ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon

Eesti-võro sõnaraamadu sisukõrd

Võro-eesti sõnaraamadu sisukõrd

Edesõna

Seo sõnaraamat om innekõgõ mõtõld inemiisile, kel om vaia tekste eesti keelest võro kiilde pandaq – ümbrepandjaq, koolioppajaq, latsiaiaoppajaq, võro keele opjaq, keeletoimõndajaq ja tõõsõq huvilidsõq. Kimmähe om raamatun tarvilist teedüst ka võro keele hüvvi mõistjidõ jaos.

Sõnaraamatun om päält 20 000 tähüssõna. Raamatut naati kokko pandma 2002. aasta vahtsõaastakuul. Tuu jaos kääneti samal aastal ilmunuq „Võro-eesti sõnaraamadu” käsikiri ümbre ja naati tuud tävvendämä – sõnaartikliq olliq vaia üle kaiaq ja sinnäq pall'o mano pandaq, vastussõldaq eesti märksõnolõ võro vastusõq löüdäq, võro vastussilõ põhimooduq, tüübinumbriq ja näüdüslausõq otsiq.

Vahtsit eestikiilsit sõnno saadi mano eesti kiräkeele sagõhussõnastigust. Eestikiilside näüdüslausidõ löüdmise man olliq suurõs abimehes „Eesti õigekeelsussõnaraamat” ja „Eesti keele seletav sõnaraamat”.

Võrokiilsit sõnno lövveti „Vanapärase võru murde sõnaraamatust”, sõnaraamadu tegijide hindä keeletiidmisest ja raamatust „Kuiss vanal Võromaal eleti”. Hulga tarvilikku teedüst anniq viil „Väikene murdesõnastik”, „Eesti murrete sõnaraamat” ja Eesti Keele Instituudi murdõkartoteek.

Mõistidõ jaos, mil olõ-õi võro keelen inne umma eräle sõnna olnuq, om harva ka peris vahtsit sõnno vällä mõtõld, a inämbüisi om naid siski olõman olõvist sõnost tulõtõt vai om sõnolõ ant vahtsit tähendüisi. Kõik uudissõnaq ommaq tärniga ärq märgidüq.

Lõunõeesti põlitsõst sõnavarast om sõnaraamatuhe sisse võet suurõmb jago Võromaa kihlkunnõn, Setomaal, keelesaari (Leivu, Lutsi, Kraasna) pääl ja Lõunõ-Tartomaal levinüist sõnnost. Tuuperäst kõlbas seod raamatut tarvitaq ka setodõl ni vähämbält lõunõpoolitsil tartogõisil. Tõisist keelist (inämbüisi eesti ja soomõ keelest vai eesti keele kaudu muist keelist) lainatuid sõnno om võro keele jaos suuperätsembäs säet.

Kokkopandjidõ tett tüü arotõdi läbi, tetti paranduisi ja tävvendüisi sõnaraamadu tüürühmä kuunolõkiil. Tüürühm käve kuun katõ nädäli takast. Egäl kuunolõkil oll' pall'o märkmist, kuis näüdüslausõq võro kiilde pandaq ja täämbädse päävä jaos kobistaq.

Eräle ommaq üle kaeduq mitmõ ala terminiq, nt mõtsandusõ, keeletiidüse jm. Tüürühm om lugõnuq ja üten läbi arotanuq mitmit vanan tarto kiräkeelen tekste, nt Hurda Jakobi kirätöid, „Liiwlandi Marahwa Säedus” jt, kost om hulga tiidmiisi saad ja vanno unõhtõduisi sõnno lövvet.

Sõnaartikliin om päält eesti keele sõnno ja näide võro vastussidõ viil näüdüslausit ja ütlemiisi, miä ommaq abis sõna pruukmisõ man. Säälsaman om ka teedüs sõna muutmisõ kotsilõ. Egä sõna man om tüübinummõr, mink perrä piäsiq saama sõnatüüpe ja sõnamuudõ tabõlidõ abiga kätte kõik sõnamooduq. Sõnatüübiq ommaq vällä märgidüq 2002. aastal ilmunu „Võro-eesti sõnaraamadu” jaos ja seon raamatun om pruugit väikeisi paranduisiga noidsammo tüüpe.

Päält sõnastu ja sõnatüüpe ni sõnamuudõ tabõlidõ om seon raamatun viil kotusõnimistü päält 1200 kotusõnimega.

„Eesti-võro sõnaraamadu” võrgoversiooni luumist ommaq tugõnuq riiklidsõq programmiq „Eesti keeleteknoloogia” ni „Eesti kiil ja kultuurimälo”.