udu udsuudsu utsu26, undsõq.undsõ undsõt18, undsõh.undsõ undsõht20, (aknõ- v prilliklaasi pääl) hi|gi-i -ki27heinamaa kohal heljub uduudsu hõľos hainamaa kotsil;udu langes mahaundsõq tulľ maaha;soost tõuseb uduundsõq tulõ suu päält üles v nõsõs suu päält;nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinudnii paks undsõq olľ, et umma kätt ka näe es;mets on hallis udusmõts om hahan undsõn;udus on nähtavus halbundsõgaq näe-iq häste;uttu mähkunud mäetipudundsõhe mähidüq mäehaŕaq;udu peidus saaredundsõhe käkkünüq saarõq;mäletan nagu läbi udumälehtä unõ iist;tõmba uttu!kaoq minemä! v pakõq mant!;aegade uttu kadunudaohämärikku kaonuq;udu(juttu) ajamahaussi ajama, hauśma;udujoomundsõjuum;udukoguudsukogo;
udune .undsõ|nõ-(dsõ) -st7, udsu|nõ-dsõ -st7, (aknõ- v prilliklaasi kotsilõ) .hii|ne-dse -st7, higi|ne-dse -st7, hikkõ(h)nudused ilmadundsõ(dsõ)q ilmaq;silmapiir on udunetaivaviiŕ om undsõn;õhtu oli sompus ja uduneõdak olľ sundõn ja udsunõ;aken tõmbus uduseksakõń tõ̭mmaś hikkõ;silme ees läheb uduseksudsu tulõ silmi ette;udused fotodudsudsõq pääväpildiq;udused mälestusedsegädseq v hämäräq mälehtüseq;
udusulg pu|tsai-dsaja -dsajat4, udsu|sulǵ-sulõ -.sulgõ34udusulis linnupojadpudsajin v udsusulin tsirgupojaq;kerge kui udusulgkerge niguq putsai;patja kloppides ajad padja küljest udusulgi ülespatja kloppin ajat padja külest utsu üles;
udutama undsõ|tama-taq -da82, udsu|tama-taq -da82udutab vihmaundsõtas v aja undsõt;väljas udutab, midagi pole nähavälän undsõtas v um undsõq, näe-iq midägiq;udutavad aknaklaasidhiidseq aknõklaasiq;
uduvihm udsu|vihm-vihma -.vihma30, undsõq.undsõ undsõt18, undsõh.undsõ undsõht20uduvihma sadama, udutamaundsõt ajama v undsõtama v udsutama;
ufo ti̬i̬dmäldäq v .tundmaldaq .lindaja asi
, tiila*- -t2
uhkama (üles v .vällä) .lahvamalahvadaq .lahva77, .lahksamalahastaq .lahksa76, .kirgämäkirädäq .kirgä77allikas uhkab vettlättest lahvas vett üles;higi uhkas ihulehigi lahvaś üle iho;aknast uhkas jahedat õhkuaknõst lahksaś jahhet luhti;maapinnast uhkab külmustmaa hengäs külmä vällä;isandast uhkas võimuesändä olõkist kiräś võimu vällä;
uhke .uhkõ- -t3, torrõ- -t14, kin|ä-ä -nä24, kõrḱkõrgi .kõrki37, .ausa- -t3uhke ja alistumatu rahvasuhkõ ja allahiitmäldäq rahvas;uhke oma tütre üleuhkõ uma tütre pääle;ära ole alati nii uhke ja suureline!olgu-iq alasi nii uhkõ ja suurõlinõ!;üks kleit uhkem kui teineütś kleiť tõsõst uhkõmb;uhke losstorrõ losś;tõllas istub uhke mees, kuldkübar peastõllan istus torrõ miiś, kuldküpäŕ pään;külm ja uhke iluduskülm ja kõrḱ kaunitaŕ;uhke ilmekõrḱ ńago;on uhkeks läinudom uhkõs v torrõs lännüq;vaata, kui uhke see inimene on!kaeq, ku korgõ kaemisõgaq taa inemine om!;väga uhked riidedväega ausaq rõivaq;
uhkeldama uhkõnda|ma-q -83, ilo|tama-taq -da82, mitmit kõrdo uhkõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .uhkõlõmauhkõldaq .uhkõlõ85, ilotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, (rõividõgaq) .höühkelemähöüheldäq .höühkele85ema uhkeldas oma targa lapsegaimä uhkõnď uma targa latsõgaq;aias uhkeldavad roosipõõsadaian uhkõndasõq roosipuhmuq;uhkeldab küla vahel uue autogailotõlõs külä vaihõl vahtsõ massinagaq;mis sa ilmaasjata uhkeldad!miä saq ilmaaśandaq uhkut ajat!;uhkeldas kallis ülikonnashöühkeli kalli ülikunnagaq;
uhkelt .uhkõhe
, .uhkõlõ
, torõhõhe
, torõhõlõ
, .uhkuisiastub uhkelt ja püstipäiastus uhkõhe ja pää pistü;Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole lähebElmar pand hindä õ̭ks uhkõlõ rõivilõ, ku Liidi poolõ lätt;kõndis uhkelt kõigist möödakõ̭ndõ torõhõhe kõ̭igist müüdä;vastas uhkelt: ei!üteľ uhkuisi vasta: ei!;
uhkus .uhkus-õ -t9, torõhus-õ -t9ta on nii uhkust täistä om nii uhkust täüs;aetakse uhkust taga, ostetakse kallist mööblitaias torõhust takan, ostõtas kallist müüblit;järv oli Saareküla uhkuseksjärv́ olľ Saarõkülä ilo;
uhkustama uhkõnda|ma-q -83, kõrgista|ma-q -83, mitmit kõrdo uhkõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .uhkõlõmauhkõldaq .uhkõlõ85, kõrgiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, kõrgistõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .kõrkõlõmakõrgõldaq .kõrkõlõ85ta ei uhkustanud oma teadmistegatä uhkõnda-as ummi tiidmiisigaq;pole mul millegagi uhkustadaolõ-iq mul minkaq kõrgistõllaq;
uhtma .(h)uhtma.(h)uhtaq (h)uha63, (kergehe) .(h)uhtsama(h)uhastaq .(h)uhtsa76, kõrras lopahta|ma-q -83, lopahu|tma-taq -da62uhtis jõe ääres vaipahuhtõ jõ̭õ̭ veeren põrmandurõivast;vesi uhab järve kallastvesi uht järve perve;meri uhtis uppunu kaldalemeri huhtõ uppunu vällä;laine uhas üle paadi äärelainõq lopahť üle venne veere;poiss saab isa käest uhtapoisś saa esä käest uhtaq v mäntli;
uimane hoima|nõ-dsõ -st7, hoima|du-du -tut1, hoimussillaq
, hoimussi(h)n
, .oigõ- -t3, .oigu- -t1, jovvõ|du-du -tut1päike teeb uimasekspäiv tege hoimatsõs;uimaseks jäämahoimussihe v hoimussile jäämä;ta on kukkumisest veel uimanetä om sadamisõst viil hoimussin;valvur löödi uimaseksvahť lüüdi hoimatsõs;meie klassi poistest oli Märt kõige uimasemmiiq klassi poissõ hulgan olľ Märt kõ̭gõ oigõmb;see on uimane põrsas, laseb ennast sülle võttaseo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq;
uimastama hoimatsõs tegemä v lü̬ü̬mäsuurtes valudes vaevlev haige uimastati ravimitegasuurõn valun haigõ tetti ruuhtõgaq hoimatsõs;vastane uimastati täpse löögigavastalinõ lüüdi täpsä välgigaq hoimatsõs;sookailude lõhn uimastabtśahknidõ hõ̭ng tege hoimatsõs v pand purjo;kirg uimastas tema meelihimo nakaś tälle mudsu mano;
uimasus hoimahus-õ -t9, hoimhoima .hoima31palavik tekitab peavalu ja uimasustpalavigust tulõ päähalu ja hoimahus;värskes õhus vabanes ta uimasusestvärskin õhun sai tä hoimast vallalõ;
uimerdama: ei viitsi tööd teha, ainult uimerdabei viisiq tüüd tetäq, muguq makas man v vinnüs ja vinnüs õ̭nnõ;;
uisapäisa huisapäisä
, (h)uisapäisi
, .(h)uisku
, ülejala
, üle(suu)pääkaala
, .mõtlõma(l)daq
, ulli .päägaq
, .huupisee töö on tehtud uisapäisaseo tüü om tett huisapäisä;ta ei tee midagi uisapäisa, enne mõtleb kõik läbitä ei tiiq midägiq ülejala v ülepääkaala, inne rehkendäs kõ̭iḱ vällä;kuhu sa uisapäisa tormad?kos sa joosõt (uma) ulli päägaq?;ära uisapäisa otsusta!otsustagu-iq huupi!;
ujuma ujomauioq v ujjoq ujo70, ojomaoioq v ojjoq ojo70, .oidma.oiduq oiu64, .oiduma.oidudaq oiu79ujusime üle järvemi uio üle järve;poisid ujuvad üle jõetśuraq oidvaq üle jõ̭õ̭;koera ujumapinni ujoma;ujuvad saaredoidsaarõq;ujuv suvilaviipäälne suvõmaja;vett on nii palju, et õu lausa ujubvett om nii palľo, et moro õkva lainõtas;taevas ujusid pilvedtaivan oiduq pilveq;kust sina välja ujusid?kost saq vällä kargsit?;
ujumine ujomi|nõ-sõ -st5, ojomi|nõ-sõ -st5rinnuliujuminerinnoldõujominõ;rinnuliujuminekõnnõk kunnaujominõ;ujus 200 m rinnuliuio 200 m kunna muudu;
ujumiskoht ojomiskotus-(s)õ -t11, tsukõlus-õ -t9jõekäärus on hea ujumiskohtjõ̭õ̭vangun om hää ojomiskotus;
uks usśussõ ust39, (katõ poolõgaq) m .värt|eq-ide -it18, .vähr|äq-ide -it18, .värr|äq-ide -it18, .värj|äq-ide -it18uks avaneb väljapooleusś käü välläpoolõ;teine uks viis aedatõ̭nõ usś lätś aida;perenaine vahib ukselpernaanõ vahis ussõ pääl;vaatas üle uksekai üle ussõ v läve;uksest sisse, välja minemaussõst v lävest sisse, vällä minemä;tule eesuksest, eesuks on lahti!tulõq iistussõst, edeusś om vallalõ!;vanatüdruk näitas kosilasele ustvanatütrik ai kosilasõ ussõst vällä;õnnetused tulevad uksest ja aknasthädäq tulõvaq ussist ja aknist v lävest ja pajast;
ukseava ussõ|mulk-mulgu -.mulku37, läv|i-e -ve24madal ukseava sundis kummardamamataľ ussõmulk panď kumardama;suits läheb ukseavast väljasuits lätt lävest vällä;
ula: on kusagil ula pealaelõs koskil v om koskil uľa pääl;
ulaelu (.ümbre).aelõmi|nõ-sõ -st5lubas ulaelu maha jättalubasi ümbreaelõmisõ maaha jättä;mis töö seal kontoris ka on, puha logelemine ja ulaelu!mis tüü sääl kontorin õ̭ks om, paľas logõlõminõ ja videlemine!;
ulakus .koirus-õ -t10, .krantśus-õ -t10, .koirustük|k-ü -kü37, koirasti|k-gu -kku38, tük|k-ü -kü37on mingi ulakusega hakkama saanudom mändsegiq tükü tennüq;
ulatama 1. (kätte) .andma(.)andaq anna66, küünü|tämä-täq -dä82, .ängämäängädäq .ängä77, .pakmapakkuq paku64ulatab käeküünütäs v and käe v pakk kätt;karjapoiss ulatas hundile noaga leibakaŕapoisś küünüť soele väidsegaq leibä;ulata mulle kitarr, ma mängin ühe loo!ängäq mullõ kitrat, ma mängi üte luu!;ulata kooki laua teise otsa!pakuq kuuki lavva tõ̭istõ otsa!;ulatasin lilled ja kingituseanni kätte lilliq ja kingitüse; 2. kq kaulatuma
ulatuma .küündümä.küündüdäq küünü79, .haarduma.haardudaq haaru79kleit ulatub maanikleiť küünüs maaniq;jõulukuuse latv ulatus laenijoulukuusõ ladõv küündü v puttõ lakkõ;käsi ei ulatunud õunaniupin es küünüq kätte;laulja kuulsus ulatus üle maailmalaulja kuulsus küündü üle maailma;traditsioon ulatub kristluse-eelsesse aegakommõq küünüs v lätt tagasi aigo inne ristiusko;sa ehk ulatud paremini sinna juurdesa vaest haarut innembi sinnäq mano;nii kaugele kui silm ulatub, laiub preerianii kavvõlõ ku silm küünüs, om nätäq lakõmaa;kas nüüd ulatub?kas noq küünähüt?;see jutt on minugi kõrvu ulatunudseo jutt om mullõgiq kõrva putnuq;
ulatus .suurus-õ -t9, .küündümi|ne-se -st5kahjustuse ulatuskaḣo suurus;globaalse ulatusega probleemüleilmahädä;mu hääleulatus on kolm oktaavimu helü võtt kolm oktavit;kogu tee ulatusesterve tii pikkusõn;kogu Euroopa ulatusesüle terve Euruupa;ebaseaduslik äri on võtnud suure ulatusesäädüsvastalinõ äri om suurõs v lajas lännüq;vastuhakk omandab üha laiema ulatusevastanakkaminõ lätt kõrrast laembas;täita nõu veega kolmveerandi ulatusestäütäq annoḿ viigaq kolmveerändiniq;ülesvõtteid on kuue tunni ulatusesülesvõttit om kuvvõ tunni jago;põder oli püssi laskeulatusespõdõr olľ püssägaq laskõq;tiibade siruulatussiibo lakjus;
ulatuslik lajali|nõ-dsõ -st5, la|ǵa-ja -ḱa29, suuŕsuurõ suurt40ulatuslik metsapõlenglajalinõ mõtsapalang;ulatuslikul territooriumillaja v suurõ maa pääl;ulatuslikud muudatusedsuurõq muutmisõq;ulatuslik loomeperioodpikḱ luumisaig;
umbe .umbõ
, .umbõhe
, .umbõlõ
, kinniqtorud läksid umbetoroq lätsiq umbõ;teed on umbe tuisanudtii ommaq umbõhe v kinniq tuisanuq;umbe kasvav jõesängett;tiik oli umbe kasvanudlumṕ olľ umbõlõ kasunuq;sõrm läks umbesõrḿ lätś umbõhe;
umbes IIringi(h)n
, .ümbre
, nii
, arvadaq
, pia
, vaśt
, inämb-vähämb
, silmnätäq
, .umbõsumbes kümme tuhat meestkümne tuhandõ mehe ringin v ümbre;umbes kümme meetritnii kümme miitret;umbes minuvanunearvadaq minovannu;umbes ühepikkusedpia v silmnätäq ütepikku;läks umbes sinnapoolelätś inämb-vähämb sinnäqpoolõ;umbes viis aastat tagasimõ̭ni viiś aastakka tagasi;täpselt ei tea, aga umbes arvantäpselt ei tiiäq, agaq sinnäqpoolõ arva;ära vasta nii umbes!vastaku-iq nii huupi!;millest ta umbes rääkis?minkast tä umbõs kõ̭nõľ?;
umbes I I.umbõ(h)ntee on jalgratastest umbestii om jalgrattist umbõn;umbes kraanikaussumbõn kraanikausś;
umbkeelne umbkeeli|ne-dse -st7, umbki̬i̬ľ|ne-se -set6Võru linnas leidub ka umbkeelseid eestlasiVõro liinast lövvät ka umbkeelitsit eestläisi v umbeestläisi;
umbluu umbluu- -d50umbluud ajamahaussi v hapanut ajama, vaśma, ullitama;
ummistus ummistumi|nõ-sõ -st5, pidähüs*-e -t9, ummistus-õ -t9radiaatori ummistusradika ummistuminõ;veresoonte ummistusveresuuni ummistuminõ;ummistus on teises toruspidähüs om tõsõ toro seen;
ummuksis 1. ummussi(h)n
, ummussil(laq)
, ummussõ(h)n
, mülgüssi(h)njärv on talvel ummuksisjärv́ om talvõl umbõn;kalad olid jää all ummuksiskalaq olliq iä all ummussin;2. mülgüssi(h)n
, müldüssi(h)n
, ummussi(h)nsüsi põletatakse kolm ööpäeva ummuksishütsi palotõdas kolm päivä (puuľ)müldüssin;ummuksis kustumamültümä;ahi põleb ummuksisahi palas ummussin;
unarule = unarusse unõssihe
, unõssi(l)lõ
, unõhuisi
, unõh(t)ustõ
, .laoki(l)lõ
, hoolõldaqunarusse jäänud suhtedunõssihe jäänüq läbikäümine;unarusse jäetud kutsikashoolõldaq jätet kutsik;unarusse vajunud kombedunõhtustõ jäänüq kombõq;jätab oma ametikohustused unarussejätt uma ammõdi hoolõtuhe;
und (kalapüüdmisriist) undunna .unda32, unnunna .unda32
undama .undamaunnadaq .unda77, .hunńamahunńadaq .hunńa77, hunis|õma-taq -õ87sireen undas vahetpidamatahädäpassun unnaś vaiht pidämäldäq;parmud lendavad unnatesparmuq lindasõq nii mis hunńas;rehepeksumasina undaminepessümassina hunńaminõ;keha undab valustiho aja vallu vällä;
unelema unõskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, unista|ma-q -83meeleolu on unelevmiiľ unõskõlõs;viiul uneles vaikseltviioľ unõskõli tassakõisi;neile meeldis unelda kaugetest maadestnäile miildü unistaq kaugist maiõst;mis sa siin uneled?midä sa unistat v unõskõlõt siin?;
unenägu un|i-õ -d41, unõnä|go-o -ko27, unõ((h)n)nägemi|ne-se -st5väga selge unenäguväega selge uni;elu näib halva unenäonaelo paistus niguq halv uni;ilus elu nagu unenäosillos elo niguq unõn näessiq;
uni un|i-õ -d41und nägemaund nägemä;nägin sellist undnäi sändse unõ;mul on praegu kange unimul om parhillaq kangõ uni pääl;rahutu unihalv magaminõ;unne jääma, unne vajumamagama v magalõ jäämä;magab õiglase undmaka niguq õigõ miiś;oma igava jutuga ajab ta inimestele une pealetä õ̭nnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq;uni oli kui peoga pühituduni olľ niguq pühit;käib peale nagu uniaja pääle niguq uni;poleks uneski arvanudei olõssiq unõn ka nännüq;kerges unesvirvessilläq, virvessin;kergesse unnevirvessihe, virvessile;
unine uni|nõ-dsõ -st7, suigu|nõ-dsõ -st7hommikuti olen kaua uninehummogidõ olõ pikält uninõ;unisest peast ei taibanud ta mõhkugiunidsõ päägaq es jaaq tä tuhkagiq;hilissügise unine ilmuninõ ilm vasta talvõ;linnakese unine elurütmliinakõsõ suigunõ elovuul;uniseks jäämaunistõlõma;uniseks muutma, uniseks tegemaunistama;ma jäin uniseksmul tulľ unõhädä pääle;
unistama unista|ma-q -83, ette kujotama
, igä|tsemä-tsäq -dse90iga tütarlaps unistab armastusest ja õnnestegä tütäŕlatś igätses armu ja õ̭nnõ;vaatab unistades tähtede poolekaes unistõn tähti poolõ;unistavate silmadega noormeesunistaja silmigaq nuuŕmiiś;poiss unistab, kuidas ta suureks saades elama hakkabpoisś kujotas ette, kuis tä suurõst pääst elämä nakkas;
unistus su̬u̬v́soovi su̬u̬vi37, igätsüs-e -t9, unistus-õ -t9, ettekujotus-õ -t9purunenud unistusedtühjä lännüq sooviq;tema unistus on saada kuulsaks kirjanikukstä luut saiaq kuulsas kiränigus;oma talu oli Andrese suurim unistusuma talo olľ Andresõ kõ̭gõ suurõmb suuv́;unistus läks täidesuuv́ lätś täüde;kandub unistustes kaugetele maadelevöörüs uman ettekujotusõn kaugidõ maiõ pääle;unistuste naineigätsüisi naanõ;ta virgus oma unistustesttä virgu umast unistamisõst;unistuste pulmviimädse pääl pulm;eluunistuselo unistus;
unisus uninõ olõḱ v olõminõtunnen pidevat unisustkõ̭iḱ aig om mul uninõ olõminõ v uni pääl;
ununema unõh(t)u|ma-daq -84, meelest (ärq) minemä
, (meelest) ärq .haardumataskusse ununenud võtmedkarmanihe unõhtunuq võťmõq;pikapeale ununevad koolist saadud teadmisedkoolitarkus lätt pikäpääle meelest;ununes mul ootamatultärq haardu no meelest mul v niguq võeti (meelest) ärq mul;
unustama unõhta|ma-q -83, unõhu|tma-taq -da62, meelest .laskmaära unusta kirja posti viia!ärq unõhtaguq v meelest laskuq kirjä posti pandaq!;unustasin raamatu mahaunõhti v jäti raamadu maaha;laps kaldub unustamalatś tüküs unõhtama;unustasin end lugemaunõhti hindä lugõma;kõiki peetakse meeles, kedagi ei unustatakõ̭iki peetäs meelen, kedägiq ei unõhtõdaq;kõigi poolt unustatud vanameeskõ̭igist maaha jätet vanamiiś;unustab söögi, joogi ja unelask meelest süümise, juumisõ ja magamisõ;vihahoos võib ta ennast hoopis unustadavihahuun või täl miiľ hoobis pääst minnäq;unustamine sageneb vanas easvanan iän lätt unõhtaminõ hullõmbas v vanan iän nakatas kõrrast inämb unõhtama;
unustus unõh(t)us-õ -t9viibib sellises unustuses, et ei mäleta tervet eilset päevaom sääntsen unõhtusõn, et ei mälehtäq tervet eeläst päivä;endise kuulsa mehe elu lõppes unustusesinneskidse kuulsa mehe elo lõppi unõhtusõn;unustusse vajumaunõh(t)uma;tahaks end unustuseni täis juuatahtnuq hindäl meele pääst ärq juvvaq;unustusehõlmasunõhusõ üsän;
upakil 1. upakallaq
, upakillaq
, upikullaq
, upil(d)õauto on kraavis upakilauto om kraavin upakallaq;2. .urvi
, urvil(d)õ
, urvikallaq
, urvikillaq
, urvikullaq
, uurikallaq
, uurikullaq
, kumaruisiupakil olematuurutama;laps otsis peidetud mänguasja, poolest saadik voodi all upakillatś otsõ käkitüt mängoasja, poolõst saaniq sängü all urvi;vana kuur on hullusti upakilvana kuuŕ om jälehehe lüngi;
upakile upaki(l)lõ
, upaku(l)lõ
, upil(d)õlamaja ajas end upakilepikäleolõja ai hindä upakillõ;
uperkuuti upõr.kuuti
, upõr.paudsi
, upõr.tautsi
, kukõr.paudsi
, üle pääauto käis uperkuutiauto käve üle pää;see vastane lööb su uperkuutiseo vastalinõ lüü su upõrpaudsi;
upitama 1. kuk|kama-adaq -ka77, (h)up|pama-adaq -pa77, (h)upista|ma-q -83, .vinnamavinnadaq .vinna77upitas raske koti mulle selgahupaś v hupisť rassõ koti mullõ sälgä;upita mind koorma otsa!huppaq minno kuurma otsa!;katsun end istukile upitadama püvvä hindä istma vinnadaq;tundmatu kuju upitati linnapeakstundmaldaq tegeläne kukati liinapääs;2. küünü|tämä-täq -dä82tagapool seisjad upitasid endid kõrgemaletakanpuul saisjaq küünüdiq hindä korõmbalõ;eneseupitaminehindäkergütämine;
uppi 1. uppiuppi lendamauppi lindama;uppi tõugatud tõrsümbre v uppi tougat tõrdo;2. .urvi
, urvil(d)õajab end nii uppi kui võimalikaja hindä nii urvi ku and;
uputama upu|tama-taq -da82, .põhja .laskma
, .põhja ajamaära neid kassipoegi ära uputa!uputagu-iq naid kassipoigõ ärq!;suurvesi uputab heinamaadsuuŕvesi uputas hainamaad;laev uputati merelahinguslaiv lasti merelahengun põhja;torm uputab kõik meie paadidmaru aja kõ̭iḱ mi loodsiguq põhja;
uputus uputus-õ -t9, upunǵ-i -it13, vi̬i̬nõsõng-u -ut13tamm oli kaitseks uputuste eesttamḿ kaitś uputust;tänavu on meil õunauputustimahavva om meil ubinauputus;kartulipõldu tabas uputuskardohkanurḿ jäi upungihe;äikesevihmad tõid kaasa uputusepiksevihmost tulľ viinõsõng;
ura(h)tama hürähtä|mä-q -83, hürä(h)hü|tmä†-täq -dä62, närähtä|mä-däq -83koer ainult uratab korrakspini õ̭nnõ hürähtäs kõrras;vanamees uratas midagi vihaseltvanamiiś närähüť midäginaq vihatsõhe;
urb urburba .urba31, urv v urburva .urba31, paiu(urba)ut|ť-i -ti37urvarikasurbõlinõ, urbõnõ;(pikad) lepa-, sarapuu-, kase- või haavaurvadtilgaq;urbadega (lepp, sarapuu, kask, haab)tilganõ;lepa käbijad (emas)urvadlepäkukuq;lepal on palju emasurbilepp om kukun;paju läheb urbapai lätt urba;
urgas urguru .urgu32, ku̬u̬pkooba ku̬u̬pa31istub trepi all oma urkasistus trepi all uman urun;kust urkast sa välja ilmusid?kost koobast sa vällä tullit?;vanalinna kahtlased urkadvanaliina kahtladsõq nukatagodsõq;
urgitsema uura|tama-taq -da82, .kauŕma.kauriq kauri63, igra|tama-taq -da82, ugri|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, urga|tama-taq -da82, juura|tama-taq -da82urgitses näpuga ninauurať ńapogaq nõ̭nna;tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed!nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit!;urgitsesin niikaua, kuni auk sisse saiigradi nikavva, kooniq mulk sisse sai;muudkui urgitseb oma küsimustegamuguq juuratas ummi küsümiisigaq;elan nagu tahan, ärgu teised urgitsegu!elä niguq taha, ärkeq tõsõq uuratagõq!;mis sa urgitsed mu hinge kallal!miä sa jürät mu hinge!;urgitses tema minevikust patte väljanurgitś timä minevikust pattõ vällä;
urisema 1. hüris|emä-täq -e87, jõris|õma-taq -õ87, jüris|emä-täq -e87, .närrämänärrädäq .närrä77, när|ä(hä)mä-räq v -ädäq -rä v -ähä88ehmunud kass urisesheitünüq kasś hürisi;jää rahule, ära urise!jääq rahu, ärq jüriskuq!;kubjas viriseb ja uriseb meeste kallalkubijas irises ja härises miihi külen;2. .hürrämähürrädäq .hürrä77mootor lõi urisemamoodoŕ panď hürrämä;
urn an|noḿ-oma -omat4, urńurni .urni37hääletussedel lasti urnihelüandmisseteľ lasti valimiskasti;prügiurnasuannoḿ;urnimatustuhamatminõ;urnimatusm tuhapuhtõq;
usaldama .uskma.uskuq usu64, kimmäs olõma
, lu̬u̬tmalu̬u̬taq looda61kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid?kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt?;seda meest ei või usaldadataad miist ei võiq uskuq;meie kätte usaldatakse …miiq kätte usutas andaq …;teda võis usaldada: ta tegi, mida oli lubanudtimä pääle võidsõ kimmäs ollaq v luutaq: tä tekḱ, midä olľ lubanuq;ma ei usalda enam uuesti küsidama ei usuq inämb vahtsõst küssüq;
usaldav .uskja- -t3, .julgõ- -t3sa poleks pidanud nii usaldav olema!ärnüq olnuq nii uskja!;pääsuke on inimese suhtes usaldavpääsläne ei pelgäq inemist;vaatas nii usaldavalt mulle otsa!kai sändse usogaq v uskmisõgaq mullõ otsa!;sookured on muutunud usaldavakssuukurõq ommaq julgõs muutunuq;
usaldus .uskmi|nõ-sõ -st5, usaldus-õ -t9sõprus põhineb usalduselsõprus sais ütśüte uskmisõ pääl;tunneb naise vastu täielikku usaldustom naasõ pääle kimmäs;ta ei äratanud usaldusttimmä es saaq uskuq;pikapeale võitis ta minu usaldusepikäpääle naksi ma timmä uskma;püüan õigustada teie usaldustpüvvä teid mitte alt vitäq v püvvä mitte petjäs jäiäq;
usaldushääletus ammõtihe.jätmise hääletüs
usalduslik: mul on ülemusegama saa ülembägaq kõ̭gõst kõ̭nõldaq;
usaldusmees uma mi̬i̬ś
, i̬i̬stkõ̭nõlõja- -t3ülemus saatis siia oma usaldusmehedülemb saať siiäq umaq meheq;kihelkonna usaldusmeeskihlkunna iistkõ̭nõlõja;
usaldusväärne usutav-a -at4, kimmäs.kimmä kimmäst22, .uskmisõväärt
, .uskmist väärtinimene on usaldusväärneinemine om usutav;väga usaldusväärne töömeesväega ausa tüümiiś;teade pole usaldusväärneteedüst saa-iq uskuq;tulemus polnud päris usaldusväärnetullõḿ olõ-õs peris usutav v kimmäs;
usin virkvirga .virka30, us|sin-ina -inat4, kä|pe-pe v -behe -pet v -behet14, tü̬ü̬kä|s-dse -st v - -t-dse -st5v - -t
15tüdruk oli tööle usintütrik olľ tüü pääle virk;usinad mesilasedusinaq mehidseq;vanaema on usin kirikuskäijavanaimä om kerikuhe (käümä) ussin v trui;usin ei karda ühtki töödussin v virk ei pelgäq mitte ütte tüüd;
usinalt = usinasti usinahe
, usinalõ
, .virkaütle mulle usinasti, mul on aega kasinasti!rahvalaul ütleq mullõ usinahe, mul om aigo kasinahe!;
usk uskuso .usko36usk hingede rändamisseusk hingi rändämise sisse;on sul usku iseendasse?kas sa usut esiqhindä sisse?;kadus usk sõbrasse ja tema lubadustessees usuq inämb sõpra ja timä lubamiisi;rahva usk valitsusserahva usk valitsustõ;heas usushüä uso pääle tallitama;toimimausk õigusõ sisse tulľ tagasi;taastus usk õiglusselutõri usk, märdiusk;luteri uskkatoligu usk, poola usk;katoliku uskpaavstiusk;
usklik .uskli|k-gu -kku38, usoinemi|ne-se -st5usklik inimeneusklik inemine;sügavalt uskliksüväusklik;usklike kogunemineusorahva kokkotulõminõ;meie vallas pole palju usklikkemiiq vallan olõ-iq palľo keriguinemiisi;
uskmatu .uskmaldaq
, usoldaqsõda uskmatute vastusõda uskmaldaq rahva vasta;pärast seda juhtumit muutusin uskmatukspäält tuu johtumisõ sai minost uskmaldaq inemine;uskmatu pilkuskmaldaq kaeminõ;
uskuma .uskma.uskuq usu73uskuma jäämauskma jäämä v uskvas võtma;usub jumalaisseusus jumalit;uskus paremasse tulevikkuuskõ parõmbat tulõvataigo;usu või ära usu!usuq vai ärq uskuq! v usuq vai uskmaldaq!;rahvas peab oma juhtidesse uskumarahvas piät ummi juhtõ (sisse) uskma;
uskumatu .uskmaldaqüks lugu uskumatum kui teineütś lugu inämb uskmaldaq ku tõ̭nõ;uskumatu lärmuskmaldaq v perädü larḿ;
uskumatult .uskmaldaq
uskumus .uskmi|nõ-sõ -st5, uskuso .usko36, uso|mu̬u̬d-moodu -mu̬u̬du37, .arvami|nõ-sõ -st5ärge arvustage kohalikke uskumusi!ütelgu-iq midägiq paigapäälside uskmiisi kotsilõ!;see on põline uskumusseo om põlinõ usk;neid uskumusi oli seal mitmesuguseidnoid usomuudõ olľ sääl mitmõsugutsit;
uss 1. husśhussi .hussi37, vagõl v vaklvagla .vakla45lame- ja ümarussidlammõ- ja höörikhussiq;vihmaussliivikõnõ, vihmavagõl;usse täisvaglanõ, vaglonõ;(vihma-)usse täis maavaglonõ maa;ajab ussi õnge otsaaja vagla õ̭ngõ otsa;lihal on ussid seeslihal ommaq vaglaq sisen;2. siugsivvu .siugu36, husśhussi .hussi37, hainalo|nõ-dsõ -st7, naľ paloangõrja|s- -t15lapsed materdavad ussilatsõq rehḱväq hussi;sai ussi käest salvatasai sivvu käest salvadaq;uss nõelashusś panď;
usund uskuso .usko36polüteistlikud usundidmitmõjumala usoq;monoteistlikud usundidütejumala usoq;keldi usundm keldi jumalaq;
usutav: see lugu pole küll usutavseod juttu saa-iq joht uskuq;;
usutavalt: miljöö on filmis usutavalt edasi antudkeskkund om filmin edesi ant nii, et jäät uskma;;
usutlema nõvvatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, küsüte|(l)lemä-lläq -(l)le86, .pińmä.pinniq pinni63, usotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86ma ei hakanud võõrast usutlema, kes ta on ja kust tulebes nakaq ma võõrast küsütelemä, kiä tä om ja kost tulõ;nad usutlesid mind, kuidas see asi ikka olinä nõvvatõliq v usotõliq minno, iks kuis tuu asi olľ;
usutlus nõvvatõ(l)õmi|nõ-sõ -st5, küsüte(l)lemi|ne-se -st5, .pińmi|ne-se -st5, .uuŕmi|nõ-sõ -st5kodus algavad usutlused ja etteheitedkoton nakkas pińmine ja õiõndaminõ;küsitlus
utsitama takast .tsusḱma
, utsi|tama-taq -da82, hutśu|tama-taq -da82, härgü|tämä-täq -dä82kaua sind peab utsitama, enne kui sa üles tõused?kavva sinno piät utsitama, inne ku sa üles saat?;töödejuhataja käis mehi muudkui tagant utsitamastüüjuhataja käve miihi muguq takast tsusḱman;
utt ut|ť-i -ti37pooled talled olid uted, pooled jääradpoolõq tallõq olliq utiq, poolõq oinaq;
uu uuuu, tule koju!uu, tulõq kodo!;
uudis sõ̭n|noḿ-oma -omat4, uudis-(s)õ -t11, (.vahtsõnõ) ti̬i̬dmi|ne-se -st5, (.vahtsõnõ) teedüs-(s)e -t11see oli mulle täielik uudistuu olľ mu jaos edimäne kuuldminõ;mis kodus uudist on?miä koton vahtsõt om?;uudiste rubriik ajalehessõ̭nomidõ jago aolehen;mis uudist?midä vahtsõt?;mis uudist sa tood?midä sa kuulutat?;
uudisekünnis sõ̭nomiläv|i-e -ve24sündmus ei ületanud uudisekünnistasi es küünüq üle sõ̭nomiläve v aśast es saaq sõ̭nomit;
uudishimu uudishim|o-o -mo26kuulab suure uudishimugakullõs suurõ (uudis)himogaq;põles uudishimustvärisi uudishimo käen;
uudistoode .vahtsõnõ tetüs*
, .vahtsõnõ asi v kaup v kraaḿuudistoode on välja lastudvahtsõnõ tetüs om vällä tulnuq;firma uudistoodete näitusfirma vahtsidõ asjo näütüs;
uudne .vahtsõ|nõ- t6, .vahtsõt mu̬u̬du
, .vahtsõ moodugaqsõnale on antud uudne tähendussõ̭nalõ om ant vahtsõnõ tähendüs;uudse lahendusega kortervahtsõ moodugaq kortin;uudse lõikega rõivadvahtsõt nitti rõivaq;
uuenema .vahtsõs .saama
, (.vahtsõs) .muutuma v minemä
, (.vahtsõ .vasta) .vällä .vaihtumavahetpidamata uuenev maailmvaihtpidämäldäq vahtsõs saav maailm;rahva toitumisharjumused on uuenenudrahval ommaq tulnuq vahtsõq süümismooduq;linn areneb ja uuenebliin edenes ja lätt noorõmbas;pool parlamendi koosseisust uuenespuuľ parlamenti vaihtu vällä;uuenenud võrgulehekülgüle kobistõt võrgulehekülǵ;kännuvõsude abil uuenev puukannuvõsost kasuja puu;
uuesti .vahtsõhe
, .vahtsõlõ
, .vahtsõstüha uuesti ja uuestiiks vahtsõst ja vahtsõst;parem kirjutan kogu artikli uuesti ümberma parõmb kiroda kõ̭gõ artikli vahtsõhe ümbre;hakkas uuesti sadamanakaś vahtsõst sadama;uuesti tegemavahtsõst tegemä;
uunikum ütśainukõ|nõ v ütś.ainugõ|nõ-sõ -ist8, ütsiki|ne*-dse -st5
uure uurõq.uurdõ uurõt19, redśe- -t2, redśo- -t2, renńrenni .renni37, rõõnõqrõ̭õ̭'nõ rõõnõt18tee tünn nii, et uurded oleks tihedad!tiiq tönń nii, et uurdõq olõssiq tihtsäq!;kaabib pajapõhja uurdedki puhtakskaaṕ paapõḣa uurdõq kah puhtas;seinas on uurded juhtmete jaokssaina seen ommaq redśoq v rõ̭õ̭nõq juhťmidõ jaos;vooluvete uurdedjuuskja vii renniq;
uurija .uuŕja- -t3töötas mitu aastat uurijanatüüť mitu aastakka uuŕjan;kohanimede uurijakotusõnimmi uuŕja;
uurima 1. .uuŕma.uuriq uuri63, .silmämäsilmädäq .silmä77, tunnista|ma-q -83, mitmit kõrdo silmite|(l)lemä-lläq -(l)le86, .juurdlõmajuurõldaq .juurdlõ85, juura|tama-taq -da82, (väsütävält) urga|tama-taq -da82, uura|tama-taq -da82mehed uurisid uut masinatmeheq uurõq v tunnistiq vahtsõt massinat;bioloog uurib elusloodustbioluuǵ uuŕ elävät luudust;uuriv ajakirjandusuuŕva aokirändüs;ma pean neid pabereid veidi uurimama piät naid paprit veidükese silmämä;uuris mind tükk aega, pealaest jalatallanitunnisť minno tükk aigo, päälaest jalatallaniq;kõik muudkui uurivad, kuidas eksam läkskõ̭iḱ muguq juurdlõsõq, kuis eksäm lätś;mis te uurite ja pärite nii palju?miä ti uuratat ja küsüt nii palľo?;2. .uuŕma.uuriq uuri63asi on antud politseile uuridaasi om ant politsei uuriq v politseile uuŕmisõs;
uurimine .uuŕmi|nõ-sõ -st5, .juurdlõmi|nõ-sõ -st5, juuratami|nõ-sõ -st5, urgatami|nõ-sõ -st5, uuratami|nõ-sõ -st5kodu-uuriminekodouuŕminõ;lähemal uurimisel selgus tõdeligembä uuŕmisõ pääle tulľ tõtõ vällä;jätke juba see uurimine!jätkeq joba seo urgataminõ!;kohtulik uuriminekohtulinõ uuŕminõ;
uurivalt: vaatas mind uurivaltkai minno terätsehe;
uus .vahtsõ|nõ- t6uuest peastvahtsõst pääst;head uut aastat!hääd v hüvvä vahtsõt aastakka!;uusim aegkõ̭gõ vahtsõmb aig;olen nagu uus inimeneolõ niguq tõ̭nõ inemine;vaatas asja uue pilgugakai aśa pääle vahtsõ silmägaq;uusim tehnikaviimädse ao tehniga;
uusasukas .vahtsõnõ tulõjauusasukail on põliselanike omadest erinevad huvidvahtsil tulõjil ommaq tõsõq tahtmisõq ku vanol olõjil;
uusrikas .vahtsõnõ rikas
uustulnuk(as) .vahtsõnõ tulõjaromaanivõistlusel osales mitu uustulnukatromaanivõigõlusõst võtť ossa mitu vahtsõt tulõjat;kust see uustulnukas pärineb?kost vallast seo põhku saa?;
uutmoodi .vahtsõt mu̬u̬duasi hakkas hoopis uutmoodi paistmaasi nakaś hoobis vahtsõt muudu paistuma v näütämä;uutmoodi adradvahtsõt muudu adraq;
