ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 44 kiräkotust.
ädsistä|mä, -q, -83 = kidsistämä kidistama; sidistama; kädistama
.äestä|mä, -q, -83 äestama
ägli, -, -t2 = ägyľ, ägli, .äkli47 = äkľ äke
ähenähe = ähenäle = ähenälläq = ähinähe = ähinäle = ähinälläq õhinal, ahnelt, aplalt, ägedalt; kiholasõq murriq ähenälläq hobõsõlõ pääle sääsed ründasid ägedalt hobust
ähvärde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv ähvärdämä
ähvärdä|mä, -q, -83 ähvardama
äi, äiä, .äiä35 1. äi; 2. = äio
äide = äidi, -, -t2 = ääde ema; vanaema; kas sa kullõt äidi synna! kas sa kuulad ema sõna!
äio, -, -t3 = äiola|nõ, -(d)sõ, -st5 = äi [2.] kurat
äiäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 osatama; äiätelgu-iq vannainemist! ära osata vanainimest!
äiä|täŕ, -täri, -.tärri38 = äiä|tääŕ, -tääri, -.tääri37 1. äiatar (rohttaim); 2. kiuslik naine
äkili|ne, -dse, -st5 äkiline, järsk; kange, tugev (alkoholi v liimi kohta)
äkki äkki, järsku
äkľ, ägli, .äkli47 = ägli
äkś, äksi, .äksi37 = ääś ääs; sepäq korjasõq pedäjäkukka, et näid palotaq hüstegaq äksi pääl sepad korjavad männikäbisid, et neid ääsil sütega põletada
ämm, ämmä, .ämmä35 ämm
ämmä|k, -gu, -kut13 võõrasema
ämmä|lehť, -lehe, -.lehte34 paiseleht
ämmä|mu̬u̬ŕ, -moori, -mu̬u̬ri37 ämmamoor
ämmärdä|mä, -q, -83 karjuma; nutma; pahandama; vanamuuŕ püürď ämmärdämä vanamoor kukkus pahandama
ämmär(d)üs, -e, -t9 karjuja; tülinorija
ämp kõnek > inämb
ängitüs†, -e, -t9 kaasavara
ängäh(t)ü|mä, -däq, -84 = kängäh(t)ümä känguma
.ängämä, ängädäq, .ängä77 äigama; pakkuma, andma; ängäq mullõ kitrat, ma mängi üte luu anna mulle kitarri, ma mängin ühe loo
äpärdü|mä, -däq, -84 äparduma; ikalduma
äpärdüs, -e, -t9 äpardus; ikaldus
är|i, -i, -ri26 äri; ettevõte
äri|päiv, -päävä, -.päivä35 argipäev, äripäev
äripäivilde argipäeviti, äripäeviti
äripäävä|ne, -dse, -st7 argipäevane, äripäevane
är(ä)q < aŕaq , < arq 1. < alaq [2.] ära (eitussõna); ärq tekuq! ära tee!; 2. ära; lätś ärq läks ära
ärätühe = ärätüle inetult, näotult; veidralt
ärätüs, -e, -t9 veidrik; käü niguq ärätüs ringi käib ringi nagu veidrik
äti|k, -gä e -ge, -kät e -ket13 äädikas
ätäľ, ädäli e ädälä, ädälit e ädälät4 ädal
ävväte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv ävvätämä
ävvä|tämä, -täq, -dä82 ahvima, osatama
ääde, -, -t2 = äide
ääś, ääsi, .ääsi37 = äkś ääs
ääski|ne, -dse, -st7 äsjane
ääsäq äsja, natukese aja eest, hiljuti; ma käve ääsäq ussõn käisin natukese aja eest väljas; Liisi ääsäq mullõ kynõľ tuud Liisi äsja rääkis mulle sellest; ääsäq üüse e ääsäq üüd näi halva und täna öösel nägin halba und; ääsäq hummogu olľ hall maan täna hommikul oli hall maas
.ää|tämä, -täq, -dä82 äiutama
.äürämä, äürädäq, .äürä77 möirgama, röökima