ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 305 kiräkotust.
vägihein kasvot vägi|hain -haina -.haina30, .ütsämehevä|gi -e -ke25; kq ka üheksavägine
üdini otsaniq, tävveste, peris; üdini aus otsaniq ausa; üdini väsinud otsaniq väsünüq; üdini märg kaalaniq likõ
üheaastane üte.aasta(ga)|nõ -dsõ -st5, üte.aas­tali|nõ -dsõ -st5; üheaastane laps üteaastanõ lats'; redis on üheaastane taim redis om üteaastalinõ kasv
üheaegne üte.aoli|nõ -dsõ -st5, üte.ao|nõ -dsõ -st7, samast aost; mitme tööpingi üheaegne töötamine mitmõ tüüpingi tüütämine ütel aol; torn ja müür on arvatavasti üheaegsed torn' ja sain ommaq arvadaq samast aost
üheaegselt ütel (ja samal) aol, ütekõrragaq; jõudsid üheaegselt kohale joudsõq ütel aol peräle
ühehäälne ütehelüli|ne -dse -st5; ütemee­le­li|ne -dse -st5; ühehäälne kirikumuusika üte­helüline kerigumuusiga; ühehäälne otsus ütemeeleline otsus
ühejämedune üte(.)jämmü, üte(.)jämmü|ne -dse -st5; ilusad ühejämedused väravapostid ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq
ühekaupa üte.kaupa, ütsi, ütsilde, üts' kõrragaq; sisenege ühekaupa! tulkõq ütsi sisse!
ühekordne üte.kõrd|nõ -dsõ -sõt6; majal on ühekordsed aknad ees majal ommaq ütekõrdsõq aknõq iin; pabertaskurätid on ühekordseks kasutamiseks paprõdsõq nõ:na­rätiq ommaq ütekõrdsõs pruuk'misõs; ühe­kordne rahaline toetus ütekõrdnõ raha­abi; ühekordsed nõud ütekõrdsõq anomaq
ühekordselt üts' kõrd, üte kõrra; seda toetust makstakse ühekordselt seod tukõ mastas üts' kõrd
ühekorraga (üte)kõrragaq, (üte)voorigaq; külalised ei tulnud ühekorraga küläliseq tulõ õs kõrragaq; kõik rääkisid ühekorraga kõ:ik' kõ:nõliq (üte)kõrragaq
üheksa üte(s)sä .ütsä .ütsät3
üheksakesi .ütsä.keisi, .ütsä.keiste, .ütsä­­ke­se, .ütsä.keske
üheksakorruseline .ütsä.kõrd|nõ -dsõ -sõt6, .ütsäkõrrali|nõ -dsõ -st5, .ütsä kõrragaq
üheksakümmend üte(s)säkümmend .ütsä.küm­ne .ütsätkümmend17
üheksakümnes .ütsä(s).kümnes .ütsä.küm­nen­dä .ütsä.kümnendät3
üheksandik .ütsändi|k -gu -kku38, .ütsä|sjago -ndäjao -ndätjako27
üheksane .ütsä|ne -dse -st5, .ütsäli|ne -dse -st5; üheksane laev kellä ütsä laiv
üheksas .ütsä|s -ndä -ndät13
üheksasada üte(s)säsada .ütsäsaa .ütsätsata29
üheksateist üte(s)sätõist(kümme(nd)) .ütsä­tõist(.kümne) .ütsättõist(kümmend)17, kõnnõk üte(s)sä.tõisku .ütsä.tõisku .ütsät.tõiskut1
üheksateistkümnes .ütsä(s)tõist.kümnes .ütsätõist.kümnendä .ütsätõist.kümnendät3
ühekõrgune üte.korgu - -t1, üte.korgu|nõ -dsõ
-st5, üte|ko(r)ruq -.korru -ko(r)rut18, üts'.korgu - -t1, sama.korgu - -t1; pingid on kõik ühe­kõrgused pingiq ommaq kõ:ik' ütekorguq; kask on majaga ühekõrgune kõiv om maja­koruq; need on ühekõrgused neoq ommaq ütekorruq
ühekülgne üteülbäli|ne -dse -st5, ütesuguma|nõ -dsõ -st5, üttemuu:du; ühekülgne toitumine võib tervist kahjustada üttemuudu v ütesugumanõ süük' või tervüsele halva tetäq; ühekülgne informatsioon üteülbäline teedüs
üheline üteli|ne -dse -st5; ühelised, kümneli­sed ja sajalised ütelidseq, kümnelidseq ja saalidsõq
ühemõtteline .selge - -t3, üte tähendüsegaq; selgelt ühemõtteline vastus selge vastus; ühemõtteline jutt selge jutt; sellele küsimu­sele pole ühemõttelist vastust seolõ küsümüsele olõ-iq ütist vastust
ühemõtteliselt .selgehe, .selgele; seadused peavad olema ühemõtteliselt kirja pandud säädüseq piät olõma selgehe kirja pantuq
ühend kogohus -õ -t9, ütistüs* -e -t9, kuu:(h)nolõmi|nõ -sõ -st5, keem (.ainõ)liit (-)liido
(-).liito37; keemiline ühend keemiline ainõ­liit*; häälikuühend kiil' helükogohus*
ühendama kokko v ütte .pandma, kokko v ütte lüü:mä, .köütmä .köütäq köüdä61; elekt­rik ühendab katkenud juhtmeid elektri­miis' jakkas kakõnuisi juht'mit; ühendas vooluvõrku pand' voolu sisse; kaks valda ühendati kats' valda lüüdi kokko; kaht küla ühendav tee oli auklik tii katõ külä vaihõl oll' mulkliganõ
ühendkoor ütis|kuu:r' -koori -kuu:ri37; laulupeol esines suur ühendkoor laulupidol ast' üles suur' ütiskuur'
ühendriik ütis|riik' -riigi -.riiki37
ühendus liit liido .liito37, köüdüs -(s)e -t11, üti­süs* -e -t9, ütehüs* -e -t9; poliitiline, majan­duslik, religioosne ühendus poliitilinõ, majanduslinõ, usolinõ ütisüs v liit; ühendus on katkenud köüdüs om kakõnuq; tahtsin haig­lasse helistada, kuid ei saanud ühendust tahtsõ haigõmajja kõlistaq, a saa-s kätte; võta siis vahel ühendust! tiiq sõ:s vaihõpääl hellü kah! ; internetiühendus katkes võrk v internet kattõ ärq
ühene üte|ne -dse -st7; üts' üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35; .selge - -t3; neil on kolmene tütar ja ühene poeg näil om kolmõnõ tütär' ja ütene poig; kella ühene loeng jääb ära kellä ütene loeng jääs ärq; võtsin hotellis ühese toa võti hotellin üte inemise tarõ; sellele küsimusele ei ole ühest vastust seolõ küsümisele olõ-iq ütte v selget vastust
ühepajatoit ütepaa|süü:k' -söögi -süü:ki37, mu­hend' -i -it13, muhedi|k -gu -kku38
ühepalju ütepall'o, ütevõrra, ütevõrd, üts'­võrra; kõigile anti ühepalju kõ:igilõ anti ütepall'o
ühepereelamu üte.perreelämi|ne -se -st5, üte.perre|maja -maja -majja v -maia28
ühepoolne ütepooli|nõ -dsõ -st5, ütepuu:l|nõ -sõ -sõt6, ütepoolõ; ühepoolne kopsupõletik üte poolõ tävvüpalanik; lepingutingimuste ühepoolne muutmine kokkolepmise punktõ ütepuulnõ muutminõ; armastus on sageli vaid ühepoolne armastus om sagõhõhe õ:nnõ ütepoolinõ
ühes üte(h)n, kuu:(h)n; mul pole raha ühes mul olõ-iq rahha üten; me kasvasime ühes üles mi kasvi üten üles; poiss läks ühes vanema vennaga karja poiskõnõ läts' vanõmba velegaq kuun karja; minuga ühes pole sul midagi karta muqkaq üten olõ-iq sul midägiq pellädäq
üheskoos üte(h)n, üte(h)nkuu:(h)n, seld­si(h)n; läheme üheskoos läämiq ütenkuun , käisime vahel üheskoos jalutamas kävemiq vaihõpääl ütenkuun jalotaman
ühepuupaat ütepuuloodsi|k -gu -kut13, ütsi­puust v ütsipuinõ loodsik
üherindeline mõts üte(h)n rinna(h)n
ühesugune ütesuguma|nõ -dsõ -st5, üteviisili|­ne -dse -st5, ütte.vällä, ütte.väljä, üttemuu:du, üte.taoli|nõ -dsõ -st5; ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7; ütetasa|nõ -dsõ -st7, üteli|ne -dse -st5, ikäv igävä igävät4; kaks ühesugust kaussi kats' ütesugumast kaussi; seal on kõik ühe­sugune tasane maa tan om kõ:ik' üttevällä tasanõ maa; tema naljad on alati ühesugused timä nal'aq ommaq kõ:gõ ütesugumadsõq; loodus on siinkandis üsna ühesugune luudus om seon nukan küländ üteline; kõik päevad on ühesugused kõ:ik' pääväq ommaq ütsipuidsõq
ühesuurune üte(.)suuru - -t1, üte.suuru|nõ -dsõ -st5, ütesuuru|nõ -dsõ -st7, üts'(.)suuru - -t1; ühesuurused ­õunad ütesuuruq ubinaq
ühetasa ütevõrra, üts'võrra, üttevõrd; tasa, veeretasa; süüa anti kõikidele ühetasa süvväq anti kõ:igilõ ütevõrra; moos oli purgi servaga ühetasa sahvt' oll' purgi veeregaq tasa
üheteistkümnes üte(s)tõist.kümnes ütetõist.kümnendä ütetõist.kümnendät3
ühetoaline ütetarõli|nõ -dsõ -st5, üte tarõgaq; ühetoaline korter ütetarõlinõ kortin, ütetarõkortin
ühetooniline ütetasa|nõ -dsõ -st7, üteli|ne -dse -st5; ütte .värmi; räägib ühetoonilise häälega kõ:nõlõs ütetasadsõ helügaq; ühetooniline elu, ei mingit vaheldust ikäv elo, ei määnestkiq vahelust; ühetooniline riie ütte värmi rõivas
ühevanune üte(.)vannu - -t1, üte.vannu|nõ -dsõ -st5, ütevannu|nõ -dsõ -st7, (latsi kotsilõ) ütehar'ali|nõ -dsõ -st5, ütenuu:ru - -t1, ütenooru - -t1, ütenuu:ru|nõ -dsõ -st5, ütenooru|nõ -dsõ -st7; nad on ühevanused nääq ommaq ütevannuq v ütenuuruq
ühevõrra ütevõrra, üts'võrra, üttevõrd, sama­pall'o, ütepall'o; lapsed on emale ühe­võrra armsad latsõq ommaq imäle ütearmsaq; mõlemas ämbris on ühevõrra vett mõlõmban pangin om üts'võrra vett
ühik mõõ:t mõõdu mõõ:tu37, mõõdus* -(s)õ -t11; meeter on pikkusühik, gramm massiühik miitre om pikkusmõõ:t, gramm' rasõhusmõõ:t
ühilduma kokko v ütte minemä, kokko .käümä, kokko .klap'ma
ühildumine kokkominemi|ne -se -st5, kokko.käümi|ne -se -st5, kokko.klap'mi|nõ -sõ -st5, kokkomine|k' -gi -kit13, üttemine|k' -gi -kit13
ühine üti|ne -dse -st7; see on meie ühine vara seo om mi ütine vara; lastel on ühine tuba latsil om ütine tarõ; (küla)kogukonna ühine maavaldus (külä)ütine maa; noored otsustasid abielluda ja alustada ühist elu noorõq otsustiq paari minnäq ja ütist ello alostaq
ühinema kokko minemä; ütte v üte(h)n 
minemä; kaks erakonda ühinesid kats' eräkunda lätsiq kokko; üks lammas ühines võõra karjaga üts' lammas läts' võõ:ra kar'agaq üten v võõ:rahe karja; ta ühines meie firmaga tä tull' miiq firmahe; Ühinenud Rahvaste Organisatsioon m - Ütidseq Riigiq; ühine­mine kokkominemine, kokkominek', ütteminemine, ütteminek'
ühiselamu ütiselämi|ne -se -st5, opilasko|do -do -to26, kõnnõk üti|k -ga v -gu -kat v -kut13, .intri - -t1; üliõpilaste ühiselamu tudõngidõ elämine, tudõngimaja
ühiselt üte(h)n, üte(h)nkuu:(h)n, ütitselt, ütitsele, ütitsehe, seldsi(h)n, ütte.vällä; küla ostis ühiselt traktori külä ost' ütitsehe v ütenkuun traktori; ühiselt sai kõik tehtud üttevällä sai kõ:ik' tettüs; noortele meeldis ühiselt aega veeta noorilõ miildü seldsin v kamban aigo viitäq; kõik sai ühiselt tehtud, kui noored olime kõ:ik' sai üten tettüs, kuq noorõq ollimiq
ühisettevõte ütine ettevõtõq, ütine äri, üti­ne firma; Eesti-Soome ühisettevõte EestiSoomõ ütine ettevõtõq
ühishaud hulgamatus* -(s)õ -t11
ühiskond ütis|kund -kunna -.kunda32
ühiskondlik ütis.kundli|nõ -dsõ -st5, sót­si.aal|­nõ -sõ -sõt6, .ilmli|k -gu -kku38; ühis­kondlik lepe ütiskundlinõ kokkolepeq; ühiskondlikud probleemid sotsiaalsõq hädäq
ühiskonnakord ütiskunna|kõrd -kõrra
-.kõrda33; kapitalistlik, sotsialistlik ühis­konnakord kapitalistlinõ, sotsialistlinõ ütiskunnakõrd
ühiskool segä|kuu:l' -kooli -kuu:li37
ühisomand ütine vara; korter on neil ühis­omandis kortin om näide ütine vara
ühistama ütistä|mä* -q -83, ütitses tegemä, ärq .võtma; ühistatud vara tagastama ärqvõetut varra tagasi andma
ühistu ütisüs* -e -t9, ütistü* - -t3, selts' seldsi .seltsi37; masinaühistu massinaselts
ühisvastutus ütine vastutaminõ, ütine vastutus, ütisvastutus -õ -t9, üte(h)n v ­kuu:(h)n
vastutaminõ
ühitama kokko v ütte klapitama, kokko .pandma v .klap'ma, ütte v ­kokko passitama; töö- ja pereelu oli raske ühitada tüü- ja perreello oll' rassõ ütte klapitaq v klap'ma pandaq
ühmama .mühksämä mühästäq .mühksä76, kõrras mühähtä|mä -q -83, hun'ahta|ma -q -83, hünähtä|mä -q -83; ühmas midagi üle õla mühäs' midägiq üle ola
ühmatus mühäh(t)üs -e -t9, hun'ah(t)us -õ -t9, hünäh(t)üs -e -t9
ühtaegu = ühteaegu (üte) kõrragaq, ütte.aigo, ütelii(d)si, (ütel ja) samal aol; ­ õppis ühtaegu ära nii vene kui soome keele op'sõ ütekõrragaq ärq vinne ku soomõ keele; tüdruk oli õnnelik ja õnnetu ühtaegu tütrik oll' samal aol v üteliidsi õ:nnõlik ja õ:nnõdu
ühte kokko, ütte; rongis sattusin paari tuttavaga ühte rongin trehvsi paari tutvagaq kokko; nad hoidsid ühte nagu lambakari nä hoiõq kokko niguq lambakari; ­ pigistas huuled ühte pitsit' huulõq kokko; kaks krunti liideti ühte kats' krunti aeti ütte; me oleme väike rahvas ja peame ühte hoidma mi olõ väiko rahvas ja piämiq ütte hoitma; ühte heitma kokko hiitmä
ühtejärge ütte.järge, .järgemiisi, .järgepite(h)n, järest, kõrrast, rinnast, ütte.heidä; vaiht pidämäldäq; laev oli kolm kuud ühtejärge merel olnud laiv oll' kolm kuud järest merel olnuq; sadas paar-kolm päeva ühtejärge sattõ paar'-kolm päivä üttejärge
ühtekokku (ütte)kokko; kohale tuli ühtekokku ligi paarsada meest platsi tull' kokko pia paar'sada miist; meid oli ühtekokku päris palju meid sai kokko peris pall'o
ühtekuuluvus ütte.hoitmi|nõ -sõ -st5, kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, ütisüs* -e -t9; rahvuslik ühtekuuluvus rahva üttehoitminõ; poliitili­ne, kultuuriline, vaimne ühtekuuluvus poliitilinõ, kultuurilinõ, vaimlinõ üttehoitminõ
ühtelugu kõ:gõ, ilmast .ilma, ütesttüküst, ütte.rehki, ütteluku, üttevallu, ütte.heidä, vaiht pidämäldäq; laps oli ühtelugu haige lats' oll' ütesttüküst haigõ; naabritel käis ühtelugu külalisi naabriil käve kõ:gõ võõ:rit; inimesi tuli ühtelugu juurde inemiisi tull' vaiht pidämäldäq mano
ühtemoodi üttemuu:du, ütte.viisi, ütte .laida, ütesugu(ma)|nõ -dsõ -st5; igal pool oli ühtemoodi külm õgal puul oll' üttemuudu külm; kõik inimesed ei mõtle ühtemoodi kõ:ik' ine­miseq mõtlõ-iq üttemuudu; lastel on ühtemoodi kleidid latsil ommaq ütesugu(ma)d­sõq kleidiq; ühtemoodi riided ütte müntä rõivaq
ühtepidi ütsiperi, ütsipite(h)n, üttepite(h)n, 
üte(h)n tsihi(h)n, üttemuu:du; puud olid mere ääres kõik ühtepidi viltu kasvanud puuq olliq mere veeren kõ:ik' ütele poolõ viltu kasunuq; ühtepidi räägivad, aga teistpidi teevad üttemuudu kõ:nõlõsõq, a tõistmuudu tegeväq
ühtepuhku ütte.puhku, ütteluku, ütte.rehki, kõ:gõ, ütesttüküst, ilmast .ilma, ütte.viisi; tal oli ühtepuhku linnas asju ajada täl oll' ütteluku liinan asjo aiaq; aias oli ühte­puhku midagi teha aian oll' ilmast ilma midägiq tetäq; kq ka ühtelugu
ühteviisi ütte.viisi, üttemuu:du, ütsilde; muinasjutud meeldivad ühteviisi nii noortele kui vanadele jutussõq miildüseq ütteviisi noorilõ ku vanolõ; kaksikud olid ühteviisi riides katsiguq olliq üttemuudu rõivin
ühti joht, sukugiq; kutsugu pealegi, ei ma lähe ühti kutskuq päälegiq, lää-i ma joht; ei ma rääkinud sellist asja ühti kõ:nõlõ-s ma säänest asja joht; pole see elu ühti nii ilus ja õnnelik olõ-iq taa elo sukugiq nii illos ja õ:nnõlik
ühtima kokko minemä, kokko sadama, kokko .käümä; maakonna piir ühtib riigipiiriga maakunna piir' lätt riigipiirigaq kokko
ühtlane üteli|ne -dse -st5, üteli|k -gu -kku38, ütte.vällä, ütetasa, ütetasa|nõ -dsõ -st7; vili kui­vab ühtlase kihina vili kuios ütelidsen kihin; kasvuhoones püsis ühtlane temperatuur kasvomajan oll' kõ:ik' aig ütepall'o lämmind
ühtlaselt üttemuu:du, ütelidselt, üteliste, ütte.vällä; vili põldudel on ühtlaselt tihe ja ilus vili nurmi pääl om ütelidselt paks ja illos; majaesine muru oli ühtlaselt roheline majaedine muro oll' üttevällä rohilinõ; haige hingas ühtlaselt ja rahulikult tõbinõ hingäs' üteliste ja rahuligult
ühtlasi ütelii(d)si, ütelepoolõ , üteliste, ütehüisi, samal aol; kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes! ku arsti manoq läät, sõ:s käüq üteliidsi poodin kah ärq!
ühtlustama ütelidsembäs v samatsõmbas tegemä, ütesugumadsõs tegemä; enne trükkiandmist tuleb käsikirja veel kohendada ja ühtlustada inne trükküandmist tulõ käsikirja viil kobistaq ja ütelidsembäs v samatsõmbas tetäq; palgad ühtlustati palgaq tetti samas
ühtne üti|ne -dse -st5, ütesuguma|nõ -dsõ -st5, üts' üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35; tervel linnal peab olema ühtne arenguplaan tervel liinal piät olõma ütine edenemisplaan'; teaduses kasutatakse ühtset terminoloogiat tiidüsen pruugitas ütist eräalasõ:nastut; ühtne majandussüsteem üts' majanduskõrd; ühtsed normid, reeglid, nõuded ütidseq normiq, säädüseq, nõudmisõq
ühtsus üts'mii:l' ütemeele üttemii:lt40, kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, ütehüs -e -t9, ütisüs* -e -t9; 
 rahva seas puudub ühtsus rahvas olõ-iq ütte miilt; perekonna ühtsus aitab rasked ajad üle elada perre üts'miil' v kokkohoitminõ avitas rassõq aoq üle elläq; ühtsuses peitub jõud ütehüsen v üts'meelen om väke
üht-teist ütte ja tõist, ütte ku tõist, tuu:d ja tõist; poest oli tarvis veel üht-teist osta poodist oll' vaia viil ütte ja tõist (ostaq)
ühtäkki kõrragaq, äkki; tüdruk puhkes ühtäkki nutma tütrik naas' äkki ikma
üks üts' üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35; kaks pluss üks on kolm katõlõ üts' manoq pandaq om kolm; kohtume kell üks trehvämiq kell üts'; müüsin ühe lehma ära, kaks jäi alles möi üte lehmä ärq, kats' jäi alalõ; sai matemaatikas ühe sai rehkendämise iist üte; elas kord üks kuningas elli kõrd kuning; metsatöö on üks raske töö mõtsatüü om rassõ tüü; üks on mu magustoidu ära söönud kiäkiq om mu makussöögi ärq söönüq; üks lastest leiti, teist veel otsitakse üts' latsist lövveti üles, tõist viil otsitas
üksainuke = üksainus (üts')ainukõnõ (üte)ainukõsõ (ütte)ainukõist8, üts'ainus üte.ainu ütteainust22, üteke|ne -se -ist8; bussis oli üks­ainuke reisija bussin oll' üts'ainukõnõ sõitja; siia on üksainuke järgi jäänud siiäq om ütekene perrä jäänüq; paadis oli üksainus mees loodsikun oll' üts'ainus miis'; kevadel on õu üksainus päratu mudalomp keväjä om kõ:ik' huuv' üts' perädü mualump'
ükshaaval üte.kaupa, üte.viisi, ütsi, ütsilde, ütsikuhe, ütsikulõ; rääkige ükshaaval! kõ:nõlgõq ütekaupa!; mina lähen ees, teie tulge hiljem ükshaaval järele! ma lää iin, tiiq tulkõq ildampa üteviisi perrä!
üksi 1. ütsindä, ütsi, ütsiti, umaette, umma­pääd; laps oli üksi kodus lats' oll' ütsindä v ummapääd koton; poiss ei jaksa üksi seda kasti tõsta poiskõnõ ütsi jovva-iq taad kasti nõstaq; elan juba aastaid üksi elä jo aastit ütsi v umaette; 2. õ:nnõ, ütsi(ndä); emad üksi teavad, mis tähendab poegi sõtta saata õ:nnõ imäq tiidväq, miä tähendäs poigõ sõtta saataq; sina üksi tunned teda hästi ütsindä saq tunnõt timmä häste
üksik ütsi|k -gu -kut13; ma olen üksik laps ma olõ ütsik lats'; tee ääres kasvas üksik kuusk tii veeren kasvi ütsik kuus'; maja asus üksikus paigas maja oll' ütsigu kotusõ pääl; kaup­luses käis mõni üksik ostja poodin käve mõ:ni ütsik ostja
üksikasi ütsik|asi -as'a -.asja43, .väiko asi; kuri­töö üksikasjad ei ole teada kur'atüü ütsikas'aq olõ-iq teedäq; uurijat huvitas iga üksikasi uur'jat huvit' õga väiku asi; see hommik on mul üksikasjadeni meeles seo hummok om mul viimätseniq v perämädseniq ku as'aniq meelen
üksikasjalik ütsikas'ali|nõ -dsõ -st5, ütsipulgõ|nõ -dsõ -st5, põh'ali|k -gu -kku38, tävveli|ne -dse -st5; üksikasjalik plaan põh'alik plaan'; rääkis kõigest üksikasjalikult kõ:nõl' kõ:gõst ütsipulgõ
üksikisik (ütsik)inemi|ne -se -st5; üksikisiku tulumaks inemise tulomass
üksikjuhtum üts' asi, eräle asi, ütsik .johtuminõ; selle üksikjuhtumi põhjal ei saa midagi üldist järeldada seo üte as'a perrä saa-iq midägiq kõ:gõ kotsilõ arvadaq
üksikult ütsi(ndä), ütsikuhe, ütsikulõ , ütsilde, üte.viisi; koju mindi üksikult või paarikaupa kodo minti ütsindä vai katõ­kaupa; pileteid saab osta ka üksikult piletit saa ka ütekaupa v üteviisi ostaq
üksildane 1. ütsildä|ne -dse -st5, (ühi)ütsi|k -gu -kut13; ta on üksildane inimene tä om ütsildäne inemine; kogu tema elu oli üksil­dane tä oll' terve uma elo ütsindä; 2. kõrvali|nõ -dsõ -st5, .kõrvma|nõ -dsõ -st5, ütsi|k -gu -kut13; otsisin istumiseks üksildase pingi ma otsõ istmisõ jaos kõrvalidsõ pingi; elab maal võrdlemisi üksildases kohas eläs maal küländkiq kõrvmadsõn kotussõn; ööbisime üksildases külakeses ollimiq kõrvalidsõn küläkesen üüd
üksildus (hingeline) ütsindä|olõk' -olõgi -olõkit13, ütsindäolõmi|nõ -sõ -st5; teda ­piinas üksildus timmä vaivas' ütsindäolõminõ; tunneb hirmu üksilduse ees pelgäs ütsindä­olõkit; armastan üksildust mullõ miildüs ütsi(ndä) ollaq
üksindus ütsi(ndä)olõmi|nõ -sõ -st5, ütsi(n­dä)|olõk' -olõgi -olõkit13; ta armastas väga üksindust tälle miildü väega ütsi(ndä) ollaq; otsisin loodusest üksindust ja rahu otsõ luudusõst ütsindäolõmist ja rahhu
üksiolek ütsindäolõmi|nõ -sõ -st5, ütsin­dä|­olõk' -olõgi -olõkit13
üksipulgi ütsipulgõ, põh'aligult, hoolõgaq, otsaniq, põh'aniq, viimätseniq; ta ­võttis mootori üksipulgi lahti tä võtt' moodori ütsi­pulgõ vallalõ; otsisime kogu ümbruse üksipulgi läbi otsõmiq kõ:ik' ümbrekunna hoolõgaq läbi; töökorraldus oli üksipulgi läbi mõeldud tüükõrraldus oll' viimätseniq läbi mõtõld
üksisilmi ütsisilmi, ütsilde; vaatas mulle ­üksisilmi otsa kai mullõ ütsisilmi otsa
üksisõnu ütsisõ:nno; poiss raius üksisõnu vastu, et tema ei tea midagi poiss' ragi ütsi­sõ:nno vasta, et timä tiiä-iq midägi
üksjagu üts'jago, umajago, küländ(kiq), umaosa; bussipeatusse kogunes juba üksjagu rahvast bussipiätüste korju joba umajago rahvast; olime üksjagu väsinud ollimiq küländ(kiq) väsünüq; pimedas metsas oli üksjagu õudne ka pümmen mõtsan oll' üts'­jago hirmsa kah; töö oli üksjagu raske tüü oll' umaosa rassõ
ükski .üts'kiq, .kiäkiq, mitte üts'; ükski ini­mene ei saa mind selles asjas aidata üts'kiq inemine saa-iq minno seon as'an avitaq; ükski meist ei osanud sellele küsimusele vastata mitte üts' meist mõista-s seolõ küsümisele vastadaq; õige hõlma ei hakka ükski õigõ hõlma nakka-iq kiäkiq
ükskord üts'kõrd, ütekõrra, ütevoori, kuna­giq; kui ma ükskord linnas käisin ku ma ütevoori liinan käve; ma tulen sind ükskord vaatama ma tulõ sinno üts'kõrd v kunagiq kaema; küll ükskord ka meie elu paraneb külq üts'kõrd lätt miiq elo kah parõmbas; ükskord ometi tulid mind vaatama! ummõhtõgiq tullit iks minno kaema!; tulge juba ükskord sööma! tulkõq joba üts'kõrd süümä!
ükskordüks üts'kõrd|üts' -üte -ütte35; poisil on ükskordüks juba selge poisil om üts'kõrdüts' joba selge
ükskõik üts'kõ:ik'; talle oli täiesti ükskõik, mis temast arvatakse tälle oll' otsaniq üts'kõ:ik', mis timäst arvatas; mul ükskõik, kes mängu võidab mul üts'kõ:ik', kiä mängo võit; räägi ükskõik millest! kõ:nõlõq üts'kõ:ik' midä!
ükskõikne üts'.kõ:ik|nõ -sõ -sõt6, huu:l'maldaq; olen poliitika suhtes täiesti ükskõikne mul om poliitikast tävveste üts'kõ:ik'; ta oli minu suhtes ükskõikne tä tii- s must vällä; kuidas sa saad nii ükskõikne olla! kuis sa saat nii huul'maldaq ollaq!; on ükskõikne tii-iq vällägiq; olen selle toidu suhtes ükskõikne hooli-iq ma taast söögist
üksluine ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7, ikäv igävä igävät4, üteli|ne -dse -st5; töö vabrikus oli üks­luine tüü vabrikun oll' ütsipuinõ; üks­luised argipäevad igäväq äripääväq; vihma üksluine sabin vihma üteline tsipin
üksmeel üts'mii:l' ütemeele üttemii:lt40; perekonnas valitses üksmeel perren oll' hää klapp' v läbisaaminõ; pereq oll' ütel meelel v ütte miilt; mõlemad olid selles asjas üksmeelel mõlõmbaq olliq seon as'an ütte miilt
üksmeelne ütemeeleli|ne -dse -st5, ütemee­leli|k -gu -kku38; üksmeelne klass ütemeeleline klass'; nende arvamus oli üksmeelne näide arvaminõ oll' üts' v näide arvaminõ läts' kokko v näil oll' üts' arvaminõ
üksmeelselt ütsimeeli, ütel meelel; juhatus otsustas üksmeelselt ettevõtmist toetada juhatus otsust' ütsimeeli ettevõtmist tukõq
üksnes õ:nnõ, ütsindä, ainuütsi(ndä), üteliste, kõ:gõst; mul on aega üksnes mõni minut mul om aigo õ:nnõ mõ:ni minot'; laps võis olla üksnes mõnekuune lats' võisõ ollaq kõ:gõst mõ:ni kuu vana; vajan neid andmeid üksnes oma töö jaoks mul om taad teedüst õ:nnõ uma tüü jaos vaia; üksnes tema teadis vastust ütsindä timä tiidse vastust
ükspuha üts'kõ:ik', üts'puha; nende arvamus on mulle täiesti ükspuha näide arvaminõ om mullõ tävveste üts'kõ:ik' v mul om tävveste üts'kõ:ik', mis nä arvasõq; rääkis kõigest, üks­puha mis meelde tuli kõ:nõl' kõ:gõst, üts'puha miä miilde tull'
ükssilm üts'|silm -silmä -.silmä35
üksteise üts'tõ(õ)sõ (umak; nimek olõ-iq) osak üts'tõist8, üts'üte (umak; nimek olõ-iq) osak üts'ütte8, tõõnõtõõsõ (umak ; nimek olõ-iq) osak tõõnõtõist8, tõ:nõtõsõ (umak; nimek olõ-iq) osak tõ:nõtõist8; aidake üksteist! avitagõq üts'tõist!; neil oli üksteisele palju rääkida näil oll' tõõnõtõõsõlõ pall'o kõ:nõldaq; poisid said üksteisega hästi läbi poisiq saiq üts'tõõsõgaq häste läbi; põrsad jooksevad üksteise sabas perenaise juurde põrsaq juuskvaq üts'üte hannan pernaasõ mano
üksteist üts'tõist(kümme(nd)) ütetõist(.kümne) üttetõist(kümmend)17, kõnnõk üts'.tõisku üte.tõisku ütte.tõiskut1
üksus .ütsüs -e -t9; tükk tükü tükkü37; admi­nistratiivne üksus valitsõmisütsüs; lause liigendub väiksemateks üksusteks – sõnadeks lausõq jagonõs vähämbis ütsüisis – sõ:nnos; luureüksus luurõütsüs; eriüksus umaette ütsüs; rahuvalveüksus rahuvalvmisütsüs; raamatukogus on miljon üksust raamadukogon om mill'on' raamatut
üksvahe üte.vaihõ, üts'vaheq; ilmad olid üksvahe väga kuivad ilmaq olliq ütevaihõ väega kuivaq; pidasin üksvahe väikest küla­poodi pei üts'vaheq tsillokõist küläpuuti
ülakeha ülemäne kihäpuu:l', kihä ülemäne puu:l'; palja ülakehaga pall'a rinnagaq
ülakoma ülemäne koma, .ülle(h)nkom|a -a -ma28
ülal ülevä(h)n, .ülle(h)n, mäel; päike oli veel ülal taevas päiv oll' viil taivan ülevän; ülal linna kohal lendas lennuk üllen liina kotsil linnas' linnuk'; vanaisa ase oli ülal ahju peal vanaesä asõ oll' üllen aho pääl; ta oskas oma naljadega peotuju ülal hoida tä mõistsõ ummi naljogaq pidotujjo ülevän hoitaq, ülal orupervel mäel oroperve pääl; ülalmainitud iinpuul nimmat
ülalpeetav .ülle(h)n.peetäv -ä -ät4; lapsed on vanemate ülalpeetavad latsõq ommaq vanõmbidõ üllenpitäq v vanõmbidõ leeväl
ülalpidamine päätoidus -(s)õ -t11, (ärq)elä­tä­­mi|ne -se -st5; suure pere ülalpidamine ei olnud kerge suurõ perre ärqelätämine olõ õs kerge; vaesed olid valla ülalpidamisel vaesõq olliq valla süütäq; teenis ülal­pidamist juhutöödega tiin'se leibä johusliidsi töiegaq
ülalpool ülembäl, ülembä(h)n, mäelpuu:l; Mäetare on Alatarest ülalpool Mäetarõ om Alatarõst mäelpuul
ülalt üleväst, .üllest, ülevält; kass ajas ülalt riiulilt kausi maha kass ai üleväst riioli päält kausi maaha; ülalt sinine, alt hall üllest sinine, alt hall'; kukkus ülalt katuselt alla sattõ üllest katussõ päält alla
ülaltpoolt ülevästpuu:lt, .üllestpuu:lt; ülaltpoolt, mäe pealt kostis hääli üllestpuult, mäe päält kuuldu helle; jalg on ülaltpoolt põlve valus jalg om ülevästpuult põlvõ hallus
ülane varõs|jalg -jala -.jalga33, varõs((s)õ)|lill' -lilli -.lilli37, varõs((s)õ)|ninn' -ninni -.ninni37
ülbe suurõli|nõ -dsõ -st5, kõrk' kõrgi .kõrki37, .uhkõ - -t3, .tähtsä - -t3, hinnäst täüs; ära ole nii ülbe! olku eiq nii suurõlinõ!; ta on väga ülbe inimene tä om väega kõrk' inemine
ülbitsema suurusta|ma -q -83, ­kõrgista|ma -q -83, uhkõnda|ma -q -83, mitmit kõrdo suu­rus­tõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrgiskõ|(l)lõma v kõrgistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kõrk'õ|(l)lõ­ma -llaq -(l)lõ86; mis sa poiss ülbitsed, ole vakka! miä sa poiskõnõ kõrkõlõt, olõq vaiki!; kipub alluvatega ülbitsema tükis võimu näütämä
ülbus .kõrk'us -õ -t9, .uhkus -õ -t9; ta oli nii ülbust täis, et ei võtnud kellegi nõu kuulda tä oll' nii uhkust täüs, et võta-s kinkagiq nõvvu kuuldaq
üld - üle|ne* -dse -st7; üldained üledseq ainõq; üldkeeleteadus ülene keeletiidüs; üldtunnustatud ületsehe tunnistõt
üldharidus ülene haridus*; tal on võrdlemisi korralik üldharidus täl om küländ kõrralik ülene haridus
üldine üle|ne* -dse -st7; räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt! kõ:nõlõq laembalt, kõ:nõlgu-iq nii pikält ja täpsähe!; üldine koolikohustus ülene koolisund'us; üldised ja isiklikud huvid üledseq ja erähuviq; haige kaebab üldist nõrkust haigõ kaibas nõrkust üle kere; külla ei minda tühjade kätega – selline on üldine komme küllä mindä-iq tühje kässigaq – sääne om harilik kommõq; üldine sademete hulk jäi alla normi kokko tull' vihma-lummõ alla normi; töökorralduse üldised põhimõtted tüükõrraldusõ üledseq v päämidseq põhimõttõq; tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus täl om as'ast õ:nnõ määnegiq ülene v kehväkene ettekujotus; üldine diskussioon laemb arotus
üldiselt .keskestläbi, ületsehe*, ületsele*, suurõst luust, hulga päält, hariligult, inäm­büisi, kokkovõttõn; üldiselt tunnus­tatud ületsehe tunnistõt; üldiselt läks pidu korda keskestläbi läts' pido kõrda; üldiselt lastele meeldib jäätis inämbüisi latsilõ miildüs ijätüs; me oleme siin üldiselt targad inimesed mi olõ tan hulga päält targaq inemiseq; ta rääkis väga üldiselt tä kõ:nõl' maast ja ilmast
üldisem üle|tsemb* -tsembä -tsembät13 v -.tsempä35, hariligumb -a -at13
üldistama .säädüsperrä v .sää.düisi .löüdmä, üte kübärä ala(q) vii:mä, kokko .võtma; teadlane ei osanud uuringu tulemusi üldis­tada tiidläne es mõistaq uur'misõ tulõmist säädüsperrä löüdäq
üldistus ülestüs* -e -st9; nii vähese info põhjal ei saa üldistusi teha nii väiku teedüsse päält saa-iq viil midägiq üteldäq
üldjoontes suurõst luust, pia(.aigo), .umbõs, 
kavvõst kaiaq; rääkisin isale üldjoontes kogu loo ära kõ:nõli esäle terve luu suurõst luust ärq; meie olukord on üldjoontes sarnane mi sais om kavvõst kaiaq v umbõs ütesugunõ v säänesama
üldjuht ( -juhi ) (ülene) juht' juhi .juhti36, ülemb|­juht' -juhi -.juhti36, .pääli|k -gu -kku38, pää|juht' -juhi -.juhti36, pääkammandaja - -t3; laulupeo üldjuht laulupido juht'
üldjuht ( -juhu ) harilik .johtuminõ, harilik kõrd; kaup viiakse kohale üldjuhul kahe päeva jooksul kaup viiäs peräle hariligult katõ päävä joosul
üldkasutatav kõ:igilõ tarvitaq v .pruukiq, ületse(h)n .pruuk'misõ(h)n; üldkasutatavad ruumid kõ:igi perält ruumiq; see on üldkasutatav tee seo tii om kõ:igi perält v seo om kaarditii; üldkasutatav sõnavara, väljend ületsen pruuk'misõn sõ:navara, ütelüs
üldkoosolek ülene kuu:(h)nolõk'*; seltsi üldkoosolek kõ:gõ seldsi kuunolõk'
üldmulje (ülene) tunnõq .tundõ tunnõt19, mõjo mõo mõjjo v mõio27; üldmulje raamatust on hea ülene tunnõq raamatust om hää v kokko­võttõn paistu raamat hää
üldpilt ülene pilt', terveq pilt', määnegiq
ettekujotus; raamatus on üksikuid vigu, kuid need ei riku üldpilti raamatun om ütsikit viko, a nuuq tsurgi-iq ülest pilti; proo­vime rahaseisust üldpilti saada proovimiq rahasaisost ülest pilti kätte saiaq v määnestkiq ettekujotust saiaq
üldrahvalik kõ:gõ rahva; üldrahvalik pidu­päev kõ:gõ rahva pidopäiv
üldse ülepää, üliüsigiq†; üttekokko; suku­giq; mis sa siin metsas üldse teed? midä sa tan mõtsan ülepää tiit?; ja üldse on see asi nii ja ülepää om tuu asi nii; seda ma üldse ei söö tuud ma ei süüq üliüsigiq; ja üldse oli see üks jama jutt ja üliüsigiq oll' tuu üts' hauss' jutt; üldse on ta eesti keelde tõlkinud üle paarikümne raamatu üttekokko om tä eesti kiilde ümbre pandnuq üle paarikümne raamadu; mul polnud üldse raha mul olõ õs sukugiq rahha; mitte üldse ei sukugiq
üldstreik ülene (s)treik' v tüü:saisang
üldsus (ilma)rahvas (-).rahva (-)rahvast22, avalikkus -õ -t9; ilm ilma .ilma30; raamat on mõeldud laiemale üldsusele raamat om mõtõld laembalõ rahvalõ
üldtuntud .häste tunnõt, kõ:igilõ teedäq, .häste teedäq; üldtuntud riigimees häste tunnõt riigimiis'; üldtuntud tõde kõ:igilõ teedäq tõtõ
üle üle, päält; üle vaatama üle kaema; poiss ronis üle aia poiss' ronõ üle aia; tüdruk läks üle tee tütrik läts' üle tii; hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid hõigas' üle saali, nii et kõ:ik' kuuliq; mul oli tekk üle pea mul oll' tekk' üle pää; sõitsime Pärnusse üle Tartu sõidimiq Pärnohe üle Tarto; lapsel oli seal vesi üle pea latsõl oll' sääl vesi üle pää; need on üle küla poisid neoq ommaq üle külä poisiq; täna sajab üle hulga aja vihma täämbä satas üle hulga v pall'o ao vihma; käib poes üle kolme päeva käü poodin egä kolmõ päävä takast; üle kümne mehe oli kokku tulnud päält kümne mehe oll' kokko tulnuq; moosi on üle kümne purgi sahvti om inämb kümmend purki
üleannetu üleannõ|du v üleannõ|t -du -tut1, koir koira .koira37, viguri|nõ -dsõ -st5, meele­valla|du -du -tut1, meeleval|lus -usa -usat4, ülemeeli|k -gu -kut13, krants' krandsi .krantsi37, kelm' kelmi .kelmi37, ula|k -gu -kut13; üle­annetu poiss koir poiss'
üleannetus .koirus -õ -t10, .krants'us -õ -t10; .koirustük|k -ü -kü37, koirasti|k -gu -kku38, tük|k -ü -kü37, vallatus -õ -t9; laste üleanne­tused latsi koirusõq; ta oli ühtepuhku üle­annetust täis tä oll' ütesttüküst krants'uisi täüs
ülearu ülearvo, pall'o; köök oli ülearu soe küük' oll' pall'o lämmi; püksid olid ülearu laiad püksiq olliq pall'o lajaq; raha ei ole kunagi ülearu rahha olõ-iq ilmangiq ülearvo
ülearune ülearvoli|nõ -dsõ -st5, .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna; kõigil on kodus ülearu­seid asju kõ:igil om koton tarbõldaq v ülearvo asjo; ülearused toolid viidi teise tuppa liisnaq tooliq viidiq tõistõ tarrõ; ära võta midagi ülearust kaasa! võtku-iq midägiq liisnat üten!; meil pole ühtki ülearust autot meil olõ-i üttegiq lisna autot
üle-eelmine üleminevä|ne -dse -st5; üle-eelmisel aastal üleminev(ä)aasta; üle-eelmisel ­leheküljel kats' lehte tagasi
üleeile üle-eeläq
üleeilne üle-eelä|ne -dse -st7, üle-eeläski|ne -dse -st5; üleeilne ajaleht üle-eeläskine leht'
ülehomme ülehummõn'
ülehomne ülehummõni|nõ -dsõ -st5
üleilmastuma üleilma(lidsõs) minemä
ülejooksik ülejuu:skja - -t3, väe.kargaja - -t3
ülejärgmine ületul|lõv -õva -õvat4, üle.järg'mä|ne -dse -st5; ta ei tulnud ei järgmisel ega ülejärgmiselgi päeval tä tulõ õs tõõsõl egaq kolmandal pääväl kah; maja valmib ehk ülejärgmisel aastal maja saa vaest üle­tulõva aasta valmis
ülejääk per|ä -ä -rä24, liig liia .liiga32, üle|jääk' -jäägi -.jääki37; aedviljade ülejääk müüdi turul maha üle jäänüq aiavili müüdi turu pääl maaha; sa võid ülejäägi ära süüa sa võit perä süüki ärq süvväq; emad söövad laste ülejääke imäq sööväq latsi perri
ülejäänu ülejäänü|q - -t1, per|ä -ä -rä24; praegu saan maksta poole, ülejäänu jään võlgu parhillaq saa massa poolõ, perä jääs võla pääle; vargajõugust saadi üks kätte, ülejäänud põgenesid vargapundist saadi üts' kätte, tõõsõq pagõsiq ärq
ülekaal 1. üle|kaal -kaalu -.kaalu37, üle.käümi|ne -se -st5, valitsõmi|nõ -sõ -st5, üle|olõk' -olõgi -olõkit13; vastased olid arvulises ülekaalus vastatsit oll' rohkõmb; juulis olid ülekaalus kuivad päikesepaistelised ilmad hainakuun olliq inämbüsi kuivaq ja päivliguq ilmaq; okaspuumetsade seas valitseb männikute ülekaal nõglapuumõtsost om pedäjämõtso kõ:gõ inämb; 2. üle|kaal -kaalu -.kaalu37; ülekaal ja rasvumine loob pinna paljudele haigustele ülekaal ja rammuminek' tegeväq inemise tõvõ vasta nõrgõmbas v laskvaq tegüdäq mitmõl tõvõl
ülekaalukas suur' suurõ suurt40; ülekaalukas võit selge võit, silmägaq nätäq võit
ülekaaluline paks paksu .paksu37, jämme - -t14; ülekaaluline mees paks miis'; ülekaaluline pagas m pall'o rassõq pakiq; auto oli ülekaa­luline autol oll' kaal üle
ülekanne üle.kandmi|nõ -sõ -st5; tasuda saab nii sularahas kui ülekandega massaq saa nii sularahagaq kuq ülekandmisõgaq; haigele
teh­ti vereülekanne haigõlõ panti verd ma­noq; otseülekanne õkvasaadõq
ülekohtune üle.kohtuli|nõ -dsõ -st5; olen ­olnud su vastu ülekohtune olõ sukkaq halv olnuq
ülekohus üle|kohus -.kohtu -kohu(s)t23
ülekoormus ülekuu:rma - -t3, pall'o suur' kuu:rma; sulane töötas pideva ülekoormusega sulanõ oll' tüügaq ärq vaivat; diiselmootor talub paremini ülekoormust diislimoodor' kannahtas vaivamist parõmbalõ; ülekoormus põhjustas voolukatkestuse pall'o suurõst tarvitamisõst läts' vuul ärq
ülekuulamine üle.kullõmi|nõ -sõ -st5; mitu meest kutsuti politseijaoskonda ülekuulamisele mitu miist kutsuti politseijaoskunda ülekullõmisõlõ
ülekäik üle|käük' -käügi -.käüki37, ülekäügi­kotus -(s)õ -t11, ülekäügira|da -a -ta29
ülekäte ülekäe, käest ärq, hukka; huka(h)n; 
 ülekäte minema nuhelpäähä minemä; noored on ülekäte läinud noorõq ommaq hukka lännüq
üleliia pall'o, ülearvo, üleliia, .iiba†; ta on üleliia julge tä om pall'o julgõ; toit on üle­liia soolane süük' om pall'o soolanõ; mees oli üleliia uhke miis' oll' ülearvo uhkõ; üleliia hoidmine ei ole ka hea iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä; ta rabab üleliia kiiresti tööd teha timä habi tüüd iiba nobõhõhe
üleliigne ülearvo, ülearvoli|nõ -dsõ -st5, .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna; üleliigne vesi juhiti kraavidesse liisna vesi lasti kraavõhe
ülem 1. ülemb -ä -ät13, .korgõmb -a -at13, korõmb -a -at13, parõmb -a -at13; ülemad ja alamad ametnikud ülembäq ja alambaq ammõt'niguq; peab end teistest ülemaks pidä hinnäst tõisist parõmbas; tema ülem vara oli puhas süda timä ülemb vara oll' puhas süä; alama, ülema astme rahvakool alamba, ülembä v madalamba, korgõmba astmõ rahvakuul'; 2. ülemb -ä -ät13, juht' juhi .juhti36, pää|mii:s' -mehe -mii:st39, .pääli|k -gu -kku38; politseiülem politseiülemb
ülemaailmne üleilmali|nõ -dsõ -st5, üleilma; ülemaailmne kliimasoojenemine ilma lämmämbäsminek' üleilma
ülemaaline üle.maali|nõ -dsõ -st5, kõ:gõ maa; ülemaaline laulupidu ülemaalinõ laulupido
ülemeelik ülemeeli|k -gu -kut13, haik haigu .haiku37, koir koira .koira37, meelevalla|du -du -tut1, meeleval|lus -usa -usat4, üleannõ|du -du -tut1, viguri|nõ -dsõ -st5, vi|kur' -guri -gurit4, krants' krandsi .krantsi37; ülemeelikud poisid olid iga vembu peale valmis koiraq poisiq olli egä tembo pääle valmiq; pidulised olid ülemeelikus tujus pidolisõq olliq ülemeelikun tujon; sa lähed liiga ülemeelikuks! ärq teenit!; ülemeelik kassipoeg haik kassipoig
ülemine ülemä|ne -dse -st5, ülemi|ne -dse -st5, ülevä|ne -dse -st5, .päälmä|ne -dse -st5, .mäe(l)mä|ne -dse -st5, .mäe(l)mi|ne -dse -st5; ülemine ja alumine pool ülemäne ja alomanõ puul'; maja ülemine korrus maja ülemäne kõrd; paberid on laua ülemises sahtlis pap­rõq ommaq lavva edimädsen v ülemädsen suhvlin; anna mulle ülemine raamat! ­annaq mullõ päälmäne raamat!; pane ülemine värav kinni! panõq mäelmäne väret' kinniq!; ülemine palgikord kramp'hirs'
üleminek ülemine|k' -gi -kit13; jõest üleminek oli küllaltki raske jõõ:st ülesaaminõ oll' küländ rassõ; üleminek talveajalt ­suveajale (üle)minek' talvõao päält suvõao pääle; õpilase üleminek teise kooli on mõnikord raske opilasõ (üle)minek' tõistõ kuuli om mõ:nikõrd rassõ
üleminekuaeg = üleminekuperiood üle­minegi|aig -ao -.aigo36
ülemjooks mäeja|go -o -ko27, .mäe(l)mäne jago, mäelpuu:lnõ ots, ülemäne jago; Võhandu alam- ja ülemjooksul Võhandu ala- ja mäejaon
ülemkoda ülemb|koda -kua -kota27
ülemkohus ülemb|kohus -.kohtu -kohu(s)t23; alama astme kohtu otsuse peale võis edasi kaevata ülemkohtusse alamba kohtu otsussõ pääle võisõ ülembkohtuhe edesi kaivadaq
ülemmäär ülemb|mõõ:t -mõõdu -mõõ:tu37, ülemb|piir' -piiri -.piiri37, ülemäne piir'; ka­ris­tuse, rahatrahvi, toetuse, hüvitise ülem­määr nuhklusõ, trahvi, toetusõ, kah'otaso ülemäne piir'
ülemus ülemb -ä -ät13, ülembüs -e -t9, juht' juhi .juhti36, pää|mii:s' -mehe -mii:st39, .pääli|k -gu -kku38, kor|rol'† -oli -olit4; saab ülemusega hästi läbi saa ülembägaq häste läbi
ülemvõim ülemb|võim -võimu -.võimu37, .korgõmb võim
ülemäära ülearvo, pall'o; ta on ülemäära edev tä om pall'o heigonõ; maksud on üle­määra kõrged massuq ommaq pall'o korgõq; rääkisime vist ülemäära valjusti kõ:nõlimiq vas't ülearvo kõvva
ülemöödunud ülemin|nev -evä -evät4, üle­minevä|ne -dse -st5; kohtusime temaga üle­möödunud nädalal trehvsimiq timägaq üleminevä nädäli
ülendama .nõstma .nõstaq nõsta61, ülendä|mä -q -83; reamees ülendati kapraliks riamiis' nõstõti kapralis; temas on midagi, mis teda sõprade silmis ülendab timä man om midägiq, mis timmä sõpro silmin nõst; iga järgnev nali ülendas tuju egä järg'mäne nali nõst' tujjo
ülendus ülendüs -e -t9; loodab palgatõusu ja ametialast ülendust luut palga nõsõmist ja korgõmba kotusõ pääle saamist; inimese hing vajab ülendust inemise heng' taht ülendüst
üleni ülepää, üleniq; ta sai üleni poriseks tä sai ülepää muatsõs; läks näost üleni punaseks läts' näost peris vereväs
üleolek üle|kaal -kaalu -.kaalu37, üle.käümi|ne -se -st5, valitsõmi|nõ -sõ -st5, üle|olõk' -olõgi
-olõkit13; sõjaline üleolek sõ:alinõ ülekaal; mehe üleolek oma muredest mehe üleolõk' umist murrist; temasse suhtuti kerge üleolekuga timäst kaeti tsipa üle
üleolev suurõli|nõ -dsõ -st5, torrõ - -t14, .uhkõ - -t3, hinnäst täüs, kõrk' kõrgi .kõrki37, (pall'o) .tähtsä - -t3; tema üleolevad naljad solvasid mind timä kõrgiq nal'aq pahandiq minno; ära ole nii üleolev! olku-iq nii suurõlinõ v torrõ!
üleolevalt suurõlidsõlt, suurõ.listõ, torõ­hõ­he, torõhõlõ, .uhkõhe, .uhkõlõ, .uhkuisi, .tähtsähe, .tähtsäle; silmitses kokkutulnud inimesi üleolevalt kai kokkotulnuid inemiisi tähtsähe
ülepakkumine üle.pakmi|nõ -sõ -st5
ülepeakaela ülejala, üle(suu)pääkaala, .huu­pi, hörsä-härsä, päipäidi, tsukõr'tsa­kõr'; üle pää, .puhtaniq, otsani(st), kogoni; poiss tormas ülepeakaela toast välja poiss' tormas' v pand' ülepääkaala tarõst vällä; nii tähtsat asja ei saa ülepeakaela ­otsustada nii tähtsät asja saa-iq ülejala v huupi otsustaq; see töö on ülepeakaela tehtud seo tüü om ülejala tett; nad tegid töö ülepeakaela valmis nä teiq tüü hörsä-härsä valmis; vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha! kaeq no jala ette, mingu-iq päipäidi, nii satat maaha!; oli ülepeakaela võlgades oll' otsaniq võlgo seen
ülepäeviti üle.päivi, üle päävä, ülepäivilde; käis ülepäeviti poes või turul käve ülepäivi poodin vai turu pääl
üleriie päälüs|rõivas -.rõiva -rõivast22, päälis|­rõivas -.rõiva -rõivast22, m suurõq .rõivaq, rüüd† rüvvü .rüüdü36; võtsime esikus üle­riided seljast võtimiq vüürüsen suurõq rõivaq säläst
üleriigiline üleriigili|ne -dse -st5, üle riigi
üles üles, ülest; sõitsime mäest üles sõidimiq mäkke üles; sättisime rebaserauad üles pannimiq rebäseravvaq üles; kaevas sügisel peenramaa üles kaibsõ sügüse pindremaa ülest; kõik elanikud kirjutati üles kõ:ik' ine­miseq pantiq kirja; kui linna tuled, otsi mind üles! ku liina tulõt, otsiq minno üles!; ärka üles! tulõq üles!; läksime jõge pidi üles lätsimiq jõkõ piten mäelepoolõ
üles-alla üles-.alla; laev kõikus üles-alla laiv hällü üles-alla
ülesanne üles|annõq -.andõ -annõt m umak
 -.andidõ m osak -.andit19, tüü: - -d52, kohus -(s)õ -t11, märk† märgo .märko37; tähtis üles­anne tähtsä ülesannõq; poiste ülesanne oli loomade järele vaadata poiskõisi tüü v kohus oll' eläjide perrä kaiaq; mul on kodused ülesanded tehtud mul om koolitüü tett v mul ommaq koolitüküq tettüq, võtke lahti lk 3 ülesanne 4! võtkõq vallalõ lk 3 ülesannõq 4!; ülesannet lahendama märko tegemä
ülesehitus (üles)ehitämi|ne -se -st5, (üles)ehi­tüs -e -t9, (üles)tegemi|ne -se -st5, .pistü.pand­mi|nõ -sõ -st5; majanduse sõjajärgne ülesehitamine majandusõ ülesehitämine päält sõ:a; hea ülesehitusega romaan hää sise­mädse kõrragaq romaan'; purustatud linnas algas ülesehitustöö ärqhäötedüt liina naati vahtsõst (üles) ehitämä
üleskeeratav üleskäänetäv -ä -ät4, üles kään­däq; üleskeeratavad mänguasjad üles kään­däq mängoas'aq; üleskeeratav kell üles­käänetäv kell
üleskutse üles.kutsmi|nõ -sõ -st5, üles|kutsõq -.kutsõ -kutsõt18
ülesmäge ülesmäke, mäkke üles, .vasta­­mä­ke; ülesmäge minek oli haigele raske mäest üles minek' oll' haigõ jaos rassõ; elu hakkas ülesmäge minema elo naas' (parõmbas) minemä; tee läks ülesmäge tii läts' mäkke üles; rattaga on ülesmäge raske sõita rattagaq om vastamäke rassõ sõitaq
ülespidi ülespäidi, ülespäie, ülesperi(lde), ülespite(h)n, ülespoolõ, ülembähe, ülembäle; tal on pisut ülespidi nina täl om tsipakõsõ ülespäidi nõ:na; kaevu juures oli ämber, põhi ülespidi kao man oll' pang', põhi kummalõ v pistü; poiss rippus, jalad üles­pidi poiss rippu, jalaq ülespoolõ
ülespoole ülembähe, ülembäle, ülespoolõ, ülespäidi, ülespäie, ülesperi(lde), üles­pite(h)n; läks trepil mõne astme võrra üles­poole läts' trepi pääl mõnõ tuhvi jago ülembähe; inimene püüab elus ikka üles­poole inemine püüd elon iks parõmba poolõ; lennuk tõusis ülespoole pilvi linnuk' nõssi ülespoolõ pilvi v pilvi pääle
ülestunnistus ülestunnistus -õ -t9, ülestunnistami|nõ -sõ -st5, ärqkõ:nõlõmi|nõ -sõ -st5, avaldus -õ -t9; aus ülestunnistus kergendab karistust tävveline ülestunnistaminõ keren­däs nuhklust
ülestõus mäss mässü .mässü37, sõda sõ:a sõta29, mäs|ü -ü -sü26
ülestõusmispüha m munnõ|pühiq -pühhi
-pühhi24, m muna|pühiq -pühhi -pühhi24, liha­võt|õq -tõ -õt18, liha|võõdõh -võõ:tõ -võõdõht20
ülestähendus üleskirotus -õ -t9, .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5, ülestähendüs -e -t9; ülestähendused on täpsed üleskirotusõq ommaq täpseq
ülesvõte (päävä)pilt' (-)pildi (-).pilti37, foto - -t2; üles.võtmi|nõ -sõ -st5, filmivõt|õq -tõ -õt18, filmijup|p' -i -pi37; seinal olid ­suurendatud ülesvõtted kodumajast saina pääl olliq suurõmbas tettüq pildiq kodomajast
ülesõidukoht üle|sõit -sõidu -.sõitu37, üle.sõitmiskotus -(s)õ -t11, ülesõidukotus -(s)õ -t11
ületama üle minemä v .sõitma; jako v .võitu v üle .saama; poisid ületasid kiiresti tee poisiq lätsiq ruttu üle tii; jalakäija ületas sõiduteed vales kohas jalamiis' läts' võlss' paigan üle tii; mehed ületasid salaja riigi­piiri meheq lätsiq salahuisi üle riigipiiri; ­ autojuht ületas lubatud kiirust autojuht' sõit' kipõmbahe ku lubat; visa tööga ületati kõik raskused kõva tüügaq saadi kõigist rasõhuisist jako
ületamatu (üle)päsemäldäq, ülesaamaldaq; kaht orgu eraldas ületamatu mäeahelik katõ oro vaihõl olliq ülepäsemäldäq mäeq; tublile inimesele pole ükski raskus ületamatu kimmä inemise jaos olõ-iq üts'kiq asi ülearvo rassõ; vanaisa oli jutuvestmises ületamatu kiäkiq mõista-s parõmbahe paja­taq ku vanaesä; ületamatu soov magada päsemäldäq tahtminõ maadaq
ületoodang ülearvo tetäng*; piima, vilja ületoodang ülearvo piim, vili
ületootmine ülearvo tegemine; ületootmi­sest tingitud majanduskriisid ülearvo kaubast tulnuq majanduskriisiq
ületunnitöö ületunnitüü: - -d52, päält tüü:ao tüü:, üleaotüü: - -d52, päält kelläao tüü:
üleujutus uputus -õ -t9, üleujotus -õ -t9, upung' -i -it13, suur'vesi suurõvii: suurtvett42; kevadised üleujutused keväjädseq suurõqviiq; heina­maal oli üleujutus hainamaa läts' upungihe
ülev (.väega) .uhkõ - -t3, .korgõ - -t3, suur' suurõ suurt40, pidoli|nõ -dsõ -st5; ülevad tun­ded suurõq tundõq; ülev meloodia uhkõ viis'; suur ja ülev eesmärk suur' ja korgõ tsiht'; jõuluõhtu ülev meeleolu jouluõdagu pido­linõ tunnõq
ülevaade üle.kaehus* -õ -t9; ülevaade võru keele ajaloost ülekaehus võro keele aoluust; tal polnud asjast õiget ülevaadet täl olõ õs as'ast õigõt pilti
ülevaatus üle.kaemi|nõ -sõ -st5, kónt|roll' -rolli -.rolli37; autode tehniline ülevaatus ­ autidõ tehniline ülekaeminõ
üleval ülevä(h)n, üleväl, .ülle(h)n; päike oli juba kõrgel üleval päiv oll' jo korgõn üllen; ma olen harjunud õhtul kaua üleval olema ma olõ harinuq õdagu kavva ülevän olõma; olin öö otsa üleval olli üü otsa üllen; see probleem on meil juba mitu nädalat üleval olnud seo hädä om meil joba mitu nädälit jutus olnuq
ülevalt II (.väega) .uhkõhe, (.väega) .uhkõ­lõ, .korgõhe, .korgõlõ, suurõlt, pido­lidsõlt; hümn kõlas võimsalt ja ülevalt hümn' kuuldu võimsalõ ja uhkõlõ
ülevedu ülevidämi|ne -se -st5; tasusin paadimehele üleveo eest massi paadimehele üle­vi­dämise iist
ülevus .uhkus -õ -t9, .korgus -õ -t9, .suurus -õ -t9; orelimuusika pidulik ülevus hõrilamuusiga pidolinõ korgus; luuletaja ülistab looduse kaunidust ja ülevust luulõtaja kitt luudusõ illo ja uhkust
üleväsimus üleväsümi|ne -se -st5, ülera(m)mõh(t)us -õ -t9, ülearvo v pall'o väsünüq olõminõ; töötajad kurdavad üleväsimust tüütäjäq kaibasõq üleväsümist; kannatab juba pikemat aega üleväsimuse all om jo pikembät aigo väsünü olõmisõgaq
üleöö üte üü:gaq, äkki, (.väega) kipõstõ; üleöö oli lumi läinud (üte) üügaq v üleüü oll' lumi lännüq; suured muutused ei sünni üleöö suurõq muutusõq sünnü-iq üte üügaq; mees olevat üleöö halliks läinud miis' ollõv äkki hallis lännüq; nii tähtsat asja ei otsustata üleöö nii tähtsät asja otsustõda-iq väega kipõstõ
üleüldine üle|ne* -dse -st7, üleüle|ne* -dse -st7, hulga päält; see oli koosolijate üleüldine arvamus seo oll' kuunolõjidõ ülene v ütine arvaminõ
üleüldse ülepää, üliüsigiq†; sukugiq; ta on üleüldse vähese jutuga tä omgiq sääne väiku jutugaq; täna oli üleüldse raske päev täämbä oll' ekäpiten rassõ päiv; pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagi ei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq; poiss ei karda üleüldse poiss' pelgä-iq sukugiq
ülikiire .väega v perädü kipõ; ülikiired autod väega kipõq massinaq; ülikiire majanduskasv majandusõ väega kipõ kasuminõ
ülikond üli|kund -kunna -.kunda32; pidulik üli­kond pidolinõ ülikund; suusaülikond m suusatamisrõivaq
ülikool suur'kuu:l' suurõkooli suurtkuu:li37, üli|­kuu:l' -kooli -kuu:li37; kui Tartus ülikoolis olin ku Tarton suurõkooli pääl olli
ülikoolilinn ülikooli|liin -liina -.liina30
ülim kõ:gõ ülemb, kõ:gõ .korgõmb; .väega suur', kõ:gõ suurõmb; kodurahu oli tema meelest ülim asi siin maailmas kodorahu oll' timä meelest kõ:gõ tähtsämb asi seon ilman; kõike tehti ülima kiirusega kõ:kkõ tetti väega kipõstõ; esinejat kuulati ülima huviga etteastjat kullõldi väega suurõ himogaq; on ülim aeg hakata koju minema om perämäne aig naadaq kodo minemä
ülimalt .väega(q), perädü, .kistumaldaq, ilmadu; ülimalt viisakas inimene väega sünd­sä inemine; teekond oli ülimalt raske reis' oll' perädü rassõ; ülimalt huvitav raamat kistumaldaq hää raamat
ülistama (üles) .kitmä kittäq kitä61, ülendä|mä -q -83, avvusta|ma -q -83; kuningat ülistati ­oodidega kuningat ülendedi kitüslaulõgaq; kirjanik ülistab puutumatut loodust kiränik kitt putmaldaq luudust
ülistus (üles).kitmi|ne -se -st5, ülendämi|ne -se -st5, avvustami|nõ -sõ -st5; keisri ülistu­seks kirjutatud luuletus keisri avvus kirotõt luulõtus
ülitähtis .väega .tähtsä, .tähtsämbäst .täht­sämb; ülitähtis dokument väega tähtsä papõr'; ülitähtis pidu tähtsämbäst tähtsämb pido
ülivõimas vägevämbäst vägevämb, .väega v perädü v ilmadu .võimsa; ülivõimas tehnika väega väkev tehniga; saavutas valimistel ülivõimsa võidu sai valimiisil väega suurõ võidu
üliväga marumuu:du, .kistumaldaq, .väe­ga(q)-.väega(q); ta oli üliväga õnnelik tä oll' kistumaldaq õ:nnõlinõ; on oma tööga üliväga rahul om uma tüügaq marumuudu rahu; kalad on üliväga maitsvad kala om perädü hää; film meeldis mulle üliväga film' miildü mullõ marumuudu
üliõpilane tudõng' -i -it13, suur'koolili|nõ -sõ -st5, üliopila|nõ -sõ -st5
üllas .ausa - -t3, .uhkõ - -t3, suurõmeeleli|ne -dse -st5, avvuli|nõ -dsõ -st5; vapper ja ­üllas mees julgõ ja suurõmeeleline miis'; ülla süda­mega inimene vallalidsõ süämegaq ine­mine; üllas rüütel ausa v avvulinõ rüütli
üllatama imehtämä .pandma, jahmah|(t)a­ma -taq -(t)a83, hiidü|täma -täq -dä82, üllä|täma -täq -dä82; tema sõnad üllatasid mind timä sõ:naq jahmahtiq minno; teade ei üllatanud mind põrmugi sõ:nnom' es panõq minno sukugiq imehtämä
üllatav (ilm)uu:tmaldaq, jahmahtaja - -t3, imehtämä.pandva - -t3; filmi lõpp oli üllatav filmi lõpp oll' uutmaldaq; juhtus midagi üllatavat juhtu midägiq, miä minno imeh­tä­mä pand'; üllatav uudis jahmahtaja uudis
üllatuma imehtä|mä -q -83, immes .pandma, jahmah(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, .hiitümä .hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80, üllä|­tüma -tüq -dü82; üllatusin soojast vastu­võtust imehti lämmind vastavõtmist; Mari üllatus, nii et värin jooksis üle keha Mari jämähtü v hiitü, nii et värrin juusk' üle iho
üllatus imeh(t)üs -e -t9, .hiitümi|ne -se -st5, jahmah(t)us -õ -t9; vi|kur' -guri -gurit4, .kruts'ki - -t1, üllätüs -e -t9, ülehüs* -e -t9; suu jäi üllatusest lahti suu jäi hiitümisest vallalõ; ta silmad läksid üllatusest suureks timä silmäq lätsiq jahmahusõst suurõs; tegin sulle ühe üllatuse tei sullõ üte viguri; see oli mulle üllatus ma mõista es taad uutaq; tal on alati mõni üllatus varuks täl om kõ:gõ mõ:ni kruts'ki tagavaras; üllatusmuna vikur'muna
ümar(ik) tsõõri|k -gu -kut13, tsõõrika|nõ -dsõ -st5, hööri|k -gu -kut13, ümäri|k -gu -kku38, mädsäri|k -gu -kku38; ümarate lehtedega taim tsõõrikidõ lehtigaq kasv; lapse silmad läksid ümaraks latsõ silmäq lätsiq höörikus; ümar redelipulk ümärik redelipulk; ta on vööst veidi ümaramaks läinud tä om kes­kest veidükese jämmembäs lännüq
ümardama 1. tsõõrikus v höörikus tegemä; ümardas klotsis olevat auku tekk' ­klotsi seen olõvat mulku tsõõrikus; põõsad ümar­dati pügades kerakujuliseks puhmaq pöediq keräkujolidsõs; 2. ümärikus tegemä, ümärdä|mä -q -83; neid andmeid peab natuke ümardama naid numbrit piät veidükese ümärigumbas tegemä; hinnad ümardati hinnaq ümärdediq v vinütediq liht­sämbäs
ümarpuit mõts jupõldõt puu
ümber .ümbre; jookseb paar ringi ümber maja juusk paar' tsõõ:ri ümbre maja; pani tüdrukule käed ümber kaela pand' tütrigulõ käeq kaala ümbre; laua ümber istus mitu meest lavva man v takan istõ mitu miist; kass tiirutas perenaise jalge ümber kass' tsiirot' pernaasõ jalgo ümbre; jutt keerles kalapüügi ümber jutt käve kalapüüdmisest; aastaid võis naisel olla nii kolmekümne ümber vana­hust oll' naasõl nii kolmõkümmend; tegi koplile aia ümber tekk' koplilõ aia ümbre; pane v võta endale midagi ümber panõq v võtaq hindäle midägiq ümbrele; toas on nii külm, et tekk on ümber! tarõn om nii külm, et tekk' om ümbrele!; vaas läks ümber ja vesi voolas lauale vaas' läts' ümbre ja vesi juusk' lavva pääle; mine ümber nurga! mineq ümb­re nuka ! ; kass ajas kausi ümber kass' ai kausi kummalõ v ümbre; ümber käima ümb­re käümä, (ümbre) käändlemä; ma ei oska selle välgumihkliga ümber käia ma mõista ai (ümbre) kääneldäq tuu tulõmassinagaq; ta ei oska nutitelefoniga ümber käia tä mõista-iq nutiktelefonigaq ümbre kävvüq; ümber lükkama väärdmä
ümberehitus .ümbreehitämi|ne -se -st5; majas on toimunud ulatuslikke ümberehitusi majja om kõvva ümbre tett
ümberistumine .ümbre.istmi|nõ -sõ -st5
ümberkaudne .ümbre.kao|nõ -dsõ -st5, ­.ümbre.kaot|nõ -sõ -sõt6, .ümbretsõõ:ri; käis läbi kõik ümberkaudsed talud käve kõ:ik' ümbrekaodsõq v ümbretsõõ:ri taloq läbi
ümberkaudu .ümbretsõõ:ri , .ümbre.kaotõ; sellest mehest peeti ümberkaudu palju lugu seost mehest peeti ümbrekaotõ pall'o luku
ümberkorraldus .ümbre(le)tegemi|ne -se
-st5, .ümbre.säädmi|ne -se -st5, .ümbrekõrraldami|nõ -sõ -st5; haridussüsteemi ­ümberkorraldus koolituskõrra ümbre­tege­mine
ümberlükkamatu kimmäs .kimmä kimmäst22, tõtõ - -t2, .väärdmäldäq, .kimmämbäst .kimmämb
ümbermõõt .ümbre|mõõ:t -mõõdu -mõõ:tu37; seeliku allääre ümbermõõt ündrigu alaveere ümbremõõ:t; kolmnurga ümbermõõt kolmnuka ümbremõõ:t
ümberpöördult .vastapite(h)n, .vastapäidi; seda ütlust võib ka ümberpöördult mõista seost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq; kq ka vastupidi
ümberringi .ümbretsõõ:ri, .ümbre.kaotõ, tsii­rakullaq; kõik majad ümberringi olid tühjad kõ:ik' majaq ümbrekaotõ olliq tühäq; mees vaatas ümberringi miis' kai ümbre­tsõõ:ri
ümbert .ümbrelt; võttis emal kaela ümbert kinni võtt' imäl ümbre kaala v kaala ümbrelt kinniq; võttis paberi paki ümbert ära võtt' paki ümbrelt paprõ ärq
ümberõpe .ümbre.op'mi|nõ -sõ -st5
ümbrik kuväär' kuvääri ku.vääri37, kuvõr' -i -it4, .ümbri|k -gu -kku38
ümbritsema .ümbre olõma; majakest ümb­rit­sevad puud ja põõsad majakõsõ ümbre ommaq puuq ja puhmaq; marjapõõsaid ümb­ritses kõrge rohi mar'apuhmõ ümbre kasvi korgõ hain
ümbrus = ümbruskond .ümbre|kund -kunna -.kunda32, .ümbre; siinset ümbrust tunnen ma hästi seod ümbrekunda tunnõ ma häste; ümbruskonna rahvas ümbrekunna rahvas; maja ümbrus vajab korrastamist maja ümbrelt om vaia kõrda tetäq
ümin hün|nin -inä -inät4, hun|nin -ina -inat4, jõm|min -ina -inat4
ümisema hünis|emä -täq -e87, hunis|õma -taq -õ87, .hünk'mä .hünkiq hüngi63; haige oigas ja ümises aeg-ajalt haigõ ojas' ja hünisi aig-aolt; ema ümises laulu imä hünisi laulu
ümmardaja .pas'ja - -t3, tii:n'jä - -t3; ta oli mõisa­proua juures ümmardaja tä oll' mõisa­provvi man pas'ja
ümmardama .pas'ma .passiq passi63, tii:n'mä tii:niq teeni63; lossihärra laskis mitmesajal teenril ennast ümmardada lossiherr lask' mitmõlsaal tiin'jäl hinnäst tiiniq; tütarlaps pidi haiget vanaprouat ümmardama tüt­rik pidi tõbist vanaprovvat pas'ma; ise peab koristama, ümmardama ei hakka teid siin keegi! esiq piät kraam'ma, tiin'mä nakka-iq tan teid kiäkiq!
ümmargune tsõõri|k -gu -kut13, tsõõrika|nõ -dsõ -st5, ümäri|k -gu -kku38; hööri|k -gu -kut13; toas oli ümmargune laud tarõn oll' tsõõrikanõ laud; ümmargune nagu pall ümärik niguq pall'; maja oli ehitatud ümmargus­test palkidest maja oll' ehitet tahvitsõmaldaq v ümärigõst palgõst; tüdruk oli väike ja ümmargune tütrik oll' tsill'okõnõ ja höörik; laena viiskümmend, siis on ümmargune summa! lainaq viis'kümmend, sis om ümärik summa!; räägib ümmargust juttu kõ:nõlõs ümärikku juttu
üpris küländ(kiq), peris, .hää(kene), .hüä­(kene); üpris palju hää(kene) pall'o v hüä­(kene) pall'o; üpris kena tüdruk peris kinä tütrik; 
 uneaeg jäi üpris lühikeseks unõaig jäi küländ lühküs ; üpris sirge õgvalik; üpris palju hää pall'o v hüä pall'o; maja oli veel üpris kõbus maja oll' viil küländ kimmäs; Mart on juba üpris vana mees Mart om joq küländ vana miis'
ürask eläjät (j)üräsk' -i -it13, puujüräjä - -t3
ürgaeg mu(i)stinõ aig, ede|aig -ao -.aigo36, ürg|aig -ao -.aigo36
ürginimene mu(i)stinõ inemine, alginemi|­ne -se -st5, ürginemi|ne -se -st5
ürgmets põlinõ mõts, ürg|mõts -mõtsa
-.mõtsa30
ürgne mu(i)sti|nõ -dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ -dsõ -st7, kogonivan|a -a -na28, põli|nõ -dsõ -st7, igipooli|nõ -dsõ -st7; eestlasele omane ürgne jonn ei lubanud tal järele anda eestläisi muistinõ kangus lupa-s täl perrä andaq; ürgne loodus põlinõ v putmaldaq luudus
ürgorg põlinõ org, inne ijjä org, ürg|org -oro -.orgo36
ürgveis tarvas .tarva tarvast22
üritama pruu:m'ma pruu:miq proomi63, pruu:v'ma pruu:viq proovi63, .püüdmä (.)püüdäq püvvä66, härgü|tämä -täq -dä82; üritada võib ikka pruumiq iks või; haige üritab voodist tõusta haigõ pruuv' sängüst pistü tullaq; üritasin, aga midagi ei tulnud välja härgüdi, aq midägiq vällä es tulõq
üritus ette.võtmi|nõ -sõ -st5, kokko.käümi|ne -se -st5
ürp (h)ürp' (h)ürbi .(h)ürpi37, habask' -i -it13, rübe - -t2; tõmba mõni soojem ürp selga! tõ:m­baq mõ:ni lämmämb habask' sälgä!; preester oli pikas maani ürbis papil oll' pikk' maaniq hürp' sälän
ütlema .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .lausma .lausuq lausu64, .kitmä kittäq kitä61, kõ:nõl|õma -daq -õ85; ütles kõva häälega oma nime ütel' kõva helügaq uma nime; mis arst sulle täna ütles? midä tohtri sullõ täämbä ütel' v kõ:nõl'?; ma ei oska selle asja kohta midagi öelda ma mõista-iq seo as'a kotsilõ midägiq lausuq; ta ütles mulle tä kitt' v kõ:nõl' mullõ; kuidas sa ütlesid? ma ei kuulnud kui sa kitiq? ma es kuulõq; välja ütlema vällä kõ:nõlõma; järele ütlema perrä ütlemä; nagu vanaisa ütleb: anna takka! vanaesä viisi: tapaq takast!
ütlemata .väega(q), perädü, ilmadu, (ilm-)
.kistumaldaq, .ütlemäldäq; ta on ütlemata hea inimene tä om ütlemäldäq hää inemine; ütlemata suur kivi perädü suur' kivi; suvi oli ütlemata soe suvi oll' väega lämmi
ütlemine .ütlemi|ne -se -st5, ütelüs -e -t9; selle mehe ütlemisi ei maksa tähele panna seo mehe ütlemiisi massa-iq tähele pandaq; laste pärast tuli pererahvaga ütlemist latsi peräst tull' perrerahvagaq ütlemist; rahvapärased ütlemised rahvaperädseq ütelüseq; äraütlemine ärqütlemine; äraütlemist põhjendati rahapuudusega ärqütlemist seletedi rahapuudusõgaq; põhjuseid äraütlemiseks leiab alati põhjuisi, mille ärq üldäq, löüd kõ:gõ
ütlus ütelüs -e -t9, .ütlemi|ne -se -st5, jur tunnistus -õ -t9; vanarahva ütlused vanarahva ütelüseq; raamatu tekstis on soomepära­seid ütlusi raamatun om soomõ muudu ütlemiisi; tunnistajalt võeti ütlus tunnistaja käest võeti tunnistus
üür (h)üür' (h)üüri .(h)üüri37; üürib välja and üüri pääle; võtab üürile võtt üüri pääle
üürgama rüü:k'mä rüü:kiq röögi63, .hürgämä hürgädäq .hürgä77, .hüürgämä hüürädäq .hüürgä30; mehed üürgasid täiest kõrist laulda meheq röögeq kurguperäst lauldaq
üürike .lühke|ne v lühüke|ne -se -ist8, .lühkü 
- -t1; jõudis oma üürikeses elus palju ära teha joudsõ uma lühkü elogaq pall'o ärq tetäq; inimese elu on üürike inemise elo om lühkene; vanaema istus üürikeseks ajaks meie juurde vanaimä istõ kibõnas v kõrras aos miiq mano
üürikorter (h)üüri.kortin -a -at4; elas väikeses üürikorteris elli väikon üürikortinan; elasin üürikorteris olli kortina pääl
üüriline üürili|ne -se -st5, .üürni|k -gu -kku38
üürima .üür'mä .üüriq üüri 63