e-post kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43, e-kirie-kirä e-.kirjä43, e-posťe-posti e-.posti37, .puutri|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43saadan sulle teate e-postigasaada sullõ sõ̭nomi e-kirägaq;
ebakohane .sünd(ü)mäldäqsee väljend on ebakohanetaa ütlemine olõ-iq sündsä v taa ütlemine siiäq sünnüüiq;ebakohased emotsioonidsündmäldäq tundmisõq;
ebakoht hä|dä-dä -tä24, vi|ga-a -ka29, putah(t)us-õ -t9, muting-u -t13, .puudu|s-(sõ) -(s)t10artiklisse on jäänud veel ebakohtiartiklihe om viil mutingit sisse jäänüq;
ebameeldiv .vastami̬i̬lt
, .vastalü̬ü̬vä- -t3, ilõ|du-du -tut1, jälle- -t2, jäle|dü-dü -tüt1see töö oli talle ebameeldivtuu tüü lei tälle vasta v olľ tälle vastamiilt;
ebameeldivalt .vastami̬i̬lt
, ilõtuhe
, ilõtulõ
, jäletüle
, jäletüheläppunud õhk hakkas ebameeldivalt ninnahalv luhvť lei jäletüle vasta;
edaspidi 1. edespite(h)n
, edes(i)poolõ
, edispäädi
, i̬i̬(h)npu̬u̬lnüüd ja edaspidinoq ja edespiten;eks edaspidi paistab, mis saabvet edesipoolõ paistus, miä saa;edaspidi hakkame paremini elamaiinpuul nakkamiq parõmbahe elämä;2. i̬i̬(h)nperi(lde)
, i̬i̬speri(lde)edas- ja tagaspidiiin- ja taasperilde;
edel .lõunaõda|k-gu -gut v -kut13Valga on Võrumaast edelasValga om Võromaast lõunaõdagu puul;
edendama edesi vi̬i̬mä
, edendä|mä-q -83, jovvu|tama-taq -da82, .jou|tama-taq -da82uus sadam edendab majandust ja turismivahtsõnõ satam vii majandust ja turismi edesi;usuti, et vastlaliug edendab linakasvuusuti, et vastlapääväl livvulaskminõ jovvutas linakasumist;
edenema .laabu|ma-daq -80, v ede|nemä-(ne)däq -ne89, edesi minemä
, .jouduma.joududaq jovvu79, mineh(t)ü|mä-däq -84, mõ̭õ̭du|ma-daq -80töö hakkab juba edenematüü nakkas jo mõ̭õ̭duma;meil asi edenebmeil asi minehüs;tema loomad ei edenetäl lää eiq eläjäq edesi;ei edene teil see pekisöömineei tegüneq teil taa vägevä süümine;
edukas .kõrdalännü|q- -t1edukas töökõrdalännüq tüü;edukas inimeneotsa pääle saanuq inemine;
edumaa võitvõidu .võitu37, i̬i̬(h)n olõminõtal on teiste ees viiemeetrine edumaatäl om tõisi iin viiś miitrit võitu;pool aastat edumaadpuuľ aastakka võitu;
edusamm .laabumi|nõ-sõ -st5, edenemi|ne-se -st5ta teeb õpinguis edusammetäl oṕminõ edenes;
eduseis võitvõidu .võitu37, i̬i̬(h)n olõminõmeie meeskond on eduseisusmiiq miiśkund om iin;kolmepunktiline eduseiskolm punkti võitu;
eelarvamus .uskmi|nõ-sõ -st5, .põlgmi|nõ-sõ -st5, halvaspidämi|ne-se -st5ta suhtub asjasse eelarvamusegatä usu-iq taad asja v tä põlg taad asja;tema suhtes on mul eelarvamusma usu-iq tedä;neil on eelarvamus, et ma ei tule toimenä arvasõq joba ette, et ma tulõ-iq toimõ;
eeldama 1. .nõudma(.)nõudaq nõvva66, .tahtma.tahtaq taha61see töö eeldab eriettevalmistusega inimestseo tüü nõud eräle ettevalmistõdut inemist;2. .arvamaarvadaq .arva77, .mõtlõmamõtõldaq .mõtlõ78hea inimene eeldab, et teisedki on samasugusedhää inemine mõtlõs, et tõõsõq ommaq kah sääntseqsamaq;
eeldus 1. .nõudmi|nõ-sõ -st5, edelüs*-e -t9edukate läbirääkimiste eeldusednõudmisõq kõ̭nõluisi kõrdaminekis, kõ̭nõluisi kõrdaminegi edelüseq;eeldus ja väideedelüs ja väüdüs;2. anďanni .andi37tal on näitleja eeldusitäl om näütlejäandi;3. .arvami|nõ-sõ -st5kõigi eelduste kohaseltkõ̭iki arvamiisi perrä;
eelis parõmbus-õ -t9, hää külǵ
, eenüs*-(s)e -t4ta on (minu suhtes) eelisseisundistä om parõmban saison (ku maq);neile kehtib eelisjärjekordnääq lastasõq järekõrran ette;majanduslikud eelisedmajanduslidsõqeenüseq;
eelistama parõmbas v ettembäs v targõmbas v .ausambas pidämäta eelistab lihale kalatä pidä kalla lihast parõmbas;eelistas vaikidapidi targõmbas vaiki ollaq;
eelkooliealine alt kooliiä latś
, inne kooliikä latśeelkooliealised lapsedalt kooliiä latsõq;
eelkõige innekõ̭kkõ
, kõ̭gõ inne
, kõ̭gõpäält
, edimält
eelseisev pääle|tullõv-tulõva -tulõvat4, i̬i̬(h)n|tullõv-tulõva -tulõvat4, tulõva|nõ-dsõ -st5eelseisvad töödpääletulõvaq tüüq;eelseisev jalgpallimängtulõvanõ jalgpallimäng;eelseisev reis tuleb mul pikkiintullõv reiś tulõ mul pikḱ v mul sais pikḱ reiś iin;
eeltöö ettevalmistus-õ -t9, .valmis.säädmi|ne-se -st5enne värvimist tuleb teha eeltöödinne värv́mä nakkamist tulõ tetäq ettevalmistuisi;teeremondi eeltööna toodi kruusatiiparandusõ ettevalmistusõs tuudi ruusa;
eelviimane takastpu̬u̬lt tõõnõ
, i̬i̬(h)nperämä|ne*-dse -st5, inneperämä|ne*-dse -st5, inne viimästjäi eelviimaseksjäi takast(puult) tõõsõs;ma olen eelviimanema olõ inne viimäst;vaata eelviimast lehekülge!kaeq takast tõist lehte!;
eemal kavvõmba(h)n
, kavvõmbaleemal paistis suur mägikavvõmban paistu suuŕ mägi;olen paar päeva arvutist eemalolõ paari päivi puutri mant ärq;
eemaldama ärq v .vällä v .maaha .võtma
, .vällä .viskama v .saatmakalal eemaldatakse luudkalal võetasõq luuq vällä;ta eemaldati saalisttä saadõti saalist vällä;
eemalduma 1. ärq minemä
, kavvõmbahe minemä
, mant minemämees eemaldub majastmiiś lätt maja mant ärq;ma solvusin ja eemaldusinma süändü ärq ja lätsi mant minemä;2. ärq v .vällä v .maaha tulõmavärv eemaldub kergestivärḿ tulõ kergehe maaha;
eemale kavvõmbahe
, kavvõmbalõ
, mantmine eemale!mineq kavvõmbalõ v mineq mant!;ma ei suutnud lapsi tordi juurest eemale hoidama jovva-as latsi munakoogi mant ärq kaitsaq;
eemaletõukav jälle- -t2, jäle|dü-dü -tüt1mõned inimesed on eemaletõukavadmõ̭nõq inemiseq ommaq jäledüq;hais oli eemaletõukavhais naaś vasta;
eeskuju näüdüs-(s)e -t11, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37, i̬i̬(h)n|kujo-kujo -kujjo v -kuio26eeskuju võtmamuudu võtma, nitti võtma;ta on teistele heaks eeskujukstä um tõisilõ hääs näüdüsses v näütäs tõisilõ hüvvä muudu;eeskuju andmamuudu andma;isa on mulle eeskujuksma käü esä perrä;tema eeskujultimä perrä;
eeslinn liina|vi̬i̬ŕ-veere -vi̬i̬rt40, veere|liin-liina -.liina30, ede|liin-liina -.liina30eeslinna majad olid madaladveereliina majaq olliq madalaq;Potsdamist on saanud Berliini eeslinnPotsdamist om saanuq Berliini edeliin;
eesmärk tsihťtsihi .tsihti36, tsihḱtsihi .tsihki36töö eesmärgiks on …tüü tsihis om …;mis on su eesmärk?kohe sa tahat vällä joudaq?;mis eesmärgil sa seda teed?mis mõttõgaq sa taad asja tiit?;
eeterpiiritus .liikva- -t3, hõľova- -t3, õu(h)ka- -t2kui puskarile valada eetrit peale, saab eeterpiirituseku hanśalõ vallaq eederit pääle, saa liikva;
eetika eeti|ga-ga -kat13, .sündsüs-e -t9, il|o-o -lo26arsti kutse-eetika sunnib mind vaikima, ma ei või öeldatohtri ammõdisäädüs käsk mul vakka ollaq, ma ei võiq üldäq;kutse-eetikaammõdisäädüs;
eetiline .sündsä- -t3, .õigõ- -t3see ei ole eetiline tegunii ei sünnüq tetäq;eetiline valiksüäme perrä valiminõ;
ega egaq
, õgaqega see pole naljaasiegaq taa olõ-iq naľaasi;ega mina seda ei teaõgaq maq tuud tiiä eiq;ega siisegas, õgas;ega ma siis meelega teinudõgas ma meelegaq tii es;
ehitama ehi|tämä-täq -dä82, .eihtä|mä-q -81, mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä-lläq -(l)le86, .eihte|(l)lemä-lläq -(l)le86, (üles ragoma) tsäpändä|mä-q -83, tsäpendä|mä-q -83, (palḱsaina) .salvamasalvadaq .salva77aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saaaastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq;ehitas endale palksaunatsäpänď hindäle palḱsanna;
ehitis hoonõqhu̬u̬nõ hoonõt18, hoonõhhu̬u̬nõ hoonõht20, ehitüs-e -t9, .eihtüs-e -t9koolimaja on kolmekorruseline ehitiskoolimaja om kolmõkõrralinõ hoonõq;Egiptuse püramiidid on tohutusuured ehitisedEgüptüse pürämiidiq ommaq ilmadusuurõq ehitüseq;
ehitus .eihtüs-e -t9, ehitüs-e -t9ehitusmaterjalehitüsmatõrjaaľ;ehitusplatsehitüsplatś;
ehk 1. vai
, ali†kalender ehk tähtraamatkallendri vai tähťraamat;nad ehk nemad, see on samanääq ali nimäq, tuu om sama;ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste OrganisatsioonÜRO ehk Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuń;2. vaśt
, vaest
, või-ollaqpäeva peale läheb ehk soojemakspäävä pääle lätt vaest lämmämbäs;
ehkki .kuikiq
, .kuigiqta ei tulnud, ehkki lubastä es tulõq, kuikiq lubasi;
ehmatama 1. hiidü|täma-täq -dä82, mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä-lläq -(l)le86ega ma ei ehmatanud sind?egaq ma es hiidüdäq sinno?;2. .hiitümä.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80ma päris ehmatasinma õkvalt hiitü;
ehtima .ehťmä.ehtiq ehi63, ehi|tsemä-däq v -tsäq -dsä90, ehi|tämä-täq -dä82, .putsamaputsadaq .putsa77, putsõlda|ma-q -83, putsõnda|ma-q -83, putsõrda|ma-q -83, mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä-lläq -(l)le86mis sa nii kaua ennast ehid?miä sa nii kavva ehitelet hinnäst?;vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud!kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq!;kas kuusk on ehitud?kas kuuś om ärq ehit?;
ehtne .ehtsä- -t3, .õigõ- -t3ehtne vanillõigõ v ehtsä vanilľ;
ei ei(q)
, esei oleolõ eiq v olõ-(õ)i(q) v ei olõq (eiq);ei saasaa eiq v saa-(a)i(q) v ei saaq (eiq);ei olnudolõ es v olõ-(õ)s v es olõq (es);ei saanudsaa es v saa-(a)s v es saaq (es);
eksemplar tük|k-ü -kü26, näüdüs-(s)e -t11, nättüs-e -t10ainueksemplarainukõnõ näüdüs;autorieksemplartegijäjago;näidiseksemplarnäüdüs;mul on autorieksemplarid saadamul om tegijäjago raamatit saiaq;no on alles eksemplarno om ütś nättüs;raamatut on alles ainult kaks eksemplariraamatut om õ̭nnõ katś tükkü alalõ;avaldus kolmes eksemplarisavaldus kolmõn tükün;proovieksemplarpruuḿ, proomitüü;katse-eksemplarproovinäüdüs;haruldane eksemplaresiqmuudu näüdüs;
eksikombel essü.kombõl
eksima .essümä.essüdäq essü79, vika tegemä
, harah(t)u|ma-daq -84, .harku|ma-daq -80ta on eksinudtä om essünüq v essüssen;laps eksis metsalatś essü mõtsa ärq;selles asjas sa eksidseon aśan sa essüt;olime teelt eksinudollimiq tii päält ärq harahtunuq;võõraid eksib siia harvavõ̭õ̭rit harkus siiäq harvuisi;eksisin keelereegligatei keeleriiglin via;
eksimatu ilm.essümäldäqta peab end eksimatukstä arvas, et tä om essümäldäq;
eksliibris ékslibris-e -t9, raamadu|märḱ-märgi -.märki37mul on oma eksliibris raamatusmul om uma raamadumärḱ raamadu seen;
ekslik võlsśvõlsi .võlssi37, .essüjä- -t3ekslik arvamusvõlsś arvaminõ;ekslik oleks arvata, et ...võlsś olnuq arvadaq, et ...;inimene on ekslikinemine essüs v inemine om essüjä;
ekspertiis aśa.tundjidõ .uuŕminõ v .arvaminõekspertiisi tulemuste kohaselt …aśatundjidõ arvamisõ perrä …;ekspertiisiga tehti kindlaks, et …aśatundjaq arvssiq, et …;
ekspluateerima (ärq) .pruuḱma.pruukiq pruugi63talumeeste ekspluateeriminetalomiihi ärqpruuḱminõ v utminõ;maa ekspluateerimine on seotud suurte kuludegamaa pruuḱminõ v käüginhoitminõ võtt palľo rahha;
eksponaat .vällänäüdüs*-(s)e -t11palume eksponaate mitte puutudapallõsiq vällänäüdüssit mitte kumpiq v vällänäüdüssit tohe-iq kumpiq;
eksponeerima (.vällä) .näütämä v .pandma
eksport (kauba) .vällävidämi|ne-se -st5, (kauba) .vällävi̬i̬mi|ne-se -st5
elajas el|läi-äjä -äjät4, hrl halv, sõim tõbras.tõpra tõbrast22röögib kui elajasrüüḱ ku elläi;
elama el|ämä-läq -ä69kuidas elad?kuis elät?;ta elab veeltä eläs viil;ta elab linnastä eläs liinan;kaasa elamahuugu andma;ta elab kõike väga raskelt läbitä võtt kõ̭kkõ väega hindähe;võõrsil on ta palju läbi elanudvõ̭õ̭ral maal om tä palľond nännüq;
elatuma (ärq) el|ämä-läq -ä69, söönüs .saamaelatub vanemate pensionisteläs vanõmbidõ pindsi pääl;millest ta elatub?minkast tä ärq eläs v minkast tä süünüs saa?;
element os|a-a -sa26, algos|a-a -sa26, alg|ainõq-.ainõ -ainõt18, puhas olluson omas elemendisom uman sõiduviin;hõbe on keemiline elementhõpõ om keemiline algainõq;
elementaarne alguperäli|ne-dse -st5, .lihtsä- -t3, esiq.hindäst .mõistaqelementaarsed nõudmisedkõ̭gõ edimädseq nõudmisõq;elementaarosaketsibiputin;see on ju elementaarnetaa om joq esiqhindäst v meelegaq mõistaq;elementaarne vigalihtsä viga;
elik vai
, ali†nad elik nemad, see on samanääq ali nimäq, tuu om sama;
elitaarne validu .rahvaelitaarne kaubamajavalidu rahva kaubamaja;;elitaarne kunstkorgõ kunsť;
elu eloelo ello26elus olemaelon olõma;ellu jäämaello jäämä;kunagi elus saame veel kokkuello ellen saamiq viil kokko;
elu-olu elämine ja olõminõ
, oloolo ollo26, elo-oloelo-olo ello-ollo26
eluaeg elo|aig-ao -.aigo36, elo|igä-iä -ikä25, elo|põlv́-põlvõ -.põlvõ35jääb eluajaks meeldejääs elosaos miilde;halb ütlemine ei lähe eluaeg meelestelopõlv́ lää-äiq meelest halv ütelüs;eluajal oli ta hea inimeneellen olľ tä hää inemine;
eluaegne elo.aoli|nõ-dsõ -st5, elo.aig|nõ-sõ -sõt6, elo.iäli|ne-dse -st5ta on eluaegnepõllumeestä om eloaig põllumiiś olnuq;
eluala elo|vald-valla -.valda33, eloal|a-a -la28mitmel elualal ei kasutata vähemuskeeli peaaegu üldsemitmidõ eloallo pääl pruugita eiq väikeisi kiili pia sukugiq;
eluase eloasõ-mõ -nd16, eloelo ello26, elämi|ne-se -st5, elotus-õ -t9kaks eluaset on tühjad, kaks on elanikegakatś om tühjä ello, katś om elolist;
eluiga elo|igä-iä -ikä25, igäiä ikä25, .iätüs-e -t9oma eluea jooksuluma eloiä seen v uman iätüsen;
elujõud joudjo(vv)u .joudu36, vä|gi-e -ke25, .rõhku|s-(sõ) -(s)t10kust ta küll ammutab oma elujõu?kost tä külh uma väe võtt?;justkui haige oleks, ei ole elujõudu, ei taha süüa ega midaginiguq haigõ olõt, olõ-iq rõhkut, taha-iq süvväq ei midägiq;
elurõõmus (elo)rõ̭õ̭msa- -t3, iloli|nõ-dsõ -st5vanaema on veel väga elurõõmusvanaimä om viil väegaq elorõ̭õ̭msa;
elus hinge(h)n
, hingeli|ne-(d)se -st5, eloli|nõ-(d)sõ -st5, el|läv-ävä -ävät4kas ta on veel elus?kas tä viil eläs v kas tä om viil hingen?;elus inimeneelläv inemine;
emotsioon .tundmi|nõ-sõ -st5, .tundmus-õ -t9, tunnõq.tundõ tunnõt19emotsioonideküllanetundõlinõ;sain sealt palju positiivseid emotsioonesai säält hulga häid tundmiisi;
enam inämb-ä -ät13ära enam tee!teku-iq inämb!;see on midagi enamatseo om midägiq inämbät;
enam-vähem inämb-vähämbjäi esinemisega enam-vähem rahulejäi ülesastmisõgaq inämb-vähämb rahulõ;
enamasti inämbähe
, inämbäle
, inämbüisi
, inämbüste
, inämbäste
enamik inämbüs-e -t9, suurõmbjagosuurõmbajao suurõmbatjako27, inämbjagoinämbäjao inämbätjako27, üle poolõenamik rahvast on tema pooltsuurõmbjago rahvast om timä puult;
enamus inämbüs-e -t9, suurõmbjagosuurõmbajao suurõmbatjako27, inämbjagoinämbäjao inämbätjako27enamusrahvusinämbüsrahvas;
enamuspuuliik mõts pääpuu- -d50, inämbüspuu- -d50enamuspuuliik on seal kuuskpääpuu om sääl kuuś;
enda .hindä
, .hinne
, .hendä
, umasee on mu enda tehaseo om mu hindä tetäq v uman käen;küllatulek on enda teha, aga külast lahkumine pole enda tehaküllä tulõḱ om uman käen, a küläst mineḱ olõ-õiq uman käen;
endale .hindäle
, hinele
endamisi .hindämiisi
, .hindä(h)n
, .hindäette
, umalõ meelelelaususin endamisi: paras talle, et ta bussist maha jäikiti umalõ meelele: paras, et tä bussist mahaq jäi;
endine inneski|ne-dse -st5, inne(t)si|ne-dse -st5, innedä|ne-dse -st5, innembä|ne-dse -st5, inni|ne-dse -st7käis oma endise ülemuse juureskäve uma inneskidse ülembä man;
energia vä|gi-e -ke25, é(e)nergiä- -t3, joudjo(vv)u .joudu36, tü̬ü̬|himo*-himo -himmo26, .rõhku|s-(sõ) -(s)t10hüdroenergiaviivägi;soojusenergialämmävägi;tuuleenergiatuulõvägi;tuumaenergiaaadomivägi;energiaallikasväeläteq;energiabilanssväetasakaal;kiirgusenergiakirgämisvägi, kirgämisjoud, hõ̭õ̭hkus;potentsiaalne ja kineetiline energiasaismisõ ja huu vägi;tal pole kunagi energiat, norutab kogu aegtäl olõ-iq kunagiq rõhkut, norotas kõ̭iḱ aig;
enesetapp .hindä.tapmi|nõ-sõ -st5, .hindähukkami|nõ-sõ -st5sooritas v tegi enesetapuhukaś v tapṕ hindä ärq v tekḱ hindäle otsa pääle v panď hindäle käe külge;
enne inne
, innembienne kuiinne ku(q);enne teisiinne tõisi v iin muid;peame poodi jõudma enne sulgemistpiämiq puuti joudma inne kinniqpandmist;söö, enne kui lähed!süüq, inne ku läät!;kus sa enne töötasid?kon sa inne(mbi) tüütit?;enne rääkis kõik mulle ära, aga nüüd enam mitteinnembi tä kõ̭nõľ mullõ kõ̭iḱ ärq, a noq inämb eiq;enne ja nüüdinnembi ja parhillaq, inne ja noq;
ennustama (ette) .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78, lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88, (ette) kuulu|tama-taq -da82, .arvamaarvadaq .arva77ta oskab ilma ennustadatä mõist ilma ette kuulutaq;ilmajaam ennustab homseks äikestilmajaam lupa hummõnis pikset;ta ennustas seda põuda juba ammutä arvaś taa põvva jo ammuq ette ärq;tema vihane nägu ei ennustanud headtimä vihanõ nägo tähendä es hüvvä;ilma ennustamailma kuulutama v ilma lubama;
ennustus ettekuulutami|nõ-sõ -st5, (ette)kuulutus-õ -t9ilmaennustusilma ettekuulutaminõ v ilmakuulutaminõ v ilmalubaminõ;ennustus läks täideettekuulutaminõ lätś täüde;
ennäe kaeq (noq)
, kago(h)n
, hi̬i̬(q)
, kagahi̬i̬(q)ennäe imet!kaeq (noq) imet v kagoh imeh!;ennäe, kuhu poiss on roninud!hiiq, kohe poiskõnõ om roninuq!;
ent a(q)ilm oli soe, ent sajuneilm olľ lämmi, a saonõ;
eraldama erä|tämä-täq -dä82, eräldä|mä-q -83, eräle lü̬ü̬mä
, eräle .hoitmahaiged eraldati tervetesthaigõq lüüdiq tervist eräle;karjamaad ja heinamaad eraldab tarakaŕamaad ja hainamaad hoit eräle tahr;terad on sõkaldest eraldatudteräq ommaq sõklist ärq erätedüq;
eraldi umaette
, eräl(d)e
, eräkullõ
, eräkulteraldi tubaumaette tarõ;kas magate koos või eraldi?kas makatiq üten vai eräle?;maja asub teistest eraldimaja om tõisist eräle v eräkullõ;
eramaja erä|maja-maja -majja v -maia28, uma(ette) maja
eramu erä|maja-maja -majja v -maia28, uma(ette) maja
erand eräng*-u -ut13, ainukõ|nõ-sõ -ist8meile tehti erandmeile tetti errä;sina oled ju erand!saq olõt jo ainukõnõ!;seda nähtust tuleb vaadelda erandinataad asja saa-ai kaiaq tõisigaq üten v taad asja tulõ kaiaq ku erängut;kellelegi ei tehta erandeidkinkalõgiq errä ei tetäq;
ergutama takast .tsusḱma
, .võrksas tegemä
, virgu|tama-taq -da82, härgü|tämä-täq -dä82, kärmendä|mä-q -83, tõhu|tama-taq -da82läksid raja äärde suusatajaid ergutamalätsiq raa viirde suusatajit virgutama;ergutab end kohvigavirgutas hinnäst kohvigaq;ohjadega on hea hobust ergutadauhjugaq om hää hobõst kärmendäq;
eri- erä-
, eräle
, umaetteeriarsteräletohtri;eriarvamuseräarvaminõ, umaette arvaminõ;ta jäi eriarvamuseletä jäi uma manoq;eriharidusammõdiharidus;erilubaeräluba, umaette luba;
eriala ammõ|ť-di -tit13, (erä)al|a-a -la28ta on ülikoolis lõpetanud keeletoimetaja erialatä om lõpõtanuq ülikooli keeletoimõndaja ala pääl v tä om ülikoolin läbi tennüq keeletoimõndaja koolitusõ;
eriline esiqeräli|ne-dse -st5, eräli|ne-dse -st5, esiqmu̬u̬dueriline täpsusesiqeräline täpsüs;ei rääkinud midagi erilistkõ̭nõlõ es midägiq (esiq)erälist;täiesti eriline inimenehoobis esiqmuudu inemine;
erinema tõistsugu(ma)nõ v tõistmu̬u̬du olõma v .vällä .näütämä
, .tõistõ olõma v minemä
, .lahku minemäerineb välimuselt teistestnäütäs tõistsugumanõ vällä (ku tõõsõq);sealne elu erineb palju meie omastsääl om elo miiq umast palľo tõistõ;nad erinevad teineteisestnääq ommaq tõõnõ tõist muudu;
erinev tõistsuguma|nõ-dsõ -st5, tõistmu̬u̬du
, tõistsugu|nõ-dsõ -st7, tõ(õ)sõsuguma|nõ-dsõ -st5, esiqsuguma|nõ-dsõ -st5, .mitmõsuguma|nõ-dsõ -st5ta on teistest erinevtä om tõistsugumanõ;erinevad arvamusedesiqsugumadsõq v mitmõsugumadsõq arvamisõq;
erinevalt esiqmu̬u̬du
, tõistmu̬u̬du
, tõisildõnäevad asja erinevaltnägeväq asja esiqmuudu;erinevalt teistest on ta vaikne meestä om tõistmuudu ku tõõsõq, tä om tasanõ miiś;
erinevus vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19keeleline erinevuskeelevaheq;erinevus tema sõnade ja tegude vaheltä sõ̭nno ja tekõ vaheq;
eritama (hindäst midägiq) .vällä ajama v .andmamänd eritab vaikupetäi aja vaiku (vällä);
eriti esiqerälidselt
, esiqeräl(d)e
, esiqeräliste
, eräle
, innekõ̭kkõ
, kõ̭gõ inämb
, nimelt
, .väega(q)see raamat huvitas teda eritiesiqerälidselt v eräle huviť tedä seo raamat;eriti erksad värvidesiqerälidselt v väega herksäq värmiq;kas ma olen väsinud? mitte eritikas ma olõ väsünüq? olõ-iq väega;seda tuleb eriti tähele pannataad tulõ nimelt v väega tähele pandaq;
erituma .vällä tulõmanahapooridest eritub higinahamulgõst tulõ hiki vällä;
erk 1. .herksä- -t3, .välksä- -t3, .võrksa- -t3, tsäpe- -t14, käpe- -t14, vipõ- -t14orav on erk loomakeorrav om käpe eläjäkene;isa on ergu unegaesä om herksä unõgaq;2. (helle) val|lus-usa -usat4, .herksä- -t3, herre- -t14, ter|räv-ävä -ävät4erk päikesepaistevallus päiv;erk huvi kõige uue vastuherksä huvi kõ̭gõ vahtsõ vasta;
erksalt .herksähe
, .herksäle
, .välksähe
, .välksäle
, .võrksahe
, .võrksalõärkasin erksamalt kui eileheräsi herksämbähe ku eeläq;
ese asiaśa .asja43, aśakõ|nõ-sõ -ist8, tük|k-ü -kü26ilueseiloasi, iloaśakõnõ;vääriseseväärtasi;mälestusesemälehtüsasi;mööbliesemüüblitükk;riietuseserõivatükk;tarbeesetarbõasi;
esi esii̬i̬ ett42, hõõlashõ̭õ̭'la hõõlast22, hõõlashõ̭õ̭'la hõõlast22, hidsapõllu laius on neli ettnurḿ om neli massinatäüt laǵa;
esi- ede-esiratasedetsõ̭õ̭ŕ;esijalgedejalg;esiosaedepuuľ, edeots;esi(ratta)veduede(tsõõri)vido v -vedo;esiaegmuistinõ aig;esiaegnemuistidsõ ao;
esialgne (kõ̭gõ) edimä|ne-dse -st5anti teada valimiste esialgsed tulemusedannõdiq teedäq valimiisi kõ̭gõ edimädseq tulõmiq;
esialgu edimält
, edeotsa(h)nsellest ei tohi esialgu keegi midagi teadataast tohe ei edimält kiäkiq midägiq teedäq;esialgu oli raske, hiljem läks kergemaksedeotsan olľ rassõ, perän lätś kergembäs;
esindaja i̬i̬stkõ̭nõlõja- -t3, volini|k-gu -kku38, voli|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, i̬i̬st.saisja- -t3, (majandusõn) edendäjä*- -t3presidendi pressiesindajapresidendi volinik aokirändüse man;riigi esindajate kohtumineriike iistkõ̭nõlõjidõ kokkosaaminõ;klass saatis kaks esindajat direktori juurdeklasś saať katś volinikku direktri manoq;Hiina kaubandusesindajaHiina kaubandusedendäjä;Itaalia firma esindajaItaalia firma edendäjä;
esindama edüstä|mä*-q -83, i̬i̬st olõmata esindab seminaril instituutitä om seminääril instituudi iist v tä edüstäs seminääril instituuti;ma esindan siin oma valla rahvastma olõ tan uma valla rahva puult;
esindus m edendäjäqedendäjide edendäjit3, i̬i̬st.saisus-õ -t9seda peab firma esindusest ostmataad piät firma edendäjä käest ostma;Eesti esindus ÜRO juuresEesti iistsaisus ÜRO man;
esine edi|ne-dse -st7, edü|ne-dse -st7rinnaesinerinnaedine v -edüne;
esinema 1. üles .astma
, ette .astmata esines peol laulugatä astsõ pidol üles laulugaq;2. olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, ette tulõmaseda sõna tekstis ei esinenudseod sõ̭nna tulõ-s tekstin ette;võib esineda öökülmavõi ollaq v (ette) tullaq üükülmä;
esteet ilolõja- -t3, poosõtaja- -t3riietumise osas on ta esteetrõivilõpandmisõn om tä hää tundmisõgaq;esteet ja kirjanikilotundja ja kiränik;esteedina hindas ta kõike kaunistku ilolõja pidi tä luku kõ̭gõst, miä illos olľ;
esteetiline il|los-osa -osat4on esteetilineom illos pääle kaiaq;loodust tuleb säästa ka esteetilistel kaalutlustelluudust tulõ ka ilo peräst hoitaq;
esteetiliselt ilosahekunst rahuldab ilujanu esteetiliseltkunsť om illos kaiaq;
etapp ja|go-o -ko27, jup|ṕ-i -pi37, vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19ajalooetappaovaheq;kolmes etapiskolmõn jaon;otsustav etapppäätähtsä aig v aovaheq;
etem e(t)temb-ä -ät13, ette-a -at13, parõmbta on ikka kõige etem meestä om iks kõ̭gõ ette miiś;
etendama .näüt(e)lemänäüdeldäq .näüt(e)le85, .mänǵmä.mängiq mängi63, ette .kandma
etendus .mänǵmi|ne-se -st5, (.näüte)mäng(-)mängo (-).mängo37, ette.astmi|nõ-sõ -st5, ette|astõq-.astõ -astõt18, tükktükü tükkü37, ette.kandmi|nõ-sõ -st5laulu- ja tantsuetenduslaulu- ja tandsotükk;tänane etendustäämbäne etteastminõ;korraldas meile sellise etendusetekḱ meile sääntse näütemängo;
ette etteette heitmaette hiitmä, ette viskama, nõ̭na alaq hõ̭õ̭rdma, haaǵama, ette haukma;ette kujutamaette kujotama;ette tulemaette tulõma, tulõh(t)uma;elus tuleb kõike etteelon tulõhtus kõ̭kkõ;ette valmistamavalmistama, valmistõlõma;ette valmistumavalmistuma, valmistõlõma;ette vaatamaette kaema;tuleb ette vaadata, et ...tulõ ette kaiaq v hoolõn ollaq, et ...;seadus näeb ette, et …säädüs nõud, et …;
ettevaatlik ette.kaeja- -t3, ette.kaeli|k-gu -kku38, tasali|k-gu -kku38, .märḱjä- -t3ettevaatlik olemaette kaetama;siin peab väga ettevaatlik olema, et mitte kukkudatan piät väega hoitma, et ei sataq;
ettevaatlikult .tassa
, tasaligult
, tasalikku
, soe.julguisitõsta seda kotti ettevaatlikult, siin on munad seesnõstaq taad kotti tasaligult, tan ommaq munaq seen;sõida siin ettevaatlikult, tee on libelasõq tan tassa, tii om nilbõ;lähenesin kurjale pullile ettevaatlikultlätsi kuŕalõ pullilõ soejulguisi ligembäle;
ettevaatus ette.kaemi|nõ-sõ -st5ettevaatus ei tee halbaettekaeminõ tii ei halva;ettevaatust, auto!kae(gõ)q ette, auto!;
