õde sõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12poolõdepuuľsõ̭saŕv umak-sõ̭sard;meditsiini-, halastajaõdeõdõ;püha õdepühä sõ̭saŕ;õeketsidśa, tsidsi;õemeessõ̭saramiiś;õepoegsõ̭sarapoig;õetütarsõ̭saratütäŕ;
õdus kodo|nõ-dsõ -st7, hää- -d50, ko|kos-gosa -gosat4, mu|kav-gava -gavat4õdus koduhää lämmi kodo;õdus väikelinnkodonõ v kokos väiku liin;ahi annab õdusat soojaahi and hääd lämmind;teeme olemise õdusaksteemiq olõmisõ kodotsõs v hääs;
õed-vennad sõ̭saraq-veleqsõ̭saridõ-.velji sõ̭sarit m -.veljisõ̭saridõ-.velji sõ̭sarit12v -.velji
43, m veli|dseq-tside -tsit7
õel hõelhõela .hõela30, võhlvõhlu .võhlu37, kurikuŕa .kurja43, tikõ- -t14, lähkläho .lähko36, ľahkľaha .ľahka35muutus vanast peast väga õelaksmuutu vanast pääst väega hõelas;õelad naljadkuŕaq naľaq;õela silmagakatõ v kuŕa silmägaq;õela õnn ei õitse, kadeda kari ei kasvavõhlul vinü-iq vili, katõl kasu-iq kari;küll täna on õel ilmkülh täämbä om hõel v kuri ilm;
õelus .hõelus-õ -t9, .lähküs-e -t9, .võhlus-õ -t9, tigõhus-õ -t9ta on õelust täistä om hõelust täüs;tüdrukud ütlevad poisile õelusitütriguq ütleseq poisilõ terävüisi;see mees on küll vana õelus iseseo miiś om külh vana tikõ esiq;
ões sõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12õeksedsõ̭saridsõq;õeste abikaasadkälüskidseq;
õhenema ohembas v .ohkumbas minemä
, ohembas v .ohkumbas .muutumalumikate hakkab õhenemalumi nakkas ärq sulama;rahakott on kõvasti õhenenudrahakotť om kõvva kõhnõmbas jäänüq;
õhin hõiskhõisu .hõisku36, hu̬u̬|g- -gu36, (h)äh|hin-inä -inät13, herevüs-e -t9, helevüs-e -t9, vunḱvungi .vunki37, hurraa- -d52poiss läks õhinat täispoisś lätś hõisku täüs;tegi kõike innu ja õhinagatekḱ kõ̭kkõ himo ja helevüsegaq;suurõs õhinas jäeti pooled asjad mahasuurõ hähinägaq jätediq poolõq aśaq maaha;esimese õhinaga tahtsime vana maja maha lõhkudaedimädse huugaq tahtsõmiq vana maja maaha lahkuq;
õhtu õda|k-gu -gut v -kut13, õtakõdagu õdagut v õdakut13, õda(n)g-u -ut13tere õhtust!tereq õdagu(s)t!;head õhtut!hüvvä v hääd õdagut!;inglise keele õhtuinglüse keele õdak;mõis jääb linnast kaks versta õhtu poolemõisa om liinast katś verstä õdagu poolõ;pererahval on õhtu alles söömataperrerahval om õdagust viil söömäldäq;
õhtukell .vesprekell-kellä -.kellä35õhtukella löödi kell 6 õhtulvesprekellä lüüdi kell kuuś õdagu;
õhtuti õdagidõ
, õdagistta on õhtuti kodustä om õdagist koton;lapsel on õhtuti palaviklatsõl om õdagidõ palavik;
õhuaken õhu|akõń.-aknõ -akõnd17, luhvt|akõń v luhť|akõń-.aknõ -akõnd17
õhujõud m õhu|jouq-.joudõ -.joudõ36, linnuvä|gi-e -ke25
õhuke .oh(ku)kõ|nõ v .ohkugõ|nõ v ohukõ|nõ-sõ -ist8, .ohku- -t3, ohuq.ohku ohut19, ohut.ohku .ohut19jää on veel õhukeijä om viil ohkõnõ;see (on) mul hea õhuke tekikemul taa hüä ohuq tekikene;lõikab õhukest laudalõikas ohut lauda;varrukad on õhukeseks kulunudkäüseq heemendäseq;õhukeseks kitkutud kulmudkitsas kidsuduq kulmuq;õhuke nagu munakoor: kui puudutad, läheb katkikõhna nigu munakuuŕ: pututat, nii lätt katśki;õhukesevõituohkukõnõ, ohelik;
õhutama tuulu|tama-taq -da82, õhu|tama-taq -da82, luhvti|tama-taq -da82, .värskit .õhku (.tarrõ) .laskma
, härgü|tämä-täq -dä82, hütsü|tämä-täq -dä82, tõhu|tama-taq -da82tube tuleb regulaarselt õhutadatarri piät kõrra perrä tuulutama;õhutas katla all tuldõhuť paa all tuld;perenaine õhutab külalisi söömapernaanõ tõhutas küläliisi süümä;
õhutemperatuur õhu|lämmi-.lämmä -lämmind16, kraaťkraadi .kraati37õhutemperatuur tõuseb, langebõhulämmi nõsõs, satas;õhutemperatuur on –10 kraadikülmä om 10 kraati;õhutemperatuur on 20 kraadi(õhu)lämmind om 20 kraati;
õhuvahetus luhti.vaeldus-õ -t9, õhu.vaeldus-õ -t9, tuulutus-õ -t9, keskkunnavahetus-õ -t9selles majas on loomulik õhuvahetusseon majan liigus õhk esiqhindäst v seo maja tuulutas hinnäst esiq;mulle soovitati õhuvahetust ja ma sõitsin mere äärdemullõ soovitõdi tõistsugumast õhku ja ma sõidi mere viirde;
õhv (h)õhv(h)õhva .(h)õhva30, (h)õhvakõ|nõ-sõ -ist8neil on majapidamises lehm ja kaks õhvanäil om majapidämisen lehm ja katś hõhvakõist;
õieli pikkä
, pikä(h)n
, tillikallaq
, tillile
, .pistü
, .lakja
, .harku
, laja(h)n
, hargu(h)nkäsi õielikäsi pikän;ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieliesiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ;ajab käed õieli, et lõngavihti hoidaaja käeq lakja, et välmet hoitaq;laps näitas kodu poole, näpp õielilatś näüdäś kodo poolõ, näpp pistü;kukk ajas kaela õieli ja kireskikas ai kaala pikkä ja kirge;
õiendama õiõnda|ma-q -83, sehveldä|mä-q -83, sehverdä|mä-q -83, kobis|õma-taq -õ87, paśalda|ma-q -83mul on linnas mitu asja õiendadamul om liinan mitu asja kõrda aiaq;ema õiendab pliidi juuresimä toimõndas v õiõndas pliidi man;nagu uksest sisse astus, nii õiendama kukkusniguq ussõst sisse sai, nii kobisõma v paśaldama v õiõndama naaś;seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajassääl tä sehvelď ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai;
õiendus (aśa)toimõndus-õ -t9, (aśa)õiõndus-õ -t9, parandus-õ -t9, praavitus-õ -t9, .klaaŕmi|nõ-sõ -st5kodus on alati tuhat õiendustkoton om kõ̭gõ tuhat aśatoimõndust;ajaleht avaldas artikli kohta õienduseaolehť ilmuť artikli kotsilõ parandusõ;pärast avariid oli politseiga õiendustpäält avarii olľ politseigaq klaaŕmist;
õieti .õigõhe
, .õigõlõ
, .õiguisi
, .õigust üldäq
, .õigõlõ üldäq
, .ausahe üldäq
, periselt
, tõtõstõei mäletagi, kui vana ta õieti onmälehtägi-iq, ku vana tä õigõlõ om;mis ta sinust õieti tahab?midä tä sust õigõhe taht?;
õietolm .häitsme|hiiv*-hiiva -.hiiva30, .häitsme|tolm-tolmu -.tolmu37ta on õietolmule allergilinetä om üleherk häitsmehiivalõ;
õige II.õigõ- -t3kõik on õige, mis ma rääginkõ̭iḱ om õigõ, mis ma kõ̭nõlõ;vali õige vastus!valiq õigõ vastus!;hobune ei püsinud õigel teelhopõń es püsüq õigõ tii pääl;otsib elus õiget kohtaotś elon umma kotust;temast pole õiget töömeesttimäst olõ-iq õigõt tüümiist;käis majas ringi nagu õige mees kunagikäve majja piten niguq õigõ miiś (õ̭ks);ta pole veel seda õiget leidnudtä olõ-iq viil tuud õigõt löüdnüq;tee nii, nagu õigem tundub!tiiq nii, niguq õigõmb tunnus!;
õige I Iõigõq
, küländkust sellist asja õige osta saab?kost säänest asja õigõq ostaq saa?;oli juba õige pime, kui koju jõudsimeolľ joq küländ pümme, kuq kodo saimiq;õige magushäste makõ;õige mul asi!kah mul asi!;mine sa õige metsa oma jutuga!mineq sa kah mõtsa uma jutugaq!;
õiglus .õigu|s-(sõ) -(s)t10, .õiglus-õ -t9õiglust jalule seadmaõigust masma pandma;õiglus võitisõigus võiť;pole siin ilmas õiglustolõ-iq seon ilman õigust;sotsiaalne õiglusütiskundlinõ õiglus;
õigsus .õigõ- -t3, .õigu|s-(sõ) -(s)t10, .ehtsüs-e -t9allkirjade õigsust tuli kontrollidaalakirotuisi ehtsüst tulľ kontrolliq v tulľ kontrolliq, kas alakirotusõq ommaq õigõq;
õigupoolest .õigust üldäq
, .õigõlõ üldäq
, .ausahe üldäq
, tõtõstõ
, .õigõhe
, .õigusõ poolõstõigupoolest peaksid ise sellest rääkimaausahe üldäq pidänüq sa esiq seost kõ̭nõlõma;õigupoolest pole mul kuhugi kiiretõigust üldäq olõ-iq mul kohegiq kipõt;
õigus .õigu|s-(sõ) -(s)t10, meele|vald†-valla -.valda33, .säädü|s-(se) -(s)t10tal on õigustäl om õigus;mul pole õigust dokumentidele alla kirjutadamul olõ-iq õigust paprilõ alaq kirotaq;õigust nõudmaõigust ajama;muudkui nõuab oma õigustaja pääle umma õigust;Rooma õigusRooma õigus;õpib õiguse ajaluguopṕ õigusõ aoluku;kodukariõiguskodokaristamisõ meelevald;õigust omavõigusõlinõ;õigust rääkimaõigust kõ̭nõlõma;
õigusjärgne .õigus(õ)li|nõ-dsõ -st5, .säädüse periõigusjärgne omaniksäädüse peri umanik;
õigustama sele|tämä-täq -dä82, .kaitsma.kaitsaq kaidsa61õigustas oma hilinemist kehva ilmagaai uma ildasjäämise kehvä ilma kaala v seleť umma ildasjäämist kehvä ilmagaq;õigustas end nagu suutiskaitsõ hinnäst niguq mõistsõ;õigustatud huvijur õigusõgaq huvi;ta ei suutnud vanemate ootusi õigustadatä es sutaq vanõmbidõ luutuisi täütäq;uus bussiliin ei õigustanud ennastvahtsõst bussiliinist saa-s asja;
õlekõrs olõ|kõrś-kõrrõ -kõrt49viisk, põis ja õlekõrskussõm, viis ja olõkõrś;
õlg (õla) olgola .olga32poisil on laiad õladpoisil ommaq lajaq olaq;õlavarsolavarś, päälmäne käevarrõ jago;tuli appi, pani õla allatulľ appi, lei turna alaq;kodune majapidamine jäi naise õlgadelekodonõ majapidämine jäi naasõ kandaq;
õlg (õle) olǵolõ .olgõ34jõululaupäeva õhtul toodi õled tuppajoulupuuľpäävä õdagu tuudiq olõq tarrõ;õlgedestolinõ, olist;õlgübarolõküpäŕ;õlgkatusolõkatus, napukatus;
õli õl|i-i -li26, õõli- -t2, õlľõlli .õlli37, el|i†-i -li26õlis küpsetatud pirukadõli seen küdsedüq piiraguq;autol tuleb õli ära vahetadamassinal tulõ õli ärq vaihtaq;lambis sai õli otsalambil sai õli otsa;kallas oma jutuga õli tulletekḱ uma jutugaq aśa hullõmbas;ära kalla õli tulle!ärq härgütäguq!;
õline õli|nõ-dsõ -st5pesi õlised käed puhtaksmõsḱ õlidsõq käeq puhtas;rääkis õlise häälegakõ̭nõľ lipõ helügaq;need mehed on päevast päeva õlisedneoq meheq ommaq pääväst päivä hunnin;
õlitama õli|tama-taq -da82, õligaq .määŕmäuksehinged on värskelt õlitatudussõhingeq ommaq õkvalt õlitõduq;uksehinged vajavad õlitamistussõhingeq tahtvaq õlli;õlitas oma lauluhäältõliť umma lauluhellü;
õndsus .õ̭ndsus-õ -t9kannab hoolt hinge õndsuse eestkand huult hinge õ̭ndsusõ iist;milline õndsus on viimaks puhata!määne õ̭ndsus om lõpus hingädäq!;
õng õ̭nǵõ̭ngõ .õ̭ngõ34poiss võttis õnge ja läks kalalepoisś võtť õ̭ngõ ja lätś kallo püüdmä;suur kala jäi õngesuuŕ kala jäi õ̭ngõ;mees valetab, naine läheb õngemiiś võlsś, naanõ lätt õ̭ngõ v jääs uskma;õpetaja ei lasknud end õnge võttaoppaja lasõ-s hinnäst õ̭ngõ võttaq v ärq pettäq;
õngitsema õ̭ngi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, ungi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, kalla .püüdmäkäib õhtuti õngitsemaskäü õdagist õ̭ngitsõman;õngitses kotist fotoaparaadiungitś kotist pildimassina;õngitseb purgist kurkepüüd v ungitsõs purgist kurkõ;
õnn õ̭nńõ̭nnõ .õ̭nnõ35, rõ̭õ̭mrõõmu rõ̭õ̭'mu37, vidämi|ne-se -st5läks maailma õnne otsimalätś ilma õ̭nnõ otśma;hakkas suurest õnnest nutmanaaś suurõ rõõmu peräst v suurõst häästmeelest ikma;täna oli meil õnnetäämbä olľ meil õ̭nnõ v täämbä meil vidi v täämbä lätś meil häste;läks õnnekslätś õ̭nnõs;
õnneks õ̭nnõsminu õnneks jäi kontrolltöö äramuq õ̭nnõs jäi kontrolľtüü ärq;jõudsime õnneks vihma eest varjujoudsõmiq õ̭nnõs vihma iist vaŕolõ;
õnnelik õ̭nnõli|nõ-dsõ -st5, rõ̭õ̭msa- -t3, õ̭nnõli|k-gu -kku38olin oma mehega õnnelikelli uma mehegaq häste;õnneliku ilmegarõ̭õ̭msa näogaq;õnnelik lapsepõlvillos v hää latsõpõlv́;see oli õnnelik õnnetusseo olľ õ̭nnõlik õ̭nnõtus;olen kõige õnnelikum inimene maailmasolõ kõ̭gõ õ̭nnõlidsõmb inemine maa pääl;
õnnelikult .häste
, ilosahe
, ilosalõabiellusid ja elasid õnnelikultlätsiq paari ja elliq ilosahe;elage õnnelikult!elägeq häste!;film lõppes õnnelikultfilḿ lõppi häste;see asi lõppes teil veel õnnelikultseo asi lõppi teil viil häste;
õnnestuma õ̭nnistu|ma-daq -80, .kõrda minemä
, õ̭nnah(t)u|ma-daq -84mul õnnestus kõik hästi, mis ette võtsinmul õ̭nnahtu kõ̭iḱ häste, miä ette võti;temal õnnestub kõiktimäl lätt kõ̭iḱ kõrda;tal õnnestus ära joostatä sai ärq juuskõq;romaani ei õnnestunud avaldadaromaani es saaq v es õ̭nnistuq v es lääq kõrda vällä andaq;õnnestunud ostkõrdalännüq ostminõ;õnnestunud ürituskõrdalännüq ettevõtminõ;
õnnetu õ̭nnõ|du-du -tut1, kurbkurva .kurba32, kurvali|nõ-dsõ -st5, ikuli|nõ-dsõ -st5, hallõ- -t14olin oma abielus õnnetuolli uman abielon õ̭nnõdu;laps oli õnnetulatś olľ kurb;olen meie tüli pärast väga õnnetuolõ mi tülü peräst väega kurb;filmil oli õnnetu lõppfilḿ olľ hallõ v kurva lõpugaq;õnnetu lapsepõlvkurvalinõ latsõpõlv́;see oli sul küll üks õnnetu mõteseo olľ sul külh ütś halv mõtõq;õnnetu eluhallõ elo;sai õnnetul kombel surmasai õ̭nnõtuhe surma;
õnnetult õ̭nnõtuhe
, õ̭nnõtulõ
, kurvalt
, kurvalidsõlt
, kurva.listõlaps vaatas õnnetult aknast väljalatś kai õ̭nnõtulõ v kurvalt aknõst vällä;kukkus õnnetult ja murdis jalaluusattõ halvastõ ja murď jalaluu ärq;
õnnetus pahandus-õ -t9, õ̭nnõtus-õ -t9, äpärdüs-e -t9, hä|dä-dä -tä24lapsel juhtus väike õnnetuslatsõl juhtu väiku äpärdüs v pahandus;raudteel juhtus õnnetusraudtii pääl juhtu õ̭nnõtus;surmaga lõppenud õnnetussurmagaq lõpnuq õ̭nnõtus;minu õnnetus on see, et olen väga hajameelnemu hädä om tuu, et olõ väega suuŕ unõhtaja;kössitab nurgas nagu hunnik õnnetustkükütäs nukan niguq unik õ̭nnõtust v vaivavaglakõnõ;
õnnetuseks kaḣos
, nigu(q) hädäõnnetuseks jäin ma haigekskaḣos jäi ma haigõs;
õnnetusjuhtum õ̭nnõtus-õ -t9, .johtumi|nõ-sõ -st5seda õnnetusjuhtumit uurib politseitaad johtumist uuŕ politsei;suri õnnetusjuhtumi tagajärjelsai õ̭nnõtuhe hukka v otsa;
õnnis .õ̭ndsa- -t3, kadonu|q- -t1usk teeb inimese õndsaksuskminõ tege inemise õ̭ndsas;pidas kalliks oma õndsa mehe mälestustpidi kallis uma kadonu mehe mälehtüst;metsas valitses õnnis vaikusmõtsan olľ kallis võ̭ndsa rahu;
õnnistama õ̭nnista|ma-q -83, pühendä|mä-q -83Jumal õnnistagu teid!Jummaľ õ̭nnistaguq teid!;rannarahvast õnnistati hea kalasaagigarannarahvalõ õ̭nnistu võ̭nnahtu hää loomus;kirikuõpetaja kutsuti uut maja õnnistamakeriguopõtaja kutsuti vahtsõt majja pühendämä;rahvas õnnistas oma head valitsejatrahvas kitť umma hääd valitsõjat;
õpetaja oppaja- -t3, ku̬u̬ľ.meistre- -t3, (kerigu)opõtaja- -t3eesti keele õpetajaeesti keele oppaja;koolis on palju noori õpetajaidkoolin om palľo nuuri oppajit;õpetajate tubaoppajidõ tarõ;kogudus oli terve aasta ilma õpetajatakogodus olľ terve aasta (ilma) opõtajaldaq;
õpetama op|pama-adaq -pa77, kooli|tama-taq -da82ema hakkas lapsele tähti õpetamaimä naaś latsõlõ tähti oppama;ta õpetab ülikoolis vene keelttä oppas korgõnkoolin vinne kiilt;ära tule mind õpetama!tulku-iq minno oppama!;õpetatud mehedkoolitõduq meheq;Õpetatud Eesti SeltsKoolitõt Eesti Seltś;
õpetlik oppusõgaq
, oppusli|nõ-dsõ -st5õpetlik raamatoppusõgaq v tark raamat;see on õpetlik luguseost aśast om oppiq;see film on õpetlikseost filmist om oppiq;
õpetus 1. oppu|s-(sõ) -(s)t10, oping-u -t13, oppami|nõ-sõ -st5, koolitami|nõ-sõ -st5õpetus toimus eesti keelesoppaminõ v koolitaminõ käve eesti keelen;tee isa õpetuse järgi!tiiq esä oppusõ perrä!;olgu see sulle õpetuseks!olkõq seo sullõ opingus!;lugemisõpetuslugõma oppaminõ, lugõmisoppus;tarvitamisõpetuspruuḱmisoppus;lauseõpetuslausõoppus;2. seletüs-e -t9, seletämi|ne-se -st5, .arvo.saami|nõ-sõ -st5pühakirja õpetuspühäkirä sõ̭na v seletüs;Hippokratese õpetusHippokratesõ seletüs v sõ̭na;idamaised õpetusedhummogumaa arvosaamisõq v tarkusõq;
õping hrl m .oṕmi|nõ-sõ -st5, kooli(h)n.käümi|ne-se -st5jättis õpingud poolelijätť koolinkäümise katśki;alustasin õpinguid ülikoolislätsi ülikuuli;jätkas oma õpinguid välismaallätś vällämaalõ edesi oṕma;
õpipoiss (opi)poisś(-)poisi (-).poissi37, käealo|nõ-dsõ -st7, pursś†pursi .purssi37läks sepa õpipoisikslätś sepäle poisis;Joosep oli rätsepa õpipoiss, kuni oma käe peal õmblema hakkasJoosõp olľ rätsepä käealonõ, nikaguq uma käe pääl umblõma naaś;
õppeaasta kooli.aasta|k-ga -kka v -gat-ga -kka38v -gat
13, opi.aasta|k-ga -kka v -gat-ga -kka38v -gat
13õppeaasta algab septembris ja lõpeb juuniskooliaastak alostas süküskuun ja lõpõs piimäkuun;
õppejõud oppaja- -t3ülikooli õppejõudülikooli oppaja;ta on bioloogia õppejõudtä om (ülikoolin) bioloogia oppaja;
õppekeel opi|ki̬i̬ľ-keele -ki̬i̬lt40, oppamis|ki̬i̬ľ-keele -ki̬i̬lt40vene õppekeelega koolvinne opikeelegaq kuuľ;meie kooli õppekeel on inglise keelmiiq kooli oppamiskiiľ om inglüse kiiľ;võru õppekeelega lasteaedvõro opikeelegaq latsiaid;
õppetund (opi)tunń(-)tunni (-).tunni37küll elu annab õppetundekülq elo oppas;kursus koosnes kahekümnest õppetunnistkursusõl olľ kokko katśkümmend tunni;
õppetöö .oṕmi|nõ-sõ -st5, oppami|nõ-sõ -st5, oppu|s-(sõ) -(s)t10õppetöö toimus eesti keelesoṕminõ käve eesti keelen;õppetöö algab kahe nädala pärastoṕminõ nakkas pääle katõ nädäli peräst;reedel õppetööd ei toimuriidi tunnõ ei olõq;
õppetükk opitük|k-ü -kü37, koolitük|k-ü -kü37, koolitü̬ü̬- -d52, päätük|k-ü -kü37mine õppetükke tegema!mineq koolitüüd tegemä!;kas õppetükid on selged?kas koolitüü om tett? v kas opitüküq ommaq selgeq?;õpik on jaotatud kümneks õppetükiksopiraamat om jaet kümnes päätüküs;
õppevahend oppamisõ asi
, opi|asi-aśa -.asja43, kooli|asi-aśa -.asja43, opi|riist-riista -.riista30, opi|nõvv*-nõvvu -(.)nõvvu37, opi|ts*-dsa -tsat13näitlikud õppevahendidoṕmisnäüdüsseq;kaardid, sõnaraamatud, õpikud ja muud õppevahendidkaardiq, sõ̭naraamaduq, opiraamaduq ja muuq oppamisõ aśaq;
õppima .oṕmaoppiq opi 3. k opṕ v opis63, opi|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90tütar õpib muusikakoolis klaverittütäŕ opṕ muusigakoolin klavõrit;ma olen küll seda keelt õppinud, aga ikka pole selgeks saanudolõ ma tuud kiilt külh oṕnuq, a iks olõ-iq ärq oṕnuq;lapsed õpivad lugemalatsõq oṕvaq lugõma;sul on temalt palju õppidasul om timä käest palľo oppiq;
õppimine .oṕmi|nõ-sõ -st5õppimine on õpilase tööoṕminõ om koolilatsõ tüü;küsi pinginaabrilt õppimist!küsüq pinginaabri käest oṕmist!;
õppus oppu|s-(sõ) -(s)t10, haŕotus-õ -t9päästetöötajatele korraldatakse õppusipästjile kõrraldõdas haŕotuisi v oppuisi;võta sellest õppust ja ära rohkem nii tee!opiq seost v võtaq seost oppust ja tekku-iq inämb niimuudu!;
õrn hellhellä .hellä35, õrnõrna .õrna35, hellä|ne-dse -st7, helli|k-gu -kut13, pehmeq.pehme pehmet v pehmend.pehme pehmet18v pehmend
16, m tasali|k-gu -kku38ole oma naise vastu õrn!olõq uma naasõ vasta hell!;õrn pilk, naeratushell kaeminõ, kerge naarahtus;õrna hingega poisshellä hingegaq poisś;see on eriti õrn teemaseo om esiqeränis hell teema;munakoor on õrnmunakuuŕ om õrn v ohukõnõ v munakuuŕ lätt kergehe purus;väiksed õrnad käedväikuq pehmeq käeq;ta on õrna häälegatä om tasaligu helügaq;noore looma liha on õrnnoorõ eläjä liha om pehmegene;näol on õrn päevitusnägo om veidükese päivä saanuq;ta on õrna tervisegatä om hellä tervüsegaq;tüdruk on õrnas eastütrik om viil nuuŕ;õrnem sugum naasõq;mul pole õrna aimugituust ei tiiäq ma midägiq;
õrnalt helläste
, .pehmehe
, tasaligult
, tasalikkuema silitas õrnalt lapse peadimä silesť helläste latsõ pääd;seda karpi hoia õrnalt, seal on purunevad esemed!seod karpi hoiaq tasaligult, sääl seen ommaq katśkiminejäq aśaq!;taevas on õrnalt sininetaivas om kergelt sinine;
õrnus armarmu .armu37, .hellüs-e -t9emalik õrnusimä arm;lapsed vajavad õrnustlatsilõ om armu v hellüst vaia;mees sosistas naisele õrnusimiiś tsosisť naasõlõ helli sõ̭nno;
õrnutsema hellä|tämä-täq -dä82pärast tüli hakkas abielupaar jälle õrnutsemapääle tüllü naaś abielopaaŕ jälkiq kaala ümbrelt kinniq käümä;
õrritama .tsusḱma.tsuskiq tsusi63, .tsüsḱmä.tsüskiq tsüsi63, härgü|tämä-täq -dä82, mitmit kõrdo härgüte|(l)lemä-lläq -(l)le86mis sa mind õrritad?midäs sa minno tsusit?;
õrs orśorrõ ort49lae all õrrel kuivasid vihadlae all orrõ pääl kuiviq vihaq;kanad olid õrrelkanaq olliq orrõ pääl;
õu mor|o-o -ro26, mur|o-o -ro26, uss|aid-aia -.aida33, (kinniline) hu̬u̬v́hoovi hu̬u̬vi37aja auto õuele!ajaq auto moro pääle!;õu on porine ja aidaesine prahinemoro om muanõ ja aida iist asunõ;kui kägu juba õuele tuleb, on õnnetus tulemaskuq kägo jo ussaida tulõ, om pahandus kah;
õudne 1. .hirmsa- -t3, hirmu|du-du -tut1, jälle- -t2, jäle|dü-dü -tüt1õudne film, raamatjälle filḿ, hirmsa raamat;lapsel hakkas üksinda õudnelatś naaś ütsindä pelgämä;kuskilt tuleb õudset lehkakostkiq tulõ jället haisu;täna on õudne ilmtäämbä om jälle ilm;seda oli õudne vaadatatuud olľ õkva hirmudu kaiaq;2. (väega suuŕ) ilma|du-du -tut1, perä|dü-dü -tüt1, meele|dü-dü -tüt1, armõ|du-du -tut1, .kistuma(l)daq
, kadomaldaqmul oli õudne õunaisumul olľ kistumaldaq ubinahimo;
õudselt 1. .hirmsahe
, .hirmsalõ
, jälehehe
, jälehelemehe naer kõlas õudseltmehe naardminõ olľ hirmsa;tühi maja mõjus õudselttühi maja ai hirmu pääle;2. .ütlemäldäq
, ilmadu
, .kistumaldaq
, .lõpmaldaq
, otsaldaq
, perätühe
, perätüle
, põḣadu
, (.)ullimu̬u̬du
, ullidu
, .väega(q)
, .umbõ
, .umbõhe
, .umbõlõõudselt rikas meesperädü rikas miiś;meil oli õudselt igavmeil olľ umbõ ikäv;tal on õudselt palju töödtäl om lõpmaldaq palľo tüüd;
õudus hirmhirmu .hirmu37, .pelgüs-e -t9kõiki haaras õuduskõigil tulľ hirm pääle;pimedus äratas õudustpümme panď pelgämä v ai hirmu pääle;see oli alles õuduste algustuust edesi viil hirmsas v jälles lätś;
õukondlane hoovili|nõ*-sõ -st5ta on kuninga õukondlanetä om kuninga hoovist v hoovilinõ;
õun upinubina ubinat4, latsik upo- -t2õunad on alles tooredubinaq ommaq viil tuurõq;see õun on ussitanudseo upin om vaglotõt;õunamahlubinamahl;õunamoosubinasahvť;õunasüdaubinasüä;õunaussubinavagõl;õunamähkurubinaliblik;
õunapuu .uibu- -t1õunapuu on õunu täisuibu om ubinit täüs;õunapuineuibunõ;õunapuust kaelaeheuibunõ kaalaeheq;
õõnes (seest) tühiõõnes puutüviseest tühi v oosõgaq puutüvi;kepp oli seest õõneskepṕ olľ seest tühi;rääkis õõnsa häälegakõ̭nõľ kummõ helügaq;õõnsad sõnadtühäq sõ̭naq;
õõnestama .uurdma(.)uurdaq uura66, .kauŕma.kauriq kauri63, .kaibma.kaibaq kaiba61jänes on lumehange pika käigu õõnestanudjänes om lumõuarmõhe pikä käügi tennüq;riigikorda õõnestamariigikõrra alossit kaibma, riigikõrda lahkma v kõ̭igutama;
õõnsus = õõs u̬u̬śoosõ u̬u̬st39, u̬u̬ńoonõ u̬u̬nt39, urguru .urgu32, anat ku̬u̬pkooba ku̬u̬pa31vana tamme tüves on suur õõnsusvana tammõ tüve seen om suuŕ uuś;puuõõnsuses oli oravapesapuuoosõn olľ oravapesä;orav lipsas vana kuivanud puu õõndeorrav lipsaś vana kuionu puu oosõ sisse;kõhuõõskõtukuup;suuõõne loputusvedeliksuukooba mõsuvesi;
õõtsuma .hälmä.hällüq hällü73, he|lümä-llüq -lü70, .kõikma.kõikuq kõigu73õõtsuv ja soinehõdśonõ;puud õõtsuvad tuulespuuq hällüseq tuulõ käen;laine pani laeva õõtsumalainõq panď laiva hällümä;vili õõtsubvili lainõlõs v lohetas;purjus mees õõtsus kodu poolepuŕon miiś kapõrď v kalluskõli kodo poolõ;soopind õõtsub jalge allsuu hõľos jalgo all;
