ühaõ̭nnõ, muguq, muudku(q), kõrrast, kõ̭gõ, pääle, inne, .endä, enge†; läheb üha külmemaks lätt kõrrast külmembäs
üheaastane üte.aasta(ga)|nõ -dsõ -st5, üte.aastali|nõ -dsõ -st5;üheaastane lapsüteaastanõ latś;redis on üheaastane taimredis om üteaastalinõ kasv
üheaegne üte.aoli|nõ -dsõ -st5, üte.ao|nõ -dsõ -st7, samast aost; mitme tööpingi üheaegne töötaminemitmõ tüüpingi tüütämine ütel aol;torn ja müür on arvatavasti üheaegsedtorń ja sain ommaq arvadaq samast aost
üheaegselt ütel (ja samal) aol, ütekõrragaq; jõudsid üheaegselt kohalejoudsõq ütel aol peräle
üheealine üte.iäli|ne -dse -st5, ütevana, üte(.)vannu|nõ -dsõ -st5, ütehaŕali|nõ -dsõ -st5;üheealised lapsedütevannudsõq latsõq;poisid olid peaaegu ühevanusedpoiskõsõq olliq pia ütehaŕalidsõq
ühendama kokko v ütte .pandma, kokko v ütte lü̬ü̬mä, .köütmä .köütäq köüdä61; elektrik ühendab katkenud juhtmeidelektrimiiś jakkas kakõnuisi juhťmit; ühendas vooluvõrku panď voolu sisse;kaks valda ühendatikatś valda lüüdi kokko; kaht küla ühendav tee oli auklik tii katõ külä vaihõl olľ mulkliganõ
ühendkoor ütis|ku̬u̬ŕ -koori -ku̬u̬ri37; laulupeol esines suur ühendkoorlaulupidol asť üles suuŕ ütiskuuŕ
ühendus liit liido .liito37, köüdüs -(s)e -t11, ütisüs* -e -t9, ütehüs* -e -t9;poliitiline, majanduslik, religioosne ühendus poliitilinõ, majanduslinõ, usolinõ ütisüs v liit; ühendus on katkenudköüdüs om kakõnuq; tahtsin haiglasse helistada, kuid ei saanud ühendust tahtsõ haigõmajja kõlistaq, a saa-s kätte; võta siis vahel ühendust! tiiq sõ̭s vaihõpääl hellü kah! ; internetiühendus katkes võrk v internet kattõ ärq
ühene üte|ne -dse -st7; ütś üte ütte mumak ja osak .ütsimpäälekütsile35; .selge - -t3; neil on kolmene tütar ja ühene poegnäil om kolmõnõ tütäŕ ja ütene poig;kella ühene loeng jääb ärakellä ütene loeng jääs ärq;võtsin hotellis ühese toavõti hotellin üte inemise tarõ;sellele küsimusele ei ole ühest vastustseolõ küsümisele olõ-iq ütte v selget vastust
ühepalju ütepalľo, ütevõrra, ütevõrd, ütśvõrra;kõigile anti ühepaljukõ̭igilõ anti ütepalľo
ühepereelamu üte.perreelämi|ne -se -st5, üte.perre|maja -maja -majja v -maia28
ühepoolne ütepooli|nõ -dsõ -st5, ütepu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6, ütepoolõ; ühepoolne kopsupõletiküte poolõ tävvüpalanik;lepingutingimuste ühepoolne muutminekokkolepmise punktõ ütepuulnõ muutminõ;armastus on sageli vaid ühepoolnearmastus om sagõhõhe õ̭nnõ ütepoolinõ
ühes üte(h)n, ku̬u̬(h)n; mul pole raha ühesmul olõ-iq rahha üten;me kasvasime ühes ülesmi kasvi üten üles;poiss läks ühes vanema vennaga karjapoiskõnõ lätś vanõmba velegaq kuun karja;minuga ühes pole sul midagi kartamuqkaq üten olõ-iq sul midägiq pellädäq
ühetooniline ütetasa|nõ -dsõ -st7, üteli|ne -dse -st5; ütte .värmi; räägib ühetoonilise häälegakõ̭nõlõs ütetasadsõ helügaq;ühetooniline elu, ei mingit vaheldustikäv elo, ei määnestkiq vahelust;ühetooniline riieütte värmi rõivas
ühevõrra ütevõrra, ütśvõrra, üttevõrd, samapalľo, ütepalľo; lapsed on emale ühevõrra armsadlatsõq ommaq imäle ütearmsaq;mõlemas ämbris on ühevõrra vettmõlõmban pangin om ütśvõrra vett
ühik mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭tu37, mõõdus* -(s)õ -t11; meeter on pikkusühik, gramm massiühikmiitre om pikkusmõ̭õ̭t, gramḿ rasõhusmõ̭õ̭t
ühilduma kokko v ütte minemä, kokko .käümä, kokko .klaṕma
ühine üti|ne -dse -st7; see on meie ühine varaseo om mi ütine vara;lastel on ühine tubalatsil om ütine tarõ;(küla)kogukonna ühine maavaldus (külä)ütine maa; noored otsustasid abielluda ja alustada ühist elu noorõq otsustiq paari minnäq ja ütist ello alostaq
ühinema kokko minemä; ütte v üte(h)n minemä; kaks erakonda ühinesidkatś eräkunda lätsiq kokko;üks lammas ühines võõra karjagaütś lammas lätś võ̭õ̭ra kaŕagaq üten v võ̭õ̭rahe karja; ta ühines meie firmaga tä tulľ miiq firmahe; Ühinenud Rahvaste Organisatsioon m -Ütidseq Riigiq; ühineminekokkominemine, kokkomineḱ, ütteminemine, üttemineḱ
ühiselamu ütiselämi|ne -se -st5, opilasko|do -do -to26, kõnnõk üti|k -ga v -gu -kat v -kut13, .intri - -t1; üliõpilaste ühiselamutudõngidõ elämine, tudõngimaja
ühiselt üte(h)n, üte(h)nku̬u̬(h)n, ütitselt, ütitsele, ütitsehe, seldsi(h)n, ütte.vällä; küla ostis ühiselt traktorikülä osť ütitsehe v ütenkuun traktori;ühiselt sai kõik tehtudüttevällä sai kõ̭iḱ tettüs;noortele meeldis ühiselt aega veetanoorilõ miildü seldsin v kamban aigo viitäq; kõik sai ühiselt tehtud, kui noored olime kõ̭iḱ sai üten tettüs, kuq noorõq ollimiq
ühitama kokko v ütte klapitama, kokko .pandma v .klaṕma, ütte v kokko passitama; töö- ja pereelu oli raske ühitadatüü- ja perreello olľ rassõ ütte klapitaq v klaṕma pandaq
ühmama.mühksämä mühästäq .mühksä76, kõrras mühähtä|mä -q -83, huńahta|ma -q -83, hünähtä|mä -q -83;ühmas midagi üle õlamühäś midägiq üle ola
ühtaegu = ühteaegu (üte) kõrragaq, ütte.aigo, ütelii(d)si, (ütel ja) samal aol; õppis ühtaegu ära nii vene kui soome keeleoṕsõ ütekõrragaq ärq vinne ku soomõ keele;tüdruk oli õnnelik ja õnnetu ühtaegu tütrik olľ samal aol v üteliidsi õ̭nnõlik ja õ̭nnõdu
ühte kokko, ütte; rongis sattusin paari tuttavaga ühterongin trehvsi paari tutvagaq kokko;nad hoidsid ühte nagu lambakarinä hoiõq kokko niguq lambakari;pigistas huuled ühtepitsiť huulõq kokko;kaks krunti liideti ühtekatś krunti aeti ütte;me oleme väike rahvas ja peame ühte hoidmami olõ väiko rahvas ja piämiq ütte hoitma; ühte heitma kokko hiitmä
ühtejärge ütte.järge, .järgemiisi, .järgepite(h)n, järest, kõrrast, rinnast, ütte.heidä; vaiht pidämäldäq; laev oli kolm kuud ühtejärge merel olnudlaiv olľ kolm kuud järest merel olnuq;sadas paar-kolm päeva ühtejärgesattõ paaŕ-kolm päivä üttejärge
ühtekokku (ütte)kokko; kohale tuli ühtekokku ligi paarsada meestplatsi tulľ kokko pia paaŕsada miist;meid oli ühtekokku päris paljumeid sai kokko peris palľo
ühtelugu kõ̭gõ, ilmast .ilma, ütesttüküst, ütte.rehki, ütteluku, üttevallu, ütte.heidä, vaiht pidämäldäq; laps oli ühtelugu haigelatś olľ ütesttüküst haigõ;naabritel käis ühtelugu külalisinaabriil käve kõ̭gõ võ̭õ̭rit;inimesi tuli ühtelugu juurdeinemiisi tulľ vaiht pidämäldäq mano
ühtemoodi üttemu̬u̬du, ütte.viisi, ütte .laida, ütesugu(ma)|nõ -dsõ -st5; igal pool oli ühtemoodi külmõgal puul olľ üttemuudu külm;kõik inimesed ei mõtle ühtemoodikõ̭iḱ inemiseq mõtlõ-iq üttemuudu;lastel on ühtemoodi kleididlatsil ommaq ütesugu(ma)dsõq kleidiq; ühtemoodi riided ütte müntä rõivaq
ühtepidi ütsiperi, ütsipite(h)n, üttepite(h)n, üte(h)n tsihi(h)n, üttemu̬u̬du; puud olid mere ääres kõik ühtepidi viltu kasvanudpuuq olliq mere veeren kõ̭iḱ ütele poolõ viltu kasunuq;ühtepidi räägivad, aga teistpidi teevadüttemuudu kõ̭nõlõsõq, a tõistmuudu tegeväq
ühtepuhku ütte.puhku, ütteluku, ütte.rehki, kõ̭gõ, ütesttüküst, ilmast .ilma, ütte.viisi; tal oli ühtepuhku linnas asju ajadatäl olľ ütteluku liinan asjo aiaq;aias oli ühtepuhku midagi tehaaian olľ ilmast ilma midägiq tetäq;kq kaühtelugu
ühteviisi ütte.viisi, üttemu̬u̬du, ütsilde; muinasjutud meeldivad ühteviisi nii noortele kui vanadelejutussõq miildüseq ütteviisi noorilõ ku vanolõ;kaksikud olid ühteviisi riideskatsiguq olliq üttemuudu rõivin
ühti joht, sukugiq; kutsugu pealegi, ei ma lähe ühtikutskuq päälegiq, lää-i ma joht;ei ma rääkinud sellist asja ühtikõ̭nõlõ-s ma säänest asja joht;pole see elu ühti nii ilus ja õnnelikolõ-iq taa elo sukugiq nii illos ja õ̭nnõlik
ühtima kokko minemä, kokko sadama, kokko .käümä; maakonna piir ühtib riigipiirigamaakunna piiŕ lätt riigipiirigaq kokko
ühtlaselt üttemu̬u̬du, ütelidselt, üteliste, ütte.vällä; vili põldudel on ühtlaselt tihe ja ilusvili nurmi pääl om ütelidselt paks ja illos;majaesine muru oli ühtlaselt rohelinemajaedine muro olľ üttevällä rohilinõ;haige hingas ühtlaselt ja rahulikulttõbinõ hingäś üteliste ja rahuligult
ühtlasi ütelii(d)si, ütelepoolõ, üteliste, ütehüisi, samal aol;kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes!ku arsti manoq läät, sõ̭s käüq üteliidsi poodin kah ärq!
ühtlustama ütelidsembäs v samatsõmbas tegemä, ütesugumadsõs tegemä; enne trükkiandmist tuleb käsikirja veel kohendada ja ühtlustadainne trükküandmist tulõ käsikirja viil kobistaq ja ütelidsembäs v samatsõmbas tetäq;palgad ühtlustatipalgaq tetti samas
ühtsus ütśmi̬i̬ľ ütemeele üttemi̬i̬lt40, kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, ütehüs -e -t9, ütisüs* -e -t9; rahva seas puudub ühtsusrahvas olõ-iq ütte miilt;perekonna ühtsus aitab rasked ajad üle eladaperre ütśmiiľ v kokkohoitminõ avitas rassõq aoq üle elläq;ühtsuses peitub jõudütehüsen v ütśmeelen om väke
üht-teist ütte ja tõist, ütte ku tõist, tu̬u̬d ja tõist; poest oli tarvis veel üht-teist ostapoodist olľ vaia viil ütte ja tõist (ostaq)
ühtäkki kõrragaq, äkki; tüdruk puhkes ühtäkki nutmatütrik naaś äkki ikma
üks ütś üte ütte mumak ja osak .ütsi m päälek ütsile35; kaks pluss üks on kolmkatõlõ ütś manoq pandaq om kolm;kohtume kell ükstrehvämiq kell ütś;müüsin ühe lehma ära, kaks jäi allesmöi üte lehmä ärq, katś jäi alalõ;sai matemaatikas ühesai rehkendämise iist üte;elas kord üks kuningaselli kõrd kuning;metsatöö on üks raske töömõtsatüü om rassõ tüü;üks on mu magustoidu ära söönudkiäkiq om mu makussöögi ärq söönüq; üks lastest leiti, teist veel otsitakseütś latsist lövveti üles, tõist viil otsitas
üksainuke = üksainus (ütś)ainukõnõ (üte)ainukõsõ (ütte)ainukõist8, ütśainus üte.ainu ütteainust22, üteke|ne -se -ist8; bussis oli üksainuke reisijabussin olľ ütśainukõnõ sõitja; siia on üksainuke järgi jäänud siiäq om ütekene perrä jäänüq; paadis oli üksainus meesloodsikun olľ ütśainus miiś;kevadel on õu üksainus päratu mudalompkeväjä om kõ̭iḱ huuv́ ütś perädü mualumṕ
üksi 1. ütsindä, ütsi, ütsiti, umaette, ummapääd; laps oli üksi koduslatś olľ ütsindä v ummapääd koton; poiss ei jaksa üksi seda kasti tõstapoiskõnõ ütsi jovva-iq taad kasti nõstaq;elan juba aastaid üksielä jo aastit ütsi v umaette; 2.õ̭nnõ, ütsi(ndä); emad üksi teavad, mis tähendab poegi sõtta saataõ̭nnõ imäq tiidväq, miä tähendäs poigõ sõtta saataq;sina üksi tunned teda hästiütsindä saq tunnõt timmä häste
üksik ütsi|k -gu -kut13; ma olen üksik lapsma olõ ütsik latś;tee ääres kasvas üksik kuusktii veeren kasvi ütsik kuuś;maja asus üksikus paigasmaja olľ ütsigu kotusõ pääl;kaupluses käis mõni üksik ostjapoodin käve mõ̭ni ütsik ostja
üksikasi ütsik|asi -aśa -.asja43, .väiko asi; kuritöö üksikasjad ei ole teadakuŕatüü ütsikaśaq olõ-iq teedäq;uurijat huvitas iga üksikasiuuŕjat huviť õga väiku asi;see hommik on mul üksikasjadeni meelesseo hummok om mul viimätseniq v perämädseniq ku aśaniq meelen
üksikjuhtum ütś asi, eräle asi, ütsik .johtuminõ; selle üksikjuhtumi põhjal ei saa midagi üldist järeldadaseo üte aśa perrä saa-iq midägiq kõ̭gõ kotsilõ arvadaq
üksikult ütsi(ndä), ütsikuhe, ütsikulõ, ütsilde, üte.viisi; koju mindi üksikult või paarikaupakodo minti ütsindä vai katõkaupa;pileteid saab osta ka üksikultpiletit saa ka ütekaupa v üteviisi ostaq
üksildane 1. ütsildä|ne -dse -st5, (ühi)ütsi|k -gu -kut13; ta on üksildane inimenetä om ütsildäneinemine; kogu tema elu oli üksildanetä olľ terve uma elo ütsindä; 2. kõrvali|nõ -dsõ -st5, .kõrvma|nõ -dsõ -st5, ütsi|k -gu -kut13;otsisin istumiseks üksildase pingima otsõ istmisõ jaos kõrvalidsõ pingi;elab maal võrdlemisi üksildases kohaseläs maal küländkiq kõrvmadsõn kotussõn;ööbisime üksildases külakesesollimiq kõrvalidsõn küläkesen üüd
üksindus ütsi(ndä)olõmi|nõ -sõ -st5, ütsi(ndä)|olõḱ -olõgi -olõkit13; ta armastas väga üksindusttälle miildü väega ütsi(ndä) ollaq;otsisin loodusest üksindust ja rahuotsõ luudusõst ütsindäolõmist ja rahhu
üksipulgi ütsipulgõ, põḣaligult, hoolõgaq, otsaniq, põḣaniq, viimätseniq; ta võttis mootori üksipulgi lahtitä võtť moodori ütsipulgõ vallalõ;otsisime kogu ümbruse üksipulgi läbiotsõmiq kõ̭iḱ ümbrekunna hoolõgaq läbi;töökorraldus oli üksipulgi läbi mõeldudtüükõrraldus olľ viimätseniq läbi mõtõld
üksisilmi ütsisilmi, ütsilde; vaatas mulle üksisilmi otsakai mullõ ütsisilmi otsa
üksisõnu ütsisõ̭nno; poiss raius üksisõnu vastu, et tema ei tea midagipoisś ragi ütsisõ̭nno vasta, et timä tiiä-iq midägi
üksjagu ütśjago, umajago, küländ(kiq), umaosa; bussipeatusse kogunes juba üksjagu rahvastbussipiätüste korju joba umajago rahvast;olime üksjagu väsinudollimiq küländ(kiq) väsünüq;pimedas metsas oli üksjagu õudne kapümmen mõtsan olľ ütśjago hirmsa kah; töö oli üksjagu raske tüü olľ umaosa rassõ
ükski.ütśkiq, .kiäkiq, mitte ütś; ükski inimene ei saa mind selles asjas aidataütśkiq inemine saa-iq minno seon aśan avitaq;ükski meist ei osanud sellele küsimusele vastatamitte ütś meist mõista-s seolõ küsümisele vastadaq;õige hõlma ei hakka ükskiõigõ hõlma nakka-iq kiäkiq
ükskord ütśkõrd, ütekõrra, ütevoori, kunagiq;kui ma ükskord linnas käisinku ma ütevoori liinan käve;ma tulen sind ükskord vaatamama tulõ sinno ütśkõrd v kunagiq kaema; küll ükskord ka meie elu paranebkülq ütśkõrd lätt miiq elo kah parõmbas;ükskord ometi tulid mind vaatama!ummõhtõgiq tullit iks minno kaema!;tulge juba ükskord sööma!tulkõq joba ütśkõrd süümä!
ükskordüks ütśkõrd|ütś -üte -ütte35; poisil on ükskordüks juba selgepoisil om ütśkõrdütś joba selge
ükskõik ütśkõ̭iḱ; talle oli täiesti ükskõik, mis temast arvataksetälle olľ otsaniq ütśkõ̭iḱ, mis timäst arvatas;mul ükskõik, kes mängu võidabmul ütśkõ̭iḱ, kiä mängo võit;räägi ükskõik millest!kõ̭nõlõq ütśkõ̭iḱ midä!
ükskõikne ütś.kõ̭ik|nõ -sõ -sõt6, hu̬u̬ľmaldaq; olen poliitika suhtes täiesti ükskõiknemul om poliitikast tävveste ütśkõ̭iḱ;ta oli minu suhtes ükskõikne tä tii-s must vällä; kuidas sa saad nii ükskõikne olla!kuis sa saat nii huuľmaldaq ollaq!; on ükskõikne tii-iq vällägiq; olen selle toidu suhtes ükskõikne hooli-iq ma taast söögist
üksmeel ütśmi̬i̬ľ ütemeele üttemi̬i̬lt40; perekonnas valitses üksmeelperren olľ hää klapṕ v läbisaaminõ; pereq olľ ütel meelel v ütte miilt;mõlemad olid selles asjas üksmeelelmõlõmbaq olliq seon aśan ütte miilt
üksmeelne ütemeeleli|ne -dse -st5, ütemeeleli|k -gu -kku38; üksmeelne klassütemeeleline klasś;nende arvamus oli üksmeelnenäide arvaminõ olľ ütś v näide arvaminõ lätś kokko v näil olľ ütś arvaminõ
üksnesõ̭nnõ, ütsindä, ainuütsi(ndä), üteliste, kõ̭gõst; mul on aega üksnes mõni minutmul om aigo õ̭nnõ mõ̭ni minoť;laps võis olla üksnes mõnekuunelatś võisõ ollaq kõ̭gõst mõ̭ni kuu vana;vajan neid andmeid üksnes oma töö jaoksmul om taad teedüst õ̭nnõ uma tüü jaos vaia; üksnes tema teadis vastust ütsindä timä tiidse vastust
ükspuha ütśkõ̭iḱ, ütśpuha; nende arvamus on mulle täiesti ükspuhanäide arvaminõ om mullõ tävveste ütśkõ̭iḱ v mul om tävveste ütśkõ̭iḱ, mis nä arvasõq;rääkis kõigest, ükspuha mis meelde tulikõ̭nõľ kõ̭gõst, ütśpuha miä miilde tulľ
ülal ülevä(h)n, .ülle(h)n, mäel; päike oli veel ülal taevaspäiv olľ viil taivan ülevän;ülal linna kohal lendas lennuküllen liina kotsil linnaś linnuḱ;vanaisa ase oli ülal ahju pealvanaesä asõ olľ üllen aho pääl;ta oskas oma naljadega peotuju ülal hoidatä mõistsõ ummi naljogaq pidotujjo ülevän hoitaq, ülal orupervel mäel oroperve pääl; ülalmainitudiinpuul nimmat
ülalpeetav .ülle(h)n.peetäv -ä -ät4; lapsed on vanemate ülalpeetavadlatsõq ommaq vanõmbidõ üllenpitäq v vanõmbidõ leeväl
ülalpidamine päätoidus -(s)õ -t11, (ärq)elätämi|ne -se -st5; suure pere ülalpidamine ei olnud kergesuurõ perre ärqelätämine olõ õs kerge;vaesed olid valla ülalpidamiselvaesõq olliq valla süütäq;teenis ülalpidamist juhutöödegatiińse leibä johusliidsi töiegaq
ülalpool ülembäl, ülembä(h)n, mäelpu̬u̬l;Mäetare on Alatarest ülalpoolMäetarõ om Alatarõst mäelpuul
ülalt üleväst, .üllest, ülevält; kass ajas ülalt riiulilt kausi mahakass ai üleväst riioli päält kausi maaha; ülalt sinine, alt hall üllest sinine, alt halľ; kukkus ülalt katuselt allasattõ üllest katussõ päält alla
ülaltpoolt ülevästpu̬u̬lt, .üllestpu̬u̬lt; ülaltpoolt, mäe pealt kostis hääliüllestpuult, mäe päält kuuldu helle;jalg on ülaltpoolt põlve valusjalg om ülevästpuult põlvõ hallus
ülbe suurõli|nõ -dsõ -st5, kõrḱ kõrgi .kõrki37, .uhkõ - -t3, .tähtsä - -t3, hinnäst täüs; ära ole nii ülbe!olku eiq nii suurõlinõ!;ta on väga ülbe inimene tä om väega kõrḱ inemine
ülbitsema suurusta|ma -q -83, kõrgista|ma -q -83, uhkõnda|ma -q -83, mitmit kõrdo suurustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrgiskõ|(l)lõma v kõrgistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kõrḱõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86;mis sa poiss ülbitsed, ole vakka!miä sa poiskõnõ kõrkõlõt, olõq vaiki!; kipub alluvatega ülbitsema tükis võimu näütämä
ülbus .kõrḱus -õ -t9, .uhkus -õ -t9; ta oli nii ülbust täis, et ei võtnud kellegi nõu kuuldatä olľ nii uhkust täüs, et võta-s kinkagiq nõvvu kuuldaq
üldharidus ülene haridus*; tal on võrdlemisi korralik üldharidustäl om küländ kõrralik ülene haridus
üldine üle|ne* -dse -st7; räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt!kõ̭nõlõq laembalt, kõ̭nõlgu-iq nii pikält ja täpsähe!; üldine koolikohustus ülene koolisunďus; üldised ja isiklikud huvid üledseq ja erähuviq; haige kaebab üldist nõrkust haigõ kaibas nõrkust üle kere; külla ei minda tühjade kätega – selline on üldine komme küllä mindä-iq tühje kässigaq – sääne om harilik kommõq; üldine sademete hulk jäi alla normi kokko tulľ vihma-lummõ alla normi; töökorralduse üldised põhimõtted tüükõrraldusõ üledseq v päämidseq põhimõttõq; tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus täl om aśast õ̭nnõ määnegiq ülene v kehväkene ettekujotus; üldine diskussioon laemb arotus
üldiselt .keskestläbi, ületsehe*, ületsele*, suurõst luust, hulga päält, hariligult, inämbüisi, kokkovõttõn;üldiselt tunnustatudületsehe tunnistõt; üldiselt läks pidu korda keskestläbi lätś pido kõrda; üldiselt lastele meeldib jäätis inämbüisi latsilõ miildüs ijätüs; me oleme siin üldiselt targad inimesed mi olõ tan hulga päält targaq inemiseq; ta rääkis väga üldiselt tä kõ̭nõľ maast ja ilmast
üldisem üle|tsemb* -tsembä -tsembät13 v -.tsempä35, hariligumb -a -at13
üldistama .säädüsperrä v .sää.düisi .löüdmä, üte kübärä ala(q) vi̬i̬mä, kokko .võtma; teadlane ei osanud uuringu tulemusi üldistadatiidläne es mõistaq uuŕmisõ tulõmist säädüsperrä löüdäq
üldistus ülestüs*-e -st9; nii vähese info põhjal ei saa üldistusi tehanii väiku teedüsse päält saa-iq viil midägiq üteldäq
üldjoontes suurõst luust, pia(.aigo), .umbõs, kavvõst kaiaq; rääkisin isale üldjoontes kogu loo ärakõ̭nõli esäle terve luu suurõst luust ärq;meie olukord on üldjoontes sarnanemi sais om kavvõst kaiaq v umbõs ütesugunõ v säänesama
üldjuht (-juhu) harilik .johtuminõ, harilik kõrd; kaup viiakse kohale üldjuhul kahe päeva jooksulkaup viiäs peräle hariligult katõ päävä joosul
üldkasutatav kõ̭igilõ tarvitaq v .pruukiq, ületse(h)n .pruuḱmisõ(h)n; üldkasutatavad ruumidkõ̭igi perält ruumiq;see on üldkasutatav teeseo tii om kõ̭igi perält v seo om kaarditii;üldkasutatav sõnavara, väljendületsen pruuḱmisõn sõ̭navara, ütelüs
üldkoosolek ülene ku̬u̬(h)nolõḱ*; seltsi üldkoosolekkõ̭gõ seldsi kuunolõḱ
üldmulje (ülene) tunnõq .tundõ tunnõt19, mõjo mõo mõjjo v mõio27; üldmulje raamatust on heaülene tunnõq raamatust om hää v kokkovõttõn paistu raamat hää
üldpilt ülene pilť, terveq pilť, määnegiq ettekujotus; raamatus on üksikuid vigu, kuid need ei riku üldpiltiraamatun om ütsikit viko, a nuuq tsurgi-iq ülest pilti; proovime rahaseisust üldpilti saada proovimiq rahasaisost ülest pilti kätte saiaq v määnestkiq ettekujotust saiaq
üldrahvalik kõ̭gõ rahva; üldrahvalik pidupäevkõ̭gõ rahva pidopäiv
üldse ülepää, üliüsigiq†; üttekokko; sukugiq; mis sa siin metsas üldse teed?midä sa tan mõtsan ülepää tiit?;ja üldse on see asi niija ülepää om tuu asi nii;seda ma üldse ei söötuud ma ei süüq üliüsigiq;ja üldse oli see üks jama juttja üliüsigiq olľ tuu ütś hausś jutt; üldse on ta eesti keelde tõlkinud üle paarikümne raamatu üttekokko om tä eesti kiilde ümbre pandnuq üle paarikümne raamadu;mul polnud üldse rahamul olõ õs sukugiq rahha;mitte üldse ei sukugiq
üldstreik ülene (s)treiḱ v tü̬ü̬saisang
üldsus (ilma)rahvas (-).rahva (-)rahvast22, avalikkus -õ -t9; ilm ilma .ilma30; raamat on mõeldud laiemale üldsuseleraamat om mõtõld laembalõ rahvalõ
üle üle, päält;üle vaatamaüle kaema; poiss ronis üle aia poisś ronõ üle aia; tüdruk läks üle tee tütrik lätś üle tii; hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid hõigaś üle saali, nii et kõ̭iḱ kuuliq; mul oli tekk üle pea mul olľ tekḱ üle pää; sõitsime Pärnusse üle Tartu sõidimiq Pärnohe üle Tarto; lapsel oli seal vesi üle pea latsõl olľ sääl vesi üle pää; need on üle küla poisid neoq ommaq üle külä poisiq; täna sajab üle hulga aja vihma täämbä satas üle hulga v palľo ao vihma; käib poes üle kolme päeva käü poodin egä kolmõ päävä takast; üle kümne mehe oli kokku tulnudpäält kümne mehe olľ kokko tulnuq; moosi on üle kümne purgi sahvti om inämb kümmend purki
ülearu ülearvo, palľo; köök oli ülearu soeküüḱ olľ palľo lämmi;püksid olid ülearu laiadpüksiq olliq palľo lajaq;raha ei ole kunagi ülearurahha olõ-iq ilmangiq ülearvo
ülearune ülearvoli|nõ -dsõ -st5, .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna; kõigil on kodus ülearuseid asjukõ̭igil om koton tarbõldaq v ülearvo asjo;ülearused toolid viidi teise tuppaliisnaq tooliq viidiq tõistõ tarrõ;ära võta midagi ülearust kaasa!võtku-iq midägiq liisnat üten!; meil pole ühtki ülearust autot meil olõ-i üttegiq lisna autot
ülejärgmine ületul|lõv -õva -õvat4, üle.järǵmä|ne -dse -st5; ta ei tulnud ei järgmisel ega ülejärgmiselgi päeval tä tulõ õs tõõsõl egaq kolmandal pääväl kah;maja valmib ehk ülejärgmisel aastalmaja saa vaest ületulõva aasta valmis
ülejääk per|ä -ä -rä24, liig liia .liiga32, üle|jääḱ -jäägi -.jääki37;aedviljade ülejääk müüdi turul mahaüle jäänüq aiavili müüdi turu pääl maaha;sa võid ülejäägi ära süüasa võit perä süüki ärq süvväq; emad söövad laste ülejääke imäq sööväq latsi perri
ülejäänu ülejäänü|q - -t1, per|ä -ä -rä24; praegu saan maksta poole, ülejäänu jään võlguparhillaq saa massa poolõ, perä jääs võla pääle;vargajõugust saadi üks kätte, ülejäänud põgenesidvargapundist saadi ütś kätte, tõõsõq pagõsiq ärq
ülekaal 1. üle|kaal -kaalu -.kaalu37, üle.käümi|ne -se -st5, valitsõmi|nõ -sõ -st5, üle|olõḱ -olõgi -olõkit13; vastased olid arvulises ülekaalusvastatsit olľ rohkõmb;juulis olid ülekaalus kuivad päikesepaistelised ilmadhainakuun olliq inämbüsi kuivaq ja päivliguq ilmaq; okaspuumetsade seas valitseb männikute ülekaal nõglapuumõtsost om pedäjämõtso kõ̭gõ inämb; 2. üle|kaal -kaalu -.kaalu37; ülekaal ja rasvumine loob pinna paljudele haigusteleülekaal ja rammumineḱ tegeväq inemise tõvõ vasta nõrgõmbas v laskvaq tegüdäq mitmõl tõvõl
ülekaalukas suuŕ suurõ suurt40; ülekaalukas võitselge võit, silmägaq nätäq võit
ülekaaluline paks paksu .paksu37, jämme - -t14; ülekaaluline meespaks miiś;ülekaaluline pagasm palľo rassõq pakiq; auto oli ülekaaluline autol olľ kaal üle
ülekanne üle.kandmi|nõ -sõ -st5; tasuda saab nii sularahas kui ülekandegamassaq saa nii sularahagaq kuq ülekandmisõgaq;haigele tehti vereülekannehaigõlõ panti verd manoq;otseülekanneõkvasaadõq
ülekohtune üle.kohtuli|nõ -dsõ -st5; olen olnud su vastu ülekohtuneolõ sukkaq halv olnuq
ülekoormus üleku̬u̬rma - -t3, palľo suuŕ ku̬u̬rma; sulane töötas pideva ülekoormusegasulanõ olľ tüügaq ärq vaivat;diiselmootor talub paremini ülekoormustdiislimoodoŕ kannahtas vaivamist parõmbalõ;ülekoormus põhjustas voolukatkestusepalľo suurõst tarvitamisõst lätś vuul ärq
ülekuulamine üle.kullõmi|nõ -sõ -st5; mitu meest kutsuti politseijaoskonda ülekuulamiselemitu miist kutsuti politseijaoskunda ülekullõmisõlõ
ülekäik üle|käüḱ -käügi -.käüki37, ülekäügikotus -(s)õ -t11, ülekäügira|da -a -ta29
ülekäte ülekäe, käest ärq, hukka; huka(h)n; ülekäte minemanuhelpäähä minemä;noored on ülekäte läinudnoorõq ommaq hukka lännüq
üleliia palľo, ülearvo, üleliia, .iiba†; ta on üleliia julgetä om palľo julgõ;toit on üleliia soolanesüüḱ om palľo soolanõ;mees oli üleliia uhkemiiś olľ ülearvo uhkõ;üleliia hoidmine ei ole ka heaiiba hoitminõ ka olõ-iq hüä; ta rabab üleliia kiiresti tööd teha timä habi tüüd iiba nobõhõhe
üleliigne ülearvo, ülearvoli|nõ -dsõ -st5, .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna; üleliigne vesi juhiti kraavidesseliisna vesi lasti kraavõhe
ülem 1. ülemb -ä -ät13, .korgõmb -a -at13, korõmb -a -at13, parõmb -a -at13; ülemad ja alamad ametnikudülembäq ja alambaq ammõťniguq;peab end teistest ülemakspidä hinnäst tõisist parõmbas;tema ülem vara oli puhas südatimä ülemb vara olľ puhas süä;alama, ülema astme rahvakoolalamba, ülembä v madalamba, korgõmba astmõ rahvakuuľ; 2. ülemb -ä -ät13, juhť juhi .juhti36, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pääli|k -gu -kku38; politseiülempolitseiülemb
ülemaailmne üleilmali|nõ -dsõ -st5, üleilma;ülemaailmne kliimasoojenemine ilma lämmämbäsmineḱ üleilma
ülemeelik ülemeeli|k -gu -kut13, haik haigu .haiku37, koir koira .koira37, meelevalla|du -du -tut1, meeleval|lus -usa -usat4, üleannõ|du -du -tut1, viguri|nõ -dsõ -st5, vi|kuŕ -guri -gurit4, krantś krandsi .krantsi37; ülemeelikud poisid olid iga vembu peale valmiskoiraq poisiq olli egä tembo pääle valmiq;pidulised olid ülemeelikus tujuspidolisõq olliq ülemeelikun tujon;sa lähed liiga ülemeelikuks!ärq teenit!; ülemeelik kassipoeg haik kassipoig
ülemineülemä|ne -dse -st5, ülemi|ne -dse -st5, ülevä|ne -dse -st5, .päälmä|ne -dse -st5, .mäe(l)mä|ne -dse -st5, .mäe(l)mi|ne -dse -st5;ülemine ja alumine pool ülemäne ja alomanõ puuľ; maja ülemine korrus maja ülemäne kõrd; paberid on laua ülemises sahtlis paprõq ommaq lavva edimädsen v ülemädsen suhvlin; anna mulle ülemine raamat! annaq mullõ päälmäne raamat!; pane ülemine värav kinni! panõq mäelmäne väreť kinniq!; ülemine palgikordkramṕhirś
üleminek ülemine|ḱ -gi -kit13; jõest üleminek oli küllaltki raskejõ̭õ̭st ülesaaminõ olľ küländ rassõ;üleminek talveajalt suveajale (üle)mineḱ talvõao päält suvõao pääle;õpilase üleminek teise kooli on mõnikord raskeopilasõ (üle)mineḱ tõistõ kuuli om mõ̭nikõrd rassõ
ülemkohus ülemb|kohus -.kohtu -kohu(s)t23; alama astme kohtu otsuse peale võis edasi kaevata ülemkohtussealamba kohtu otsussõ pääle võisõ ülembkohtuhe edesi kaivadaq
ülemus ülemb -ä -ät13, ülembüs -e -t9, juhť juhi .juhti36, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pääli|k -gu -kku38, kor|roľ† -oli -olit4; saab ülemusega hästi läbisaa ülembägaq häste läbi
ülemvõim ülemb|võim -võimu -.võimu37, .korgõmb võim
ülemäära ülearvo, palľo; ta on ülemäära edevtä om palľo heigonõ;maksud on ülemäära kõrgedmassuq ommaq palľo korgõq;rääkisime vist ülemäära valjustikõ̭nõlimiq vaśt ülearvo kõvva
ülendama .nõstma .nõstaq nõsta61,ülendä|mä -q -83; reamees ülendati kapraliksriamiiś nõstõti kapralis; temas on midagi, mis teda sõprade silmis ülendab timä man om midägiq, mis timmä sõpro silmin nõst; iga järgnev nali ülendas tuju egä järǵmäne nali nõsť tujjo
ülendus ülendüs -e -t9; loodab palgatõusu ja ametialast ülendustluut palga nõsõmist ja korgõmba kotusõ pääle saamist;inimese hing vajab ülendustinemise henǵ taht ülendüst
üleni ülepää, üleniq;ta sai üleni porisekstä sai ülepää muatsõs; läks näost üleni punaseks lätś näost peris vereväs
üleolek üle|kaal -kaalu -.kaalu37, üle.käümi|ne -se -st5, valitsõmi|nõ -sõ -st5, üle|olõḱ -olõgi -olõkit13; sõjaline üleolek sõ̭alinõ ülekaal; mehe üleolek oma muredest mehe üleolõḱ umist murrist; temasse suhtuti kerge üleolekuga timäst kaeti tsipa üle
üleolev suurõli|nõ -dsõ -st5, torrõ - -t14, .uhkõ - -t3, hinnäst täüs, kõrḱ kõrgi .kõrki37, (palľo) .tähtsä - -t3; tema üleolevad naljad solvasid mindtimä kõrgiq naľaq pahandiq minno;ära ole nii üleolev!olku-iq nii suurõlinõ v torrõ!
ülepeakaelaülejala, üle(suu)pääkaala, .huupi, hörsä-härsä, päipäidi, tsukõŕtsakõŕ; üle pää, .puhtaniq, otsani(st), kogoni; poiss tormas ülepeakaela toast väljapoisś tormaś v panď ülepääkaala tarõst vällä;nii tähtsat asja ei saa ülepeakaela otsustadanii tähtsät asja saa-iq ülejala v huupi otsustaq; see töö on ülepeakaela tehtudseo tüü om ülejala tett; nad tegid töö ülepeakaela valmis nä teiq tüü hörsä-härsä valmis;vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha!kaeq no jala ette, mingu-iq päipäidi, nii satat maaha!; oli ülepeakaela võlgades olľ otsaniq võlgo seen
ülepäeviti üle.päivi, üle päävä, ülepäivilde; käis ülepäeviti poes või turulkäve ülepäivi poodin vai turu pääl
üles üles, ülest; sõitsime mäest ülessõidimiq mäkke üles;sättisime rebaserauad ülespannimiq rebäseravvaq üles;kaevas sügisel peenramaa üleskaibsõ sügüse pindremaa ülest;kõik elanikud kirjutati üleskõ̭iḱ inemiseq pantiq kirja;kui linna tuled, otsi mind üles!ku liina tulõt, otsiq minno üles!;ärka üles!tulõq üles!; läksime jõge pidi üles lätsimiq jõkõ piten mäelepoolõ
üles-alla üles-.alla; laev kõikus üles-allalaiv hällü üles-alla
ülesanne üles|annõq -.andõ -annõt m umak -.andidõ m osak -.andit19, tü̬ü̬- -d52, kohus -(s)õ -t11, märk† märgo .märko37; tähtis ülesannetähtsä ülesannõq;poiste ülesanne oli loomade järelevaadata poiskõisi tüü v kohus olľ eläjide perrä kaiaq;mul on kodused ülesanded tehtudmul om koolitüü tett v mul ommaq koolitüküq tettüq, võtke lahti lk 3 ülesanne 4! võtkõq vallalõ lk 3 ülesannõq 4!; ülesannet lahendama märko tegemä
ülesehitus (üles)ehitämi|ne -se -st5, (üles)ehitüs -e -t9, (üles)tegemi|ne -se -st5, .pistü.pandmi|nõ -sõ -st5; majanduse sõjajärgne ülesehitaminemajandusõ ülesehitämine päält sõ̭a;hea ülesehitusega romaanhää sisemädse kõrragaq romaań; purustatud linnas algas ülesehitustööärqhäötedüt liina naati vahtsõst (üles) ehitämä
üleskeeratav üleskäänetäv -ä -ät4, üles käändäq; üleskeeratavad mänguasjadüles käändäq mängoaśaq; üleskeeratav kell üleskäänetäv kell
ülesmäge ülesmäke, mäkke üles, .vastamäke; ülesmäge minek oli haigele raskemäest üles mineḱ olľ haigõ jaos rassõ;elu hakkas ülesmäge minemaelo naaś (parõmbas) minemä; tee läks ülesmäge tii lätś mäkke üles; rattaga on ülesmäge raske sõita rattagaq om vastamäke rassõ sõitaq
ülespidi ülespäidi, ülespäie, ülesperi(lde), ülespite(h)n, ülespoolõ, ülembähe, ülembäle; tal on pisut ülespidi ninatäl om tsipakõsõ ülespäidi nõ̭na;kaevu juures oli ämber, põhi ülespidikao man olľ panǵ, põhi kummalõ v pistü; poiss rippus, jalad ülespidi poiss rippu, jalaq ülespoolõ
ülespoole ülembähe, ülembäle, ülespoolõ, ülespäidi, ülespäie, ülesperi(lde), ülespite(h)n; läks trepil mõne astme võrra ülespoolelätś trepi pääl mõnõ tuhvi jago ülembähe;inimene püüab elus ikka ülespooleinemine püüd elon iks parõmba poolõ;lennuk tõusis ülespoole pilvilinnuḱ nõssi ülespoolõ pilvi v pilvi pääle
ületama üle minemä v .sõitma; jako v .võitu v üle .saama; poisid ületasid kiiresti teepoisiq lätsiq ruttu üle tii;jalakäija ületas sõiduteed vales kohasjalamiiś lätś võlsś paigan üle tii;mehed ületasid salaja riigipiirimeheq lätsiq salahuisi üle riigipiiri;autojuht ületas lubatud kiirustautojuhť sõiť kipõmbahe ku lubat;visa tööga ületati kõik raskusedkõva tüügaq saadi kõigist rasõhuisist jako
ületamatu (üle)päsemäldäq, ülesaamaldaq; kaht orgu eraldas ületamatu mäeahelikkatõ oro vaihõl olliq ülepäsemäldäq mäeq;tublile inimesele pole ükski raskus ületamatukimmä inemise jaos olõ-iq ütśkiq asi ülearvo rassõ; vanaisa oli jutuvestmises ületamatu kiäkiq mõista-s parõmbahe pajataq ku vanaesä; ületamatu soov magada päsemäldäq tahtminõ maadaq
üleval ülevä(h)n, üleväl, .ülle(h)n; päike oli juba kõrgel ülevalpäiv olľ jo korgõn üllen;ma olen harjunud õhtul kaua üleval olemama olõ harinuq õdagu kavva ülevän olõma;olin öö otsa ülevalolli üü otsa üllen;see probleem on meil juba mitu nädalat üleval olnudseo hädä om meil joba mitu nädälit jutus olnuq
ülevalt II (.väega) .uhkõhe, (.väega) .uhkõlõ, .korgõhe, .korgõlõ, suurõlt, pidolidsõlt; hümn kõlas võimsalt ja ülevalthümń kuuldu võimsalõ ja uhkõlõ
ülevus .uhkus -õ -t9, .korgus -õ -t9, .suurus -õ -t9; orelimuusika pidulik ülevushõrilamuusiga pidolinõ korgus;luuletaja ülistab looduse kaunidust ja ülevustluulõtaja kitt luudusõ illo ja uhkust
üleväsimus üleväsümi|ne -se -st5, ülera(m)mõh(t)us -õ -t9, ülearvo v palľo väsünüq olõminõ; töötajad kurdavad üleväsimusttüütäjäq kaibasõq üleväsümist;kannatab juba pikemat aega üleväsimuse allom jo pikembät aigo väsünü olõmisõgaq
üleöö üte ü̬ü̬gaq, äkki, (.väega) kipõstõ; üleöö oli lumi läinud (üte) üügaq v üleüü olľ lumi lännüq;suured muutused ei sünni üleöösuurõq muutusõq sünnü-iq üte üügaq;mees olevat üleöö halliks läinudmiiś ollõv äkki hallis lännüq;nii tähtsat asja ei otsustata üleöönii tähtsät asja otsustõda-iq väega kipõstõ
üleüldine üle|ne* -dse -st7, üleüle|ne* -dse -st7, hulga päält; see oli koosolijate üleüldine arvamusseo olľ kuunolõjidõ ülene v ütine arvaminõ
üleüldse ülepää, üliüsigiq†; sukugiq; ta on üleüldse vähese jutugatä omgiq sääne väiku jutugaq;täna oli üleüldse raske päevtäämbä olľ ekäpiten rassõ päiv; pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagiei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq; poiss ei karda üleüldse poisś pelgä-iq sukugiq
ülim kõ̭gõ ülemb, kõ̭gõ .korgõmb; .väega suuŕ, kõ̭gõ suurõmb; kodurahu oli tema meelest ülim asi siin maailmaskodorahu olľ timä meelest kõ̭gõ tähtsämb asi seon ilman;kõike tehti ülima kiirusegakõ̭kkõ tetti väega kipõstõ;esinejat kuulati ülima huvigaetteastjat kullõldi väega suurõ himogaq;on ülim aeg hakata koju minemaom perämäne aig naadaq kodo minemä
ülimalt .väega(q), perädü, .kistumaldaq, ilmadu; ülimalt viisakas inimeneväega sündsä inemine;teekond oli ülimalt raskereiś olľ perädü rassõ;ülimalt huvitav raamatkistumaldaq hää raamat
ülivõimas vägevämbäst vägevämb, .väega v perädü v ilmadu .võimsa; ülivõimas tehnikaväega väkev tehniga;saavutas valimistel ülivõimsa võidusai valimiisil väega suurõ võidu
üliväga marumu̬u̬du, .kistumaldaq, .väega(q)-.väega(q); ta oli üliväga õnneliktä olľ kistumaldaq õ̭nnõlinõ;on oma tööga üliväga rahulom uma tüügaq marumuudu rahu; kalad on üliväga maitsvad kala om perädü hää; film meeldis mulle üliväga filḿ miildü mullõ marumuudu
üllas .ausa - -t3, .uhkõ - -t3, suurõmeeleli|ne -dse -st5, avvuli|nõ -dsõ -st5; vapper ja üllas meesjulgõ ja suurõmeeleline miiś;ülla südamega inimenevallalidsõ süämegaq inemine; üllas rüütel ausa v avvulinõ rüütli
üllatama imehtämä .pandma, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, hiidü|täma -täq -dä82, üllä|täma -täq -dä82; tema sõnad üllatasid mindtimä sõ̭naq jahmahtiq minno;teade ei üllatanud mind põrmugisõ̭nnoḿ es panõq minno sukugiq imehtämä
üllatav (ilm)u̬u̬tmaldaq, jahmahtaja - -t3, imehtämä.pandva - -t3; filmi lõpp oli üllatavfilmi lõpp olľ uutmaldaq;juhtus midagi üllatavatjuhtu midägiq, miä minno imehtämä panď; üllatav uudis jahmahtaja uudis
üllatuma imehtä|mä -q -83, immes .pandma, jahmah(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, .hiitümä .hiitüdäq hiidü79v .hiitü80, üllä|tüma -tüq -dü82; üllatusin soojast vastuvõtustimehti lämmind vastavõtmist;Mari üllatus, nii et värin jooksis üle keha Mari jämähtü v hiitü, nii et värrin juusḱ üle iho
üllatus imeh(t)üs -e -t9, .hiitümi|ne -se -st5, jahmah(t)us -õ -t9; vi|kuŕ -guri -gurit4, .krutśki - -t1, üllätüs -e -t9, ülehüs* -e -t9; suu jäi üllatusest lahtisuu jäi hiitümisest vallalõ;ta silmad läksid üllatusest suurekstimä silmäq lätsiq jahmahusõst suurõs;tegin sulle ühe üllatuse tei sullõ üte viguri; see oli mulle üllatus ma mõista es taad uutaq; tal on alati mõni üllatus varuks täl om kõ̭gõ mõ̭ni krutśki tagavaras; üllatusmuna vikuŕmuna
ümar(ik) tsõõri|k -gu -kut13, tsõõrika|nõ -dsõ -st5, hööri|k -gu -kut13, ümäri|k -gu -kku38, mädsäri|k -gu -kku38; ümarate lehtedega taimtsõõrikidõ lehtigaq kasv;lapse silmad läksid ümarakslatsõ silmäq lätsiq höörikus;ümar redelipulkümärik redelipulk;ta on vööst veidi ümaramaks läinudtä om keskest veidükese jämmembäs lännüq
ümardama 1. tsõõrikus v höörikus tegemä; ümardas klotsis olevat aukutekḱ klotsi seen olõvat mulku tsõõrikus;põõsad ümardati pügades kerakujulisekspuhmaq pöediq keräkujolidsõs; 2. ümärikus tegemä, ümärdä|mä -q -83; neid andmeid peab natuke ümardama naid numbrit piät veidükese ümärigumbas tegemä;hinnad ümardatihinnaq ümärdediq v vinütediq lihtsämbäs
ümarpuit mõtsjupõldõt puu
ümber.ümbre; jookseb paar ringi ümber maja juusk paaŕ tsõ̭õ̭ri ümbre maja;pani tüdrukule käed ümber kaelapanď tütrigulõ käeq kaala ümbre;laua ümber istus mitu meestlavva man v takan istõ mitu miist;kass tiirutas perenaise jalge ümberkasś tsiiroť pernaasõ jalgo ümbre;jutt keerles kalapüügi ümberjutt käve kalapüüdmisest;aastaid võis naisel olla nii kolmekümne ümbervanahust olľ naasõl nii kolmõkümmend;tegi koplile aia ümbertekḱ koplilõ aia ümbre; pane v võta endale midagi ümberpanõq v võtaq hindäle midägiq ümbrele; toas on nii külm, et tekk on ümber! tarõn om nii külm, et tekḱ om ümbrele!; vaas läks ümber ja vesi voolas lauale vaaś lätś ümbre ja vesi juusḱ lavva pääle; mine ümber nurga! mineq ümbre nuka!; kass ajas kausi ümberkasś ai kausi kummalõ v ümbre; ümber käima ümbre käümä, (ümbre) käändlemä; ma ei oska selle välgumihkliga ümber käia ma mõista ai (ümbre) kääneldäq tuu tulõmassinagaq;ta ei oska nutitelefoniga ümber käia tä mõista-iq nutiktelefonigaq ümbre kävvüq; ümber lükkama väärdmä
ümberehitus .ümbreehitämi|ne -se -st5; majas on toimunud ulatuslikke ümberehitusimajja om kõvva ümbre tett
ümberkaudne.ümbre.kao|nõ -dsõ -st5, .ümbre.kaot|nõ -sõ -sõt6, .ümbretsõ̭õ̭ri; käis läbi kõik ümberkaudsed taludkäve kõ̭iḱ ümbrekaodsõq v ümbretsõ̭õ̭ri taloq läbi
ümberkaudu.ümbretsõ̭õ̭ri,.ümbre.kaotõ; sellest mehest peeti ümberkaudu palju luguseost mehest peeti ümbrekaotõ palľo luku
ümbritsema .ümbre olõma; majakest ümbritsevad puud ja põõsadmajakõsõ ümbre ommaq puuq ja puhmaq;marjapõõsaid ümbritses kõrge rohimaŕapuhmõ ümbre kasvi korgõ hain
ümbrus=ümbruskond.ümbre|kund -kunna -.kunda32, .ümbre; siinset ümbrust tunnen ma hästiseod ümbrekunda tunnõ ma häste;ümbruskonna rahvasümbrekunna rahvas;maja ümbrus vajab korrastamistmaja ümbrelt om vaia kõrda tetäq
ümisemahünis|emä -täq -e87, hunis|õma -taq -õ87, .hünḱmä .hünkiq hüngi63; haige oigas ja ümises aeg-ajalthaigõ ojaś ja hünisi aig-aolt; ema ümises laulu imä hünisi laulu
ümmardaja .paśja - -t3, ti̬i̬ńjä - -t3; ta oli mõisaproua juures ümmardajatä olľ mõisaprovvi man paśja
ümmardama .paśma .passiq passi63, ti̬i̬ńmä ti̬i̬niq teeni63; lossihärra laskis mitmesajal teenril ennast ümmardadalossiherr lasḱ mitmõlsaal tiińjäl hinnäst tiiniq;tütarlaps pidi haiget vanaprouat ümmardamatütrik pidi tõbist vanaprovvat paśma;ise peab koristama,ümmardama ei hakka teid siin keegi!esiq piät kraaḿma, tiińmä nakka-iq tan teid kiäkiq!
ümmargune tsõõri|k -gu -kut13, tsõõrika|nõ -dsõ -st5, ümäri|k -gu -kku38; hööri|k -gu -kut13;toas oli ümmargune laudtarõn olľ tsõõrikanõ laud;ümmargune nagu pallümärik niguq palľ;maja oli ehitatud ümmargustest palkidestmaja olľ ehitet tahvitsõmaldaq v ümärigõst palgõst;tüdruk oli väike ja ümmargunetütrik olľ tsilľokõnõ ja höörik;laena viiskümmend, siis on ümmargune summa!lainaq viiśkümmend, sis om ümärik summa!;räägib ümmargust juttukõ̭nõlõs ümärikku juttu
üpris küländ(kiq), peris, .hää(kene), .hüä(kene); üpris palju hää(kene) palľo v hüä(kene) palľo; üpris kena tüdruk peris kinä tütrik; uneaeg jäi üpris lühikeseks unõaig jäi küländ lühküs; üpris sirgeõgvalik; üpris paljuhää palľo v hüä palľo; maja oli veel üpris kõbus maja olľ viil küländ kimmäs; Mart on juba üpris vana mees Mart om joq küländ vana miiś
ürgne mu(i)sti|nõ -dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ -dsõ -st7, kogonivan|a -a -na28, põli|nõ -dsõ -st7, igipooli|nõ -dsõ -st7; eestlasele omane ürgne jonn ei lubanud tal järele andaeestläisi muistinõ kangus lupa-s täl perrä andaq;ürgne looduspõlinõ v putmaldaq luudus
ürgorg põlinõ org, inne ijjä org, ürg|org -oro -.orgo36
üritama pru̬u̬ḿma pru̬u̬miq proomi63, pru̬u̬v́ma pru̬u̬viq proovi63, .püüdmä (.)püüdäq püvvä66, härgü|tämä -täq -dä82;üritada võib ikkapruumiq iks või;haige üritab voodist tõustahaigõ pruuv́ sängüst pistü tullaq; üritasin, aga midagi ei tulnud välja härgüdi, aq midägiq vällä es tulõq
ütlema.ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .lausma .lausuq lausu64, .kitmä kittäq kitä61, kõ̭nõl|õma -daq -õ85; ütles kõva häälega oma nimeüteľ kõva helügaq uma nime;mis arst sulle täna ütles?midä tohtri sullõ täämbä üteľ v kõ̭nõľ?;ma ei oska selle asja kohta midagi öeldama mõista-iq seo aśa kotsilõ midägiq lausuq;ta ütles mulletä kitť v kõ̭nõľ mullõ;kuidas sa ütlesid? ma ei kuulnudkui sa kitiq? ma es kuulõq; välja ütlema vällä kõ̭nõlõma; järele ütlemaperrä ütlemä; nagu vanaisa ütleb: anna takka! vanaesä viisi: tapaq takast!
ütlemata .väega(q), perädü, ilmadu, (ilm-) .kistumaldaq, .ütlemäldäq; ta on ütlemata hea inimenetä om ütlemäldäq hää inemine;ütlemata suur kiviperädü suuŕ kivi;suvi oli ütlemata soesuvi olľ väega lämmi
ütlemine .ütlemi|ne -se -st5, ütelüs -e -t9; selle mehe ütlemisi ei maksa tähele pannaseo mehe ütlemiisi massa-iq tähele pandaq;laste pärast tuli pererahvaga ütlemistlatsi peräst tulľ perrerahvagaq ütlemist;rahvapärased ütlemisedrahvaperädseq ütelüseq; äraütlemineärqütlemine;äraütlemist põhjendati rahapuudusegaärqütlemist seletedi rahapuudusõgaq; põhjuseid äraütlemiseks leiab alatipõhjuisi, mille ärq üldäq, löüd kõ̭gõ
ütlus ütelüs -e -t9, .ütlemi|ne -se -st5, jur tunnistus -õ -t9; vanarahva ütlusedvanarahva ütelüseq;raamatu tekstis on soomepäraseid ütlusiraamatun om soomõ muudu ütlemiisi;tunnistajalt võeti ütlustunnistaja käest võeti tunnistus
üürike .lühke|ne v lühüke|ne -se -ist8, .lühkü - -t1; jõudis oma üürikeses elus palju ära tehajoudsõ uma lühkü elogaq palľo ärq tetäq;inimese elu on üürikeinemise elo om lühkene;vanaema istus üürikeseks ajaks meie juurdevanaimä istõ kibõnas v kõrras aos miiq mano
üürikorter (h)üüri.kortin -a -at4; elas väikeses üürikorteriselli väikon üürikortinan; elasin üürikorteris olli kortina pääl
