aasta .aasta|k v .aaśta|k-ga -kka v -gat-ga -kka38v -gat
13, .aesta|k-ga -kka v -gat-ga -kka38v -gat
13, .aast|aig-ao -.aigo36, ajast|aig-ao -.aigo36, ajasta- -t3, .aasta- -t3sel aastal, käesoleval aastaltimahavva;aasta ringiaastak ümbre(tsõ̭õ̭ri);möödunud, eelmisel, läinud, mineval aastalminev(ä)aasta(ga);järgmisel, tuleval aastaltulõv(a)-aasta(ga);head uut aastat!hüvvä vahtsõt aastakka!;2002. aastalkatõl tuhandõl tõõsõl aastagal;olin siis kuus aastat vanaolli sõ̭s kuvvõ aastaga vana;ta põeb juba rohkem kui kümme aastattä põdõ jo inämbät kümmend aastakka;
abielluma (naasõ kotsilõ) tano ala(q) .saama
, .paari minemä
, .paari .hiitmä
, naist .võtma
, mehele minemävanaisa abiellus vanas eas teist kordavanaesä võtť vanan iän tõõsõ naasõ;
abielu abi|elo-elo -ello26, paari|elo-elo -ello26abielusabielon, paarin;abielus nainemehenaanõ v meheline naanõ v tano all naanõ;abielus meesnaasõmiiś v naasõlinõ miiś;
absurd mõttõldaq asi
, arolagõhus-õ -t9, absurďabsurdi ab.surdi37see on absurdtuu om ulľus;absurdianekdootarolakõ nali;nad teevad absurditeatritnä tegeväq arolakõt tiatrit;
adresseerima (aadrõsi pääle) .saatma
, .tsihťmä.tsihtiq tsihi63kellele see kiri on adresseeritud?kinkalõ seo kiri om mõtõld?;ta on mulle palju küsimusi adresseerinudtä om mullõ hulga küsümiisi üles v ette pandnuq;
aedvili aia|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, aia|kraaḿ-kraami -.kraami37
aeg aigao .aigo36mis ajal sa tuled?kunal aiga sa tulõt?;laste jaoks mul aega jagublatsi jaos mul om aigo küländ;aega viitmaaigo viitmä, aigo viiütämä;see asi on ajast ja arusttuu asi om aost ni arost lännüq;
aeganõudev ao.võtja- -t3see on aeganõudev tööseo tüü võtt aigo;
aeglane .aigla|nõ-(d)sõ -st5, hilläli|ne-dse -st5, hillä|k-gu -kut13, (inemise kotsilõ) pikäli|ne-dse -st5, .oigõ- -t3, .oigu- -t1, (jutu kotsilõ) vi|täv-dävä -dävät4Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või majaJaan om iks üttemuudu oigõ, olkõq vai tarõ palas;aeglase jutuga meesvidävä jutugaq miiś;
aeglaselt .aigopite(h)n
, (kõnõlõmisõ kotsilõ) vidävähe
, vidäväle
, .hillä
, hillä.keisi
, hillä.keiste
, hilľo.kõisi
, hilľo.kõtsi
, .tassa
, tasaligultsõida siin aeglaselt, tee on halb!lasõq siin tassa v tasalikku v hillä, tii om halv!;sulane hakkas aeglaselt tööd tegemasulanõ nakaś aigopiten tüüd tegemä;Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaseltJaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kõ̭nõlõskiq nii vidävähe;
aga 1. a(q)
, agaqaga miks?a mille?;see on ilus, aga liiga kallistaa om illos, a palľo kallis;2. õ̭nnõ
, .endä
, enge†astu aga edasi!astuq õ̭nnõ edesi!;tule aga!tulõq endä!;
ahv ahv́ahvi .ahvi37, määr|kasś-kassi -.kassi37ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teebmäärkasś tege kõ̭iḱ viguriq takan, miä inemine iin tege;
aim .tundmi|nõ-sõ -st5, tunnõq.tundõ tunnõt19, ti̬i̬dmi|ne-se -st5mul oli aim, et ta siiski tulebmul olľ tundminõ, et tä sõ̭skiq tulõ;minul pole aimugimaq joht tiiä-äiq;mul polnud aimugi, et see pull on kurima tiiä es hingestkiq, et taa pulľ kuri om;
aimama .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, ti̬i̬dmäteedäq tiiä66me ei osanud halba aimatagimi mõista-as halva arvadaq;
ainult ennegiq
, enge†
, õ̭nnõ
, õ̭nngõiq
, ütsindä
, .endä
, kõ̭gõst
, .palľaltainult nii saab seda tehaõ̭nnõ nii saa tuud tetäq;ainult etõ̭nnõgiq;ma teeks seda, ainult et ma ei oskama tennüq tuud, a ma õ̭nnõgiq mõista-iq;mängib ainult lollimänǵ pääle ulli;nad ainult ähvardavad, ei tee nad midaginä ähvärdäseq pääle, tii eiq nä midägiq;
ainus ainukõ|nõ-sõ -ist8, .ainugõ|nõ-sõ -ist8, ainus.ainu ainust10üksainus kordütśainukõnõ kõrd;
aken akõń.aknõ akõnd17, akań.akna akand17aknaruut, -laud, -raamaknõkruuť, -laud, -raaḿ;hädasid tuleb uksest ja aknasthäti tulõ ussist ja aknist v lävest ja pajast;
aktsent 1. murrõq.murdõ murrõt19, (võõras) ma|gu-u -ku27, (võõras) maikmaigu .maiku37, keele.murdmi|nõ-sõ -st5, aktsenťaktsendi ak.tsenti37tal on vene aktsenttä kõ̭nõlõs vinne murdõgaq;soome aktsentsoomõ maugaq jutt;räägib eesti keelt võru aktsendigamurd võro muudu eesti kiilt;2. kiiľ rasõhus-õ -t9, .rõuhkus-õ -t9
aktsepteerima tunnista|ma-q -83, umas .võtma
, umas tunnistamaselliseid seisukohti me ei saa aktsepteeridasääntsit arvamiisi mi ei saaq tunnistaq v umas võttaq;
ala IIall-ala-all-;alapeatükkallpäätükk;alapealkiriallpäälkiri;alaealinealliäline v altiäline;
ala I I(maa-ala) maa- -d50, al|a-a -la28, kotus-(s)õ -t11, (tegevüsala) al|a-a -la28lagedad aladlakõq kotussõq;vallutatud aladärqvõeduq maaq;
alahindama (ilm(a)aśandaq) kehväs v .veitüs pidämäalahindas teiste töödpidi tõisi tüüd ilmaaśandaq kehväs;vastast ei tohi alahinnatavastast ei tohiq kehväs pitäq;
algallikas lät|eq-te -et18kogu info tuleb algallikaist üle kontrollidakõ̭iḱ teedüs tulõ lättist üle kaiaq;
algama (pääle) nakkama.naadaq nakadaq v na(k)ka77, (pääle) alosta|ma-q -83, .algnõmaalõdaq .algnõ min 1. k .algsi min 3. k alõś75varsti algab sügispia nakkas v tulõ süküs;jõgi algab allikastjõgi nakkas pääle v algnõs lättest;eile algas kooleeläq alosť kuuľ v naaś eeläq pääle;
algatama i̬i̬st .võtma
, üles .võtma
, alosta|ma-q -83, alostust tegemäkoolis oli tema see, kes kõik vembud algataskoolin olľ timä tuu, kiä kõ̭iḱ temboq iist võtť;tema vastu algatati kriminaalasitimä vasta alostõdi kriminaaľasi;
algne edimä|ne-dse -st5, vanavana vanna28hoone restaureeriti algsel kujulhoonõq tetti vana kujo pääle tagasi;sai algsest kohmetusest ülesai edimädsest häbendelemisest üle;
algul edimält
, .algusõ(h)n
, alostusõ(h)n
, edeotsa(h)nnädala algulnädäli edeotsan;algul ei tahtnud keegi mind kuulataedimält taha-as kiä minno kullõldaq;
algupära periolõmi|nõ-sõ -st5, periolõ|ḱ-gi -kit13, alos|põhi-põḣa -.põhja43, juu|ŕ-rõ -rt40, umaper|ä-ä -rä24millist algupära on meie suitsusaun?kost mi savvusann peri om?;
algupärand um|a-a -ma24, .ehtsä- -t3, edimä|ne-dse -st5, origi|naaľ-naali -.naali37teatris oli nii algupärandeid kui ka tõlkeidtiatrin olľ nii ummi ku ümbrepantuisi tükke;
algus alostus-õ -t9, ede|ots-otsa -.otsa31, .algu|s(-sõ) -(s)t10, alõnǵ-i -it13, alõng-u -ut13alguses oli töö raskeedimält v edeotsan olľ tüü rassõ;esmaspäev on nädala algusiispäiv om nädäli alostus;algusotsalõnǵots;algust tegemapääle nakkama;
alistama ala(q) .hiitmä
, .võitu v jako .saamaalistatud rahvadalaq hiidedüq rahvaq;korvpallis alistas Leedu Eestikorv́pallin sai Leedu Eestist jako;
alistuma ala(q) .andma
, .perrä .andmavaenlane sunniti alistumavainlanõ sunniti alaq andma;mehel tuli naise soovidele alistudamehel tulľ naasõ tahtmiisilõ perrä andaq;
allamäge .allamäke
, mäest .allatee läheb kord allamäge, kord ülesmägetii lätt kõrd mäest alla, kõrd mäkke üles;asjad lähevad allamägeaśaq lääväq rukka;
alles 1. alalõalles hoidmaalalõ hoitma;mõned kompvekid olid veel allesmõ̭nõq kompvegiq olliq viil alalõ;2. vi̬i̬l
, .õkvalt
, ammusma alles ärkasinõkvalt ma heräsi;ta tuleb alles hommetä tulõ viil hummõń;alles ta oli siin!ammus tä olľ tan!;
alustama alosta|ma-q -83, mitmit kõrdo alostõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, pääle nakkamata alustas kirjutamisttä alosť kirotamist;alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmisalostõllõs ütte ja tõist, a kunagiq saa-iq midägiq valmis;tööd alustamatüühü nakkama;tuld alustamatuld soetama v läütmä;
alustass alos.taldri|k-gu -kku38kohvitassid käivad koos alustassidegakohvikroosiq kääväq alostaldrikkõgaq üten;
amelema .ael|õma-daq -õ85, .ümbre ajama v .tõ̭mbamaabielus naine, aga ameleb teiste meestegamehenaanõ, aq aelõs tõisi miihigaq v aja tõisi miihigaq ümbre;
amet ammõ|ť-di -tit13, amma|ť-di -tit13ametiasjustüü- v ammõdiaśon;vahetas tihti ametites piäq kotust, vaihť sagõhõhe ammõtit;ametirahatunnusraha;ametit pidamaammõtit valitsõma;
ammuks ammukõsõ
, ammussul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõinsul massa-iq süvväq tuvvaq, ammus ma sei;ammuks ma seal käisinammus v varõq ma käve sääl;
ammuli ammulõ
, vallalõ
, peräniq
, laja(h)nsuud ammuli ajamakurgutama;vahtis suu ammulivahtõ suu ammulõ v lajan;suu vajus ammulisuu sattõ vallalõ;
ammuma mü̬ü̬ǵmämü̬ü̬giq möögi63mis sa ammud, lehm?lehm, mis saq möögit?;
ammune ammu|nõ-dsõ -st7, ammus(k)i|nõ-dsõ -st5, toonaqhavva|nõ-dsõ -st7ammusest ajast saadikammust saaniq;üks ammune asi tuli meeldeütś ammuskinõ asi tulľ miilde;
analoog tõ(õ)sõnď-i -it13, samamooduli|nõ-dsõ -st7, ütemooduli|nõ-dsõ -st7analoogravimidroho tõõsõndiq;vitamiinid ja nende analoogidvitamiiniq ja tõõsõq sääntseq;
analoogia analoogia- -t3, ütteminemi|ne-se -st5, kokkominemi|ne-se -st5, ütte.käümi|ne-se -st5, ütte.paśmi|nõ-sõ -st5, kokko.paśmi|nõ-sõ -st5, .klaṕmi|nõ-sõ -st5analoogia põhjal tehtud järeldusanaloogia perrä tett arvaminõ;
analoogiline üttemu̬u̬du
, sammamu̬u̬du
, samasuguma|nõ-dsõ -st5, samamooduli|nõ*-dsõ -st5need asjad on analoogilisedneoq aśaq ommaq üttemuudu;
