paar 1. paaŕpaari .paari37kaks paari kingikatś paari kängi;võtke paaridesse!võtkõq paarikaupa!;vanapaarile pakuti istetvanalõpaarilõ pakuti istmist;siin pesitseb kaks paari kotkaidtan ommaq pesäq katõl kotkapaaril;2. ütś-katśüte-katõ ütte-kattõ35, mõ̭nimõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41, paaŕpaari .paari37nägin paari tuttavatnäi mõ̭nt tutvat;paar-kolmütś-katś v paaŕ-kolm;hilinesin paar minutitjäi mõ̭ni minoť ildas;paar päeva tuli oodatapaaŕ päivi tulľ uutaq;paari päeva pärast maksan sulle ärapaari päivi peräst massa sullõ ärq;paar kana tuleb ära tappapaaŕ kanno tulõ ärq tappaq;
paari .paaripane sokid paari!panõq sukaq paari!;noored olid salaja paari läinudnoorõq olliq salahuisi paari lännüq;olid juba enne sõda paari pandudolliq joba inne sõta paari pantuq;
paariline paarili|nõ-sõ -st5, paari|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39Ants oli metsatööl minu paarilineAnts olľ mõtsatüün muq paarimiiś;ta ei ole endale veel sobilikku paarilist leidnudtä olõ-iq viil hindäle meelelist paarilist löüdnüq;
paatuma .plaaku|ma-daq -80, p(l)aaga|tama-taq -da82, .klintsu|ma-daq -80, telbätü|mä-däq -84, krooba|tama-taq -da82, (maa kotsilõ) kobritu|ma-daq -84paatunud käedkroobatanuq käeq;kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga haridaku maa om kobritunuq, sõ̭s või tedä jo traktorigaq arriq;
pabeross pabi|rosś-rossi -.rossi37, pabõ|rosś-rossi -.rossi37, peerosḱ-i -it13, pirosḱ-i -it13kas sa suitsetad sigarette või paberosse?kas sa tiit tsigaretti vai pabõrossi?;
pagas 1. reisi|kraaḿ-kraami -.kraami37, m .kohvri|q-dõ -t1, reisi|aśaq-.asjo -.asjo43, pakiqpakkõ pakkõ37kaks kohvrit on kogu mu pagaskatś kohvrit om kõ̭iḱ mu reisikraaḿ;suurema kohvri andsime pagasissesuurõmba kohvri annimiq pakiruumi;2. hrl m ti̬i̬dmi|ne-se -st5, .tundmi|nõ-sõ -st5, .mõistmi|nõ-sõ -st5rikkalik teadmistepagasm lajaq tiidmiseq;tal oli vaid vallakoolist saadud teadmistepagastäl olliq õ̭nnõ vallakoolist saaduq tiidmiseq;
pagema pagõ(hõ)mapakõq v .paedaq pakõ v pagõhõ88, pakku minemäma pagen hundi eestma pakõ sutt;
pagendama muialõ ärq .saatma
, .vällä .saatmasuri pagendatuna Siberisolľ saadõt Tsiberihe ja kuuli sääl ärq;
pagendus .vällä.saatmi|nõ-sõ -st5, pa|gu-o -ku27, paossi(h)n olõminõ v elämineta tuli mõne aasta pärast pagendusest tagasitä tulľ mõ̭nõ aasta peräst välläsaadõtuist tagasi;elas aastaid pagendusesolľ aastit vällä saadõt;
pagulus pao(h)n v .paossil v .paossi(h)n olõminõ
, paos|(s)-(s)õ -t11paguluses olemapaoskõ(l)lõma;Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eestEesti pagulasõq pagõsiq verevide võimu;esimesed aastad paguluses olid kõige raskemadedimädseq aastaq pagulasõn olliq kõ̭gõ rassõmbaq;
pahandama pahanda|ma-q -83, sõ̭notõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, ämmärdä|mä-q -83, .hürmämähürmädäq .hürmä77, tõrõl|õma-daq -õ85iga asja pärast ei tohi pahandadamassa-iq egä aśa pääle pahandaq;vanamoor kukkus pahandamavanamuuŕ püürď ämmärdämä;lapsed said ema käest pahandadalatsõq saiq imä käest tõrõldaq;vastus pahandas meestvastussõ pääle pahasi miiś ärq;
pahandus pahandus-õ -t9, seto kiiľ prätä|k-gu -kut13pahandust tegemarüüdeldämä v pahandust tegemä;jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatudjälq rüüdeldäs, inneskine soroṕ nätäq unõhtõt;oli meil nüüd seda pahandust vajaolľ meil no taad prätäkut vaia;
pahane pahanu|q- -t1, paha|nõ-dsõ -st7, torsi(h)n
, torśo(h)n
, nurdso(h)n
, pahali|nõ-dsõ -st5, (inemine) pahka|tś-dsi -tsit13, torba|k-gu -kut13, torsśtorsi .torssi37, torṕtorbi .torpi37, türbüs-(s)e -t11, (hrl lats) torďo- -t2pahaseks saamapahanõma;sai pahaseksärq pahasi;ta oli minu peale pahanetä olľ mu pääle (ärq) pahanuq;pahasevõitupahalik;selle peale võib ta pahaseks saadatuu pääle või tä ärq süändüdäq;
pahem kur|a-a -ra26, kurikuŕa .kurja43jõe pahem kallasjõ̭õ̭ kurapoolinõ perv́;pahem poolpahepuuľ;pahemat kättkurra v kurja kätt;
pahempidi paheldõ
, paheliti
, pahepooli
, kurapoodilapsed pöörasid kogu maja pahempidilatsõq kääniq terve maja paheldõ;särk pahempidi seljashamõq pahepooli sälän;pahupidi
pahvatama .plahv́ma.plahviq plahvi63, pahva|tama-taq -da82, lü̬ü̬mälüvväq lü̬ü̬min 1. ja 3. k .lei(e)54, ülek prähvähtü|mä-däq -84halb lõhn pahvatas näkkuhalv hais lei vasta;hüppas jõkke, nii et vesi pahvatas kõrgelehüpäś jõkkõ, nii et vesi lei korgõhe;pahvatas naermapurdsahť naarma;pahvatas vihaga teravusisülläś suust süänd vällä;
pahvima: korstnast pahvib musta suitsukorsnast aja musta savvu vällä;;
paigal paiga(h)n
, paigal
, paiga pääl
, (üte) kotu(s)sõ päälaeg näikse paigal seisvatnäütäs, niguq aig saisassiq;paigal püsimapaigan v paiga pääl püsümä;püsi paigal!püsüq paigal!;paigalpüsimatupüsümäldäq;olime mõned päevad paigal, enne kui edasi sõitsimeollimiq mõ̭nõq pääväq paiga pääl, inne ku edesi sõidimiq;
paigutama .pandma(.)pandaq panõ66, .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .säädmä.säädiq säädi63, .paika .säädmä v .pandmapingid paigutati seina äärdepingiq pantiq sainviirde;külalised paigutame hotelliküläliseq panõmiq hotelli;kirjanik on paigutanud tragöödia keskaegakiränik om hallõmängo säädnüq keskaigo;paigutas raha kinnisvarassepanď raha kimmävara pääle;ümber paigutamaümbre nõstma;paigutaminepandminõ, säädmine;
paiguti kotu(s)si(l)dõ
, paiguldõ
, .paikuisi
, .jaoldõilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihmailmakuulutus üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma;valu on terav, paiguti väljakannatamatuhalu om terräv, jaolt jõvva-iq vällä kannahtaq;
paigutus .pandmi|nõ-sõ -st5, .säädmi|ne-se -st5valgustite paigutus ruumis pole kõige paremlambiq ei olõq tüütarõn kõ̭gõ parõmbahe säedüq;
paik 1. kotus-(s)õ -t11, paikpaiga .paika30asi on paigasasi om paigan;jättis kõik sinnapaikajätť kõ̭iḱ tahaqsamma paika;keskpaikkeskkotus, keskpaik, süä;panipaikpannus;paika panemapaika pandma;oletused ei pidanud paikaarvamisõq es olõq õigõq;paikapidavõigõ, tõtõ;2. paikpaiga .paika30, .paikus-õ -t9õmbles tasku peale paigaummõľ karmanilõ paiga pääle;
paikama .paikamapaigadaq .paika77, .laṕmalappiq lapi63tal oli vana paigatud kasukas seljastäl olľ vana paigat kask sälän;paikaminepaikus;
paiknema (.ko(h)ngiq) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58jõe vasakul kaldal paiknev külakülä jõ̭õ̭ kura perve pääl;rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaseltmaailman olõ-iq rahvast egäl puul ütepalľo;
paiku .ümbre
, .aigo
, .paiku
, .paiku(i)si
, kandi(h)nkella üheksa paikukellä ütsä paiku;tuli koju kahe paikunii kellä katõ aigo tulľ kodo;
paindlik 1. kq kapainduv2. .lepli|k-gu -kku38, .perrä.andja- -t3uute võimaluste leidmisel ei oldud küllalt paindlikudvahtsidõ võimaluisi otśmisõ man es oldaq küländ lepliguq;
painduma .painduma.paindudaq painu79, .nõrku|ma-daq -80, .kungu|ma-daq -80, kõrras painahta|ma-q -83, painahu|tma-taq -da62, (maaha v allapoolõ) .kaaldu|ma-daq -80, .kalduma.kaldudaq kallu79, .vaaľuma.vaaľudaq vaaľu79haavapuust lauad on painduvadhaavalavvaq painusõq;puu oli maha paindunudpuu olľ ärq kaaldunuq;oksad olid lumega alla paindunudossaq olliq lumõgaq alla vaaľunuq;
painduv .painsa- -t3, kõ̭õ̭ksa- -t3, nõdõr v nõtrnõdra .nõtra45, .nõrksa- -t3hällivibu peab olema hästi painduvhällünõdõrm piät olõma häste kõ̭õ̭ksa;
paine (paine) painõq.painõ painõt18, vaivvaiva .vaiva30, painpainu .painu37pääses nagu painestpässi niguq painu alt;
paine (painde) painutami|nõ-sõ -st5, painpainu .painu37puidu vastupanu survele ja paindelepuu vastapandminõ surbmisõlõ ja painutamisõlõ;paindespainussin;paindessepainussihe, painussilõ;
painutama painu|tama-taq -da82, nõrgu|tama-taq -da82, kõrras painahta|ma-q -83, painahu|tma-taq -da62, mitmit kõrdo painutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, (maaha v allapoolõ) .vaaľma.vaaliq vaali63jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutadajalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq;lumi on kased kõverasse painutanudlumi om kõoq kõvõrahe vaaľnuq;
pais lüüślüüsi .lüüsi37, sulgsu(l)lu .sulgu36, sulõndu- -t1, sulõng-u -ut13, tamḿtammi .tammi37jõel on paisjõ̭õ̭l om sulg iin;
paise paisõq.paisõ paisõt18, paisõh.paisõ paisõht18, pahus-(s)õ -t11paiset katki tegemarakastama;paise tehakse katki, kui see ise katki ei lähepaisõq rakastõdas, ku esiq ei rakkõq;
paistetama .paistuma.paistudaq .paistu80, .paistõmapaistõdaq .paistõ77põsk oleks nagu paistetanudpõsḱ olõssiq niguq paistut;paistetanudüles paistõt v üles ajanuq;öösel paistetas põsk hambavalust ülesüüse ai hamba üles;
paistma 1. .paistma.paistaq paista61, .paistuma.paistudaq paistu79, näkkümä.näüdäq näü79, näkkümänäkküdäq näkü79, .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, nägünemä.näüdäq v nägü(ne)däq nägüne89metsa tagant paistev järvjärv́, miä paistus mõtsa takast;asi paistab halb olevatasi näütäs halv ollõv;kodu paistab juba kaugeltkodo jo kavvõst nägünes;2. .paistma.paistuq paistu73, .paistuma.paistudaq paistu79, (päävä kotsilõ) kõvastõ helge|tämä-täq -dä82päike paistabpäiv paist v paistus;kuu paistis otse tuppakuu paistu õkvalt tarrõ;hea oli külmetavaid käsi küdeva ahju ees paistahää olľ külmi kässi küttüvä aho iin lämmistäq;3. lämmistä|mä-q -83, pi̬i̬slemäpeeseldäq pi̬i̬sle78, .paistlõmapaistõldaq .paistlõ78
paisutama paisuta|ma-taq -da82, tarru|tama-taq -da82, (vii kotsilõ) üles .sulgma
, kõrras tarahu|tma-taq -daq62üles paisutatud ojaoja olľ üles sulut;koprad on oja üles paisutanudkopraq ommaq oja kinniq v üles sulgnuq;
paitama (h)ilestä|mä-q -83, silestä|mä-q -83, pai tegemä
, sili|tsemä-tsäq v -däq -dse90, mitmit kõrdo .paitõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, (halvastõ) laabi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90talleke laskis end paitadavoonakõnõ lasḱ hindäle pai tetäq;elu ei ole teda kunagi paitanudelo olõ-iq timä vasta armulinõ olnuq;
pakane kõva v kimmäs külm
, (väega kõva) kidsu|külm-külmä -.külmä35, hõr|u†-u -ru26hommikul oli kõva pakanehummogu olľ kõva külm;on täna alles pakane, ilm on nii külm ja selge!külq om täämbä hõru, ilm om nii külm ja selge!;
pakatama 1. .lahkõmalahedaq .lahkõ min 3. k laheś77, .lahki minemäleotamisel seemned pakatavadleotamisõ man lääväq siimneq lahki;aidad pakatasid viljastaidaq olliq villä täüs;süda pakatab rõõmustsüä kas lahkõs rõõmust;pakatab tervisestiho om väke täüs;2. (urbõ kotsilõ) .urbu|ma-daq -80, .lahkõmalahedaq .lahkõ min 3. k laheś77õienupud pakatavadhäitsmenupiq urbusõq;pakatanud krobelise koorega puulahenuq korbatanuq koorõgaq puu;käed on pakatanudkäeq ommaq ärq lahenuq;
pakend tühäq pudõliq v purgiq v tönniq v pakiq v kastiq
, pakis*-(s)õ -t11, .ümbrüs-e -t9kalorsus on pakendil kirjaskaloriq ommaq paki pääl kirän;
pakett .paḱmi|ne-se -st5, pak|ḱ-i -ki37paketti kuulub majutus, kuid mitte toitraha seen om üümaja, a olõ-iq süüki;pakettakenpakḱakõń;reisipakettreisipakminõ;
pakil pakituisil
, pakussillaq
, .paḱvallaqudar on piimast pakilpiim om udaran paḱvallaq;
pakiline ainuli|nõ-dsõ -st5, hädäli|ne-dse -st5, kipõ- -t14, rutuli|nõ-dsõ -st5, pakili|nõ-dsõ -st5pakiline asi sai korda aetudhädäline asi sai kõrda aetus;midagi pakilist mul ees polemidägiq kipõt mul iin olõ-iq;mul on nii pakiline asi, et ei saa minemata jättamul om nii ainulinõ asi, et saa-iq minemäldäq jättäq;
pakiliselt .ainu(i)si
, ainustõ
, hädä(li)ste
, kipõltvaene ei saa osta sedagi, mida pakiliselt vajavaenõ saa-iq ostaq tuudkiq, miä hädäste vaia;
pakku .paossihe
, .paossilõ
, pakkupakku minemapakku minemä;jooksis pakkupanď pakku;läks sõja eest pakkulätś sõ̭a iist paossihe;pagu,paos
pakkuma .pakmapakkuq paku64, .ängämäängädäq .ängä77pakuti välja mitmeid lahendusipakuti vällä mitmõsugutsit võimaluisi;pakkuminepakminõ;võta vastu, kui pakutakse!võtaq vasta, ku pakutas!;turul pakuti erinevat kaupaturu pääl pakuti kõ̭gõsugust kraami;meile pakuti süüameile anti süvväq;töö pakub talle rahuldusttüü tege meele hääs;päris häbi on, et pole külalisele midagi pakkudaperis häpe om, ei olõq midägiq külälisele ängädäq;
paks pakspaksu .paksu37, jämme- -t14, jürre- -t14, pa|di-ďa -(t)ťa43, (õnnõ inemise v eläjä kotsilõ) tu|kõv-gõva -gõvat4, söönüqsü̬ü̬nü söönüt18, .hürske- -t3, tubli- -t2, tüsse- -t14, haani|kas-ga -kat15, (söögi kotsilõ) sakõ- -t14, mätsä|k-gu -kut13paks raamatjürre v paks raamat;vana paksvana jämme;pähklil on paks koorpähḱmäl om padi kuuŕ;paksud juuksedpaďaq hiusõq;kas tahad supi seest paksu või vedelat?kas tahat sakõt vai vedelät?;lühike, paks inimene v olendtüntska;lastele keedeti poolpaksu putrulatsilõ keedeti säänest hülbälist paksu putro;poolpaksuks muutumasöögist hülpümä;paksempaksõmb;paks meessöönüq miiś;paks inimenehalv praagamago, tüńo, tünä;paks nainehalv madśa, medse;paksukemädsärik, tubli;paksuks minemarammu minemä, paksus minemä, lihonõma, vägihtümä;paksemaltpaksõmbahe, paksõmbalõ;
paksult .paksu
, paksult
, paksust(õ)
, paksust(õ)
, paksult
, sagonahe
, sagonallaqkalu tuli paksult meie püügikohtakallo tulľ paksust sinnäq, kon mi püvvi;supis on paksult herneidsupṕ om sagonallaq hernit täüs;sai on paksult rosinaid täissai om tihtsäle rosinit täüs;
paksune .paksu|nõ-dsõ -st5, pa|ďu-ďu -ťu27, paďu|nõ-dsõ -st7lumi on meetripaksunelumi om miitrepaksunõ v miitrepaďu;poole meetri paksune jääpoolõ miitre paďu ijä;põrandaks tuleb panna ühepaksused lauadpõrmandus tulõ ütśpaďudsõq lavvaq pandaq;
paksus .paksus-õ -t10, paďutus-õ -t9, .jämmüs-e -t9, (väikene) .ohkus-õ -t9esimese jää paksusedimädse ijä paksus;paberi paksus oli 0,1 mmpaprõ paksus olľ 0,1 mm;talle tuli kogu aeg paksust juurdetälle tulľ kõ̭gõ jämmüst manoq;
pakt .riike.vaihõlinõ leping
, (kokko).lepmi|ne-se -st5, pakťpakti .pakti37
paljas pa(l)ľas.palľa pa(l)ľast15, alastõllaqtühä .tühjä44, tühi
, puusta- -t2paljas kui porgandpalľas ku piiť;jõime paljast vettjõimiq palľast vett;tuli külla paljaste kätegatulľ küllä palľa käegaq;paljas maa, lambalgiei ole midagi võttapuusta maa, lambalgiq olõ-iq midä võttaq;
paljaspäine .palľa .päägaq
paljastama 1. .palľas tegemä
, .palľas .jätmä
, .vällä .näütämä
, .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, .palľas .võtmapaljastas peavõtť pää palľas;paljastas oma kehanäüdäś umma ihho;2. .vällä .näütämä
, avalda|ma-q -83, avaligus tegemä
, .vällä .nuhḱma v .nurḱmatundeid paljastamatundit vällä näütämä;paljastas riikliku saladuseavalď riiklidse salahusõ;paljastaminevällänuhḱminõ;salakuulajad paljastatisalaq nurgidiq vällä;
paljastuma .vällä v avaligus tulõma
, .paistma.paistaq paista61, .paistu|ma-daq -80nende salajased plaanid paljastusidnäide salahadsõq plaaniq tulliq vällä;naermisel paljastusid ta valged hambadnaardmisõ man paistuq timä valgõq hambaq vällä;
palju 1. palľo- -t v -nd2, palľond
, hulga
, mehesteliiga paljupalľo hulga, hulga palľo, palľopalľo;mul pole enam palju aegamul olõ-iq inämb palľond aigo;palju aastaid tagasimu(i)stõhavva v kolmõhavva v palľo aastit tuust, ku …;paljuke(ne)palľokõnõ;vii talle palju tervisi!viiq tälle palľo tervüisi!;sul võib paljuski õigus ollasul või ütśjago õigus ollaq;2. palľo- -t v -nd2, hulga
, mitu.mitmõ v .mitma mitund16paljudele see ei meeldinudtuu es miildüq palľosilõ;paljud inimesedhulga rahvast;paljud arvavad niimitmõq arvasõq nii;ta ei pane seda paljukstä panõ-iq tuud palľos;
palve .pallõmi|nõ-sõ -st5, palvõq.palvõ palvõt18, .pallus-õ -t9, .palvus-õ -t9mul on sulle selline palvemul om sullõ sääne pallõminõ;meieisapalvepaadri;meieisapalvet lugemapaad(õ)rit lugõma;
palvekiri .palvõ|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
palvemaja .pallusõtar|õ-õ -rõ24, .palvõ|maja-maja -majja v -maia28
palverändur pühässil.käüjä*- -t3, .pilg|rim-rimi -.rimmi38palverändurid olid teel Mekassepühässilkäüjäq lätsiq Mekka;
palvetama .pallõmapallõldaq .pallõ78, .palvit tegemä
, .palvust v .pallust pidämäpalvetas põlvilipallõľ põlvildõ;palvetage tema eest!pallõlgõq timä iist!;käis palvetamaskäve palvit tegemän;
panek panõ|ḱ-gi -kit13, .pandmi|nõ-sõ -st5kartulipanekuga ei saa enam viivitadakardohkapandmisõgaq saa-iq inämb uutaq;
panema .pandma(.)pandaq panõ66pani kirja posti, ukse lukkupanď kirä posti, ussõ lukku;lapsed pandi varakult magamalatsõq pantiq aigsahe magama;pani ennast maksmapanď hindä masma;poiss pani kõigest kõrist röökimapoisś panď tävvest kõrist rüüḱmä;muuseumis oli välja pandud vanade fotode näitusmuusõumihe olľ üles pant vanno pilte vällänäütüs;keegi ei pannud tähele, millal ta ära läkskiäkiq es panõq tähele, kuna tä ärq lätś;teedele pandav sool kahjustab tee pinda, loodust ja autosidteie pääle pant suul tsurḱ teid, luudust ja autiid;mõtlemapanev lugulugu, miä pand mõtlõma;tähele panematähele pandma, kavatsõma;tähele panema(eitüslausõn) hintvas(ki(na)q) pandma, herimä;oskab ilmamärke tähele pannamõist ilmamärke tähele pandaq;õpetaja pani tähele, et ma hoian ennast kõrvaleoppaja kavatś ärq, et ma hoia hindä kõrvalõ;pane hästi tähele, nii et sulle meelde jääb!täämendäq sa höste ärq, et sullõ miilde jääs!;ta ei pannud mu juttu tähelegitä panõ es mu juttu hintvaskinaq;las röögib, ma ei pane seda tähelelas rüüḱ, heri ei ma tuud;vaenlasele vastu panemavainlasõlõ vasta pandma v vasta saisma;ma ei suutnud su ilule vastu pannama saa-as su kinähüsele vasta pandaq;meil pole tema saavutustele midagi vastu pannameil olõ-iq timä tettüle midä vasta säädäq;
pang panǵpangi .pangi37panges oli kalu kuhjagapangin olľ kallo kuḣagaq v kuḣapäägaq;
pansion kostigaq v söögigaq ü̬ü̬maja
, kosti|maja-maja -majja v -maia28tema pansionis elasid peamiselt tudengidtimä man kostõl elliq inämbjaolt tudõngiq;
paotama poigu|tama-taq -da82, .poelda|ma-q -81, pilu|tama-taq -da82paotas ustpoiguť ust;paotas suudtekḱ suu vallalõ;ei paotanud peaaegu üldse suudütle es suurt midägiq;
paotuma vallalõ v .valla minemä
, poigah(t)u|ma-daq -84värav paotusvärehť vaio poiku v poigahtu;
papagoi papagoi- -d m umak papa.goidõ v papagoiõ- -d2v papa.goidõ#papagoiõ
53kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide vadistamist taludakiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kullõldaq;
papp IIpap|ṕ-i -pi37pappkastidpapidsõq kastiq v papṕkastiq;papistpapinõ;katusepappkatussõpapṕ;pappkatuspapist katus;
papp I Ipap|ṕ-i -pi37, kerigupap|ṕ-i -pi37papp pani nad paaripapṕ panď nääq paari;
paraku miä tetäq
, aq
, näet
, hädä külh
, kaḣosparaku pole minust tulijatkaḣos olõ-iq must tulõjat;paraku oli töö halvasti tehtudmiä tetäq, tüü olľ halvastõ tett;
parandama paranda|ma-q -83, praavi|tama-taq -da82, praavi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90parandamineparandaminõ, praavitus;mehed parandasid sisselangenud sildameheq parandiq sissesadanut silda;maad parandamamaad parandama, kraavitama;tervist parandamatervüst praavitama;käis hambaid parandamaskäve hambit parandaman;parandas veaparanď via ärq;tuleb natuke koplit parandadapiät veidüq kaŕaaida kobistama;see rohi on mu käe ära parandanudtaa rohi om mu käe ärq sütütänüq;
paranema para|nõma-daq v -nõdaq -nõ89, parahu|ma-daq -84, .praavu|ma-daq -80, panõh(t)u|ma-daq -84, ravihu|ma-daq -84, süt|tümä-tüdäq -ü79, tor|ima-riq -i57haige paraneb jubahaigõ parahus joq;haige hakkab juba paranemahaigõ nakkas jo panõhuma;käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenudkäsi olľ katśki, a noq om ärq süttünüq;paranemineparõmbasmineḱ, praavuminõ;
paras paras.parra parast22, (parastamissõna) tsih-tsih
, tsäh-tsähseelik on sulle täiesti parasundruk om sullõ tävveste paras v undruk istus sullõ õkva kakrass sälgä;paras sulle, paras, paras!tsäh-tsäh, paras sullõ!;poiss on juba paras rüblikpoiskõnõ om joba paras rüütläne;enam-vähem parasparalik;
parasiitlik parasiidi-on parasiitliku eluviisigaeläs parasiidiello v eläs tõisi sälän;
parasjagu parasjago
, .parrahe
, .parralõ
, parajaherahvast oli parasjagu, nii et kõik pääsesid ligirahvast olľ parrahe, nii et kõ̭iḱ pässiq ligi;oli juba parasjagu pime, kui koju jõudsimejoba olľ peris pümme, ku kodo jõvvimiq;parasjagu oli pärnade õitsemise aegolľ õkvalt lõhmussidõ häitsemise aig;
pardipoeg pardsi|poig-puja v -poja -.poiga32, latsik piiľo- -t2
parem II1. parõmb-a -at13, etemb-ä -ät13, ette
, .ausamb.ausamba .au.sampa v .ausambat13kas tervis on täna parem?kas tervüs om täämbä parõmb?;temast paremat inimest annab otsidatimäst parõmbat inemist and otsiq;otsib endale paremat töökohtaotś hindäle etembät tüükotust;2. hää- -d50, hü(v)ähü(v)ä hüvvä24parem ja vasak käsihää ja kura v kuri käsi, ninnikäsi ja kura käsi;pöörake siit paremale!käändkeq tast hääle (poolõ) v hüvvä kätt v hüväkulõ v hääkäe peri!;paremat kätthäädkätt, hüvväkätt;paremalt vasakulehäält (puult) kuralõ (poolõ);
parem I Iparõmblähme parem kojuläämiq parõmb tarõ manoq ärq v läämiq innembi kodo ärq;
paremik parõmb jago
, ede|ots-otsa -.otsa31ta on tõusnud eesti maadlejate paremikkutä om nõsõnuq eesti maadlõjidõ edeotsa v timäst om saanuq ütś eesti parõmbit maadlõjit;kirjaniku loomingu paremikust ilmus uus raamatkiränigu loomingu parõmbast jaost anti vällä vahtsõnõ raamat;
paremini parõmbahe
, parõmbalõ
, parõmbast
, parõmbidõ
, parõmbihe
, parõmbilõ
, parõmbuisihakkasime paremini elamanaksimiq parõmbahe elämä;
parempidine: parempidine silmushüvilde v hääpääline v hüvipäädi v hüvvipooli v hääpooli silm, rõivassilm;
parempoolne hääpooli|nõ-dsõ -st7, hääpu̬u̬l|nõ-sõ -sõt6, hü(v)äpooli|nõ-dsõ -st7, hü(v)äpu̬u̬l|nõ-sõ -sõt6, hüvipooli|nõ-dsõ -st7meie maal on parempoolne liiklusmiiq maal om hääpoolinõ liikminõ;
pargas lodiloďa v lodja .lotja43, .parka- -t2, pu|taŕ-dara -darat4
parim kõ̭gõ parõmb v etemb
, kõ̭gõ etteta on oma ala parimtä om uma ala kõ̭gõ parõmb;parim ennekõlbas (häste v kimmähe) kooniq v om hää nika ku v parõmb inne v kimmäs kooniq;kiisk on kaladest parimkusḱ om üle kallo kala;
parkima II.parḱma.parkiq pargi63, saisotama*-taq -da82, .autot .jätmäauto seisab seal, kuhu ta pargitiauto sais sääl, kohe tä saisotõdi;parkimineparḱminõ, saisotus;
parkima I I1. (.nahka) .parḱma.parkiq pargi63pargitud lambanahast kasukaspargitust lambanahast kask;3. (kõttu täüs) .parḱma.parkiq pargi634. naha pääle .andma
parkimisplats = parkla saisotus-õ -t9, saiso|platś-platsi -.platsi37, saisotuskotus*-(s)õ -t11väljaspool parklat on parkimine keelatudauto jätmine välläpoolõ saisotus(kotus)t om keelet;
parkuma .parḱu|ma-daq -80käed on parkunudkäeq ommaq ärq parḱunuq;
parlament parla|menť-mendi -.menti37, .rahvaedüstüs-e -t9, .rahvai̬i̬stüs*-e -t9parlamendiliigerahva iistollõi, rahvaedüstäjä;
parras parras.parda parrast23, parrõq.pardõ parrõt19, laidlaia .laida32, loodsigu|vi̬i̬ŕ-veere -vi̬i̬rt40üle vene parda paiskub vett sisseüle venne laia viskas vett sisse;kukkus üle pardasattõ üle loodsiguveere;
pars parśparrõ part49vili kuivas parsilvili kuivi parsil;
part partśpardsi .partsi37, (hõikaminõ ja hellänimi) piiľo- -t2sõime lõunaks partiseimiq lõunas partsi;sinikaelparttsigapartś;piilpartpiirpartś;rägapartmudapartś;
partei erä|kund-kunna -.kunda32, partei- -d2, parť*pardi .parti31, parḱ*pargi .parki31meie partei meesmiiq pardi miiś;
partii ja|go-o -ko27, os|a-a -sa26, te|go-o -ko27teeme veel ühe kaardipartiiteemiq viil üte tsõõri v mängo;saabus partii uut kaupaütś jago vahtsõt kaupa tulľ;tegi suurepärase partiitekḱ hää kauba;
passiivne laisklaisa .laiska33, hu̬u̬ľmaldaq
, hoima|nõ-dsõ -st7, .oigõ- -t3, .paśja- -t3, vaga|nõ-dsõ -st7passiivsed üliõpilasedoigõq tudõngiq;passiivne vastupanuvaganõ vastapandminõ;tal on passiivne keeleoskustä kiilt mõist, a ei tarvidaq;
passima 1. .paśma.passiq passi63, .klaṕmaklappiq klapi63, .sündümä.sündüdäq sünnü79kübar passib hästi su kleidigaküpäŕ sünnüs su kleidigaq häste kokko;2. .paśma.passiq passi63, passi|tama-taq -da82, pru̬u̬ḿmapru̬u̬miq proomi63passis mantlit selgapassõ mäntlit sälgä;3. .paśma.passiq passi63, .vahťma.vahtiq vahi63, .pälv́mä.pälviq pälvi63passisime seal tükk aegapassõmiq sääl tükü aigo;passi peale, et mesilassülem ära ei lendaks!passiq pääle, et süllem ärq es linnanuq!;ma passin peale, kuhu te lähetema pälvi perrä, kohes ti läät;4. .paśma.passiq passi63passib oma vanemaidpasś ummi vanõmbit;
passitama passi|tama-taq -da82, .paśma.passiq passi63, .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, pru̬u̬ḿmapru̬u̬miq proomi63passitab mütsi pähepruuḿ mütsü päähä;
pauk paukpaugu .pauku37, kõ̭mah(t)us-õ -t9, tümä|k-ga v -gu -kat v -kut13, par|ts-dsu -tsu37pauk oli nii kõva, et lõi kõrvad lukkupauk olľ nii kõva, et lei kõrvaq kinniq;paukpadrunpaukpatroń;
paun paunpauna .pauna30, märsśmärsi .märssi37viskas pauna selga ja läks matkamavisaś pauna sälgä ja lätś hulḱma;
paus saisahus-õ -t9, vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, vahe|aig-ao -.aigo36kohvipauskohvivaheq;suitsupaussuidsutunń;esineja tegi väikse pausiülesastja pidi väiko vahjõ;
pea IIpia
, .piakõsõpea see talvgi ei tulepiakõsõ tuu talv́giq ei tulõq;mantel ulatus pea maanimäntli küündü pia maaniq;
pea I Ipää- -d sissek .päähä v pähäq52vanaema silitas mu peadvanaimä silesť mul pääd;pead noogutamatõigahtama, tõ̭ngahtama, tõigahutma, tõ̭nksama, tõ̭ngahutma;hobune noogutas korraks peadhopõń tõ̭ngahť päägaq;pead murdmapääd murdma v pääd nõrgutama;pähe õppimapäähä oṕma;peaga poisspäägaq poisś;kiilaspeaplesśpää, kulupää;kammib peadsugõ pääd;kräsupeatsäropää;kapsas hakkab juba pead keeramakapstas nakas joba päindümä v päinemä v pääd käändmä;haamri pea ja varsvasara pää ja hand;lapsed on üle pea kasvanudlatsõq ommaq üle pää kasunuq;pead segi ajamapääd ullis ajama;see ei mahu mulle pähemu mõistus ei võtaq tuud vasta v muq päähä tuu ei mahuq;peast põrunudpääst niksahtanuq;pimedast peastpümmest pääst;lapsest peast olen seal käinudlatsõn v latsõst pääst olõ sääl käünüq;
peaaegu pia(.aigo)on peaaegu valgeom pia valgõ;oleks peaaegu unustanudolõssiq piaaigo ärq unõhtanuq;
peaaju pää|ajo-ajo -ajjo v -aio26, m .aivõq.aividõ .aivit18, pääaiuq-(.)aiõ -.aiõ37aju 1
peale pääle
, pääleq
, päältpeale hakkamapääle nakkama;ärkasin kära peale ülesheräsi larmi pääle üles;tegime saarele ringi pealeteimiq saarõlõ tsõõri pääle;kõik peale minu olid kohalkõ̭iḱ päält muq v pääle muq olliq platsin;peale lihavõtteidperän lihavõttõ;peale surumapäähä määŕmä, pääle preśmä;peale käimapääle preśmä;
pealegi päälegiq
, päälekiqolgu siis pealegiolkõq sis pääle(kiq) v lasõq no ollaq;
pealehakkamine alostami|nõ-sõ -st5, päälenakkami|nõ-sõ -st5, nakkus-õ -t9tal on pealehakkamisttäl om nakkamist;
pealt päälthüppas sõidu pealt mahahüpäś sõidu päält maaha;ajab lauda pealt heinu allaaja lauda päält haino alla;tuli rongi pealttulľ rongi päält;elu on iga kandi pealt paremaks läinudelo om egä nuka päält parõmbas lännüq;laps on teki pealt ajanudlatś om teki päält ärq ajanuq;
pealtnäha (päält)nätäq
, päältkaiaqpealtnäha oli ta täiesti tervepäältnätäq olľ tä tävveste terveq;
pealtvaataja (päält).kaeja- -t3pealtvaatajaid oli etendusel vähevõitutiatrikaejit olľ veidüq;
pealuu pääluu- -d50tuul on nii kõva, et lõikab pealuust läbituuľ om nii kõva, et lõikas õkvalt läbi pääluu;surnupealuukoolupää;
peamine .päämi|ne-dse -st5, .päämä|ne-dse -st5meie peamiseks liiklusvahendiks on jalgratasmi päämädses sõiduriistas om jalgratas;
peapesu 1. pää.mõskmi|nõ-sõ -st5too mulle peapesuks vihmavett!tuuq mullõ pääd mõskõq vihmavett!;2. koslõ|ṕ-bi -pit13, koosa- -t2poeg sai ema käest kõva peapesupoig sai imä käest kõva koslõbi;kuulsin, kuidas sulle peapesu tehtikuuli, ku sullõ lõunõt hiideti;
peapiiskop pää.piisko|ṕ-bi -ppi38luterliku kiriku peapiiskoplutõrlaisi kerigupää;
peas pää(h)nkassipojal on juba silmad peaskassipojal ommaq joba silmäq pään;tal on laulusõnad peastäl ommaq laulusõ̭naq pään;
peasekretär pääsékre|täŕ-täri -.tärri38, pääkirotaja- -t3fennougristika kongressi peasekretärfennougristiga kongressi pääsekretäŕ;ÜRO peasekretärÜRO pääsekretäŕ;
peast päästteab peast mitut luuletusttiid pääst mitund luulõtust;peastarvutaminepäästrehkendämine;viin võttis aru peastviin võtť meele pääst v mudsu mant;
peatama (kinniq) pi|dämä-täq -ä59, .saisma .pandmamees peatas hobuse ja ronis vankrist mahamiiś pidi hobõsõ kinniq ja ronõ vangõrdõ päält maaha;vaenlase väed peatati enne pealinnavainlanõ panti inne pääliina saisma;verejooks peatativeri panti saisma v vaigistõdi;peataminepidämine, kinniqpidämine, saismapandminõ;
peategelane päätegelä|ne-se -st5, pääosa.täütjä- -t3kiideti filmi peategelastkiteti filmi päätegeläst;
peatne: peatse nägemiseni!näemiq (pia)!;
peatoidus päätoidus-(s)õ -t11, leibleevä .leibä34rannarahvas sai oma peatoiduse merestrannarahvas sai uma päätoidussõ merest;
peatoimetaja päätoimõndaja- -t3, päätallitaja- -t3ajalehe peatoimetajaaolehe päätallitaja;
peats pähü|tś-dsi v -dse -tsit v -st13seadis aseme peatsiga akna poolesääď sängü pähüdsi aknõ poolõ;
peatselt pia
, .piakõsõsee aeg tuleb peatseltpiakõsõ tuu aig tulõ;
peatuma .saisma .jäämä
, (kinniq) pi|dämä-täq -ä59, .piä|tämä-täq -dä82, saisahta|ma-q -83peatus vaateakna eesjäi kaemisaknõ iin saisma;peatu!piäq (kinniq)!;rong peatub siin ainult viis minutitronǵ sais siin õ̭nnõ viiś minotit;buss peatus, et meid peale võttabusś piäť, et meid pääle võttaq;peatusime korrakssaisahudimiq;näis nagu oleks aeg peatunudpaistu niguq olõssiq aig saisma jäänüq;Tartus käies peatusin sugulaste poolku Tarton käve, olli sugulaisi man;peatugem lähemalt juubilari tööl ja tegevusel!kaemiq lähkümbäst juubilaari tüüd ja tegemiisi!;
peatus .piätüs-e -t9, .saistus-õ -t9, saisokotus-(s)õ -t11tehkem nüüd väike peatus!tekeq noq väikene piätüs!;bussipeatusbussipiätüs;taksopeatustakso saisokotus;matkajad tegid järve ääres peatusematkajaq peiq järve veeren kinniq;peatuspaikpiätämise kotus;kas teil on Tallinnas peatuspaik olemas?kas teil om Taľnan olõminõ olõman?;
peatäis pää|täüs-tävve -täüt49magab peatäit väljamakas pääd v päätäüt vällä;nuttis hea peatäieikḱ hää päätävve;
peatükk ja|go-o -ko27, päätük|k-ü -kü26raamat koosneb sissejuhatusest ja kolmest peatükistraamatul om alostus ja kolm jako;sõbra kaotus oli kurvemaid peatükke tema elussõbrast ilmajäämine olľ ütś kõ̭gõ halvõmb lugu timä elon;
peegel pi̬i̬gli- -t1, vaŕo.kaeh(t)us-õ -t9saalis on peeglid maast laenisaalin ommaq piigliq maast laeniq;meri on sile kui peegelmeri om sille ja hille ku piigli;peeglike, peeglike seina peal, kes on kauneim kogu maal?piiglikene, piiglikene saina pääl, kiä om ilosamb ilma pääl?;peeglist v peeglisse vahtimapeelitämä, peegeldämä;vahib ennast peeglistpeegeldäs hinnäst piigli man;ajaleht on oma ajastu peegelaolehť näütäs uma ao näko;peegelkaamerapiigligaq kaamõra;
peegeldama edesi .andma
, kujo|tama-taq -da82, .vällä .näütämä
, peegeldä|mä-q -83valgustatud keha peegeldab valgustvalgustõt kihä hiit valgust edesi v tagasi;järv peegeldab pilvijärve päält peegeldäseq pilveq vasta;toodud arvud ei peegelda tegelikku olukordanaaq numbriq ei näütäq peris õigõt saiso;peegeldaminepiiglihe käändmine;
peegelduma .vasta .paistuma
, .vasta .paistma
, peegeldü|mä-däq -80vees peegelduvad puudviist paistusõq v paistvaq puuq vasta;maalis peegeldusid kunstniku vaated elulemaali päält olľ nätäq ka kunsťnigu elokaeminõ;valgus peegeldub lume pinnalt tagasivalgus peegeldüs lumõ päält vasta;
peenleib pi̬i̬nü v peenüq leibtehti peenleibatetti piinüt leibä;
peensus pu|tin-dina -dinat4, pulkpulga .pulka31teadis seda lugu viimse peensusenitiiď tuud luku viimätseniq pulganiq;laskus peensustessenakaś asja ütsipulgõ seletämä;
peenutsema ilosta|ma-q -83, .uhkust ajama
, moki|tama-taq -da82mis sa selle laudlinaga veel peenutsed!mis sa taa lavvalinagaq viil uhkust takan ajat!;peenutsejahanťvärḱ;
pekk vä|kev-gevä -gevät4, pek|ḱ-i -ki37, (harva) .valgõ- -t3, .valgõliha.valgõliha .valgõtlihha28sellel lihal on nii taid kui ka pekkitaal lihal om nii laiha ku vägevät;
peksma .pesmä.pessäq pessä61, .kolḱma.kolkiq kolgi63, .mütmämüttäq mütä61, lü̬ü̬mälüvväq lü̬ü̬min 1. ja 3. k .lei(e)54, k(l)u|dima-tiq -di57, .kluhv́ma.kluhviq kluhvi63, ubľa|tama-taq -da82, ubľo|tama-taq -da82, (malgagaq) malgu|tama-taq -da82, (reht) .utmauttaq uta61, (nt ust) .plaadśma.plaadsiq plaadsi63, .plaańma.plaaniq plaani63hakkas teivast maa sisse peksmanakaś saivast maa sisse pesmä;süda hakkas peksmasüä naaś pesmä;ta peksti julmalt läbitä pesti hirmsahe ärq;aknad peksti sisseaknõq pestiq v pessediq sisse;aga ma teda peksin!agaq ma tedä mütse!;peksis jalaga vastu maadlei jalagaq vasta maad;
pelg 1. pelgpelü v pelo .pelgü v .pelgo36, .pelgämi|ne-se -st5, .pelgüs-e -t9, hirmhirmu .hirmu37tunneb pelgupelgäs;2. pa|gu-o -ku27, paos|(s)-(s)õ -t11, paokotus-(s)õ -t11
pelgalt õ̭nnõ
, .palľalt
, ütsindä
, õ̭nnõldõ
, inne
, kõ̭gõst
, enge†ma ei teinud seda pelgalt enda pärastma es tiiq tuud ütsindä hindä peräst;see on mulle pelgalt kohustustaa om mullõ õ̭nnõ kohus;
pelgama .pelgämäpe(l)lädäq .pelgä77mis sa hundist pelgad?midäs sa sutt pelgät?;pelgab pimedustpelgäs pümmet;
pelglik .pelgäjä- -t3, häbendäjä- -t3, hiidüski|ne-dse -st5, hiidüsklejä- -t3ta on väga pelgliktä om väegaq pelgäjä;külmapelglikkülmäpelgäjä;
pendel (nt kelläl) .tiksli- -t1, lika|tś-dsi -tsit13, tika|ť-di -tit13, tika|tś-dsi -tsit13, .pendli- -t2seinakella pendel jäi seismasainakellä tiksli jäi saisma;
pendeldama edesi-tagasi .käümä v .sõitlõma
, joosi|tama-taq -da82, joosiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .käüske|(l)lemä-lläq -(l)le86pendeldab toa ja sauna vahetjoositas tarõ ja sanna vaiht;
penn IIsõlǵpuu- -d50, .sälgüspuu- -d50, .selgüs-e -t9, .sälgüs-e -t9küünis oli heinu pennideniküünün olľ haina kooniq sõlǵpuuniq;peremees poos enda küüni penni külgeperremiiś poi hindä küünü selgüse külge ärq;kanad magasid pennilkanaq magasiq orrõ pääl;
penn I Ipenńpenni .penni37, (t)senť(t)sendi .(t)senti37, kopi|k-ga v -gu -kat v -kut13, krosśkrossi .krossi37kümme marka ja 20 pennikümme marka ja 20 penni;mul ei ole poolt pennigimul olõ-iq rahha puult tsentigiq;
pere pereq.perre peret18, v pereh.perre m .perhe pereht20pereemaperreimä;pereisaperreesä;kogu pere oli õhtul kodusterveq pereq olľ õdagu koton;mardisandid käisid perest peressemärdisandiq käveq tarõst tarrõ;külas on viis peretkülän om viiś tallo v peret v ello;meie peremiiq pereq v miiq rahvas;pisiperem latsõq;mesilasperemehidsepereq;kärgperekärǵpereq;
perekond pereq.perre peret18, pereh.perre v .perhe pereht20, vahmil-a -at4, vam|mil-ila -ilat4perekonna vigavahmila viga;ta on heast perekonnast pärittä om hääst perrest peri;suur lõvide perekondsuuŕ lõvvõ pereq;perekonda omavperreline;
perse perseq.perse pers(e)t18, perseh.perse pers(eh)t18tal on ju auto perse all!täl om jo auto perse all!;nad on lahutamatud nagu särk ja persenä ommaq kuun niguq püks ja perseq;mine perse!mineq persehe!;
perseli persükallaq
, persikallaq
, perüskallaq
personal m inemiseqine.miisi ine.miisi5, tü̬ü̬tä|jäq-jide -jit22, tü̬ü̬|liseq-.liisi -.liisi37, tü̬ü̬tegi|jäq-jide -jit22, tü̬ü̬vä|gi-e -ke25teatripersonaltiatrirahvasmtiatriinemiseq;personalijuhtinemiisi juhť;
perspektiiv .kaehus*-õ -t9, ruumi.kaehus*-õ -t9, tulõvigu.kaehus*-õ -t9pildil oli vale perspektiivpildi pääl olľ ruumikaehus võlssi;sel tööl ei ole perspektiiviseol tüül olõ-iq tulõvikku;vaatab asja uuest perspektiivistkaes asja vahtsõ nuka alt;
peru pirga- -t2, pirgo- -t2, pirgõ- -t2, per|o-o -ro26, piidsa|k-gu -kut13, pirga|tś-dsi -tsit13, pirgõ|nõ-dsõ -st7, tirga- -t2üsna peru noor kõrbperis pero nuuŕ kõrḃ;tüdruk oli nii peru, et ei lasknud end puudutadagitütäŕlatś olľ nii pirgo, et es lasõq hinnäst puttugiq;
perutama pero|tama-taq -da82, pirgo|tama-taq -da82, pirgõlda|ma-q -83, peräh(t)ü|mä-däq -84, mitmit kõrdo peroskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, pirgotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86perutajapirgatś;hobune hakkas perutama ja vanker läks uppihopõń naaś lahkma ja vangõŕ lätś ümbre;hakkas perutama ja töö jäi poolelinaaś perotama ja tüü jäi katśki;
pesa pes|ä-ä -sä24kana haub pesalkana haud pesä pääl;pääsukese pesapääsläse pesä;keeras pirni pessakäänď pirni pessä;pesahoidjad ja pesahülgajad linnudpesähoitjaq ja pesäpagõjaq tsirguq;
pesakond kurnkurnu .kurnu31, kurnkurna .kurna31, pes|ä-ä -sä24see on vana hea emis, ta on juba mitu pesakonda põrsaid toonudtaa vana hää immis, taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq;mul tuli sel aastal mitu pesakonda kanapoegi väljamul tulľ timahavva mitu kurnu kanassit vällä;tõmbas pesakonna kartuleid ülestõ̭mmaś üte pesä kardohkit üles;
pesamuna 1. loodõqlu̬u̬tõ loodõt18, lu̬u̬tus-õ -t9, lu̬u̬t(õ)mun|a-a -na26, kukumun|a-a -na26, loodi|k-gu -kut13, pesämun|a-a -na26pesamuna oli pesas katki läinudluutõmuna olľ pesä pääl katśki lännüq;2. kukumun|a-a -na26naabrite pesamuna sai aastaseksnaabrirahva kukumuna sai aastadsõs;
pesapaik pesä|paik-paiga -.paika30, pesäasõ-mõ v -ma -nd16, pesäkotus-(s)õ -t11lind otsis pesapaikatsirk otsõ pesäasõnd;otsib endale uut pesapaikaotś hindäle vahtsõt pesäpaika;
pesema .mõskma.mõskõq mõsõ65, hindäkotsinõ .mõsku|ma-daq -35, mitmit kõrdo mõsiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, (kavva, huulsahe) leebi|tsemä-tsäq v -däq -dse90, (mõssu) püügi|tsemä†-tsäq e -däq -dse90pesemata nõudasudsõq anomaq;hambaid pesemahambit mõskma;hakkas põrandat pesemanakaś põrmadut mõskma;reisitolmu pesime jões mahareisitolmu mõsimiq jõ̭õ̭n maaha;ma käin poes, niikaua kui masin pesu pesebma käü poodin, niikavva ku mõsu massinan mõskus;peseminemõskminõ;
pesu 1. .mõskmi|nõ-sõ -st5, mõs|u-u -su26kõik pluusid on pesuskõ̭iḱ pluusõq ommaq mõsun;2. mõs|u-u -su26, mõskmõsu .mõsku36, püüḱ†püügi .püüki37kas pesu on pestud?kas mõsk om ärq mõst?;aluspesuihomõsu;soe pesulämmi mõsu;ei hakanud teiste silme all oma musta pesu pesemaes nakkaq tõisi iin hindä musta mõssu mõskma;
pettuma ärq pahanõma
, ärq .süändümä
, pettü|mä-däq -80ta on elus pettunudelo om tedä petnüq;lootsin tema peale, aga pettusin kõvastiloodi timä pääle, a sai pettäq;olin lavastuses pisut pettunudtiatritükk olõ-õs peris tuu, midä ma oodi;olen temas nii pettunudmul om timäst nii viländ saanuq;sa oled vist natuke pettunudsa olõt vaśt tsipakõsõ ärq pahanuq;ma olen selles mehes pettunudtaad miist ma inämb ei usuq;
pettumus: saime tõelise pettumuse osalisekssaimiq kõvva pettäq;;
pettur .petjä- -t3, petüs-(s)e -t11, suli|k-gu -kut13, varas.varga varast23hoiatan kõiki selle petturi eest!kaegõq kõ̭iḱ taa suligugaq ette!;
pidama 1. pi|dämä-täq -ä59, pe|dämä-täq -ä59pea suu!piäq suu!;Võrus peetav konverentskonvõrents, midä peetäs Võrol;kitse pidav nainekitsõpidäjä naanõ;peetud saamapidähümä;komisjonikaupluses müüakse peetud asjuvanakraamipoodin müvväs pruugituisi asjo;vastu pidamavasta pidämä, kanduma, pidähümä;laev ei pidanud tormile vastulaiv es piäq marulõ vasta;sellisele närvipingele ei pea keegi vastusääntsele närvipitsüsele ei piäq kiäkiq vasta;kas see auto kodunigi vastu peab?kas taa auto kodonigiq kannus?;ei tea, kas auto kojusõitu vastu peabtiiä-iq, kas auto pidähüs kodo sõitaq;teda on juba päris kaua kinni peetudtedä om joba peris kavva aigo kinniq peet;ilusat ilma veel peabhääd ilma viil pidä;ahi ei pea enam sugugi soojaahi piä-iq inämb sukugiq lämmind;poisid pidasid maha korraliku lahingupoisiq peiq kõrraligu tapõlusõ maaha;2. pi|dämä-täq -ä59peabpiät;nii peab tegemanii piät tegemä;ma peanma piä(t);sa peadsa piät;ta peabtä piät;me peamemi piät;te peateti piät;nad peavadnä piät;ma pean minemama piät minemä;me peame maale sõitmami piät maalõ sõitma;sa pidavat haige olemasa ollõv haigõ;üks päev pidin auto alla jäämama olõssiq ütś päiv pia auto alaq jäänüq;ma pidin maha kukkumama tahi maaha sataq;
pide 1. vangvangu .vangu37, pi|tim-dimä -dimät3, pi|term-dermä -dermät3, pidermä|s- -(s)t15ukse käepideussõ pitim, ussõ vang;2. pidämi|ne-se -st5otsib mäeküljelt jalale pidet, et mitte alla libisedaotś mäeküle päält jalalõ pidämist, et mitte alla nilvõstudaq;hingepideelopiätüs, elopeetüs;3. pi|tem-demä -demät3võttis automaadi magasinist pideme väljavõtť automaadi magasinist pidemä vällä;
pidevalt ütesttüküst
, ütsiotsõ
, ütte.puhku
, ütte.rehki
, kõ̭iḱaig
, kõ̭gõ
, kõ̭õ̭
, üttealasisinuga on pidevalt üks hädasuqkaq om kõ̭gõ ütś hädä;ta rikkus koolis pidevalt kordatä rikkõ ütesttüküst koolin kõrda;tuul puhus pidevalt põhjasttuuľ puhḱ ütesttüküst põḣa puult;
pidulikult pidoligult
, .uhkõhe
, .uhkõlõseltsi aastapäeva tähistati pidulikultseldsi aastapäivä peeti uhkõhe;direktor rääkis tõsiselt ja uhkeltdirektri kõ̭nõľ tõsitsõhe ja tähtsähe;
pidurdama (kinniq) pi|dämä-täq -ä59, .piä|tämä-täq -dä82pidurdasin küll, kuid ei saanud pidamapiädi külh, a es saaq pidämä;libedaga ei tohi äkki pidurdadanilbõgaq tohe-iq äkki pitäq;ennast pidurdadahinnäst tagasi hoitaq;
pidurdamatu pidämäldäqta on pidurdamatus jutuhoostäl om pidämäldäq jutuhuug pääl;
pidustus m pidos|(s)õq-(s)idõ -(s)it11, hrl m pi|do-do -to26juubelipidustusedjuubõlipidoq;
pidutsema pito v praasnikut pidämäpidutseti hommikunipito peeti hummoguniq;
pigem innemb
, innembi(de)
, innembä
, parõmbpigem rohkem kui väheminnemb rohkõmb ku veidemb;see pole käsk, pigem nõuannetaa olõ-iq käsk, innembi nõvvuannõq;pigem surra, kui taluda niisugust häbiparõmb ärq kooldaq, ku säänest häpü kannahtaq;
pigi pi|gi-gi -ki26must kui pigihüdsimust;nüüd olid nad küll pigis!noq olliq nä külh hädän v päivin!;bituumenipigibituumenitõrv;
pihid m .piht|õq-idõ -it19, pihi|dsaq-tsidõ -tsit13, pihiq.pihte .pihte36, sepä|tangiq-.tangõ -.tangõ37
pihk pe|go-o -ko27, peopeo pejjo v peio sissek .pejjo v .peio m umak ja osak pejje v peie26, pi|go-o -ko27, piopio piio v pijjo sissek .pijjo v .piio m umak ja osak piiõ v pijjõ26pistis mulle raha pihkutsusaś mullõ raha peio;
pihlakas pihlpihlõ v pihla .pihlõ v .pihla31, pihlapuu- -d50, pehla|k-ga v -gu -kat v -kut13pihlamari, -puupihlamari, -puu;
piht (piha) pihtpiha .pihta32, keskkotus-(s)õ -t11, keskkih|ä-ä -hä24, .talja- -t3pihast peenikepihast piinü;pani käe tüdruku piha ümberpanď tütrikulõ käe keskkotusõ ümbre;köidab vöö ümber pihaköüt vüü pihta;
piht: (pihi) pihile võtmapatutama, patatama;;
pihta .külge
, .vasta
, päälelõi pallile pihtalei pallilõ pääle;läks pihtalätś külge;sai löögi nina pihtasai läügü vasta nõ̭nna;kas lasid pihta või mööda?kas lasit vasta vai müüdä?;pihta minemaputahtuma;ei saa pihtasaa-iq külge;ma ei saa pihta, millest ta räägibma saa-iq arvo, minkast tä kõ̭nõlõs;pihta panemapihta pandma;
pihtima .süäme päält ärq kõ̭nõlõma
, süänd kergendämä
, üles tunnistamakutsuge preester, haige tahab pihtida!kutskõq papṕ, haigõ taht patuq ärq kõ̭nõldaq!;pihtis sõbrale, et on armunudkõ̭nõľ sõbralõ ärq, et om kedägiq hoitma nakanuq;
pihu pur|u-u -ru26, tsä|peń-benä -benät4, põrmpõrmu .põrmu37tuul tõi peent pihu silmatuuľ tõi peenükeist purru silmä;pihuks ja põrmukspira-pinna v pira ja pinna, pisa-pinna;klaas kukkus kivi peale pihuks ja põrmuksklaaś sattõ kivi pääle pira-pinna;
pihustama udsu|tama-taq -da82, uidso|tama-taq -da82, .tsiukma.tsiukuq tsiugu64, pisõrda|ma-q -83, pihosta|ma-q -83, puru|tama-taq -da82pihustas kaenla alla deodorantilasḱ kandli alaq deodoranti;vihmuti pihustab hästiaiavalaja tsiuk häste;värv pihustatakse puidu pinnalevärv́ lastas puu pääle;plahvatus pihustas osa kivimeid tolmuksplahvahus tekḱ osa kivve tolmus;
piiksatama piidsahta|ma-q -83vaata, et sa sellest ei piiksata!kaeq, et sa uma suu kinniq hoiat! v kaeq, et sa umma suud vallalõ ei tiiq!;hiirepoeg piiksatas ehmunulthiirepoig piidsahť hiitünühe;
piiksuma .piitsma.piitsuq piidsu64, .piitskma.piitskuq piidsu64, .piiksma.piiksuq piiksu64, .tsiiksma.tsiiksuq tsiiksu64kanapojad piiksuvadtsiigupojaq tsiiksvaq;proovisin midagi vastu piiksuda, aga ei saanudma proovõ midägiq vasta tsiiksuq, a saa es;
piiluma .hiiľmä.hiiliq hiili63, .varguisi v salahuisi .kaemapiilus lukuaugusthiiľse v kai salahuisi võťmõmulgust;mis sa piilud!midäs sa hiilit!;talvel päike ainult piilub üle mäetalvõl päiv õ̭nnõ pilulõs üle mäe;
piim piimpiimä .piimä35, latsik pip|ṕ-i -pi37rõõsk piimrõ̭õ̭sk piim;ternespiimtsäär(ä)piim;ema, anna piima ja leiba!imä, annaq pippi ja päppä!;piimatoidudpiimäsöögiq;
piinlema .vaivlõmavaivõldaq .vaivlõ78, vaivussi(h)n olõmata piinlebtä om vaivussin;piinlesin janu käesolli joogivaivan;loom jäi teele piinlemaelläi jäi tii pääle vaivlõma;
piinlik hä|bü-ü -pü27, häpe- -t14, rum|maľ-ala -alat4mul on piinlik, et lasksin teid oodatamul om häpe, et lasi teil uutaq;kõigil oli piinlik sobimatu sõnavõtu pärastkõ̭igil sai häpe rumala sõ̭navõtmisõ pääle;nüüd juhtus küll piinlik lugunoq juhtu külh sääne rummaľ lugu v niisääne rummaľ lugu juhtu noq;piinlik täpsushäbemäldäq täpsüs;
piinlikkus hä|bü-ü -pü27, häpe- -t14lõin silmad piinlikkusest mahama lei silmäq häü peräst maaha;tunneb võõra ees piinlikkusttund võ̭õ̭ra iin häpü;
piir piiŕpiiri .piiri37Eesti–Läti piirEesti–Läti piiŕ;looduslik piirluuduslinõ piiŕ;talude piiriks oli ojatallõ piiŕ olľ oja pääl;tõmbab piiri enda ja alluvate vaheletõ̭mbas piiri hindä ja alambidõ vaihõlõ;elu ja surma piiril kõikuv haigeelo ja surma vaihõpääl haigõ;kõik toimus seaduse piireskõ̭iḱ käve säädü perrä;piirimaaveeremaa;linna piires on kauba kojuvedu tasutaliina seen om kauba kodotuuminõ ilma iist;
piirama .piirdmä(.)piirdäq piirä66, .piiŕmä.piiriq piiri63soodega piiratud alamaa, kon suuq ümbretsõ̭õ̭ri;koppel piirati lattaiagakopli piireti roovikaiagaq ärq;kull piiras õuel siblivat kanakarjakulľ piirdse muro pääl sabitsõvat kanakarja;söömist, huntide arvu peab piiramasüümist, sussõ hulka piät vähändämä;linnust piirati mitu päevaliina piireti mitu päivä;sisse piiramasisse piirdmä;ümber piiramaümbre võtma, piirdu pandma;kooljaluud peab piirama vastupäeva selle seebiga, millega surnut on pestudkuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq, minkaq koolnut om mõst;piiratud kogusesjao peräst;mehed olid hundi ümber piiranudmeheq olliq soe piirdu pandnuq;maja piirati ümbermaja panti piirdu;
piiramatu (ilm)otsaldaq
, .lõpmaldaqkuninga piiramatu võimkuninga otsaldaq võim;Ameerika on piiramatute võimaluste maaAmeeriga om otsaldaq võimaluisi maa;naftavarud pole piiramatudnaftatagavaraq olõ-iq lõpmaldaq;
piirduma: tuleb piirduda vaid väikeste ümberkorraldustegatulõ tetäq õ̭nnõ väiksit ümbrekõrralduisi;;
piire piirdpiiru .piirdu36, piiŕpiiri .piiri37piire pannakse ümber, loomad lastakse sissepiird pandas ümbre, eläjäq lastasõq sisse;krundi piirdeks oli laotud kiviaedkrundi piiri pääle olľ tett kiviaid v kivvest krantś;piirdelaud(nt aknõl) leidünǵ;
piiritlema ärq .piirdmä
, (mõistõt) .paika .pandma
, .selges kõ̭nõlõmapole kerge piiritleda kunsti mõistetolõ-iq lihtsä kunsti mõistõt paika pandaq;töölepinguga piiritletakse tööandja ja töövõtja õigused ja kohustusedtüülepüngigaq pandasõq paika tüüandja ja tüüvõtja õigusõq ja kohussõq;
piirkond nuk|k-a -ka31, maa- -d50, maa|nulk-nulga -.nulka31, kolkkolga .kolka31, piiŕ|kund-kunna -.kunda32, kanťkandi .kanti37see on üks arenenud piirkondtaa om ütś edesilännüq maanulk;valud südame piirkonnasvaluq süäme man;mõjupiirkondmõoala;selle piirkonna inimesedseo nuka inemiseq;
piirnema: Eesti piirneb lõunas LätigaEesti naabri lõuna puul om Läti;;
piisama avi|tama-taq -da82, .haarduma.haardudaq haaru79, jakku|ma-daq -80, tävvelt .saama v olõma
, küländ v viländ .saamapiisab!küländ!;sellest piisabtaad om maailm;piisab vaid kokkuleppestavitas ütsindä kokkolepmisest;toitu peaks kõigile piisamasüüki piässiq kõ̭igilõ haarduma;
piisav .jaksa- -t3asutusel polnud piisaval hulgal rahaasotusõl olõ-õs küländ hulga rahha;
piisavalt küländ
, küländäle
, viländ
, viländäle
, vinäld
, vinäldäle
, .jaksahelund on piisavalt, võib suusatama minnalummõ om küländ, või suusatama minnäq;Jaan on piisavalt tark, et järele andaJaan om küländ tark, et perrä andaq;liha oli piisavaltlihha olľ jaksahe;
piisk pis|o-o -so26, pisõq.piskmõ pisõnd16, pisõrm-a -at4, tsilktsilga .tsilka31, tsilgõq.tsilkmõ tsilgõnd16üks vihmapiisk kukkusütś vihmapiso sattõ;higipisarhigipisõq;ta pole elu sees piiskagi viina suhu võtnudtä olõ-õi elo seen tsilkagiq viina suuhtõ võtnuq;
piiskop .piisko|ṕ-bi -ppi38, piis|kopṕ-kopi -koppi37
pikivahe ede|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vahet v -vaiht19, otsa|vaih-.vaihõ -vahet19, kundsa|vaih-.vaihõ -vahet19kui suur peab olema pikivahe?ku suuŕ piät olõma kundsavaih?;
pikk pik|ḱ-ä -kä35sa oled minust pikemsa olõt pikemb minno;pikemaltpikembähe;pikimkõ̭gõ pikemb;Jakob on pikk meesJakap om pikḱ miiś;jäi pika ninagajäi pikä nõ̭nagaq;pikk ootamineikäv uutminõ;kohtusime üle pika ajasaimiq üle hulga ao kokko;
pilama hauśa|tama-taq -da82, .hauśma.haussiq hausi63, .tsusḱma.tsuskiq tsusi63, mitmit kõrdo .haussõlõmahausõldaq .haussõlõ85, .naar(d)manaardaq naara66oskab pilada nii teisi kui ennastmõist nii hindä ku tõisi üle naardaq;väljaütlemise pärast on teda kõvasti pilatudvälläütlemise peräst om tedä kõvva tśangut;
pilgeni silminiq
, pilgõniq
, pilgoniq
, .triikipilgeni (täis)pilku (täüs);valas klaasi pilgeni täisvali klaasi silminiq täüs;pilgeni rahvast täis staadionotsast otsaniq rahvast täüs staadioń;nõu on pilgeni täisannoḿ om punni täüs;buss on pilgeni täisbusś om punni täüs v puupistü täüs;
pilgutama pilgu|tama-taq -da82, polgu|tama-taq -da82, mitmit kõrdo pilgutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86pilgutas mulle kavalalt silmapolguť mullõ kavaluisi silmä;kõik käis nii ruttu, et ei jõudnud silmagi pilgutadakõ̭iḱ käve nii kipõlt, et jõvva-as silmägiq pilgahtaq;pilgutuspilksahus;
pilkuma .pilkma.pilkuq pilgu63, pilis|emä-täq -e87seisis valvel, nii et silmgi ei pilkunudsaiś valvõl, nii et silmgiq es pilguq;see laps küll ei maga, silmad pilguvadtaa latś külh ei makaq, silmäq piliseseq;tähed pilkusidtäheq pilisiq;laeva signaallatern hakkas pilkumalaiva märgüslamṕ naaś pilkskõlõma;
pill 1. pilľpilli .pilli37rahvalikud pillidrahvapilliq;torupilltoropilľ;lõõtspilllõ̭õ̭ts, lõ̭õ̭tsmoonik, lõ̭õ̭tspilľ;kõrvad hakkasid pilli löömakõrvaq naksiq pilli ajama v laulma;mina nende pilli järgi tantsima ei hakkamaq näide pilli perrä tandśma ei nakkaq;firma pani pillid kottifirma panď pilliq kotti;2. pilľpilli .pilli37neelas rahustavaid pilleniilď rahuligustegijit pille;
pilla-palla hiro(h)n-haro(h)n
, tsirra-tsorraku(l)lõ
, hörsä-härsä
, tsiu-tśau
, .tsiudõ-.tśaudõ
, .hirro-.harrokõik oli pilla-pallakõ̭iḱ olľ hiron-haron;viskas asjad pilla-pallavisaś aśaq hirro-harro v lakja;
pillama 1. .maaha .saatma v .laskma
, tsilgu|tamaraisadaq .raiska77pillas kausi käestsaať kausi maaha;vaata, et sa kruusi maha ei pilla!kaeq, et sa kroosikõist maaha ei tsilgudaq!;koduteel ei pillanud ta ainsatki sõnakodotii pääl es lausuq tä üttegiq sõ̭nna;2. .raiskama-taq -da82, .pilma.pilluq pillu64meil pole raha pillatameil olõ-iq rahha raisadaq;pillab rahapill rahha siiäq-sinnäq;mida isa korjab, seda poeg pillabmidä esä korjas, tuud poig laotas;
pilt pilťpildi .pilti37lõikas ajakirjast pilte väljalõigaś aokiräst pilte vällä;pilt oli üsna masendavpilť olľ peris hallõ;mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsidmul om tuu pilť häste meelen: kõ̭iḱ saisiq pistü ja lauliq;ajaleht andis juhtunust üsna tõetruu pildilehť anď küländ õigõ pildi tuust, miä juhtu;pildiraamatpildiraamat;piltpostkaartpildigaq posťkaarť, pilťposťkaarť;kujuta pilti!kaeq ummõhtõ! v mõtlõq!;piltilusillos ku pildi pääl v illos ku upin;
pilu 1. pil|u-u -lu26, pil|o-o -lo26, laheq.lahkõ lahet19kirjakasti pilukiräkasti pilo;katusepiludest paistis valgustkatussõlahkist paistu valgust;lutikad elutsesid vana puuvoodi piludeslutigaq elliq vana puust sängü lahkin;2. pil|u-u -lu26, pil|o-o -lo26piludega kaunistati naiste ja meeste särkepilugaq tetti naisi ja miihi hammit ilosambas;
pilutama 1. pilukilõ .tõ̭mbama
, k(r)issi|tämä-taq -da82mees pilutas silmi, et paremini nähamiiś kissiť silmi, et parõmbahe nätäq;2. pilu|tama-täq -dä82, mulgu|tama-taq -da82pilutatud laudlinapilutõt lavvalina;
pilv pilv́pilve .pilve35ilm läks pilveilm lätś pilve v ilma laśk pilve;pilvespilven, umbõn, pilv́alonõ, kolkmõn;pilves ilmpilven ilm v umbõn ilm v pilvealonõ ilm;hõljub pilvedeshõľos pilvi pääl;must pilvpümme pilv́;
pilvelõhkuja pilve.lahkja- -t3, pilve.laotaja- -t3, .taiva.lahkja- -t3lift viis meid pilvelõhkuja 50. korruselenõstukapṕ vei meid pilvelahkja 50. kõrra pääle;
pilvine pilvi|ne-dse -st7, pilven
, kivvanõkiudpilvinehindõnõ;taevas on pilvinetaivas om pilven;
pilvisus pilviske(l)lemi|ne-se -st5, pilviskel|ü*-ü -lü26vahelduva pilvisusega kuiv ilmjuuskjidõ v sõitjidõ pilvigaq kuiv ilm, ilm pilviskelles, a om kuiv;täna on vahelduv pilvisustäämbä pilveq laagõskõllõsõq;
pilvitama .pilvi ajama
, pilviske|(l)lemä-lläq -(l)le86, pilvis|.kitśmä-.kitsiq -kitsi63, vilu|tama-taq -da82pilvitab tugevasti, hakkab vist sadamapilvi aja, nakas vaśt sadama;
pime pümme- -t14, (nägemise kotsilõ) sõkõ- -t14, (ilm) tinnõ- -t14, (inemine, elläi) sõkõla|nõ-sõ -st5sügis on kõige pimedam aegsüküs om kõ̭gõ pümmemb aig;meid viis kokku pime juhuspümme johus vei meid kokko;pimedast peastpümmest pääst, pü(m)mehüisi, pümehehe;jäi pimedaksjäi pümmes;pime vihasõkõ viha;mul on pimedad silmad, ei näe niiti nõela järele ajadamul ommaq sõkõq silmäq, näe eiq niiti nõgla perrä aiaq;tohoh pime, kuhu sa tuled!tohoh sõkõ seh, kohes sa tulõt!;tohoh pime, vaata, kuhu astud!tohoh sõkõlanõ, kaeq, kohe astut!;lapsed kartsid pimedas õue minnalatsõq pelgsiq pümmen vällä minnäq;pimedavõitupü(m)melik, pümehelik;
pimedus pümehüs-e -t9, sõgõhus-õ -t9pimeduse tõttu ei seletanud silm midagipümme peräst es seledäq silm midägiq;värvipimedusvärvipümme;ta oli pimedusega löödudtä olľ ku sõkõlanõ;
pimendus pümendüs-e -t9akendele pandi pimenduskatted etteaknidõ ette pantiq pümendüsrõivaq;
pimenema pümme(mbä)s minemä
, pümehü|mä-däq -84, pümmes .kiskmaväljas hakkas juba pimenemavälän nakaś joba pümmembäs minemä;
pimesi pümehüisi
, sõgõhuisi
, .(h)uisku
, tüminä .päähä
, ťomna pääleseda teed ma oskan pimesigi sõitataad tiid ma mõista pümehest v pümmest pääst kah sõitaq;ma tean seda teed ka pimesima tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq;kõigesse ei saa pimesi uskudakõ̭kkõ massa-iq pümmest pääst uskuq;kuhu sa pimesi tormad?kos sa huisku joosõt?;
pimesikk pümmesik|k-u -ku37, pümmesikkpümmesika pümmetsikka31, sõkõsik|k-u -ku37, sõkõsikksõkõsika sõkõtsikka31pimesikku mängiti nii, et lapsed ajasid üksteist pimesi taga, silmad rätiga kinni seotudsõkõsikku aeti nii, et latsõq aiq ütśtõist sõgõhuisi takan, silmäq rätigaq kinniq köüdedüq;
pimestama pümmes tegemä v lü̬ü̬mävalge lumi pimestas silmivalgõ lumi lei silmäq pümmes;ta pimestas mind oma ilugatä lei mu uma ilogaq pümmes;autotuled pimestavadautotulõq lööväq silmä;
pind (pinna) pindpinna .pinda32, päälüs-(s)e -t9pealispindpäälüs;Põhja-Eesti paene pindPõḣa-Eesti paekivine pind;allveelaev tõusis pinnaleviialonõ laiv tulľ vii pääle;elamispindelämine;kerapindkeräpind;tugev aluspindtõra;
pind (pinnu) pindpinnu .pindu36pind läks sõrmepind lätś ńappo;jalg ajas nagu pinde väljajalg ai pindõ;
pindala (pinna) suurus-õ -t9, pindal|a-a -la28krundi pindala on neli hektaritkrundi suurus om neli hektääri;maakera pindalast hõlmab suurema osa merisuurõmb jago maakerä pinnast om meri;
pinev ter|räv-ävä -ävät4, pitsitäjä- -t3, .singõ*- -t3olukord riigis on pinevsais riigin om terräv;pinev vaikuspitsitäjä vaikus;
pinge .singus*-õ -t9, pingõq.pingõ pingõt18pinges olemaom pingulõ v trimmin;pinges vibunöörpingulõ trimmin vibunüüŕ;rikkis pesumasin jäi pinge allakatśki lännüq mõsumassin jäi voolu alaq;film ei pakkunud mingit pingetfilḿ olľ ikäv;
pingutama pingu|tama-taq -da82, pingalõ .tõ̭mbama
, .puńma.punniq punni63, (t)singu|tama-taq -da82, .koe|tama-taq -da81, seto kiiľ piva|tama-taq -da82, (egä hinna iist, kõvva) .väeldä|mä-q -83, .väütämäväüdädäq .väütä v .väüdä77, .väe|mä-däq -68ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kättema koedi niipalľo, et sai tuu aśa kätte;peab kõvasti pingutama, et töö valmis saakspiät kõvva väemä, et tüü ärq saanuq;ma ikka pingutan kõvasti, et see töö ära tehama iks väeldä taa tüü ärq tetäq;seljakoti rihmad pingutati parajakssäläkoti rihmaq tetti parras;treeningutega pingutati ületriińmisegaq minti liialõ;pingutav töökõva v rassõ tüü;ise ei jõua midagi, aga ikka pingutabesiq jõvva eiq midägiq, a iks väütäs tetäq;pingutati pesunöörimõsunüüŕ tõ̭mmati trammi;
pinnamood maaku|jo-jo -jjo v -io26, reljeeḟreljeefi rel.jeefi37, maa nägovahelduva pinnamoega alavaelduja kujogaq maa;
pinnapealne 1. .päälmä|ne-dse -st5pinnapealsed juuredmaadligi juurõq;2. .kergeke|ne v .kergege|ne-se -ist8, kehväke|ne-se -ist8üsna pinnapealne artikkelkergekene kirotus;pinnapealne hariduskergekene koolitus v kehväste koolitõt;
pinnas maa- -d50, muldmulla .mulda32savikas, soine pinnassavimaa, suumaa;pinnase kerkimine ja vajuminemaa kerkümine ja vaominõ;sademed imbuvad pinnasessevesi tõ̭mbas maa sisse;
pinnima 1. tsa|gama-kaq -a59, .pińmä.pinniq pinni63pinnib vikatittsaga vikahtit;2. .pińmä.pinniq pinni63, pitsi|tämä-täq -dä82, .vaivamavaivadaq .vaiva77, juuru|tama-taq -da82küll ta pinnis, aga teada ei saanudkülh tä juuruť v vaivaś, a teedäq es saaq;süüdlasi pinniti kõvastisüüdläisi pinniti kõvva;ajalooõpetaja armastas aastaarve pinnidaaoluuoppajalõ miildü aastaarvõgaq pitsitäq;
pintsak pindsa|k-gu -kut13, särḱsärgi .särki37, kuupkuuba .kuupa31naiste pintsakülijakḱ;see pintsak on sulle kitsastaa pindsak om sullõ kitsas;pintsaku all kannab ta vestisärgi all kand tä vesti;
pintsel .pin(t)sli- -t1pintslitõmmepinslilüüḱ;maalis peene pintsliga mustreidmaalõ peenükese pintsligaq kirjo;pistis terve leiva pintslissepanď kõ̭iḱ leevä pinslihe v lei terve leevä kinniq v sei terve leevä ärq;
pipar pipõŕ.piprõ pipõrd22must, valge, roheline, punane piparmust, valgõ, rohilinõ pipõŕ, verrev pipõŕ v verikõdõr;tüdruk on igavene pipartütrik om igäväne pipõŕ v vastaajaja;
pisiasi .väiko v tühi asi
, pu|tin-dina -dinat4, ki|põń-bõna -bõnat4norib iga pisiasja pärastõiõndas egä väiko aśagaq;unustasime mõned pisiasjadunõhtimiq mõ̭nõq väikoq aśaq;tema mäletab iga pisiasjagitimäl om egä putin meelen;
pisik pisilä|ne-se -st5haigusi tekitavad pisikudhaigõstegijäq pisiläseq;teatri-, spordipisiktiatri-, spordipisiläne;
pisike 1. t(s)ilľo- -t14, t(s)ilľokõ|nõ-sõ -ist8, tsipa- -t2, tsipakõ|nõ-sõ -ist8, tsipi- -t2, tsipike|ne-se -ist8, .väike|ne-se -ist8, .väiko- -t1, .väiku- -t1meie köök on liiga pisikemi küüḱ om palľo väiku;pisimkõ̭gõ tsillemb;õunad olid pisikesed ja ussitanudubinaq olliq väikuq ja vaglatõduq;see on pisike vigataa om väiku hädä;Tõnu oli Toomasest tükk maad pisemTõnu olľ Toomassõst jupṕ maad tsillemb;2. latślatsõ last39, t(s)ilľokõ|nõ-sõ -ist8naabritel on varsti pisikest oodatanaabriil om pia tsilľokõist uutaq;
pissima pi|simä-ssiq -si57, kusõmakustaq kusõ72, mitmit kõrdo kusiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86laps läks poti peale pissilelatś lätś poti pääle kusõlõ;pissis püksikussi pükse;
pisuke .väike|ne-se -ist8, .väiko- -t1, .väiku- -t1, t(s)ilľo- -t14, t(s)ilľokõ|nõ-sõ -ist5, tsipa- -t2, tsipakõ|nõ-sõ -ist8, tsipi- -t2, tsipike|ne-se -ist8ta veel nii pisuke, et ema võtab vahel sülletimä viil nii väiku, et imä võtt vaihõpääl üskä;graafikus tehti pisuke muutusaoplaani muudõti veidüq;
pisut tsipakõ|nõ-sõ -ist8, tsipa- -t2, ki|põń-bõna -bõnat4, veidüq.veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, .veitke|ne-se -ist8, veiďoq.veiťo veiďot m umak .veiťoidõ m osak .veiťoid18, vähäke|ne-se -ist8, veits(e)
, veiďokõ|nõ-sõ -ist8, veidüke|ne-se -ist8, tsutikõ|nõ-sõ -ist8, hõ̭ngukõ|nõ-sõ -ist8, pis|o-o -so26, pisokõ|nõ-sõ -ist8, teräke|ne-se -ist8, vähä
, suguperästta on pisut väsinudtä om tsipa väsünüq;valu andis pisut järelevalu and tsipakõsõ perrä;räägime pisutkõ̭nõlõmiq veidükese;lugu on pisut imeliklugu om veidüq andśak;tee sees on pisut palju suhkruttsäi seen om kipõń palľo tsukõrd;pisut rohkempiso inämb;ühest silmast ta veel pisut nägitä ütest silmäst viil tühä iist näkḱ;ma söön pisutma süü väikselt;
plaan plaańplaani .plaani37, kav|a-a -va28, .märḱmi|ne-se -st5, märkmärgo .märko37tal oli kaval plaantäl olľ kavvaľ plaań;tehti küll suuri plaane, kuid need ei teostunudtetti külh suuri plaanõ, a nuuq lää-äs täüde;puhkuseplaanpuhkusõplaań;korteri plaankortina plaań;kaamera tõi saatejuhi suurde plaanikaamõra tõi saatõjuhi suurtõ plaani;pidasime plaani, kuhu minnapeimiq plaani, kohe minnäq;tehke plaani järgitekeq asja märgo perrä;
plaanima .plaani pidämä
, .märḱmä.märkiq märgi63, plaani|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, plaani|tama-taq -da82, .plaańma.plaaniq plaani63pidu plaaniti maal pidadapito märgiti maal pitäq;ettekanne on plaanitud seminari lõppuettekandminõ om plaanit seminääri lõppu;
plaanipärane plaaniperäli|ne-dse -st5, plaani v märgo .perrä
, .plaani pite(h)nplaanipärane tegevus kandis viljaplaaniperäline tüü lätś kõrda;plaanipäraseltplaani v märgo perrä;
plaanitsema .plaani pidämä
, plaani|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .märḱmä.märkiq märgi63ta plaanitseb pikemat matkatä pidä plaani pikemb matk ette võttaq;poisid plaanitsesid midagi kurjapoiskõsõq märgeq midägiq kurja;
plaat plaaťplaadi .plaati37keraamilised plaadidsavikiviplaadiq, saina- v põrmaduplaadiq;CD-plaatlasõŕtsõ̭õ̭ŕ;
pladin .plaadśna- -t3, pla|tin-dina -dinat4pesu pesemise ajal käis ainult üks pladinmõsu mõskmisõ man ütś plaadśna käve õ̭nnõ;tormas pladinal läbi veejuusḱ plaadśnagaq viist läbi;vihmapladin katuselvihmalatin katussõ pääl;
plagama pla|ga(ha)ma-kaq v -gadaq -ka v -gaha88, ärq ju̬u̬skmahamster pani puurist plagamahamstri panď puurist minemä;
plagisema plagis|õma-taq -õ87, mitmit kõrdo .plakskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .plaksõlõma-plaksõldaq .plaksõlõ86lipp plagises tuuleslipp plakskõli tuulõ käen;tal oli nii külm, et hambad plagisesidtäl olľ nii külm, et võtť hambaq plakśma v klõbisõma;
plagistama plagista|ma-q -83toonekurg plagistab nokkatoonikurǵ plagistas nokki v lõgistas vasaragaq;
plahvatama plahvahta|ma-q -83märg püssirohi ei plahvatalikõ püssäruuh plahvahta-aiq joht;mul plahvatas lõpuks, mis ta tahtislõpus ma sai arvo, midä tä tahť;
planeet hoďos*-(s)õ -t11, hoďo|tähť*-tähe -.tähte34, plannõ|ť-di -tit13Maa on üks Päikesesüsteemi planeetMaa om ütś Pääväsüstemi hoďotähť;
plank planḱplangi .planki37, plankplangu .planku37paksud plangud on virnaspaksuq plangiq ommaq kihin;poiss ronib üle plangupoisś roni üle aia;plankaedplankaid;plankudestplanginõ;
plankton .plank|toń-toni -.tonni38, pogi|nits-nitsa -.nitsa30, hõľos*-(s)õ -t m osak -sit11, (vii)pudu|rits*-ritsa -.ritsa30kalamaimud toituvad planktonistkalamaimuq sööväq puduritsa;
plartsatama lampsahta|ma-q -83, lobahta|ma-q -83, lobahu|tma-taq -da62, pardsahta|ma-q -83, plaadsahta|ma-q -83hüppas jõkke, nii et vesi plartsataskaraś jõkkõ, nii et vesi plaadsahť;
pluss plüsśplüssi .plüssi37, plusśplussi .plussi37plussmärkplüsśmärḱ;kaks pluss kaks võrdub nelikatś ja katś tege kokko neli;õhutemperatuur on pluss kakskümmend kraadilämmind om katśkümmend kraati;vastus on viis plussvastus viiś plüsś;talle mõisteti kakskümmend viis pluss viis aastattä sai katśkümmend viiś plusś viiś;tema suur pluss on keelteoskustimä suurõs plüssis om kiilimõistminõ;ilmaennustus lubab homseks plusskraadeilmateedüstüs lupa hummõni(dsõ)s lämmäkraatõ;õige vastus andis viis plusspunktiõigõ vastus anď viiś plüsśpunkti;
poeg poigpuja v poja .poiga m päälek pujõlõ v .poelõ32neil on kaks poeganäil om katś poiga;meil on poegadega ja poegadeta lammasmeil om pujõlinõ ( v poelinõ v pujalinõ) ja pujõldaq lammas;mägede pojad välgutasid nugemägiläseq välgüdiq väitsi;pojapoegpojapoig;pojatütarpojatütäŕ;
poegima .poignõ|ma.poignõdaq v pujõdaq v .poedaq -89, .poigi|ma-daq -80viis korda poeginud lehmviiś kõrda nüsmä tulnuq lehm;
poetama tsilgu|tama-taq -da82, pu̬u̬tmapu̬u̬taq pooda61, .tsuskamatsusadaq .tsuska77, .topsamatopsadaq .topsa77poetas kommipaberi mahavisaś kompvegipaprõ maaha;poetas õunasüdame voodi tahatsilguť ubinasüäme sängü taadõ;kiri on ukse vahele poetatudkiri om ussõ vaihõlõ tsusat;poetab kaladele saiapuut kalolõ saia;lapsed poetasid kausitäie ubelatsõq kõdridsiq kausitävve upõ;ta ei poetanud sõnagitä lausu es sõ̭nnagiq;
poisike .poiskõ|nõ-sõ -ist8, .poiskõsõ|ots-otsa -.otsa31, .poiskõsõ|kunn-kunna -.kunna31, tatťnõ̭n|a-a -na28, tśurakõ|nõ-sõ -ist8see nüüd mõni mees, see on veel poisiketaa no määne miiś, taa om viil tatťnõ̭na;see pole enam poisike, see on juba meestaa olõ-iq inämb poiskõnõ, taa om joba miiś;poisike on selline, kes teeb koerusi – mõni ei saa elu lõpuni mehekstśura om sääne, kiä koiruisi tege – mõ̭ni saa eiq elo otsaniq mehes;
poiss poisśpoisi .poissi37, .poiskõ|nõ-sõ -ist8, tśur|a-a -ra26, põ̭nńpõ̭nni .põ̭nni37, .puika- -t3, (tõistlinõ) jorsśjorsi .jorssi37see on nii suur poiss, teeb juba koerusitaa om jo tśura, taa tege jo koiruisi;karjapoisskaŕatśura;väike poisspoiskõsõots, poiskõsõplõkś;poisipõnnpoisipõ̭nń;olen Annikvere poissma olõ Annikvere miiś;oh sa poiss, kui palju seeni!või taivakõnõ, ku palľo siini!;oh sa poiss!või vanakõnõ!;
politsei pólitsei- -d2politseijaoskondpolitseijaoskund;kriminaalpolitseikriminaaľpolitsei;politseinikud töötavad politseispolitseiq tüütäseq politsein;politseiautopolitseimassin;
ponnistama .puńma.punniq punni63, .väütämäväüdädäq .väütä v .väüdä77, .preśmä.pressiq pressi63milleks ponnistada, kui saab lihtsamalt?misjaos punniq, ku saa niisamagiq?;
ponnistus .puńmi|nõ-sõ -st5, .väütämi|ne-se -st5, pingutami|nõ-sõ -st5, .preśmi|ne-se -st5arstid tegid meeleheitlikke ponnistusi, kuid elu päästa ei õnnestunudtohtriq väüdiq külh viimätses, a ello pästäq es lääq õ̭nnõs;
poogen 1. pu̬u̬gna- -t3poogen sisaldab tavaliselt 16 lehekülgeüten puugnan om hariligult 16 lehekülge;2. muus pu̬u̬gna- -t3viiulipoogenkiigapuugna;
pookima pu̬u̬ḱmapu̬u̬kiq poogi61, jak|kama-adaq -ka77aednik pookis õunapuidaidnik puukõ uibiid;talle on veider hüüdnimi külge poogitudtälle om andśak kutsunimi külge poogit;
pool pu̬u̬lolin sõbra poololli sõbra puul;ma olen teie pool käinudma olõ tiiq puul käünüq;olen elanud mitmel poololõ mitmõl puul elänüq;igal poolegän paigan, kõ̭igipooli;mõlemal pool teed kasvavad puudmõlõmbal puul tiid kasusõq puuq;
pool (poole) pu̬u̬ľpoolõ pu̬u̬lt40pool liitrit piimapuuľ liitrit piimä;enam kui pool kuudrohkõmb puult kuud;sain kingad poole hinnagasai kängäq poolõ hinnagaq;sellest pole poole sõnagagi räägitudtaast olõ-õiq puult sõ̭nnagiq kõ̭nõld;elu heledam poolelo parõmb puuľ;võistlevad pooledvõikõlõvaq poolõq;kahe poolega ukskatõ poolõgaq usś;poole rohkemtõõsõvõrra rohkõmb;
pooleli poolõ pääl
, poolikallaq
, poolikullaq
, poolõlõpooleliolev ehitispoolikullaq ehitüs;mul on hea raamat poolelimul om hää raamat poolõ pääl;
poolest poolõst
, peräst
, .kotsilthinna poolest sobiv kauphinna peräst kaup passis;aastate poolest alles noor meesaastidõ poolõst viil nuuŕ miiś;minu poolest tehku, mis tahabmuq peräst tekkeq miä taht;hoonestuse poolest huvitav linnaosahuunidõ kotsilt huvitav liinaosa;kõige kenam poiss külas nii keha kui näo poolestüle külä kõ̭gõ kinämb poisś, kundilõ ni näolõ;
poolt pu̬u̬lttulin linna poolttulli liina puult;iga laps saab valla poolt jõulukingiks kommikotiegä latś saa valla puult joulukingitüses kumpvegikoti;kõrgemalt poolt tulnud käskkorõmbalt tulnuq käsk;väljastpooltvälästpuult;ma olen sinu pooltma olõ suq puult;kõik hääletasid pooltkõ̭iḱ anniq puulthelü;tulin eile vanaema poolttulli eeläq vanaimä puult;
pooltoode pu̬u̬ľvalmis kauppooltooted ja valmistootedpuuľvalmiq ja valmiq kaubaq;
pooltoores pu̬u̬ľ|toorõs-tu̬u̬rõ -toorõst22, pu̬u̬ľ|valmis-.valmi -valmist22, rõhk†rõha .rõhka32, rõ̭õ̭n†rõõna rõ̭õ̭'na31marjad on veel pooltooredmaŕaq ommaq viil puuľvalmiq;toit pole valmis keenud, on veel pooltooressüüḱ olõ-iq ärq keenüq, om rõ̭õ̭n viil;oad, herned, kapsad, kartulid on keedetud, kuid pooltooreks jäänuduaq, herneq, kapstaq, kardohkaq ommaq keededüq, a rõhas jäänüq;pooltooreltrõ(õ)halt;
pooma pu̬u̬mapuvvaq pu̬u̬min 1. ja 3. k .poi(õ)54, seto kiiľ käkistä|mä-q -83kurjategija poodi üleskuŕatekij puudi üles;lehm poos end äralehm poi hindä ärq;lips pooblips pitsitäs v puu;lähen poon ennast puu otsalää käkistä hindä puuhhõ;
poomkant mõts pu̬u̬ḿ|kanť-kandi -.kanti37poomkantlaudpuuḿkanťlaud, laud om puuḿkanti;poomkantprusspuuḿkanťprusś, prusś om puuḿkanti;
poonima vaha|tama-taq -da82, vahagaq hõ̭õ̭r(d)ma v .nühḱmä
poonu poonu|q- -t1poonu rippus küünis tala küljespoonuq rippu küünün tala külen;
porgand põrǵnas.põrḱna põrǵnast22, .põrḱnas.põrḱna .põrḱnat15, porgõń.porḱna porḱnast22joob porgandimahlajuu põrḱnamahla;paljas nagu porgandihoalastõllaq v paľas niguq kunn v paľas niguq piiť;tal on porgandivärvi juuksedtäl ommaq põrḱnakarva hiusõq;
pori mu|da-a -ta27, paskpasa .paska33, supatus-õ -t9, por|i-i -ri26, (paks ja haisva) .pürgli- -t1, pürgätüs-e -t9auto jäi porri kinniauto jäi mutta kinniq;poriaukpürgätüs, hapatus;sealauda taga oli suur poriauktsialauda takan olľ pürgätüs;
ports portspordso .portso37terve portsterveq ports;vaat kus sattus portsu otsa!kaeq kos sattõ paklihe! v kaeq, kos om paklin! v kaeq, kos sai sita kaala!;
poseerima po|si̬i̬ŕmä-si̬i̬riq -seeri63, näüdüske|(l)lemä*-lläq -(l)le86poseerib kunstnikulenäüdüskeles kunsťnigulõ;poseeris fotograafilelasḱ hinnäst piltnigul üles võttaq;selle raha eest ma ei poseeritaa raha iist maq ei näüdüskeleq;
positiivne hää- -d50, kasuli|nõ-dsõ -st5, posi.tiiv|nõ-sõ -sõt6positiivne emotsioonhää tunnõq v tujo;positiivsed pinnavormidkummõŕ pinnakujo;ta on väga positiivne inimenetä om hää tujo inemine v tä om armulinõ v hääline v häätahtlinõ inemine;positiivne ja negatiivne arvhää ja kuri arv;
potentsiaalne arvadaq
, või-ollaq
, võimali|k-gu -kku38potentsiaalne ja kineetiline energiasaismisõ ja huu vägi;potentsiaalne hädaohtvõimalik v pellädäq hädä;
prahvatama prähvähtä|mä-q -83, hindäkotsinõ prähväh(t)ü|mä-däq -84uks prahvatas lahtiusś prähvähtü vallalõ;prahvatas välja kõik, mis ta arvasprähvähť vällä kõ̭iḱ, miä arvaś;
praktiline praktili|nõ-dsõ -st5, aśali|k-gu -kku38praktiline perenaineaśalik pernanõ;see ei oma praktilist tähtsusttaa olõ-iq kuigiq tähtsä;lund praktiliselt polnudkilummõ piaaigo es olõkiq;
praktiseerima tü̬ü̬|tämä-täq -dä81, ammõti(h)n olõma
, haŕo|tama-taq -da82praktiseeritud meetodläbitüütet viiś;praktiseerib hispaania keelthaŕotas hispaania kiilt;praktiseeriv arstammõtin tohtri;seal praktiseeritakse uut meetoditsääl pruugitas vahtsõt meetodit;seda me ei praktiseeritaad mi külge ei oppaq;
prassima .praśma.prassiq prassi63, .pranńamapranńadaq .pranńa77, .prantśma.prantsiq prandsi63prassisid mitu päeva järjestprańssiq mitu päivä jutti;prassib oma varanduse mahapranńas uma varandusõ üles;
preemia preemiä- -t3, .kitmisrah|a*-a -ha28, avvutas|o-o -so26kultuurkapitali aastapreemiakultuuŕkapitali aasta tenoraha;
prestiiž avv v auavvu v avvo (.)avvu v (.)avvo37, .tähtsäspidämi|ne-se -st5hoiab oma prestiižihoit umma avvu;tal pole naiste seas prestiižitä olõ-iq naisi hulgan avvu seen;keele prestiižkeele tähtsäspidämine;eesti keele prestiiž oli madaleesti kiilt es peetäq tähtsäs;
prestiižne .ausa- -t3, avvu see(h)nei ole prestiižneolõ-iq avvu seen v saa-iq luku pitäq;
pretendeerima .tahtma.tahtaq taha61, .jahťma.jahtiq jahi63ühele kohale pretendeeris viis inimestütte kotust tahť viiś inemist;
pretensioon .nõudmi|nõ-sõ -st5, nurisõmi|nõ-sõ -st5, .vastapajatami|nõ-sõ -st5hilisemaid pretensioone ei rahuldatatakastperrä nurinit ei võetaq arvõhe;
prevaleerima inämb v .tähtsämb olõma
, laiu|tama-taq -da82, üle .käümä
preventsioon (ärq).hoitmi|nõ-sõ -st5, (ärq).kaitsmi|nõ-sõ -st5kuritegude preventsioonkuŕatüü ärqhoitminõ v ärqkaitsminõ;
prii prii- -d50, va|ba-ba -pa28hommikul lasti vangid priikshummogu lastiq vangiq vallalõ;lapsed on juba koolist priidlatsõq ommaq koolist joba priiq;priipääsepriipileť;
priimula priimula- -t4, m (aia)kikka|kaadsaq*-.kaadso -.kaadso30, (aia).taiva.võťm|õq-idõ -it1
priimus 1. priimus-(s)õ -t11priimusel aeti vesi soojakspriimussõ pääl aeti vesi lämmäs;2. priimusḱ-i -it13, kõ̭gõ parõmb .oṕjata oli meie klassi priimustä olľ mi klassi priimusḱ;
priiskama .priiskamapriisadaq .priiska77, .pranńamapranńadaq .pranńa77, laado|tama-taq -da82, .rohkõhe elämä
, .raiskamaraisadaq .raiska77, seto kiiľ .hiiskamahiisadaq .hiiska77, .prantśma.prantsiq prandsi63, mitmit kõrdo .priiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86ta ei oska oma varandust hoida, vaid priiskab selle äratä ei mõistaq umma varandust hoitaq, tä hiiskas kõ̭iḱ üles;küll priiskavadkül eläseq lajalt v rohkõhe;priiskavlajalinõ;priiskajapriiskai, hiiskaja, laadotaja;
prillid m prilliq.prille .prille37, silmä|klaasiq-.klaasõ -.klaasõ37prillidega naineprilleline naanõ, prillegaq naanõ;sukeldumisprillidviialodsõq prilliq;ujumisprillidujomisprilliq;päikeseprillidpääväprilliq;prillikandjaprillesnik;prilliraamidprilliraamiq;vaatas maailma läbi roosade prillidekai ilmaello roosatsidõ prillegaq;prillisangprillivehmeŕ;
primaarne edimä|ne-dse -st5, pää.tähtsä- -t3primaarne on kunstniku looming, mitte tema eraelupäätähtsä om kunsťnigu luuduq, mitte timä elo;primaarsed vajadusededimädseq vajahusõq;ojanimi on siin primaarne, selle põhjal on moodustatud ka sekundaarnimesidojanimi om tan inne olnuq, tuu perrä om ka tõisi nimmi tett;
primadonna primadonna- -t2tema on meie teatri primadonnatimä om mi tiatri primadonna;
prints kuninga|poig-puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32, printśprindsi .printsi37lugu printsist ja printsessistlugu kuningapojast ja kuningatütrest;
printsess kuninga|tütäŕ-.tütre -tütärd22, prín|tsesś-tsessi -.tsessi37
prioriteet edimä|ne-dse -st5, .tähtsä- -t3, pää|asi-aśa -.asja43kellele kuulub selle leiutise prioriteet?kiä tuu löüdüse edimält vällä märke?;meie prioriteediks on rahva heaolumi jaos edimäne om rahva hää elo;
priske .hürske- -t3, jämme- -t14, rammu(h)n- -t2, tublita näeb nüüd palju priskem väljatä näütäs noq palľo hürskemb vällä;
prisma prisma- -t4vaatas läbi usulise prismakai uso nuka alt;
probleem hä|dä-dä -tä24, küsümüs-e -t9, muting-u -t13keele tekkimise probleemkeele tegünemise küsümüs;pseudoprobleemvällämõtõld hädä;
problemaatiline mutingugaq
, .kahtla|nõ-sõ -st5, .kahtliga|nõ-dsõ -st5luuletaja on problemaatiline isiksusluulõtaja om vastaosliganõ inemine;see on problemaatiline küsimustaa küsümisegaq om hätä;
produkt tetüs*-(s)e -t11, vilivi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja43, tü̬ü̬- -d52, tul|lõḿ-õmi -õmit4lõpp-produktvalmistüü;rahvuslik koguproduktrahva kogotullõḿ, kõ̭õ̭ rahva hüvvüs;suure töö produktsuurõ tüü vili;
professionaalne .vällä.oṕnu|q- -t1, .meistre- -t3, ammõdi-ta on professionaalne pottsepptä om välläoṕnuq potťsepp;professionaalne huviammõdihuvi;oma ala professionaaluma ala meistre;
profülaktika (ette) ärq.hoitmi|nõ-sõ -st5, egäs juhus v egäs .johtumisõs tegeminetegime profülaktikaksegäs juhus v kimmüse mõttõn teimiq;südamehaiguste profülaktikasüämetõpi ärqhoitminõ;sööb profülaktikaks küüslaukusüü tõvõ ärqhoitmisõs tsisnakut;profülaktiline läbivaatusegäs johtumisõs v kaitsmisõ mõttõn läbikaeminõ;
prognoos ettekuulutami|nõ-sõ -st5, ette.arvami|nõ-sõ -st5, ettekuulutus-õ -t9nädalaprognoosnädäli pääle ettearvaminõ;tema prognoos on, et tuleb hea saaktimä ettearvaminõ om, et tulõ hää saaḱ;
prognoosima ette kuulutama
, .arvamaarvadaq .arva77
programm pro|gramḿ-grammi -.grammi37, kavakava kavva28õhtuprogrammõdagunõ kava;arvutiprogrammpuutriprogramḿ;
programmeerima program|mi̬i̬ŕmä-mi̬i̬riq -meeri63, ette .säädmäprogrammeeritud tööpinkette säet tüüpinḱ;
proov pru̬u̬v́proovi pru̬u̬vi37, pru̬u̬ḿproomi pru̬u̬mi37mulla-, vee-, vereproovmaa-, vii-, verepruuv́;sa paned mu kannatuse proovilesa proovit mu kannahtust;käis õmbleja juures kleidiprooviskäve umblõja man kleiti pruuv́man;lavastaja alustas proovidega täpselt kell 11välläsäädjä nakaś pruuvõgaq pääle täpsähe kell 11;
proportsionaalne mõõduperä|ne-dse -st7, .parra v hää mõõdugaqta kehaehitus on proportsionaalnetä kihä om mõõdun v täl om hää kihäplaań;asjad on õiges proportsioonisaśaq ommaq õigõn mõõdun;
proportsioon mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37, mõõdulinõ kuunkõlaheas proportsioonisõigõn v hään mõõdun;
protest õiõndus-õ -t9, .vasta.ütlemi|ne-se -st5ma tahan selle asja peale protesti esitadamul om taa aśa pääle õiõndus;protestilaulvastalinõ laul v kihotuslaul;
psüühika mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40, hinge|elo-elo -ello26, psüüki|ga-ga -kat3inimese psüühika on keerulineinemise miiľ om keerolinõ;nõrga psüühikaganõrga meelegaq;psüühika ei ole korrasmiiľ om haigõ v segäne;
psüühiline meele-
, psüükili|ne-dse -st5psüühiline ja füüsilinemeeleline ja iholinõ;
publik rahvas.rahva rahvast22, m .kaejaq.kaejidõ .kaejit3, .kullõjaq.kullõjidõ .kullõjit3, .kaejaq-.kullõjaq.kaejidõ-.kullõjidõ .kaejit-.kullõjit3sel teatril on oma publiktaal tiatril ommaq umaq kaejaq;väga palju publikut oliväegaq hulga rahvast olľ;
pudel pu|tõľ-dõli -dõlit4, .putli- -t1pudel veiniputõľ maŕaviina;ei püsi pudeliski paigalei saisaq pudõlingiq;poiss on hakanud pudeli poole piilumapoiskõnõ om nakanuq putli poolõ kaema;õllepudelollõputõľ;rohupudelikerohopuśo;pudelipõhjas on veel natukeputli perä pääl om viil veidüq;
puha (kõ̭iḱ) puha
, .puhtaniq
, otsaniq
, tävveste
, õ̭nnõsellel niidul kasvab puha angervakstaa niidü pääl om kõ̭iḱ puha angõrhain;tunnistusel olid puha viiedtunnistusõ pääl olliq õ̭nnõ viieq;siin on puha võõradtan ommaq kõ̭iḱ puha võ̭õ̭raq;vale puhatävveste võlsś v võlsś kõ̭iḱ;
puhang puhahus-õ -t9, vuhah(t)us-õ -t9, hoobus-(s)õ -t11, pistätüs-e -t9tuulepuhangtuulõpuhahus v tuulõpistätüs;tuulepuhang lõi kaevu juures ämbrid ümbertuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre;naerupuhangnaarupuhahus;kirepuhangkiimahus, himopalang;
puhas puhas.puhta puhast23kõigil on puhtam ametkõ̭igil om puhtamb ammõť;pattudest puhaspatast puhas;pese käed puhtaks!mõsõq käeq puhtas!;puhas kuldpuhas kuld;puhta võiga küpsetas kookeväli võiugaq küdsi kuukõ;puhas venelanevälivindläne;puhtaks minemamõskuma;auto läheb vihmaga puhtaksauto mõskus vihmagaq puhtas;
puhk kõrdkõrra .kõrda30, vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37, rehḱrehi .rehki37, puhkpuhu .puhku36helistab juba mitmendat puhkukõlistas joba mitund vuuri;pidulikel puhkudel riietus ta frakkipido aos panď tä handkuuba sälgä;oleme juba kolm puhku marjul käinudmi olõ joq kolm vuuri v puhku maŕan käünüq;
puhkama .hingämähingädäq .hingä77, .hõ̭ngu (tagasi) .haardma
, .puhkamapuhadaq .puhka77, kõrras hingähtä|mä-q -83, hengähtä|mä-q -83luba natuke puhata ka!lupaq veidükese hõ̭ngu ka haardaq!;ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkamajovva-iq inämb edesi minnäq, piät hingähtämä;puhkama minemapuhkõlõ minemä;läks lõunavaheajaks puhkamalätś lõunasvaihõs puhkõlõ;puhanudhingänüq;
puhkema vallalõ minemä
, .lahkõmalahedaq .lahkõ min 3. k laheś77pungad puhkevad ja lehed tulevad väljaurvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä;lilled puhkesid õideninniq lätsiq vallalõ v naksiq häitsemä;puhkes tulekahju, sõdatulõkuri, sõda pässi vallalõ;puhkes nutmanakaś ikma;
puhkima .puhḱma.puhkiq puhi63, .tehḱmä.tehkiq tehi63, tehkä|tämä-täq -dä82, tehä|tämä-täq -dä82, tõha|tama-taq -da82, tõhka|tama-taq -da82läheb puhkides trepist üleslätt tehkäten trepist üles v lätt trepist üles ja tehkätäs;ähib ja puhibähḱ ja tehḱ v tehḱ ja puhḱ;pull puhibpulľ kröösähtäs;
puhuma .puhkma.puhkuq puhu64, kõrras .puhksamapuhastaq .puhksa76puhu haige koha peale!puhksaq häbä kotussõ pääle!;puhub pasunatpuhk pasunat v trubitas;puhuvad uued tuuledvahtsõq tuulõq kääväq;tuul puhub põhjasttuuľ puhk põḣast;puhume pisut juttukõ̭nõlõmiq veidüq;toru on umbes, see tuleb läbi puhudatoro om umbõn, taa tulõ läbi puhastaq;asi oli liiga üles puhutudasi olľ väega üles puhut;
puiklema .punkõlõmapungõldaq .punkõlõ85, .puikõlõmapuigõldaq .puikõlõ85, .vasta ajama
, vingõrda|ma-q -83küll ta puikles, aga ikka pidi minemakülh tä pungõľ, a iks pidi minemä;puikles kõrvalevingõrď vällä;
pung urburba .urba31, urburva .urba31, urvurva .urva31kevadel hakkavad pungad puhkema ja pungadest tulevad lehed väljakeväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä;õiepungnupṕ;õiepungad on puhkemas(luulõlidsõlt) lilliq ommaq tupõst tulõmisõl;õiepungad on puhkemas(hrl) lilliq lääväq pia vallalõ v lillinupiq ommaq vallalõ minemän;
pungil punni(h)n
, .punni
, punnilõ
, pundsulõ
, punnivallaq
, pundulõkott on pungil täiskotť om pundsulõ täüs;rand oli suvitajatest pungilrand olľ suvitajit otsaniq täüs;pungil purjedpundulõ puŕoq;
punkt 1. punkťpunkti .punkti37, punḱpunki .punki37lause lõppu pannakse punktlausõ lõppu pandas punkť;Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punktSuuŕ Munamägi om Eesti kõ̭gõ korõmb kotus;lepingu punktidlepingu punktiq;kontroll-, traumapunktkontroľmis-, hädäabipunkť;vastuvõtu-, müügipunktvastavõtmis-, müügikotus;nullpunktnulľpunkť;surnud punktsaisahuskotus;punktikohtpunktikotus;arutasime plaani punkt-punktilt läbivõtimiq plaani kõrd-kõrrast läbi;tegi paberile punktetekḱ paprõ pääle täppe;2. silmsilmä .silmä35boonuspunktlisasilm;punktiarvestuspunktirehkendüs;palju punkte on?palľo silmi om?;punktiseism silmäq;3. .täpsähe
, .täpsälekoosolek algas punkt kell kümmekuunolõḱ nakaś pääle täpsähe kell kümme;
punktiir punktijut|ť-i -ti37tee on kaardil tähistatud punase punktiirigatii om kaardi pääl verevä punktijutigaq ärq näüdät;punktiirjoonpunktijutť, täppejuuń, täpṕjuuń;
punni .punni
, punnilõpõsed on punnispõsõq ommaq punni v punnilõ;
punnima .puńma.punniq punni63, .vasta ajama
, sikistä|mä-q -83ega ma eriti vastu ei punninudkiegaq ma väegaq vasta es ajaq;andis ikka punnida, et ülesanne välja tulekskül sai iks punniq, et ülesannõq vällä tulnuq;punnitud laudpunḱlaud;punnitud laudadest põrandpommit põrmand;vastu punnimavasta puńma, punḱma, punkõlõma, tukistama, sikistämä;vasikas hakkas lauda lävel vastu punnimavasik naaś lauda läve pääl punkõlõma;koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani kettipini tukisť külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja panď ketti;mis sa ilma asjata vastu punnid, ega sa kuhugi ei pääsemiä sa sikistät ilmaaśandaq, egaq sa kohegiq päse eiq;
punnitama .puńma.punniq punni63, punni|tama-taq -da82, .väütämäväüdädäq .väütä v .väüdä77mehed punnitasid terve päeva tööd tehameheq punnõq terve päävä tüüd tetäq;punnitab viimast viljakotti vankrilepunń perämäst viläkotti vankri pääle;küll ma punnitasin, et tööga ühele poole saada, aga ei jõudnudkül ma väütsi taad tüüd ärq tetäq, a jõvva-as;
punt punťpundi .punti37, tśobari|k-gu -kku38, parḱpargi .parki37, pundinpunt lillilillipunť;sattusime rongis lätlastega puntitrehvsimiq rongin lätläisigaq punti;mängib pundis kitarrimänǵ pundin kitrat;puntipunti, tśobarikku;võtke mind ka punti!võtkõq minno ka sekkä!;pundistśobarigun;mehed olid poe juures pundismeheq olliq poodi man vatakun;
punuma IIkipõlt ju̬u̬skma
, pla|ga(ha)ma-kaq v -gadaq -ka v -gaha88lambad panid metsa poole punumalambaq panniq mõtsa poolõ ajama;pani kodu poole punumapanď kodo poolõ kudama v juuskma;
punuma I I1. ku|dama-taq -a59oskab korvi punudamõist korvi kutaq;lind punub pesatsirk kuda v tege pessä;noorpaar hakkas pesa punumanuuŕpaaŕ naaś ello säädmä;2. .pleťmäplettiq pleti63, .poiḿma.poimiq poimi63, palmi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .palḿma.palmiq palmi63punub patsipletť v palmitsõs;
puravik puravi|k-gu -kku38, porovi|k-gu -kku38, tat|ť-i -ti37, tati|si̬i̬ń-seene -si̬i̬nt40haavapuravikhaavapuravik;kivipuravikkivipuravik;puravikul tuleb eostorukesed ära võtta, need on usse täistatil tulõ piniliha v laih ärq võttaq, tuu om vaklo täüs;
purelema purõl|õma-daq -õ85, hürel|emä-däq -e85, nä(d)sel|emä-däq -e85, .tśankõlõmatśangõldaq .tśankõlõ85koerad purelevadpiniq purõlõsõq;naabrid purelevad maa pärastnaabriq tśankõlõsõq maa peräst;
purema pur|õma-raq -õ min 1. ja 3. k puri58koer pures kana surnukspini puri kana ärq;orav pureb pähklitorrav purõ pähḱmäst;söödi kiirustades, ei mallatud toitu peeneks puredasüüdi kipõlt, es läpetäq süüki katśki tśalkiq;
puru pur|u-u -ru26, tsä|peń-benä -benät4, tsä|päń-bänä -bänät4, tsä|dse-dse -tse24, .tätri|k-gu -kku38, tätäŕ.täträ tätärd22, pu|tin-dina -dinat4, põrmpõrmu .põrmu37, rä|bo-bo -po26, m pu|dsu-dsu -tsu26ema võttis keelega puru silmast väljaimä võtť keelegaq tsädse silmäst vällä;leivapurum leeväpudinaq;laastupurulasturäbo;
puruks tüketümäs
, .katśki
, purus
, purulõauto on puruks sõidetudauto om purulõ sõidõt;tõmbasin kirja purukstõmbsi kirä katśki;
purunema .katśki v purus minemä
, lagonõma.laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89, lapõlõ minemäpurunenud klaaskatśki lännüq klaaś;purunenud abielulahki lännüq abielo;taldrik kukkus maha ja purunestaldrek sattõ maaha ja lagosi ärq;puruneminekatśki- v purusmineḱ;
purustama purus v .katśki tegemä
, puru|tama-taq -da82, .lahkma.lahkuq lahu64, (räüsä puult) .räüssämäräüsädäq .räüssä77neerukivid purustati laserigarauhakiviq tetti lasõrigaq katśki;purustab pähkleidtege pähḱmit katśki;sõda on ta unistused purustanudsõda om timä unistusõq häötänüq;
puruvaene .väega v perädü v armõdu v ilmadu v otsadu .vaenõ
, puusta- -t2
putukas mutu|k-ga -kat13, muti|k-ga -kat13, putu|k-ga -kat13suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täissuvõl om kõ̭iḱ maa ja ilm kõ̭gõsugumaidsi mutukit täüs;
putukkahjur kaḣotegijä mutuk
puu puu- -d50puuraidur, puulõikajapuuragoja, mõtsatüüline, mõtsaragoja, roomakõnõ, ruumaja;vaesed puuraidurid peavad iga päev metsas puid raiumavaesõq mõtsaruumajaq piät egäpäivi mõtsan puid ragoma;puuokspuuoss;puutüvipuutüvi, puutümi;puujupid(pini)plõ̭õ̭skaq;puust (tehtud)puunõ, puinõ;ilupuuilopuu;okaspuunõglapuu;lehtpuulehepuu;
puu- .puu|nõ-dsõ -st7, .pui|nõ-dsõ -st7puunõupuunõ annoḿ v puuannoḿ;puulusikaspuuluits;
puudulik 1. halvhalva .halva30, kehvkehvä .kehvä35, kehvä- -t2, hõelhõela .hõela30, (.)puuduli|k-gu -kku38, kas|sin-ina -inat4puudulik valgus kahjustab silmikehv valgus tege silmile hätä;puuduliku haridusegaveitü koolitusõgaq;2. (.)puuduli|nõ-dsõ -st5, (.)puuduli|k-gu -kku38, ulľulli .ulli37vend on tal puudulikveli om täl puudulinõ;
puuduma .puudu|ma-daq -80, .puudus olõmaasjale puudus seletusaśalõ olõ es seletüst;need andmed meil puuduvadmeil ommaq naaq andmõq puudus v meil naid andmit olõ-iq;meil on töökäsi puudumeil om tüükässi puudus;ta võib puuduva raha laenatatä või puudusolõva raha lainadaq;täna puudus koolist viis lasttäämbä olľ koolist viiś last puudus;
puudus .puudu|s-(sõ) -(s)t10, hä|dä-dä -tä24, kasinus-õ -t9, .nälgüs-e -t9, seto kiiľ nuuśa- -t2ajapuudusaopuudus;huvipuudustahtmisõpuudus;toidupuudussöögipuudus;maaelu puudusedmaaelo hädäq;auto puuduseks on suur bensiinikuluauto puudus om suuŕ pendsukulu;voorused ja puudusedhääq ja viaq;
puudutama putu|tama-taq -da82, .putmaputtuq putu73, .kumpamakumbadaq .kumpa77, kõrras putahta|ma-q -83, putahu|tma-taq -da62, kumbahu|tma-taq -da62puudutas teda käestputuť tedä käest;haige ei puudutanudki toitutõbinõ es putukiq süüki;puudutas hella kohtaputtõ hellä kotusõ mano;sõda ei puudutanud meie peretsõda es putuq mi peret;asi puudutab meid kõikiasi pututas meid kõ̭iki;
puutumatus avv v auavvu v avvo (.)avvu v (.)avvo37, .putmaldaq olõḱpank garanteerib hoiuste puutumatusepank kinnütäs, et hoiust ei pututaq;saadikult võeti puutumatussaadikul võeti kohtukaidsõq päält ärq;
puuvili puu|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43
põdema põ|dõma-tõq -e v -õ min 1. ja 3. k .põssi v põdõsi kesks põnnuq v põdõnuq59, vi|guma-kuq -gu70, vigu|nõma-(nõ)daq -nõ89, vigõhu|ma-daq -84, vigõl|õma-daq -õ85, ridumarituq ridu57, ridul|õma-daq -õ85jäi koju põdemajäi kodo viguma;jäi pikaks ajaks põdemajäi pikäle haigusõlõ;grippi põdev haigegripitõbinõ;
põder põdõr v põtrpõdra .põtra45, (nuuŕ) põdri|k-gu -kut13
põgenema pagõ(hõ)mapakõq v .paedaq pakõ v pagõhõ88kelle eest sa põgened?kedä sa pakõt?;lambad põgenevad koera eestlambaq pagõhõsõq pinni;põgenespanď pakku;põgenejapagõ(hõ)ja;
põgus .lühke|ne v lühüke|ne-se -ist8, .lühkü- -t1, .kerge- -t3, .väike|ne-se -ist8põgus puhkuslühükene puhkus;minu kohtumine temaga oli üsna põgusma trehvsi tedä kõrras;põgus ülevaade linna ajaloostlühkü ülekaehus liina aoluust;
põgusalt .kergüisi
, kõrras
, .lühkültpeatusime linnas põgusaltpeimiq liinan kõrras kinniq;olen raamatut põgusalt sirvinudolõ raamadu kergüisi üle kaenuq;
põhi II(alos) põhipõḣa .põhja43, per|ä-ä -rä24pajapõhipaapõhi;kannu põhjas on veel natuke teedkanni perä pääl om viil veidükese tsäid;järvepõhijärvepõhi;kool andis keelte õppimiseks kindla põhjakuuľ anď kiili oṕmisõs kimmä alossõ;maalil oli tume põhimaalil olľ tummõ alos;hoidsin gaasipedaali põhjashoiji gaasilapatsit põḣan;oli oma eluga põhja läinudolľ uma elogaq põhja lännüq;
põhi I I(ilmakaaŕ) põhipõḣa .põhja43põhjast puhub külm tuulpõḣast puhk külm tuuľ;põhjas on valged öödpõḣan ommaq valgõq üüq;
põhijoon .päämine ju̬u̬ń
, põhi|ju̬u̬ń-joonõ -ju̬u̬nt40kirjaniku loomingu põhijoonedkiränigu loomingu päämädseq joonõq;
põhikapital .raudhää*- -d50, .raudvarandus-õ -t9, .jäädvä (talo)hääomakapital on 3 miljonit, millest põhikapital on 2,5 miljonit krooniumakapitaľ om 3 milľonit, minkast raudhääd om 2,5 milľonit kruuni;
põhikiri põhi|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, alos|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, alos|teksť-teksti -.teksti37
põhiline .päämi|ne-dse -st5, .päämä|ne-dse -st5suvi on põhiline reisihooaegsuvi om päämäne reisiaig;
põhiliselt .päämidselt
, .päämädselt
, innekõ̭kkõ
, kõ̭kkõinne
, põhilidsõltteda kasvatasid põhiliselt vanavanemadtedä kasvadiq päämädselt vanaqvanõmbaq;kursus on mõeldud põhiliselt õpetajatelekursus om mõtõld innekõ̭kkõ oppajilõ;
põhjalaius (maakerä) .laitu|ju̬u̬ń-joonõ -ju̬u̬nt4058 kraadi põhjalaiust58 kraati põḣalakjust;
põhjalik põḣali|k-gu -kku38, ütsikaśali|nõ-dsõ -st5, tävveli|ne-dse -st5põhjalikum info on kirjas kasutusjuhendistävvelidsemb teedüs om kirän pruuḱmisoppusõn;põhjalik seletustävveline v viimätseniq seletüs;tegeleme asjaga põhjalikumalt hommekaemiq taad asja põḣaligumbalt v ligembält hummõń;
põhjalikkus: õpetaja õpetas ainet äärmise põhjalikkusegaoppaja opaś ainõt väega põḣaligult v põḣaniq;
põhjalikult põḣaniq
, põḣaligult
, .häste
, hoolõgaq
, viimätseniqta tunneb prantsuse kirjandust põhjalikulttä tund prantsusõ kirändüst põḣaniq;kõik kohad otsiti põhjalikult läbikõ̭iḱ kotussõq otsidiq viimätseniq läbi;
põhjama lõhnu|tama-taq -da82, .van(d)ma.vannuq v .vanduq vannu64, õ̭nnista|ma-q -83, .lõhnamalõhnadaq .lõhna77põhjab valitsustvann valitsust;küll ta põhjas seda inimestkülh tä lõhnaś tuud inemist;
põhjamaa põḣamaa- -d50Põhja- ja Baltimaade koostööPõḣa- ja Baltimaiõ ütentüü;
põhjatu põḣaldaq
, põḣa|du-du -tut1põhjatu soopõḣaldaq suu v kereldäq suu;
põhjatult põḣadu
, põḣatuhe
, .lõpmaldaq
, .kistumaldaq
, armõdu
, armõtuhe
, perädü
, perätühepõhjatult rikaspõḣadu v põḣatuhe rikas;kõigil oli sellest põhjatult kahjukõ̭igil olľ tuust lõpmaldaq hallõ;
põhjavalgus põḣa.valgu|s-(sõ) -(s)t10, põḣaval|u-u -lu26, m virma|li(d)sõq-.lii(d)si -.lii(d)si5, tühä.valgu|s*-(sõ) -(s)t10
põhjavesi põḣa|vesi-vi̬i̬ -vett42põhjavesi on siin väga sügavalpõḣavesi om tan väega süvän;
põhjendama (ärq) sele|tämä-täq -dä82, .selges tegemä
, (ärq) .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, tõ̭õ̭sta|ma-q -81palun põhjenda oma otsust!pallõlnuq sul hindä otsust ärq seletäq!;põhjendatudselges tett, (ärq) seletet;vanemate kartused olid põhjendatudvanõmbaq pelgsiq aśa peräst;eksperdi põhjendatud hinnangaśatundja ärqnäüdät arvaminõ;
põhjendamatu .põhjusõldaq
, aśandaq
, vallalõ seletämäldäq
, segä|ne-dse -st7, tühitühä .tühjä44artiklis oli palju põhjendamatutartiklin olľ hulga selges kõ̭nõlõmaldaq asjo;põhjendamatu hirmilmaaśandaq pelgüs;arve oli põhjendamatult suurarvõq olľ üle mõistusõ suuŕ;
põhjendus õigustus-õ -t9, seletüs-e -t9, tõ̭õ̭stus-õ -t9ta otsis oma teole põhjendusttä otsõ umalõ teolõ seletüst;
põhjus .põhjus-õ -t9, süü- -d50, põhipõḣa .põhja43põhjusi võib olla mitupõhjuisi või ollaq mitu;ei tea, mis põhjusel ta mind süüdistab?ei tiiäq, miä tuu põhi om, et tä minno süüdü pand?;
põhjustama .põhjusõs v süüs olõma
, tegemätetäq ti̬i̬60, sünnü|tämä-täq -dä82toidust põhjustatud seedehäiresöögi süül tulnuq kõtuhädä;autoõnnetuse põhjustaja oli joobes juhtautoõ̭nnõtusõ süü olľ tśommin juhť;suitsetamine põhjustab kopsuvähkisuidsutaminõ tege tävvüvähki;
põhk põhkpõhu .põhku36, vor|i-i -ri26, m olõq.olgi .olgi34põhu panipaikpõhtja, põhtjaalonõ;põhku pugemaolgi pääle minemä v põhku minemä v põhku tükmä;
põikama kõrvalõ v .sisse .käändmäpõikasime teelt kõrvalelätsimiq tii päält kõrvalõ;põikasin poest läbihüpsi poodist läbi;põikasin siit ümber nurgalõiksi tast ümbre nuka;
põiki .risti
, .põikiläks põiki üle tänavalätś risti üle uulidsa;puu kukkus põiki värava ettepuu sattõ risti värte ette;risti ja põikipiku ja piuta;
põiklema: kõnele, kuidas asi oli, ära põikle!kõ̭nõlõq, kuis asi olľ, ärq käänelguq ja väänelguq uma jutugaq!;
põiktänav risť(h)uuli|ts-dsa -tsat13, haro(h)uuli|ts-dsa -tsat13meie maja on põiktänavalmi maja om harouulidsa pääl;
põimima .polḿma.polmiq polmi63, .pleťmäplettiq pleti63, palmi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, palḿma.palmiq palmi63kavasse põimiti ka humoorikaid vahepalukavva polmiti ka naľakit vahepallo;pajuvitsad annavad hästi korviks põimidapaiuvitsaq andvaq häste korvis kutaq;põimis käed ümber põlvedepanď käeq põlvi ümbre;
põimuma .ümbre ki̬i̬rdümä
, .polmu|ma-daq -80kokku põimunud juuredümbre kiirdünüq juurõq;tema soome keel on eesti sõnadega põimunudtimä soomõ kiiľ om eesti sõ̭nnogaq segi lännüq;
põis kõnnõk kus|sõ(r)m-õ(r)ma -õ(r)mat4põiest valmistatudkusõ(r)manõ;kala ujupõist(r)ilľ;põis põlvinikusõhädä om surmas;
põlastama (ärq) .põlgma.põlgõq põlõ61, halvas .pandmanaist põlastati kergemeelse elu pärastnaist põlõti timä kerge elo peräst;põlastav suhtuminehalvastõ päälekaeminõ;„See ka mõni mees!” põlastas neiu„Taa ka mõ̭ni miiś!” mõrosť tütrik;
põlema pal|ama-laq -a69pane tuli põlema!panõq tuli palama!;põlevat küünalt ei tohi valveta jättapalajat künneld või-iq ütsindä jättäq;põleda laskmapalotama;ära lase tuledel päeval põleda, elekter on kallis!palotagu-iq päävä aigo tulli, eelektri om kallis!;aega on, ega see asi veel ei põleaigo om, egaq tuu aśagaq olõ-iq noq palangut;lapsed põlesid soovist kaasa sõitalatsõq himostiq väega üten sõitaq v latsil olľ minegikiim;
põlendik palandu- -t1, palanu|q- -t1, palandi|k-gu -kku38põlendikule on kasvanud metspalandu pääle om mõts kasunuq;
põlgama (ärq) .põlgma.põlgõq põlõ61, villi|tämä-täq -dä82ma ei põlga seda küll ärama põlõ-iq tuud joht ärq;laiska põlgasid kõiklaiska panniq kõ̭iḱ halvas;ta ei põlga ühtegi töödtä ei pelgäq üttegiq tüüd;
põline põli|nõ-dsõ -st7, mu(i)sti|nõ-dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ-dsõ -st7, igipooli|nõ-dsõ -st7me oleme siin põlised elanikudmiiq olõ siin vanaq eläjäq v olõjaq;
põnev põ̭n|nõv-õva -õvat4, huvvi.pakva- -t1, .tõ̭mbaja- -t1, hõ̭ngust kinniq .võtva
, üte(h)n.haardja- -t3, mi̬i̬li.köütjä- -t3suvel on elu põnevam kui talvelsuvõl om elo põ̭nõvamb ku talvõl;põnev raamatkinniqhoitja raamat;
põnevile helevi(l)le
, herevi(l)le
, pingalõisa jutt ajas meid põnevileesä jutt panď meid kullõma;
põnevus põ̭nõvus-õ -t9, huv|i-i -vi26, üte(h)n.kiskmi|nõ-sõ -st5, mi̬i̬li.haardja- -t3, .singus-õ -t9, .pingus-õ -t9ta jälgis võistlust põnevusegatä kai võigõlust pingusõgaq;selline asi pakub lastele põnevustsääne asi hoit latsi man v tõ̭mbas latsi üten;
põrgu .põrgu- -t1pärapõrguperäpõrgu;teeb ta elu põrguksaja tä elo hukka;
põrgulik .põrgu-selles põrgulikus kliimas kaua vastu ei peasääntse põrguilmagaq piä-iq kavva vasta;põrgulik lärmpõrgularḿ;põrgulik võitlushirmsa lüümine;
põrguline .põrgla|nõ-sõ -st5, .põrguli|nõ-sõ -st5, äio†- -t2, sõim .juudali|nõ-sõ -st5, .juudakih|ä-ä -hä24, .juuda|nahk-naha -.nahka33, saadana|hinǵ-hinge -.hinge35küll on põrguline!või om juudanahk!;
põrkama .põrkamapõrgadaq .põrka77, .vasta v .külge puttuma
, .vasta v .külge .putmapall põrkas aknassepalľ põrgaś aknõhe;põrkasin vastu lauda ja ajasin pudeli ümberma puttõ vasta lauda ja aiõ pudõli ümbre;maja ehitamisel põrgati ootamatutele takistustelemaja ehitämise man tulľ ette uutmaldaq jukõruisi;
põrnitsema .vahťma.vahtiq vahi63, jõlli|tama-taq -da82mis sa põrnitsed!mis sa vahit!;põrnitseb teda kahtlustavaltvahť tedä altlaka;
põrsas põrss.põrsa põrst22, põrsas.põrsa põrsast22emis tõi kümme põrsastimmis sai kümme põrst;on end jälle täis joonud, kuradi põrsas!om hinnäst jälkiq täüs tõ̭mmanuq, kuradi põrss!;
põruma põr|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88, .põrramapõrradaq .põrra30, põrah(t)u|ma-daq -84, tõrgah(t)u|ma-daq -84aknaklaasid on katki põrunudaknõklaasiq ommaq katśki põranuq;vankripära põrub, seal ei saa hästi istudavankriperä põrotas, saa eiq sääl häste istuq;põrus eksamil läbisattõ eksämist läbi;põrand põrub tantsimisestpõrmand rapus tandśmisõst;
päev päivpäävä .päivä35keskpäevkeskpäiv;mitu ööpäevamitu üüdpäivä;argipäeväripäiv;tal on pikad tööpäevadtä tege pikilpäivil tüüd;päevalpäävä aigo v päivä;töötab ööd ja päevad läbitüütäs üüd ku päivä v tege üüq ja pääväq kokko;
päev-päevalt päiv-pääväst
, pääväst .päivälähed ju päev-päevalt vanemakspäiv-pääväst läät jo vanõmbas;
päevituma pal|ama-laq -a69, pli̬i̬kümapli̬i̬küdäq pleegü79ta on suvega pruuniks päevitunudtä om suvõgaq pruunis palanuq;
päevitus päävä|pruuń-pruuni -.pruuni37näol on tugev päevitusnägo om häste pääväpruuń;päevituskreempäävämääŕ;päevitusriidedpäävävõturõivaq;
pähe 1. kq kapea I 12. asõmõl
, .päähä
, pähäq
, päälekorjas söögiseente pähe ka mürgiseenikoŕaś söögisiini päähä ka kihvtitsit;teretas mind oma tuttava päheterehť minno uma tutva pääle;
pähkel pähḱmäs.pähḱmä .pähḱmä(s)t15, pähḱnäs.pähḱnä .pähḱnä(s)t15, päheq.pähḱme pähend16, pähkeń.pähḱnä pähkend16eile käisime pähklileeläq kävemiq pähḱmit korjaman;ülesanne oli tõeline pähkelülesannõq olľ kõva päämurdja;
pärandama perändä|mä-q -83, edesi .andmaisa pärandas pojale taluesä jätť talo pojalõ;põlvest põlve on käsitööoskusi edasi pärandatudpõlvõst põlvõ om käsitüümõistmist edesi annõt;
pärane perä(li)|ne-dse -st7, perirahvapäranerahvast peri v rahvalik;sünnipäranesünnüperäne;sünnipäraneütensündünüq;sünnipäranesünnüperi;tõepäranetõ̭õ̭peräline;
pärani peräniqaken oli pärani lahtiakõń olľ peräniq vallalõ;
pärasool peräsooli|k-gu v -ga -kut v -kat13, perssooli|k-gu v -ga -kut v -kat13
pärast perä(h)n
, perähnä
, päält
, päälepärast vaatame, mis saabperän kaemiq, miä saa;millegi pärastminkagiq peräst;pärast kella neljapäält kellä nellä;pärast saunapäält sanna v pääle sanna;hommikul oli ilm ilus, pärast hakkas sadamahummogu olľ ilm illos, perän nakaś sadama;mispärastminkperäst;
pärg krantśkrandsi .krantsi37, vani|k-gu -kut13, kru̬u̬ńkrooni kru̬u̬ni37jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaelajaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala;tammeokstest pärjadtammõossõst vaniguq;hauale asetati mitu pärgahavva pääle panti mitu krantsi v pärgä;pärg pandi pähekrantś v pärg panti päähä;
pärima küs|ümä-süq v -täq -ü min 1. ja 3. k .küsse70, juura|tama-taq -da82, .juurdlõmajuurõldaq .juurdlõ85nende asjade kohta peab vanematelt inimestelt järele pärimanaidõ asjo kotsilõ piät vanõmbidõ inemiisi käest perrä küsümä;aru pärimaperrä nõudma;
pärima I per|imä-riq -i57, peri|tsemä-tsäq v -däq -dse90pruunid silmad olen pärinud isaltpruuniq silmäq ommaq esäst saaduq;pärimineperimine, peritsemine;
pärimus perimüs-e -t9, (.suulinõ) perändüs-e -t9, vanavaravanavara vannavarra28üks vana pärimus räägib, et …ütś vana jutt kõ̭nõlõs, et …;pärimuskultuurperimüskultuuŕ;pärimusmuusikaperimüsmuusiga;
pärinema peri olõmaema poolt pärinen ma lätlastestimä puult olõ ma peri lätläisist;keskajast pärinevad majadkeskaost peri majaq;
päris peris
, perüs
, küländ
, tävveste
, kogoni
, kogonistõ
, kogona
, otsaniq
, valu
, väli
, õigõ
, hoobispäris vanastihoobis vanast v kogonivanast;asi on juba päris kindelasi om joba küländkiq kimmäs;oleme juba päris lähedalolõmiq joba küländ lähkün;päris omaneuhiumanõ;
päriseks perises
, perissee talu osteti päriseks 1869. aastaltaa talo ostõti perises 1869. aastagal;tahaksin päriseks maale elama minnatahassiq peris(es) maalõ elämä minnäq;
päriselt periseltteda ei saa päriselt usaldadatedä saa-aiq peris uskuq;kas draakonid on päriselt ka olemas?kas siibogaq sivvuq ommaq periselt kah olõman?;
pärm pärḿpärmi .pärmi37, kergütäjä- -t3, sep|p-ä -pä35mine too poest pärmi!mineq tuuq poodist kergütäjät!;sai küpsetatakse pärmiga, muidu ta ei kerkisai küdsetäs pärmigaq v sepägaq, muido tä ei nõsõq;ma ei saa midagi süüa, mis pärmiga on küpsetatudma ei võiq midägiq sepälist süvväq;
pärmine pärmi|ne-dse -st7, sepä|ne-dse -st7õlu sai pärmine, seda ei või juuagioluq sai sepäne, seod ei võiq juvvakiq;
pärn lõhmus-(s)õ -t11, pähnpähnä .pähnä35pärnaõislõhmussõhäierm v pähnähäierm;pärnaõieteelõhmussõhäiermä- v pähnähäiermätii v -tsäi;pärnapuinelõhmussõnõ, pähnäne;pärnaniinlõhmusniidś;
pärnakas .pärnokõ|nõ v .pärnogõ|nõ-sõ -ist8, .pärnäke|ne v .pärnäge|ne-se -ist8
päädima .lõpmalõppõq lõpõ74, .otsa v läbi .saamapidu päädis kaklusegapido lõppi tapõlusõgaq;
pääs päsemi|ne-se -st5aed takistas loomade pääsu põlluleaid es lasõq eläjit nurmõ pääle;poisil polnud pääsu kuhugi, pidi kõik üles tunnistamapoiskõsõl olõ-õs päsemist, pidi kõ̭iḱ üles tunnistama;sisse-, väljapäässisse-, välläpäsemine v ussõkotus;
pääsema (ärq) päs|emä-edäq v -täq -e72tal õnnestus uppuvalt laevalt pääsedatäl õ̭nnistu uppuva laiva päält ärq päsedäq;hobune pääses lahtihopõń pässi vallalõ;ma ei tea, millal täna siit pääsentiiä-äiq, kuna täämbä siist päse;pääseminepäsemine;
päästeteenistus .pästeteenistüs-e -t9, hädä|abi-abi -api26päästeteenistus soovitas lumetormiga koju jäädapästeteenistüs sooviť lumõtormigaq kodo jäiäq;
pöörama .käändmä(.)käändäq käänä66, pü̬ü̬rdmäpöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66, kõrras käänähtä|mä-q -83, käänähü|tmä-täq -dä62, pöörähtä|mä-q -83, pöörähü|tmä-täq -dä62, kiiľ (tegosõ̭nno) .käändmä(.)käändäq käänä66magaja pööras külgemagaja käänď külge;pööras võtit lukuauguskäänď võtind lukumulgun;pööras koduteelekäänď kodotii pääle;pööra korraks, ma vaatan, missugune sa selja tagant oled!pöörähüdäq, ma kae, määne sa sälä takast olõdõq!;pööra selg!käänäq sälg!;hakkas paganaid õigesse usku pööramanaaś paganit õigõhe usko püürdmä;pööraminekäändmine, püürdmine;
pöörane meele|dü-dü -tüt1, ulľulli .ulli37, pööräli|ne-dse -st5, sõkõ- -t14, hullhullu .hullu37, maru(h)n
, tuuri(h)naeti pööraseid juttekõ̭nõldi hullõ juttõ;näljane karu võib pööraseks minnanäläne kahr või marru minnäq;pöörane tahtmine midagi tehailmadu v hirmsa tahtminõ midägiq tetäq;pöörased hinnadperädüq hinnaq;läheb täitsa pöörasekslätt tävveste marru;tahan seda pööraselt!taha taad ullimuudu!;
pöördeline pü̬ü̬rdjä- -t3, .muutja- -t3aeg on pöördelineaig muut;pöördelised ajadpüürdjäq v muutjaq aoq;1940. aasta oli pöördeline1940. aasta naaś tõ̭nõ aig;
pöörduma .käändümä.käändüdäq käänü79, pü̬ü̬rdümäpü̬ü̬rdüdäq pöörü79, (tegosõnno kotsilõ) kiiľ .käändümä.käändüdäq käänü79kõigi silmad pöördusid ukse poolekõ̭iki silmäq kaiq ussõ poolõ;haige pöördus arsti pooletõbinõ lätś hädägaq tohtrõ manoq;lapsed pöördusid pärast kooli lõpetamist kodukülla tagasilatsõq lätsiq päält kooli lõpõtamisõ kodoküllä tagasi;ümber pöördumaümbre käändmä;tee pööras vasakuletii käändü kuralõ;lubage pöörduda!lubagõq kõ̭nõldaq!;
pöördumatu (tagasi) pü̬ü̬rdmäldäq v .käändmäldäqtal on pöördumatu haigustäl om parandamaldaq tõbi;pöördumatu protsessütsipidine jakkus;
pöördumine pü̬ü̬rdümi|ne-se -st5president esines rahvale pöördumisegapresidenť kõ̭nõľ rahvalõ;
pööre 1. pü̬ü̬rdümi|ne-se -st5, pööreqpü̬ü̬rde pööret19, .käändmi|ne-se -st5, käänäh(t)üs-e -t9asi võttis sellise pöördeasi võtť sääntse käänüsse v asi käänď sinnäqpoolõ;vasakpöörekuralõkäändmine;mootoripöördedmotoripüürdeq;lehekülje pöördel oli märkuslehe tagaküle pääl olľ märküs;tee teeb siin järsu pöördetii tege tan äkilidse käänähtüse;2. kiiľ käänüs-(s)e -t11, (tegosõ̭na)käänüs-(s)e -t11
pööris pöörüs-(s)e -t11, pööreqpü̬ü̬rde pööret19, pü̬ü̬rüs-e -t9tuul tekitas järve kohal pööriseidtuuľ tekḱ järve kottalõ pöörüssit;kaer ajab juba pööristkaar luu joba pöörüst;kaerapööriskaarapüürüs v kaarapöörüs;tuulepööris(tuulõ)pöörüs, tuulõkeerüs;
pööritama 1. pööreldä|mä-q -83, pöörü|tämä-täq -dä82, mitmit kõrdo pöörelde|(l)lemä-lläq -(l)le86, pöörüske|(l)lemä-lläq -(l)le86, pöörüte|(l)lemä-lläq -(l)le86, pöörendä|mä-q -83hakkas silmi pööritamanaaś silmi pöörütämä v silmigaq käändlemä;peadpööritav edupäädpöörendäjä v päähänakkaja edenemine;2. (süä) kuŕas v halvas ajama v minemä
, ravvõlda|ma†-q -83pea pööritabpää lätt ümbre;pani südame pööritamaai süäme kuŕas;
püdel pü|tel-delä -delät4, .pündre- -t3sega kõik ained kokku, kuni tekib püdel mass!sekäq kõ̭iḱ ollusõq kokko, nikaguq saa püteľ masś!;
pügama pü|gämä-käq -ä59pügasin sirelihekkitsipse tsirelihekki;riik sai mitme miljoniga pügadariiḱ sai mitmõ milľonigaq müüdä pükse;pügas lambaidpügi lambit;
püha püh|ä-ä -hä24pühapaikpühäpaik v pühäkotus;sinu soov on mulle pühasuq suuv́ om mullõ tähtsä;suviste-, kevad-, külmapühasuvistõ-, muna-, külmäpühiq;
pühadus pühähüs-e -t9, püh|ä-ä -hä24inimelu on kaotanud pühaduseinemise elo olõ-õiq inämb pühä;hoidis raamatut nagu pühadusthoiť raamatut niguq pühhä asja;tema pühadustimä pühähüs;
pühamu pühä|koda-kua -kota27, pühäkotus-(s)õ -t11, pühä|paik-paiga -.paika30vanade eestlaste pühamud olid hiied ja ohvripaigadvanno estläisi pühäkuaq olliq pühäq mõtsaq ja ohvripaigaq;
pühendama pühändä|mä-q -83pühendas oma luuletuse Võrumaa inimestelepühänď uma luulõtusõ Võromaa inemiisile;konverents oli pühendatud haridusküsimustelekonvõrentś olľ pühändet koolitusküsümüisile;
pühenduma pühändü|mä-däq -84peale kooli lõpetamist pühendus ta lastekasvatamiselepäält kooli lõpõtamisõ naaś tä latsi kasvatama v panď tä uma elo latsi pääle;
pühendus pühändüs-e -t9kirjuta mulle raamatusse pühendus!kirodaq mullõ raamatuhe sisse!;
püsi püsümi|ne-se -st5, püs|ü-ü -sü26tal pole püsi paigal istudatäl olõ-õiq püsümist v püssü maan istuq v tä läpe-eiq paigal istuq;külmaga pole neil lilledel püsikülmägaq olõ-õiq nail lillel püsümist;
püsik .mitmõ.aastanõ kasvmaasikas ja vaarikas on püsikudmaaśk ja vavvõrn ommaq mitmõaastadsõq kasvoq;
püsilill püsü|lilľ-lilli -.lilli37, .mitmõ.aastanõ lilľpojeng om püsilillpujenǵ om püsülilľ;
püsima püs|ümä-süq -ü70, .saisma(.)saistaq saisa66püsima jäämapüsümä jäämä;eesti rahva püsimajäämine sõltub eestlastest endisteesti rahva püsümäjäämine olõnõs eestläisist hindist;tuul on harva püsivtuuľ puhk harvuisi üttemuudu;püsi paigal, ära siple!püsüq paigan, ärq tsipõlguq!;soe ilm jäi pikaks ajaks püsimalämmi ilm jäi pikäs aos püsümä;püsiv elukohtkimmäs elokotus;püsiminepüsümine, püsüjä;
püsimatu püsümäldäq
, püsümä|dü-dü -tüt1, hergo|nõ-dsõ -st7, vilgõs.vilkõ vilgõst22tal on püsimatu iseloomtäl om püsümäldäq olõminõ;
püsivus püsümi|ne-se -st5, püs|ü-ü -sü26tal pole millekski püsivusttäl olõ-õiq minkagiq jaos püsümist v püssü;
püstipäi .pistü .päägaq
, pää .pistü
, .uhkõhe
, .uhkuisi
püstitama .pistü .pandma v ajama
, üles .säädmä
, ehi|tämä-täq -dä82püstitas telgisääde telgi pistü;püstitas kiiresti lavapanď lava kipõstõ pistü;eelmise sajandi lõpus püstitatud hooneminevä aastagasaa lõpun ehitet hoonõq;ei tulnud püstitatud ülesannetega toimees tulõq ettepantuidõ ülesandidõgaq toimõ;
püüdlema .püü(n)dmä(.)püü(n)däq püvvä66, .püündlemäpüüneldäq .püündle78innustas lapsi elus edasi püüdlemahutśuť latsi elon edesi minemä;
püüdlik hoolõli|nõ-dsõ -st5, .püü(n)dli|k-gu -kku38, hoolõ(h)nväga virk ja püüdlik poiss, kõike teeb hästi ja ruttuväega hoolõlinõ poisś, kõ̭kkõ tege häste ja virka;
püüdma .püü(n)dmä(.)püü(n)däq püvvä66, pru̬u̬ḿmapru̬u̬miq proomi63, .koe|tama†-taq -da81, (kõgõst jovvust) .väütämäväüdädäq .väütä v .väüdä77püüdsid järvest palju kalapüvviq järvest hulga kalla;politsei püüdis vargaidpolitsei püünď vargit;igaüks püüab oma töö ära tehaseto kiiľ egäütś pivatas ärq tetäq uma tüü;püüa ennast rutem riidesse saada!koedaq hindä innebmähe rõivihe!;ta ei osanud küll tantsida, aga püüdis vägatä es mõistaq külh tandsiq, a pruuvõ väegaq;püüdsin rõõmsamat nägu tehaproovõ rõ̭õ̭msambat näko tetäq;vanamees püüdis kõigest jõust tööd ära tehavanamiiś väüdäś kõ̭gõst jovvust tüüd ärq tetäq;hulkuvate loomade püüdjahulḱvidõ eläjide püüdjä;kala püüdev meeskalla püündjä miiś;
püüe .püü(n)dmi|ne-se -st5püüetest hoolimata jäi kool poolelihuuľmaldaq püüdmisest jäi kuuľ poolõlõ;
püünis püvvüs-(s)e -t11, (roti v tuhkru jaos) lau(s)slausa .laussa31silmused, lõksud, võrgud jt püünisedsilmussõq, lõksiq, võrguq jt püvvüsseq;tuhkur jäi püünisesetuhkru jäi lausa ala;püünispuupüvvüspuu;
