Löüt 337 kiräkotust.
aabi |
ts, -dsa, -tsat13 =
aavits aabits
aadoḿ, -i, -it4 =
atoḿ aatom;
aadoḿ(pomḿ) v atoḿ(pomḿ) aatomipomm
a (
a )
drõś, -i, -sit13 aadress
aalo, -, -t2 aaloe
aaḿ, aami, .aami37 aam
.
aama, ajjaq e aiaq, aa, kesks aet34 =
ajama ajama
aas, aasa, .aasa30 aas, silmus
.
aasta, -, -t3 > .
aastak .
aasta (
ga )|
aig, -ao, -.aigo36 aastaaeg
.
aastaga |
nõ, -dsõ, -st5 = .
aastanõ =
aast .
aonõ =
ajastanõ aastane;
üte-, katõ-, neläaastaganõ, katsa-aastaganõ ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastane
.
aasta (
ga )|
päiv, -päävä, -.päivä35 aastapäev
.
aasta (
ga )|
sada, -saa, -sata29 =
saa- .
aastak sajand, aastasada;
mineväl aastagasaal möödunud sajandil
.
aasta (
ga )
tuha |
t, -ndõ, -ndõt13 =
tuhat .
aastak aastatuhat
.
aast |
aig, -ao, -.aigo36 =
. aastak =
ajastaig .
aasta |
k, -ga, -kka38 e -gat13 = .
aastaig = .
aestak < .aasta aasta;
aastak (aigo) tagasi aasta tagasi;
katõ aastaga vana latś kaheaastane laps
.
aasta |
nõ, -dsõ, -st7 =
aast .
ao |
nõ, -dsõ, -st7 = .
aastaganõ aavi |
ts, -dsa, -tsat13 =
aabits abi, -, api26 abi
abi |
elo, -elo, -ello26 abielu
abili |
nõ, -(d)sõ, -st5 abiline
abi |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 abimees; abinõu, vahend;
tüü kerendämises om egäsugumaidsi abimiihi vällä löüt töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid
abina |
anõ, -asõ, -ist8 armuke
abirah |
a, -a, -ha28 abiraha; stipendium
abi |
valmis, -.valmi, -valmist22 abivalmis
a'dvo |
kaať, -kaadi, -.kaati37 advokaat
adõr =
adyŕ, adra, .atra45 =
atr ader
.
ael |
õma, -daq, -õ85 hulkuma, (ringi
v ümber) aelema; hullama; indlema; paarituma;
las lehm aelõs ärq las lehm paaritub
.
aesta |
k, -ga, -kka38 = .
aastak af |
gaań, -gaani, -.gaani37 afgaan
agaq > a (q )
ago, ao, ako27 koit; eha;
hummogunõ ago koit;
õdagunõ ago eha
agras, .akra, agrast22 >
akaŕ aguq kõnek a ku(q) aga kui
ahas, .ahta, ahast23 kitsas, ahas
aher, .ahtra, aherd23 aher
ah |
hil, -ila, -ilat4 =
hahhil ahel
ah |
huń, -una, -unat4 =
ahnik [ 1. ] =
ahun < ahunik ahven
ahi, aho e aḣo, .ahjo44 =
aho ahi
ahini |
k, -gu, -kku38 pottsepp;
ahinigutüü pottsepatöö
ahni |
k, -gu, -kut13 1. =
ahhuń ahven;
2. ahne, ablas;
vana ahnik inemisetükk igavene ablas inimesetükk
ahni |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema
.
ahnus, -õ, -t9 ahnus
.ahnõhe = .ahnõlõ ahnelt, ahnesti
ahnõq, .ahnõ, ahnõt18 ahne, ablas
ahnõq |
kaal, -kaala, -.kaala30 =
ahnõqkot |
ť, -i, -ti37 =
ahnõq |
päitś, -päidsi, -.päitsi37 ahnepäits
aho |
kuuŕ, -kuuri, -.kuuri37 ahjukapp
aho .
paistus, -õ, -t9 ahjupaiste;
kasś piisles ahopaistusõn kass soojendab end ahjupaistel
aho |
rind, -rinna, -.rinda33 =
aho |
rynd, -rynna, -.rynda33 ahju esikülg
.
ahtagõ |
nõ, -sõ, -ist8 kitsas
.
ahtli |
k, -gu, -kku38 kitsavõitu;
püksiq ommaq ahtliguq, julgu-i kumardagiq püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagi
ahun, -a, -at4 =
ahhuń ahuni |
k, -gu, -kku38 = .
ahvni |
k, -gu, -kku38 >
ahhuń aiamaa, -, -d50 >
tahramaa .
aidni |
k, -gu, -kku38 aednik
aid |
saibas, -.saiba, -saibast22 aiateivas
aid |
vi̬i̬ ŕ, -veere, -vi̬i̬ rt40 aiaäär;
aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq aiaääred on ilusti ära niidetud
aig, ao, .aigo36 aeg
aigaolt aegajalt
.
aigla |
nõ, -dsõ, -st5 aeglane
.aigo (millegi) tüü aigo töö ajal; kellä viie aigo kella viie aegu
.aigopite ((h )n ) aegamööda, aeglaselt
aigraama |
t*, -du, -tut13 kroonika; kalender;
Henrigu Liivimaa aigraamat Henriku Liivimaa kroonika
.aigsahe = .aigsalõ = .aigsast (õ ) aegsasti
.
aigsambahe = .
aigsambalõ = .
aigsambast aegsamini
.aigsast (õ ) = .aigsahe
.
ainugõ |
nõ =
ainukõ |
nõ, -sõ, -ist8 =
ainuli |
nõ = (.)
ainuma |
nõ, -dsõ, -st5 = (.)
ainus, .ainu, (.)ainust10 ainuke, ainus;
ütśainumanõ kõrd üksainus kord
.
ainu (
i )
si =
ainustõ hädasti, pakiliselt;
vaenõ saa-i ostaq tuudkiq, miä ainuisi vaia vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja;
mul om ainustõ vaia liina minnäq mul on hädasti vaja linna minna
ainuütsi (
ndä ) ainuüksi, üksnes
ainõq, .ainõ, ainõt18 aine
ait, aida, .aita30 ait
aiteh aitäh
aitjumma =
aiťum (
m )
a aituma, aitüma, aitäh
aivasta |
ma, -q, -83 aevastama
aivastus, -õ, -t9 aevastus
.
aivõq, m .aividõ, .aivit18 =
ajo aju
aja |
ḱ, -gi, -kit13 ajamine;
kaŕa kodoajagi aig karja kojuajamise aeg
ajama, ajjaq e aiaq, aja, kesks aet, min 1. ja 3. p .ai(õ)56 = .
aama ajama
ajasta, -, -t3 =
ajast |
aig, -ao, -.aigo36 = .
aastaig aasta
ajasta |
nõ, -dsõ, -st5 =
ajast .
ao |
nõ, -dsõ, -st7 = .
aasta (
ga )
nõ aastane;
mitmõ ajastaonõ tä om? mitme aastane ta on?
ajo, -, ajjo e aio26 = .
aivõq aju
a'kadeemili |
ne, -dse, -st5 akadeemiline
a'kadeemiä, -, -t3 akadeemia
akań, agana, aganat4 agan
akaŕ, agara, agarat4 agras agar
akõń, .aknõ, akõnd17 aken;
aknõkruuť, -laud, -raaḿ aknaruut, -laud, -raam
ala- ala-, alumine; alapuuľ alumine pool
al |
a, -a, -la28 (maa)ala; (tegevus)ala
alahan =
ala (
h )
n =
alava (
h )
n all(pool);
sääl alahan om viil ütś talo seal allpool on veel üks talu
ala (
ha )
st madalamalt, altpoolt
ala (
h )
n =
alahan ala .
iäli |
ne, -dse, -st5 alaealine
alali |
nõ, -dsõ, -st5 alaline
alalõ alles, järel; alalõ hoitma alles hoidma, säilitama
alamb, -a, -at13 alam
alambahe =
alambalõ madalamale, allapoole
alamba (
h )
n =
alambal madalamal, allpool;
Alatarõ om Mäetarõst alamban Alatare on Mäetarest allpool
alambal =
alamba (
h )
n alambalõ =
alambahe alanda |
ma, -q, -83 alandama
alandligult alandlikult
alandli |
k, -gu, -kku38 alandlik
alanpu̬u̬ l allpool
ala |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 alanema
ala(q)pannus, -(s)õ, -t11 allapanu (loomadele)
ala (
q )
1. (millegi) alla;
lavva alaq laua alla (
vrd .
alla );
2. > ärq [ 1. ] alasi < alati alati;
sul om alasi kipõ, olõ-i aigo kynõldagiq sul on alati kiire, pole aega rääkidagi
alasi |
nõ, -dsõ, -st5 alatine
alaspäidi alaspidi
alastus, -õ, -t9 alastiolek; rõivanappus; vaesus
alastõ (llaq ) alasti; sannan ommaq inemiseq iks alastõllaq saunas on inimesed ikka alasti
alati > alasi alava (
h )
n =
alahan al.baanla |
nõ, -(d)sõ, -st5 albaanlane
.
algaja, -, -t3 =
alostaja algaja
alg |
klasś, -klassi, -.klassi37 algklass
alg |
ku̬u̬ ľ, -kooli, -ku̬u̬ li37 algkool
.
algnõma, alõdaq, .algnõ, min 1. p .algsi, min 3. p alõś75 algama;
jõgi algnõs lättest jõgi algab allikast;
eeläq alõś kuuľ eile algas kool
.
algu |
s, -(sõ), -(s)t10 algus;
algusõn olľ tüü rassõ alguses oli töö raske
ali† ehk; nääq ali nimäq, tuu om sama nad ehk nemad, see on sama
all all
.
alla (kuskilt) alla(poole);
taivast alla taevast alla (
vrd ala (
q ))
(.)allapoolõ allapoole
al |
laś, -asi, -asit4 alasi
all |
kiri, -kirä e -kiŕa, -.kirjä e -.kirja43 allkiri
al |
lõv́ , -õvi e -õva, -õvit e -õvat4 asula; suurem kirikuküla; alev(ik)
aloma |
nõ < alomi |
nõ, -dsõ, -st5 alumine
alo |
nõ, -dsõ, -st7 -alune;
mõtsaalonõ metsaalune;
kanglialonõ kaenlaalune
alos, -(s)õ, -st11 alus
alos |
kleiť, -kleidi, -.kleiti37 aluskuub, kombinee
alos |
püksiq, m -.pükse, -.pükse37 aluspüksid
alos |
rõivas, -.rõiva, -rõivast22 vooder; ihupesu
alos .
säädü |
s*, -(se), -(s)t10 printsiip, põhimõte
alos .säädü (se )(h )n* põhimõtteliselt; alossäädü(se)n om tuu võimalik põhimõtteliselt on see võimalik
alos .
säädüsli |
ne*, -dse, -st5 põhimõtteline
alostaja, -, -t3 = .
algaja algaja
alos .
taldri |
k, -gu, -kku38 alustass;
kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega
alos .
taldri |
k, -gu, -kku38 alustass;
kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega
alosta |
ma, -q, -83 algust tegema, pihta hakkama; asutama, rajama; algama;
tä alosť kirotamist ta alustas kirjutamist;
taa talo om mu esäesä alostõt see talu on mu isaisa rajatud;
pia alostas süküs varsti algab sügis
alostus, -õ, -t9 algus, hakatus;
iispäiv om nädäli alostus esmaspäev on nädala algus
alostõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv alostama :
alostõllõs ütte ja tõist, a kunagi saa-i midägiq valmis alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis
alt alt
alt .kulmõ = altlaka altkulmu
altnaha salakavalalt;
taa om sääne inemine, kelle miiľdüs altnaha tõõsõlõ käändäq see on selline inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada
a'lu |
miiń, -miini, -.miini37 alumiinium
alõnǵ, -i, -it13 =
alõng, -u, -ut13 algus;
alõnǵots algusots
ameerikla |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
meeriklanõ ameeriklane
ammak† kuni;
ammak mereniq kuni mereni;
ammak surmaniq kuni surmani
amma |
ť, -di, -tit13 =
ammõť amet
ammukallaq ammukil
ammukillõ ammukile
ammukõsõ =
ammus ammuks, kui ammu siis, nüüdsama
ammulõ ammuli
ammu |
nõ, -dsõ, -st7 =
ammuskinõ =
ammusinõ ammune
ammuq ammu
ammu (q )kiq ammugi; hoopiski
ammus =
ammukõsõ :
sul massa-i süvväq tuvvaq, ammus ma sei sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõin
ammusi |
nõ =
ammuski |
nõ, -dsõ, -st5 =
ammunõ ammu |
tama, -taq, -da82 1. ammutama (vedelikku, heinu
vms ); peksma, lööma;
muguq ammuť ynnõ tõist rusikugaq muudkui aga peksis teist rusikaga;
2. (suud) ammutama, ammuli ajama
ammõdi |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 ametimees
ammõ |
ť, -di, -tit13 =
ammať amet
ammõťli |
k, -gu, -kku38 ametlikuvõitu;
sääl olľ sääne ammõťlik hyng seal oli selline ametlikuvõitu õhkkond
ammõťli |
nõ, -dsõ, -st5 ametlik
ammõťni |
k, -gu, -kku38 ametnik
a'na |
nasś, -nassi, -.nassi37 ananass
anď, anni, .andi37 anne, andekus, talent;
täl um tuu aśa pääle andi tal on selle asja peale annet
.
andis .
andma < vabandama andeks andma, andestama, vabandama
.
andis .
pallõma < vabandust .pallõma andeks paluma, vabandust paluma
.
andma, (.)andaq, anna66 andma
.
andrõ |
päiv, -päävä, -.päivä35 andresepäev, 30. november
andśa |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 imelik 1. imelik, naljakas, kummaline;
2. saksik, upsakas, uhke
andśakahe =
andśakalõ =
andśakuhe =
andśakulõ 1. imelikult, naljakalt, kummaliselt;
2. saksikult, upsakalt, uhkelt
andśakus, -õ, -t9 veidrus
angõrda |
ma, -q, -83 =
yngõrdama vingerdama, väänlema
angõr |
hain, -haina, -.haina30 >
angõrpisť angõrja |
s, -, -t15 =
angõrus angerjas
angõr |
pisť, -pisti, -.pisti37 < angõrhain angervaks
angõrus, -õ, -t9 =
angõrjas an |
noḿ, -oma, -omat4 nõu, anum
annus, -õ, -t11 and, antav asi; ohvriand
annõq, .andõ, annõt19 < .ohvri annetus, kink; ohver;
andit andma e tuuma annetama, kinkima; ohverdama
anomamõsumassin, -a, -at4 nõudepesumasin
.
antslagõ |
nõ, -sõ, -ist8 antsla elanik
a'nõk |
du̬u̬ ť, -doodi, -du̬u̬ ti37 anekdoot
ao .
arvami |
nõ, -sõ, -st5 ajaarvamine
.
aohna = .
aolõ õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti;
mi piät aohna liina joudma me peame õigeks ajaks linna jõudma
aokan |
a, -a, -na28 väga varajane ärkaja (
vrd ü̬ü̬ kana)
ao |
kiri, -kirä e -kiŕa, -.kirjä e -.kirja43 ajakiri
aokirändüs, -e, -t9 ajakirjandus
aokiräni |
k, -gu, -kku38 ajakirjanik
.
aokõ |
nõ, -sõ, -ist8 varahommik
.aoldõ ajuti
.
aoldõ |
nõ, -dsõ, -st5 = .
aotlinõ ajutine; ajalik
ao |
lehť, -lehe, -.lehte34 ajaleht
.
aoli |
nõ, -dsõ, -st5 = .
aonõ -aegne; ajaline; ajalik; õigeaegne
aolu |
gu, -u, -ku27 ajalugu
.
aolõ = .
aohna õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti
.
ao |
nõ, -dsõ, -st7 = .
aolinõ aopikkä ajapikku
.
aotli |
nõ, -dsõ, -st5 = .
aoldõnõ ao |
tähť, -tähe, -.tähte34 koidutäht, ehatäht
ao |
tütäŕ, -.tütre, -tütärd22 ööbik
ao .
valgu |
s, -(sõ), -(s)t10 =
ao .
valgõ, -, -t3 aovalgus, koiduvalgus, ehavalgus
ao |
viideq, -.viite, -viidet18 =
aoviidäng, -u, -ut13 =
aoviidüs, -(s)se, -t11 =
ao |
viit, -viidü, -.viitü37 =
ao .
viitmi |
ne, -se, -st5 ajaraiskamine; ajaviide, (ajaviite)tegevus, harrastus, hobi
apa .
kaari ringiratast, tiirutades, ringe tehes
apaŕ, abara, abarat4 1. =
avvaŕ avar;
2. abar (kalavõrk)
apa |
ť, -di, -tit13 1. lobiseja;
2. õgard
.
aplamiisi hoolimatult, huupi; ettevaatamatult
appi appi
a'pri |
ku̬u̬ ś, -koosi, -ku̬u̬ si37 >
karvaplu̬u̬ ḿ* .
ap |
riľ, -rili, -.rilli38 >
mahlakuu .
apte |
ḱ, -gi, -kki38 apteek
a'põľ |
siiń, -siini, -.siini37 =
a'põľ |
siń, -sini, -.sinni38 apelsin
a (q ) < agaq aga, kuid; tä taht, a tä ei saaq ta tahab, kuid ta ei saa; a mille? aga miks?
araabla |
nõ, -(d)sõ, -st5 araablane
aŕaq =
arq > är (
ä )
q arb, arva, .arba33 1. kriimustus; joon; soon, süvend; pragu, mõra;
2. > arḿ .
arbja, -, -t3 tark, posija
.
arḃma, .arbiq, arbi63 nõiduma, ravitsema
ar |
buuś, -buusi, -.buusi37 >
makõkürvits arg, ara, .arga33 arg, pelglik
.
argnõma, arõdaq, .argnõ75 hargnema, harunema
arima, arriq, ari57 >
harima a'rkeoloogia, -, -t3 >
vanaao .
vällä .
kaibminõ* a'rkeo |
lu̬u̬ ǵ, -loogi, -lu̬u̬ gi37 >
vanaao .
vällä .
kaibja* arḿ, armi, .armi37 arb [2. ] (haava) arm
arm, armu, .armu37 1. arm, armastus, kiindumus; headus, südamlikkus;
2. armulikkus, kaastunne, haletsus
armas, .arma, armast22 > .
armsa armasta |
ma, -q
, -83 > .
hoitma [
3. ]; > .
tahtma [
2. ]
armastus, -õ, -t9 > .
hoitminõ [
3. ]; > .
tahtminõ [
2. ]
arma |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 armatsema
armi̬i̬ nlä |
ne, -(d)se, -st5 armeenlane
armi |
tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ90 hoidma, säästlikult kasutama;
mul tulõ yks armidaq naid rõivit, naidõgaq hüä kohe minnäq, parõmbit mul olõ-iq mul tuleb neid riideid ikka hoida, nendega on hea kuhugi minna, paremaid mul pole
arm |
panť†, -pandi, -.panti37 >
vahr .
armsa, -, -t3 armas armas;
kygõ armsamb raamat, filḿ, oppaja, hopõń, värḿ lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värv
.
armsahe = .
armsalõ armsasti, meeldivalt
armualo |
nõ, -dsõ, -st7 soosik
armu |
annõq, -.andõ, -annõt19 armuand
armukadõ, -(hõ), -(hõ)t14 armukade
armukadõhus, -õ, -t9 armukadedus
armukõ |
nõ, -sõ, -ist8 armuke
armuldaq armutu
armuli |
k, -gu, -kku38 armulik, halastav
armuli |
nõ, -dsõ, -st5 armuline, lahke, vastutulelik
armustõ armsasti, lahkelt
armõtuhe = armõtulõ 1. armetult, viletsalt, vaeselt; 2. tohutult, (üli)väga, palju; kõvasti, tugevasti
aro, aro, arro26 aru, kuiv rohumaa;
aromaa arumaa
aro |
kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 =
varikkõiv arukask
aro |
nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 hargnema
aroonia, -, -t3 >
sitikpihl* aro |
tama, -taq, -da82 1. harutama;
2. arutama
arotus, -õ, -t9 1. harutamine;
2. arutus, arutamine, kaalumine
arotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 arutlema, arutama
arq =
aŕaq > är (
ä )
q arsť, arsti, .arsti37 > .
tohtri arstiruhe, -, -t2 =
arsti |
ru̬u̬ h, -roho, -ru̬u̬ ht39 ravim, arstirohi
.
arsťma, .arstiq, arsti63 arstima, ravima
arv, arvo, .arvo37 1. aru, mõistus; arusaam;
muq arvost minu arust;
arvo saama aru saama;
arvo pidämä aru pidama;
2. arv, number;
arvsyna arvsõna
.
arvama, arvadaq, .arva77 arvama, mõtlema; oletama
.
arvami |
nõ -sõ, -st5 arvamus, arvamine
.
arvosaamaldaq 1. taipamatu, rumal;
2. mõistetamatu, selgusetu, segane
arvo |
ť, -di, -tit13 >
puutri arvõq, .arvõ, arvõt18 arve;
arvit õiõndama, arvit klaaŕma arveid klaarima
arõnda |
ma, -q, -83 1. harutama;
2. > edendämä arõ |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 1. hargnema, harunema;
2. arenema
aśa |
aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 asjaajaja, ametnik
aśaldaq = aśandaq
aśali |
k, -gu, -kku38 asjalik, tõsine, arukas
aśali |
nõ, -(d)sõ, -st5 asjaga seotu, asjaosaline
aśa |
lugu, -lu̬u̬ , -luku27 olukord; asjaolu; asjalugu
aśa |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 asjamees, ametmees, tegelane
aśandaq = aśaldaq asjatu(lt)
aśa |
tama, -taq, -da82 (mänguasjadega) mängima; sekeldama; sihitult talitama
aśa .
tundja, -, -t3 asjatundja, spetsialist; asjatundlik
aśatõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv aśatama asi, aśa, .asja43 1. asi;
2. mänguasi;
latsi aśaq laste mänguasjad
ask, aso, .asko36 prahť ,
< prügü prügi, praht (
halv ka inimes(t)e kohta), pühkmed
askuni |
k, -gu, -kut13 =
asoaid =
asounik prügihunnik, prügimägi
askõlda |
ma, -q, -83 =
asõldama =
asõndama askeldama, toimetama, talitama, sekeldama
aso |
aid, -aia, -.aida33 =
askunik asoni |
k, -gu, -kku38 1. asunik, uusasukas;
2. asunik (0,25-liitrine viinapudel)
aso |
nõ, -dsõ, -st7 prahinõ prügine, prahine, räpane
aso |
tama, -taq, -da82 1. asutama, rajama, looma;
2. (midagi tegema) asutama, valmistuma;
3. sisse seadma, platsi võtma
asotus, -õ, -t9 asutus
asouni |
k, -gu, -kut13 =
askunik .
astma, .astuq, astu64 astuma; kõndima;
astus tiid piten kõnnib teed mööda
.
astmi |
nõ, -sõ, -st5 =
astuḱ kõnnak
a'stroloogia, -, -t3 >
tähetiieq* a'stronoomia, -, -t3 > .
taivaoppus* astu |
ḱ, -gi, -kit13 = .
astminõ astõq, .astmõ, astõnd16 aste
asõľ, .asklõ, asõld23 kodune talitus, askeldus
asõlda |
ma, -q, -83 =
askõldama asõmal = asõmõl asemel
asõmalõ = asõmõlõ asemele
asõmi |
k, -gu, -kku38 asemik, asetäitja, asendaja
asõmõl =
asõmal asõmõlõ =
asõmalõ asõmõ .
rõiv |
aq, m -idõ, -it22 voodiriided
asõnda |
ma, -q, -83 =
askõldama asõndõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv asõndama asõ |
q, -mõ e -ma, -nd16 ase; voodi; jälg; koht;
varas jätt varna, tuli ei jätäq varna asõndkiq varas jätab varna, tuli ei jäta varna jälgegi (vanasõna)
asõsyn |
a, -a, -na28 keel asesõna, pronoomen
ata |
k, -gu, -kut13 soot, umbejäänud jõekäär
.
atma, attaq, ata61 1. ahtma, vilja parsile kuivama panema;
2. võrku, noota sisse laskma;
3. sööma, õgima
atoḿ, -i, -it4 =
aadoḿ aatom
atr, adra, .atra45 =
adõr ader
a'tõ |
isḿ, -ismi, -.ismi37 ateism
a'tõ |
isť, -isti, -.isti37 ateist
au, avvo, (.)avvo37 =
avv 1. au, austus; autunne;
2. neitsilikkus, puutumatus
au |
ahnõq, -.ahnõ, -ahnõt18 auahne, kuulsushimuline
augusť, -i, -it13 >
põimukuu aur, auru, .auru37 aurumasin; auruvedur
.
aurama, auradaq, .aura77 aurama
.
ausa, -, -t3 aus, siiras; õiglane, korralik; austatud, (hea ühiskondliku) positsiooniga
.
ausahe = .
ausalõ ausasti, ausalt
austraalla |
nõ, -(d)sõ, -st5 austraallane
.
austri, -, -t3 auster
austõrla |
nõ, -(d)sõ, -st5 austerlane
ausyn |
a, -a, -na28 ausõna
.
au |
tama, -taq, -da81 >
avitama .
auto |
juhť, -juhi, -.juhti36 autojuht
.
auto |
koda*, -kua, -kota27 garaaś garaaž
a'utonoomia, -, -t3 > .
hindävoli* a'utonoomili |
nõ, -dsõ, -st5 > .
hindävolinõ* .
autoŕ, -i, -it4 autor
avahus, -õ, -st9 avaus, ava, auk
avalda |
ma, -q, -83 (välja) rääkima; üles tunnistama
avaldus, -õ, -t9 avaldus
avali |
k, -gu, -kku38 avalik
avi |
tama, -taq, -da82 autama aitama
avv, avvo, (.)avvo37 =
au av |
vaŕ, -ara, -arat4 =
apaŕ [
1. ] avar
avvoli |
nõ, -dsõ, -st5 auline, lugupeetud
avvosta |
ma, -q, -83 austama, lugu pidama
