aasima .nükśmä .nüksiq nüksi63, .irv́mä .irviq irvi63, tü̬ü̬kämä töögädäq tü̬ü̬kä77, .tśauńma .tśauniq tśauni63, tśan|ima -niq -i57, . ńoksama ńoksadaq . ńoksa77, .nöksämä nöksädäq .nöksä77, igra|tama -taq -da82; mis sa tast alailma aasid! mis sa tedä kõ̭gõ tśaunit!
aasta.aasta|k v .aaśta|k -ga -kka38v -gat13, .aesta|k -ga -kka38v -gat13, .aast|aig -ao -.aigo36, ajast|aig -ao -.aigo36, ajasta - -t3, .aasta - -t3;sel aastal, käesoleval aastal timahavva; aasta ringi aastak ümbre(tsõ̭õ̭ri); möödunud, eelmisel, läinud, mineval aastal minev(ä)aasta(ga); järgmisel, tuleval aastal tulõv(a)aasta(ga); head uut aastat! hüvvä vahtsõt aastakka!; 2002. aastal katõl tuhandõl tõõsõl aastagal; olin siis kuus aastat vana olli sõ̭s kuvvõ aastaga vana; ta põeb juba rohkem kui kümme aastat tä põdõ jo inämbät kümmend aastakka
abielluma .paari minemä, .paari .hiitmä, naist .võtma, mehele minemä, (naasõ kotsilõ) tano ala(q) .saama; vanaisa abiellus vanas eas teist korda vanaesä võtť vanan iän tõõsõ naasõ
abielu abi|elo -elo -ello26, paari|elo -elo -ello26; abielusabielon, paarin;abielus naine mehenaanõ v meheline naanõ v tano all naanõ; abielus mees naasõmiiś v naasõlinõ miiś
absurd mõttõldaq asi, arolagõhus -õ -t9, absurď absurdi ab.surdi37; see on absurd tuu om ulľus; absurdianekdoot arolakõ nali; nad teevad absurditeatrit nä tegeväq arolakõt tiatrit
adresseerima (aadrõsi pääle) .saatma, .tsihťmä .tsihtiq tsihi63; kellele see kiri on adresseeritud? kinkalõ seo kiri om mõtõld?; ta on mulle palju küsimusi adresseerinud tä om mullõ hulga küsümiisi üles v ette pandnuq
aedvili aia|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, aia|kraaḿ -kraami -.kraami37
aeg aig ao .aigo36; mis ajal sa tuled? kunal aiga sa tulõt?; laste jaoks mul aega jagub latsi jaos mul om aigo küländ; aega viitmaaigo viitmä, aigo viiütämä; see asi on ajast ja arust tuu asi om aost ni arost lännüq
aeganõudev ao.võtja - -t3; see on aeganõudev töö seo tüü võtt aigo
aeglane.aigla|nõ -(d)sõ -st5, hilläli|ne -dse -st5, hillä|k -gu -kut13, (inemise kotsilõ) pikäli|ne -dse -st5,.oigõ - -t3, .oigu - -t1;(jutu kotsilõ)vi|täv -dävä -dävät4; Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või maja Jaan om iks üttemuudu oigõ, olkõq vai tarõ palas; aeglase jutuga mees vidävä jutugaq miiś
aeglaselt.aigopite(h)n,.hillä, hillä.keisi, hillä.keiste, hilľo.kõisi, hilľo.kõtsi, .tassa, tasaligult;(kõnõlõmisõ kotsilõ) vidävähe, vidäväle; sõida siin aeglaselt, tee on halb! lasõq siin tassa v tasalikku v hillä, tii om halv!; sulane hakkas aeglaselt tööd tegema sulanõ nakaś aigopiten tüüd tegemä; Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaselt Jaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kõ̭nõlõskiq nii vidävähe
aegsasti.aigsahe, .aigsalõ, .aigsast(õ), .aiksahe, .aiksalõ, .aiksast(õ), .aohna(lõ), .aolõ;me peame aegsasti linna jõudma mi piät aohna liina joudma;aegsamini aigsambahe, aigsambalõ, aigsambast, innembi(de), innembä, innembüisi
aegu.aigo, .paiku; kella viie aegu kellä viie aigo
aeguma .aiguma .aigudaq aigu80, vanas minemä; aost .maaha .jäämä; mu pass on aegunud mu pasś om aigunuq; need kuriteod ei aegu neoq kuŕatüüq ei lääq vanas; aegunud seisukohad aost maaha jäänüq arvamisõq
aelema.ael|õma -daq -õ85,lesä|tämä -täq -dä82,.hulḱma .hulkiq hulgi63, väherdä|mä -q -83, hoďo|tama -taq -da82, .jõr(s)śma jõrssiq jõrsi63;aeleb ilma mööda ringi hoďotas v hulḱ ilma piten; aelesid keskpäevani voodis videliq keskpääväniq sängün; hakkas jooma ja naistega aelema naaś juuma ja naisigaq jõrsśma; ringi aelema ümbre aelõma, huura juuskma, hatsama, jõõsa pääl käümä; ringiaelejajõõsanď
afäär pettüs -e -t9, petüs -(s)e -t11, suli(gu)tü̬ü̬- -d52, .kahtl(ig)anõ ette.võtminõ; see afäär tuleb avalikuks seo sulitüü tulõ vällä; armuafäär sehverdüs
aga1. a(q), agaq;aga miks? a mille?;see on ilus, aga liiga kallis taa om illos, a palľo kallis; 2.õ̭nnõ, .endä, enge†; astu aga edasi! astuq õ̭nnõ edesi!; tule aga! tulõq endä!
ahhäh, hõh; ah; keda sa lolliks pead, ah? kedä sa ullis arvat, häh?; ah nii! vai nii!; ah sa pagan! ah sa pakań!
ahas.ahtakõ|nõ v .ahtagõ|nõ -sõ -ist8, ahas .ahta ahast23
ahastama mi̬i̬lt .hiitmä, meelest ärq olõma; hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86;ta ahastab koledal kombel tä om hirmsahe meelest ärq; ära ahasta! murõhtagu-iq!
ahastus meele.hiitmi|ne -se -st5, hinge|vaiv -vaiva -.vaiva30, meele|vaiv -vaiva -.vaiva30, murõq .murrõ murõt18; ta on ahastuses täl om hinǵ vaivan v täl om miiľ vaivussin; ahastus närib südant murõq jürä süänd
ahel (h)ah|hil -ila -ilat4, ket|ť -i -ti37, ri|da -a -ta29; vang võeti ahelaist vanǵ võeti hahilist ärq;sündmuste ahel sündünüide asjo rida
aheldama hahilihe .pandma, kinniq .pandma; loomad aheldasid pererahva kodu külge eläjäq panniq perrerahva kodo külge kinniq
ahelik liiń liini .liini37, hah|hil -ila -ilat4; sõdurid hargnesid ahelikkusoldaniq argsiq liini; mäeahelik mäkivüü, mäehahhil
ahmama.haardma haardaq haara66,haarahta|ma -q -83, habahta|ma -q -83; (suuhtõ) .ha(m)psama ha(m)psadaq .ha(m)psa77; koer ahmas kondi suhu pini haarď kundi suuhtõ
ahmimaha|bima -piq -bi57, .plahv́ma .plahviq plahvi63;lapsed ahmivad palju toitu taldrikule latsõq habivaq hulga süüki taldrigu pääle;ahmis õhku haarď hõ̭ngu
ahv ahv́ahvi .ahvi37, määr|kasś -kassi -.kassi37;ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb määrkasś tege kõ̭iḱ viguriq takan, miä inemine iin tege
aiaaukaia|mulk -mulgu -.mulku37,tahra|mulk -mulgu -.mulku37, (orsigaq kinniq pant)hrl m laiõq .laidõ laiõt19, hrl m laiõh .laidõ laiõht21; tee aiaauk lahti tiiq laidõq vallalõ; üks räägib aiast, teine aiaaugust ütś kõ̭nõlõs kuhja, tõõnõ kuḣaalost
aim.tundmi|nõ -sõ -st5,tunnõq .tundõ tunnõt19; ti̬i̬dmi|ne -se -st5; mul oli aim, et ta siiski tuleb mul olľ tundminõ, et tä sõ̭skiq tulõ; minul pole aimugi maq joht tiiä-äiq; mul polnud aimugi, et see pull on kuri ma tiiä es hingestkiq, et taa pulľ kuri om
aimama.tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66; ti̬i̬dmä teedäq tiiä66; me ei osanud halba aimatagi mi mõista-as halva arvadaq
ainultõ̭nnõ, õ̭nngõiq, ütsindä, .endä, kõ̭gõst, .palľalt, ennegiq, enge†; ainult nii saab seda tehaõ̭nnõ nii saa tuud tetäq; ainult etõ̭nnõgiq; ma teeks seda, ainult et ma ei oska ma tennüq tuud, a ma õ̭nnõgiq mõista-iq; mängib ainult lolli mänǵ pääle ulli; nad ainult ähvardavad, ei tee nad midagi nä ähvärdäseq pääle, tii eiq nä midägiq
ainus ainukõ|nõ -sõ -ist8,.ainugõ|nõ -sõ -ist8, ainus .ainu ainust10; üksainus kord ütśainukõnõ kõrd
ajamaajama aiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56, .aama aiaq v ajjaq aa kesks aet55, ära ajamaärq ajama; vastu ajamavastama, vasta ajama;siga ei tahtnud laudast välja tulla, ajas jalad vastu tsiga taha-as laudast vällä tullaq, ai jalaq vasta; tule sööma, ära aja vastu! tulõq süümä, ärq ajaguq vasta!
aju I ajo ajo ajjo v aio26, m .aivõq .aividõ .aivit18, m aiuq (.)aiõ .aiõ37; suuraju suuŕ ajo; väikeaju väikene ajo;
aju II kibõhus -õ -t9, hu̬u̬|g - -gu36, hunń hunni .hunni37; ajami|nõ -sõ -st5; (jahin) masť masti .masti37;kihutas koleda ajuga mööda kupať hirmsa hunnigaq müüdä; ajus oli kolm põtra mastin olľ kolm põtra seen
ajujaht ajo|jahť -jahi -.jahti36, ajo ajo ajjo v aio26; peeti ajujahti tetti ajo
aktsent 1. murrõq .murdõ murrõt19, (võõras) ma|gu -u -ku27, (võõras) maik maigu .maiku37, keele.murdmi|nõ -sõ -st5, aktsenť aktsendi ak.tsenti37; tal on vene aktsent tä kõ̭nõlõs vinne murdõgaq; soome aktsent soomõ maugaq jutt; räägib eesti keelt võru aktsendiga murd võro muudu eesti kiilt; 2. kiiľ rasõhus -õ -t9, .rõuhkus -õ -t9
aktsepteerima tunnista|ma -q -83, umas .võtma, umas tunnistama; selliseid seisukohti me ei saa aktsepteerida sääntsit arvamiisi mi ei saaq tunnistaq v umas võttaq
aktsia aktsia -a -t3, väärt|papõŕ -.paprõ -papõrd22
ala I (maa-ala)maa - -d50, al|a -a -la28, kotus -(s)õ -t11,(tegevüsala)al|a -a -la28; lagedad alad lakõq kotussõq; vallutatud alad ärqvõeduq maaq
ala II ala- all-; alapeatükk allpäätükk;alapealkiriallpäälkiri; alaealinealliäline v altiäline
alahindama (ilm(a)aśandaq)kehväs v .veitüs pidämä; alahindas teiste tööd pidi tõisi tüüd ilmaaśandaq kehväs; vastast ei tohi alahinnata vastast ei tohiq kehväs pitäq
alatoitlus nälg nä(l)lä .nälgä34; kannatavad alatoitluse all ommaq ärq nälgünüq
alatu sal|a -a -la28, sal|lai -aja -ajat4, varas .varga varast23;alatu iseloomuga inimene sala olõmisõgaq inemine; käitus alatult pidi hinnäst varga muudu ülevän
alavääristamahalvas v kehväs tegemä, halvas .pandma; .naar(d)ma naardaq naara66
algallikas lät|eq -te -et18; kogu info tuleb algallikaist üle kontrollidakõ̭iḱ teedüs tulõ lättist üle kaiaq
algama (pääle) nakkama .naadaq v nakadaqna(k)ka77, (pääle) alosta|ma -q -83; .algnõma alõdaq .algnõ min 1. k .algsi min 3. k alõś75;varsti algab sügis pia nakkas v tulõ süküs;jõgi algab allikast jõgi nakkas pääle v algnõs lättest; eile algas kool eeläq alosť kuuľ v naaś eeläq pääle
algatama i̬i̬st .võtma, üles .võtma, alosta|ma -q -83, alostust tegemä; koolis oli tema see, kes kõik vembud algataskoolin olľ timä tuu, kiä kõ̭iḱ temboq iist võtť;tema vastu algatati kriminaalasitimä vasta alostõdi kriminaaľasi
algne edimä|ne -dse -st5, vana vana vanna28; hoone restaureeriti algsel kujul hoonõq tetti vana kujo pääle tagasi; sai algsest kohmetusest üle sai edimädsest häbendelemisest üle
algul edimält,.algusõ(h)n, alostusõ(h)n; edeotsa(h)n; nädala algul nädäli edeotsan; algul ei tahtnud keegi mind kuulata edimält taha-as kiä minno kullõldaq
algupära periolõmi|nõ -sõ -st5, periolõ|ḱ -gi -kit13, alos|põhi -põḣa -.põhja43, juu|ŕ -rõ -rt40, umaper|ä -ä -rä24; millist algupära on meie suitsusaun?kost mi savvusann peri om?
algupärane umaperäli|ne -dse -st5, .hindäperi, .hindäperi|ne* -dse -st7, umapõḣali|nõ* -dsõ -st5; algupärane võru kirjandus umapõḣalinõ võro kirändüs
algupärand um|a -a -ma24, .ehtsä - -t3, edimä|ne -dse -st5, origi|naaľ -naali -.naali37; teatris oli nii algupärandeid kui ka tõlkeidtiatrin olľ nii ummi ku ümbrepantuisi tükke
algus alostus -õ -t9,ede|ots -otsa -.otsa31, .algu|s (-sõ) -(s)t10,alõnǵ -i -it13, alõng -u -ut13;alguses oli töö raske edimält v edeotsan olľ tüü rassõ;esmaspäev on nädala algus iispäiv om nädäli alostus; algusots alõnǵots; algust tegema pääle nakkama
alistama ala(q) .hiitmä, .võitu v jako .saama; alistatud rahvad alaq hiidedüq rahvaq; korvpallis alistas Leedu Eesti korv́pallin sai Leedu Eestist jako
alistuma ala(q) .andma, .perrä .andma; vaenlane sunniti alistumavainlanõ sunniti alaq andma;mehel tuli naise soovidele alistudamehel tulľ naasõ tahtmiisilõ perrä andaq
alkoholism viina|hädä -hädä -hätä24, viina.haigus -õ -t9; kannatab alkoholismi all täl om viinahädä man; alkoholism on tõsine probleem juuminõ om suuŕ hädä
alkoholiuim hunń hunni .hunni37, puŕo puŕo purŕo26;ta on alkoholiuimas täl om hunń pään; alkoholiuim on vaja välja magada puŕo om vaia vällä maadaq
allamäge .allamäke, mäest .alla; tee läheb kord allamäge, kord ülesmägetii lätt kõrd mäest alla, kõrd mäkke üles;asjad lähevad allamägeaśaq lääväq rukka
alles 1.alalõ; alles hoidma alalõ hoitma; mõned kompvekid olid veel alles mõ̭nõq kompvegiq olliq viil alalõ; 2.vi̬i̬l, .õkvalt, ammus; ma alles ärkasin õkvalt ma heräsi; ta tuleb alles homme tä tulõ viil hummõń;alles ta oli siin!ammus tä olľ tan!
allutama (minkagiq v kinkagiq) ala(q) .hiitmä; sõ̭nna .kullõma .pandma
alluv alamb -a -at13, käsoalo|nõ -dsõ -st7, käealo|nõ -dsõ -st7; juhatajal oli kaks alluvatjuhatajal olľ katś käealost; alluvad olid ülemusega rahul alambaq olliq ülembägaq rahu
alustaimestikmõtsm alos|kasvoq -.kasvõ -.kasvõ37, m mõtsaalodsõq kasvoq
alustama alosta|ma -q -83;mitmit kõrdo alostõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, pääle nakkama; ta alustas kirjutamist tä alosť kirotamist;alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis alostõllõs ütte ja tõist, a kunagiq saa-iq midägiq valmis; tööd alustama tüühü nakkama; tuld alustama tuld soetama v läütmä
alustass alos.taldri|k -gu -kku38;kohvitassid käivad koos alustassidega kohvikroosiq kääväq alostaldrikkõgaqüten
amelema.ael|õma -daq -õ85, .ümbre ajama v.tõ̭mbama; abielus naine, aga ameleb teiste meestegamehenaanõ, aq aelõs tõisi miihigaq v aja tõisi miihigaq ümbre
amet ammõ|ť -di -tit13, amma|ť -di -tit13;ametiasjus tüü- v ammõdiaśon; vahetas tihti ametit es piäq kotust, vaihť sagõhõhe ammõtit; ametiraha tunnusraha; ametit pidama ammõtit valitsõma
