ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1128 kiräkotust.
vaadili|nõ, -(d)sõ, -st5 = vaadivi|täi, -däjä, -däjät4 kontvõõras
.vaadri, -, -t3 = vaadõr|pass', -passi, -.passi37 vaaderpass, vesilood
vaagahta|ma, -q, -83 kraaksatama, korraks vaakuma
vaaga|tuma, -tudaq, -du84 kalduma, koolduma
.vaagna, -, -t3 > liud
vaagus, -(s)õ, -t11 varjualune, vankrikuur
vaak, vaagu, .vaaku37 peeruparred (lisaparred ahjusuu kohal)
.vaakma, .vaakuq, vaagu64 kraaksuma, vaakuma
vaal, vaalu, .vaalu37 (heina)vaal
.vaalama, vaaladaq, .vaala77 = vaala|tama, -taq, -da82 vaalutama
vaalipuu, -, -d50 allapaindunud v -painutatav puu; kar'apoiss' sõit vaalikõogaq karjapoiss sõidab allapaindunud kasega
.vaal'ma, .vaaliq, vaali63 (maha v allapoole) kallutama, painutama lumi om kõoq kõvõrahe vaal'nuq lumi on kased kõverasse painutanud
.vaal'u rippu, kooldu
vaal'u(h)n rippus, kooldus
.vaal'uma, .vaal'udaq, vaal'u79 (maha v allapoole) kalduma, painduma
vaap, vaaba, .vaapa30 vaap, võõp; tsial om paks muavaap sälän seal on paks porivaap seljas
.vaapama, vaabadaq, .vaapa77 võõpama, vaapama
.vaara, -, -t3 1. = .vaara|piim, -piimä, .piimä35 kohupiim; 2. mahlapära; kõnts
vaara|tuma, -tudaq, -du84 määrduma, paagatama; mustaq vaaratunuq anomaq mustad paagatanud nõud
vaat', vaadi, .vaati37 vaat
va|ba I, -ba, -pa28 vaba
va|ba II, -ba, -pa27 = viba (õnge)ritv
vabahel|ü*, -ü, -lü26 keel täishäälik, vokaal
vabahus, -õ, -t9 vabadus
vabandus, -õ, -t9 vabandus
vabandust .pallõma > .andis .pallõma
vaba|riik', -riigi, -.riiki37 vabariik
vabarn, -a, -t4 = va(v)varn = vabõrn vaarikas; vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must vaarikaid on punaseid ja valgeid, kitsemurakas on must (helekollane üldistatakse võru keeles sageli valgeks)
vabasta|ma, -q, -83 vabastama; iks ärq vabastõdi meid inämbläisi käest meid ikkagi vabastati enamlaste käest
vabras, .vapra, vabrast22 tragi, virk; taa om jo ts'urakõnõ, taa om jo vabras koirust tegemä see on juba suur poiss, see on juba tragi koerust tegema
vabri|k, -gu, -kut13 vabrik, tehas
vabõrn, -a, -t4 = vabarn
vad'ala|nõ, -(d)sõ, -st5 = vadjalanõ vadjalane
vadila|nõ, -(d)sõ, -st5 sõim kurivaim; joba om vadilasõl viinaputõl' lavva pääl juba on kurivaimul viinapudel laual
vadjala|nõ, -(d)sõ, -st5 = vad'alanõ
.vaelda|ma, -q, -81 = .vaihtama vahetama
.vaeldamiisi vaheldumisi
.vaeldu|ma, -daq, -80 = .vaihtuma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse v segi minema; teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq teil on kingad vahetusse läinud
.vaeldus, -õ, -t9 = .vaihtus vahetus
.vaeldõ = .vaelihe = .vaelilõ vaheliti; mudikõnõ pand' käeq vaeldõ ja jäi opõtajalõ pääle vaht'ma mutike pani käed vaheliti ja jäi kirikuõpetajale otsa vahtima
.vae|nõ, -sõ, -st7 vaene
.vaenõlats', .vaesõlatsõ, vaestlast39 vaeslaps
vaest = vas't < vist vahest, võib-olla; vist
.vaesus, -õ, -t9 vaesus
.vaesõhe = .vaesõlõ vaeselt
va|ga, -a, -ka29 vaga; vaikne; süütu
va|g'a, -ja, -k'a29 = vagja vai; kiil (kiilu); nagi, varn; puupulk; pakko oll' proomit vajagaq lahki ajjaq pakku oli proovitud kiiluga lõhki ajada
vagahuisi = vaguhuisi vagusi
vaga|nõ, -dsõ, -st7 vagane, vaikne; vagur
vagatsõhe = vagatsõlõ vagaselt
vagi.vahtsõ|nõ, -, -t5 = vahi.vahtsõnõ uhiuus
va|gja, -ja, -kja29 = vag'a
vagla|= vaglo|nõ, -dsõ, -st7 ussitanud, usse täis; vaglanõ liha ussitanud liha; vaglonõ maa (vihma)usse täis maa
vaglo|tama, -taq, -da82 ussitama; vaglotõduq ubinaq ussitanud õunad
va|go, -o, -ko27 vagu
vaguhuisi = vagahuisi
vagõl = vagyl', vagla, .vakla45 = vakl tõuk, ussike, vagel
vah|a, -a, -ha28 vaha; m vahaq meekärg; vahaq ommaq mett täüs' meekärg (v meekärjed) on mett täis
vahadsõli|k, -gu, -kku38 vahaja-, kollakavõitu; timahavva ommaq kõoleheq jo hainakuun vahadsõliguq tänavu on kaselehed juba juulikuus kollakavõitu
vahaka|= vahaka|s, -dsõ, -st5 vahakarva, kollakas; täl ommaq vahakadsõq vundsiq tal on kollakad vuntsid
vaha|nõ, -dsõ, -st7 vahast; vahane; kollane; imä küdsi vahadsõq koogiq ema küpsetas kollased koogid
vaha|tama, -taq, -da82 vahatama; kollendama
vahe|aig, -ao, -.aigo36 vaheaeg
vahe|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 vahekord, suhe
vahelih|a, -a, -ha28 vahelihas, diafragma
vaheli|k, -gu, -kku38 1. riisikas; vahelik (seen); 2. kanga lahk
vahelus, -õ, -t9 = vahjõlus = vaihõlus vaheldus
vahelõma, vaheldaq, vahelõ85 = .vahjõlõma = .vaihõlõma vahelduma
vahema|nõ, -dsõ, -st5 = .vaihmanõ vahepealne, keskmine
vahe|ors', -orrõ, -ort49 keelikas, vankri rattapaare ühendav vahepuu
vaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht19 < .vahjus vahe
vahe(q)pääl = .vahjõpääl = .vaih(t)õpääl vahepeal; vahetevahel
vaher, .vahtrõ, vaherd23 vaher
vahe|tama, -taq, -da82 = .vaihtama vahetama
vahe|tunn', -tunni, -.tunni37 = tunnivaheq vahetund
vahi.vahtsõ|nõ, -, -t5 = vagi.vahtsõnõ
.vahjus, -õ, -t9 > vaheq
.vahjõl = .vaihõl vahel
vahjõlus, -õ, -t9 = vahelus = vaihõlus
.vahjõlõ = .vaihõlõ vahele
.vahjõlõma, vahjõldaq, .vahjõlõ85 = vahelõma = .vaihõlõma
.vahjõpääl = vahe(q)pääl = .vaih(t)õpääl vahepeal; vahetevahel
vahmil, -a, -at4 = vammil perekond; suguvõsa; vahmila viga perekonna viga
vahn, vahna, .vahna30 > vana
.vahnult = .vannult vanuselt
.vahnus, -õ, -t9 = .vannus vanus
vahr, vahru, .vahru37 < armpant' (käe)võru, rõngas
vaht', vahi, .vahti36 vaht, valvur
.vaht'ma, .vahtiq, vahi63 vahtima; valvama; kuul'meistre jovva-i ka kygõ kyiki latsi perrä vahtiq õpetaja ei jõua ka kogu aeg kõigi laste järele valvata
.vahtrõ|nõ, -dsõ, -st5 vahtrane, vahtrapuust; vahtrõdsõq rihapidimäq vahtrapuust rehapulgad
.vahtsõ.aastakuu, -, -d50 < jaanuaar' jaanuar
.vahtsõ.aasta|päiv, -päävä, -.päivä35 uusaasta, 1. jaanuar
.vahtsõhe = .vahtsõlõ = .vahtsõst uuesti
vahtsõnda|ma*, -q, -83 uuendama
vahtsõndus*, -õ, -t9 uuendus, innovatsioon
vahtsõndusli|nõ*, -dsõ, -st5 uuenduslik, innovatiivne
.vahtsõ|nõ, -, t6 uus
.vahtsõst = .vahtsõhe: vahtsõst luuma taastama; vahtsõst tegemä uuesti v ümber tegema
vaht|värk', -värgi, -.värki37 ehituse sõrestik
vai või; ehk
vaia = vajja vaja, tarvis; joudu vaia jõudu tarvis
vaib, vaiba, .vaiba30 = vaib, vaiva, .vaiba32 = vaiv [2.] terav, vahe; vaib väits' terav nuga
.vaiba teravalt
.vaibu|ma, -daq, -80 1. haigeks, jõuetuks jääma, väsimusest tuimuma; 2. riknema, hapuks minema; supil om vaibunuq magu man supil on hapuks läinud maitse; 3. vaibuma
vaibõnda|ma, -q, -83 tüli vaigistama, lepitama
.vaidõlõma, vaiõldaq, .vaidõlõ85 = vaiõlõma vaidlema
vaigista|ma, -q, -83 vaigistama
vaigu|nõ, -dsõ, -st7 vaigune
.vaihma|nõ, -dsõ, -st5 = vahemanõ vahepealne, keskmine
.vaihta|ma, -q, -81 = .vaeldama = vahetama vahetama
.vaihtu|ma, -daq, -80 = .vaelduma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse v segi minema
.vaihtus, -õ, -t9 = .vaeldus vahetus
.vaihtõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ86 vahendama
.vaih(t)õpääl = vahe(q)pääl = .vahjõpääl vahepeal; vahetevahel
.vaihõl = .vahjõl vahel
vaihõlus, -õ, -t9 = vahelus = vahjõlus vaheldus
.vaihõlõ = .vahjõlõ vahele; tii käänüs mõtsa vaihõlõ tee pöördub metsa vahele
.vaihõlõma, vaihõldaq, .vaihõlõ85 = vahelõma = .vahjõlõma vahelduma
vaik, vaigu, .vaiku37 vaik
.vaik(i) = vakka vait, vakka
.vaikligult vaikselt
.vaikli|k, -gu, -kku38 vaikne; vaiksevõitu; mul koton olõsiq vaikligumb elo mul oleks kodus vaiksem elu; ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata
.vaiku|ma, -daq, -80 vaikseks jääma, vaikima, vait jääma
.vaikus, -õ, -t9 vaikus
vaim, vaimo, .vaimo37 vaim ah sa vaim ku illos! oi kui ilus!
.vaimla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .vainlanõ vaenlane
.vaimli|nõ, -dsõ, -st5 vaimne
vaimoli|k, -gu, -kku38 vaimulik
vain, vaino, .vaino37 vaen
.vainla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .vaimlanõ
vaino|köüds', -köüdse, -köüst39 vaenuköis, vaenusääse vaglarida
vaiv, vaiva, .vaiva30 1. vaev; piin, kannatus; vaivas võtma vaevuma; 2. = vaib terav, vahe
.vaivaja, -, -t3 luupainaja
vaiva|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 vaevakask
vaivali|nõ, -dsõ, -st5 vaevaline; piinarikas
vaivalt vaevalt
.vaivama, vaivadaq, .vaiva77 vaevama; piinama
.vaivu|ma I, -daq, -80 vaevuma; enesekoh vaevama, vaevatud saama; tä vaivu-s tennämägiq ta ei vaevunud tänamagi; tä vaivu taa tüügaq väega ärq see töö vaevas ta väga ära
.vaivuma II, .vaivudaq, vaivu79 vajuma; vaivu maa alaq vajus maa alla
vaivussihe = vaivussilõ .jätmä, .jäämä vaevlema, virelema jätma, jääma; miä ma täst siiäq vaivussihe jätä mis ma tast siia vaevlema jätan
vaivussi(h)n olõma vaevlema, vaevas olema, virelema; piinlema
.vaivõlõma, vaivõldaq, .vaivõlõ85 vaevlema; piinlema, kannatama
vaivõnda|ma, -q, -83 teritama
vaiõlus, -õ, -t9 vaidlus
vaiõl|õma, -daq, -õ85 = .vaidõlõma vaidlema
vajja = vaia vaja, tarvis
vakali|nõ, -dsõ, -st5 vakane
vakamaa, -, -d50 = vakkala vakamaa (endisaegne pinnamõõt)
vaka|päiv, -päävä, -.päivä35 pulmade teine päev
vaka|rahvas, -.rahva, -rahvast22 pruudipoolsed pulmalised
vak|k, -a, -ka30 vakk (vaka)
vakka = .vaiki vait, vakka
vakkal|a, -a, -la28 = vakamaa
vakkuisi vakakaupa
vakl, vagla, .vakla45 = vagõl tõuk, ussike, vagel
.vakma, vakkuq, vaku64 (villa) vatkuma, kraasima
va|kon', -goni, -gonit4 vagun
.vaksal', -i, -it4 jaam, vaksal; tänit' vaksali iin ja sai kümme päivä röökis vaksali ees ja sai kümme päeva (aresti)
vaksi|k, -gu, -kut13 puunõu
valah(t)u|ma, -daq, -84 tihkeks, nätskeks muutuma (leib, maa); valahunuq leib nätske (korralikult kerkimata) leib
val|ama, -laq, -a56 kastma; valama
valaskal|a, -a, -la28 vaal
vald, valla, .valda33 vald
valdas, .valta, valdast22 latt; kook, vinn; valtagaq kaiv kooguga kaev
.valgama, valgadaq, .valga77 valgendama
.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 valgus; valgustus
valgusta|ma, -q, -83 valgustama; annetama
.valgõ, -, -t3 valge; valgus
.valgõval|u, -u, -lu26 valgevalu, päevavalgus
.valgõ.vin(d)|ne, -(d)se, -st5 valgevenelane
val|ima, -liq, -i57 valima
vali|pill', -pilli, -.pilli37 savist vilepill, okariin
valiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv valama
valitsus, -õ, -t9 valitsus; valdus; maja om esä valitsusõn maja on isa valduses
valitsõja, -, -t3 valitseja
valitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv valitsõma
vali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. valitsema; 2. kastma, valama; 3. sorteerima
vali.valgõ, -, -t3 lumivalge
.valksama, valksadaq, .valksa77 korraks valama
vall', valli, .valli37 vall; murdekoht jääs, külmumata pragu
.valla > vallalõ
vallali|nõ, -dsõ, -st5 lahtine; vallalinõ akõn, uss', kivi lahtine aken, uks, kivi; taa asi jääs parhillaq vallalidsõs see asi jääb praegu lahtiseks
vallalõ < .valla lahti; vallalõ päsemä lahti pääsema, vallanduma
vallama|ja, -ja, -jja e -ia28 vallamaja
vallatus, -õ, -t9 vallatus
vallatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vallatlema
vallavanõmb, -a, -at13 vallavanem
val|lij, -ija, -ijat4 valija
val|lim, -ima e -imõ, -imat e -imõt4 lehter
val|los, -osa, -osat4 valge; hele; selge; panõq laud aknõ alaq, sys saa valosamb pane laud akna alla, siis on valgem; vallos üü, ilm valge öö, ilm; vallos täht' hele täht; valosat verd heledat e valgetverd; valosa leemegaq supp' selge leemega supp
val|lus, -usa, -usat4 > hallus
vallõq, .vallõ, vallõt18 lahtine külmumata koht jääs
valmahu|tma, -taq, -da62 = valvahutma korraks vilistama
valmis, .valmi, valmist22 valmis
valmista|ma, -q, -83 ette valmistama
valmistu|ma, -daq, -84 (ette) valmistuma
valmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 vilistama
val|o, -o, -lo26 1. valgus; valgõvalo päevavalgus; 2. hoog; üte valogaq ühe valuga (ühe hooga)
valohõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 valendama, helendama
valosahe = valosalõ heledasti
valosta|ma, -q, -83 valgendama; vas'kajuuk' tulõ piimägaq valostaq vasikajooki tuleb piimaga valgendada
.valsja|= .valsja|s, -dsõ, -st5 = valss, valsu, .valssu37 valkjas, hele; tõõnõ liiv om hahk, tõõnõ om valsumb üks liiv on hall, teine on valkjam
valss', valsi, .valssi37 valss
val|u I, -u, -lu26 1. (metalli)valu; 2. > halu
valu II päris, täiesti, lausa; su jutt läts' valu rappa su jutt läks täitsa rappa
valusahe = valusalõ > halusahe
valu|tama, -taq, -da82 > halutama
valvahu|tma, -taq, -da62 = valmahutma
.valvma, .valvaq, valva61 haige v surnu juures vahti pidama; valvja haige v surnu juures vahipidaja; perrä valvma jälgima; luurama
valõh(t)u|ma, -daq, -84 kahvatuma, koltuma, pleekima; linanõ kangas panti aia pääle valõhuma linane kangas asetati aiale pleekima
valõng, -u, -ut13 (vihma)valing; valamine, kastmiskord; üte valõngigaq jovva-i kyiki luumõ ärq vallaq ühe kastmiskorraga ei jõua kõiki taimi ära kasta
valõq, .vallõ, valõt18 verivorst
valõ|tama, -taq, -da82 valendama; miä tan mõtsa veeren valõtas? mis seal metsa ääres valendab?
vamm', vammi, .vammi37 käsn; majavamm
vam|mil, -ila, -ilat4 = vahmil perekond; suguvõsa
vammusk', -i, -it13 vammus
van|a, -a, -na28 < vahn vana; vana inemine täiskasvanu; võiq vana! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)
vana.aoli|nõ, -dsõ, -st5 = vana.ao|nõ, -dsõ, -st7 vanaaegne
vanaao.vällä.kaibja*, -, -t3 < a'rkeoluu:g' arheoloog
vanaao.vällä.kaibmi|nõ*, -sõ, -st5 < a'rkeoloogia arheoloogia
vanaesä, -, vannaessä24 vanaisa
vanahalv, vanahalva, vanna.halva30 = vanajuudas kurat; vanapagan
vanah(t)u|ma, -daq, -84 = vananõma
vanahus, -õ, -t9 vanadus
vanaim|ä, -ä, -mä24 vanaema
vanainemine, vanainemise, vannainemist5 vanainimene, vanake
vanajuudas, vana.juuda, vannajuudast22 = vanakurat', vanakurdi, vannakuradit13 = vanakuri, vanakur'a, vanna.kurja43 = vanahalv = vanatikõ kurat; vanapagan; vanaqjuudaq ollõv egä puul'päävä õdagu Vaidva jyy veeren mõssu mõsknuq kuradid olevat igal laupäeva õhtul Vaidva jõe ääres pesu pesnud
vanakõ|nõ, -sõ, -ist8 vanake, vanainimene; või vanakõnõ! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)
vanalell, vanalellä, vanna.lellä35 isapoolne vanaonu
vanali|k, -gu, -kku38 vanaldane
vanameeli|ne, -dse, -st7 vanameelne; tagurlik
vanamii:s', vanamehe, vannamii:st39 vanamees
vanamooduli|nõ, -dsõ, -st5 vanamoeline, vanamoodne; vanapärane
vanamudi, -, vannamuti26 vanaeit, vanamutt
vanamuu:r', vanamoori, vannamuu:ri37 vanamoor
vanana|anõ, -asõ, -ist8 ämmaemand
vananaasõ|puss, -pussu, -.pussu37 ämmatoss, vana murumuna
vana|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = vanah(t)uma vananema; taa auto om jo ärq vananuq, taad saa-i inämb ärq müvväq see auto on juba vananenud, seda ei saa enam maha müüa
vanapakan', vanapagana, vannapaganat4 vanapagan
vanaperäli|ne, -dse, -st5 vanapärane; vanapoolne, vanaldane
vanapoiss', vanapoisi, vanna.poissi37 = vanats'ura vanapoiss, poissmees
vanapooli|nõ, -dsõ, -st5 vanapoolne, vanavõitu
vanasitt, vanasita, vannasitta30 > vanatikõ
vanast(õ) vanasti
vanasyna, -, vannasynna28 vanasõna
vana.tihkus, -õ, vanna.tihkust9 = vana.tihkõ, -, vanna.tihkõt3 = vanatikõ, -, vannatikõt14 = vanajuudas = vanatunt' = vanatühi = vanavaim < vanasitt kurat; vanapagan
vanats'ura, -, vannats'urra26 = vanapoiss' vanapoiss, poissmees
vanatunt', vanatundi, vanna.tunti37 = vanatühi, vanatühä, vanna.tühjä43 = vanatikõ
vana.tütrik, vana.tütrigu, vanna.tütrikku38 vanatüdruk, vanapiiga
vanavaim, -o, vanna.vaimo37 = vanatikõ kurat; vanapagan
vanavanõmb, -a, vannavanõmbat13 vanavanem
vanaäide, -, vannaäidet2 = vanaäidi, -, vannaäidit2 vanaema
vandõr', -i, -it4 hulgus
vandõrda|ma, -q, -83 hulkuma
vang', vangi, .vangi37 vang (vangi)
vang, vango, .vango37 sang, vang, käepide; jyyvang jõekäär
vangima|ja, -ja, -jja e -ia36 vangla
vangu|tama, -taq, -da82 vangutama
vani|k, -gu, -kut13 1. vanik, pärg; 2. palgikord majal
va|nill', -nilli, -.nilli37 vanill
va'nil|liin', -liini, -.liini37 = va'nil|lin', -lini, -.linni38 vanilliin
.vanma, .vannuq, vannu64 vanduma
vann', vanni, .vanni37 vann
vanna.jalga rase
vanna.viisi vanaviisi
vanni|tama, -taq, -da82 vannitama
vannugisyn|a, -a, -na28 vande-, kirumis-, sõimusõna
vannu|k', -gi, -kit13 vandumine, kirumine, sõim; mynõl puul kuulõ-i muud ku vannukit mõnel pool ei kuule muud kui sõimu
.vannult = .vahnult vanuselt
.vannuma, .vannudaq, vannu79 = vanõh(t)uma vanuma
.vannu|nõ, -dsõ, -st5 = .vannu
.vannus, -õ, -t9 = .vahnus vanus
vannu|tama, -taq, -da82 1. vanutama; 2. vannutama
vannõq, .vandõ, vannõt19 vanne, tõotus
vanõh(t)u|ma, -daq, -84 = .vannuma
vanõmb, -a, -at13 vanem
.vaoma, .vaodaq e vaioq, -68 vajuma
.vaossihe = .vaossilõ vajutuse alla; kurgiq pandasõq vaossihe, ku hapatas hapendamisel pannakse kurgid vajutuse alla
.vaossi(h)n vajutuse all
.vaossist vajutuse alt
.vao|tama, -taq, -da81 vajutama
.vaotamiisi pikkamisi, raskelt
.vaotsahe = .vaotsalõ jõudsalt
.vaotus, -õ, -t9 vajutus; vajutis
.vaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .vaotama
.vaova, -, -t3 vajuva pinnasega koht; üts' liitekotus om meil vaova, ku vähägiq vihma om, sys vaos üks leetekoht on meil vajuva pinnasega, kui vähegi vihma on, siis vajub
vap|p', -i, -pi37 vapp
var|a, -a, -ra28 vara, varandus
vara.hampa = .varrampa varem
varaha|= varahi|nõ, -dsõ, -st5 varajane, varane; varahadsõq kardohkaq varajased kartulid
varandus, -õ, -t9 varandus
varas, .varga, varast23 varas
varasta|ma, -q, -83 varastama
varb, varba, .varba31 varb
varbas, .varba, varbast22 varvas
.varbla|nõ, -(d)sõ, -st5 varblane
varbuli|nõ, -dsõ, -st5 varbadest
.vargil .käümä vargil käima
.vargilõ minemä vargile minema
.varguisi vargsi
.vargus, -õ, -t9 vargus
.varh(r)a > .varra
vari, var'o, .varjo44 vari
va'ri|ant', -andi, -.anti37 > (õ)sõnd'
vari|k, -gu, -kut13 mets, laas; noorendik; metsatukk; haava-, kõovarik haava-, kasemets
varik|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 = arokõiv arukask
var|ima, -riq, -i57 varjama; vältima, (kõrvale) hoidma; tä vari minno ta väldib mind; kass' sai pessä, noq vari minno kass sai peksa, nüüd hoiab minust kõrvale; hopõn' vari umma haigõt jalga hobune hoiab oma haiget jalga
varis, -a, -at4 = var'os varjuline; tulõq siiäq, siin om varisamb tule siia, siin on varjulisem
varisti|k, -gu, -kku38 vare
.varjama, var'adaq, .varja77 varjama
varn, varna, .varna30 varn
var'oalo|nõ, -dsõ, -st7 varjualune
var'o.kaeh(t)us, -õ, -t9 peegel
var'os, -a, -at4 = varis: hää var'os kotus hea varjuline koht
var'o|tama, -taq, -da82 varjutama
var'otus, -õ, -t9 varjutus
.varra < .varh(r)a vara
.varrampa = vara.hampa varem
varras, .varda, varrast23 varras
varrisi|nõ, -dsõ, -st5 mullune; seo om mul varrisinõ hoonakõnõ see on mul mullune talleke
varrist saaniq ammu; mul käü poiss' jo varrist saaniq kos'an mul käib poiss juba ammust ajast kosjas
var(r)õq ammu, tükk aega tagasi; hiljuti; tuu ol' varrõq keväjält see oli ammu, juba kevadel; varrõq talvõl möödunud talvel; ma olli varrõq tõbinõ ma olin hiljuti tõbine; varõq ma käve sääl ammuks ma seal käisin
vars', varrõ, vart49 vars
vars, varsa, .varsa30 varss
varõm|õq, m -idõ, -it16 varemed
varõs, -(s)õ, -t11 vares
varõs|jalg, -jala, -.jalga33 = varõs((s)õ)lill'
varõs|laud, -lavva, -.lauda33 õlgkatuse äärelaud
varõsmun|a, -a, -na26 mädamuna
varõs((s)õ)|lill', -lilli, -.lilli37 = haragalill' [2.] = varõsjalg = varõs((s)õ)ninn' ülane
varõs((s)õ)|ninn', -ninni, -.ninni37 = varõs((s)õ)lill'
vasi|k, -ga e -gõ, -kat e -kõt13 = vas'k(as) vasikas
vasi|nõ, -dsõ, -st7 vasest, vaskne
vask', vasõ, .vaskõ34 vask
vas'k(as), .vas'ka, .vas'kat15 = vasik
.vask'la|nõ, -(d)sõ, -st5 = .vask'li|k, -gu, -kku38 1. herilane, vaablane, vapsik; 2. vaskuss; vask'lanõ om vasõkarva, vähämb siugu vaskuss on vasekarva, rästikust väiksem
.vas(k)n'a, -, -t3 leivaküna
.vas'ma, .vassiq, vassi63 sassi ajama, vassima
vass, vassa, .vassa30 vaks
vas|sar', -ara, -arat4 vasar, haamer
va(s)s'o, -, -t2 vasikake, vissi
.vass'u|ma, -daq, -80 sassi minema
vas't = vaest < vist vahest, võib-olla; vist
.vasta 1. vastu; vasta ajama vastu vaidlema; tõrkuma; 2. vastu, pihta; sai läügü vasta nynna sai löögi nina pihta e vastu nina; kas lasit vasta vai müüdä? kas lasid pihta või mööda?
vastali|nõ, -dsõ, -st5 vastane; tõrges
.vastama, vastadaq, .vasta77 vastama; vastu ajama, ennast välja keerutama; myni mõist hindä iks ärq vastadaq mõni mõistab ennast ikka välja keerutada
.vastamii:lt vastumeelt, vastumeelne
.vastanakkami|nõ, -se, -st5 vastuhakk(amine)
.vasta.ossus, -õ, -t9 paradoks, vasturääkivus, vastuolu
.vasta.pandmaldaq vastupandamatu
.vastapidi|ne, -dse, -st7 vastupidine
.vastapite(h)n = .vastapäidi vastupidi
vastatsidõ vastamisi
vastatsikku vastastikku
.vastatulõli|k, -gu, -kku38 vastutulelik
.vasta.võtli|k, -gu, -kku38 külalislahke; tan majan om vastavõtlik rahvas siin majas on külalislahke rahvas
.vastla|päiv, -päävä, -.päivä35 vastlapäev
.vastu|s, -(sõ), -(s)t10 vastus
vastus, -(s)õ, -t11 obadus (metallist aas)
vastu|tama, -taq, -da82 vastutama
vata|tama, -taq, -da82 vatrama
vati|kuht', -kuhti, -.kuhti82 = vatõrgas vattkuub
vatsk, vadsa, .vatska33 karask, sepik; nisuvatsk sepik; kesvävatsk karask
vat|t', -i, -ti37 vatt (materjal; üleriie; vaev; võimsusühik)
vat|t, -u, -tu37 vaht
vatu|kuu:r', -koorõ, -kuu:rt40 = koorõvatt vahukoor
vatu|nõ, -dsõ, -st7 vahune
vatu|tama, -taq, -da82 vahutama
va|tõr', -dõri e -dõra, -dõrit e -dõrat4 vader
vatõrga|s, -, -t15 = vatikuht'
vaugahta|ma, -q, -83 = vavvahtama
vaugahus, -õ, -t9 = vavvah(t)us
vaugar', -i, -t4 hädaldaja, vinguja
.vaugma, .vauguq, vaugu64 = .vavvama: pini vaug, ku täl hallus om koer kiunub, kui tal on valus
.vaugna, -, -t3 vingumine; ulumine; kiunumine
.vaugõlõma, vaugõldaq, .vaugõlõ85 = korduv .vaugma
vavvahta|ma, -q, -83 = vaugahtama < vavvahutma vingatama, kiunatama; kriuksatama
vavvah(t)us, -õ, -t9 = vaugah(t)us vingatus, kiunatus; kriuksatus
vavvahu|tma, -taq, -da62 > vavvahtama
.vavvama, vavvadaq, .vavva77 = .vaugma vinguma, kiunuma; uluma; krigisema; pini sai jalagaq matsu ärq, sys läts' vavvatõn koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudes; rattaq vavvasõq vanker krigiseb
va(v)varn, -a, -t4 = vabarn = va(v)võrn vaarikas
va(v)võrn, -a, -t4 = va(v)varn vaarikas
vedeli|k, -gu, -kku38 vedelik; vedelavõitu; lõdvavõitu
vedelähe = vedeläle vedelalt; lõdvalt
vedelüisi laisalt, lohakalt
vedro|tama, -taq, -da82 vedrutama; vetruma
vedyr', vedro, .vetro47 = vetr vedru; vedruäke
veebru|aar', -aari, -.aari37 = veebru|ar', -ari, -.arri38 > radokuu
veere(h)n ääres; kaldal; saina veeren seina ääres; jyy veeren jõe ääres, jõe kaldal
veerest äärest; kaldalt
veeretasa ääretasa, ääreni täis; kruus' om veeretasa kruus on ääretasa täis
veeri|dseq, m -tside, -tsit7 = vii:r'poolidseq [2.] kehvad viljaterad; kõlkad
veeri|k, -gu, -kut13 (seeliku) äärispael
veerilde äärtpidi; krundiq putusõq veerilde kokko krundid puutuvad äärtpidi kokku
veeri|ne, -dse, -st7 äärne
v(e)eriter|ä, -ä, -rä24 teritamisel tera ühele poolele tekkiv vall; ku väist hikon ütelt puult pall'o saa, tymbas tõõsõlõ poolõ veriterä ette kui nuga ühelt poolt liiga palju teritada, tekib tera teisele poolele vall
veeränd', -i, -it13 veerand
veerändi|k, -gu, -kku38 veerandik
veerä|tämä, -täq, -dä82 = veerütämä veeretama
veerüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv veerütämä
veerü|tämä, -täq, -dä82 = veerätämä
veesala, -, -t3 vedel, vesine, lahja; supp' om väega veesala supp on väga vesine
veevel', veeveli, veevelit4 = vii:bli väävel
.vehk'mä, .vehkiq, vehi63 vehkima
.vehksämä, vehästäq, .vehksä76 viipama
vehmer', .vehmre, vehmerd22 ais
.veht'mä, .vehtiq, vehi63 kiiresti käima
vehver'|kuu:k', -koogi, -kuu:ki37 = pipõr'kuu:k' piparkook
vehver'|ments', -mendsi, -.mentsi37 = vehver'|vents', -vendsi, -.ventsi37 piparmünt
veidemb, -ä, -ät13 vähem
veidembüs, -e, -t9 vähemus
veid'okõ|nõ, -sõ, -ist8 > .veidükene
veid'oq, .veit'o, veid'ot, m omast .veit'oidõ, m osast .veit'oid18 > veidüq
veidüke|ne, -se, -ist8 hrlosast< veid'okõnõ, < .veit'kene natuke, veidike; puhksi veidükese puhkasin natuke
veidüq, .veitü, veidüt, m omast .veitüide, m osast .veitüid18 vähe; veidi, natuke; rahha om veidüq raha on vähe; saistaq veidüq kavvõmbahe! seisa veidi kaugemale!; vrd vähä
.veiga(q) > .väega
veim', veime, .veime35 = veimeq, .veime, veimet18 = veimeq, .veimne, veimend17 = väim = väimeq väiv, loomatäi
vein', veini, .veini37 vein
.veit'ke|ne, -se, -ist8 > veidükene
veits(e) veidi, natuke veits(e) ilda om joq on juba natuke hilja
.veitse.viisi = .veitsi.viisi = .veitsüisi = .veitsü.viisi vähehaaval
.veitü.perrä vähevõitu; rahha om kygõ veitüperrä raha on alati vähevõitu
vejelüs, -e, -t9 = videlüs vedelvorst, laiskvorst
vele|ts', -dsi, -tsit13 mehevend
veli, ve(l)le, .veljä e .velle43 vend
veli|dseq, m -tside, -tsit7 vennad, vennaksed
ve(l)l'o, -, -t2 vennake
.vepslä|ne, -(d)se, -st5 vepslane
.verbü|mä, -däq, -80 = .verdümä 1. punaseks tõmbuma; verd täis valguma; 2. = verih(t)ümä harjuma
.verdel poolküps (vilja kohta); vili om viil verdel vili on alles poolküps
.verdü|mä, -däq, -80 = .verbümä
verehtin, -ä, -nä38 = .värtnä värten
verekäk|k', -i, -ki37 = verevatsk verikäkk
verenudsija, -, -t3 = verenu|tsij, -dsija, -dsijat3 kaan; vereimeja; vampiir
vereq, .verde, veret19 virre, käärimata v käärima hakkav õlu
vere|suu:n', -soonõ, -suu:nt40 veresoon (vt ka puhtaveresuu:n', mustaveresuu:n')
vere|tämä, -täq, -dä82 punetama
veretüs, -e, -t9 punetus, puna
verevallali|nõ, -dsõ, -st5 = verevalla|nõ, -dsõ, -st7 verevalum
vere|vatsk, -vadsa, -.vatska33 = verekäkk' verikäkk
vereväli|k, -gu, -kku38 punakas
verev|äq, m -ide, -it4 menstruatsioon
ver|i, -e, -d41 veri
veri|hain, -haina, -.haina30 raudrohi
verih(t)ü|mä, -däq, -84 = .verbümä [2.] harjuma; ärq verihtü syan tuud tapmist ja kykkõ, sys pelgägi es sõjas harjusin selle tapmise ja kõigega, siis ei kartnudki
veri|ne, -dse, -st7 verine
veri|paisõq, -.paisõ, -paisõt18 verivill
veripu|tsai, -dsaja, -dsajat4 verisulg
veristä|mä, -q, -83 veristama
veri.vahtsõ|nõ, -, t6 täiesti uus, tuttuus, verivärske
verivalla|nõ, -dsõ, -st7 verevalum
verivallaq: nägo om verivallaq näol on verevalum
.verkjä|ne = .verkjä|s = .verpjä|ne = .verpjä|s, -dse, -st5 punakas; verpjäs lehm punakas lehm
ver|rev, -evä, -evät4 punane
ver(s)so|k', -gi, -kit13 verssok (pikkusmõõt)
verst, verstä, .verstä35 verst (pikkusmõõt)
vesi, vii:, vett42 vesi
vesi|hain, -haina, -.haina30 vesivirn, vesihein
vesi|kelmeq, -.kelme, -kelmet18 < kelmeq [2.] kae; silmäle tymmas' vesikelme pääle silmale tekkis kae
vesikiv|i, -i, -vi26 = .ves'ki (vesi)veski
vesilde vett pidi; kuis sa tulliq, maildõ vai vesilde? kuidas sa tulid, maad või vett pidi?
vesi|ne, -dse, -st7 vesine
ves|süm, -ümä, -ümät4 künakirves
vest', vesti, .vesti37 vest
vesäsni|k*, -gu, -kku38 vesinik
vet eks, ju; vet mi no kae eks me vaata; vet tä sys koton om ju ta on siis kodus
ve|tel', -delä, -delät4 1. vedel; lõtv; 2. vedel, paadi järel veetav lant; sul om sitt vetel', selle sa ei saaq kalla sul on kehv lant, sellepärast sa ei saa kala
vetel'|vorst', -vorsti, -.vorsti37 = videlüs
vet'o, -, -t2 lastek vesi
vetr, vedro, .vetro47 = vedyr' vedru; vedruäke
vettü|mä, -däq, -80 vettima, ligunema
vetü|tämä, -täq, -dä82 vetitama, leotama; süä vetütäs süda on vesine
via.unda visalt, vintskelt, pikkamisi; kevväi tulõ viaunda kevad tuleb visalt; sügüse vihmagaq kuios hain väegaq viaunda sügisel vihmaga kuivab hein väga aeglaselt
vi|ba, -ba, -pa28 = vaba (õnge)ritv
vibaja|nõ, -dsõ, -st5 vibajas, vibalik
vibis|emä, -täq, -e87 = hibisemä = libisemä lehvima, heljuma, värisema
vi|bu, -bu, -pu26 vibu
vibõ()he = vibõ() vilkalt, kärmesti
videl|emä, -däq, -e85 vedelema
videlüs, -e, -t9 = vejelüs = vetel'vorst = vidäsk' vedelvorst, laiskvorst
vi|do, -o, -to27 vedu
vidoni|k, -gu, -kku38 juht, pealik, eestvedaja; vedaja, talutaja; vt ka sandi-, sita-, tii:vidonik
vidäh(t)ü|mä, -däq, -84 kokku tõmbuma; püksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq, et lää es inäp jalga püksid olid peale pesemist nii kokku tõmbunud, et ei läinud enam jalga; siil' vidähtü kokko siil tõmbus kerra
vi|dämä, -täq, -ä59 vedama
vidäsk', -i, -it13 = videlüs
vidävähe = vidäväle aeglaselt; (veo)jõuliselt; hopõn' nakas' taad tüüd vidävähe tegemä hobune hakkas seda tööd aeglaselt tegema; Jaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kynõlõskiq nii vidävähe Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaselt
vi|ga, -a, -ka29 viga
vigahu|ma, -daq, -84 vigastuma, viga saama
vigahus, -õ, -t9 = vigandus viga(stus), haigus, rike, viperus
vigala|nõ, -(d)sõ, -st5 = viganõ vigane, haige inimene v loom
vigali|nõ, -dsõ, -st5 vigane, haige
vigandus, -õ, -t9 = vigahus
viga|nõ, -dsõ, -st7 = vigalinõ
vigapooli|nõ, -dsõ, -st7 haiglane
vigijä|s, -, -t15 vingerjas
vigis|emä, -täq, -e87 vigisema
vi|guma, -kuq, -gu70 = vigunõma = vigõhuma põdema, virelema; jäi kodo viguma jäi koju põdema
vigu|nõ, -dsõ, -st7 põdur
vigu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = viguma
vigurda|ma, -q, -83 vigurdama
vigurdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv vigurdama
viguri|nõ, -dsõ, -st5 vigureid täis
vigurli|nõ, -dsõ, -st5 vigurlik
vigõhu|ma, -daq, -84 = viguma = vigõlõma põdema, virelema
vigõl, vigla, .vikla45 = vigyl' = vikl hang, hark
vigõl|õma, -daq, -õ 85 = vigõhuma
vigyl', vigla, .vikla45 = vigõl
vih|a, -a, -ha28 viha
vihah(t)u|ma, -daq, -84 = vihanõma: elo om halv, inemiseq ommaq ärq vihahunuq elu on halb, inimesed on kurjaks muutunud
vihahuisi vihaga
vihahus, -õ, -t9 viha, vaen
vihala|nõ, -(d)sõ, -st5 vihamees, vaenlane
vihalikku vihaselt
vihali|nõ, -dsõ, -st5 vihane; vihamees, vaenlane
viha|nõ, -dsõ, -st7 = vi(h)has vihane, tige
viha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = vihah(t)uma vihastuma, vihaseks, kurjaks saama; oll' ärq vihanuq oli vihane, ära vihastatud
vihas|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 umbsõlm; köüt' koti vihassõlmõ sidus koti umbsõlme
vihasta|ma, -q, -83 vihastama
vihastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = vihostõ(l)lõma vihane olema
vihatsõhe = vihatsõlõ vihaselt
vi(h)ha|s, -dsõ, -st7 = vihanõ: täl om vihhas velenaanõ tal on tige vennanaine
vihk, viho, .vihko37 vihk; vihik; vilävihk viljavihk; tüüvihk töövihik
.vihkama, vihadaq, .vihka77 vihkama
vihm, vihma, .vihma30 vihm
vihma|nõ, -dsõ, -st7 vihmane
vihma|tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 peoleo
vihma|vagõl, -vagla, -.vakla45 vihmauss
vihmaviu, -, -d2 = viu hiireviu
vihossihe = vihossilõ pahuksisse, tülli; läts' ülembüsegaq vihossihe ni lasti tüü mant vallalõ läks ülemusega pahuksisse ja lasti töölt lahti
vihossi(h)n pahuksis, tülis
vihostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = vihastõ(l)lõma
viht, viha, .vihta33 (sauna)viht
.vihtma, .vihtuq, vihu64 vihtlema
vihv, vihva, .vihva30 = viuhk piug, piitsanöör v -rihm
vihvahu|tma, -taq, -da62 sähva(ta)ma
vihvu|tama, -taq, -da82 sähvima, vehkima
vii:, -, -d50 kangalõim
vii:|kasv, -kasvo, -.kasvo37 veetaim; vetikas
vii:l veel; tüü olõ-i viil pääle naanuq töö pole veel alanud; kas tahat viil leibä? kas tahad veel leiba?
vii:lde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv vii:ldümä
vii:ldü|mä, -däq, -80 viirastuma
vii:luti|k, -ga, -kat13 veeputukas
vii:lüs, -e, -t9 viirastus
vii:mä, viiäq, vii:, kesks veenüq, min 1. ja 3. p .vei(e)54 viima
vii:r', veere, vii:rt40 1. äär, serv, veer; 2. kallas, rand; viiviir' rand; järve-, mereviir' järve-, mererand
vii:rde äärde; kaldale, randa; ehit' sanna lumbi viirde ehitas sauna tiigi kaldale
vii:rdümä, vii:rdüdäq, veerü79 = hüü:rdümä = vüü:rdümä veerema
vii:r'mä|ne, -dse, -st5 äärmine
vii:r'pooli|nõ, -dsõ, -st7 1.pops; manuline; 2. m vi·i·r'poolidsõq = veeridseq; kehvad viljaterad; kõlkad
vii:|vii:r', -veere, -vii:rt40 < rand rand, kallas; suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs' suvel on rannad suplejaid täis
.viibü|mä, -däq, -80 1. hellaks muutuma (hammaste kohta); ku hapund kisselit vai ubinat süüt, sys hambaq viibüseq ärq kui haput kisselli või õuna sööd, siis muutuvad hambad hellaks; 2. jahtuma (ahju kohta)
viidi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 viidikas
viidi|päiv, -päävä, -.päivä35 15. juuni
viiegese = viie.keisi = viie.keiste = viie.keske viiekesi
viieli|ne, -dse, -st5 viieline
viie.meistre*, -, -t3 helilooja
viiendi|k, -gu, -kku38 = viiesjago viiendik; viiesjago viljä om maaha pant viiendik viljast on lamandunud
viie|s, -ndä, -ndät4 viies
viie|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = viiendik
viigi|mari, -mar'a, -.marja43 viigimari
viik', viigi, .viiki37 1. > juun' [3.], > pruhv'; 2. > tasa
viil', viili, .viili37 viil (viili)
.viil'mä, .viiliq, viili63 viilima
viimä|ne, -dse, -st7 viimane; tä tull' viimätses inne viimäst ta tuli eelviimaseks
viimäte viimati; viimaks, äkki, võib-olla; viimäte tulõ meil ka minnäq äkki tuleb meil ka minna
viin, viina, .viina30 viin
viina|lill', -lilli, -.lilli37 = viinaninn' naistepuna (rohttaim)
viina|mari, -mar'a, -.marja43 viinamari
viina|ninn', -ninni, -.ninni37 = viinalill'
viinavõtusyn|aq*, m -no, -no28 toost
viiner', -i, -it4 viiner
viiol', -i, -it4 viiul
viipspuu, -, -d50 põikpuu, sarika tugi
.viirgus, -õ, -t9 = .virgus = virges vagu
viis' I, viie, viit, m alaleü viijile49 1. (number) viis; 2. (laulu)viis; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline
viis' II, viisi, .viisi37 viis, mood, komme; säänest viisigiq har'otagu-i hindäle külge sellist kommetki ära harjuta endale külge; kiräviis' kirjaviis
viis, viiso, .viiso37 viisk; viisa koetas niidsest viiske punutakse niinest
viisa, -, -t5 viisa
viisakahe = viisakalõ > .sündsähe
viisa|kas, -ga, -kat15 > .sündsä
viisakus, -õ, -t9 > .sündsüs
.viisi kaupa, viisi; moodi; katõviisi kahekaupa; kuiviisi kuidasmoodi
viis'kümmend, viie.kümne, viitkümmend17 viiskümmend
.viis'mä, .viisiq, viisi13 viitsima
viisor', -i, -it4 = te'leviisor' televiisor
viis'sada, viiesaa, viitsata29 viissada
viis'tõist(kümme(nd)), viietõist(.kümne), viittõist(kümmend)17 viisteist
.viitmä, .viitäq, viidä61 viitma; viitku-i aigo! ära viida aega!
.viitü|mä, -däq, -80 kuluma, raisku minema (aja kohta); aig viitüs kyik' ärq taa jama pääle kõik aeg kulub ära selle jama peale
viiü|tämä, -täq, -dä82 (aega) viitma
vikaht', -i, -it13 = vikat' vikat
vikahti|last, -lastu, -.lastu37 vikatiluisk
vikaht'|kaar' = vika|kaar', -kaarõ, -kaart40 = vikat'kaar' vikerkaar
vika|t', -di, -tit13 = vikaht'
vikat'|kaar', -kaarõ, -kaart40 = vikaht'kaar'
vikl, vigla, .vikla45 = vigõl hang, hark
viks', viksi, .viksi37 1. viks, virk, tubli, usin; 2. (saapa)viks, kingamääre
.viks'mä, .viksiq, viksi63 1. saapaid, kingi viksima; 2. ehtima, mukkima
vi|kur', -guri, -gurit4 vigur
vilahta|ma, -q, -83 vilksatama
vilask', -i, -it13 1. kõrend, volask; 2. lake, lurr
.vilbõlõma, vilbõldaq, .vilbõlõ85 = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
vilda|k, -gu, -kut13 vildakas, viltune
vildi|k, -ga, -kat13 viltpliiats
vildi|ne, -dse, -st7 vildist; viltjas
vil|e, -e, -le24 vile(pill)
vilehehe vilkalt, väledasti, kärmesti
vile|ts, -dsä, -tsät13 vilets
viletsähe = viletsäle viletsalt
vilgu|tama, -taq, -da82 vilgutama; eputama; lats'kõnõ tüküs rõividõgaq vilgutama tüdruk kipub riietega eputama
vilgutus, -õ, -t9 vilgutus; eputis
vilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv vilgutama
vilgõs, .vilkõ, vilgõst22 vilgas
vili, vi(l)lä e vi(l)l'a, .viljä e .vilja e .villä e .vill'a43 vili
viliste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv vilistämä
vilistä|mä, -q, -83 vilistama
vilksahta|ma, -q, -83 vilksatama
vilksah(t)us, -õ, -t9 vilksatus
vilksahu|tma, -taq, -da62 > vilksahtama
.vilksma, .vilksuq, vilksu64 vilk(s)uma
vilksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vilgutama, vilksutama
vill, villa, .villa30 vill (villa)
vill', villi, .villi37 vill (villi)
villa|k, -gu, -kut13 villane jalarätt
villan', -i, -it4 suurrätt
villa|nõ, -dsõ, -st7 villane; villadsõq sukaq villased sokid
ville, -, -t14 väle, kärmas
ville|ne, -dse, -st7 ville täis
villi|tämä, -täq, -dä82 1. ohatama, ville täis olema v ajama; 2. halvustama, ära põlgama; süüq ku süüt, naaku-iq jumalaannõt villitämä! söö kui sööd, ära hakka jumalaandi halvustama
villi|tümä, -tüdäq, -dü84 ohatama, ville täis minema
vill'kop|p, -a, -pa31 pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks
vil|lui, -uja, -ujat4 = vilujanõ [2.] kehv (vilja kohta)
.villu|ma, -daq, -80 = villõh(t)uma karvenduma, (kulumisest) karvaseks minema
villõ, -, -t14 1. vinge, kõle, vilu; villõ tuul' vinge tuul; 2. vesine, lahja (supi v joogi kohta); hele (vere kohta); 3. hõre, kulunud; villõ püksiperseq hõre püksitagumik
villõh(t)u|ma, -daq, -84 = .villuma
villõ|tama, -taq, -da82 karvendama, (kulumisest) karvane olema
.vilpama, vilbadaq, .vilpa77 silkama, jooksma
vilt', vildi, .vilti37 vilt
.viltu viltu
vil|u, -u, -lu26 1. vilu, vari, (päikese)varjuline; puiõ vilun puude vilus; vilu kotus (päikese)varjuline koht; 2. vile, vilistamine; villu ajama vilistama
viluja|nõ, -dsõ, -st5 = vilu|nõ, -dsõ, -st7 1.(päikese)varjuline; 2. = villui kehv (vilja kohta)
vilu|tama, -taq, -da82 vilus olema; kuumagaq om hüä puu all vilutaq kuumaga on hea puu vilus olla
.vilva, -, -t3 villakas, villarohke; vilva lammas villakas lammas
viläli|ne, -dse, -st5 viljakas, viljakandev, viljarikas
viländ = vinäld villand, küllalt; mul saa jo viländ e mul lätt jo viländäs su juttu kullõldaq mul saab su jutu kuulamisest juba villand
viländäle = vinäldäle küllaldaselt, rikkalikult
viländüs, -e, -t9 = vinäldüs tüdimus, küllastus
vimp', vimbi, .vimpi31 latt, ritv
vin|a, -a, -na28 vina, hais
vindi(h)n vintis, purjus
.vin(d)|ne, -(d)se, -st5 venelane
.vindsu|ma, -daq, -80 = vindsõhuma vintskuma; vintsuma, vintsutada saama
vindsu|tama, -taq, -da82 vintsutama
.vindsõ, -, -t3 vintske; kitsi
.vindsõhe = .vindsõlõ vintskelt
vindsõhu|ma, -daq, -84 = .vindsuma
.vindsõlõ = .vindsõhe
vineh, .vinne, vineht20 = vineq I, .vinne, vinet18 suur paat, vene; lodi om ülemb vineht lodi on suurem, võimsam kui vene
vineq II, .vinne, vinet18 = vinetüs, -e, -t9 vine
ving, vingu, .vingu37 1. silmus; võru sea suu sulgemiseks (seatapmisel); võtaq mu auto vingu otsa! võta mu auto silmuse otsa (puksiiri)!; 2. > karm
vingahta|ma, -q, -83 < vingahu|tma, -taq, -da62 vingatama
vinga|ts', -dsi, -tsit13 viriseja
.vingma, .vinguq, vingu64 vinguma, kääksuma
vingu(h)n vingus, viril
vingu|nõ, -dsõ, -st7 viril, nutune
vingutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kiunutama, kääksutama; vingutagu-i pinni! ära koera kiunuta!
.vingõ, -, -t3 vinge
vingõrd', -i, -it13 käsipuur
vingõrda|ma, -q, -83 vingerdama
vingõr(di)-vangõr(di) vingerdades, vinka-vonka
vingõr'|puss', -pussi, -.pussi37 vingerpuss
vingõrus, -õ, -t9 vingerdis
vink, vingu, .vinku37 kõverus, looge; lavvaveere pääle tettiq ilostusõs ts'algaq ja vinguq lauaäärele tehti kaunistuseks sälgud ja looked
.vinku-.vanku siksakiline
vinn, vinna, .vinna30 vinn (vinna)
vinna(h)n vinnas
.vinnama, vinnadaq, .vinna30 vinnama
vinnekoolussi(h)n surma v magamist teesklemas, teeseldud unes; repän' oll' vinnekoolussin, pett jahimeheq ärq rebane teeskles surnut, pettis kütid ära
vinne|ne, -dse, -st7 venepärane
vinni|k, -gu, -kut13 venelanna
vi(n)näh(t)ü|mä, -däq, -84 korraks venima
vi(n)nähü|tmä, -täq, -dä62 korraks venitama
.vinnü|mä, -däq, -80 = vinümä venima
vi(n)nüsk', -i, -it13 venivillem
vi(n)nüssihe = vinnüssile venitusse
vi(n)nüssi(h)n venituses
vi(n)|tämä, -täq, -dä82 venitama; taa tüügaq või ei inämb vinütäq selle tööga ei või enam venitada
vi(n)nütüs, -e, -t9 venitus
vint', vindi, .vinti37 1. vint (lind); 2. keere; viiuli keel
.vintü|s, -(se), -(s)t10 hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad
vinäld = viländ villand, küllalt; anda-i vinäld viina juvvaq ei anta küllalt viina juua
vinäldäle = viläldäle küllaldaselt, rikkalikult
vinäldüs, -e, -t9 = viländüs tüdimus, küllastus
vinü|mä, -däq, -70 = .vinnümä
vipsahta|ma, -q, -83 lipsatama
vipsahus, -õ, -t9 lipsatus
.vips'ma, .vipsiq, vipsi63 vehkima, nähvima; lehm vips' hannagaq lehm vehib sabaga
.vips'na, -, -t3 vehkimine, nähvimine
vipu|tama, -taq, -da82 viibutama
vipõ, -, -t14 vilgas, kärmas
vipõrdu|ma, -daq, -84 äparduma
vipõrus, -õ, -t9 viperus, äpardus
vir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .virrama virisema
virahta|ma, -q, -83 suigatama, tukastama
virah(t)u|ma, -daq, -84 rippu vajuma; suikuma; joodiguq olliq pulmalavva alaq ärq virahunuq joodikud olid pulmalaua alla vajunud; hain oll' üle kuurmaveere virahunuq hein oli üle koormaveere rippu vajunud
virah(t)us, -õ, -t9 suigatus, tukastus
virahuisi ripakil(e)
virahu|tma, -taq, -da62 korra viskama, virutama
virand' = virask', -i, -it13 viriseja
virbi|tämä, -täq, -dä82 eksitama
virbi|tümä, -tüdäq, -dü84 viirastuma
virbitüs, -e, -t9 = virp' [1.] viirastus
virbivi|täi, -däjä, -däjät4 virvatuli, eksitaja
virbõ|tama, -taq, -da82 virvendama; näe ei häste, silmi iin virbõtas ei näe hästi, silme ees virvendab
virdsa|nõ, -dsõ, -st7 virtsane
virdsu|tama, -taq, -da82 virtsaga kastma
virgastõ = .virka kiiresti, ruttu; virgasti
virga|ts', -dsi, -tsit13 virgats, käskjalg
virges, .virkse, virgest11 = .viirgus = .virgus vagu; aja kardohkavirksit sisse ajab kartulivagusid sisse
.virgu|ma, -daq, -80 virguma, ärkama
.virgus, -õ, -t9 = .viirgus = virges
.virgõ, -, -t3 virge, ärkvel olev, ergas
virgõmbahe = virgõmbalõ kiiremini, virgemini
virilde = virilähe
virildü|mä, -däq, -84 virilduma, kõverduma
virilähe = virilde = viriläle = virilüisi viltu, kiiva(s)
viri|pill' , -pilli, -.pilli87 = iripill' = piripill' piripill, viriseja, iriseja
viris|emä, -täq, -e87 virisema
virk, virga, .virka30 virk, kiire; usin
.virka = virgastõ kiiresti, ruttu; virgasti; sa sõidat pall'o virka sa sõidad liiga kiiresti; käüq virka koton ärq käi ruttu kodus ära
.virkus, -õ, -t9 virkus
virmali|(d)sõq, m -i(d)si, -i(d)si5 virmalised
virmali|nõ, -(d)sõ, -st5 rahutu olend; kuradike
.virmama, virmadaq, .virma77 1. kaklema, virutama; ma sullõ virma! ma sulle virutan!; 2. mürama, lärmama; latsõq virmasõq hirmsahe lapsed lärmavad hirmsasti
virn, virna, .virna30 = virnas, .virna, virnast22 = virn(as)|hain, -haina, -.haina30 virn(hein), roomav madar
virokõ|nõ, -sõ, -ist8 = virola|nõ, -(d)sõ, -st5 virulane
viro|tama, -taq, -da82 virutama; kihutama
virotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kihutama
viro.värt|eq, m -ide, -it18 pirdudest mänguasi (ehitis)
virp', virbi, .virpi37 1. = virbitüs viirastus; virp' tull' silmi ette viirastus tuli silme ette; 2. haspeldamisviga
.virpü|mä, -däq, -80 sassi minema (hrl lõnga kohta)
virrakullaq lohakil
virrakullõ lohakile; jätt kyik' virrakullõ jätab kõik lohakile
.virrama, virradaq, .virra77 = vira(ha)ma virisema
vir|ril, -ilä, -ilät4 1. viril, kõver, nutune; 2. tuuleratas
vir|rin, -inä, -inät4 virin
vir|rui, -uja, -ujat4 1. äbarik, pelgur; 2. mesilane
.virtin, -ä, -ät4 virtin, mõisa majapidajanna
virts, virdsa, .virtsa30 virts
viru|nõ, -dsõ, -st7 viril
virus, -(s)õ, -t11 ahjupealne
viruskik|as, -ka, -ast22 = kurukikas kilk (putukas)
virus.kundra, -, -t3 ahju peal elav vaim v tont (laste hirmutamiseks)
viruskur|u, -u, -ru26 = virustsor|o, -o, -ro26 ahjutagune
virvehüisi = virvessilläq
virvehü|mä, -däq, -84 tukkuma jääma
virvehüs, -e, -t9 tukastus, kerge uni
virvessihe = virvessile kergesse unne, tukkuma; jäi kõrras virvessihe jäin korraks tukkuma
virvessilläq = virvessi(h)n kerges unes, poolärkvel
virve|tämä, -täq, -dä82 virvendama
virvetüs, -e, -t9 virvendus
vis|a, -a, -sa28 = visanõ visa
visa|nõ, -dsõ, -st7 = visa
.viskama, visadaq, .viska77 viskama
viska|ts', -dsi, -tsit13 palgitõstuk
.viskri|k, -gu, -kku38 tuulispask, tromb
visla|mari, -mar'a, -.marja43 = visnamari = vissel < kirss' kirss
visla.pui|nõ, -dsõ, -st7 kirsipuust, kirsipuine
visla|puu, -, -d50 = visnapuu < kirsipuu kirsipuu
visna|mari, -mar'a, -.marja43 = vislamari
visna|puu, -, -d50 = vislapuu
vis|sel, -elä, -elät4 = vislamari
.visselemä, visseldäq, .vissele85 = .vissi .laskma = vissi|tämä, -täq, -dä82 liugu laskma, uisutama
viss'|raud, -ravva, -.rauda33 uisk; vanast tettiq viss'ravvaq vikahtisäläst vanasti tehti uisud vikatiseljast
vist > vaest, > vas't
vits, vitsa, .vitsa30 vits
vitsi, -, -t2 = vytsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)
vitsi|k, -gu, -kut13 1. vitsik (väike puunõu); 2. = vitsistik
vitsiku|nõ, -dsõ, -st5 võsane
vitsisti|k, -gu, -kku38 = vitsik [2.] võsastik
vitsu|nõ, -dsõ, -st7 vitstest
vitsu|tama, -taq, -da82 vitsutama
vitsõrda|ma, -q, -83 vidistama
vit|t, -u, -tu37 vulg vitt
vi|tur', -duri, -durit4 vedur
vi|täi, -däjä, -däjät4 pisuhänd, kratt; vedaja
vi|täv, -dävä, -dävät4 1. aeglane; vidävä jutugaq miis' aeglase jutuga mees; 2. (veo)jõuline; taa om hää vitäv hopõn', vidä kuurma mäkke see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkke
viu, -, -d2 = vihmaviu hiireviu
.viugna, -, -t3 vingumine, kiunumine
.viugõlõma, viugõldaq, .viugõlõ85 vinguma, kiunuma
viuhk, viuha, .viuhka32 = vihv piug, piitsanöör v -rihm
.viuhkna, -, -t3 vihin
viunyn|a, -a, -na28 viriseja, vinguja
vohka, -, -t2 lora; keelepeksja
vohka|tama, -taq, -da82 lorama; keelt peksma
voho|nõ, -dsõ, -st7 kare (villa kohta)
voho|paads', -paadsi, -.paadsi37 = huu:paads' = ohopaads' = paadsapuu = uhupaads' paakspuu
voho|vill, -villa, -.villa30 kare vill
vok|k', -i, -ki37 vokk
volahta|ma, -q, -83 volksatama; solksatama, sulpsatama
volah(t)us, -õ, -t9 volksatus; solksatus, sulpsatus
volask', -i, -it13 = voldõrus = volgõrus, -õ, -t9 = vollõrus vooster, logard
vol|i, -i, -li26 voli; ku lats' tege uma voli perrä miä taht, sys om pia pahandus takan kui laps teeb oma voli järgi kõike, mida tahab, on varsti pahandus käes; uma voligaq omavoliliselt; tuu vanamiis' elli vyyran majan uma voligaq too vanamees elas võõras majas omavoliliselt; volli andma volitama; ma anna uma voli timäle, sys timä lätt mu iist hellü andma ma volitan teda, siis tema läheb minu eest hääletama
voliko|go, -go, -ko26 volikogu
volinallaq = holinallaq vulinal, sulinal
volis|õma, -taq, -õ87 = holisõma vulisema, sulisema
voli|tama, -taq, -da82 volitama
volitus, -õ, -t9 volitus
vol|lin, -ina, -inat4 = hollin vulin, sulin
vollõrus, -õ, -t9 = voldõrus
volt', voldi, .volti37 volt (kurd; pingeühik)
.volt'ma, .voltiq, voldi63 voltima
vonn', vonni, .vonni37 mõisnik, parun
voods' = hoods' lehmade jooma kutsumise hüüd
voodõh†, vuu:tõ, voodõht20 = voodõq†, vuu:tõ, voodõt18 = hoodõq† sagm voodi; hiidäs' vu·u·tihe heitis voodisse
voodõrda|ma, -q, -83 vooderdama
voolahus, -õ, -t9 hoop
voolas, vuu:la, voolast22 = hoolas kiirevooluline
vooli|raud, -ravva, -.rauda33 = vuu:l'raud liimeister, voolimisriist
vooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = hoolitsõma [2.] = vuu:l'ma voolima
voonakõ|nõ, -sõ, -ist8 = hoonakõnõ talleke
voori|mii:s', -mehe, -mii:st39 = vuu:r'mann' voorimees
voosi|k, -gu, -kut13 malakas
vops, vopsu, .vopsu37 vops
vopsahta|ma, -q, -83 vopsatama
vopsah(t)us, -õ, -t9 vops, vopsatus
.vops'ma, .vopsiq, vopsi63 vopsima
.vops'na, -, -t3 vopsimine
vor|i, -i, -ri26 sasi, pahn, põhk; vorikorv' viljatuulamiskorv
vorm', vormi, .vormi37 = horm' vorm
.vorm'ma, .vormiq, vormi63 = .horm'ma vormima
.vorp'ma, .vorpiq, vorbi63 vorpima
vorst', vorsti, .vorsti37 vorst; verivorst
vos'ka, -, -t2 koorem
vot > kaeq
vuhahta|ma, -q, -83 korraks vuhisema
vuhah(t)us, -õ, -t9 puhang; tuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre tuulepuhang lõi kaevu juures ämbrid ümber
vuh|hin, -ina, -inat4 vuhin
vuhinallaq vuhinal
vuhis|õma, -taq, -sõ87 vuhisema
vuhv', vuhvi, .vuhvi37 = vunk' hoog, kiirus, vunk
vuhva, -, -t2 vuhva, üleslöödud naisterahvas
vuhvahta|ma, -q, -83 vuhvatama
vuhvah(t)us, -õ, -t9 vuhvatus
.vuhv'ma, .vuhviq, vuhvi63 = vuhvõlda|ma, -q, -83 peksma; vehkima; lehvitama; kikas vuhv' siibugaq kukk lehvitab tiibu
vunda|ment', -mendi, -.menti37 > hundament'
vunk', vungi, .vunki37 = vuhv' hoog, kiirus, vunk
vunn', vunni, .vunni37 > hunn'
vunts', vundsi, .vuntsi37 hrlm vunts
vupsahta|ma, -q, -83 = hupsahtama lahvatama, vupsatama
.vupsama, vupsadaq, .vupsa77 = .hupsama vupsama
vurahta|ma, -q, -83 = hurahtama vuratama; auto vuraht' müüdä auto vuratas mööda
vurah(t)us, -õ, -t9 = hurah(t)us vuratus
vurista|ma, -q, -83 = huristama vuristama
vuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv vuristama
vuris|õma, -taq, -õ87 = hurisõma vurisema; sumisema
vurl'o, -, -t2 = hurl'o = hurlõt' vurle; logard, hulgus
vurr', vurri, .vurri37 (mee)vurr
.vurtsama, vurdsadaq, .vurtsa77 vurtsama
vusis|õma, -taq, -õ87 > husisõma
.vussi vussi
.vussi(h)n vussis
.vuss'u|ma, -daq, -80 sassi minema; nurjuma
vussõrda|ma, -q, -83 vusserdama
vussõrus, -õ, -t9 vusserdis
vut|t', -i, -ti37 vutt (lind)
vuu:, -, -d52 veehoovus (jões, järves)
vuu:l, voolu, vuu:lu37 vool (jõevool; elektrivool); voolukotus voolukoht; vuul läts' ärq vool läks ära
vuu:l'ma, vuu:liq, vooli63 = huu:l'ma [2.] = voolitsõma voolima
vuu:l'm|õq, m-idõ, -it16 voolimisriist (puunõude õõnestamiseks)
vuu:l'|raud, -ravva, -.rauda33 = vooliraud liimeister, voolimisriist
vuu:lsa, -, -t3 kiire, nobe, ladus
vuu:lsahe = vuu:lsalõ = vuu:lvahe = vuu:lvalõ kiiresti, nobedasti, ladusalt; tüü laabus vuulsahe töö laabub ladusalt
vuu:n, voona, vuu:na31 (lamba)tall
vuu:r', voori, vuu:ri37 1. kord, voor; seovoori seekord; 2. voor (voori)
vuu:r'ma, vuu:riq, voori63 voorima
vuu:r'|mann', -manni, -.manni37 = vuu:r'ni|k, -gu, -kku38 = voorimii:s' voorimees
vuu:s'ni|k, -gu, -kku38 hobuseajaja (sõnnikuveol)
võhi|võõras, -vyyra, -võõrast22 võhivõõras
võhl, võhlu, .võhlu37 < võhn 1. = võhr (ränd)rott; 2. kade, tige, halb inimene; 3. (kuri) nõid, võlur
võhland', -i, -it13 = võhla|ts', -dsi, -tsit13 1. ringihulkuja; 2. = võhl [2.]
võhli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. kadetsema, tigetsema; kurja tegema; käve võhlitsõmah, varast' puid tõsõ mehe mõtsast käis kurja tegemas, varastas puid teise mehe metsast; 2. ringi hulkuma; võhlitsõs ilma piten hulgub ilma mööda
.võhlus, -õ, -t9 1. õelus, tigedus; kadedus; 2. kuri nõidus, must maagia
võhn, võhnu, .võhnu37 > võhl
võhr, võhru, .võhru37 = võhl [1.]
või-ollaq võib-olla
võiakõnõ: või-võiakõnõ ku hallus! oi-oi kui valus!
võia|tama, -taq, -da82 oietama, ohkima; oigama; hädaldama
võid, võiu, .võidu36 = võisõq või
võid|leib, -leevä, -.leibä34 = võiuleib võileib
võid|lill', -lilli, -.lilli37 = võidninn' = võiulill' võilill
.võidma, .võidaq, võia, min 1. p võiji61 võidma
võid|ninn', -ninni, -.ninni37 = võidlill'
.võidu|ma, -daq, -80 võiduma; määrduma
võidu|meheq, m -mii:hi, -mii:hi39 teeleht
võidõlus, -õ, -t9 = .võitlus võitlus; võistlus
võigista|ma, -q, -83 = .võistõlõma vaidlema; riidlema; niikavva naasõq võigistiq, ku tahtsõq tüllü minnäq niikaua naised vaidlesid, kuni oleksid tülli läinud
võigistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv võigistama
võigõlus*, -õ, -t9 = .võiklus* võistlus
võih võeh
võik, võigu, .võiku37 võik, kollane (hobuse kohta)
.võiki = .võimuisi = .võitu võidu; latsõq juuskvaq võiki lapsed jooksevad võidu; ts'uraq rüük'väq üts'tõõsõ võiki poisikesed karjuvad üksteise võidu; võikijuuskminõ, -laulminõ võidujooks, -laulmine, lauluvõistlus
.võiklus*, -õ, -t9 = võigõlus*
.võikõlõma*, võigõldaq, .võikõlõ85 võistlema
võim, võimu, .võimu37 võim; võime; täl om võim inemiisi terves tetäq tal on võime inimesi terveks teha
.võima, .võidaq, või, min 1. ja 3. p .võidsõ e võisõ34 võima
võimali|k, -gu, -kku38 võimalik
võimalus, -õ, -t9 võimalus
.võimli|k, -gu, -kku38 võimukas, isekas
.võimuisi = võiki
võimus, -(s)õ, -t11 võimus; võim; tä võtt' mu hindä võimussõhe ta võttis mu oma võimusse; kuningal om vägi ja võimus kuningal on vägi ja võim
võimusta|ma, -q, -83 = võimu|tama, -taq, -da82 jonnima, kiuslema; viha pidama
võimutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv võimutama
.võimõlõma, võimõldaq, .võimõlõ43 võimutsema
või(q) oi, oh; võiq ku illos! oi kui ilus!
.võismõ|lii:m', -leeme, -lii:mi37 = võiulii:m'
.võismõ|lill', -lilli, -.lilli37 = .võismõ|ninn', -ninni, -.ninni37 = võiulill' võilill
.võistõlõma, võistõldaq, .võistõlõ85 = võigistama vaidlema; riidlema
võisõq, .võismõ, võisõnd16 = võid või
võit, võido, .võito37 võit; kummalõ võit sai? kumb võitis?
.võitlus, -õ, -t9 = võidõlus võitlus; võistlus
.võitlõma, võidõldaq, .võitlõ78 = .võitõlõma, võidõldaq, .võitõlõ85 võitlema; võistlema
.võitma, .võitaq, võida61 võitma
.võitu = võiki võidu
võiu|hain, -haina, -.haina30 = võiulill'
võiu|leib, -leevä, -.leibä34 = võidleib võileib
võiu|lii:m', -leeme, -lii:mi37 = .võismõlii:m' = võiupiim võipiim, pett
võiu|lill', -lilli, -.lilli37 = võiu|ninn', -ninni, -.ninni37 = võidlill' = .võismõlill' = võiuhain võilill
võiu|nõ, -dsõ, -st7 võine; võist
võiu|piim, -piimä, -.piimä35 = võiulii:m'
võius, -(s)õ, -t11 = võiõq võie, salv; vanal rahval oll' ynnõ kats' võiust: võid ja kuur' vanal rahval oli ainult kaks võiet: või ja koor
võiu.võtja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
võiõq, .võidõ, võiõt19 = võius
võiõtus, -õ, -t9 (piruka)täidis
võlg, võla, .võlga33 võlg
.võlgla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .võlgni|k, -gu, -kku38 = .võlglanõ võlglane
.võlgu võlgu
.võlksa, -, -t3 = .võrksa
võll', võlli, .võlli37 1. võll; 2. võlv; ahovõll' ahjukumm
võllas, .võlla, võllast22 võllas
.võl'ma, .võlliq, võlli63 võlvima
.võls'kus, -õ, -t9 valskus
.võls'ma, .võlssiq, võlsi63 valetama; võls'ku-iq! ära valeta!
.võls'ni|k, -gu, -kku38 valetaja
võlss', võlsi, .võlssi37 vale; võlss' jutt vale jutt; võlss' kotussõ pääl vales kohas
.võlssi valesti; sa tiit võlssi sa teed valesti
.võotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 rahmeldama
võr|a, -a, -ra26 võre; trellid; aknõl om võra iin aknal on võre ees
.võrdõlõma, võrrõldaq, .võrdõlõ85 võrdlema
võrgu|tama, -taq, -da82 ergutama, virgutama, toibutama
võrgõq, .võrkõ, võrgõt18 (taku)nöör; märknöör
võrk, võrgo, .võrko37 võrk
.võrk'ma, .võrkiq, võrgi64 masseerima, hõõruma, venitama; võimlema; elustama; uppunut võrgiti ja tä tull'giq ello uppunut elustati ja ta ärkaski ellu
võrkpall', -palli, -.palli37 võrkpall
.võrksa, -, -t3 = .võlksa erk, virk, kõbus
.võrksahe = .võrksalõ erksalt, virgalt, kõbusalt
.võrku|ma, -daq, -80 virguma, erksaks muutuma, toibuma
.võrkus, -õ, -t9 erksus, virkus, kõbusus
võrokõ|nõ, -sõ, -ist8 võrulane, võroke
võrr', võrri, .võrri37 mootorjalgratas, mopeed, võrr
võrrõq, .võrdõ, võrrõt19 keel võrre; alg-, kesk- ja ülivõrrõq alg-, kesk- ja ülivõrre
.võrsu|ma, -daq, -80 võrsuma
võrõndi|k, -gu, -kku38 = võrõng, -u, -ut13 = võrõsti|k, -gu, -kku38 võrendik, hauakoht jões; kivistik
võs|o, -o, -so26 võsa; võsu; poolõq nurmõq ommaq võsso kasunuq pooled põllud on võsastunud
võso|nõ, -dsõ, -st7 võsane; võsudega
võsovillem', -i, -it4 võsavillem, hunt
võs|sai, -aja, -ajat4 võsaraud
võss'a|tama, -taq, -da82 = võt'atama (koera) ässitama; võss'at' pini tõõsõ mehe lehmä pääle ässitas koera teise mehe lehma kallale
võssõlda|ma, -q, -83 hulkuma
võt'a|tama, -taq, -da82 = võss'atama
võti, .võt'mõ, võtind16 võti
.võtma, võttaq, võta61 võtma; pääle võtma peale võtma; salvestama, lindistama (heli, pilti, andmeid); võti laulu (v filmi) linti lindistasin e salvestasin lindile laulu (v filmi); võti uma tüü tsõõri pääle salvestasin oma töö (faili) kettale
võts' hass, võta (hüüatus koera ässitamiseks)
võõgu|tama, -taq, -da82 õõtsutama, kiigutama
võõras, vyyra, võõrast22 võõras
võõrases|ä, -ä, -sä24 võõrasisa
võõrasim|ä, -ä, -mä24 võõrasema
võõrassyn|a*, -a, -na28 keel võõrsõna
võõrastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = võõriskõ|(l)lõma = vyyrdõlõma < võõris .kits'ma võõrastama, võõristama
võõrildõ võõriti
võõris|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi63 > võõrastõ(l)lõma
võõriskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = võõrastõ(l)lõma
võõru|tama, -taq, -da82 võõrutama
vädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 puruks, sodiks, pehmeks minema; ploomiq vädsähüseq kotin ärq ploomid lähevad kotis puruks
vädsäle puruks, sodiks, pehmeks; upin om puu otsast sadamisõgaq vädsäle lännüq õun on puu otsast kukkumisega puruks läinud
vädsä|tämä, -täq, -dä82 mätsima
.väega(q) < .veiga(q) väga
.väeldä|mä, -q, -83 iga hinna eest, kõvasti pingutama; ma iks väeldä taa tüü ärq tetäq ma ikka pingutan kõvasti, et see töö ära teha
.väele = .väelä = .väelüisi = vägehüisi
.väe|mä, -däq, -68 rühkima, pingutama, püüdma; piät kõvva väemä, et tüü ärq saanuq peab kõvasti pingutama, et töö valmis saaks
.väe|ne, -dse, -st7 rasvane
väe|rind, -rinna, -.rinda = väe|rynd, -rynna, -.rynda33 (võitlus)rinne; väerynd juusk' säält mõtsa takant rinne kulges sealt metsa tagant
.väe|tämä, -täq, -dä81 väetama
.väetüs, -e, -t9 väetis
väe.võimuisi = väe.västligaq = vägi.võimuisi väevõimuga, vägisi
vägehüisi = .väele = .väelä = .väelüisi = vägihüisi = vägühüisi = vägüselläq = vägüsi vägisi; väelä, vägüsi (vm variandid) võtma vägistama; tütrikku oll' väelä võet tüdruk(ut) oli vägistatud
vägevüs, -e, -t9 vägevus
|gi, -e, -ke25 1. vägi, jõud; sõjavägi; 2. < e'(e)nergiä energia; väke täüs' energiline; 3. rasv
vägi|hain, -haina, -.haina30 vägihein (rohttaim)
vägih(t)ü|mä, -däq, -84 rasvuma, paksuks minema; võiduma; vägihünüq rõivaq võidunud riided
vägihüisi = vägehüisi = vägühüisi
vägi|ne, -dse, -st7 rammus, rasvane
vägi.pesmi|ne, -se, -st5 toornaha töötlemine; vägipesset nahk töödeldud toornahk (parkimata)
vägi|pulk, -pulga, -.pulka31 vägikaigas
vägi.võimuisi = väe.võimuisi
vägühüisi = vägüselläq = vägüsi = vägehüisi = vägihüisi vägisi
väherde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv väherdäma: saa es und, väherdelli üü läbi ei saanud und, vähkresin öö läbi
väherdä|mä, -q, -83 väherdama, vähkrema
väherüs, -e, -t9 väherdamise ase; hopõn' om rüä pääle üte väherüse pandnuq hobune on rukkisse ühe väherdamise aseme jätnud
vähk, vähä, .vähkä,34 vähk (veeloom; haigus)
.vähkremä, väherdäq, .vähkre78 vähkrema
.vähr|äq, -m ide, -it18 = .värräq kahepoolne värav
vähä natuke, veidi, pisut; vähä veidemb natuke vähem; oodaq vähä! oota veidi!; vrd veidüq
vähäke|ne, -se, -ist8 hrlosast väheke, natuke, veidi
vähäliga|nõ, -dsõ, -st5 = vähälik
vähäli|k, -gu, -kku38 väheldane
vähämb, -ä, -ät13 väiksem vähämb veli väiksem vend
vähämbält vähemalt
vähändä|mä, -q, -83 väiksemaks tegema, vähendama
vähä|nemä, -nedäq e -däq89 väiksemaks muutuma, vähenema
.väikogõ|nõ, -sõ, -ist8 = .väikugõnõ
.väikugõ|nõ, -sõ, -ist8 = .väikogõnõ väikseke, väike; väikugõsõq latsõq väikesed lapsed
väim, väimä, .väimä35 = väimeq, .väime, väimet18 = väimeq, .väimne, väimend17 = veim' = veimeq väiv, loomatäi; ku eläjäl ommaq väimneq sälän, sys tä jääs kõhnas kui loomal on täid seljas, siis ta jääb kõhnaks
väits', väidse, väist39 nuga
|kev, -gevä, -gevät4 1. vägev; 2. < pekk'[2.] rasvane; pekk; taal lihal ommaq laih ja väkev läbi kasunuq sellel lihal on tai ja pekk läbi kasvanud
välehehe väledasti, kärmesti
välgähtä|mä, -q, -83 välgatama
välgäh(t)üs, -e, -t9 välgatus
välgäs, .välkä, välgäst22 väle, vilgas; noorõn olliq mul välkäq jalaq noorena olid mul väledad jalad
välgü|tämä, -täq, -dä82 välgutama
väli lausa, päris, puhas; väli võiugaq küdsi kuukõ puhta võiga küpsetas kooke; välivindläne puhas venelane
väli, väl(l)ä, .väljä e .vällä43 väli
välimä|ne, -dse, -st5 välimine, väline
välk, välgü, .välkü37 välk; välkü lüü välku lööb
.välkmä, .välküq, välgü64 välkuma; läikima
välk|post'*, -posti, -.posti37 elektronpost, e-post, meil
välkpostildõ* meilitsi, e-posti kaudu
välle, -, -t14 väle
.vällä 1. välja; õue; vällä löüdmä avastama; leiutama; vällä märgütämä välja mõtlema, konstrueerima; leiutama; vällä vaihtama välja vahetama, asendama; vällä ütlemä välja ütlema; hääldama; vällä trükmä printima; 2. ära; susi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe vällä hunt söövat suure näljaga teise hundi ära; mul varastõdi kirvõs vällä mul varastati kirves ära; tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä ta kukkus jõkke sisse ja uppus ära
.vällä|annõq, -.andõ, -annõt19 väljaanne
(l)(h)n väljas; õues; latsõq mäng'väq välän lapsed mängivad õues
.vällä.löüdjä, -, -t3 avastaja; leiutaja
.vällä.löüdü|s, -(se), -(s)t10 = .löüdüs avastus; leiutis
(l)lämaa, -, -d50 välismaa
.vällämärgütäjä*, -, -t3 konstruktor; leiutaja
.vällämärgütüs*, -e, -t9 konstruktsioon; leiutis
.vällänägemi|ne, -se, -st5 välimus, väljanägemine
.vällä.näütämi|ne, -se, -st5 väljendus
.vällä.näütüs, -e, -t9 näitus
.välläpoolõ väljapoole
(l)läst väljast
(l)lästpuu:lt väljastpoolt
.vällä.ütlemi|ne, -se, -st5 hääldamine, hääldus; väljendus
välmeq, .välme, välmet18 lõngaviht
välä(h)npuu:l väljaspool
välä|uss', -ussõ, -ust39 välisuks
vänderdä|mä, -q, -83 vänderdama
vänderüs, -e, -t9 looder
vändsü|tämä, -täq, -dä82 väntsutama; vändsütägu-i kassi! ära kassi väntsuta!
.vänge, -, -t3 vänge
vänt, vändä, .väntä35 1. vänt; 2. keps
.väntsü|mä, -däq, -80 väntsuma
.väntämä, vändädäq, .väntä77 väntama
väreht', -i, -it13 = värräi värav
väris|emä, -täq, -e87 värisema
väristä|mä, -q, -83 väristama
.värj|äq, m -ide, -it18 = .värräq kahepoolne värav
värk', värgi, .värki37 värk; Vinne värk' Vene värk
.värki värki, moodi, laadi
.värk'mä, .värkiq, värgi63 kapja tasandama, värkima
värm', värmi, .värmi37 = värv'
värmili|ne, -dse, -st5 = värviline
värmi|ts, -dsä, -tsät13 värnits
.värm'mä, .värmiq, värmi63 = .värv'mä
.värmämä, värmädäq, .värmä77 ihkama, ihaldama; tä värmäs umma poiga opõtajas ta ihkab, et tema pojast saaks kirikuõpetaja
vär|rin, -inä, -inät4 värin
vär|räi, -äjä, -äjät4 = väreht' värav; värräi om vallalõ värav on lahti
.värr|äq, m -ide, -it18 = .vähräq = .värjäq = .värteq kahepoolne värav; lask värteq vallalõ avab väravad
.värskilt värskelt
värss', värsi, .värssi37 1. värss, luulerida; 2. kord; tuu oll' minevä keväjä, ku tä edimäst värssi miiq poolõ tull' see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tuli; kats'-kolm värssi käü liinan, sys tulõ kodo käin kaks-kolm korda linnas, siis tulen koju
.värt|eq, m -ide, -it18 = .värräq
.värtnä, -, -t3 = verehtin värten
värv', värvi, .värvi37 = värm' värv; värvitelek, -pleiäts' värviteleviisor, -pliiats
värvili|ne, -dse, -st5 = värmiline värviline
.värv'mä, .värviq, värvi63 = .värm'mä värvima
.väs(t)lihe = .väs(t)lile 1. kärmelt, energiliselt; 2. himukalt; 3. kangekaelselt, visalt
väs|ümä, -süq, -ü70 väsima
väsümäldäq väsimatu(lt)
väsümüs, -e, -t9 väsimus
väsü|ne, -dse, -st7 väsinud; väsüdseq silmäq väsinud silmad
väsü|tämä, -täq, -dä82 väsitama; tüütama
väsütäv, -ä, -ät3 väsitav; tüütu
vääde = väädetämiisi viltu; rattil ommaq tsõõriq vääde all vankril on rattad viltu all
väär, väärü, .väärü37 = väärüs
.väärdlemä, vääreldäq, .väärdle78 maadlema
.väärdmä, (.)väärdäq, väärä, kesks vääret66 = .väärämä
väärnim|i, -e, -me24 = priinimi perekonnanimi
väärt väärt
.väärtüs, -e, -t9 väärtus
väärähtü|mä, -däq, -84 vääratama; käsi väärähtü ja väits' lõigas' sõrmõ käsi vääratas ja nuga lõikas sõrme
.väärämä, väärädäq, .väärä77 = .väärdmä 1. võitma; maha murdma; tuu kohtomiis' vääräs kyik' ärq see kohtumees võidab kõiki; kõvõmb miis' vääräs tõõsõ ärq kõvem mees paneb teise maha; kass' vääräs' ärq hiire ja surmas' ärq kass murdis hiire maha ja tappis ära; 2. (pingutades) lõpetama; ärq väärssi mi suurõ nurmõ täämbä täna lõpetasime suure põllu ära
väärüli|ne, -dse, -st5 vääriline
väärüs, -e, -t9 = väär = vöörüs juhivits (vankri osa); kuhjavarda tugi; väärüsseq hoitvaq vehmrit õkva, sys rattaq ei lopõrdaq hobõsõ takan juhivitsad hoiavad aisu otse, siis vanker ei loperda hobuse taga
vääs, vääsä, .vääsä35 kepp, roigas; relv
väü, vävvü, .vävvü37 väi
väü|mii:s', -mehe, -mii:st39 = väü
väü|poig, -puja, -.poiga32 = väü
.väütämä, .väütäq, .väüdä81 = .väütämä, väüdädäq, .väütä77 pingutama, (kõigest jõust) püüdma; vanamiis' väüdäs' kygõst jovvust tüüd ärq tetäq vanamees püüdis kõigest jõust tööd ära teha; ma väüdi koolin väega häste oppiq ma püüdsin koolis väga hästi õppida
vöödi|k, -gu, -kut13 vöödiline; vöödiline loom
vöörüs, -e, -t9 = väärüs
vöörü|tämä, -täq, -dä82 = höörütämä veeretama, keerutama; hööritama
vürdsi|ne, -dse, -st7 vürtsine
vürst', vürsti, .vürsti37 vürst
vürts', vürdsi, .vürtsi37 vürts
vüü:, -, -d51 = hü:ü vöö; vööde
vüü:lde vööle; pand' vüü vüülde pani vöö vööle
vüü:rdümä, vüü:rdüdäq, vöörü79 = hüü:rdümä = vii:rdümä veerema
vüü:rät|t, -i, -ti37 vöörätt, lai vöö (hrl meeste kuue v kasuka peal kandmiseks)
vüü:rüs, -e, -t9 esik, eeskoda; tarrõ päses läbi vüürüse tuppa pääseb läbi esiku
vymmõlda|ma, -q, -83 vemmeldama
vyngu|tama, -taq, -da82 võngutama
vyngõrda|ma, -q, -83 vingerdama
vyngõrus, -õ, -t9 vingerdis; madu
.vynkama, vyngadaq, .vynka77 jõnkslema; ku kõtar' om kats'ki, sys tsyyr' vynkas kui kodar on katki, siis ratas jõnksleb
vytsi, -, -t2 = vitsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)
vyyrdu|ma, -daq, -80 võõrduma
vyyrdõlõma, võõrõldaq, vyyrdõlõ85 = võõrastõ(l)lõma võõrastama, võõristama