tukista|ma, -q, -831. (vastu) toetama; ennast üles ajama; tukistaq jalaq vasta maad, sys sata-i maaha toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha; tukisti hindä jalgo pääle ajasin enda jalule; 2. vastu puiklema, punnima, vastupanu osutama; pini tukisť külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja panď ketti koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani ketti
tuk|kama, -adaq, -ka771. tuksuma; pekslema; süä tukkas seen süda peksleb sees; 2. suguühtes olema, seksima; tuksi tuud naist, ütles myni miiś seksisin selle naisega, ütleb mõni mees; 3. võrku v mõrda kontrollima, kalu välja võtma; mett võtma
toestama tukõ v tuki .pandma
, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88kraav on vaja ära toestadakraavi tulõvaq toeq pandaq;
toetama tukista|ma-q -83, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88kuuriseina toetati lattidegakuurisaina toeti saibidõgaq;haiget tuleb kõndimisel toetadatõbist piät käümise man tugõma;toetas end vastu puutüvetoeť hindä vasta puud;toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha!tukistaq jalaq vasta maad, sõ̭s sata-iq maaha!;talle ei öeldud ühtki toetavat sõnatälle es üteldäq üttegiq hääd sõ̭nna;toetas sõpra rahagaaviť sõpra rahagaq;
tugev kõv|a-a -va28, kimmäs.kimmä kimmäst22, kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22, jo(vv)uli|nõ-dsõ -st5, .kõhtsa†- -t3, .tuksa- -t3, tu|kõv-gõva -gõvat4, te|küs-güsä -güsät4, rähmikä|ne†-dse -st5, tubli- -t2, jovvuka|nõ v jovvuka|s-dsõ -st5, jovvuka|s- -t15karu on tugev, kuid rumalkahr om kõva, a ulľ;katsumused on rahva tugevaks teinudvaivaq ommaq rahva kinmäs tennüq;tugevate tiibadega kotkasjovvuliidsi siibogaq kodasḱ;(kehalt) tugev inimenerähmik;suur tugev meessuuŕ rähmikäne miiś;tugevaimkõ̭gõ kõvõmb;tugevaltkõvastõ;
tukastama suigahta|ma-q -83, suigahu|tma-taq -da62, kurahta|ma-q -83, tuku|tama-taq -da82, virahta|ma-q -83, reevähtä|mä-q -83, rehvähtä|mä-q -83ma lähen tukastan veidike aegama lää kurahta veidükese aigo;ma päris magama ei lähe, ainult tukastan pisutma peris magahama ei lääq, ma õ̭nnõ tukuda vähä;
tuks tuk(s)
, põk(s)süda tegi tuks-tuks-tukssüä lei tuk-tuk-tukv põk-põk-põk;
tuksuma .põ̭nksma.põ̭nksuq põnksu64, .tuksma.tuksuq tuksu64, tuku|tama-taq -da82, tuk|kama-adaq -ka77süda tuksub valjustisüä põ̭nks kõvva;neiu läheduses tuksus noormehe rind kirglikultneio lähükesen pesś noorõmehe süä himolidsõlt;süda on lakanud tuksumastsüä inämb ei lüüq;suurlinna elu tuksub hoogsaltsuurõliina elo käü tävve huugaq;mootor tuksub paadipärasmoodoŕ tukkas tohon;
vankuma sata|tama-taq -da82, kalluskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .kungõlõmakungõldaq .kungõlõ85, .kõikma.kõikuq kõigu73, .nõrku|ma-daq -80, tuigu|tama-taq -da82, tuudõrda|ma-q -83, .ripśmä.ripsiq ripsi63, tukõrda|ma-q -83purjus mees vangub jalgelpuŕon miiś kalluskõlõs v ripś jalgo pääl;ta lõi vankuma, kuid ajas end taas sirgutä lei kõikma v kungõlõma, aq ai hindä vahtsõst sirgu;koorem vankus tagakuurma kungõli takan;trepp vankus jalge alltrepṕ nõrku jalgo all;haige vangub tuppatõbinõ tukõrdas v tuudõrdas tarrõ;vangub elu ja surma piirilkõigus elo ja surma vaihõl;
võimas vä|kev-gevä -gevät4, kõv|a-a -va28, kimmäs.kimmä kimmäst22, tu|kõv-gõva -gõvat4, .võimsa- -t3võimas tammepuuväkev tammõpuu;see on võimas mees, ta oskab kõiketaa om kõva miiś, tä mõist kõ̭kkõ tetäq;nende elulaadi kaitsevad võimsad traditsioonidnäide elokõrda hoitvaq alalõ kimmäq kombõq;võimsad näitlejatöödtugõvaq näütlejätüüq;lodi on venest võimsamlodi om ülemb vineht;