Sisseminek

äestama .äestä|mä -q -83 äestas vilja mulda ai vilä sisse;

äge äkili|ne -dse -st5, per|o -o -ro26, torḿ tormi .tormi37, tsärre - -t14, kärre - -t14, kõnnõk vä|kev -gevä -gevät4 ta on väga äge mees tä om väega äkiline miiś; mees läks ägedaks miiś lätś tormi; ta on ägeda loomuga tä lätt kergele palama; on uuenduste äge vastane om tulitsõlõ vahtsõnduisi vasta; ära ole nii äge! olku-iq nii torḿ  v  tsärre!; käis äge kähmlus käve kõva tapõlus; äge vanamoor tsärre vanamutť; äge naisterahvas tsärdsä; äge kopsupõletik rassõ tävvüpalanik; äge pidu kõnnõk väkev pido;

ägedus kärehüs -e -t9, tsärehüs -e -t9 mees oli tuntud oma ägeduse poolest miiś olľ teedäq äkiline;

ägestuma palama minemä , süänd täüs minemä , ki̬i̬mä minemä ta ägestus tühja asja pärast tä lätś tühä aśa pääle palama; kergesti ägestuv inimene äkiline inemine;

ägisema kägis|emä -täq -se87, nigis|emä -täq -e87 ägises valu käes nigisi halu käen; vanamees ajas end ägisedes püsti vanamiiś ai hinnäst käginägaq pistü; pidulaud ägiseb roogade all laud om loogan;

ähm ha|pin -bina -binat4, herevüs -e -t9, segähüs -e -t9 ta oli ähmi täis tä olľ herevilläq; mul oli alati rahakott kaasas, nüüd läks suure ähmiga meelest ära mul olľ kõ̭gõ rahakotikõnõ üten, noq lätś taa suurõ habinagaq meelest; ärasõidu ähmis ununes see asi sootuks ärqsõitmisõ herevüsegaq lätś seo asi peris meelest ärq; ähmis habinan, herevilläq, segähüsen; miks sa nii ähmis oled? mis sa nii habinan; vaatas ähmis näoga ukse poole kai herevilläq näogaq ussõ poolõ;

ähmastuma tuhmis minemä , segätses minemä aken ähmastus veeaurust akõń lätś viiaurust tuhmis; mälestused ähmastuvad ajapikku mälehtüseq lääväq pikäpääle segätses;

ähvardus ähvärdüs -e -t9, ähvärdämi|ne -se -st5 ma ei karda tema ähvardusi ma pelgä-iq timä ähvärdämist;

äiakas (hain) äiäs|lilľ -lilli -.lilli37

äigama .rehksämä rehästäq .rehksä76, .ropsama ropsadaq .ropsa77, .ängämä ängädäq .ängä77, .tsiunama tsiunadaq .tsiuna77, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, .(t)sinkama (t)singadaq .(t)sinka77 äigas käega üle higise otsaesise rehäś  v  ropsaś käegaq üle higidse otsaedidse; see lehm äigab sulle jalaga taa lehm tsiunas sullõ jalagaq;

äiksevihm .pikse|vihm -vihma -.vihma30, vanõmba|vihm† -vihma -.vihma30

äke ägli - -t2, ägõ̭ľ ägli .äkli47, äkľ ägli .äkli47, pardsi|jalg -jala -.jalga33 puupulkadega äke puupulkõgaq ägli; traktorile pandi äke taha traktorilõ pantiq ägliq taadõ;

äkiliselt: kõik toimus väga äkiliselt kõ̭iḱ juhtu väega äkki;;

äkki äkki , kõrragaq , peräkõrd , viimäte äkki kostus kaks pauku äkki kuuldu katś pauku; aitäh kutsumast, vaat kui äkki tulengi aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq; äkki tuleb meil ka minna? viimäte tulõ meil ka minnäq?;

ämber panǵ pangi .pangi37

ämblikuvõrk härmä|võrk -võrgu -.võrku37, härmä|häll -hällü -.hällü37 laes on ämblikuvõrgud laen ommaq pruudilooriq;

ämmaemand ämmäimänd -ä -ät13, mu̬u̬tś moodsi mu̬u̬tsi37, vanana|anõ -asõ -ist8, ämmä|mu̬u̬ŕ -moori -mu̬u̬ri37, seto kiiľ paaba - -t2

äng = ängistus (hinge)vaiv (-)vaiva (-).vaiva30, (hinge).vaivus -õ -t9, (hinge).pitsüs -e -t9 südant haaras ängistus süänd naaś vaivama; ängistus tuli peale hingevaivus v -pitsüs tulľ pääle; ängistusest tuleb üle saada hingevaivast tulõ vabas saiaq;

äparduma äpärdü|mä -däq -84, vipõrdu|ma -daq -84, .vusśu|ma -daq -80, .vussi v hukka v .summa v .nurja v segi v .luhta minemä , mutťu|ma -daq -80 tema ettevõtmine äpardus timä ettevõtminõ lätś summa; perekonnaelu kippus äparduma perreelo tükse hukka v vussi minemä;

ära (eitüssõna) är(ä)q , arq , aŕaq , alaq ära tee! ärq tek(k)uq! v te(k)ku-iq!; ärge minge! ärkeq minkeq! v minku-iq! v mingu-iq!; ärgem laskem ennast eksitada! ärmiq lasõmiq hinnäst essütäq!; tulgu või ärgu tulgu, mis minul sellest? tulkuq vai tulõmaldaq, mis mul tuust?;

äraandja ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .maaha.müüjä - -t3 üks jüngritest osutus äraandjaks tulľ vällä, et ütś jungri olľ ärqandja;

ärakiri .maahakirotus -õ -t9, paari|k* -gu -kut13 lepingu ärakiri lepingu paarik; ärakiri õige maahakirotus õigõ;

ärasaatmine 1. ärq.saatmi|nõ -sõ -st5 vana aasta nõuab väärikat ärasaatmist vana aasta tulõ ilosahe ärq saataq; 2. m .puhtõq .puhtidõ .puhtit19, puhti|dsõq -tsidõ -tsit7, matus -(s)õ -t11, mati|dsõq -tsidõ -tsit13, .matja|dsiq v .matja|dsõq -tsidõ -tsit13 ärasaatmine (on) kodunt välla sadõtas kotost;

äratama üles ajama , herä|tämä -täq -dä82, herändä|mä -q -83 peab lapsed äratama piät latsõq üles ajama; ärata mind hommikul vara! ajaq minno hummogu varra üles!; laste kisa äratas mehe mõtetest latsi rüüḱmine heräť mehe mõttist; raamat äratas tähelepanu raamatut panti tähele; asi äratas kahtlust asi paistu v tundu kahtlikanõ;

äratus herätüs -e -t9, herätämi|ne -se -st5, ülesajami|nõ -sõ -st5 äratus on kell kuus herätüs om kell kuuś;

ärev püsümäldäq , rahu|du -du -tut1, närvili|ne -dse -st5, .herksä - -t3, .murrõli|nõ -dsõ -st5 koosolekul valitses ärev meeleolu kuunolõkil olľ rahudu olõminõ; inimesed muutusid ärevaks inemiseq lätsiq kihovallõ; süda põksub ärevalt süä pess;

ärevile .herkvä(l)le , helevä(l)le , kihova(l)lõ

ärgas .herksä - -t3, .virgõ - -t3, .võrksa - -t3 kohv teeb ärksaks kohv́ tege võrksas; ärksa vaimuga noormees herksä vaimugaq nuuŕmiiś; ärksad mõtted herksäq mõttõq;

äri 1. är|i -i -ri26, sehvť sehvti .sehvti37 ajab sakslastega äri aja śakslaisigaq ärri v tege śakslaisigaq sehvti; äri läheb hästi äri lätt häste; 2. pu̬u̬ť poodi pu̬u̬ti37, är|i -i -ri26 elektritarvete äri eelektrikauba puuť; ma tahaks hakata väikest äri pidama tahasiq naadaq tsillokõist puuti pidämä;

ärijuht äri|juhť -juhi -.juhti36

äripäev äri|päiv -päävä -.päivä35, tü̬ü̬|päiv -päävä -.päivä35

äritehing äritegemi|ne -se -st5, kaup kauba .kaupa30 tulus, kahtlane äritehing kasulinõ, kahtlikanõ äri; nende abielu oli omamoodi äritehing näide abielo olľ ummamuudu äri;

ärkama herä|nemä -(ne)däq -ne89, (äkki v kõrras) herähtü|mä -däq -84, (üles) .virgu|ma -daq -80 laps ärkas üles latś herähtü üles;

ärkel .ärkli - -t1 ärklituba ärklitarõ;

ärkvele üles , herevi(l)le , herävi(l)le , herävä(l)le , herive(l)le , kuulussi(l)lõ , kuulussihe

ärrituma 1. vihatsõs minemä v .saama , palama minemä , vihahu|ma -daq -84, (ärq) .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süände|(l)lemä -lläq -(l)le86, .närvi minemä iga tühja asja pärast pole mõtet ärrituda õga tühä aśa pääle olõ-iq mõtõt vihatsõs saiaq; kergesti ärrituv inimene kergele palama minejä inemine, suurõ süämegaq inemine; 2. helläs minemä v .jäämä hõõrdumisest ärritunud nahk hõ̭õ̭rdmisõst helläs jäänüq nahk;

ärtu harḱ hargi .harki37

äsjane .õkva(lt) olnuq , ääski|ne -dse -st7 kas tead, mida see äsjane pauk tähendas? kas tiiät, midä taa ääskine v õkva olnuq pauk tähenď v midä tuu pauk tähenď, miä õkva olľ?;

äss I (pini tsuiatamisõs) tsui(q) , tśuih äss, võta kinni! tśuih, võtaq kinniq!;

ätt vana|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tätä - -t2, taať taadi .taati37, teeda - -t2, vanaesä vanaesä vannaessä24 nii suurt põuda ei mäletanud muldvanad ätidki säänest põuda mälehtä es muldvanaq taadiq kah;

äär vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40, serv servä .servä35, serb serbä .serbä35, ranť randi .ranti37, (loodsikul) parras .parda parrast23, parrõq .pardõ parrõt19, laid laia .laida32, (lavval) kanť kandi .kanti35, (nurmõl, rõival) si|ba -ba -pa26 kõndis põllu äärt mööda kodu poole kõndsõ nurmõ viirt piten kodo poolõ; maanteel tuleb käia vasakul äärel suurõtii pääl tulõ kura poolõ pääl kävvüq; kraavi äärtel kasvab rohi kraavi viiri pääl kasus hain; kuue alumine äär on kulunud pindsagu alomanõ viiŕ om kulunuq; kallas klaasi ääreni täis vali klaasi veereniq täüs; kruus on ääreni täis kruuś om veeretasa; tüdruk oli nutu äärel tütrik olľ ikma nakkaman; lõika see äär ära, siis saab riie tasane! lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ!;

äärelaud veere|laud -lavva -.lauda30, (aknõl v ussõl) leidunǵ -i -it13

ääremärkus veere.märküs -e -t10, veeremärgüs -(s)e -t11

ääres veere(h)n istuti laua ääres istuti lavva veeren v takan; peolised pikutasid aia ääres pidolisõq pikudiq aidveeren; seina ääres saina veeren, sainveeren; jõe ääres jõ̭õ̭ veeren;

ääretasa .triiki , veeretasa kraav oli ääretasa vett täis kraav́ olľ triiki vett täüs; klaas on ääretasa täis klaaś om veeretasa;

ääri-veeri .ümbre nuka , (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8, (.)tassa.kõistõ ära räägi ääri-veeri, ütle ikka otse välja! kõ̭nõlgu-iq ümbre nuka, ütleq õ̭ks õkva vällä!; see asi hakkab ääri-veeri selguma taa asi nakkas tassakõistõ selges saama;

ääristama 1. veere(h)n olõma teed ääristasid suured puud tii veeren olliq suurõq puuq; 2. vi̬i̬rde .pandma , vi̬i̬rt tegemä tänav ääristatakse jalakatega uulidsa viirde pandasõq jalajaq kasuma; lõkkease ääristati kividega tulõasõmõ viiŕ tetti kivvest; ääristas riide sinise paelaga ummõľ rõiva viirde sinidse paila;

äärmiselt .väega(q) , (ilm).kistumaldaq , armõdu , hirmudu , (ilm).lõpmaldaq , (ilm)otsatulõ , ilmadu , perädü , .jätmäldäq , otsaldaq , .ütlemäldäq saabus äärmiselt tähtis teade tulľ ütlemäldäq tähtsä sõ̭nnoḿ; äärmiselt meeldiv inimene väega sündsä inemine; tuletegemisega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik tulõtegemise man tulõ väega ette kaiaq; seda on äärmiselt raske öelda taad om perädü rassõ üldäq;

äärmuslane veerepääli|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕmüslä|ne* -se -st5, veere.päällä|ne -se -st5 paremäärmuslane viiŕmäne hüväpoolinõ;

äärne veeri|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕ|ne -se -set6 Läti piiri äärsed elanikud Läti piiri veeridseq inemiseq;

ääs ääś ääsi .ääsi37, äkś äksi .äksi37 sepad korjavad männikäbisid, et neid ääsil sütega põletada sepäq korjasõq pedäjäkukkõ, et näid hüstegaq äksi pääl palotaq;