ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1943 kiräkotust.
nemad m nimäq näide näid , m niäq näide näid , m nä(äq) näide näid ; kq ka tema
ta tä(ä) tää v timä tedä v timmä ( v tääd) , timä tedä v timmä , tiä timä tedä v timmä
taaler .taaldri - -t1
taandama .maaha .võtma, tagasi vii:mä, .taanda|ma -q -83, .taa|tama -taq -da81; matõm kokko .tõ:mbama; taandati kaks kandidaati kats' kandidaati võeti maaha; taanda ennast ametist! astuq ammõdi päält kõrvalõ!; advokaat taandati ahukaat' taatõdi ärq; taanda murrud tõ:mbaq murruq kuumbahe
taanduma tagasi v ärq minemä, taganõma taganõdaq v .taadaq taganõ89, .taas'ma .taasiq
taasi61; väed sunniti taanduma vägi sunniti taganõma; taanduti teise tuppa ja sõneldi seal edasi minti ärq tõistõ tarrõ ja ts'angõldi sääl edesi; meri kord tõusis, kord taandus meri kõrd nõssi, kõrd läts' ala; palavik on veidi taandunud palavik om veidükese perrä andnuq; taandus oma seisukohtadest ütel' umist arvamiisist vallalõ
taani taani - -t1; taani keel taani kiil'
taanlane .taanla|nõ -sõ -st5
taar taar' taari .taari37, kvass' kvassi .kvassi37, (hrl luulõkeelen) haani|k -ga v -gu -kat v -kut13
taara taara - -t2, m tühäq pudõliq v purgiq v tönniq v pakiq v kastiq vms , .pak'mi|nõ -sõ -st5; taara maksumus arvestatakse hinna sisse pak'minõ om hinna seen
taaruma kapõrda|ma -q -83, taaru|tama -taq -da82, taara|tama -taq -da82, taaratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kupõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma -q -83, taiu|tama -taq -da82; joodik taarub koduteel joodik kapõrdas kodotii pääl; sai hoobi, taarus pisut, aga jäi jalule sai liti, kapõrd' veidükese, a jäi pistü
taas jälq, jalq, .jälki(nä)q, jällekiq, .vahtsõst; homme jätkame taas oma tööd hummõn' teemiq umma tüüd jälq edesi
taaselustama .vahtsõst elolõ herätämä, elolõ .pästmä; vanu kombeid taaselustama vanno kombit vahtsõst elolõ herätämä
taaskasutus .vahtsõst.pruuk'mi|nõ -sõ -st5, 
jälq.pruuk'mi|nõ -sõ -st5, tõist kõrd .pruuk'­minõ; jäätmed lähevad taaskasutusse kõ:ik', mis üle jääs, pruugitas kah ärq
taassünd .vahtsõst.sündümi|ne -se -st5, he­rä­nemi|ne -se -st5, jälq.sündümi|ne -se -st5, 
.ümbre.sündümi|ne -se -st5, .vahtsõs .saa­minõ; 16. november on taassünnipäev 16. märdikuu om vahtsõst heränemise päiv; konflikti taassünd tülü heränemine
taastama üles v tagasi tegemä, .vahtsõst luu:ma; taastas oma hea maine tekk' uma nime jälq hääs; taastati diplomaatilised suhted naati vahtsõst läbi käümä; hävinud linnad taastati paari aastaga häönüq liinaq ehitediq paari aastagaq vahtsõst; mõisa härrastemaja taastati mõisa härbän' tetti vahtsõst kõrda
taastamine .vahtsõstluu:mi|nõ -sõ -st5, üles- v tagasitegemi|ne -se -st5; taastamiskulud ülestegemiskuluq; taastamistöö ülesehitüs, ülestegemine; kohanimede taastamine kotusõnimmi tagasitegemine
taastootmine mano(q)tegemi|ne -se -st5, tagasikasumi|nõ -sõ -st5, päälekasumi|nõ -sõ -st5; rahvastiku taastootmine inemiisi päälekasuminõ
taastuma tagasi tulõma, pääle kasuma; tervis on taastunud tervüs om tagasi tulnuq; taastuvad ja taastumatud loodusvarad päälekasujaq v tagasikasujaq ja otsasaajaq v päälekasumaldaq luudusvaraq
taastumine tagasitulõmi|nõ -sõ -st5, pääle­kasumi|nõ -sõ -st5; silmanägemise taastu­mine võtab aega silmänägemise tagasitulõk' võtt aigo
taat tätä - -t2, taat' taadi .taati37, teeda - -t2, esä esä essä24, vanaesä vanaesä vannaessä24
taba 1. riiv' riivi .riivi37; 2. ta|ba -ba -pa28
tabalukk tabaluk|k -u -ku37, vinneta|ba -ba -pa28
tabama 1. .külge .saama, täppi .saama v minemä, putah(t)u|ma -daq -84; kivi tabas akent kivi läts' aknõhe; tabas noolega ­märki sai nooligaq märgile külge; ei taba mu jutu mõtet saa-iq mu jutu mõttõst arvo v ei haaraq mu jutu mõtõt v haaru-iq mu jutugaq; tahtsin kirvega siga lüüa, aga tabasin sind tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu; rumalad hakkasid kividega loopima, hea et meid ei tabanud ulliq naksiq kivvegaq pilma, hää, et meile pääle es lääq v es tulõq; tulistasin, aga ei tabanud lasi, aq külge es saaq; proovi, kas tabad! proomiq, kas saat külge v kas lätt pääle!; 2. kätte .saama, kinniq .püüdmä; kurjategija tabati kur'ategijä saadi kätte; varas tabati varas püvveti kinniq; 3. perekonda tabas vaesus pereq jäi vaesustõ v kitsustõ; poega tabas isa saatus poig tõ:mmati esä tiid v pojal läts' niguq esäl
tabamine .külge.saami|nõ -sõ -st5, taba(ha)mi|nõ -sõ -st5, kätte.saami|nõ -sõ -st5, täppi.saami|nõ -sõ -st5
tabamus .külge.saami|nõ -sõ -st5, tabahus -õ -t9, täppi.saami|nõ -sõ -st5; sai kuuliga taba­muse sai kuuligaq külge; võidab see, kel on kõige rohkem tabamusi võit tuu, kiä om kõ:gõ inämb täppi saanuq; sai lotomängus viis tabamust sai loton viis' nummõrd täppi; täistabamus täppiminek', täüsmats
tabav hää - -d50, .õigõ - -t3, .täpsä - -t3; peo tabav kirjeldus pido hää v õigõ kujotaminõ; tabav nali, ütlus, võrdlus hää nali, ütelüs, võrdõlõminõ; joonistas tabava karikatuuri joonist' hää nal'apildi; tabav tuli täpsä tuli
tabavalt .häste, .õigõhe, .täpsähe; poiss teeb õpetajat üsna tabavalt järele poiss' tege ­oppajat peris häste perrä
tabel ta|põl' -bõli -bõlit4, joonõ|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
tablett tablet|t' -i -ti37, rohokõ|nõ -sõ -ist8
tabloo .tahvli - -t1, .numbri|laud -lavva ­-.lauda33, tsihvõr|plaat' -plaadi -.plaati37
tabu ta|bu -bu -pu26, püh|ä -ä -hä24, .putmaldaq, keele|t -dü -tüt1; jahilooma nimetamine oli tabu jahieläjä nimmaminõ oll' keelet; tabuteema keelet jutt; tabusõna keelet sõ:na
taburet tabu|rett' -reti -retti37, kerk kergo .kerko37, pink' pingi .pinki37; pani toidu voodi kõrvale taburetile pand' söögi sängü kõrvalõ kergo pääle
tael tagõl v takl tagla .takla45, pess pessü .pessü37
taevaisa .taivaes|ä -ä -sä24, vanajummal' vanajumala vannajumalat4, kukutätä - -t2; kui välku lööb ja müristab, siis taevaisa pahandab ku välkü lüü ja müristäs, sis kukutätä tõrõlõs
taevakeha (.taiva)täht' (-)tähe (-).tähte34; taeva­kehi vaatlema tähti kaema
taevalik .taiva|nõ -dsõ -st7, .taivali|nõ -dsõ -st5; ilm(a)il|los -osa -osat4; taevalikud ended tai­vadsõq märgiq; taevalik loodus perädü illos v ilmillos luudus; külma ilmaga on kuum tee lausa taevalik külmä ilmagaq om kuum tsäi (ilm)kistumaldaq hää
taevane .taiva|nõ -dsõ -st7, .taivali|nõ -dsõ -st5
taevas taivas .taiva taivast22, ilm ilma .ilma30; jumal lõi taeva ja maa jummal' lõi ilma ja maa; pole tal tööd ega elamist, elab lageda taeva all olõ-iq täl tüüd ei elämist, ripõndas ilma pääl v om lakõ taiva all; matkal magati lageda taeva all matkal magati välän; taevas halasta! jummal' sund'kuq!; seda on maa ja taevas! tuud om maailm!
taga taka(h)n, perä(h)n; veab longates jalga taga vidä jalga v takan limpas; ta on põllu­töödega meist taga tä om põllutöiegaq meist maan; minekuga on kiirus taga minekigaq om kipõ; nagu vanemad ees, nii lapsed taga niguq vanaq v vanõmbaq iin, nii latsõq takan; tuleb minu taga ast takan minno; taga ajama takan ajama v virotama, kargutama, krassatama; koer ajab vasikaid aeda mööda taga pini kargutas vasikit aida piten takan; taga kiusama (perän v takan) kiusama, võhlitsõma; ketsereid kiusati taga usotaganõjit kiusati takan
taga - taga-, perä-; tagajalad tagajalaq; taga­ratas ja esiratas tagatsõõ:r' ja edetsõõ:r'; ees- ja tagavokaalid kiil' m teräväq ja kummõq vaba­helüq; ees- ja tagavokaalsed sõnad kiil' m teräväq ja kummõq sõ:naq
tagaajamine taka(h)najami|nõ -sõ -st5, kargutami|nõ -sõ -st5, krassatami|nõ -sõ -st5
tagahoov taga|aid -aia -.aida33, majatago|nõ -dsõ -st7, tarõtago|nõ -dsõ -st7
tagaiste taga|istõq -.istmõ -istõnd16, tagoma­nõ istõq; väikesed lapsed istuvad autos tagaistmel väikuq latsõq istusõq auton tagomadsõ istmõ pääl
tagajärg taga|järg' -järe -.järge34, tul|lõm -õmi -õmit4, tul|o -o -lo26, perähüs* -e -t9; kes tagajärgede eest vastutab? kiä tuu iist vastust kand?; kuriteol olid rasked tagajärjed kur'altüül olliq rassõq perähüseq v tagajäreq; jäi õnnetuse tagajärjel vigaseks jäi õ:nnõtusõ pääle sandis; linn hävis tulekahju taga­järjel liin palli maaha; suusatajad saavutasid võistlusel häid tagajärgi suusatajaq saiq võistluisil häid kotussit v tulõmit
tagajärjekas .kõrdalännü|q - -t1, te|küs -güsä -güsät4; seminar oli tagajärjekas seminär' läts' kõrda
tagajärjel tuu: pääle, tuu: peräst
tagajärjetu .tühjälännü|q - -t1, .summalännü|q - -t1; tagajärjetud otsingud tühjälännüq v tühäq ots'misõq; ravi jäi tagajärjetuks ravi läts' tühjä v ravist es tulõq midägiq
tagakiusamine (taka(h)n).kiusami|nõ -sõ -st5, 
.kiusus -õ -t10, kiust kius(t)u .kiustu37, kius kiusu .kiusu37, võhlitsõmi|nõ -sõ -st5; kanna­tab naabrite tagakiusamise all om naabridõ kiu­susõgaq v kiustugaq hädän; on teda taga­kiusamise pärast kohtusse kaevanud om tedä kiususõ peräst kohtulõ kaivanuq
tagakülg taga|külg' -kü(l)le -.külge34, tagomanõ külg', perämäne külg'; ajalehe tagakülg aolehe tagomanõ v perämäne külg'; maja tagaküljel on trepp maja takan v tagapoolõ pääl v takanpuul om trepp'
tagala tagala - -t1, tagamaa - -d50, sä(l)lätago­|­nõ -dsõ -st7; saadeti rindelt tagalasse saadõti liini päält tagalahe; oma tagala peab puhtana hoidma uma sälätagodsõ piät puhta hoitma
tagama .andma (.)andaq anna66, kimmä|tämä* -täq -dä82, kinnü|tämä -täq -dä82; leping tagas mulle sissetuleku kaheks aastaks kontraht' and' mullõ sissetulõgi katõs aastas; kodanikele seadusega tagatud õigused kodanikõlõ säädüsegaq antuq õigusõq; kas suudate julgeoleku tagada? kas sutatiq kaidsõt andaq?; NATO tagab meile julgeoleku NATO and meile kaitsõ
tagamaa tagamaa - -d50; linna tagamaad liina tagamaaq; heinalised jõudsid tagamaadelt koju alles õhtul hainalidsõq joudsõq taga­mõtsast viil õdagu kodo; otsuse tagamaad ei ole teada olõ-iq teedäq, mis taa otsussõ takan om
tagamine .andmi|nõ