aasta .aasta|k v .aaśta|k-ga -kka38 v -gat13, .aesta|k-ga -kka38 v -gat13, .aast|aig-ao -.aigo36, ajast|aig-ao -.aigo36, ajasta- -t3, .aasta- -t3sel aastal, käesoleval aastaltimahavva;aasta ringiaastak ümbre(tsõ̭õ̭ri);möödunud, eelmisel, läinud, mineval aastalminev(ä)aasta(ga);järgmisel, tuleval aastaltulõv(a)-aasta(ga);head uut aastat!hüvvä vahtsõt aastakka!;2002. aastalkatõl tuhandõl tõõsõl aastagal;olin siis kuus aastat vanaolli sõ̭s kuvvõ aastaga vana;ta põeb juba rohkem kui kümme aastattä põdõ jo inämbät kümmend aastakka;
abielluma (naasõ kotsilõ) tano ala(q) .saama
, .paari minemä
, .paari .hiitmä
, naist .võtma
, mehele minemävanaisa abiellus vanas eas teist kordavanaesä võtť vanan iän tõõsõ naasõ;
abielu abi|elo-elo -ello26, paari|elo-elo -ello26abielusabielon, paarin;abielus nainemehenaanõ v meheline naanõ v tano all naanõ;abielus meesnaasõmiiś v naasõlinõ miiś;
absurd mõttõldaq asi
, arolagõhus-õ -t9, absurďabsurdi ab.surdi37see on absurdtuu om ulľus;absurdianekdootarolakõ nali;nad teevad absurditeatritnä tegeväq arolakõt tiatrit;
adresseerima (aadrõsi pääle) .saatma
, .tsihťmä.tsihtiq tsihi63kellele see kiri on adresseeritud?kinkalõ seo kiri om mõtõld?;ta on mulle palju küsimusi adresseerinudtä om mullõ hulga küsümiisi üles v ette pandnuq;
aedvili aia|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, aia|kraaḿ-kraami -.kraami37
aeg aigao .aigo36mis ajal sa tuled?kunal aiga sa tulõt?;laste jaoks mul aega jagublatsi jaos mul om aigo küländ;aega viitmaaigo viitmä, aigo viiütämä;see asi on ajast ja arusttuu asi om aost ni arost lännüq;
aeganõudev ao.võtja- -t3see on aeganõudev tööseo tüü võtt aigo;
aeglane .aigla|nõ-(d)sõ -st5, hilläli|ne-dse -st5, hillä|k-gu -kut13, (inemise kotsilõ) pikäli|ne-dse -st5, .oigõ- -t3, .oigu- -t1, (jutu kotsilõ) vi|täv-dävä -dävät4Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või majaJaan om iks üttemuudu oigõ, olkõq vai tarõ palas;aeglase jutuga meesvidävä jutugaq miiś;
aeglaselt .aigopite(h)n
, (kõnõlõmisõ kotsilõ) vidävähe
, vidäväle
, .hillä
, hillä.keisi
, hillä.keiste
, hilľo.kõisi
, hilľo.kõtsi
, .tassa
, tasaligultsõida siin aeglaselt, tee on halb!lasõq siin tassa v tasalikku v hillä, tii om halv!;sulane hakkas aeglaselt tööd tegemasulanõ nakaś aigopiten tüüd tegemä;Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaseltJaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kõ̭nõlõskiq nii vidävähe;
aga 1. a(q)
, agaqaga miks?a mille?;see on ilus, aga liiga kallistaa om illos, a palľo kallis;2. õ̭nnõ
, .endä
, enge†astu aga edasi!astuq õ̭nnõ edesi!;tule aga!tulõq endä!;
ahv ahv́ahvi .ahvi37, määr|kasś-kassi -.kassi37ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teebmäärkasś tege kõ̭iḱ viguriq takan, miä inemine iin tege;
aim .tundmi|nõ-sõ -st5, tunnõq.tundõ tunnõt19, ti̬i̬dmi|ne-se -st5mul oli aim, et ta siiski tulebmul olľ tundminõ, et tä sõ̭skiq tulõ;minul pole aimugimaq joht tiiä-äiq;mul polnud aimugi, et see pull on kurima tiiä es hingestkiq, et taa pulľ kuri om;
aimama .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, ti̬i̬dmäteedäq tiiä66me ei osanud halba aimatagimi mõista-as halva arvadaq;
ainult ennegiq
, enge†
, õ̭nnõ
, õ̭nngõiq
, ütsindä
, .endä
, kõ̭gõst
, .palľaltainult nii saab seda tehaõ̭nnõ nii saa tuud tetäq;ainult etõ̭nnõgiq;ma teeks seda, ainult et ma ei oskama tennüq tuud, a ma õ̭nnõgiq mõista-iq;mängib ainult lollimänǵ pääle ulli;nad ainult ähvardavad, ei tee nad midaginä ähvärdäseq pääle, tii eiq nä midägiq;
ainus ainukõ|nõ-sõ -ist8, .ainugõ|nõ-sõ -ist8, ainus.ainu ainust10üksainus kordütśainukõnõ kõrd;
aken akõń.aknõ akõnd17, akań.akna akand17aknaruut, -laud, -raamaknõkruuť, -laud, -raaḿ;hädasid tuleb uksest ja aknasthäti tulõ ussist ja aknist v lävest ja pajast;
aktsent 1. murrõq.murdõ murrõt19, (võõras) ma|gu-u -ku27, (võõras) maikmaigu .maiku37, keele.murdmi|nõ-sõ -st5, aktsenťaktsendi ak.tsenti37tal on vene aktsenttä kõ̭nõlõs vinne murdõgaq;soome aktsentsoomõ maugaq jutt;räägib eesti keelt võru aktsendigamurd võro muudu eesti kiilt;2. kiiľ rasõhus-õ -t9, .rõuhkus-õ -t9
aktsepteerima tunnista|ma-q -83, umas .võtma
, umas tunnistamaselliseid seisukohti me ei saa aktsepteeridasääntsit arvamiisi mi ei saaq tunnistaq v umas võttaq;
ala IIall-ala-all-;alapeatükkallpäätükk;alapealkiriallpäälkiri;alaealinealliäline v altiäline;
ala I I(maa-ala) maa- -d50, al|a-a -la28, kotus-(s)õ -t11, (tegevüsala) al|a-a -la28lagedad aladlakõq kotussõq;vallutatud aladärqvõeduq maaq;
alahindama (ilm(a)aśandaq) kehväs v .veitüs pidämäalahindas teiste töödpidi tõisi tüüd ilmaaśandaq kehväs;vastast ei tohi alahinnatavastast ei tohiq kehväs pitäq;
algallikas lät|eq-te -et18kogu info tuleb algallikaist üle kontrollidakõ̭iḱ teedüs tulõ lättist üle kaiaq;
algama (pääle) nakkama.naadaq nakadaq v na(k)ka77, (pääle) alosta|ma-q -83, .algnõmaalõdaq .algnõ min 1. k .algsi min 3. k alõś75varsti algab sügispia nakkas v tulõ süküs;jõgi algab allikastjõgi nakkas pääle v algnõs lättest;eile algas kooleeläq alosť kuuľ v naaś eeläq pääle;
algatama i̬i̬st .võtma
, üles .võtma
, alosta|ma-q -83, alostust tegemäkoolis oli tema see, kes kõik vembud algataskoolin olľ timä tuu, kiä kõ̭iḱ temboq iist võtť;tema vastu algatati kriminaalasitimä vasta alostõdi kriminaaľasi;
algne edimä|ne-dse -st5, vanavana vanna28hoone restaureeriti algsel kujulhoonõq tetti vana kujo pääle tagasi;sai algsest kohmetusest ülesai edimädsest häbendelemisest üle;
algul edimält
, .algusõ(h)n
, alostusõ(h)n
, edeotsa(h)nnädala algulnädäli edeotsan;algul ei tahtnud keegi mind kuulataedimält taha-as kiä minno kullõldaq;
algupära periolõmi|nõ-sõ -st5, periolõ|ḱ-gi -kit13, alos|põhi-põḣa -.põhja43, juu|ŕ-rõ -rt40, umaper|ä-ä -rä24millist algupära on meie suitsusaun?kost mi savvusann peri om?;
algupärand um|a-a -ma24, .ehtsä- -t3, edimä|ne-dse -st5, origi|naaľ-naali -.naali37teatris oli nii algupärandeid kui ka tõlkeidtiatrin olľ nii ummi ku ümbrepantuisi tükke;
algus alostus-õ -t9, ede|ots-otsa -.otsa31, .algu|s(-sõ) -(s)t10, alõnǵ-i -it13, alõng-u -ut13alguses oli töö raskeedimält v edeotsan olľ tüü rassõ;esmaspäev on nädala algusiispäiv om nädäli alostus;algusotsalõnǵots;algust tegemapääle nakkama;
alistama ala(q) .hiitmä
, .võitu v jako .saamaalistatud rahvadalaq hiidedüq rahvaq;korvpallis alistas Leedu Eestikorv́pallin sai Leedu Eestist jako;
alistuma ala(q) .andma
, .perrä .andmavaenlane sunniti alistumavainlanõ sunniti alaq andma;mehel tuli naise soovidele alistudamehel tulľ naasõ tahtmiisilõ perrä andaq;
allamäge .allamäke
, mäest .allatee läheb kord allamäge, kord ülesmägetii lätt kõrd mäest alla, kõrd mäkke üles;asjad lähevad allamägeaśaq lääväq rukka;
alles 1. alalõalles hoidmaalalõ hoitma;mõned kompvekid olid veel allesmõ̭nõq kompvegiq olliq viil alalõ;2. vi̬i̬l
, .õkvalt
, ammusma alles ärkasinõkvalt ma heräsi;ta tuleb alles hommetä tulõ viil hummõń;alles ta oli siin!ammus tä olľ tan!;
alustama alosta|ma-q -83, mitmit kõrdo alostõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, pääle nakkamata alustas kirjutamisttä alosť kirotamist;alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmisalostõllõs ütte ja tõist, a kunagiq saa-iq midägiq valmis;tööd alustamatüühü nakkama;tuld alustamatuld soetama v läütmä;
alustass alos.taldri|k-gu -kku38kohvitassid käivad koos alustassidegakohvikroosiq kääväq alostaldrikkõgaq üten;
amelema .ael|õma-daq -õ85, .ümbre ajama v .tõ̭mbamaabielus naine, aga ameleb teiste meestegamehenaanõ, aq aelõs tõisi miihigaq v aja tõisi miihigaq ümbre;
amet ammõ|ť-di -tit13, amma|ť-di -tit13ametiasjustüü- v ammõdiaśon;vahetas tihti ametites piäq kotust, vaihť sagõhõhe ammõtit;ametirahatunnusraha;ametit pidamaammõtit valitsõma;
ammuks ammukõsõ
, ammussul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõinsul massa-iq süvväq tuvvaq, ammus ma sei;ammuks ma seal käisinammus v varõq ma käve sääl;
ammuli ammulõ
, vallalõ
, peräniq
, laja(h)nsuud ammuli ajamakurgutama;vahtis suu ammulivahtõ suu ammulõ v lajan;suu vajus ammulisuu sattõ vallalõ;
ammuma mü̬ü̬ǵmämü̬ü̬giq möögi63mis sa ammud, lehm?lehm, mis saq möögit?;
ammune ammu|nõ-dsõ -st7, ammus(k)i|nõ-dsõ -st5, toonaqhavva|nõ-dsõ -st7ammusest ajast saadikammust saaniq;üks ammune asi tuli meeldeütś ammuskinõ asi tulľ miilde;
analoog tõ(õ)sõnď-i -it13, samamooduli|nõ-dsõ -st7, ütemooduli|nõ-dsõ -st7analoogravimidroho tõõsõndiq;vitamiinid ja nende analoogidvitamiiniq ja tõõsõq sääntseq;
analoogia analoogia- -t3, ütteminemi|ne-se -st5, kokkominemi|ne-se -st5, ütte.käümi|ne-se -st5, ütte.paśmi|nõ-sõ -st5, kokko.paśmi|nõ-sõ -st5, .klaṕmi|nõ-sõ -st5analoogia põhjal tehtud järeldusanaloogia perrä tett arvaminõ;
analoogiline üttemu̬u̬du
, sammamu̬u̬du
, samasuguma|nõ-dsõ -st5, samamooduli|nõ*-dsõ -st5need asjad on analoogilisedneoq aśaq ommaq üttemuudu;
and 1. annõq.andõ annõt m umak .andidõ m osak .andit19, annus-(s)õ -t11püha allika juurde viidi andepühä lätte manoq viidi andit;2. anďanni .andi37tal on lauluanditäl om lauluandi;
andekas annigaq
, vallalidsõ .päägaq ( v kässigaq v .suugaq)andekas inimeneannigaq v vallalidsõ päägaq inemine, annik;ta on andekaställe om palľo ant, tä om vallalidsõ päägaq;
andekus anďanni .andi37tema andekus on väljaspool kahtlusttimä annin olõ-iq midägiq arotaq;
andestama .andis .andma
, .andis .jätmäon asju, mida ei saa andestadaom asjo, midä saa-iq andis andaq;
andestamatu .andis.andmaldaqselline käitumine on andestamatusäänest üllenpidämist saa-iq andis andaq;
ankur 1. .(h)ankru- -t1, .(h)ankri- -t1tõi õlleankru keldrist maja tahatõi ollõhankru keldrist tarõ taadõ;2. merend .ankru- -t1, .ankri- -t1laev on ankruslaiv om ankrun;
anne (ande) anďanni .andi37tal on selle asja peale annettäl um tuu aśa pääle andi;
anne (andme) teedüs-(s)e -t11, ti̬i̬dü|s-(se) -(s)t10, m .andmõq.andmidõ .andmit19, .näütäjäq.näütäjide .näütäjit3mul on salajasi andmeidmul om salahast teedüst;andmeid kogumateedüst korjama;kas sul on tema kohta andmeid?kas sul om timä kotsilõ teedüst?;
annetama (rahha v .asjo) .andma(.)andaq anna66, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88annetab iga kuu osa oma palgast heategevuseksand egä kuu üte jao umast palgast häätegemises;
arenema ede|nemä-(ne)däq -ne89, .jouduma.joududaq jovvu79, arõ|nõma-(nõ)daq -nõ89, .argnõmaarõdaq .argnõ75vähktõbi on tal juba kaugele arenenudkassuvhädä om täl joba kavvõlõ lännüq;inimese saba on taandarenenudinemisel om hand ärq kaonuq v häönüq;arenenud riikedengimaa;
armastama (lihaligult, himogaq) himosta|ma-q -83, lihahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, armasta|ma-q -83, .salďma.salliq salli73, .saľma.salliq salli73, .armsas pidämä
, .tahtma.tahtaq taha61nad armastavad üksteist väganä hoitvaq ütśtõist väega;
armastus .hoitmi|nõ-sõ -st5, armastus-õ -t9, armarmu .armu37, .salďus-õ -t9(lihalik) armastustahtminõ;nende vahel on armastusnäil om vasta ütśtõist saľdus v nä hoitvaq ütśtõist;
armatsema kallista|ma-q -83, .ael|õma-daq -õ85, kq ka .krõpśma.krõpsiq krõpsi63armastama,seksima
armuke armukõ|nõ-sõ -ist8, naistõrahvas pruuťpruudi .pruuti37, pu̬u̬ľ|naanõ-naasõ -naist8, abi|naanõ-naasõ -naist8, üle.vehmre|naanõ-naasõ -naist8, meesterahvas peig|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, üle.vehmre|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39see on tema armuketaa om täl puuľnaist v taa om täl ülevehmremiiś;ise on abielus mees, aga tal on armuke kaesiq om naasõmiiś, a täl om salanaanõ kah;tal on igas külas armuketäl om õgan külän pruuť;
armulaud laudlavva .lauda30käis armulaualkäve lavval v lavvakerikun;kirikuõpetaja andis haigele viimast armulaudaopõtaja võtť haigõ viimäst kõrda lavvalõ;
aru (kuiv hainamaa) aroaro arro26, kundkunnu .kundu31arumaaaromaa;
aru mu|dsu-dsu -tsu26, .mõistu|s-(sõ) -(s)t10, taidtaio .taido37, mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40, arvarvo .arvo37, aroaro arro26minu arustmuq meelest v arost;aru saamaarvo saama;aru pidamamärgütämä;ta on poole arugatä om poolõ torogaq v taiogaq;poolearulinepoolõ torogaq, poolõtorolinõ;pole aru peasolõ-iq miilt pään;aru andmaarvo v arro andma;
arutus II.ulľus-õ -t9, rumalus-õ -t9mõistis oma teo arutustsai arvo uma teo ulľusõst;
arutus I Iarotus-õ -t9, .märḱmi|ne-se -st5, märgütüs-e -t9, targutus-õ -t9asi võeti arutuseleasja arotõdas;
arv nummõŕ.numbri v .numbrõ nummõrd23, matõm arvarvo .arvo37, hulkhulga .hulka31põhi- ja järgarvudpõhi- ja järgarvoq;aastaarvaastaganummõŕ;trükiarvtrükmise hulk;rahvaarvrahva hulk;suurel arvul kuulajaidsuuŕ hulk kullõjit;
arvestama rehkendä|mä-q -83teistega tuleb ka arvestadatõisigaq tulõ kah rehkendäq;kokku arvestamakokko arvama;arvestage, et rohkem raha me ei saa!rehkendägeq tuugaq, et rohkõmb rahha mi ei saaq!;
ase asõ-mõ v -ma -nd#-õ -t16, magahus-õ -t9eluaseelokotus;lõkkeasetulõasõ;magamisasemagamisasõ, magahus;aset leidmasündümä, johtuma;kus me kokkusaamine aset leiab?kon mi kokko saamiq?;
asendaja kotu(s)sõ.täütjä- -t3, asõmõlolõja- -t3, asõmi|k-gu -kku38otsib endale puhkuse ajaks asendajatotś hindäle puhkusõ aos kotussõtäütjät;ma ei leia sulle homseks asendajatma lövvä-äi hummõnis kedägiq suq asõmõlõ;ta on homme minu asendajatä om hummõń muq iist;suhkruasendajatsukru asõmõlolõja;
asendama i̬i̬st olõma
, kotust .täütmä
, asõmõlõ .pandma
, asõmõl olõma
, .vällä .vaihtamata asendab lastele ematä om latsilõ imä iist;ta asendab mind tänatä om täämbä mu asõmõl v mu iist;
asendamatu ainuli|nõ-dsõ -st5, hädätarvili|nõ-dsõ -st5piim on asendamatu toiduainepiim om hädätarvilinõ süüḱ;asendamatu töömeesainulinõ tüümiiś;
asetama (midägiq kohegiq) .pandma66, .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .säädmä.säädiq säädi63, lepü|tämä-täq -dä82asetas prillid ninalepanď v sääď prilliq nõ̭na pääle;
asetsema (kongiq) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, .saisma(.)saistaq saisa66linn asetseb mäelliin om mäe pääl;kivikuju asetseb otse akna allkivikujo sais õkva aknõ all;
asetuma .paika v kotu(s)sõ pääle minemä
, .paika .saamamängijad asetusid oma kohtadelemänǵjäq lätsiq ummi kotussidõ pääle;meie ette asetuvad uued probleemidmi ette tulõvaq vahtsõq hädäq;
asetus kotus-(s)õ -t11küsimuse asetus on selgeküsümüs om selgehe üles säet;
asetäitja asõmi|k-gu -kku38, kotu(s)sõ.täütjä- -t3direktori asetäitjajuhťja kotusõtäütjä v asõmik;
asi asiaśa .asja43ilma asjatailm(a)aśandaq;mis see minu asi on?miä taa mullõ putus?;asja tundmaasja tiidmä v tundma;asi seegi!asi tuu kah!;mis sul siia asja on?mis sul siiäq asja om?;
asjaolu asiaśa .asja43, aśa külǵ
, aśalu|gu-u -ku27, saissaiso .saiso37süüd kergendav asjaolusüüd ker(g)endäv asi v aśa külǵ;asjaolud on muutunudaśalugu v sais om muutunuq;jäi segastel asjaoludel kadunukstimä kaotsihejäämise asi jäi segätses;
askeldama toimõnda|ma-q -83, talli|tama-taq -da82, (aigopite) tohkõnda|ma-q -83, tohkõrda|ma-q -83, tśohkõnda|ma-q -83, pohkõrda|ma-q -83, asõlda|ma-q -83, asõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, (kipõstõ) segende|(l)lemä-lläq -(l)le86mis sa seal nii kaua askeldad, et magama ei saa!miä sa tan nii kavva tohkõrdat, ku magama saa eiq!;askeldas hommikust õhtuni aiastoimõnď hummogust õdaguniq aian;
askeldus toimõndus-õ -t9, tallitus-õ -t9, tohkõndus-õ -t9, tśohkõndus-õ -t9, asõľ.asklõ asõld23tal oli täna palju askeldusitäl olľ täämbä hulga toimõnduisi;
asotsiaal kakõrus-õ -t9, sanťsandi .santi37, ilma pääle jäänüq
assotsiatsioon 1. (mõttõ)köüdüs-(s)e -t11mul ei teki mingeid assotsiatsioonema ei lövväq määntsitkiq köüdüssit;2. ütisüs-e -t9, seltśseldsi .seltsi37, liitliido .liito37Eesti Suurettevõtjate AssotsiatsioonEesti Suuri Ettevõtjidõ Ütisüs;
aste astõq.astmõ astõnd16trepiastetuhv́, trepiastõq;
astuma .astma.astuq astu (tä) ast64 v astus73mees astub väsinult teed pidimiiś astus väsünühe tiid piten;astus kogemata porilompiastõ kogõmaldaq mualumpi;astuge edasi!tulkõq edesi!;ta astus mulle kannaletä sõkaś mullõ kundsa pääle;minister astus tagasiministri panď ammõdi maaha;
asula elokotus-(s)õ -t11, kül|ä-ä -lä24, (liinast vähämb) al|lõv́-õvi v -õva -õvit v -õvat4muistne asulakohtmuistinõ elokotus;linna või asula märkliina-külä-märḱ;
asuma 1. (kongiq) olõmaollaq olõ58, .saisma(.)saistaq saisa66küla asub jõe kaldalkülä om jõ̭õ̭ veeren;2. (kohegiq) minemäminnäq lää55asus maale elamalätś maalõ elämä;asume laudaistumiq lauda;
asumaa võ̭õ̭ravõimumaa*- -d50Prantsuse ja Inglise asumaadprantsus- ja inglüsvõimumaaq;
asumine .vällä.saatmi|nõ-sõ -st5ta saadeti Siberisse asumiseletä saadõti ärq Tsiberihe;ümberasuminetõistõ paika (elämä)mineḱ;
asutama 1. alosta|ma-q -83, lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ), aso|tama-taq -da82seltsi asutamisaastaseldsi alostamisaastak;2. .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .säädmä.säädiq säädi63, .ehťmä.ehtiq ehi63külalised asutasid ennast minemaküläliseq säiq hinnäst minegi pääle;asutas linna minemaehte liinaminekit;asutame laulmanakkamiq laulu laaditama;
asutus ammõ|ť-di -tit13, amma|ť-di -tit13, asotus-õ -t9, säädünǵ*-i -it4riigiasutus, valitsusasutusriigiammõť, valitsusammõť;koolid ja lasteaiad on valla asutusedkooliq ja latsiaiaq ommaq valla säädüngiq;pühapäeviti pole paljud asutused avatudpühäpäivilde olõ-õi palľoq asotusõq vallalõ;sihtasutustsihťsäädünǵ;
auh hau(h)koer teeb auh-auh-auhpini tege hau-hau-hauh;
auhind a(vv)u|hind-hinna -.hinda30, võidu|tähť-tähe -.tähte34
auk (vähämb) mulkmulgu .mulku37, (suurõmb) haudhavva .hauda33hambas on aukhamba seen om mulk;poriaukmualumṕ;mäel on kruusaaugudmäe pääl ommaq ruusahavvaq;kaenlaaukkanglimulk, kanglitśopṕ;must aukfüüs must mulk, mustõtus;kaelaaukkaaldanõ, kaalamulk;
aukartus avvustus-õ -t9, pääkumardus-õ -t9aukartus elu eespääkumardus elo iin;tunneb tema ees aukartustkumardas tä iin pääd, avvustas tedä;aukartustäratav välimusilmadu uhkõ vällänägemine;
aukiri au|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, avvu|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, ki(t)tüs(e)|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, teno|tähť-tähe -.tähte34
auklik .mulkliga|nõ-dsõ -st5, mulgõli|nõ-dsõ -st5, .haudliga|nõ-dsõ -st5, .haudli|nõ-dsõ -st5, havvo|nõ-dsõ -st7auklik riiemulkliganõ v tsädseliganõ rõivas;auklik teehaudliganõ v tsopliganõ tii;
aus .ausa- -t3, .õigõ- -t3, tõtõ- -t2, tõtõli|nõ-dsõ -st5aus meesõigõ v tõtõ miiś;olen teie vastu ausma olõ tiikaq ausa v ma kõ̭nõlõ teile õigust;see ei ole austaa olõ-iq õigõ;aus ülestunnistustävveline ärqkõ̭nõlõminõ;
autentne .ehtsä- -t3, peris
, .õigõ- -t3dokument on autentnepapõŕ om ehtsä;
auto .auto- -t1, massin-a -at4sõiduautoväikeneauto v -massin;veoautokastiauto, vioauto v -massin;prügi(veo)autoasu(vidämis)auto v -massin;hüppa autosse!kargaq auto pääle!;kas oled autoga?kas olõt autogaq? v kas sul ommaq rattaq all?;
avaldama (tulõmuisi) .vällä kuulutama
, (tahtmist, tundit) .vällä .näütämä
, .vällä .ütlemä
, (trükün) .vällä .andma
, ilmu|tama-taq -da82ta avaldas mulle tunnustusttä tugõsi minno;avaldab mulle survetsunď minno;avaldan teile kiitustma kitä teid;avaldan sulle kaastunnetma leinä sukkaq üten v ma võta ossa su leinäst v ma võta su murrõst ossa;avaldas kogu tõetõi kõ̭iḱ tõ̭õ̭ vällä;käsikiri avaldati trükiskäsikiri ilmutõdi trükün;mitu raamatut kirjastus aastas avaldab?mitu raamatut kirästüs aastan vällä and?;sooviavaldajatahtja;
avalduma .vällä tulõma
, .ilmu|ma-daq -80, hinnäst ilmutama
, .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77tema anne avaldus juba lapseeastimä anď tulľ vällä jo latsõn;haigus avaldub mitmes vormistõbi ilmutas hinnäst mitund muudu;
avama (huugaq) vallalõ v .valla lü̬ü̬mä
, (karpi v purki) vallalõ v .valla .võtma
, vallalõ v .valla tegemä
, vallalõ v .valla .laskma
, vallalõ v .valla ajama
, .pästmä.pästäq pästä61ava uks!tiiq v lasõq v pästäq usś valla(lõ)!;avab suutege v aja v lask suu vallalõ;kauplus on avatudpuuť om vallalõ;avatud ülikoolvabaülikuuľ;avatud silmadegavallaliidsi silmigaq;esimees avas koosolekuedemiiś alosť kuunolõgi ärq;palun ava see konserv!olõq hää, tiiq seo konserv́ vallalõ!;
avamine vallalõ- v .vallategemi|ne-se -st5, (karbi v purgi) vallalõ- v .valla.võtmi|nõ-sõ -st5avamispidustusalostus- v vallalõtegemispido;olümpiamängude avamineolümpiämängõ alostaminõ;
avanema vallalõ v .valla minemä
, vallalõ v .valla tulõmauks avanesusś lätś valla(lõ);luuk ei avaneluuḱ ei tulõq vallalõ;aknad avanevad aedaaknõq ommaq aia poolõ;mäelt avaneb kaunis vaade orgumäe päält näge ilosat orgo v mäe päält om illos orgo kaiaq;mul avanes hea võimalus reisidamul tulľ hää võimalus reisiq;
avastama üles v .vällä .löüdmä
, (ärq) nä|gemä-täq -e60kes avastas Ameerika?kiä löüď Ameeriga?;nad pole mind veel avastanudnä olõ-õi minno viil ärq nännüq;
