võro-eesti-võro sõnaraamat

üdi säs|ü -ü -sü26, tsä|dsü -dsü -tsü26

üdini otsaniq , tävveste , peris üdini aus otsaniq ausa; üdini väsinud otsaniq väsünüq; üdini märg kaalaniq likõ;

üha õ̭nnõ , muguq , muudku(q) , kõrrast , kõ̭gõ , pääle , inne , .endä , enge† läheb üha külmemaks lätt kõrrast külmembäs;

üheaastane üte.aasta(ga)|nõ -dsõ -st5, üte.aastali|nõ -dsõ -st5 üheaastane laps üteaastanõ latś; redis on üheaastane taim redis om üteaastalinõ kasv;

üheaegne üte.aoli|nõ -dsõ -st5, üte.ao|nõ -dsõ -st7, samast aost mitme tööpingi üheaegne töötamine mitmõ tüüpingi tüütämine ütel aol; torn ja müür on arvatavasti üheaegsed torń ja sain ommaq arvadaq samast aost;

üheaegselt ütel (ja samal) aol , ütekõrragaq jõudsid üheaegselt kohale joudsõq ütel aol peräle;

üheealine üte.iäli|ne -dse -st5, ütevana , üte(.)vannu|nõ -dsõ -st5, ütehaŕali|nõ -dsõ -st5 üheealised lapsed ütevannudsõq latsõq; poisid olid peaaegu ühevanused poiskõsõq olliq pia ütehaŕalidsõq;

ühehäälne ütehelüli|ne -dse -st5, ütemeeleli|ne -dse -st5 ühehäälne kirikumuusika ütehelüline kerigumuusiga; ühehäälne otsus ütemeeleline otsus;

ühejämedune üte(.)jämmü , üte(.)jämmü|ne -dse -st5 ilusad ühejämedused väravapostid ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq;

ühekaupa üte.kaupa , ütsi , ütsilde , ütś kõrragaq sisenege ühekaupa! tulkõq ütsi sisse!;

ühekordne üte.kõrd|nõ -dsõ -sõt6 majal on ühekordsed aknad ees majal ommaq ütekõrdsõq aknõq iin; pabertaskurätid on ühekordseks kasutamiseks paprõdsõq nõ̭narätiq ommaq ütekõrdsõs pruuḱmisõs; ühekordne rahaline toetus ütekõrdnõ rahaabi; ühekordsed nõud ütekõrdsõq anomaq;

ühekordselt ütś kõrd , üte kõrra seda toetust makstakse ühekordselt seod tukõ mastas ütś kõrd;

ühekorraga (üte)kõrragaq , (üte)voorigaq külalised ei tulnud ühekorraga küläliseq tulõ õs kõrragaq; kõik rääkisid ühekorraga kõ̭iḱ kõ̭nõliq (üte)kõrragaq;

üheksa üte(s)sä .ütsä .ütsät3

üheksakesi .ütsä.keisi , .ütsä.keiste , .ütsäkese , .ütsä.keske

üheksakorruseline .ütsä.kõrd|nõ -dsõ -sõt6, .ütsäkõrrali|nõ -dsõ -st5, .ütsä kõrragaq

üheksakümmend üte(s)säkümmend .ütsä-.kümne .ütsätkümmend17

üheksakümnes .ütsä(s).kümnes .ütsä.kümnendä .ütsä.kümnendät3

üheksandik .ütsändi|k -gu -kku38, .ütsä|sjago -ndäjao -ndätjako27

üheksane .ütsä|ne -dse -st5, .ütsäli|ne -dse -st5 üheksane laev kellä ütsä laiv;

üheksas .ütsä|s -ndä -ndät13

üheksasada üte(s)säsada .ütsäsaa .ütsätsata29

üheksateist üte(s)sätõist(kümme(nd)) .ütsätõist(.kümne) .ütsättõist(kümmend)17, kõnnõk üte(s)sä.tõisku .ütsä.tõisku .ütsät.tõiskut1

üheksateistkümnes .ütsä(s)tõist.kümnes .ütsätõist.kümnendä .ütsätõist.kümnendät3

ühekõrgune üte.korgu - -t1, üte.korgu|nõ -dsõ -st5, üte|ko(r)ruq -.korru -ko(r)rut18, ütś.korgu - -t1, sama.korgu - -t1 pingid on kõik ühekõrgused pingiq ommaq kõ̭iḱ ütekorguq; kask on majaga ühekõrgune kõiv om majakoruq; need on ühekõrgused neoq ommaq ütekorruq;

ühekülgne üteülbäli|ne -dse -st5, ütesuguma|nõ -dsõ -st5, üttemu̬u̬du ühekülgne toitumine võib tervist kahjustada üttemuudu v ütesugumanõ süüḱ või tervüsele halva tetäq; ühekülgne informatsioon üteülbäline teedüs;

üheline üteli|ne -dse -st5 ühelised, kümnelised ja sajalised ütelidseq, kümnelidseq ja saalidsõq;

ühemõtteline .selge - -t3, üte tähendüsegaq selgelt ühemõtteline vastus selge vastus; ühemõtteline jutt selge jutt; sellele küsimusele pole ühemõttelist vastust seolõ küsümüsele olõ-iq ütist vastust;

ühemõtteliselt .selgehe , .selgele seadused peavad olema ühemõtteliselt kirja pandud säädüseq piät olõma selgehe kirja pantuq;

ühend kogohus -õ -t9, ütistüs* -e -t9, ku̬u̬(h)nolõmi|nõ -sõ -st5, keem (.ainõ)liit (-)liido (-).liito37 keemiline ühend keemiline ainõliit; häälikuühend kiiľ helükogohus;

ühendama kokko v ütte .pandma , kokko v ütte lü̬ü̬mä , .köütmä .köütäq köüdä61 elektrik ühendab katkenud juhtmeid elektrimiiś jakkas kakõnuisi juhťmit; ühendas vooluvõrku panď voolu sisse; kaks valda ühendati katś valda lüüdi kokko; kaht küla ühendav tee oli auklik tii katõ külä vaihõl olľ mulkliganõ;

ühendkoor ütis|ku̬u̬ŕ -koori -ku̬u̬ri37 laulupeol esines suur ühendkoor laulupidol asť üles suuŕ ütiskuuŕ;

ühendriik ütis|riiḱ -riigi -.riiki37

ühendus liit liido .liito37, köüdüs -(s)e -t11, ütisüs* -e -t9, ütehüs* -e -t9 poliitiline, majanduslik, religioosne ühendus poliitilinõ, majanduslinõ, usolinõ ütisüs v liit; ühendus on katkenud köüdüs om kakõnuq; tahtsin haiglasse helistada, kuid ei saanud ühendust tahtsõ haigõmajja kõlistaq, a saa-s kätte; võta siis vahel ühendust! tiiq sõ̭s vaihõpääl hellü kah!; internetiühendus katkes võrk v internet kattõ ärq;

ühene üte|ne -dse -st7, ütś üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35, .selge - -t3 neil on kolmene tütar ja ühene poeg näil om kolmõnõ tütäŕ ja ütene poig; kella ühene loeng jääb ära kellä ütene loeng jääs ärq; võtsin hotellis ühese toa võti hotellin üte inemise tarõ; sellele küsimusele ei ole ühest vastust seolõ küsümisele olõ-iq ütte v selget vastust;

ühepajatoit ütepaa|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37, muhenď -i -it13, muhedi|k -gu -kku38

ühepalju ütepalľo , ütevõrra , ütevõrd , ütśvõrra kõigile anti ühepalju kõ̭igilõ anti ütepalľo;

ühepereelamu üte.perreelämi|ne -se -st5, üte.perre|maja -maja -majja v -maia28

ühepoolne ütepooli|nõ -dsõ -st5, ütepu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6, ütepoolõ ühepoolne kopsupõletik üte poolõ tävvüpalanik; lepingutingimuste ühepoolne muutmine kokkolepmise punktõ ütepuulnõ muutminõ; armastus on sageli vaid ühepoolne armastus om sagõhõhe õ̭nnõ ütepoolinõ;

ühepuupaat ütepuuloodsi|k -gu -kut13, ütsipuust v ütsipuinõ loodsik

üherindeline üte(h)n rinna(h)n

ühes üte(h)n , ku̬u̬(h)n mul pole raha ühes mul olõ-iq rahha üten; me kasvasime ühes üles mi kasvi üten üles; poiss läks ühes vanema vennaga karja poiskõnõ lätś vanõmba velegaq kuun karja; minuga ühes pole sul midagi karta muqkaq üten olõ-iq sul midägiq pellädäq;

üheskoos üte(h)n , üte(h)nku̬u̬(h)n , seldsi(h)n läheme üheskoos kävemiq vaihõpääl ütenkuun jalotaman; käisime vahel üheskoos jalutamas läämiq ütenkuun;

ühesugune ütesuguma|nõ -dsõ -st5, üteviisili|ne -dse -st5, ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7, ütetasa|nõ -dsõ -st7, ütte.vällä , ütte.väljä , üttemu̬u̬du , üte.taoli|nõ -dsõ -st5, üteli|ne -dse -st5, ikäv igävä igävät4 kaks ühesugust kaussi katś ütesugumast kaussi; seal on kõik ühesugune tasane maa tan om kõ̭iḱ üttevällä tasanõ maa; tema naljad on alati ühesugused timä naľaq ommaq kõ̭gõ ütesugumadsõq; loodus on siinkandis üsna ühesugune luudus om seon nukan küländ üteline; kõik päevad on ühesugused kõ̭iḱ pääväq ommaq ütsipuidsõq;

ühesuunaline: ühesuunalise liiklusega tänav ütele poolõ sõitmisõgaq huulits;

ühesuurune üte(.)suuru - -t1, üte.suuru|nõ -dsõ -st5, ütesuuru|nõ -dsõ -st7, ütś(.)suuru - -t1 ühesuurused õunad ütesuuruq ubinaq;

ühesõnaga .lühkühe , .lühküle , üte sõ̭nagaq

ühetasa ütevõrra , ütśvõrra , üttevõrd , tasa , veeretasa süüa anti kõikidele ühetasa süvväq anti kõ̭igilõ ütevõrra; moos oli purgi servaga ühetasa sahvť olľ purgi veeregaq tasa;

üheteistkümnes üte(s)tõist.kümnes ütetõist-.kümnendä ütetõist.kümnendät3

ühetoaline ütetarõli|nõ -dsõ -st5, üte tarõgaq ühetoaline korter ütetarõlinõ kortin, ütetarõkortin;

ühetooniline ütetasa|nõ -dsõ -st7, üteli|ne -dse -st5, ütte .värmi räägib ühetoonilise häälega kõ̭nõlõs ütetasadsõ helügaq; ühetooniline elu, ei mingit vaheldust ikäv elo, ei määnestkiq vahelust; ühetooniline riie ütte värmi rõivas;

ühevõrra ütevõrra , ütśvõrra , üttevõrd , samapalľo , ütepalľo lapsed on emale ühevõrra armsad latsõq ommaq imäle ütearmsaq; mõlemas ämbris on ühevõrra vett mõlõmban pangin om ütśvõrra vett;

ühik mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭'tu37, mõõdus* -(s)õ -t11 meeter on pikkusühik, gramm massiühik miitre om pikkusmõ̭õ̭t, gramḿ rasõhusmõ̭õ̭t;

ühilduma kokko .käümä , kokko .klaṕma , kokko v ütte minemä

ühine üti|ne -dse -st7 see on meie ühine vara seo om mi ütine vara; lastel on ühine tuba latsil om ütine tarõ; (küla)kogukonna ühine maavaldus (külä)ütine maa; noored otsustasid abielluda ja alustada ühist elu noorõq otsustiq paari minnäq ja ütist ello alostaq;

ühinema kokko minemä , ütte v üte(h)n minemä kaks erakonda ühinesid katś eräkunda lätsiq kokko; üks lammas ühines võõra karjaga ütś lammas lätś võ̭õ̭ra kaŕagaq üten v võ̭õ̭rahe karja; ta ühines meie firmaga tä tulľ miiq firmahe; Ühinenud Rahvaste Organisatsioon m -Ütidseq Riigiq; ühinemine kokkominemine, kokkomineḱ, ütteminemine, üttemineḱ;

ühing ütisüs* -e -t9, seltś seldsi .seltsi37

ühiselamu ütiselämi|ne -se -st5, opilasko|do -do -to26, kõnnõk üti|k -ga v -gu -kat v -kut13, .intri - -t1 üliõpilaste ühiselamu tudõngidõ elämine, tudõngimaja;

ühiselt üte(h)n , üte(h)nku̬u̬(h)n , ütitselt , ütitsele , ütitsehe , seldsi(h)n , ütte.vällä küla ostis ühiselt traktori külä osť ütitsehe v ütenkuun traktori; ühiselt sai kõik tehtud üttevällä sai kõ̭iḱ tettüs; noortele meeldis ühiselt aega veeta noorilõ miildü seldsin v kamban aigo viitäq; kõik sai ühiselt tehtud, kui noored olime kõ̭iḱ sai üten tettüs, kuq noorõq ollimiq;

ühisettevõte ütine ettevõtõq , ütine äri , ütine firma Eesti-Soome ühisettevõte Eesti-Soomõ ütine ettevõtõq;

ühishaud hulgamatus* -(s)õ -t11

ühiskond ütis|kund -kunna -.kunda32

ühiskondlik ütis.kundli|nõ -dsõ -st5, sótsi.aal|nõ -sõ -sõt6, .ilmli|k -gu -kku38 ühiskondlik lepe ütiskundlinõ kokkolepeq; ühiskondlikud probleemid sotsiaalsõq hädäq;

ühiskonnakord ütiskunna|kõrd -kõrra -.kõrda33 kapitalistlik, sotsialistlik ühiskonnakord kapitalistlinõ, sotsialistlinõ ütiskunnakõrd;

ühiskool segä|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37

ühiskorter: ühiskorteris elas kolm perekonda üte köögi pääl elli kolm pereht;

ühisomand ütine vara korter on neil ühisomandis kortin om näide ütine vara;

ühistama ütistä|mä* -q -83, ütitses tegemä , ärq .võtma ühistatud vara tagastama ärqvõetut varra tagasi andma;

ühistu ütisüs* -e -t9, ütistü* - -t3, seltś seldsi .seltsi37 masinaühistu massinaselts;

ühisvastutus ütine vastutaminõ , ütine vastutus , ütisvastutus -õ -t9, üte(h)n v ku̬u̬(h)nvastutaminõ

ühitama kokko v ütte klapitama , kokko .pandma v .klaṕma , ütte v kokko passitama töö- ja pereelu oli raske ühitada tüü- ja perreello olľ rassõ ütte klapitaq v klaṕma pandaq;

ühmama .mühksämä mühästäq .mühksä76, kõrras mühähtä|mä -q -83, huńahta|ma -q -83, hünähtä|mä -q -83 ühmas midagi üle õla mühäś midägiq üle ola;

ühmatus mühäh(t)üs -e -t9, huńah(t)us -õ -t9, hünäh(t)üs -e -t9

üht-teist ütte ja tõist , ütte ku tõist , tu̬u̬d ja tõist poest oli tarvis veel üht-teist osta poodist olľ vaia viil ütte ja tõist (ostaq);

ühtaegu = ühteaegu (üte) kõrragaq , ütte.aigo , ütelii(d)si , (ütel ja) samal aol õppis ühtaegu ära nii vene kui soome keele oṕsõ ütekõrragaq ärq vinne ku soomõ keele; tüdruk oli õnnelik ja õnnetu ühtaegu tütrik olľ samal aol v üteliidsi õ̭nnõlik ja õ̭nnõdu;

ühte kokko , ütte rongis sattusin paari tuttavaga ühte rongin trehvsi paari tutvagaq kokko; nad hoidsid ühte nagu lambakari nä hoiõq kokko niguq lambakari; pigistas huuled ühte pitsiť huulõq kokko; kaks krunti liideti ühte katś krunti aeti ütte; me oleme väike rahvas ja peame ühte hoidma mi olõ väiko rahvas ja piämiq ütte hoitma; ühte heitma kokko hiitmä;

ühtejärge ütte.järge , .järgemiisi , .järgepite(h)n , järest , kõrrast , rinnast , ütte.heidä , vaiht pidämäldäq laev oli kolm kuud ühtejärge merel olnud laiv olľ kolm kuud järest merel olnuq; sadas paar-kolm päeva ühtejärge sattõ paaŕ-kolm päivä üttejärge;

ühtekokku (ütte)kokko kohale tuli ühtekokku ligi paarsada meest platsi tulľ kokko pia paaŕsada miist; meid oli ühtekokku päris palju meid sai kokko peris palľo;

ühtekuuluvus ütte.hoitmi|nõ -sõ -st5, kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, ütisüs* -e -t9 rahvuslik ühtekuuluvus rahva üttehoitminõ; poliitiline, kultuuriline, vaimne ühtekuuluvus poliitilinõ, kultuurilinõ, vaimlinõ üttehoitminõ;

ühtelugu kõ̭gõ , ilmast .ilma , ütesttüküst , ütte.rehki , ütteluku , üttevallu , ütte.heidä , vaiht pidämäldäq laps oli ühtelugu haige latś olľ ütesttüküst haigõ; naabritel käis ühtelugu külalisi naabriil käve kõ̭gõ võ̭õ̭rit; inimesi tuli ühtelugu juurde inemiisi tulľ vaiht pidämäldäq mano;

ühtemoodi üttemu̬u̬du , ütte.viisi , ütte .laida , ütesugu(ma)|nõ -dsõ -st5 igal pool oli ühtemoodi külm õgal puul olľ üttemuudu külm; kõik inimesed ei mõtle ühtemoodi kõ̭iḱ inemiseq mõtlõ-iq üttemuudu; lastel on ühtemoodi kleidid latsil ommaq ütesugu(ma)dsõq kleidiq; ühtemoodi riided ütte müntä rõivaq;

ühtepidi ütsiperi , ütsipite(h)n , üttepite(h)n , üte(h)n tsihi(h)n , üttemu̬u̬du puud olid mere ääres kõik ühtepidi viltu kasvanud puuq olliq mere veeren kõ̭iḱ ütele poolõ viltu kasunuq; ühtepidi räägivad, aga teistpidi teevad üttemuudu kõ̭nõlõsõq, a tõistmuudu tegeväq;

ühtepuhku ütte.puhku , ütteluku , ütte.rehki , kõ̭gõ , ütesttüküst , ilmast .ilma , ütte.viisi tal oli ühtepuhku linnas asju ajada täl olľ ütteluku liinan asjo aiaq; aias oli ühtepuhku midagi teha aian olľ ilmast ilma midägiq tetäq; kq ka ühtelugu

ühteviisi ütte.viisi , üttemu̬u̬du , ütsilde muinasjutud meeldivad ühteviisi nii noortele kui vanadele jutussõq miildüseq ütteviisi noorilõ ku vanolõ; kaksikud olid ühteviisi riides katsiguq olliq üttemuudu rõivin;

ühti joht , sukugiq kutsugu pealegi, ei ma lähe ühti kutskuq päälegiq, lää-i ma joht; ei ma rääkinud sellist asja ühti kõ̭nõlõ-s ma säänest asja joht; pole see elu ühti nii ilus ja õnnelik olõ-iq taa elo sukugiq nii illos ja õ̭nnõlik;

ühtima kokko minemä , kokko sadama , kokko .käümä maakonna piir ühtib riigipiiriga maakunna piiŕ lätt riigipiirigaq kokko;

ühtlane üteli|ne -dse -st5, üteli|k -gu -kku38, ütte.vällä , ütetasa , ütetasa|nõ -dsõ -st7 vili kuivab ühtlase kihina vili kuios ütelidsen kihin; kasvuhoones püsis ühtlane temperatuur kasvomajan olľ kõ̭iḱ aig ütepalľo lämmind;

ühtlaselt üttemu̬u̬du , ütelidselt , üteliste , ütte.vällä vili põldudel on ühtlaselt tihe ja ilus vili nurmi pääl om ütelidselt paks ja illos; majaesine muru oli ühtlaselt roheline majaedine muro olľ üttevällä rohilinõ; haige hingas ühtlaselt ja rahulikult tõbinõ hingäś üteliste ja rahuligult;

ühtlasi ütelii(d)si , ütelepoolõ , üteliste , ütehüisi , samal aol kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes! ku arsti manoq läät, sõ̭s käüq üteliidsi poodin kah ärq!;

ühtlustama ütelidsembäs v samatsõmbas tegemä , ütesugumadsõs tegemä enne trükkiandmist tuleb käsikirja veel kohendada ja ühtlustada inne trükküandmist tulõ käsikirja viil kobistaq ja ütelidsembäs v samatsõmbas tetäq; palgad ühtlustati palgaq tetti samas;

ühtne üti|ne -dse -st5, ütesuguma|nõ -dsõ -st5, ütś üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35 tervel linnal peab olema ühtne arenguplaan tervel liinal piät olõma ütine edenemisplaań; teaduses kasutatakse ühtset terminoloogiat tiidüsen pruugitas ütist eräalasõ̭nastut; ühtne majandussüsteem ütś majanduskõrd; ühtsed normid, reeglid, nõuded ütidseq normiq, säädüseq, nõudmisõq;

ühtsus ütśmi̬i̬ľ ütemeele üttemi̬i̬lt40, kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, ütehüs -e -t9, ütisüs* -e -t9 rahva seas puudub ühtsus rahvas olõ-iq ütte miilt; perekonna ühtsus aitab rasked ajad üle elada perre ütśmiiľ v kokkohoitminõ avitas rassõq aoq üle elläq; ühtsuses peitub jõud ütehüsen v ütśmeelen om väke;

ühtäkki kõrragaq , äkki tüdruk puhkes ühtäkki nutma tütrik naaś äkki ikma;

üks ütś üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35 kaks pluss üks on kolm katõlõ ütś manoq pandaq om kolm; kohtume kell üks trehvämiq kell ütś; müüsin ühe lehma ära, kaks jäi alles möi üte lehmä ärq, katś jäi alalõ; sai matemaatikas ühe sai rehkendämise iist üte; elas kord üks kuningas elli kõrd kuning; metsatöö on üks raske töö mõtsatüü om rassõ tüü; üks on mu magustoidu ära söönud kiäkiq om mu makussöögi ärq söönüq; üks lastest leiti, teist veel otsitakse ütś latsist lövveti üles, tõist viil otsitas;

üksainuke = üksainus (ütś)ainukõnõ (üte)ainukõsõ (ütte)ainukõist8, ütśainus üte.ainu ütteainust22, üteke|ne -se -ist8 bussis oli üksainuke reisija bussin olľ ütśainukõnõ sõitja; siia on üksainuke järgi jäänud siiäq om ütekene perrä jäänüq; paadis oli üksainus mees loodsikun olľ ütśainus miiś; kevadel on õu üksainus päratu mudalomp keväjä om kõ̭iḱ huuv́ ütś perädü mualumṕ;

ükshaaval üte.kaupa , üte.viisi , ütsi , ütsilde , ütsikuhe , ütsikulõ rääkige ükshaaval! kõ̭nõlgõq ütekaupa!; mina lähen ees, teie tulge hiljem ükshaaval järele! ma lää iin, tiiq tulkõq ildampa üteviisi perrä!;

üksi 1. ütsindä , ütsi , ütsiti , umaette , ummapääd laps oli üksi kodus latś olľ ütsindä v ummapääd koton; poiss ei jaksa üksi seda kasti tõsta poiskõnõ ütsi jovva-iq taad kasti nõstaq; elan juba aastaid üksi elä jo aastit ütsi v umaette; 2. õ̭nnõ , ütsi(ndä) emad üksi teavad, mis tähendab poegi sõtta saata õ̭nnõ imäq tiidväq, miä tähendäs poigõ sõtta saataq; sina üksi tunned teda hästi ütsindä saq tunnõt timmä häste;

üksik ütsi|k -gu -kut13 ma olen üksik laps ma olõ ütsik latś; tee ääres kasvas üksik kuusk tii veeren kasvi ütsik kuuś; maja asus üksikus paigas maja olľ ütsigu kotusõ pääl; kaupluses käis mõni üksik ostja poodin käve mõ̭ni ütsik ostja;

üksikasi ütsik|asi -aśa -.asja43, .väiko asi kuritöö üksikasjad ei ole teada kuŕatüü ütsikaśaq olõ-iq teedäq; uurijat huvitas iga üksikasi uuŕjat huviť õga väiku asi; see hommik on mul üksikasjadeni meeles seo hummok om mul viimätseniq v perämädseniq ku aśaniq meelen;

üksikasjalik ütsikaśali|nõ -dsõ -st5, ütsipulgõ|nõ -dsõ -st5, põḣali|k -gu -kku38, tävveli|ne -dse -st5 üksikasjalik plaan põḣalik plaań; rääkis kõigest üksikasjalikult kõ̭nõľ kõ̭gõst ütsipulgõ;

üksikisik (ütsik)inemi|ne -se -st5 üksikisiku tulumaks inemise tulomass;

üksikjuhtum ütś asi , eräle asi , ütsik .johtuminõ selle üksikjuhtumi põhjal ei saa midagi üldist järeldada seo üte aśa perrä saa-iq midägiq kõ̭gõ kotsilõ arvadaq;

üksikult ütsi(ndä) , ütsikuhe , ütsikulõ , ütsilde , üte.viisi koju mindi üksikult või paarikaupa kodo minti ütsindä vai katõkaupa; pileteid saab osta ka üksikult piletit saa ka ütekaupa v üteviisi ostaq;

üksildane 1. ütsildä|ne -dse -st5, (ühi)ütsi|k -gu -kut13 ta on üksildane inimene tä om ütsildäne inemine; kogu tema elu oli üksildane tä olľ terve uma elo ütsindä; 2. kõrvali|nõ -dsõ -st5, .kõrvma|nõ -dsõ -st5, ütsi|k -gu -kut13 otsisin istumiseks üksildase pingi ma otsõ istmisõ jaos kõrvalidsõ pingi; elab maal võrdlemisi üksildases kohas eläs maal küländkiq kõrvmadsõn kotussõn; ööbisime üksildases külakeses ollimiq kõrvalidsõn küläkesen üüd;

üksildus (hingeline) ütsindä|olõḱ -olõgi -olõkit13, ütsindäolõmi|nõ -sõ -st5 teda piinas üksildus timmä vaivaś ütsindäolõminõ; tunneb hirmu üksilduse ees pelgäs ütsindäolõkit; armastan üksildust mullõ miildüs ütsi(ndä) ollaq;

üksindus ütsi(ndä)olõmi|nõ -sõ -st5, ütsi(ndä)|olõḱ -olõgi -olõkit13 ta armastas väga üksindust tälle miildü väega ütsi(ndä) ollaq; otsisin loodusest üksindust ja rahu otsõ luudusõst ütsindäolõmist ja rahhu;

üksiolek ütsindäolõmi|nõ -sõ -st5, ütsindä|olõḱ -olõgi -olõkit13

üksipulgi ütsipulgõ , põḣaligult , hoolõgaq , otsaniq , põḣaniq , viimätseniq ta võttis mootori üksipulgi lahti tä võtť moodori ütsipulgõ vallalõ; otsisime kogu ümbruse üksipulgi läbi otsõmiq kõ̭iḱ ümbrekunna hoolõgaq läbi; töökorraldus oli üksipulgi läbi mõeldud tüükõrraldus olľ viimätseniq läbi mõtõld;

üksisilmi ütsisilmi , ütsilde vaatas mulle üksisilmi otsa kai mullõ ütsisilmi otsa;

üksisõnu ütsisõ̭nno poiss raius üksisõnu vastu, et tema ei tea midagi poisś ragi ütsisõ̭nno vasta, et timä tiiä-iq midägi;

üksjagu ütśjago , umajago , küländ(kiq) , umaosa bussipeatusse kogunes juba üksjagu rahvast bussipiätüste korju joba umajago rahvast; olime üksjagu väsinud ollimiq küländ(kiq) väsünüq; pimedas metsas oli üksjagu õudne ka pümmen mõtsan olľ ütśjago hirmsa kah; töö oli üksjagu raske tüü olľ umaosa rassõ;

ükski .ütśkiq , .kiäkiq , mitte ütś ükski inimene ei saa mind selles asjas aidata ütśkiq inemine saa-iq minno seon aśan avitaq; ükski meist ei osanud sellele küsimusele vastata mitte ütś meist mõista-s seolõ küsümisele vastadaq; õige hõlma ei hakka ükski õigõ hõlma nakka-iq kiäkiq;

ükskord ütśkõrd , ütekõrra , ütevoori , kunagiq kui ma ükskord linnas käisin ku ma ütevoori liinan käve; ma tulen sind ükskord vaatama ma tulõ sinno ütśkõrd; küll ükskord ka meie elu paraneb külq ütśkõrd lätt miiq elo kah parõmbas; ükskord ometi tulid mind vaatama! ummõhtõgiq tullit iks minno kaema!; tulge juba ükskord sööma! tulkõq joba ütśkõrd süümä!;

ükskordüks ütśkõrd|ütś -üte -ütte35 poisil on ükskordüks juba selge poisil om ütśkõrdütś joba selge;

ükskõik ütśkõ̭iḱ talle oli täiesti ükskõik, mis temast arvatakse tälle olľ otsaniq ütśkõ̭iḱ, mis timäst arvatas; mul ükskõik, kes mängu võidab mul ütśkõ̭iḱ, kiä mängo võit; räägi ükskõik millest! kõ̭nõlõq ütśkõ̭iḱ midä!;

ükskõikne ütś.kõ̭ik|nõ -sõ -sõt6, hu̬u̬ľmaldaq olen poliitika suhtes täiesti ükskõikne mul om poliitikast tävveste ütśkõ̭iḱ; ta oli minu suhtes ükskõikne tä tii-s must vällä; kuidas sa saad nii ükskõikne olla! kuis sa saat nii huuľmaldaq ollaq!; on ükskõikne tii-iq vällägiq; olen selle toidu suhtes ükskõikne hooli-iq ma taast söögist;

ükskõikselt: esinejat kuulati ükskõikselt kõ̭nõlõjat kullõldi tuimalt;;

ükskõiksus: temas võttis võimust suur ükskõiksus tälle olľ kõ̭iḱ ütśkõ̭iḱ;;

üksluine ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7, ikäv igävä igävät4, üteli|ne -dse -st5 töö vabrikus oli üksluine tüü vabrikun olľ ütsipuinõ; üksluised argipäevad igäväq äripääväq; vihma üksluine sabin vihma üteline tsipin;

üksmeel ütśmi̬i̬ľ ütemeele üttemi̬i̬lt40 perekonnas valitses üksmeel perren olľ hää klapṕ v läbisaaminõ, pereq olľ ütel meelel v ütte miilt; mõlemad olid selles asjas üksmeelel mõlõmbaq olliq seon aśan ütte miilt;

üksmeelne ütemeeleli|ne -dse -st5, ütemeeleli|k -gu -kku38 üksmeelne klass ütemeeleline klasś; nende arvamus oli üksmeelne näide arvaminõ olľ ütś v näide arvaminõ lätś kokko v näil olľ ütś arvaminõ;

üksmeelselt ütsimeeli , ütel meelel juhatus otsustas üksmeelselt ettevõtmist toetada juhatus otsusť ütsimeeli ettevõtmist tukõq;

üksnes õ̭nnõ , ütsindä , ainuütsi(ndä) , üteliste , kõ̭gõst mul on aega üksnes mõni minut mul om aigo õ̭nnõ mõ̭ni minoť; laps võis olla üksnes mõnekuune latś võisõ ollaq kõ̭gõst mõ̭ni kuu vana; vajan neid andmeid üksnes oma töö jaoks mul om taad teedüst õ̭nnõ uma tüü jaos vaia; üksnes tema teadis vastust ütsindä timä tiidse vastust;

ükspuha ütśkõ̭iḱ , ütśpuha nende arvamus on mulle täiesti ükspuha näide arvaminõ om mullõ tävveste ütśkõ̭iḱ v mul om tävveste ütśkõ̭iḱ, mis nä arvasõq; rääkis kõigest, ükspuha mis meelde tuli kõ̭nõľ kõ̭gõst, ütśpuha miä miilde tulľ;

ükssilm ütś|silm -silmä -.silmä35

üksteise (umak; nimek olõ-iq) osak ütśtõ(õ)sõ ütśtõist8, ütśüte ütśütte8, tõõnõtõõsõ tõõnõtõist8, tõ̭nõtõsõ tõ̭nõtõist8 aidake üksteist! avitagõq ütśtõist!; neil oli üksteisele palju rääkida näil olľ tõõnõtõõsõlõ palľo kõ̭nõldaq; poisid said üksteisega hästi läbi poisiq saiq ütśtõõsõgaq häste läbi; põrsad jooksevad üksteise sabas perenaise juurde põrsaq juuskvaq ütśüte hannan pernaasõ mano;

üksteist ütśtõist(kümme(nd)) ütetõist(.kümne) üttetõist(kümmend)17, kõnnõk ütś.tõisku üte-.tõisku ütte.tõiskut1

üksus .ütsüs -e -t9, tükk tükü tükkü37 administratiivne üksus valitsõmisütsüs; lause liigendub väiksemateks üksusteks – sõnadeks lausõq jagonõs vähämbis ütsüisis – sõ̭nnos; luureüksus luurõütsüs; eriüksus umaette ütsüs; rahuvalveüksus rahuvalvmisütsüs; raamatukogus on miljon üksust raamadukogon om milľoń raamatut;

üksvahe üte.vaihõ , ütśvaheq ilmad olid üksvahe väga kuivad ilmaq olliq ütevaihõ väega kuivaq; pidasin üksvahe väikest külapoodi pei ütśvaheq tsillokõist küläpuuti;

ülakeha ülemäne kihäpu̬u̬ľ , kihä ülemäne pu̬u̬ľ palja ülakehaga palľa rinnagaq;

ülakoma ülemäne koma , .ülle(h)nkom|a -a -ma28

ülal ülevä(h)n , .ülle(h)n , mäel päike oli veel ülal taevas päiv olľ viil taivan ülevän; ülal linna kohal lendas lennuk üllen liina kotsil linnaś linnuḱ; vanaisa ase oli ülal ahju peal vanaesä asõ olľ üllen aho pääl; ta oskas oma naljadega peotuju ülal hoida tä mõistsõ ummi naljogaq pidotujjo ülevän hoitaq; ülal orupervel mäel oroperve pääl; ülalmainitud iinpuul nimmat;

ülalpeetav .ülle(h)n.peetäv -ä -ät4 lapsed on vanemate ülalpeetavad latsõq ommaq vanõmbidõ üllenpitäq v vanõmbidõ leeväl;

ülalpidamine päätoidus -(s)õ -t11, (ärq)elätämi|ne -se -st5 suure pere ülalpidamine ei olnud kerge suurõ perre ärqelätämine olõ õs kerge; vaesed olid valla ülalpidamisel vaesõq olliq valla süütäq; teenis ülalpidamist juhutöödega tiińse leibä johusliidsi töiegaq;

ülalpool ülembäl , ülembä(h)n , mäelpu̬u̬l Mäetare on Alatarest ülalpool Mäetarõ om Alatarõst mäelpuul;

ülalt üleväst , .üllest , ülevält kass ajas ülalt riiulilt kausi maha kass ai üleväst riioli päält kausi maaha; ülalt sinine, alt hall üllest sinine, alt halľ; kukkus ülalt katuselt alla sattõ üllest katussõ päält alla;

ülaltpoolt ülevästpu̬u̬lt , .üllestpu̬u̬lt ülaltpoolt, mäe pealt kostis hääli üllestpuult, mäe päält kuuldu helle; jalg on ülaltpoolt põlve valus jalg om ülevästpuult põlvõ hallus;

ülane varõs|jalg -jala -.jalga33, varõs((s)õ)|lilľ -lilli -.lilli37, varõs((s)õ)|ninń -ninni -.ninni37

ülbe suurõli|nõ -dsõ -st5, kõrḱ kõrgi .kõrki37, .uhkõ - -t3, .tähtsä - -t3, hinnäst täüs ära ole nii ülbe! olku eiq nii suurõlinõ!; ta on väga ülbe inimene tä om väega kõrḱ inemine;

ülbus .kõrḱus -õ -t9, .uhkus -õ -t9 ta oli nii ülbust täis, et ei võtnud kellegi nõu kuulda tä olľ nii uhkust täüs, et võta-s kinkagiq nõvvu kuuldaq;

üld üle|ne* -dse -st7 üldained üledseq ainõq; üldkeeleteadus ülene keeletiidüs; üldtunnustatud ületsehe tunnistõt;

üldharidus ülene haridus* tal on võrdlemisi korralik üldharidus täl om küländ kõrralik ülene haridus;

üldine üle|ne* -dse -st7 räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt! kõ̭nõlõq laembalt, kõ̭nõlgu-iq nii pikält ja täpsähe!; üldine koolikohustus ülene koolisunďus; üldised ja isiklikud huvid üledseq ja erähuviq; haige kaebab üldist nõrkust haigõ kaibas nõrkust üle kere; külla ei minda tühjade kätega – selline on üldine komme küllä mindä-iq tühje kässigaq – sääne om harilik kommõq; üldine sademete hulk jäi alla normi kokko tulľ vihma-lummõ alla normi; töökorralduse üldised põhimõtted tüükõrraldusõ üledseq v päämidseq põhimõttõq; tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus täl om aśast õ̭nnõ määnegiq ülene v kehväkene ettekujotus; üldine diskussioon laemb arotus;

üldiselt .keskestläbi , ületsehe* , ületsele* , suurõst luust , hulga päält , hariligult , inämbüisi , kokkovõttõn üldiselt tunnustatud ületsehe tunnistõt; üldiselt läks pidu korda keskestläbi lätś pido kõrda; üldiselt lastele meeldib jäätis inämbüisi latsilõ miildüs ijätüs; me oleme siin üldiselt targad inimesed mi olõ tan hulga päält targaq inemiseq; ta rääkis väga üldiselt tä kõ̭nõľ maast ja ilmast;

üldisem üle|tsemb* -tsembä -tsembät v -.tsempä-tsembä -tsembät13 v -.tsempä 35 , hariligumb -a -at13

üldistama .säädüsperrä v .sää.düisi .löüdmä , üte kübärä ala(q) vi̬i̬mä , kokko .võtma teadlane ei osanud uuringu tulemusi üldistada tiidläne es mõistaq uuŕmisõ tulõmist säädüsperrä löüdäq;

üldistus ülestüs* -e -st9 nii vähese info põhjal ei saa üldistusi teha nii väiku teedüsse päält saa-iq viil midägiq üteldäq;

üldjoontes suurõst luust , pia(.aigo) , .umbõs , kavvõst kaiaq rääkisin isale üldjoontes kogu loo ära kõ̭nõli esäle terve luu suurõst luust ärq; meie olukord on üldjoontes sarnane mi sais om kavvõst kaiaq v umbõs ütesugunõ v säänesama;

üldjuht (-juhi) (ülene) juhť juhi .juhti36, ülemb|juhť -juhi -.juhti36, .pääli|k -gu -kku38, pää|juhť -juhi -.juhti36, pääkammandaja - -t3 laulupeo üldjuht laulupido juhť;

üldjuht (-juhu) harilik .johtuminõ , harilik kõrd kaup viiakse kohale üldjuhul kahe päeva jooksul kaup viiäs peräle hariligult katõ päävä joosul;

üldkasutatav kõ̭igilõ tarvitaq v .pruukiq , ületse(h)n .pruuḱmisõ(h)n üldkasutatavad ruumid kõ̭igi perält ruumiq; see on üldkasutatav tee seo tii om kõ̭igi perält v seo om kaarditii; üldkasutatav sõnavara, väljend ületsen pruuḱmisõn sõ̭navara, ütelüs;

üldkoosolek ülene ku̬u̬(h)nolõḱ* seltsi üldkoosolek kõ̭gõ seldsi kuunolõḱ;

üldmulje (ülene) tunnõq .tundõ tunnõt19, mõjo mõo mõjjo v mõio27 üldmulje raamatust on hea ülene tunnõq raamatust om hää v kokkovõttõn paistu raamat hää;

üldpilt ülene pilť , terveq pilť , määnegiqettekujotus raamatus on üksikuid vigu, kuid need ei riku üldpilti raamatun om ütsikit viko, a nuuq tsurgi-iq ülest pilti; proovime rahaseisust üldpilti saada proovimiq rahasaisost ülest pilti kätte saiaq v määnestkiq ettekujotust saiaq;

üldrahvalik kõ̭gõ rahva üldrahvalik pidupäev kõ̭gõ rahva pidopäiv;

üldse ülepää , üliüsigiq† , üttekokko , sukugiq mis sa siin metsas üldse teed? midä sa tan mõtsan ülepää tiit?; ja üldse on see asi nii ja ülepää om tuu asi nii; seda ma üldse ei söö tuud ma ei süüq üliüsigiq; ja üldse oli see üks jama jutt ja üliüsigiq olľ tuu ütś hausś jutt; üldse on ta eesti keelde tõlkinud üle paarikümne raamatu üttekokko om tä eesti kiilde ümbre pandnuq üle paarikümne raamadu; mul polnud üldse raha mul olõ õs sukugiq rahha; mitte üldse ei sukugiq;

üldstreik ülene (s)treiḱ v tü̬ü̬saisang

üldsus (ilma)rahvas (-).rahva (-)rahvast22, avalikkus -õ -t9, ilm ilma .ilma30 raamat on mõeldud laiemale üldsusele raamat om mõtõld laembalõ rahvalõ;

üldtuntud .häste tunnõt , kõ̭igilõ teedäq , .häste teedäq üldtuntud riigimees häste tunnõt riigimiiś; üldtuntud tõde kõ̭igilõ teedäq tõtõ;

üle üle , päält üle vaatama üle kaema; poiss ronis üle aia poisś ronõ üle aia; tüdruk läks üle tee tütrik lätś üle tii; hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid hõigaś üle saali, nii et kõ̭iḱ kuuliq; mul oli tekk üle pea mul olľ tekḱ üle pää; sõitsime Pärnusse üle Tartu sõidimiq Pärnohe üle Tarto; lapsel oli seal vesi üle pea latsõl olľ sääl vesi üle pää; need on üle küla poisid neoq ommaq üle külä poisiq; täna sajab üle hulga aja vihma täämbä satas üle hulga v palľo ao vihma; käib poes üle kolme päeva käü poodin egä kolmõ päävä takast; üle kümne mehe oli kokku tulnud päält kümne mehe olľ kokko tulnuq; moosi on üle kümne purgi sahvti om inämb kümmend purki;

üle-eelmine üleminevä|ne -dse -st5 üle-eelmisel aastal üleminev(ä)aasta; üle-eelmisel leheküljel katś lehte tagasi;

üleannetus .koirus -õ -t10, .krantśus -õ -t10, .koirustük|k -ü -kü37, koirasti|k -gu -kku38, tük|k -ü -kü37, vallatus -õ -t9 laste üleannetused latsi koirusõq; ta oli ühtepuhku üleannetust täis tä olľ ütesttüküst krantśuisi täüs;

ülearu ülearvo , palľo köök oli ülearu soe küüḱ olľ palľo lämmi; püksid olid ülearu laiad püksiq olliq palľo lajaq; raha ei ole kunagi ülearu rahha olõ-iq ilmangiq ülearvo;

ülearune ülearvoli|nõ -dsõ -st5, .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna kõigil on kodus ülearuseid asju kõ̭igil om koton tarbõldaq v ülearvo asjo; ülearused toolid viidi teise tuppa liisnaq tooliq viidiq tõistõ tarrõ; ära võta midagi ülearust kaasa! võtku-iq midägiq liisnat üten!; meil pole ühtki ülearust autot meil olõ-i üttegiq lisna autot;

üleeile üle-eeläq

üleeilne üle-eelä|ne -dse -st7, üle-eeläski|ne -dse -st5 üleeilne ajaleht üle-eeläskine lehť;

ülehomme ülehummõń

ülehomne ülehummõni|nõ -dsõ -st5

üleilmastuma üleilma(lidsõs) minemä

ülejooksik üleju̬u̬skja - -t3, väe.kargaja - -t3

ülejärgmine ületul|lõv -õva -õvat4, üle.järǵmä|ne -dse -st5 ta ei tulnud ei järgmisel ega ülejärgmiselgi päeval tä tulõ õs tõõsõl egaq kolmandal pääväl kah; maja valmib ehk ülejärgmisel aastal maja saa vaest ületulõva aasta valmis;

ülejääk per|ä -ä -rä24, liig liia .liiga32, üle|jääḱ -jäägi -.jääki37 aedviljade ülejääk müüdi turul maha üle jäänüq aiavili müüdi turu pääl maaha; sa võid ülejäägi ära süüa sa võit perä süüki ärq süvväq; emad söövad laste ülejääke imäq sööväq latsi perri;

ülejäänu ülejäänü|q - -t1, per|ä -ä -rä24 praegu saan maksta poole, ülejäänu jään võlgu parhillaq saa massa poolõ, perä jääs võla pääle; vargajõugust saadi üks kätte, ülejäänud põgenesid vargapundist saadi ütś kätte, tõõsõq pagõsiq ärq;

ülekaal 1. üle|kaal -kaalu -.kaalu37, üle.käümi|ne -se -st5, valitsõmi|nõ -sõ -st5, üle|olõḱ -olõgi -olõkit13 vastased olid arvulises ülekaalus vastatsit olľ rohkõmb; juulis olid ülekaalus kuivad päikesepaistelised ilmad hainakuun olliq inämbüsi kuivaq ja päivliguq ilmaq; okaspuumetsade seas valitseb männikute ülekaal nõglapuumõtsost om pedäjämõtso kõ̭gõ inämb; 2. üle|kaal -kaalu -.kaalu37 ülekaal ja rasvumine loob pinna paljudele haigustele ülekaal ja rammumineḱ tegeväq inemise tõvõ vasta nõrgõmbas v laskvaq tegüdäq mitmõl tõvõl;

ülekaalukas suuŕ suurõ suurt40 ülekaalukas võit selge võit, silmägaq nätäq võit;

ülekaaluline paks paksu .paksu37, jämme - -t14 ülekaaluline mees paks miiś; ülekaaluline pagas m palľo rassõq pakiq; auto oli ülekaaluline autol olľ kaal üle;

ülekanne üle.kandmi|nõ -sõ -st5 tasuda saab nii sularahas kui ülekandega massaq saa nii sularahagaq kuq ülekandmisõgaq; haigeletehti vereülekanne haigõlõ panti verd manoq; otseülekanne õkvasaadõq;

ülekohtune üle.kohtuli|nõ -dsõ -st5 olen olnud su vastu ülekohtune olõ sukkaq halv olnuq;

ülekohus üle|kohus -.kohtu -kohu(s)t23

ülekoormus üleku̬u̬rma - -t3, palľo suuŕ ku̬u̬rma sulane töötas pideva ülekoormusega sulanõ olľ tüügaq ärq vaivat; diiselmootor talub paremini ülekoormust diislimoodoŕ kannahtas vaivamist parõmbalõ; ülekoormus põhjustas voolukatkestuse palľo suurõst tarvitamisõst lätś vuul ärq;

ülekuulamine üle.kullõmi|nõ -sõ -st5 mitu meest kutsuti politseijaoskonda ülekuulamisele mitu miist kutsuti politseijaoskunda ülekullõmisõlõ;

ülekäik üle|käüḱ -käügi -.käüki37, ülekäügikotus -(s)õ -t11, ülekäügira|da -a -ta29

ülekäte ülekäe , käest ärq , hukka , huka(h)n ülekäte minema nuhelpäähä minemä; noored on ülekäte läinud noorõq ommaq hukka lännüq;

üleliia palľo , ülearvo , üleliia , .iiba† ta on üleliia julge tä om palľo julgõ; toit on üleliia soolane süüḱ om palľo soolanõ; mees oli üleliia uhke miiś olľ ülearvo uhkõ; üleliia hoidmine ei ole ka hea iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä; ta rabab üleliia kiiresti tööd teha timä habi tüüd iiba nobõhõhe;

üleliigne ülearvo , ülearvoli|nõ -dsõ -st5, .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna üleliigne vesi juhiti kraavidesse liisna vesi lasti kraavõhe;

ülem 1. ülemb -ä -ät13, .korgõmb -a -at13, korõmb -a -at13, parõmb -a -at13 ülemad ja alamad ametnikud ülembäq ja alambaq ammõťniguq; peab end teistest ülemaks pidä hinnäst tõisist parõmbas; tema ülem vara oli puhas süda timä ülemb vara olľ puhas süä; alama, ülema astme rahvakool alamba, ülembä v madalamba, korgõmba astmõ rahvakuuľ; 2. ülemb -ä -ät13, juhť juhi .juhti36, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pääli|k -gu -kku38 politseiülem politseiülemb;

ülemaailmne üleilmali|nõ -dsõ -st5, üleilma ülemaailmne kliimasoojenemine ilma lämmämbäsmineḱ üleilma;

ülemaaline üle.maali|nõ -dsõ -st5, kõ̭gõ maa ülemaaline laulupidu ülemaalinõ laulupido;

ülemeelik ülemeeli|k -gu -kut13, haik haigu .haiku37, koir koira .koira37, meelevalla|du -du -tut1, meeleval|lus -usa -usat4, üleannõ|du -du -tut1, viguri|nõ -dsõ -st5, vi|kuŕ -guri -gurit4, krantś krandsi .krantsi37 ülemeelikud poisid olid iga vembu peale valmis koiraq poisiq olli egä tembo pääle valmiq; pidulised olid ülemeelikus tujus pidolisõq olliq ülemeelikun tujon; sa lähed liiga ülemeelikuks! ärq teenit!; ülemeelik kassipoeg haik kassipoig;

ülemine ülemä|ne -dse -st5, ülemi|ne -dse -st5, ülevä|ne -dse -st5, .päälmä|ne -dse -st5, .mäe(l)mä|ne -dse -st5, .mäe(l)mi|ne -dse -st5 ülemine ja alumine pool ülemäne ja alomanõ puuľ; maja ülemine korrus maja ülemäne kõrd; paberid on laua ülemises sahtlis paprõq ommaq lavva edimädsen v ülemädsen suhvlin; anna mulle ülemine raamat! annaq mullõ päälmäne raamat!; pane ülemine värav kinni! panõq mäelmäne väreť kinniq!; ülemine palgikord kramṕhirś;

üleminek ülemine|ḱ -gi -kit13 jõest üleminek oli küllaltki raske jõ̭õ̭st ülesaaminõ olľ küländ rassõ; üleminek talveajalt suveajale (üle)mineḱ talvõao päält suvõao pääle; õpilase üleminek teise kooli on mõnikord raske opilasõ (üle)mineḱ tõistõ kuuli om mõ̭nikõrd rassõ;

üleminekuaeg = üleminekuperiood üleminegi|aig -ao -.aigo36

ülemjooks mäeja|go -o -ko27, .mäe(l)mäne jago , mäelpu̬u̬lnõ ots , ülemäne jago Võhandu alam- ja ülemjooksul Võhandu ala- ja mäejaon;

ülemkoda ülemb|koda -kua -kota27

ülemkohus ülemb|kohus -.kohtu -kohu(s)t23 alama astme kohtu otsuse peale võis edasi kaevata ülemkohtusse alamba kohtu otsussõ pääle võisõ ülembkohtuhe edesi kaivadaq;

ülemmäär ülemb|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37, ülemb|piiŕ -piiri -.piiri37, ülemäne piiŕ , piiŕ karistuse, rahatrahvi, toetuse, hüvitise ülemmäär nuhklusõ, trahvi, toetusõ, kaḣotaso ülemäne;

ülemsaksa: ülemsaksa keel ülembśaksa kiiľ;

ülemus ülemb -ä -ät13, ülembüs -e -t9, juhť juhi .juhti36, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pääli|k -gu -kku38, kor|roľ† -oli -olit4 saab ülemusega hästi läbi saa ülembägaq häste läbi;

ülemvõim ülemb|võim -võimu -.võimu37, .korgõmb võim

ülemäära ülearvo , palľo ta on ülemäära edev tä om palľo heigonõ; maksud on ülemäära kõrged massuq ommaq palľo korgõq; rääkisime vist ülemäära valjusti kõ̭nõlimiq vaśt ülearvo kõvva;

ülemöödunud ülemin|nev -evä -evät4, üleminevä|ne -dse -st5 kohtusime temaga ülemöödunud nädalal trehvsimiq timägaq üleminevä nädäli;

ülendama .nõstma .nõstaq nõsta61, ülendä|mä -q -83 reamees ülendati kapraliks riamiiś nõstõti kapralis; temas on midagi, mis teda sõprade silmis ülendab timä man om midägiq, mis timmä sõpro silmin nõst; iga järgnev nali ülendas tuju egä järǵmäne nali nõsť tujjo;

ülendus ülendüs -e -t9 loodab palgatõusu ja ametialast ülendust luut palga nõsõmist ja korgõmba kotusõ pääle saamist; inimese hing vajab ülendust inemise henǵ taht ülendüst;

üleni ülepää , üleniq ta sai üleni poriseks tä sai ülepää muatsõs; läks näost üleni punaseks lätś näost peris vereväs;

üleolek üle|kaal -kaalu -.kaalu37, üle.käümi|ne -se -st5, valitsõmi|nõ -sõ -st5, üle|olõḱ -olõgi -olõkit13 sõjaline üleolek sõ̭alinõ ülekaal; mehe üleolek oma muredest mehe üleolõḱ umist murrist; temasse suhtuti kerge üleolekuga timäst kaeti tsipa üle;

üleolev suurõli|nõ -dsõ -st5, torrõ - -t14, .uhkõ - -t3, hinnäst täüs , kõrḱ kõrgi .kõrki37, (palľo) .tähtsä - -t3 tema üleolevad naljad solvasid mind timä kõrgiq naľaq pahandiq minno; ära ole nii üleolev! olku-iq nii suurõlinõ v torrõ!;

üleolevalt suurõlidsõlt , suurõ.listõ , torõhõhe , torõhõlõ , .uhkõhe , .uhkõlõ , .uhkuisi , .tähtsähe , .tähtsäle silmitses kokkutulnud inimesi üleolevalt kai kokkotulnuid inemiisi tähtsähe;

ülepakkumine üle.pakmi|nõ -sõ -st5

ülepeakaela ülejala , üle(suu)pääkaala , .huupi , hörsä-härsä , päipäidi , tsukõŕ-tsakõŕ , üle pää , .puhtaniq , otsani(st) , kogoni poiss tormas ülepeakaela toast välja poisś tormaś v panď ülepääkaala tarõst vällä; nii tähtsat asja ei saa ülepeakaela otsustada nii tähtsät asja saa-iq ülejala v huupi otsustaq; see töö on ülepeakaela tehtud seo tüü om ülejala tett; nad tegid töö ülepeakaela valmis nä teiq tüü hörsä-härsä valmis; vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha! kaeq no jala ette, mingu-iq päipäidi, nii satat maaha!; oli ülepeakaela võlgades olľ otsaniq võlgo seen;

ülepäeviti üle.päivi , üle päävä , ülepäivilde käis ülepäeviti poes või turul käve ülepäivi poodin vai turu pääl;

üleriie päälüs|rõivas -.rõiva -rõivast22, päälis|rõivas -.rõiva -rõivast22, suurõq .rõivaq , rüüd† rüvvü .rüüdü36 võtsime esikus üleriided seljast võtimiq vüürüsen suurõq rõivaq säläst;

üleriigiline üleriigili|ne -dse -st5, üle riigi

üles üles , ülest sõitsime mäest üles sõidimiq mäkke üles; sättisime rebaserauad üles pannimiq rebäseravvaq üles; kaevas sügisel peenramaa üles kaibsõ sügüse pindremaa ülest; kõik elanikud kirjutati üles kõ̭iḱ inemiseq pantiq kirja; kui linna tuled, otsi mind üles! ku liina tulõt, otsiq minno üles!; ärka üles! tulõq üles!; läksime jõge pidi üles lätsimiq jõkõ piten mäelepoolõ;

üles-alla üles-.alla laev kõikus üles-alla laiv hällü üles-alla;

ülesanne üles|annõq -.andõ -annõt m umak -.andidõ m osak -.andit19, tü̬ü̬ - -d52, kohus -(s)õ -t11, märk† märgo .märko37 tähtis ülesanne tähtsä ülesannõq; poiste ülesanne oli loomade järele vaadata poiskõisi tüü v kohus olľ eläjide perrä kaiaq; mul on kodused ülesanded tehtud mul om koolitüü tett v mul ommaq koolitüküq tettüq; võtke lahti lk 3 ülesanne 4! võtkõq vallalõ lk 3 ülesannõq 4!; ülesannet lahendama märko tegemä;

ülesehitus (üles)ehitämi|ne -se -st5, (üles)ehitüs -e -t9, (üles)tegemi|ne -se -st5, .pistü.pandmi|nõ -sõ -st5 majanduse sõjajärgne ülesehitamine majandusõ ülesehitämine päält sõ̭a; hea ülesehitusega romaan hää sisemädse kõrragaq romaań; purustatud linnas algas ülesehitustöö ärqhäötedüt liina naati vahtsõst (üles) ehitämä;

üleskeeratav üleskäänetäv -ä -ät4, üles käändäq üleskeeratavad mänguasjad üles käändäq mängoaśaq; üleskeeratav kell üleskäänetäv kell;

üleskutse üles.kutsmi|nõ -sõ -st5, üles|kutsõq -.kutsõ -kutsõt18

ülesmäge ülesmäke , mäkke üles , .vastamäke ülesmäge minek oli haigele raske mäest üles mineḱ olľ haigõ jaos rassõ; elu hakkas ülesmäge minema elo naaś (parõmbas) minemä; tee läks ülesmäge tii lätś mäkke üles; rattaga on ülesmäge raske sõita rattagaq om vastamäke rassõ sõitaq;

ülespidi ülespäidi , ülespäie , ülesperi(lde) , ülespite(h)n , ülespoolõ , ülembähe , ülembäle tal on pisut ülespidi nina täl om tsipakõsõ ülespäidi nõ̭na; kaevu juures oli ämber, põhi ülespidi kao man olľ panǵ, põhi kummalõ v pistü; poiss rippus, jalad ülespidi poiss rippu, jalaq ülespoolõ;

ülespoole ülembähe , ülembäle , ülespoolõ , ülespäidi , ülespäie , ülesperi(lde) , ülespite(h)n läks trepil mõne astme võrra ülespoole lätś trepi pääl mõnõ tuhvi jago ülembähe; inimene püüab elus ikka ülespoole inemine püüd elon iks parõmba poolõ; lennuk tõusis ülespoole pilvi linnuḱ nõssi ülespoolõ pilvi v pilvi pääle;

ülestunnistus ülestunnistus -õ -t9, ülestunnistami|nõ -sõ -st5, ärqkõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5, avaldus -õ -t9 aus ülestunnistus kergendab karistust tävveline ülestunnistaminõ kerendäs nuhklust;

ülestõus mäss mässü .mässü37, sõda sõ̭a sõta29, mäs|ü -ü -sü26

ülestõusmispüha m muna|pühiq -pühhi -pühhi24, lihavõt|õq -tõ -õt18, liha|võõdõh -võ̭õ̭'tõ -võõdõht20, munnõ|pühiq -pühhi -pühhi24

ülestähendus üleskirotus -õ -t9, .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5, ülestähendüs -e -t9 ülestähendused on täpsed üleskirotusõq ommaq täpseq;

ülesvõte (päävä)pilť (-)pildi (-).pilti37, foto - -t2, üles.võtmi|nõ -sõ -st5, filmivõt|õq -tõ -õt18, filmijup|ṕ -i -pi37 seinal olid suurendatud ülesvõtted kodumajast saina pääl olliq suurõmbas tettüq pildiq kodomajast;

ülesõidukoht üle|sõit -sõidu -.sõitu37, üle.sõitmiskotus -(s)õ -t11, ülesõidukotus -(s)õ -t11

ületama üle minemä v .sõitma , jako v .võitu v üle .saama poisid ületasid kiiresti tee poisiq lätsiq ruttu üle tii; jalakäija ületas sõiduteed vales kohas jalamiiś lätś võlsś paigan üle tii; mehed ületasid salaja riigipiiri meheq lätsiq salahuisi üle riigipiiri; autojuht ületas lubatud kiirust autojuhť sõiť kipõmbahe ku lubat; visa tööga ületati kõik raskused kõva tüügaq saadi kõigist rasõhuisist jako;

ületamatu (üle)päsemäldäq , ülesaamaldaq kaht orgu eraldas ületamatu mäeahelik katõ oro vaihõl olliq ülepäsemäldäq mäeq; tublile inimesele pole ükski raskus ületamatu kimmä inemise jaos olõ-iq ütśkiq asi ülearvo rassõ; vanaisa oli jutuvestmises ületamatu kiäkiq mõista-s parõmbahe pajataq ku vanaesä; ületamatu soov magada päsemäldäq tahtminõ maadaq;

ületoodang ülearvo tetäng* piima, vilja ületoodang ülearvo piim, vili;

ületootmine ülearvo tegemine ületootmisest tingitud majanduskriisid ülearvo kaubast tulnuq majanduskriisiq;

ületunnitöö ületunnitü̬ü̬ - -d52, päält tü̬ü̬ao tü̬ü̬ , üleaotü̬ü̬ - -d52, päält kelläao tü̬ü̬

üleujutus uputus -õ -t9, üleujotus -õ -t9, upunǵ -i -it13, suuŕvesi suurõvi̬i̬ suurtvett42 kevadised üleujutused keväjädseq suurõqviiq; heinamaal oli üleujutus hainamaa lätś upungihe;

ülev (.väega) .uhkõ - -t3, .korgõ - -t3, suuŕ suurõ suurt40, pidoli|nõ -dsõ -st5 ülevad tunded suurõq tundõq; ülev meloodia uhkõ viiś; suur ja ülev eesmärk suuŕ ja korgõ tsihť; jõuluõhtu ülev meeleolu jouluõdagu pidolinõ tunnõq;

ülevaade üle.kaehus* -õ -t9 ülevaade võru keele ajaloost ülekaehus võro keele aoluust; tal polnud asjast õiget ülevaadet täl olõ õs aśast õigõt pilti;

ülevaatus üle.kaemi|nõ -sõ -st5, kónt|rolľ -rolli -.rolli37 autode tehniline ülevaatus autidõ tehniline ülekaeminõ;

üleval ülevä(h)n , üleväl , .ülle(h)n päike oli juba kõrgel üleval päiv olľ jo korgõn üllen; ma olen harjunud õhtul kaua üleval olema ma olõ harinuq õdagu kavva ülevän olõma; olin öö otsa üleval olli üü otsa üllen; see probleem on meil juba mitu nädalat üleval olnud seo hädä om meil joba mitu nädälit jutus olnuq;

ülevalt (.väega) .uhkõhe , (.väega) .uhkõlõ , .korgõhe , .korgõlõ , suurõlt , pidolidsõlt hümn kõlas võimsalt ja ülevalt hümń kuuldu võimsalõ ja uhkõlõ;

ülevedu ülevidämi|ne -se -st5 tasusin paadimehele üleveo eest massi paadimehele ülevidämise iist;

ülevus .uhkus -õ -t9, .korgus -õ -t9, .suurus -õ -t9 orelimuusika pidulik ülevus hõrilamuusiga pidolinõ korgus; luuletaja ülistab looduse kaunidust ja ülevust luulõtaja kitt luudusõ illo ja uhkust;

üleväsimus üleväsümi|ne -se -st5, ülera(m)mõh(t)us -õ -t9, ülearvo v palľo väsünüq olõminõ töötajad kurdavad üleväsimust tüütäjäq kaibasõq üleväsümist; kannatab juba pikemat aega üleväsimuse all om jo pikembät aigo väsünü olõmisõgaq;

üleöö (üte) , üte ü̬ü̬gaq , äkki , (.väega) kipõstõ üleöö oli lumi läinud üügaq v üleüü olľ lumi lännüq; suured muutused ei sünni üleöö suurõq muutusõq sünnü-iq üte üügaq; mees olevat üleöö halliks läinud miiś ollõv äkki hallis lännüq; nii tähtsat asja ei otsustata üleöö nii tähtsät asja otsustõda-iq väega kipõstõ;

üleüldine üle|ne* -dse -st7, üleüle|ne* -dse -st7, hulga päält see oli koosolijate üleüldine arvamus seo olľ kuunolõjidõ ülene v ütine arvaminõ;

üleüldse ülepää , üliüsigiq† , sukugiq ta on üleüldse vähese jutuga tä omgiq sääne väiku jutugaq; täna oli üleüldse raske päev täämbä olľ ekäpiten rassõ päiv; pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagi ei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq; poiss ei karda üleüldse poisś pelgä-iq sukugiq;

ülikiire .väega v perädü kipõ ülikiired autod väega kipõq massinaq; ülikiire majanduskasv majandusõ väega kipõ kasuminõ;

ülikond üli|kund -kunna -.kunda32 pidulik ülikond pidolinõ ülikund; suusaülikond m suusatamisrõivaq;

ülikool suuŕku̬u̬ľ suurõkooli suurtku̬u̬li37, üli|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37 kui Tartus ülikoolis olin ku Tarton suurõkooli pääl olli;

ülikoolilinn ülikooli|liin -liina -.liina30

ülim kõ̭gõ ülemb , kõ̭gõ .korgõmb , .väega suuŕ , kõ̭gõ suurõmb kodurahu oli tema meelest ülim asi siin maailmas kodorahu olľ timä meelest kõ̭gõ tähtsämb asi seon ilman; kõike tehti ülima kiirusega kõ̭kkõ tetti väega kipõstõ; esinejat kuulati ülima huviga etteastjat kullõldi väega suurõ himogaq; on ülim aeg hakata koju minema om perämäne aig naadaq kodo minemä;

ülimalt .väega(q) , perädü , .kistumaldaq , ilmadu ülimalt viisakas inimene väega sündsä inemine; teekond oli ülimalt raske reiś olľ perädü rassõ; ülimalt huvitav raamat kistumaldaq hää raamat;

ülistama (üles) .kitmä kittäq kitä61, ülendä|mä -q -83, avvusta|ma -q -83 kuningat ülistati oodidega kuningat ülendedi kitüslaulõgaq; kirjanik ülistab puutumatut loodust kiränik kitt putmaldaq luudust;

ülistus (üles).kitmi|ne -se -st5, ülendämi|ne -se -st5, avvustami|nõ -sõ -st5 keisri ülistuseks kirjutatud luuletus keisri avvus kirotõt luulõtus;

ülitähtis .väega .tähtsä , .tähtsämbäst .tähtsämb ülitähtis dokument väega tähtsä papõŕ; ülitähtis pidu tähtsämbäst tähtsämb pido;

ülivõimas vägevämbäst vägevämb , .väega v perädü v ilmadu .võimsa ülivõimas tehnika väega väkev tehniga; saavutas valimistel ülivõimsa võidu sai valimiisil väega suurõ võidu;

üliväga marumu̬u̬du , .kistumaldaq , .väega(q)-.väega(q) ta oli üliväga õnnelik tä olľ kistumaldaq õ̭nnõlinõ; on oma tööga üliväga rahul om uma tüügaq marumuudu rahu; kalad on üliväga maitsvad kala om perädü hää; film meeldis mulle üliväga filḿ miildü mullõ marumuudu;

üliõpilane tudõnǵ -i -it13, suuŕkoolili|nõ -sõ -st5, üliopila|nõ -sõ -st5

üllas .ausa - -t3, .uhkõ - -t3, suurõmeeleli|ne -dse -st5, avvuli|nõ -dsõ -st5 vapper ja üllas mees julgõ ja suurõmeeleline miiś; ülla südamega inimene vallalidsõ süämegaq inemine; üllas rüütel ausa v avvulinõ rüütli;

üllatama imehtämä .pandma , jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, hiidü|täma -täq -dä82, üllä|täma -täq -dä82 tema sõnad üllatasid mind timä sõ̭naq jahmahtiq minno; teade ei üllatanud mind põrmugi sõ̭nnoḿ es panõq minno sukugiq imehtämä;

üllatav (ilm)u̬u̬tmaldaq - -t3, jahmahtaja , imehtämä.pandva - -t3 filmi lõpp oli üllatav filmi lõpp olľ uutmaldaq; juhtus midagi üllatavat juhtu midägiq, miä minno imehtämä panď; üllatav uudis jahmahtaja uudis;

üllatavalt: mees oli üllatavalt rahulik miiś olľ uutmaldaq rahulik;;

üllatuma imehtä|mä -q -83, immes .pandma , jahmah(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, .hiitümä .hiitüdäq hiidü v .hiitü.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü 80 , üllä|tüma -tüq -dü82 üllatusin soojast vastuvõtust imehti lämmind vastavõtmist; Mari üllatus, nii et värin jooksis üle keha Mari jämähtü v hiitü, nii et värrin juusḱ üle iho;

üllatus imeh(t)üs -e -t9, .hiitümi|ne -se -st5, jahmah(t)us -õ -t9, vi|kuŕ -guri -gurit4, .krutśki - -t1, üllätüs -e -t9, ülehüs* -e -t9 suu jäi üllatusest lahti suu jäi hiitümisest vallalõ; ta silmad läksid üllatusest suureks timä silmäq lätsiq jahmahusõst suurõs; tegin sulle ühe üllatuse tei sullõ üte viguri; see oli mulle üllatus ma mõista es taad uutaq; tal on alati mõni üllatus varuks täl om kõ̭gõ mõ̭ni krutśki tagavaras; üllatusmuna vikuŕmuna;

ümar(ik) tsõõri|k -gu -kut13, tsõõrika|nõ -dsõ -st5, hööri|k -gu -kut13, ümäri|k -gu -kku38, mädsäri|k -gu -kku38 ümarate lehtedega taim tsõõrikidõ lehtigaq kasv; lapse silmad läksid ümaraks latsõ silmäq lätsiq höörikus; ümar redelipulk ümärik redelipulk; ta on vööst veidi ümaramaks läinud tä om keskest veidükese jämmembäs lännüq;

ümardama 1. tsõõrikus v höörikus tegemä ümardas klotsis olevat auku tekḱ klotsi seen olõvat mulku tsõõrikus; põõsad ümardati pügades kerakujuliseks puhmaq pöediq keräkujolidsõs; 2. ümärikus tegemä , ümärdä|mä -q -83 neid andmeid peab natuke ümardama naid numbrit piät veidükese ümärigumbas tegemä; hinnad ümardati hinnaq ümärdediq v vinütediq lihtsämbäs;

ümarpuit jupõldõt puu

ümber .ümbre jookseb paar ringi ümber maja juusk paaŕ tsõ̭õ̭ri ümbre maja; pani tüdrukule käed ümber kaela panď tütrigulõ käeq kaala ümbre; laua ümber istus mitu meest lavva man v takan istõ mitu miist; kass tiirutas perenaise jalge ümber kasś tsiiroť pernaasõ jalgo ümbre; jutt keerles kalapüügi ümber jutt käve kalapüüdmisest; aastaid võis naisel olla nii kolmekümne ümber vanahust olľ naasõl nii kolmõkümmend; tegi koplile aia ümber tekḱ koplilõ aia ümbre; pane v võta endale midagi ümber panõq v võtaq hindäle midägiq ümbrele; toas on nii külm, et tekk on ümber! tarõn om nii külm, et tekḱ om ümbrele!; vaas läks ümber ja vesi voolas lauale vaaś lätś ümbre ja vesi juusḱ lavva pääle; mine ümber nurga! mineq ümbre nuka!; kass ajas kausi ümber kasś ai kausi kummalõ; ümber käima ümbre käümä, (ümbre) käändlemä; ma ei oska selle välgumihkliga ümber käia ma mõista ai (ümbre) kääneldäq tuu tulõmassinagaq; ta ei oska nutitelefoniga ümber käia tä mõista-iq nutiktelefonigaq ümbre kävvüq; ümber lükkama väärdmä;

ümberehitus .ümbreehitämi|ne -se -st5 majas on toimunud ulatuslikke ümberehitusi majja om kõvva ümbre tett;

ümberistumine .ümbre.istmi|nõ -sõ -st5

ümberkaudne .ümbre.kao|nõ -dsõ -st5,

Sisseminek