võro-eesti-võro sõnaraamat

Lisaq

Sisseminek

Löüt 313 kiräkotust.

vägihein kasvot vägi|hain -haina -.haina30, .ütsämehevä|gi -e -ke25; kq ka üheksavägine

üdi säs|ü -ü -sü26, tsä|dsü -dsü -tsü26

üdini otsaniq, tävveste, peris; üdini aus otsaniq ausa; üdini väsinud otsaniq väsünüq; üdini märg kaalaniq likõ

üha õ̭nnõ, muguq, muudku(q), kõrrast, kõ̭gõ, pääle, inne, .endä, enge†; läheb üha külmemaks lätt kõrrast külmembäs

üheaastane üte.aasta(ga)|nõ -dsõ -st5, üte.aastali|nõ -dsõ -st5; üheaastane laps üteaastanõ latś; redis on üheaastane taim redis om üteaastalinõ kasv

üheaegne üte.aoli|nõ -dsõ -st5, üte.ao|nõ -dsõ -st7, samast aost; mitme tööpingi üheaegne töötamine mitmõ tüüpingi tüütämine ütel aol; torn ja müür on arvatavasti üheaegsed torń ja sain ommaq arvadaq samast aost

üheaegselt ütel (ja samal) aol, ütekõrragaq; jõudsid üheaegselt kohale joudsõq ütel aol peräle

üheealine üte.iäli|ne -dse -st5, ütevana, üte(.)vannu|nõ -dsõ -st5, ütehaŕali|nõ -dsõ -st5; üheealised lapsed ütevannudsõq latsõq; poisid olid peaaegu ühevanused poiskõsõq olliq pia ütehaŕalidsõq

ühehäälne ütehelüli|ne -dse -st5; ütemeeleli|ne -dse -st5; ühehäälne kirikumuusika ütehelüline kerigumuusiga; ühehäälne otsus ütemeeleline otsus

ühejämedune üte(.)jämmü, üte(.)jämmü|ne -dse -st5; ilusad ühejämedused väravapostid ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq

ühekaupa üte.kaupa, ütsi, ütsilde, ütś kõrragaq; sisenege ühekaupa! tulkõq ütsi sisse!

ühekordne üte.kõrd|nõ -dsõ -sõt6; majal on ühekordsed aknad ees majal ommaq ütekõrdsõq aknõq iin; pabertaskurätid on ühekordseks kasutamiseks paprõdsõq nõ̭narätiq ommaq ütekõrdsõs pruuḱmisõs; ühekordne rahaline toetus ütekõrdnõ rahaabi; ühekordsed nõud ütekõrdsõq anomaq

ühekordselt ütś kõrd, üte kõrra; seda toetust makstakse ühekordselt seod tukõ mastas ütś kõrd

ühekorraga (üte)kõrragaq, (üte)voorigaq; külalised ei tulnud ühekorraga küläliseq tulõ õs kõrragaq; kõik rääkisid ühekorraga kõ̭iḱ kõ̭nõliq (üte)kõrragaq

üheksa üte(s)sä .ütsä .ütsät3

üheksakesi .ütsä.keisi, .ütsä.keiste, .ütsäkese, .ütsä.keske

üheksakorruseline .ütsä.kõrd|nõ -dsõ -sõt6, .ütsäkõrrali|nõ -dsõ -st5, .ütsä kõrragaq

üheksakümmend üte(s)säkümmend .ütsä.kümne .ütsätkümmend17

üheksakümnes .ütsä(s).kümnes .ütsä.kümnendä .ütsä.kümnendät3

üheksandik .ütsändi|k -gu -kku38, .ütsä|sjago -ndäjao -ndätjako27

üheksane .ütsä|ne -dse -st5, .ütsäli|ne -dse -st5; üheksane laev kellä ütsä laiv

üheksas .ütsä|s -ndä -ndät13

üheksasada üte(s)säsada .ütsäsaa .ütsätsata29

üheksateist üte(s)sätõist(kümme(nd)) .ütsätõist(.kümne) .ütsättõist(kümmend)17, kõnnõk üte(s)sä.tõisku .ütsä.tõisku .ütsät.tõiskut1

üheksateistkümnes .ütsä(s)tõist.kümnes .ütsätõist.kümnendä .ütsätõist.kümnendät3

ühekõrgune üte.korgu - -t1, üte.korgu|nõ -dsõ-st5, üte|ko(r)ruq -.korru -ko(r)rut18, ütś.korgu - -t1, sama.korgu - -t1; pingid on kõik ühekõrgused pingiq ommaq kõ̭iḱ ütekorguq; kask on majaga ühekõrgune kõiv om majakoruq; need on ühekõrgused neoq ommaq ütekorruq

ühekülgne üteülbäli|ne -dse -st5, ütesuguma|nõ -dsõ -st5, üttemu̬u̬du; ühekülgne toitumine võib tervist kahjustada üttemuudu v ütesugumanõ süüḱ või tervüsele halva tetäq; ühekülgne informatsioon üteülbäline teedüs

üheline üteli|ne -dse -st5; ühelised, kümnelised ja sajalised ütelidseq, kümnelidseq ja saalidsõq

ühemõtteline .selge - -t3, üte tähendüsegaq; selgelt ühemõtteline vastus selge vastus; ühemõtteline jutt selge jutt; sellele küsimusele pole ühemõttelist vastust seolõ küsümüsele olõ-iq ütist vastust

ühemõtteliselt .selgehe, .selgele; seadused peavad olema ühemõtteliselt kirja pandud säädüseq piät olõma selgehe kirja pantuq

ühend kogohus -õ -t9, ütistüs* -e -t9, ku̬u̬(h)nolõmi|nõ -sõ -st5, keem (.ainõ)liit (-)liido(-).liito37; keemiline ühend keemiline ainõliit*; häälikuühend kiiľ helükogohus*

ühendama kokko v ütte .pandma, kokko v ütte lü̬ü̬mä, .köütmä .köütäq köüdä61; elektrik ühendab katkenud juhtmeid elektrimiiś jakkas kakõnuisi juhťmit; ühendas vooluvõrku panď voolu sisse; kaks valda ühendati katś valda lüüdi kokko; kaht küla ühendav tee oli auklik tii katõ külä vaihõl olľ mulkliganõ

ühendkoor ütis|ku̬u̬ŕ -koori -ku̬u̬ri37; laulupeol esines suur ühendkoor laulupidol asť üles suuŕ ütiskuuŕ

ühendriik ütis|riiḱ -riigi -.riiki37

ühendus liit liido .liito37, köüdüs -(s)e -t11, ütisüs* -e -t9, ütehüs* -e -t9; poliitiline, majanduslik, religioosne ühendus poliitilinõ, majanduslinõ, usolinõ ütisüs v liit; ühendus on katkenud köüdüs om kakõnuq; tahtsin haiglasse helistada, kuid ei saanud ühendust tahtsõ haigõmajja kõlistaq, a saa-s kätte; võta siis vahel ühendust! tiiq sõ̭s vaihõpääl hellü kah! ; internetiühendus katkes võrk v internet kattõ ärq

ühene üte|ne -dse -st7; ütś üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35; .selge - -t3; neil on kolmene tütar ja ühene poeg näil om kolmõnõ tütäŕ ja ütene poig; kella ühene loeng jääb ära kellä ütene loeng jääs ärq; võtsin hotellis ühese toa võti hotellin üte inemise tarõ; sellele küsimusele ei ole ühest vastust seolõ küsümisele olõ-iq ütte v selget vastust

ühepajatoit ütepaa|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37, muhenď -i -it13, muhedi|k -gu -kku38

ühepalju ütepalľo, ütevõrra, ütevõrd, ütśvõrra; kõigile anti ühepalju kõ̭igilõ anti ütepalľo

ühepereelamu üte.perreelämi|ne -se -st5, üte.perre|maja -maja -majja v -maia28

ühepoolne ütepooli|nõ -dsõ -st5, ütepu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6, ütepoolõ; ühepoolne kopsupõletik üte poolõ tävvüpalanik; lepingutingimuste ühepoolne muutmine kokkolepmise punktõ ütepuulnõ muutminõ; armastus on sageli vaid ühepoolne armastus om sagõhõhe õ̭nnõ ütepoolinõ

ühes üte(h)n, ku̬u̬(h)n; mul pole raha ühes mul olõ-iq rahha üten; me kasvasime ühes üles mi kasvi üten üles; poiss läks ühes vanema vennaga karja poiskõnõ lätś vanõmba velegaq kuun karja; minuga ühes pole sul midagi karta muqkaq üten olõ-iq sul midägiq pellädäq

üheskoos üte(h)n, üte(h)nku̬u̬(h)n, seldsi(h)n; läheme üheskoos läämiq ütenkuun , käisime vahel üheskoos jalutamas kävemiq vaihõpääl ütenkuun jalotaman

ühepuupaat ütepuuloodsi|k -gu -kut13, ütsipuust v ütsipuinõ loodsik

üherindeline mõts üte(h)n rinna(h)n

ühesugune ütesuguma|nõ -dsõ -st5, üteviisili|ne -dse -st5, ütte.vällä, ütte.väljä, üttemu̬u̬du, üte.taoli|nõ -dsõ -st5; ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7; ütetasa|nõ -dsõ -st7, üteli|ne -dse -st5, ikäv igävä igävät4; kaks ühesugust kaussi katś ütesugumast kaussi; seal on kõik ühesugune tasane maa tan om kõ̭iḱ üttevällä tasanõ maa; tema naljad on alati ühesugused timä naľaq ommaq kõ̭gõ ütesugumadsõq; loodus on siinkandis üsna ühesugune luudus om seon nukan küländ üteline; kõik päevad on ühesugused kõ̭iḱ pääväq ommaq ütsipuidsõq

ühesuunaline: ühesuunalise liiklusega tänav ütele poolõ sõitmisõgaq huulits

ühesuurune üte(.)suuru - -t1, üte.suuru|nõ -dsõ -st5, ütesuuru|nõ -dsõ -st7, ütś(.)suuru - -t1; ühesuurused õunad ütesuuruq ubinaq

ühesõnaga .lühkühe, .lühküle, üte sõ̭nagaq

ühetasa ütevõrra, ütśvõrra, üttevõrd; tasa, veeretasa; süüa anti kõikidele ühetasa süvväq anti kõ̭igilõ ütevõrra; moos oli purgi servaga ühetasa sahvť olľ purgi veeregaq tasa

üheteistkümnes üte(s)tõist.kümnes ütetõist.kümnendä ütetõist.kümnendät3

ühetoaline ütetarõli|nõ -dsõ -st5, üte tarõgaq; ühetoaline korter ütetarõlinõ kortin, ütetarõkortin

ühetooniline ütetasa|nõ -dsõ -st7, üteli|ne -dse -st5; ütte .värmi; räägib ühetoonilise häälega kõ̭nõlõs ütetasadsõ helügaq; ühetooniline elu, ei mingit vaheldust ikäv elo, ei määnestkiq vahelust; ühetooniline riie ütte värmi rõivas

ühevõrra ütevõrra, ütśvõrra, üttevõrd, samapalľo, ütepalľo; lapsed on emale ühevõrra armsad latsõq ommaq imäle ütearmsaq; mõlemas ämbris on ühevõrra vett mõlõmban pangin om ütśvõrra vett

ühik mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭tu37, mõõdus* -(s)õ -t11; meeter on pikkusühik, gramm massiühik miitre om pikkusmõ̭õ̭t, gramḿ rasõhusmõ̭õ̭t

ühilduma kokko v ütte minemä, kokko .käümä, kokko .klaṕma

ühine üti|ne -dse -st7; see on meie ühine vara seo om mi ütine vara; lastel on ühine tuba latsil om ütine tarõ; (küla)kogukonna ühine maavaldus (külä)ütine maa; noored otsustasid abielluda ja alustada ühist elu noorõq otsustiq paari minnäq ja ütist ello alostaq

ühinema kokko minemä; ütte v üte(h)n minemä; kaks erakonda ühinesid katś eräkunda lätsiq kokko; üks lammas ühines võõra karjaga ütś lammas lätś võ̭õ̭ra kaŕagaq üten v võ̭õ̭rahe karja; ta ühines meie firmaga tä tulľ miiq firmahe; Ühinenud Rahvaste Organisatsioon m - Ütidseq Riigiq; ühinemine kokkominemine, kokkomineḱ, ütteminemine, üttemineḱ

ühing ütisüs* -e -t9, seltś seldsi .seltsi37

ühiselamu ütiselämi|ne -se -st5, opilasko|do -do -to26, kõnnõk üti|k -ga v -gu -kat v -kut13, .intri - -t1; üliõpilaste ühiselamu tudõngidõ elämine, tudõngimaja

ühiselt üte(h)n, üte(h)nku̬u̬(h)n, ütitselt, ütitsele, ütitsehe, seldsi(h)n, ütte.vällä; küla ostis ühiselt traktori külä osť ütitsehe v ütenkuun traktori; ühiselt sai kõik tehtud üttevällä sai kõ̭iḱ tettüs; noortele meeldis ühiselt aega veeta noorilõ miildü seldsin v kamban aigo viitäq; kõik sai ühiselt tehtud, kui noored olime kõ̭iḱ sai üten tettüs, kuq noorõq ollimiq

ühisettevõte ütine ettevõtõq, ütine äri, ütine firma; Eesti-Soome ühisettevõte EestiSoomõ ütine ettevõtõq

ühishaud hulgamatus* -(s)õ -t11

ühiskond ütis|kund -kunna -.kunda32

ühiskondlik ütis.kundli|nõ -dsõ -st5, sótsi.aal|nõ -sõ -sõt6, .ilmli|k -gu -kku38; ühiskondlik lepe ütiskundlinõ kokkolepeq; ühiskondlikud probleemid sotsiaalsõq hädäq

ühiskonnakord ütiskunna|kõrd -kõrra-.kõrda33; kapitalistlik, sotsialistlik ühiskonnakord kapitalistlinõ, sotsialistlinõ ütiskunnakõrd

ühiskool segä|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37

ühiskorter: ühiskorteris elas kolm perekonda üte köögi pääl elli kolm pereht

ühisomand ütine vara; korter on neil ühisomandis kortin om näide ütine vara

ühistama ütistä|mä* -q -83, ütitses tegemä, ärq .võtma; ühistatud vara tagastama ärqvõetut varra tagasi andma

ühistu ütisüs* -e -t9, ütistü* - -t3, seltś seldsi .seltsi37; masinaühistu massinaselts

ühisvastutus ütine vastutaminõ, ütine vastutus, ütisvastutus -õ -t9, üte(h)n v ku̬u̬(h)nvastutaminõ

ühitama kokko v ütte klapitama, kokko .pandma v .klaṕma, ütte v kokko passitama; töö- ja pereelu oli raske ühitada tüü- ja perreello olľ rassõ ütte klapitaq v klaṕma pandaq

ühmama .mühksämä mühästäq .mühksä76, kõrras mühähtä|mä -q -83, huńahta|ma -q -83, hünähtä|mä -q -83; ühmas midagi üle õla mühäś midägiq üle ola

ühmatus mühäh(t)üs -e -t9, huńah(t)us -õ -t9, hünäh(t)üs -e -t9

ühtaegu = ühteaegu (üte) kõrragaq, ütte.aigo, ütelii(d)si, (ütel ja) samal aol; õppis ühtaegu ära nii vene kui soome keele oṕsõ ütekõrragaq ärq vinne ku soomõ keele; tüdruk oli õnnelik ja õnnetu ühtaegu tütrik olľ samal aol v üteliidsi õ̭nnõlik ja õ̭nnõdu

ühte kokko, ütte; rongis sattusin paari tuttavaga ühte rongin trehvsi paari tutvagaq kokko; nad hoidsid ühte nagu lambakari nä hoiõq kokko niguq lambakari; pigistas huuled ühte pitsiť huulõq kokko; kaks krunti liideti ühte katś krunti aeti ütte; me oleme väike rahvas ja peame ühte hoidma mi olõ väiko rahvas ja piämiq ütte hoitma; ühte heitma kokko hiitmä

ühtejärge ütte.järge, .järgemiisi, .järgepite(h)n, järest, kõrrast, rinnast, ütte.heidä; vaiht pidämäldäq; laev oli kolm kuud ühtejärge merel olnud laiv olľ kolm kuud järest merel olnuq; sadas paar-kolm päeva ühtejärge sattõ paaŕ-kolm päivä üttejärge

ühtekokku (ütte)kokko; kohale tuli ühtekokku ligi paarsada meest platsi tulľ kokko pia paaŕsada miist; meid oli ühtekokku päris palju meid sai kokko peris palľo

ühtekuuluvus ütte.hoitmi|nõ -sõ -st5, kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, ütisüs* -e -t9; rahvuslik ühtekuuluvus rahva üttehoitminõ; poliitiline, kultuuriline, vaimne ühtekuuluvus poliitilinõ, kultuurilinõ, vaimlinõ üttehoitminõ

ühtelugu kõ̭gõ, ilmast .ilma, ütesttüküst, ütte.rehki, ütteluku, üttevallu, ütte.heidä, vaiht pidämäldäq; laps oli ühtelugu haige latś olľ ütesttüküst haigõ; naabritel käis ühtelugu külalisi naabriil käve kõ̭gõ võ̭õ̭rit; inimesi tuli ühtelugu juurde inemiisi tulľ vaiht pidämäldäq mano

ühtemoodi üttemu̬u̬du, ütte.viisi, ütte .laida, ütesugu(ma)|nõ -dsõ -st5; igal pool oli ühtemoodi külm õgal puul olľ üttemuudu külm; kõik inimesed ei mõtle ühtemoodi kõ̭iḱ inemiseq mõtlõ-iq üttemuudu; lastel on ühtemoodi kleidid latsil ommaq ütesugu(ma)dsõq kleidiq; ühtemoodi riided ütte müntä rõivaq

ühtepidi ütsiperi, ütsipite(h)n, üttepite(h)n, üte(h)n tsihi(h)n, üttemu̬u̬du; puud olid mere ääres kõik ühtepidi viltu kasvanud puuq olliq mere veeren kõ̭iḱ ütele poolõ viltu kasunuq; ühtepidi räägivad, aga teistpidi teevad üttemuudu kõ̭nõlõsõq, a tõistmuudu tegeväq

ühtepuhku ütte.puhku, ütteluku, ütte.rehki, kõ̭gõ, ütesttüküst, ilmast .ilma, ütte.viisi; tal oli ühtepuhku linnas asju ajada täl olľ ütteluku liinan asjo aiaq; aias oli ühtepuhku midagi teha aian olľ ilmast ilma midägiq tetäq; kq ka ühtelugu

ühteviisi ütte.viisi, üttemu̬u̬du, ütsilde; muinasjutud meeldivad ühteviisi nii noortele kui vanadele jutussõq miildüseq ütteviisi noorilõ ku vanolõ; kaksikud olid ühteviisi riides katsiguq olliq üttemuudu rõivin

ühti joht, sukugiq; kutsugu pealegi, ei ma lähe ühti kutskuq päälegiq, lää-i ma joht; ei ma rääkinud sellist asja ühti kõ̭nõlõ-s ma säänest asja joht; pole see elu ühti nii ilus ja õnnelik olõ-iq taa elo sukugiq nii illos ja õ̭nnõlik

ühtima kokko minemä, kokko sadama, kokko .käümä; maakonna piir ühtib riigipiiriga maakunna piiŕ lätt riigipiirigaq kokko

ühtlane üteli|ne -dse -st5, üteli|k -gu -kku38, ütte.vällä, ütetasa, ütetasa|nõ -dsõ -st7; vili kuivab ühtlase kihina vili kuios ütelidsen kihin; kasvuhoones püsis ühtlane temperatuur kasvomajan olľ kõ̭iḱ aig ütepalľo lämmind

ühtlaselt üttemu̬u̬du, ütelidselt, üteliste, ütte.vällä; vili põldudel on ühtlaselt tihe ja ilus vili nurmi pääl om ütelidselt paks ja illos; majaesine muru oli ühtlaselt roheline majaedine muro olľ üttevällä rohilinõ; haige hingas ühtlaselt ja rahulikult tõbinõ hingäś üteliste ja rahuligult

ühtlasi ütelii(d)si, ütelepoolõ , üteliste, ütehüisi, samal aol; kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes! ku arsti manoq läät, sõ̭s käüq üteliidsi poodin kah ärq!

ühtlustama ütelidsembäs v samatsõmbas tegemä, ütesugumadsõs tegemä; enne trükkiandmist tuleb käsikirja veel kohendada ja ühtlustada inne trükküandmist tulõ käsikirja viil kobistaq ja ütelidsembäs v samatsõmbas tetäq; palgad ühtlustati palgaq tetti samas

ühtne üti|ne -dse -st5, ütesuguma|nõ -dsõ -st5, ütś üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35; tervel linnal peab olema ühtne arenguplaan tervel liinal piät olõma ütine edenemisplaań; teaduses kasutatakse ühtset terminoloogiat tiidüsen pruugitas ütist eräalasõ̭nastut; ühtne majandussüsteem ütś majanduskõrd; ühtsed normid, reeglid, nõuded ütidseq normiq, säädüseq, nõudmisõq

ühtsus ütśmi̬i̬ľ ütemeele üttemi̬i̬lt40, kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, ütehüs -e -t9, ütisüs* -e -t9; rahva seas puudub ühtsus rahvas olõ-iq ütte miilt; perekonna ühtsus aitab rasked ajad üle elada perre ütśmiiľ v kokkohoitminõ avitas rassõq aoq üle elläq; ühtsuses peitub jõud ütehüsen v ütśmeelen om väke

üht-teist ütte ja tõist, ütte ku tõist, tu̬u̬d ja tõist; poest oli tarvis veel üht-teist osta poodist olľ vaia viil ütte ja tõist (ostaq)

ühtäkki kõrragaq, äkki; tüdruk puhkes ühtäkki nutma tütrik naaś äkki ikma

üks ütś üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35; kaks pluss üks on kolm katõlõ ütś manoq pandaq om kolm; kohtume kell üks trehvämiq kell ütś; müüsin ühe lehma ära, kaks jäi alles möi üte lehmä ärq, katś jäi alalõ; sai matemaatikas ühe sai rehkendämise iist üte; elas kord üks kuningas elli kõrd kuning; metsatöö on üks raske töö mõtsatüü om rassõ tüü; üks on mu magustoidu ära söönud kiäkiq om mu makussöögi ärq söönüq; üks lastest leiti, teist veel otsitakse ütś latsist lövveti üles, tõist viil otsitas

üksainuke = üksainus (ütś)ainukõnõ (üte)ainukõsõ (ütte)ainukõist8, ütśainus üte.ainu ütteainust22, üteke|ne -se -ist8; bussis oli üksainuke reisija bussin olľ ütśainukõnõ sõitja; siia on üksainuke järgi jäänud siiäq om ütekene perrä jäänüq; paadis oli üksainus mees loodsikun olľ ütśainus miiś; kevadel on õu üksainus päratu mudalomp keväjä om kõ̭iḱ huuv́ ütś perädü mualumṕ

ükshaaval üte.kaupa, üte.viisi, ütsi, ütsilde, ütsikuhe, ütsikulõ; rääkige ükshaaval! kõ̭nõlgõq ütekaupa!; mina lähen ees, teie tulge hiljem ükshaaval järele! ma lää iin, tiiq tulkõq ildampa üteviisi perrä!

üksi 1. ütsindä, ütsi, ütsiti, umaette, ummapääd; laps oli üksi kodus latś olľ ütsindä v ummapääd koton; poiss ei jaksa üksi seda kasti tõsta poiskõnõ ütsi jovva-iq taad kasti nõstaq; elan juba aastaid üksi elä jo aastit ütsi v umaette; 2. õ̭nnõ, ütsi(ndä); emad üksi teavad, mis tähendab poegi sõtta saata õ̭nnõ imäq tiidväq, miä tähendäs poigõ sõtta saataq; sina üksi tunned teda hästi ütsindä saq tunnõt timmä häste

üksik ütsi|k -gu -kut13; ma olen üksik laps ma olõ ütsik latś; tee ääres kasvas üksik kuusk tii veeren kasvi ütsik kuuś; maja asus üksikus paigas maja olľ ütsigu kotusõ pääl; kaupluses käis mõni üksik ostja poodin käve mõ̭ni ütsik ostja

üksikasi ütsik|asi -aśa -.asja43, .väiko asi; kuritöö üksikasjad ei ole teada kuŕatüü ütsikaśaq olõ-iq teedäq; uurijat huvitas iga üksikasi uuŕjat huviť õga väiku asi; see hommik on mul üksikasjadeni meeles seo hummok om mul viimätseniq v perämädseniq ku aśaniq meelen

üksikasjalik ütsikaśali|nõ -dsõ -st5, ütsipulgõ|nõ -dsõ -st5, põḣali|k -gu -kku38, tävveli|ne -dse -st5; üksikasjalik plaan põḣalik plaań; rääkis kõigest üksikasjalikult kõ̭nõľ kõ̭gõst ütsipulgõ

üksikisik (ütsik)inemi|ne -se -st5; üksikisiku tulumaks inemise tulomass

üksikjuhtum ütś asi, eräle asi, ütsik .johtuminõ; selle üksikjuhtumi põhjal ei saa midagi üldist järeldada seo üte aśa perrä saa-iq midägiq kõ̭gõ kotsilõ arvadaq

üksikult ütsi(ndä), ütsikuhe, ütsikulõ , ütsilde, üte.viisi; koju mindi üksikult või paarikaupa kodo minti ütsindä vai katõkaupa; pileteid saab osta ka üksikult piletit saa ka ütekaupa v üteviisi ostaq

üksildane 1. ütsildä|ne -dse -st5, (ühi)ütsi|k -gu -kut13; ta on üksildane inimene tä om ütsildäne inemine; kogu tema elu oli üksildane tä olľ terve uma elo ütsindä; 2. kõrvali|nõ -dsõ -st5, .kõrvma|nõ -dsõ -st5, ütsi|k -gu -kut13; otsisin istumiseks üksildase pingi ma otsõ istmisõ jaos kõrvalidsõ pingi; elab maal võrdlemisi üksildases kohas eläs maal küländkiq kõrvmadsõn kotussõn; ööbisime üksildases külakeses ollimiq kõrvalidsõn küläkesen üüd

üksildus (hingeline) ütsindä|olõḱ -olõgi -olõkit13, ütsindäolõmi|nõ -sõ -st5; teda piinas üksildus timmä vaivaś ütsindäolõminõ; tunneb hirmu üksilduse ees pelgäs ütsindäolõkit; armastan üksildust mullõ miildüs ütsi(ndä) ollaq

üksindus ütsi(ndä)olõmi|nõ -sõ -st5, ütsi(ndä)|olõḱ -olõgi -olõkit13; ta armastas väga üksindust tälle miildü väega ütsi(ndä) ollaq; otsisin loodusest üksindust ja rahu otsõ luudusõst ütsindäolõmist ja rahhu

üksiolek ütsindäolõmi|nõ -sõ -st5, ütsindä|olõḱ -olõgi -olõkit13

üksipulgi ütsipulgõ, põḣaligult, hoolõgaq, otsaniq, põḣaniq, viimätseniq; ta võttis mootori üksipulgi lahti tä võtť moodori ütsipulgõ vallalõ; otsisime kogu ümbruse üksipulgi läbi otsõmiq kõ̭iḱ ümbrekunna hoolõgaq läbi; töökorraldus oli üksipulgi läbi mõeldud tüükõrraldus olľ viimätseniq läbi mõtõld

üksisilmi ütsisilmi, ütsilde; vaatas mulle üksisilmi otsa kai mullõ ütsisilmi otsa

üksisõnu ütsisõ̭nno; poiss raius üksisõnu vastu, et tema ei tea midagi poisś ragi ütsisõ̭nno vasta, et timä tiiä-iq midägi

üksjagu ütśjago, umajago, küländ(kiq), umaosa; bussipeatusse kogunes juba üksjagu rahvast bussipiätüste korju joba umajago rahvast; olime üksjagu väsinud ollimiq küländ(kiq) väsünüq; pimedas metsas oli üksjagu õudne ka pümmen mõtsan olľ ütśjago hirmsa kah; töö oli üksjagu raske tüü olľ umaosa rassõ

ükski .ütśkiq, .kiäkiq, mitte ütś; ükski inimene ei saa mind selles asjas aidata ütśkiq inemine saa-iq minno seon aśan avitaq; ükski meist ei osanud sellele küsimusele vastata mitte ütś meist mõista-s seolõ küsümisele vastadaq; õige hõlma ei hakka ükski õigõ hõlma nakka-iq kiäkiq

ükskord ütśkõrd, ütekõrra, ütevoori, kunagiq; kui ma ükskord linnas käisin ku ma ütevoori liinan käve; ma tulen sind ükskord vaatama ma tulõ sinno ütśkõrd v kunagiq kaema; küll ükskord ka meie elu paraneb külq ütśkõrd lätt miiq elo kah parõmbas; ükskord ometi tulid mind vaatama! ummõhtõgiq tullit iks minno kaema!; tulge juba ükskord sööma! tulkõq joba ütśkõrd süümä!

ükskordüks ütśkõrd|ütś -üte -ütte35; poisil on ükskordüks juba selge poisil om ütśkõrdütś joba selge

ükskõik ütśkõ̭iḱ; talle oli täiesti ükskõik, mis temast arvatakse tälle olľ otsaniq ütśkõ̭iḱ, mis timäst arvatas; mul ükskõik, kes mängu võidab mul ütśkõ̭iḱ, kiä mängo võit; räägi ükskõik millest! kõ̭nõlõq ütśkõ̭iḱ midä!

ükskõikne ütś.kõ̭ik|nõ -sõ -sõt6, hu̬u̬ľmaldaq; olen poliitika suhtes täiesti ükskõikne mul om poliitikast tävveste ütśkõ̭iḱ; ta oli minu suhtes ükskõikne tä tii- s must vällä; kuidas sa saad nii ükskõikne olla! kuis sa saat nii huuľmaldaq ollaq!; on ükskõikne tii-iq vällägiq; olen selle toidu suhtes ükskõikne hooli-iq ma taast söögist

ükskõikselt: esinejat kuulati ükskõikselt kõ̭nõlõjat kullõldi tuimalt; poiss suhtub õppimisse ükskõikselt poisil om oṕmisõst ütśkõ̭iḱ

ükskõiksus: temas võttis võimust suur ükskõiksus tälle olľ kõ̭iḱ ütśkõ̭iḱ; mulle ei meeldi sinu ükskõiksus mullõ ei miildüq, et sul ütśkõ̭iḱ om

üksluine ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7, ikäv igävä igävät4, üteli|ne -dse -st5; töö vabrikus oli üksluine tüü vabrikun olľ ütsipuinõ; üksluised argipäevad igäväq äripääväq; vihma üksluine sabin vihma üteline tsipin

üksmeel ütśmi̬i̬ľ ütemeele üttemi̬i̬lt40; perekonnas valitses üksmeel perren olľ hää klapṕ v läbisaaminõ; pereq olľ ütel meelel v ütte miilt; mõlemad olid selles asjas üksmeelel mõlõmbaq olliq seon aśan ütte miilt

üksmeelne ütemeeleli|ne -dse -st5, ütemeeleli|k -gu -kku38; üksmeelne klass ütemeeleline klasś; nende arvamus oli üksmeelne näide arvaminõ olľ ütś v näide arvaminõ lätś kokko v näil olľ ütś arvaminõ

üksmeelselt ütsimeeli, ütel meelel; juhatus otsustas üksmeelselt ettevõtmist toetada juhatus otsusť ütsimeeli ettevõtmist tukõq

üksnes õ̭nnõ, ütsindä, ainuütsi(ndä), üteliste, kõ̭gõst; mul on aega üksnes mõni minut mul om aigo õ̭nnõ mõ̭ni minoť; laps võis olla üksnes mõnekuune latś võisõ ollaq kõ̭gõst mõ̭ni kuu vana; vajan neid andmeid üksnes oma töö jaoks mul om taad teedüst õ̭nnõ uma tüü jaos vaia; üksnes tema teadis vastust ütsindä timä tiidse vastust

ükspuha ütśkõ̭iḱ, ütśpuha; nende arvamus on mulle täiesti ükspuha näide arvaminõ om mullõ tävveste ütśkõ̭iḱ v mul om tävveste ütśkõ̭iḱ, mis nä arvasõq; rääkis kõigest, ükspuha mis meelde tuli kõ̭nõľ kõ̭gõst, ütśpuha miä miilde tulľ

ükssilm ütś|silm -silmä -.silmä35

üksteise ütśtõ(õ)sõ (umak; nimek olõ-iq) osak ütśtõist8, ütśüte (umak; nimek olõ-iq) osak ütśütte8, tõõnõtõõsõ (umak ; nimek olõ-iq) osak tõõnõtõist8, tõ̭nõtõsõ (umak; nimek olõ-iq) osak tõ̭nõtõist8; aidake üksteist! avitagõq ütśtõist!; neil oli üksteisele palju rääkida näil olľ tõõnõtõõsõlõ palľo kõ̭nõldaq; poisid said üksteisega hästi läbi poisiq saiq ütśtõõsõgaq häste läbi; põrsad jooksevad üksteise sabas perenaise juurde põrsaq juuskvaq ütśüte hannan pernaasõ mano

üksteist ütśtõist(kümme(nd)) ütetõist(.kümne) üttetõist(kümmend)17, kõnnõk ütś.tõisku üte.tõisku ütte.tõiskut1

üksus .ütsüs -e -t9; tükk tükü tükkü37; administratiivne üksus valitsõmisütsüs; lause liigendub väiksemateks üksusteks – sõnadeks lausõq jagonõs vähämbis ütsüisis – sõ̭nnos; luureüksus luurõütsüs; eriüksus umaette ütsüs; rahuvalveüksus rahuvalvmisütsüs; raamatukogus on miljon üksust raamadukogon om milľoń raamatut

üksvahe üte.vaihõ, ütśvaheq; ilmad olid üksvahe väga kuivad ilmaq olliq ütevaihõ väega kuivaq; pidasin üksvahe väikest külapoodi pei ütśvaheq tsillokõist küläpuuti

ülakeha ülemäne kihäpu̬u̬ľ, kihä ülemäne pu̬u̬ľ; palja ülakehaga palľa rinnagaq

ülakoma ülemäne koma, .ülle(h)nkom|a -a -ma28

ülal ülevä(h)n, .ülle(h)n, mäel; päike oli veel ülal taevas päiv olľ viil taivan ülevän; ülal linna kohal lendas lennuk üllen liina kotsil linnaś linnuḱ; vanaisa ase oli ülal ahju peal vanaesä asõ olľ üllen aho pääl; ta oskas oma naljadega peotuju ülal hoida tä mõistsõ ummi naljogaq pidotujjo ülevän hoitaq, ülal orupervel mäel oroperve pääl; ülalmainitud iinpuul nimmat

ülalpeetav .ülle(h)n.peetäv -ä -ät4; lapsed on vanemate ülalpeetavad latsõq ommaq vanõmbidõ üllenpitäq v vanõmbidõ leeväl

ülalpidamine päätoidus -(s)õ -t11, (ärq)elätämi|ne -se -st5; suure pere ülalpidamine ei olnud kerge suurõ perre ärqelätämine olõ õs kerge; vaesed olid valla ülalpidamisel vaesõq olliq valla süütäq; teenis ülalpidamist juhutöödega tiińse leibä johusliidsi töiegaq

ülalpool ülembäl, ülembä(h)n, mäelpu̬u̬l; Mäetare on Alatarest ülalpool Mäetarõ om Alatarõst mäelpuul

ülalt üleväst, .üllest, ülevält; kass ajas ülalt riiulilt kausi maha kass ai üleväst riioli päält kausi maaha; ülalt sinine, alt hall üllest sinine, alt halľ; kukkus ülalt katuselt alla sattõ üllest katussõ päält alla

ülaltpoolt ülevästpu̬u̬lt, .üllestpu̬u̬lt; ülaltpoolt, mäe pealt kostis hääli üllestpuult, mäe päält kuuldu helle; jalg on ülaltpoolt põlve valus jalg om ülevästpuult põlvõ hallus

ülane varõs|jalg -jala -.jalga33, varõs((s)õ)|lilľ -lilli -.lilli37, varõs((s)õ)|ninń -ninni -.ninni37

ülbe suurõli|nõ -dsõ -st5, kõrḱ kõrgi .kõrki37, .uhkõ - -t3, .tähtsä - -t3, hinnäst täüs; ära ole nii ülbe! olku eiq nii suurõlinõ!; ta on väga ülbe inimene tä om väega kõrḱ inemine

ülbus .kõrḱus -õ -t9, .uhkus -õ -t9; ta oli nii ülbust täis, et ei võtnud kellegi nõu kuulda tä olľ nii uhkust täüs, et võta-s kinkagiq nõvvu kuuldaq

üld - üle|ne* -dse -st7; üldained üledseq ainõq; üldkeeleteadus ülene keeletiidüs; üldtunnustatud ületsehe tunnistõt

üldharidus ülene haridus*; tal on võrdlemisi korralik üldharidus täl om küländ kõrralik ülene haridus

üldine üle|ne* -dse -st7; räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt! kõ̭nõlõq laembalt, kõ̭nõlgu-iq nii pikält ja täpsähe!; üldine koolikohustus ülene koolisunďus; üldised ja isiklikud huvid üledseq ja erähuviq; haige kaebab üldist nõrkust haigõ kaibas nõrkust üle kere; külla ei minda tühjade kätega – selline on üldine komme küllä mindä-iq tühje kässigaq – sääne om harilik kommõq; üldine sademete hulk jäi alla normi kokko tulľ vihma-lummõ alla normi; töökorralduse üldised põhimõtted tüükõrraldusõ üledseq v päämidseq põhimõttõq; tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus täl om aśast õ̭nnõ määnegiq ülene v kehväkene ettekujotus; üldine diskussioon laemb arotus

üldiselt .keskestläbi, ületsehe*, ületsele*, suurõst luust, hulga päält, hariligult, inämbüisi, kokkovõttõn; üldiselt tunnustatud ületsehe tunnistõt; üldiselt läks pidu korda keskestläbi lätś pido kõrda; üldiselt lastele meeldib jäätis inämbüisi latsilõ miildüs ijätüs; me oleme siin üldiselt targad inimesed mi olõ tan hulga päält targaq inemiseq; ta rääkis väga üldiselt tä kõ̭nõľ maast ja ilmast

üldisem üle|tsemb* -tsembä -tsembät13 v -.tsempä35, hariligumb -a -at13

üldistama .säädüsperrä v .sää.düisi .löüdmä, üte kübärä ala(q) vi̬i̬mä, kokko .võtma; teadlane ei osanud uuringu tulemusi üldistada tiidläne es mõistaq uuŕmisõ tulõmist säädüsperrä löüdäq

üldistus ülestüs* -e -st9; nii vähese info põhjal ei saa üldistusi teha nii väiku teedüsse päält saa-iq viil midägiq üteldäq

üldjoontes suurõst luust, pia(.aigo), .umbõs, kavvõst kaiaq; rääkisin isale üldjoontes kogu loo ära kõ̭nõli esäle terve luu suurõst luust ärq; meie olukord on üldjoontes sarnane mi sais om kavvõst kaiaq v umbõs ütesugunõ v säänesama

üldjuht ( -juhi ) (ülene) juhť juhi .juhti36, ülemb|juhť -juhi -.juhti36, .pääli|k -gu -kku38, pää|juhť -juhi -.juhti36, pääkammandaja - -t3; laulupeo üldjuht laulupido juhť

üldjuht ( -juhu ) harilik .johtuminõ, harilik kõrd; kaup viiakse kohale üldjuhul kahe päeva jooksul kaup viiäs peräle hariligult katõ päävä joosul

üldkasutatav kõ̭igilõ tarvitaq v .pruukiq, ületse(h)n .pruuḱmisõ(h)n; üldkasutatavad ruumid kõ̭igi perält ruumiq; see on üldkasutatav tee seo tii om kõ̭igi perält v seo om kaarditii; üldkasutatav sõnavara, väljend ületsen pruuḱmisõn sõ̭navara, ütelüs

üldkoosolek ülene ku̬u̬(h)nolõḱ*; seltsi üldkoosolek kõ̭gõ seldsi kuunolõḱ

üldmulje (ülene) tunnõq .tundõ tunnõt19, mõjo mõo mõjjo v mõio27; üldmulje raamatust on hea ülene tunnõq raamatust om hää v kokkovõttõn paistu raamat hää

üldpilt ülene pilť, terveq pilť, määnegiqettekujotus; raamatus on üksikuid vigu, kuid need ei riku üldpilti raamatun om ütsikit viko, a nuuq tsurgi-iq ülest pilti; proovime rahaseisust üldpilti saada proovimiq rahasaisost ülest pilti kätte saiaq v määnestkiq ettekujotust saiaq

üldrahvalik kõ̭gõ rahva; üldrahvalik pidupäev kõ̭gõ rahva pidopäiv

üldse ülepää, üliüsigiq†; üttekokko; sukugiq; mis sa siin metsas üldse teed? midä sa tan mõtsan ülepää tiit?; ja üldse on see asi nii ja ülepää om tuu asi nii; seda ma üldse ei söö tuud ma ei süüq üliüsigiq; ja üldse oli see üks jama jutt ja üliüsigiq olľ tuu ütś hausś jutt; üldse on ta eesti keelde tõlkinud üle paarikümne raamatu üttekokko om tä eesti kiilde ümbre pandnuq üle paarikümne raamadu; mul polnud üldse raha mul olõ õs sukugiq rahha; mitte üldse ei sukugiq

üldstreik ülene (s)treiḱ v tü̬ü̬saisang

üldsus (ilma)rahvas (-).rahva (-)rahvast22, avalikkus -õ -t9; ilm ilma .ilma30; raamat on mõeldud laiemale üldsusele raamat om mõtõld laembalõ rahvalõ

üldtuntud .häste tunnõt, kõ̭igilõ teedäq, .häste teedäq; üldtuntud riigimees häste tunnõt riigimiiś; üldtuntud tõde kõ̭igilõ teedäq tõtõ

üle üle, päält; üle vaatama üle kaema; poiss ronis üle aia poisś ronõ üle aia; tüdruk läks üle tee tütrik lätś üle tii; hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid hõigaś üle saali, nii et kõ̭iḱ kuuliq; mul oli tekk üle pea mul olľ tekḱ üle pää; sõitsime Pärnusse üle Tartu sõidimiq Pärnohe üle Tarto; lapsel oli seal vesi üle pea latsõl olľ sääl vesi üle pää; need on üle küla poisid neoq ommaq üle külä poisiq; täna sajab üle hulga aja vihma täämbä satas üle hulga v palľo ao vihma; käib poes üle kolme päeva käü poodin egä kolmõ päävä takast; üle kümne mehe oli kokku tulnud päält kümne mehe olľ kokko tulnuq; moosi on üle kümne purgi sahvti om inämb kümmend purki

üleannetus .koirus -õ -t10, .krantśus -õ -t10; .koirustük|k -ü -kü37, koirasti|k -gu -kku38, tük|k -ü -kü37, vallatus -õ -t9; laste üleannetused latsi koirusõq; ta oli ühtepuhku üleannetust täis tä olľ ütesttüküst krantśuisi täüs

ülearu ülearvo, palľo; köök oli ülearu soe küüḱ olľ palľo lämmi; püksid olid ülearu laiad püksiq olliq palľo lajaq; raha ei ole kunagi ülearu rahha olõ-iq ilmangiq ülearvo

ülearune ülearvoli|nõ -dsõ -st5, .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna; kõigil on kodus ülearuseid asju kõ̭igil om koton tarbõldaq v ülearvo asjo; ülearused toolid viidi teise tuppa liisnaq tooliq viidiq tõistõ tarrõ; ära võta midagi ülearust kaasa! võtku-iq midägiq liisnat üten!; meil pole ühtki ülearust autot meil olõ-i üttegiq lisna autot

üle-eelmine üleminevä|ne -dse -st5; üle-eelmisel aastal üleminev(ä)aasta; üle-eelmisel leheküljel katś lehte tagasi

üleeile üle-eeläq

üleeilne üle-eelä|ne -dse -st7, üle-eeläski|ne -dse -st5; üleeilne ajaleht üle-eeläskine lehť

ülehomme ülehummõń

ülehomne ülehummõni|nõ -dsõ -st5

üleilmastuma üleilma(lidsõs) minemä

ülejooksik üleju̬u̬skja - -t3, väe.kargaja - -t3

ülejärgmine ületul|lõv -õva -õvat4, üle.järǵmä|ne -dse -st5; ta ei tulnud ei järgmisel ega ülejärgmiselgi päeval tä tulõ õs tõõsõl egaq kolmandal pääväl kah; maja valmib ehk ülejärgmisel aastal maja saa vaest ületulõva aasta valmis

ülejääk per|ä -ä -rä24, liig liia .liiga32, üle|jääḱ -jäägi -.jääki37; aedviljade ülejääk müüdi turul maha üle jäänüq aiavili müüdi turu pääl maaha; sa võid ülejäägi ära süüa sa võit perä süüki ärq süvväq; emad söövad laste ülejääke imäq sööväq latsi perri

ülejäänu ülejäänü|q - -t1, per|ä -ä -rä24; praegu saan maksta poole, ülejäänu jään võlgu parhillaq saa massa poolõ, perä jääs võla pääle; vargajõugust saadi üks kätte, ülejäänud põgenesid vargapundist saadi ütś kätte, tõõsõq pagõsiq ärq

ülekaal 1. üle|kaal -kaalu -.kaalu37, üle.käümi|ne -se -st5, valitsõmi|nõ -sõ -st5, üle|olõḱ -olõgi -olõkit13; vastased olid arvulises ülekaalus vastatsit olľ rohkõmb; juulis olid ülekaalus kuivad päikesepaistelised ilmad hainakuun olliq inämbüsi kuivaq ja päivliguq ilmaq; okaspuumetsade seas valitseb männikute ülekaal nõglapuumõtsost om pedäjämõtso kõ̭gõ inämb; 2. üle|kaal -kaalu -.kaalu37; ülekaal ja rasvumine loob pinna paljudele haigustele ülekaal ja rammumineḱ tegeväq inemise tõvõ vasta nõrgõmbas v laskvaq tegüdäq mitmõl tõvõl

ülekaalukas suuŕ suurõ suurt40; ülekaalukas võit selge võit, silmägaq nätäq võit

ülekaaluline paks paksu .paksu37, jämme - -t14; ülekaaluline mees paks miiś; ülekaaluline pagas m palľo rassõq pakiq; auto oli ülekaaluline autol olľ kaal üle

ülekanne üle.kandmi|nõ -sõ -st5; tasuda saab nii sularahas kui ülekandega massaq saa nii sularahagaq kuq ülekandmisõgaq; haigeletehti vereülekanne haigõlõ panti verd manoq; otseülekanne õkvasaadõq

ülekohtune üle.kohtuli|nõ -dsõ -st5; olen olnud su vastu ülekohtune olõ sukkaq halv olnuq

ülekohus üle|kohus -.kohtu -kohu(s)t23

ülekoormus üleku̬u̬rma - -t3, palľo suuŕ ku̬u̬rma; sulane töötas pideva ülekoormusega sulanõ olľ tüügaq ärq vaivat; diiselmootor talub paremini ülekoormust diislimoodoŕ kannahtas vaivamist parõmbalõ; ülekoormus põhjustas voolukatkestuse palľo suurõst tarvitamisõst lätś vuul ärq

ülekuulamine üle.kullõmi|nõ -sõ -st5; mitu meest kutsuti politseijaoskonda ülekuulamisele mitu miist kutsuti politseijaoskunda ülekullõmisõlõ

ülekäik üle|käüḱ -käügi -.käüki37, ülekäügikotus -(s)õ -t11, ülekäügira|da -a -ta29

ülekäte ülekäe, käest ärq, hukka; huka(h)n; ülekäte minema nuhelpäähä minemä; noored on ülekäte läinud noorõq ommaq hukka lännüq

üleliia palľo, ülearvo, üleliia, .iiba†; ta on üleliia julge tä om palľo julgõ; toit on üleliia soolane süüḱ om palľo soolanõ; mees oli üleliia uhke miiś olľ ülearvo uhkõ; üleliia hoidmine ei ole ka hea iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä; ta rabab üleliia kiiresti tööd teha timä habi tüüd iiba nobõhõhe

üleliigne ülearvo, ülearvoli|nõ -dsõ -st5, .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna; üleliigne vesi juhiti kraavidesse liisna vesi lasti kraavõhe

ülem 1. ülemb -ä -ät13, .korgõmb -a -at13, korõmb -a -at13, parõmb -a -at13; ülemad ja alamad ametnikud ülembäq ja alambaq ammõťniguq; peab end teistest ülemaks pidä hinnäst tõisist parõmbas; tema ülem vara oli puhas süda timä ülemb vara olľ puhas süä; alama, ülema astme rahvakool alamba, ülembä v madalamba, korgõmba astmõ rahvakuuľ; 2. ülemb -ä -ät13, juhť juhi .juhti36, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pääli|k -gu -kku38; politseiülem politseiülemb

ülemaailmne üleilmali|nõ -dsõ -st5, üleilma; ülemaailmne kliimasoojenemine ilma lämmämbäsmineḱ üleilma

ülemaaline üle.maali|nõ -dsõ -st5, kõ̭gõ maa; ülemaaline laulupidu ülemaalinõ laulupido

ülemeelik ülemeeli|k -gu -kut13, haik haigu .haiku37, koir koira .koira37, meelevalla|du -du -tut1, meeleval|lus -usa -usat4, üleannõ|du -du -tut1, viguri|nõ -dsõ -st5, vi|kuŕ -guri -gurit4, krantś krandsi .krantsi37; ülemeelikud poisid olid iga vembu peale valmis koiraq poisiq olli egä tembo pääle valmiq; pidulised olid ülemeelikus tujus pidolisõq olliq ülemeelikun tujon; sa lähed liiga ülemeelikuks! ärq teenit!; ülemeelik kassipoeg haik kassipoig

ülemine ülemä|ne -dse -st5, ülemi|ne -dse -st5, ülevä|ne -dse -st5, .päälmä|ne -dse -st5, .mäe(l)mä|ne -dse -st5, .mäe(l)mi|ne -dse -st5; ülemine ja alumine pool ülemäne ja alomanõ puuľ; maja ülemine korrus maja ülemäne kõrd; paberid on laua ülemises sahtlis paprõq ommaq lavva edimädsen v ülemädsen suhvlin; anna mulle ülemine raamat! annaq mullõ päälmäne raamat!; pane ülemine värav kinni! panõq mäelmäne väreť kinniq!; ülemine palgikord kramṕhirś

üleminek ülemine|ḱ -gi -kit13; jõest üleminek oli küllaltki raske jõ̭õ̭st ülesaaminõ olľ küländ rassõ; üleminek talveajalt suveajale (üle)mineḱ talvõao päält suvõao pääle; õpilase üleminek teise kooli on mõnikord raske opilasõ (üle)mineḱ tõistõ kuuli om mõ̭nikõrd rassõ

üleminekuaeg = üleminekuperiood üleminegi|aig -ao -.aigo36

ülemjooks mäeja|go -o -ko27, .mäe(l)mäne jago, mäelpu̬u̬lnõ ots, ülemäne jago; Võhandu alam- ja ülemjooksul Võhandu ala- ja mäejaon

ülemkoda ülemb|koda -kua -kota27

ülemkohus ülemb|kohus -.kohtu -kohu(s)t23; alama astme kohtu otsuse peale võis edasi kaevata ülemkohtusse alamba kohtu otsussõ pääle võisõ ülembkohtuhe edesi kaivadaq

ülemmäär ülemb|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭tu37, ülemb|piiŕ -piiri -.piiri37, ülemäne piiŕ; karistuse, rahatrahvi, toetuse, hüvitise ülemmäär nuhklusõ, trahvi, toetusõ, kaḣotaso ülemäne piiŕ

ülemsaksa: ülemsaksa keel ülembśaksa kiiľ

ülemus ülemb -ä -ät13, ülembüs -e -t9, juhť juhi .juhti36, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pääli|k -gu -kku38, kor|roľ† -oli -olit4; saab ülemusega hästi läbi saa ülembägaq häste läbi

ülemvõim ülemb|võim -võimu -.võimu37, .korgõmb võim

ülemäära ülearvo, palľo; ta on ülemäära edev tä om palľo heigonõ; maksud on ülemäära kõrged massuq ommaq palľo korgõq; rääkisime vist ülemäära valjusti kõ̭nõlimiq vaśt ülearvo kõvva

ülemöödunud ülemin|nev -evä -evät4, üleminevä|ne -dse -st5; kohtusime temaga ülemöödunud nädalal trehvsimiq timägaq üleminevä nädäli

ülendama .nõstma .nõstaq nõsta61, ülendä|mä -q -83; reamees ülendati kapraliks riamiiś nõstõti kapralis; temas on midagi, mis teda sõprade silmis ülendab timä man om midägiq, mis timmä sõpro silmin nõst; iga järgnev nali ülendas tuju egä järǵmäne nali nõsť tujjo

ülendus ülendüs -e -t9; loodab palgatõusu ja ametialast ülendust luut palga nõsõmist ja korgõmba kotusõ pääle saamist; inimese hing vajab ülendust inemise henǵ taht ülendüst

üleni ülepää, üleniq; ta sai üleni poriseks tä sai ülepää muatsõs; läks näost üleni punaseks lätś näost peris vereväs

üleolek üle|kaal -kaalu -.kaalu37, üle.käümi|ne -se -st5, valitsõmi|nõ -sõ -st5, üle|olõḱ -olõgi-olõkit13; sõjaline üleolek sõ̭alinõ ülekaal; mehe üleolek oma muredest mehe üleolõḱ umist murrist; temasse suhtuti kerge üleolekuga timäst kaeti tsipa üle

üleolev suurõli|nõ -dsõ -st5, torrõ - -t14, .uhkõ - -t3, hinnäst täüs, kõrḱ kõrgi .kõrki37, (palľo) .tähtsä - -t3; tema üleolevad naljad solvasid mind timä kõrgiq naľaq pahandiq minno; ära ole nii üleolev! olku-iq nii suurõlinõ v torrõ!

üleolevalt suurõlidsõlt, suurõ.listõ, torõhõhe, torõhõlõ, .uhkõhe, .uhkõlõ, .uhkuisi, .tähtsähe, .tähtsäle; silmitses kokkutulnud inimesi üleolevalt kai kokkotulnuid inemiisi tähtsähe

ülepakkumine üle.pakmi|nõ -sõ -st5

ülepeakaela ülejala, üle(suu)pääkaala, .huupi, hörsä-härsä, päipäidi, tsukõŕtsakõŕ; üle pää, .puhtaniq, otsani(st), kogoni; poiss tormas ülepeakaela toast välja poisś tormaś v panď ülepääkaala tarõst vällä; nii tähtsat asja ei saa ülepeakaela otsustada nii tähtsät asja saa-iq ülejala v huupi otsustaq; see töö on ülepeakaela tehtud seo tüü om ülejala tett; nad tegid töö ülepeakaela valmis nä teiq tüü hörsä-härsä valmis; vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha! kaeq no jala ette, mingu-iq päipäidi, nii satat maaha!; oli ülepeakaela võlgades olľ otsaniq võlgo seen

ülepäeviti üle.päivi, üle päävä, ülepäivilde; käis ülepäeviti poes või turul käve ülepäivi poodin vai turu pääl

üleriie päälüs|rõivas -.rõiva -rõivast22, päälis|rõivas -.rõiva -rõivast22, m suurõq .rõivaq, rüüd† rüvvü .rüüdü36; võtsime esikus üleriided seljast võtimiq vüürüsen suurõq rõivaq säläst

üleriigiline üleriigili|ne -dse -st5, üle riigi

üles üles, ülest; sõitsime mäest üles sõidimiq mäkke üles; sättisime rebaserauad üles pannimiq rebäseravvaq üles; kaevas sügisel peenramaa üles kaibsõ sügüse pindremaa ülest; kõik elanikud kirjutati üles kõ̭iḱ inemiseq pantiq kirja; kui linna tuled, otsi mind üles! ku liina tulõt, otsiq minno üles!; ärka üles! tulõq üles!; läksime jõge pidi üles lätsimiq jõkõ piten mäelepoolõ

üles-alla üles-.alla; laev kõikus üles-alla laiv hällü üles-alla

ülesanne üles|annõq -.andõ -annõt m umak -.andidõ m osak -.andit19, tü̬ü̬ - -d52, kohus -(s)õ -t11, märk† märgo .märko37; tähtis ülesanne tähtsä ülesannõq; poiste ülesanne oli loomade järele vaadata poiskõisi tüü v kohus olľ eläjide perrä kaiaq; mul on kodused ülesanded tehtud mul om koolitüü tett v mul ommaq koolitüküq tettüq, võtke lahti lk 3 ülesanne 4! võtkõq vallalõ lk 3 ülesannõq 4!; ülesannet lahendama märko tegemä

ülesehitus (üles)ehitämi|ne -se -st5, (üles)ehitüs -e -t9, (üles)tegemi|ne -se -st5, .pistü.pandmi|nõ -sõ -st5; majanduse sõjajärgne ülesehitamine majandusõ ülesehitämine päält sõ̭a; hea ülesehitusega romaan hää sisemädse kõrragaq romaań; purustatud linnas algas ülesehitustöö ärqhäötedüt liina naati vahtsõst (üles) ehitämä

üleskeeratav üleskäänetäv -ä -ät4, üles käändäq; üleskeeratavad mänguasjad üles käändäq mängoaśaq; üleskeeratav kell üleskäänetäv kell

üleskutse üles.kutsmi|nõ -sõ -st5, üles|kutsõq -.kutsõ -kutsõt18

ülesmäge ülesmäke, mäkke üles, .vastamäke; ülesmäge minek oli haigele raske mäest üles mineḱ olľ haigõ jaos rassõ; elu hakkas ülesmäge minema elo naaś (parõmbas) minemä; tee läks ülesmäge tii lätś mäkke üles; rattaga on ülesmäge raske sõita rattagaq om vastamäke rassõ sõitaq

ülespidi ülespäidi, ülespäie, ülesperi(lde), ülespite(h)n, ülespoolõ, ülembähe, ülembäle; tal on pisut ülespidi nina täl om tsipakõsõ ülespäidi nõ̭na; kaevu juures oli ämber, põhi ülespidi kao man olľ panǵ, põhi kummalõ v pistü; poiss rippus, jalad ülespidi poiss rippu, jalaq ülespoolõ

ülespoole ülembähe, ülembäle, ülespoolõ, ülespäidi, ülespäie, ülesperi(lde), ülespite(h)n; läks trepil mõne astme võrra ülespoole lätś trepi pääl mõnõ tuhvi jago ülembähe; inimene püüab elus ikka ülespoole inemine püüd elon iks parõmba poolõ; lennuk tõusis ülespoole pilvi linnuḱ nõssi ülespoolõ pilvi v pilvi pääle

ülestunnistus ülestunnistus -õ -t9, ülestunnistami|nõ -sõ -st5, ärqkõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5, avaldus -õ -t9; aus ülestunnistus kergendab karistust tävveline ülestunnistaminõ kerendäs nuhklust

ülestõus mäss mässü .mässü37, sõda sõ̭a sõta29, mäs|ü -ü -sü26

ülestõusmispüha m munnõ|pühiq -pühhi-pühhi24, m muna|pühiq -pühhi -pühhi24, lihavõt|õq -tõ -õt18, liha|võõdõh -võ̭õ̭tõ -võõdõht20

ülestähendus üleskirotus -õ -t9, .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5, ülestähendüs -e -t9; ülestähendused on täpsed üleskirotusõq ommaq täpseq

ülesvõte (päävä)pilť (-)pildi (-).pilti37, foto - -t2; üles.võtmi|nõ -sõ -st5, filmivõt|õq -tõ -õt18, filmijup|ṕ -i -pi37; seinal olid suurendatud ülesvõtted kodumajast saina pääl olliq suurõmbas tettüq pildiq kodomajast

ülesõidukoht üle|sõit -sõidu -.sõitu37, üle.sõitmiskotus -(s)õ -t11, ülesõidukotus -(s)õ -t11

ületama üle minemä v .sõitma; jako v .võitu v üle .saama; poisid ületasid kiiresti tee poisiq lätsiq ruttu üle tii; jalakäija ületas sõiduteed vales kohas jalamiiś lätś võlsś paigan üle tii; mehed ületasid salaja riigipiiri meheq lätsiq salahuisi üle riigipiiri; autojuht ületas lubatud kiirust autojuhť sõiť kipõmbahe ku lubat; visa tööga ületati kõik raskused kõva tüügaq saadi kõigist rasõhuisist jako

ületamatu (üle)päsemäldäq, ülesaamaldaq; kaht orgu eraldas ületamatu mäeahelik katõ oro vaihõl olliq ülepäsemäldäq mäeq; tublile inimesele pole ükski raskus ületamatu kimmä inemise jaos olõ-iq ütśkiq asi ülearvo rassõ; vanaisa oli jutuvestmises ületamatu kiäkiq mõista-s parõmbahe pajataq ku vanaesä; ületamatu soov magada päsemäldäq tahtminõ maadaq

ületoodang ülearvo tetäng*; piima, vilja ületoodang ülearvo piim, vili

ületootmine ülearvo tegemine; ületootmisest tingitud majanduskriisid ülearvo kaubast tulnuq majanduskriisiq

ületunnitöö ületunnitü̬ü̬ - -d52, päält tü̬ü̬ao tü̬ü̬, üleaotü̬ü̬ - -d52, päält kelläao tü̬ü̬

üleujutus uputus -õ -t9, üleujotus -õ -t9, upunǵ -i -it13, suuŕvesi suurõvi̬i̬ suurtvett42; kevadised üleujutused keväjädseq suurõqviiq; heinamaal oli üleujutus hainamaa lätś upungihe

ülev (.väega) .uhkõ - -t3, .korgõ - -t3, suuŕ suurõ suurt40, pidoli|nõ -dsõ -st5; ülevad tunded suurõq tundõq; ülev meloodia uhkõ viiś; suur ja ülev eesmärk suuŕ ja korgõ tsihť; jõuluõhtu ülev meeleolu jouluõdagu pidolinõ tunnõq

ülevaade üle.kaehus* -õ -t9; ülevaade võru keele ajaloost ülekaehus võro keele aoluust; tal polnud asjast õiget ülevaadet täl olõ õs aśast õigõt pilti

ülevaatus üle.kaemi|nõ -sõ -st5, kónt|rolľ -rolli -.rolli37; autode tehniline ülevaatus autidõ tehniline ülekaeminõ

üleval ülevä(h)n, üleväl, .ülle(h)n; päike oli juba kõrgel üleval päiv olľ jo korgõn üllen; ma olen harjunud õhtul kaua üleval olema ma olõ harinuq õdagu kavva ülevän olõma; olin öö otsa üleval olli üü otsa üllen; see probleem on meil juba mitu nädalat üleval olnud seo hädä om meil joba mitu nädälit jutus olnuq

ülevalt II (.väega) .uhkõhe, (.väega) .uhkõlõ, .korgõhe, .korgõlõ, suurõlt, pidolidsõlt; hümn kõlas võimsalt ja ülevalt hümń kuuldu võimsalõ ja uhkõlõ

ülevedu ülevidämi|ne -se -st5; tasusin paadimehele üleveo eest massi paadimehele ülevidämise iist

ülevus .uhkus -õ -t9, .korgus -õ -t9, .suurus -õ -t9; orelimuusika pidulik ülevus hõrilamuusiga pidolinõ korgus; luuletaja ülistab looduse kaunidust ja ülevust luulõtaja kitt luudusõ illo ja uhkust

üleväsimus üleväsümi|ne -se -st5, ülera(m)mõh(t)us -õ -t9, ülearvo v palľo väsünüq olõminõ; töötajad kurdavad üleväsimust tüütäjäq kaibasõq üleväsümist; kannatab juba pikemat aega üleväsimuse all om jo pikembät aigo väsünü olõmisõgaq

üleöö üte ü̬ü̬gaq, äkki, (.väega) kipõstõ; üleöö oli lumi läinud (üte) üügaq v üleüü olľ lumi lännüq; suured muutused ei sünni üleöö suurõq muutusõq sünnü-iq üte üügaq; mees olevat üleöö halliks läinud miiś ollõv äkki hallis lännüq; nii tähtsat asja ei otsustata üleöö nii tähtsät asja otsustõda-iq väega kipõstõ

üleüldine üle|ne* -dse -st7, üleüle|ne* -dse -st7, hulga päält; see oli koosolijate üleüldine arvamus seo olľ kuunolõjidõ ülene v ütine arvaminõ

üleüldse ülepää, üliüsigiq†; sukugiq; ta on üleüldse vähese jutuga tä omgiq sääne väiku jutugaq; täna oli üleüldse raske päev täämbä olľ ekäpiten rassõ päiv; pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagi ei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq; poiss ei karda üleüldse poisś pelgä-iq sukugiq

ülikiire .väega v perädü kipõ; ülikiired autod väega kipõq massinaq; ülikiire majanduskasv majandusõ väega kipõ kasuminõ

ülikond üli|kund -kunna -.kunda32; pidulik ülikond pidolinõ ülikund; suusaülikond m suusatamisrõivaq

ülikool suuŕku̬u̬ľ suurõkooli suurtku̬u̬li37, üli|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37; kui Tartus ülikoolis olin ku Tarton suurõkooli pääl olli

ülikoolilinn ülikooli|liin -liina -.liina30

ülim kõ̭gõ ülemb, kõ̭gõ .korgõmb; .väega suuŕ, kõ̭gõ suurõmb; kodurahu oli tema meelest ülim asi siin maailmas kodorahu olľ timä meelest kõ̭gõ tähtsämb asi seon ilman; kõike tehti ülima kiirusega kõ̭kkõ tetti väega kipõstõ; esinejat kuulati ülima huviga etteastjat kullõldi väega suurõ himogaq; on ülim aeg hakata koju minema om perämäne aig naadaq kodo minemä

ülimalt .väega(q), perädü, .kistumaldaq, ilmadu; ülimalt viisakas inimene väega sündsä inemine; teekond oli ülimalt raske reiś olľ perädü rassõ; ülimalt huvitav raamat kistumaldaq hää raamat

ülistama (üles) .kitmä kittäq kitä61, ülendä|mä -q -83, avvusta|ma -q -83; kuningat ülistati oodidega kuningat ülendedi kitüslaulõgaq; kirjanik ülistab puutumatut loodust kiränik kitt putmaldaq luudust

ülistus (üles).kitmi|ne -se -st5, ülendämi|ne -se -st5, avvustami|nõ -sõ -st5; keisri ülistuseks kirjutatud luuletus keisri avvus kirotõt luulõtus

ülitähtis .väega .tähtsä, .tähtsämbäst .tähtsämb; ülitähtis dokument väega tähtsä papõŕ; ülitähtis pidu tähtsämbäst tähtsämb pido

ülivõimas vägevämbäst vägevämb, .väega v perädü v ilmadu .võimsa; ülivõimas tehnika väega väkev tehniga; saavutas valimistel ülivõimsa võidu sai valimiisil väega suurõ võidu

üliväga marumu̬u̬du, .kistumaldaq, .väega(q)-.väega(q); ta oli üliväga õnnelik tä olľ kistumaldaq õ̭nnõlinõ; on oma tööga üliväga rahul om uma tüügaq marumuudu rahu; kalad on üliväga maitsvad kala om perädü hää; film meeldis mulle üliväga filḿ miildü mullõ marumuudu

üliõpilane tudõnǵ -i -it13, suuŕkoolili|nõ -sõ -st5, üliopila|nõ -sõ -st5

üllas .ausa - -t3, .uhkõ - -t3, suurõmeeleli|ne -dse -st5, avvuli|nõ -dsõ -st5; vapper ja üllas mees julgõ ja suurõmeeleline miiś; ülla südamega inimene vallalidsõ süämegaq inemine; üllas rüütel ausa v avvulinõ rüütli

üllatama imehtämä .pandma, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, hiidü|täma -täq -dä82, üllä|täma -täq -dä82; tema sõnad üllatasid mind timä sõ̭naq jahmahtiq minno; teade ei üllatanud mind põrmugi sõ̭nnoḿ es panõq minno sukugiq imehtämä

üllatav (ilm)u̬u̬tmaldaq, jahmahtaja - -t3, imehtämä.pandva - -t3; filmi lõpp oli üllatav filmi lõpp olľ uutmaldaq; juhtus midagi üllatavat juhtu midägiq, miä minno imehtämä panď; üllatav uudis jahmahtaja uudis

üllatavalt: mees oli üllatavalt rahulik miiś olľ uutmaldaq rahulik; nad sobivad omavahel üllatavalt hästi nä sünnüseq umavaihõl ilmuutmaldaq häste

üllatuma imehtä|mä -q -83, immes .pandma, jahmah(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, .hiitümä .hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80, üllä|tüma -tüq -dü82; üllatusin soojast vastuvõtust imehti lämmind vastavõtmist; Mari üllatus, nii et värin jooksis üle keha Mari jämähtü v hiitü, nii et värrin juusḱ üle iho

üllatus imeh(t)üs -e -t9, .hiitümi|ne -se -st5, jahmah(t)us -õ -t9; vi|kuŕ -guri -gurit4, .krutśki - -t1, üllätüs -e -t9, ülehüs* -e -t9; suu jäi üllatusest lahti suu jäi hiitümisest vallalõ; ta silmad läksid üllatusest suureks timä silmäq lätsiq jahmahusõst suurõs; tegin sulle ühe üllatuse tei sullõ üte viguri; see oli mulle üllatus ma mõista es taad uutaq; tal on alati mõni üllatus varuks täl om kõ̭gõ mõ̭ni krutśki tagavaras; üllatusmuna vikuŕmuna

ümar(ik) tsõõri|k -gu -kut13, tsõõrika|nõ -dsõ -st5, hööri|k -gu -kut13, ümäri|k -gu -kku38, mädsäri|k -gu -kku38; ümarate lehtedega taim tsõõrikidõ lehtigaq kasv; lapse silmad läksid ümaraks latsõ silmäq lätsiq höörikus; ümar redelipulk ümärik redelipulk; ta on vööst veidi ümaramaks läinud tä om keskest veidükese jämmembäs lännüq

ümardama 1. tsõõrikus v höörikus tegemä; ümardas klotsis olevat auku tekḱ klotsi seen olõvat mulku tsõõrikus; põõsad ümardati pügades kerakujuliseks puhmaq pöediq keräkujolidsõs; 2. ümärikus tegemä, ümärdä|mä -q -83; neid andmeid peab natuke ümardama naid numbrit piät veidükese ümärigumbas tegemä; hinnad ümardati hinnaq ümärdediq v vinütediq lihtsämbäs

ümarpuit mõts jupõldõt puu

ümber .ümbre; jookseb paar ringi ümber maja juusk paaŕ tsõ̭õ̭ri ümbre maja; pani tüdrukule käed ümber kaela panď tütrigulõ käeq kaala ümbre; laua ümber istus mitu meest lavva man v takan istõ mitu miist; kass tiirutas perenaise jalge ümber kasś tsiiroť pernaasõ jalgo ümbre; jutt keerles kalapüügi ümber jutt käve kalapüüdmisest; aastaid võis naisel olla nii kolmekümne ümber vanahust olľ naasõl nii kolmõkümmend; tegi koplile aia ümber tekḱ koplilõ aia ümbre; pane v võta endale midagi ümber panõq v võtaq hindäle midägiq ümbrele; toas on nii külm, et tekk on ümber! tarõn om nii külm, et tekḱ om ümbrele!; vaas läks ümber ja vesi voolas lauale vaaś lätś ümbre ja vesi juusḱ lavva pääle; mine ümber nurga! mineq ümbre nuka ! ; kass ajas kausi ümber kasś ai kausi kummalõ v ümbre; ümber käima ümbre käümä, (ümbre) käändlemä; ma ei oska selle välgumihkliga ümber käia ma mõista ai (ümbre) kääneldäq tuu tulõmassinagaq; ta ei oska nutitelefoniga ümber käia tä mõista-iq nutiktelefonigaq ümbre kävvüq; ümber lükkama väärdmä

ümberehitus .ümbreehitämi|ne -se -st5; majas on toimunud ulatuslikke ümberehitusi majja om kõvva ümbre tett

ümberistumine .ümbre.istmi|nõ -sõ -st5

ümberkaudne .ümbre.kao|nõ -dsõ -st5, .ümbre.kaot|nõ -sõ -sõt6, .ümbretsõ̭õ̭ri; käis läbi kõik ümberkaudsed talud käve kõ̭iḱ ümbrekaodsõq v ümbretsõ̭õ̭ri taloq läbi

ümberkaudu .ümbretsõ̭õ̭ri , .ümbre.kaotõ; sellest mehest peeti ümberkaudu palju lugu seost mehest peeti ümbrekaotõ palľo luku

ümberkorraldus .ümbre(le)tegemi|ne -se-st5, .ümbre.säädmi|ne -se -st5, .ümbrekõrraldami|nõ -sõ -st5; haridussüsteemi ümberkorraldus koolituskõrra ümbretegemine

ümberlükkamatu kimmäs .kimmä kimmäst22, tõtõ - -t2, .väärdmäldäq, .kimmämbäst .kimmämb

ümbermõõt .ümbre|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭tu37; seeliku allääre ümbermõõt ündrigu alaveere ümbremõ̭õ̭t; kolmnurga ümbermõõt kolmnuka ümbremõ̭õ̭t

ümberpöörd: ümberpöörd! ümbre püürd!

ümberpöördult .vastapite(h)n, .vastapäidi; seda ütlust võib ka ümberpöördult mõista seost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq; kq ka vastupidi

ümberringi .ümbretsõ̭õ̭ri, .ümbre.kaotõ, tsiirakullaq; kõik majad ümberringi olid tühjad kõ̭iḱ majaq ümbrekaotõ olliq tühäq; mees vaatas ümberringi miiś kai ümbretsõ̭õ̭ri

ümbert .ümbrelt; võttis emal kaela ümbert kinni võtť imäl ümbre kaala v kaala ümbrelt kinniq; võttis paberi paki ümbert ära võtť paki ümbrelt paprõ ärq

ümberõpe .ümbre.oṕmi|nõ -sõ -st5

ümbrik kuvääŕ kuvääri ku.vääri37, kuvõŕ -i -it4, .ümbri|k -gu -kku38

ümbritsema .ümbre olõma; majakest ümbritsevad puud ja põõsad majakõsõ ümbre ommaq puuq ja puhmaq; marjapõõsaid ümbritses kõrge rohi maŕapuhmõ ümbre kasvi korgõ hain

ümbritsev: linna ümbritsev müür müür liina ümbre; ta oli kõige ümbritseva suhtes ükskõikne tälle olľ kõ̭iḱ ütśkõ̭iḱ; meid ümbritsev keskkond keskkund mi ümbre

ümbrus = ümbruskond .ümbre|kund -kunna -.kunda32, .ümbre; siinset ümbrust tunnen ma hästi seod ümbrekunda tunnõ ma häste; ümbruskonna rahvas ümbrekunna rahvas; maja ümbrus vajab korrastamist maja ümbrelt om vaia kõrda tetäq

ümin hün|nin -inä -inät4, hun|nin -ina -inat4, jõm|min -ina -inat4

ümisema hünis|emä -täq -e87, hunis|õma -taq -õ87, .hünḱmä .hünkiq hüngi63; haige oigas ja ümises aeg-ajalt haigõ ojaś ja hünisi aig-aolt; ema ümises laulu imä hünisi laulu

ümmardaja .paśja - -t3, ti̬i̬ńjä - -t3; ta oli mõisaproua juures ümmardaja tä olľ mõisaprovvi man paśja

ümmardama .paśma .passiq passi63, ti̬i̬ńmä ti̬i̬niq teeni63; lossihärra laskis mitmesajal teenril ennast ümmardada lossiherr lasḱ mitmõlsaal tiińjäl hinnäst tiiniq; tütarlaps pidi haiget vanaprouat ümmardama tütrik pidi tõbist vanaprovvat paśma; ise peab koristama, ümmardama ei hakka teid siin keegi! esiq piät kraaḿma, tiińmä nakka-iq tan teid kiäkiq!

ümmargune tsõõri|k -gu -kut13, tsõõrika|nõ -dsõ -st5, ümäri|k -gu -kku38; hööri|k -gu -kut13; toas oli ümmargune laud tarõn olľ tsõõrikanõ laud; ümmargune nagu pall ümärik niguq palľ; maja oli ehitatud ümmargustest palkidest maja olľ ehitet tahvitsõmaldaq v ümärigõst palgõst; tüdruk oli väike ja ümmargune tütrik olľ tsilľokõnõ ja höörik; laena viiskümmend, siis on ümmargune summa! lainaq viiśkümmend, sis om ümärik summa!; räägib ümmargust juttu kõ̭nõlõs ümärikku juttu

üpris küländ(kiq), peris, .hää(kene), .hüä(kene); üpris palju hää(kene) palľo v hüä(kene) palľo; üpris kena tüdruk peris kinä tütrik; uneaeg jäi üpris lühikeseks unõaig jäi küländ lühküs ; üpris sirge õgvalik; üpris palju hää palľo v hüä palľo; maja oli veel üpris kõbus maja olľ viil küländ kimmäs; Mart on juba üpris vana mees Mart om joq küländ vana miiś

ürask eläjät (j)üräsḱ -i -it13, puujüräjä - -t3

ürgaeg mu(i)stinõ aig, ede|aig -ao -.aigo36, ürg|aig -ao -.aigo36

ürginimene mu(i)stinõ inemine, alginemi|ne -se -st5, ürginemi|ne -se -st5

ürgmets põlinõ mõts, ürg|mõts -mõtsa-.mõtsa30

ürgne mu(i)sti|nõ -dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ -dsõ -st7, kogonivan|a -a -na28, põli|nõ -dsõ -st7, igipooli|nõ -dsõ -st7; eestlasele omane ürgne jonn ei lubanud tal järele anda eestläisi muistinõ kangus lupa-s täl perrä andaq; ürgne loodus põlinõ v putmaldaq luudus

ürgorg põlinõ org, inne ijjä org, ürg|org -oro -.orgo36

ürgveis tarvas .tarva tarvast22

üritama pru̬u̬ḿma pru̬u̬miq proomi63, pru̬u̬v́ma pru̬u̬viq proovi63, .püüdmä (.)püüdäq püvvä66, härgü|tämä -täq -dä82; üritada võib ikka pruumiq iks või; haige üritab voodist tõusta haigõ pruuv́ sängüst pistü tullaq; üritasin, aga midagi ei tulnud välja härgüdi, aq midägiq vällä es tulõq

üritus ette.võtmi|nõ -sõ -st5, kokko.käümi|ne -se -st5

ürp (h)ürṕ (h)ürbi .(h)ürpi37, habasḱ -i -it13, rübe - -t2; tõmba mõni soojem ürp selga! tõ̭mbaq mõ̭ni lämmämb habasḱ sälgä!; preester oli pikas maani ürbis papil olľ pikḱ maaniq hürṕ sälän

ütlema .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .lausma .lausuq lausu64, .kitmä kittäq kitä61, kõ̭nõl|õma -daq -õ85; ütles kõva häälega oma nime üteľ kõva helügaq uma nime; mis arst sulle täna ütles? midä tohtri sullõ täämbä üteľ v kõ̭nõľ?; ma ei oska selle asja kohta midagi öelda ma mõista-iq seo aśa kotsilõ midägiq lausuq; ta ütles mulle tä kitť v kõ̭nõľ mullõ; kuidas sa ütlesid? ma ei kuulnud kui sa kitiq? ma es kuulõq; välja ütlema vällä kõ̭nõlõma; järele ütlema perrä ütlemä; nagu vanaisa ütleb: anna takka! vanaesä viisi: tapaq takast!

ütlemata .väega(q), perädü, ilmadu, (ilm-).kistumaldaq, .ütlemäldäq; ta on ütlemata hea inimene tä om ütlemäldäq hää inemine; ütlemata suur kivi perädü suuŕ kivi; suvi oli ütlemata soe suvi olľ väega lämmi

ütlemine .ütlemi|ne -se -st5, ütelüs -e -t9; selle mehe ütlemisi ei maksa tähele panna seo mehe ütlemiisi massa-iq tähele pandaq; laste pärast tuli pererahvaga ütlemist latsi peräst tulľ perrerahvagaq ütlemist; rahvapärased ütlemised rahvaperädseq ütelüseq; äraütlemine ärqütlemine; äraütlemist põhjendati rahapuudusega ärqütlemist seletedi rahapuudusõgaq; põhjuseid äraütlemiseks leiab alati põhjuisi, mille ärq üldäq, löüd kõ̭gõ

ütlus ütelüs -e -t9, .ütlemi|ne -se -st5, jur tunnistus -õ -t9; vanarahva ütlused vanarahva ütelüseq; raamatu tekstis on soomepäraseid ütlusi raamatun om soomõ muudu ütlemiisi; tunnistajalt võeti ütlus tunnistaja käest võeti tunnistus

üür (h)üüŕ (h)üüri .(h)üüri37; üürib välja and üüri pääle; võtab üürile võtt üüri pääle

üürgama rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63, .hürgämä hürgädäq .hürgä77, .hüürgämä hüürädäq .hüürgä30; mehed üürgasid täiest kõrist laulda meheq röögeq kurguperäst lauldaq

üürike .lühke|ne v lühüke|ne -se -ist8, .lühkü - -t1; jõudis oma üürikeses elus palju ära teha joudsõ uma lühkü elogaq palľo ärq tetäq; inimese elu on üürike inemise elo om lühkene; vanaema istus üürikeseks ajaks meie juurde vanaimä istõ kibõnas v kõrras aos miiq mano

üürikorter (h)üüri.kortin -a -at4; elas väikeses üürikorteris elli väikon üürikortinan; elasin üürikorteris olli kortina pääl

üüriline üürili|ne -se -st5, .üürni|k -gu -kku38

üürima .üüŕmä .üüriq üüri63