Löüt 164 kiräkotust.
ühiütsindä ihuüksi
üle üle;
üle kaema üle vaatama
üle-eelä |
ne, -dse, -st7 =
üle-eeläski |
ne, -dse, -st5 üleeilne;
üle-eeläskine lehť üleeilne (aja)leht
üle-eeläq üleeile
ülearvo ülearu
ülearvoli |
nõ, -dsõ, -st5 ülearune, üleliigne
ülehummõń ülehomme
ülehummõni |
nõ, -dsõ, -st5 ülehomne
üleilmali |
nõ, -dse, -st5 ülemaailmne;
üleilmalinõ ilma lämmämbäsmineḱ ülemaailmne kliima soojenemine
ülejala kiiruga, hooletult, ülepeakaela;
taa tüü om sul ülejala tett see töö on sul hooletult tehtud
üle .
kaehus*, -õ, -t9 ülevaade;
ülekaehus võro keele aoluust ülevaade võru keele ajaloost
üle .
kohtuli |
nõ, -dsõ, -st5 ülekohtune
üle |
kohus, -.kohtu, -kohu(s)t23 ülekohus
ülekäe ülekäte
ülemb, -ä, -ät13 1. ülem, ülemus;
2. suurem, võimsam;
lodi om ülemb vineht lodi on venest suurem, võimsam
ülembähe =
ülembäle kõrgemale, ülespoole
ülembä (
h )
n =
ülembäl :
Mäetarõ om Alatarõst ülembän Mäetare on Alatarest ülevalpool
ülembäl =
ülembä (
h )
n kõrgemal, ülevalpool
ülembäle =
ülembähe ülembüs, -e, -t9 ülemus
ülemeeli |
k, -gu, -kut13 üleannetu, vallatu
ülemä |
ne, -dse, -st5 ülemine;
ülemäne ja alomanõ puuľ ülemine ja alumine pool
ülendä |
mä, -q, -83 ülendama; kiitma;
tä jovva-i hinnäst kuiki ärq ülendäq ta ei jõua ennast kuidagi ära kiita
ülendüs, -e, -t9 ülendus
üle |
ne*, -dse, -st7 üldine, -üld; üleüldine;
üledseq ainõq üldained;
ülene keeletiieq üldkeeleteadus;
kynõlõq ületsempä, kynõlgu-i nii pikält ja täpsähe! räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt!
ülepäivi =
ülepäivilde ülepäeviti
ülepää 1. üldse;
ja ülepää om tuu asi nii, et... ja üldse on see asi nii, et...;
2. üleni;
tä sai ülepää muatsõs ta sai üleni poriseks
ülepääkaala ülepeakaela
üle|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 pealisrõivas
üles <
ülest üles;
üles sulgma (veekogu) paisutama
ületsehe* =
ületsele* üldiselt, üld-; üleüldiselt;
ületsehe tunnistõt üldiselt tunnustatud
e üldtunnustatud
ülevä (
h )
n =
ülle (
h )
n üleval
üleväst =
üllest ülevalt;
sattõ üllest katussõ päält alla kukkus ülevalt katuselt alla
ülevästpu̬u̬ lt =
üllestpu̬u̬ lt ülevaltpoolt
ülijak |
ḱ, -i, -ki37 naiste pintsak, jakk
üli |
kund, -kunna, -.kunda32 ülikond
üli |
ku̬u̬ ľ, -kooli, -ku̬u̬ li37 =
suuŕku̬u̬ ľ ülikool
üliopila |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
üli .
oṕla |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
suuŕkoolilinõ üliõpilane
üliüsigiq üldse, üleüldse;
tuud ma ei süüq üliüsigiq seda ma üldse ei söö;
ei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagi;
ja üliüsigiq olľ tuu ütś jama jutt ja üldse oli see üks jama jutt
ülle (
h )
n =
ülevä (
h )
n üllest =
üleväst üllestpu̬u̬ lt =
ülevästpu̬u̬ lt ül |
ä, -ä, -lä24 abielumees, abikaasa (mees)
.
ümbre ümber;
ümbre pandma tõlkima;
taa raamat om eesti keelest võro kiilde (e võro keele pääle) ümbre pant see raamat on eesti keelest võru keelde tõlgitud
.
ümbre .
kao |
nõ, -dsõ, -st5 = .
ümbre .
kaot |
nõ, -sõ, -sõt6 ümberkaudne
.
ümbre .
kaotõ ümberkaudu
.
ümbre |
kund, -kunna, -.kunda32 ümbruskond
.
ümbrel olõma ümber olema
.
ümbrele .
pandma, .
võtma ümber panema, võtma
.
ümbrelt .
võtma ümbert võtma;
võtt ümbrelt kinniq võtab ümbert kinni
.
ümbrepannus*, -(s)õ, -t11 tõlge
.
ümbretsyyri ümberringi
.
ümbri |
k, -gu, -kku38 > .
ündrik ümäri |
k, -gu, -kku38 ümmargune, ümarik
ünderdä |
mä, -q, -83 vänderdama
.
ündri |
k, -gu, -kku38 undruk ,
< .ümbrik seelik
üsigiq = .
üskiq üsk, üsä, .üskä34 süli;
võtt latsõ üskä võtab lapse sülle
.
üskiq =
üsigiq vähegi; iganes;
joosõq niguq üskiq jovvat! jookse nagu vähegi jõuad!;
võtť kykkõ üten, miä üskiq majan olľ võttis kõik kaasa, mis vähegi majas oli;
ku rahha om, võit minnäq kohe üski tahat kui raha on, võid minna kuhu iganes tahad
üsä |
dseq, m -tside, -tsit7 üsked, pekstud tuulamata vili
üsäli |
ne, -dse, -st5 süle-;
üsäline latś sülelaps
üsäte |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv üsätämä üsä |
tämä, -täq, -dä82 sülelema, kaisutama
üsä |
täüś, -tävve, -täüt49 sületäis
üte (
h )
n koos; kaasa(s);
tulõq üten! tule kaasa!
kas raha om sul üten? kas raha on sul kaasas?
üte (
h )
nku̬u̬ (
h )
n üheskoos
üte (
h )
nkäänüs*, -(s)e, -t11 <
üte (
h )
n .
ütlejä*, -, -t3 kaasaütlev (kääne), komitatiiv
ütehüisi =
ütelii (
d )
si ütehüs, -e, -t9 1. üksmeel; ühtsus;
2. * ühendus, kontakt;
ütehüs om kakõnuq ühendus on katkenud;
3. * ühing; ühendus
üte .
kaupa ühekaupa
üte .
kõrd |
nõ, -dsõ, -st6 ühekordne
ütekõrra =
ütśkõrd =
ütevoori ükskord, kunagi;
ku ma ütekõrra liinan käve kui ma ükskord linnas käisin
ütekõrragaq ühekorraga
ütelidselt ühtlaselt
ütelii (
d )
si =
ütehüisi ühtlasi;
ku arsti manoq läät, sys käüq üteliidsi poodin kah ärq kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes
üteli |
ne, -dse, -st5 ühtlane; üheline;
vili kuios ütelidsen kihin vili kuivab ühtlase kihina
üteliste ühtlaselt; ühtlasi
ütelüs, -e, -t9 = .
ütlemine ütlus; väljend
ütemeeleli |
ne, -dse, -st5 üksmeelne
üte (
s )
sä, .ütsä, .ütsät3 üheksa
ütes (
s )
äkümmend, .ütsä.kümne, .ütsätkümmend17 üheksakümmend
ütes (
s )
äsada, .ütsäsaa, .ütsätsata29 üheksasada
üte (
s )
sätõist (
kümme (
nd ))
, .ütsätõist(.kümne), .ütsättõist(kümmend)17 üheksateist
ütest koost, lahti;
rattaq lätsiq ütest vallalõ vanker lagunes koost
ütesttüküst vahetpidamata, kogu aeg
ütesuguma |
nõ, -dsõ, -st5 =
ütesugu |
nõ, -dsõ, -st7 ühesugune
ütesynagaq ühesõnaga
üte .
vaihõ =
ütśvaheq üksvahe
üteviisili |
ne, -dse, -st5 ühesugune, ühetaoline
ütevoori =
ütekõrra ükskord, kunagi
ütevõrd =
ütevõrra =
ütśvõrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju
üteülbäli |
ne, -dse, -st5 ühekülgne; ühejämedune, samajämedune;
ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq ilusad ühejämedused väravapostid
üti |
k, -ga, e -gu, -kat e -kut13 ühiselamu,
kõnek ühikas
üti |
ne, -dse, -st7 1. ühine;
2. (külä)ütine (küla)kogukonna maa
ütis |
kund, -kunna, -.kunda32 ühiskond
ütis .
kundli |
nõ, -dsõ, -st5 < so'tsiaalnõ ühiskondlik, sotsiaalne
ütiskunna |
tiieq*, -.tiide, -tiiet19 < so'tsioloogia sotsioloogia
ütistä |
mä*, -q, -83 ühendama; ühistama
ütistüs*, -e, -t9 ühendus; kontakt
ütisüs*, -e, -t9 1. ühtsus; üksmeel;
2. ühistu, ühing
.
ütlemi |
ne, -se, -st5 =
ütelüs ütlus; väljend
.
ütlemä, üteldäq e (.)üldäq, .ütle78 ütlema; nimetama;
kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuis kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks
.
ütlemäldäq ütlemata, väga
ütś, üte, ütte, m omast ja osast .ütsi, m alaleü ütsile35 üks
ütś .
ainugõnõ, üte.ainugõsõ, ütte.ainugõist8 üksainuke
ütśainus, üte.ainu, ütteainust22 üksainus
ütsi üksi; ühekaupa;
tulkõq ütsi sisse! sisenege ühekaupa!
ütsijäli joonelt, otse
ütsi |
k, -gu, -kut13 üksik; vallaline;
õgaq ütsik olõ-i läsḱ ega vallaline pole lesk
ütsikuhe =
ütsikulõ üksikult
ütsilde üksikult; ühekaupa; ühtviisi
ütsildä |
ne, -dse, -st5 üksildane
ütsimeeli üksmeelselt, ühel meelel
ütsindä üksinda, üksi
ütsiotsõ järjest; vahetpidamata, pidevalt, kogu aeg;
rassõ om ütsiotsõ kõvva tüüd tetäq raske on vahetpidamata kõvasti töötada;
ütsiotsõ olľ siin, es lääq ärkiq kogu aeg oli siin, ei läinudki ära
ütsiperi =
ütsipite (
h )
n üht(e)pidi, üksipidi
ütsi .
pui |
nõ, -dsõ, -st7 1. ühest puust;
ütsipuinõ tõrdo, loo-dsik, ruih ühest puust (õõnestatud) tõrs, paat, küna;
2. kangekaelne, visa, järeleandmatu
ütsipulgõ üksipulgi
ütsipäidi üksipidi
ütsisilmi üksisilmi
ütsisynno =
ütsisynoisi üksisõnu
ütsitämiisi ükshaaval
ütsi |
tämä, -täq, -dä82 kangast sukka panema
ütśjago üksjagu
.
ütśkiq ükski
ütśkõrd =
ütekõrra ükskord, kunagi
ütśkõrd |
ütś, -üte, -ütte35 korrutustabel, ükskordüks
ütśkyiḱ ükskõik
üts .
kyik |
nõ, -sõ, -sõt6 ükskõikne
ütś |
silm, -silmä, -.silmä35 ükssilm, kükloop
ütśtõist (
kümme (
nd ))
, ütetõist(.kümne), üttetõist(kümmend)17 üksteist
ütśtõ (
õ )
sõ alaq kordamööda
ütśtäspuha ükspuha
ütśvaheq =
üte .
vaihõ üksvahe
ütśvõrra =
ütevõrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju;
kyigilõ anti ütśvõrra kõigile anti ühepalju
ütśvõrra |
nõ*, -(d)sõ, -st7 võrdne
ütśvõrrasus*, -õ, -t 9 võrdsus;
ütśvõrrasusmärḱ võrdusmärk
.
ütsägese = .
ütsä .
geisi = .
ütsä .
geiste = .
ütsä .
geske üheksakesi
.
ütsändi |
k, -gu, -kku38 = .
ütsäsjago üheksandik
.
ütsä |
s, -ndä, -ndät13 üheksas
.
ütsä |
sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .
ütsändik .
ütsüs, -e, -t9 1.* keel ainsus;
ütsüse edimäne käänüs ainsuse esimene pööre;
2. üksus
ütte kokku, ühte;
nä jäiq ütte nad jäid kokku;
ütte minemä (kokku) sobima;
taa mutri lää ei tuu poldigaq ütte see mutter ei sobi selle poldiga kokku
üttealasi alatasa, pidevalt
ütte .
heidä järjest, vahetpidamata;
vihma om sadanuq jo katś nädälit ütteheidä vihma on sadanud juba kaks nädalat järjest
ütteluku ühtelugu
üttemaid sedamaid
üttemu̬u̬ du üht(e)moodi
ütte .
puhku =
ütte .
rehki ühtepuhku, pidevalt
ütte .
viisi ühtviisi
ütte .
väljä =
ütte .
vällä ühiselt; ühtlane, ühesugune, ühtlaselt;
üttevällä sai kyik tettüs ühiselt sai kõik tehtud;
tan om kyik üttevällä tasanõ maa seal on kõik ühesugune tasane maa
ü̬ü̬ , -, -d,51 öö
ü̬ü̬ el|
läi, -äjä, -äjät4 öise eluviisiga inimene, loom
v tont, vaim
ü̬ü̬ kak|
k, -u, -ku37 >
kakk ü̬ü̬ kan|
a, -a, -na28 väga hiline magamamineja (
vrd aokana )
ü̬ü̬ lok |
ḱ, -i, -ki37 öösorr (lind)
ü̬ü̬ ma|
ja, -ja, -ia28 öömaja
ü̬ü̬ se öösel;
üüse om pümme öösel on pime
ü̬ü̬ se|
ne, -dse, -st5 öine;
miä sa röögit üüsedsel aol mis sa röögid öisel ajal
ü̬ü̬ tś, öödsi, ü̬ü̬ tsi37 =
öütś õitsil olemine, õitsituli
üüŕ, üüri, .üüri37 üür;
and üüri pääle üürib välja;
võtt üüri pääle võtab üürile
üürili |
ne, -(d)se, -st5 = .
üürnik üüriline, üürnik
.
üüŕmä, .üüriq, üüri63 üürima
.
üürni |
k, -gu, -kku38 =
üüriline 
