„Eesti-võro sõnaraamadu” kokkosäädmisega aastil 2002–2014 om valmis saanuq üts kõrra luumisõ ettevõtminõ eesti ja võro keele vaihõl. Taa ettevõtmisõ edimädses poolõs tulõ pitäq 1997.–2001. aastidõ joosul tettüt „Võro-eesti sõnaraamatut”. Niimuudu katõga kokko om võro kiil astnuq sändse sammu, nigu peetäs väega tähtsäs kõiki kiili man – valmiq ommaq mõlõmban tsihin sõnaraamaduq sändse keele mano, mändsel om parlaq laemb tarvitaminõ pall'osin ammõtin.
Sääne pidämine om olnu päämine kõigil rahvil ja keelil väega kavva aigu, niikavva ku ommaq ilman olõman kirotaminõ ja raamaduq. Pall'osidõ põlvi joosul oldas harinuq, et kiri om kimmäs, a jutt või ollaq juhuslik. Kõnõlõminõ ei küünüq saast sammust kavvõmbalõ, kõnõldu tüküs meelest minemä, kaoma kas aasta peräst vai hummõnis vai eski mõnõ minodi joosul. Kirjäpantut saa saataq üle maailma, kasvai kosmossõlõ, hoitaq kavva alalõ ja kopiiriq. Säänest tähtsüstämist võimi kutsuq kirä- vai raamaduusos, sändse usoga om kasunuq üles parlanõ vanõmb inemiisi põlv, kedä ka seo sõnaraamadu tegijide hulgan pall'o oll'. Naidõ aastidõ joosul, ku võro sõnaraamatit tetti, om kasunuq suurõn ilman ja jõudnuq siiäqmailõ raamadu-uso kõrval viil kats usko, miä keele man tähtsäq ommaq – puutriusk ja kõnõlamisusk. Tuuperäst tulõsi võro sõnastu man naidõ katõ vahtsõ usoga võro kiilt tähtsäs piten peris tõsitsõlõ küssüq sändsit asjo, midä toonaq küstä es.
Puutridõ vägi ja osa kasus ilmadu virka, näide arõndamisõ man om väega pall'o tarkust, inemiisi ja rahha. Selge om, et sõnastuq sünnüseq väega häste puutridõ sisse. Kuimuudu nakkasõq võro sõnastuq elämä puutrivõrgon?
Kas võrokõisilõ jääs puutrivõrgon sääne osa, nigu kundõl om restoraanin söögikaardist vallin – umbõs nii: „Meile üts youtube, üts facebook ja kolmandas portsus pankõq taldrigu pääle html ja office poolõs”? Vai või võrokõnõ puutri-ilma söögikaardi säädmisel sõna sekkä üteldäq, mitte õnnõ söögikaardi ümbrepandmisõ man, a saias ummi tahtmiisi pääkokalõ selges ja põnõvas tetäq? Või arvadaq, et sõnaraamatidõ ja muiõ tähtside võro tekste puutrilõ lepütämises ei kuluq väega pall'osidõ inemiisi vaiva ja sõs nakkas võro puutriilm „võrisõma nigu hunn”. Kas võro inemiseq esiq jääseq sõs võro keelest vabas ja noorõmbaq võrokõsõq nakkasõq läbi käümä inglüse vai mõnõn muun suurõmban keelen, midä puutri ja TV kaudu väega pall'o ja odavahe egäl puul om? Arvadaq om, et puutriuso alosõq ja normiq kõnõldasõq paika rohkõmb suurin üle- ilma keelin ja projekten. Tuuperäst või võrokõisilõ huvitavamb ollaq tõnõ „vahtsõnõ usk” – kõnõlamisõ usk, midä paar aastat tagasi om võrokõisi siän naat nimmämä. Tan või lähelidses pitäq arvosaamist, midä kutsutas „performatiivne pööre” (eesti k) vai „performative turn” (inglüse k) – et eläväle tarkusõlõ ei mõoq kirjäpandminõ häste, nigu eläjä elo lõpõs konservi vai sahvrin soolatõrdulõ pandmisõga. Elläv kiil vai jutt tulõ „eläväs elläq”. Parladsõ ao tarkusõ man peetäs võimaligus elläq nii, et suurõmb süstem kaoda ei ärq ütegi inemise näko, teko ega kiilt. Suurõ ilma ja inemise mõõtu ilma vaihõl om küländ kimmäs piir. Nigu 100 aastat tagasi sai selges kvantmehhaaniga ja inemise mõõtu elo piir, et ainõq om väega väikesen mõõdun hoobis tõistsugumanõ ku silmäga nätäq, et küüdsemusta jago uraani kütt rohkõmb ku süld kõopuid. Inemiisi elo kotsilõ om viimätsel paarilkümnel aastal Robin Dunbari näütämise pääle naanuq selgümä, et olõman om üts piir – 150 inemist, mink seen inemise ajo sutt kõiki juttõ ja läbisaamiisi meelen pitäq; suurõmbidõ seltse ja miljonidõ jaos om statistiga ja kiri.
Võro sõnaraamatidõ tegemise man om olnuq kibõnakõnõ eläväs-elämist. Kõik sõnaq ommaq kõrdapiten eläväs-eledüq sõnaraamadu tüürühmän. Sääne rühm inemiisi käve nädäli-paari takast Võrolõ pääväs aos kokko, sääl oll' kõgõ ligi 8-10 inemist, kiä võro keelega üles kasunuq ja huvilidsõq keele vasta. Egä sõna arotõdi sändside keeletundjidõ vaihõl läbi – kui ma olõ taad sõnna harinuq, mändsen köüdüssen tõisi sõnno vai olokõrdoga, kuimuudu tarvit' taad sõnna mu imä vai vanaimä vai mõni külämiis mõnõ tüü man, lusti lüvven, laada pääl vai muial. Pall'osidõ sõnno man heräsi niimuudu kõrras aos nigu näütemäng elolõ – tuu perrä märgiti sis kirjä, niivõrra ku sõnaraamadu muudu kirjä mahus märkiq. Sõnaraamadu tegijil tull' leppüq lihtsä kirjäpandmisõga, selle et eläväs-elämise nõidusõst om seeniqaoni veidüq tiidmist. Pall'o om eläväs-elämise nõidusõ rakukõsõ edenemise jaos vaia inemiisi? Mändseq inemiseq sändses as'as parõmbalõ passisõq? Ku sakõstõ ja ku pikält olõsi egä kõrd vaia kuun toimõtaq? Ku pall'o ja määnest vaiva (vai lusti) tulõ nätäq, et savvu seen sünnüsi kibõnagõnõ? Kuimuudu kibõnit hoitaq ja läütäq, et hupsahtasiq tulõkõnõ? Kui puhkuq ja hoolitsaq tulõalostust, et nakkasi selge palaminõ? Kuvõrra saa tarvitaq puutrimassinit vai kon kotsil pelädäq – mi aigo tohe ei jättäq säänest küsümist viimätses. Sändsit mõttit olõ es raamadutegijil mahti mõlgutaq – raamat sai kokko pantus õks päämidselt raamadu-usoga. Viil – kõnõlamisõusu tarkusõ edenemise man om veidüq api raamadumuudu tiidmisest, taa saa sündüdäq, elläq ja edenedäq õks nigu elläv kogõmus. Nigu klavõrikunsti jaos piät õks pall'o tunnõ kässi piten targastõ har'otama, loengu vai raamadu perrä kavvõlõ ei jõvvaq.
Või-ollaq avitas parlaq edesi lihtsä küsümine: Kuimuudu käü väiku seldsi „eläväs elämine”, mitte lihtsäle elämine?
Kuimuudu eleti innemuistõ Indian ja Hiinan jooga vai qigongi kunstõ sisse sääne vägi, et noq naid kunstõ kõiki Euruupa tiidüisi ja tehnikide kõrval om naat tegemä?
Kas „raamatulõ raot” sõna omgi koolnuq konserv vai saa ka sõnakonservi eläväs elläq, nii nigu geenitiidläseq lupasõq külmänü maa seest löütüisi mammudi luiõ seest võedu DNA päält mammudisuu ello herätäq?
Mõni aastak tagasi, taa raamadu tegemise aigo es mõistaq viil tegijäq (ja piaaigu kiäki ilman) küssüq puutriuso ja kõnõlamisõuso vaimun suurõmbat võro keele kotsilõ. Noq om taa selgehe valmis ja uut küsümist ja säädmist: midä om vaia edesi – raamaduuso perrä, puutriuso perrä ja kõnõlamisõuso perrä. Vai kuigi neländät muudu?
Viselä Agu,
