äbarik kehväke|ne -se -ist8, armõdukõ|nõ v armõdugõ|nõ -sõ -ist8, hädäli|ne -(d)se -st5, kägäri|k -gu -kku38, kägrätsi|ne -dse -st5, kägärä|ne -dse -st5; prälľ prälli .prälli37, pärdi|k -gu -kut13; on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab om ütś põrsaprälľ, taast saa no määne tsiga; see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti taa ütś pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe; äbarik puuv põõsas jugarik, kägärik; äbarik inimenev taim kägrätś; äbarikud kassipojad prällidseq kassipojaq
ädal ätäľ ädäli v ädälä ädälit v ädälät4; kari lasti ädalat söömakari lasti ädälä pääle
äestama .äestä|mä -q -83; äestas vilja muldaai vilä sisse
äge äkili|ne -dse -st5, per|o -o -ro26, torḿ tormi .tormi37, tsärre - -t14, kärre - -t14, kõnnõk vä|kev -gevä -gevät4; ta on väga äge mees tä om väega äkiline miiś;mees läks ägedaksmiiś lätś tormi; ta on ägeda loomuga tä lätt kergele palama;on uuenduste äge vastaneom tulitsõlõ vahtsõnduisi vasta; ära ole nii äge! olku-iq nii torḿ v tsärre!;käis äge kähmluskäve kõva tapõlus; äge vanamoor tsärre vanamutť; äge naisterahvastsärdsä;äge kopsupõletikrassõ tävvüpalanik;äge pidukõnnõkväkev pido
ähm ha|pin -bina -binat4, herevüs -e -t9, segähüs -e -t9; ta oli ähmi täistä olľ herevilläq;mul oli alati rahakott kaasas, nüüd läks suure ähmiga meelest ära mul olľ kõ̭gõ rahakotikõnõ üten, noq lätś taa suurõ habinagaq meelest; ärasõidu ähmis ununes see asi sootuks ärqsõitmisõ herevüsegaq lätś seo asi peris meelest ärq;ähmishabinan, herevilläq, segähüsen;miks sa nii ähmis oled?mis sa nii habinan v herevilläq olõt?; vaatas ähmis näoga ukse poolekai herevilläq näogaq ussõ poolõ
ähmane 1. tuhḿ tuhmi .tuhmi37, häm|mär -ärä -ärät4; ähmased aknadtuhmiq aknõq;prilliklaasid läksid ähmaseksprilliklaasiq lätsiq tuhmis; ähmane kiri hämmär kiri; 2.segä|ne -dse -st7, .undsõ|nõ -(dsõ) -st7, sumbõ|nõ -dsõ -st7; .selgüseldäq; see lugu on väga ähmaneseo lugu om väega segäne;ähmaselt mäletanunõ iist mälehtä; piirjooned on ähmased piiriq olõ-iq selgeq; ähmane pilt undsõnõ pilť; ähmaseltkumamiisi, tuhmilt, segätsehe;ma mäletan ähmaseltma kumamiisi mälehtä
ähvardamaähvärdä|mä -q -83, mitmit kõrdo ähvärde|(l)lemä -lläq -(l)le86;ta ähvardas mind lüüatä ähvärď minno lüvväq;jõeäärseid talusid ähvardab üleujutusjõ̭õ̭viiŕseq taloq võivaq vii ala jäiäq v jääneseq vii ala;süda ähvardas seisma jäädasüä tahtsõ saisma jäiäq; ta ähvardas mind töölt vallandada tä ähvärď minno tüült vallalõ tetäq; tema hääl oli ähvardavtimä helü ai hirmu pääle; vaatas mulle ähvardavalt otsakai kuŕastõ mullõ pääle
ähvardus ähvärdüs -e -t9, ähvärdämi|ne -se -st5; ma ei karda tema ähvardusima pelgä-iq timä ähvärdämist
äkiline äkili|ne -dse -st5; selga lõi äkiline valusälgä lei äkiline halu; äkiline nõlvak pistüline perv́; jõgi teeb siin äkilise käänaku jõgi tege tan äkilidse kääno;äkiline mees torḿ miiś; ta on nii äkilise loomuga, võtab kergesti tuld tä om nii äkiline inemine, niguq kadajahago lätt palama
äkiliselt: kõik toimus väga äkiliselt kõ̭iḱ juhtu väega äkki;haigusjuhtude arv kasvas äkiliselthaigusjuhtumiisi arv kasvi äkki
äkitselt äkki, kõrragaq; poiss pistis äkitselt jooksupoisś panď äkki juuskma;uks tehti äkitselt lahtiusś tetti äkki vallalõ
äkki äkki, kõrragaq; peräkõrd, viimäte;äkki kostus kaks paukuäkki kuuldu katś pauku;aitäh kutsumast, vaat kui äkki tulengiaiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq;äkki tuleb meil ka minna?viimäte tulõ meil ka minnäq?
älves mülgeq .mülke mülget18; älveraba mülkene suu
äng = ängistus (hinge)vaiv (-)vaiva (-).vaiva30, (hinge).vaivus -õ -t9, (hinge).pitsüs -e -t9; südant haaras ängistussüänd naaś vaivama;ängistus tuli pealehingevaivus v -pitsüs tulľ pääle;ängistusest tuleb üle saadahingevaivast tulõ vabas saiaq
äparduma äpärdü|mä -däq -84, vipõrdu|ma -daq -84, .vusśu|ma -daq -80, .vussi v hukka v .summa v .nurja v segi v .luhta minemä, mutťu|ma -daq -80; tema ettevõtmine äpardustimä ettevõtminõ lätś summa;perekonnaelu kippus äpardumaperreelo tükse hukka v vussi minemä
ära I (eitüssõna)är(ä)q, arq, aŕaq, alaq;ära tee!ärq tek(k)uq! v te(k)ku-iq!;ärge minge!ärkeq minkeq! v minku-iq! v mingu-iq!;ärgem laskem ennast eksitada!ärmiq lasõmiq hinnäst essütäq!;tulgu või ärgu tulgu, mis minul sellest?tulkuq vai tulõmaldaq, mis mul tuust?
ära II är(ä)q, är(q)kiq, arq, ar(q)kiq, aŕaq, .vällä;läks äralätś ärq;hunt söövat suure näljaga teise hundi ärasusi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe ärq v vällä;mul varastati kirves äramul varastõdi kirvõs ärq;ta kukkus jõkke ja uppus äratä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä; suri ära kuuli ärq v vällä
äraandja ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .maaha.müüjä - -t3; üks jüngritest osutus äraandjaks tulľ vällä, et ütś jungri olľ ärqandja
äraelamine (ärq)elämi|ne -se -st5, elo elo ello26, .toimõtulõmi|nõ -sõ -st5; selline palk tagab korraliku äraelamisesääne palk lask ilosahe ärq elläq
äraolek muial v ärq- v kavvõmba(h)n olõminõ; minu äraolekul on linn väga palju muutunudtuu aogaq, ku ma muial olli, om liin väega palľo muutunuq v tuu ao sisen, ku minno es olõq, om liin väega tõsõs lännüq
ärasaatmine 1. ärq.saatmi|nõ -sõ -st5; vana aasta nõuab väärikat ärasaatmistvana aasta tulõ ilosahe ärq saataq; 2.m .puhtõq .puhtidõ .puhtit19, m puhti|dsõq -tsidõ -tsit7, matus -(s)õ -t11, m mati|dsõq -tsidõ -tsit13, m .matja|dsiq v .matja|dsõq -tsidõ -tsit13; ärasaatmine (on) kodunt välla sadõtas kotost
äratama üles ajama, herä|tämä -täq -dä82, herändä|mä -q -83; peab lapsed äratama piät latsõq üles ajama;ärata mind hommikul vara! ajaq minno hummogu varra üles!; laste kisa äratas mehe mõtetestlatsi rüüḱmine heräť mehe mõttist;raamat äratas tähelepanuraamatut panti tähele;asi äratas kahtlustasi paistu v tundu kahtlikanõ
äratundmine 1. ärq.tundmi|nõ -sõ -st5; ammuse sõbra äratundmiseks kulus vaid mõni sekund ammudsõ sõbra ärqtundmisõs lätś õ̭nnõ mõ̭ni sekonď; 2. .arvo.saami|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .uskmi|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .arvami|nõ -sõ -st5, .õigõspidämi|ne-se -st5; igaüks teeb oma parema äratundmise järgiõgaütś tege niguq tä õigõs pidä
äratus herätüs -e -t9, herätämi|ne-se -st5, ülesajami|nõ-sõ -st5; äratus on kell kuusherätüs om kell kuuś
ärevus herevüs -e -t9, helevüs -e -t9; kuritegu ajas inimesed ärevussekuŕatüü ai inemiseq herevüste; tühisest asjast ei tasu ärevusse minna tühäst aśast massa-iq hereväs minnäq
ärritama1. härgü|tämä -täq -dä82, .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, vihalõ v kuŕas v .närvi ajama; ära ärrita mind oma küsimustega! härgütägu-iq minno ummi küsümiisigaq!; sulle kohe meeldib teda ärritada sullõ õkva miildüs timmä tsuskiq; teiste naer ärritas teda tõisi naar ai timmä vihalõ; mind see ei ärrita heri ei ma tuud; koer oli ärritatud pini olľ vihalõ aet;2. ere valgus ärritab silmiherre valgus nakkas silmi pääle;küüslauk võib magu ärritada tsisnak või mao pääle naadaq
ärrituma 1. vihatsõs minemä v .saama, palama minemä, vihahu|ma -daq -84, (ärq) .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süände|(l)lemä -lläq-(l)le86, .närvi minemä; iga tühja asja pärast pole mõtet ärritudaõga tühä aśa pääle olõ-iq mõtõt vihatsõs saiaq;kergesti ärrituv inimenekergele palama minejä inemine, suurõ süämegaq inemine; 2. helläs minemä v .jäämä; hõõrdumisest ärritunud nahkhõ̭õ̭rdmisõst helläs jäänüq nahk
ärritus 1. vihanõ olõḱ, .süändümi|ne-se -st5; püüab oma ärritust varjata püüd umma vihha v süändümist tagasi hoitaq; käed kippusid ärritusest värisema käeq tükeq vihast värisemä; 2. härgütüs -e -t9, kibõndus* -õ -t9; naha-, maoärritus naha-, maokibõndus; närvisüsteem reageerib ärritustele närvisüsteḿ reagiiŕ mõotusõlõ; toksilistest ainetest põhjustatud ärritus kihvtidse ollusõ mõotus
äsja .õkva(lt), innest(ä), ääsäq, .õkvaprõllaq, no(q)sama, nüüdsama;Liisi äsja rääkis mulle sellestLiisi ääsäq mullõ kõ̭nõľ tuud;saabusin äsja linnastõkva tulli liinast;äsja ametisse astunud vallavanemnoqsama kotusõ pääle saanuq vallavanõmb; äsja valminud maja õkva valmis saanuq maja
äsjane .õkva(lt) olnuq, ääski|ne -dse -st7;kas tead, mida see äsjane pauk tähendas?kas tiiät, midä taa ääskine v õkva olnuq pauk tähenď v midä tuu pauk tähenď, miä õkva olľ?
äss II tuu(s)s tuusa .tuu(s)sa37; ärtu äss hargi tuus
ässitama (takast) kiho|tama -taq -da82,hutśu|tama -taq -da82, tsütsü|tämä -täq -dä82, härgü|tämä -täq -dä82, (pinni) tsuia|tama -taq -da82, võsśa|tama -taq -da82, võťa|tama -taq -da82, purõ|tama -taq -da82, (kõrras pinni) tsuiahta|ma -q -83, tsuiahu|tma -taq -da62; naine ässitas meest palgakõrgendust küsimanaanõ kihoť miist takast parõmbat palka küsümä;ässita ometi koera, lambad on naabri põllul!tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn!;madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtmahusś härgüť Aadamit ja Eevat ubinat võtma;ässitas koera teise mehe lehma kallalevõsśať pini tõõsõ mehe lehmä pääle
ätt vana|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tätä - -t2, taať taadi .taati37, teeda - -t2, vanaesä vanaesä vannaessä24; nii suurt põuda ei mäletanud muldvanad ätidkisäänest põuda mälehtä es muldvanaq taadiq kah
äädikas äti|k -gä v -ge v -gu -kät v -ket v -kut13
äär vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40, serv servä .servä35, serb serbä .serbä35, ranť randi .ranti37, (loodsikul) parras .parda parrast23, parrõq .pardõ parrõt19, laid laia .laida32, (lavval) kanť kandi .kanti35; (nurmõl, rõival) si|ba -ba -pa26; kõndis põllu äärt mööda kodu poolekõndsõ nurmõ viirt piten kodo poolõ;maanteel tuleb käia vasakul äärelsuurõtii pääl tulõ kura poolõ pääl kävvüq;kraavi äärtel kasvab rohikraavi viiri pääl kasus hain;kuue alumine äär on kulunudpindsagu alomanõ viiŕ om kulunuq;kallas klaasi ääreni täisvali klaasi veereniq täüs;kruus on ääreni täiskruuś om veeretasa;tüdruk oli nutu ääreltütrik olľ ikma nakkaman;lõika see äär ära, siis saab riie tasane!lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ!
äärde vi̬i̬rde; istuti lõkke äärdeistuti tulõ mano v viirde; keskele istutati punased lilled, äärde kollasedkeskpaika kükädiq vereväq lilliq, viirde kõlladsõq; tee äärde jäi mitu söögikohta tii pääle v viirde jäi mitu söögikotust
äärelaudveere|laud -lavva -.lauda30, (aknõl v ussõl) leidunǵ -i -it13
ääris vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40;luigel on musta äärisega nokkluigal om musta veeregaq nokḱ;punase äärisega liiklusmärgidverevä veeregaq liikmismärgiq
ääristama 1. veere(h)n olõma; teed ääristasid suured puudtii veeren olliq suurõq puuq; 2. vi̬i̬rde .pandma, vi̬i̬rt tegemä; tänav ääristatakse jalakategauulidsa viirde pandasõq jalajaq kasuma;lõkkease ääristati kividegatulõasõmõ viiŕ tetti kivvest; ääristas riide sinise paelagaummõľ rõiva viirde sinidse paila
ääri-veeri .ümbre nuka, (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8, (.)tassa.kõistõ;ära räägi ääri-veeri, ütle ikka otse välja!kõ̭nõlgu-iq ümbre nuka, ütleq õ̭ks õkva vällä!; see asi hakkab ääri-veeri selguma taa asi nakkas tassakõistõ selges saama
äärmine vi̬i̬ŕmä|ne -dse -st5, perämä|ne -dse -st5; äärmine sõiduradaviiŕmäne sõidurada;kõige äärmise maja aknas põles tulikõ̭gõ perämädse maja aknõn palli tuli v aknõst paistu valgus
äärmiselt .väega(q), (ilm).kistumaldaq, armõdu, hirmudu, (ilm).lõpmaldaq, (ilm)otsatulõ, ilmadu, perädü, .jätmäldäq, otsaldaq, .ütlemäldäq;saabus äärmiselt tähtis teadetulľ ütlemäldäq tähtsä sõ̭nnoḿ;äärmiselt meeldiv inimeneväega sündsä inemine; tuletegemisega tuleb olla äärmiselt ettevaatliktulõtegemise man tulõ väega ette kaiaq;seda on äärmiselt raske öeldataad om perädü rassõ üldäq
äärmus veerepäälisüs -e -t10, vi̬i̬ŕmüs* -e -t10;äärmustesse kalduv inimeneütest veerest tõistõ kalduja inemine; ta kaldub sageli äärmustesse tä lätt sagõhõhe viimätseniq veereniq vällä; ühest äärmusest teise ütest veerest tõistõ; ühiskonna pinged läksid äärmuseni teravaks ütiskunna pingõq lätsiq viimätseniq veereniq teräväs; kõik sõnavõtud kaldusid äärmustesse kõ̭iḱ sõ̭navõtuq kalduq väega veere pääle; kaks äärmust katś vastanpuult
äärmuslik veerepääli|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕmä|ne -dse -st5; äärmuslikud elutingimusedveerepääline elämine; äärmuslik lihtsus viiŕmäne v viimäne lihtsüs; mees oli kahe äärmusliku tunde meelevallas miiś olľ katõ vastapiten tundõ küüdsin
äärne veeri|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕ|ne -se -set6; Läti piiri äärsed elanikudLäti piiri veeridseq inemiseq
äärtpidi vi̬i̬rtpite(h)n, veerilde; krundid puutuvad äärtpidi kokku krundiq putusõq veerilde kokko; seda teemat on vaid äärtpidi uuritudseod teemat om õ̭nnõ veidükese uurit
ääs ääś ääsi .ääsi37, äkś äksi .äksi37;sepad korjavad männikäbisid, et neid ääsil sütega põletadasepäq korjasõq pedäjäkukkõ, et näid hüstegaq äksi pääl palotaq
