võro-eesti-võro sõnaraamat

va van|a -a -na28, igävä|ne v igäve|ne -dse -st5 va koeranäss vana pininäsś; va hädavares igäväne hädävarõs; seda va ihurammu tal jätkus sedä ihorammu täl jakku;

vaablane .vaabla|nõ -sõ -st5 lehe-, puiduvaablane lehe-, puuvaablanõ; kq ka vapsik

vaade 1. .kaeh(t)us -õ -t9, .kaemi|nõ -sõ -st5, pilť pildi .pilti37 range vaatega kooliõpetaja kuŕa kaemisõgaq oppaja; tema vaates polnud hirmu timä silmin olõ-õs hirmu; vaade paremale, vasakule! kaeq hääle, kuralõ!; vaade Munamäe tornist kaehus v kaeminõ Munamäe tornist; postkaart Võrumaa vaadetega posťkaarť Võromaa piltegaq v kaehuisigaq; avaneb suurepärane vaade om väega häste nätäq v om väega illos kaiaq; mets segas vaadet merele mõts segäsi mere nägemist v mere poolõ kaemist; üks aken on vaatega aeda ütś akõń om aia poolõ; 2. ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5, elonägemi|ne -se -st5 millised vaated sul on? kuis sa asjo näet?; demokraatlikud vaated demokraatlinõ ilmakaeminõ; mulle ei meeldi tema vaade moraalile mullõ ei miildüq, kuis timä sündsüsest arvo saa; kindel vaade elule kimmäs elonägemine; 3. .kaeh(t)us -õ -t9 eest-, külgvaade iist-, külekaehus;

vaagen 1. liud livva .liuda33, .vaagna - -t3 ristimisvaagen kupeľ, kubeľ; valis vaagnalt endale puuvilju sortõ vaagna päält hindäle puuviljo vällä; mitu vaagnatäit toitu mitu livvatäüt süüki; 2. anat puusavü̬ü̬ - -d51, puusaluu - -d50 vaagnavööde puusavüü; neeruvaagna põletik rahupalanik;

vaagima (läbi) .märḱmä .märkiq märgi63, (läbi) rehkendä|mä -q -83, märgü|tämä -täq -dä82, aro|tama -taq -da82, arotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .arvo pidämä , .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64 küsimust vaagima asja märgütämä; tulemusi vaagima läbi märḱmä, miä vällä tulľ; vaeti kauba väärtust arotõldi, midä kaup väärt om;

vaakum tühüs* -(s)e -t11, tühi|ruuḿ* -ruumi -.ruumi37, hõrõhus -õ -t9, v(a)a|kuuḿ -kuumi -.kuumi37 vaakumpakend tühüspakḱ v rõuhkõpakḱ; kohv on vaakumpakendis kohv́ om rõuhkõpakin; ideoloogiline vaakum mõttõtühüs; vaakumpump hõrõhuspump;

vaakuma .vaakma .vaakuq vaagu64, kõrras v äkki vaagahta|ma -q -83 vares vaakus korraks varõs vaagahť; hinge vaakuma (hinge) vaakma, kool(t)õnõma; vaagub hinge om minegi pääl;

vaal (vaala) v(a)alaskal|a -a -la28, valas* -(s)õ -t11 vaal pole tegelikult kala valaskala olõ-iq periselt kala; sinivaal sinivalas; vaalapüüdja vaalapüüdjä;

vaal (vaalu) vaal vaalu .vaalu37, mauk† mauga .mauka30 kandsime heina vaalust rõuku kannimiq haina vaalust rõuku; (saokaupa) vaalus rugavalla; lumevaal lumõvaal, lumõvaotus;

vaalima: pesu vaalima mõssu truľma;;

vaalutama .vaalama vaaladaq .vaala77, vaala|tama -taq -da82, vaalusta|ma -q -83

vaap vaap vaaba .vaapa30 valge vaabaga piparkoogid valgõ vaabagaq vehveŕkoogiq; kaussi katab kuldne vaap kausil om kullanõ vaap; seal on paks porivaap seljas tsial om paks muakõrd sälän; hambavaap hambavaap;

vaarao .vaarao - -t2 vaaraosipelgas vaaraokuklanõ; vaaraorott vaaraovõhl;

vaarikas vabarn -a -t4, vabõrn -a -t4, va(v)võrn -a -t4, va(v)varn -a -t4 vaarikaid on punaseid ja (hele)kollaseid, kitsemurakas on must vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must; vaarikad kasvavad raiesmikel vabõrnaq kasusõq raotu pääl;

vaaritama vaari|tama -taq -da82, ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61, süvväq tegemä

vaaruma kapõrda|ma -q -83, kupõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma -q -83, .hüllelemä hülleldäq .hüllele85, .lüngelemä lüngeldäq .lüngele85, tuigu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo kapõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kõikma .kõikuq kõigu73 vaarus vastase antud hoobist kapõrď v tuudõrď vastalidsõ antust hoobist; laps kõndis vaarudes latś kõ̭nďsõ kupõrdõlõn; väsinud mees vaarub üle õue väsünüq miiś lüngeles üle moro; joodik vaarus jalgel joodik ripse jalgo pääl; puu lõi vaaruma ja langes maha puu lei kõikma ja sattõ vasta maad;

vaas vaaś vaasi .vaasi37, an|noḿ -oma -omat4 laual seisab kõrge vaas lavva pääl sais korgõ vaaś; hauavaas kalmuvaaś;

vaat (vaadi) vaať vaadi .vaati37, püt|t -ü -tü37, tönń tönni .tönni37 vaadiõlu pütüolu; lägavaat virdsapütt;

vaat: (vaadu) vasakule vaat! kuralõ kaeq!;

vaat(a) kaeq , hi̬i̬(q) vaat kus kaeq kos(t), kagos(t), kaeq koh(n) kagoh(n), kaǵa, kagja, vot kos; vaat kus lugu! kagos om lugu!; vaat nii on lugu kaeq nii om lugu; vaat sulle säh! vot sullõ seh!; vaat kui võtan sulle rihma! kaeq ku võta sullõ rihma!; söök oli seal vaat et odavamgi süüḱ olľ sääl kaeq viil odavamb; vaat kus lops! vot määne pauk! v kos olľ v om pauk!; vaata, kuhu on enda peitnud! hiiq, kohe om hindä käḱnüq!;

vaataja .kaeja - -t3 vaatajaile näidend meeldis kaejilõ näütemäng miildü;

vaatama .kaema kaiaq kae67, .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tunnista|ma -q -83, .silmämä silmädäq .silmä77, .vahťma .vahtiq vahi63, kõrras .kaehta|ma -q -81, .kaehu|tma -taq -da62 ette vaatama ette kaema; järele vaatama perrä kaema; üle vaatama üle v perrä kaema; läbi sõrmede vaatama läbi sõrmi kaema; tornist vaadates oli kõik nagu peo peal tornist kaiaq olľ kõ̭iḱ niguq peo pääl; tahaks linna vaadata tahtnuq liina kaiaq; seda on vastik vaadata seod om jälle kaiaq; siin oli palju vaadata siin olľ palľo kaemist; ei jõudnud seda imet ära vaadata jõvva-as taad imeht ärq kaiaq; tulin teid vaatama tulli teid kaema; paugu peale vaatasin üles paugu pääle kaehti v kaehudi üles; vaatas ja vaatas, aga ära ei tundnud tunnisť ja tunnisť, a tunnõ-õs ärq; tõele näkku vaatama tõtõt tunnistama; vaatame seda kaupa lähemalt kaemiq v silmämiq seod kaupa lähembält; mine vaata, kui kaugel traktor juba on! mineq kaeq v silmäq, kavvõn traktoŕ joba om; oled sa ajalehti vaadanud? olõt postilehti silmänüq?; tal on aega vähe, aina vaatab kella täl om aigo veidüq, muguq vahis kellä; istus sillal ja vaatas vette istõ silla pääl ja vahtõ vette; istus ja vaatas aknast välja istõ ja vahtõ aknõst vällä; tõmbad sahtli lahti: sealt vaatab vastu tühjus tõ̭mbat suhvli vallalõ̭ tühi vahis vasta; oma naisest ei hoolinud, vaatas nooremaid es hooliq umast naasõst, hiile noorõmbit; maja aknad vaatavad läände maja aknõq ommaq õdagu poolõ; Mari oli Jaanist vaata et pikemgi kaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq; teda tundis siin vaata et igaüks timmä tiiď siin pia egäütś; eks vaatame! kaemiq noh!; vaadake, nii on lugu! kaegõq, nii om lugu!; vaata aga vaata! kaeq-kaeq! v kaeq no kaeq!;

vaatamata (.)kaemaldaq , hu̬u̬ľmaldaq , .olkõq et sellele vaatamata tuu pääle kaemaldaq; vaatamata sellele, et … huuľmaldaq tuust, et ... v olkõq et …; äikesevihmale vaatamata piksevihmast huuľmaldaq;

vaatamisväärsus .kaemist väärt (kotus, asi ) , (miä) tasos kaiaq , .kaemiskotus -(s)õ -t11 mis on Tartu vaatamisväärsused? midä Tarton kaiaq tasos? v määntseq ommaq Tarto kaemist väärt kotusõq?; kas siin on mingeid vaatamisväärsusi? kas tan midä kaiaq om?;

vaateaken .näütüs|akõń .-aknõ -akõnd17, .kaemis|akõń .-aknõ -akõnd17 pühade eel dekoreeriti vaateaknaid vasta pühhi ehiti näütüsaknit;

vaatemäng mäng mängo .mängo37, pilť pildi .pilti37, .kaemi|nõ -sõ -st5, .tiatri - -t1, .näüt(e)lemi|ne -se -st5, .tiatri|mäng -mängo -.mängo37, .tsirkus -õ -t9 ilutulestik oli uhke vaatemäng tulõvärḱ olľ uhkõ mäng; vulkaanipurse on võimas vaatemäng tulõmäepurgahus om väkev pilť; härjavõitlus on jõhker vaatemäng härävõigõlus om hirmsa kaeminõ;

vaatenurk .kaemi|nõ -sõ -st5, nägemi|ne -se -st5 täiesti oma vaatenurk peris v otsaniq uma kaeminõ; majanduslikust vaatenurgast majandusõ poolõ päält kaiaq; lähenes asjale subjektiivsest vaatenurgast kai asja umast nukast v uma poolõ päält; sellest vaatenurgast paistavad asjad teisiti seo kandi päält kaiaq paistusõq aśaq tõistõ;

vaatepilt pilť pildi .pilti37, nätäq v kaiaq (asi) sellist vaatepilti ei näinud iga päev säänest pilti es näeq egäpäivi; imekaunis vaatepilt kistumaldaq illos kaiaq; põlev maja oli kohutav vaatepilt maja palaminõ olľ hirmsa nätäq v kaiaq; juga pakub suurepärast vaatepilti viisadang om uhkõ kaiaq;

vaatetorn .kaemis|torń -torni -.torni37 Suure Munamäe vaatetorn Suurõ Munamäe torń;

vaateväli: puud varjasid vaatevälja puuq lasõ-s vällä nätäq;;

vaatleja .silmäjä - -t3, .kaeja - -t3, .vahťja - -t3 linnuvaatleja tsirgukaeja; looduses oli ta hea vaatleja luudusõn olľ täl hää silm kõ̭gõ pääle; rahvusvahelised vaatlejad Bosnias riikevaihõlidsõq silmäjäq v silmänhoitjaq Bosnian; diplomaatiline vaatleja kaejadiplomaať; valimisjaoskonnas istusid vaatlejad valimisjaoskunnan istõq manvahťjaq;

vaatlema 1. .kaema kaiaq kae67, .silmämä silmädäq .silmä77, .vahťma .vahtiq vahi63, mitmit kõrdo .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, silmite|(l)lemä -lläq -(l)le86 vaatleb huviga pilte kaes v vahis pilte himogaq; käisin täna metsas linde vaatlemas käve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman; 2. .uuŕma .uuriq uuri63, .silmämä silmädäq .silmä77, .kaema kaiaq kae67 siin vaadeldav ajajärk aovaheq, midä tan kaias v uuritas; autor vaatleb lüüdi ja karjala keelt ühtse keelena autoŕ kaes lüüdi ja kaŕala kiilt kuun niguq ütte kiilt;

vaatlus .kaemi|nõ -sõ -st5, .silmämi|ne -se -st5, .vahťmi|nõ -sõ -st5, .kaeskõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5 astronoomiline vaatlus taivakaesklus, taivakaeminõ; laiba vaatlus kuulnu ülekaeminõ; pikaajalised vaatlused pikäaolinõ v pikä ao seen silmänpidämine; täpne vaatlus näitas, et … täpsä perräkaeminõ näüdäś, et …; ekspeditsioonil korraldati mitmesuguseid vaatlusi uuŕmisreisi aigo silmäti v uuriti mitmõsugumaidsi asjo; tuleb võtta vaatluse alla ka need probleemid tulõ naadaq kaema v silmämä ka noid häti; Kauksi Ülle loomingu vaatlus arvaminõ Kauksi Ülle luudu kotsilõ, Kauksi Ülle luudu uuŕminõ;

vaatus ja|go -o -ko27, .kaeh(t)us -õ -t9 näidend kahes vaatuses ja neljas pildis näütemäng katõn jaon ja nelän pildin; elu lõppvaatus elo peräots;

vaba va|ba -ba -pa28, prii - -d50, lopõ - -t14 vabaks ostetud ori priis ostõt ori; lõpuks tundsin ennast vabana peräkõrd tunni hindä vaba(s); Eesti on vaba maa Eesti om vaba maa; kodumaa on jälle vaba kodomaa om jälkiq prii; tehke tee vabaks! tekkeq tii vallalõ!; ajujää tagant paistis vaba vesi ojoja iä takast paistu vallalinõ vesi; pääsesime saarte vahelt vabasse vette pässimiq saari vaihõlt suurõ vii pääle; vaba vaade merele apaŕ kaeminõ mere pääle; rabeles kinnihoidjate käest vabaks rabõľ kinniqhoitjidõ käest vallalõ; mees andis mulle vabad käed miiś anď mullõ meelevalla; ole nii vaba ja loomulik kui oskad! olõq nii lopõ ja loomulik niguq mõistat!; õppetööst vaba aeg oṕmisõst prii aig; valskusest vaba võlsist prii v võlsildaq; julge ja vaba maalimisviis julgõ ja lopõ maaľmisõmuud; vaba fantaasia lopõ ettekujotus; vaba langemine füüs vaba sadaminõ; vaba istekoht prii istmisõkotus; vaba pind vaba pind; vaba tahe vaba tahtminõ; vaba voli voli; vabas õhus välän; vabapääse priipileť; lumevaba lumõldaq;

vabaabielu: nad on vabaabielus nä eläseq kokko v eläseq kuun;

vabadus vabahus -õ -t9, .priius -õ -t9, vol|i -i -li26, meele|vald -valla -.valda33, seto kiiľ vooľa - -t1 uus seadus piirab meie vabadust, vabadusi vahtsõnõ säädüs vähändäs mi vabahust, vabahuisi; vabadust kätte võitma priiust kätte võitma; pääses vabadusse pässi vabas v priis; vabaduses elavad rahvad priiq rahvaq; vabadus kõike teha meelevald v voli kõ̭kkõ tetäq;

vabadusekaotus kinniq.pandmi|nõ -sõ -st5 vabadusvõitlejale määrati viis aastat vabadusekaotust vabahusvõitlõja mõistõti viies aastagas kinniq;

vabadusliikumine vabahus.liikmi|nõ -sõ -st5

vabadussõda vabahus|sõda -sõ̭a -sõta29 Eesti Vabadussõda Eesti Vabahussõda;

vabadusvõitleja vabahus.võit(õ)lõja - -t3

vabadusvõitlus vabahus.võitlus -õ -t9, vabahusvõidõlus -õ -t9

vabakaubandus vaba.kauplõmi|nõ -sõ -st5 vabakaubandustsoon priikaubapiiŕkund;

vabakutseline .hindäette , .hindäperi , .hindäpääl tulin töölt ära, olen nüüd vabakutseline tulli ammõtist äräq, noq tüüdä uma käe pääl; vabakutseline kirjanik hindäperi v hindäette kirämiiś;

vabakuulaja vaba.kullõja - -t3

vabakäik vaba|käüḱ -käügi -.käüki37, vaba|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36 libedaga ei maksa vabakäigul mäest alla sõita nilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq;

vabalt vabalt , priilt , volilt , voľonalõ siin tohib vabalt kala püüda siin tohis vabalt v volilt kalla püüdäq; laps võis vabalt teha, mida tahtis latś võisõ vabalt v volilt tetäq, miä tahť; raha oli neil vabalt käes rahha olľ näil voľonalõ käeh; kunstnikul on õigus vabalt luua kunsťnigul om õigus hindäperi luvvaq; mahtus vabalt läbi mahtu ilosahe läbi; sa jõuad vabalt bussi peale sa jõvvat ilosahe bussi pääle; ta võis meid kahte vabalt segi ajada tä võisõ meid kattõ kergehe v lihtsähe segi aiaq; vestlus kulges vabalt jutt juusḱ lobõhõhe; vabalt istuv ülikond apaŕ ülikund; julgeti juba vabalt kõnelda julõti joba kõvva kõ̭nõldaq; räägib vabalt kolme võõrkeelt kõ̭nõlõs laabsahe v sorrõhe kolmõ võõrast kiilt; võta vabalt, asi on juba korras! tõ̭mbaq tagasi, asi om joba kõrran!; vabalt! vabalt!; võib vabalt olla, et … või väega ollaq, et …;

vabamaadlus sport vaba.maadlus -õ -t9

vabameelne vabami̬i̬ľ|ne -se -set6, vabameeli|ne -dse -st7, vaba meelegaq poliitiliselt vabameelne poliitilidsõlt vabamiiľne; vabameelsed vanemad lubavad lapsel seda filmi vaadata vabameelidseq vanõmbaq lupasõq latsõl seod filmi kaiaq;

vabandama 1. .andis .andma , vabanda|ma -q -83 vabanda(ge) mind, palun! olõq hää, annaq (mullõ) andis! v olkõq hääq, andkõq (mullõ) andis!; ma vabandan teid hea meelega ma anna teile hää meelegaq andis; 2. .õigõs .mõistma , .vällä kõ̭nõlõma püüdis end vabandada haigusega pruumõ hinnäst haigusõgaq vällä kõ̭nõldaq; sellist tegu ei vabanda miski säänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq; vabandas end ajapuudusega tõi ette aopuudusõ;

vabandus 1. vabandus -õ -t9, (.andis).pallõmi|nõ -sõ -st5, vabandami|nõ -sõ -st5 vabandust paluma andis pallõma; palus meie käest vabandust pallõľ miiq käest andis; vabandus vastu võetud! vabandus vasta võet!; 2. .pästmi|ne -se -st5, ettekäänüs -(s)e -t11 tahab midagi enda vabanduseks öelda taht hindä pästmises midä üldäq; muudkui otsis vabandusi tööst pääsemiseks muguq otsõ ettekäänüssit, et tüüst päsedäq;

vabanema päsemä , vabas v priis .saama , vabas v priis päsemä , vallalõ .saama sõltuvuses olnud rahvas vabanes lõ̭ial olnuq rahvas sai priis; meri vabanes jääst meri pässi iäst vabas; vanglast vabanema vangist vallalõ saama; tahtis prussakatest vabaneda tahť prussakist vallalõ saiaq; maadleja vabaneb ründaja haardest maadlõja päses ründäjä pitsitüsest; millal sa täna koolist vabaned? kuna sa täämbä koolist päset?; põlemisel vabaneb soojusenergia palamisõ man päses vällä lämmäjoud; kohvikus vabanes kaks lauda kohvitarõn jäi katś lauda tühäs;

vabariik vaba|riiḱ -riigi -.riiki37

vabariiklik vaba.riikli|ne -dse -st5

vabastama (vabas v priis v vallalõ) .pästmä .pästäq pästä61, vabas v priis v vallalõ tegemä , priis .laskma , vabasta|ma -q -83 meid vabastati enamlaste käest meid pästeti inämbläisi käest; orjad vabastatakse ahelaist oŕaq pästetäseq hahilist; üliõpilased vabastatakse õppemaksust tudõndiq vabastõdasõq opimassust; ta vabastati vanglast tä lasti vangist vallalõ; ta vabastati kooliõpetaja ametikohalt tä tetti oppajast vallalõ; tehnika vabastab meid paljudest muredest tehniga tege meid palľosist murrist priis; vabastage autodele tee! tekkeq autilõ tii vabas v vallalõ!; olen raskemast tööst vabastatud ma olõ rassõmbast tüüst vabas lubat;

vabastus: mul on õppetööst ma olõ oṕmisõst prii;

vabatahtlik prii.tahtli|nõ -dsõ -st5, umast .tahtmisõst , esiq.tahtli|nõ* -dsõ -st5, esiq.tahtja - -t3 vabatahtlik tuletõrjuja priitahtlinõ pritsimiiś; vabatahtlikud abistajad umast tahtmisõst appitulõjaq; vabatahtlik õppeaine esiqtahtlinõ opiainõq; Soome vabatahtlikud tulid meile appi Soomõ vabatahtlidsõq tulliq meile appi; kas vabatahtlikke on? kas kiä esiq taht?;

vabatahtlikult umast .tahtmisõst vabatahtlikult ma seda tööd ei teeks umast tahtmisõst ma seod tüüd es tennüq; ta tuli vabatahtlikult tä esiq tahť tullaq;

vabaõhukohvik väläkohvi|k -gu -kut13, morokohvi|k -gu -kut13

vabaõhumuuseum välämuusõ|uḿ* -umi -.ummi38

vabe kaland soodsi|k -gu -kut13

vabin ju|tin -dina -dinat4, vär|rin -inä -inät4, hü|tin -dinä -dinät4, kahmistus -õ -t9 kehast käis vabin läbi ihost käve jutin läbi;

vabisema väris|emä -täq -e87, hüdis|emä -täq -e87, rap|puma -pudaq -u v -pu-pudaq -u79 v -pu 80 , .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63 hakkas hirmu pärast vabisema naaś hirmu käen hüdisemä; vabiseb külma käes judisõs külmä käen; ta vabises kogu kehast täl kõ̭iḱ iho rappu; maja vabises, kui rong möödus maja rappu, ku ronǵ müüdä sõiť;

vabrik vabri|k -gu -kut13, tü̬ü̬stüs -e -t9

vabrikant vabri|kanť -kandi -.kanti37, vabrigu .perremi̬i̬ś

vadak kohopiimä|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37, kohopiimä|vesi -vi̬i̬ -vett42

vader va|tõŕ -dõri v -dõra -dõrit v -dõrat4

vadin kä|tsin -dsinä -dsinät4, mul|lin -ina -inat4 laste rõõmus vadin latsi rõ̭õ̭msa kätsin;

vadistama jutu|tama -taq -da82, lopa|tama -taq -da82, mulga|tama -taq -da82, polďa|tama -taq -da82 tüdrukud tulevad vadistades tütriguq tulõvaq jututõn; naiste vadistamisele ei tulnud lõppu naisi lopatamisõlõ tulõ-õs lõppu;

vadja: vadja keel vaďa kiiľ, vadja kiiľ;

vadjalane vaďala|nõ -sõ -st5, vadjala|nõ -sõ -st5

vaeg-: vaegnägija puuľpümme, kehvä nägemisegaq;;

vaekauss: vaekausil on … kaalu pääl om …;

vaen vih|a -a -ha28, vain vaino .vaino37 vaen vendade vahel süvenes viha velji vaihõl lätś süvembäs; rahvastevaheline vaen vain rahvidõ vaihõl; oleme temaga ammu vaenus olõmiq täägaq ammuq vihossin;

vaene .vae|nõ -sõ -st7, kehv kehvä .kehvä35, tühäli|ne† -dse -st5, kitsas .kitsa kitsast22 üks vendadest oli rikas, teine vaene ütś veli olľ rikas, tõ̭nõ vaenõ; küla vaesed tulid kokku külä vaesõq tulliq kokko; vaeseks jäänud leeväldäq jäänüq; ma olen praegu nii vaene, et ei saa midagi osta ma olõ parhillaq nii planḱ, et midägiq saa ei ostaq; põllumaa on siin vaene maa om siin kehv; vaene elu kitsas elo;

vaenlane .vainla|nõ -sõ -st5, .vaimla|nõ -sõ -st5, vihala|nõ -sõ -st5, vihali|nõ -dsõ -st5 vaenlane tungis meie maale vainlanõ murď mi maalõ sisse; ma ei tea endal ühtegi vaenlast olevat ma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv; lepatriinud on lehetäide vaenlased käokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq;

vaenujalal vaino(h)n , vihossi(h)n

vaenukägu toonikä|go -o -ko27, vainokä|go -o -ko27, toonõtut|t -u -tu37, surma|tsirk -tsirgu -.tsirku37, seto kiiľ tututaja - -t3

vaenuköis eläjät vaino|köüdś -köüdse -köüst39, käänü|köüdś -köüdse -köüst39

vaenulik vainoli|nõ -dsõ -st5, viha|nõ -dsõ -st7 pärismaalased olid võõraste vastu vaenulikud perismaalasõq olliq võ̭õ̭ridõ vasta vainolidsõq v perismaalaisil olľ vain võ̭õ̭ridõ vasta; tema hääletoon oli vaenulik timä helü olľ vihanõ; elame vaenulikus ümbruses mi ümbre eläseq vainlasõq; ta on meie vastu vaenulik inimene tä om mi vihalanõ; võõraste vaenulikud kavatsused võ̭õ̭ridõ kuŕaq plaaniq;

vaenutsema vihha pidämä

vaeseke .vaesõkõ|nõ v .vaesõgõ|nõ -sõ -ist8, .vaenõkõ|nõ v .vaenõgõ|nõ -sõ -ist8 mul hakkas vaesekeset kahju mul naaś vaesõgõist hallõ;

vaeselt .vaesõhe , .vaesõlõ , .kitsahe , .kitsalõ , armõtuhe , armõtulõ nad elavad vaeselt nä eläseq kitsahe v vaesõhe; lapsed olid riietatud vaeselt, kuid puhtalt latsõq olliq rõivin armõtuhe, aq puhtahe;

vaeslaps .vaenõlatś .vaesõlatsõ vaestlast39, .perräjäänüq latś

vaestemaja .vaestõ|maja -maja -majja v -maia28, .vaestõko|do -do -to26, seto kiiľ puha.deľnä - -t3, poha.deľnä - -t3

vaesuma .vaesõs .jäämä vaesunud talupoeg kehväs jäänüq talomiiś;

vaesus .vaesus -õ -t9, .kitsus -õ -t9 pärast sõda valitses vaesus päält sõ̭a olľ vaesus egäl puul; püüab vaesusest välja rabeleda pruuḿ kitsusõst vällä rabõldaq;

vaev vaiv vaiva .vaiva30, hä|dä -dä -tä24 vaeva nägema vaiva nägemä; vaevaks võtma vaivas võtma; vaevas olema vaivussin olõma; haige jalg teeb mulle vaeva haigõ jalg tege mullõ vaiva v hätä; suure vaevaga sai ta voodist välja suurõ hädägaq sai tä sängüst üles; kerge vaevaga saadud raha kergehe saad raha; kõik see on mahavisatud vaev kõ̭iḱ taa om aśandaq vaiv v pinile hainategemine;

vaevakask vaiva|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37

vaevaline vaivali|nõ -dsõ -st5, vaiva|nõ -dsõ -st7, armõ|du -du -tut1, kehv kehvä .kehvä35 vaevaline teekond vaivalinõ tii; vanainimeste astumine on vaevaline vanol om astminõ vaivalinõ; silmanägemine oli jäänud vaevaliseks silmänägemine olľ jäänüq armõtus; tema saksa keel on vaevaline timä śaksa kiiľ om hädäline;

vaevaliselt vaivagaq , .vaivuisi , hädägaq ajasime endid vaevaliselt püsti aimiq hindä vaivagaq pistü; tuhm lamp valgustab vaevaliselt tinnõ lamṕ and hädägaq valgust; vaevaliselt käima kügäritśmä;

vaevalt vaivalt vaevalt ta enam tuleb vaivalt tä inämb tulõ; sinna on vaevalt pool kilomeetrit sinnäq om vaivalt puuľ kilometrit; vaevalt jõudis koju, kui juba otsis raamatud välja õ̭nnõ sai kodo, joba otsõ raamaduq vällä; ta on nii muutunud, et vaevalt tunneb ära tä om nii tõsõs lännüq, et hädägaq tunnõt ärq;

vaevama .vaivama vaivadaq .vaiva77, .utma uttaq uta61, hindäkotsinõ .vaivu|ma -daq -80, .vaibu|ma -daq -80 see töö vaevas ta väga ära tä vaivu taa tüügaq väega ärq; vanainimest vaevavad haigused vannainemist vaivasõq v piinasõq tõvõq; põtru vaevasid sääsed põtro vaivssiq v kiussiq kiholasõq; ära vaeva ilmaasjata oma pead! vaivaku-iq aśandaq umma pääd!; mis sa ennast vaevad, las nooremad teevad! miä sa hinnäst tapat, lasõq noorõmbaq tegeväq!; olin väga ära vaevatud olli väegaq ärq uttunuq; lapsed on karjaskäimisest ära vaevatud kaŕan käümisegaq ommaq latsõq ärq vaibunuq;

vaevarikas vaivali|nõ -dsõ -st5 vaevarikas töö vaivalinõ tüü;

vaevatasu vaiva|raha -raha -rahha28, käe.valgõ - -t3 andis ravitsejale vaevatasu anď tervendäjäle käevalgõt; kassi leidjale lubatakse vaevatasu kassi löüdjäle lubatas vaivaraha;

vaevlema .vaivlõma vaivõldaq .vaivlõ78, vaivussi(h)n olõma vaevlema jääma vaivussihe v vaivussilõ jäämä; mis ma tast siia vaevlema jätan miä ma täst siiäq vaivussihe jätä; valu käes vaevlema halu käen vaivlõma; vangis vaevlema vangin vaivlõma;

vaevuma vaivas .võtma ime, et ta veel vaevub mind teretama imeq, et tä viil vaivas võtt minno terehtäq;

vaevumärgatav hädägaq nätäq vaevumärgatav rada hädägaq nätäq tiirada;

vaevus hä|dä -dä -tä24 vaev

vaga va|ga -a -ka29, vagali|k -gu -kku38 proua on vaga naisterahvas provva om vaga v usklik naistõrahvas; vaga vesi vaga vesi;

vagane vaga|nõ -dsõ -st7, .vaa|nõ -dsõ -st7, tasali|k -gu -kku38 vagase vooluga jõgi vagadsõ joosugaq jõgi; pealtnäha vagane mees päältnätäq vaganõ v tasalik miiś; vagaseks tegema vaatsõs tegemä;

vagel vagõl v vakl vagla .vakla45 vaklu täis vaglanõ, vaglonõ; mingid vaglad närivad lehti määntsegiq vaglaq jüräväq lehti;

vagu virges .virkse virgest11, .v(i)irgus -õ -t9, va|go -o -ko27, hõõlas hõ̭õ̭'la hõõlast22, (virksehari) kuk|ḱ -i -ki37 ajab kartulivagusid sisse aja kardohkavirksit sisse; seal oli vagu keset selga tsial olľ redśe kesk sälgä; hüppas vaolt vaole karaś üte kuki v virkse päält tõsõ pääle; vesi uuristab nõlvakusse sügavad vaod vesi uurd kaldõhe süväq vaoq; mööda seina jookseb vagu, kus varem paiknesid juhtmed saina piten juusk rõõnõq, kos varrõmb olliq juhťmõq sisen;

vagun va|koń -goni -gonit4, va|kuń -guni -gunit4

vagunisaatja vagoni.saatja - -t3

vagur tasali|k -gu -kku38, va|ga -a -ka29 vagur mehike tasalik mehekene; teeb vagura näo tege vaa näo;

vagusi vakka , vagusahe , .tassa koer haukus veidi, siis jäi vagusi pini hauḱ veidükese, sõ̭s jäi vakka; lind püsib pesal vagusi tsirk püsüs vagusahe v hillä pesä pääl; ole vagusi, ära liiguta! olõq tassa, liigutagu-iq!;

vaha vah|a -a -ha28 vahast (tehtud) vahanõ;

vahakarva vaha|nõ -dsõ -st7, vahaka|nõ v vahaka|s -dsõ -st5, vahaka|s - -t15, vaha.karva

vahaleedik eläjät mehidsekoi - -d53

vahane vaha|nõ -dsõ -st7 mesiniku vahased kindad mesinigu vahadsõq kindaq; vahaseks tõmbunud nägu vahatsõs tõ̭mmanuq nägo;

vahariie .vakstu - -t1, seto kiiľ kleionka - -t1

vahatama vaha|tama -taq -da82

vahe (vahe) vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vahju|s† -(sõ) -(s)t10 vahet tegema vaiht tegemä; poe- ja turuhindade vahe poodi- ja turuhindo vaheq; perenaine käis toa ja köögi vahet pernaanõ käve tarõ ja köögi vahet; põõsaste vahedest tuli heina niita puhmõ vahjist tahť hain niitäq; pole mingit vahet, kas tuled või ei olõ-iq määnest vaiht, kas tulõt vai ei; lahutamisel saame kahe arvu vahe maahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq;

vahe (vaheda) vaib vaiba .vaiba30, vaib vaiva .vaiba32, vaiv vaiva .vaiba30, ter|räv -ävä -ävät4 vahe nuga, kirves vaib väitś, kirvõs; vaheda ütlemisega kirjamees terävä ütlemisegaq kirämiiś; sel naisel on ütlemata vahe mõistus tal naasõl om kistumaldaq terräv mudsu;

vaheaeg vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vaihõ|aig -ao -.aigo36 vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsa vihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa;

vahejuhtum .johtumi|nõ -sõ -st5, .trehvämi|ne -se -st5, vahe(q)johus -(s)õ -t11, jam|a -a -ma26 teel siia oli naljakas vahejuhtum siiäqtulõgi pääl olľ andśak trehvämine; politsei saab teateid vahejuhtumitest politsei saa teedüst johtumiisi kotsilõ; tüli võib alata tühisest vahejuhtumist tülü või alostaq tähtsüseldäq johtumisõst;

vahekohtunik .vaihõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kõrra|vahť -vahi -.vahti36

vahekord .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33, läbi.saami|nõ -sõ -st5, läbi.käümi|ne -se -st5 elu ja kunsti vahekord elo ja kunsti vaihõkõrd; meil on ülemusega soe vahekord meil om ülembägaq hää läbisaaminõ; suguline vahekord sugulinõ läbikäümine;

vahel tõõnõkõrd , tõ̭nõkõrd , mõ̭nikõrd , .vaih(t)õpääl , .vahjõpääl vahel käisime kinos või teatris tõ̭nõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin; tule mind ka vahel vaatama! tulõq minno ka tõ̭nõkõrd kaema!;

vahel I .vaihõl , .vahjõl hulkusin linna vahel ma hulgõ liina vaihõl v pääl; varblasel on kõrs noka vahel varblasõl om kõrś noka vaihõl v nokan; kella kümne ja üheteistkümne vahel kellä kümne ja ütetõistkümne vaihõl; omade vahel umavaihõl; olete omadega vahel! jäitiq kinniq!; pihtide vahel olema pitsitüsen olõma;

vahelduma .vaeldu|ma -daq -80, .vaihõlõma vaihõldaq .vaihõlõ85, .vahjõlõma vahjõldaq .vahjõlõ85, segende|(l)lemä -lläq -(l)le86, segähe|(l)lemä -lläq -(l)le86, (hrl ilma v ilmanätüste kotsilõ) laagõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 metsatukad vaheldusid põldudega mõtsasaarõq vaelduq v olliq vaeldumiisi nurmigaq v mõtsasaari vaihõl olliq nurmõq; öö ja päev vahelduvad lõputult üü ja päiv vaihtusõq v vaihõlõsõq lõpmaldaq; ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina; ilm on täna väga vahelduv ilm täämbä väega segähelles; kevadel on väga vahelduv ilm keväjä ilm väega laagõskõllõs; täna on vahelduv pilvitus täämbä pilveq laagõskõllõsõq v täämbä pilviskeles; põlevkivikihid vahelduvad lubjakivikihtidega palavakivikihiq ommaq ütśtõsõ ala kalgikivikihtegaq;

vaheldumisi .vaeldamiisi , .vaeldumiisi , ütśtõsõala(q) , ütśüteala(q) seelik on vaheldumisi kollaste ja punaste triipudega pruntś om vaeldamiisi kõllatsidõ ja verevide triipõgaq; tuul puhub vaheldumisi põhjast ja idast tuuľ puhk vaeldumiisi põḣast ja hummogust; väsinud mehed sõudsid vaheldumisi väsünüq meheq sõvviq ütśtõsõ ala; tantsuga vaheldumisi tehakse ringmängu tandso vaihõlõ tetäs tsõ̭õ̭ri; ema nuttis ja naeris vaheldumisi imä kõrd ikḱ, sõ̭s jälkiq naarď;

vaheldus .vaeldus -õ -t9, .vaeldumi|nõ -sõ -st5, vahelus -õ -t9 reisimine pakub vaheldust reiśmine pakk vaeldust v tõistmuudu tunnõt; aastaaegade vaheldus aastaaigo vaelduminõ; künkad tõid maastikku vaheldust kingoq teiq maa tõsõsugumadsõs; väike vaheldus kuluks ära võissiq vaihtõpääl vähäkese midägiq muud ollaq v tetäq;

vahelduvvool .vaelduv|vu̬u̬l -voolu -vu̬u̬lu37

vahele .vaihõlõ , .vahjõlõ tee pöördub metsa vahele tii käänd mõtsa vaihõlõ; ta jäi inspektorile vahele inspektri sai tä kinniq; jäägu see meie vahele! jääguq seo asi õ̭nnõ miiq teedäq!;

vahelehüüe sekkä.hõikami|nõ -sõ -st5

vahelihas vahelih|a -a -ha28, vahemi|nõ -dsõ -st5

vahelik (ehitüsen) vahe|hoonõq -hu̬u̬nõ -hoonõt18, vaŕoalo|nõ -dsõ -st7

vaheline .vaihõli|nõ -dsõ -st5 mägedevaheline tasandik mäkivaihõlinõ tasamaa v tasamaa mäki vaihõl; meievaheline suhe läbikäümine miiq vaihõl;

vaheliti .vaeldõ , .vaelihe , .vaelilõ , tõ̭nõtõsõ pääle seadis hõlmad vaheliti sääď hõlmaq kokko; katuselaastudel peavad servad vaheliti jääma katusõlastõl piät veereq tõ̭nõtõsõ pääle jäämä;

vahelt .vaihõlt , .vahjõlt , .vaihõst , .vahjõst kokku ostes ja edasi müües teenis kõvasti vahelt ostmisõ ja edesimüümisegaq tiine v tekḱ kõvva vaihõlt; põõsaste vahelt puhmõ vahjõst;

vahelüli vahejak|k -u -ku37

vahemaa vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, maa - -d50 linnade vahemaad on pikad liino vaihõl ommaq pikäq maaq; vahemaa kodust kooli on lühike kotost kuuli om lühüq maa;

vahemaandumine maa(h)n.käümi|ne -se -st5, vahe.piätüs -e -t9

vahemik vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 maantee ja jõe vahemik on maju täis ehitatud suurõtii ja jõ̭õ̭ vaih om majjo täüs ehitet; marjapõõsaste vahemikus oli lillepeenar maŕapuhmõ vaihõn olľ lillipinnäŕ;

vahend riist riista .riista30, nõvv v nõu nõvvu hrl m nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37, abi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit riisto olõman; rasestumisvastased vahendid latsõ ärqhoitmisõ nõvvuq; töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid tüü laapsambas tegemises om egäsugumaidsi abimiihi vällä mõtõld; vahendeid valimata minkastkiq huuľmaldaq, minkagiq pääle kaemaldaq; raha väljapressimisel ei valitud vahendeid raha välläpreśmise man es hoolitaq minkastkiq; nappide vahenditega loodud teos vähädsegaq luud v ärq tett asi; osa vahendeid tuleb riigieelarvest osa rahha tulõ riigi käest; sõiduvahend sõiduriist;

vahendaja .vahe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vahetallitaja - -t3, .sahkri - -t1, kaup|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 preestrid on vahendajateks inimeste ja jumalate vahel priistreq ommaq vahetallitajis inemiisi ja jumalidõ vaihõl; vahendajad teenivad põhilise tulu kaupmeheq v sahkriq võtvaq suurõ raha hindäle;

vahendama edesi mü̬ü̬mä , edesi .andma ta oli valmis vahendama meie tehingut tä olľ valmis mi kauba man vahetallitajas olõma; oma kirjades vahendab ta reisimuljeid sõpradele umin kiŕon and tä reisi pääl nättüt sõbrolõ edesi;

vahendus vahetallitus -õ -t9 sai töökoha tuttavate vahendusel sai tüükotusõ tutvidõ kaudu; jutt on võru keelde tõlgitud komi keelest eesti keele vahendusel jutt om võro kiilde tõlgut komi keelest üle eesti keele; vahendustasu tallitusraha;

vahepeal .vaih(t)õpääl , .vahjõpääl , vahe(q)pääl ma käin vahepeal kodus ma käü vaihtõpääl koton ärq; puhka ka vahepeal! haaraq hõ̭ngu kah vaihtõpääl!; olin siin vahepeal haige olli tan ütevaihõ tõbinõ;

vahepealne vahema|nõ -dsõ -st5, .vaih(t)õpääli|ne -dse -st7 redelil on üks vahepealne pulk ära redelil om ütś vahemanõ pulk ärq; tema vahepealsest elust ei tea ma midagi timä vaihtõpäälitsest elost ei tiiäq ma midägiq; sadas midagi vihma ja lume vahepealset sattõ midägiq vihma ja lumõ vaihtõpäälist;

vaher vaher .vahtrõ vaherd23, .vahtra - -t3 vahtramets vahtrik; vahtrapuust rehapulgad vahtrõdsõq rihapidimäq;

vaherahu vahe(q)rah|u -u -hu26

vahesein vahe(q)|sain -saina -.saina30 seisuslikud vaheseinad vaihõq saisuisi vaihõl;

vahest vaest , vaśt , vaist , või-ollaq seda juhtub harva, vahest kord või paar aastas seod johus harva, aastagan vaest v või-ollaq kõrd vai paaŕ; vahest aitab juba! a ku avitas joq!;

vahetama vahe|tama -taq -da82, .vaihta|ma -q -81, .vaelda|ma -q -81 kütid vahetasid nugisenahad toiduaineteks jahimeheq vaihtiq nugisõnahaq söögikraami vasta; metsloomad vahetavad sügisel karva mõtseläjäq vahetasõq sügüse karva; vahetage omavahel kohad! vaeldagõq kotusõq ärq!; vabalt vahetatavad vaba vaihtusõgaq; kogemusi vahetama tiidmiisi vaihtama; kõneainet vahetama tõist juttu tegemä; vahetage sajaline lahti! tekeq saalinõ vallalõ!; pärast koosolekut vahetati muljeid päält kuunolõgi kõ̭nõldi juttu; kohvilauas vahetatakse mõtteid kohvilavvan targutõdas v arotõdas v märgütedäs; ta oli nagu ära vahetatud tä olľ niguq ümbre tett;

vahetpidamata ütesttüküst , ütsiotsõ , kõ̭gõ , kõrrast , vaiht pidämäldäq , ütte.heidä† vahetpidamata käis äge taplus vaiht pidämäldäq v ütesttüküst käve kõva tapõlus; pool päeva on vahetpidamata sadanud puuľ päivä om kõrrast sadanuq v puuľ päivä ütesttüküst om sadanuq; raske on vahetpidamata kõvasti töötada rassõ om ütsiotsõ v kõ̭gõ kõvva tüüd tetäq; tuleb vahetpidamata ahju kütta, et tuba soe püsiks tulõ ütsiotsõ ahjo küttäq, et tarõ lämmi püsüssiq;

vahetu .õkva küsitletakse õnnetuse vahetuid pealtnägijaid küsütäs noidõ käest, kiä õ̭nnõtust õkva päält näiq; vahetu kokkupuude õkva kokkoputminõ; vahetus läheduses õkva man; need asjad olid omavahel kõige vahetumas seoses neoq aśaq olliq hindävaihõl õkva köüdüssen; see on kirjutatud vahetute muljete põhjal taa om kirotõt õkva nägemise v kuuldmisõ perrä; minu vahetu ülemus mu kõ̭gõ ligemb ülemb; siiras

vahetult .õkva võtsin sellest sündmusest vahetult osa olli õkva tollõ aśa sisen; paugud järgnesid vahetult üksteisele pauguq käveq ütśtõsõ otsa;

vahetuma vahetu|ma -daq -80, .vaih(t)u|ma -daq -80, .vaeldu|ma -daq -80, .vaihtustõ minemä , .muutu|ma -daq -80 tunnimehed vahetuvad vahiq vaihtusõq v vaihtõdasõq vällä; valitsused vahetusid üpris sageli valitsusõq vaelduq v muutuq küländ sagõhõhe; aasta on vahetunud vahtsõnõ aastak om tulnuq;

vahetund tunni|vaih -.vaihõ -vaiht19, vahe(q)|tunń -tunni -.tunni37, vaih|tunń -tunni -.tunni37 söögivahetund süümaig;

vahetus vahetus -õ -t9, .vaihtus -õ -t9, .vaeldus -õ -t9, .vaihtami|nõ -sõ -st5 vahetusse minema vaelduma, vaihtuma; teil on kingad vahetusse läinud teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq; kogusse hangitakse uusi marke vahetuse teel korjustõ soetõdas vahtsit markõ vahetusõgaq; mütsid läksid kogemata vahetusse kübäräq lätsiq essükombõl vaihtustõ; katkine ratas vajab vahetust katśkinõ tsõ̭õ̭ŕ taht vaihtamist; kahe vahetusega töö katõ vaihtusõgaq tüü; käin öises vahetuses tööl käü üükõrda tüühü; sugupõlvede vahetus sugupõlvi muutus;

vahialune vahialo|nõ -dsõ -st7

vahimees vahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

vahistama vahi ala(q) .võtma , kinniq .võtma

vahkviha äkiline viha

vaht (vahi) vahť vahi .vahti36

vaht (vahu) vat|t -u -tu37, koh|o -o -ho26, (süüḱ) souḿ soumi .soumi37, su̬u̬ḿ soomi su̬u̬mi37 kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal kruuś olt täüs, vatt kuḣas pääl; merevaht merevatt; vahule lööma koholõ lüümä; muna lüüakse vahule muna lüvväs vatulõ v soumi;

vahtima .paśma .passiq passi63, .kaema kaiaq kae67, .vahťma .vahtiq vahi 3. k vahť v vahis63 töö juures vahtima herrälemä; lapsed vahivad võõrast latsõq vahťvaq võõrast; mis sa vahid, ei tunne ära või? miä sa vahit, ärq ei tunnõq vai?; õngitseja vahtis õngekorki kalamiiś passõ õ̭ngõkorki; mida sina siin vahid? midä saq siin passit?; vahi, millega hakkama sai! kaeq, miä ärq tekḱ!; ringi vahtima kaelõma, kaeskõlõma; vahtis ümberringi kaeľ ümbretsõ̭õ̭ri; vastu vahtimist üle nägemise;

vahtkond vahť|kund -kunna -.kunda32 vahtkond läks välja vahiq lätsiq vällä;

vahtkustuti vatukistutaja - -t3, vatukistu|ť -di -tit13

vahtrik .vahtri|k -gu -kku38

vahukoor vatu|ku̬u̬ŕ -koorõ -ku̬u̬rt40, koorõvat|t -u -tu37

vahukulp vatukop|p -a -pa31, soomikop|p -a -pa31, vatu|kulṕ -kulbi -.kulpi37

vahulill kasvot seebi|lilľ -lilli -.lilli37

vahune vatu|nõ -dsõ -st7

vahustama vatulõ v vattu lü̬ü̬mä vahustaja, vahusti vatulüüjä;

vahustuma vatulõ , vattu minemä

vahutama vatu|tama -taq -da82 kiirevooluline jõgi vahutas kipõ voolugaq jõgi vatuť; vihast vahutama marutama; suu vahutab suu häüssäs v vatutas;

vahuvein vurdsu|veiń -veini -.veini37, vurts|veiń -veini -.veini37

vahva vahva - -t1, vahvas .vahva vahvast22, .julgõ - -t3, mar|u -u -ru26 vahva sõjamees, ei karda kedagi vahva v julgõ sõ̭amiiś, pelgä-iq kedägiq; küll oli vahva pidu! külh olľ väkev pido!; autojuhiamet on vahva sohvriammõť om vahva; vahva, et me kokku saime! kinä, et mi kokko sai!;

vahvel .vahvli - -t1

vahvliküpseti .vahvlikü|tsäi -dsäjä -dsäjät4, .vahvliküdsäjä - -t3, m .vahvli|ravvaq -.raudo -.raudo33

vahvus .vahvus -õ -t9

vai va|ǵa -ja -ḱa29, va|gja -ja -kja29, saivas .saiba saivast23, tok|ḱ -i -ki37, (lehmi kapla v ketti pandaq) pluk|ḱ -i -ki37 telk kinnitati vaiadega maa külge lüüv́ panti vakjogaq maa külge kinniq; noortele õunapuudele pannakse vaiad tugedeks noorilõ uibilõ pandasõq tokiq toes; raudbetoonist vaiadele ehitatud hoone raudpettonist postõ pääle ehitet hoonõq; lehm tõmbas vaia välja lehm tõ̭mmaś pluki v vaja vällä;

vaibuma .perrä v vakka v tassa v .hillä .jäämä , tasah(t)u|ma -daq -84 õhtuks tuul vaibus õdagus jäi tuuľ perrä v reevähtü; rongi müra vaibub rongi mürrin jääs vakka v hillembäs; aplaus ei tahtnud vaibuda plaksutaminõ es tahaq otsa saiaq v perrä jäiäq; ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibub oodamiq noq, ku tuuľ vähä tasahus; kuulujutt on vaibunud kõlahus om ärq kaihtunuq; rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq; äike vaibus metsa taha pikne vaio mõtsa taadõ;

vaid 1. õ̭nnõ , inne vaatas mulle vaid korraks otsa kai õ̭nnõ kõrras mu pääle; seda on võimalik teha, kui sa vaid tahad tuud and tetäq, ku sa õ̭nnõ tahat; mõelda vaid! mõtõldaq!; 2. a(q) , agaq , enge† tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikult tüüd tetä-iq ütśkõ̭iḱ kui, enge kõrraligult; seda ei teinud peremees ise, vaid sulased taad es tiiq perremiiś esiq, aq suladsõq; viga ei ole siin, vaid kusagil mujal hädä olõ-iq siin, aq kongiq muial; tüdruk polnud mitte ainult ilus, vaid ka tark tütrik olõ-õs õ̭nnõ illos, a olľ tark kah; laps ei kartnud külalist, vaid ronis talle sülle latś es pelgäq võõrast, ronõ tälle üskä;

vaidlema .vaidlõma vaiõldaq .vaidlõ78, .jahťlõma jaheldaq .jahťlõ78, tõisi|tama -taq -da82, tõõsi|tama -taq -da82, poońa|tama -taq -da82, mitmit kõrdo tõõsitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 seal vaieldi ägedalt millegi üle sääl vaidliq kõvva minkagiq pääle; asi tuleb selgeks vaielda asi tulõ selges vaiõldaq; vaidlesime pikalt ja mulle jäi õigus tõisitimiq pikält ja mullõ jäi õigus; kipub lõbu pärast vaidlema tükḱ poońatama viguri peräst; naised vaidlesid nii, et oleksid tülli läinud naasõq võigistiq nii, et tahtsõq tüllü püürdäq; vastu vaidlema vasta kõ̭nõlõma v ütlemä v ajama v poońatama; naljapärast vaidlesin vastu ma naľa peräst poońadi; vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu! kagoh poiskõsõtükk, kobisõs esäle vasta!;

vaidlus vaiõlus -õ -t9, poońatami|nõ -sõ -st5 keeleteaduslik vaidlus keeletiidüsline vaiõlus;

vaidlustama .kahtlusõ ala(q) .pandma , .kahtlasõs .pandma testamenti kohtu korras vaidlustama tõstamenti kohtuhe andma;

vaieldamatu kimmäs .kimmä kimmäst22, silmägaq nätäq

vaieldav .kahtla|nõ -sõ -st5, vaiõlusõ all vaieldav seisukoht kahtlanõ arvaminõ;

vaigistama vaigista|ma -q -83, vaibõnda|ma -q -83, (helügaq) hääli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .hääľmä .hääliq hääli63 hambavalu vaigistama hambahallu vaigistama; tüli vaigistama tüllü vaibõndama; ema vaigistas nutvat last imä häälitś ikjat last; võõrast koera tuleb vaigistada võõrast pinni tulõ häälitsäq; nälga vaigistama nälgä täütmä v kistutama;

vaigune vaigu|nõ -dsõ -st7, .vaiku täüs vaigune puu tõrvanõ, tõrvas; käed said vaiguseks käeq saiq vaigugaq;

vaigutama vaigu|tama -taq -da82

vaik vaik vaigu .vaiku37, tõrv tõrva .tõrva30 männilaud ajab vaiku pedäjälaud aja vaiku v tõrva; kõrvavaik kõrvasitt;

vaikima 1. vakka v .vaiki v .hillä olõma kõneleja vaikis natuke aega kõ̭nõlõja olľ veitse aigo vakka; kuulab vaikides om vaiki v hillä ja kullõs; sellest asjast on parem vaikida tuu kotusõ päält om parõmb vakka ollaq; maha vaikima ütlemäldäq v kõ̭nõlõmaldaq jätmä v vakka olõma; vaikiv nõusolek vaganõ v vakka v vaiki periolõḱ; vaikiv ajastu vaganõ aig; vaikiv pealtvaataja vakka päältkaeja; 2. vakka .jäämä , .tassa .jäämä , .vaiku|ma -daq -80 tuul vaikis tuuľ jäi vakka v vagatsõs;

vaikimine vakkaolõmi|nõ -sõ -st5, .vaikiolõmi|nõ -sõ -st5

vaikne vaga|nõ -dsõ -st7, tasa|nõ -dsõ -st7, .vaikli|k -gu -kku38, tasali|k -gu -kku38, (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8 vaikne õhtu vaganõ õdak; vaikne mees vaganõ miiś; oli selline vaikne tüdruk olľ sääne tasanõ tütrik; räägib vaikse häälega kõ̭nõlõs tasadsõ helügaq; mul oleks kodus vaiksem elu mul koton olõssiq vaikligumb elo; elasin vaikses tänavas ma elli vaikligun huulitsan; vaikse(ma)ks jääma tasah(t)uma, vaikuma, reeväh(t)ümä, rehväh(t)ümä; vihm, valu hakkab vaiksemaks jääma vihm, halu nakkas riimbäle jäämä v rehvähtümä; vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jääma vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä; vaikne huumor tasalik nali; jõe vool on siin vaikne jõ̭õ̭ vuul om tah tasalik; kõik jäi vaikseks kõ̭iḱ jäi vakka v tassa; majas on täiesti vaikne majan om tävveline vaikus; vaikne lootus välläütlemäldäq loodus; vaiksevõitu vaiklik, tasalik; ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq; ta on vaiksevõitu häälega tä on tasaligu helügaq;

vaikselt .hillä , .tassa , .hillä-.tassa , .hiljüisi , hillä.keisi , hillä.keiste , hilľo.kõisi , hilľo.kõtsi , .vaikligult , tasaligult , tasalikku räägitakse väga vaikselt kõ̭nõldas väega tassa v hillä; metsas tuleb liikuda vaikselt mõtsan piät hillä liikma; elame siin vaikselt miiq tan hillä-tassa elä; laps hakkas vaikselt nutma latś nakaś hilläkeiste ikma; vaikselt voolav oja hilľokõisi juuskja oja; vaikselt lootma umaette luutma;

vaikus .vaikus -õ -t9, rah|u -u -hu26, .vaikiolõ|ḱ -gi -kit13 pärast vaikust puhkes uuesti lärm päält vaikusõ lätś larḿ vahtsõst vallalõ; rusuv vaikus rassõ vaikus; vaikus muutub juba piinlikuks vaikus nakas joq vaivama; tekkis piinlik vaikus jäädi häügaq vakka; lossis valitses sügav vaikus lossin olľ kõ̭iḱ väega vaiki; vaikust! tassa!;

vaim vaim vaimo .vaimo37, vaim vaimu .vaimu37 tema vaim on nürinenud timä vaim om nühräs jäänüq; kunst ülendab vaimu kunsť kergütäs vaimo; vaimus olin teiega vaimon ma olli tiikaq; mehed on täis isamaalist vaimu meheq ommaq täüs esämaalist vaimo; võimu ja vaimu vastasseis võimu ja vaimu vastansais; elati edasi vanas vaimus eleti vannamuudu edesi; käidi mõisas vaimuks käüdi mõisakõrda; kõrtsi keldris nähakse vaimu kõrdsi keldrin nätäs vaimo; Püha Vaim Pühä Vaim; vaimust vaene vaimust vaenõ; head ja kurjad loodusvaimud hääq ja kuŕaq loonavaimoq; kõnelejale tuli vaim peale kõ̭nõlõjalõ tulľ vaim pääle;

vaimne .vaimli|nõ -dsõ -st5, vaimo- vaimne töö vaimotüü, päägaq tüü; tal on vaimsed huvid timmä tõ̭mbasõq vaimlidsõq aśaq; vaimse puudega inimene vaimoviagaq v puudulinõ inemine; vaimsed häired mudsuhädäq;

vaimselt vaimost , vaimolt , vaimo poolõst seisab meist vaimselt kõrgemal sais meist vaimo poolõst korõmbal; vangla hävitas mehe vaimselt vangimaja häöť mehe vaimo;

vaimsus vaim vaimo .vaimo37 ajastu vaimsus mõjutab noori nuuri mõotas aovaim;

vaimuhaige vaimo.haigõ - -t3, meele.haigõ - -t3, kõnnõk ulľ ulli .ulli37

vaimuhaigus vaimo.haigus -õ -t9, meele.haigus -õ -t9, kõnnõk .ulľus -õ -t9

vaimukas hää .ütlemisegaq , .taipsa - -t3, .märksä - -t3, viguri|nõ -dsõ -st5, vaimorik|as -ka -ast22, naľali|nõ -dsõ -st5 vaimukas seltskonnainimene hää ütlemisegaq seltśkunnainemine; sa oled alati nii vaimukas! sa olõt kõ̭gõ nii hää ütlemisegaq!; kirjaniku vaimukad mõttekäigud kirämehe vaimorikkaq mõttõkäügiq;

vaimukus vi|kuŕ -guri -gurit4, hää .ütlemine pildus vaimukusi visaś vigurit; romaan paistab silma vaimukusega jutunǵ paistus silmä hää ütlemisegaq;

vaimulik 1. uso- , usoli|nõ -dsõ -st5, vaimoli|k -gu -kku38, vaimoli|nõ -dsõ -st5 vaimulik talitus usotalitus; vaimulik kirjandus usolinõ kirändüs; vaimulik ja ilmalik võim vaimolik ja ilmalik võim; 2. vaimoli|k -gu -kku38 islami vaimulikud muhamediuso vaimoliguq;

vaimusilm nägemi|ne -se -st5 nägin vaimusilmas mul olľ nägemine; vaimusilmas näen kadunud kodu silmi ette tulõ kaonuq kodo;

vaimustama härgü|tämä -täq -dä82, suurt rõ̭õ̭mu tegemä , (üte(h)n) .haardma (.)haardaq haara66, helevä(l)le ajama võitjat tervitavad vaimustatud rahvahulgad võitjat tervitäs rõ̭õ̭mu täüs rahvas; „Vana kandle” rikkus vaimustab mind „Vana kandlõ” rikkus haard minno üten; noored olid sellest mõttest vaimustatud noorõq olliq taast mõttõst haarõduq; vaimustav loodus imeline luudus; olen sellest sõidust vaimustatud olõ seo sõidu helevälläq;

vaimustuma haarõt olõma , palama minemä , helevällä olõma vaimustusin sellest kontserdist lätsi seost kontsõrdist palama; ta on sellest mehest vaimustunud taa miiś võtt täl meele pääst;

vaimustus hõisk hõisu .hõisku36, helevälläq olõminõ , haarõt olõminõ vaimustuses hõisun v hõisku v rõ̭õ̭mu täüs; ta oli oma plaanist vaimustuses tä olľ umast plaanist hõisun; ta on sellest näitusest vaimustuses tä om tuu näütüse helevälläq; sattusin kontserdist vaimustusse lätsi kontsõrdist palama; hääl värises vaimustusest helü värisi suurõst rõõmust;

vaimuvaene vaimu.vae|nõ -sõ -st7, .ahtameeli|ne -dse -st5

vain .vainu - -t1

vaip põrma(n)du|rõivas -.rõiva -rõivast22, vaip vaiba .vaipa35 vanad kaltsud kootakse vaibaks vanaq ńardsoq koetasõq põrmandurõivas; maad katab lehtedest vaip maa pääl om lehekõrd;

vaist (sisemäne) .tundmi|nõ -sõ -st5, (sisemäne) tunnõq .tundõ tunnõt19, ti̬i̬dmi|ne -se -st5, (loomu).sunďus -õ -t9, nõ̭n|a -a -na28 vaist ütleb mulle mul nõ̭na ütles v mul om sääne tundminõ; vaist sundis rändlinnud lahkuma loomusundus v sisemäne tiidmine ai rändäjäq tsirguq liikma; hea vaistuga nõ̭nakanõ v hää nõ̭nagaq; mulgid olid väga hea vaistuga mehed mulgiq olliq väega nõ̭nakadsõq meheq; mingi vaist ütleb, et seda inimest ei saa usaldada kuigiq tunnõt ärq, et seod inemist saa-ai uskuq;

vaistlik .tundmisõ .perrä , .tundmistperi , .tundmist pite(h)n , loomusunnili|nõ -dsõ -st5, esiq.hindäst vaistlik põgenemine tundmist pite pagõminõ; tõmbasin vaistlikult käe ära tõmpsi esiqhindäst käe ärq;

vait vakka , .vaik(i) vait jääma vaikuma; vait jääma vakka jäämä; ole vait! olõq vakka v vaiki!; vait kui sukk vaiki niguq sukk;

vaja vaia , vajja , .tarbis , tarvis vaja olema vaia olõma; kui sul midagi vaja on, siis hõika! ku sul midä vaia, sõ̭s hõikaq!; seda asja võib meil vaja minna tuu asi või meil tarbis tullaq;

vajadus vajahus -õ -t9, tarvõq .tarbõ tarvõt19, .nõudmi|nõ -sõ -st5 inimese füsioloogilised vajadused inemise iholidsõq vajahusõq; kasvatas aedvilja oma vajaduseks kasuť aiaviljä hindä tarbõs v jaos; nende vajadused tuleb rahuldada tulõ tetäq, miä näil vaia; tekkis vajadus puhata puhadaq olľ vaia; vajaduse korral sõ̭s, ku vaia; loomulikke vajadusi rahuldama hätä ärq ajama, aśal käümä;

vajalik vaia , tarvili|nõ -dsõ -st5, tarbili|nõ -dsõ -st5, .tarbli|nõ -dsõ -st5, .tarbõli|nõ -dsõ -st5 ta oli meile äärmiselt vajalik inimene taad inemist olľ meil hirmsahe vaia; piim sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid piimä sisen ommaq kõ̭iḱ söögiväeq, midä inemisele vaia; on tingimata vajalik, et … om kimmähe vaia, et …; pidas vajalikuks … arvaś, et om vaia …; ma olen seal vajalikum kui siin minno om sinnäq v sääl inämb vaia ku siiäq v siin; võtke kõik vajalikud tööriistad kaasa! võtkõq kõ̭iḱ tarblidsõq riistaq üten!;

vajalikkus: õpilased ei mõista alati õppimise vajalikkust opilasõq saa-ai kõ̭gõ arvo, et oppiq om vaia;

vajama vaia olõma v minemä , tarvi|tama -taq -da82, .tarbis olõma v minemä kas sa vajad seda haamrit? kas sa tarvitat seod vasarat? v kas sul lätt seod vasarat vaia?; laps vajab värsket õhku latsõl om värskit luhti vaia; kool vajab noori õpetajaid koolilõ om vaia nuuri oppajit; hea pillimees ei vaja mängimisel noote hää pillimiiś mänǵmise man nuutõ ei tarvidaq;

vajaminev: vajaminevad tööriistad tarvilidsõq tüüriistaq;

vajuma .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68, .vaivuma† .vaivudaq vaivu79, kokko .vaoma , (nt leevä kotsilõ) .pliitü|mä -däq -80, (nt tahta v hainarua kotsilõ) la(a)dsah(t)u|ma -daq -84, lä(ä)dsäh(t)ü|mä -däq -84, (rõividõ kotsilõ) lidsah(t)u|ma -daq -84 vajus mutta vaio v vaivu mutta; nagu maa alla vajunud niguq maa ala vaonuq; uni vajub laugele silmäq vaosõq kinniq v uni tulõ silmä; vajuva pinnasega koht vaova; alla vajuma virah(t)uma; sukkpüksid on sul alla vajunud sukapüksiq ommaq sul alla virahtunuq; küla vajub pimedusse pümme tulõ külä pääle; haige põsed on auku vajunud haigõ põsõq ommaq sisse sadanuq; vajus põlvili lasḱ põlvildõ; unne vajuma magalõ jäämä; mõttesse vajuma mõttõhe jäämä; rahvas vajus toast välja rahvas pudõsi tarõst vällä; päev vajub õhtusse päiv kallus õdaguhe; pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq; eilne kohupiim on kokku vajunud eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq;

vajutama .vao|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .vaotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .tsurmama tsurmadaq .tsurma77, .litsma .litsuq litsu64, .preśmä .pressiq pressi63 jalaga vajutama sõksama; vajutasin lingile ja uks avanes vaodi linki ja usś lätś vallalõ; vajuta nupule! litsuq nuppi!; raske lumi on katused sisse vajutanud rassõ lumi om katusõq sisse litsnuq; vajuta klahvi Enter! vaodaq v tśoksaq klahvi Enter!;

vajutus 1. .vaotus -õ -t9 vajutus nupule nupi pääle vaotus; 2. .vaotus -õ -t9 vajutuse all vaossin; vajutuse alla vaossihe, vaossi(l)lõ; hapendamisel pannakse kapsad vajutuse alla kapstaq pandasõq vaossihe, ku hapatas; vajutuse alt vaossist;

vakamaa (vanaaolinõ pinnamõõt) vakamaa - -d50, vakkal|a† -a -la28

vakane vakali|nõ -dsõ -st5

vakantne .täütmäldäq v vaba v prii kotus vakantsele kohale kandideeris mitu inimest vapa kotust tahť hindäle mitu inemist;

vakk vak|k -a -ka30, vakkõ|nõ† -sõ -ist8 vakk rukist vakk rüki;

vakka vakka , .vaik(i) , .hillä

vaks vass vassa .vassa30 peremehe ja sulase vahel on vaks vahet perremehel ja sulatsõl om vass vaiht;

vaksal .vaksaľ -i -it4, (raudti̬i̬)jaam (-)jaama (-).jaama30

vaksik eläjät looga.hiitjä - -t3, maamõ̭õ̭tja - -t3

vaktsiin vak|siiń -siini -.siini37, .kaitsõ|ru̬u̬h -roho -ru̬u̬ht39 vaktsiini manustatakse suu kaudu või süstides vaksiini andas sisse vai pandas pritsigaq;

vaktsineerima vaksi|ni̬i̬ŕmä -ni̬i̬riq -neeri63 rõugetevastane vaktsineerimine pokkõpandminõ, hernidepandminõ;

valama val|ama -laq -a56, .kaldama kalladaq .kalda77, kõrras .valksama valksadaq .valksa77, mitmit kõrdo valiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, valitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 valas kapsataimedele vett vali kapstluumõ; valab supi potist kaussi kaldas leeme paast kaussi; väljas valab vihma välän kaldas vihma; vala kohvile piima peale! valksaq kohvilõ piimä pääle!; tsemendist valatud trepp tsimmetist valõt trepṕ; valas teisele pudeliga vastu pead anď tõsõlõ pudõligaq vasta pääd; verd valama verd valama; ta valas oma viha meie peale välja tä püürď uma viha miiq vasta;

valamu kraani|kausś -kausi -.kaussi37

valang valang -u -ut13

vald 1. vald valla .valda33 Rõuge vald Rõugõ vald; võimus 2. vald valla .valda33 saavutused teaduse ja tehnika vallas õ̭nnistumisõq v edesiminegiq tiidüse ja tehniga vallan;

valdaja valitsõja - -t3, .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 kes oli selle krundi tegelik valdaja? kiä olľ taa maatükü peris perremiiś?;

valdama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 kes neid maid valdab? kiä naid maid valitsõs?; valdab vabalt mitut võõrkeelt mõist vabalt mitund võõrast kiilt; mind valdas suur nõrkus mul tulľ suuŕ nõrkus pääle; teda valdab mure tä om väega murrõn;

valdav suuŕ suurõ suurt40, .päämä|ne -dse -st5 valdav enamus suuŕ inämbüs v ülekaal; valdav enamus suurõmb jago; valdav osa inämbjago; valdavaks kalaliigiks on siin ahven päämäne kala om siin ahhuń;

valdavalt inämbüisi kliima oli tol ajal valdavalt soe ja niiske ilm olľ tuudaigo inämbüisi lämmi ja nesse;

valdkond: ühiskonnaelu erinevad valdkonnad ütiskunnaelo esiq haroq v vallaq;;

valdusala umandus -õ -t9 Prantsusmaa valdusalad Vaikses ookeanis Prantsusmaa valitsusalaq Tasaligun ilmameren;

vale võlsś võlsi .võlssi37, petüs -(s)e -t11, .võlśkus -õ -t9 vale jutt võlsś jutt; vales kohas võlsś kotussõ pääl; väikesed valed väikseq petüsseq; vale puha, mis ta rääkis! puhtaniq petüs, miä tä kõ̭nõľ!; tõtt valest eraldama tõtõl ja võlsil vaiht tegemä; valel on lühikesed jalad võlsil ommaq lühküq jalaq; süüdistati valet inimest süüdü panti võlsś inemine;

valearvestus võlsśrehkendüs -e -t9 tegi valearvestuse ja kaotas mängu essü rehkendüsegaq ja kaoť mängo;

valekaebus võlsś.kaibus -õ -t9

valelik .võlśja - -t3, .petjä - -t3, petüs -(s)e -t11, varas .varga varast23 oled läbi ja läbi valelik! olõt otsaniq võlsś!; see mees on valelik seo miiś om petjä v petüs;

valem val|lõḿ -õmi -õmit4

valendama valõ|tama -taq -da82, hele|tämä -täq -dä82, valgõ|tama -taq -da82, valul|õma -daq -õ85, valõnda|ma -q -83 mis seal metsa ääres valendab? miä tan mõtsa veeren valõtas v mõtsa veerest vasta heletäs?; merel valendas üksik puri mere pääl heleť ütsik puŕo;

valentinipäev valentini|päiv -päävä -.päivä35

valeraha petüs|raha -raha -rahha28, võlsś|raha -raha -rahha28, perrätett raha

valesti .võlssi sa teed valesti sa tiit võlssi;

valetaja .võlśja - -t3, .petjä - -t3, .võlśni|k -gu -kku38 sa oled suur valetaja sa olõt suuŕ võlśja;

valetama .võlśma .võlssiq võlsi63, .petmä pettäq petä61 ära valeta! võlśku-iq!; oskab hästi valetada mõist häste võlssiq v pettäq; kraadiklaas valetab: nii külm ei saa olla kraadiklaaś pett: nii külm saa-ai ollaq; teile valetati tema kohta teile kõ̭nõldi timäst võlssi; ta valetab minu peale tä võlsś muq pääle; mida kõike me kokku valetasime! midä kõ̭kkõ mi kokko luulõdi!;

valev helle - -t14, .helksä - -t3, .valgõ - -t3

valevorst võlsipa|da -a -ta29

valeühendus võlsś|nummõŕ -.numbri -nummõrd23 vabandage, valeühendüs! andis, võlssi trehväś!;

valge .valgõ - -t3, val|lus† -usa -usat4 valge sõstar valgõ hõrak; valge öö, ilm valgõ v vallus üü, ilm; valget verd valusat v valgõt verd; valge viin valgõ viin; hommik on, hakkab valgeks minema hummok om, nakas valgõs minemä; üks aken oli öö läbi valge ütś akań olľ üü otsa valgõ; pruut oli valges mõrsja olľ valgõn; suur valge väljas suuŕ valgõ välän; tööd tehti küünalde valgel tüüd tetti künnelde valun; püüame selle töö valges ära teha proomimiq seo tüü valgõvalugaq ärq tetäq; ei lausu musta ega valget ei lausuq sõ̭nna v ei lausuq musta ei valgõt; valge kaelusega koer krantśkaalagaq pini; valgejalgne hobune kaputjalg;

valgejänes mõtsajänes -(s)e -t11, .valgõ jänes

valgelible (veren) .valgõli|põń -bõna -bõnat4

valgendama .valgõs tegemä , valgõnda|ma -q -83, valasta|ma -q -83, .valgama valgadaq .valga77 pesu valgendama mõssu valgõndama; lubjaga valgendatud korsten lubjagaq valgõs tett korsna;

valgendi .valgaja - -t3, valgõnď -i -it13, valgõndaja - -t3

valgenema .valgõs v .valgõmbas minemä valgenema hakkama hahetama v hahkama; kell pool seitse hakkas valgenema kell puuľ säidse nakaś hahetama; ilm valgeneb kiiresti ilm lätt ruttu valgõs; aastatega naise juuksed valgenesid aastakkõgaq lätsiq naasõ hiusõq valgõs;

valgetverd .valgõtverd

valgevask .valgõvasḱ .valgõvasõ .valgõt.vaskõ34

valgevene: valgevene keel valgõvinne kiiľ;

valgevenelane .valgõ.vin(d)lä|ne -se -st5

valgeveresus vere|vähk -vähä -.vähkä34

valguma tul|õma -laq -õ58, ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68 uksest valgus esikusse soojust ussõst tulľ vüürüste lämmind; kevadel valguvad kraavid vett täis keväjä juuskvaq kraaviq vett täüs; silmad valgusid pisaraid täis silmäq lätsiq vett täüs; veri valgub pähe, näkku veri juusk päähä, ńakko; lektori jutt valgus laiali ettekandja jutt vaio lakja; rahvas valgus tänavale rahvas pudõsi huulidsa pääle; tööotsijad valguvad maalt linna tüüotśjaq kallusõq maalt liina; nägu valgub laia naeru täis ńago lätt lakja naaru täüs;

valgus .valgu|s -(sõ) -(s)t10, .valgõ - -t3, val|u -u -lu26 valguse kiirus valgusõ kibõhus; see valgus on liiga tugev seo valgus om palľo hallus; valgus langes ta näole valgus paisť v paistu tä ńao pääle; vaatas riiet vastu valgust kai rõivast vasta valgõt; ära seisa valguse ees! saisku-iq valgõ iin!; tule valguse kätte! tulõq valgõ kätte!; istume lõkketule valguses istumiq tulõ valgõl; lamp andis heledat valgust lamṕ anď hellet valgut; toas süttib valgus tarõn lätt tuli palama; uurimine näitas asja uues valguses uuŕminõ näüdäś asja vahtsõn valgusõn; püüab end näidata soodsas valguses pruuḿ hinnäst hääst külest näüdädäq; need kirjad heitsid valgust tema elukäigule neoq kiräq selediq tä elokäüki; sulle tahetakse halba valgust heita sinno tahetas mustadaq; valgustkartev äri must äri; päevavalgus päävävalgõ; hommikuvalgus hummoguvalgõ;

valgusallikas .valgusõlät|eq -te -et18

valguskiir .valgusõ|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40

valgusküllane = valgusrikas .valgõ - -t3, helle - -t14 valgusrikkad männimetsad helleq pedäjämõtsaq;

valgustaja valgustaja - -t3

valgustama valgusta|ma -q -83, .valgust .andma , .valgust .näütämä , .valgõs tegemä , valasta|ma -q -83 tänavaid valgustati gaasilampidega huulitsit valgustõdi gaasilampõgaq; Päike valgustab ja soojendab meid Päivlik and meile valgust ja lämmind; täiskuu valgustas ümbrust täüskuu näüdäś ümbretsõ̭õ̭ri valgust; ruum on halvasti valgustatud ruumin om vilets valgus; maja kõik aknad olid valgustatud maja kõ̭iḱ aknõq olliq valgõq v palliq; ajakirjanik valgustab sündmust uuest küljest aokiränik näütäs sündmüst vahtsõst külest; ettekannetes on seda küsimust põhjalikult valgustatud ettekandin om seod asja põḣaniq valgustõt v seletet; valgusta mind, et ma aru saaksin! tiiq mullõ selges, et ma arvo saasiq!;

valgusti lamṕ lambi .lampi37 suure võimsusega valgusti väega tukõv lamṕ;

valgustus .valgu|s -(sõ) -(s)t10, valgustus -õ -t9, valgustami|nõ -sõ -st5 valgustus on puudulik valgust om veidüq v tulõq ommaq pümmeq; lavavalgustus püünevalgus; valgustustöö valgustustüü; valgustusaja ideed valgustamisao mõttõq;

vali kõv|a -a -va28, kuri kuŕa .kurja43, krõpõ - -t14 vali hääl kõva helü; vali tuul vali v kõva tuuľ; isa on laste vastu väga vali esä om latsi vasta väega kuri; vali saatus kuri elo; vali noomitus kõva noomitus; kasvas valjude vanemate käe all kasvi nõudjidõ vanõmbidõ käe all;

valija 1. val|lij -ija -ijat4, valija - -t3 pooled valijatest andsid oma hääle Reformierakonnale poolõq valijist anniq uma helü Reformieräkunnalõ; 2. .sorťja - -t3 söögi juures on ta valija söögi man tä pill nõ̭nagaq v pirtsõlõs;

valijamees valija|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

valik (.vällä)valimi|nõ -sõ -st5 reisikaaslaste valik oli raske ülesanne reisiseldsiliisi vällävaliminõ olľ rassõ tüü; sõnaraamatus on hea märksõnade valik sõ̭naraamatuhe ommaq märḱsõ̭naq häste validuq; meid seati valiku ette meile anti valliq; sul pole valikut, tuleb minna! sa saa-iq valliq, tulõ minnäq!; minu valik on Tööerakond ma vali Tüüeräkunna; valik rahvalaule validuq rahvalauluq; looduslik valik luudusõ tett valiminõ; müügil oli laias valikus kaupa müvväq olľ kõ̭gõsugumast kraami;

valikaine valik|ainõq -.ainõ -ainõt18

valikuline: hoonete valikuline remont vällävalituisi huunidõ remonť;

valima val|ima -liq -i57, .sorťma .sortiq sordi63, vali|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90 välja valima vällä valima v sorťma; sa ei oska endale sõpru valida sa mõista-iq hindäle sõpro valliq; pidusöök valitud külalistele pidosüüḱ valituilõ küläliisile; valis kastist endale rõivaid sortõ kastist hinele rõivit vällä;

valimatu: sõimab valimatute sõnadega sõimas sõ̭nno valimaldaq;

valimik: väike valimik vanasõnu väiku kogo vällävalituisi vannosõ̭nno;

valimine 1. valimi|nõ -sõ -st5, .sorťmi|nõ -sõ -st5 2. m vali|misõq -.miisi -.miisi5 otsesed, kaudsed valimised õkva-, kauduvalimisõq;

valimisjaoskond vali.miisijaos|kund -kunna -.kunda32

valimiskampaania vali.miisikihotus -õ -t9

valimisliit valimisõ|liit -liido -.liito37

valimisringkond valimis|kund -kunna -.kunda32 Eesti on jagatud valimisringkondadeks Eesti jagonõs valimiskunnõs; sekt

valimisõigus valimis.õigu|s -(sõ) -(s)t10

valing (kõva) vihmahu̬u̬|g - -gu36, valõng -u -ut13 tuli valing vihma tulľ ütś valõng vihma; vihma sadas valingutena vihma sattõ vallõviisi;

valitseja valitsõja - -t3

valitsema vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, mitmit kõrdo valitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, riiki riiki valitseb kuningas valitsõs kuning; ei suuda ennast valitseda ei jovvaq hinnäst tagasi hoitaq; selles metsas on valitsevaks puuks mänd tan mõtsan om petäi päämäne puu; eelmise sügise rõivamoes valitses punane minevä sügüse rõivin olľ moodun verrev värḿ; kogu maal valitseb nälg tervel maal om nälg; kuu aega valitses kange külm kuu aigo püssü kangõ külm;

valitsev: valitsev arvamus inämbüse arvaminõ;

valitsus valitsus -õ -t9

valitsuskriis valitsus|kriiś -kriisi -.kriisi37

valitu (.vällä)vali|t -du -tut1 asjast teavad ainult vähesed valitud asja tiidväq õ̭nnõ ütsiguq vällävaliduq;

valjad m .päi|tseq -tside -tsit18, .sui|tsõq -tsidõ -tsit7, tü̬ü̬.päi|tseq -tside -tsit18, ravva-.päi|tseq -tside -tsit18

valjus kõvahus -õ -t9, kalõhus -õ -t9, .kalǵus -õ -t9 karistuse valjus nuhklusõ kõvahus; võõra võimu valjus võ̭õ̭ra võimu kalǵus;

valjusti kõva helügaq , .kõvva keegi hüüab valjusti sinu nime kiäkiq hõikas kõva helügaq suq nimme; isa oli naermise valjusti ära keelanud esä olľ naardmisõ kõvva ärq kiildnüq;

valk valk valgu .valku37

valkjas .valsja|s v .valsja|nõ -dsõ -st5, .valsja|s - -t15, .valgõli|k -gu -kku38, valss valso .valsso37 valkja kõhualusega lind valsja kõtualodsõgaq tsirk; üks liiv on hallikas, teine on valkjam tõõnõ liiv om hahk, tõõnõ om valsõmb;

valkjashall (h)ahk (h)aha .(h)ahka33 valkjashall hommikutaevas hahk hummogunõ taivas;

vall valľ valli .valli37, müür müürü .müürü37 lumi oli valli aetud lumi olľ valli aet; vallikraav müürükraav́, vallikraav́;

valla vallalõ , .valla lahti

vallaline ütsi|k -gu -kut13 ega vallaline pole lesk õgaq ütsik olõ-iq läsḱ; tal oli kaks vallalist tütart täl olľ katś tütärd mehele pandmaldaq; kas su poeg on veel vallaline? kas su poig olõ-iq viil naist võtnuq?;

vallamaja valla|maja -maja -majja v -maia28

vallandama 1. vallalõ tegemä mind vallandatakse töölt minno tetäs tüült vallalõ; 2. vallalõ .laskma , vallalõ .pästmä ta vallandas oma kraenööbid tä lasḱ v päsť v tekḱ umaq kraenöpsiq vallalõ; kättemaksuiha vallandas sõja tasomisõhimo päsť sõ̭a vallalõ;

vallanduma vallalõ päsemä v minemä käed vallandusid oksa küljest käeq pässiq ossa külest vallalõ; saalis vallandub lärm saalin lätt larḿ vallalõ;

vallasekretär vallakirotaja - -t3

vallasema ütsikim|ä -ä -mä24, latsõgaq .tütrik , van pu̬u̬ľna|anõ -asõ -ist8

vallaslaps .tütrigu|latś -latsõ -last39, väär|latś -latsõ -last39, van esäldäq|latś -latsõ -last39, halv hata|latś -latsõ -last39

vallasvara .liikva vara , vallalinõ vara

vallatlema .hullama hulladaq .hulla77, vallatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lu̬u̬ndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .haugõlõma† havvõldaq .haugõlõ85 poiss vallatleb õe ja vennaga poiskõnõ hullas sõ̭sarõ ja velegaq; kutsikad vallatlesid õues pinipujaq haugõliq moro pääl;

vallatus .koirus -õ -t9, vallatus -õ -t9 nooruse vallatused noorõiä vallatusõq v tüküq; vallatust tegema tükke v vigurit tegemä; lapsed teevad aina vallatust latsõq teeväq kõ̭gõ koirust v ullitasõq;

vallavanem vallavanõmb -a -at13

vallavolikogu vallavoliko|go -go -ko26

valloon val|lu̬u̬ń -looni -lu̬u̬ni37

vallutama ärq .võtma , ala(q) .hiitmä Napoleon vallutas Moskva Napoleon võtť Moskva äräq; mäetippu vallutama mäke (ärq) võtma; vaenlase poolt vallutatud ala vainlasõst alaqhiidet maa; teda vallutab äkiline hirm äkiline hirm tulõ tälle pääle;

vallutus ärq.võtmi|nõ -sõ -st5, ala(q).hiitmi|ne -se -st5 sõjalised vallutused jätkuvad sõ̭alinõ alaqhiitmine lätt edesi; uued vallutused liideti Vene riigiga vahtsõq ärqvõeduq maaq jakadiq Vinne riigi külge;

valm valḿ valmi .valmi37

valmik eläjät vaľmusḱ* -i -it13

valmima valmis .saama , .vaľmu|ma -daq -80, (vilä kotsilõ) valmistu|ma -daq -84 laut valmib sügiseks laut saa sügüses valmis; vili hakkab valmima vili nakas vaľmuma v valmistuma; õunad puude otsas olid juba valminud ubinaq puiõ otsan olliq joba kütseq; tänavu valmivad marjad kiiresti timahavva küdsäseq maŕaq kipõstõ v timahavva lätväq maŕaq kipõstõ valmis;

valmis 1. valmis .valmi valmist22 valmis saama valmis saama; pane ennast valmis! panõq v säeq hindä valmis!; valmis suurteks tegudeks valmis suuri asjo tegemä; 2. valmis .valmi valmist22, kütse - -t14, kütseq .kütse kütset18, kütseh .kütse kütseht20 valmid ploomid valmiq v kütseq ploomiq;

valmisolek valmis|olõḱ -olõgi -olõkit13, valmisolõmi|nõ -sõ -st5

valmistama (valmis) tegemä tetäq ti̬i̬60 valmistatud Eestis tett Eestin; toitu valmistama süvväq tegemä; poiss valmistas ise endale suusad tśura tekḱ esiq hindäle suusaq; kingitusega valmistan vanematele heameelt ma tii vanõmbilõ kingitüsegaq häädmiilt; vana vundamendi ülesleidmine ei valmistanud raskusi vana hundamendi üleslöüdmine olõ-õs rassõ; pidu valmistas pettumuse pido olõ-õs midägiq asi;

valmistuma (.hindä v hinnäst) valmista|ma -q -83, .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .säädmä .säädiq säädi63, aso|tama -taq -da82, .ehťmä .ehtiq ehi63 valmistume reisiks asotamiq v säemiq reisile minemä; linnud valmistuvad lahkuma tsirguq säädväq minekit v minekile; matusteks valmistuti viis päeva puhtit v puhtis valmistõdi viiś päivä; valmistutakse lahinguks valmistõdas lahingus; ta valmistus ülikooli astuma tä valmisť ülikuuli minekis;

valskus .võlśkus -õ -t9

valss valsś valsi .valssi37, valtś valdsi .valtsi37, .valtsõŕ -i -it4

valts valtś valdsi .valtsi37

valu hal|u -u -lu26, val|u -u -lu26 hamba-, kõhu-,peavalu hamba-, kõtu-, päähalu; röögatas valust röögähť halu peräst; kannatab valu kannahtas hallu; käsi teeb valu käsi aja hallu; kaotusvalu kaotusõhalu; anna tööle valu! annaq tüüle vallu!; kõigil on valu taga kõ̭igil om valu takan; jalgadele valu andma jalolõ teedäq andma, juuskmist valama;

valulik halu|nõ -dsõ -st5, valu|nõ -dsõ -st5, hal|lus -usa -usat4, val|lus -usa -usat4 haavakoht on veel valulik haavakotus om viil hallus;

valulävi haluläv|i -e -ve24, valuläv|i -e -ve24 madala valulävega helläkene, hellä meelegaq; kõrge valulävega tuimõlik;

valupiste .tsuskus -õ -t9, pusk pusu .pusku36 seljast käis läbi valupiste säläst käve pusk läbi; tundsin küljes valupistet küle sisen tsusaś; tunnen pidevalt valupisteid mul kõ̭gõ pusku tsuskas;

valuraha halu|raha -raha -rahha28, valu|raha -raha -rahha28

valus hal|lus -usa -usat4, val|lus -usa -usat4, .haigõ - -t3, latsik hä|bä -ä -pä27 selg on valus sälg om hallus; tema häda oli valus vaadata timä hätä olľ vallus kaiaq; valus on teadmine, et sind enam ei vajata hallus om teedäq, et sinno olõ-iq inämb vaia; ta on valusaid päevi näinud tä om valusit päivi nännüq; kõik kohad olid valusad kõ̭iḱ kotusõq olliq hallu täüs; lapsel on valus latsõl om häbä; see on valus küsimus seo om ütś rassõ asi; hagu põles valusa tulega lepäpuu palli halusa tulõgaq;

valusalt = valusasti halusahe , halusalõ , valusahe , valusalõ rahapuudus annab valusasti tunda rahapuudus and halusahe tundaq;

valutama halu|tama -taq -da82, valu|tama -taq -da82, .haiglõma† haiõldaq .haiglõ78 mis sa ilmaasjata oma südant valutad! miä sa ilmaaśandaq umma süänd vaivat!;

valutu haluldaq , valuldaq valutu operatsioon haluldaq lõikus;

valuuta rah|a -a -ha28, valuuta - -t1 rahvuslik valuuta uma raha; välisvaluuta võõras raha;

valuvaigisti haluvaigisť -i -it1, halu.võtja - -t3

valvama .vahti pidämä , (pääle) .vahťma .vahtiq vahi63, .perrä .kaema , (pääle) .paśma .passiq passi63, .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, .valvma valvaq valva61 tunnimehed valvasid väravas tunnimeheq peiq värehti pääl vahti; valvame kordamööda kuni hommikuni piämiq kõrdamüüdä vahti kooniq hummoguniq; öösel tuli käia ladusid valvamas üüse tulľ kävvüq latõ vahťma; püssimehed pandi vange valvama püssämeheq pantiq vangõ vahťma; õpetaja ei jõua ka kogu aeg kõigi laste järele valvata kuuľmeistre jovva-iq ka kõ̭gõ kõ̭iki latsi perrä kaiaq; hästi valvatud supelrand häste perrä kaet tsukõluskotus; sina jääd maja valvama saq jäät majalõ perrä kaema v koto hoitma; varas valvab parajat aega, kui maja on tühi varas pasś pääle parast aigo, ku maja tühi om; tuld valvama tuld hoitma; karjus valvab karja kaŕus hoit karja v kaes kaŕa perrä; läksime koos surnut valvama lätsimiq seldsin koolut valvma;

valvas .virgõ - -t3, terä|ne -dse -st7, .herksä - -t3 valvas tunnimees virgõ olõmisõgaq tunnimiiś; valvsad naabrid märkasid varast terädseq naabriq panniq varast tähele; inimese lõhn muudab kitsed valvsaks inemise hais aja kitsõq herksäs;

valve vahipidämi|ne -se -st5, m vahiq .vahtõ .vahtõ36, valvõq .valvõ valvõt18, .valvmi|nõ -sõ -st5 majas tugevdatakse valvet majan naatas kimmämbähe vahti pidämä; pean valvesse minema ma piät vahi pääle minemä; teedel on valve väljas teie pääl ommaq vahiq välän; valveta ülesõidukoht vahildaq ülesõidukotus; haige jäi arstide valve alla haigõ jäi tohtridõ passiq; lõket ei tohi valveta jätta tulõ mant tohi eiq ärq minnäq; videovalve videovalvõq, videosilm;

valvekord vahi|kõrd -kõrra -.kõrda30, valvang -u -ut13

valvel: oli valvel iga heli suhtes kullõľ terätsehe ekä hellü;;

valvelaud vahi|laud -lavva -.lauda33, .valvõ|laud -lavva -.lauda33

valvsus: inimeste valvsus on kasvanud inemiseq ommaq inämb ette kaema v pääle paśma nakanuq;

valvur vahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vahť vahi .vahti36, tooros -(s)õ -t11 see koer on tubli valvur seo pini om kimmäs vahimiiś;

vamm 1. kõnnõk vamḿ vammi .vammi37 pesi vammiga selga mõsḱ vammigaq sälgä; 2. (maja)si̬i̬ń (-)seene (-)si̬i̬nt40

vammus vammus -(s)õ -t11, vammusḱ -i -it13 viskas endale vammuse selga tõmmaś hindäle särgi pääle;

vampiir verenudsija - -t3, verenu|tsij -dsija -dsijat3, vam|piiŕ -piiri -.piiri37 energiavampiir jovvunudsija;

vana van|a -a -na28, vahn† vahna .vahna30 kuus aastat vana kuuś aastakka v kuvvõ aastaga vana; näost vanaks jäänud ńaost vanas lännüq; astus vanasse küüni sisse astõ vanna küünü; läheb oma vana kodu vaatama lätt umma vanna koto v elämist kaema; elu läheb vana rada elo lätt vannamuudu; õppetöö jätkus vanas vaimus oppamine käve vannamuudu edesi; mida kõike ma veel vanas eas näha saan! midä kõ̭kkõ ma viil vanan iän v vanon päivin nätäq saa!; lehtpuud raiu vana kuuga! lehepuud raoq vana kuugaq v vana kuu aol!; vanast rasvast elama vana rasva pääl elämä; vanad kolisid maja teise otsa vanaq säiq uma elo maja tõistõ otsa; Vana Testament Vana Tõstamenť; koer on õpetamiseks vanavõitu pini om oppamisõs vana;

vana-aasta vana-.aastak vana-.aastaga vanna-.aastakka v vanna-.aastagatvana-.aastaga vanna-.aastakka38 v vanna-.aastagat 13

vana-aastaõhtu vana-.aasta(ga)õda|k -gu -gut v -kut13

vanaaeg vanaaig vanaao vanna.aigo36 enne keskaega oli vanaaeg inne keskaigo olľ vanaaig;

vanaaegne vana.aoli|nõ -dsõ -st5, vana.ao|nõ -dsõ -st7, kolmaha(v)va|nõ -dsõ -st7, mu(i)sti|nõ -dsõ -st7 vanaaegne ahi vanaaolinõ ahi; vanaaegne mõtteviis muistinõ mõtlõminõ;

vanadekodu vannoko|do -do -to26

vanadus vanahus -õ -t9, igä iä ikä25 vanaduses, vanaduspäevil vanan iän; suri vanadusse, vanadussurma kuuli vanahustõ; vanadus hakkab kätte jõudma nakas joq ikä olõma v vanahus nakas pääle tulõma;

vanaeit vanamu̬u̬ŕ vanamoori vannamu̬u̬ri37, vanamutť vanamuti vannamutti37, vanamudi - vannamuti26, matśka - -t2, vanamuts vanamutsu vanna.mutsu37, vana naanõ , seto kiiľ paaba - -t2 käbe vanaeit käpe vanamuuŕ;

vanaema vanaimä vanaimä vannaimmä24, (vana)äide† (vana)äide (vanna)äidet2, (vana-)äidi† (vana(äidi) (vanna)äidit2, (vana)memḿ (vana)memme (vanna).memme35, mamma - -t2

vanahärra vana|herr -herrä -.herrä35, vanami̬i̬ś vanamehe vannami̬i̬st39

vanaisa vanaesä vanaesä vannaessä24, tätä - -t2, teeda - -t2 lähme vanaisa poole! läämiq tätä poolõ!; maailm on Vanaisa loodud kõ̭iḱ ilm om Vanaesä tett;

vanake vanainemine vanainemise vannainemist5, vanakõ|nõ -sõ -ist8, van|a -a -na28, elä(hü)nüq inemine lase vanakesel üle tee minna! lasõq vanainemine üle tii minnäq! v lasõq vanainemine lätt üle tii!; hädine vanake armõdu vanakõnõ; külas elasid ainult lapsed ja vanakesed külän elliq õ̭nnõ latsõq ja vanaq;

vanakraamipood vanakraami|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37

vanakurat vanahalv vanahalva vanna.halva30, vanatühi vanatühä vanna.tühjä43, vanakuri vanakuŕa vanna.kurja43, vanajuudas vana.juuda vannajuudast22, jätä - -t2 kaval kui vanakurat kavvaľ ku kurať; vanakurat kiusab jälle jätä kiusas jälkiq;

vanaldane vanali|k -gu -kku38

vanalind vana tsirk kotka vanalind vana kodas; vanalind on kollase nokaga vana tsirk om kõlladsõ nokigaq;

vanalinn vanaliin vanaliina vanna.liina30

vanalt vanalt kui vanalt ta suri? ku vanan iän tä kuuli?;

vanameelne vanameeli|ne -dse -st7, vanami̬i̬ľ|ne -se -set6

vanamees vanami̬i̬ś vanamehe vannami̬i̬st39, tari|k -gu v -ga -kut v -kat13 viinaviga on tal vanamehelt päritud viinaviga om täl vanamehe käest v mant v vanamehest;

vanametall vanaraud vanaravva vanna.rauda33 traktor müüdi vanametalliks traktoŕ müüdi vanasravvas;

vanamoodi vannamu̬u̬du , vana moodugaq , vanna.viisi ta ei taha enam vanamoodi elada tä taha-iq inämb vannaviisi elläq;

vanamoodne vanamooduli|nõ -dsõ -st5, vannamu̬u̬du , vana moodugaq mu vanemad on väga vanamoodsad mu vanõmbaq ommaq väega vanamoodulidsõq; vanamoodsad prillid vannamuudu prilliq;

vananaistesuvi peräsuv|i -õ -võ24

vananema 1. vanas .jäämä , vanõmbas .saama , vanõmbas .jäämä , vana|nõma -(nõ)daq -nõ89 mees on märgatavalt vananenud miiś om silmägaq nätäq vanas jäänüq; vananev naine vaatab nukralt pidulisi ello nännüq naistõrahvas kaes pidorahvast kurva ńaogaq; vein läheb vananedes paremaks veiń lätt saistõn parõmbas; 2. igähü|mä -däq -84, .aiguma .aigudaq .aigu80, vanas minemä , vanah(t)u|ma -daq -84 vananenud tehnika igänüq v aigunuq tehniga; sul on vananenud andmed su tiidmine om igähünüq v aost ja arvost; see auto on juba vananenud, seda ei saa enam maha müüa taa auto om jo ärq vananuq, taad saa-iq inämb ärq müvväq;

vanapagan (vana)pakań (vana)pagana (vanna-)paganat4 Kaval-Ants ja Vanapagan Kavvaľ-Ants ja Vanapakań; vanapaganad tulid koopast välja paganaq tulliq oosõst vällä;

vanapoiss vanapoisś vanapoisi vanna.poissi37 kuidas läheb, vanapoiss? kuulõq, vanamiiś, kuis sa sõ̭s elät?;

vanapoolne vanapooli|nõ -dsõ -st5, vanali|k -gu -kku38 vanapoolne härrasmees vanapoolinõ herrä; hobune oli juba vanapoolne hopõń olľ joba vanalik; vanapoolne ülikond puuľpeet ülikund;

vanaproua vanaprovva - -t2, vanaprovvi - -t2

vanapärane vana moodugaq , vanamooduli|nõ -dsõ -st5, vanaperäli|ne -dse -st5, vannamu̬u̬du vanapärane riietus vanamoodulidsõq v vana moodugaq rõivaq; vanapärane keelepruuk vanaperäline v vannamuudu keelepruuḱ;

vanarahvas vanarahvas vana.rahva vannarahvast22 selle talu vanarahvas m seo talo vanaq; vanarahva tarkus vana ao tarkus;

vanasti vanast(õ) , vanal aol , (inne)mu(i)stõ , mu(i)stõhavva , kolmaha(v)va , innembüisi vanasti elasime talus vanast mi elli talon; vanasti kirjutati raamatuid käsitsi vanast v muistõhavva kirotõdi raamatit käsilde;

vanasõna vanasõ̭na vanasõ̭na vannasõ̭nna28 meie kandis on abielu kohta palju vanasõnu miiq nukan om abielo kotsilõ palľo ütelüisi v ütlemiisi;

vanatädi vanatädi vanatädi vannatäti26, vanatsõdsõ vanatsõdsõ vannatsõtsõ24 bussis oli üks vanatädi bussi pääl olľ ütś mutikõnõ;

vanatüdruk vana.tütrik vana.tütrigu vanna-.tütrikku38, vanapiiga vanapiiga vannapiigat2, piik piiga .piika31 ta on veel vanatüdruk tä om viil tütrik;

vanatühi vanatühi vanatühä vanna.tühjä43, vanatikõ vanatikõ vannatikõt14

vanavanaema vanavanaimä vanavanaimä vannavannaimmä24

vanavanaisa vanavanaesä vanavanaesä vannavannaessä24

vanavanem vanavanõmb vanavanõmba vannavanõmbat13 mälestame vanavanemaid mälehtämiq vannovanõmbit;

vandaal pät|ť -i -ti37 vandaalid lõhkusid purskkaevu pätiq lahiq viipurskusõ ärq;

vandekohus vannutõt kohus

vandenõu sala|nõu -nõvvu -(.)nõvvu37 vandenõuteooria salanõvvus pidämine; neid süüdistati vandenõus näid süüdistedi salanõvvu pidämisen;

vandesõna .van(d)missõ̭n|a -a -na28, vannugisõ̭n|a -a -na28

vandetõotus vannõq .vandõ vannõt19 tõstis vandetõotuseks käe nõsť vandõandmisõs käe;

vanduma 1. .too|tama -taq -da81, .vanma .vannuq vannu64, .vandma .vanduq vannu64 nad vandusid igavest sõprust nä toodiq igäväst sõprust; vannume truudust isamaale tootamiq ollaq esämaalõ truuq; vannu, et kõneled tõtt! vannuq, et sa õigut kõ̭nõlõt!; 2. .vanma .vannuq vannu64, .vandma .vanduq vannu64, pühendä|mä -q -83, .tsortõlõma tsordõldaq .tsortõlõ85, seto kiiľ kõrras tsordsahu|tma -taq -da62 istub nurgas ja vannub omaette istus nukan ja vann hindäette; küll ta vandus teda! külh tä pühenď timmä!; külamehed vandusid uut korda külämeheq sõimssiq vahtsõt kõrda; ei vannu haigusele alla anna ei tõvõlõ perrä; vandumine van(d)minõ, vannunǵ, vannuḱ; läks lahti vali vandumine kõva vannunǵ lätś vallalõ;

vanem 1. vanõmb -a -at13 maarahva vanemad pidasid nõu maarahva vanõmbaq pidiq nõvvu; Obinitsa rahvas koguneb vanema õuele Obinitsa rahvas kogo hinnäst sootśka moro pääle; 2. seto kiiľ .sootśka - -t3, hrl m vanõmb -a -at13 tema vanemad elavad maal tä vanõmbaq eläseq maal;

vanematekodu vanõmbidõ|kodo -kodo -koto26, esä|kodo -kodo -koto26

vanemleitnant ülemb.leit|nänť -nändi -.nänti37

vanemseersant ülembsi̬i̬r|sanť -sandi -.santi37

vanemõpetaja vanõmboppaja - -t3

vang (vangi) vanǵ vangi .vangi37 vangi minema vangi v kinniq minemä; vangis istuma vangin v kinniq istma; vangist vabanema vangist vallalõ saama; juba sõja algul langesin vangi joba sõ̭a alostusõn sattõ ma vangi; olin täiesti selle muusika vangis ma olli tävveniste taa muusiga vangin;

vang (vangu) vang vangu .vangu37 pajal puudus vang paal olľ vang puudus; käevangus käevangun; sang

vangikong vangi.kambri - -t1, vangi|konǵ -kongi -.kongi37, pogri|ts -dsa -tsat13, .pokri - -t1

vangilaager (vangi).laagri - -t1

vangipõli = vangipõlv vangi|põlv́ -põlvõ -.põlvõ35, vangi|elo -elo -ello26 veetis kümme aastat vangipõlves elli kümme aastakka vangipõlvõn v pidi kümme aastakka vangipõlvõ;

vangistama .vangi .võtma , kinniq .võtma , .vangi .pandma mõrtsukas oli vangistatud tapja olľ kinniq võet; halb ilm vangistab pidulised tuppa halv ilm hoit pidoliisi tarõn (kinniq);

vangistus vangi|põlv́ -põlvõ -.põlvõ35, vanginolõ|ḱ -gi -kit13 eluaegne vangistus eloaignõ vangipõlv́; suri vangistuses kuuli vangi v vangin; neile mõistetakse kaheaastane vangistus näid mõistõtas katõs aastagas vangi v kinniq v näile mõistõtas katś aastakka vangin;

vangivalvur vangi|vahť -vahi -.vahti36

vangla vangi|maja -maja -majja v -maia28, türḿ türmi .türmi37, vangi|koda -kua -kota27 sa lähed võlavanglasse sa läät võlavangi;

vanglakaristus: meid ähvardas vanglakaristus meil olľ pellädäq vangiminekit;

vangutama kõigu|tama -taq -da82, vangu|tama -taq -da82 tädi vangutab laitvalt pead tädi vangutas laitõn pääd;

vanik va(n)ni|k -gu -kut13, krantś krandsi .krantsi37 pohlavartest vanik palohkavarsist vannik; setu neiud kandsid peas vanikuid seto näioq kanniq pään vanikit;

vanill va.nilje - -t3, va|nilľ -nilli -.nilli37

vanker .vankri - -t1, vangõŕ .vankrõ vangõrd23, m ratt|aq† -idõ -it22 puutelgedega vanker puutelǵvankri; kattega vanker kibitka; vankri kere vankri kihä; hobust vankri ette rakendama hobõst vankri ette pandma; hobune ei jaksanud rasket vankrit porist välja tirida hopõń jovva-s rasõhit rattit mua seest vällä vitäq; hüppa vankrisse! kargaq rattilõ!; Suur Vanker m Taivarattaq;

vankrikuur tõlla|kuuŕ -kuuri -.kuuri37

vankrimääre ratta|määŕ -määri .-määri37, .vankri|määŕ -määri .-määri37 tökat on hea vankrimääre täüdäs om hää vankrimääŕ;

vankriraam laavi|ts -dsa -tsat13

vankriratas ratta|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37, vankri|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37

vankuma sata|tama -taq -da82, kalluskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kungõlõma kungõldaq .kungõlõ85, .kõikma .kõikuq kõigu73, .nõrku|ma -daq -80, tuigu|tama -taq -da82, tuudõrda|ma -q -83, .ripśmä .ripsiq ripsi63, tukõrda|ma -q -83 purjus mees vangub jalgel puŕon miiś kalluskõlõs v ripś jalgo pääl; ta lõi vankuma, kuid ajas end taas sirgu tä lei kõikma v kungõlõma, aq ai hindä vahtsõst sirgu; koorem vankus taga kuurma kungõli takan; trepp vankus jalge all trepṕ nõrku jalgo all; haige vangub tuppa tõbinõ tukõrdas v tuudõrdas tarrõ; vangub elu ja surma piiril kõigus elo ja surma vaihõl;

vankumatu kimmäs .kimmä kimmäst22, .kõikmaldaq vankumatu usk kimmäs usk; vankumatu tinasõdur kimmäs tinasoldań; vankumatu nagu kalju kimmäs niguq kivisain;

vann vanń vanni .vanni37 mudavann muatsukõlus;

vanne vannõq .vandõ vannõt19, vannutus -õ -t9, toovotus -õ -t9, .tootus -õ -t9 vannet andma vannõt vandma; andis vande all tunnistust tunnisť vannutusõ all; võtan teilt vande, et te sellest asjast vaikite võta ti käest toovotusõ, et tiq seost aśast vakka olõt; arstivanne tohtritoovotus; kirikuvande alla panema kerigu sunni ala pandma;

vannitama vanni|tama -taq -da82

vannituba vannitar|õ -õ -rõ24

vannutama vannu|tama -taq -da82 advokaat vannutati ametisse kaitsja vannutõdi ammõtihe;

vantsima .astma .astuq astu64, .kõmṕma .kõmpiq kõmbi63, .kõmpśma .kõmpsiq kõmpsi63, .tölśmä .tölssiq tölsi63, .tülśmä .tülssiq tülsi63 isa istus hobuse seljas, poeg vantsis jala esä istõ hobõsõ sälän, poig kõmpsõ v astõ jalgsi; andis alles vantsida! anď õ̭ks astuq!; vantsib metsas ringi tölsś v kõmṕ mõtsa pite; poiss vantsib kooli poole poisś toukas kooli poolõ; olime mitu kilomeetrit maha vantsinud mi olli mitu kilometrit mahaq marśnuq;

vanuigi vana(h)n iä(h)n , vanast pääst

vanuma .vannuma .vannudaq vannu79, vanõh(t)u|ma -daq -84, täterdü|mä -däq -84, .tutsu|ma -daq -80, rädsäh(t)ü|ma -däq -84 kampsun kipub vanuma kampś tüküs ärq vannuma; vanamehe märg ja vanunud habe vanamehe likõq ja täterdünüq v pulstjadsõq habõnaq;

vanune (.)vannu - -t1, .vahnu - -t1, .vannu|nõ -dsõ -st5, vannu|nõ -dsõ -st7, nooru - -t1 ta on minuvanune tä om muqvannunõ v muqvahnu; ta on minuga ühevanune tä om muqkaq üttevannu v ütenooru; vajatakse hoidjat kahe kuu vanusele lapsele om vaia hoitjat katõ kuu vannutsõlõ latsõlõ; üle tuhande aasta vanused kivikujud päält tuhandõ aastaga vanaq kivikujoq;

vanus .vannus -õ -t9, .vahnus -õ -t9, igä iä ikä25 tuli kirja panna vanus ja elukoht kirjä tulľ pandaq vannus ja elokotus; kõrge vanus korgõ igä; ebamäärases vanuses härra määrämäldäq iän herr; vastu võeti igas vanuses huvilisi vasta võeti tahtjit egän iän; asulakoha vanus on teadmata elokotusõ vannus om tiidmäldäq;

vanuseklass .vannus|järk -järgo .-järko32, .vannus|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19

vanuseline .iäli|ne -dse -st5 organismi vanuselised muutused iho iälidseq muutusõq; rahvastiku vanuseline koosseis rahva jagonõminõ vannusõ perrä;

vanuselt .vannult , .vahnult , .vannudsõlt , .vannutsõlt abiellus kahekümne aasta vanuselt lätś paari katõkümne aastaga vannult v vannusõn v vannun;

vanutama vannu|tama -taq -da82, .miťmä mittiq miti63 villa vanutamise juures öeldi: „Vilsti-pulsti!” villa vannutamisõ man ülti:„Vilsti-pulsti!”;

vaohari kuk|ḱ -i -ki37, .virksõ|hari -haŕa -.harja43 enne istutamist tuleb vaoharjad tasandada inne istutamist tulõ kukiq ärq tasotsaq;

vaoshoitud tagasi hoiõt , vaossi(h)n hoiõt vastas vaoshoitud ärritusega vastaś hinnäst tagasi hoitõn;

vapp vap|ṕ -i -pi37

vapper .kangõ - -t1, .julgõ - -t3, .vapra - -t3, mehe|ne -dse -st7, vahva - -t1, vahvas .vahva vahvast22 vapper reamees kangõ riamiiś; vapper meel mehene miiľ; vapper võitleja vahva taplõja; vapra südamega julgõ v kõva süämegaq;

vappuma rap|puma -pudaq -u v -pu-pudaq -u79 v -pu 80 , väris|emä -täq -e87, .tõrkuma .tõrkudaq tõrgu79, .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63, põr|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 maja vappus plahvatuse käes maja põrasi v rappu v värisi plahvahusõn; vappus kõrges palavikus värisi korgõn palavigun; vapub köhahoo käes rapus köhähuu käen; tramm vapub rööbastel tramḿ jõ̭nkś v tõrgus rüüpide pääl;

vapralt: meeskond peab vapralt vastu miiśkund pidä kimmähe vasta;

vaprus .kangus -õ -t9, .julgus -õ -t9, .kimmüs -e -t9 sai vapruse eest medali sai julgusõ v kangusõ iist avvuraha;

vapsik .vasḱla|nõ -sõ -st5, .vasḱli|k -gu -kku38

vapustama rapu|tama -taq -da82, põro|tama -taq -da82, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, (.väega ärq) hiidü|täma -täq -dä82 mäss vapustab riiki mäss raputas riiki; kontsert vapustas mind kontsõrť rapuť mu läbi; pargi ilu vapustas meeli pargi ilo lei meeleq segi; kaotus vapustas mind kaotus murď mu mahaq;

vapustav: vapustav uudis põrotav uudis;;

vapustus üleelämi|ne -se -st5, põrah(t)us -õ -t9, pauk paugu .pauku37, mats matsu .matsu37 tal on olnud tõsine hingeline vapustus täl om olnuq määnegiq rassõ üleelämine v pauk v mats; vapustused maailma ajaloos raputusõq maailma aoluun;

vara II varandus -õ -t9, var|a -a -ra28, kraaḿ kraami .kraami37, nauď naudi .naudi37, hää† - -d50, hü(v)ä† hü(v)ä hüvvä24 isiklik ja riigi vara hindä ja riigi vara; kogu vara põles sisse kõ̭iḱ kraaḿ palli sisse; varast tal puudus ei olnud naudi v kraami täl puudus tulõ-õs; hing on tal vara küljes kinni tä om uma varandusõ külen kinniq; emandal on kirstud vara täis imändäl ommaq kirstuq hüäd täüs;

vara III var|a -a -ra28, tserk tsergü .tserkü37, .tserküs -e -t9, paas paasa .paasa31 palk toetub varaga alumisele palgile palḱ tukõ varagaq alomadsõ palgi pääle; 2. kq ka vararaud

vara I I .varra , varatsõlt hommikul vara hummogu varra; sa tuled liiga vara sa tulõt palľo varra; varalahkunud inneaigo koolnuq v ärqlännüq;

vara- varaha|nõ -dsõ -st5 varakeskaeg varahanõ keskaig; varabarokne varahadsõst barokiaost;

varahommik varahanõ v .varranõ hummok , kikka|aig -ao -.aigo36 varahommikul varra hummogu;

varajane varaha|nõ -dsõ -st5, varahi|nõ -dsõ -st5, varali|nõ -dsõ -st5, .varra|nõ -dsõ -st7, inne.aoli|nõ -dsõ -st5 varajased kartulid varahadsõq v virgaq kardohkaq; varjane kevad varahanõ kevväi; vanemate varajane surm vanõmbidõ varajanõ v inneaolinõ surm v inneaosurm; varajased kivikalmed vanõmbaq kivikalmatuq; varajasem seisukoht ei pidanud paika inneskine arvaminõ es piäq paika;

varakevad varahanõ kevväi varakevadel varra keväjä;

varakevadine varahadsõ keväjä varakevadised külmad varahadsõ keväjä külmäq;

varakult .varra , .aigsahe , .aiksahe sügis tuli varakult süküs tulľ varra; olge varakult kohal! olkõq aigsahe olõman!;

varaküps .varra suurõs v (.)valmis saanuq varaküps tütarlaps varra välläkasunuq tütrik; varaküps kunstnik noorõn valmis kunsťnik; varaküps õun varra valmis saanuq upin;

varal nõ̭al , abigaq elab ainult rohtude varal eläs õ̭nnõ ruuhtõ nõ̭al; lehmad elasid üle talve õlgede varal lehmäq elliq talvõ üle olgi pääl; kassi ei saa vitsa varal õpetada kassi saa-aiq vitsagaq opadaq;

varaline varali|nõ -dsõ -st5 varalised õigused varalidsõq õigusõq v õigusõq vara kotsilõ; varaline vastutus varagaq v vara iist vastutaminõ;

varama varra ragoma , varra .märḱmä , .tserkämä tsergädäq .tserkä77, .paasama paasadaq .paasa77

varandus varandus -õ -t9, var|a -a -ra28, nauď naudi .naudi37, hää† - -d50, hü(v)ä† hü(v)ä hüvvä24 mootorratas maksab terve varanduse tsikli mass terve varandusõ; kogu varandus läks haamri alla kõ̭iḱ varandus lätś oksjoni ala; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju varandust timä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi; kust sa selle varanduse oled saanud? kost sa taa hüä olõt saanuq?;

vararaud vara|raud -ravva -.rauda33, tserk tsergü .tserkü37, .tserküs -e -t9

varas varas .varga varast23, näpo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, näposni|k -gu -kku38 hiilis tuppa nagu varas hiile varguisi tarrõ;

varastama varasta|ma -q -83, käp|pämä -ädäq -pä77 poisid varastasid mootorratta poisiq varastiq tsikli ärq; auto varastati juba teist korda auto varastõdi joba tõist kõrda ärq; varastatud sõiduk leiti üles ärq varastõt massin löüti üles; oma isa tagant varastama uma esä takast varastama; varastab, kust saab kost saa, säält käppäs;

varasügis: varasügisel varra sügüse;

varavalge: läks juba varavalgel välja lätś joba varra valgõgaq v väiko valgõgaq vällä;;

varb varb varba .varba31, pulk pulga .pulka31, seto kiiľ priti|k -gu -kut13 karu torkas käpa puurivarbade vahelt välja kahr tsusaś käpä puurivarbõ vaihõlt vällä; kangas mähitakse ümber varva kangas mähitäs varba ümbrele; varbadest (tehtud) varbolinõ v varbanõ v varbonõ;

varbaed koet aid , .pistü|aid -aia -.aida33

varbaküüs .varba|küüdś -küüdse -küüst39

varblane .varbla|nõ -sõ -st5 koduvarblane morovarblanõ; põldvarblane nurḿvarblanõ; põõsas sädistasid varblased puhmu sisen tsädsistiq varblasõq; parem varblane peos kui tuvi katusel läät püvve püüdmä, kaotat kanagiq;

vare (vare) ahi|varś -varrõ -vart49, varisti|k -gu -kku38, kiviuni|k -gu -kut13 kivivared põlluservas kivi-ahivarrõq nurmõ veeren;

vare (vareme) müürüq .müüre .müüre37, .kands kandso .kandso37, m varõm|õq -idõ -it16 linnusevaremed liinakands v liinamüürüq; vana veski varemed vana veśki v kivi kands; kirik jäi pärast põlengut varemeisse päält palamisõ jäiq kerikust müürüq perrä; klooster on juba ammu varemeis kluustrist ommaq joq ammuq õ̭nnõ müürüq perrä; varemetes maja kokkosadanuq maja; antiikunsti varemeile tekkis uus kunst kreeka-rooma kunsti kandso pääle sündü vahtsõnõ kunsť; tragist töömehest on paljas vare järel tragist tüümehest om paľas vari perrä jäänüq; inimvare inemisenura v inemisepalakõnõ; ahervare

varem .varrampa , vara.hampa , innemb , innembä , .varramb , varrõmb oleks sa minut varem tulnud! olõssiq sa minoť varahampa tulnuq!; kõige varem ärkab ema kõ̭gõ varrampa v kõ̭gõ inne virgus imä; varem oli elu parem innembä olľ elo parõmb; mida varem, seda parem midä innemb, tuud parõmb; tänavu valmib vili varem timahavva saa vili innembä v varramb valmis; kus sa varem olid? kon sa innembä ollit?; tahab varemöeldule veel midagi lisada taht innembä ültüle viil midä mano üldäq;

varemalt innembüisi , inne , innembä , vara.hampa tal oli juba varemalt Tartus korter täl olľ joba inne v innembüisi Tarton kortin;

varemerohi tubagu|lilľ -lilli -.lilli37

vares varõs -(s)õ -t11 parv vareseid varõssõparḱ; hallvares halľvarõs, hahkvarõs; künnivares mustvarõs; varesed vaaguvad varõsõq vaakvaq;

varesjalg: põld-varesjalg kikkajalg;

vareskold kasvot m põdra|sarvõq -.sarvi -.sarvi35

vargil .vargil vargil käima vargil käümä; poisikesed käisid õunavargil poiskõsõq käveq ubinit vargil;

vargile .vargilõ vargile minema vargilõ minemä;

vargsi .varguisi , .vargu , salahuisi , soe.julguisi vaatas vargsi pealt, mida lapsed teevad kai varguisi päält, miä latsõq tegeväq; hiilis vargsi toast välja hiile soejulguisi v hilľäkeiste tarõst vällä; vargsi loodetakse võitu salahuisi loodõtas võitu;

vargus varastami|nõ -sõ -st5, .vargu|s -(sõ) -(s)t10 pandi varguse eest vangi ta panti varastamisõ iist kinniq; teda süüdistatakse kahe auto varguses tälle pandas süüs katõ auto varastamist; kardab vargusega vahele jääda pelgäs varastamisõgaq kinniq jäiäq; talvel on siin palju vargusi olnud talvõl om tan palľo vargust olnuq; nad tabati varguselt nä saadiq vargusõ päält kätte;

vari 1. vari vaŕo .varjo44 puud heitsid teele pikki varje puuq hiidiq v visksiq tii pääle pikki varjõ; meie majale langeb torni vari mi maja pääle jääs torni vari; pilve vari libises üle põllu pilve vari juusḱ üle nurmõ; neid kummitavad mineviku varjud näile käü pääle minevigu vari; see kunstnik on oma õpetaja kahvatu vari seo kunsťnik om uma oppaja hallõ vari; valguse ja varju kontrastid valgusõ ja vaŕo kontrastiq v vaihõq; talle langes kahtluse vari timmä naati kahtladsõs pidämä; tema süüs ei saa kahtluse varjugi olla timä süü om kimmäs; temä näol oli pettumuse vari tä näost paistu petet olõminõ; tema käitumine heitis meile kõigile halba varju timä üllenpidämine näüdäs meid kõ̭iki halvan valgusõn; 2. vari vaŕo .varjo44, vil|u -u -lu26 kari puhkab lepavõsa varjus kari puhkas lepävõso vaŕon; teeline ei leidnud kusagilt varju tuule eest tiikäüjä es lövväq tuulõ iist varjo v tuulõst päsemist kost es; viis jalgratta varju alla vei jalgratta vaŕo ala; laval jätad sa kõik teised varju püüne pääl sa jätät kõ̭iḱ tõsõq varjo; kirikus oli hea vari kerikun olľ hää vilu; varjus oli kolmkümmend kraadi sooja vilun olľ kolmkümmend kraati lämmind; sõja eest mindi metsa varjule sõ̭a iist minti mõtsa paossihe v pakku; päike paistab pilve varjust päiv paist v paistus pilve takast; meie emakeeles varjul olev ilu mi imäkiilde käkit ilo; sinu eest ei jää miski varjule suq iist käki eiq midägiq; mees kadus majade varju miiś kattõ majjo taadõ; põgeneme pimeduse varjus pakõmiq pümmegaq ärq;

varia kõ̭gõsugumast

variant tõ(õ)sõnď -i -it13, vári|anť -andi -.anti37, vári|antś -andsi -.antsi37 sellest muinasjutust oli rahvasuus mitu varianti seod jutust olľ rahvasuun mitu tõsõndit v mitman tõsõndin; seaduse uus variant säädüse vahtsõnõ variantś v tõsõnď; on mitu varianti, kuidas sellest olukorrast pääseda om mitu viit, kuis taast saisost päsedäq; võimalikud on variandid saa mitund muudu; varuvariant tagavarianť;

variatsioon tõ(õ)sõnď -i -it13, vári|antś -andsi -.antsi37, viiś viie viit m päälek viijile49, tõistmu̬u̬du olõḱ , tõ(õ)sõndus -õ -t9, .muutus -õ -t9 luules kordub armastuse teema paljudes variatsioonides luulõn kõrratas juttu saľdusõst palľodõ tõsõnduisigaq; orel mängis algul teemat ja hiljem variatsioone hõrilaq mängeq edimält põhiviit ja perän mängitüisi; teema variatsioonidega teema mängitüisigaq;

varieerima tõ(õ)sõndõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86, .muutma .muutaq muuda61 uuringute käigus varieeritakse katsetingimusi uuŕmiisi käügin muudõtas proomiollõ;

varieeruma tõ(õ)sõndõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86, .muutu|ma -daq -80 keele varieerumine keele tõsõndõllõminõ; rahvalaul varieerub ja muutub pidevalt rahvalaul tõsõndõllõs ja muutus kõ̭iḱaig; sõjajärgsel ajal inimeste riietus peaaegu ei varieerunud päält sõ̭a käveq inemiseq pia üttemuudu rõivin; liiva värvus varieerub valgest tumepruunini liiva värḿ om valgõst tummõpruuniniq; olenevalt toidust varieerub ka sülje koostis söögi perrä muutus ka süle kuustus v sisu;

varietee varieti.tiatri - -t1

variisik: olen talle ainult variisikuks olõ tälle õ̭nnõ nimelainajas;;

varing (.sisse)sadami|nõ -sõ -st5, kokko.vaomi|nõ -sõ -st5 raudteetunneli varing raudtiitunnõli sissesadaminõ; nägime kivide varingut näimiq kivve sadamist; jõudsime kohta, kus varing sulges tee jovvimiq sinnäq, kon tii kinniq olľ sadanuq;

varisema sa|dama -taq -ta min 1. ja 3. k sattõ69, pudõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 maja variseb maja satas sälgä; maja variseb kokku maja satas kokko; lehed varisevad puudelt leheq satasõq puiõ päält; poolenisti varisenud käigud poolõlistõ kokko sadanuq käügiq; lagi on varisenud lagi om alla sadanuq; varisevad ka suured riigid suurõq riigiq kah satasõq kokko; varises käpuli maha sattõ käpilde maaha; sisse varisema sisse sadama; kokku varisema kokko sadama v (eläväst) vaoma; valminud vili hakkas juba varisema valminuq vili naaś joq pudõnõma; põrmuks varisema põrmus pudõnõma; nende plaanid varisesid kokku näide plaaniq pudõsiq kuust; manalasse varisema kalmu ala kaoma; varisemas sadahuisi, sadakillaq;

variser vari|si̬i̬ŕ -seeri -si̬i̬ri37, vaaris|si̬i̬ŕ -seeri -si̬i̬ri37

varitsema .hiiľmä .hiiliq hiili63, .pälv́mä .pälviq pälvi63, .püssämä püssädäq .püssä77, .luurama luuradaq .luura77, .paśma .passiq passi63 jahimees varitseb kitsi jahimiiś pasś kitsi; röövlid varitsesid metsas teelisi rüüvliq passõq mõtsan tiikäüjit; rebane käis kanu varitsemas repäń käve kanno paśman v hiiľmän; mustlased seda varitsevadki, kus mõni lammas hooletusse on jäetud või uks lahti tsiganiq tuud pälv́vägiq, kon mõ̭ni lammas hoolõtuhe vai usś vallalõ; kass varitseb köögis hiirt kasś kaes köögin hiirt; lapsi varitsevad kooliteel mitmed ohud latsõq piät koolitii pääl pelgämä mitmit ohtõ; seal varitsesid laevu leetseljakud sääl olliq liiteq laivolõ ohos;

varitsus .paśmi|nõ -sõ -st5, .paśmiskotus -(s)õ -t11 maja ümber korraldatakse varitsus maja ümbre naatas pääle paśma; mind tulistati varitsusest minno passiti pääle ja lasti; sattusin varitsusele trehvsi lõksi v paśjidõ pääle; varitsussalk paśmisõparḱ;

varjama .käḱmä käkkiq käki63, .varjama vaŕadaq .varja77, var|ima -riq -i57 sõdureid varjab pimedus sõ̭amiihi käkḱ pümme; kübar varjas tema nägu päikese eest küpäŕ käkke v hoiť timä näko päävä iist; püüab oma armi puudriga varjata püüd umma armi puudri ala ärq käkkiq; varjab end kinnivõtjate eest käkḱ hinnäst kinnivõtjidõ iist v pakõ kinnivõtjit; varjasime naabrimeest endi juures käkemiq naabrimiist hindä man; mõni ärimees varjab oma sissetulekuid mõ̭ni ärimiiś käkḱ v varjas ummi sissetulõkit; tundeid varjama tundit käḱmä v tagasi hoitma; varjatud eluviisiga lind vaŕolidsõ elogaq tsirk; haab ei varja teisi puid haav ei varjaq tõisi puid; pilved varjasid päikese pilveq katiq päävä kinniq v varssiq päävä ärq; puud kipuvad maja varjama puuq tüküseq majja varjo jätmä v ärq varjama; uus maja varjas vaate vahtsõnõ maja panď välläkaemisõ kinniq; varjatud kaameraga filmitud varguisi üles võet; ma ei varjanud tema eest, et olukord on murettekitav ma es jätäq tälle ütlemäldäq, et sais om sanť; varjatud mure salamurõq;

varjamatu .käḱmäldä , silmägaq nätäq , .selge - -t3 mu kõne võeti vastu varjamatu vaenuga mu kõ̭nnõ pääle lätsiq inemiseq silmi näten vihatsõs;

varjend paos|(s) -(s)õ -t11 pommivarjend pommipaoss;

varjevärvus .käküs|värḿ -värmi -.värmi37

varjualune vaŕoalo|nõ -dsõ -st7, koŕus -(s)õ -t11, koomi|ts -dsa -tsat13, kooni|ts -dsa -tsat13, vaagus -(s)õ -t11 polnud mingit varjualust, kuhu vihma eest pageda olõ-õs määnest vaŕoalost, kohe vihma iist paedaq; pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse! panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakoŕusõ!; varjualuses seisavad sõiduriistad koomidsa all saisvaq riiq-rattaq;

varjukülg vaŕo|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, vaŕo|külǵ -kü(l)le -.külge34 elu varjuküljed elo kurapuuľ;

varjulill: lõhnav varjulill mõtsneitsü;

varjuline vaŕoli|nõ -dsõ -st5, varis -a -at4, vaŕos -a -at4 hea varjuline koht hää vaŕos kotus; tule siia, siin on varjulisem! tulõq siiäq, siin om varisamb!; varjuliste puude all vaŕoliidsi puiõ all; varjuline sadamakoht vaŕolinõ sadamakotus;

varjuma (.hindä v hinnäst) käḱmä käkkiq käki63, pakku minemä , .varjo minemä , paossi(h)n olõma , vaŕo(h)n olõma , käküssi(h)n olõma püüpojad oskavad väga hästi varjuda püvepojaq mõistvaq hindä väega häste ärq käkkiq; vaenlase tule eest varjuti metsa vainlasõ tulõ iist minti mõtsa pakku v varjo v käkiti hinnäst mõtsa; pommitamise eest varjusime keldris pommitamisõ aigo ollimiq keldren paossin;

varjund vaŕondus -õ -t9, hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37, (ala)tu̬u̬ń (-)tooni (-)tu̬u̬ni37 sinaka varjundiga valge sinikadsõ hõ̭ngugaq valgõ; tema hääles oli tunda heameele varjundit timä helüst olľ tundaq häädmiilt v häämeele hõ̭ngu; punase värvuse varjundid verevä alatooniq; tundevarjundid tundõtooniq; roheline õun on kollaka varjundiga upin om rohiline ja veidükese viskas kõllast kah; igal sünonüümil on juures erinev varjund egäl sünonüümil om esiq mekḱ man;

varjunimi vaŕonim|i -e -me24

varjupaik vaŕo|paik -paiga -.paika30, pao|paik -paiga -.paika30 vihma korral on meie varjupaigaks heinaküün vihmagaq om hainaküün mi vaŕopaik; loomade varjupaik eläjide vaŕopaik; kodutute varjupaik kodoldaq inemiisi vaŕopaik; poliitiline varjupaik poliitiline vaŕopaik v paopaik; soosaared pakkusid sõja ajal varjupaika suusaarõq olliq sõ̭a aigo paopaigaq;

varjusurm vaŕo|surm -surma -.surma31, koolus* -(s)õ -t11 varjusurmas koolussin; kas tartu keel on varjusurmas? kas tarto kiiľ om koolussin?;

varjutama mõts .varjama vaŕadaq .varja77, .varjo .hiitmä , .varjo .jätmä , kinniq .katma , vaŕo|tama -taq -da82 kübaraserv varjutab naise nägu kübäräviiŕ jätt naasõ ńao varjo; noormehe edu hakkasid varjutama õnnetusjuhtumid noorõmehe kõrdaminekit naksiq segämä õ̭nnõduq johtumisõq; varjutatud klaasidega prillid toonituisi klaasõgaq prilliq; joonistustunnis õpetati varjutama tsehkendüstunnin opati vaŕotama;

varjuteater vaŕo.tiatri - -t1

varjutus vaŕotus -õ -t9 kuuvarjutus kuuvaŕotus; päikesevarjutus päävävaŕotus v -pümendüs;

varmas käpe - -t14, kärmäs .kärmä kärmäst22, virk virga .virka30, kipõ - -t14 tüdruk on varmas suud pruukima tütrik om virk suud pruuḱma; tööle varmas tüüle virk;

varn varn varna .varna30, va|ǵa -ja -ḱa29, va|gja -ja -kja29, kungus -(s)õ -t11 riputas mantli varna panď mäntli vaja otsa v varna; võtab varnast võtme võtt varnast v vaja otsast võťmõ; hambaid varna panema hambit varna pandma; töömehi polnud varnast võtta tüümiihi olõ-õs käeperi;

varras varras .varda varrast23, orś orrõ ort49, saivas .saiba saivast23 vardas küpsetatud liha vardan v varda otsan küdset liha; praevarras küdsämisvarras; varrastel kootud sall vardil v vardidõgaq koet sali; lipp tõmmatakse vardasse lipp tõ̭mmatas vardahe v saibahe; kuhjavarras kuḣaorś, -saivas;

varrukas käüs(s) .käüs(s)e käüst11 ta puistas nalju nagu varrukast täl tulľ naljo niguq käüssest;

varruline .risťjädsili|ne -se -st5

vars varś varrõ vart49, hand hanna .handa33, (kirvõl) kuvvas .kuuda kuvvast23, (maŕal, ubinal) tiir† tiira .tiira30 liilial on tugev vars liilial om tukõv varś; hanguvars viglavarś v -hand; lusika-, pannivars luidsa-, pannihand; tegi haamrile korraliku varre tekḱ vasaralõ ausa hanna; paneb luuale varre taha pand luvvalõ hanna v varrõ taadõ;

varsakabi kasvot kunna|kapstas -.kapsta -kapstast22, ahuna|lilľ -lilli -.lilli37

varss vars varsa .varsa30, (hellänimi) hindśo - -t2 mära tõi kevadel varsa märä sai keväjä varsa; varsaga mära varsanõ märä; vana mees, varsa aru vana miiś, varsa miiľ;

varsti pia , .varsti ema tuleb üsna varsti imä tulõ õigõq pia; sa oled varsti terve sa saat pia terves; juba varsti tulebki talv piakõsõ tuu talv́giq jo tulõ-iq;

varu tagavar|a -a -ra28, tagahus -õ -t9, taganus -õ -t9, tagonavar|a -a -ra28 maailma naftavarud terve ilma nahvtatagavara(q); võttis oma varudest paar purki moosi võtť umast tagavarast paaŕ purki sahvti; neil oli pisut raha varuks näil olľ veitkese rahha tagavaras; nutt varuks ikk tulõman v ikulugu; nälg varuks nälg silmägaq nätäq; lõikasin need lauad paarisentimeetrise varuga lõiksi naaq lavvaq paaŕ tsendimetrit pikembäq v üle mõõdu; õmblusvaru kokkoumblõmisõ jago;

varuma kogo(ha)ma kokoq v kogodaq v ku̬u̬daq kogo v koko88, .korjama koŕadaq .korja77, kokko .ostma jõudu varuma joudu kogoma; mesilased varuvad mett mehidseq korjasõq mett tagavaras; talveks varuti loomadele heinu talvõs tetti eläjile haina; ehitusmaterjalid on juba valmis varutud eihtüsekraaḿ om joba olõman; selle töö jaoks tuleb aega varuda taa tüü jaos tulõ aigo võttaq; laevad varusid joogivett laivaq võtiq joogivett tagavaras;

varumees tagavara|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

varumängija tagavara.mänǵjä - -t3

varuosa tagavaraos|a -a -sa26, jup|ṕ -i -pi37 ukse kohal on silt „Kodumasinate varuosad” ussõ kottal om silť „Kodomassinidõ tagavaraosaq”; auto varuosad auto jupiq; müüa auto tagavaraosadeks müvväq auto jupõs;

varustaja kaubatu̬u̬ja - -t3, .soetaja - -t3 toiduga varustajateks on meil talupidajad söögikraami saias meil talopidäjide käest;

varustama .andma (.)andaq anna66, (.kaupa) tu̬u̬ma tuvvaq tu̬u̬ min 1. ja 3. k .tõi(õ)54, (pääle) .pandma (.)pandaq panõ66 järv varustab linna veega järv́ and liinalõ vett; Savi talu varustas kauplusi värske kartuliga Savi talo tõi poodõlõ varahaidsi kardohkit; maja varustati piksevardaga majalõ panti piksevarras; moodsa tehnikaga varustatud labor vahtsõ ao riistogaq laboŕ; varustage end soojade riietega! kaegõq v otśkõq hindile lämmäq rõivaq!;

varustus (tarvilinõ) kraaḿ kraami .kraami37, m aśaq .asjo .asjo43, riistaq .riisto .riisto37, värḱ värgi .värki37 kaamerad, mõõteriistad ja muu varustus laaditi bussi kaamõraq, mõõduriistaq ja muu kraaḿ nõstõti bussi pääle; sõjamehed on täies varustuses sõ̭ameheq ommaq tävven riiston ja rõivin; kirka ja labidas kuulusid kaevuri varustuse hulka kirka ja lapju olliq mäekaibjalõ tarvilidsõq riistaq; jahivarustus jahimehe värḱ; sõduri varustus kaalub vähemalt 40 kg sõ̭amehe värḱ kaald kõ̭gõ veidemb 40 kg; veevarustus viisaaminõ;

varuväljapääs pagõmisõti̬i̬ - -d51, tagavara|usś -ussõ -ust39

varvas varbas .varba varbast22, varvas .varba varvast23 varvas vaatas katkisest sokist välja varbas kai katśkidsõ suka sisest vällä; ära talla mu varvastel! ärq sõkku eiq mu varbidõ pääl!; vargad viskasid varvast vargaq visksiq v väristiq varbast; kand ja varvas! kunds ja varbas!;

vasak kur|a -a -ra26, kuri kuŕa .kurja43 vasak käsi kura v kuri käsi; vasakut kätt kurra v kurja kätt; võttis noa vasakusse kätte võtť väidse kurra kätte; süda on vasakul pool süä om kura poolõ pääl v kural puul; viskas kepi vasakule poole visaś toki kurrakätt v kuralõ poolõ v kurja puuldõ; va-sak pool! pa-rem pool! ku-ra-lõ! hü-vä-le!; partei vasak tiib eräkunna kura puuľ; vasaku jalaga voodist tõusnud kura jalagaq sängüst vällä tulnuq; vasakkeermega kruvi vastapiten vindigaq kruvv́;

vasakpoolne kurapooli|nõ -dsõ -st7, kurapu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6, kural pu̬u̬l , kurrakätt vasakpoolne liiklus kurapoolinõ liikmine; vasakpoolsete vaadetega üliõpilane kurapoolidsõ ilmakaemisõgaq üliopilanõ;

vasakpoolsus kurapoolisus -õ -t9, kurapu̬u̬lsus -õ -t9

vasakukäeline kura.käeli|ne -dse -st5, kurakäe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

vasakul(e) kurrakätt , .kurja kätt , kural(õ) , .kurra see on vasakul tuu om kurrakätt; keera vasakule! käänäq kurrakätt v kuralõ!; istus minust vasakul istõ must kurrakätt v kural puul; seda loetakse paremalt vasakule seod loetas häält kuralõ; vasakule vaat! kuralõ kaeq!; osa ehituskive läks vasakule osa eihtüskivve lätś kõrvalõ;

vasakult: vasakult esimene maja kuralt edimäne maja;;

vasall lääni|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, va|salľ -salli -.salli37 Suur-Saksamaa ja tema vasallid Suuŕ-Śaksamaa ja timä võimualodsõq;

vasar vas|saŕ -ara -arat4 vasara pinn vasara pinń; vasara vars vasara hand; taob vasaraga naelu seina pess vasaragaq naklo saina; vasaraheitja sport vasarahiitjä;

vasardama vasaragaq .pesmä , vasaragaq .kolḱma vasardas liha enne praadimist pesse lihha inne praaťmist vasaragaq; rähn vasardab nokaga puutüve hähn tsaga v pess nokigaq puud niguq vasaragaq; süda vasardas rinnus süä pesś rinnon niguq vasaragaq;

vaseliin vasõ|liiń -liini -.liini37

vasikaliha vasiga|liha -liha -lihha28

vasikas vasi|k -ga v -gõ -kat v -kõt13, .vaśk(as) .vaśka .vaśkat15 lehm tõi vasika lehm sai vasiga; temaga vaielda on sama hea kui vasikaga võidu joosta timägaq vaiõldaq vai vaśkagaq võiki joostaq – tege ütś vällä; esimene vasikas läheb ikka aia taha edimäne vasik lätt iks aia taadõ; härgvasikas härivasik; vissi

vask vasḱ vasõ .vaskõ34 vasest (tehtud) vasinõ; vasest valatud peeker vasõst valõt pikri;

vaskne vasi|nõ -dsõ -st7, .vasḱ|nõ -sõ -sõt6 vaskne ukselink vasinõ ussõlinḱ; juuste vaskne helk hiussidõ vasinõ helgeq; puhkpillide vaskne kõla puhkpille vasinõ helü;

vaskselt: juuksed helgivad vaskselt hiusõq piliseseq vasitsõhe;

vaskuss .vasḱla|nõ -sõ -st5, .vasḱli|k -gu -kku38, vasḱ|husś -hussi -.hussi37 vaskuss on vasekarva, rästikust väiksem vasḱlanõ om vasõkarva, vähämb rästikut;

vaskvitriol silmäkiv|i -i -vi26, sinikiv|i -i -vi26

vassima .vaśma .vassiq vassi63, .võlśma .võlssiq võlsi63, .sumṕma .sumpiq sumbi63, .tsopśma .tsopsiq tsopsi63, jungõrda|ma -q -83 ajalugu vassima aoluku vaśma; faktid olid meelega vassitud aśaq olliq meelegaq võlsiduq; vassis vabanduseks midagi kokku sumpõ päsemises midägiq kokko; mina rääkisin õigust, kuid paarimees hakkas vassima maq kõ̭nõli õigust, a paarimiiś nakaś tsopśma; vassib ühtepidi ja teistpidi, aga õigust ei räägi sõnagi jungõrdas ütsilde ja tõisildõ, aq õigust ütle eiq sõ̭nnagiq;

vast .õkva , õ̭nnõ , noqsama , nüüdsama , ääsä vast käima hakanud lapsuke õkva kõ̭nďma naanuq latsõkõnõ; mässas pool tundi, siis vast sai tule üles mässäś puuľ tunni, sõ̭s viil sai tulõ üles; vastvalminud maa ääsä valmis saanuq maja; on see vast lugu! kos om lugu!;

vastaline 1. vastanolõja - -t3 vastalised said jaamas kaua oodata vastanolõjaq saiq jaaman pikält uutaq; 2. vastali|nõ -(d)sõ -st5, vastuli|nõ -(d)sõ -st5 kõik vastalised vallandatakse töölt kõ̭iḱ vastalisõq tetäseq tüült vallalõ; kirjutisest leiti vastalisi väljendeid kirätüüst lövveti vastaliidsi välläütlemiisi;

vastama 1. .vastama vastadaq .vasta77, .kostma .kostaq kosta61, (.vasta) .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78 vastas tervitusele naeratusega vastaś teretüsele naarahusõgaq; vastas eksami viiele vastaś eksämi viie pääle; jätab küsimusele vastamata jätt küsümise pääle kostmaldaq v vastamaldaq; vastan vaikimisega ma ei ütleq midä vasta; kas ta su küsimusele midagi vastas? kas tä su küsümise pääle midä vasta üteľ?; telefon ei vasta kiäkiq ei võtaq telehvoni vasta; ülekohtule vastati streigiga ülekohtulõ vastati treigigaq v ülekohtu vasta naati treikmä; 2. .klaṕma klappiq klapi63, kokko .käümä v minemä v .paśma kaup ei vasta standardile kaup ei klapiq v ei lääq kokko normõgaq; hüpotees vastas tõele arvaminõ olľ õigõ v lätś täppi; ühele kilomeetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil ütś tsendimiitre kaardi pääl om ütś kilomiitre välän;

vastamisi vastatsidõ , .vastamiisi , ütśüte v tõ̭nõtõsõ .vasta poisikesed seisid vastamisi purdel poiskõsõq saisiq purdõ pääl ütśüte vasta; istutakse, seljad vastamisi istutas, säläq vastatsidõ v vastatsikku; sattusin metsas karuga vastamisi ma trehvü mõtsan kahrugaq kokko; ta seati uurijaga vastamisi tä säeti uuŕjagaq ütśüte vasta; marjulised hõiklevad vastamisi maŕalisõq hõikasõq tõõnõtõõsõlõ v ütśütele vasta; ollakse vastamisi keerulise probleemiga oldas rassõ küsümüse iin; käidi vastamisi sünnipäevadel käüti tõõnõtõõsõl v ütśütel sünnüpääväl; üritame vastamisi midagi õppida püvvämiq ütśüte v tõõnõtõõsõ käest midä mano oppiq;

vastand .vastapite(h)n asi , vasta(h)n|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 hommik on õhtu vastand hummok om õdagulõ vastapiten asi; ta oli oma venna vastand tä olľ umast velest egän aśan tõistmuudu; vastandina vastapiten; vastandina männile on kuusk varjutaluv vastapiten pedäjäle kannahtas kuuś varjo;

vastandama .vasta .säädmä vastandas vaimu võimule sääď vaimu võimulõ vasta; vastandas end ühiskonnale sääď hinnäst ütiskunna vasta; näidendis vastandatakse vaeste ja rikaste maailma näütemängon säetäseq vaesidõ ja rikkidõ maailm tõ̭nõtõsõ vasta;

vastandlik .vastapidi|nõ -dsõ -st7, .vastapite(h)n vastandlikud seisukohad vastapiten arvamisõq; iseloomu poolest vastandlikud vastapiten loomugaq;

vastanduma .vasta säet olõma , hinnäst.vasta .säädmä jutus vastanduvad terve mõistus ja lapsemeelne usk jutu sisen säetäseq tõ̭nõtõsõ vasta mudsu ja latsõmeeline usk; rahvuslik iseteadvus vastandus venestamisele rahva hindätiidmine naaś vasta vinnestämisele;

vastane vastali|nõ -(d)sõ -st5, vasta|nõ -dsõ -st7, .vasta.saisja - -t3 ta oli kuningavõimu kirglik vastane tä olľ kuningavõimu kõva vastalinõ v tä olľ kuningavõimulõ kõvastõ vasta; demokraatia pooldajad ja vastased rahvavõimu poolõhoitjaq ja vastalidsõq v vastasaisjaq; nad on ujumises võrdsed vastased nä ommaq ujomisen ütehääq; siinkandis talle vastast ei leidunud siinkandin es saaq kiä tälle vasta es; võidame vastase tema koduväljakul mi võida tõisi näide kodovälä pääl; vastase allveelaevad vainlasõ viialodsõq laivaq; Ameerika Ühendriikide vastane propaganda Ameeriga Ütisriike vastalinõ üleskihotus v üleskihotus Ameeriga Ütisriike vasta; kollatõve vastane vaktsineerimine vaksiniiŕmine kõllatõvõ vasta; tuleb hankida raha, vastasel juhul kukub üritus läbi tulõ rahha otsiq, muido lätt ettevõtminõ põhja;

vastas vasta(h)n , .vasta vastas käima vastan v vastal käümä; käis iga päev rongi vastas käve egä päiv rongi vastan v rongil vastal; nad seisid tükk aega keset saali teineteise vastas nä saisiq jupṕ aigo kesk saali tõ̭nõtõsõ vastan v vasta; postkontori vastas on pood postitarõ vastan v vasta om puuť; istusid külg külje vastas istõq külǵ küle vasta; otse vastas on mets mõts om õkva vasta; elas siinsamas vastas elli tansaman vastan v vasta;

vastas- vasta(h)n- vastaskallas tõ̭nõ kallas v tõ̭nõ viiŕ; vastasmaja vastanmaja;

vastaselt: autori tahte vastaselt luuja tahtmisõ vasta v vasta luuja tahtmist;

vastasmängija vasta(h)n.mänǵjä - -t3, .vasta.mänǵjä - -t3 malemeister laskis vastasmängijal võita malõmeistre lasḱ tõsõl võitaq;

vastaspool vasta(h)n|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 tänava vastaspool huulidsa vastanpuuľ; vaidluses kuula ära ka vastaspool! vaiõlusõn kullõq ärq ka tõ̭nõ puuľ!;

vastassuund: vastassuunavöönd vastantsihirida, vastantsihimaa;;

vastast vastast lapsed tulid bussi vastast latsõq tulliq bussi vastast v vastalt;

vastastikune katõpooli|nõ -dsõ -st7, mõlõmbapooli|nõ -dsõ -st7, .hindä.vaihõli|nõ -dsõ -st5, tõ̭nõtõsõ , ütśüte , vastatsikku vastastikune usaldus katõpoolinõ tõ̭nõtõsõ uskminõ; vastastikused süüdistused ütśüte süütämine v süüdüpandminõ; taimede ja seente vastastikused seosed köüdüsseq kasvõ ja siini vaihõl; tegutseme vastastikusel kokkuleppel teemiq niguq hindä vaihõl kokko lepemiq;

vastav ütteminejä - -t3, kokkominejä - -t3, .klaṕva - -t3, .vastaja - -t3, .perrä otsi sellele lukule vastav võti otsiq seolõ lukulõ vastaja võti; nõuetele vastav toimimine nõudmiisi perrä tallitaminõ; vastav seadus kehtib juba mõnda aega sääne säädüs v säädüs taa kotsilõ mass joba mõ̭nt aigo; vastav otsus võeti vastu taa otsus võeti vasta;

vastavalt .perrä , peri , .järgi , pite(h)n toimitakse vastavalt määrusele tetäs määrüse perrä v peri; vastavalt vajadusele niguq vaia; soomlasi elas nii Viru- kui Harjumaal, vastavalt 20 ja 12 protsenti suumlaisi elli nii Viro- ku Haŕomaal, tähendäs 20 ja 12 protsenti;

vastavus ütteminemi|ne -se -st5, kokkominemi|ne -se -st5, ütte.käümi|ne -se -st5, ütte.paśmi|nõ -sõ -st5, kokko.paśmi|nõ -sõ -st5, .klaṕmi|nõ -sõ -st5 vastavuses olema ütte v kokko minemä; sisu olgu vastavuses vormiga sisu piät vormigaq ütte minemä v kokko minemä v kokko paśma; kästi kontrollida tõlke vastavust originaalile kästi perrä kaiaq, kas ümbrepannus lätt originaaligaq kokko; nõuetega vastavusse viima nõudmiisigaq kokko viimä v klapitama v kokko passitama;

vaste vastus -(s)õ -t11, kokkomine|ḱ -gi -kit13 võru keele sõnadele otsiti soome vasteid otsiti võro sõ̭nolõ soomõ vastussit; meie saunakultuuril on vasteid indiaanlaste juures miiq sannakombõq lääväq kotussidõ kokko indiaanlaisi ummigaq;

vastik jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, .vastami̬i̬lt vastik ilm jälle ilm; see joodik oli kõigile vastik tuu joodik olľ kõ̭igilõ vastamiilt; see on mulle vastik seo nakas mullõ vasta; linnaelu muutus vastikuks liinaelo naaś vasta;

vastikult jälehehe , jälehele , jällehe , jäletühe

vastikus jäleh(t)üs -e -t9 raibe tekitab vastikust rõibõq aja jälehüse pääle; joogi maitse äratab vastikust joogi mekḱ om jälle;

vastlad m .vastlaq .vastlidõ v vastõldõ .vastlit23

vastlapäev liha|hiideh -.hiite -hiideht20, liha|hiideq -.hiite -hiidet18, .vastla|päiv -päävä -.päivä35, m livvu|pühiq -pühhi -pühhi24

vastne 1. poig puja eläjät poja .poiga v pujõlõ m päälek .poelõ32, vagõl vagla .vakla45 rohutirtsude vastsed on tiivutud hainaritsikide pojaq ommaq siivoldaq; 2. kq ka uus

vastsündinu .sündünüq latś

vastu .vasta nõjatus aia vastu tugi hindä aia vasta v vasta aida; minu vastu lahke mullõ lahkõ; külaliste vastu viisakas küläliisigaq viisakas; armastus isamaa vastu esämaahoitminõ; viha varaste vastu viha vargidõ pääle; kiriku vastu olid nad ükskõiksed kerikust olľ näil ütśkõ̭iḱ; tal on huvi keemia vastu timmä tõ̭mbas keemiä; eksis korra vastu essü kõrra vasta; keegi ei julge tema vastu kätt tõsta ei julguq kiä tä vasta kätt nõstaq eiq; toa aknad olid vastu tänavat tarõ aknõq olliq vasta huulitsat v huulidsa poolõ; sööb vastu tahtmist süü vasta tahtmist; vastu ootusi ilm paranes ilm parasi uutmaldaq; seal võid valusasti vastu sõrmi saada sääl võit halusahe ńappõ piten saiaq; sa oled tuki vastu käe ära määrinud sa olõt tunglõ mant käe mustas tennüq;

vastuabinõu .vasta|nõu -nõvvu -(.)nõvvu37, vastus -(s)õ -t11, .vastu|s -(sõ) -(s)t10 kui vastuabinõusid ei leita, siis lõpeb asi halvasti ku vastust ei löüdäq, sis lõpõs asi halvastõ; tuleb võtta tarvitusele vastuabinõud taa vasta tulõ midägiq tetäq; tuleb leida vastuabinõu taa aśa vasta tulõ nõu löüdäq;

vastuhakk .vastanakkami|nõ -sõ -st5

vastuhakkaja .vastanakkaja - -t3, vastali|nõ -sõ -st5, sõim jebona|jalg -jala -.jalga33, jeboni|jalg -jala -.jalga33 võimule vastuhakkaja võimulõ vastanakkaja;

vastukaal .vasta|kaal -kaalu -.kaalu37, .vastarasõhus -õ -t9 vastukaaluks vabrikutoodangule elustati käsitööd vastakaalus vabrigukaubalõ härgütedi käsitüüd;

vastukaja 1. kq ka kaja 2. .vastaka|ja -ja -jja28, kum|o -o -mo26, vastus -(s)õ -t11, mõjo mõo mõjjo v mõio27 laulupeo vastukajad ajalehtedes laulupido kumo aolehin; protest jäi vastukajata õiõndaminõ jäi ilma vastussõldaq; tema õpetus leidis rahva hulgas vastukaja timä opõtus tulľ rahva siän jutus; üleskutse ei leia vastukaja üleskutsminõ võta-iq tuld;

vastukarva .vasta.karva , .vastami̬i̬lt selline jutt on ametnikele vastukarva sääne jutt om aśamehile vastamiilt;

vastukäiv .risti .vasta pealtnägijate tunnistused on vastukäivad päältnägijide tunnistusõq kääväq risti vasta;

vastuluure .vasta|luurõq -.luurõ -luurõt18, .vasta.luurami|nõ -sõ -st5

vastumeelne .vastami̬i̬lt vastumeelne isik vastamiilt inemine; jutuajamine muutus juba vastumeelseks jutuajaminõ naaś joba vasta;

vastumeelselt .vastami̬i̬lt

vastumeelsus .vastami̬i̬lt , .vastanakkami|nõ -sõ -st5 külastab venda vastumeelsusega lätt velele küllä vastamiilt; raske töö tekitas vastumeelsust rassõ tüü nakaś vasta;

vastumeelt .vastami̬i̬lt

vastunäidustus: patsiendil esineb vastunäidustus kaelamassažile ravialotsõlõ ei passiq kaalatasominõ;;

vastuoksa (.risti) .vastapite(h)n

vastuolu .vasta.ossus -õ -t9, vastan|sais -saiso -.saiso37, .vastaol|o -o -lo26 vastuolusid täis jutt vastaossuisi täüs jutt; sotsiaalsed vastuolud ütiskundlidsõq vastansaisoq; tema teod on sõnadega vastuolus tä teoq lää eiq sõ̭nnogaq kokko v ommaq sõ̭nnogaq tülün; vastuolus iseendaga tülün esiqhindägaq; reform läks senitehtuga vastuollu vahtsõndus lätś seeniqtettüle vasta;

vastuoluline .vasta.käüvä - -t3, .vasta.käüjä - -t3, .vasta.os.suisigaq teda valdavad vastuolulised tunded timä tundmisõq kääväq ütśütele vasta; kirjaniku elutee oli vastuoluline kirämehe elo olľ täüs vastaossuisi;

vastupandamatu .vasta.pandmaldaq , päsemäldäq vastupandamatu viha kistumaldaq viha;

vastupanu .vastanakkami|nõ -sõ -st5, .vasta.pandmi|nõ -sõ -st5, .vasta.saismi|nõ -sõ -st5 vastupanu osutama vasta nakkama v sikistämä v tukistama; vastupanuta alla andma vasta pandmaldaq alla andma; vastupanu asemele peab tulema võitlus vastasaismisõ asõmõl tulõ naadaq taplõma; organismi vastupanu haigustele kihä vastapandminõ haiguisilõ; kergema vastupanu teed minema kerembät tiid minemä;

vastupanuliikumine .vasta.pandmis.liikmi|nõ -sõ -st5, .vasta.pandmi|nõ -sõ -st5

vastupidav .vindsõ - -t3, .vastapidäjä - -t3, .vastapanõli|k -gu -kku3, kimmäs .kimmä kimmäst22 on väga vastupidav pidä väega häste vasta; vastupidav spordimees vindsõ spordimiiś; eluraskustes vastupidav elo vaivolõ vastapidäjä; katus oli tuulele vastupidav katus olľ tuulõlõ vastapanõlik v panď tuulõlõ vasta;

vastupidavus .vastapidämi|ne -se -st5 annab vastupidavuse tege vastapidäjäs; toote vastupidavus kauba vastapidämine;

vastupidi .vastapite(h)n , .vastapäidi otse vastupidi! hoobis vastapiten!; seda ütlust võib ka vastupidi mõista seost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq;

vastupidine .vastapite(h)n olin vastupidisel arvamusel ma arvssi vastapiten; nüüd on olukord vastupidine noq om asi vastapiten;

vastupidiselt .vastapite(h)n vastupidiselt teie kartustele laabus kõik vastapiten ti pelgämiisile kõ̭iḱ laabu;

vastupäeva .vasta.päivä viinapits liigub lauas vastupäeva viinatopś liigus lavvan külvikätt;

vasturääkiv .vasta.käüvä - -t3 vasturääkivad andmed vastakäüväq teedüsseq;

vasturünnak .vastapäälemine|ḱ -gi -kit13 meie polk läks vasturünnakule miiq polk lätś ummakõrda pääle; ajakirjandus asus vasturünnakule aokirändüs naaś vasta ründämä;

vastus .vastu|s -(sõ) -(s)t10, .vastami|nõ -sõ -st5, vastus -(s)õ -t11 vastust andma vastust andma, kostma; sa pead oma kuriteo eest vastust andma sa piät uma kuŕatüü iist vastust andma; küsimusele tuli vastus küsümise pääle tulľ vastus v kostminõ; jaatav või eitav vastus vastus „jaa” vai „eiq”; kuulutusele tuli palju vastuseid kuulutusõ pääle tulľ hulka vastamiisi; tema kirg jäi vastuseta timä himo jäi vastamaldaq;

vastuseis .vasta.saismi|nõ -sõ -st5, .vasta|sais -saiso -.saiso37 projekt leiab ägedat vastuseisu projektilõ saistas vihatsõhe vasta; juhataja vastuseis tegi ümberkorraldustele lõpu juhataja vastasaisminõ tekḱ ümbrekõrralduisilõ otsa pääle;

vastutama vastust .andma v .kandma vastutad oma peaga kannat vastust uma päägaq; tema korraldas peo, tema ka vastutagu! timä kõrralď pito, timä andkuq v kandkuq ka vastust!; kes selle eest vastutab? kiä tuu iist vastust kand?; vastutav toimetaja vastutaja toimõndaja; vastutav töö vastutaja tüü;

vastutasu: mida sa vastutasuks tahad? miä sa vasta tahat?;

vastutulek .vastatulõmi|nõ -sõ -st5, .vastatulõ|ḱ -gi -kit13

vastutulelik .vastatulõli|k -gu -kku38, .vastatulõja - -t3, armuli|nõ -dsõ -st5, abi|valmis -.valmi -valmist22, .lahkõ - -t3 väga vastutulelik inimene väega armulinõ inemine; õpetaja võinuks seletustega vastutulelikum olla oppaja olõssiq võinuq seletüisigaq vastatulõligumb ollaq;

vastutulija .vastatulõja - -t3

vastutus vastutami|nõ -sõ -st5, vastutus -õ -t9, vastus -(s)õ -t11, hu̬u̬ľ hoolõ hu̬u̬lt40, .kostmi|nõ -sõ -st5 kollektiivne vastutus ütine vastutaminõ v vastutus; vastutust kandma vastust kandma; ta võeti varguste eest vastutusele tä panti varastamisõ iist vastust kandma; tundis suurt vastutust tunď suurt huult; see töö jääb sinu vastutusele tuu tüü jääs suq pääle v hoolõs; talle on pandud suur vastutus timä pääle om palľo asjo pant; võtab endale kogu vastutuse selle ürituse eest võtt seo ettevõtmisõ tävveniq hindä kandaq v hoolõs; kui sa sinna lähed, siis omal vastutusel ku sa sinnäq läät, sõ̭s esiq tiiät; sa said selle töö minu vastutusel sa sait taa ammõdi pääle, selle et ma naksi sullõ käemehes;

vastutusrikas (pää).tähtsä - -t3 vastutusrikas amet tähtsä ammõť; vastutusrikas esinemine otsustaja v päätähtsä ülesastminõ;

vastutustundetu hoolõldaq , hu̬u̬ľmaldaq ta on täiesti vastutustundetu tä om hoobis hoolõldaq inemine; vastutustundetu suhtumine töösse huuľmaldaq tüütegemine;

vastutustundlik hoolõli|nõ -dsõ -st5, hoolõ- ta on vastutustundlik inimene tä om hoolõinemine;

vastutustunne hu̬u̬ľ hoolõ hu̬u̬lt40 tal pole kübekestki vastutustunnet hooli eiq tä summagiq v sukugiq;

vastutusvõimeline vastutamisõvõimugaq ta on juba vastutusvõimeline tä või joba hindä iist kostaq;

vastutusvõimetu vastutamisõvõimuldaq

vastuvaidlematu .vastaajamaldaq , küsümäldäq , kimmäs .kimmä kimmäst22 vastuvaidlematu kuuletumine vastaajamaldaq sõ̭nakullõminõ; vastuvaidlematu õigus tõde teada kimmäs v küsümäldäq õigus tõtõt teedäq;

vastuvoolu .vastavu̬u̬lu , .vastapite(h)n kala tuli jõge mööda vastuvoolu üles kala tulľ jõkõ piten üles;

vastuvõetamatu .sünd(ü)mäldäq , .kõlbmaldaq tema nõudmised on meile vastuvõetamatud timä nõudmisõq kõlba-iq meile sukugiq; selline töötaja oli neile täiesti vastuvõetamatu sääne tüütäjä sünnü-üs näile kogoni;

vastuvõetav kõlvoli|nõ -dsõ -st5 see plaan on vastuvõetav taa plaań kõlbas v istus külh; selline mõte oli ka mulle vastuvõetav sääne mõtõq istõ mullõ kah;

vastuvõtja .vasta.võtja - -t3

vastuvõtlik .vasta.võtja - -t3 koerad on marutaudile vastuvõtlikud pinele nakas marutõbi kergehe külge; ta oli muljetele vastuvõtlik neiu tä olľ herksä meelegaq näio; ta on sellele muusikale nii vastuvõtlik tä võtt taad muusikat väega hinge;

vastuvõtt .vasta.võtmi|nõ -sõ -st5, .vastavõt|t -u -tu37 raamat on saanud sooja vastuvõtu osaliseks raamat om häste vasta võtõt; arsti vastuvõtt 8–11 tohtrõ võtt vasta 8–11; lähen presidendi vastuvõtule ma lää presidendi vastavõtulõ; ülikooli vastuvõtt ülikuuli sissesaaminõ;

vastuvõtuaeg jutu|aig -ao -.aigo36, .vasta.võtmisõ|aig -ao -.aigo36 linnapea vastuvõtuaeg liinapää jutuaig;

vastuvõtueksam .sissepäsemiseeksäḿ -i -it1

vastuväide .vasta.ütlemi|ne -se -st5, .vastaväüdüs* -(s)e -t11 mul polnud vastuväiteid mul olõ-õs midä vasta üldäq; esitab oma vastuväited kirjalikult and umaq vastaütlemiseq paprõ pääl;

vatiin va|tiiń -tiini -.tiini37

vatine vatili|nõ -dsõ -st5 sajavatine pirn saavatilinõ pirń;

vatkuma .vakma vakkuq vaku64, semmeldä|mä -q -83

vatrama ladra|tama -taq -da82, latõrda|ma -q -83, larba|tama -taq -da82 nad ei väsinud vatramast väsü-s nä ladratamisõst; vatrab maast ja ilmast vatras maaq ja ilmaq kokko;

vats 1. kõt|t -u -tu37 2. suuŕ mago

vatsk vatsk vadsa .vatska33

vatt II (päälisrõivas) piht|särḱ -särgi -.särki37, vat|ť -i -ti37 aja vatid maha! viskaq vatť säläst!;

vatt III (võimumõõt) vat|ť -i -ti37

vatt IIII (vaiv) vat|ť -i -ti37 hobune sai metsas vatti hopõń sai mõtsan vatti; anname vargale vatti! annamiq vargalõ üte koslõbi!;

vatt I I (kiud) pu̬u̬m|vill -villa -.villa30, pu̬u̬|vill -villa -.villa30 suhkruvatt tsukruvatt;

vattkuub puhváika - -t2, vati|kuhť -kuhti -.kuhti82, vatõrga|s - -t15

veatu .vialdaq , .violdaq veatu setu keel ütegiq vialdaq seto kiiľ; veatu rüht violdaq saisang;

vedaja vi|täi -däjä -däjät4, vidäjä - -t3 vedaja hoolitsegu koorma eest! vitäi pidäguq kuurma iist huult!; ta on selle ürituse vedaja tä om seo ettevõtmisõ vidonik;

vedama 1. vi|dämä -täq -ä59, ve|dämä -täq -ä59 traktor veab äket traktoŕ vidä äglit; autoga veeti kartuleid autogaq veeti kardohkit; alt vedama alt vidämä; seanahka vedama tsianahka vidämä, viiri viskama; ilm veab pilve ilm kisk pilve; küll ta selle rahaga välja veab külq tä seo rahagaq vällä v läbi tulõ; 2. õ̭nnõs minemä , vi|dämä -täq -ä59, õ̭nnah(t)u|ma -daq -84 sul vedas, et sa ellu jäid sul lätś õ̭nnõs, et sa ello jäit; vaat kus mul vedas, et sind nägin kaeq, kuis mul vidi v trehväś, et sinno näi; lõpuks hakkab ka mul elus vedama peräkõrd nakas mul ka elo minemä;

vedel II (lanť) ve|teľ -delä -delät4 sul on vilets vedel, sellepärast sa ei saa kala sul om vilets veteľ, selle sa ei saaq kalla;

vedel I I ve|teľ -delä -delät4 sõitsime läbi vedela pori sõidimiq läbi vedelä mua; ära nüüd vedelaks löö! löögu-iq noq nõrgas!;

vedeldi vedeldäjä - -t3

vedelema videl|emä -däq -e85, lu̬u̬skõlõma loosõldaq lu̬u̬skõlõ86 vedeles terve päeva voodis videli terveq päiv sängün; kui kaua sa voodis vedeled? ku kavva sa sängün hapnõt?; mis sa kodus vedeled, mine parem tööle! miä sa koton ribõlõt v videlet, mineq parõmb tüüle!; raamat vedeleb põrandal raamat videles põrmandu pääl; riided vedelevad nurgas rõivaq ribõlõsõq nukan;

vedelik li̬i̬ḿ leeme li̬i̬mi37, ve|teľ -delä -delät4, vedeli|k -gu -kku38, vedelüs -e -t9, nesseq .nesse nesset18, hämmeq .hämme hämmet18 pärast seismist valage vedelik pealt ära! perän saismist valagõq liiḿ v veteľ päält äräq!; haavast immitses vedelikku haavast tulľ liimi; seemnevedelik siimneliiḿ; süütevedelik läütenesseq; vesi ei ole tahke, ta on vedelik vesi olõ-iq tahhe, tä om nesseq;

vedelvorst veteľ|vorsť -vorsti -.vorsti37, videlüs -e -t9, vejelüs -e -t9, .veelüs -e -t9

vedru vedõr v vetr vedro .vetro47, hrl m nõrgõq .nõrkmõ nõrgõnd16 kellavedru kellävedõr; voodivedrud sängünõrkmõq, sängüvedroq; vaeseke viskas vedru välja vaesõkõnõ visaś vedro vällä;

vedrutama vedro|tama -taq -da82, .vetrama vedradaq .vetra77 peremees läks aiamaad vedrutama perremiiś lätś aiamaad vedrotama v vetrama; voodi vedrutab mõnusasti säng vedrotas häste; oks vedrutas end sirgu oss lei hindä sirgu;

vedruvanker vedro.vankri - -t1

vedruäke vedõr v vetr vedro .vetro47 kas see hobune jõuab ikka vedruäket vedada? kas seo hopõń joud iks vetro vitäq?;

vedu vi|do -o -to27, ve|do -o -to27, vidämi|ne -se -st5 kolme silla veoga veoauto kolmõ silla viogaq krusa; rahvusvahelised veod riikevaihõlidsõq vioq; palkide veoks oli vaja autot palkõ vidämises olľ autot vaia; rääkisin pika jutu maha, tema ei võtnud ikka vedu kõ̭nõli pikä jutu maaha, timä es tõrgahtugiq; pidu ei võta vedu pido ei lääq käümä;

vedur vi|tuŕ -duri -durit4, ve|tuŕ -duri -durit4, para|vosś -vossi -.vossi37

veearvesti vi̬i̬mõ̭õ̭tja - -t3

veeaur vi̬i̬|aur -auru -.auru37, toss tossu .tossu37

veeb võrk võrgu .võrku37

veebel vi̬i̬bli - -t1

veebruar radokuu - -d50, soekuu - -d50, soeradokuu - -d50, veebru|aaŕ -aari -.aari37, veebru|aŕ -ari -.arri38, .kündlekuu - -d50

veehoidla sulõng -u -ut13, vi̬i̬.hoitus -õ -t9 Narva veehoidla Narva sulõng v viihoitus;

veekeeris (vi̬i̬)pöörüs -(s)e -t11

veekeskus tsukõlus|maja -maja -majja v -maia28

veekindel vi̬i̬|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, vi̬i̬.kin(d)mä - -t1, vettpidäjä - -t3 veekindlad värvid viikimmäq värmiq; veekindlad jalatsid vettpidäjäq kängidsäq;

veekogu vi̬i̬ko|go -go -ko26 maailma suurimad veekogud on ookeanid ilmamereq ommaq kõ̭gõ suurõmbaq viikogoq maailma pääl; Võrumaa veekogud Võromaa jõ̭õ̭q-järveq;

veekonn rohilinõ kunn , haľas kunn

veel vi̬i̬l töö pole veel alanud tüü olõ-iq viil pääle naanuq; kas soovid veel leiba? kas tahat viil leibä? v kas tahat leibä mano?; lootis veel rohkem raha teenida luuť viil inämb rahha tiiniq; see veel puudus! tuud viil olľ vaia! v tuu viil puudus! v tuust viil olľ puudus!; see kleit sobib sulle, ja kuidas veel! taa kleiť sullõ istus, ja viil kuis!;

veelaud vihma|laud -lavva -.lauda30, vi̬i̬|laud -lavva -.lauda30

veeline: veeline keskkond viikeskkund;;

veelkord vi̬i̬lkõrd , vi̬i̬l ütś kõrd proovime veelkord! proomimiq viil ütś kõrd v vahtsõst!;

veeloik loosi|k -gu -kut13, (vi̬i̬)lumṕ (-)lumbi (-).lumpi37, (vi̬i̬)lonť (-)londi (-).lonti37 põrandal on veeloik põrmandu pääl om vesi;

veeloom vesiel|läi -äjä -äjät4

veen mustavere|su̬u̬ń* -soonõ -su̬u̬nt40, tõ̭mb|su̬u̬ń* -soonõ -su̬u̬nt40, tummõ|su̬u̬ń* -soonõ -su̬u̬nt40 veenilaiend soonõkomu;

veenduma .kimmäs .saama , .selges .saama , .uskma nakkama , .uskma .jäämä veendunud olema kimmäs olõma, kimmähe uskma; tahan veenduda, et siin kedagi teist ei ole ma taha kimmäs saiaq, et tan kedä muud olõ-iq; viimaks veendus uurija, et mees kõneles tõtt peräkõrd sai uuŕja selges, et miiś kõ̭nõľ õigut; vaatasin ringi ja veendusin oma rõõmuks, et kõik asjad on alles ma kai ümbre ja näi umas hääsmeeles ärq, et kõ̭iḱ aśaq ommaq alalõ;

veendumus (kimmäs) .uskmi|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .arvami|nõ -sõ -st5, .õigõspidämi|ne -se -st5 oma veendumusi kaitsma ummi arvamiisi v õigõspidämiisi kaitsma; jätsime hüvasti veendumuses, et kohtume veel jätimiq jumalagaq kinmä usogaq, et külq trehvämiq viil; kõneleb asjast täie veendumusega kõ̭nõlõs aśast tävve kimmüsegaq; ta on veendunud, et kõrgharidus peab olema tasuline tä om päähä võtnuq, et korõmba koolitusõ iist tulõ massaq; jõudsin veendumusele, et mind on petetud mullõ sai selges, et ma olõ pettäq saanuq;

veendunult .kimmä usogaq , .kimmä ti̬i̬dmisegaq kaitses veendunult oma seisukohta saiś kimmähe uma arvamisõ iist; räägib veendunult kõ̭nõlõs kimmän uson;

veenev usutav -a -at4, .uskma.pandja - -t3, kimmäs .kimmä kimmäst22 veenev põhjendus usutav seletüs; see on veenev tuud või uskuq;

veenma ärq kõ̭nõlõma , .selges tegemä , .uskma .pandma kas teda saab veenda, et ta kaasa tuleks? kas timmä saa ärq kõ̭nõldaq, et tä üten tulõsiq?; suutsin haiget veenda, et paranemine on võimalik jõvvi tõbidsõ uskma pandaq v tõbitsõlõ selges tetäq, et tä või terves saiaq; ümber veenma ümbre kõ̭nõlõma;

veenvalt .kimmähe , .selgehe , usutavalt , (nii, et) pand .uskma katse tõestas veenvalt, et … perräpruuḿminõ näüdäś selgehe, et …; tema jutt kõlab veenvalt timä juttu või uskuq;

veepall sport vi̬i̬|palľ -palli -.palli37

veepind: vaal tõuseb veepinnale valas tulõ vii pääle;;

veer (veere) vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40 sõitis põllu veert mööda sõiť nurmõ viirt piten;

veer (veeru) perv́ perve .perve35, kallõq .kaldõ kallõt19 järskude veerudega org pistvide pervigaq org; maja seisab mäe veerul maja sais mäe kaldõ pääl;

veerand veeränď -i -it13, neländi|k -gu -kku38, ne(l)lä|sjago -ndäjao -ndätjako27 ei läinud veerandit tundigi es lääq veerändit tunni; veerand sellest segust on liiv neläs jago seod seko om liiv;

veerandik veerändi|k -gu -kku38, neländi|k -gu -kku38

veerema vi̬i̬rdümä vi̬i̬rdüdäq veerü79, vü̬ü̬rdümä vü̬ü̬rdüdäq vöörü79, hü̬ü̬rdümä hü̬ü̬rdüdäq höörü79, ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 palgid veeresid mäest alla palgiq hüürdüq mäest alla; päike hakkas õhtusse veerema päiv naaś õdaguhe viirdümä v vaoma; kartul veereb tooli alla kartoľ juusk tooli ala; lained veerevad randa lainõq juuskvaq v lööväq randa; majandus veeres allamäge majandus lätś allamäke; vanker veereb õue vankri sõit moro pääle; aeg veereb kiiresti aig lätt kipõstõ;

veeretama veerü|tämä -täq -dä82, veerä|tämä -täq -dä82, vöörü|tämä -täq -dä82, höörä|tämä -täq -dä82, höörü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo veerüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 mehed veeretasid palke meheq vöörüdiq palkõ; ema veeretab tainast kukleid imä kukõrdas v vöörütäs tahtast kuklit; veeretas mootorratta teeserva tougaś v ai tsikli tii viirde; hakati juttu veeretama naati juttu ajama v toukama; veeretab päevi õhtusse saat päivi õdaguhe; veeretas süü teise kaela ai süü tõsõ kaala v pääle; tema teele veeretatakse takistusi timä elo tetäs rassõs v timä tii pääle pillutas pulkõ ette;

veerg tulp tulba .tulpa31 tekst on kahes veerus teksť om katõn tulban; ajalehe veergudel avaldatud reisikiri aolehen vällä ant reisikiri;

veerima vi̬i̬ŕmä vi̬i̬riq veeri63, .tähti pite(h)nlugõma veeris võõrkeelset teksti mitu tundi lugi võ̭õ̭ran keelen teksti vaivagaq mitu tunni;

veering: tema viimased veeringud timä viimädseq rahaq;;

veerlema vöörüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 tee kohal veerleb lumepilv tii kotsil vöörüskeles lumõpilv́; vokiratas veerleb vokiratas vöörüs;

veesisaldus: kurgi veesisaldus on suur kurgi seen om hulga vett;

veesurve vi̬i̬.surbmi|nõ -sõ -st5, vi̬i̬truk|ḱ -i -ki37 voolikus on tugev veesurve viitrukḱ lohvin om kõva;

veetase vi̬i̬|sais -saiso -.saiso37

veetlema meelü|tämä -täq -dä82, ligi .tõ̭mbama , mano(q) .tõ̭mbama , .köütmä .köütäq köüdä61 keisrinna kaunidus veetles mehi keisriimändä ilo meelüť miihi; tüdruk veetles oma lihtsusega tütrik köüť uma lihtsä olõgigaq; teda veetlevad relvad timmä tõ̭mbas sõ̭ariisto poolõ;

veetlev meelütäv -ä -ät4, kin|ä -ä -nä24, mano(q)meelütäjä - -t3, mano(q).kiskja - -t3, mano(q).tõ̭mbaja - -t3, ligi.tõ̭mbaja - -t3, .köütjä - -t3 veetlev noormees kinä nuuŕmiiś; veetlevad tänavakohvikud manoqtõ̭mbajaq väläkohviguq; tal on veetlev naeratus timä naarahtus tõ̭mbas ligi;

veetlus: ta pole oma veetlust kaotanud tä om iks viil illos;

veetma olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, mü̬ü̬dä .saatma veedab aega lugemisega saat aigo müüdä lugõmisõgaq; veedab nädalavahetuse maal om nädälilõpun maal;

veetõus vi̬i̬nõsõng -u -ut13, (tuulõgaq) .paastus -õ -t9

veevärk m vi̬i̬|toroq -torrõ -torrõ26, vi̬i̬|värḱ -värgi -.värki37 linna veevärk on rikkis liina viitoroq ommaq rikkõn; tahtis veevärgiga korterit tahť viivärgigaq kortinat;

vegan tävveline kasvosü̬ü̬jä , kõnnõk hainasü̬ü̬jä - -t3, .hainosü̬ü̬jä - -t3, naľ püdsejüräjä - -t3

vegetaarlane kasvosü̬ü̬jä* - -t3, liha.põlgja - -t3

vegetatsioon kasumis|aig -ao -.aigo36, kasu|aig -ao -.aigo36, kasumi|nõ -sõ -st5

vegeteerima videl|emä -däq -e85, olõma ollaq olõ58, hingi|tsemä -tsäq v -däq -dse90

vehkima .rehḱmä .rehkiq rehi63, .vehḱmä .vehkiq vehi63, .vipśma .vipsiq vipsi63, .vuhv́ma .vuhviq vuhvi63, vuhvõlda|ma -q -83, .viuhkma .viuhkuq viuhu64, mitmit kõrdo rehite|(l)lemä -lläq -(l)le86 vehib kätega rehḱ v vehḱ kässigaq; ära vehi selle kepiga! ärq vehḱkuq taa tokigaq!; lehm vehib sabaga lehm vipś v pess hannagaq; kukk kires ja vehkis tiibadega kikas kirge ja vuhvõ siibogaq; kärbseid oli nii palju, et võttis kohe vehkima kärbläisi olľ nii palľo, et õkva võtť rehitellemä; vehkis tööd teha vehke tüüd tetäq; Jaan vehib juba kodu poole Jaan kakk joq kodo poolõ; sisse vehkima ärq virotama;

vehkimine .rehḱmi|ne -se -st5, .vehḱmi|ne -se -st5, .vipśna - -t3

vehklema .rehklemä reheldäq .rehkle78, .rehkelemä reheldäq .rehkele85, .rehḱmä .rehkiq rehi63, .vehklemä veheldäq .vehkle85, .vehkelemä veheldäq .vehkele78 laps vehkleb käte ja jalgadega latś rehkles v vehkles kässi ja jalgogaq; õpib mõõgaga vehklema opṕ mõõgagaq vehklemä; kull vehkles tiibadega, et õhus paigal püsida haugas vuhvõ siivogaq, et üllen üte kotusõ pääl püssüq; välgud vehklesid öötaevas välgiq tsähveq üütaivan;

vehklemine sport .vehk(e)lemi|ne -se -st5

veider andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, andśaku|nõ -dsõ -st7, esiqmu̬u̬du , imeli|k -gu -kku38, na(l)ľa|kas -ga -kat15, seto kiiľ tśuuda - -t1 veider kübar andśak küpäŕ; ta oli täna kuidagi veider tä olľ täämbä kuigiq esiqmuudu; tal oli veider arusaam elust täl olľ elost esiqmuudu arvosaaminõ; veider küll, et koer ei haugugi täna imelik v tśuuda külh, et pini täämbä ei haugukiq;

veiderdaja kommõ|ť -di -tit13, kommõ|janť -jandi -.janti37, vigurdaja - -t3, ullitaja - -t3, nirsś nirsi .nirssi37 oled ikka veiderdaja! õigõ sa kommõť olõt!;

veiderdama vigurda|ma -q -83, ulli|tama -taq -da82, vigurit tegemä , tembo|tama -taq -da82, koomuskit tegemä

veidi(ke) veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, veiďoq .veiťo veiďot m umak .veiťoidõ m osak .veiťoid18, .veits(e) , veidükese , .veitkese , vähä , tsipa(kõsõ) , tsutť , tsutikõnõ , tsütt veidi kulunud kingad veitse kulunuq kängäq; tuli veidi mõelda pidi veidükese märḱmä; lisa veidi soola! panõq veits v tsutť v tsipa suula manoq!; seisa veidi kaugemale! saistaq vähä v tsipa v tsutť kavvõmbahe!; oota veidi! oodaq vähä!; kas tohib veidikeseks sisse astuda? kas tohis veitkeses v kõrras sisse tullaq?; ole veidi aega siin lapse juures! olõq kõrd aigo v kõrrakõnõ aigo tan latsõ man!; veidi aja pärast kõrra ao peräst;

veidralt andśakuhe , andśakulõ , imeligult , esiqmu̬u̬du vaatas mind nii veidralt kai minno nii imeligult;

veidrik imeli|k -gu -kku38, andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, esiqmu̬u̬du , ullikõ|nõ -sõ -ist8 tal on veidriku maine timmä peetäs imelikus v ulľikõsõs; muutus vanas eas veidrikuks lätś vanast pääst ullis kätte;

veidrus andśak mu̬u̬d , imelik mu̬u̬d , andśakus -õ -t9 maatüdruku veidruste üle naerdi maatütrigu andśakit kombit naarõti;

veiklema .helkelemä* helgeldäq .helkele85, .helkämä helgädäq .helkä77, .tsähv́mä .tsähviq tsähvi63 meri särab ja veikleb päikesepaistes meri hiilas ja helkeles päävä käen; prožektorite kiired veiklesid tsähveq valgõhiitjide joonõq;

veimed m .mõrsja.and|õq -idõ -it19, (.)veimevak|k -a -ka30 pruut jagas veimi mõrsja anď andit;

veimevakk annivak|k -a -ka30, m .mõrsja.and|õq -idõ -it19, .mõrsja|kirst -kirstu -.kirstu37, (.)veimevak|k -a -ka30 pruudil on rikkalik veimevakk mõrsjal om palľo andit;

vein veiń veini .veini37, maŕa|viin -viina -.viina30 kuiv, magus vein kuiv, makõ maŕaviin; õunavein ubinaveiń;

veis tõbras .tõpra tõbrast22, lehm lehmä .lehmä35, (sarvilinõ) sarvi|k -gu -kut13 lihatõugu veised lihalehmäq; lehm on emane veis lehm om imäne tõbras; talveks pandi veised lauta talvõs aediq lehmäq v tõpraq lauta;

veisekasvatus .tõprapidämi|ne -se -st5, lehmäpidämi|ne -se -st5

veiseliha .tõpra|liha -liha -lihha28, lehmä|liha -liha -lihha28

vekkima .sisse tegemä , .purki .pandma , .veḱmä vekkiq veki63 vekitud kukeseened purkitettüq kikkaseeneq;

veksel .veksli - -t1

velg pöüd pövvä .pöüdä34, põud põvva .põuda32, velǵ ve(l)ľe .velge34 jalgratta kumm on tühi, velje peal sõidad jalgratta kumḿ om tühi, pövvä pääl sõidat; alumiiniiumveljed alumiińveleq;

veli veli ve(l)le .veljä v .velle m umak ja osak .velji v .velli43

velmama (.vahtsõst .ello) herä|tämä -täq -dä82, .võrḱma* .võrkiq võrgi64 hääbunud sõnu velmama häädünüisi sõ̭nno vahtsõst ello herätämä; hakkame võru keelt velmama nakkamiq võro kiilt võrḱma;

velsker .velskri - -t1

velvet mõsusammõ|ť -di -tit13, velve|ť -di -tit13 velvetpüksid mõsusammõtist püksiq;

vembumees viguri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .krutśki|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tükü|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, jandaľ -i -it4, janďo - -t2

vemmal malk malga .malka30, hassa|k -gu -kut13, tüpä|k -gu -kut13, kébetska - -t3, keema|tś -dsi -tsit13, ru̬u̬sk roosa ru̬u̬ska32, vemp vemba v vembo .vempa v .vempo31 sulle tuleb vemmal võtta sullõ tulõ malk võttaq; vemmalt sulle! malka sullõ!;

vemmalvärss salḿ salmi .salmi37, hoľa|värsś -värsi -.värssi37 sepitses vemmalvärsse seltskonna lõbustamiseks tekḱ salmõ seldsiliisi naarutamisõs;

vemmeldama võ̭mmõlda|ma -q -83, vemmeldä|mä -q -83 vemmeldas koera pesś pinni; küll ma sind vemmeldan! külq ma su vemmeldä!; veri vemmeldab veri vemmeldäs;

vemp temp tembo .tempo37, timp timbo .timpo37, tük|k -ü -kü26, .krutśki - -t1, vi|kuŕ -guri -gurit4 sõber mängis meile vembu sõbõr tekḱ meile üte tembo; koolipoiste vembud koolipoissõ tüküq;

vend veli ve(l)le .veljä v .velle m umak ja osak .velji v .velli43, veli|ne -dse -st7 ta on mu poolvend tä om mul puuľveljä; vennad Saared Saarõ veleq v velidseq; teine vendadest oli tark mees tõõnõ velji olľ tark miiś; aitäh, vennad! aitjumma, velekeseq!; Margus oli üks nutikas vend Margus olľ ütś taipsa miiś v selľ; vähemad vennad ei pääse löögilegi vähämbäq meheq ei päseq ligigiq;

vendlus vele|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40 vabadus, võrdsus, vendlus! vabahus, ütśväärsüs, velemiiľ!;

vene vinne , venne vene keel vinne kiiľ; vene laensõnad vinne lainsõ̭naq;

vene vineh .vinne vineht20, vineq .vinne vinet18, veneh .venne veneht20, veneq .venne venet18, loodsi|k -gu -kut13 lodi on suurem kui vene lodi om suurõmb vineht;

venekeelne vinnekeeli|ne -dse -st7, vinneki̬i̬ľ|ne -se -set6

venelane .vin(d)lä|ne -se -st5, venelä|ne -se -st5, .vendlä|ne -se -st5, vinelä|ne -se -st5

venelanna vinne naanõ , vinni|k -gu -kut13

venepärane vinne mu̬u̬du , vinne .värki , vinne|ne -dse -st7 venepärane rõivastus vinnedseq v vinne muudu rõivaq;

venestama .vin(d)läses tegemä , vinnestä|mä -q -83

venima .vinnü|mä -däq -80, vinü|mä -däq -70, kõrras vi(n)näh(t)ü|mä -däq -84 välja veninud ärq vinnünüq; kummipael venib kummipail vinnüs; koosolek venis pikale kuunolõḱ vinnü pikäle; mis sa venid, tee rutemini! miä sa vinnüt, tiiq rutõmb!; tüdruku nägu venis pikaks tütrigu ńago vaio pikäs;

venitama vi(n)nü|tämä -täq -dä82, kõrras vi(n)nähü|tmä -täq -dä62, (sälgä) ärq vinütämä , .kaksama kaksadaq .kaksa77 selle tööga ei või enam venitada taa tüügaq või eiq inämb vinütäq; oli ennast selle tööga ära venitanud olľ hindä taa tüügaq ärq vinütänüq; vanamees rääkis venitades vanamiiś kõ̭nõľ vinütämiisi; sa venitad selja ära! sa tõ̭mbat sälä ärq!;

venitus vi(n)nütüs -e -t9 venituses vi(n)nüssin; venitusse vi(n)nüssihe, vinnüssile; hüppeliigese venitus kargusjaku vinütüs;

veniv: veniv kohtuprotsess aiglanõ v vinnüjä kohtupidämine;

venivillem vi(n)nüsḱ -i -it13, pikḱ|päiv -päävä -.päivä35, nahavinütäjä - -t3 no oled sa alles venivillem! no olõt sa külh ütś pikḱpäiv!;

vennake ve(l)leke|ne -se -ist8, ve(l)ľo - -t2

vennalik vele- , vele mu̬u̬du vennalik tervitus veletervitüs; neil olid vennalikud suhted nä käveq läbi niguq veleq;

vennanaine ve(l)lena|anõ -asõ -ist8

vennapoeg ve(l)le|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32

vennas veli ve(l)le .veljä v .velle43, veleke|ne -se -ist8 aita mind, vennas! avidaq minno, velekene!; vennaksed peavad kahekesi talu velidseq pidäväq katõgese tallo;

vennaskond m veli|dseq -tside -tsit7 Mustpeade vennaskonna hoone Mustapää velitside maja;

vennastekogudus m veli|dseq -tside -tsit7, velitsidekogohus -õ -t9 vennastekoguduse palvemaja velitside palvõmaja;

vennastuma sõbras .saama v lü̬ü̬mä

vennatütar ve(l)le|tütäŕ -.tütre -tütärd22

vennike meheke|ne -se -ist8 oh sa vaene vennike! oh sa vaenõ mehekene!;

ventiil ven|tiiľ -tiili -.tiili37

ventilaator vénti.laatri - -t3, tuulõ|pasś -passi -.passi37, vir|ril -ilä -ilät4, .puhkja - -t3 lauaventilaator lavvavirril; laeventilaator laehurŕ;

ventilatsioon luhti.vaeldus -õ -t9, õhu.vaeldus -õ -t9, tuulutus -õ -t9 ventilatsiooniava õhuvaeldusmulk; sundventilatsioon kunsťtuulutus; kopsude ventilatsioon tävve luhtivaeldus;

veoauto viomassin -a -at4, krus|a -a -sa26

veok (vio)massin -a -at4, (vio)riist (-)riista (-).riista30 järelkäruga veok peräkärogaq (vio)massin; hobuveok hobõsõ vioriist;

veos ku̬u̬rma - -t3 veoseid maha laadima kuurmit maaha laaťma;

veovanker tü̬ü̬.vankri - -t1

vepslane .vepslä|ne -se -st5

veranda ve.randa - -t1, klaaśtrep|ṕ -i -pi37, .palkoń -i -it4 läks verandale lätś palkoni pääle;

verb kiiľ tegosõ̭n|a -a -na28

veregrupp vere|rühm -rühmä -.rühmä35, vere|sorť -sordi -.sorti37

vereimeja verinudsija - -t3, verenu|tsij -dsija -dsijat3, veresü̬ü̬jä - -t3

verejanuline verehimoli|nõ -dsõ -st7, verenä(l)lä(h)n verejanulised koerakoonlased verenälän pininokiq;

verejooks vereju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5, vere|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36 sisemine verejooks sisemäne verejuusk; verejooks peatub veri jääs pidämä;

verekoer verepin|i -i -ni26, veripin|i -i -ni26

verelible vereli|põń* -bõna -bõnat4, vere|liblõq* -.liplõ -liblõt18

veremürgi(s)tus verekihvtitüs -e -t9, veremürgeldüs -e -t9

vereproov vere|pru̬u̬ḿ -proomi -.pru̬u̬mi37, vere|pru̬u̬v́ -proovi -pru̬u̬vi37

vereringe vere|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37, vere .ümbre.käümine suur ja väike vereringe suuŕ ja väiku veretsõ̭õ̭ŕ v veretiir;

vererõhk vere.rõuhkus -õ -t9, vere|rõhk -rõhu -.rõhku37 vererõhk on tõusnud vererõhk om üles lännüq;

veresaun tapatalos -(s)õ -t11

veresete vere.saistus -õ -t9, veresa|go -o -ko27

veresoon vere|su̬u̬ń -soonõ -su̬u̬nt40

veretu vereldäq veretu jaht püssäldäq jahť;

vereurmarohi kasvot tapukikka|hain -haina -.haina30

verev (veri)ver|rev -evä -evät4

verevaene kehvä veregaq , .veitü veregaq , vere.vae|nõ -sõ -st7

verevaesus kehväveresüs -e -t9, vere.vaesus -õ -t9

verevalamine vere.laskmi|nõ -sõ -st5, verevalami|nõ -sõ -st5

verevalum verivallali|nõ -(d)sõ -st5, veriva(l)la|nõ -dsõ -st7 näol on verevalum ńago om verivallalinõ v verivallanõ;

vereülekanne vereüle.kandmi|nõ -sõ -st5

veri ver|i -e -d41 sääsk imeb verd kiholanõ süü verd; saabas hõõrus jala verele saabas hõ̭õ̭rď jala verele; konjak pani vere käima konjak panď vere käümä; hirm pani vere soontes tarduma hirmust jäi süä saisma; tal sai hammas verele täl saiq hambaq verde v verele; süda tilgub verd süä ikk verd v tsilgus verd; verd valama verd laskma v valama; verd täis valgunud silmadega verdünüisi silmigaq;

verifitseerima tõtõs kinnütämä*

verikäkk verekäk|ḱ -i -ki37, verikäk|ḱ -i -ki37

verileib verikarasḱ -i -it13, veri|leib -leevä -.leibä34

verine veri|ne -dse -st7 kukkus põlve veriseks sattõ põlvõ veritses;

veripunane veriver|rev -evä -evät4

veristama veristä|mä -q -83 veristas klaasikilluga kätt verisť klaasikildagaq käe ärq; siga veristama tsika tapma v tsial verd laskma;

veritasu veritas|o -o -so26, veretas|o -o -so26 ta nõuab veritasu tä nõud verd vere vasta;

veritsema verd tulõma , verel olõma haav veritseb haavast tulõ verd; veritsev kriimustus verine kriim;

verivill vere|vilľ -villi -.villi37, veri|vilľ -villi -.villi37

verivorst veri|vorsť -vorsti -.vorsti37, vere|vorsť -vorsti -.vorsti37, valõ(q)† .vallõ valõt18 verivorsti täitma verivorsti valama; verivorsti sisu vorstipudõr;

verivärske veri.vahtsõ|nõ - -t6, vagi.vahtsõ|nõ - -t6

verme palmõq .palmõ palmõt18, kriim kriimo .kriimo37 tema selg on vermeisse pekstud timä sälg om verele pesset; üleni muhke ja vermeid täis üleniq muhkõ ja kriimõ täüs;

vermima rahha lü̬ü̬mä Tartus vermitud münt Tarton lüüd raha;

versioon tõ(õ)sõnď -i -it13, tõsõng -u -ut13, vári|anť -andi -.anti37, vári|antś -andsi -.antsi37, ku|jo -jo -jjo v -io26 i uus versioon i vahtsõnõ kujo; raamatu filmiversioon raamadu perrä tett filḿ; uurija esitas kohtule oma versiooni uuŕja pakḱ kohtulõ uma seletüse v tõlgutusõ;

verst verst verstä .verstä35

vertikaalne .pistü- , pistüli|ne -dse -st5, .pistsä - -t3 vertikaaljoon pistüjuuń; vertikaaltelg pistütelǵ; vertikaalne liikumine pistüline liikmine;

vesi vesi vi̬i̬ vett m umak vessi v vete m osak vessi42, latsik veťo - -t2 gaseeritud vesi vurdsuvesi, vurtsvesi, kibõnidõgaq vesi, kibõnagaq vesi, kibisäjä vesi; võta lonks vett! võtaq lõ̭nkś vett!; peagi jõuame Hispaania vetesse pia jõvvamiq Hispaania vii sisse; kuidas sa tulid, maad või vett pidi? kuis sa tullit, maildõ vai vesilde?; silmad vees silmäq viin v vett täüs; vesi ahjus vesi ahon; nagu hane selga vesi niguq hani sälgä vesi; kadus nagu vits vette kattõ ku kivi v vits vette;

vesihein nädselm -u -ä -ut#-ät4, nädselmä|hain -haina -.haina30, nädsermä|hain -haina -.haina30, vesi|hain -haina -.haina30, tsirgu|hain -haina -.haina30

vesihernes vesi|herneq -.herne -hernet18, vi̬i̬|herneq -.herne -hernet18

vesijooksik eläjät näk|ḱ -i -ki37, kasvot vesi|kirp -kirbu -.kirpu37

vesikarikas kasvot kari|hain -haina -.haina30

vesikasv vi̬i̬|kasv -kasvo -.kasvo37, vesi|kasv -kasvo -.kasvo37 vetikas

vesiklosett vi̬i̬gaq kemmerg

vesikond vesi|kund -kunna -.kunda32 Koiva jõgi kuulub Liivi lahe vesikonda Koiva jõgi käü Liivi lahe vesikunda;

vesikupp jõ̭õ̭kuk|k -u -ku37, m jõ̭õ̭|kukuq -kukkõ -kukkõ37, vi̬i̬kuk|k -u -ku37, lõmmu|lehť -lehe -.lehte34, kõllanõ vi̬i̬ru̬u̬ś

vesilahus -vesi -vi̬i̬ -vett42, vi̬i̬lah|u* -u -hu26, vi̬i̬se|go -go -ko26 ammoniaagi vesilahus ammoniaagivesi;

vesilik vesihobõsõkõ|nõ -sõ -ist8, vi̬i̬ho|põń -bõsõ -bõst12

vesilood lu̬u̬ť|laud -lavva -.lauda30, vaadõr|pasś -passi -.passi37, .vaadri - -t3, .urvin -i -it4

vesine vesi|ne -dse -st7, likõ - -t14, (leeme v joogi kotsilõ) villõ - -t14 vesine kohupiim vesine kohopiim; vesine koht likõ kotus; supp on väga vesine supṕ om väega villõ; süda on vesine süä om vesine;

vesinik keem vesäsni|k* -gu -kku38

vesipaju looga|pai -paiu -.paiu37

vesipapp eläjät jõ̭õ̭pap|ṕ* -i -pi37

vesipüks vi̬i̬|sammas -.samba -sammast23, vi̬i̬|pükś -püksi -.püksi37, pöörüs -(s)e -t9

vesiratas vesirat|as -ta -ast22, (vesi)pü̬ü̬r (-)pöörä (-)pü̬ü̬rä35

vesiroos jõ̭õ̭kaasi|k -gu -kut13, järvekaasi|k -gu -kut13, (.valgõ) vi̬i̬|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37

vesistama: vesistab iga tühja asja pärast silmäq likõq egä tühä aśa pääle;;

vesiveski vesikiv|i -i -vi26, .veśki - -t1 jõele oli ehitatud vesiveski jõ̭õ̭ pääle olľ tett kivi; jõel töötab vesiveski jõ̭õ̭ pääl tüütäs vesikivi;

vesivärav hrl m vesi|värdeq -.värte -värdet18

veski kiv|i -i -vi26, .veśki - -t1, (vii jovvugaq) vesikiv|i -i -vi26, (hoonõq) kivi|koda -kua -kota27 tuuleveski tuulõkivi; läks veskisse vilja jahvatama lätś kivile viljä jauhma; praegu veski seisab kivi sais parhillaq; ta oli veskis möldriks tä olľ kivi pääl möldres;

veskikivi kivi|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, (.veśki-)kiv|i -i -vi26

veskiline kivili|ne -se -st5, .veśkili|ne -se -st5 veskilised tulevad koju kiviliseq tulõvaq kodo;

veskitamm (.veśki)tamḿ (-)tammi (-).tammi37

vest vesť vesti .vesti37 jooksis, keel vesti peal ju̬u̬sḱ, kiiľ ola v vesti pääl;

veste jut|t -u -tu37

vestibüül vü̬ü̬rüs -e -t9, suuŕvü̬ü̬rüs -e -t9 koguneme hotelli vestibüüli tulõmiq kokko võõrastõmaja vüürüste;

vestlema juttu .toukama , juttõlõma jutõldaq juttõlõ85, juttu ajama , kõ̭nõl|õma -daq -õ85, jutu|tama -taq -da82 lauas vesteldakse elavalt lavvan aetas hoolõgaq juttu; vestlesin külalisega muusikast kõ̭nõli külälisegaq muusikast; nad vestlesid kolm tundi nä jutudiq v touksiq juttu kolm tunni;

vestlus jutuajami|nõ -sõ -st5, kõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5, jut|t -u -tu37 alustati seltskondlikku vestlust naati niisama juttu ajama; vestlus keerleb raha ümber jutt käü rahast; vestluses tekkis paus jutu sisse tulľ vaih; töölesoovija kutsutakse vestlusele tüületahtja kutsutas jutulõ;

vestluskaaslane jutuseldsili|ne -se -st5 lauanaaber oli hea vestluskaaslane lavvanaabrigaq olľ hää juttu aiaq;

vestlusring jutu|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37

vestma II (väidsegaq) .lõikama lõigadaq .lõika77, hööli|tsemä -tsäq v -däq -dse90 isa voolis rehapulki esä tekḱ rihapulkõ; voolima

vestma I I kõ̭nõl|õma -daq -õ85, jutusta|ma -q -83, juttu .toukama , paja|tama -taq -da82 õhtuti vesteti muinasjutte õdagidõ kõ̭nõldi v aeti jutussit; see jutt vestab ühest pimedast mehest seo jutt kõ̭nõlõs ütest pümmest mehest;

vestmik .ütlemisoppus* -õ -t9, .ütlemisraama|t* -du -tut13 eesti-võru vestmik eesti-võro ütlemisoppus v ütlemisraamat;

vetelpääste vi̬i̬st.pästmi|ne -se -st5, m vi̬i̬st|.pästjäq -.pästjide -.pästjit1 vetelpääste kursused viistpästmise oppusõq; töötab vetelpäästes tüütäs viistpästmise ammõtin;

vetelpäästejaam vi̬i̬st.pästmise jaam

veteran vete|raań -raani -.raani37, vana tekij isamaasõja veteran ilmasõ̭a veteraań; Eesti suusaspordi veteranid Eesti suusaspordi vanaq tegijäq;

veterinaar eläjä.tohtri - -t1, eläjä.tohtrõ - -t3, naľ .tõpra.tohtri - -t1

veterinaaria eläjätohtõrdus -õ -t9, eläjä|hu̬u̬ľ -hoolõ -hu̬u̬lt40, naľ .tõpratohtõrdus -õ -t9

vetikas veti|k -gu -kut13 võrgud olid vetikaid täis võrguq olliq täüs vetikit; järves vohavad vetikad järve om vetikit täüs ajanuq;

vetitama vetü|tämä -täq -dä82 vihm vetitab heinasaadusid vihm vetütäs hainarukõ;

veto veto - -t1, (ärq)ki̬i̬ldmi|ne -se -st5, ki̬i̬ld keelo ki̬i̬ldo36 president pani seadusele veto presidenť panď säädüsele veto; vetoõigus vetoõigus v ärqkiildmisõigus;

vetruma vedro|tama -taq -da82, .nõrku|ma -daq -80 voodi vetrus istumise all säng vedroť istmisõ all; pajuoks vetrub hästi paiuoss nõrkus häste; põrandalauad vetruvad, kui ma siin kõnnin põrmandulavvaq kõigusõq, ku ma siin kõnni; soo vetrus jala all suu hällü v vaio jalgo all;

vetruv nõdõr nõdra .nõtra45, vedrotaja - -t3, nõdsõrmus vetruv pinnas nõdsõrmus; vetruvate taldadega saapad nõtro tallogaq saapaq;

vetruvalt .hällüvälläq kõnnib vetruvalt kõ̭nď hällüvälläq;

vetruvus: madratsi vetruvus on hea madrats vedrotas häste;

vettehüpe vettehüppämi|ne -se -st5

vettima vettü|mä -däq -80, si̬i̬dü|mä -däq -80, ligonõma .liodaq v ligo(nõ)daq ligonõ89 puud on ära vettinud puuq ommaq ärq vettünüq; vettinud õlekuhi läbi ligonuq olõkuhi;

vettpidav vettpidäjä - -t3

viadukt (ti̬i̬)sild (-)silla (-).silda33

vibajas vibaja|nõ -dsõ -st5, viba|nõ -dsõ -st7, pi̬i̬nü - -t1, .painsa - -t3 vibaja kehaga noormees vibajadsõ kihägaq nuuŕmiiś;

vibalik korõľ -i -it4, roodsi|k -gu -kut13, vimba|k -gu -kut13, oosi|k -gu -kut13 mõnel vibalikul naisel on kõva jõud mõ̭nõl roodsikul naasõl om kõva joud; nüpeldas koera vibalikuga pesś pinni vitsagaq v oosigugaq;

vibratsioon vär|rin -inä -inät4, värisemi|ne -se -st5, kõnnõk vibra - -t2 inimene talub vibratsiooni halvasti inemine kannahta-iq väristämist;

vibreerima väris|emä -täq -e87, väristä|mä -q -83 pump vibreerib pump värises;

vibu vi|bu -bu -pu26, lu̬u̬k looga lu̬u̬ka31, (hällül) nõdõrmus -õ -t9, nõdõr nõdra .nõtra45, nõdõrm -u -t4 vibuhäll orrõgaq v nõdragaq häll; vibu laskma vipu laskma;

vibukütt = vibulaskja vibu.laskja - -t3, vibu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

vibupüss vibu|püss -püssä -.püssä37

vibur vibaja* - -t3

vibutama vipu|tama -taq -da82, .rehḱmä .rehkiq rehi63 karjus vibutab vitsa kaŕus rehḱ vitsagaq v viputas vitsa; viibutama

vibutus viputus -õ -t9 tegime soojenduseks mõned vibutused teimiq lämmistämises mõ̭nõq viputusõq;

video video - -t1, virṕ* virbi .virpi37 muusikavideo muusigavideo;

videokaamera videokaamõra - -t3

videoklipp videoklip|ṕ -i -pi37

videosalvestus (video)üles.võtmi|nõ -sõ -st5, videohe.võtmi|nõ -sõ -st5

videvik (hällül) häm|mär -ärä -ärät4, hämäri|k -gu -kku38 videvik jõuab kätte hämäräs nakas kiskma v luulõlidsõlt hämmär hällüs; videvikku pidama hämärikku häbendämä;

vidin 1. tsi|tsin -dsinä -dsinät4, vitsõrdami|nõ -sõ -st5 aed oli täis lindude vidinat aid olľ täüs tsirkõ tsidsinät; 2. ju|pin -bina -binat4, vi|tin -dinä -dinät4, pu|tin -dina -dinat4 töökojas vedeles kastide viisi vidinaid tüükuan videli kastõ viisi jubinit; ostab toredaid vidinaid kodu kaunistamiseks ost ilosit vidinit koto ehtiq v kodo ehťmises;

vidistama tsidsistä|mä -q -83, vitsõrda|ma -q -83, tsädsistä|mä -q -83 pääsukesed vidistasid traadi peal pääsläseq vitsõrdiq traadi pääl;

vidukil kissi(h)n , pilukil

vidutama kissi|tämä -täq -dä82, pilukilõ .tõ̭mbama

vietnami: vietnami keel vietnami kiiľ;

vietnamlane .vietnamla|nõ -sõ -st5

viga vi|ga -a -ka29, hä|dä -dä -tä24, muting -u -t13, putah(t)us -õ -t9, put|as -ta -ast22, jukõrus -õ -t9 viga saama vika saama, vigahuma; kukkus puu otsast alla ja sai viga sattõ puu otsast maaha ja sai vika; kirjandis pole ühtki viga kirätüün olõ-iq ütte vika; viljasaagil polnud viga viläsaagil es olõq vika v hätä; kellal on mingi viga, et ta ei käi kelläl om määne hädä v muting man, et tä ei näütäq; head ja vead hääq ja hädäq; mis sa nutad, mis sul viga on? miä sa ikõt, miä sul hädä v hätä om?; pole viga, elan üle! olõ-iq hätä, eletäs edesi!; kas mul on midagi viga, et mind ei sallita? kas mul om määne putas man, et minno taheta-iq?; mis sul viga rääkida! sul hää kõ̭nõldaq!; oma viga, kui hakkama ei saa uma viga v esiq süüdü, ku toimõ ei tulõq;

vigane viga|nõ -dsõ -st7, .viagaq , vigali|nõ -dsõ -st5, sandi|nõ -dsõ -st7, sandi|nõ -dsõ -st7, vigala|nõ -sõ -st5, sanť sandi .santi37 vigane laps viganõ latś; ta peksti vigaseks tä pesseti sandis; tema võru keel on vigane timä võro kiiľ om vigalinõ; vigane lukk viagaq lukk;

vigaselt vikogaq , vigatsõhe , vigatsõlõ

vigastama vika tegemä , hätä tegemä , .haavama haavadaq .haava77 vigastada saama vika v hätä saama; vigastasin töö juures oma kätt ma tei v sai tüü man umalõ käele vika v hätä; vigastatud jalg vikasaanuq jalg; mürsukillud võivad sind vigastada mürsükildaq võivaq sinno haavadaq;

vigastus vi|ga -a -ka29, vigahus -õ -t9, hä|dä -dä -tä24, puul läsḱ läsä .läskä34 tal on lülisamba vigastus täl om säläruuds vika saanuq; jäi vigastuse tõttu võistlusest kõrvale jätť vikasaamisõ peräst võistlõmaldaq; üliraskete vigastustega väega rasõhõhe vika saanuq; silma sarvkesta vigastused silmä sarv́kestä vigahusõq; laeva vigastused pole suured laiv olõ-iq palľo hätä saanuq; vigastustega puud lähevad tulepuudeks läsägaq puuq lääväq tulõpuiõs;

vigin vigisemi|ne -se -st5, ki|tsin -dsinä -dsinät4, vir|rin -inä -inät4

vigisema vigis|emä -täq -e87, kidsis|emä -täq -e87, viris|emä -täq -e87

vigur 1. vi|kuŕ -guri -gurit4, tük|k -ü -kü37, .krutśki - -t1, kluusť kluusti .kluusti37, seto kiiľ hank hangu .hanku37 teeks vigurit, peidaks poiste riided ära tiissiq vigurit, käkissiq poissõ rõivaq ärq; ta on vigureid täis tä om vigur(l)inõ v täüs vigurit v kluustõ; 2. vi|kuŕ -guri -gurit4 etturid ja vigurid pupsiguq ja viguriq; martsipanist vigurid mardsipanist viguriq;

vigurdama vigurda|ma -q -83, vigurit tegemä , .janťma .jantiq jandi63, jando|tama -taq -da82, janďo|tama -taq -da82, tükke|tegemä , mitmit kõrdo vigurdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, jondotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ära vigurda, käitu korralikult! ärq vigurdaguq, olõq ilosahe!; noor hobune kippus vigurdama nuuŕ hopõń tükke heigotama;

vigursõit käänelüs|sõit* -sõidu -.sõitu37, vikuŕ|sõit -sõidu -.sõitu37

viha 1. vih|a -a -ha28, vihahus -õ -t9 viha pidama vihha pidämä, süänd kiskma; vihaga vihahuisi, vihagaq; vihale ajama vihalõ ajama; ta läheb viha täis tä lätt vihha täüs; langeme kõik tema viha alla saamiq kõ̭iḱ timä vihaalotsis; suur viha on üle läinud suuŕ süä om üle lännüq; 2. mõr|o -o -ro26 üksainus viha maitsega seen võib ära rikkuda kogu roa ütśainus mõro mekigaq siiń või terve söögi ärq tsurkiq;

vihamees vihala|nõ -sõ -st5, vihali|nõ -sõ -st5, .vainla|nõ -sõ -st5 see on mu vana vihamees seo om mu vana vainlanõ; nad on eluaegsed vihamehed nä ommaq otsaniq tülün;

vihane viha|nõ -dsõ -st7, .süändänü|q - -t1, pahanu|q - -t1, kuri kuŕa .kurja43 vihaseks saama vihalõ minemä, vihatsõs saama, vihanõma, ärq pahanõma, ärq süändämä; saab vihaseks süä tulõ üles; vihane olema kuri olõma; ta oli vihane tä olľ süänd täüs; kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe, kas taplema ka tuleb kikas krilľ ja korjas purukõisi, näüs, kas taplõma ka tulõ; sa poleks pidanud tema peale nii vihane olema ärnüq olnuq tä pääle nii kuri; vihane võitlus kõva tapõlus; ta on meil päris vihane töömees tä om meil häste vihas tüühü;

vihaselt vihagaq , vihatsõhe , vihatsõlõ , vihalikku

vihastama 1. vihasta|ma -q -83, vihalõ v vihatsõs ajama ära vihasta mind sellise jutuga! ajagu-iq minno vihalõ sändse jutugaq!; te olete ta välja vihastanud ti olõt tä otsaniq ärq pahandanuq; 2. vihasta|ma -q -83, vihatsõs minemä v .saama , viha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, mitmit kõrdo vihastõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, süände|(l)lemä -lläq -(l)le86 ära tühja asja pärast vihasta! pahandagu-iq tühä aśa pääle!; kergesti vihastav suurõ süämegaq;

vihavaenlane .vainla|nõ -sõ -st5

vihik vihk vihu .vihku37, (h)ehvť (h)ehvti .(h)ehvti37 töövihik tüüvihk;

vihin vuh|hin -ina -inat4, vil|lin -inä -inät4, .vingmi|nõ -sõ -st5, .viuhkna - -t3, vih|hin -inä -inät4 tuule vihin akna taga tuulõ vuhhin v vingminõ aknõ takan; kostis piitsa vihinat kuuldaq olľ piidsa viuhknat;

vihisema vuhis|õma -taq -õ87, vilistä|mä -q -83, .vingma .vinguq vingu64, vihis|emä -täq -e87 ümberringi vihisevad kuulid ümbretsõ̭õ̭ri vilistäseq v vingvaq kuuliq; jalgratturid vihisesid mööda rattasõitjaq vuhisiq müüdä;

vihitaja eläjät vesi.lõokõ|nõ -sõ -ist8

vihjama .märki .andma , .mõistaq .andma minister vihjab võimalikule tagasiastumisele ministri and mõistaq, et tä või tagasi astuq; kirjutises on vihjatud konkreetsele isikule kirätüün mõtõldas ütte kinmäst inemist;

vihje .mõistaq.andmi|nõ -sõ -st5, märḱ märgi .märki37, .märko.andmi|nõ -sõ -st5, märgo.andmi|nõ -sõ -st5 peen vihje piinü mõistaqandminõ; politsei sai vihje politsei sai teedäqandmisõ;

vihk vihk vihu .vihku37 viljavihk vilävihk; taskulambi valgusvihus nägin hiirt patarei valgõn näi hiirt;

vihkama .vihkama vihadaq .vihka77 nad elavad koos teineteist vihates nä eläseq kuun ja vihkasõq tõ̭nõtõist; ta vihkab koeri tä kannahta-iq v salli-iq pinne;

vihm vihm vihma .vihma30 lausvihm umbsado, umb(õ)vihm; sadas vihma sattõ v tulľ vihma; vihma tibab vihma tsibistäs v tsilgutas;

vihmahoog saaŕ saarõ saart40, saarõ|vihm -vihma -.vihma30, (t)sopsah(t)us -õ -t9, tśopś tśopsi .tśopsi30, ropsah(t)us -õ -t9, ropsa|k -gu -kut13, soro|ṕ -bi -pit13, saps sapsu .sapsu37, kahv́ kahvi .kahvi30, nähvä|k -gu -kut13, pistätüs -e -t9, .sahkaḿ -i -it4, sakaŕ sagara sagarat4, koosõŕ -i -it4 nõrk vihmahoog ripin; vihmahoog läks üle tsopsahus olľ ärq; hoovihm

vihmamantel vihma.mäntli - -t1

vihmane vihma|nõ -dsõ -st7 vihmane aastaaeg vihmanõ v saonõ aastaaig;

vihmaperiood vihma|aig -ao -.aigo36

vihmapiisk vihma|tsilk -tsilga -.tsilka31, vihmapis|o -o -so26 juba langeb vihmapiisku vihmapissõ joba tulõ;

vihmapilv vihma|pilv́ -pilve -.pilve35

vihmasadu vihm vihma .vihma30, sa|do -o -to27 lapsed seisavad vihmasajus latsõq saisvaq vihma käen;

vihmavaling valõng -u -ut13, vihmaval|u -u -lu26 tuli alles õhtul vihmavaling, kallas nagu pangest! kagost tulľ õdagu vihmavalu, vali ku pangist!;

vihmavari 1. vihma|vari -vaŕo -.varjo44 istun kuuse all vihmavarjus istu kuusõ all vihmavaŕon; 2. (vihma)(t)sirḿ (-)(t)sirmi (-).(t)sirmi37, vihma|vari -vaŕo -.varjo44

vihmavesi vihma|vesi -vi̬i̬ -vett42

vihmutama pisõrda|ma -q -83, kunsť.vihma tegemä , .tsiukma .tsiukuq tsiugu64, hämmä|tämä -täq -dä82

vihmuti pisõrdaja - -t3, aiavalaja - -t3, .tsiukja - -t3

viht (viha) viht viha .vihta33 vihta hautama vihta haudma;

viht (vihi) võrgõq .võrkõ võrgõt18, välmeq .välme välmet18, vits vitsa .vitsa30

viht (vihi) kaalu|pomḿ -pommi -.pommi37

vihtlema .vihtma .vihtuq vihu64, .vihtlõma viheldaq .vihtlõ78, (vihagaq) .parḱma .parkiq pargi63, vihu|tama -taq -da82 kanad vihtlesid tuhas kanaq sopudiq hinnäst tuha seen;

vihtuma .vihtma .vihtuq vihu64 tantsu vihtuma tandso lüümä; tööd vihtuma tüüd murdma v vihtma; hobune vihub parme sabaga eemale hopõń viht parmõ hannagaq minemä;

viibe .riibmi|nõ -sõ -st5, .käegaq .näütämine , kurtõkeelen käe|märḱ -märgi -.märki37 kutsus mu viipega enda juurde riiḃ mu käegaq hindä mano;

viibima (.ko(h)ngiq) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ta ei viibi praegu Eestis timmä olõ-iq parhillaq Eestin; väljalend viibis vällälindaminõ viibü v jäi ildas; (kusagil) viibimine (paigan) olõminõ;

viibutama vipu|tama -taq -da82, hõľo|tama -taq -da82, .vehḱmä .vehkiq vehi63, .rehḱmä .rehkiq rehi63 kätt viibutama käegaq rehḱmä; linavästrik viibutab saba tsibihäniläne pill v hõľotas handa; käratsedes ja mõõku viibutades joosti lahingusse rüüḱmise ja mõ̭õ̭ko vehḱmisegaq juusti tapõlustõ;

viidas jõõrah(t)us -õ -t9, jõõrõq jõ̭õ̭'rdõ jõõrõt19

viide juhatus -õ -t9, lätte.näütämi|ne* -se -st5 joonealused viited joonõalodsõq juhatusõq; tee käsikirjas viited korda! tiiq käsikirän lättenäütämiseq kõrda!; viitenumber tunnusnummõŕ;

viidikas eläjät viidi|k -ga v -gu -kat v -kut13

viiekesi viie.keisi , viie.keiste , viiegese , viie.keske

viiekorruseline viie.kõrd|nõ -dsõ -sõt6, viiekõrrali|nõ -dsõ -st5, viie kõrragaq

viiekümnes viie(s).kümnes viie.kümnendä viie-.kümnendät3

viieline viieli|ne -dse -st5

viiendik viiendi|k -gu -kku38, viie|sjago -ndäjao -ndätjako27 viiendik viljast on lamandunud viiesjago villä om maaha pant;

viiene viieli|ne -dse -st5, viie|ne -dse -st7 viiene buss (kellä) viie busś;

viies viie|s -ndä -ndät4 nagu viies ratas vankri all niguq viies tsõ̭õ̭ŕ rattil v vankri all;

viieteistkümnes viie(s)tõist.kümnes viietõist-.kümnendä viietõist.kümnendät3

viievõistlus sport viie.võistlus -õ -t9, viievõigõlus* -õ -t9 moodne viievõistlus vahtsõnõ viievõigõlus;

viigimari viigi|mari -maŕa -.marja43

viigipüksid m ülikunna|püksiq -.pükse -.pükse37, ju̬u̬nigaq püksiq , .pruhvõgaq püksiq

viigistama .viiki .saama , .viiki .mänǵmä viigistas mängu viimasel minutil sai mängo viimätsel minotil viiki; maletasid viigistasid partii malõmänǵjäq mängeq viiki;

viik II (mängon) viiḱ viigi .viiki37 mäng jäi viiki mäng jäi tasa v viiki;

viik I I (püksel) ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40, pruhv́ pruhvi .pruhvi37, viiḱ viigi .viiki37 triigin pükstele viigid sisse ma pressi v aja püksele joonõq sisse;

viiking viiking -i -it13

viil (viili) viiľ viili .viili37

viil (viilu) lips lipsu .lipsu37, pal|a -a -la28, tük|k -ü -kü37, (pätsist) kik|k -u -ku37, mur|o -o -ro26, käärd kääro .käärdo36, kääräh(t)üs -e -t9, pöörändüs -e -t9 vorst lõigatakse viiludeks vorsť lõigutas lipsõs; õuna-, apelsiniviilud ubina-, apõľsiinikiilaq, -tüküq, -palaq;

viil (viilu) huunõl kelp kelbä .kelpä37 poolkelpkatus poolõ kelbägaq katus; viil on maja otsas seina ja katuse vahel kelp om maja otsan saina ja katusõ vaihõl;

viilima 1. .viiľmä .viiliq viili63 2. kõrvalõ .hoitma , loodõrda|ma -q -83, tsia.nahka vidämä , .riugõlõma riugõldaq .riugõlõ85, .riuhkõlõma riuhõldaq .riuhkõlõ85 selle töö juures ei saanud viilida tuu tüü mant es saaq kõrvale hoitaq;

viilkatus (täüs)kelbägaq katus

viilutama (lipsõs) .lõikama lõigadaq .lõika77, .lõikma .lõikuq lõigu64 viilutatud vorst lipsõs lõigut vorsť; viilutatud leib lõigut leib;

viima vi̬i̬mä viiäq vi̬i̬ min 1. ja 3. k .vei(e) kesks veenüq55 viisin kirja posti ma vei kirä posti; lähen, kuhu jalad viivad lää, kohe jalaq veeväq; reis viib Itaaliasse reiś lätt Itaalialõ; viis jutu teistele asjadele käänď v vidi jutu tõisi asjo pääle; kuhu see tee viib? kohe taa tii lätt?; seadus tuleb viia eluga kooskõlla säädüs tulõ säädäq elo perrä; plaan viidi ellu plaań viidi täüde; vii see asi lõpule! tiiq taa asi lõpuniq v valmis! v mineq taa aśagaq lõpuniq!; haigus viis mehe hauda tõbi ai mehe hauda; õnnetus viis meilt isa õ̭nnõtus võtť meilt esä;

viimaks peräkõrd , perä.kõrda , peräkõrra , viimäte viimaks tehti uks lahti peräkõrd tetti usś vallalõ; aitäh kutsumast, vaat kui viimaks tulengi aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq;

viimane perämä|ne -dse -st5, perämi|ne -dse -st5, viimä|ne -dse -st7, viimäski|ne -dse -st5 viimane uks paremal viimäne usś hääd kätt; filmi viimane osa filmi viimäne v perämäne jago; olgu see viimane kord! olkõq taa viimäne!; viimane mohikaanlane perämäne mahikań; viimane kui pilbas on siin minu tehtud siin om perämine ku pilbas muq tett; närvid olid juba viimase vindini pingul närviq olliq jo perämädse vindi pääl; abi saabus viimasel hetkel abi jouď peräle viimätsel minotil v viimätsel aol; tehnika viimane sõna tehniga kõ̭gõ vahtsõmb sõ̭na; mina pean see viimane loll olema maq piä tuu viimäne ulľ olõma;

viimati peräkõrd , perä.kõrda , peräkõrra , viimäte aitäh kutsumast, vaat kui viimati tulengi aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq; millal sa teda viimati nägid? kuna sa timmä viimäte v viimäne kõrd v perämäne kõrd näit?;

viimistlema (h)ilestä|mä -q -83, silestä|mä -q -83, üle tegemä , hooni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ehi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, (.vällä) .ehťmä .ehtiq ehi63, ilosas tegemä , .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä .säädiq säädi63 seinad on alles viimistlemata sainaq ommaq viil ilosas tegemäldäq; hoone oli viimistletud marmorplaatidega hoonõq olľ marmoŕplaatõgaq vällä ehit; ettekannet on vaja veel viimistleda ettekannõq taht viil perämäne kõrd üle kävvüq;

viimistlus silestüs -e -t9, hoonitsus -õ -t9, .lihv́mi|ne -se -st5, (perämäne) üle.käümi|ne -se -st5 siseviimistlus seest ületegemine; lõplik viimistlus perämäne ülekäümine;

viimne perämä|ne -dse -st5, perämi|ne -dse -st5, (kõ̭gõ) viimä|ne -dse -st7 viimne kohtupäev viimäne kohtupäiv,vanaropidämise päiv; tema viimne tund on tulnud timä perämäne tunń om tulnuq; viimset austust avaldama viimäst avvu andma; viimseni puhtaniq, otsaniq, viimätseniq; etendus on viimse kohani välja müüdud etendüs om viimätseniq v puhtaniq vällä müüd; viimseni otsas puhtaniq v otsaniq otsan;

viin viin viina .viina30 viina viskama tsiukama, tsärkämä; viina võtma (viina) võtma v laskma; klõmakas viina klõ̭nkś viina;

viinamari viina|mari -maŕa -.marja43

viinapits viina|pitś -pitsi -.pitsi37, .topka - -t3, tsärk tsärgo .tsärko37, tśark tśargu .tśarku37, tsäärä|k -gu -kut13

viiner (t)siisike|ne -se -ist8, siiseń -i -it4, viineŕ -i -it4

viipama .vehksämä vehästäq .vehksä76, (manokutsmisõs) .riibma .riibuq riibu64, .riipsama riipsadaq .riipsa77, .käegaq .näütämä viipasin talle, et ta minu juurde tuleks ma riibõ tedä hindä manoq; ma viipasin talle, aga tema lõi käega ma riipsi tälle, a timä rehmäś käegaq; meid viibati ligemale käegaq kutsuti meid ligembäle; pöördub ringi ja viipab mütsiga käänd ümbre ja lehvütäs kübärät; viipab tervituseks terehtäs;

viipekeel .rehkmis|ki̬i̬ľ* -keele -ki̬i̬lt40, kässi|ki̬i̬ľ* -keele -ki̬i̬lt40, .kurtõ|ki̬i̬ľ* -keele -ki̬i̬lt40

viiplema kässigaq kõ̭nõlõma viibeldud eesti keel kässigaq kõ̭nõld eesti kiiľ;

viirastuma virbitü|mä -däq -84, .silmi ette tulõma , näge.miisi nägemä , vi̬i̬ldü|mä -däq -80, vi̬i̬lde|(l)lemä -lläq -(l)le86 emale viirastus, nagu nutaks laps imäl kuuldu kuuldmist, niguq latś olõssiq iknuq; mulle viirastus, mis kõik oleks võinud juhtuda mul tulľ silmi ette, miä kõ̭iḱ olõssiq võinuq johtudaq; talle viirastuvad inglid timäl viildelles silmi iin, et timä näge englit;

viirastus nägemi|ne -se -st5, virbitüs -e -t9, virṕ virbi .virpi37, virvetüs -e -t9, vi̬i̬lüs -e -t9, vaim vaimo vaimo37, ku|jo -jo -jjo v -io26, ko|go -go -ko26 viirastus tuli silme ette virṕ tulľ silmi ette; sa näed juba viirastusi sa näet joba nägemiisi; mungarüüs mehe viirastus mungarõivin mehe vaim;

viirastuslik .virpliga|nõ -dsõ -st5

viirg 1. jut|ť -i -ti37, ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40 punane viirg taevarannal verrev juuń taivaveere pääl; metsa tumeroheline viirg mõtsa tummõrohilinõ viiŕ; 2. ri|da -a -ta29, rind rinna .rinda32 ühte viirgu paigale! ütte rinda paika!; 3. jut|ť -i -ti37, kahmustus -õ -t9 külm viirg käib südamest läbi külm jutť käü süämest läbi;

viirpuu jahumaŕapuu - -d50

viiruk laadon -a -at4, laadan -a -at4, viirugipuu|vaik -vaigu -.vaiku37 kirikust toodi viirukit, sellega suitsutati kerikust tuudi laadanat, tuugaq savvutõdi; viirukipann kadinits;

viiruline tsiiroli|nõ -dsõ -st5, viiroli|nõ -dsõ -st5, joonili|nõ -dsõ -st5 viirulise sulestikuga papagoi tsiiroliidsi sulgigaq papagoi;

viirus .viirus -õ -t10 viirushaigus viirustõbi; arvutiviirus puutriviirus;

viirustõrje .viirusõ.häötüs -e -t9, (puutril) .viirusõ|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18

viirutama viiro|tama -taq -da82, jooni|tama -taq -da82

viis (viie) viiś viie viit m päälek viijile49 õppis viitele oppõ viisi pääle;

viis (viisi) viiś viie viit m päälek viijile49, viiś viisi .viisi37, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 kirjaviis kiräviiś; laste õpetamise viise on mitmeid latsi saa opadaq mitund muudu v viisi; kõik oli endist viisi kõ̭iḱ olľ vanna viisi v muudu;

viis (viisi) viiś viie viit muus viijile49, muus viiś viisi .viisi37 Mehkamaa rahvalauludel on erilised viisid Mehkamaa rahvalaulõl ommaq ummamuudu viieq;

viisa viisa - -t5

viisakalt .sündsähe , .sündsäle , viisakahe , viisakalõ ta ei oska viisakalt süüa tä ei mõistaq sündsähe süvväq;

viisakas .sündsä - -t3, viisa|kas -ga -kat15, hää viiegaq ei ole viisakas sellest rääkida seost olõ-iq sündsä kõ̭nõldaq; sul on nii viisakad lapsed sul ommaq nii viisagaq latsõq; kõigi vastu viisakas kõ̭igi vasta viisakas; väga viisakas müüja väega hää viiegaq müüjä; päris viisakas palk peris sündsä v hää palk;

viisakus .sündsüs -e -t9, viisakus -õ -t9 selline viisakus oli üllatav säänest viisakust es oodaq; kuulas ainult viisakuse pärast kullõľ õ̭nnõ moodu peräst;

viisi .viisi , .kaupa ootasin teda tundide viisi oodi timmä mitu tunni (järjest) v tunnõ viisi; aastate viisi aastidõ viisi; virnade viisi raamatuid unikidõ viisi v kaupa raamatit;

viisik viisi|k -gu -kut13

viisk viis viiso .viiso37, (kablast koet) pätern -ä -ät4 viiske punutakse niinest viisõ koetas niidsest;

viiskümmend viiśkümmend viie.kümne viitkümmend17

viisnurk viiśnuk|k -a -ka31 tal on pandla peal viisnurk täl om pandlõ pääl viiśnukk;

viissada viiśsada viiesaa viitsata29

viisteist viiśtõist(kümme(nd)) viietõist(.kümne) viittõist(kümmend)17, kõnnõk viiś.tõisku viie-.tõisku .viit.tõiskut1

viit silť sildi .silti37, juhatus -õ -t9 teeviit tiitulp, käelaud; viidad teistele lehekülgedele juhatusõq tõisi lehti pääle;

viitama juha|tama -taq -da82, .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 allikale viitama lätet näütämä v juhatama; sümptomid viitavad vähile märgiq näütäseq vähkä;

viitamine (lätte).näütämi|ne* -se -st5, juhatami|nõ -sõ -st5

viitma .viitmä .viitäq viidä61, (.aigo) kulu|tama -taq -da82, (.aigo) .raiskama raisadaq .raiska77, hindäkotsinõ .viitü|ma -däq -80 ära viida aega! viitku-iq aigo!; söögitegemine viitis palju aega söögitegemine võtť v viiť palľo aigo ärq; hulk aega on ilmaasjata ära viidetud hulga aigo om ilmaaśandaq ärq viitünüq;

viitsima .viiśmä .viisiq viisi13, .sutma suttaq suta61 poiss on laisk, ei viitsi õppida poisś om laisk, ei viisiq oppiq; ma ei viitsi täna kuhugi minna suta-iq ma täämbä kohegiq minnäq;

viitsimine .viiśmi|ne -se -st5, .sutmi|nõ -sõ -st5

viiul viioľ -i -it4, kiiga - -t2, kiik kiiga .kiika31

viiuldaja viioli.mänǵjä - -t3, kiiga.lü̬ü̬jä - -t3, kiiga|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

viiuldama viiolit .mänǵmä , kiigat .mänǵmä , kiigat lü̬ü̬mä

viiulikeel viioli|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, kiiga|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, vinť vindi .vinti37

viiv kipõń v kõrd .aigo , kõrrakõnõ .aigo , silmä|pilk -pilgu -.pilku37, rehḱ rehi .rehki37, tolmah(t)us -õ -t9 hetk

viivis viivis -(s)e -t11, vinütüstas|o -o -so26, viidüs|mass -massu -.massu37, viivüs* -(s)e -t11, .ildas.jäämis|mass -massu -.massu37

viivitama vi(n)nü|tämä -täq -dä82, viivi|tämä -täq -dä82, .aigo .viitmä , u̬u̬tma u̬u̬taq ooda61 külaline viivitab lahkumisega küläline vinütäs minekigaq v viit minekigaq aigo; pulmadega ei tasu viivitada saajogaq massa-iq uutaq; tule ruttu, ära viivita! tulõq ruttu, ärq viivitäguq!;

viivitamatult kõrrapäält , .aigo .viitmäldäq , ao.viitmäldäq , kõrragaq , .õkva(lt) , jalapäält , järeldäq kui rästik on hammustanud, tuleb viivitamatult arsti juurde minna ku siug om pandnuq, tulõ õkva v järeldäq arsti manoq minnäq; juhtunust teatati viivitamatult aigo viitmäldäq v jalapäält anti teedäq, miä olľ johtunuq;

viivitus .ildas.jäämi|ne -se -st5, ao.viitmi|ne -se -st5, u̬u̬tmi|nõ -sõ -st5, viivitüs -e -t9, ao.kaotus -õ -t9 paarinädalane viivitus paarinädäline ildasjäämine; tee peal tuli ette viivitusi tii pääl lätś aigo kaoma; ostja pahandab viivituse pärast ostja pahandas aoviitmise v uutmisõ peräst;

viivuke .veits(e) , veidükese , .veitkese , tsipakõsõ , tsutť , tsutikõnõ , tsütt viivuke aega olid kõik vait tsipakõsõ v tsütt aigo olliq kõ̭iḱ vakka; tahaks viivukese puhata tahtnuq tsutikõnõ v tsipakõsõ hõ̭ngu haardaq;

vikat vikahť -i -it13, vika|ť -di -tit13 vikatit pinnima tsagama;

vikerkaar vika(h)ť|kaaŕ -kaari -.kaari37, vika|kaaŕ -kaari -.kaari37

vikk kasvot vikḱ viki vikki37, kurõ|herneq -.herne -hernet18

viks II vikś viksi .viksi37, määŕ määri .määri37 kingad vajavad harja ja viksi kängäq tahtvaq pürsti ja viksi v kängile om vaia pürsti ja viksi;

viks I I vikś viksi .viksi37, mu̬u̬tsa - -t3, .sündsä - -t3, virk virga .virka30, us|sin -ina -inat4 viks ja virk naisterahvas vikś ja virk naistõrahvas; viksid lapsed sündsäq v hääq latsõq; minia oli viks õmblustööd tegema pujanaanõ olľ virk ummõlustüü pääle;

viksima .vikśmä .viksiq viksi63, .määŕmä .määriq määri63

viktoriin vikto|riiń -riini -.riini37

vilama (silmi kotsilõ) ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 tüdruku silmad vilasid mööda tuba, nagu otsiks ta midagi tütrigu silmäq joosiq tarrõ piten, niguq tä otsissiq midägiq;

vildak(as) vilda|k -gu -kut13, vir|ril -ilä -ilät4 vildak korsten vildak korsna; vildakas naeratus kõvvõŕ v virril naarahus; tal on mõnest asjast vildakas arusaamine täl om mõ̭nõst aśast virril arvosaaminõ;

vile (vile) vile - -t2, vil|u -u -lu26, vilistämi|ne -se -st5, vile - -t2 vilet ajama villu ajama; vedur andis vilet vituŕ anď vilet; kohtuniku kaelas rippus vile kohtumehe kaalan rippu vile;

vile (vileda) villõ - -t14 viledaks kuluma heemendämä, heemetämä, hiivalõ kuluma; viledaks kulunud heemile peet; varrukad on viledad käüseq heemendäseq; vile püksitagumik villõ püksiperseq;

vile (vileda) villõ - -t14 vile tuul villõ tuuľ;

vile(s)pill vile|pilľ -pilli -.pilli37, vile - -t2, vali|pilľ -pilli -.pilli37, (savist) pordso|pilľ -pilli -.pilli37 karjalapsed tegid endile vilepilli kaŕalatsõq teiq hindäle valipilli; setu andis lastele savist vilepilli seto anď latsilõ savist pordsopilli;

vilets armõ|du -du -tut1, vile|ts -dsä -tsät13, kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2, kõhn kõhna .kõhna30, kõhna - -t2, hõel hõela .hõela30, sit|t -a -ta30, oholi|nõ -dsõ -st5, (elävide kotsilõ) ńaraku|nõ -dsõ -st5, nä(l)lä|k -gu -kut13 jalust viletsaks jäänud jalost armõtus jäänüq; vilets silmanägemine vilets v kehv silmänägemine; tervis on vilets tervüs om kehv; viletsad ilmad kehväq v hõelaq ilmaq; üks silm on viletsa nägemisega ütś silm om kõhna; vilets lugu küll hõel lugu külh; ma olen väga viletsat elu näinud ma olõ väega oholist ello nännüq; viletsad riided sandidsõq rõivaq; vilets auto autotükk; seda viletsat heina ei maksa niitagi taad kõtśo massa-iq niitägiq; vilets olend rojo, tiuk, pärdik; laudas oli viis viletsat lehma laudan olľ viiś rojost lehmä; külalise jaoks on see küll vilets vastuvõtt kõhn vastavõtminõ taa om külq külälise jaos; kui on vilets suvi, siis saab ka leib vilets ku kõhn suvi om, sõ̭s saa ka kõhn leib;

viletsalt = viletsasti armõtuhe , armõtulõ , viletsähe , viletsäle , .hõelahe , .hõelalõ , .hõelastõ , kehväste , sitastõ , virelüisi , kõhnastõ töö on tehtud viletsalt tüü om kehväste v sitastõ tett; ta on viletsalt riides tä om armõtuhe v viletsähe rõivin; vili kasvab viletsasti vili kasus hõelahe; sulle antakse seal viletsasti süüa sullõ andas sääl kõhnastõ süvväq;

viletsus viletsüs -e -t9, .kehvü|s -(s)e -(s)t10, hä|dä -dä -tä24, armõtus -õ -t9, oht oho .ohto37 mul on elus palju viletsust olnud mul om elon palľo ohto olnuq v ma olõ elon palľo häti nännüq; külas valitses viletsus külän eleti kehväste v armõtuhe; igavene rist ja viletsus selle joodikuga igäväne hädä ja risť taa joodigugaq;

vilgas kärmäs .kärmä kärmäst22, välgäs .välkä välgäst22, ville - -t14, vipõ - -t14, el|läv -ävä -ävät4, nopõ - -t14, käpe - -t14 perenaise vilkad käed pernaasõ käpeq käeq; terane ja vilgas poisike terräv ja välgäs poiskõnõ; väikesed vilkad kalad väikuq välkäq kalaq; vilgas kauplemine elläv kauplõminõ;

vilgutama vilgu|tama -taq -da82, vilksu|tama -taq -da82, vilksutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, mitmit kõrdo vilgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 auto vilgutab tulesid auto vilgutas tulli(gaq);

vilgutus vilgutus -õ -t9, vilksutus -õ -t9

vili vili vi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja v .villä v .vilľa m umak ja osak .viljo v viljü43 poest saab osta lõunamaiseid vilju poodist saa osta lõunõmaa viljo; põuavälk küpsetab vilja valmis pälk pälkäs vilä valmis; vilja lõikama põimma; vilja koristama viljä pandma v kasima, põldu pandma; puhtast viljast leib puhtast viläst leib; töö kandis vilja tüü kanď vilja; see on tema fantaasia vili seo om timä ettekujotusõ vili v neoq ommaq tä ettekujotamisõ häitsmeq;

vilin vil|lin -inä -inät4, vilistämi|ne -se -st5, .vingmi|nõ -sõ -st5 auto pidurdas kummide vilinal auto pidi kinniq kummõ vingmisõgaq; kuulide vilin kuulõ vingminõ;

vilistama vilistä|mä -q -83, villu ajama , villu .laskma , valmi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90, kõrras valmahu|tma† -taq -da62, mitmit kõrdo viliste|(l)lemä -lläq -(l)le86 oskab läbi hammaste vilistada mõist läbi hambidõ vilistäq v villu aiaq; vilista oma koera! vilistäq uma pini!; teekann vilistab pliidil tsäikanń pliidi pääl vilistäs; vilistas seadustele põlľ säädüseq ärq;

vilistlane vilistlä|ne -se -st5, inneskine kooli(h)n.käüjä Tartu ülikooli vilistlased Tarto ülikooli lõpõtanuq;

viljakandev viläli|ne -dse -st5 maa muutus viljakandvaks maa naaś villäkandvas;

viljakas viläli|ne -dse -st5, te|küs -güsä -güsät4 viljakas muld viläline maa; viljakas ploomisort viläline ploomisorť; viljakas naine latsõlinõ naanõ; viljakas tõlkija teküs ümbrepandja;

viljakus vilä.kandmi|nõ -sõ -st5, joud jo(vv)u .joudu36, .joudsus -õ -t9, tegüsüs -e -t9 heaviljakusega maa viläline maa; uuriti emasloomade viljakust uuriti, ku palľo imädseq poigõ toovaq; orjatöö viljakus on madal oŕatüü tegüsüs om väiku v oŕatüü olõ-iq teküs;

viljaliha vilä|liha -liha -lihha28

viljalõikus põim põimu .põimu37, .põimmi|nõ -sõ -st5, vilä.pandmi|nõ -sõ -st5, põllu.pandmi|nõ -sõ -st5 olin viljalõikuse ajal haige ma põssi põimu aigo; viljalõikus käib täie hooga põldõ pandas tävve huugaq;

viljapea viläpää - -d50

viljapuu viläpuu - -d50

viljapuuaed uibu|aid -aia -.aida33, viläpuu|aid -aia -.aida33

viljarikas viläli|ne -dse -st5, leeväli|ne -dse -st5 tänavu on viljarikas aasta, hea rukkisaagiga timahavva om leeväline aastaig, rüki palľo;

viljasalv (vilä)salv́ (-)salvõ (-).salvõ35 elab nagu rott viljasalves eläs ku kana vilärõugu otsan;

viljastama seemendä|mä -q -83, rassõs v .rammõs tegemä , lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ min 1. ja 3. k .lõi(õ)54 need putukad arenevad viljastatud munadest neoq mutugaq tulõvaq seemendedüist munnõst; munaploomi viljastamiseks on vaja teise ploomisordi õietolmu munaploomi seemendämises v luumisõs om vaia tõsõ ploomisordi tolmu; see oli viljastav kogemus seo olľ härgütäjä läbielämine v teedäqsaaminõ;

viljastuma seemendedüs .saama , rassõs v .rammõs .jäämä , (.)käünüs .saama viljastunud munarakk seemendet imämuna; rott võib viljastuda juba päev pärast poegimist rotť või rammõs jäiäq joba päiv päält poignõmisõ;

viljatera ter|ä -ä -rä24, jüv|ä -ä -vä24, (kehv) veeri|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕpooli|nõ -dsõ -st7

viljatu sigi(ne)mäldäq , viläldäq , aher .ahtra aherd23 töömesilased on viljatud emasisendid tüümehidseq ommaq siginemäldäq imädseq; viljatu maa kehv maa; viljatud pingutused tühi v aśandaq vaivanägemine;

viljatus .ahtrus -õ -t9, .tühjämine|ḱ -gi -kit13 kannatas viljatuse all olľ ahtras jäänüq; mõistis oma püüdluste viljatust sai arvo, et tä püüdmiseq olliq tühjä lännüq;

viljelema (h)arima (h)arriq (h)ari57, kasva|tama -taq -da82, kasu|tama -taq -da82 viljeldav maa arit maa; meil viljeldakse koorilaulu meil lauldas koorilaulu;

viljuma .vilja lu̬u̬ma puu õitses, kuid ei viljunud puu häitsi, a viljä es kannaq;

vilkalt käbehehe , nobõhõhe , .virka , kipõstõ , vibõ(hõ)he , vibõ(hõ)lõ , vilehehe

vilksamisi .vilksamiisi , .pilksamiisi nägin seda meest ainult vilksamisi näi tuud miist õ̭nnõ vilksamiisi;

vilksatama pilgahta|ma -q -83, pilgah(t)u|ma -daq -84, vilksahta|ma -q -83, vilahta|ma -q -83, lipsahta|ma -q -83, vipsahta|ma -q -83, helgähtä|mä -q -82 üksainus täheke vilksatas pilvede vahelt ütśainus tähekene pilgatu pilve vahelt; pääsukesed vilksatavad laudauksest sisse ja välja päästläseq vipsahtasõq laudaussõst sisse ja vällä; midagi punast vilksatas silme ees midägiq verevät helgähť silmi iin;

vilksatus pilgah(t)us -õ -t9, vilksah(t)us -õ -t9, helgäh(t)üs -e -t9

vilkuma .pilkśma .pilksiq pilksi13, .pilkśkõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .pilkma .pilkuq pilgu63, .pilk(s)õ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, piluhõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kalliskivid vilkusid küünlavalguses kalliskiviq pilksõq kündlevalgõn; mis tuli see seal vilgub? mis tuli tuu sääl pilkśkõlõs?;

vilkur .pilkja* - -t3, .pilkśja* - -t3

vill (villa) vill villa .villa30 kare vill vohovill; siin on ühe pügamise jagu villa siin om ütś pügü villo; rohke villaga vilva;

vill (villi) vilľ villi .villi37 vill läheb katki vilľ rakkõs v lahkõs; villi katki tegema rakastama; vill tehakse katki, kui see ise katki ei lähe villi rakastõdas, ku esiq ei rakkõq; ville täis villene; ville täis minema villitümä; ville täis olema v ajama villitämä; jalad on villis jalaq ommaq villin;

villa .härbäń -i -it4, villa - -t2

villand viländ , vinäld , küländ villand saama tävvelt saama v olõma; mul saab su jutu kuulamisest juba villand mul saa jo viländ v mul lätt jo viländäs su juttu kullõldaq; mul on sinust villand mul om sinno viländ; tal sai paljast lõuast villand, nüüd hakkas jälle habet kasvatama sai täl palľast lõuga küländ, noq nakaś jälq habõnit kasvatama;

villane villa|nõ -dsõ -st7 villased sokid villadsõq sukaq; villane jalarätt villak;

villima (pudõlihe v .purki) .pandma .villiq villi63, .viľmä õlu villitakse pudelitesse oluq pandas pudõlihe;

villpea kasvot ilves|hain -haina -.haina30, ilves -(s)e -t11, jäne(s)se|lilľ -lilli -.lilli37

vilt vilť vildi .vilti37 vildiga ülelöödud uks vildigaq üle lüüd usś; talvel käidi viltidega talvõl käüti viltegaq;

viltjas vildi|ne -dse -st7

viltpliiats vildi|k -ga -kat9, vilťpleiä|tś -dsi -tsit13

viltu .viltu , .lüngi , .nõlvi , .liuhka , .liuhkahe , .liuhkalõ , .liuhkamiisi , kõvõrahe , kõvõralõ , virilähe , viriläle , vääde , .lömmi kübar viltu peas küpäŕ viltu pään; vahib meid, pea viltu vahis meid, pää viltu; post on viltu vajunud tulp om lüngi v viltu v virilähe vaonuq; puu kasvab viltu puu kasus lüngi v vääde; põrand oli veidi viltu põrmand olľ tsipakõsõ nõlvi; viltu lõigatud vorst liuhka lõigat vorsť; vankril on rattad viltu all rattil ommaq tsõõriq vääde all; kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltu imäsaibas olľ katśki ja kuhi olľ lümmükilläq; maja on viltu vajunud maja om lömmi v ärq vaonuq; nägu tõmbus valu pärast viltu ńago kisḱ halugaq virilähe; ülemused vaatavad meie peale viltu ülembäq kaesõq miiq pääle kõ̭õ̭rdu v kõvõruisi; see asi läks meil viltu taa asi lätś meil vussi v viltu; vahel veab viltu tõ̭nõkõrd ei viäq; siin on midagi viltu tan om midä kõrrast äräq v võlssi;

viltune vilda|k -gu -kut13, .liuhka , vir|ril -ilä -ilät4, kõv|võŕ -õra -õrat4, .nõlvi , .lüngi viltune korsten vildak v liuhka korsna; viltune Pisa torn nõlvi v lüngi Pisa torń;

vilu vil|u -u -lu26, vilu|nõ -dsõ -st7, viluja|nõ -dsõ -st5, villõ - -t14 puude vilus puiõ vilun; vilu koht vilu kotus; vilus olema vilutama; kuumaga on hea puu vilus olla kuumagaq om hüä puu all vilutaq; ilm läheb viluks ilm lätt vilulõ; vilu tuul villõ tuuľ; tule vilust päikese kätte! tulõq vaŕost päävä kätte!;

viluma hari|nõma -(nõ)daq -nõ89, oppust .võtma , .selges .saama mõne kuuga vilusime pulkadega sööma mõ̭nõ kuugaq harisimiq pulkõgaq süümä; vilunud mõistja, harinuq, (vällä)oṕnuq, tiidjä, hää, vana; vilunud liigutused sisseharinuq liigutusõq; vilunud silm leidis kiiresti vea harinuq v oṕnuq silm löüď kipõstõ via; vilunud kuduja mõistja v vana kudaja;

vilumatu harinõmaldaq , .oṕmaldaq ta on selles töös veel vilumatu tä om seo tüügaq viil harinõmaldaq;

vilumus .mõistmi|nõ -sõ -st5, (.sisse)harinõmi|nõ -sõ -st5, ti̬i̬dmi|ne -se -st5 vilumus ei tule tööta mõistminõ tulõ-iq ilma tüüldäq; erialane vilumus uma aśa tundminõ v mõistminõ;

vimb vimm vimma .vimma31, vimmakal|a -a -la28

vimm kius kiusu .kiusu37, kiust kius(t)u .kiustu37, vih|a -a -ha28, krilľ krilli .krilli37, krasś krassi .krassi37, vain vaino .vaino37 vimma kiskuma kiusu v krassi ajama; vimma pidama vihha pidämä; vana vimm vana vain; haiguse vimm on veel sees tõbi om viil sisen v naha vaihõl;

vimmas (kihähoiu kotsilõ) kühmä(h)n , köödsä(h)n

vimpel .vimpli - -t1 heisatud vimpel üles tõ̭mmat ribalipp;

vina 2. hais haisu .haisu37 vine

vindine hunni(h)n , vindi(h)n , .jopski(h)n

vinduma .vin(d)su|ma -daq -80, .husśu|ma -daq -80 tuli vindub tuli husśus; märjad puud vindusid ahjus likõq puuq husśuq aḣon; meie keel on kaua aega võõra võimu all vindunud miiq kiiľ om võ̭õ̭ra võimu all pikält vindsunuq; kohtuasi jäi aastateks vinduma kohtoasi jäi aastis vinnümä;

vine undsõq .undsõ undsõt18, vineq .vinne vinet18 päike paistab läbi vine päiv paistus läbi undsõ; taevas on vines taivas om vinnen;

vineer vi|ni̬i̬ŕ -neeri -ni̬i̬ri37

vinegrett vinig|retť -reti -retti37, vinne .sorna

ving karm karmu .karmu37, tirss tirsu .tirssu37, tirsś tirsi .tirssi37, (suidsunõ) ving vingu .vingu37 vingu ajama karmama, karmutama, karmu ajama; pääses vingu käest eluga pässi karmu v tirsi sisest elogaq;

vingatus vinga(h)tus -õ -t9, vaugahus -õ -t9, vavvah(t)us -õ -t9

vinge .kangõ - -t1, (tuulõ kotsilõ) kõv|a -a -va28, .vingõ - -t3, villõ - -t14 tundsin vinget kärsahaisu tunni kangõt kärdä; mängib vinget meest mänǵ kõvva miist; viimaseks mängisime ühe vinge loo viimätses mängemiq üte vihadsõ v vägevä luu; vinge tuul vingõ v villõ tuuľ;

vingerdama vingõrda|ma -q -83, vingõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ingõrda|ma -q -83, ingõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, õ̭ngõrda|ma -q -83, õ̭ngõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, võ̭ngõrda|ma -q -83, tsi(i)bõrda|ma -q -83, angõrda|ma -q -83, .käändelemä kääneldäq .käändele85 vingerdades vingõr(di)-vangõr(di); vihmauss vingerdab konksu otsas vagõl vingõrdas v tsibõrdas konksi otsan; vingerdasin okste vahelt läbi vingõrdi v käändeli ossõ vaihõlt läbi; tee vingerdab mäest üles tii käändeles mäkke üles;

vingerjas kiidsakal|a -a -la28, kiidsukal|a -a -la28, kiidsa|k -gu -kut13, vigijä|s - -t15, vigisejä - -t3, jonť jondi .jonti37

vingerpuss vi|kuŕ -guri -gurit4, vingõŕ|pusś -pussi -.pussi37, .krutśki - -t1

vingu: tõmbas nina vingu tõ̭mmaś nõ̭na vingu;

vinguja vinga|tś -dsi -tsit13, vaugaŕ -i -it4, viunõ̭n|a -a -na28

vinguma .vingma .vinguq vingu64, .vaugma .vauguq vaugu64, .vavvama vavvadaq .vavva77, mitmit kõrdo .vauglõma vavvõldaq .vauglõ78, .viuglõma viugõldaq .viuglõ78 koer vingub keti otsas pini ving v vaug keti otsan; mis sa vingud, jää vait! miä sa vingut, jääq vakka!; kuulid vingusid ümberringi kuuliq vilistiq ümbretsõ̭õ̭ri; tuul vingub korstnas tuuľ undas korsnan; vingumine vaugna, viugna, vingminõ;

vingumürgi(s)tus karmukihvtitüs -e -t9, .karmu.saami|nõ -sõ -st5, .karmumi|nõ -sõ -st5

vingune karmu|nõ -dsõ -st7, tirsi|ne -dse -st7

vingus vingu(h)n , vingu|nõ -dsõ -st7 käib vingus näoga ringi kõnď vingun ńaogaq;

vinka-vonka vinka-võnka , vingõr(di)-vangõr(di)

vinkel .vinkli - -t1 seinad on ilusasti vinklis sainaq ommaq ilosahe vinklin; vinkel on teiste tööriistade juures vinkli om tõisi tüüriisto man;

vinn (vinna) vinn vinna .vinna30, kaol valdas .valta valdast22, kaal kaalu .kaalu37, ling lingu .lingu37, ku̬u̬k koogu ku̬u̬ku37 vibu on vinnas vibu om vinnan; asi jäi poolde vinna asi jäi puuldõ vinna; vinnaga kaev valtagaq v kaalugaq v koogugaq kaiv;

vinn (vinni) punń punni .punni37, vinń vinni .vinni37, .vistri|k -gu -kku38 nägu vinne täis ńago punnõ täüs;

vinnama .vinnama vinnadaq .vinna77 kalurid vinnavad võrke välja kalameheq vinnasõq võrkõ vällä; vinnasin ennast autokasti vinssi hindä autokasti;

vinniline .punnõ täüs

vinoteek veinitar|õ -õ -rõ24

vint kiird vinť vindi .vinti37, ki̬i̬rd keero ki̬i̬rdo37, kruvv́ kruvvi .kruvvi37 keeras poldil vindi puruks käänď poldil vindi mahaq;

vint eläjät vinť vindi .vinti37 metsvint mõtsvinť, mõtsavahť;

vinti: vinti jääma hunni v vinti v jopskihe jäämä;

vintpüss vinť vindi .vinti37, vinť|püss -püssä -.püssä37, pikḱpüss pikäpüssä pikkä.püssä37

vints vintś vindsi .vintsi37

vintske .vin(d)sõ - -t3, (puu kotsilõ) nährikä|ne -dse -st5, nähri|k -gu -kut13 vintske, okslik puu(pakk) vindsõ puu, näräṕ; need vintsked puud ei lähe üldse lõhki naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki; vintskeks muutuma vindsõhtuma; vintske liha vindsõ liha; ta on vintske mees, ei anna kergesti alla tä om vindsõ miiś, ei annaq kergehe alla;

vintskelt .vindsõhe , .vindsõlõ pani vintskelt vastu panď vindsõhe vasta;

vintsklema .tsiplõma tsipõldaq .tsiplõ78, rabõl|õma -daq -õ85, väherdä|mä -q -83, lu̬u̬skõlõma loosõldaq lu̬u̬skõlõ86 vintskles nagu kala kuival tsipõľ niguq kala kuiva maa pääl;

vintsutama .vaivama vaivadaq .vaiva77, vindsu|tama -taq -da82, vändsü|tämä -täq -dä82 elu on neid kõvasti vintsutanud elo om näid kõvva vindsutanuq v vaivanuq; tormis vintsutada saanud laev tormi käen saŕadaq saanuq laiv;

vintsutus vaiv vaiva .vaiva30, vindsutami|nõ -sõ -st5, hä|dä -dä -tä24 ta on kõik vintsutused üle elanud tä om kõ̭iḱ vaivaq üle elänüq;

violetne tsireli.karva , siniver|rev -evä -evät4, sinililla - -t2

vioola vioola - -t1, alťviioľ -i -it4, alťkiiga - -t2

viperus ikelüs -e -t9, vipõrus -õ -t9, jukõrus -õ -t9, vigahus -õ -t9, vigandus -õ -t9, äpärdüs -e -t9 reis kulges viperusteta reiś lätś vipõruisildaq v jukõruisildaq; mul juhtus tulles üks viperus mul tullõn juhtu ütś ikelüs v äpärdüs; viiuldaja mängus polnud ühtki viperust viiolimänǵjä mängon olõ-õs ütte vigahust;

virelema ribõl|õma -daq -õ85, riduma rituq ridu57, .vi|guma -kuq -gu70, vigu|nõma -(nõ)daq -nõ89, vigõhu|ma -daq -84, vigõl|õma -daq -õ85, virõl|õma -daq -õ85, ńaro|tama -taq -da82 virelema jätma v jääma vaivussihe v vaivussilõ jätmä v jäämä; vireleme siin vaesuses virõlõmiq siin vaesusõn; ei saanud enam terveks ja vireles elu lõpuni saa-as inämb terves ja ridõ elo lõpuniq;

virgalt = virgasti .virka , virgastõ , kipõstõ , .võrksahe , .võrksalõ , tulitsõhe , tulitsõlõ töötas virgasti tüüť virgastõ v võrksahe;

virgats virga|tś -dsi -tsit13, tahvõ|ť -di -tit13

virge .virgõ - -t3, .herksä - -t3, .võrksa - -t3

virguma .virgu|ma -daq -80, (üles) herä|nemä -(ne)däq -ne89, herähtü|mä -däq -84, .võrku|ma -daq -80 rahvas on virgunud uuele elule rahvas om virgunuq v heränüq vahtsõlõ elolõ; ma virgusin unest ma virgu v heräsi üles;

virgutama .virgõs tegema , virgõs lü̬ü̬mä , üles herätämä , virgu|tama -taq -da82, kärmendä|mä -q -83, tõhu|tama -taq -da82, õhu|tama -taq -da82, .võrksas tegemä , .herksäs tegemä virgutav jook herksästegejä juuḱ; virgutasin teisi laulma ma härgüdi tõisi laulma; kiitus virgutab hoolsamini töötama kitüs õhutas tüüd tegemä suurõmba hoolõgaq; virgutusvõimlemine virgõsvõimlõminõ;

viril vingu(h)n , vingu|nõ -dsõ -st7, vir|ril -ilä -ilät4, viru|nõ -dsõ -st7, tira|nõ -dsõ -st7, iku|nõ -dsõ -st7, ikuli|nõ -dsõ -st5, hädä|ne -dse -st7, hädäli|ne -dse -st5 ta on alati viril, pole millegagi rahul tä om kõ̭gõ vingunõ v hädäne, olõ-iq minkaq rahu eiq; väsinud laps vaatas meile virila näoga otsa väsünüq latś kai meile ikudsõ ńaogaq otsa; jonniv laps tegi virila näo jońja latś tekḱ kõvõra ńao;

virin .vingmi|nõ -sõ -st5, (v)ir|rin -inä -inät4, pir|rin -inä -inät4, virisemi|ne -se -st5

viriseja .vingja - -t3, vinga|tś -dsi -tsit13, virasḱ -i -it13, ńauga|tś -dsi -tsit13 naine on tal igavene viriseja naanõ om täl igäväne ńaugatś;

virisema .vingma .vinguq vingu64, (v)iris|emä -täq -e87, .(v)irrama (v)irradaq .(v)irra77, .tirrama tirradaq .tirra77, jõrri v irri ajama , piris|ema -täq -e87 unine laps hakkas vankris virisema uninõ latś nakaś käron vingma; perenaine oli pahur ja virises kogu aeg pernaanõ olľ sääne toŕsahunuq, kõ̭gõ irraś;

virk virk virga .virka30, .võrksa - -t3, val|i -i -li26, keeraka|s - -t15 oi kui virgad lapsed! võiq ku virgaq latsõkõsõq!; virgal perenaisel olid toad juba koristatud virgal pernaasõl olliq tarõq joba kraamiduq;

virkus .virkus -õ -t9, .võrkus -õ -t9

virmalised m virma|li(d)sõq -.li(d)si -.li(d)si5, viru|lasõq -.laisi -.laisi5, põḣa.valgu|s -(sõ) -(s)t10, põḣaval|u -u -lu26

virn II uni|k -gu -kut13, kihť kihi .kihti36, virn virna .virna30, (lavvol) .staabli - -t1 tüdruk võttis virna otsas heinu vastu tütrik võtť kihi pääl haino vasta; lauad seisavad virnas lavvaq saisvaq kihin v staablin;

virn I I kasvot virn virna .virna30, virnas .virna virnast22, virn(as)|hain -haina -.haina30

virre vereq .verre veret19, vereh .verde vereht19

virsik persi|k -gu -kut13, virsi|k -gu -kut13

virtin .virtin -ä -ät4

virts virts virdsa .virtsa30 virtsaga kastma virdsutama v virtsa pandma;

virtsane virdsa|nõ -dsõ -st7

virtuaalne .perrätett -ü -üt1, ettekujotõ|t -du -dut1, virtu.aal|nõ -sõ -sõt6 virtuaalne maailm perrätett, vällämõtõld, ettekujotõt ilm;

virtuoos (mängo).meistre - -t3 viiulivirtuoos väegaq hää viiolimänǵjä;

virtuoosne .meistre-

virulane virola|nõ -sõ -st5, virokõ|nõ -sõ -ist8

virutama viro|tama -taq -da82, .lahksama lahastaq .lahksa76, lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ min 1. ja 3. k .lei(e)54, .(t)sinkama (t)singadaq .(t)sinka77, .virmama virmadaq .virma77 pikali virutama pikäle lüümä v virotama; viruta talle üks hoop, et ta su rahule jätaks! lahksaq tälle ütś huuṕ, et tä su rahulõ jätässiq!; lehm virutas mulle jalaga, pidi surnuks lööma lehm singaś mullõ jalagaq, tahť elo mant lüvväq; ma sulle virutan! ma sullõ virma v tõ̭mba!; jalgratas on kuurist ära virutatud ratas om kuuri alt ärq virotõt; virutasin läbi metsa kodu poole kaki läbi mõtsa kodo poolõ;

virvarr segähüs -e -t9, posma|k -gu -kut13

virvatuli pagana|tuli -tulõ -tuld41, virve|tuli* -tulõ -tuld41, virbi|tuli* -tulõ -tuld41, su̬u̬|tuli* -tulõ -tuld41

virvendama virvendä|mä -q -83, virve|tämä -täq -dä82, kire|tämä -täq -dä82 tuul pani vee virvendama tuuľ panď vii virvendämä; ei näe hästi, silme ees virvendab näe ei häste, silmi iin virvetäs v pilkskõlõs v kiretäs;

virvendus virvendüs -e -t9

visa vis|a -a -sa28, visa|nõ -dsõ -st7, .vin(d)sõ - -t3 visa võitlus kahe sõjaväe vahel visa v perräandmaldaq tapõlus katõ väe vaihõl; koger on visa hingega kogõr om vindsõ elogaq; kassil on visa hing kassil om vindsõ elo; visa vastane vindsõ vastalinõ; vanamees on visa, ei ta veel sure vanamiiś om hää hingegaq, ei koolõq tä kohegiq;

visadus visahus -õ -t9, püsümi|ne -se -st5, püs|ü -ü -sü26 tal puudub visadus selle töö jaoks täl olõ-iq püssü taa tüü jaos;

visalt .perrä.jätmäldäq , .vindsõlõ , .vindsõhe , .vintskõhe , .vintskõlt , via.unda , .vaivuisi talle tuleb visalt peale käia, muidu ei saa tälle piät perräjätmäldäq pääle käümä, muido ei saaq; meie omad panid vaelasele visalt vastu miiq umaq panniq vainlasõlõ vindsõhe vasta; kevad tuleb visalt kevväi tulõ viaunda v vindsõlõ;

visand visandus -õ -t9, visatus -õ -t9 kunstnik istus ja tegi visandeid kunsťnik istõ ja tekḱ visanduisi; äriplaani visand äriplaani visandus;

visandama (.paprõ pääle) .viskama visadaq .viska77, visanda|ma -q -83, skit|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 visandas paberile maja plaani visaś paprõ pääle maja plaani; visandab mõttes homset kõnet märgütäs hummõnist kõ̭nõt;

vise .viskami|nõ -sõ -st5, .hiitmi|ne -se -st5, visõ .viskõ visõt19 tema esimene vise andis kõige parema tulemuse edimäne kõrd visaś v hiiť tä kõ̭gõ kavvõmbahe; tal on kolm viset tä saa kolm kõrda visadaq;

visiit külä(h)n|käüḱ -käügi -.käüki37 visiiditasu käügimass, vastavõtumass;

visiitkaart nime|kaarť -kaardi -.kaarti37

visin tsis|sin -inä -inät4, vis|sin -inä -inät4, kis|sin -inä -inät4 tühjeneva kummi visin tühäsjuuskva kummi tsissin;

visionäär kavvõhe.kaeja* - -t3, ette.silmäjä - -t3

visioon ettekujotus -õ -t9, nägemi|ne -se -st5 minu visioon on selline maq näe asja niimuudu v maq kujoda asja niimuudu ette v muq ettekujotus aśast om sääne; peame koostama selle kohta oma visiooni! mi piät taa kotsilõ uma arvamisõ v plaani v tsihi vällä märḱmä! v mi piät märḱmä, kuis mi taad näe v kuis mi taad ette kujoda!;

visisema visis|emä -täq -e87, husis|õma -taq -õ87, .husśu|ma -daq -80, .hüssü|mä -däq -80 märjad puud visisevad ahjus likõq puuq husśusõq ahon; kui purk kaane vahelt õhku välja laseb, siis öeldakse, et purk visiseb ku purḱ kaasõ vaihõlt vällä lask, sis üldäs, et purḱ kisises;

viskaja .viskaja - -t3, .hiitjä - -t3

viskama .viskama visadaq .viska77, .hiitmä .hiitäq hiidä61, hindäkotsinõ .hiitämä hiidädäq .hiitä77, kõrras virahu|tma -taq -da62 viskas varest kiviga visaś varõst kivigaq; viskas palli korvi visaś palli korvi; viskas särgi tooli peale visaś v hiiť hammõ tooli pääle; viskas mulle vett kaela kahvaś mullõ vett kaala; lähen viskan korraks pikali ma lää hiitä v viska pikkä; ratas viskab ratas viskas v võnkas; viska üks viieline! viskaq ütś viieline!; viska viina! tsiukaq!; üle viskama viländ saama; nina peale viskama ette haukma;

viski viski - -t2

visklema .pillõlõma pillõldaq .pillõlõ85, lu̬u̬skõlõma loosõldaq lu̬u̬skõlõ86, .tsiplõma tsipõldaq .tsiplõ78, rabõl|õma -daq -õ85 koer viskleb keti otsas pini pillõlõs keti otsan; kui und ei ole, siis viskled voodis ku und olõ-iq, sõ̭s luuskõlõt sängün;

viskuma (.hindä) .viskama visadaq .viska77, .hiitämä hiidädäq .hiitä77 lõvi viskub saagi kallale lõvi kargas saagilõ pääle; sõdur viskus pikali, kui tulistamine algas soldan visaś pikäle, ku laskminõ pääle nakaś; kelk viskus ümber kelk linnaś ümbre;

vispel .vispli - -t1 vispliga kloppima viplama;

vissi (vasiga hellänimi) va(s)śo - -t2, (vasiga kutsminõ) vitsi-vitsi , vitśu-vitśu , visśu-visśu , liimä-liimä , vaśokõ|nõ -sõ -ist8, vitsi - -t2, vitśu - -t2, liimä - -t2, liima - -t2, lehmä - -t2

vist vaśt , vaest vist küll vaśt kah; ju vist vaśt iks; ta on vist arst tä vaśt om tohtrõ; homme tuleb vist vihma hummõń tulnõs vihma;

vististi vaśt , vaest ta tuleb vististi reedel tä tulõ vaśt riide;

vistrik punń punni .punni37, vinń vinni .vinni37, .kistri|k -gu -kku38, .vistri|k -gu -kku38 nägu oli vistrikke täis ńago olľ punnõ täüs;

visuaalne nättäv -ä -ät4, silmägaq nätäq visuaalne kontroll kaeminõ; visuaalne mälu silmämälo;

vitaalne (elo)jovvuli|nõ -dsõ -st5, .joudsa - -t3, .joutsa - -t3

vitaalsus elo|joud -jo(vv)u -.joudu36, elovä|gi -e -ke25, .võrkus -õ -t9

vitamiin vita|miiń -miini -.miini37

vitraaž vit|raaś -raasi -.raasi37, klaaś|pilť -pildi -.pilti37

vitriin vit|riiń -riini -.riini37, .kaemis|akõń -.aknõ -akõnd17, (klaaś)letť (-)leti (-)letti37, klaaśkap|ṕ -i -pi37 nägin vitriinis uut raamatut näi poodiaknõ pääl vahtsõt raamatut; vitriinis olid kuldehted letin välän olliq kuldehteq; muuseumi vitriinis olid kindad muusõumin klaasi all v klaasi takan olliq kindaq;

vits vits vitsa .vitsa30, hassa|k -gu -kut13, kébetśka - -t3 vitstest (tehtud) vitsunõ; õllevaat oli vitsad pealt ära löönud ollõvaať olľ vitsaq päält löönüq; kaseoks on karjapoisi vits kõoraagõs om kaŕapoisi vits; vitsa andma vitsa v malka andma, hako hanna ala andma; ma võtan sulle vitsa! ma võta sullõ üte hassagu!; kadus nagu vits vette kattõ niguq kivi vette v vaio nigu vits vette;

vitsahoop vitsa|hu̬u̬ṕ -hoobi -hu̬u̬pi37, vitsa|läüḱ -läügi -.läüki37

vitsaraag raagõs -(s)õ -t11, roodsi|k -gu -kut13

vitsik (annoḿ) vitsi|k -gu -kut13

vitsutama vitsu|tama -taq -da82, (kõttu täüs) .parḱma .parkiq pargi63, (kõttu täüs) vitsu|tama -taq -da82, (kõttu täüs) mütsü|tämä -täq -dä82, (kõttu täüs) .mähksämä mähästäq .mähḱsä76, ähinälläq sü̬ü̬mä , .sisse ajama isa jäi koju tõrt vitsutama esä jäi kodo tõrdot vitsutama; vitsutati liha ja kohupiima mütsütedi lihha ja kohopiimä; küll ta vitsutas hapukapsaid! külh tä mähäś hapnitkapstit;

vitt vulg vit|t -u -tu37

viu eläjät viu - -d2 hiireviu

viu(h) vuu(h)h

vobla (kuivat särǵ) kelt keldo .kelto37, keldokal|a -a -la28, vobla - -t2 jõi õlut ja sõi voblat jõi olt ja sei kelto;

voh vot , vot nii

vohama lohe|tama -taq -da82, lokõnda|ma -q -83, lokõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lihavahe kasuma , palľo saama , palľos minemä , suurõs minemä porgandipeenral vohab malts mäldsäs lokõndas põrḱnapindre pääl v põrḱnapinnäŕ om mältsähe kasunuq; väetatud kapsas vohab kasvada väetet kapstas kasus lihavahe; järves olid vetikad vohama hakanud järve olľ vetikit täüs löönüq; vohav karvakasv väkev karvakasuminõ;

vohmima .parḱma .parkiq pargi63, .sisse ajama , .sisse .käändmä , .atma attaq ata61, ha|bima -piq -bi57 vohmis endal kõhu täis pohmisť hindäl kõtu täüs; hakati putru vohmima nakati putro pitsitämä; vohmis süüa vemmelď süümist;

vokaal kiiľ vabahel|ü* -ü -lü26, muus .laulmi|nõ -sõ -st5

vokaalansambel lauluán.(d)sambli - -t1

vokaalharmoonia kiiľ vabahelü kokkokõl|a* -a -la26

vokaalne helü- vokaalne võimekus on tal silmapaistev tä om hää lauluväegaq;

vokinöör nõ̭õ̭l nõõlu nõ̭õ̭'lu37

vokiratas vokirat|as -ta -ast22, voki|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 vokiratta vurin vokiratta hurrin;

vokk vok|ḱ -i -ki37, lang(a)rat|as -ta -ast22 vokki tallama vokki sõkma;

volang (ündrikul, aknõrõival) trihť trihi .trihti36 volangidega seelik trihigaq ündrik;

volask volasḱ -i -it13, kuigõs -(s)õ -t11 koeravolask pinivolasḱ;

volber .volbri - -t1 volbriöö volbriüü;

voldik voldi|k -gu -kut13

voldiline voldõ|nõ -dsõ -st7, voldõli|nõ -dsõ -st5, .voltõgaq , voldõ(h)n voldiline kardin voldõlinõ v voltõgaq aknõrõivas;

voldine voldi|nõ -dsõ -st7, voldili|nõ -dsõ -st5 kahesaja kahekümne voldine pirn katõsaa katõkümne voldinõ v voldilinõ pirń;

voli vol|i -i -li26, võim võimu .võimu37, meele|vald -valla -.valda33, seto kiiľ vooľa - -t2 kui laps teeb oma voli järgi kõike, mida tahab, on varsti pahandus käes ku latś tege uma voli perrä, miä taht, sõ̭s om pia pahandus takan; ta annab vahel kätele voli, kui naisterahvaga kahekesi jääb tä tüküs tõ̭nõkõrd kässi külge ajama, ku naistõrahvagaq katõkõisi jääs; kui ta kellegagi tülli läks, siis andis alati kätele voli ku tä kinkagaq tüllü lätś, sõ̭s lasḱ kõ̭gõ käeq käüki v lätś kõ̭gõ kässigaq külge; ei maksa tunnetele voli anda ei massaq tundit vällä näüdädäq v vallalõ pästäq;

volikogu voliko|go -go -ko26

volinik voli|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, volini|k -gu -kku38

volitama voli|tama -taq -da82, volli .andma ma volitan teda, siis tema läheb minu eest hääletama ma tii tälle volitusõ, sõ̭s timä lätt muq iist hellü andma;

volitus volitus -õ -t9, volitami|nõ -sõ -st5 ta oli siin juhatuse volitusel tä olľ siin juhatusõ volitusõgaq v volitamisõl v volitusõl;

volks volks(t)

volksama .volksama volksadaq .volksa77

volksatama volksah(t)a|ma -q -83, volahta|ma -q -83

volt II (singusõ mõõt) volť voldi .volti37

volt I I (kipr) volť voldi .volti37, kimarus -õ -t9, (päälisrõivil) hellätüs -e -t9 voltidesse seatud aknakardin volti säet aknõrõivas; laudlina oli volti läinud lavvalina olľ volti lännüq; voltis kõht voldin kõtt; pikk-kuuel on voldid seljal suue'särgil ommaq hellätüseq sälä pääl;

voltima .volťma .voltiq voldi63, kimarda|ma -q -83 uhkesti volditud seelik uhkõhe kimardõt pruntś;

vooder vu̬u̬dri - -t1, hu̬u̬dri - -t1, alos|rõivas -.rõiva -rõivast22 majale pandi uus vooder majalõ panti vahtsõnõ vuudri; mantli vooder mäntli alosrõivas v vuudri;

vooderdama voodõrda|ma -q -83, üle lü̬ü̬mä , vu̬u̬drit .pandma seinad vooderdatakse laudadega sainolõ pandas lavvost vuudrõ; lind vooderdas pesa udusulgedega tsirk voodõrď pesä pudsajidõgaq;

voodi säng sängü .sängü37, voodõh† vu̬u̬tõ voodõht20 heitis voodisse hiidäś sängü; mine heida korraks voodisse! mineq viskaq sängü pääle!; tee voodi üles! säeq säng ärq!;

voodihaige sängü.haigõ - -t3 jäi voodihaigeks jäi sängü pääle;

voodikoht sängükotus -(s)õ -t11

voodilina pal|lai -aja -ajat4, sängülin|a -a -na28

voodipesu = voodiriided m sängü|.rõivaq -.rõividõ -.rõivit22, sängü|mõsu -mõsu -mõssu26

voog vu̬u̬|g - -gu36, vu̬u̬l voolu vu̬u̬lu37, vu̬u̬ - -d50 sõidukite lõppematu voog massinidõ lõpmaldaq vuul; valgusosakeste voog valgusosakõisi vuul; paat oli mässavate voogude meelevallas veneq olľ mässävä vii saŕadaq; meie mere vabad vood miiq vaba meri; vahused vood vatudsõq lainõq;

voogama .hälmä .hällüq hällü73, lohe|tama -taq -da82, lainõ|tama -taq -da82 meri voogas rahulikult meri hällü rahulidsõlt; voogavad juuksed lainõtavaq hiusõq; ukse vahelt voogab jahedust ussõst tulõ külmä;

vool vu̬u̬l voolu vu̬u̬lu37, ju̬u̬sk joosu ju̬u̬sku36, (eelektrivuul) vu̬u̬l voolu vu̬u̬lu37 kiire vooluga jõgi kipõ joosugaq v voolugaq jõgi; ujuja ei jõudnud tugevale voolule vastu panna ujoja jõvva-as kõvalõ voolulõ vasta pandaq; piduliste vool liigub lava poole pidoliisi vuul liigus püüne poolõ; voolukoht voolukotus; vool läks ära vuul v eelektri lätś ärq; alalis- ja vahelduvvool õgõv- ja vaelduvvuul;

voolama ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, .lahmama lahmadaq .lahma77, .lahkama lahadaq .lahka77, vu̬u̬lama vooladaq vu̬u̬la77 jõgi voolab jõgi juusk; kraavis voolab vihmavesi kraavin vuulas vihmavesi; vili voolas kotti vili juusḱ kotti; higi, veri voolab higi, veri juusk v lahmas v lindas; aknast voolab tuppa värsket õhku aknõst tulõ tarrõ värskit õhku; rahvas voolas väljakule rahvas vuurõ platsi pääle; kõik voolab ja muutub kõ̭iḱ liigus ja muutus;

voolav vu̬u̬lsa - -t3, voolas vu̬u̬la voolast22, ju̬u̬skja - -t3 voolav jutt juuskja jutt; voolav vesi juuskja vesi; mõni aine on voolavam kui vesi mõ̭ni ainõq om vuulsamb ku vesi; tema kõne oli voolav täl jutt juusḱ häste;

voolavalt vu̬u̬lsahe kõneleb selgelt ja voolavalt kõ̭nõlõs selgehe ja ladusahe;

voolik lohv́ lohvi .lohvi37, vooli|k -gu -kut13 tuletõrjujad kerisid voolikuid kokku pritsimeheq kereq lohvõ kokko;

voolima hooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, vooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, hu̬u̬ľma hu̬u̬liq hooli63, vu̬u̬ľma vu̬u̬liq vooli63, hööli|tsemä -tsäq v -däq -dse90 puust voolitud mänguasjad puust vooliduq mängoaśaq; voolis savist pardikese huulõ savist pardsikõsõ; koolis vooliti plastiliinist loomi koolin pätsiti plastõliinist eläjit;

voolmed II m valuhu̬u̬|q -gõ -gõ36, pusuq .puskõ .puskõ36, (kaalal) halusaq soonõq , (kõtun) kõtuhä|dä -dä -tä24 voolmeid triikima suuni tasoma;

voolmed I I vu̬u̬ľ|raud -ravva -.rauda33

voolumõõtja voolumõ̭õ̭tja - -t3, eelektrilugõja -a -t3

voolusäng jõ̭õ̭ v uja asõ , joosuti̬i̬ - -d51 jõgi uuristas endale uue voolusängi jõgi kaiḃ hindäle vahtsõ joosutii;

vooluvesi ju̬u̬skva v ju̬u̬skja vesi , joosu|vesi -vi̬i̬ -vett42, voolu|vesi -vi̬i̬ -vett42

voor (voore) sälgmä|gi* -e -ke25

voor (voori) vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 vooriskäimine voori pääl v vuuri käümine; autode voorile ei tulnud lõppu autidõ vooril tulõ-õs lõppu;

voor (vooru) vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37, ja|go -o -ko27, järk järgo .järko32 lauluvõistlusel on kolm vooru lauluvõigõlusõl om kolm vuuri;

voorima vu̬u̬ŕma vu̬u̬riq voori63

voorimees voori|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vu̬u̬ŕ|manń -manni -.manni37, vu̬u̬ŕni|k -gu -kku38

voorus hüvähüs -e -t9, .häädüs -e -t9, hää - -d50, hüvvüs -(s)e -t11, .õigõmi̬i̬lsüs -e -t9 inimlikud voorused inemise häädüseq; tal pole ühtki voorust tä man olõ-iq midägiq hääd v täl olõ-iq hüvähüse põrmugiq; selle kanga peamine voorus on vastupidavus seo kanga päämäne häädüs om vastapidämine; arutati näidendi voorusi ja puudusi arotõdi näütemängo häid ja halvo külgi; sina oled küll vooruse verstapost! kiä sinno külq kittäq joud!;

vooruslik .ausa - -t3, .õigõ - -t3, kõrrali|nõ -dsõ -st5 ta on vooruslik meesterahvas: ei joo ega suitseta tä om ausa meesterahvas: ei juuq viina, ei tiiq suitsu; ta pole vooruslik inimene tä ei olõq iks õigõ v kõrralinõ inemine;

vooster vu̬u̬stri - -t1, voldõrus -õ -t9, volgõrus -õ -t9, vollõrus -õ -t9

vops vops(t) sai vops lumepalliga pihta sai vopst lumõkuuligaq külge;

vops (vopsu) vops vopsu .vopsu37, vopsah(t)us -õ -t9 kukk andis lapsele nokaga paar vopsu kikas anď latsõlõ nokigaq paaŕ vopsu;

vorbiline .palmõ|nõ -dsõ -st5

vorm mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, ku|jo -jo -jjo v -io26, vorḿ vormi .vormi37, horḿ hormi .hormi37 kandilise vormiga klaas kanťlikadsõ kujogaq klaaś; kübar on vormist väljas küpäŕ om kujost ärq; kleit tõi daami täiuslikud vormid esile kleiť tõi daami vialdaq kihäkujo nättäväle; jooksja on heas vormis juuskja om hään vormin; plekist vorm koogi jaoks plekine vorḿ koogi jaos; teose vorm ei vasta sisule teossõ vorḿ lää-iq sisugaq kokko; ta kandis kaitseliitlase vormi tä olľ kaitsõliitlasõ mundrin v vormirõivin; mulle antakse sõna ainult vormi pärast mullõ andas sõ̭nna õ̭nnõ moodu peräst; sõnavorm sõ̭namuud;

vormel ütelüs -e -t9, m sõ̭naq sõ̭nno sõ̭nno28, .vormli - -t1 tervitas tavakohase vormeliga terviť kombõ perrä sõ̭nnogaq; vormelite võistlused vormlidõ võidusõit;

vormikas kum|mõŕ -õra -õrat4, kumõ.ruisigaq vormikad rinnad kumõraq rinnaq; ta on vormikas piiga taal tütrigul om kujjo; sportlase vormikad lihased sporťlasõ hää kujogaq lihassõq;

vormileib vormi|leib -leevä -.leibä34, hormi|leib -leevä -.leibä34, kandilinõ leib

vormiline vormi poolõst , mooduperäst romaanil on vormilisi vigu romaan om vormi poolõst vigalinõ; nende abielu oli üksnes vormiline nä olliq abielon õ̭nnõ mooduperäst;

vormima .vorḿma .vormiq vormi63, .horḿma .hormiq hormi63, .vormi .andma , kujjo .andma , .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä .säädiq säädi63 käsitsi vormitud savinõud käsilde tettüq savianomaq; kullassepp vormis hõbedat kullasepp hormõ hõpõt; hakklihast vormitakse pallikesed piinüstlihast pätsitäseq kuuliq; huuled vormisid sõnu huulõq säiq sõ̭nno; ühiskond vormib inimest ütiskund painutas inemist hindä perrä;

vormiriietus .mundri - -t1, vormi|rõivas -.rõiva -rõivast22, ammõdi|rõivas -.rõiva -rõivast22

vormiroog vormi|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37, vorḿ vormi .vormi37 kartulivormiroog kardohkavorḿ;

vormistama .vormi .pandma , .vormi .säädmä , kujjo .andma magistritöö tuleb veel vormistada magistritüü taht viil vormi säädäq; vormista oma kirjutised raamatuks säeq umaq kirätüüq kokko raamatus; läks kantseleisse pabereid vormistama lätś kandsaleihe paprit kõrda ajama; käisin saatkonnas viisat vormistamas käve saatkunnan viisat tegemän; tööle vormistama tüühü kirotama; vormistame lepingu kirjalikult panõmiq kokkoleppe paprõ pääle v kirja;

vormistus vorḿ vormi .vormi37, kirotamis|kõrd -kõrra -.kõrda33 räägiti eksamitööde vormistusest kõ̭nõldi eksämitöie vormist; avalduse vormistus avaldusõ kirotamiskõrd;

vormitu vormildaq , hormildaq vormitu kübar veteľ küpäŕ;

vormiõpetus kiiľ mooduoppu|s* -(sõ) -(s)t10, morfoloogia - -t3

vormuma .vormi .võtma , kujjo .võtma , lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ min 1. ja 3. k .lõi(õ)54 ootamatult hakkas ta peas vormuma uus mõte uutmaldaq naaś tä pään luuma vahtsõnõ mõtõq;

vorp palmõh .palmõ palmõht20, palmõq .palmõ palmõt18, vorṕ vorbi .vorpi37 lõi piitsaga, nii et nahale tekkis vorp lei piidsagaq, nii et iho pääle tulľ palmõq üles;

vorpima .vorṕma .vorpiq vorbi63, .vehḱmä .vehkiq vehi63 kui detailidest puudu tuleb, siis vorbime juurde ku juppõ puudus tulõ, sõ̭s vorbimiq mano; vabrik vorbib odavaid jalatseid vabrik vehḱ odavit kängitsit tetäq;

vorst vorsť vorsti .vorsti37, valõ(q)† .vallõ valõt18 latt vorsti latť vorsti;

vorstirõngas vorstiker|ä -ä -rä24

vrakk vrakḱ vraki vrakki37, ko|ŕo -ŕo -rŕo26, ko|śo -śo -sśo26 laevavrakk laivakoŕo; autovrakk autokośo;

vudima la|dima -tiq -di57, tsä|bimä -piq -bi57, si|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 laps vudis üle õue emale vastu latś ladõ üle moro imäle vasta;

vuhin vuh|hin -ina -inat4 tuule vuhin tuulõ vuhhin; auto kihutab vuhinaga mööda auto virotas vuhinagaq müüdä;

vuhisema vuhis|õma -taq -sõ87, kõrras vuhahta|ma -q -83, vuhvatu|ma -daq -84 tuul vuhises pargipuudes tuuľ vuhisi v vuhisť pargipuiõn;

vuhistama vuhis|õma -taq -sõ87, vuhista|ma -q -83 tuul vuhistas korstnas tuuľ vuhisi korsnan; lind vuhistab tiibadega tsirk vuhistas siibo;

vuhva vuhva - -t2, taamõ - -t2

vuhvatama vuhvah(t)a|ma -q -83, vuhvatu|ma -daq -84, vuhmah(t)a|ma -q -83, .vuhvama vuhvadaq . vuhva77 ehmunud lind vuhvatas lendu hiitünüq tsirk vuhvať lindu;

vuih võeh , võih , või(q) vuih, kui vastik! võih, ku jälle!;

vukssaag vukś vuksi .vuksi37, vuksikõ|nõ -sõ -ist8, vukś|saaǵ -sae -.saagõ34

vulgaarne pr(o)osta - -t2, harimaldaq , lõusti|nõ -dsõ -st7 vulgaarne naer prosta naar; vulgaarne sõna ropp v prosta sõ̭na; vulgaarne müüja lõustinõ kaupmiiś;

vulin vol|lin -ina -inat4, hol|lin -ina -inat4, hul|lin -ina -inat4 ojakese vaikne vulin ujakõsõ vaganõ hullin;

vulisema holis|õma -taq -õ87, vulis|õma -taq -õ87, volis|õma -taq -õ87 kevadveed vulisevad rentslis keväjädseq viiq holisõsõq rentslin;

vulkaan tulõmä|gi -e -ke25, vul|kaań -kaani -.kaani37 kustunud vulkaan kistunuq tulõmägi; tegevvulkaan elläv tulõmägi; vulkaanipurse tulõmäepurgahus, -purdsahus;

vulksuma .mulksma .mulksuq mulksu64, .vulksma .vulksuq vulksu64 vesi pajas kees mulksudes vesi paan hapsõ; soo vulksub jalge all suu mulks jalgo all;

vundament hunda|menť -mendi -.menti37, vunda|menť -mendi -.menti37, undõr|manń -manni -.manni37 vundamendi maa-alune osa põḣandus; vundamenti laduma hundamenti pandma v kudama;

vunk vunḱ vungi .vunki37 hommikust peale on mul selline vunk sees, et töö lausa lendab! hummogust pääle om mul sääne vunḱ sisen, et tüü õkva lindas!;

vunts hrl m vuntś vundsi .vuntsi37, m porsaq .porssõ .porssõ31, huusaq .huu(s)sõ .huu(s)sõ37 kasvatas endale vuntsid kasuť hindäle vundsiq; morsa vuntsid morsa porsaq; vahva vunts täütsä miiś;

vuntsima üles lü̬ü̬mä , .läükmä lü̬ü̬mä

vups vupst , hupś , hupst hiir kadus vups urgu hiiŕ kattõ vupst uustõ;

vupsama .hupsama hupsadaq .hupsa77, .vupsama vupsadaq .vupsa77 vupsasime pingilt püsti kargsimiq pingi päält üles; nirk vupsas keldrisse lasnits hupsahť keldrehe;

vupsatama hupsahta|ma -q -83, vupsahta|ma -q -83, hindäkotsinõ hupsah(t)u|ma -daq -84

vupsti hupst , vupst

vuratama vurahta|ma -q -83, hurahta|ma -q -83 auto vuratas mööda auto vurahť müüdä;

vurin hur|rin -ina -inat4, vur|rin -ina -inat4

vurisema huris|õma -taq -õ87, vuris|õma -taq -õ87, .hurrama hurradaq .hurra77, .vurrama vurradaq .vurra77 toas vuriseb õmblusmasin tarõn vurisõs v vurras ummõlusmassin;

vuristama hurista|ma -q -83, vurista|ma -q -83, mitmit kõrdo huristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, vuristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 vuristas luuletuse ette vurisť värsiq ette;

vurle hundśa|k -gu -kut13, huntśhandśa|k -gu -kut13

vurr vurr

vurriluu hunń hunni .hunni37, vunń vunni .vunni37, hunniluu - -d50, hurriluu - -d50

vurritama hunni|tama -taq -da82, vurri|tama -taq -da82 vastlapäeval vurritati luuvurri vastlapääväl tetti hunni; mett vurritama mett vurritama v hunnitama;

vurrkann tiira - -t2, tir|i -i -ri26, purr|nääŕ -nääri -.nääri4, tsirŕ tsirri .tsirri37, tsiur tsiuru .tsiuru37, pu̬u̬stlipää - -d52, poolarit|ť -i -ti37

vurrud m vundsiq .vundsõ .vundsõ37, huusaq .huu(s)sõ .huu(s)sõ37 kassi vurrud kassi vundsiq;

vurtsama .vurtsama vurdsadaq .vurtsa77, .purtsama purdsadaq .purtsa77, purdsahta|ma -q -83 kork vurtsas pudelilt korḱ purdsahť putli päält;

vusin hus|sin -ina -inat4

vusisema husis|õma -taq -õ87, hus|a(ha)ma -saq v -adaq -sa v -aha88, .hussama hussadaq .hussa77 toored puud vusisevad ahjus tuuraq puuq hussasõq ahon;

vusistama husista|ma -q -83

vusserdama vussõrda|ma -q -83, pundsõrda|ma -q -83, possõrda|ma -q -83, .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, sussõrda|ma -q -83, tsossõrda|ma -q -83, hüssü|tämä -täq -dä82, hösserdä|mä -q -83 kes selle puuriida valmis vusserdas? kiä taa puuriida valmis vussõrď?; ta ei tee korralikku tööd, vusserdab kõik ära tä tii ei kõrralist tüüd, tsurḱ kõ̭iḱ ärq;

vusserdis vussõrdaja - -t3, vussõrus -õ -t9, possõrus -õ -t9 paranda ise oma vusserdis ära! parandaq esiq uma häüsätüs ärq!;

vussi .vussi , hukka , .summa meie elu on vussi läinud mi elo om vussi v hukka v summa lännüq;

vussima (ärq) .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, .vussi ajama , (ärq) .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63

vussis vussi(h)n , .vusśunu|q - -t1, huka(h)n , summa(h)n auto on vussis auto om vussin;

vutt eläjät vut|ť -i -ti37, .võťmõtük|k -ü -kü37, .võťmõ|pütsḱ -püdse -.pütske35

vuuk vuuḱ vuugi .vuuki37 poodi oli sisse murtud – puhas vuuk! poodin om seen käüt – puhas ots v puhas tüü!;

võbelema hubis|õma -taq -õ87, hu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, hübis|emä -täq -e87, vibis|emä -täq -e87 tuli võbeleb tuli hubisõs; tema silmalaud võbelevad täl silmälavvaq vibiseseq;

võbin (ihon) ju|tin -dina -dinat4, jõ̭|tin -dina -dinat4, (eloldaq aśast) hu|pin -bina -binat4, hü|pin -binä -binät4, .hupśna - -t3, kahmõq .kahmõ kahmõt18, kahmistus -õ -t9, kahmustus -õ -t9, kahmahus -õ -t9 küünlaleegi võbin kündletulõ hupin; võbin käis läbi keha, kui uksest välja astusin kahmõq käve üle iho, ku ussõst vällä astõ;

võbisema väris|emä -täq -e87, (tulõ kotsilõ) hubis|õma -taq -õ87, (iho kotsilõ) kahmistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kahmustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, liglõ|tama -taq -da82, judis|õma -taq -õ87, kahmusta|ma -q -83 mingi vari võbises seinal määnegiq vari hubisi saina pääl; võbiseb külma käes kahmistõlõs külmä käen; ehmus nii, et hakkas kogu kehast võbisema hiitü nii, et iho naaś sälän liglõtama;

võbistama väristä|mä -q -83 võbistas õlgu värisť olgõ;

võdin vär|rin -inä -inät4

võeh võih , või(q) , võe(q) , võeh võeh, kui palju rahvast! võiq, ku palľo rahvast!;

võhik aśa.tundmaldaq - -t14, tummõ ärge siia võhikuid ligi laske! ärkeq siiäq aśatundmaldaq inemiisi ligi laskõq!; ta on tehnikas täielik võhik tä ei taipaq tehnikast midägiq;

võhiklik aśa.tundmaldaq - -t14, tummõ

võhiklikkus: tunnetas oma võhiklikkust sai arvo, et ei mõistaq asja;

võhivõõras võhi|võõras -võ̭õ̭'ra -võõrast22

võhm joud jo(vv)u .joudu36, jurss jursu .jurssu37 võhma tal jätkub joudu täl jakkus; võtab võhmale võtt jursu vällä;

võhumõõk kalmus|lilľ -lilli -.lilli37, voho|mõ̭õ̭k -mõõga -mõ̭õ̭'ka30 kollane võhumõk kõllanõ kalmuslilľ v vohomõ̭õ̭k; siberi võhumõõk sinine kalmuslilľ v vohomõ̭õ̭k; võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääres kalmuslilliq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jõ̭õ̭ veeren;

või II võid võiu .võidu36, võisi† .võismõ võisind16 võist (tehtud) võiunõ; määris võid leivale panď võidu leevä pääle; perenaine lööb võid kokku pernaanõ lüü võidu kokko v höörütäs võidu; elab nagu või sees eläs niguq võiu sisen;

või I I vai ei või jaa ei vai jaa; see ka mõni mees või asi! taa ka mõ̭ni miiś vai asi!; või nii! vai nii!; või veel! vai viil!; mine või lolliks! mineq vai ullis!; kas lähed välja või? läät vällä vai?;

võib-olla või-ollaq , vaest , vaśt , viimäte , peräkõrd need olid haned, aga võib-olla ka luiged naaq olliq haniq, a või-ollaq hoobis luigaq; võib-olla tõesti või-ollaq tõtõstõ v või-ollaq kah; ta võib-olla ei tulegi enam viimäte tä inämb tulõki-iq;

võidma .võidma .võidaq võia min 1. k võiji61, .määŕmä .määriq määri63, salv́ma .salviq salvi63 latikarasvaga on hea lõhenenud käsi võida latigarasvagaq om hää lahenuisi kässi võidaq v määriq; Heinrich võiti kuningaks Heinrich võiõti v salviti kuningas; viimne võidmine perämäne võidminõ v salv́minõ;

võidu .võiki , .võitu , .võikna võidujooks, -laulmine võikijuuskminõ, -laulminõ; lapsed jooksevad võidu latsõq juuskvaq võiki v võitu; poisikesed karjuvad üksteise võidu tśuraq rüüḱväq ütśtõõsõ võiki; tahan sinuga võidu liugu lasta ma taha suqkaq võiki liugu laskõq; käisime üksteise võidu kukeseenel ütśtõsõ võikna mi käve kikkasiinde;

võidujooks .võikiju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5

võidukaar võidu|kaaŕ -kaari -.kaari37, avvu|kaaŕ -kaari -.kaari37

võidukalt .võitja mu̬u̬du , .võitja .kombõl , nigu(q) .võitja vaatas võidukalt otsa kai võitja ńaogaq otsa; sõda lõppes meile võidukalt sõda lõppi miiq võidugaq;

võidukas võiduli|nõ* -dsõ -st5, .võitja - -t3, võidurik|as -ka -ast22, võidõ|t -du -tut1 meie väejuht oli lahingus võidukas miiq väeülemb jäi tapõlusõn võitjas; võidukas naeratus (ärq)võitja naarahus; võidukas marsimuusika võidulinõ marsimuusiga; sportlane oli olümpiamängudel võidukas sporťlanõ olľ olümpiämängõl võidumiiś; võidukas sõda võidõt sõda;

võidukäik võidu|käüḱ -käügi -.käüki37 omakeelse teatri võidukäik umakeelidse tiatri võidukäüḱ;

võiduma .võidu|ma -daq -80, vägih(t)ü|mä -däq -84 võidunud riided võidunuq v vägihünüq rõivaq;

võidurelvastumine sõ̭a.riisto .võiki kogominõ

võidurõõm võidu|rõ̭õ̭m -rõõmu -rõ̭õ̭'mu37, .võitja rõ̭õ̭m

võidurõõmus võidu|rõ̭õ̭msa - -t3, võidust rõ̭õ̭msa

võidusõiduauto .võikisõidumassin -a -at4, .võikisõidu.auto - -t1, .võiki.sõitmismassin -a -at4, .võiki.sõitmis.auto - -t1

võidutsema .võitu pühitsemä , .võitu kuulutama , .võitu .saama õiglus võidutses õigus jäi pääle v pühitś võitu; „Käes!” võidutses poiss „Käen!” kuuluť poisś võitu; korvpallis võidutsesid leedulased korv́pallin saiq võidu leedulasõq;

võie võiõq .võidõ võiõt19, määŕ määri .määri37, võius† -(s)õ -t11 vanarahval oli ainult kaks võiet: või ja koor vanalrahval olľ õ̭nnõ katś võiust: võid ja kuuŕ; lindude suled on kaetud võidega tsirkõ sulgi pääl om võiõq; pähklivõie pähḱmävõiõq;

võigas jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, ilõ|du -du -tut1, .hirmsa - -t3 võigas kisa jäledü rüüḱmine;

võik (hobõsõst) võik võigu .võiku37

võileib võiu|leib -leevä -.leibä34, võid|leib -leevä -.leibä34, võidleib võiuleevä .võidu.leibä34 võileivagrill m leeväravvaq; võileivahinna eest saadud puuľmuido saad;

võim võim võimu .võimu37, vä|gi -e -ke25, meele|vald -valla -.valda33 uus partei pääses võimule vahtsõnõ eräkund pässi võimu mano; võimust loobuma võimu käest ärq andma; võimult kukutama võimu mant toukama; võimude lahusus võimõ erälehoitminõ; kurjategija anti võimude kätte kuŕatekij anti võimõ kätte; ükski võim ei suuda mind sundida siia jääma mitte ütś vägi ei jovvaq minno sundiq tahaq jäämä; laulu võim laulu vägi v joud; olen elanud mitme võimu all ma olõ mitmõ valitsusõ all elänüq;

võima .võima .võidaq või min 1. ja 3. k võisõ v .võidsõ55, .saama saiaq saa55, .tohťma .tohtiq tohi63 võisin käia, kus ise tahtsin ma võisõ kävvüq, kon esiq tahi; mõni ei või oma verd näha mõ̭ni või-iq v saa-iq umma verd nätäq; soojas võivad kartulid idanema minna lämmän võivaq kardohkaq idonõma minnäq; ei või olla! ei saaq v ei võiq ollaq! v kullõq noq!; ta tegi, mis võis tä tegi, midä sai; sinna ei või midagi teha sinnäq ei saaq v ei annaq midä tetäq eiq; kuidas sa võisid nii teha! kuis sa sait nii tetäq!; lapsed, neid seeni ei või süüa latsõq, naid siini või-iq v tohi-iq süvväq; võiks öelda, et elame sinuga eri maailmades võinuq üldäq, et miiq suqkaq elä kuagiq esiq ilman;

võimaldama lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, (tetäq) .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 rahaline seis võimaldas uue auto osta rahasais lubasi vahtsõ auto ostaq; ilus ilm võimaldab lõpetada heinateo illos ilm lask haina ärq tetäq; mulle võimaldati koht ühiselamus mullõ anti kotus ütiselämisen;

võimalik võimali|k -gu -kku38 on võimalik või v saa ollaq; see pole võimalik! taad ei saaq ollaq; seda on võimalik teha taad and v saa tetäq; väga võimalik, et oleme varem kohtunud või väega ollaq, et olõmiq joba trehvänüq; tuleme niipea kui võimalik tulõmiq niipia, ku saamiq; suurim võimalik täpsus kõ̭gõ suurõmb täpsüs;

võimalikkus: elu võimalikkus kosmoses elo võimalus ilmaruumin;

võimalikult: ta pidi võimalikult palju jalutama tä pidi nii palľo kõ̭nďma ku saa;

võimalus .johtumi|nõ -sõ -st5, johus -(s)õ -t11, .trehvämi|ne -se -st5, võimalus -õ -t9 sellist võimalust ei tohi mööda lasta! säänest johust tohi-iq müüdä laskõq!; linnaelu pakkus rohkem võimalusi liinaelo pakḱ inämb võimaluisi; tal avanes võimalus välismaale õppima minna täl johtu, et sai välämaalõ oṕma minnäq; see on ainus võimalus pääseda taa om ainukõnõ, kuis päsedäq; põgenesin esimesel võimalusel pagõsi niipia, ku sai; meile ei antud võimalust kõnelda meil es lastaq kõ̭nõldaq; viimase võimaluseni täis topitud kott viimätseniq täüs topit kotť; neid vigu tuleb võimalust mööda parandada naid viko tulõ parandaq, niguq and v niipalľo ku saa; võimalikud (on) variandid saa mitund muudu;

võimas vä|kev -gevä -gevät4, kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, tu|kõv -gõva -gõvat4, .võimsa - -t3 võimas tammepuu väkev tammõpuu; see on võimas mees, ta oskab kõike taa om kõva miiś, tä mõist kõ̭kkõ tetäq; nende elulaadi kaitsevad võimsad traditsioonid näide elokõrda hoitvaq alalõ kimmäq kombõq; võimsad näitlejatööd tugõvaq näütlejätüüq; lodi on venest võimsam lodi om ülemb vineht;

võimatu (ilm)võimaldaq , võima|du -du -tut1 see on võimatu tuud saa-iq ollaq v tuu om ilmvõimaldaq asi; seda on võimatu teha tuud anna-iq tetäq v tuud om ilmvõimaldaq tetäq; edasiliikumine osutus võimatuks kuikiqmuudu päse-es edesi liikma; majas valitses võimatu mustus elämine olľ jälehehe v võimaldaq ropp; ta on täiesti võimatu inimene tä om hoobis hõel inemine;

võime joud jo(vv)u .joudu36, võim võimu .võimu37, vä|gi -e -ke25, anď anni .andi37 ta hindab oma võimeid üle tä hindas umma joudu üle; võime haigustele vastu panna joud haiguisilõ vasta pandaq; tal on võime inimesi terveks teha täl om võim v vägi inemiisi terves tetäq; tema muusikalised võimed tulid juba lapsena ilmsiks timä muusigaanď lei joba latsõn vällä; head matemaatilised võimed hää pää matõmaatiga pääle;

võimekas kimmäs .kimmä kimmäst22, hää - -d50, kõv|a -a -va28 võimekas riigimees kimmäs v kõva riigimiiś; siia pääsevad õppima ainult võimekad tahaq päseseq oṕma õ̭nnõ anniguq; ta on väga võimekas laulja tä mõist väega häste lauldaq; õpetaja peab olema väga võimekas oppaja piät väega palľo joudma;

võimekus anď anni .andi37, joud jo(vv)u .joudu36 vaimne võimekus vaimoanď v esiqhindäst tarkus; kehaline võimekus m kihävõimisõq;

võimeline: võimeline olema jovvun olõma;;

võimendama kõvõnda|ma -q -83, võimõnda|ma -q -83, suurõmbas tegemä , tugõvambas tegemä , suurõs ajama , mano(q) .pandma ajakirjandus võimendas lugejate hoiakut asja suhtes aokirändüs võimõnď lugõjidõ arvamist aśa kotsilõ; võimendad väikesi asju tiit tühäq aśaq suurõs; ta võimendab oma häda poole suuremaks tä pand umalõ hädäle poolõ mano;

võimendi võimõndaja - -t3, võimõnď -i -it13

võimendus võimõndus -õ -t9 laval olgu korralik võimendus püüne pääl olguq kimmäs võimõndus;

võimetu võimõ|du -du -tut1, jovvõ|du -du -tut1 võimetus vihas raputati rusikaid jovvõtun vihan näüdädi rusikit; riik oli röövlite vastu võimetu riiḱ es saaq rüüvlide vasta v olľ rüüvlide vasta jovvõdu; ta on kõnevõimetu tä saa-iq kõ̭nõldaq; ta on loominguliselt võimetu täst olõ-iq vahtsõ luujat; ta oli võimetu püsti tõusma ta saa-as pistü tullaq v pistü saistadaq v tä võta-as jalgo ala;

võimetus: kehaline ja vaimne võimetus iho- ja vaimujovvõtus;

võimla spordi|saaľ -saali -.saali37

võimleja .võimlõja - -t3, .turńja - -t3, liigutõlõja* - -t3 võimlejate meeskond võimlõjidõ miiśkund;

võimlema .võimlõma võimõldaq .võimlõ78, liigutõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86, .turńma .turniq turni63, (ihho) haŕo|tama -taq -da82 mu laps võimleb igal hommikul mu latś tege haŕotuisi v liigutõlõs egä hummok;

võimlemine .võimlõmi|nõ -sõ -st5, .turńmi|nõ -sõ -st5, haŕo.tuisi tegemine võimlemine kui spordiala võimlõminõ ku spordiala;

võimsalt .kimmähe , kõvastõ , vägevähe meie laul püsis edetabelis võimsalt esikohal miiq laul püssü edetabõlin kimmähe edimädse kotusõ pääl; tuul mühiseb võimsalt tuuľ mühises kõvastõ;

võimsus võim võimu .võimu37, vä|gi -e -ke25, joud jo(vv)u .joudu36 võimsuse ühik on vatt võimu mõ̭õ̭t om vatť; riigi sõjalise võimsuse tugevdamine riigi sõ̭ajovvu kasvataminõ; vabrik töötab täie võimsusega vabrik tüütäs tävve jovvugaq; Rooma riigi muistne võimsus Rooma riigi mustinõ vägevüs;

võimukandja võimu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, võimu.kandja - -t3

võimukas .võimli|k -gu -kku38, jo(vv)uli|nõ -dsõ -st5, vä|kev -gevä -gevät4 võimukas presidendiproua võimlik presidendiprovva; võimuka olekuga ametnik võimunäütäjä olõkigaq ammõťnik;

võimuorgan võimuammõ|ť -di -tit13 kohalikud võimuorganid umavalitsusõq; kõrgeim võimuorgan on Riigikogu kõ̭gõ korõmb võimuammõť om Riigikogo;

võimus võimus -(s)õ -t11, meele|vald -valla -.valda33 maa on vaenlase võimuses maa om vainlaisi võimu all v võimussõn; vaesus võttis võimust vaesus võtť võimust; maja oli tule võimuses maja olľ tulõ helevil;

võimutsema .võimu .näütämä , vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, võimul olõma , .võimõlõma† võimõldaq .võimõlõ43 linnas võimutsesid uued valitsejad liinan näütsiq umma võimu vahtsõq valitsõjaq; aidas võimutsevad rotid aidan om rottõ valitsus;

võimuvõitlus võimu.võitlus -õ -t9

võine võiu|nõ -dsõ -st7, .võismõ|nõ -dsõ -st5, võiugaq

võistkond võist|kund -kunna -.kunda32 võisteldi võistkonniti võistõldi pargiviisi; vastasvõistkond vastanmeheq, vastannaasõq;

võistkondlik võist.kundõ , pargi.viisi võistkondlik esikoht võistkundõ edimäne kotus;

võistleja .võistlõja - -t3, .võikõlõja* - -t3, vasta|nõ -dsõ -st7, .võitlõja - -t3, võigistaja - -t3, võigistõlõja - -t3 armukade abikaasa nägi igas mehes võistlejat kahtlustav tõõnõpuuľ pidi ekä miist hindä vastatsõs;

võistlema .võistlõma võistõldaq .võistlõ78, .võikõlõma* võigõldaq .võikõlõ85, .võiki (midägiq) tegemä sõidame Taani võistlema sõidamiq Taani võikõlõma; jõu poolest ei suutnud keegi temaga võistelda jovvu poolõst olõ-õs kedä tälle vasta pandaq;

võistlus .võistlus -õ -t9, võigõlus* -õ -t9, .võiklus* -õ -t9, .võiki tegemine halva ilma tõttu jäeti võistlused ära halva ilma peräst jätediq võigõlusõq ärq; võistlus ümbermaailmapurjetamises puŕolaivagaq võiki ümbre ilma sõitminõ;

võit võit võidu .võitu37 kumb võidu sai? kummalõ võit sai?; ta on oma võidus kindel tä om uma võidu pääle kimmäs; headus pääses võidule hüvähüs pässi võidulõ; sai hirmust võitu sai pelgüsest jako;

võitja .võitja - -t3, võidu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 väljus võistlusest võitjana tulľ võistlusõ võitjas;

võitleja .võit(õ)lõja - -t3, .taplõja - -t3, sõdija - -t3 vanad võitlejad jutustasid oma mälestusi vanaq võitlõjaq kõ̭nõliq ummi mälehtüisi; lahingus on ta mehine võitleja lahengun tä om mehene taplõja;

võitlema .võitlõma võidõldaq .võitlõ78, .võitõlõma võidõldaq .võitõlõ85, sõ|dima -tiq -di57, .tap|lõma tapõldaq .taplõ78 ta on eluaeg võidelnud vabaduse eest tä om eloaig võidõlnuq vabahusõ iist; mehed võitlesid elu ja surma peale meheq tapliq elo ja surma pääle; võitleb linnavalitsusega vee hinna küsimuses sõdi liinavalitsusõgaq vii hinna peräst; võitlev ajakirjandus võitlõja v sõdija aokirändüs;

võitlus .võitlus -õ -t9, võidõlus -õ -t9, .võit(õ)lõmi|nõ -sõ -st5, tapõlus -õ -t9, sõdimi|nõ -sõ -st5, lü̬ü̬mi|ne -se -st5 kangelaslik võitlus suudab meid päästa võimiq päsedäq, ku mehetsehe võitlõmiq; vaenlasega peeti veriseid võitlusi vainlasõgaq peeti veritsit tapõluisi; kukevõitlus kikkatapõlus;

võitluskaaslane sõ̭a|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, üte(h)n.võitlõja - -t3

võitlusväli sõ̭a|väli -vä(l)lä -.väljä v -.vällä43, tapõlus|väli -vä(l)lä -.väljä v -.vällä43

võitma .võitma .võitaq võida61, .väärdmä (.)väärdäq väärä kesks vääret66, .väärämä väärädäq .väärä77, pääle .jäämä , jako .saama võitis kuldmedali võiť kuldmedäli; kumb võitis? kummalõ võit sai?; otseteed minnes võidame pool tundi mi võida puuľ tunni, ku õkvatiid läämiq; see advokaat võidab kõiki tuu ahukaať vääräs kõ̭iḱ ärq; valimistel võitsid vanameelsed valimiisil jäiq pääle vanameelidseq; uudishimu võidab hirmu uudishimo saa hirmust jako; mida sa oma rabelemisega võitnud oled? miä sa umast rabõlõmisõst saanuq olõt?; ta püüab mu usaldust võita tä pruuḿ tetäq nii, et ma timmä usknuq;

võitmatu ärq.võitmaldaq kindlust peeti võitmatuks kantś arvati ollõv ärqvõitmaldaq; teda valdab võitmatu uni ärqvõitmaldaq v ärqpäsemäldäq uni tulõ tälle pääle;

võitu -.võitu , -pooli|nõ -dsõ -st5 lagedavõitu lakõvõitu, lakõpoolinõ; kadedavõitu jutt kadõlik jutt;

võlausaldaja .võlgo.andja - -t3

võldas lodi loďa eläjät lodja .lotja43, eläjät loďakal|a -a -la28, lodjakal|a -a -la28 võldased elavad kivide all lodjaq eläseq kivve all;

võlg võlg võla .võlga33 sattus võlgadesse jäi võlgo sisse; võttis sada eurot võlgu võtť sada õurot võlgo;

võlglane .võlgni|k -gu -kku38, .võlgla|nõ -sõ -st5 tunnen end isa ees võlglasena ma tunnõ hinnäst esä iin niguq võlgnik;

võlgnema .võlgo olõma kui palju ma võlgnen? mis ma võlgo olõ? v mis sa mu käest küsüt?;

võlgnevus võlg võla .võlga33, .võlgo|olõḱ -olõgi -olõkit13, .võlgoolõmi|nõ -sõ -st5

võlgu .võlgo , võla(h)n , .võlga pangale võlgu olema pangagaq v pangalõ võlgo olõma; mul on veel kaks eksamit võlgu mul om viil katś eksämit võlan; sent surmale võlgu senť surmalõ v surmagaq võlgo;

võll võlľ võlli .võlli37, (hällül) ori|hirś -hirre -hirt49 elektrimootori võllid elektrimoodori võlliq; puust võll oli nii veskil kui linamasinal puust kistavarś olľ nii veski man ku linamassina man;

võllanali .võlla|nali -na(l)ľa -.nalľa v -.nalja43

võllaroog heeri|ts -dsä -tsät13, masuuri|k -gu v -ga -kut v -kat13, ma.suurni|k -gu -kku38, rõibõq .rõipõ rõibõt18, pasatsḱ -i -it13

võllas võllas .võlla võllast22 varas tõmmati võlla varas puudi võllahe;

võlts võlsś võlsi .võlssi37 kõneles võltsi hääletooniga kõ̭nõľ võlsi helügaq v võlsśhelügaq; võltshabe m liiaq habõnaq;

võltsima .perrä tegemä võltsitud postmark perrätett kirämarḱ; võltsitud raha võlsśraha;

võltsimine .perrätegemi|ne -se -st5

võltsing .perrätetüs -(s)e -t11, petüs -(s)e -t11 maal osutus võltsinguks tulľ vällä, et maaľ om perrätetüs;

võlu tõ̭mmõq .tõ̭mbõ tõ̭mmõt19, lumḿ lummi .lummi37, il|o -o -lo26, .nõidus -õ -t9 uudsuse võlu vahtsõ aśa tõ̭mmõq; naine paneb oma võlud mängu naanõ pand uma ilo ja kundsiq mängo; värsside võlu läheb selles esituses kaduma värsse ilo lätt seo lugõmisõ man kaotsihe; milles peitus selle laulu võlu sinu jaoks? minkaq seo laul sinno köüť?; talvisel puhkusel olid oma võlud talvitsõl puhkusõl olliq umaq hääq küleq;

võlujõud ime|joud -jovvu -.joudu36, nõia|joud -jovvu -.joudu36, imevä|gi -e -ke25, nõiavä|gi -e -ke25 tema suurte silmade võlujõud tä suuri silmi imevägi; pääseme vangist võlujõul nõiaväel päsemiq vangist;

võluma .luḿma .lummiq lummi63, ärq tegemä , .nõidma .nõiduq nõiu64, imeht tegemä , .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 vanamees võlus poisile tiivad selga vanamiiś nõiď poisilõ siivaq sälgä; ma olin teda nähes täielikult võlutud ma olli timä nägemisest otsaniq ärq tett; soine järvekallas ei võlu matkajaid hõdśonõ järveviiŕ tõ̭mba-iq rännomiihi; kust sa selle asja välja võlusid? kost sa taa aśa vällä tõ̭mbsit?;

võlur (hää) ime|tark -targa -.tarka30, taio|tark* -targa -.tarka30, hää nõid , (kuri) võhl võhlu .võhlu37

võlusõna nõia|sõ̭na -sõ̭na -sõ̭nna28, väe|sõ̭na -sõ̭na -sõ̭nna28

võluv .luḿja - -t3, meelütäv -ä -ät4, kin|ä -ä -nä24, s.köütjä - -t3 võluvad sääred kinäq seereq; võluv naeratus meelütäv naarahus;

võlv võlľ võlli .võlli37, võlv́ võlvi .võlvi37, (kerikul, keldrel, ahol) kumḿ kummi .kummi37 võlvlagi kummit lagi; taevavõlv taivakumḿ;

võlvima .võľma .võlliq võlli63 võlvitud laed võlliduq v kummiduq laeq;

võlvkaar võlľ|kaaŕ -kaari -.kaari37, võlv́|kaaŕ -kaari -.kaari37

võmm (võmmi) võmḿ võmmi .võmmi37

võmm (võmmu) mats matsu .matsu37, plahv́ plahvi .plahvi37, plõhv́ plõhvi .plõhvi37, tümä|k -gu -kut13 sai võmmu kuklasse sai matsu v plõhvi vasta pääd;

võnge võ̭ngõq .võnkõ võngõt18, .võ̭nkmi|nõ -sõ -st5, raputus -õ -t9, rappumi|nõ -sõ -st5 plahvatuse võnkeid oli tunda ka meie majas plahvahusõ võ̭nkit v raputuisi olľ tundaq ka miiq majan;

võngutama võ̭ngu|tama -taq -da82, lõngu|tama -taq -da82, liigu|tama -taq -da82 võnguta seda teivast, et ta maa seest välja tuleks! lõngudaq v liigudaq seod saivast, et tä maa sisest vällä tulnuq!; kass võngutab saba kasś liigutas v hõľotas handa;

võnkesagedus füüs .võ̭nkõsagõhus -õ -t9, .võ̭nkmisõ sagõhus

võnkuma .kõikma .kõikuq kõigu73 füüsikatunnis panime pendli võnkuma füüsigatunnin mi panni pendli kõikma v käümä; pillikeeled võnguvad, tekitades heli pillikeele võnkasõq ja tuust tulõ helü;

võpatama liigahta|ma -q -83, kergähtä|mä -q -83, värähtä|mä -q -83, rapsahta|ma -q -83, tuksahta|ma -q -83 ta võpatas ootamatu heli peale tä kergähť v liigahť uutmaldaq helü pääle; süda võpatab rõõmust süä kargas häästmeelest; võpatas ärkvele hiitü üles;

võpatus liigah(t)us -õ -t9, värähtüs -e -t9, rapsa|k -gu -kut13, tuksah(t)us -õ -t9, jõ̭nks jõ̭nksu .jõ̭nksu37 kehast käib läbi võpatus ihost käü värähtüs v jõ̭nks läbi;

võppuma rap|puma -pudaq -u v -pu-pudaq -u79 v -pu 80 , väris|emä -täq -e87 ta võppus naerust tä rappu naaru käen;

võra kru̬u̬ń krooni kru̬u̬ni37, m ossaq .ossõ .ossõ31 puude võrad puutusid oja kohal kokku puiõ ossaq puttõq uja kotsil kokko; kitsa võraga puu kitsa kroonigaq puu;

võrdeline .võrdõli|nõ -dsõ -st5

võrdeliselt: kulud kasvasid võrdeliselt laste kasvamisega kuluq kasviq üten latsi kasumisõgaq;

võrdkuju võrdku|jo -jo -jjo v -io26, näüdüs|pilť* -pildi -.pilti37

võrdlema .võrdõlõma* võrrõldaq .võrdõlõ85, .kõrvu(isi) .säädmä , kõrragaq v üte(h)n.kaema ta võrdleb kallima silmi taevatähtedega tä võrdõlõs kallikõsõ silmi taivatähtigaq v tä sääd kallikõsõ silmäq taivatähtigaq kõrvuisi v tä pand kallikõsõ silmäq taivatähtigaq ütte; võrreldi palku kodus ja välismaal kõrvuisi kaeti palko koton ja välämaal; Norra heeringas on Hollandi heeringaga võrreldes kehvem Norra heeringeq ommaq Hollandi heeringit vasta kehvembäq;

võrdlemisi küländ(kiq) , peris , kaunis tal on oma ea kohta veel võrdlemisi hea tervis täl om uma iä kotsilõ viil küländ hää tervüs; ilm on juba võrdlemisi soe ilm om joba peris lämmäkene;

võrdlev .võrdõlõja* - -t3 võrdlev psühholoogia võrdõlõja psükoloogia;

võrdlus .võrdõlõmi|nõ* -sõ -st5, .kõrvu(isi).säädmine v .pandminõ , kõrragaq v üte(h)n .kaeminõ tõi võrdluseks soome keele tõi kõrvalõ soomõ keele; tarvitab oma kirjutistes rahvalikke võrdlusi tarvitas umin kirätöien rahvasuust peri võrdõlõmiisi v kõrvusäädmiisi;

võrdne ütehää ütehää üttehääd50, sama hää , ütesuguma|nõ -dsõ -st5, .võrd|nõ -dsõ -sõt6 võrdse pikkusega ütepikäq; tabeliseis oli võrdne – mõlemal meeskonnal viis punkti tabõlisais olľ mõlõmbal miiśkunnal ütś – viiś punkti; kõigil on võrdsed võimalused ennast teostada kõ̭iḱ võivaq hindä tahtmiisi ütevõrra v ütepalľo teos tetäq;

võrdselt roovna , ütevõrd , ütevõrra , ütśvõrra , üttemu̬u̬du ta sai kõigega võrdselt hästi hakkama tä tulľ kõ̭gõgaq üttemuudu häste toimõ;

võrdsus ütś.väärsüs -e -t9 ühiskondlik võrdsus ütiskundlinõ ütśväärsüs; rasside võrdsus rassõ ütśväärsüs;

võrdsustama seto kiiľ rovna|tama -taq -da82, samas lugõma , ütes pidämä liikluses on ratsanik võrdsustatud autojuhiga tii pääl liikmisõn loetas ratsanik samas niguq autojuhť; üliõpilaselu võrdsustas kõige erinevamaid inimesi tudõndielo tekḱ kõ̭gõ esiqsugumadsõmbaq inemiseq ütehääs v üteväärses;

võrduma (sama) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, .võrdnõ olõma , ütś .vällä tegemä kaks korda kolm võrdub kuuega katś kõrda kolm om v tege kuuś;

võrdusmärk .võrdnõolõmis|märḱ -märgi -.märki37, sama|märḱ -märgi -.märki37

võrdväärne üteväärt , samaväärt , ütehää , sama hää vaikimine oleks olnud võrdväärne valetamisega vakka ollaq olõssiq olnuq tuusama, miä pettäq;

võrdõiguslik sammo .õi.guisigaq naine on mehega võrdõiguslik naasõl ommaq mehegaq samaq õigusõq;

võrdõiguslikkus: riikide võrdõiguslikkus riigel (üteq ja) samaq õigusõq;;

võre võr|a -a -ra26 aknal on võre ees aknõl om võra iin;

võrendik = võreng võrõndi|k -gu -kku38, võrõng -u -ut13, võrõsti|k -gu -kku38, havvakotus -(s)õ -t11 kalad hoiduvad võrendikesse kalaq hoitvaq hindä võrõngihe;

võrgukäba lõsta|k -gu -kut13, pull pullu .pullu37

võrgustik võrk võrgu .võrku37, võrgustu* - -t1 koostöövõrgustik kuuntüüvõrgõndus;

võrgutama (ärq) võrgu|tama -taq -da82, .võrku .võtma , (ärq) .petmä pettäq petä61, .himmo ajama , (ärq) meelü|tämä -täq -dä82 neiu püüdis noormeest pilkudega võrgutada näio pruumõ nuurtmiist silmigaq võrgutaq; ta võrgutab su ära ja pärast jätab maha tä pett su ärq ja perän jätt mahaq;

võrin võr|rin -ina -inat4, hür|rin -inä -inät4, vur|rin -ina -inat4, hur|rin -ina -inat4 laps luges võrinal latś lugi niguq võrrin; kärbsed lendavad võrinal kärbläseq laskvaq niguq hurrin;

võrisema võris|õma -taq -õ87, hüris|emä -täq -e87, vuris|õma -taq -õ87, huris|õma -taq -õ87 õmblusmasin võrises lakkamatult ummõlusõmassin võrisi perräjätmäldäq;

võristama hurista|ma -q -83, vurista|ma -q -83, võrista|ma -q -83 niidumasinad võristavad heinamaal niidümassinaq võristasõq hainamaa pääl;

võrk võrk võrgu .võrku37, krõ̭õ̭ś krõõsi krõ̭õ̭'si37 võrku vette laskma võrku atma; võrkkott karsś, võrk; mul oli käes võrk poest toodud toidukraamiga mul olľ käen võrk poodist tuudu söögikraamigaq; arvutid on omavahel võrguks ühendatud arvudiq ummaq hindävaihõl võrku pantuq; tunnelid moodustavad siin maa all võrgu siin maa all ommaq käügiq niguq võrk;

võrkkest võrk|kihť* -kihi -.kihti36

võrkkiik võrk|häll -hällü -.hällü37, võrk võrgu .võrku37

võrkpall sport võrk|palľ -palli -.palli37, võrk võrgu .võrku37

võrkpallur sport võrkpalli.mänǵjä - -t3

võrm kasvot siiď|hain -haina -.haina30

võroke võrokõ|nõ -sõ -ist8

võrr (sõiduriist) võrŕ võrri .võrri37, punń|võrŕ -võrri -.võrri37

võrra võrra , võrrakõsõ , jago vihma ju sajab, tööd tehakse selle võrra vähem vihma jo satas, tüüd tetäs tuuvõrra veidemb; kuue kivi võrra müüri oli juba laotud kuvvõ kivi jago müürü olľ joba koet; poole võrra odavam poolõ odavamb; taganes kolme sammu võrra taať kolm sammu;

võrrand võrranď -i -it4

võrratu suurõperä|ne -dse -st7, armõdu hää , imeli|ne -dse -st5, nigu(q) imeq , kõ̭gõ parõmb , üle kõ̭gõ sa oled võrratu olõ-iq tõist säänest ku saq v sa olõt üle kõ̭gõ v sa olõt kõ̭gõ parõmb; see söök oli võrratu taa süüḱ olľ armõdu hää v sääne, et parõmbat saa-iq ollaq; lausa võrratu! õkva niguq imeq!;

võrratult .väega .häste , .väega palľo tervis on rahast võrratult tähtsam tervüs om hulga tähtsämb ku raha; ta oskas võrratult tantsida tä mõisť väega häste v parõmbast parõmbahe tandsiq;

võrre kiiľ võrrõq .võrdõ võrrõt19 alg-, kesk- ja ülivõrre alg-, kesk- ja ülivõrrõq;

võrreldav: andmed peavad olema võrreldavad andmit piät saama võrrõldaq;

võrse kas|u -u -su26, kasõv kasvo .kasvo47, võs|o -o -so26

võrsuma .võrsu|ma -daq -80, harrõ ajama kuulus kirjanik võrsus taluperest kuulsa kiränik võrsu taloperrest;

võru vahr vahru .vahru37 väravavõru värtevahr; neiu kandis käe ümber kullast võru näiol olľ kullanõ vahr käe ümbre;

võrukael krantś krandsi .krantsi37, koir koira .koira37, vi|kuŕ -guri -gurit4, karmándsi|k -gu -kut13

võrukeelne võrokeeli|ne -dse -st7, võroki̬i̬ľ|ne -se -set6

võrulane võrokõ|nõ -sõ -ist8, Võro liina inemine Kreutzwald oli kõige kuulsam võrulane Kreutzwald olľ kõ̭gõ kuulsamb Võro liina inemine;

võsa võs|o -o -so26, võpisti|k -gu -kku38, võpistu - -t1, vitsisti|k -gu -kku38, võsõri|k -gu -kku38, prakś praksi .praksi37, puhmisti|k -gu -kku38, puhmistu - -t1 millal me siit võsast välja tee peale jõuame? kuna mi siist võsost vällä tii pääle jovva?;

võsane võso|nõ -dsõ -st7, puhmõ|nõ -dsõ -st7, praksi|nõ -dsõ -st7

võsastuma .võsso kasuma , võsos minemä pooled põllud on võsastunud poolõq nurmõq ommaq võsso kasunuq;

võsavikat võs|sai -aja -ajat4, võsovikahť -i -it13

võsavillem võsovilleḿ -i -it4, halľ|hand -hanna -.handa33, mõtsapin|i -i -ni26

võsaülane .valgõ varõslilľ , .valgõ varõsjalg ülane

võserik võsokõ|nõ -sõ -ist8, puhmistu - -t1, võsõri|k -gu -kku38

võsu kasvot võs|o -o -so26 juured ajasid uusi võsusid juurõq aiq vahtsit võssõ; õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata uibul tulõ(vaq) vesikasuq ärq lõigadaq; võsudega võsonõ;

võsuke võsokõ|nõ -sõ -ist8 siin koolis käivad rikaste võsukesed tan koolin kääväq rikkidõ võsokõsõq;

võte võtõq võttõ võtõt18, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, nõks nõksu .nõksu37, võtus* -(s)õ -t11 ta ei teadnud, millise võttega polkat tantsitakse tä tiiä-s, mändse võttõgaq polkat tandsitas; agrotehnika uued võtted agrotehniga vahtsõq mooduq; maadluses peab tundma võtteid maadlusõn tulõ nõksõ tundaq; filmivõtted filmivõttõq;

võti võti .võťmõ võtind16 salakirja võti salakirä võti; tellitav võti teľmisegaq võti;

võtma .võtma võttaq võta61 hakkasin ruttu tolmu võtma naksi kipõst tolmu võtma; homme võetakse teid tööle hummõń võetas teid tüüle; rahvalt on võetud sõnaõigus sõ̭naõigus om rahva käest ärq võet; päikest võtma päivä võtma; lapsed, võtke istet! latsõq, istkõq maaha!; võta ometi mõistus pähe! võtaq ummõhtõ mudsu v mõistus päähä!; kust sa võtsid, et buss täna ei tule? kost sa võtit, et busś täämbä ei tulõq?; võtavad teineteise kallal hommikust õhtuni võtvaq tõ̭nõtõsõgaq hummogust õdaguniq; mu mõistus ei võta, kuidas see sai juhtuda mu mõistus ei võtaq, kuis taa sai johtudaq; võta või jäta! võtaq vai jätäq!; kõneleja nägu oli võtnud tähtsa ilme kõ̭nõlõja ńago olľ tähtsäs tõ̭mmanuq v lännüq; võta heaks! võtaq hääs!; kurat võtaks! juudas v kurať võtkuq!; võta, Muri! võtś v tsui, Muri!; võttis jutu paari lausega kokko võtť jutu paari lausõgaq kokko; (end) kokku võtma kokko võtma, kirmahutma; alguses kartsin, kuid siis võtsin end kokku edimält pelgsi, aq sis kirmahudi hindä ärq;

võtteplats .võtmisõ|platś -platsi -.platsi37, võtus|platś* -platsi -.platsi37

võõp värḿ värmi .värmi37, võ̭õ̭p võõba võ̭õ̭'pa30, vaap vaaba .vaapa30

võõpama .vaapama vaabadaq .vaapa77, võ̭õ̭pama võõbadaq võ̭õ̭'pa77, .värḿmä .värmiq värmi63, .plötsämä plötsädäq .plötsä77 väga äravõõbatud nägu väega ärqvaabat ńago; siin võõbatakse sõiduteed tan võõbatas sõidutiid; võõpa see tala üle! plötsäq taa tala üle!;

võõramaalane võ̭õ̭ra.maala|nõ -sõ -st5, võ̭õ̭ra maa inemine

võõrandama käest .andma , käest .võtma mõisnike maa võõrandati mõisnikõl võeti maa käest; neid aktsiaid võib vabalt võõrandada neid väärtpaprit võit vabalt käest andaq; sundvõõrandama käest võtma;

võõrapärane võ̭õ̭ra moodugaq , võ̭õ̭ramooduli|nõ -dsõ -st5, võõras võ̭õ̭'ra võõrast22

võõras võõras võ̭õ̭'ra võõrast22, .tundmaldaq küla vahel kõndis võõras mees külä vaihõl kõ̭ndõ võõras miiś; võõrad inimesed võ̭õ̭raq inemiseq; talutöö polnud talle võõras talotüü es olõq tälle tundmaldaq; õhtul tuleb meile võõraid õdagu tulõ meile küläliisi;

võõrasisa võõrasesä võ̭õ̭'raesä võõrastessä24, võõrases|ä -ä -sä24, kasues|ä -ä -sä24, esä|k -gu -kut13

võõrastama võõriskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, võõrastõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, võ̭õ̭rdõlõma võõrõldaq võ̭õ̭'rdõlõ85, võõrista|ma -q -83 lapsed võõrastasid külalist ja pugesid peitu latsõq võõrastõliq külälist ja käkeq hindä ärq;

võõrastav andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, võõriskõ(l)lõja - -t3, võõristaja - -t3 ajakirjaniku keel tundub võõrastav aokiränigu kiiľ paistus andśak; võõrastavad lapsed võõristajaq latsõq;

võõrastemaja külä.liisi|maja -maja -majja v -maia28, võõrastõ|maja -maja -majja v -maia28

võõrastetuba külä.liisitar|õ -õ -rõ24

võõrastus võõriskõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, võõrastõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, võõristus - -t1

võõrduma võ̭õ̭rdu|ma -daq -80, võ̭õ̭ras .jäämä , harah(t)u|ma -daq -84 laps võõrdus emast latś võ̭õ̭rdu v harahu imäst ärq; ta hakkas juba suitsunäljast võõrduma tä nakaś joba suidsunäläst vallalõ saama;

võõriti võõrildõ vahib võõriti vahis võõrildõ; võimatu on tema sõnu võõriti mõista timä sõ̭nost ei annaq võlssi arvo saiaq;

võõrkeel võ̭õ̭r|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, võõras ki̬i̬ľ võõrkeeleoskus võ̭õ̭ridõ kiili mõistminõ;

võõrkeelne võ̭õ̭ra(h)n keele(h)n , võ̭õ̭r(a)keeli|ne -dse -st7, võ̭õ̭r(a)ki̬i̬ľ|ne -se -set6 võõrkeelsed raamatud võ̭õ̭ran keelen raamaduq; võõrkeelne inimene võ̭õ̭ra keelegaq v võ̭õ̭rakeeline inemine;

võõrkeha segäjä v .kõlbmaldaq asi , võõras võ̭õ̭'ra võõrast22 uus kõrghoone oleks vanalinnas võõrkeha vahtsõnõ korgõ maja olnuq vananliinan kõlbmaldaq;

võõrriik võõras riiḱ

võõrsil võ̭õ̭ral maal , kotost kavvõ(h)n unustas võõrsil emakeele unõhť võ̭õ̭ral maal imäkeele;

võõrsõna kiiľ võõrassõ̭na* võ̭õ̭'rasõ̭na võõrastsõ̭nna28

võõrtööline võ̭õ̭rtü̬ü̬li|ne -se -st5, välästtü̬ü̬li|ne -se -st5

võõrusel külä(h)n , võ̭õ̭rusõ(h)n käisime tuttava juures võõrusel kävemiq tutva man külän;

võõrustaja .vasta.võtja - -t3, (.küllä).kutsja - -t3, .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

võõrustama .vasta .võtma , sü̬ü̬tmä-ju̬u̬tma sü̬ü̬täq-ju̬u̬taq söödä-jooda61 nädala pärast võõrustame soomlasi nädäli peräst võtamiq vasta suumlaisi;

võõrutama võõru|tama -taq -da82, (mant) ärq haŕotama vanal kuul võõrutatud laps saab vana näoga vanal kuul võõrutõt latś saa vana ńaogaq; naine võõrutas mehe joomisest naanõ haŕoť mehel juumisõ mahaq;

võõrutusnäht m .maaha.jätmis|vaivaq -.vaivo -.vaivo30

väejooksik väestpagõja - -t3, väeju̬u̬skja - -t3, väe.kargaja - -t3, väepagõja - -t3

väejuht väeülemb -ä -ät13, sõ̭aülemb -ä -ät13, väe.pääli|k -gu -kku38, sõ̭a.pääli|k -gu -kku38, sõ̭a|herr -herrä -.herrä35

väel: kerge kampsuni väel kerge kampsigaq;

väeosa väeja|go -o -ko27, väeos|a -a -sa26

väesalk väe|salk -salga -.salka31

väetama .väe|tämä -täq -dä81, .väetüst .pandma , .rammu v väke .pandma

väetis .väetüs -e -t9, vä|gi -e -ke25, põllu|ramm -rammu -.rammu37 kütisemaal oli tuhk kolm aastat väetiseks kütüssemaa pääl olľ tuhk kolm aastat väes;

väetisekülvik .väetüse.külbjä - -t3

väevõimuga väe.võimuisi , väe.västligaq , vägi.võimuisi , väevõimugaq vägisi

väga .väega(q) , ilmadu , .ilmli|k -gu -kku38, .veiga(q) , (ilm)otsaldaq , (ilm).kistumaldaq , (ilm).lõpmaldaq , armõdu , .umbõ , (.)ulli sa tulid väga vara sa tullit väega varra; väga palju väega palľo v armõdu hulga, ulli palľo; väga palju tööd on teha paha palľo tüüd om tetäq; väga suur umbõ(lõ) suuŕ; väga kõva kõhikõva; väga rikas otsaldaq v põḣadu rikas; sel pildil pole väga vigagi seol pildil olõ-iq väega vika; palun väga, astu sisse! tulõq sisse, pallõsiq väegaq!; nad elavad väga uhkes majas nä eläseq ilmadu uhkõn majan;

vägev kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, tu|kõv -gõva -gõvat4, .uhkõ - -t3, vä|kev -gevä -gevät4 vägev tammepuu uhkõ v tukõv tammõpuu; mul on vägev kaitsja selja taga mul om kimmäs kaitsja sälä takan; vägev lõunasöök ränk lõunasüüḱ; vägev tuul suuŕ tuuľ; ei maksa vägevatega vaielda massa ei suuri herrigaq vaiõldaq;

vägevus tugõvus -e -t9, .uhkus -õ -t9, vägevüs -e -t9

vägi vä|gi -e -ke25, joud jo(vv)u .joudu36, jõud jõ(vv)u .jõudu36, vä|gi -e -ke25, sõda† sõ̭a sõta29 nõial oli väge inimesi ravida nõial olľ väke inemiisi terves tetäq; mees on väge täis miiś om väke täüs; mis väega ma sigu siit eemale hoiaksin? mis väegaq ma tsiko tast kavvõmbal hoitnuq?; armastuse vägi ühendas nende südameid armu vägi köüť näide süämeq ütte; ta püüab kõigest väest, aga tööd jätkub veel mitmeks päevaks tä tege tävve jovvugaq, a tüüd jakkus viil mitmas pääväs; Rootsi väed vallutasid Liivimaa Roodsi väeq võtiq Liivimaa;

vägihein kasvot vägi|hain -haina -.haina30, kq ka .ütsämehevä|gi -e -ke25

vägijook .kangõmb kraaḿ vägijoogid napsiq;

vägikaigas vägi|pulk -pulga -.pulka31, lu̬u̬ŕ loori lu̬u̬ri37 noormehed vedasid peoplatsil vägikaigast noorõqmeheq vidiq pidoplatsi pääl vägipulka v luuri;

vägilane = vägimees vägi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, jo(vv)u|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

vägisi vägüsi , vägihüisi , .väelüisi , väevõimugaq , .väele , .väelä , jo(vv)u.kaupa uni tuli vägisi peale uni tulľ vägüsi v vägihüisi pääle;

vägistaja .väelä.võtja - -t3

vägistama .väelä v .väele v vägüsi .võtma , vägistä|mä -q -83, ärq .naardma tüdruk oli vägistatud tütrikku olľ väelä võet;

vägistamine .väelä.võtmi|nõ -sõ -st5

vägitegu vägitü̬ü̬ - -d52, vägitük|k -ü -kü37

vägitükk vägitük|k -ü -kü37

vägivald vägi|vald -valla -.valda33, väe|võim -võimu -.võimu37 vägivald sünnitab vägivalda vägivallast tulõ õ̭nnõ vahtsõt vägivalda; mul võeti auto vägivallaga käest mul võeti auto väevõimugaq käest; kodune vägivald kododsõq tapõlusõq;

vägivaldne vägi.vald|nõ -sõ -sõt6 vägivaldne valitseja vägivaldnõ valitsõja; sel naisel on vägivaldne mees tal naasõl om külgetükjä miiś; mässu vägivaldne mahasurumine mässü jovvugaq maahasurbminõ; vägivaldne surm hukksurm;

vägivallatsema vägi.valda tarvitama , .joudu .näütämä , .võimu .näütämä , .taplõma tapõldaq .taplõ78

vähe veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, veidüke|ne -se -ist8, vähä .veiťo veiďot m umak veiťoidõ m osak veiťoid18, veiďoq raha on vähe rahha om veidüq; kuuris oli puid liiga vähe kuurin olľ puid palľo veidüq; homseks anti vähe õppida hummõnis anti veidüq v vähä oppiq; aega jäi väheks aigo jäi veitüs; vähe puudus, et oleksin alla kukkunud veidükene jäi puudus, et olõssiq alla sadanuq; ta on vähe imelik tä om veidüq v tsipa v vähä imelik; vähe sellest vähä tuust; kas ma talle seda veel vähe olen rääkinud?! vähäs v veidüs ma tälle tuud olõ kõ̭nõlnuq?!; vähe aja pärast veitü v veitse ao peräst; vähevõitu veitüperrä, veidüq; raha on alati vähevõitu rahha om kõ̭gõ veitüperrä v veidüq;

vähegi vähägiq , veidüq , üsigiq† , .üskiq† , vi̬i̬l ta tuleb, kui aeg vähegi lubab tä tulõ, ku aig vähägiq v veitsegiq lupa; kütsime pliiti, et vähegi sooja saada mi küti pliiti, et kasvai veidüq lämmind saiaq; jookse nagu vähegi jõuad! joosõq niguq üskiq jovvat!; võttis kõik kaasa, mis vähegi majas oli võtť kõ̭kkõ üten, miä üskiq majan olľ; räägi nii tasa kui vähegi saad! kõ̭nõlõq nii tassa niguq viil saat!;

vähehaaval .veitse.viisi , .veitsi.viisi , .veitsüisi , väheüsi , tsilgõ(q)-tśalgõ(q) haige peab sööma vähehaaval tõbinõ piät süümä veitseviisi; tuul hakkas vähehaaval nõrgenema tuuľ naaś aigopite v pikäpääle perrä andma;

väheke veidüq , hrl umak veidüke|ne -se -ist8, vähäke|ne -se -ist8, veits , .veitsi , sugu , tsipa ta on juba väheke väsinud tä om joba vähäkene v vähäkese väsünüq; pisut

vähekäidav nukatago|nõ -dsõ -st7, veidüq teedäq kohvik asetses vähekäidavas kohas kohvitarõ olľ nukatagodsõ kotusõ pääl;

väheldane vähäli|k -gu -kku38, vähäliga|nõ -dsõ -st5

väheliikuv .väiko .liikmisõgaq väheliikuv tsüklon aiglanõ suuŕpöörüs; koger on väheliikuv kala kogõr liigus veidüq;

vähem veidemb -ä -ät13, vähämb -ä -ät13 sa pole teistest vähem haritud olõ-iq sa tõisist veidemb koolitõt; ta pole püssi kättegi võtnud, veel vähem sellest pauku teinud tä olõ-iq püssä peio kah võtnuq, viil veidemb v ammukiq viil tuugaq pauku tennüq; hiired ja muud vähemad loomad hiireq ja muuq vähämbäq v tsillembäq eläjäq;

vähemalt = vähemasti vähämbält , (kas)vai , kõ̭gõ vähämb , kõ̭gõ veidemb vähemalt sina peaks siia valvele jääma vähämbält saq pidänüq siiäq paśma jäämä; ilus mees, vähemalt meie küla naiste meelest illos miiś, vähämbält v olguq vai õ̭nnõ miiq külä naisi meelest; ta on vähemalt aus tä om vähämbält ausa; jää vähemalt sina koju! jääq vai saqkiq kodo!; kokku tuli vähemalt viiskümmend inimest kokko tulľ kõ̭gõ vähämb viiśkümmend inemist; hea vähemalt, et ei tuiska hää tuugiq, et ei tuiskaq;

vähempakkumine veidemb.pakmi|nõ -sõ -st5

vähemus veidembüs* -e -t9, vähämbüs -e -t9, veidemb jago minnatahtjad jäid vähemusse minnäqtahtjit olľ veidemb jago; etnilised vähemused riigis riigi vähämbäq rahvaq;

vähemuskeel veidembüs|ki̬i̬ľ* -keele -ki̬i̬lt40, vähämbüs|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, vähämb ki̬i̬ľ kas võru keel jääb Võrumaal vähemuskeeleks? kas võro kiiľ jääs Võromaal veidembüskeeles?;

vähemusrahvus veidembüs|rahvas -.rahva -rahvast22, vähämbüs|rahvas -.rahva -rahvast22

vähendama veidembäs v vähämbäs tegemä , veidembäs v vähämbäs .jätmä , veidembäs v vähämbäs .võtma , kahanda|ma -q -83, vähändä|mä -q -83 palka vähendatakse palka võetas veidembäs; roheline tee vähendab janutunnet rohiline tsäi võtt jooginälgä veidembäs v vähämbäs; vähenda kiirust! võtaq huugu mahaq!;

vähendus vähämbästegemi|ne -se -st5, vähändüs -e -t9, kahandus -õ -t9

vähene veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, kas|sin -ina -inat4, vile|ts -dsä -tsät13, kehv kehvä .kehvä35, .väiko - -t1, ütsi|k -gu -kut13, mõ̭ni mõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41 ta oli ka vähesega rahul tä olľ ka veitügaq rahu; vähene kartulisaak armõdu v kehv kardohkasaaḱ; isa on vähese unega esä om väiko unõgaq; tuleb vähese pilvitusega, sademeteta ilm pilvi tulõ veidüq, sato tulõ eiq; võib tulla väheste sademetega ilm või tullaq vähä sato; vähesel määral peetakse ka parte veidüq peetäs ka partõ; vähesed ütsiguq; vähesed pidasid lõpuni vastu ütsiguq peiq lõpuniq vasta;

vähenema veidembäs .jäämä , vähämbäs .jäämä , kaha|nõma -(nõ)daq -nõ89, vähä|nemä -(ne)däq -ne89 rahvaarv riigis väheneb rahvast jääs riigin veidembäs; toidutagavara vähenes söögitagavara kahasi; läbimüük on vähenenud läbimüüḱ om vähänüq;

vähenõudlik .veitügaq .lepjä , .lepli|k -gu -kku38, .lihtsä - -t3 rabas kasvavad taimed on vähenõudlikud samblõsuu pääl kasusõq veitügaq lepjäq kasvoq; rahvateater ei pea mängima ainult vähenõudlikke tükke rahvatiatri ei piäq mänǵmä õ̭nnõ lihtsit tükke;

väheoluline vähä.tähtsä - -t3

vähesus: vitamiinide vähesus toidus veidüq vitamiine söögi sisen;

väheusutav vaivalt, et ... väheusutav jutt jutt, midä võit vaivalt uskuq;

vähim: tal polnud vähimatki aimu su tulekust tä tiiä es tolmugiq su tulõkist;

vähk (vii-elläi) vähk vähä .vähkä34, vähk vähä .vähkä34, kasujahä|dä -dä -tä24, kassuvhädä kasuvahädä kasuvathätä24 vähi lakk vähä kaal; vähki püüdma vähitsemä; naabrimees jäi vähki naabrimiiś jäi vähkä;

vähkrema väherdä|mä -q -83, .vähkremä väherdäq .vähkre78, .kõhvõlõma† kõhvõldaq .kõhvõlõ85, mitmit kõrdo väherde|(l)lemä -lläq -(l)le86 ei saanud und, vähkresin öö läbi saa es und, väherdelli üü läbi;

vähktõbi vähk vähä .vähkä34, vähä.haigus -õ -t9, vähktõ|bi -võ -põ25, kasujahä|dä -dä -tä24, kassuvhädä kasuvahädä kasuvathätä24

väi väü|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vä(v)ü vävvü .vävvü37, väü|poig -poja -.poiga32

väide väüdüs* -(s)e -t11, ütelüs -e -t9, jut|t -u -tu37, .pakmi|nõ -sõ -st5, kinnütüs -e -t9 väide ja tõestus väüdüs ja tõ̭õ̭stus; kust sa võtad väite, nagu sind ei usaldataks? kost sa võtat tuu jutu, niguq sinno ei usutasiq?; tema väited ei maksa kohtus midagi tä kinnütüseq massa ei kohtun midägiq;

väidetavalt niguq kõ̭nõldas , nigu(q) kitetäs väidetavalt on see vesi tervendava toimega taa vesi tegevät terves, niguq kitetäs;

väike .väike|ne -se -ist8, .väiku - -t1, .väiko - -t1, .väikukõ|nõ v .väikugõ|nõ -sõ -ist8, .väikokõ|nõ v .väikogõ|nõ -sõ -ist8, (marjo jt väikside asjo kotsilõ) pi̬i̬nü - -t1, peenüke|ne -se -ist8, peeńokõ|nõ -sõ -ist8, peenüq pi̬i̬nü peenüt18, t(s)ilľo - -t2 väike tuba väiko tarõ; see väike töö saab varsti tehtud taa väiku tüü saa pia tettüs; väikesed lapsed väikukõsõq latsõq; väikest kasvu inimene vähälik v madalat kasvo inemine; ma võtan väiksemad asjad käe otsa ma võta vähämbäq v väiksembäq aśaq käe otsa; juba väiksena tahtis ta arstiks saada joba väikust pääst tahť tä tohtris saiaq; peole tulid suured ja väikesed pidolõ tulliq suurõq ja väikuq; nii väikesi marju on raske puhastada nii peeńokõisi marjo om vaiv puhastaq; väiksem vähämb; väiksem vend vähämb veli; väikesevõitu korter vähälik kortin; väikesevõitu marjad peeneliguq maŕaq;

väike-lehelind lehmä.nüsjä - -t3, kitsõ.nüsjä - -t3

väikeettevõte .väikoettevõt|õq -tõ -õt18

väikeettevõtja .väikoette.võtja - -t3

väikekodanlane .väikokodanla|nõ -sõ -st5

väikekodanlik .väikokodanli|nõ -dsõ -st5

väikekodanlus .väikokodanlus -õ -t9

väikelaps .väiko latś imikute ja väikelaste toitmine üsälii(d)si ja väikuidõ latsi süütmine;

väikemees poisś poisi .poissi37, põ̭nń põ̭nni .põ̭nni37, .poiskõ|nõ -sõ -ist8, .väikomi̬i̬ś .väikomehe .väikotmi̬i̬st39

väikesekasvuline vähäli|k -gu -kku38, ma|taľ -dala -dalat4, .lühke|ne v lühüke|ne -se -ist8, .väiko - -t1, .väiku - -t1 väikesekasvuline hobune mataľ hopõń;

väikesepalgaline .väiko palgagaq

väikestviisi .veitse , veidükese väikestviisi tegeldakse ka kalapüügiga veitse püvvetäs kallo kah;

väikesõrm latsik tikandiirike|ne -se -ist8, .väikene sõrḿ , .väikene ants , tikatiiri|ts -dsä -tsät13, tsilľo.nakritsiirokõ|nõ -sõ -ist8

väikevend .väiko|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43

väiklane .väiko - -t1, .ahta meelegaq väiklane norimine väikeisi asjo pääle õiõndaminõ; ümberkaudu elavad ainult väiklased inimesed ümbretsõ̭õ̭ri eläseq õ̭nnõ ahta meelegaq inemiseq; kuidas sa võid nii väiklane olla! kuis sa võit nii hindätähtsä ollaq!;

väiksus: oma väiksuse kohta on sel linnul vali hääl uma väikse kere kottalõ om taal tsirgul kõva helü;;

väimees väü|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vä(v)ü vävvü .vävvü37, .tütre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, väü|poig -puja -.poiga32

väin mere.kitsus -õ -t9, mere|kaal -kaala -.kaala30, mere|kurk -kurgu -.kurku37, väin väinä .väinä30 Taani väinad Taani merekitsusõq;

väisama (.)kaema(h)n .käümä , külä(h)n .käümä paljud väisavad selle professori loenguid palľoq kääväq taa prohvõsri loengit kullõman;

väitama kinni|tämä -täq -dä82, .väütämä väüdädäq .väütä v .väüdä77 lehm hakkas väitama, varsti toob vasika lehm nakaś kinnitämä, pia tuu vasiga;

väitekiri väüdüs|kiri* -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

väitlema .vaidlõma vaiõldaq .vaidlõ78 oskab väidelda mõist vaiõldaq;

väitma .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .kitmä kittäq kitä61, kinnü|tämä -täq -dä82 ma väidan, et see lause on tõene ma ütle, et seo lausõq om tõtõ; ta küll väidab nii, kuid tal ei pruugi õigus olla tä külq ütles nii, a täl ei piäq viil õigus olõma; ta väitis mulle, et maa on veel külmunud tä kitť mullõ, et maa om viil külmänüq; väitis, et nägi varast kinnüť, et näkḱ varast; vastu väitma vasta vaidlõma; väidetav spioon peeti kinni arvat luuraja peeti kinniq;

väitus kinnitüs -e -t9

väiv eläjät veiḿ veime .veime35, veimeq .veime veimet18, veimeq .veimne veimend17, väim väimä .väimä35, väimeq .väime väimet18, väimeq .väimne väimend17 kui loomal on väivid seljas, siis ta jääb kõhnaks ku eläjäl ommaq veimeq sälän, sõ̭s tä jääs kõhnas;

välde kiiľ pikkus* -õ -t9, pikkus|astõq* -.astmõ -astõnd16 esma-, teise- ja kolmandavältelised sõnad edimädsen, tõõsõn ja kolmandan pikkusõn sõ̭naq;

väle välle - -t14, ville - -t14, kipõ - -t14, .nopri - -t1, nopõ - -t14, välgäs .välkä välgäst22 noorena olid mul väledad jalad noorõn olliq mul välkäq v kergeq jalaq;

väledasti välehehe , vilehehe , kibõhõhe , kipõstõ

välgatama välgähtä|mä -q -83, pilgahta|ma -q -83, pilgah(t)u|ma -daq -84, halgahta|ma -q -83 puude vahel välgatas jänese saba puiõ vaihõl välgähť jänesse hand; tuli välgatas korraks tuli pilgahtu kõrras; mõtlesin ja välgataski! mõtli ja halgahťkiq!;

välgatus välgäh(t)üs -e -t9, pilgahus -õ -t9, halgah(t)us -õ -t9 mõttevälgatus halgahtus;

välgumihkel tsäkś tsäksi .tsäksi37, tsikś tsiksi .tsiksi37, tulõmassin -a -at4

välgutama välgü|tämä -täq -dä82 välgutas sääri välgüť siiri; välgutas tagumikku näüdäś tagaotsa;

väli nurḿ nurmõ .nurmõ35, lakõ - -t14, väli vä(l)lä .väljä v .vällä43 rukkiväli rüänurḿ; lage väli lakõ; magnetväli magnõťväli; sõjaväli sõ̭aväli; liuväli li(vv)uplatś;

väliköök välä|kü̬ü̬ḱ -köögi -kü̬ü̬ki37, (pistüliidsist saibist) pin|o -o -no26, pino|koda -kua -kota27, pilu|koda -kua -kota27

välimine välimä|ne -dse -st5, väläpu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6, väläpooli|nõ -dsõ -st7, välä- välimine luuk välimäne luuḱ, väläluuḱ;

välimus mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, iho|tähť -tähe -.tähte34, .vällänägemi|ne -se -st5, .vällä.näütämi|ne -se -st5, nä|go -o -ko27, kihä|plaań -plaani -.plaani37, (iho)plaań (-)plaani (-).plaani37 ta on välimuselt päris ilus tä om näo poolõst peris illos; halva välimusega halva näogaq; vananenud välimusega vana näogaq; kartulitel puudub kaubanduslik välimus kardohkaq olõ-õi hää vällänägemisegaq; lohaka välimusega näütäs räpäk vällä; välimuselt ilus maja väläst kaiaq illos maja;

väline välimä|ne -dse -st5, väli- , välä(h)npu̬u̬l , väli|ne -dse -st7 välised tundemärgid välidseq tundõmärgiq; väline kõvaketas välimäne kõvatsõ̭õ̭ŕ; koosseisuväline välänpuul kuunsaiso; plaaniväline välänpuul plaanõ;

väliseestlane vä(l)lämaa e(e)stläne

väliselt välästpu̬u̬lt , päältnätäq , päältkaiaq väliselt jäi ta rahulikuks päältnätäq jäi tä rahuligus;

väliskapital vä(l)lämaa rahaq , vä(l)lämaa kapitaľ

väliskaubandus vä(l)lämaakauplõmi|nõ -sõ -st5

väliskumm .päälmäne kumḿ

väliskülaline võ̭õ̭ramaa küläline , vä(l)lämaa küläline

välismaa vä(l)lämaa - -d50

välismaalane vä(l)lä.maala|nõ -sõ -st5

välismaine vä(l)lämaa-

välisministeerium vä(l)läministeeri|üḿ* -ümi -.ümmi38, välisministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38

välisminister vä(l)lämínistri* - -t1, välismínistri - -t1

välispoliitika vä(l)läpoliiti|ga* -ga -kat3, välispoliiti|ga -ga -kat3

välisreis vä(l)lämaa|reiś -reisi -.reisi37

välisriik vä(l)lämaa - -d50 välisriikide saadikud välämaa saadiguq;

välissuhe vä(l)lä.maagaq läbi.käümine , .tõisi .riikegaq läbi.saaminõ

välistama kõrvalõ .jätmä tema osavõtt on välistatud timä osavõtminõ ei tulõq jutuskiq; tuleb välistada tulõ ärq hoitaq; majanduslangus pole välistatud majandusõ sadamisõ ohto või-iq kõrvalõ jättäq;

välisturg vä(l)lämaa|turg -turu -.turgu36

välistöö vä(l)lä|tü̬ü̬

välisuks vä(l)lä|usś -ussõ -ust39

välitöö vä(l)lä|tü̬ü̬ -sõ -st5, .korjami|nõ -sõ -st5 keeletudengid olid nädala Võrumaal välitöödel tudõngiq korssiq nätäľ aigo Võromaal kiilt;

välivoodi kokko.käüjä säng , tseego - -t2, krõka|tś -dsi -tsit13 ma toon sulle esikust välivoodi ma tuu sullõ vüürüsest tseego;

välja .vällä , .ussõ läks välja lätś vällä; aja koer välja! ajaq pini ussõ!; ta ei teinud mu jutust väljagi timä tõrgahugiq es mu jutu pääle; hommikuks ilmus ta välja hummogus tä ilmu vällä; kevadel anti meile magasiaidast vili välja, kui vaja oli keväjä anti meile magasiaidast vili ussõ, ku vaia olľ; välja arvama vällä arvama; välja mõtlema vällä märgütämä; välja vahetama vällä vaihtama; välja ütlema vällä ütlemä; välja kasvama vällä kasuma; välja elama tossu vällä laskma; vii lehm välja! viiq lehm mõtsa!;

väljaandja .vällä.andja - -t3

väljaandmine .vällä.andmi|nõ -sõ -st5

väljaanne .vällä|annõq -.andõ -annõt19

väljaastumine .vällä.astmi|nõ -sõ -st5, .vasta.astmi|nõ -sõ -st5 Venemaal olid presidendivastased väljaastumised Vinnemaal astuti üles presidendi vasta;

väljaheide sit|t -a -ta30, jätüs* -(s)e -t11, lasõnǵ* -i -it13, kõtuprü|gü -gü -kü26

väljak platś platsi .platsi37, väli vä(l)lä .väljä v .vällä43 mänguväljak mängoplatś, mänǵmiskotus; lauluväljak laulupidoplatś; golfiväljak golfiväli;

väljakannatamatu .välläkannahtamaldaq valu on terav, paiguti väljakannatamatu halu om terräv, jaolt jõvva-iq vällä kandaq;

väljakutse (.vällä)kutsõq -.kutsõ -kutsõt18, .kutsmi|nõ -sõ -st5, proomilõ.pandmi|nõ -sõ -st5 kiirabi sai uue väljakutse kipõabi sai vahtsõ kutsõ; ma vajan uusi väljakutseid ma taha hinnäst vahtsõst proomilõ pandaq;

väljakutsuv .uhkõ - -t3, pilgu.püüdjä - -t3, häbemäldäq - -t3, härgütäjä

väljakäik .vällä|käüḱ -käügi -.käüki37, peldi|k -gu -kut13, kemmerg -u -ut13, nuusni|k -gu -kut13, sita|maja -maja -majja v -maia28

väljalase .vällä.laskmi|nõ -sõ -st5, lasõnǵ -i -it13 see auto on 1965. aasta väljalase taa auto om 1965. aastal vällä last;

väljamakse .vällä.masmi|nõ -sõ -st5, .vällämassan|ǵ* -gi -git13 tegi sularaha väljamakse tekḱ sularaha vällämassangi;

väljaminek .vällämine|ḱ -gi -kit13, min|o -o -no26 tal on suured väljaminekud, pere on suur täl om raha mino suuŕ, pereht om palľo; ootamatud väljaminekud uutmaldaq välläminegiq; sissetulekud ja väljaminekud tuloq ja minoq; isalt tuli väljaminekuks luba küsida esä käest tulľ välläminekis lupa küssüq;

väljamõeldis .võlśmi|nõ -sõ -st5, .vällämõtõlus -õ -t9, .vällämõtõld asi ära usu tema väljamõeldisi ärq uskuq timä võlśmiisi;

väljamüük .vällä|müüḱ -müügi -.müüki37, .vällä.müümi|ne -se -st5 odav väljamüük otav ärqmüümine;

väljanägemine .vällänägemi|ne -se -st5, .vällä.näütämi|ne -se -st5, nä|go -o -ko27 pöörab oma väljanägemisele suurt tähelepanu pand hindä vällänägemise pääle suurt rõhku; toidu väljanägemine pole kiita, kuid maitseb hästi süüḱ ei näütäq hää vällä, a meksäs häste;

väljaost .vällä.ostmi|nõ -sõ -st5

väljapaistev .silmänakkaja - -t3, .tähtsä - -t3, (.selgehe, .häste) nätäq , tähele .pandaq

väljapanek .vällä.pandmi|nõ -sõ -st5, .välläpanõ|ḱ -gi -kit13, (.vällä).näütüs -e -t9 muuseumi väljapanek oli vananenud muusõumi välläpanõḱ olľ vanas jäänüq; veerandi lõpp on hinnete väljapaneku aeg veerändi lõpp om hindidõ välläpandmisõ aig;

väljapoole (.)välläpoolõ uks avaneb väljapoole usś käü välläpoolõ; linnamüürist väljapoole oli keelatud kivihooneid ehitada välläpoolõ liinamüürü olľ keelet kivihuunit ehitäq;

väljapressimine .vällä.preśmi|ne -se -st5, .välläpitsitämi|ne -se -st5

väljapääs (.vällä)päsemi|ne -se -st5, .vällä , .ussõ kus asub väljapääs? kost tan vällä päset?; ainuke väljapääs on operatsioon päst õ̭nnõ lõikus; väljapääs merele mere pääle päsemine;

väljapääsmatu (.vällä)päsemäldäq väljapääsmatu olukord päsemäldäq lugu, m päsemäldäq pääväq;

väljarändaja .vällä.rändäjä - -t3, ärqminejä - -t3

väljarändamine .vällä.rändämi|ne -se -st5, ärqminemi|ne -se -st5

väljas vä(l)lä(h)n , ussõ(h)n lapsel oli keel suust väljas latsõl olľ kiiľ suust välän; praegu on väljas päris külm tuul parhillaq om ussõn peris külm tuuľ; ta on nüüd endast väljas tä om noq ku meelest ärq; peab ikka enda eest väljas olema piät iks hindä iist saisma;

väljasaatmine .vällä.saatmi|nõ -sõ -st5, kiudutami|nõ -sõ -st5 kadunukese väljasaatmine toimub kodust kaonukõsõ välläsaatminõ om kotost; 1949. aasta väljasaatmine 1949. aastaga kiudutaminõ;

väljaspool vä(l)lä(h)npu̬u̬l uksevõti on väljaspool ussõvõti om välänpuul; on tuntud ka väljaspool om tunnõt ka välänpuul;

väljast vä(l)läst , ussõst tuli väljast sisse tulľ väläst sisse; mis loom praegu väljast saab, kõik kohad on paljad! miä elläi saa noq ussõst, kõ̭iḱ kotusõq ommaq palľaq!;

väljastama .vällä v kätte .andma , .vällä .laskma automaat väljastas sõidupileti automaať lasḱ vällä sõidupiledi; pakid väljastati tagaruumist pakiq antiq kätte takastruumist;

väljastpoolt vä(l)lästpu̬u̬lt vaatasime maja vaid väljastpoolt kaimiq majja õ̭nnõ välästpuult;

väljasõit .vällä|sõit -sõidu -.sõitu37, lusti|sõit -sõidu -.sõitu37 kiirabil oli pühade ajal palju väljasõite kipõlabil olľ pühhi aigo palľo välläsõitõ; eile tegime väljasõidu mere äärde eeläq teimiq lustisõidu mere viirde;

väljatulek .vällätulõ|ḱ -gi -kit13, .vällätulõmi|nõ -sõ -st5, .toimõtulõ|ḱ -gi -kit13 raamatu väljatulek oli suur sündmus raamadu vällätulõḱ olľ suuŕ asi;

väljatõmme .vällä.tõ̭mbami|nõ -sõ -st5, .vällä.tõ̭mbus -õ -st9

väljatõstmine .vällä.nõstmi|nõ -sõ -st5

väljavaade (.vällä).kaeh(t)us -õ -t9, (.vällä-).kaemi|nõ -sõ -st5, võimalus -õ -t9 meil on väljavaade merele miiq mant om mere pääle nätäq; tal on kõige suuremad väljavaated võistlus võita täl om kõ̭gõ suurõmb võimalus võistlus võitaq;

väljavalitu .vällävali|t -du -tut1 peole olid kutsutud vaid väljavalitud pidolõ olliq kutsuduq õ̭nnõ vällävaliduq; tüdruk oli tema väljavalitu tütäŕlatś olľ timä pruuť;

väljavedu .vällävidämi|ne -se -st5, .vällätu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 puude väljavedu metsast puiõ mõtsast vällävidämine;

väljavõte .vällävõtus -(s)õ -t11, .vällävõt|õq -tõ -õt18

väljaõpe .välläoppami|nõ -sõ -st5, koolitus -õ -t9 hea väljaõppega koer häste vällä opat pini;

väljend .ütlemi|ne -se -st5, ütelüs -e -t9 väljend kinnistus keeles ütlemine jäi kiilde pidämä; kasutab paari ladinakeelset väljendit tarvitas paari ladinakeelist ütelüst;

väljendama .vällä .ütlemä , .vällä .näütämä , edesi .andma väljenda end selgesti! ütleq selgehe vällä, midä mõtlõt!; rahvas väljendas meeldimist aplausiga rahvas näüdäś miildümist vällä kässiplaksutamisõgaq;

väljenduma .vällä .paistuma , kõ̭nõl|õma -daq -õ85 milles see väljendus? minkast tuu vällä paistu?; et selgemini väljenduda, tarvitas lektor vaid mõnda võõrsõna et jutt selgemb paistussiq, tarviť kõ̭nõlõja õ̭nnõ paari võõrast sõ̭nna; väljendu selgemalt! kõ̭nõlõq selgembähe!; vanasõnades väljenduvad rahvatarkused vanostsõ̭nost tulõvaq vällä rahvatarkusõq;

väljendus (.vällä).näütämi|ne -se -st5, .vällä.ütlemi|ne -se -st5 tants on hinge väljendus tands om henge vällänäütämine; mees oli oma väljendustes väga järsk miiś olľ umin välläütlemiisin väega äkiline;

väljendusrikas (palľo).näütäjä - -t3, (palľo).ütlejä - -t3, (palľo)kõ̭nõlõja - -t3 väljendusrikas nägu kõ̭nõlõja nägo; koorijuhi väljendusrikkad käed koorijuhťja palľonäütäjäq käeq; väljendusrikas keel sõ̭narikas kiiľ;

väljuma .vällä minemä , .vällä tulõma , .maaha minemä väljusin kodust kell kuus lätsi kotost vällä kell kuuś; millal laev väljub? kuna laiv vällä lätt?; kas te väljute? kas ti läät maaha?;

väljund .vällä|anď -anni -.andi37, tü̬ü̬ - -d52, tul|lõḿ -õmi -õmit4 sisend ja väljund sisseanď ja välläanď; teadusel on ka praktilised väljundid tiidüsel ommaq ka praktilidsõq tulõmiq;

väljutama .vällä vi̬i̬mä , .vällä ajama ravim väljutab solkmeid arstiruuh aja solḱnit vällä;

välk välḱ välgi .välki37, välk välgü .välkü37 välku lööma välki pilma v pesmä v lüümä v hiitmä, välḱmä, pälk(s)ämä, pälḱmä; välgu kiirusel niguq välk; välgusähvatus tsähvähüs, pälgäh(t)üs;

välklamp välḱ välgi .välki37, välḱ|lamṕ -lambi -.lampi37

välkuma .välkmä .välküq välgü64, .pälkelemä pälgeldäq .pälkele85, välgähtä|mä -q -83 jookseb, nii et kannad välguvad tä juusk niguq perseq välk õ̭nnõ v nigu jalaq kukrohe kääväq; nägi metsatuka taga valgust välkuvat näkḱ mõtsasaarõ takan valgust pälkelev; kurjategija käes välkus pussnuga kuŕategijä käen välgähť tuutś;

vältama olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, püs|ümä -süq -ü70, .kestmä .kestäq kestä61 haigus on väldanud juba mitu kuud tõbi om olnuq joba mitu kuud; film vältab 90 minutit filḿ käü 90 minotit; põud on väldanud juba kuu aega põud om püsünüq joba kuu aigo;

vältel joosul , see(h)n , .aogaq kõik juhtus sekundi murdosa vältel kõ̭iḱ juhtu sekondi murdosa seen; mängu vältel ei toimunud midagi erilist mängo joosul es sünnüq midägiq esiqerälist; selle aja vältel ei juhtunud midagi tuu aogaq es juhtuq midägiq;

vältima var|ima -riq -i57, kõrvalõ v ärq .hoitma ta väldib mind tä vari minno; suuri vigastusi õnnestus vältida suuri häti õ̭nnistu ärq hoitaq;

vältimatu hädätarvili|nõ -dsõ -st5, hädäperäli|ne -dse -st5, (mü̬ü̬dä)päsemäldäq arvuti on kujunenud vältimatuks abivahendiks puutrist om saanuq hädätarvilinõ abimiiś; vältimatu abi hädäperäline abi; vältimatu olukord m päsemäldäq pääväq;

vänderdama vänderdä|mä -q -83, jõ̭ndõrda|ma -q -83, longõrda|ma -q -83, longõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 vänderdab ühe seina äärest teise jõ̭ndõrdas ütest sainast tõistõ; vankrirattad vänderdasid telgede otsas vankritsõõriq longõrdõlliq telgi otsan;

vänge .vänge - -t3 vänge lõhn vänge nuheq;

vänt vänt vändä .väntä35, pü̬ü̬r pöörä pü̬ü̬rä35 vändaga kaev pöörägaq v vändägaq kaiv, püürkaiv; õmblusmasina vänt ummõlusmassina vänt; niiduki vänt niidümassina kurbli;

väntama .väntämä vändädäq .väntä77, .käändmä (.)käändäq käänä66, pü̬ü̬rdmä pöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 muuseumis tahtsid kõik lapsed käia vändata muusõumin tahiq kõ̭iḱ latsõq püürä käändäq; väntab meie külast filmi tege mi küläst filmi; jalgratast väntama ratast sõkma;

väntorel vänthõr|ril -ila -ilat4

väntsutama vändsü|tämä -täq -dä82, vandsu|tama -taq -da82 ära väntsuta kassi! vändsütägu-iq kassi!;

väntvõll vänt|võlľ -võlli -.võlli37, .kurbli - -t3

väravavaht .värte|vahť -vahi -.vahti36

värbama kohegiq v .kinkaskiq .võtma , .palkama palgadaq .palka77, meelü|tämä -täq -dä82, .kutsma .kutsuq kutsu64 värvati nekrutiks võeti nekrutis; ta värvati luureteenistusse juba viis aastat tagasi tä kutsuti luurõteenistüste joba viiś aastakka tagasi;

värd se|go -go -ko26, siätsordili|nõ -(d)sõ -st5, segävereli|ne -(d)se -st5, ristänď -i -it13

värdjas vigali|nõ -(d)sõ -st5, .viagaq .rõipõ rõibõt18, rõibõq mis sa, värdjas, lõugad! midäs sa, rõibõq, röögit!;

värelus hu|pin -bina -binat4, hü|pin -binä -binät4, hi|pin -binä -binät4, pil|lin -inä -inät4

värihein kirp|hain -haina -.haina30, lutik|hain -haina -.haina30

värk värḱ värgi .värki37, asi aśa .asja43 Vene värk Vinne värḱ; masinavärk massinavärḱ; aias kasvab tal igasugust värki aian kasus täl egäsugumast värki; mis värk on? mis mäng om?; mis selle värgiga saab? miä taa mängogaq saa?; kõik see värk on veider kõ̭iḱ taa värḱ v mäng om imelik;

värkima .värḱmä .värkiq värgi63

värnits värmi|ts -dsä -tsät13, värni|ts -dsä -tsät13

värske .värski - -t1 värske kala, värv värski kala, värḿ; värske piim rõ̭õ̭sk piim; kõige värskem kõ̭gõ värskimb; värske uudis vahtsõnõ sõ̭nnoḿ;

värskelt .värskilt , .värskistpääst

värskendama .värskimbäs v .vahtsõmbas tegemä ujumine värskendas matkajaid tsuklõminõ tekḱ matkajaq värskimbäs; elamist on vaja värskendada elämist om vaia vahtsõmbas tetäq;

värskenema .värskimbäs .saama

värskus .värski olõḱ toidukaupa ostes veendu selle värskuses! söögikraami ostõn olõq kimmäs, et tuu om värski!; naine on värskuse kaotanud naanõ om näost vanas jäänüq; kevadine värskus keväjäne kerge olõminõ;

värss (kirändüs) värsś värsi .värssi37 kirjutab ladusaid värsse kirotas laabsit värsse; värsisepp luulõtaja, värsitreiäľ;

värten .värtnä - -t3, seto kiiľ verehtin verehtinnä vereh.tinnä38, kista|varś -varrõ -vart49

värv värḿ värmi .värmi37, värv́ värvi .värvi37, (rõiva jaos) pain painu .painu37 tumesinist värvi seelik tumõsinist värvi v karva v juhti undruk; musta värvi riie musta juhti rõivas; tema kodu on rõõmsates värvides timä kodo om rõ̭õ̭msidõ värmegaq; värviteleviisor värvitelek; ostsin riide jaoks värvi osti rõiva jaos painu;

värvel .värbli - -t1, .värdli - -t1 mees pistis käe värvli vahele miiś tsusaś käe värbli vaihõlõ;

värvifilm värmi|filḿ -filmi -.filmi37

värvikas värmili|ne -dse -st5, kir|riv -ivä -ivät4 kandis värvikaid riideid kanď kirivit rõivit; turul võib näha värvikaid inimesi turu pääl või nätäq esiqmuudu rahvast;

värvikindel värmi|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, värmi.hoitja - -t3

värviküllane värmili|ne -dse -st5, kir|riv -ivä -ivät4, .värmerik|as -ka -ast22

värviline värmili|ne -dse -st5, värvili|ne -dse -st5, kir|riv -ivä -ivät4

värvima .värḿmä .värmiq värmi63, .värv́mä .värviq värvi63, pindseldä|mä -q -83, .maaľma .maaliq maali63, (langa, rõivast) .painma .painaq paina61, püre|tämä -täq -dä82 värvib maja valgeks värv́ maja valgõs; värvisin lõnga punaseks paini langa vereväs;

värvimine .värḿmi|ne -se -st5, .värv́mi|ne -se -st5, (langa, rõivast) .painmi|nõ -sõ -st5 seentega värvimisel on pikk ajalugu siinigaq värḿmisel om pikḱ aolugu;

värving värḿ värmi .värmi37, värv́ värvi .värvi37, värming* -u -ut13 kokkusaamine omandas poliitilise värvingu kokkosaaminõ sai poliitilidsõ värmi manoq;

värvipime värmipümme - -t14, värmisõkõ - -t14

värvipliiats värmipleiä|tś -dsi -tsit13

värviprinter värmi.trükli* - -t1, värmitrükümassin -a -at4

värvitrükk värmitrük|k -ü -kü37

värvitu värmildäq

värvuma .värmi .võtma , .värmi minemä maasikatest punaseks värvunud käed maaśkist vereväs lännüq käeq; värvus lillaks lätś v tõ̭mmaś lillas;

värvus värḿ värmi .värmi37, värv́ värvi .värvi37

väsima väs|ümä -süq -ü70, rahmõh(t)u|ma -daq -84, ra(m)mõh(t)u|ma -daq -84 oli õhtuks väga väsinud olľ õdagus väegaq ärq väsünüq; väsinud väsünüq, väsüne, ärq uttunuq; väsinud silmad väsüdseq v väsünüq silmäq;

väsimatu(lt) väsümäldäq

väsimus väsümüs -e -t9, rahmõh(t)us -õ -t9, ra(m)mõh(t)us -õ -t9 väsimus oli suur väsümüs olľ suuŕ;

väsitama väsü|tämä -täq -dä82 televiisori vaatamine väsitab silmi televiisori kaeminõ väsütäs silmi; väsitav väsütäjä, väsütäv; mis sa ennast väsitad! mis sa hindä väsütät!;

västar västäŕ .västrä västärd22, .västri - -t1, .västri|k -gu -kku38

vääksuma hellü tegemä , .ikma ikkõq ikõ61 tita hakkas vankris vääksuma tita naaś vankrin hellü tegemä;

väänama .käändmä (.)käändäq käänä66, pü̬ü̬rdmä pöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66, .väändmä (.)väändäq väänä66 politseinik väänas vargal käed selja taha politsei käänď vargal käeq sälä taadõ; väänas jala välja nisõlď jala ärq; jalg on välja väänatud jalg om jakust ärq keeverdünüq; pesust vett välja väänama mõsust vett vällä käändmä v pitsitämä;

väänduma kõvõras minemä , ki̬i̬rdümä ki̬i̬rdüdäq keerü79 jalgratta tagaratas oli väändunud jalgratta tagatsõ̭õ̭ŕ olľ kõvõras lännüq; humal on puu ümber väändunud hummaľ om hindä puu ümbre käändnüq;

väänkael eläjät pi̬i̬täjä - -t3, piibitäjä - -t3, tiiotaja - -t3, põvva|tsirk -tsirgu -.tsirku37, üleannõ|du -du -tut1, koir koira .koira37, nüle|ṕ -bi -pit13, meelevalla|du -du -tut1, puiań -i -it4 väänkael häälitseb piitäjä piitäs;

väänlema angõrda|ma -q -83, õ̭ngõrda|ma -q -83, (v)ingõrda|ma -q -83, lu̬u̬skõlõma loosõldaq lu̬u̬skõlõ86, mitmit kõrdo (v)ingõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, õ̭ngõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .väändlemä .vääneldäq .väändle85 väänles valu käes vingõrdõlli halust;

vääntaim ki̬i̬rd|kasv -kasvo -.kasvo37

väär võlsś esitas väära fakti käve vällä võlsś fakti;

vääramatu kimmäs .kimmä kimmäst22 vääramatu jõud päsemäldäq joud;

väärareng .võlssikasumi|nõ -sõ -st5

väärarusaam .võlssi .arvo.saaminõ

väärarvamus .võlssi.arvami|nõ -sõ -st5, .võlssi .arvo.saaminõ

väärastama ärq nuŕastama , .kurja v .halva v hätä tegema , tõistsugutsõs tegemä raha on väärastanud mehe iseloomu raha om mehe loomussõ ärq nuŕastanuq;

väärastuma võlsis kujonõma , .alla .käümä sõduri psüühika oli väärastunud soldań olľ pääst ärq käändnüq;

vääratama väärähtü|mä -däq -84, .essümä .essüdäq essü79, lünnäh(t)ü|mä -däq -84 käsi vääratas ja nuga lõikas sõrme käsi väärähtü ja väitś lõigaś sõrmõ; võistlejal vääratas vaid üks lask võistlõjal lätś õ̭nnõ ütś laskminõ müüdä; ta oli nooruses vääratanud tä olľ noorõn iän essünüq; käsi vääratas käsi lünnähtü;

väärikalt .uhkõhe , .korgõhe , avvulidsõlt , .tähtsähe , avvugaq , .sündsähe

väärikas .uhkõ - -t3, .ausa - -t3, .korgõ - -t3, avvuli|nõ -dsõ -st5, .tähtsä - -t3, .sündsä - -t3 meil on väärikas sugupuu meil om uhkõ sugupuu;

väärikus au avvu (.)avvu37, .uhkus -õ -t9 eneseväärikus hindäperisüs, hindä uhkus; inimväärikus inemis(e)perisüs; tal puudub väärikus täl olõ-õi avvu ei häpü; perenaise väärikus pernaasõ uhkus;

vääriline väärt , väärüli|ne -dse -st5 tulemus oli vaeva, preemiat väärt tullõḿ olľ vaiva, preemiät väärt;

väärima väärt olõma väärib märkimist tasos ärq märkiq; ta ei vääri sind tä olõ-õi sinno väärt;

vääring rah|a -a -ha28, valuuta - -t1

vääriselupaik väärtelokotus -(s)õ -t11, elorikas kotus

väärisese kallisasi .kalliaśa kallist.asja43

vääriskivi kalliskivi .kallikivi kallistkivvi26, kalliskiv|i -i -vi26

väärismetall kallismetalľ .kallimetalli kallistme.talli37

väärispuit kallispuu - -d50

vääriti .võlssi

vääritu .kõlbma(l)daq , .sünd(ü)mä(l)däq , huka(h)n

väärkohtlema halvastõ .ümbre .käümä väärkohtlemine halv(astõ) ümbrekäümine;

väärne väärüli|ne -dse -st5, väärt , peri|ne* -dse -st7 elamisväärne elämisperine; mälestusväärne mälehtämist väärt;

väärt väärt .kalli kallist22, kallis , hää - -d50 kingad olid 100 eurot väärt kängäq olliq 100 õurot väärt; see on väärt raamat taa om väärt raamat; kas asi on seda väärt? kas tuu asi tasos ärq?;

väärtegu võlsśte|go -o -ko27

väärtfilm hää filḿ , väärt|filḿ -filmi -.filmi37

väärtpaber väärt|papõŕ -.paprõ -papõrd22

väärtus .väärtüs -e -t9, .häädüs -e -t9, hind hinna .hinda30, väärt olõminõ sellel pole püsiväärtust taa asi ei jääq hinda; varastati tuhande euro väärtuses tööriistu varastõdi tuhandõ õuro iist tüüriisto; kas emakeel on väärtus? kas imäkiilt peetäs tähtsäs?;

väärtusetu .väärtüseldäq , otav odava odavat4, tähendüseldäq see asi on väärtusetu taa asi olõ-õi midägiq väärt;

väärtuslik .väärtüsli|ne -dse -st5, väärt - -t3, .tähtsä , kallis .kalli kallist22, tarvili|nõ -dsõ -st5, .tarbli|nõ -dsõ -st5 mesi on väärtuslik toit mesi om tarvilinõ süüḱ; kõige väärtuslikum mängija kõ̭gõ parõmb mänǵjä; väärtuslik aeg kallis aig;

väärtustama .hindama hinnadaq .hinda77, .tähtsäs pidämä väärtustab haridust pidä haridust tähtsäs;

väät ronija varś , vits vitsa .vitsa30, oss ossa .ossa31 metsviinapuu väätidesse kasvanud kelder mõtsviinapuu varsi sisse kasunuq kelleŕ;

väävel .väävli .väävli .väävlit4, veeveľ vi̬i̬vli veeveld22

väävelhape .väävlihap|as* -pa -ast22, vi̬i̬vlihap|as* -pa -ast22

vöö vü̬ü̬ - -d51, hü̬ü̬ - -d51, kurť kurdi .kurti37, puudõq† .puutõ puudõt18, raik† raiga .raika30 pani vöö vööle panď vüü pääle; pane nuga vööle panõq väitś vüülde; vöökotike taśki, taśku;

vööde vü̬ü̬ - -d51 parasvööde parralämmävü̬ü̬; ekvatoriaalvööde ekvaatorivüü, keskpaigavüü; troopiline vööde troopigavüü; arktiline vööde põḣanabavüü; antarktiline vööde lõunanabavüü;

vöödiline vöödi|k -gu -kut13, vü̬ü̬tliga|nõ -dsõ -st5, juti|k -gu -kut13, .jutliga|nõ -dsõ -st5 vöödiline loom vöödik;

vöökoht vü̬ü̬kotus -(s)õ -t11, keskkotus -(s)õ -t11, kesk|paik -paiga -.paika30, .taljakotus -(s)õ -t11 naine oli vöökohast hästi peenike naanõ olľ vüükotussõst väega peenükene;

vöönd m vü̬ü̬ - -d51 piirivöönd piirivüü; ajavöönd aovüü; taigavööndi loomastik m nõglamõtsavüü eläjäq; tundravöönd tundravüü; vastassuunavöönd vastantsihirida, vastantsihimaa;

vöör laivanõ̭n|a -a -na28, vü̬ü̬ŕ vööri vü̬ü̬ri37

vöörmünder vü̬ü̬r|.mündri - -t1, vü̬ü̬l.möldri - -t1

vööt jut|ť -i -ti37, ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40

vöötama .pääťmä .päätiq päädi63

vöötkood jutť|ku̬u̬ď -koodi -ku̬u̬di37, vü̬ü̬ť|ku̬u̬ď -koodi -ku̬u̬di37

vöötrada ülekäügira|da -a -ta29

vürfel .vürhvli - -t1

vürst vürsť vürsti .vürsti37

vürts vürtś vürdsi .vürtsi37

vürtsine vürdsi|ne -dse -st7, krehvti|ne -dse -st7, .piprõ|nõ -dsõ -st5

vürtsitama vürdsi|tämä -täq -dä82, .vürtse .pandma

Sisseminek