ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 164 kiräkotust.
ühiütsindä ihuüksi
üle üle; üle kaema üle vaatama
üle-eelä|ne, -dse, -st7 = üle-eeläski|ne, -dse, -st5 üleeilne; üle-eeläskine leht' üleeilne (aja)leht
üle-eeläq üleeile
ülearvo ülearu
ülearvoli|nõ, -dsõ, -st5 ülearune, üleliigne
ülehummõn' ülehomme
ülehummõni|nõ, -dsõ, -st5 ülehomne
üleilmali|nõ, -dse, -st5 ülemaailmne; üleilmalinõ ilma lämmämbäsminek' ülemaailmne kliima soojenemine
ülejala kiiruga, hooletult, ülepeakaela; taa tüü om sul ülejala tett see töö on sul hooletult tehtud
üle.kaehus*, -õ, -t9 ülevaade; ülekaehus võro keele aoluust ülevaade võru keele ajaloost
üle.kohtuli|nõ, -dsõ, -st5 ülekohtune
üle|kohus, -.kohtu, -kohu(s)t23 ülekohus
ülekäe ülekäte
ülemb, -ä, -ät13 1. ülem, ülemus; 2. suurem, võimsam; lodi om ülemb vineht lodi on venest suurem, võimsam
ülembähe = ülembäle kõrgemale, ülespoole
ülembä(h)n = ülembäl: Mäetarõ om Alatarõst ülembän Mäetare on Alatarest ülevalpool
ülembäl = ülembä(h)n kõrgemal, ülevalpool
ülembäle = ülembähe
ülembüs, -e, -t9 ülemus
ülemeeli|k, -gu, -kut13 üleannetu, vallatu
ülemä|ne, -dse, -st5 ülemine; ülemäne ja alomanõ puul' ülemine ja alumine pool
ülendä|mä, -q, -83 ülendama; kiitma; tä jovva-i hinnäst kuiki ärq ülendäq ta ei jõua ennast kuidagi ära kiita
ülendüs, -e, -t9 ülendus
üle|ne*, -dse, -st7 üldine, -üld; üleüldine; üledseq ainõq üldained; ülene keeletiieq üldkeeleteadus; kynõlõq ületsempä, kynõlgu-i nii pikält ja täpsähe! räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt!
ülepäivi = ülepäivilde ülepäeviti
ülepää 1. üldse; ja ülepää om tuu asi nii, et... ja üldse on see asi nii, et...; 2. üleni; tä sai ülepää muatsõs ta sai üleni poriseks
ülepääkaala ülepeakaela
üle|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 pealisrõivas
üles < ülest üles; üles sulgma (veekogu) paisutama
ületsehe* = ületsele* üldiselt, üld-; üleüldiselt; ületsehe tunnistõt üldiselt tunnustatud e üldtunnustatud
ülevä(h)n = ülle(h)n üleval
üleväst = üllest ülevalt; sattõ üllest katussõ päält alla kukkus ülevalt katuselt alla
ülevästpuu:lt = üllestpuu:lt ülevaltpoolt
ülijak|k', -i, -ki37 naiste pintsak, jakk
üli|kund, -kunna, -.kunda32 ülikond
üli|kuu:l', -kooli, -kuu:li37 = suur'kuu:l' ülikool
üliopila|nõ, -(d)sõ, -st5 = üli.op'la|nõ, -(d)sõ, -st5 = suur'koolilinõ üliõpilane
üliüsigiq üldse, üleüldse; tuud ma ei süüq üliüsigiq seda ma üldse ei söö; ei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagi; ja üliüsigiq oll' tuu üts' jama jutt ja üldse oli see üks jama jutt
ülle(h)n = ülevä(h)n
üllest = üleväst
üllestpuu:lt = ülevästpuu:lt
ül|ä, -ä, -lä24 abielumees, abikaasa (mees)
.ümbre ümber; ümbre pandma tõlkima; taa raamat om eesti keelest võro kiilde (e võro keele pääle) ümbre pant see raamat on eesti keelest võru keelde tõlgitud
.ümbre.kao|nõ, -dsõ, -st5 = .ümbre.kaot|nõ, -sõ, -sõt6 ümberkaudne
.ümbre.kaotõ ümberkaudu
.ümbre|kund, -kunna, -.kunda32 ümbruskond
.ümbrel olõma ümber olema
.ümbrele .pandma, .võtma ümber panema, võtma
.ümbrelt .võtma ümbert võtma; võtt ümbrelt kinniq võtab ümbert kinni
.ümbrepannus*, -(s)õ, -t11 tõlge
.ümbretsyyri ümberringi
.ümbri|k, -gu, -kku38 > .ündrik
ümäri|k, -gu, -kku38 ümmargune, ümarik
ünderdä|mä, -q, -83 vänderdama
.ündri|k, -gu, -kku38 < .undruk , < .ümbrik seelik
üsigiq = .üskiq
üsk, üsä, .üskä34 süli; võtt latsõ üskä võtab lapse sülle
.üskiq = üsigiq vähegi; iganes; joosõq niguq üskiq jovvat! jookse nagu vähegi jõuad!; võtt' kykkõ üten, miä üskiq majan oll' võttis kõik kaasa, mis vähegi majas oli; ku rahha om, võit minnäq kohe üski tahat kui raha on, võid minna kuhu iganes tahad
üsä|dseq, m -tside, -tsit7 üsked, pekstud tuulamata vili
üsäli|ne, -dse, -st5 süle-; üsäline lats' sülelaps
üsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv üsätämä
üsä|tämä, -täq, -dä82 sülelema, kaisutama
üsä|täüs', -tävve, -täüt49 sületäis
üte(h)n koos; kaasa(s); tulõq üten! tule kaasa! kas raha om sul üten? kas raha on sul kaasas?
üte(h)nkuu:(h)n üheskoos
üte(h)nkäänüs*, -(s)e, -t11 < üte(h)n.ütlejä*, -, -t3 kaasaütlev (kääne), komitatiiv
ütehüisi = ütelii(d)si
ütehüs, -e, -t9 1. üksmeel; ühtsus; 2.* ühendus, kontakt; ütehüs om kakõnuq ühendus on katkenud; 3.* ühing; ühendus
üte.kaupa ühekaupa
üte.kõrd|nõ, -dsõ, -st6 ühekordne
ütekõrra = üts'kõrd = ütevoori ükskord, kunagi; ku ma ütekõrra liinan käve kui ma ükskord linnas käisin
ütekõrragaq ühekorraga
ütelidselt ühtlaselt
ütelii(d)si = ütehüisi ühtlasi; ku arsti manoq läät, sys käüq üteliidsi poodin kah ärq kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes
üteli|ne, -dse, -st5 ühtlane; üheline; vili kuios ütelidsen kihin vili kuivab ühtlase kihina
üteliste ühtlaselt; ühtlasi
ütelüs, -e, -t9 = .ütlemine ütlus; väljend
ütemeeleli|ne, -dse, -st5 üksmeelne
üte(s)sä, .ütsä, .ütsät3 üheksa
ütes(s)äkümmend, .ütsä.kümne, .ütsätkümmend17 üheksakümmend
ütes(s)äsada, .ütsäsaa, .ütsätsata29 üheksasada
üte(s)sätõist(kümme(nd)), .ütsätõist(.kümne), .ütsättõist(kümmend)17 üheksateist
ütest koost, lahti; rattaq lätsiq ütest vallalõ vanker lagunes koost
ütesttüküst vahetpidamata, kogu aeg
ütesuguma|nõ, -dsõ, -st5 = ütesugu|nõ, -dsõ, -st7 ühesugune
ütesynagaq ühesõnaga
üte.vaihõ = üts'vaheq üksvahe
üteviisili|ne, -dse, -st5 ühesugune, ühetaoline
ütevoori = ütekõrra ükskord, kunagi
ütevõrd = ütevõrra = üts'võrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju
üteülbäli|ne, -dse, -st5 ühekülgne; ühejämedune, samajämedune; ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq ilusad ühejämedused väravapostid
üti|k, -ga, e -gu, -kat e -kut13 ühiselamu, kõnek ühikas
üti|ne, -dse, -st7 1.ühine; 2. (külä)ütine (küla)kogukonna maa
ütis|kund, -kunna, -.kunda32 ühiskond
ütis.kundli|nõ, -dsõ, -st5 < so'tsiaalnõ ühiskondlik, sotsiaalne
ütiskunna|tiieq*, -.tiide, -tiiet19 < so'tsioloogia sotsioloogia
ütistä|mä*, -q, -83 ühendama; ühistama
ütistüs*, -e, -t9 ühendus; kontakt
ütisüs*, -e, -t9 1. ühtsus; üksmeel; 2. ühistu, ühing
.ütlemi|ne, -se, -st5 = ütelüs ütlus; väljend
.ütlemä, üteldäq e (.)üldäq, .ütle78 ütlema; nimetama; kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuis kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks
.ütlemäldäq ütlemata, väga
üts', üte, ütte, m omast ja osast .ütsi,malaleüütsile35 üks
üts'.ainugõnõ, üte.ainugõsõ, ütte.ainugõist8 üksainuke
üts'ainus, üte.ainu, ütteainust22 üksainus
ütsi üksi; ühekaupa; tulkõq ütsi sisse! sisenege ühekaupa!
ütsijäli joonelt, otse
ütsi|k, -gu, -kut13 üksik; vallaline; õgaq ütsik olõ-i läsk' ega vallaline pole lesk
ütsikuhe = ütsikulõ üksikult
ütsilde üksikult; ühekaupa; ühtviisi
ütsildä|ne, -dse, -st5 üksildane
ütsimeeli üksmeelselt, ühel meelel
ütsindä üksinda, üksi
ütsiotsõ järjest; vahetpidamata, pidevalt, kogu aeg; rassõ om ütsiotsõ kõvva tüüd tetäq raske on vahetpidamata kõvasti töötada; ütsiotsõ oll' siin, es lääq ärkiq kogu aeg oli siin, ei läinudki ära
ütsiperi = ütsipite(h)n üht(e)pidi, üksipidi
ütsi.pui|nõ, -dsõ, -st7 1.ühest puust; ütsipuinõ tõrdo, loo-dsik, ruih ühest puust (õõnestatud) tõrs, paat, küna; 2. kangekaelne, visa, järeleandmatu
ütsipulgõ üksipulgi
ütsipäidi üksipidi
ütsisilmi üksisilmi
ütsisynno = ütsisynoisi üksisõnu
ütsitämiisi ükshaaval
ütsi|tämä, -täq, -dä82 kangast sukka panema
üts'jago üksjagu
.üts'kiq ükski
üts'kõrd = ütekõrra ükskord, kunagi
üts'kõrd|üts', -üte, -ütte35 korrutustabel, ükskordüks
üts'kyik' ükskõik
üts.kyik|nõ, -sõ, -sõt6 ükskõikne
üts'|silm, -silmä, -.silmä35 ükssilm, kükloop
üts'tõist(kümme(nd)), ütetõist(.kümne), üttetõist(kümmend)17 üksteist
üts'tõ(õ)sõ alaq kordamööda
üts'täspuha ükspuha
üts'vaheq = üte.vaihõ üksvahe
üts'võrra = ütevõrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju; kyigilõ anti üts'võrra kõigile anti ühepalju
üts'võrra|nõ*, -(d)sõ, -st7 võrdne
üts'võrrasus*, -õ, -t 9 võrdsus; üts'võrrasusmärk' võrdusmärk
.ütsägese = .ütsä.geisi = .ütsä.geiste = .ütsä.geske üheksakesi
.ütsändi|k, -gu, -kku38 = .ütsäsjago üheksandik
.ütsä|s, -ndä, -ndät13 üheksas
.ütsä|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .ütsändik
.ütsüs, -e, -t9 1. * keel ainsus; ütsüse edimäne käänüs ainsuse esimene pööre; 2. üksus
ütte kokku, ühte; nä jäiq ütte nad jäid kokku; ütte minemä (kokku) sobima; taa mutri lää ei tuu poldigaq ütte see mutter ei sobi selle poldiga kokku
üttealasi alatasa, pidevalt
ütte.heidä järjest, vahetpidamata; vihma om sadanuq jo kats' nädälit ütteheidä vihma on sadanud juba kaks nädalat järjest
ütteluku ühtelugu
üttemaid sedamaid
üttemuu:du üht(e)moodi
ütte.puhku = ütte.rehki ühtepuhku, pidevalt
ütte.viisi ühtviisi
ütte.väljä = ütte.vällä ühiselt; ühtlane, ühesugune, ühtlaselt; üttevällä sai kyik tettüs ühiselt sai kõik tehtud; tan om kyik üttevällä tasanõ maa seal on kõik ühesugune tasane maa
üü:, -, -d,51 öö
üü:el|läi, -äjä, -äjät4 öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim
üü:kak|k, -u, -ku37 > kakk
üü:kan|a, -a, -na28 väga hiline magamamineja (vrd aokana)
üü:lok|k', -i, -ki37 öösorr (lind)
üü:ma|ja, -ja, -ia28 öömaja
üü:se öösel; üüse om pümme öösel on pime
üü:se|ne, -dse, -st5 öine; miä sa röögit üüsedsel aol mis sa röögid öisel ajal
üü:ts', öödsi, üü:tsi37 = öüts' õitsil olemine, õitsituli
üür', üüri, .üüri37 üür; and üüri pääle üürib välja; võtt üüri pääle võtab üürile
üürili|ne, -(d)se, -st5 = .üürnik üüriline, üürnik
.üür'mä, .üüriq, üüri63 üürima
.üürni|k, -gu, -kku38 = üüriline