ebainimlik .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1; ebainimlik kannatus hirmudu vaiv; karistus oli ebainimlik nuhklus olľ hirmsa; see on ebainimlik tegu taa olõ-õi inemise tego
ebakaine .võtnu|q - -t1, puŕo(h)n, puŕokillaq;ebakaines olekus mees puŕon miiś
ebakoht hä|dä -dä -tä24, vi|ga -a -ka29, putah(t)us -õ -t9, muting -u -t13, .puudu|s -(sõ) -(s)t10; artiklisse on jäänud veel ebakohti artiklihe om viil mutingit sisse jäänüq
ebakvaliteetne kehv kehvä .kehvä35, halv halva .halva30, näro|nõ -dsõ -st5, hõel hõela .hõela30, vile|ts -dsä -tsät13; ebakvaliteetsed instrumendid kehväq riistaq; heli on ebakvaliteetne helü olõ-i hää
ebakõla .sünd(ü)mä(l)düs -e -t9, kokkokõlama(l)dus -õ -t9, virilüs -e -t9; värvide ebakõla hakkas silma jäi silmä, et värmiq passi-iq kokko
ebameeldiv .vastami̬i̬lt, .vastalü̬ü̬vä - -t3, ilõ|du -du -tut1, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1; see töö oli talle ebameeldiv tuu tüü lei tälle vasta v olľ tälle vastamiilt
ebameeldivalt .vastami̬i̬lt, ilõtuhe, ilõtulõ, jäletüle, jäletühe; läppunud õhk hakkas ebameeldivalt ninna halv luhvť lei jäletüle vasta
ebamugav .sünd(ü)mäldäq, .paśmaldaq; halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30; ebamugav olukord sündmäldäq olõminõ; ebamugavad kingad hõelaq kängäq
ebanormaalne andśa|k -gu -kut13, võlsś võlsi .võlssi37, normivastali|nõ -dsõ -st5, (.)puuduli|k -gu -kku38; kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13; ulľ ulli .ulli37; ebanormaalse kujuga taim andśagu kujogaq kasv; ebanormaalne olukord võlsś v andśak olõminõ; tema ebanormaalne käitumine timä andśak v võlsś v normivastalinõ olõminõ v hindä üllenpidämine; ebanormaalsed suhted andśak v normivastalinõ vahekõrd; ebanormaalsed elutingimused vilets elämine;see mees on ebanormaalne taa miiś om ulľ
ebaoluline .tähtsüseldäq; see on ebaoluline asi taa olõ-iq tähtsä asi
ebastabiilne püsümäldäq, püsümä|dü -dü -tüt1, .kimmüseldäq, etteti̬i̬dmäldäq, limbaku|nõ -dsõ -st5; ebastabiilne olukord püsis mitu aastat kimmüseldäq olokõrd püssü mitu aastakka; ebastabiilne inimene ettetiidmäldäq inemine; ebastabiilne ilm püsümäldäq ilm
ebaõnn halv õ̭nń, äpärdüs -e -t9, õ̭nnõtus -õ -t9, .summamine|ḱ -gi -kit13; mind saatis ebaõnn mul olľ ütś äpärdüs tõõsõ otsa
ebaõnnestuma.summa minemä, mutťu|ma -daq -80; see töö mul ebaõnnestus taa tüü mul mutťu v lää es kõrda
ebaühtlane:õpetamise tase on kooliti ebaühtlane kuulõ viisi olõ-õi oppaminõ ütehää v oppaminõ koolõn om kuis kongiq; ebaühtlane paksus mitmõsugumanõ paksus
ebaühtlaselt tśaugõ(ldõ), .tsilkõ-.tśalkõ; heinamaa oli ebaühtlaselt niidetud hainamaa olľ tśaugõ niidet; sein oli ebaühtlaselt värvitud sain olõ-õs ütelidselt värmit
edasi edesi; tule edasi! tulõq edesi!; edasi mõelge ise! edesi mõtõlgõq esiq!; edasi lükkama edesi toukama;edasi-tagasi edesi-tagasi; edasi minema edesi minemä
edasijõudnu edesi.joudja - -t3;võru keele kursused algajatele ja edasijõudnutele võro keele kursusõq alostajilõ ja edesijoudjilõ
edaspidi 1. aon edespite(h)n, edes(i)poolõ, edispäädi, i̬i̬(h)npu̬u̬l; nüüd ja edaspidi noq ja edespiten; eks edaspidi paistab, mis saabvet edesipoolõ paistus, miä saa; edaspidi hakkame paremini elama iinpuul nakkamiq parõmbahe elämä;2.ruumini̬i̬(h)nperi(lde), i̬i̬speri(lde); edas- ja tagaspidiiin- ja taasperilde
edel.lõunaõda|k -gu -gut v -kut13;Valga on Võrumaast edelas Valga om Võromaast lõunaõdagu puul
edendama edesi vi̬i̬mä, edendä|mä -q -83, jovvu|tama -taq -da82, .jou|tama -taq -da82; uus sadam edendab majandust ja turismi vahtsõnõ satam vii majandust ja turismi edesi; usuti, et vastlaliug edendab linakasvu usuti, et vastlapääväl livvulaskminõ jovvutas linakasumist
edenema .laabu|ma -daq -80, ede|nemä -(ne)däq v -ne89, edesi minemä, .jouduma .joududaq jovvu79, mineh(t)ü|mä -däq -84,mõ̭õ̭du|ma -daq -80; töö hakkab juba edenema tüü nakkas jo mõ̭õ̭duma; meil asi edeneb meil asi minehüs; tema loomad ei edene täl lää eiq eläjäq edesi; ei edene teil see pekisöömine ei tegüneq teil taa vägevä süümine
edu .laabumi|nõ -sõ -st5, edenemi|ne -se -st5, .kõrdamine|ḱ -gi -kit13; ta saavutas edu teadustööstäl olľ tiidetüün kõrdaminekit;tööd kroonis edu tüü lätś häste kõrda
edukalt .häste, ilosahe, ilosalõ; sooritas eksami edukalt tekḱ eksämi ilosahe ärq
edukas .kõrdalännü|q - -t1; edukas töö kõrdalännüq tüü; edukas inimene otsa pääle saanuq inemine
edumaa võit võidu .võitu37, i̬i̬(h)n olõminõ; tal on teiste ees viiemeetrine edumaa täl om tõisi iin viiś miitrit võitu; pool aastat edumaad puuľ aastakka võitu
edusamm .laabumi|nõ -sõ -st5, edenemi|ne -se -st5; ta teeb õpinguis edusamme täl oṕminõ edenes
eduseis võit võidu .võitu37, i̬i̬(h)n olõminõ; meie meeskond on eduseisus miiq miiśkund om iin; kolmepunktiline eduseis kolm punkti võitu
edutama ülendä|mä -q -83; tööline edutati meistriks tüüline ülendedi meistres
eelarvamus .uskmi|nõ -sõ -st5, .põlgmi|nõ -sõ -st5, halvaspidämi|ne -se -st5; ta suhtub asjasse eelarvamusega tä usu-iq taad asja v tä põlg taad asja; tema suhtes on mul eelarvamus ma usu-iq tedä; neil on eelarvamus, et ma ei tule toime nä arvasõq joba ette, et ma tulõ-iq toimõ
eelarve raharehkendüs* -e -t9, raha|plaań* -plaani -.plaani37; aastaeelarve aastaga rahaplaań; riigieelarve riigi rahaplaań; projekti eelarve projekti raharehkendüs
eeldama 1. .nõudma (.)nõudaqnõvva66, .tahtma .tahtaq taha61;see töö eeldab eriettevalmistusega inimest seo tüü nõud eräle ettevalmistõdut inemist; 2. .arvama arvadaq .arva77, .mõtlõma mõtõldaq .mõtlõ78; hea inimene eeldab, et teisedki on samasugused hää inemine mõtlõs, et tõõsõq ommaq kah sääntseqsamaq
eeldus 1. .nõudmi|nõ -sõ -st5, edelüs* -e -t9; edukate läbirääkimiste eeldused nõudmisõq kõ̭nõluisi kõrdaminekis, kõ̭nõluisi kõrdaminegi edelüseq; eeldus ja väide edelüs ja väüdüs; 2. anď anni .andi37; tal on näitleja eeldusi täl om näütlejäandi; 3. .arvami|nõ -sõ -st5; kõigi eelduste kohaselt kõ̭iki arvamiisi perrä
eelis parõmbus -õ -t9, hää külǵ, eenüs* -(s)e-t4; ta on (minu suhtes) eelisseisundis tä om parõmban saison (ku maq); neile kehtib eelisjärjekord nääq lastasõq järekõrran ette; majanduslikud eelised majanduslidsõqeenüseq
eelistama parõmbas v ettembäs v targõmbas v .ausambas pidämä; ta eelistab lihale kala tä pidä kalla lihast parõmbas; eelistas vaikida pidi targõmbas vaiki ollaq
eelkooliealine alt kooliiä latś, inne kooliikä latś; eelkooliealised lapsed alt kooliiä latsõq
eelkõige innekõ̭kkõ, kõ̭gõ inne, kõ̭gõpäält, edimält
eelkäija 1.i̬i̬(h)n.astja - -t3, i̬i̬(h)n.käüjä - -t3; 2. inneski|ne -dse -st5, innembi|ne -dse -st5; direktori eelkäija innembine juhťja
eellane edevanõmb* -a -at13, alovanõmb* -a -at13, inneskine olõja; lindude eellased olid roomajad tsirkõ alovanõmbaq olliq ruumajaq
eelmine min|nev -evä -evät4,minevä|ne -dse -st5; eelmisel korral perämäne kõrd v viimäne kõrd v minevä kõrd v minevä(dse)l kõrral; eelmisel aastal minev(ä)aasta(ga), aastak tagasi; eelmine lehekülg, eelmisel leheküljel ütś lehekülǵ tagasi; eelmisel päeval päiv inne; eelmine õhtu õdak inne; eelmisel ristmikul viimädse risťtii pääl
eelnõu kav|a -a -va28, plaań plaani .plaani37;seaduseelnõu säädüsplaań
eelolev tul|lõv -õva -õvat4, tulõva|nõ -dsõ -st5; eeloleval nädalal tulõva nädäli; eelolev suvi tulõvanõ suvi; eeloleval talvel tulõval talvõl v tulõva talvõ
eelseisev pääle|tullõv -tulõva -tulõvat4, i̬i̬(h)n|tullõv -tulõva -tulõvat4, tulõva|nõ -dsõ -st5; eelseisvad tööd pääletulõvaq tüüq; eelseisev jalgpallimäng tulõvanõ jalgpallimäng; eelseisev reis tuleb mul pikk iintullõv reiś tulõ mul pikḱ v mul sais pikḱ reiś iin
eeltöö ettevalmistus -õ -t9, .valmis.säädmi|ne -se -st5; enne värvimist tuleb teha eeltööd inne värv́mä nakkamist tulõ tetäq ettevalmistuisi; teeremondi eeltööna toodi kruusa tiiparandusõ ettevalmistusõs tuudi ruusa
eelviimane takastpu̬u̬lt tõõnõ, i̬i̬(h)nperämä|ne* -dse -st5, inneperämä|ne* -dse -st5, inne viimäst; jäi eelviimaseks jäi takast(puult) tõõsõs; ma olen eelviimane ma olõ inne viimäst; vaata eelviimast lehekülge! kaeq takast tõist lehte!
eemal kavvõmba(h)n, kavvõmbal; eemal paistis suur mägi kavvõmban paistu suuŕ mägi; olen paar päeva arvutist eemal olõ paari päivi puutri mant ärq
eemaldama ärq v .vällä v .maaha .võtma; .vällä .viskama v .saatma; kalal eemaldatakse luud kalal võetasõq luuq vällä; ta eemaldati saalist tä saadõti saalist vällä
eemalduma 1. ärq minemä; kavvõmbahe minemä, mant minemä; mees eemaldub majast miiś lätt maja mant ärq; ma solvusin ja eemaldusin ma süändü ärq ja lätsi mant minemä;2. ärq v .vällä v .maaha tulõma; värv eemaldub kergesti värḿ tulõ kergehe maaha
eemale kavvõmbahe, kavvõmbalõ, mant; mine eemale! mineq kavvõmbalõ v mineq mant!; ma ei suutnud lapsi tordi juurest eemale hoida ma jovva-as latsi munakoogi mant ärq kaitsaq
eemaletõukav jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1; mõned inimesed on eemaletõukavad mõ̭nõq inemiseq ommaq jäledüq; hais oli eemaletõukav hais naaś vasta
eeskuju näüdüs -(s)e -t11, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37,i̬i̬(h)n|kujo -kujo -kujjo v -kuio26;eeskuju võtma muudu võtma, nitti võtma; ta on teistele heaks eeskujuks tä um tõisilõ hääs näüdüsses v näütäs tõisilõ hüvvä muudu;eeskuju andma muudu andma; isa on mulle eeskujuks ma käü esä perrä; tema eeskujul timä perrä
eeslinn liina|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40,veere|liin -liina -.liina30, ede|liin -liina -.liina30; eeslinna majad olid madalad veereliina majaq olliq madalaq; Potsdamist on saanud Berliini eeslinn Potsdamist om saanuq Berliini edeliin
eesmine ede-, edimäne; eesmine ots edeots; tagumised ei jõua eesmistele järele tagomadsõq jovva-iq edimäidsile perrä
eesmärk tsihť tsihi .tsihti36, tsihḱ tsihi .tsihki36; töö eesmärgiks on … tüü tsihis om …; mis on su eesmärk? kohe sa tahat vällä joudaq?; mis eesmärgil sa seda teed? mis mõttõgaq sa taad asja tiit?
eesti̬i̬st; käis toidu eest tööl käve söögi iist tüül; ta leidis eest koristamata toa löüď iist kraaḿmaldaq tarõ;eest seismakaitsma, hoitma
eesti: eesti keel eesti kiiľ, esti kiiľ; naľ v halv räägiskiiľ;eesti kirjakeel eesti kiräkiiľ; häbeneb võru keelt rääkida, seepärast pursib eesti keelt häbendelles võro kiilt kõ̭nõldaq, sõ̭s murdõlõs räägiskiilt; eesti maatõugu hobune maahopõń; eesti maatõugu kari maakari
eeterpiiritus.liikva - -t3, hõľova - -t3, õu(h)ka- -t2; kui puskarile valada eetrit peale, saab eeterpiirituse ku hanśalõ vallaq eederit pääle, saa liikva
eetika eeti|ga -ga -kat13,.sündsüs -e -t9, il|o -o -lo26; arsti kutse-eetika sunnib mind vaikima, ma ei või öelda tohtri ammõdisäädüs käsk mul vakka ollaq, ma ei võiq üldäq; kutse-eetika ammõdisäädüs
eetiline .sündsä - -t3, .õigõ - -t3; see ei ole eetiline tegu nii ei sünnüq tetäq; eetiline valik süäme perrä valiminõ
efektne .mõosa - -t3, lü̬ü̬vä - -t3, tsärre - -t3; efektse esinemisega kõnepidaja lüüvä etteastmisõgaq kõ̭nnõmiiś; sellel naisel oli väga efektne kübar taal naistõrahval olľ väega mõosa küpäŕ pään
ega egaq, õgaq; ega see pole naljaasi egaq taa olõ-iq naľaasi; ega mina seda ei tea õgaq maq tuud tiiä eiq; ega siis egas, õgas; ega ma siis meelega teinud õgas ma meelegaq tii es
ehitamaehi|tämä -täq -dä82, .eihtä|mä -q -81;mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä -lläq -(l)le86, .eihte|(l)lemä -lläq -(l)le86, (üles ragoma)tsäpändä|mä -q -83, tsäpendä|mä -q -83, (palḱsaina) .salvama salvadaq .salva77;aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saa aastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq; ehitas endale palksauna tsäpänď hindäle palḱsanna
ehitis hoonõq hu̬u̬nõ hoonõt18, hoonõh hu̬u̬nõ hoonõht20, ehitüs -e -t9, .eihtüs -e -t9; koolimaja on kolmekorruseline ehitis koolimaja om kolmõkõrralinõ hoonõq;Egiptuse püramiidid on tohutusuured ehitised Egüptüse pürämiidiq ommaq ilmadusuurõq ehitüseq
ehk 1. vai, ali†; kalender ehk tähtraamat kallendri vai tähťraamat; nad ehk nemad, see on sama nääq ali nimäq, tuu om sama; ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO ehk Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuń; 2. vaśt, vaest, või-ollaq; päeva peale läheb ehk soojemaks päävä pääle lätt vaest lämmämbäs
ehkki .kuikiq, .kuigiq; ta ei tulnud, ehkki lubas tä es tulõq, kuikiq lubasi
ehmatama hiidü|täma -täq -dä82, mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä -lläq -(l)le86; ega ma ei ehmatanud sind? egaq ma es hiidüdäq sinno?;2. .hiitümä .hiitüdäq hiidü79v .hiitü80; ma päris ehmatasin ma õkvalt hiitü
ehtima .ehťmä .ehtiq ehi63, ehi|tsemä -däq v-tsäq -dsä90, ehi|tämä -täq -dä82, .putsama putsadaq .putsa77, putsõlda|ma -q -83, putsõnda|ma -q -83, putsõrda|ma -q -83; mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä -lläq -(l)le86; mis sa nii kaua ennast ehid? miä sa nii kavva ehitelet hinnäst?; vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud! kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq!; kas kuusk on ehitud? kas kuuś om ärq ehit?
ei ei(q) mines;ei ole olõ eiq v olõ-(õ)i(q) v ei olõq (eiq);ei saa saa eiq v saa-(a)i(q) v ei saaq (eiq); ei olnud olõ es v olõ-(õ)s v es olõq (es); ei saanud saa es v saa-(a)s v es saaq (es)
eksemplar tük|k -ü -kü26, näüdüs -(s)e -t11, nättüs -e -t10; ainueksemplar ainukõnõ näüdüs; autorieksemplar tegijäjago; näidiseksemplar näüdüs; mul on autorieksemplarid saada mul om tegijäjago raamatit saiaq; no on alles eksemplar no om ütś nättüs; raamatut on alles ainult kaks eksemplari raamatut om õ̭nnõ katś tükkü alalõ; avaldus kolmes eksemplaris avaldus kolmõn tükün; proovieksemplar pruuḿ, proomitüü; katse-eksemplar proovinäüdüs; haruldane eksemplar esiqmuudu näüdüs
eksima .essümä .essüdäq essü79, vika tegemä, harah(t)u|ma -daq -84, .harku|ma -daq -80; ta on eksinud tä om essünüq v essüssen; laps eksis metsa latś essü mõtsa ärq; selles asjas sa eksid seon aśan sa essüt; olime teelt eksinud ollimiq tii päält ärq harahtunuq; võõraid eksib siia harva võ̭õ̭rit harkus siiäq harvuisi; eksisin keelereegliga tei keeleriiglin via
eksikombel essü.kombõl
eksimatu ilm.essümäldäq; ta peab end eksimatuks tä arvas, et tä om essümäldäq
eksimatult ilm.essümäldäq; leidis eksimatult tee löüď tii ilmessümäldäq üles
eksliibris ékslibris -e -t9, raamadu|märḱ -märgi -.märki37; mul on oma eksliibris raamatus mul om uma raamadumärḱ raamadu seen
ekslik võlsś võlsi .võlssi37; .essüjä - -t3; ekslik arvamus võlsś arvaminõ; ekslik oleks arvata, et ... võlsś olnuq arvadaq, et ...; inimene on ekslik inemine essüs v inemine om essüjä
ekspertiis aśa.tundjidõ .uuŕminõ v .arvaminõ; ekspertiisi tulemuste kohaselt … aśatundjidõ arvamisõ perrä …; ekspertiisiga tehti kindlaks, et … aśatundjaq arvssiq, et …
ekspluateerima (ärq) .pruuḱma .pruukiq pruugi63; talumeeste ekspluateerimine talomiihi ärqpruuḱminõ v utminõ; maa ekspluateerimine on seotud suurte kuludega maa pruuḱminõ v käüginhoitminõ võtt palľo rahha
eksponaat .vällänäüdüs* -(s)e -t11; palume eksponaate mitte puutuda pallõsiq vällänäüdüssit mitte kumpiq v vällänäüdüssit tohe-iq kumpiq
eksponeerima (.vällä) .näütämä v .pandma
eksport (kauba) .vällävidämi|ne -se -st5, (kauba) .vällävi̬i̬mi|ne -se -st5
ekvaator ekvaatoŕ -i -it4, maavü̬ü̬- -d51, poolõndaja - -t3; teisel pool ekvaatorit paistavad teistsugused tähed tõsõlpuul maavüüd paistvaq tõistsugumadsõq täheq; taevaekvaator taivapoolõndaja
elajas el|läi -äjä -äjät4,hrl halv, sõim tõbras .tõpra tõbrast22; röögib kui elajas rüüḱ ku elläi
elama el|ämä -läq -ä69; kuidas elad? kuis elät?; ta elab veel tä eläs viil; ta elab linnas tä eläs liinan; kaasa elama huugu andma; ta elab kõike väga raskelt läbi tä võtt kõ̭kkõ väega hindähe; võõrsil on ta palju läbi elanud võ̭õ̭ral maal om tä palľond nännüq
elamine(eloasõ) elämi|ne -se -st5, elo elo ello26, elotus -õ -t9
elatuma (ärq) el|ämä -läq -ä69, söönüs .saama; elatub vanemate pensionist eläs vanõmbidõ pindsi pääl; millest ta elatub? minkast tä ärq eläs v minkast tä süünüs saa?
elav(elon) el|läv -ävä -ävät4, hingeli|ne -(d)se-st5, elo(h)n; (vilgõs, herksä) .herksä - -t3, tsäpe - -t14, vipõ - -t14, kirk kirgä .kirgä34; elavad ja surnud keeled elon ja koolnuq keeleq; kassid on täna väga elavad kassiq ommaq täämbä väegaq herksäq; elav muusika elläv muusiga
elektrooniline é(e)lektroonili|nõ -dsõ -st5; elektrooniline ajakiri võrguaokiri
element os|a -a -sa26; algos|a -a -sa26; alg|ainõq -.ainõ -ainõt18, puhas ollus; on omas elemendis om uman sõiduviin; hõbe on keemiline element hõpõ om keemiline algainõq
elementaarne alguperäli|ne -dse -st5, .lihtsä - -t3, esiq.hindäst .mõistaq; see on ju elementaarne taa om joq esiqhindäst v meelegaq mõistaq; elementaarne viga lihtsä viga; elementaarsed nõudmised kõ̭gõ edimädseq nõudmisõq; elementaarosake tsibiputin
elevil herevälläq, herevilläq, helevälläq, helevilläq, .herkvälläq, .herkvilläq; esimesel koolipäeval on lapsed väga elevil edimädsel koolipääväl ommaq latsõq väegaq herevälläq
elevileherevä(l)le, herevi(l)le, helevä(l)le, helevi(l)le, .herkvä(l)le, .herkvi(l)le, .kärkvä(l)le, .kärkvi(l)le; rahvas läks elevile rahvas lätś herevälle
elevus herevüs -e -t9, helevüs -e -t9; tema kõne tekitas rahva seas elevust tä kõ̭nõq panď rahva elämä
elik vai, ali†; nad elik nemad, see on sama nääq ali nimäq, tuu om sama
elitaarne validu .rahva;elitaarne kaubamaja validu rahva kaubamaja; elitaarne kunstkorgõ kunsť
eluelo elo ello26; elus olema elon olõma; ellu jääma ello jäämä; kunagi elus saame veel kokku ello ellen saamiq viil kokko
eluaeg elo|aig -ao -.aigo36, elo|igä -iä -ikä25, elo|põlv́-põlvõ -.põlvõ35; jääb eluajaks meelde jääs elosaos miilde; halb ütlemine ei lähe eluaeg meelest elopõlv́ lää-äiq meelest halv ütelüs; eluajal oli ta hea inimene ellen olľ tä hää inemine
eluaegne elo.aoli|nõ -dsõ -st5, elo.aig|nõ -sõ -sõt6, elo.iäli|ne -dse -st5; ta on eluaegnepõllumees tä om eloaig põllumiiś olnuq
eluala elo|vald -valla -.valda33, eloal|a -a -la28; mitmel elualal ei kasutata vähemuskeeli peaaegu üldse mitmidõ eloallo pääl pruugita eiq väikeisi kiili pia sukugiq
eluase eloasõ -mõ -nd16, elo elo ello26, elämi|ne -se -st5, elotus -õ -t9; kaks eluaset on tühjad, kaks on elanikega katś om tühjä ello, katś om elolist
eluiga elo|igä -iä -ikä25, igä iä ikä25, .iätüs -e -t9; oma eluea jooksul uma eloiä seen v uman iätüsen
elujõud joud jo(vv)u .joudu36, vä|gi -e -ke25,.rõhku|s -(sõ) -(s)t10; kust ta küll ammutab oma elujõu? kost tä külh uma väe võtt?; justkui haige oleks, ei ole elujõudu, ei taha süüa ega midagi niguq haigõ olõt, olõ-iq rõhkut, taha-iq süvväq ei midägiq
eluruum elo|ruuḿ -ruumi -.ruumi37; (elo)tar|õ -õ -rõ24; rahval oli vaja eluruume juurde rahval olľ eloruumõ manoq vaia; meil loomi eluruumidesse ei lubata meil lasta-iq eläjit tarrõ
elurõõmus (elo)rõ̭õ̭msa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5; vanaema on veel väga elurõõmus vanaimä om viil väegaq elorõ̭õ̭msa
elus hinge(h)n, hingeli|ne -(d)se -st5, eloli|nõ -(d)sõ -st5, el|läv -ävä -ävät4; kas ta on veel elus? kas tä viil eläs v kas tä om viil hingen?; elus inimene elläv inemine
elusalt eläväst pääst, elogaq, elolt; jõudis elusalt koju jouď elolt kodo
eluvaim elo|vaim -vaimo -.vaimo37, hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37, toss tossu .tossu37, elo elo ello26; eluvaim on sees elovaim om seen; võeti eluvaim välja võeti toss vällä
emotsioon .tundmi|nõ -sõ -st5, .tundmus -õ -t9, tunnõq .tundõ tunnõt19; emotsioonideküllane tundõlinõ; sain sealt palju positiivseid emotsioone sai säält hulga häid tundmiisi
enam inämb -ä -ät13; ära enam tee! teku-iq inämb!; see on midagi enamat seo om midägiq inämbät
enamasti inämbähe, inämbäle, inämbüisi, inämbüste, inämbäste
enamik inämbüs -e -t9, suurõmbjago suurõmbajao suurõmbatjako27, inämbjago inämbäjao inämbätjako27, üle poolõ; enamik rahvast on tema poolt suurõmbjago rahvast om timä puult
enamuspuuliikmõts pääpuu - -d50, inämbüspuu - -d50; enamuspuuliik on seal kuusk pääpuu om sääl kuuś
enam-vähem inämb-vähämb; jäi esinemisega enam-vähem rahule jäi ülesastmisõgaq inämb-vähämb rahulõ
enda.hindä, .hinne, .hendä, uma; see on mu enda teha seo om mu hindä tetäq v uman käen;küllatulek on enda teha, aga külast lahkumine pole enda teha küllä tulõḱ om uman käen, a küläst mineḱ olõ-õiq uman käen
endale.hindäle, hinele
endamisi.hindämiisi, .hindä(h)n, .hindäette, umalõ meelele; laususin endamisi: paras talle, et ta bussist maha jäikiti umalõ meelele: paras, et tä bussist mahaq jäi
endine inneski|ne -dse -st5, inne(t)si|ne -dse -st5, innedä|ne -dse -st5, innembä|ne -dse -st5, inni|ne -dse -st7; käis oma endise ülemuse juures käve uma inneskidse ülembä man
energeetiline jovvuli|nõ -dsõ -st5, vä|kev -gevä -gevät4; toidu energeetiline väärtus söögi jovvulisus; pajuvõsal on energeetiline väärtus paiuvõso kõlbas küttäq külh
energia vä|gi -e -ke25, é(e)nergiä - -t3, joud jo(vv)u .joudu36; tü̬ü̬|himo* -himo -himmo26, .rõhku|s -(sõ) -(s)t10; hüdroenergia viivägi; soojusenergia lämmävägi; tuuleenergia tuulõvägi; tuumaenergia aadomivägi; energiaallikas väeläteq; energiabilanss väetasakaal; kiirgusenergia kirgämisvägi, kirgämisjoud, hõ̭õ̭hkus; potentsiaalne ja kineetiline energia saismisõ ja huu vägi*; tal pole kunagi energiat, norutab kogu aeg täl olõ-iq kunagiq rõhkut, norotas kõ̭iḱ aig
enesekriitika .hindä .hindaminõ, .hindäarvostus -õ -t9, .hindä.laitus -õ -t9; tal pole absoluutselt enesekriitikat tä näe-iq ilmangiq v sukugiq ummi viko
enesetapp.hindä.tapmi|nõ -sõ -st5, .hindähukkami|nõ -sõ -st5; sooritas v tegi enesetapu hukaś v tapṕ hindä ärq v tekḱ hindäle otsa pääle v panď hindäle käe külge
enne inne; innembi; enne kui inne ku(q); enne teisi inne tõisi v iin muid; peame poodi jõudma enne sulgemist piämiq puuti joudma inne kinniqpandmist; söö, enne kui lähed! süüq, inne ku läät!; kus sa enne töötasid? kon sa inne(mbi) tüütit?; enne rääkis kõik mulle ära, aga nüüd enam mitte innembi tä kõ̭nõľ mullõ kõ̭iḱ ärq, a noq inämb eiq; enne ja nüüd innembi ja parhillaq, inne ja noq
ennist inne(mb), innest(ä); ma ennist nägin teda ma innestä näi timmä
ennustama (ette) .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, (ette) kuulu|tama -taq -da82, .arvama arvadaq .arva77; ta oskab ilma ennustada tä mõist ilma ette kuulutaq;ilmajaam ennustab homseks äikest ilmajaam lupa hummõnis pikset; ta ennustas seda põuda juba ammu tä arvaś taa põvva jo ammuq ette ärq; tema vihane nägu ei ennustanud head timä vihanõ nägo tähendä es hüvvä; ilma ennustama ilma kuulutama v ilma lubama
ennustus ettekuulutami|nõ -sõ -st5, (ette)kuulutus -õ -t9; ilmaennustus ilma ettekuulutaminõ v ilmakuulutaminõ v ilmalubaminõ; ennustus läks täide ettekuulutaminõ lätś täüde
ennäe kaeq (noq), kago(h)n, hi̬i̬(q), kagahi̬i̬(q); ennäe imet! kaeq (noq) imet v kagoh imeh!; ennäe, kuhu poiss on roninud! hiiq, kohe poiskõnõ om roninuq!
ent a(q); ilm oli soe, ent sajune ilm olľ lämmi, a saonõ
