õde sõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12; poolõdepuuľsõ̭saŕv umak-sõ̭sard;meditsiini-, halastajaõdeõdõ; püha õde pühä sõ̭saŕ; õeketsidśa, tsidsi; õemeessõ̭saramiiś;õepoegsõ̭sarapoig;õetütarsõ̭saratütäŕ
õdus kodo|nõ -dsõ -st7, hää - -d50, ko|kos -gosa -gosat4, mu|kav -gava -gavat4; õdus koduhää lämmi kodo;õdus väikelinnkodonõ v kokos väiku liin;ahi annab õdusat soojaahi and hääd lämmind; teeme olemise õdusaks teemiq olõmisõ kodotsõs v hääs
õed-vennadm sõ̭saraq-veleq sõ̭saridõ-.velji sõ̭sarit12-.velji43, m veli|dseq -tside -tsit7
ões sõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12; õeksedsõ̭saridsõq;õeste abikaasad kälüskidseq
õel hõel hõela .hõela30, võhl võhlu .võhlu37, kuri kuŕa .kurja43, tikõ - -t14, lähk läho .lähko36, ľahk ľaha . ľahka35; muutus vanast peast väga õelaksmuutu vanast pääst väega hõelas;õelad naljadkuŕaq naľaq;õela silmagakatõ v kuŕa silmägaq; õela õnn ei õitse, kadeda kari ei kasvavõhlul vinü-iq vili, katõl kasu-iq kari;küll täna on õel ilmkülh täämbä om hõel v kuri ilm
õelus.hõelus -õ -t9,.lähküs -e -t9,.võhlus -õ -t9, tigõhus -õ -t9; ta on õelust täistä om hõelust täüs;tüdrukud ütlevad poisile õelusitütriguq ütleseq poisilõ terävüisi;see mees on küll vana õelus iseseo miiś om külh vana tikõ esiq
õgimani̬i̬ldmä neeldäq v ni̬i̬ldäq neelä66, .atma attaq ata61,.haaľma .haaliq haali63, jahvõrda|ma -q -83, lõ|bima -piq -bi57, pom|ima -miq -i57, mähä|tämä -täq -dä82; õgisin oma kõhu täisati uma kõtu täüs;õgib silmadegasüü silmigaq;leegid õgivad paberittuli niild papõrd; küll ta õgis laua taga külq tä lavva takan pomõ
õgvendama õgvõnda|ma -q -83, õgvas ajama; .sirgõ(mba)s ajama v tegemä; seda teed on õgvendatudseod tiid om õgvõndõt; autoraami õgvendama autoraami rihťmä
õhenema ohembas v .ohkumbas minemä, ohembas v .ohkumbas .muutuma; lumikate hakkab õhenemalumi nakkas ärq sulama;rahakott on kõvasti õhenenudrahakotť om kõvva kõhnõmbas jäänüq
õhin hõisk hõisu .hõisku36, hu̬u̬|g - -gu36, (h)äh|hin -inä -inät13, herevüs -e -t9, helevüs -e -t9, vunḱ vungi .vunki37, hurraa - -d52; poiss läks õhinat täispoisś lätś hõisku täüs;tegi kõike innu ja õhinagatekḱ kõ̭kkõ himo ja helevüsegaq; suurõs õhinas jäeti pooled asjad maha suurõ hähinägaq jätediq poolõq aśaq maaha; esimese õhinaga tahtsime vana maja maha lõhkuda edimädse huugaq tahtsõmiq vana maja maaha lahkuq
õhtu õda|k -gu -gut v -kut13, õtak õdagu õdagut v õdakut13, õda(n)g -u -ut13;tere õhtust!tereq õdagu(s)t!;head õhtut!hüvvä vhääd õdagut!; inglise keele õhtu inglüse keele õdak; mõis jääb linnast kaks versta õhtu poole mõisa om liinast katś verstä õdagu poolõ; pererahval on õhtu alles söömata perrerahval om õdagust viil söömäldäq
õhtukell .vesprekell-kellä -.kellä35; õhtukella löödi kell 6 õhtul vesprekellä lüüdi kell kuuś õdagu
õhuke.oh(ku)kõ|nõ v .ohkugõ|nõ v ohukõ|nõ -sõ -ist8, .ohku - -t3, ohuq .ohku ohut19, ohut .ohku .ohut19; jää on veel õhukeijä om viil ohkõnõ;see (on) mul hea õhuke tekikemul taa hüä ohuq tekikene;lõikab õhukest laudalõikas ohut lauda; varrukad on õhukeseks kulunud käüseq heemendäseq; õhukeseks kitkutud kulmud kitsas kidsuduq kulmuq; õhuke nagu munakoor: kui puudutad, läheb katki kõhna nigu munakuuŕ: pututat, nii lätt katśki; õhukesevõituohkukõnõ, ohelik
õhukeselt .oh(ku).kõistõ, ohu.kõistõ; rulli tainas õhukeselt laiali!trulliq tahas ohukõistõ lakja!; liiga õhukeselt riides kergele rõivin, kerge rõivagaq
õhutemperatuur õhu|lämmi -.lämmä-lämmind16, kraať kraadi .kraati37; õhutemperatuur tõuseb, langebõhulämmi nõsõs, satas; õhutemperatuur on –10 kraadi külmä om 10 kraati; õhutemperatuur on 20 kraadi (õhu)lämmind om 20 kraati
õhuvahetus luhti.vaeldus -õ -t9, õhu.vaeldus -õ -t9, tuulutus -õ -t9; keskkunnavahetus -õ -t9; selles majas on loomulik õhuvahetusseon majan liigus õhk esiqhindäst v seo maja tuulutas hinnäst esiq;mulle soovitati õhuvahetust ja ma sõitsin mere äärdemullõ soovitõdi tõistsugumast õhku ja ma sõidi mere viirde
õhv(h)õhv (h)õhva .(h)õhva30, (h)õhvakõ|nõ -sõ -ist8; neil on majapidamises lehm ja kaks õhvanäil om majapidämisen lehm ja katś hõhvakõist
õieli pikkä, pikä(h)n, tillikallaq, tillile, .pistü, .lakja, .harku, laja(h)n, hargu(h)n; käsi õielikäsi pikän;ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieliesiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ; ajab käed õieli, et lõngavihti hoidaaja käeq lakja, et välmet hoitaq;laps näitas kodu poole, näpp õielilatś näüdäś kodo poolõ, näpp pistü;kukk ajas kaela õieli ja kireskikas ai kaala pikkä ja kirge
õiendama õiõnda|ma -q -83, sehveldä|mä -q -83, sehverdä|mä -q -83, kobis|õma -taq -õ87, paśalda|ma -q -83;mul on linnas mitu asja õiendadamul om liinan mitu asja kõrda aiaq;ema õiendab pliidi juuresimä toimõndas v õiõndas pliidi man;nagu uksest sisse astus, nii õiendama kukkusniguq ussõst sisse sai, nii kobisõma v paśaldama v õiõndama naaś;seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajassääl tä sehvelď ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai
õiendus (aśa)toimõndus -õ -t9, (aśa)õiõndus-õ -t9; parandus -õ -t9; praavitus -õ -t9, .klaaŕmi|nõ -sõ -st5; kodus on alati tuhat õiendustkoton om kõ̭gõ tuhat aśatoimõndust;ajaleht avaldas artikli kohta õienduseaolehť ilmuť artikli kotsilõ parandusõ;pärast avariid oli politseiga õiendustpäält avarii olľ politseigaq klaaŕmist
õieti.õigõhe, .õigõlõ, .õiguisi, .õigust üldäq, .õigõlõ üldäq, .ausahe üldäq, periselt, tõtõstõ; ei mäletagi, kui vana ta õieti onmälehtägi-iq, ku vana tä õigõlõ om;mis ta sinust õieti tahab?midä tä sust õigõhe taht?
õietolm .häitsme|hiiv* -hiiva -.hiiva30, .häitsme|tolm -tolmu -.tolmu37; ta on õietolmule allergilinetä om üleherk häitsmehiivalõ
õige I õigõq, küländ; kust sellist asja õige osta saab? kost säänest asja õigõq ostaq saa?;oli juba õige pime, kui koju jõudsimeolľ joq küländ pümme, kuq kodo saimiq;õige magushäste makõ;õige mul asi!kah mul asi!;mine sa õige metsa oma jutuga!mineq sa kah mõtsa uma jutugaq!
õige II.õigõ - -t3; kõik on õige, mis ma rääginkõ̭iḱ om õigõ, mis ma kõ̭nõlõ;vali õige vastus!valiq õigõ vastus!;hobune ei püsinud õigel teelhopõń es püsüq õigõ tii pääl;otsib elus õiget kohtaotś elon umma kotust;temast pole õiget töömeesttimäst olõ-iq õigõt tüümiist;käis majas ringi nagu õige mees kunagikäve majja piten niguq õigõ miiś (õ̭ks);ta pole veel seda õiget leidnudtä olõ-iq viil tuud õigõt löüdnüq; tee nii, nagu õigem tundub!tiiq nii, niguq õigõmb tunnus!
õigeaegselt .õigõl aol, .õigõs aos, ao pääle, .aohna, .aol(d)õ; õigeaegselt sündinud lapsao pääle sündünüq latś;jõudis õigeaegselt kohalesai õigõs aos peräle;me peame õigeaegselt linna jõudma mi piät aohna liina joudma
õigemini .õigõmbalõ, .õigõmbahe, .õigust üldäq; teeksid õigemini, kui jätaksid minematasa tennüq õigõmbahe, ku jätnüq minemäldäq;ta isa, õigemini kasuisa, suri hiljutitimä esä, õigõmbalõ kasuesä, kuuli ildaaigo
õigesti.õigõhe, .õigõlõ; sa tegid õigestisa teit õigõhe;loodan, et sain õigesti arulooda, et sai õigõlõ arvo
õigetpidi .õigõtpite(h)n, .õigustpite(h)n, peripäidi, hüvilde, perilde; võta pliiats õigetpidi kätte!võtaq pleiätś õigõtpiten kätte!;sul on särk pahupidi seljas, keera õigetpidi!sul om hamõq paheldõ sälän, käänäq hüvilde!;kruus oli laual õigetpidi, ei olnud kummulikruuś olľ lavva pääl perilde, olõ es kummalõ
õiglaselt .ausahe, .ausalõ, .õigõhe, .õigõlõ; tulud jaotati õiglaselttuloq jaotõdiq ausahe
õiglus .õigu|s -(sõ) -(s)t10, .õiglus -õ -t9; õiglust jalule seadmaõigust masma pandma;õiglus võitisõigus võiť;pole siin ilmas õiglustolõ-iq seon ilman õigust; sotsiaalne õiglusütiskundlinõ õiglus
õigsus .õigõ - -t3, .õigu|s -(sõ) -(s)t10, .ehtsüs-e -t9; allkirjade õigsust tuli kontrollidaalakirotuisi ehtsüst tulľ kontrolliq v tulľ kontrolliq, kas alakirotusõq ommaq õigõq
õigupoolest .õigust üldäq, .õigõlõ üldäq, .ausahe üldäq, tõtõstõ, .õigõhe, .õigusõ poolõst; õigupoolest peaksid ise sellest rääkimaausahe üldäq pidänüq sa esiq seost kõ̭nõlõma;õigupoolest pole mul kuhugi kiiretõigust üldäq olõ-iq mul kohegiq kipõt
õigus .õigu|s -(sõ) -(s)t10, meele|vald†-valla -.valda33, .säädü|s -(se) -(s)t10; tal on õigustäl om õigus; mul pole õigust dokumentidele alla kirjutada mul olõ-iq õigust paprilõ alaq kirotaq;õigust nõudmaõigust ajama;muudkui nõuab oma õigustaja pääle umma õigust; Rooma õigus Rooma õigus; õpib õiguse ajalugu opṕ õigusõ aoluku; kodukariõigus kodokaristamisõ meelevald; õigust omav õigusõlinõ; õigust rääkima õigust kõ̭nõlõma
õigusjärgne .õigus(õ)li|nõ -dsõ -st5, .säädüse peri; õigusjärgne omaniksäädüse peri umanik
õigusnõunik .õigus.nõuni|k -gu -kku38, .säädüsenõvvu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39; presidendi õigusnõunikpresidendi säädüsenõvvumiiś
õigustama sele|tämä -täq -dä82, .kaitsma.kaitsaq kaidsa61; õigustas oma hilinemist kehva ilmagaai uma ildasjäämise kehvä ilma kaala v seleť umma ildasjäämist kehvä ilmagaq; õigustas end nagu suutis kaitsõ hinnäst niguq mõistsõ;õigustatud huvijur õigusõgaq huvi; ta ei suutnud vanemate ootusi õigustadatä es sutaq vanõmbidõ luutuisi täütäq;uus bussiliin ei õigustanud ennastvahtsõst bussiliinist saa-s asja
õlekõrs olõ|kõrś -kõrrõ -kõrt49; viisk, põis ja õlekõrskussõm, viis ja olõkõrś
õlg(õla) olg ola .olga32; poisil on laiad õladpoisil ommaq lajaq olaq;õlavars olavarś, päälmäne käevarrõ jago; tuli appi, pani õla allatulľ appi, lei turna alaq; kodune majapidamine jäi naise õlgadele kodonõ majapidämine jäi naasõ kandaq
õlg(õle) olǵ olõ .olgõ34; jõululaupäeva õhtul toodi õled tuppajoulupuuľpäävä õdagu tuudiq olõq tarrõ;õlgedestolinõ, olist; õlgübar olõküpäŕ; õlgkatus olõkatus, napukatus
õli õl|i -i -li26, õõli - -t2, õlľ õlli .õlli37, el|i† -i -li26; õlis küpsetatud pirukadõli seen küdsedüq piiraguq;autol tuleb õli ära vahetadamassinal tulõ õli ärq vaihtaq;lambis sai õli otsalambil sai õli otsa;kallas oma jutuga õli tulletekḱ uma jutugaq aśa hullõmbas; ära kalla õli tulle! ärq härgütäguq!
õline õli|nõ -dsõ -st5; pesi õlised käed puhtaksmõsḱ õlidsõq käeq puhtas;rääkis õlise häälegakõ̭nõľ lipõ helügaq;need mehed on päevast päeva õlisedneoq meheq ommaq pääväst päivä hunnin
õlitama õli|tama -taq -da82, õligaq .määŕmä; uksehinged on värskelt õlitatudussõhingeq ommaq õkvalt õlitõduq; uksehinged vajavad õlitamist ussõhingeq tahtvaq õlli;õlitas oma lauluhäältõliť umma lauluhellü
õndsus.õ̭ndsus -õ -t9; kannab hoolt hinge õndsuse eestkand huult hinge õ̭ndsusõ iist;milline õndsus on viimaks puhata!määne õ̭ndsus om lõpus hingädäq!
õngõ̭nǵ õ̭ngõ .õ̭ngõ34; poiss võttis õnge ja läks kalale poisś võtť õ̭ngõ ja lätś kallo püüdmä; suur kala jäi õngesuuŕ kala jäi õ̭ngõ; mees valetab, naine läheb õnge miiś võlsś, naanõ lätt õ̭ngõ v jääs uskma; õpetaja ei lasknud end õnge võtta oppaja lasõ-s hinnäst õ̭ngõ võttaq v ärq pettäq
õngitsemaõ̭ngi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ungi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kalla .püüdmä; käib õhtuti õngitsemaskäü õdagist õ̭ngitsõman;õngitses kotist fotoaparaadiungitś kotist pildimassina;õngitseb purgist kurkepüüd v ungitsõs purgist kurkõ
õnnõ̭nń õ̭nnõ .õ̭nnõ35, rõ̭õ̭m rõõmu rõ̭õ̭mu37; vidämi|ne -se -st5; läks maailma õnne otsima lätś ilma õ̭nnõ otśma; hakkas suurest õnnest nutma naaś suurõ rõõmu peräst v suurõst häästmeelest ikma; täna oli meil õnne täämbä olľ meil õ̭nnõ v täämbä meil vidi v täämbä lätś meil häste; läks õnneks lätś õ̭nnõs
õnneksõ̭nnõs; minu õnneks jäi kontrolltöö ära muq õ̭nnõs jäi kontrolľtüü ärq; jõudsime õnneks vihma eest varju joudsõmiq õ̭nnõs vihma iist vaŕolõ
õnnelikõ̭nnõli|nõ -dsõ -st5, rõ̭õ̭msa - -t3, õ̭nnõli|k -gu -kku38; olin oma mehega õnnelik elli uma mehegaq häste; õnneliku ilmega rõ̭õ̭msa näogaq; õnnelik lapsepõlv illos v hää latsõpõlv́; see oli õnnelik õnnetus seo olľ õ̭nnõlik õ̭nnõtus; olen kõige õnnelikum inimene maailmas olõ kõ̭gõ õ̭nnõlidsõmb inemine maa pääl
õnnelikult .häste, ilosahe, ilosalõ; abiellusid ja elasid õnnelikult lätsiq paari ja elliq ilosahe; elage õnnelikult! elägeq häste!; film lõppes õnnelikult filḿ lõppi häste; see asi lõppes teil veel õnnelikult seo asi lõppi teil viil häste
õnnesoov (õ̭nnõ)su̬u̬v́(-)soovi (-)su̬u̬vi37, (õ̭nnõ)su̬u̬v́mi|nõ -sõ -st5; noorpaar võttis õnnesoove vastu nuuŕpaaŕ võtť hüvvi suuvõ vasta
õnnestumaõ̭nnistu|ma -daq -80, .kõrda minemä, õ̭nnah(t)u|ma -daq -84;mul õnnestus kõik hästi, mis ette võtsin mul õ̭nnahtu kõ̭iḱ häste, miä ette võti; temal õnnestub kõik timäl lätt kõ̭iḱ kõrda; tal õnnestus ära joosta tä sai ärq juuskõq; romaani ei õnnestunud avaldada romaani es saaq v es õ̭nnistuq v es lääq kõrda vällä andaq; õnnestunud ost kõrdalännüq ostminõ; õnnestunud üritus kõrdalännüq ettevõtminõ
õnnetuõ̭nnõ|du -du -tut1, kurb kurva .kurba32, kurvali|nõ -dsõ -st5, ikuli|nõ -dsõ -st5, hallõ - -t14;olin oma abielus õnnetu olli uman abielon õ̭nnõdu;laps oli õnnetu latś olľ kurb; olen meie tüli pärast väga õnnetu olõ mi tülü peräst väega kurb; filmil oli õnnetu lõpp filḿ olľ hallõ v kurva lõpugaq; õnnetu lapsepõlv kurvalinõ latsõpõlv́; see oli sul küll üks õnnetu mõte seo olľ sul külh ütś halv mõtõq; õnnetu elu hallõ elo; sai õnnetul kombel surma sai õ̭nnõtuhe surma
õnnetultõ̭nnõtuhe, õ̭nnõtulõ, kurvalt, kurvalidsõlt, kurva.listõ; laps vaatas õnnetult aknast välja latś kai õ̭nnõtulõ v kurvalt aknõst vällä; kukkus õnnetult ja murdis jalaluu sattõ halvastõ ja murď jalaluu ärq
õnnetus pahandus -õ -t9, õ̭nnõtus -õ -t9, äpärdüs -e -t9, hä|dä -dä -tä24;lapsel juhtus väike õnnetus latsõl juhtu väiku äpärdüs v pahandus;raudteel juhtus õnnetus raudtii pääl juhtu õ̭nnõtus; surmaga lõppenud õnnetus surmagaq lõpnuq õ̭nnõtus; minu õnnetus on see, et olen väga hajameelne mu hädä om tuu, et olõ väega suuŕ unõhtaja; kössitab nurgas nagu hunnik õnnetust kükütäs nukan niguq unik õ̭nnõtust v vaivavaglakõnõ
õnnetuseks kaḣos, nigu(q) hädä; õnnetuseks jäin ma haigeks kaḣos jäi ma haigõs
õnnetusjuhtumõ̭nnõtus -õ -t9, .johtumi|nõ -sõ -st5; seda õnnetusjuhtumit uurib politsei taad johtumist uuŕ politsei; suri õnnetusjuhtumi tagajärjel sai õ̭nnõtuhe hukka v otsa
õnnis.õ̭ndsa - -t3; kadonu|q - -t1; usk teeb inimese õndsaks uskminõ tege inemise õ̭ndsas; pidas kalliks oma õndsa mehe mälestust pidi kallis uma kadonu mehe mälehtüst; metsas valitses õnnis vaikus mõtsan olľ kallis v õ̭ndsa rahu
õnnistamaõ̭nnista|ma -q -83, pühendä|mä -q -83; Jumal õnnistagu teid! Jummaľ õ̭nnistaguq teid!; rannarahvast õnnistati hea kalasaagiga rannarahvalõ õ̭nnistu v õ̭nnahtu hää loomus; kirikuõpetaja kutsuti uut maja õnnistama keriguopõtaja kutsuti vahtsõt majja pühendämä; rahvas õnnistas oma head valitsejat rahvas kitť umma hääd valitsõjat
õnnitlema .õ̭nnõ su̬u̬v́ma, .kitmä kittäq kitä61, avvusta|ma -q -83; õnnitlen sind sünnipäeva puhul soovi sullõ sünnüpääväs õ̭nnõ; koolilõpu puhul õnnitlema koolilõpu puhul kitmä; president õnnitles olümpiavõitjat president avvusť olümpiävõitjat
õpetaja oppaja - -t3, ku̬u̬ľ.meistre - -t3, (kerigu)opõtaja - -t3; eesti keele õpetaja eesti keele oppaja; koolis on palju noori õpetajaid koolin om palľo nuuri oppajit; õpetajate tuba oppajidõ tarõ; kogudus oli terve aasta ilma õpetajata kogodus olľ terve aasta (ilma) opõtajaldaq
õpetama op|pama -adaq -pa77, kooli|tama -taq -da82; ema hakkas lapsele tähti õpetama imä naaś latsõlõ tähti oppama; ta õpetab ülikoolis vene keelt tä oppas korgõnkoolin vinne kiilt; ära tule mind õpetama! tulku-iq minno oppama!; õpetatud mehed koolitõduq meheq; Õpetatud Eesti Selts Koolitõt Eesti Seltś
õpetlik oppusõgaq, oppusli|nõ -dsõ -st5; õpetlik raamat oppusõgaq v tark raamat; see on õpetliklugu seost aśast om oppiq; see film on õpetlik seost filmist om oppiq
õpetus 1. oppu|s -(sõ) -(s)t10, oping -u -t13, oppami|nõ -sõ -st5, koolitami|nõ -sõ -st5; õpetus toimus eesti keeles oppaminõ v koolitaminõ käve eesti keelen;tee isa õpetuse järgi! tiiq esä oppusõ perrä!; olgu see sulle õpetuseks! olkõq seo sullõ opingus!; lugemisõpetus lugõma oppaminõ, lugõmisoppus; tarvitamisõpetus pruuḱmisoppus; lauseõpetus kiiľlausõoppus; 2. seletüs -e -t9, seletämi|ne -se -st5, .arvo.saami|nõ -sõ -st5; pühakirja õpetuspühäkirä sõ̭na v seletüs; Hippokratese õpetusHippokratesõ seletüs v sõ̭na; idamaised õpetusedhummogumaa arvosaamisõq v tarkusõq
õpinghrl m .oṕmi|nõ -sõ -st5, kooli(h)n.käümi|ne -se -st5; jättis õpingud pooleli jätť koolinkäümise katśki; alustasin õpinguid ülikoolis lätsi ülikuuli; jätkas oma õpinguid välismaal lätś vällämaalõ edesi oṕma
õpipoiss (opi)poisś (-)poisi (-).poissi37, käealo|nõ -dsõ -st7, pursś† pursi .purssi37; läks sepa õpipoisikslätś sepäle poisis;Joosep oli rätsepa õpipoiss, kuni oma käe peal õmblema hakkasJoosõp olľ rätsepä käealonõ, nikaguq uma käe pääl umblõma naaś
õppeaasta kooli.aasta|k -ga -kka38v -gat13, opi.aasta|k -ga -kka38v -gat13; õppeaasta algab septembris ja lõpeb juunis kooliaastak alostas süküskuun ja lõpõs piimäkuun
õppeasutus ku̬u̬ľ kooli ku̬u̬li37, koolituskotus -(s)õ -t11, .oṕmiskotus -(s)õ -t11; riiklik õppeasutus riigikuuľ
õppejõud oppaja - -t3; ülikooli õppejõud ülikooli oppaja; ta on bioloogia õppejõud tä om (ülikoolin) bioloogia oppaja
õppekeel opi|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, oppamis|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40; vene õppekeelega kool vinne opikeelegaq kuuľ; meie kooli õppekeel on inglise keel miiq kooli oppamiskiiľ om inglüse kiiľ; võru õppekeelega lasteaed võro opikeelegaq latsiaid
õppetund (opi)tunń (-)tunni (-).tunni37; küll elu annab õppetunde külq elo oppas; kursus koosnes kahekümnest õppetunnist kursusõl olľ kokko katśkümmend tunni
õppetöö .oṕmi|nõ -sõ -st5, oppami|nõ -sõ -st5, oppu|s -(sõ) -(s)t10; õppetöö toimus eesti keeles oṕminõ käve eesti keelen; õppetöö algab kahe nädala pärast oṕminõ nakkas pääle katõ nädäli peräst; reedel õppetööd ei toimu riidi tunnõ ei olõq
õppetükk opitük|k -ü -kü37, koolitük|k -ü -kü37, koolitü̬ü̬ - -d52; päätük|k -ü -kü37; mine õppetükke tegema! mineq koolitüüd tegemä!; kas õppetükid on selged? kas koolitüü om tett? v kas opitüküq ommaq selgeq?; õpik on jaotatud kümneks õppetükiks opiraamat om jaet kümnes päätüküs
õppima.oṕma oppiq opi, 3. k opṕ v opis63, opi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90; tütar õpib muusikakoolis klaverit tütäŕ opṕ muusigakoolin klavõrit; ma olen küll seda keelt õppinud, aga ikka pole selgeks saanudolõ ma tuud kiilt külh oṕnuq, a iks olõ-iq ärq oṕnuq; lapsed õpivad lugema latsõq oṕvaq lugõma; sul on temalt palju õppida sul om timä käest palľo oppiq
õppimine .oṕmi|nõ -sõ -st5; õppimine on õpilase töö oṕminõ om koolilatsõ tüü; küsi pinginaabrilt õppimist! küsüq pinginaabri käest oṕmist!
õppus oppu|s -(sõ) -(s)t10, haŕotus -õ -t9; päästetöötajatele korraldatakse õppusipästjile kõrraldõdas haŕotuisi v oppuisi;võta sellest õppust ja ära rohkem nii tee!opiq seost v võtaq seost oppust ja tekku-iq inämb niimuudu!
õrnhell hellä .hellä35, õrn õrna .õrna35, hellä|ne -dse -st7, helli|k -gu -kut13, pehmeq .pehme pehmet18v pehmend16, tasali|k -gu -kku38;ole oma naise vastu õrn!olõq uma naasõ vasta hell!;õrn pilk, naeratushell kaeminõ, kerge naarahtus;õrna hingega poisshellä hingegaq poisś;see on eriti õrn teemaseo om esiqeränis hell teema;munakoor on õrnmunakuuŕ om õrn v ohukõnõ v munakuuŕ lätt kergehe purus;väiksed õrnad käedväikuq pehmeq käeq;ta on õrna häälegatä om tasaligu helügaq; noore looma liha on õrn noorõ eläjä liha om pehmegene; näol on õrn päevitus nägo om veidükese päivä saanuq; ta on õrna tervisega tä om hellä tervüsegaq; tüdruk on õrnas eas tütrik om viil nuuŕ; õrnem sugum naasõq; mul pole õrna aimugi tuust ei tiiäq ma midägiq
õrnalthelläste, .pehmehe, tasaligult, tasalikku; ema silitas õrnalt lapse peadimä silesť helläste latsõ pääd;seda karpi hoia õrnalt, seal on purunevad esemed!seod karpi hoiaq tasaligult, sääl seen ommaq katśkiminejäq aśaq!;taevas on õrnalt sininetaivas om kergelt sinine
õrnutsema hellä|tämä -täq -dä82; pärast tüli hakkas abielupaar jälle õrnutsemapääle tüllü naaś abielopaaŕ jälkiq kaala ümbrelt kinniq käümä
õrnus arm armu .armu37, .hellüs -e -t9; emalik õrnusimä arm;lapsed vajavad õrnustlatsilõ om armu v hellüst vaia;mees sosistas naisele õrnusimiiś tsosisť naasõlõ helli sõ̭nno
õrritama.tsusḱma .tsuskiq tsusi63, .tsüsḱmä .tsüskiq tsüsi63, härgü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo härgüte|(l)lemä -lläq -(l)le86;mis sa mind õrritad? midäs sa minno tsusit?
õrs orś orrõ ort49; lae all õrrel kuivasid vihadlae all orrõ pääl kuiviq vihaq;kanad olid õrrelkanaq olliq orrõ pääl
õu mor|o -o -ro26, mur|o -o -ro26, uss|aid -aia -.aida33, (kinniline) hu̬u̬v́hoovi hu̬u̬vi37;aja auto õuele! ajaq auto moro pääle!;õu on porine ja aidaesine prahine moro om muanõ ja aida iist asunõ; kui kägu juba õuele tuleb, on õnnetus tulemas kuq kägo jo ussaida tulõ, om pahandus kah
õudne 1..hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jälle- -t2, jäle|dü -dü -tüt1; õudne film, raamatjälle filḿ, hirmsa raamat;lapsel hakkas üksinda õudnelatś naaś ütsindä pelgämä;kuskilt tuleb õudset lehkakostkiq tulõ jället haisu; täna on õudne ilmtäämbä om jälle ilm;seda oli õudne vaadata tuud olľ õkva hirmudu kaiaq;2.(väega suuŕ) ilma|du -du -tut1, perä|dü -dü -tüt1, meele|dü -dü -tüt1, armõ|du -du -tut1, .kistuma(l)daq, kadomaldaq; mul oli õudne õunaisumul olľ kistumaldaq ubinahimo
õudselt 1..hirmsahe, .hirmsalõ, jälehehe, jälehele; mehe naer kõlas õudseltmehe naardminõ olľ hirmsa;tühi maja mõjus õudselttühi maja ai hirmu pääle;2. ilmadu, .kistumaldaq,.lõpmaldaq, otsaldaq, perätühe, perätüle, põḣadu, (.)ullimu̬u̬du, ullidu, .väega(q),.ütlemäldäq, kõnnõk .umbõ, .umbõhe, .umbõlõ; õudselt rikas meesperädü rikas miiś;meil oli õudselt igavmeil olľ umbõ ikäv;tal on õudselt palju töödtäl om lõpmaldaq palľo tüüd
õudus hirm hirmu .hirmu37, .pelgüs -e -t9; kõiki haaras õuduskõigil tulľ hirm pääle;pimedus äratas õudustpümme panď pelgämä v ai hirmu pääle;see oli alles õuduste algustuust edesi viil hirmsas v jälles lätś
õukondlane hoovili|nõ* -sõ -st5; ta on kuninga õukondlanetä om kuninga hoovist v hoovilinõ
õun upin ubina ubinat4, latsik upo - -t2; õunad on alles tooredubinaq ommaq viil tuurõq;see õun on ussitanudseo upin om vaglotõt; õunamahlubinamahl; õunamoos ubinasahvť; õunasüda ubinasüä; õunauss ubinavagõl; õunamähkur ubinaliblik
õunapuu.uibu - -t1; õunapuu on õunu täisuibu om ubinit täüs;õunapuineuibunõ;õunapuust kaelaeheuibunõ kaalaeheq
õõnes(seest) tühi;õõnes puutüvi seest tühi v oosõgaq puutüvi; kepp oli seest õõnes kepṕ olľ seest tühi; rääkis õõnsa häälega kõ̭nõľ kummõ helügaq; õõnsad sõnad tühäq sõ̭naq
õõnestama .uurdma (.)uurdaq uura66, .kauŕma .kauriq kauri63, .kaibma .kaibaq kaiba61; jänes on lumehange pika käigu õõnestanudjänes om lumõuarmõhe pikä käügi tennüq;riigikorda õõnestamariigikõrra alossit kaibma, riigikõrda lahkma v kõ̭igutama
õõnsus = õõsu̬u̬ś oosõ u̬u̬st39, u̬u̬ń oonõ u̬u̬nt39, urg uru .urgu32, anat ku̬u̬p kooba ku̬u̬pa31; vana tamme tüves on suur õõnsusvana tammõ tüve seen om suuŕ uuś; puuõõnsuses oli oravapesa puuoosõn olľ oravapesä; orav lipsas vana kuivanud puu õõndeorrav lipsaś vana kuionu puu oosõ sisse; kõhuõõs kõtukuup; suuõõne loputusvedeliknaľ suukooba mõsuvesi
õõtsuma.hälmä .hällüq hällü73, he|lümä -llüq -lü70, .kõikma .kõikuq kõigu73; õõtsuv ja soinehõdśonõ; puud õõtsuvad tuulespuuq hällüseq tuulõ käen;laine pani laeva õõtsumalainõq panď laiva hällümä;vili õõtsubvili lainõlõs v lohetas;purjus mees õõtsus kodu poolepuŕon miiś kapõrď v kalluskõli kodo poolõ; soopind õõtsub jalge allsuu hõľos jalgo all
