t9, essäh(t)üs -e -t9, essüng' -i -it33
ekskavaator kop|p -a -pa31, kauri|ts -dsa -tsat13; ekskavaatorijuht kopamiis'
eksklusiivne eräle, eräle.saisja - -t3, .vällä.jätvä - -t3; kõnnõk pii:nü - -t1, kinnili|ne -dse -st5; kaks eksklusiivset süsteemi kats' eräle kõrda; võttis mind eksklusiivsesse baari kaasa võtt' minno kinniliste kõrtsi üten; eksklusiivne pesu piinü mõsu; eksklusiivsed joogid piinüq joogiq
ekskursioon .vällä|sõit -sõidu -.sõitu37, huvi|­käük' -käügi -.käüki37, huvi|sõit -sõidu -.sõitu37; ekskursioonil käima huvvi sõitma; käisin ekskursioonil käve huvisõidun v sõidi huvvi; ekskursioonijuht huvikäügi kammandaja; klassiekskursioon klassi välläsõit; linnaekskursioon liina piten käümine v liinakaeminõ
ekslema essüske|(l)lemä -lläq -(l)le86
eksliibris é kslibris -e -t9, raamadu|märk' -märgi -.märki37; mul on oma eksliibris raamatus mul om uma raamadumärk' raamadu seen
ekslik võlss' võlsi .võlssi37; .essüjä - -t3; ekslik arvamus võlss' arvaminõ; ekslik oleks arvata, et ... võlss' olnuq arvadaq, et ...; inimene on ekslik inemine essüs v inemine om essüjä
ekslikult .võlssi
eksootiline võõ:raperäli|ne -dse -st5; eksootilised puuviljad võõ:ramaa puuviläq; eksootilise välimusega võõ:raperälidse vällänägemisegaq
ekspeditsioon .uur'mis|reis' -reisi -.reisi37, .uur'mis|käük' -käügi -.käüki37
eksperiment pruu:m' proomi pruu:mi37, pruu:v' proovi pruu:vi37, .perräpruu:m'mi|nõ -sõ -st5
eksperimentaalne proomi-, proovi-
eksperimenteerima .perrä pruu:m'ma, .perrä pruu:v'ma
ekspert as'a.tundja - -t3, nõvvu.andja - -t3; ekspertarvamus as'atundja arvaminõ
ekspertiis as'a.tundjidõ .uur'minõ v .arva­minõ; ekspertiisi tulemuste kohaselt … as'atundjidõ arvamisõ perrä …; ekspertiisiga tehti kindlaks, et … as'atundjaq arvssiq, et …
ekspluateerima (ärq) .pruuk'ma .pruukiq pruugi63; talumeeste ekspluateerimine talomiihi ärqpruuk'minõ v utminõ; maa ekspluateerimine on seotud suurte kuludega maa pruuk'minõ v käüginhoitminõ võtt pall'o rahha
eksponaat .vällänäüdüs* -(s)e -t11; palume eksponaate mitte puutuda pallõsiq vällänäüdüssit mitte kumpiq v vällänäüdüssit tohe-iq kumpiq
eksponeerima (.vällä) .näütämä v .pandma
eksport (kauba) .vällävidämi|ne -se -st5, (kauba) .vällävii:mi|ne -se -st5
eksportima .vällä vidämä, .vällä vii:mä
ekspress kipõ - -t14, virk virga .virka30; ekspress­buss vaihõpiätüseldäq buss'
ekstaas hõl'o|olo* -olo -ollo26, .taivan|olõk' -olõgi -olõkit13, hõisk hõisu .hõisku36
ekstaatiline .taivali|nõ -dsõ -st5
eksterjöör .vällänägemi|ne -se -st5, .vällä.näütämi|ne -se -st5, välimäne kujo
ekstreemne veerepääli|ne -dse -st7, piiri­pää­li|ne -dse -st7, vii:r'mä|ne -dse -st5, oho-; ekstreemne tegu veerepääline tego; ekstreemsed ilmastikuolud rassõq ilmaoloq
ekstreem- oho-; ekstreemturism ohoturism'; ekstreemsport ohosport'
ekstremist veerepääli|ne -dse -st7, vii:r'­müslä|ne -se -st5, veere.päällä|ne -se -st5
ekvaator ekvaator' -i -it4, maavüü: - -d51, poo­lõndaja - -t3; teisel pool ekvaatorit paistavad teistsugused tähed tõsõlpuul maavüüd paistvaq tõistsugumadsõq täheq; taevaekvaator taivapoolõndaja
elajas el|läi -äjä -äjät4, hrl halv, sõim tõbras .tõpra tõbrast22; röögib kui elajas rüük' ku elläi
elama el|ämä -läq -ä69; kuidas elad? kuis elät?; ta elab veel tä eläs viil; ta elab linnas tä eläs liinan; kaasa elama huugu andma; ta elab kõike väga raskelt läbi tä võtt kõ:kkõ väega hindähe; võõrsil on ta palju läbi elanud võõ:ral maal om tä pall'ond nännüq
elamispind elämi|ne -se -st5, elämis|pind -pinna -.pinda32
elamistingimused elämi|ne -se -st5, elo-olo elo-olo ello-ollo26; selliseid elamistingimusi pole veel kohanud säänest elämist olõ-iq viil nännüq
elamu elo|maja -maja -majja v -maia28, elotus -õ -t9, elo elo ello26, elämi|ne -se -st5
elamus läbielämi|ne -se -st5; vapustav elamus väegaq suur' läbielämine
elanik eloni|k -gu -kku38, eläni|k -gu -kku38, ine­mi|ne -se -st5; selle maja elanikud seo maja inemiseq; agulielanik veereliina inemine
elanikkond m eläniguq elänikkõ elänikkõ38, m ine|miseq -.miisi -.miisi5
elatama elä|tämä -täq -dä82, .ülle(h)n v üle­vä(h)n pidämä; kuidas ta oma perekonda elatab? kuis tä umma pereht elätäs v üllen pidä?
elatanud van|a -a -na28, elänü|q - -t1, eläh(t)ünü|q - -t1, eläh(t)änü|q - -t1
elatiiv kiil' seestkäänüs* -(s)e -t11, seest.ütlejä* - -t3
elatis päätoidus -(s)õ -t11, ihotoidus -(s)õ -t11, elätüs -e -t9
elatuma (ärq) el|ämä -läq -ä69, söönüs .saama; elatub vanemate pensionist eläs vanõmbidõ pindsi pääl; millest ta elatub? minkast tä ärq eläs v minkast tä süünüs saa?
elatusmiinimum ärqelämis|piir' -piiri -.piiri37
elatustase elo|järg' -järe -.järge34
elav (elon) el|läv -ävä -ävät4, hingeli|ne -(d)se
-st5, elo(h)n; (vilgõs, herksä) .herksä - -t3, tsäpe - -t14, vipõ - -t14, kirk kirgä .kirgä34; elavad ja surnud keeled elon ja koolnuq keeleq; kassid on täna väga elavad kassiq ommaq täämbä väegaq herksäq; elav muusika elläv muusiga
elavaloomuline el|läv -ävä -ävät4, .herksä - -t3, tsäpe - -t14, eläväneelä(h)täjä - -t3; elavaloomuline poiss elläv poiskõnõ; elavaloomuline inimene tsäpe inemine
elavhõbe ellävhõpõ elävähõpõ eläväthõpõt14, ellävhõpõ - -t14
elavus .herksüs -e -t9, tsäbehüs -e -t9, elävüs -e -t9; värvid lisavad elavust värmiq andvaq herksüst manoq
elegantne pii:nü - -t1 (olõmisõgaq), .kikstu - -t1; nägi elegantne välja näüdäs' väega piinü vällä
elekter é (e)lektri - -t1, .tsähvü|s* -(se) -(s)t10, é (e)lendri - -t1; elektrijaam elektrijaam; elektripliit elektripliit'; elektrirong elektri­rong'; elektrivõrk elektrivõrk
elektriliin é (e)lektri|liin' -liini -.liini37
elektriline é (e)lektri-; elektriline veekann eelektrikann'; elektriline hambahari eelekt­ri­hambahari
elektrilöök tsähv' tsähvi .tsähvi37, tsäräh(t)üs -e -t9, välk' välki .välki37; sai elektrilöögi sai tsähvi v välgi
elektron é (e)lekt|ron' -roni -.ronni38
elektronarvuti .puutri - -t1, arvo|t' -di -tit13, arvu|di -di -tit13
elektronpost välk|post'* -posti -.posti37, e-post' e-posti e-.posti37, meil' meili .meili37
elektroonika é (e)lektrooni|ga -ga -kat3
elektrooniline é (e)lektroonili|nõ -dsõ -st5; elektrooniline ajakiri võrguaokiri
element os|a -a -sa26; algos|a -a -sa26; alg|ainõq -.ainõ -ainõt18, puhas ollus; on omas elemendis om uman sõiduviin; hõbe on keemiline element hõpõ om keemiline algainõq
elementaarne alguperäli|ne -dse -st5, .lihtsä - -t3, esiq.hindäst .mõistaq; see on ju elementaarne taa om joq esiqhindäst v meelegaq mõistaq; elementaarne viga lihtsä viga; elementaarsed nõudmised kõ:gõ edimädseq nõudmisõq; elementaarosake tsibiputin
elevant é (e)le|vant' -vandi -.vanti37
elevil herevälläq, herevilläq, helevälläq, hele­villäq, .herkvälläq, .herkvilläq; esi­me­sel koolipäeval on lapsed väga elevil edimädsel koolipääväl ommaq latsõq väegaq herevälläq
elevile herevä(l)le, herevi(l)le, ­helevä(l)le, 
helevi(l)le, .herkvä(l)le, .herkvi(l)le, .kärk­vä(l)le, .kärkvi(l)le; rahvas läks elevile rah­vas läts' herevälle
elevus herevüs -e -t9, helevüs -e -t9; tema kõne tekitas rahva seas elevust tä kõ:nõq pand' rahva elämä
eliit valit|rahvas validu.rahva valitutrahvast22
elik vai, ali†; nad elik nemad, see on sama nääq ali nimäq, tuu om sama
elitaarne validu .rahva; elitaarne kauba­maja validu rahva kaubamaja; elitaarne kunst korgõ kunst'
elu elo elo ello26; elus olema elon olõma; ellu jääma ello jäämä; kunagi elus saame veel kokku ello ellen saamiq viil kokko
eluaeg elo|aig -ao -.aigo36, elo|igä -iä -ikä25, elo|põlv' -põlvõ -.põlvõ35; jääb eluajaks meelde jääs elosaos miilde; halb ütlemine ei lähe eluaeg meelest elopõlv' lää-äiq meelest halv ütelüs; eluajal oli ta hea inimene ellen oll' tä hää inemine
eluaegne elo.aoli|nõ -dsõ -st5, elo.aig|nõ -sõ -sõt6, elo.iäli|ne -dse -st5; ta on eluaegne
põllumees tä om eloaig põllumiis' olnuq
eluala elo|vald -valla -.valda33, eloal|a -a -la28; mitmel elualal ei kasutata vähe­mus­keeli peaaegu üldse mitmidõ eloallo pääl pruugita eiq väikeisi kiili pia sukugiq
eluase eloasõ -mõ -nd16, elo elo ello26, elämi|ne -se -st5, elotus -õ -t9; kaks eluaset on tühjad, kaks on elanikega kats' om tühjä ello, kats' om elolist
eluiga elo|igä -iä -ikä25, igä iä ikä25, .iätüs -e -t9; oma eluea jooksul uma eloiä seen v uman iätüsen
elujõud joud jo(vv)u .joudu36, vä|gi -e -ke25, .rõhku|s -(sõ) -(s)t10; kust ta küll ammutab oma elujõu? kost tä külh uma väe võtt?; justkui haige oleks, ei ole elujõudu, ei taha süüa ega midagi niguq haigõ olõt, olõ-iq rõhkut, taha-iq süvväq ei midägiq
elujõuline jovvuli|nõ -dsõ -st5, .joudsa - -t3, .joutsa - -t3, .jouduja - -t3, .truksa - -t3, eloli|nõ -dsõ -st5, tubli - -t2; elujõulised järglased jovvulidsõq v eloväegaq perrätulõjaq
elujõuliselt jovvu.listõ, .joudsahe, .joutsahe, .joudsalõ, .joutsalõ, .truksahe, .truksalõ, .võrksahe, .võrksalõ, elo.listõ
elujärg elo elo ello26, elo|järg' -järe -.järge34; ­ Almal oli vaene elujärg Almal oll' vaenõ elo
elukaaslane tõõnõpuu:l' tõõsõpoolõ tõistpuu:lt40, tõ:nõpuu:l' tõsõpoolõ tõistpuu:lt40
elukallidus elätüskul|u -u -lu26, ärqelämise hind, elätüs|hind -hinna -.hinda29; elukallidus tõuseb pidevalt elämine lätt kõrrast kallimbas
elukardetav elo.ohtli|k -gu -kku38; elukardetav töö, haigus eloohtlik tüü, tõbi
elukas el|läi -äjä -äjät4; kummaline elukas esiqmuudu elläi
elukindlustus elokimmätüs* -e -t9, elo­taganus -õ -t9
elukogemus elost saad oppus, elooppu|s -(sõ) -(s)t10
elukogenud elost .op'nuq, ello nännüq, elo käest oppust saanuq
elukoht elokotus -(s)õ -t11, elo|paik -paiga
-.paika30; elukohajärgne elopaigaperäne
elukutse ammõ|t' -di -tit13, amma|t' -di -tit13; elukutselt arst ammõdi poolõst tohtrõ
elukutseline ammõdi-; ammõdi|pitäi* -pidäjä -pidäjät4, .op'nu|q - -t1; elukutseline laulja ammõdiperrä laulja v op'nuq laulja; asja­armastaja hakkas elukutseliseks as'aarmastaja nakas' ammõdipidäjäs
elukäik elo|käük' -käügi -.käüki37
elulaad elo|viis' -viie -viit m päälek -viijile49-viisi -.viisi37, elo|kõrd -kõrra -.kõrda30; pillav elulaad lajalinõ eloviis'
eluline eloli|nõ -dsõ -st5, (elo).tähtsä - -t3; tõõ:peräli|ne -dse -st5; loengus toodi palju elulisi näiteid loengun tuudi hulga eloliidsi näütit; eluline vajadus elotähtsä tarvõq
elulookirjeldus elolu|gu -u -ku27
eluloom eloel|läi -äjä -äjät4; sellest ei saa küll enam elulooma taast joht saa ei inämb eloeläjät; vasikas jäeti eluloomaks vasik jäteti elo pääle
elulugu elolu|gu -u -ku27, elo|käük' -käügi
-.käüki37
elumaja elo|maja -maja -majja v -maia28, elo elo ello26, elotus -õ -t9
elumärk elo|märk' -märgi -.märki37
elund riist riista .riista30; silm on nägemiselund silm om nägemisriist; siseelundid sisemädseq; haistmiselund hõ:ngutundmisõ riist
eluohtlik elo.ohtli|k -gu -kku38
elu-olu elämine ja olõminõ, olo olo ollo26, elo-olo elo-olo ello-ollo26
elupaigatüüp kasvopaiga|tüüp' -tüübi -.tüüpi37, elopaiga|tüüp' -tüübi -.tüüpi37
elupuu elopuu - -d50
eluruum elo|ruum' -ruumi -.ruumi37; (elo)tar|õ -õ -rõ24; rahval oli vaja eluruume juurde rahval oll' eloruumõ manoq vaia; meil loomi eluruumidesse ei lubata meil lasta-iq eläjit tarrõ
elurõõm (elo)rõõ:m (-)rõõmu (-)rõõ:mu37, il|o -o -lo26
elurõõmus (elo)rõõ:msa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5; vanaema on veel väga elurõõmus vanaimä om viil väegaq elorõõ:msa
elus hinge(h)n, hingeli|ne -(d)se -st5, eloli|nõ -(d)sõ -st5, el|läv -ävä -ävät4; kas ta on veel elus? kas tä viil eläs v kas tä om viil hingen?; elus inimene elläv inemine
elusalt eläväst pääst, elogaq, elolt; jõudis elusalt koju joud' elolt kodo
eluskala elokal|a -a -la28
elusolend eloli|nõ -(d)sõ -st5, hingeli|ne -(d)se -st5, ilmuli|nõ -(d)sõ -st5
elustama .ello herätämä, .võrk'ma .võrkiq võrgi64, .ello .võtma; uppunut elustati ja ta ärkaski ellu uppunut võrgiti ja tä tull'giq ello
elustuma .ello v elolõ heränemä, .ello v elo­lõ tulõma, .hõ:ngu mano(q) .võtma
elutahe elläq.tahtmi|nõ -sõ -st5
elutark pall'onännü|q - -t1, tii:djä - -t3
elutarkus tii:dmi|ne -se -st5; elutarkust peab kaua koguma tiidmist tulõ kavva kor'adaq
elutsema el|ämä -läq -ä69, elo|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, elo|tama -taq -da82
elutu eloldaq
elutuba elotar|õ -õ -rõ24, elitar|õ -õ -rõ24, suur'tarõ suurõtarõ suurttarrõ24
eluvaim elo|vaim -vaimo -.vaimo37, hõ:ng hõ:ngu .hõ:ngu37, toss tossu .tossu37, elo elo ello26; eluvaim on sees elovaim om seen; võeti eluvaim välja võeti toss vällä
eluvõõras elo|võõras -võõ:ra -võõrast22, eelä|ne -dse -st7
ema im|ä -ä -mä24, mamma - -t2, harv äidi† - -t2, ääde† - -t2; kas sa kuulad ema sõna! kas sa kullõt imä sõ:nna!
email email' emaili e.maili37
emakas imä|koda -kua -kota27, latsõ|koda -kua -kota27, puja|koda -kua -kota27
emakeel imä|kii:l' -keele -kii:lt40
emakeelne imäkeeli|ne -dse -st7, imäkii:l'|ne -se -set6
emalik imä-; emalik armastus imäarm; emalikud tunded imätundõq
emand imänd -ä -ät13
emane imä|ne -dse -st7, imä-; emane kass imäne kass'; emane koer imäne pini, hatt, litapini; emane part imäparts'
embama kallista|ma -q -83, üsä|tämä -täq -dä82, .hõlma .võtma
emb-kumb üts' katõst, üts' vai tõõnõ
embleem märk' märgi .märki37
emigrant .vällä.rändäjä - -t3, pagula|nõ -sõ -st5, paguni|k -gu -kku38
emigratsioon .vällä.rändämi|ne -se -st5, pa|gu -o -ku27; elab emigratsioonis eläs vällämaal v paossin
emis immis -(s)e -t11
emme latsik im|i -i -mi26, nännä - -t2
emotikon vikur'nä|go* -o -ko27
emotsionaalne .tundõperi, tsärre - -t14; emotsionaalse käitumisega tsärre olõmisõgaq, tundõperi üllenpidämisegaq
emotsioon .tundmi|nõ -sõ -st5, .tundmus -õ -t9, tunnõq .tundõ tunnõt19; emotsioonide­küllane tundõlinõ; sain sealt palju positiivseid emotsioone sai säält hulga häid tundmiisi
enam inämb -ä -ät13; ära enam tee! teku-iq inämb!; see on midagi enamat seo om midägiq inämbät
enamasti inämbähe, inämbäle, inämbüisi, inämbüste, inämbäste
enamik inämbüs -e -t9, suurõmbjago suurõmbajao suurõmbatjako27, inämbjago inämbäjao inämbätjako27, üle poolõ; enamik rahvast on tema poolt suurõmbjago rahvast om timä puult
enamjagu inämbjago inämbäjao inämbätjako27
enamjaolt inämbält(jaolt)
enamlane inämblä|ne -se -st5
enampakkumine inämb.pakmi|nõ -sõ -st5
enamus inämbüs -e -t9, suurõmbjago suurõmbajao suurõmbatjako27, inämbjago inämbäjao inämbätjako27; enamusrahvus inämbüsrahvas
enamuspuuliik mõts pääpuu - -d50, inämbüspuu - -d50; enamuspuuliik on seal kuusk pääpuu om sääl kuus'
enam-vähem inämb-vähämb; jäi esinemisega enam-vähem rahule jäi ülesastmisõgaq inämb-vähämb rahulõ
enda .hindä, .hinne, . hendä, uma; see on mu enda teha seo om mu hindä tetäq v uman käen; küllatulek on enda teha, aga külast lahkumine pole enda teha küllä tulõk' om uman käen, a küläst minek' olõ-õiq uman käen
endale .hindäle, hinele
endamisi .hindämiisi, .hindä(h)n, .hindäette, umalõ meelele; laususin endamisi: paras talle, et ta bussist maha jäi kiti umalõ meelele: paras, et tä bussist mahaq jäi
endastmõistetav esiq.hindäst .selge, 
(esiq).hindäst .mõista, meelegaq .mõistaq
endastmõistetavalt (esiq).hindäst .mõista, meelegaq .mõista
endine inneski|ne -dse -st5, inne(t)si|ne -dse -st5, innedä|ne -dse -st5, innembä|ne -dse -st5, inni|ne -dse -st7; käis oma endise ülemuse juures käve uma inneskidse ülembä man
endisaegne vana.aoli|nõ -dsõ -st5, vana.ao|nõ -dsõ -st7
endiselt iks vii:l, vannamuu:du, nigu(q) inne­giq; ta töötab endiselt linnas tä tüütäs iks viil liinan; sõbrustame endiselt olõmiq iks sõbraq edesi
energeetika jovvumajandus -õ -t9, ener­giä­majandus -õ -t9, väemajandus -õ -t9
energeetiline jovvuli|nõ -dsõ -st5, vä|kev -gevä -gevät4; toidu energeetiline väärtus söögi jovvulisus; pajuvõsal on energeetiline väärtus paiuvõso kõlbas küttäq külh
energia vä|gi -e -ke25, é (e)nergiä - -t3, joud jo(vv)u .joudu36; tüü:|himo* -himo -himmo26, .rõhku|s -(sõ) -(s)t10; hüdroenergia ­ viivägi; soojusenergia lämmävägi; tuuleenergia tuulõ­vägi; tuumaenergia aadomivägi; energiaallikas väeläteq; energiabilanss väetasakaal; kiirgusenergia kirgämisvägi, kirgämisjoud, hõõ:hkus; potentsiaalne ja kineetiline energia saismisõ ja huu vägi*; tal pole kunagi energiat, norutab kogu aeg täl olõ-iq kunagiq rõhkut, norotas kõ:ik' aig
energiline väke täüs, .hõlpu täüs, .pringu täüs, .truksa - -t3, .väs(t)li - -t1, eläväneelä(h)täjä - -t3; energilised naabrid truksaq naabriq
energiliselt .truksahe, .truksalõ, .väs(t)lihe, .väs(t)lile; juhatab koori väga energiliselt juht' kuuri väegaq truksahe
enese .hindä, .hinne, . hendä
enesehaletsus .hindähalõhus -õ -t9
enesekaitse .hindä|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18, .hindä.kaitsmi|nõ -sõ -st5
enesekindel (esiq).hindäle kimmäs; .uhkõ - -t3
enesekindlalt .kimmähe, .kimmäle; .uhkõ­he, .uhkõlõ
enesekindlus (.hindä).kimmüs -e -t9
enesekriitika .hindä .hindaminõ, .hindä­arvostus -õ -t9, .hindä.laitus -õ -t9; tal pole absoluutselt enesekriitikat tä näe-iq ilmangiq v sukugiq ummi viko
enesele .hindäle, hinele
enesemääramine riigiluu:mi|nõ -sõ -st5, .hindä.määrämi|ne -se -st5; enesemääramis­õigus riigiluumisõigus
enesetapp .hindä.tapmi|nõ -sõ -st5, .hindähukkami|nõ -sõ -st5; sooritas v tegi enesetapu hukas' v tapp' hindä ärq v tekk' hindäle otsa pääle v pand' hindäle käe külge
eneseteadvus .hindätii:dmi|ne* -se -st5, .hindä­pidämi|ne* -se -st5
enesetunne .tervü|s -(se) -(s)t10, olõmi|nõ -sõ -st5, tunnõq .tundõ tunnõt19; tal on täna halb enesetunne tä tund hinnäst täämbä halvastõ v täl om täämbä tervüs halv; õnnestumised tõstavad enesetunnet kõrdaminemiseq tegeväq tundõ parõmbas; kuidas enesetunne on? kuis tervüs ( v olõminõ) om?
enesevalitsus .hindä vao(h)n.hoitminõ; tal on hea enesevalitsus tä mõist hinnäst häste vaon hoitaq; kaotas enesevalitsuse läts' hindäst vällä
ennast hinnäst; ennast täis hinnäst täüs, suurõlinõ
ennastohverdav .hindäst huu:l'maldaq, .ohv­rimii:l'|ne -se -set6
ennastohverdavalt .hindäst huu:l'maldaq
ennasttäis hinnästtäüs
enne ( ende ) märk' märgi .märki37, ettetähendüs -e -t9, .näütüs -e -t9; jaaniööst otsiti endeid jaaniüüst otsiti märke
enne inne; innembi; enne kui inne ku(q); enne teisi inne tõisi v iin muid; peame poodi jõudma enne sulgemist piämiq puuti joudma inne kinniqpandmist; söö, enne kui lähed! süüq, inne ku läät!; kus sa enne töötasid? kon sa inne(mbi) tüütit?; enne rääkis kõik mulle ära, aga nüüd enam mitte innembi tä kõ:nõl' mullõ kõ:ik' ärq, a noq inämb eiq; enne ja nüüd innembi ja parhillaq, inne ja noq
enneaegne inne.aoli|nõ -dsõ -st5, inne.aig|nõ -sõ -sõt6
enneaegselt = enneaegu inne.aigo; mis sa enneaegu mu­retsed? mis sa ette v inneaigo murõhtat?
ennekuulmatu inne.kuuldmaldaq
ennelõuna inne|lõunõq -.lõunõ -lõunõt18
ennemalt innembi(de), innembä, innembüisi
ennemuiste innemu(i)stõ, mu(i)stõ, mu(i)s­tõ­havva, mu(i)stõl.aiga, muuhavva, ko­go­nivanast, toonavanast, vanast
ennemuistne innemu(i)sti|nõ -dsõ -st7, inne­mu(i)stõ|nõ -dsõ -st5, kogoni|vana -vana -vanna28; ennemuistsed jutud innemuistidsõq jutuq
ennenägematu innenägemäldäq
enneolematu inneolõmaldaq
ennetama (ette) ärq .hoitma; ette .joudma; õnnetusi on raske ennetada õ:nnõtuisi om rassõ ette ärq hoitaq; vaenlast ennetati vainlasõst jouti ette
ennetustegevus (ette) ärq .hoitminõ
ennetähtaegne inne.aoli|nõ -dsõ -st5, inne .aigo; vangide ennetähtaegne vabastamine vangõ inne aigo vällälaskminõ
ennetähtaegselt inne .aigo; vabastati ennetähtaegselt lasti inne täht'aigo vallalõ v vällä
ennevanasti innevanast(õ), innemu(i)stõ, kogonivanast, toonavanast
ennist inne(mb), innest(ä); ma ennist nägin teda ma innestä näi timmä
ennustama (ette) .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, (ette) kuulu|tama -taq -da82, .arvama arvadaq .arva77; ta oskab ilma ennustada tä mõist ilma ette kuulutaq; ilmajaam ennustab homseks äikest ilmajaam lupa hummõnis pikset; ta ennustas seda põuda juba ammu tä arvas' taa põvva jo ammuq ette ärq; tema vihane nägu ei ennustanud head timä vihanõ nägo tähendä es hüvvä ; ilma ennustama ilma kuulutama v ilma lubama
ennustus ettekuulutami|nõ -sõ -st5, (ette)kuulutus -õ -t9; ilmaennustus ilma ettekuulutaminõ v ilmakuulutaminõ v ilmalubaminõ; ennustus läks täide ettekuulutaminõ läts' täüde
ennäe kaeq (noq), kago(h)n, hii:(q), kaga­hii:(q); ennäe imet! kaeq (noq) imet v kagoh imeh!; ennäe, kuhu poiss on roninud! hiiq, kohe poiskõnõ om roninuq!
ent a(q); ilm oli soe, ent sajune ilm oll' lämmi, a saonõ
entsüklopeedia teedüssõ:naraama|t -du -tut13, entsüklopeediä - -t3
entusiasm him|o -o -mo26, huu:|g - -gu36, himo­gaq tegemine, tetäq.tahtmi|nõ -sõ -st5; esialgne entusiasm oli raugenud edimäne huug oll' maaha käünüq
entusiast himogaq tegijä, ii:stvi|täi -däjä
-däjät4, ii:stvidäjä - -t3; ta on oma ala entu­siast tä om uma as'a himogaq tegijä
entusiastlik (pääle)nakkaja - -t3, akar' agara agarat4, tra|gi -gi -ki26, .hõisku täüs
entusiastlikult huu:gaq, agarahe, hõisugaq; tööga hakati entusiastlikult peale tüügaq naati huugaq pääle
eos ios* -sõ -t11
eostaim ios|kasv* -kasvo -.kasvo37; sõnajalg on eostaim sõ:najalg om ioskasv
eostama rassõs v .rammõs tegemä, luu:ma luvvaq luu: min 1. ja 3. k .lõi(õ)54
eostuma rassõs v .rammõs .jäämä, (.)käünüs .saama
eostumisvastane rasõhusõ .vasta, (.)käünüs.saamisõ .vasta, rasõhusõvasta|nõ -dsõ -st7
epideemia (tõvõ)puhahus -õ -t9; gripiepideemia gripipuhahus
episood .johtumi|nõ -sõ -st5, kotus -(s)õ -t11; kas sa filmist seda episoodi mäletad? kas sa filmist tuud kotust mäletät?
episoodiline johusli|nõ -dsõ -st5, veidüq.täht­sä - -t3; talle anti episoodiline osa tälle anti veidüqtähtsä osa
epohh aig ao .aigo36, .aostu* - -t1; epohhiloov sündmus vahtsõt aigo alostanuq juhtuminõ v tüü v tegemine
e-post kiri kirä v kir'a .kirjä v .kirja43, e-kiri e-kirä e-.kirjä43, e-post' e-posti e-.posti37, .puutri|kiri -kirä v - kir'a -.kirjä v - .kirja43; saadan sulle teate e-postiga saada sullõ sõ:nomi e-kirägaq
eputama hebo|tama -taq -da82, heboskõ|(l)õ­ma -llaq -(l)lõ86, hepo|tama -taq -da82, heigo|­tama -taq -da82, heigotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, 
hergo|tama -taq -da82, herendä|mä -q -83, herende|(l)lemä -lläq -(l)le86, .heikelemä heigeldäq .heikele85, .haiklõma haigõldaq .haik­lõ78, haiba|tama -taq -da82, edestä|mä -q -83, edeske|(l)lemä -lläq -(l)le86, (rõividõgaq)
 .höüh­kelemä höüheldäq .höühkele85, hilbu|tama -taq -da82; mis sa eputad? midäs sa heigo­tõlõt?; tüdruk kipub riietega eputama lats'kõnõ tüküs rõividõgaq höühkelemä
eputis heigo - -t2, heresk' -i -it13, heiga|ts' -dsi -tsit13, heik heigo .heiko37, haiba|ts' -dsi -tsit13, (hrl naanõ v tütrik) he|bo -bo -po26, hebosk' -i -it13
eraalgatus umaalostus* -õ -t9, eräalostus* -õ -t9
eraalgatuslik umaalostõ|t* -du -dut1
eraelu erä|elo -elo -ello26, uma elo, sisemäne elo; ma ei räägi teile oma eraelust ma ei kõ:nõlõq teile umast sisemädsest elost
eraettevõtja eräette.võtja - -t3
eraisik eräinemi|ne -se -st5
erak eräle.hoitja - -t3, .hindäette.hoitja - -t3, ütsi|k -gu -kut13, ütsiklä|ne -se -st5; elab erakuna eläs ütsindä
eraklik eräle.hoitja - -t3, (ühi)ütsi|k -gu -kut13, .hindäette.hoitja - -t3; eraklik vanamees erälehoitja vanamiis'
eraklikult ütsindä, .hindäette, eräle; ilvesed elavad eraklikult ilvesseq eläseq hindäette
erakond erä|kund -kunna -.kunda32
erakordne esiqeräli|ne -dse -st5, inneolõmaldaq, innenägemäldäq; erakordne sündmus esiqeräline sündmüs ; saalis valitseb erakordne elevus saal' om innenägemäldäq helevüst täüs; erakordsed ilmaolud esiq­eräline ilm
erakordselt perädü, armõdu, perätühe, perä­tüle, .kistumaldaq, .ütlemäldäq, .lõp­maldaq, otsaldaq; erakordselt külm ilm perädü külm ilm; erakordselt kaunis inimene kistumaldaq illos inemine; erakordselt rikas otsaldaq rikas
erakorraline eräkõrrali|nõ -dsõ -st5, esiq­erä­li|ne -dse -st5; erakorraline olukord hädä­olokõrd
eraldama erä|tämä -täq -dä82, eräldä|mä -q -83, eräle lüü:mä, eräle .hoitma; haiged eraldati tervetest haigõq lüüdiq tervist eräle; karjamaad ja heinamaad eraldab tara kar'amaad ja hainamaad hoit eräle tahr; terad on sõkaldest eraldatud teräq ommaq sõklist ärq erätedüq
eraldi umaette, eräl(d)e; eräkullõ, eräkult; eraldi tuba umaette tarõ; kas magate koos või eraldi? kas makatiq üten vai eräle? maja asub teistest eraldi maja om tõisist eräle v eräkullõ
eralduma ärq tulõma, vallalõ tulõma; eräldü|mä -däq -84, erätü|mä -däq -84, .lahku v eräle lüü:mä, .harku|ma -daq -80, .harpu|ma -daq -80, harah(t)u|ma -daq -84; ploomi­kivi eraldus kergesti ploomikivi tull' kergehe vallalõ; osa linde eraldus parvest osa tsirkõ leiq pargist eräle; kaks lammast olid karjast eraldunud kats' lammast olliq kar'a mant ärq erätünüq v harpunuq
eramaja erä|maja -maja -majja v -maia28, 
uma(ette) maja
eramu erä|maja -maja -majja v -maia28, 
uma(ette) maja
erand eräng* -u -ut13, ainukõ|nõ -sõ -ist8; meile tehti erand meile tetti errä; sina oled ju ­erand! saq olõt jo ainukõnõ!; seda nähtust tuleb vaadelda erandina taad asja saa-ai kaiaq tõisigaq üten v taad asja tulõ kaiaq ku erängut; kellelegi ei tehta erandeid kinkalõgiq errä ei tetäq
erandlik esiqeräli|ne -dse -st5, eräli|ne -dse -st5, ainukõ|nõ -sõ -ist8; erandlik olukord, sündmus, nähtus (esiq)eräline as'alugu, sündmüs, nättüs; see ei ole erandlik juhus taa olõ-õi ainukõnõ sääne johtuminõ
eraomand eräumandus -õ -t9, erähüvvüs* -(s)e -t11; endine koolimaja on nüüd era­omand inneskine koolimaja om noq erä­uman­dus
erapooletu poolõldaq; jäi erapooletuks võta es puult
erariided m erä|.rõivaq -.rõividõ -.rõivit22
erasektor erä.sektor' -i -it4
erastama .hindäle perimä; sai korteri erastada sai kortina ärq hindäle perriq
eravaldus erämaa - -d50, eräumandus -õ -t9; loss on eravalduses loss' om eräumandusõn; eravaldus – sisenemine omaniku loal erä­umandus – edesiminek' umanigu lu(b)agaq
eraviisiline erä-; eraviisiline vestlus eräjutt
ere .herksä - -t3, val|lus -usa -usat4, herre - -t14, ter|räv -ävä -ävät4, (värv') kärre - -t14, .kärpsä - -t3; väga ere päike väega vallus päiv; linnul on ere sulestik tsirgul ommaq herksät värmi sulõq; eredavärviline seelik kärpsä undruk; erepunane kärpsäverrev
eredasti .herksähe, valusahe, .kärpsähe, .kärp­säle, .herrehe, .herrele, herehehe, here­hele; saal oli eredasti valgustatud saal' oll' herehehe valgustõt; päike paistis eredasti päiv paist' valusahe
erektsioon .saismi|nõ -sõ -st5, .hoitmi|nõ -sõ -st5; tal pole erektsiooni täl ei saisaq v täl olõ-iq hoitmist
ergastama .herksäs tegemä, .võrk'ma .võrkiq võrgi64; muusika ergastab aju muusiga tege pää herksäs
ergutama takast .tsusk'ma, .võrksas tegemä, virgu|tama -taq -da82, härgü|tämä -täq -dä82, kärmendä|mä -q -83, tõhu|tama -taq -da82; läksid raja äärde suusatajaid ergutama lätsiq raa viirde suusatajit virgutama; ergutab end kohviga virgutas hinnäst kohvigaq; ohjadega on hea hobust ergutada uhjugaq om hää hobõst kärmendäq
eri- erä-, eräle, umaette; eriarst eräletohtri; eriarvamus eräarvaminõ, umaette arvaminõ; ta jäi eriarvamusele tä jäi uma manoq; eriharidus ammõdiharidus; eriluba eräluba, umaette luba
eriala ammõ|t' -di -tit13, (erä)al|a -a -la28; ta on ülikoolis lõpetanud keeletoimetaja eriala tä om lõpõtanuq ülikooli keeletoimõndaja ala pääl v tä om ülikoolin läbi tennüq keele­toimõndaja koolitusõ
eriline esiqeräli|ne -dse -st5, eräli|ne -dse -st5, esiqmuu:du; eriline täpsus esiqeräline täpsüs; ei rääkinud midagi erilist kõ:nõlõ es midägiq (esiq)erälist; täiesti eriline inimene hoobis esiqmuudu inemine
erinema tõistsugu(ma)nõ v tõistmuu:du olõ­ma v .vällä .näütämä, .tõistõ olõma v minemä, .lahku minemä; erineb välimuselt teistest näütäs tõistsugumanõ vällä (ku tõõsõq); sealne elu erineb palju meie omast sääl om elo miiq umast pall'o tõistõ; nad erinevad teineteisest nääq ommaq tõõnõ tõist muudu
erinev tõistsuguma|nõ -dsõ -st5, tõistmuu:du, tõistsugu|nõ -dsõ -st7, tõ(õ)sõsuguma|nõ -dsõ -st5; esiqsuguma|nõ -dsõ -st5; .mitmõsuguma|nõ -dsõ -st5; ta on teistest erinev tä om tõistsugumanõ; erinevad arvamused esiq­sugumadsõq v mitmõsugumadsõq arvamisõq
erinevalt esiqmuu:du, tõistmuu:du, tõisildõ; näevad asja erinevalt nägeväq asja esiqmuudu; erinevalt teistest on ta vaikne mees tä om tõistmuudu ku tõõsõq, tä om tasanõ miis'
erinevus vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19; keeleline erinevus keelevaheq; erinevus tema sõnade ja tegude vahel tä sõ:nno ja tekõ vaheq
eriotstarbeline eräle; eriotstarbelised autod eräle tüüautoq
eripära (uma) nä|go -o -ko27, esiqerä(li)süs -e -t9, uma|perä -perä -perrä24, esiqmuu:d esiq­moodu esiqmuu:du37, umamuu:d umamoodu ummamuu:du37; rahvuslik eripära rahva (uma) nägo; tugeva eripäraga kunstnik selgehe uma näogaq kunst'nik
eristama vaiht tegemä, lahu(h)n .hoitma; ei oska head halvast eristada mõista-iq hääl ja halval vaiht tetäq; silm ei erista silm tii-iq vaiht
erisugune esiqsuguma|nõ -dsõ -st5, .mitmõsuguma|nõ -dsõ -st5, esiqsugu|nõ -dsõ -st7, .mitmõsugu|nõ -dsõ -st5; levis erisuguseid kuuldusi liiku mitmõsugumaidsi juttõ
erisus esiqerä(li)süs -e -t9
eritama (hindäst midägiq) .vällä ajama v .andma; mänd eritab vaiku petäi aja vaiku (vällä)
eriti esiqerälidselt, esiqeräl(d)e, esiqeräliste, eräle, innekõ:kkõ, kõ:gõ inämb, nimelt, .väega(q); see raamat huvitas teda eriti esiq­erälidselt v eräle huvit' tedä seo raamat; eriti erksad värvid esiqerälidselt v väega herksäq värmiq; kas ma olen väsinud? mitte eriti kas ma olõ väsünüq? olõ-iq väega; seda tuleb eriti tähele panna taad tulõ nimelt v väega tähele pandaq
erituma .vällä tulõma; nahapooridest eritub higi nahamulgõst tulõ hiki vällä
erk 1. .herksä - -t3, .välksä - -t3, .võrksa - -t3, tsäpe - -t14, käpe - -t14, vipõ - -t14; orav on erk loomake orrav om käpe eläjäkene; isa on ergu unega esä om herksä unõgaq; 2. (helle) .herksä - -t3, herre - -t14, ter|räv -ävä -ävät4, val|lus -usa -usat4; erk päikesepaiste vallus päiv; erk huvi kõige uue vastu herksä huvi kõ:gõ vahtsõ vasta
erksalt .herksähe, .herksäle, .välksähe, .välk­säle, .võrksahe, .võrksalõ; ärkasin erksamalt kui eile heräsi herksämbähe ku eeläq
erksus .herksüs -e -t9, .võrkus -õ -t9, tsäbehüs -e -t9, käbehüs -e -t9
erootika himotsõmi|nõ -sõ -st5, himotegemi|ne -se -st5, himotsõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, eroo­ti|ga -ga -kat3; erootikatelefon erootigatelehvon' v lõbuliin'
erootiline himo-, ira|nõ -dsõ -st7, erootili|nõ -dsõ -st5; erootiline pilt himopilt'; erootiline film himofilm'; erootilised fantaasiad himomõttõq; erootiline tunne himotunnõq; erootiline lüürika himoluulõq
ersa ersälä|ne -se -st5
erutama helevi(l)le v herevi(l)le ajama, hereväs tegemä; üles .kütmä; see erutab kõiki seo tege kõ:ik' hereväs
erutuma helevi(l)le v herevi(l)le v hereväs minemä, tuld .võtma, palama minemä; ärge erutuge, kõik läheb hästi! ärkeq minkeq heleville, kõ:ik' lätt häste!; erutunud helevälläq, helevilläq, herevälläq, herevilläq, üles kütet; naine ei erutu sugugi naasõl olõ-õi sukugiq tahtmist
erutus herevüs -e -t9, helevüs -e -t9; seksuaalne erutus himo, üleskütet olõk'
ese asi as'a .asja43, as'akõ|nõ -sõ -ist8, tük|k -ü -kü26; iluese iloasi, iloas'akõnõ; väärisese väärtasi; mälestusese mälehtüsasi; mööbli­ese müüblitükk; riietusese rõivatükk; tarbe­ese tarbõasi
esi esi ii: ett42, hõõlas hõõ:la hõõlast22; külviesi hõõlas, hidsa; põllu laius on neli ett nurm' om neli massinatäüt lag'a
esi- ede-; esiratas edetsõõ:r'; esijalg edejalg; esiosa edepuul', edeots; esi(ratta)vedu ede(tsõõri)vido v -vedo; esiaeg muistinõ aig; esiaegne muistidsõ ao
esialgu edimält, edeotsa(h)n; sellest ei tohi esialgu keegi midagi teada taast tohe ei edimält kiäkiq midägiq teedäq; esialgu oli raske, hiljem läks kergemaks edeotsan oll' rassõ, perän läts' kergembäs
esialgne (kõ:gõ) edimä|ne -dse -st5; anti teada valimiste esialgsed tulemused annõdiq teedäq valimiisi kõ:gõ edimädseq tulõmiq
esiema edeim|ä* -ä -mä24, aloim|ä* -ä -mä24
esietendus (.tiatritükü) edimäne .näütämine, edimäne .mäng'mine
esiisa ede|esä* -esä -essä24, alo|esä* -esä -essä24
esik vüü:rüs -e -t9, edü|ne -dse -st7, edüs -(s)e -st11, ehüs -(s)e -st11, (keldrel) uuri|k -gu -kut13, seto kiil' seeni|ne -dse -st5; tuppa pääseb läbi esiku tarrõ päses läbi vüürüse
esiklaps edimäne lats', edimält.sündünü|q - -t1
esikoht edimäne kotus
esile .vällä; esile kerkima vällä ilmuma v tulõma; raamat kutsus esile lugejate meele­paha raamat pand' lugõjaq nurisõma
esileht edimäne leht', ede|leht' -lehe -.lehte34
esimees ede|mii:s' -mehe -mii:st39, pää|mii:s' -mehe -mii:st39; seltsi esimees seldsi edemiis'; kohtu esimees pääkohtuherr
esinaine ede|naanõ -naasõ -naist8
esindaja ii:stkõ:nõlõja - -t3, volini|k -gu -kku38, voli|mii:s' -mehe -mii:st39, ii:st.saisja - -t3, (majandusõn) edendäjä* - -t3; presidendi pressi­esindaja presidendi volinik aokirändüse man; riigi esindajate kohtumine riike iistkõ:nõlõjidõ kokkosaaminõ; klass saatis kaks esindajat direktori juurde klass' saat' kats' volinikku direktri manoq; Hiina kaubandus­esindaja Hiina kaubandusedendäjä; Itaalia firma esindaja Itaalia firma edendäjä
esindama edüstä|mä* -q -83, ii:st olõma; ta esindab seminaril instituuti tä om seminääril instituudi iist v tä edüstäs seminääril instituuti; ma esindan siin oma valla rahvast ma olõ tan uma valla rahva puult
esindus m edendäjäq edendäjide edendäjit3, ii:st.saisus -õ -t9; seda peab firma esindusest ostma taad piät firma edendäjä käest ostma; Eesti esindus ÜRO juures Eesti iistsaisus ÜRO man
esinduslik .vällä|peet -.peetü -.peetüt1, .kikstu - -t1, .tähtsä - -t3; sa näed täna väga esinduslik välja sa näet täämbä väega kikstu vällä; esinduslikud võistlused tähtsäq võistlusõq
esine edi|ne -dse -st7, edü|ne -dse -st7; rinnaesine rinnaedine v -edüne
esinema 1. üles .astma, ette .astma; ta esines peol lauluga tä astsõ pidol üles laulugaq; 2. olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, ette tulõma; seda sõna tekstis ei esinenud seod sõ:nna tulõ-s tekstin ette; võib esineda öökülma või ollaq v (ette) tullaq üükülmä
esinemine 1. üles.astmi|nõ -sõ -st5, ette.astmi|nõ -sõ -st5; laulja esinemine laulja ülesastminõ ; 2. ette|tulõk' -tulõgi -tulõkit13; sõna esinemine tekstis sõ:na ettetulõk' tekstin
esiosa ede ede ete24, ede|ots -otsa -.otsa31; auto esiosa oli vigastatud auto edeots oll' vika saanuq; tökatitünn oli vankri esiosas, kausid tagaosas täütätünn' oll' rattil ede pääl, kausiq perä pääl
esitama ette .kandma, .vällä .käümä, ette .säädmä; ära esita küsimusi! küsügu eiq!; esitas luuletuse sügisest kand' ette luulõtusõ sügüsest; konkursile esitati kümmekond juttu võidõlustõ saadõti umbõs kümme juttu; palun esitage sõidupilet! pallõ ette näüdädäq sõidupilet'!; esitati kandidaate preemiale käüti vällä preemiäsaajit ; esitage muudatus kirjalikult! säädkeq muudatus kiräligult ette!
esiteks kõ:gõpäält; edimädses; esiteks sõida bussiga, siis mine jala! kõ:gõpäält sõidaq bussigaq, sõ:s mineq jalagaq!
esitlema .tutvas tegemä, ette .näütämä, näüdüske|(l)lemä -lläq -(l)le86; esitle end teistele! tiiq hinnäst tõisilõ tutvas!; esitleti raamatut raamat näüdäti ette
esitlus m kaeja|dsiq -tsidõ -tsit13, ette.näü­tämi|ne -se -st5, näüdüskelemi|ne* -se -st5; .tutvastegemi|ne -se -st5; raamatu esitlus raamadu kaejadsiq v ettenäütämine v näüdüskelemine
esitus ette.kandmi|nõ -sõ -st5, ette|kannõq -.kandõ -kannõt19; ettetuu:mi|nõ -sõ -st5; tema esituses kõlas laul ilusti timä ettekandõn kõlasi laul ilosahe; lähiajaloo kokkuvõtlik esitus lähkümbä aoluu kokkovõtva ettetuuminõ
esivanem edevanõmb* -a -at13, alovanõmb* -a -at13, vanavanõmb -a -at13, ii:(h)nvanõmb* -a -at13
eskalaator .sõitja trepp', .liikja trepp'; kaubanduskeskuses on eskalaator kaubandus­keskusõn trepp' sõit
eskiis tsehkendüs -e -t9, tsirgõldus -õ -t9, tsikõr(d)us -õ -t9, tsukõrus -õ -t9; eskiisprojekt edimäne tsehkendüs
esmaabi edimäne abi, hädäline abi
esmakordne edimä|ne -dse -st5; esmakordne kokkupuude edimäne kokkoputminõ v nägemine
esmalt edimält, inne(mb), kõ:gõ ette, kõ:gõ inne; esmalt räägiti, siis lauldi edimält v ­inne(mb) kõ:nõldi, sõ:s laulõti
esmaspäev ii:s|päiv -päävä -.päivä35
esmaspäevane ii:späävä|ne -dse -st7, kõnnõk iisbä|ne -dse -st7
essee essee - -d50; (kunst')kirotus -õ -t9
essiiv kiil' olõjakäänüs* olõjakäänü(s)se olõjatkäänüst11, ­olnus.ütlejä* - -t3
esteet ilolõja - -t3, poosõtaja - -t3; riietumise osas on ta esteet rõivilõpandmisõn om tä hää tundmisõgaq; esteet ja kirjanik ilotundja ja kiränik; esteedina hindas ta kõike kaunist ku ilolõja pidi tä luku kõ:gõst, miä illos oll'
esteetiline il|los -osa -osat4; on esteetiline om illos pääle kaiaq; loodust tuleb säästa ka esteetilistel kaalutlustel luudust tulõ ka ilo peräst hoitaq
esteetiliselt ilosahe; kunst rahuldab ilujanu esteetiliselt kunst' om illos kaiaq
estraad püüne - -t2, püüne|jant' -jandi -.janti37
etapp ja|go -o -ko27, jup|p' -i -pi37, vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19; ajalooetapp aovaheq; kolmes etapis kolmõn jaon; otsustav etapp päätähtsä aig v aovaheq
etem e(t)temb -ä -ät13, ette, parõmb -a -at13; ta on ikka kõige etem mees tä om iks kõ:gõ ette miis'
etendama .näüt(e)lemä näüdeldäq .näüt(e)le85, .mäng'mä .mängiq mängi63, ette .kandma
etendus .mäng'mi|ne -se -st5, (.näüte)mäng (-)mängo (-).mängo37, ette.astmi|nõ -sõ -st5, ette|astõq -.astõ -astõt18, tükk tükü tükkü37, ette.kandmi|nõ -sõ -st5; laulu- ja tantsu­etendus laulu- ja tandsotükk; tänane etendus täämbäne etteastminõ; korraldas meile sellise etenduse tekk' meile sääntse näütemängo
etikett I silt' sildi .silti37; etiketile märgitakse kõik koostisosad sildi pääle märgitäseq kõ:ik' sisuainõq
etikett II .kombõ.säädü|s -(se) -(s)t10, .kombõ|kõrd -kõrra -.kõrda30, m .kombõq . kombidõ .kombit19; pea etiketist kinni! piäq kombist kinniq!
etnograafia = etnoloogia .rahvatii:dü|s -(se) -(s)t10
ette ette; ette heitma ette hiitmä, ette viskama, nõ:na alaq hõõ:rdma, haag'ama, ette haukma; ette kujutama ette kujotama; ette tulema ette tulõma, tulõh(t)uma; elus tuleb kõike ette elon tulõhtus kõ:kkõ; ette valmistama valmistama, valmistõlõma; ette valmistuma valmistuma, valmistõlõma; ette vaatama ette kaema; tuleb ette vaadata, et ... tulõ ette kaiaq v hoolõn ollaq, et ... ; seadus näeb ette, et … säädüs nõud, et …
etteheide ette|hiideq -.hiite -hiidet18, nõ:na ala(q) hõõ:rdminõ
ettekandja 1. ette.kandja - -t3, kõ:nõlõja - -t3, lugõja - -t3, .laulja - -t3, .mäng'jä - -t3; konverentsil oli ettekandjaid kodu- ja välismaalt konvõrendsil oll' kõ:nõlõjit kodo- ja välä­maalt ; 2. ette.kandja - -t3; ettekandja toob söögi lauda ettekandja tuu söögi lauda
ettekanne ette|kannõq -.kandõ -kannõt19, ette.kandmi|nõ -sõ -st5, kõ:nõq .kõ:nnõ kõ:nõt18; kuulasime ettekannet võru kirjandusest kulssimiq ettekannõt võro kirändüsest
ettekujutus ettekujotami|nõ -sõ -st5, ette­kujotus -õ -t9
ettekuulutus ettekuulutami|nõ -sõ -st5, ettekuulutus -õ -t9
ettekääne ettekäänüs -(s)e -t11, ette.käändmi|ne -se -st5, vingõrus -õ -t9, kõvõrus -t9; otsib ettekäändeid ots' vingõruisi v ettekäänüssit
ettenägelik ette|näkij -nägijä -nägijät3, ette|nägijä - -t3, (ette)rehkendäjä - -t3
ettenägematu ettenägemäldäq
ettepanek ette.pandmi|nõ -sõ -st5, ettepanõ|k' -gi -kit13, (ärin, poliitikan) .pakmi|nõ -sõ -st5; oleme ettepanekuga nõus olõmiq pakmisõgaq peri; tegi abieluettepaneku pallõl' naasõs v mehes
ettepoole ettepoolõ, edesipoolõ
ettevaatamatu hoolõ|du -du -tut1, ette(.)kaemaldaq; muutus ettevaatamatuks läts' hoolõtus
ettevaatamatult hoolõtuhe, hoolõtulõ, ette(.)kaemaldaq
ettevaatlik ette.kaeja - -t3, ette.kaeli|k -gu -kku38, tasali|k -gu -kku38, .märk'jä - -t3; ette­vaatlik olema ette kaetama; siin peab väga ettevaatlik olema, et mitte kukkuda tan piät väega hoitma, et ei sataq
ettevaatlikult .tassa, tasaligult, tasalikku, soe.julguisi; tõsta seda kotti ettevaatlikult, siin on munad sees nõstaq taad kotti tasaligult, tan ommaq munaq seen; sõida siin ettevaatlikult, tee on libe lasõq tan tassa, tii om nilbõ; lähenesin kurjale pullile ettevaatlikult lätsi kur'alõ pullilõ soejulguisi ligembäle
ettevaatus ette.kaemi|nõ -sõ -st5; ettevaatus ei tee halba ettekaeminõ tii ei halva; ettevaatust, auto! kae(gõ)q ette, auto!
ettevalmistus valmistus -õ -t9, valmistami|nõ -sõ -st5, valmistõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5; ettevalmistusaeg valmistamisaig
ettevõte ettevõt|õq -tõ -õt18, ette.võtmi|nõ -sõ -st5, är|i -i -ri26, firma - -t2
ettevõtja ette.võtja - -t3
ettevõtlik (pääle)nakkaja - -t3, ette.võtja - -t3, .võtliga|nõ* -dsõ -st5; ta on väga ettevõtlik inimene tä om väega (pääle)nakkaja inemine
ettevõtlikkus päälenakkami|nõ -sõ -st5, ette.võtmi|nõ -sõ -st5, nakkami|nõ -sõ -st5
ettevõtlus m ettevõttõq ettevõttidõ ettevõttit18, võttõlõmi|nõ* -sõ -st5; kuidas ­edendada ettevõtlust maal? kuimuudu edendäq ette­võttidõ tegünemist maal?; Võru linna ette­võtlus Võro liina ettevõttõq
etteütlus etteütelüs -e -t9
ettur pupsi|k -gu -kut13, pups' pupsi .pupsi37
etümoloogia periolõmi|nõ -sõ -st5, periolõmisoppu|s* -(sõ) -(s)t10, etümoloogia - -t3
eufemism kiil' .ümbre.ütlemi|ne -se -st5, 
eufe|mism' -mismi -.mismi37
eufooria hõisk hõisu .hõisku33, hõir hõiru v hõira .hõiru v .hõira33
euro õuro - -t2, euro - -t2
euroopalik õdagu.mai|nõ -dsõ -st7, õuruu:pa, euruu:pa; euroopalik kultuur õdagumainõ kultuur'
eurooplane õuruu:pla|nõ -sõ -st5, euruu:pla|nõ -sõ -st5
evakueerima ärq vii:mä, ärq .saatma, kahan­da|ma -q -83, kiudu|tama -taq -da82; nad on sõja eest evakueeritud nääq ommaq sõ:a jalost ärq viidüq; inimesed evakueeriti rindejoone eest sõ:aliini iist kahandõdiq inemiseq ärq
evolutsioon arõnõmi|nõ -sõ -st5, evolutsi|uu:n' -ooni -uu:ni37