ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 557 sõnaartiklit ja 1445 sõnna
e-post kiri kirä v kiŕa .kirjä v .kirja43, e-kiri e-kirä e-.kirjä43, e-posť e-posti e-.posti37, .puutri|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 saadan sulle teate e-postiga saada sullõ sõ̭nomi e-kirägaq;
eakaaslane üte.iäli|ne -dse -st5, ütehaŕali|nõ -dsõ -st5 oleme Velloga eakaaslased mi olõ Vellogaq ütehaŕalidsõq;
eales .iäle , ilman saad, mida eales tahad saat, midä iäle tahat; ma ei läheks sinnaealeski ma lännü-s sinnäq ilmangiq;
ealine .iäli|ne -dse -st5 alaealine altiäline, all-iäline; täisealine täüsiäline;
ebainimlik .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1 ebainimlik kannatus hirmudu vaiv; karistus oli ebainimlik nuhklus olľ hirmsa; see on ebainimlik tegu taa olõ-õi inemise tego;
ebakindel .kimmüseldäq , .kahtliga|nõ -dsõ -st5, .kahtla|nõ -sõ -st5 ebakindel inimene kimmüseldäq inemine;
ebakohane .sünd(ü)mäldäq see väljend on ebakohane taa ütlemine olõ-iq sündsä  v taa ütlemine siiäq sünnüüiq; ebakohased emotsioonid sündmäldäq tundmisõq;
ebakoht hä|dä -dä -tä24, vi|ga -a -ka29, putah(t)us -õ -t9, muting -u -t13, .puudu|s -(sõ) -(s)t10 artiklisse on jäänud veel ebakohti artiklihe om viil mutingit sisse jäänüq;
ebakultuurne .kõlbmaldaq , .sünd(ü)mäldäq , jõhiku|nõ -dsõ -st5, pr(o)osta - -t2 ebakultuurne käitumine sündmäldäq üllenpidämine;
ebakvaliteetne kehv kehvä .kehvä35, halv halva .halva30, näro|nõ -dsõ -st5, hõel hõela .hõela30, vile|ts -dsä -tsät13 ebakvaliteetsed instrumendid kehväq riistaq; heli on ebakvaliteetne helü olõ-i hää;
ebakõla .sünd(ü)mä(l)düs -e -t9, kokkokõlama(l)dus -õ -t9, virilüs -e -t9 värvide ebakõla hakkas silma jäi silmä, et värmiq passi-iq kokko;
ebaküdoonia .jaapani .uibu* , hapuupin* .hapnõubina hapundubinat4
ebalema .haihkõlõma haihõldaq .haihkõlõ85, .harkõlõma hargõldaq .harkõlõ85, .hänḱmä .hänkiq hängi63, .hinḱmä .hinkiq hingi63, .hunḱma .hunkiq hungi63
ebaloogiline loogikaldaq , loogigavastali|nõ -dsõ -st5, .arvosaamaldaq , .mõistusõ .vasta
ebaloomulik loomuvastali|k -gu -kku38, loomu .vasta
ebameeldiv .vastami̬i̬lt , .vastalü̬ü̬ - -t3, ilõ|du -du -tut1, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1 see töö oli talle ebameeldiv tuu tüü lei tälle vasta v olľ tälle vastamiilt;
ebameeldivalt .vastami̬i̬lt , ilõtuhe , ilõtulõ , jäletüle , jäletühe läppunud õhk hakkas ebameeldivalt ninna halv luhvť lei jäletüle vasta;
ebamugav .sünd(ü)mäldäq , .paśmaldaq , halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, .tihkõ - -t3 ebamugav olukord sündmäldäq v tihkõ olõminõ; ebamugavad kingad hõelaq kängäq;
ebamäärane segä|ne -dse -st7, .undsõ|nõ -(dsõ) -st7, sumbõ|nõ -dsõ -st7 ebamäärases vanuses härra määrämäldäq iän herr; ebamäärane jutt segäne jutt;
ebanormaalne andśa|k -gu -kut13, võlsś võlsi .võlssi37, normivastali|nõ -dsõ -st5, (.)puuduli|k -gu -kku38, kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13, ulľ ulli .ulli37 ebanormaalse kujuga taim andśagu kujogaq kasv; ebanormaalne olukord võlsś v andśak olõminõ; tema ebanormaalne käitumine timä andśak v võlsś v normivastalinõ olõminõ v hindä üllenpidämine; ebanormaalsed suhted andśak v normivastalinõ vahekõrd; ebanormaalsed elutingimused vilets elämine; see mees on ebanormaalne taa miiś om ulľ;
ebaoluline .tähtsüseldäq see on ebaoluline asi taa olõ-iq tähtsä asi;
ebaotstarbekas võlsś võlsi .võlssi37, halv halva .halva30, aśandaq , .sündmäldäq , mõttõldaq , .tarbõldaq
ebapiisav (.)puuduli|k -gu -kku38
ebapopulaarne (.rahvalõ) .vastami̬i̬lt , .vastameeli|ne -dse -st7 ebapopulaarsed otsused vastamiilt otsussõq;
ebapraktiline 1. .sünd(ü)mäldäq , .paśmaldaq , andśa|k -gu -kut13 metsaminekuks ebapraktiline riietus mõtsaminekis paśmaldaq rõivaq; 2. elo|võõras -võ̭õ̭'ra -võõrast22, .taipamaldaq oli rahaasjades ebapraktiline olľ rahaaśon taipamaldaq v mõista-as rahaasjo aiaq;
ebareaalne (ilm)võimaldaq selleks ajaks on ebareaalne valmis jõuda tuus aos om ilmvõimaldaq valmis saiaq;
ebareeglipärane .säädüsperäldäq
ebaseaduslik .säädü(s)vastali|nõ -dsõ -st5, .vasta .säädüst ebaseaduslik ehitis vasta säädüst tett ehitüs; ebaseaduslik sisseränne säädüsvastalinõ sisserändämine;
ebaselge segä|ne -dse -st7, .selgüseldäq jäi ebaselgeks, mida taheti jäi segätses, midä taheti;
ebasoovitav .tahtmaldaq , su̬u̬maldaq , lubamaldaq
ebastabiilne püsümäldäq , püsümä|dü -dü -tüt1, .kimmüseldäq , etteti̬i̬dmäldäq , limbaku|nõ -dsõ -st5 ebastabiilne olukord püsis mitu aastat kimmüseldäq olokõrd püssü mitu aastakka; ebastabiilne inimene ettetiidmäldäq inemine; ebastabiilne ilm püsümäldäq ilm;
ebastabiilsus limbakus* -õ -t9 riigivõimu ebastabiilsus riigivõimu limbakus;
ebatasane tasandamaldaq , kroba|nõ -dsõ -st7, .mühkliga|nõ -dsõ -st5 ebatasane pind tasandamaldaq pind; ebatasane tee tasandamaldaq tii; maastik on ebatasane maa olõ-iq tasanõ;
ebatavaline .harva ettetulõja , innenägemäldäq , inne.kuuldmaldaq , andśa|k -gu -kut13, harinõmaldaq ebatavaline õnn harva ettetullõv v innekuuldmaldaq õ̭nń;
ebatsensuurne rop|p -u -pu37, .sünd(ü)mäldäq , häbemäldäq ebatsensuurne väljend ropp ütlemine;
ebausk .uskmi|nõ -sõ -st5, võlsś.uskmi|nõ -sõ -st5
ebausklik .uskja - -t3, .võlssi.uskja - -t3
ebaviisakas häbemäldäq , .sünd(ü)mäldäq on ebaviisakas inimene om sääne häbemäldäq inemine;
ebavõrdne: kaotas ebavõrdses olukorras kaoť üle jovvu võidõlusõn;;
ebavõrdsus erätämi|ne -se -st5, .vaihõtegemi|ne -se -st5 sotsiaalne ebavõrdsus vaihõtegemine ütiskunnan;
ebaõiglane üle.kohtuli|nõ -dsõ -st5
ebaõnn halv õ̭ , äpärdüs -e -t9, õ̭nnõtus -õ -t9, .summamine|ḱ -gi -kit13 mind saatis ebaõnn mul olľ ütś äpärdüs tõõsõ otsa;
ebaõnnestuma .summa minemä , mutťu|ma -daq -80 see töö mul ebaõnnestus taa tüü mul mutťu v lää es kõrda;
ebaühtlane: õpetamise tase on kooliti ebaühtlane kuulõ viisi olõ-õi oppaminõ ütehää v oppaminõ koolõn om kuis kongiq;;
ebaühtlaselt tśaugõ(ldõ) , .tsilkõ-.tśalkõ heinamaa oli ebaühtlaselt niidetud hainamaa olľ tśaugõ niidet; sein oli ebaühtlaselt värvitud sain olõ-õs ütelidselt värmit;
ebe he|peḿ -beme -bend16, pu|tsai -dsaja -dsajat4, udsu udsu utsu26, höüd hövvü .höüdü36, heüd hevvü .heüdü36 ebemeid ajama udsutama; ebemeid täis (p)udsunõ;
edasi edesi tule edasi! tulõq edesi!; edasi mõelge ise! edesi mõtõlgõq esiq!; edasi lükkama edesi toukama; edasi-tagasi edesi-tagasi; edasi minema edesi minemä;
edasijõudnu edesi.joudja - -t3 võru keele kursused algajatele ja edasijõudnutele võro keele kursusõq alostajilõ ja edesijoudjilõ;
edasipüüdlik edesi.püü(n)djä - -t3
edaspidi 1. edespite(h)n , edes(i)poolõ , edispäädi , i̬i̬(h)npu̬u̬l nüüd ja edaspidi noq ja edespiten; eks edaspidi paistab, mis saab vet edesipoolõ paistus, miä saa; edaspidi hakkame paremini elama iinpuul nakkamiq parõmbahe elämä; 2. i̬i̬(h)nperi(lde) , i̬i̬speri(lde) edas- ja tagaspidi iin- ja taasperilde;
edastama edesi .andma teade edastati meilitsi teedüs annõti edesi e-postigaq;
edel .lõunaõda|k -gu -gut v -kut13 Valga on Võrumaast edelas Valga om Võromaast lõunaõdagu puul;
edendama edesi vi̬i̬ , edendä|mä -q -83, jovvu|tama -taq -da82, .jou|tama -taq -da82 uus sadam edendab majandust ja turismi vahtsõnõ satam vii majandust ja turismi edesi; usuti, et vastlaliug edendab linakasvu usuti, et vastlapääväl livvulaskminõ jovvutas linakasumist;
edenema .laabu|ma -daq -80, v ede|nemä -(ne)däq -ne89, edesi minemä , .jouduma .joududaq jovvu79, mineh(t)ü|mä -däq -84, mõ̭õ̭du|ma -daq -80 töö hakkab juba edenema tüü nakkas jo mõ̭õ̭duma; meil asi edeneb meil asi minehüs; tema loomad ei edene täl lää eiq eläjäq edesi; ei edene teil see pekisöömine ei tegüneq teil taa vägevä süümine;
edev pirgõ|nõ -dsõ -st7, etev edevä edevät4, rõ|ba -ba -pa28, heigo|nõ -dsõ -st7, hergo|nõ -dsõ -st7 edev inimene heigo, hergo, haďra, tirga, pirga, pirgo, pirgõ;
edevus rõbahus -õ -t9, edevüs -e -t9
edu .laabumi|nõ -sõ -st5, edenemi|ne -se -st5, .kõrdamine|ḱ -gi -kit13 ta saavutas edu teadustöös täl olľ tiidetüün kõrdaminekit; tööd kroonis edu tüü lätś häste kõrda;
edukalt .häste , ilosahe , ilosalõ sooritas eksami edukalt tekḱ eksämi ilosahe ärq;
edukas .kõrdalännü|q - -t1 edukas töö kõrdalännüq tüü; edukas inimene otsa pääle saanuq inemine;
edumaa võit võidu .võitu37, i̬i̬(h)n olõminõ tal on teiste ees viiemeetrine edumaa täl om tõisi iin viiś miitrit võitu; pool aastat edumaad puuľ aastakka võitu;
edusamm .laabumi|nõ -sõ -st5, edenemi|ne -se -st5 ta teeb õpinguis edusamme täl oṕminõ edenes;
eduseis võit võidu .võitu37, i̬i̬(h)n olõminõ meie meeskond on eduseisus miiq miiśkund om iin; kolmepunktiline eduseis kolm punkti võitu;
edutama ülendä|mä -q -83 tööline edutati meistriks tüüline ülendedi meistres;
edvik = edvistaja heigo - -t2, heik heigo .heiko37, (hrl naanõ v tütrik) he|bo -bo -po26, hebosḱ -i -it13, heresḱ -i -it13, herga|tś -dsi -tsit13, hergo - -t2, heiga - -t2, heiga|tś -dsi -tsit13, rõbasḱ -i -it13, liibõrus -õ -t9, pirga|tś -dsi -tsit13, haiba - -t2, haiba|k -gu -kut13, haiba|tś -dsi -tsit13
edvistama heigo|tama -taq -da82, heigotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hebo|tama -taq -da82, hergo|tama -taq -da82, herendä|mä -q -83, herende|(l)lemä -lläq -(l)le86, heiga|tama -taq -da82, pirgo|tama -taq -da82, .harkõlõma hargõldaq .harkõlõ85, .haiklõma haigõldaq .haiklõ78, haiba|tama -taq -da82, edestä|mä -q -83, edeske|(l)lemä -lläq -(l)le86, rõbahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 edvistas oma uue soenguga heigoť uma vahtsõ soengugaq;
eelaimus (ette).tundmi|nõ -sõ -st5, (ette)ti̬i̬dmi|ne -se -st5
eelarvamus .uskmi|nõ -sõ -st5, .põlgmi|nõ -sõ -st5, halvaspidämi|ne -se -st5 ta suhtub asjasse eelarvamusega tä usu-iq taad asja v tä põlg taad asja; tema suhtes on mul eelarvamus ma usu-iq tedä; neil on eelarvamus, et ma ei tule toime nä arvasõq joba ette, et ma tulõ-iq toimõ;
eelarve raharehkendüs* -e -t9, raha|plaań* -plaani -.plaani37 aastaeelarve aastaga rahaplaań; riigieelarve riigi rahaplaań; projekti eelarve projekti raharehkendüs;
eeldama 1. .nõudma (.)nõudaq nõvva66, .tahtma .tahtaq taha61 see töö eeldab eriettevalmistusega inimest seo tüü nõud eräle ettevalmistõdut inemist; 2. .arvama arvadaq .arva77, .mõtlõma mõtõldaq .mõtlõ78 hea inimene eeldab, et teisedki on samasugused hää inemine mõtlõs, et tõõsõq ommaq kah sääntseqsamaq;
eeldus 1. .nõudmi|nõ -sõ -st5, edelüs* -e -t9 edukate läbirääkimiste eeldused nõudmisõq kõ̭nõluisi kõrdaminekis, kõ̭nõluisi kõrdaminegi edelüseq; eeldus ja väide edelüs ja väüdüs; 2. anď anni .andi37 tal on näitleja eeldusi täl om näütlejäandi; 3. .arvami|nõ -sõ -st5 kõigi eelduste kohaselt kõ̭iki arvamiisi perrä;
eelis parõmbus -õ -t9, hää külǵ , eenüs* -(s)e -t4 ta on (minu suhtes) eelisseisundis tä om parõmban saison (ku maq); neile kehtib eelisjärjekord nääq lastasõq järekõrran ette; majanduslikud eelised majanduslidsõqeenüseq;
eelistama parõmbas v ettembäs v targõmbas v .ausambas pidämä ta eelistab lihale kala tä pidä kalla lihast parõmbas; eelistas vaikida pidi targõmbas vaiki ollaq;
eelkooliealine alt kooliiä latś , inne kooliikä latś eelkooliealised lapsed alt kooliiä latsõq;
eelkõige innekõ̭kkõ , kõ̭gõ inne , kõ̭gõpäält , edimält
eelkäija 1. i̬i̬(h)n.astja - -t3, i̬i̬(h)n.käüjä - -t3 2. inneski|ne -dse -st5, innembi|ne -dse -st5 direktori eelkäija innembine juhťja;
eellane edevanõmb* -a -at13, alovanõmb* -a -at13, inneskine olõja lindude eellased olid roomajad tsirkõ alovanõmbaq olliq ruumajaq;
eelmine min|nev -evä -evät4, minevä|ne -dse -st5 eelmisel korral perämäne kõrd v viimäne kõrd v minevä kõrd v minevä(dse)l kõrral; eelmisel aastal minev(ä)aasta(ga), aastak tagasi; eelmine lehekülg, eelmisel leheküljel ütś lehekülǵ tagasi; eelmisel päeval päiv inne; eelmine õhtu õdak inne; eelmisel ristmikul viimädse risťtii pääl;
eelmäng ette|mäng -mängo -.mängo37
eelmüük ette.müümi|ne -se -st5, ette|müüḱ -müügi -.müüki37
eelnema inne olõma võistlusele eelnes treening inne võistlust olľ haŕotaminõ; see töö ei nõua eelnevat väljaõpet seod tüüd olõ-iq vaia inne oppiq;
eelnevalt inne(mbi) asja pole eelnevalt arutatud asja olõ-iq inne arotõt;
eelnimetatud (innembi) nimma|t -du -tut1, (innembi) nimete|t -dü -düt1
eelnõu kav|a -a -va28, plaań plaani .plaani37 seaduseelnõu säädüsplaań;
eelolev tul|lõv -õva -õvat4, tulõva|nõ -dsõ -st5 eeloleval nädalal tulõva nädäli; eelolev suvi tulõvanõ suvi; eeloleval talvel tulõval talvõl v tulõva talvõ;
eelseisev pääle|tullõv -tulõva -tulõvat4, i̬i̬(h)n|tullõv -tulõva -tulõvat4, tulõva|nõ -dsõ -st5 eelseisvad tööd pääletulõvaq tüüq; eelseisev jalgpallimäng tulõvanõ jalgpallimäng; eelseisev reis tuleb mul pikk iintullõv reiś tulõ mul pikḱ v mul sais pikḱ reiś iin;
eeltöö ettevalmistus -õ -t9, .valmis.säädmi|ne -se -st5 enne värvimist tuleb teha eeltööd inne värmä nakkamist tulõ tetäq ettevalmistuisi; teeremondi eeltööna toodi kruusa tiiparandusõ ettevalmistusõs tuudi ruusa;
eelviimane takastpu̬u̬lt tõõnõ , i̬i̬(h)nperämä|ne* -dse -st5, inneperämä|ne* -dse -st5, inne viimäst jäi eelviimaseks jäi takast(puult) tõõsõs; ma olen eelviimane ma olõ inne viimäst; vaata eelviimast lehekülge! kaeq takast tõist lehte!;
eemal kavvõmba(h)n , kavvõmbal eemal paistis suur mägi kavvõmban paistu suuŕ mägi; olen paar päeva arvutist eemal olõ paari päivi puutri mant ärq;
eemaldama ärq v .vällä v .maaha .võtma , .vällä .viskama v .saatma kalal eemaldatakse luud kalal võetasõq luuq vällä; ta eemaldati saalist tä saadõti saalist vällä;
eemalduma 1. ärq minemä , kavvõmbahe minemä , mant minemä mees eemaldub majast miiś lätt maja mant ärq; ma solvusin ja eemaldusin ma süändü ärq ja lätsi mant minemä; 2. ärq v .vällä v .maaha tulõma värv eemaldub kergesti värḿ tulõ kergehe maaha;
eemale kavvõmbahe , kavvõmbalõ , mant mine eemale! mineq kavvõmbalõ v mineq mant!; ma ei suutnud lapsi tordi juurest eemale hoida ma jovva-as latsi munakoogi mant ärq kaitsaq;
eemaletõukav jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1 mõned inimesed on eemaletõukavad mõ̭nõq inemiseq ommaq jäledüq; hais oli eemaletõukav hais naaś vasta;
eemaletõukavalt jälehehe , jälehele , jäletühe
eemalt kavvõmbast , kavvõmbalt hüüdis eemalt hõigaś kavvõmbalt;
eemalviibija kavvõ(h)n|ollõi -olõja -olõjat4, mant ärqolõja
eenetsi: eenetsi keel eenedsi kiiľ;
eepos .eepos -õ -t9, lugu|laul -laulu -.laulu37
ees i̬i̬(h)n ta sõitis minu ees tä sõitsõ iin minno v mino iin; majal on uus aken ees majal on vahtsõnõ akõń iin;
eesel i̬i̬sli - -t1, esseľ -i -it4
eesistuja i̬i̬stkõ̭nõlõja - -t3, istangidõ .juhťja
eeskava i̬i̬(h)nkav|a -a -va28
eeskiri ettekirotus -õ -t9, kõrd kõrra .kõrda33, .säädü|s -(se) -(s)t10 ranged eeskirjad kuŕaq ettekirotusõq;
eeskoda vü̬ü̬rüs -e -t9, hü̬ü̬rüs -e -t9, edü|ne -dse -st7, edüs -(s)e -st11, ehüs -(s)e -st11
eeskuju näüdüs -(s)e -t11, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, i̬i̬(h)n|kujo -kujo -kujjo v -kuio26 eeskuju võtma muudu võtma, nitti võtma; ta on teistele heaks eeskujuks tä um tõisilõ hääs näüdüsses v näütäs tõisilõ hüvvä muudu; eeskuju andma muudu andma; isa on mulle eeskujuks ma käü esä perrä; tema eeskujul timä perrä;
eeskujulik .väega hää , näüdüs- eeskujulik õpilane väega hää oṕja, näüdüskoolilatś, koolilatś niguq piät;
eeskujulikult .väega .häste käitub eeskujulikult pidä hinnäst väega häste ülevän; eeskujulikult korras tuba väega häste kõrran tarõ, tarõ (om) kõrran niguq piät;
eeskätt innekõ̭kkõ halb ilm põhjustas viljaikalduse eeskätt Põhja-Eestis halva ilma peräst lätś vili hukka innekõ̭kkõ Põḣa-Eestin;
eeslaulja i̬i̬st.laulja - -t3, sõ̭noli|nõ -sõ -st5, (vanal rahvalaulul) i̬i̬st.ütlejä - -t3
eeslinn liina|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40, veere|liin -liina -.liina30, ede|liin -liina -.liina30 eeslinna majad olid madalad veereliina majaq olliq madalaq; Potsdamist on saanud Berliini eeslinn Potsdamist om saanuq Berliini edeliin;
eesmine ede- , edimäne eesmine ots edeots; tagumised ei jõua eesmistele järele tagomadsõq jovva-iq edimäidsile perrä;
eesmärk tsihť tsihi .tsihti36, tsihḱ tsihi .tsihki36 töö eesmärgiks on … tüü tsihis om …; mis on su eesmärk? kohe sa tahat vällä joudaq?; mis eesmärgil sa seda teed? mis mõttõgaq sa taad asja tiit?;
eesnahk titi|nahk -naha -.nahka33
eesnimi nim|i -e -me24, ristinim|i -e -me24
eesotsas edeotsa(h)n , i̬i̬(h)notsa(h)n
eespool i̬i̬(h)npu̬u̬l
eespoolne edepooli|nõ -dsõ -st7
eesriie m (püüne)kardin|aq -idõ -it4
eesruum ede|ruuḿ -ruumi -.ruumi37
eessõna ede|sõ̭na -sõ̭na -sõ̭nna28, i̬i̬(h)n|jutt -jutu -juttu37, ede|jutt -jutu -juttu37, i̬i̬st|kõ̭nõq -.kõ̭nnõ -kõ̭nõt18
eest i̬i̬st käis toidu eest tööl käve söögi iist tüül; ta leidis eest koristamata toa löüď iist kraaḿmaldaq tarõ; eest seisma kaitsma, hoitma;
eesti: eesti keel eesti kiiľ, esti kiiľ;;
eestiaegne eesti.aoli|nõ -dsõ -st5, eesti.aig|nõ -sõ -sõt6
eestikeelne eestikeeli|ne -dse -st7, eestiki̬i̬ľ|ne -se -set6
eestimeelne eestimi̬i̬ľ|ne -se -set6, eestimeeli|ne -dse -st7
eestindama eesti ki̬i̬lde (.ümbre) .pandma
eestipärane eestiperäli|ne -dse -st5, eesti mu̬u̬du
eestistama eestistä|mä -q -83
eestistuma eestistü|mä -däq -84
eestlane .e(e)stlä|ne -se -st5, i̬i̬sťlä|ne -se -st5, seto kiiľ .tśuhkna - -t3 eestlased eesti rahvas, maarahvas;
eestuba edetar|õ -õ -rõ24
eestvedaja vido(s)ni|k -gu -kku38, i̬i̬stvi|täi -däjä -däjät4, nõ̭nasḱ -i -it13, nõ̭na|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
eestvõitleja i̬i̬stsõdija - -t3, i̬i̬st|sõtij -sõdija -sõdijat3
eestvõtja i̬i̬st.võtja - -t3, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vido(s)ni|k -gu -kku38, i̬i̬stvi|täi -däjä -däjät4, nõ̭na|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
eesvokaal kiiľ edevaba|helü* -helü -hellü26, terräv vabahelü*
eesõigus i̬i̬(h)n.õigu|s -(sõ) -(s)t10
eeter 1. eedeŕ -i -it4, hõľova - -t3, .hõrkva - -t2, .horkva - -t2
eeterlik eederli|k -gu -kku38 eeterlikud õlid eederliguq õliq;
eeterpiiritus .liikva - -t3, hõľova - -t3, õu(h)ka - -t2 kui puskarile valada eetrit peale, saab eeterpiirituse ku hanśalõ vallaq eederit pääle, saa liikva;
eetika eeti|ga -ga -kat13, .sündsüs -e -t9, il|o -o -lo26 arsti kutse-eetika sunnib mind vaikima, ma ei või öelda tohtri ammõdisäädüs käsk mul vakka ollaq, ma ei võiq üldäq; kutse-eetika ammõdisäädüs;
eetiline .sündsä - -t3, .õigõ - -t3 see ei ole eetiline tegu nii ei sünnüq tetäq; eetiline valik süäme perrä valiminõ;
efekt mõjo mõo mõjjo v mõio27, nätüs -(s)e -t11, nättüs -e -t10, tul|lõḿ -õmi -õmit4, vi|kuŕ -guri -gurit4, trik|ḱ -i -ki37, e|fekť -fekti -.fekti37 andis sellise efekti anď sääntse tulõmi; valgusefektidega pidu valgusõviguridõgaq pido; heliefektid helütrikiq;
efektiivne te|küs -güsä -güsät4 efektiivsem tegüsämb;
efektiivsus tegüsüs -e -t9
efektne .mõosa - -t3, lü̬ü̬ - -t3, tsärre - -t3 efektse esinemisega kõnepidaja lüüvä etteastmisõgaq kõ̭nnõmiiś; sellel naisel oli väga efektne kübar taal naistõrahval olľ väega mõosa küpäŕ pään;
ega egaq , õgaq ega see pole naljaasi egaq taa olõ-iq naľaasi; ega mina seda ei tea õgaq maq tuud tiiä eiq; ega siis egas, õgas; ega ma siis meelega teinud õgas ma meelegaq tii es;
egoism .hindä.tähtsüs -e -t9
egoist .hindä.tähtsä - -t1 ära ole selline egoist, ära mõtle ainult enda peale! olku-iq sääne hindätähtsä, mõtõlgu-iq ütsindä hindä pääle!;
egoistlik .hindä.tähtsä - -t1
eha õdagunõ ago , õdagu|ago -ao -ako27 ehatäht aotähť; ehal käima jõõsatama, jõ̭õ̭skama, huťma, huti pääl käümä, jõõsa pääl käümä;
ehakuma õdagunõ (h)ahetus , õdagu(h)ahetus -õ -t9, õdagu|hämmär -hämärä -hämärät4
ehapuna õdaguveretüs -e -t9
ehavalgus õdagu.valgu|s -(sõ) -(s)t10, õdagunõ hahetus
ehe (ehte) eheq .ehťme ehend16, eheq .ehte ehet19, hõ|til -dila -dilat4 hõbedased kaelaehted hõpõdsõq kaalaehteq;
ehe (eheda) .õigõ - -t3, .ehtsä - -t3, puhas .puhta puhast23, .rikmaldaq , .tsurḱmaldaq ehe maatoit õigõ maasüüḱ; ehe kuld ehtsä kuld;
ehitaja ehitüs|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
ehitama ehi|tämä -täq -dä82, .eihtä|mä -q -81, mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä -lläq -(l)le86, .eihte|(l)lemä -lläq -(l)le86, (üles ragoma) tsäpändä|mä -q -83, tsäpendä|mä -q -83, (palḱsaina) .salvama salvadaq .salva77 aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saa aastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq; ehitas endale palksauna tsäpänď hindäle palḱsanna;
ehitis hoonõq hu̬u̬nõ hoonõt18, hoonõh hu̬u̬nõ hoonõht20, ehitüs -e -t9, .eihtüs -e -t9 koolimaja on kolmekorruseline ehitis koolimaja om kolmõkõrralinõ hoonõq; Egiptuse püramiidid on tohutusuured ehitised Egüptüse pürämiidiq ommaq ilmadusuurõq ehitüseq;
ehitus .eihtüs -e -t9, ehitüs -e -t9 ehitusmaterjal ehitüsmatõrjaaľ; ehitusplats ehitüsplatś;
ehk 1. vai , ali† kalender ehk tähtraamat kallendri vai tähťraamat; nad ehk nemad, see on sama nääq ali nimäq, tuu om sama; ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO ehk Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuń; 2. vaśt , vaest , või-ollaq päeva peale läheb ehk soojemaks päävä pääle lätt vaest lämmämbäs;
ehkki .kuikiq , .kuigiq ta ei tulnud, ehkki lubas tä es tulõq, kuikiq lubasi;
ehmatama 1. hiidü|täma -täq -dä82, mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 ega ma ei ehmatanud sind? egaq ma es hiidüdäq sinno?; 2. .hiitümä .hiitüdäq hiidü v .hiitü.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü 80 ma päris ehmatasin ma õkvalt hiitü;
ehmatus .hiitümi|ne -se -st5, hiidünǵ -i -it4, hahmah(t)us -õ -t9, jahmah(t)us -õ -t9, jä(h)mäh(t)üs -e -t9, kahmõh(t)us -õ -t9
ehmuma .hiitümä .hiitüdäq hiidü v .hiitü.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü 80 , hahmah(t)u|ma -daq -84, jahmah(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, kahmõh(t)u|ma -daq -84, mitmit kõrdo hiidüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 lind ehmus põllult lendu tsirk hiitü nurmõ päält lindu;
ehmunult .hiitünühe , .hiitünüle , .hiitünült , hahmah(t)unult , jahmah(t)unult , jä(h)mäh(t)ünült , kahmõh(t)unult
ehtima .ehťmä .ehtiq ehi63, ehi|tsemä -däq v -tsäq -dsä90, ehi|tämä -täq -dä82, .putsama putsadaq .putsa77, putsõlda|ma -q -83, putsõnda|ma -q -83, putsõrda|ma -q -83, mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä -lläq -(l)le86 mis sa nii kaua ennast ehid? miä sa nii kavva ehitelet hinnäst?; vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud! kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq!; kas kuusk on ehitud? kas kuuś om ärq ehit?;
ehtne .ehtsä - -t3, .õigõ - -t3 ehtne vanill õigõ v ehtsä vanilľ;
ehtsus .ehtsüs -e -t9
ei ei(q) , es ei ole olõ eiq v olõ-(õ)i(q) v ei olõq (eiq); ei saa saa eiq v saa-(a)i(q) v ei saaq (eiq); ei olnud olõ es v olõ-(õ)s v es olõq (es); ei saanud saa es v saa-(a)s v es saaq (es);
eile eeläq , iiläq
eilne eelä|ne -dse -st7, eeläski|ne -dse -st5, iilä|ne -dse -st7, iiläski|ne -dse -st7 soojendasime lõunasöögiks eilseid kapsaid lämmistimiq lõunõsöögis eeläskiidsi kapstit;
eine sü̬ü̬ söögi sü̬ü̬ki37 hommikueine hummogusüüḱ, pruukosť; kiiret einet võtma haukama; kerge eine oodus, oodõq;
eine(s)tama sü̬ü̬ süvväq sü̬ü̬ min 1. ja 3. k .sei(e)54, ru̬u̬ga .võtma , söögipalla .võtma
eirama mü̬ü̬dä .kaema , tähele .pandmaldaq .jätmä eiras käsku jätť käsü tähele pandmaldaq; eiras peatumismärguannet es tiiq kinniqpidämisest vällä;
eit mu̬u̬ŕ moori mu̬u̬ri37, mu|di -di -ti26, imäke|ne -se -ist8, seto kiiľ paaba - -t2
eitama ei .ütlemä , .ei|tämä -täq -dä81, .salgama saladaq .salga77 eitab oma süüd salgas umma süüd v ei võtaq süüd umas;
ekraan pildi|kruut* -kruudu -kruutu37, ekraań ekraani ek.raani37
eks külh , vet eks me vaata kaemiq noq v vet mi no kae; eks ta ole nii taa om; eks ole? om nii?;
eksam eksä|ḿ -mi -mit1, .katsmi|nõ -sõ -st5
eksamineerima eksämi|ni̬i̬ŕmä -ni̬i̬riq -neeri63, .perrä .katsma
eksemplar tük|k -ü -kü26, näüdüs -(s)e -t11, nättüs -e -t10 ainueksemplar ainukõnõ näüdüs; autorieksemplar tegijäjago; näidiseksemplar näüdüs; mul on autorieksemplarid saada mul om tegijäjago raamatit saiaq; no on alles eksemplar no om ütś nättüs; raamatut on alles ainult kaks eksemplari raamatut om õ̭nnõ katś tükkü alalõ; avaldus kolmes eksemplaris avaldus kolmõn tükün; proovieksemplar pruuḿ, proomitüü; katse-eksemplar proovinäüdüs; haruldane eksemplar esiqmuudu näüdüs;
eksikombel essü.kombõl
eksima .essümä .essüdäq essü79, vika tegemä , harah(t)u|ma -daq -84, .harku|ma -daq -80 ta on eksinud tä om essünüq v essüssen; laps eksis metsa latś essü mõtsa ärq; selles asjas sa eksid seon aśan sa essüt; olime teelt eksinud ollimiq tii päält ärq harahtunuq; võõraid eksib siia harva võ̭õ̭rit harkus siiäq harvuisi; eksisin keelereegliga tei keeleriiglin via;
eksimatu ilm.essümäldäq ta peab end eksimatuks tä arvas, et tä om essümäldäq;
eksimatult ilm.essümäldäq leidis eksimatult tee löüď tii ilmessümäldäq üles;
eksimus .essümi|ne -se -st5, essütüs -e -t9, essäh(t)üs -e -t9, essünǵ -i -it33
eksisteerima (olõma(h)n) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 kas eksisteerib elu väljaspool Maad? kas om ello välänpuul Maad?;
eksitama essü|tämä -täq -dä82, harah|(t)ama -taq -(t)a83, virbi|tämä -täq -dä82, .petmä pettäq petä61 eksitas teda töö juures essüť tedä tüü man;
eksiteel essüssi(h)n , essüsse(h)n
eksiteele essüssihe , essüssile
eksitus essütüs -e -t9, essäh(t)üs -e -t9, essünǵ -i -it33
ekskavaator kop|p -a -pa31, kauri|ts -dsa -tsat13 ekskavaatorijuht kopamiiś;
eksklusiivne eräle , eräle.saisja , .vällä.jätvä - -t3, kõnnõk pi̬i̬ - -t1, kinnili|ne -dse -st5 kaks eksklusiivset süsteemi katś eräle kõrda; võttis mind eksklusiivsesse baari kaasa võtť minno kinniliste kõrtsi üten; eksklusiivne pesu piinü mõsu; eksklusiivsed joogid piinüq joogiq;
ekskursioon .vällä|sõit -sõidu -.sõitu37, huvi|käüḱ -käügi -.käüki37, huvi|sõit -sõidu -.sõitu37 ekskursioonil käima huvvi sõitma; käisin ekskursioonil käve huvisõidun v sõidi huvvi; ekskursioonijuht huvikäügi kammandaja; klassiekskursioon klassi välläsõit; linnaekskursioon liina piten käümine v liinakaeminõ;
ekslema essüske|(l)lemä -lläq -(l)le86
eksliibris ékslibris -e -t9, raamadu|märḱ -märgi -.märki37 mul on oma eksliibris raamatus mul om uma raamadumärḱ raamadu seen;
ekslik võlsś võlsi .võlssi37, .essüjä - -t3 ekslik arvamus võlsś arvaminõ; ekslik oleks arvata, et ... võlsś olnuq arvadaq, et ...; inimene on ekslik inemine essüs v inemine om essüjä;
ekslikult .võlssi
eksootiline võ̭õ̭raperäli|ne -dse -st5 eksootilised puuviljad võ̭õ̭ramaa puuviläq; eksootilise välimusega võ̭õ̭raperälidse vällänägemisegaq;
ekspeditsioon .uuŕmis|reiś -reisi -.reisi37, .uuŕmis|käüḱ -käügi -.käüki37
eksperiment pru̬u̬ḿ proomi pru̬u̬mi37, pru̬u̬ proovi pru̬u̬vi37, .perräpru̬u̬ḿmi|nõ -sõ -st5
eksperimentaalne proomi- , proovi-
eksperimenteerima .perrä pru̬u̬ḿma , .perrä pru̬u̬ma
ekspert aśa.tundja - -t3, nõvvu.andja - -t3 ekspertarvamus aśatundja arvaminõ;
ekspertiis aśa.tundjidõ .uuŕminõ v .arvaminõ ekspertiisi tulemuste kohaselt … aśatundjidõ arvamisõ perrä …; ekspertiisiga tehti kindlaks, et … aśatundjaq arvssiq, et …;
ekspluateerima (ärq) .pruuḱma .pruukiq pruugi63 talumeeste ekspluateerimine talomiihi ärqpruuḱminõ v utminõ; maa ekspluateerimine on seotud suurte kuludega maa pruuḱminõ v käüginhoitminõ võtt palľo rahha;
eksponaat .vällänäüdüs* -(s)e -t11 palume eksponaate mitte puutuda pallõsiq vällänäüdüssit mitte kumpiq v vällänäüdüssit tohe-iq kumpiq;
eksponeerima (.vällä) .näütämä v .pandma
eksport (kauba) .vällävidämi|ne -se -st5, (kauba) .vällävi̬i̬mi|ne -se -st5
eksportima .vällä vidämä , .vällä vi̬i̬
ekspress kipõ - -t14, virk virga .virka30 ekspressbuss vaihõpiätüseldäq busś;
ekstaas hõľo|olo* -olo -ollo26, .taivan|olõḱ -olõgi -olõkit13, hõisk hõisu .hõisku36
ekstaatiline .taivali|nõ -dsõ -st5
eksterjöör .vällänägemi|ne -se -st5, .vällä.näütämi|ne -se -st5, välimäne kujo
ekstreem- oho- ekstreemturism ohoturisḿ; ekstreemsport ohosporť;
ekstreemne veerepääli|ne -dse -st7, piiripääli|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕmä|ne -dse -st5, oho- ekstreemne tegu veerepääline tego; ekstreemsed ilmastikuolud rassõq ilmaoloq;
ekstremist veerepääli|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕmüslä|ne -se -st5, veere.päällä|ne -se -st5
ekvaator ekvaatoŕ -i -it4, maavü̬ü̬ - -d51, poolõndaja - -t3 teisel pool ekvaatorit paistavad teistsugused tähed tõsõlpuul maavüüd paistvaq tõistsugumadsõq täheq; taevaekvaator taivapoolõndaja;
elajas el|läi -äjä -äjät4, hrl halv, sõim tõbras .tõpra tõbrast22 röögib kui elajas rüüḱ ku elläi;
elama el|ämä -läq -ä69 kuidas elad? kuis elät?; ta elab veel tä eläs viil; ta elab linnas tä eläs liinan; kaasa elama huugu andma; ta elab kõike väga raskelt läbi tä võtt kõ̭kkõ väega hindähe; võõrsil on ta palju läbi elanud võ̭õ̭ral maal om tä palľond nännüq;
elamispind elämi|ne -se -st5, elämis|pind -pinna -.pinda32
elamistingimused elämi|ne -se -st5, elo-olo elo-olo ello-ollo26 selliseid elamistingimusi pole veel kohanud säänest elämist olõ-iq viil nännüq;
elamu elo|maja -maja -majja v -maia28, elotus -õ -t9, elo elo ello26, elämi|ne -se -st5
elamus läbielämi|ne -se -st5 vapustav elamus väegaq suuŕ läbielämine;
elanik eloni|k -gu -kku38, eläni|k -gu -kku38, inemi|ne -se -st5 selle maja elanikud seo maja inemiseq; agulielanik veereliina inemine;
elanikkond m eläniguq elänikkõ elänikkõ38, ine|miseq -.miisi -.miisi5
elatama elä|tämä -täq -dä82, .ülle(h)n v ülevä(h)n pidämä kuidas ta oma perekonda elatab? kuis tä umma pereht elätäs v üllen pidä?;
elatanud van|a -a -na28, elänü|q - -t1, eläh(t)ünü|q - -t1, eläh(t)änü|q - -t1
elatiiv kiiľ seestkäänüs* -(s)e -t11, seest.ütlejä* - -t3
elatis päätoidus -(s)õ -t11, ihotoidus -(s)õ -t11, elätüs -e -t9
elatuma (ärq) el|ämä -läq -ä69, söönüs .saama elatub vanemate pensionist eläs vanõmbidõ pindsi pääl; millest ta elatub? minkast tä ärq eläs v minkast tä süünüs saa?;
elatusmiinimum ärqelämis|piiŕ -piiri -.piiri37
elatustase elo|järǵ -järe -.järge34
elav (elon) el|läv -ävä -ävät4, hingeli|ne -(d)se -st5, elo(h)n , (vilgõs, herksä) .herksä - -t3, tsäpe - -t14, vipõ - -t14, kirk kirgä .kirgä34 elavad ja surnud keeled elon ja koolnuq keeleq; kassid on täna väga elavad kassiq ommaq täämbä väegaq herksäq; elav muusika elläv muusiga;
elavaloomuline el|läv -ävä -ävät4, .herksä - -t3, tsäpe - -t14, eläväneelä(h)täjä - -t3 elavaloomuline poiss elläv poiskõnõ; elavaloomuline inimene tsäpe inemine;
elavhõbe ellävhõpõ elävähõpõ eläväthõpõt14, ellävhõpõ - -t14
elavus .herksüs -e -t9, tsäbehüs -e -t9, elävüs -e -t9 värvid lisavad elavust värmiq andvaq herksüst manoq;
elegantne pi̬i̬nü (olõmisõgaq) - -t1, .kikstu - -t1 nägi elegantne välja näüdäś väega piinü vällä;
elekter é(e)lektri - -t1, .tsähvü|s* -(se) -(s)t10, é(e)lendri - -t1 elektrijaam elektrijaam; elektripliit elektripliiť; elektrirong elektrironǵ; elektrivõrk elektrivõrk;
elektriliin é(e)lektri|liiń -liini -.liini37
elektriline é(e)lektri- elektriline veekann eelektrikanń; elektriline hambahari eelektri-hambahari;
elektrilöök tsäh tsähvi .tsähvi37, tsäräh(t)üs -e -t9, välḱ välki .välki37 sai elektrilöögi sai tsähvi v välgi;
elektron é(e)lekt|roń -roni -.ronni38
elektronarvuti .puutri - -t1, arvo|ť -di -tit13, arvu|di -di -tit13
elektronpost välk|posť* -posti -.posti37, e-posť e-posti e-.posti37, meiľ meili .meili37
elektroonika é(e)lektrooni|ga -ga -kat3
elektrooniline é(e)lektroonili|nõ -dsõ -st5 elektrooniline ajakiri võrguaokiri;
element os|a -a -sa26, algos|a -a -sa26, alg|ainõq -.ainõ -ainõt18, puhas ollus on omas elemendis om uman sõiduviin; hõbe on keemiline element hõpõ om keemiline algainõq;
elementaarne alguperäli|ne -dse -st5, .lihtsä - -t3, esiq.hindäst .mõistaq see on ju elementaarne taa om joq esiqhindäst v meelegaq mõistaq; elementaarne viga lihtsä viga; elementaarsed nõudmised kõ̭gõ edimädseq nõudmisõq; elementaarosake tsibiputin;
elevant é(e)le|vanť -vandi -.vanti37
elevil herevälläq , herevilläq , helevälläq , helevilläq , .herkvälläq , .herkvilläq esimesel koolipäeval on lapsed väga elevil edimädsel koolipääväl ommaq latsõq väegaq herevälläq;
elevile herevä(l)le , herevi(l)le , helevä(l)le , helevi(l)le , .herkvä(l)le , .herkvi(l)le , .kärkvä(l)le , .kärkvi(l)le rahvas läks elevile rahvas lätś herevälle;
elevus herevüs -e -t9, helevüs -e -t9 tema kõne tekitas rahva seas elevust tä kõ̭nõq panď rahva elämä;
eliit valit|rahvas validu.rahva valitutrahvast22
elik vai , ali† nad elik nemad, see on sama nääq ali nimäq, tuu om sama;
elitaarne validu .rahva elitaarne kaubamaja validu rahva kaubamaja;; elitaarne kunst korgõ kunsť;
elu elo elo ello26 elus olema elon olõma; ellu jääma ello jäämä; kunagi elus saame veel kokku ello ellen saamiq viil kokko;
elu-olu elämine ja olõminõ , olo olo ollo26, elo-olo elo-olo ello-ollo26
eluaeg elo|aig -ao -.aigo36, elo|igä -iä -ikä25, elo|põl -põlvõ -.põlvõ35 jääb eluajaks meelde jääs elosaos miilde; halb ütlemine ei lähe eluaeg meelest elopõl lää-äiq meelest halv ütelüs; eluajal oli ta hea inimene ellen olľ tä hää inemine;
eluaegne elo.aoli|nõ -dsõ -st5, elo.aig|nõ -sõ -sõt6, elo.iäli|ne -dse -st5 ta on eluaegnepõllumees tä om eloaig põllumiiś olnuq;
eluala elo|vald -valla -.valda33, eloal|a -a -la28 mitmel elualal ei kasutata vähemuskeeli peaaegu üldse mitmidõ eloallo pääl pruugita eiq väikeisi kiili pia sukugiq;
eluase eloasõ -mõ -nd16, elo elo ello26, elämi|ne -se -st5, elotus -õ -t9 kaks eluaset on tühjad, kaks on elanikega katś om tühjä ello, katś om elolist;
eluiga elo|igä -iä -ikä25, igä iä ikä25, .iätüs -e -t9 oma eluea jooksul uma eloiä seen v uman iätüsen;
elujõud joud jo(vv)u .joudu36, vä|gi -e -ke25, .rõhku|s -(sõ) -(s)t10 kust ta küll ammutab oma elujõu? kost tä külh uma väe võtt?; justkui haige oleks, ei ole elujõudu, ei taha süüa ega midagi niguq haigõ olõt, olõ-iq rõhkut, taha-iq süvväq ei midägiq;
elujõuline jovvuli|nõ -dsõ -st5, .joudsa - -t3, .joutsa - -t3, .jouduja - -t3, .truksa - -t3, eloli|nõ -dsõ -st5, tubli - -t2, .priski - -t1 elujõulised järglased jovvulidsõq v eloväegaq perrätulõjaq;
elujõuliselt jovvu.listõ , .joudsahe , .joutsahe , .joudsalõ , .joutsalõ , .truksahe , .truksalõ , .võrksahe , .võrksalõ , elo.listõ
elujärg elo elo ello26, elo|järǵ -järe -.järge34 Almal oli vaene elujärg Almal olľ vaenõ elo;
elukaaslane tõõnõpu̬u̬ľ tõõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40, tõ̭nõpu̬u̬ľ tõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40
elukallidus elätüskul|u -u -lu26, ärqelämise hind , elätüs|hind -hinna -.hinda29 elukallidus tõuseb pidevalt elämine lätt kõrrast kallimbas;
elukardetav elo.ohtli|k -gu -kku38 elukardetav töö, haigus eloohtlik tüü, tõbi;
elukas el|läi -äjä -äjät4 kummaline elukas esiqmuudu elläi;
elukindlustus elokimmätüs* -e -t9, elotaganus -õ -t9
elukogemus elost saad oppus , elooppu|s -(sõ) -(s)t10
elukogenud elost .oṕnuq , ello nännüq , elo käest oppust saanuq
elukoht elokotus -(s)õ -t11, elo|paik -paiga -.paika30 elukohajärgne elopaigaperäne;
elukutse ammõ|ť -di -tit13, amma|ť -di -tit13 elukutselt arst ammõdi poolõst tohtrõ;
elukutseline ammõdi- , ammõdi|pitäi* -pidäjä -pidäjät4, .oṕnu|q - -t1 elukutseline laulja ammõdiperrä laulja v oṕnuq laulja; asjaarmastaja hakkas elukutseliseks aśaarmastaja nakaś ammõdipidäjäs;
elukäik elo|käüḱ -käügi -.käüki37
elulaad elo|viiś -viie -viit m päälek -viijile#-viisi -.viisi-viie -viit49 v -viijile#-viisi -.viisi 37 , elo|kõrd -kõrra -.kõrda30 pillav elulaad lajalinõ eloviiś;
eluline eloli|nõ -dsõ -st5, (elo).tähtsä - -t3, tõ̭õ̭peräli|ne -dse -st5 loengus toodi palju elulisi näiteid loengun tuudi hulga eloliidsi näütit; eluline vajadus elotähtsä tarvõq;
elulookirjeldus elolu|gu -u -ku27
eluloom eloel|läi -äjä -äjät4 sellest ei saa küll enam elulooma taast joht saa ei inämb eloeläjät; vasikas jäeti eluloomaks vasik jäteti elo pääle;
elulugu elolu|gu -u -ku27, elo|käüḱ -käügi -.käüki37
elumaja elo|maja -maja -majja v -maia28, elo elo ello26, elotus -õ -t9
elumärk elo|märḱ -märgi -.märki37
elund riist riista .riista30 silm on nägemiselund silm om nägemisriist; siseelundid sisemädseq; haistmiselund hõ̭ngutundmisõ riist;
eluohtlik elo.ohtli|k -gu -kku38
elupaigatüüp kasvopaiga|tüüṕ -tüübi -.tüüpi37, elopaiga|tüüṕ -tüübi -.tüüpi37
elupuu elopuu - -d50
eluruum elo|ruuḿ -ruumi -.ruumi37, (elo)tar|õ -õ -rõ24 rahval oli vaja eluruume juurde rahval olľ eloruumõ manoq vaia; meil loomi eluruumidesse ei lubata meil lasta-iq eläjit tarrõ;
elurõõm (elo)rõ̭õ̭m (-)rõõmu (-)rõ̭õ̭'mu37, il|o -o -lo26
elurõõmus (elo)rõ̭õ̭msa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5 vanaema on veel väga elurõõmus vanaimä om viil väegaq elorõ̭õ̭msa;
elus hinge(h)n , hingeli|ne -(d)se -st5, eloli|nõ -(d)sõ -st5, el|läv -ävä -ävät4 kas ta on veel elus? kas tä viil eläs v kas tä om viil hingen?; elus inimene elläv inemine;
elusalt eläväst pääst , elogaq , elolt jõudis elusalt koju jouď elolt kodo;
eluskala elokal|a -a -la28
elusolend eloli|nõ -(d)sõ -st5, hingeli|ne -(d)se -st5, ilmuli|nõ -(d)sõ -st5
elustama .ello herätämä , .võrḱma .võrkiq võrgi64, .ello .võtma uppunut elustati ja ta ärkaski ellu uppunut võrgiti ja tä tulľgiq ello;
elustuma .ello v elolõ heränemä , .ello v elolõ tulõma , .hõ̭ngu mano(q) .võtma
elutahe elläq.tahtmi|nõ -sõ -st5
elutark palľonännü|q - -t1, ti̬i̬djä - -t3
elutarkus ti̬i̬dmi|ne -se -st5 elutarkust peab kaua koguma tiidmist tulõ kavva koŕadaq;
elutsema el|ämä -läq -ä69, elo|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, elo|tama -taq -da82
elutu eloldaq
elutuba elotar|õ -õ -rõ24, elitar|õ -õ -rõ24, suuŕtarõ suurõtarõ suurttarrõ24
eluvaim elo|vaim -vaimo -.vaimo37, hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37, toss tossu .tossu37, elo elo ello26 eluvaim on sees elovaim om seen; võeti eluvaim välja võeti toss vällä;
eluvõõras elo|võõras -võ̭õ̭'ra -võõrast22, eelä|ne -dse -st7
email emaiľ emaili e.maili37
emakas imä|koda -kua -kota27, latsõ|koda -kua -kota27, puja|koda -kua -kota27
emakeel imä|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40
emakeelne imäkeeli|ne -dse -st7, imäki̬i̬ľ|ne -se -set6
emalik imä- emalik armastus imäarm; emalikud tunded imätundõq;
emalikult: noomis mind emalikult võtť mu külen õkvalt niguq uma imä;
emand imänd -ä -ät13
emane imä|ne -dse -st7, imä- emane kass imäne kasś; emane koer imäne pini, hatt, litapini; emane part imäpartś;
emb-kumb ütś katõst , ütś vai tõõnõ
embama kallista|ma -q -83, üsä|tämä -täq -dä82, .hõlma .võtma
embleem märḱ märgi .märki37
emigrant .vällä.rändäjä - -t3, pagula|nõ -sõ -st5, paguni|k -gu -kku38
emigratsioon .vällä.rändämi|ne -se -st5, pa|gu -o -ku27 elab emigratsioonis eläs vällämaal v paossin;
emis immis -(s)e -t11
emme latsik im|i -i -mi26, nännä - -t2
emotikon vikuŕnä|go* -o -ko27
emotsionaalne .tundõperi , tsärre - -t14 emotsionaalse käitumisega tsärre olõmisõgaq, tundõperi üllenpidämisegaq;
emotsioon .tundmi|nõ -sõ -st5, .tundmus -õ -t9, tunnõq .tundõ tunnõt19 emotsioonideküllane tundõlinõ; sain sealt palju positiivseid emotsioone sai säält hulga häid tundmiisi;
enam inämb -ä -ät13 ära enam tee! teku-iq inämb!; see on midagi enamat seo om midägiq inämbät;
enam-vähem inämb-vähämb jäi esinemisega enam-vähem rahule jäi ülesastmisõgaq inämb-vähämb rahulõ;
enamasti inämbähe , inämbäle , inämbüisi , inämbüste , inämbäste
enamik inämbüs -e -t9, suurõmbjago suurõmbajao suurõmbatjako27, inämbjago inämbäjao inämbätjako27, üle poolõ enamik rahvast on tema poolt suurõmbjago rahvast om timä puult;
enamjagu inämbjago inämbäjao inämbätjako27
enamjaolt inämbält(jaolt)
enamlane inämblä|ne -se -st5
enampakkumine inämb.pakmi|nõ -sõ -st5
enamus inämbüs -e -t9, suurõmbjago suurõmbajao suurõmbatjako27, inämbjago inämbäjao inämbätjako27 enamusrahvus inämbüsrahvas;
enamuspuuliik mõts pääpuu - -d50, inämbüspuu - -d50 enamuspuuliik on seal kuusk pääpuu om sääl kuuś;
enda .hindä , .hinne , .hendä , uma see on mu enda teha seo om mu hindä tetäq v uman käen; küllatulek on enda teha, aga külast lahkumine pole enda teha küllä tulõḱ om uman käen, a küläst mineḱ olõ-õiq uman käen;
endale .hindäle , hinele
endamisi .hindämiisi , .hindä(h)n , .hindäette , umalõ meelele laususin endamisi: paras talle, et ta bussist maha jäi kiti umalõ meelele: paras, et tä bussist mahaq jäi;
endastmõistetav esiq.hindäst .selge , (esiq).hindäst .mõista , meelegaq .mõistaq
endastmõistetavalt (esiq).hindäst .mõista , meelegaq .mõista
endine inneski|ne -dse -st5, inne(t)si|ne -dse -st5, innedä|ne -dse -st5, innembä|ne -dse -st5, inni|ne -dse -st7 käis oma endise ülemuse juures käve uma inneskidse ülembä man;
endisaegne vana.aoli|nõ -dsõ -st5, vana.ao|nõ -dsõ -st7
endiselt iks vi̬i̬l , vannamu̬u̬du , nigu(q) innegiq ta töötab endiselt linnas tä tüütäs iks viil liinan; sõbrustame endiselt olõmiq iks sõbraq edesi;
energeetika jovvumajandus -õ -t9, energiämajandus -õ -t9, väemajandus -õ -t9
energeetiline jovvuli|nõ -dsõ -st5, vä|kev -gevä -gevät4 toidu energeetiline väärtus söögi jovvulisus; pajuvõsal on energeetiline väärtus paiuvõso kõlbas küttäq külh;
energia vä|gi -e -ke25, é(e)nergiä - -t3, joud jo(vv)u .joudu36, tü̬ü̬|himo* -himo -himmo26, .rõhku|s -(sõ) -(s)t10 hüdroenergia viivägi; soojusenergia lämmävägi; tuuleenergia tuulõvägi; tuumaenergia aadomivägi; energiaallikas väeläteq; energiabilanss väetasakaal; kiirgusenergia kirgämisvägi, kirgämisjoud, hõ̭õ̭hkus; potentsiaalne ja kineetiline energia saismisõ ja huu vägi; tal pole kunagi energiat, norutab kogu aeg täl olõ-iq kunagiq rõhkut, norotas kõ̭iḱ aig;
energiline väke täüs , .hõlpu täüs , .pringu täüs , .truksa - -t3, .väs(t)li - -t1, eläväneelä(h)täjä - -t3 energilised naabrid truksaq naabriq;
energiliselt .truksahe , .truksalõ , .väs(t)lihe , .väs(t)lile juhatab koori väga energiliselt juhť kuuri väegaq truksahe;
enese .hendä , .hindä , .hinne
enesehaletsus .hindähalõhus -õ -t9
enesekaitse .hindä|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18, .hindä.kaitsmi|nõ -sõ -st5
enesekindel (esiq).hindäle kimmäs , .uhkõ - -t3
enesekindlalt .kimmähe , .kimmäle , .uhkõhe , .uhkõlõ
enesekindlus (.hindä).kimmüs -e -t9
enesekriitika .hindä .hindaminõ , .hindäarvostus -õ -t9, .hindä.laitus -õ -t9 tal pole absoluutselt enesekriitikat tä näe-iq ilmangiq v sukugiq ummi viko;
enesele .hindäle , hinele
enesemääramine riigilu̬u̬mi|nõ -sõ -st5, .hindä.määrämi|ne -se -st5 enesemääramisõigus riigiluumisõigus;
enesetapp .hindä.tapmi|nõ -sõ -st5, .hindähukkami|nõ -sõ -st5 sooritas v tegi enesetapu hukaś v tapṕ hindä ärq v tekḱ hindäle otsa pääle v panď hindäle käe külge;
eneseteadvus .hindäti̬i̬dmi|ne* -se -st5, .hindäpidämi|ne* -se -st5
enesetunne .tervü|s -(se) -(s)t10, olõmi|nõ -sõ -st5, tunnõq .tundõ tunnõt19 tal on täna halb enesetunne tä tund hinnäst täämbä halvastõ v täl om täämbä tervüs halv;