ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Otsõt kiräkotust "tuk". Löüt 16 kiräkotust.
.astmi|nõ, -sõ, -st5 = astuḱ kõnnak
astu|ḱ, -gi, -kit13 = .astminõ
nõstu|ḱ, -gi, -kit13 tõstuk
tuka, .tukma, tukand16 (peaaegu lõpuni põlenud) peeruots
tuka|ť, -di, -tit13 tukat
tukista|ma, -q, -83 1. (vastu) toetama; ennast üles ajama; tukistaq jalaq vasta maad, sys sata-i maaha toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha; tukisti hindä jalgo pääle ajasin enda jalule; 2. vastu puiklema, punnima, vastupanu osutama; pini tukisť külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja panď ketti koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani ketti
tukistu|ma, -daq, -84 komistama
tukistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tukistama
tuk|kama, -adaq, -ka77 1. tuksuma; pekslema; süä tukkas seen süda peksleb sees; 2. suguühtes olema, seksima; tuksi tuud naist, ütles myni miiś seksisin selle naisega, ütleb mõni mees; 3. võrku v mõrda kontrollima, kalu välja võtma; mett võtma
tukś, tuksi, .tuksi37 vertikaalse tõsteraamiga iseliikuv laadur
.tuksa, -, -t3 tugev, turske, tüse
.tuksma, .tuksuq, tuksu64 tuksuma
tuku|tama, -taq, -da82 1. tuksuma; 2. tukastama; ma peris magahama ei lääq, ma ynnõ tukuda vähä ma päris magama ei lähe, ma ainult tukastan pisut
tukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tukslema
tukõrda|ma, -q, -83 vaevaliselt, pingutusega töötama või liikuma
tu|kõv, -gõva, -gõvat4 tugev; kange; tüse; taa juuḱ om palľo tukõv, panõq vett manoq see jook on liiga kange, pane vett juurde
Alan ommaq tulõmiq eesti-võro sõnaraamatust. Löüt 23 sõnaartiklit ja 21 sõnna
apelleerima edesi .kaibama , tukõ .otśma , tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 mõni apelleerib mõistusele, mõni tunnetele mõ̭ni rõuhk mõistusõ, mõ̭ni tundidõ pääle;
kange kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, kalǵ kalõ .kalgõ37, .kangõ - -t1, kibras .kipra kibrast22, te|küs -güsä -güsät4, tu|kõv -gõva -gõvat4, (alkoholi kotsilõ) äkili|ne -dse -st5 jalad on käimisest kanged jalaq omma käümisest kangõq; kange mees kõva miiś; kange viin teküs v äkiline viin; kange tahtmine kõva v kangõ tahtminõ; kange õlu teküs oluq; see jook on liiga kange, pane vett juurde! taa juuḱ om palľo tukõv, panõq vett manoq!; kange iseloomuga kimmäs;
najale .nõ̭alõ toetub kepi najale tukõ kepi pääle; pani redeli posti najale tugõsi redeli tulba nõ̭alõ;
paks paks paksu .paksu37, jämme - -t14, jürre - -t14, pa|di -ďa -(t)ťa43, (söögi kotsilõ) sakõ - -t14, mätsä|k -gu -kut13, (õnnõ inemise v eläjä kotsilõ) tu|kõv -gõva -gõvat4, söönüq sü̬ü̬nü söönüt18, .hürske - -t3, tubli - -t2, tüsse - -t14, haani|kas -ga -kat15 paks raamat jürre  v paks raamat; vana paks vana jämme; pähklil on paks koor pähḱmäl om padi kuuŕ; paksud juuksed paďaq hiusõq; kas tahad supi seest paksu või vedelat? kas tahat sakõt vai vedelät?; lühike, paks inimene v olend tüntska; lastele keedeti poolpaksu putru latsilõ keedeti säänest hülbälist paksu putro; poolpaksuks muutuma söögist hülpümä; paksem paksõmb; paks mees söönüq miiś; paks inimene halv praagamago, tüńo, tünä; paks naine halv madśa, medse; paksuke mädsärik, tubli; paksuks minema rammu minemä, paksus minemä, lihonõma, vägihtümä; paksemalt paksõmbahe, paksõmbalõ;
patroon .kaitsja - -t3, i̬i̬stkõ̭nõlõja - -t3, pat|rooń -rooni -.rooni37, tugõja - -t3, tu|kõi -gõja -gõjat4
pekslema .rapśma .rapsiq rapsi63, .räpśmä .räpsiq räpsi63, .peslemä pesseldäq .pesle78, .pesselemä pesseldäq .pessele85, tuk|kama -adaq -ka77 kala peksleb kala rabõlõs v rapś; süda peksleb sees süä pesseles seen;
seksima .sekśmä .seksiq seksi63, suku tegemä , suku .soetama , .nuśma .nussiq nussi63, .jõpśma .jõpsiq jõpsi63, .koinlõma koinõldaq .koinlõ78, .koinama .koinadaq .koina77, paari|tama -taq -da82, (kedägiq) .maa|tama -taq -da81, .kargama karadaq .karga77, tuk|kama -adaq -ka77 „Seksisin selle naisega, ” ütles mu kaaslane „Tuksi tuud naist,” üteľ mu seldsiline;
toekas tubli - -t2, .tuksa - -t3, kimmäs .kimmä kimmäst22 toekas mees tuksa miiś; toekas toit kimmäs süüḱ;
toestama tukõ v tuki .pandma , tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 kraav on vaja ära toestada kraavi tulõvaq toeq pandaq;
toetama tukista|ma -q -83, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 kuuriseina toetati lattidega kuurisaina toeti saibidõgaq; haiget tuleb kõndimisel toetada tõbist piät käümise man tugõma; toetas end vastu puutüve toeť hindä vasta puud; toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha! tukistaq jalaq vasta maad, sõ̭s sata-iq maaha!; talle ei öeldud ühtki toetavat sõna tälle es üteldäq üttegiq hääd sõ̭nna; toetas sõpra rahaga aviť sõpra rahagaq;
tokkroos tukḱ|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37, tokḱ|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37
tugev kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, kin(d)mäs .kin(d)mä kin(d)mäst22, jo(vv)uli|nõ -dsõ -st5, .kõhtsa† - -t3, .tuksa - -t3, tu|kõv -gõva -gõvat4, te|küs -güsä -güsät4, rähmikä|ne† -dse -st5, tubli - -t2, jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15 karu on tugev, kuid rumal kahr om kõva, a ulľ; katsumused on rahva tugevaks teinud vaivaq ommaq rahva kinmäs tennüq; tugevate tiibadega kotkas jovvuliidsi siibogaq kodasḱ; (kehalt) tugev inimene rähmik; suur tugev mees suuŕ rähmikäne miiś; tugevaim kõ̭gõ kõvõmb; tugevalt kõvastõ;
tukastama suigahta|ma -q -83, suigahu|tma -taq -da62, kurahta|ma -q -83, tuku|tama -taq -da82, virahta|ma -q -83, reevähtä|mä -q -83, rehvähtä|mä -q -83 ma lähen tukastan veidike aega ma lää kurahta veidükese aigo; ma päris magama ei lähe, ainult tukastan pisut ma peris magahama ei lääq, ma õ̭nnõ tukuda vähä;
tuks tuk(s) , põk(s) süda tegi tuks-tuks-tuks süä lei tuk-tuk-tuk v põk-põk-põk;
tuksatus tuksah(t)us -õ -t9, põksah(t)us -õ -t9
tukslema .põ̭nksõlõma põ̭nksõldaq .põ̭nksõlõ86, tuigu|tama -taq -da82, .tuikama tuigadaq .tuika77, tukutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 peas tuksles veel üksainus mõte pään tuigaś viil ütśainus mõtõq; suu tuksles nutuselt suu kisõľ ikudsõlt;
tuksuma .põ̭nksma .põ̭nksuq põnksu64, .tuksma .tuksuq tuksu64, tuku|tama -taq -da82, tuk|kama -adaq -ka77 süda tuksub valjusti süä põ̭nks kõvva; neiu läheduses tuksus noormehe rind kirglikult neio lähükesen pesś noorõmehe süä himolidsõlt; süda on lakanud tuksumast süä inämb ei lüüq; suurlinna elu tuksub hoogsalt suurõliina elo käü tävve huugaq; mootor tuksub paadipäras moodoŕ tukkas tohon;
vankuma sata|tama -taq -da82, kalluskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kungõlõma kungõldaq .kungõlõ85, .kõikma .kõikuq kõigu73, .nõrku|ma -daq -80, tuigu|tama -taq -da82, tuudõrda|ma -q -83, .ripśmä .ripsiq ripsi63, tukõrda|ma -q -83 purjus mees vangub jalgel puŕon miiś kalluskõlõs v ripś jalgo pääl; ta lõi vankuma, kuid ajas end taas sirgu tä lei kõikma v kungõlõma, aq ai hindä vahtsõst sirgu; koorem vankus taga kuurma kungõli takan; trepp vankus jalge all trepṕ nõrku jalgo all; haige vangub tuppa tõbinõ tukõrdas v tuudõrdas tarrõ; vangub elu ja surma piiril kõigus elo ja surma vaihõl;
võimas vä|kev -gevä -gevät4, kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, tu|kõv -gõva -gõvat4, .võimsa - -t3 võimas tammepuu väkev tammõpuu; see on võimas mees, ta oskab kõike taa om kõva miiś, tä mõist kõ̭kkõ tetäq; nende elulaadi kaitsevad võimsad traditsioonid näide elokõrda hoitvaq alalõ kimmäq kombõq; võimsad näitlejatööd tugõvaq näütlejätüüq; lodi on venest võimsam lodi om ülemb vineht;
võpatama liigahta|ma -q -83, kergähtä|mä -q -83, värähtä|mä -q -83, rapsahta|ma -q -83, tuksahta|ma -q -83 ta võpatas ootamatu heli peale tä kergähť v liigahť uutmaldaq helü pääle; süda võpatab rõõmust süä kargas häästmeelest; võpatas ärkvele hiitü üles;
võpatus liigah(t)us -õ -t9, värähtüs -e -t9, rapsa|k -gu -kut13, tuksah(t)us -õ -t9, jõ̭nks jõ̭nksu .jõ̭nksu37 kehast käib läbi võpatus ihost käü värähtüs v jõ̭nks läbi;
vägev kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, tu|kõv -gõva -gõvat4, .uhkõ - -t3, vä|kev -gevä -gevät4 vägev tammepuu uhkõ v tukõv tammõpuu; mul on vägev kaitsja selja taga mul om kimmäs kaitsja sälä takan; vägev lõunasöök ränk lõunasüüḱ; vägev tuul suuŕ tuuľ; ei maksa vägevatega vaielda massa ei suuri herrigaq vaiõldaq;
ratsu (.ratsa)ho|põń -bõsõ -bõst12, (malõn) ho|põń -bõsõ -bõst12 tugev ratsu tukõv hopõń; must ratsu annab tuld must hopõń and tuld;