ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 309 kiräkotust.
oaas saar' saarõ saart40, .kõrbõ|saar' -saarõ -saart40
obadus 1. (metallist aas) .sinkli - -t1, vastus -(s)õ -t11; 2. litt' liti litti37, lõ:tt' lõ:ti lõ:tti37, välk' välgi .välki37, hubahus -õ -t9, huba|k -gu -kut13; andsin talle obaduse anni tälle üte liti
objekt (tsiht')asi* (-)as'a (-).asja43, tsiht' tsihi
.tsihti36, kotus -(s)õ -t11; läheme objektile mi lää tüükotusõ pääle; millised on teie uurimis­objektid? määntsit asjo ti uurit?; raamatust sai pilgete objekt raamat sai pilkamiisi tsihis v märk'lavvas
objektiiv objõk|tiiv' -tiivi -.tiivi37
objektiivne .õigõ - -t3, objõk.tiiv|nõ -sõ -sõt6, 
eräpoolõldaq, nigu asi om; see mees räägib objektiivset juttu taa miis' kõ:nõlõs õigõt juttu; ole objektiivne! kõ:nõlõq, nigu asi om!
oblaat armulavva|leib -leevä -.leibä34
oblikas hubli|k -gu -kut13, hapuhain .hapnõ­haina hapund.haina30; hobuoblikas huuhublik; kärnoblikas hobõsõhublik, kärnäleht'; kq ka hapuoblikas
oblikhape hublikhap|as* -pa -ast22
observatoorium tähe|torn' -torni -.torni37, täht'|torn' -torni -.torni37, obsõrvatoori|um' -umi -.ummi38; meteoroloogiaobservatoo­rium ilmajaam
obstsöönsus roppus -õ -t9
oda oda oda ota26, oda oa ota29, nuu:l' noolõ nuu:lt40; läksime oda viskama lätsimiq nuult hiitmä v pilma
odav otav odava odavat4; osta odavam raamat! ostaq odavamb raamat!; odavaim pilet kõ:gõ odavamb pilet'; odavavõitu otavlik
odavalt odavahe, odavalõ; odavamalt odavambast, odavampa; rongiga sai linna odavamalt kui bussiga rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq
odavise sport oda.hiitmi|ne -se -st5, oda|hiideq -.hiite -hiidet18, oda.viskami|nõ -sõ -st5; odaviskaja odahiitjä, odaviskaja
odekolonn nuhe|vesi* -vii: -vett42 , .nuhkõ|vesi* -vii: -vett42, kölni|vesi -vii: -vett42, kolmõ.kõrd|nõ -dsõ -sõt6; ma panen odekolonni ka ma panõ haisu v nuhet ka pääle
oder kesev v kesv kesvä .kesvä35; otradest jahvatatakse tangu, kruupi ja jahu kesvist tetäs suurmit, kruupõ ja jahhu; odrakarask kesväkarask'; odratangud kesväsuurmaq
odraiva pininagõl silmä(h)n v silmä pääl, silmä|nagõl* -nagla -.nakla45, kesväter|ä* -ä -rä24
oga nõgõl v nõkl nõgla .nõkla45, hammas .hamba hammast23; karusmarjapõõsa ogad tikõrperänõglaq; koha seljauime ogad sudagu sälähormussõq
ogaline nõglu|nõ -dsõ -st7, .nõklo täüs ; ogaline rull hambidõgaq trull'
ogar ull' ulli.ulli37, rum|mal' -ala -alat4, (.)puu­du­­li|nõ -(d)sõ -st5, (.)puuduli|k -gu -kku38, segä|ne -dse -st7, pääst segi, .oigõ - -t3; vanadusest ogaraks läinud vanast pääst segi ärq lännüq v ärq käändnüq; ogar vanamees oigõ vanamiis'; naerab end ogaraks naard hindä likõs
oh ohoq, .tohho(q), tohoh, tohoq, või(q), võih, võeh; oh, pole viga! ohoq, olõ-iq hätä!; oh sellest pole midagi! tohoq, tuust olõ-iq midägiq!; oh kui ilus! võiq ku illos!; oh tuleks juba kevad! no tulnuq joba kevväi!
ohakalind .ohtja|tsirk -tsirgu -.tsirku37
ohakas uha|k -gu -kut13, (.)ohtjas .ohtja ­.ohtjat v 
ohtjast15, (.)uhtjas .uhtja .uhtjat v uhtjast15, 
(.)ohk'mas .ohk'ma .ohk'mat v ohk'mast15, 
(.)uhk'­­mas .uhk'ma .uhk'mat v uhk'mast15, 
(.)oht'­mas .oht'ma .oht'mat v oht'mast15, 
(.)uht'mas .uht'ma .uht'mat v uht'mast15, uhas .uhtõ uhast22; piimohakas piimhain; perenaine kitkub põllul vilja seest ohakaid pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit
ohatama villi|tämä -täq -dä82, villitü|mä -däq -84; ohatanud suu ärq villitänüq suu
ohatis villitüs* -e -t9
ohe ( ohke ) .ohkus -õ -t9, .ohkami|nõ -sõ -st5, kõrras ohah(t)us -õ -t9
ohe ( ohte ) (.)ohtjas .ohtja .ohtjat v ohtjast15, hand hanna .handa33; odrale on ohted külge jäänud kesväle ommaq ohtjaq külge jäänüq
ohelik ohi|lõ:ig -lõ:ia -.lõ:iga32, uhi|lõ:ig -lõ:ia
-.lõ:iga32, ratus -(s)õ -t11, oheli|k -gu -kku38, (jämmemb) kabõl v kapl kabla .kapla45; ohelik kinnitati hobuse valjaste külge ohilõ:ig köüdeti hobõsõ päitside külge; perenaine tõi lehma oheliku otsas koju pernaanõ tõi lehmä kabla perän kodo
oherdi oherd' -i -it13, uherd' -i -it13
ohi hrl m uhi uh'a .uhja44, hrl m ohi oh'a .ohja44; ohjad on Jüri käes uh'aq ommaq Jüri käen; õpetaja hoidis klassi ohjes kuul'meistre hoit' klassi vaossin
ohjama .uhjama uh'adaq .uhja77, pi|dämä -täq -ä59; ohjab hobust pidä hobõst; Mati on kaua osakonda ohjanud Mati om kavva osakunda juht'nuq; mässu ei suudetud enam ohjata mässü jouda es inämb uh'adaq v vaossin hoitaq
ohjeldama tagasi .hoitma, pi|dämä -täq -ä59, vaossi(h)n .hoitma; viha ohjeldama vihha tagasi hoitma
ohjeldamatu (.piiri)pidämäldäq, .päähä.käändävä|ne -dse -st5, .päähäkäänetäv -ä -ät4, sõkõ - -t14, pidämäldäq, pisla - -t2; ohjeldamatu naer pidämäldäq naarminõ; ohjeldamatu inimene päähäkäänetäv inemine; ohjeldamatu kihutamine sõkõ kupataminõ
ohkama .ohkama ohadaq .ohka77, .puhkama puhadaq .puhka77, kõrras ohahta|ma -q -83, .tehksämä tehästäq .tehksä76; haige ajas end ohates püsti tõbinõ ai hindä ohatõn pistü
ohkima .ohk'ma .ohkiq ohi63, .oihk'ma .oihkiq oihi63, .tehk'mä .tehkiq tehi63, võia|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .ohkõlõma oheldaq .ohkõlõ85, .oihkõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ohahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; ära hakka jälle ohkima! nakaku-iq jälkiq võiatama!
ohmu .toh(k)|mann' v .toh|mann' -manni
-.manni37, .tuh|mann' -manni -.manni37, toh­ma|ts' -dsi -tsit13, tohna|ts' -dsi -tsit13, tohl'o - -t2, tohn'a - -t2, tuhn'a - -t2, tuhajuhan' -i -it4
ohoh, ohoo õuka, ohoh, kaeq, hiiq, võeh; ohoo milline uhke maja! õuka, määne uhkõ maja!
oht oht oho .ohto37, hä|dä -dä -tä24, hirm ­ hirmu .hirmu37; loomad aimasid ohtu eläjäq tundsõq ohto; ohutunne ohotundminõ; mul tekkis ohutunne ma naksi hätä pelgämä; selles metsas on eksimise oht suur tahaq mõtsa võit kergehe ärq essüdäq; suur tuleoht suur' tulõhirm; on oht, et … om pellädäq, et …
ohter .helde - -t3, hää - -d50, suur' suurõ suurt40; sai ohtra tasu sai helde taso; mees on ohtra jutuga miis' om suurõ jutugaq; ema ohtrad õpetused ununesid varsti imä lugõmaldaq oppamisõq unõhtuq pia
ohtlik kuri kur'a .kurja43, .ohtliga|nõ -dsõ -st5, oholi|nõ -dsõ -st5, hädä.ohtli|k -gu -kku38, pel(l)ädäq; karu on ohtlik metsloom kahr om kuri mõtsaelläi v kahru piät pelgämä; libedaga on ohtlik sõita nilbõgaq om oholinõ sõitaq; ohtlik kurjategija pellädäq kur'ategijä; ohtlikult libe tee pall'o nilbõ tii
ohtralt küländ, viländ, pall'o, külh, ­kopagaq, maailm, täüskässi; sõime ja jõime ohtralt seimiq ja jõimiq viländ; seeni on tänavu ohtralt timahavva om siini maailm
ohukolmnurk ohokolmnuk|k -a -ka31, hädä­kolmnuk|k -a -ka31
ohustama ohos v oho(h)n olõma, .ohtliganõ olõma, .ohto .säädmä; öökülmast ohustatud taimed üükülmäohon kasvoq; ohustatud liik hädäohon v ohoalodsõq eläjälihiq; suitsetamine ohustab tervist suidsutaminõ pand tervüse ohto
ohutu .julgõ - -t3, oholdaq, sõbra|nõ -dsõ -st7, kaidsõ|t -du -tut1; videvikus on ohutum luurele minna hämärägaq om julgõmb luu­rama minnäq; see on ohutu koht taa om jul­gõ kotus; jääge ohutusse kaugusse! jäägeq julgõ kaugusõ pääle!; keskkonnaohutu pesemisaine keskkunnalõ oholdaq mõskmis­ollus; see madu on tegelikult ohutu taad siugu piä-iq joht pelgämä; see koer on ohutu taa pini om sõbranõ v sõbõr
ohutus ärq.hoitmi|nõ -sõ -st5, .julgus -õ -t9, .kimmüs -e -t9, .julgõolõ|k' -gi -kit13; tule­ohutus tulõ iist hoitminõ v tulõ ärqhoitminõ; ohutushoid õ:nnõtusõ ärqhoitminõ; liiklus­ohutus oholdaq v julgõ liikminõ v liikmisõ julgõolõk'; ohutuse huvides paigaldati ristmikule valgusfoor et olnuq julgõmb, panti tiiristi pääle valgusfuur'
ohver 1. annõq .andõ annõt19, annus -(s)õ -t11, asi as'a .asja43, kahi kah'a .kahja43, .ohvri - -t1; kevadel enne karja väljalaskmist tegi karjus õlut ja kutsus küla peremehed ja -naised karjaohvrit jooma keväjä inne kar'a vällälaskmist tekk' kar'us ollõ ja kuts' külä perremeheq ja pernasõq kar'akah'alõ; metsa­vaimudele viidi ohvriks osa jahisaagist mõtsavaimõlõ viidi annis osa jahisaaki; sellist ohvrit ei saa ma vastu võtta säänest ohvrit saa-iq ma joht vasta võttaq; 2. .ohvri - -t1; maavärina ohvrid maavärinä ohvriq; ohvriterohke õnnetus hulga ohvridõgaq õ:nnõtus; sõjaohvrid sõ:an hukkasaanuq; lange­sime pettuse ohvriks saimiq pettäq
ohverdama .andit .andma v tuu:ma v vii:mä, ohvõrda|ma -q -83, ohvri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90
ohverdamiskoht = ohvrikoht .ohvrikotus -(s)õ -t11, ahikotus -(s)õ -t11
ohvitser ohvit|sii:r' -seeri -sii:ri37, upsõr'* -i -it4
ohvrikivi .ohvrikiv|i -i -vi26
oi või(q), või(a)h!, võe(h), õuka; oi kui ilus! võiq ku illos!; oi, mis nüüd saab? võih, miä noq saa?; oi sa pagan! kaeq kuradit!; oi-oi! või-või! v võiakõnõ!; oi-oi kui valus! või-võiakõnõ ku hallus!
oiatama ojahta|ma -q -83, ujahta|ma -q -83; haige oiatas valust tõbinõ ojaht' valust
oid mu|dsu -dsu -tsu26
oie ojah(t)us -õ -t9, ujah(t)us -õ -t9
oietama võia|tama -taq -da82, uia|tama -taq -da82, uiu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .uialõma uialdaq .uialõ85; hambavalu võttis mehe oietama hambahalu pand' mehe võiatama
oigama .oigama ojadaq .oiga77, ogima okiq ogi57, võia|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .oigõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, or'õhtõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, 
.vauglõma vavvõldaq .vauglõ78; lapsed kas­va­vad nuttes, vanad elavad oiates latsõq kasusõq ikkõn, vanaq eläseq ojatõn; haige oigas järjest kõvemini tõbinõ ojas' kõrrast kõvõmbahe; oigab oma haige hamba pärast vaugõlõs umma haigõt hammast
oikumeeniline üleilma, üleilmali|nõ -dsõ -st5, 
kõ:gõmaapääli|ne -dse -st5; oikumeeniline jumalateenistus üleilmalinõ jumalateenistüs; Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Konstantinoopoli kõ:gõmaapääline patriarh
oim = oimukoht meelekotus -(s)õ -t11; ta juuksed on oimukohtadel hallid tä hiusõq ommaq meelekotussõ päält valgõs lännüq; ei liigutanud oimugi es liigudaq hurmagiq
oimetu 1. hoimussillaq, hoimussi(h)n, koolussi(h)n, med meele.mõistusõldaq, nõrgahunu|q - -t1, närvähünü|q - -t1, kooma - -t2; hoop lõi mehe oimetuks huup' lei mehe hoimussilõ; 2. hoima|nõ -dsõ -st7, hoima|du -du -tut1; õnnest oimetu õ:nnõst segi; tema oimetus vihastas mind timä hoimanõ olõk' pahand' minno
oinas oinas .oina oinast22, pär|i -i -ri26, pok|k -a -ka31, päri|oinas -.oina -oinast22, sõ:nn' sõ:nni .sõ:nni37, (väikene) päss pässä .pässä35, (kohitsõt) kohi|oinas -.oina -oinast22, latsik poko - -t2, põko - -t2, oss'o - -t2; vesioinas vesioinas
oinastall ois'o - -t2, oss'o - -t2, uss'o - -t2, oon'o - -t2, u|s'o -s'o -ss'o26
oivaline .väega(q) v .kistumaldaq hää; oiva­lised ploomid kistumaldaq hääq ploomiq
oja oja oja ojja v oia26, uja uja ujja v uia26, or|a† -a -ra26, ur|a† -a -ra26, urg† ura .urga32; kohanimi Veriora tähendab tegelikult verioja kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja
okas nõgõl v nõkl nõgla .nõkla45, (karusnahal) har'as -(s)õ -t11, oha|k -gu -kut13; ­ männiokkad pedäjänõglaq; hõberebase nahal on ilus okas hõpõrebäse nahal ommaq ilosaq har'assõq v hõpõrebäse nahal om illos ohak
okaskroon or'avitsa|kruu:n' -krooni -kruu:ni37
okaspuu nõglapuu - -d50; okas(puu)mets nõgla(puu)mõts
okassiga nõglatsi|ga -a -ka29
okastraat küüds'|traat' -traadi -.traati37, nõgõl|traat' -traadi -.traati37, or'a|traat' -traadi -.traati37
okei .olkõq pääle, .olkõq sõ:s, hää om, no hää, .olkõq noh
okkaline nõgla|nõ -dsõ -st7, nõglu|nõ -dsõ -st7, nõgloli|nõ -dsõ -st5, uhaja|nõ v uhaja|s -dsõ -st5, .ohkma|nõ -dsõ -st5; okkaline põõsas nõglanõ puhm; okkalise iseloomuga ohtjadsõ v ohkmadsõ loomugaq v terävide nukkõgaq; ära ole nii okkaline! olku-ui nii ohkmanõ v kärbäne!; ta haridustee oli okkaline timä koolinkäümine oll' üts' rist' ja viletsüs
oks oss ossa .ossa31; kuuseokstel ripub palju käbisid kuusõossõ külen om hulga kukkõ; oksakoht ossakotus; ladvaoks ladvaoss
oksalõikur ossa.lõikaja - -t3
okse ossõq .ossõ ossõt18, ossõ - -t2, ossõndus -õ -t9; oksele hakkama läkkelemä, lökkelemä; hais ajab oksele hais pand lökkelemä; haige hakkas oksele tõbinõ nakas' ossõndama v ossõlõ; oksene ossõnõ, ossõgaq kuun
oksendama ossõnda|ma -q -83; oksendas kogu toidu välja ossõnd' kõ:ik' söögi vällä
oksjon inämb.pakmi|nõ -sõ -st5, üle.pakmi|nõ -sõ -st5, .oks|jon' -joni -.jonni38
okslik .osli(ga)|nõ -dsõ -st5, ossõ|nõ -dsõ -st7, kärbiku|nõ -dsõ -st5, .ossõ täüs; okslik puu osliganõ puu; okslikud põrandalauad ossõ täüs põrmandulavvaq
oksüdeeruma hapatu|ma -daq -84, (ravva kotsilõ) rossi|tama -taq -da82, .rostu|ma -daq -80; alumiiniumtraadid oksüdeeruvad toone­kure väljaheitest kurõsitagaq hapatusõq alumiin'traadiq ärq; oksüdeerunud hõbe mustas lännüq hõpõ
oktoober rehekuu - -d50, ókto(o)bri - -t1, rehe­pessükuu - -d50
okupant or'astaja - -t3, ala.hiitjä - -t3, oku|pant' -pandi -.panti37
okupatsioon .hindä ala(q) .võtminõ, ala­hiidüs* -(s)e -t11, ala.hiitmi|ne -se -st5, oku­pat­si|uu:n' -ooni -uu:ni37; Saksa okupatsiooni ajal S'aksa aigo; okupatsiooniaeg võõ:ra võimu aig
okupeerima ala(q) .hiitmä, .väegaq .võtma, .hindä ala(q) .võtma, oku|pii:r'mä -pii:riq -peeri63
olek olõ|k' -gi -kit13, olõng' -i -it13, olõmi|nõ -sõ -st5, ol|o -o -lo26; korrasolek kõrranolõk'; magamata olek kurnab inimest magamaldaq olõminõ vaivas inemist; aine kolm olekut: gaasiline, vedel, tahke ollussõ kolm olõngit: gaasilinõ, vetel', kalg'
olelema (olõma(h)n) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, el|ämä -läq -ä69, videl|emä -däq -e85; plaan, mis oleleb vaid paberil plaan', miä om olõman õ:nnõ paprõ pääl; mõis võis oleleda talupoegade töö najal mõisa võisõ elläq talomiihi tüü nõ:al
olema olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58; tüli oleks võinud olemata olla tülü (olõssiq) võinuq ka olõmaldaq ­ollaq; olemas olema olõman olõma; ära olema ärq olõma; lakkas olemast häädü ärq; lõppi ärq; sai otsa; toas polnud kedagi tarõn olõ-õs kedägiq; olgugi olkõq pääle, (et); las olla pealegi! olkõq pääle!; olnu peale enam ei mõeldud miä oll' (olnuq), tuu pääle inämb es mõtõldaq; täna on vihmane ilm täämbä om saonõ ilm; meil ei ole midagi süüa meil olõ-iq midägiq süvväq; mul on su abi vaja mul om su api vaia; olija olõja
olemasolu olõmi|nõ -sõ -st5, olõma(h)n­olõmi|nõ -sõ -st5, olõma(h)nolõ|k' -gi -kit13
olematu olõmaldaq, (tuu:& midä) olõ-iq olõ­ma(h)n; juhtunut ei saa olematuks teha miä om olnuq, tuu om olnuq v miä tettüq, tuu tettüq v miä om olnuq, tuud tagasi võttaq ei saaq
olematus olõmaldaqol|o* -o -lo26, olõ-i-mi|­nõ* -sõ -st5; kadus olematusesse kattõ suutumas ärq; olematus võiks ka olemata olla olõmaldaqolo võissiq ka olõmaldaq ollaq
olemine olõmi|nõ -sõ -st5, olõng' -i -it13, ol|o -o -lo26; pärast sauna oli kohe teine olemine päält sanna oll' õkva tõ:nõ olõminõ
olemus luu:m loomu luu:mu31, luu:mus -õ -t9, olõ|k' -gi -kit13, säs|ü -ü -sü26, tsä|dsü -dsü -tsü26, ma|gu -o -ku27; ta on oma olemuselt hea inimene tä om loomu poolõst hää ine­mi­ne; see poiss on olemuselt hea taa poiss' om süämest hää; mis on selle asja olemus? miä taa as'a tsädsü om? v miä taa asi om?; õige sepp tunneb raua olemust õigõ sepp tund ravva maku
olend el|läi -äjä -äjät4, hingeli|ne -se -st5, eloli|nõ -sõ -st5, ollus† -(s)õ -t11; seened on elus­olendid seeneq ommaq elolisõq; vees elutsevad olendid viieläjäq; maavälised olendid ilmaruumi eläjäq; väike armas olend v asi nunn'o; väike olend plõks'
olenema olõnõ|ma -daq -89; see ei olene minust taa olõnõ-iq minost v maq ei saaq (ta­haq) midägiq tetäq; see oleneb meist taa asi om miiq tetäq; maju köetakse ilmastikust olenevalt majjo kütetäs ilma perrä; olenemata sellest tuu pääle kaemaldaq
oleng pi|do -do -to26, .istmi|nõ -sõ -st5, kuu:(h)nolõmi|nõ -sõ -st5, olõmi|nõ -sõ -st5; tegime sõpradega vägeva olengu teimiq sõprogaq vägevä pido
olesklema videl|emä -däq -e85, mol'o|tama -taq -da82, peelüske|(l)lemä -lläq -(l)le86, .pus­sõ­lõma pussõldaq .pussõlõ85, lehmä|tämä -täq
-dä82, .hapnõma hapadaq .hapnõ kesks hapa­nuq75; ta oleskles terve suve mererannas tä videli terve suvõ otsa mere veeren; omas koduski pole olesklemiseks aega läpe-iq hapadaq uman kotongiq
oletama .arvama arvadaq .arva77, .pakma pak­kuq paku64, ette kujotama, .pelgämä pe(l)lä­däq .pelgä77; oletasin, et kohtan siin sõpra arvssi, et trehvä tan sõpra; oletamisi hülü pääle
oletatavasti arvadaq; oletatavasti on tege­mist tarandkalmega arvadaq om tuu tahra­kalmatu
oletus .arvami|nõ -sõ -st5, .pakmi|nõ -sõ -st5; oletus pidas paika arvaminõ oll' õigõ; selle kohta oli mitmeid oletusi tuu kottalõ oll' mitmit pakmiisi
olev kiil' olnus.ütlejä* - -t3, olõjakäänüs* olõja­käänü(s)se olõjatkäänüst11
olevik olõvi|k -gu -kku38, seo ilma aig, ollõv|aig* olõv(a)ao v ollõvao olõvat.aigo v ollõv.aigo36
oliiv o|liiv' -liivi -.liivi37, õli|mari -mar'a -.marja43; oliivipuu õlipuu
ollus ollus -(s)õ -t11; veniv vedel ollus vinnüv vetel' ollus
olme elämine-olõminõ elämise-olõmisõ elämist-olõmist5, egäpääväne elo; olme- egäpäävä-; olmeelektroonika kodoe(e)lektrooniga
olu olõmi|nõ -sõ -st5, olõ|k' -gi -kit13, ol|o -o -lo26, (elo)sais (-)saiso (-).saiso37; elab raske­tes olu­des eläs väegaq halvastõ; kehvade olude kiuste hõela elo pääle kaemaldaq; olude sunnil tuli töökohta vahetada elo sunnil pidi tüükotust vaihtama; ta on osanud oludega kohaneda tä om mõistnuq hinnäst elo perrä säädiq; eluolu elämine-olõminõ v elokõrd; see on läti päritolu sõna taa om läti keelest peri sõ:na; ilmastikuolud ilm; teeolud on
kehvad tiiq ommaq kehvän saison
olukord sais saiso .saiso37, as'alu|gu -u -ku27, olõmi|nõ -sõ -st5; sattus keerulisse olukorda trehväs' v johtu segätsehe saiso; sellises olukorras sääntsen saison
oluline .tähtsä - -t3, (pää).tähtsä - -t3; olulisem tähtsämb; ta ei pidanud seda jutuajamist eriti oluliseks tä es piäq tuud jutuajamist väegaq tähtsäs; homseks ennustatakse oluliste sademeteta ilma hummõnis lubatas pia kuiva ilma; ta seisund pole oluliselt halve­nenud timä sais olõ-iq pall'o halvõmbas lännüq
olustik elämine-olõminõ elämise-olõmisõ elämist-olõmist5, el|o -o -lo26, elo|kõrd -kõrra -.kõrda30, olõmi|nõ -sõ -st5, kesk|kund -kunna -.kunda32; raamatus oli põhjalik olustiku­kirjeldus raamatun oll' elämine-olõminõ süvilde kirja pant; külaolustik küläelo
olümpiaad tii:d.miisivõigõlus -õ -t9, olüm­pi|aat' -aadi -.aati37
olümpiamängud m olümpiä|mängoq -.mängõ -.mängõ37
oma 1. um|a -a -ma24, .hindä, (inemine) um|a -a -ma24; võta oma kott! võtaq hindä v uma kott'!; meil on söök omast käest meil om süük' (esiq)hindäst; laps tegi oma sõrmele haiget lats' tekk' umalõ näpolõ haigõt; Peetri nägu oli mustem kui Sandri oma Piitre nägo oll' mustõmb ku Sandril; sünnipäeval olid ainult omad inimesed sünnüpääväl olliq õ:nnõ umaq (inemiseq); kumbki ajab oma joru kuagiq aja umma jorro; lahkus töölt omal soovil läts' tüült esiq ärq; meie omad on kõik pulmas miiq rahvas ommaq kõ:ik' saajan; omade asi, küll lepivad ära ummi asi, külh lepüseq; soovisime talle ka omalt poolt õnne soovõmiq tälle ka hindäst õ:nnõ v soovõmiq tälle õ:nnõ ka hindä puult; omal jõul ummajoudu; omaks võtma umas v osas võtma; ta ei tahtnud võõraid kombeid omaks võtta tä es tahaq võõrast muudu osas võttaq; 2. üts' üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35, määne .määntse v .mändse mää­nest23, mõ:ni mõ:nõ .mõ:nda v mõ:nt41; kala oli oma kolm kilo raske kala oll' mõ:ni kolm killo rassõ; väljas oli oma 30 kraadi külma välän oll' üts' 30 kraati külmä (külq)
omaaegne inneski|ne -dse -st5, innembä|ne -dse -st5, kolmõhavva|nõ -dsõ -st7; see kivihoone on omaaegne magasiait taa kivist hoonõq om inneskine magasiait
omadus umahus -õ -t9, muu:d moodu muu:du37, viis' viie viit49, viis' viisi .viisi37; aine omadused ollussõ umahusõq; omadus kergesti süttida muud kergehe palama minnäq; igal inimesel on häid ja halbu omadusi egäl inemisel om häid ja halvo külgi
omadussõna kii l' umahussõ:n|a -a -na28
omaealine üte.iä|ne -dse -st7, üte.iäli|ne -dse
-st5, uma.iäli|ne -dse -st5, ütehar'ali|nõ -dsõ
-st5, .hindä.iäli|ne -dse -st5; mul polnud oma­ealisi mängukaaslasi mul olõ-õs hindäiä­liidsi mängoseldsiliidsi
omaenda (esiq).hindä; kahjustab omaenda huve tege esiqhindäle halva
omaette .hindäette, umaette, eräl(d)e, erä­ku(l)lõ, eräkult, van .hindä man; kas lähme koos või igaüks omaette? kas läämiq ütenkuun vai egäüts' hindäette?; laulab omaette laul hindäette; tal oli omaette tuba täl oll' erälde tarõ; ta tahab omaette olla tä taht eräkullõ ollaq
omafinantseering uma pannus, .hindä raha; omafinantseering pidi olema 20% projekti kogumaksumusest uma pannus pidi olõma 20% kõ:gõst projekti rahast
omahind umahind umahinna umma.hinda30; müüb alla omahinna müü alla ummahinda v müü alt umahinna
omajagu umaja|go -o -ko27, kuvõrd, umaos|a -a -sa26, umavõrd; nägime omajagu vaeva näimiq kuvõrd vaiva; omajagu huvitav lugu umajago huvitav lugu; puid veeti omajagu kaugelt puuvido oll' umaosa kavvõst
omakasupüüdlik umakasu.püüdjä - -t3, (uma) kasu pääl välä(h)n, küüdseq .hindä poolõ; ta on omakasupüüdlik täl ommaq küüdseq hindä poolõ
omakohus umakohus uma.kohtu umma­kohu(s)t23; hobusevarast karistati omakohtuga hobõsõvargalõ tetti ummakohut
omakorda umma.kõrda
omaksed m uma|dsõq -tsidõ -tsit7
omalooming umaluu:du umaluu:du umma­luu:dut1, umaluu:m umalooma ummaluu:ma31, umalooming umaloomingu ummaloomingut13
omama (kinkalgiq) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, umas pidämä; tutvun autot omava meesterahvaga taha tutvas saiaq meesterahvagaq, kinkal om auto
omamoodi ummamuu:du, esiqmuu:du; iga­üks sai asjast omamoodi aru egäüts' sai as'ast ummamuudu arvo
omand umandus -õ -t9, (kinkagiq) um|a -a -ma24, var|a -a -ra28; eraomand hindä vara, erävara; kaasomand jaosvara; omandireform vara ümbrejagaminõ; omandiõigus õigus vara pääle
omandama 1. .hindäle .saama v perimä; omandas auto pere hindäle massina ; immuunsus võib olla kaasa sündinud või elu jooksul omandatud tõvõkimmüs või ollaq kas üten sündünüq vai elo joosul saad; 2. (ärq) .op'ma oppiq opi 3. k opp' v opis63; keelt omandama kiilt (ärq) op'ma
omandus umandus -õ -t9, um|a -a -ma24; elamu on minu isiklikus omanduses elämine om mu hindä uma
omane um|a -a -ma24, uma|nõ -dsõ -st7; muu:du, umali|k -gu -kku38; omaseks saanud paigad umas saanuq kotussõq; ta tundus algusest peale väga omane tä paistu joba edeotsast väega uma; omase meelelaadiga inimene umaveline; see on talle omane seo om timä muudu
omanik umani|k -gu -kku38, .perre|mii:s' -mehe -mii:st39, perna|(a)nõ -(a)sõ -ist8; sellel varandusel peab ikka omanik ka olema taal varandusõl piät õ:ks perremiis' v pernaanõ kah olõma; koera endine omanik pini inneskine perremiis' v pernaanõ; uus rekordiomanik vahtsõnõ rekordiumanik
omapead ummapääd, .hindäette; kari läks omapead vilja kari läts' ummapääd vilä sisse; ta ei osanud omapead kuhugi minna uma päägaq mõista-as tä kohegiq minnäq; vanad elasid omapead vanaq elliq hindäette; lapsed jäid omapead koju latsõq jäiq ütsindä kodo
omapära (uma) nä|go -o -ko27, esiqerä(li)süs -e -t9, uma|perä -perä -perrä24, esiqmuu:d esiq­moodu esiqmuu:du37, umamuu:d umamoodu ummamuu:du37; kuppelmaastik on Võrumaa looduse omapära kunn'maa om Võromaa luudusõ umamuud; jahipidamise omapärad jahi esiqmooduq; Võrumaa omapära töö­rühm Võromaa uma ots'misõ tüürühm
omapärane ummamuu:du, esiqsuguma|­nõ -dsõ -st5, esiqmuu:du; omapärane ini­me­ne ummamuudu inemine; see on linna omapärasemaid ehitisi taa om liina üts' esiqsugudsõmb hoonõq
omasoodu umma tiid v rata, ummamuu:du; aeg kulub omasoodu aig lätt ummamuudu v umma tiid; ohjad olid lõdval ja hobune astus üsna omasoodu uh'aq olliq lobõhõlõ ja hopõn' läts' umma tahtmist
omastama .hindäle .saama v .võtma, umas tegemä; taim omastab mullast mineraal­aineid kasv saa hindäle maa seest mineraalõ; omastas pettusega suure hulga raha sai pettüsegaq hindäle hulga rahha
omastav kiil' umakäänüs* umakäänü(s)se
ummakäänüst11, umas.ütlejä* - -t3
omasugune .hindäsuguma|nõ -dsõ -st7, umasugumanõ umasugumadsõ ummasugumast5; ta oli omasuguse kange kaklejaga kokku juhtunud oll' hindäsugudsõ kangõ taplõjagaq kokko trehvänüq; poeg rääkis isaga nagu omasugusega poig kõ:nõl' esägaq niguq hindäsugudsõgaq
omatahtsi umma .tahtmist; läheb omatahtsi lätt umavool'a pääle
omatehtud umatett umatettü ummatettüt1; sõi­me omatehtud leiba ja omaküpsetatud koo­ke mi sei ummatettüt leibä ni ummi­küdsetüisi kuukõ
omavahel .hindä.keske(h)n, .hindä.vaihõl, uma.vaihõl, uma.vahjõl, hinevahel ; jagavad saagi omavahel jagavaq saagi hindävaihõl ärq
omavahele .hindä.keskehe, .hindä.keskele, .hindä.vaihõlõ, uma.vaihõlõ, uma.vahjõ­lõ, hinevahele; jätke meid omavahele! jätkeq meid hindäkeskele!
omavaheline .hindä.keske|ne -dse -st5, .hindä.vaihõli|nõ -dsõ -st5, uma.vaihõli|nõ -dsõ -st5, uma.vaihõl; omavahelised arusaamatused hindäkeskedseq pahandusõq; keelte omavaheline sugulus kiili hindävaihõlinõ sugulus
omavalitsus umavalitsus -õ -t9
omavoli umavoli umavoli ummavolli26, meele|vald -valla -.valda33, seto kiil' vool'a - -t2; sellise omavoli vastu oldi jõuetud sääntse umavoli vasta es saaq
omavoliline .hindä voligaq; omavoliline ümberehitus hindä voligaq v lualdaq tett ­ümbreehitüs
omavoliliselt uma v .hindä voligaq; too vana­mees elas võõras majas omavoliliselt tuu vanamiis' elli võõ:ran majan uma voligaq
omavolitsema .hindä voligaq tegemä v tallitama; ehitaja ei tohi projekti kallal omavolitseda ehitäjä või-iq projekti hindä voligaq muutaq
ometi ummõ(h)t(õ), umõta, õmõta, .niäle†; ometi(gi) ummõhtõ(giq); nüüd peab ta ometi vastama noq piät tä ummõhtõ vastama; mine ometi ära! mineq no ummõhtõ ärq!; viimaks ometi kodus! peräkõrd ummõhtõ koton!; no aita mind ometi kuidagi! avidaq no minno kui niäle!; no saada ometi keegi linna! saadaq no kiä niäle liina!
omistama (umas) .arvama arvadaq .arva77, .andma (.)andaq anna66; tulele on omistatud maagilist jõudu arvati, et tulõl ollõv nõidus­linõ vägi; rahvasuu omistab rebasele kavaluse rahvasuu pidä rebäst kavalas
omlett muna|ruu:g -ruvva -ruu:ga32
onaneerima hinnäst rahuldama, hindämõ:nno tegemä*
onanism .hindärahuldami|nõ -sõ -st5, kõnnõk (meesterahval) .peio.pesmi|ne -se -st5
onkoloogia kassuvhädätii:dü|s* -(se) -(s)t10, onkoloogia - -t3; onkoloog kassuvhädätohtri
onn majakõ|nõ -sõ -ist8, lüü:v' löövi lüü:vi37, hurdsi|k -gu -kut13, löövi|ts -dsä -tsät13, lobotka - -t3, koomi|ts -dsa -tsat13, .putka - -t3, onn' onni .onni37; tema väike madal onn oli ­akende ja korstnata timä tsill'okõnõ matal' majakõnõ oll' ilma aknidõ ja korsnaldaq; jahi­onn jahimaja; poisid tegid endale puu otsa onni poiskõsõq teiq hindäle puu otsa onni
onomastika nimetii:dü|s -(se) -(s)t10, nime|tiieq* -tii:de -tiiet19
ontlik .untli|k -gu -kku38, .sündsä - -t3, kõrra-, kõrrali|nõ -dsõ -st5, kõrrali|k -gu -kku38; iga­pidi ontlik poiss ekä muudu kõrralik poiss'
onu (imä veli) un|o -o -no26, (esä veli) lell lellä .lellä35; onupoeg unopoig v lelläpoig; onutütar unotütär' v lellätütär'; ära karda, see on hea onu! peläku-iq, tä om hää uno!
onupojapoliitika unopujapoliiti|ga -ga -kat3, umamehepoliiti|ga -ga -kat3
oo o(o)hoh, oo, vai-vai, võeh; oo, keda ma näen! ohoh, kedä ma näe!; oo, muistsed vägilased! hõi, muistidsõq vägimeheq!; oo kuidas ma koju igatsen! võeh, kuis ma kodo taha!; oo kui suureks sa oled kasvanud! vai-vai, ku suurõs sa olõt kasunuq!
ood kitüs|laul -laulu -.laulu37, kitüs -(s)e -t11
oode oodus -(s)õ -t11; ootel oodussillaq, oodussin, oodussõn; varitsejad jäid ootele pas'jaq jäiq uutma; ooteks pakuti võileiba oodussõs pakuti võidu-leibä; lõunaoode süümaig
ookean ilmamer|i -e -d m umak ja osak -ri41, suur'mer|i suurõmere suurtmerd m umak ja osak .suurimerri41; Vaikne ookean Tasalik ilmameri
ooker maaver|rev -evä -evät4, roodsiver|rev -evä -evät4; ookrikarva majad maavereväq majaq
ooper .o(o)põr' -i -it4, oobõr' -i -it4; käisime ooperis kävemiq oopõrin; omaette ooper ­esiqlugu v umaette lugu
oopium oopi|um' -umi -.ummi38, maagõ|mahl -mahla -.mahla30; usk on rahvale oopium uskminõ om inemiisile niguq oopium'
oos (hobõsõ)sälg (-)sä(l)lä (-).sälgä34, mä|gi -e -ke25, säländü* - -t1; sellised oosid on Kõrvemaal sääntseq hobõsõsäläq ommaq Kõrvõmaal
ootama uu:tma uu:taq ooda61; ootasin järgmist trammi oodi järg'mäst trammi; temalt oodati abi timä käest taheti api; ees ootasid uued seiklused iin paistuq vahtsõq juhtumisõq; ooda­tav sündmus oodõt asi; oodatust parem tulemus uutmaldaq hää tullõm'; oota­ja uutja; last ootav naine oodussil v toogi pääl naanõ
ootamatu uu:tma(l)daq, äkki, äkili|ne -dse -st5; ootamatud külalised uutmaldaq küläli­seq; ootamatu surm äkiline kuulminõ
ootamatult uu:tma(l)daq, äkki
ootamatus uu:tma(l)daq v tii:dmäldäq v äkiline asi; elu on täis ootamatusi elon või ette tullaq tiidmäldäq asjo
ooteruum ii:(h)ntar|õ -õ -rõ24, oodutar|õ -õ -rõ24, (jaaman) jaamatar|õ -õ -rõ24
oot = oot-oot odot
ootus uu:tmi|nõ -sõ -st5, oodus -(s)õ -t11; läks üle ootuste hästi läts' parõmbahe, ku mõistõti arvadaq; ootuspärane oodõt, arvat, uutaq, arvadaq; ootus ei läinud täide oodus lää-äs täüde
operaator juht' juhi .juhti36, toimõndaja - -t3, kaamõra|mii:s' -mehe -mii:st39
operatsioon 1. opõratsi|uu:n' -ooni -uu:ni37, tegemi|ne -se -st5; masin täidab operatsioone kiiresti ja eksimatult massin tege opõratsiuunõ kipõstõ ja essümäldäq; sõjaline operatsioon oli edukas sõ:alinõ opõratsiuun' läts' kõrda; sõjaline operatsioon (luulõlidsõlt) väe viirdümine; 2. .lõikus -õ -t9; kirurg teeb mitu operatsiooni päevas kirrurg' tege mitu lõikust päävän
opereerima toimõnda|ma -q -83; .lõikama lõigadaq .lõika77; opereeris suurte numbritega toimõnd' suuri nummõrdõgaq
operett ópõret|t' -i -ti37, laulu|mäng -mängo -.mängo37
opman .op|mann' -manni -.manni37, (.mõisa-)
valitsõ|ja - -t3
oponeerima .vaidlõma vaiõldaq .vaidlõ78, .vasta kõ:nõlõma, opo|nii:r'mä -nii:riq -neeri63
oponent .vastakõ:nõlõja - -t3, .vasta.ütlejä - -t3, opo|nent' -nendi -.nenti37
opositsioon opositsi|uu:n' -ooni -uu:ni37, vasta(h)n|sais -saiso -.saiso37, vasta(h)n|rind -rinna -.rinda32
optiline optili|nõ -dsõ -st5, valu-, silmä-; ­ optiline sihik pikäsilmätsihik; optiline pete silmäpetüs; optilised efektid nägemistrikiq
optimaalne paras .parra parast22
optimism hää.uskmi|nõ -sõ -st5, (ülearvo) hõisk hõisu .hõisku36; sisendas optimismi pand' hääd uskma
optimist (elo)rõõ:msa - -t3, hää.arvaja - -t3, hää.uskja - -t3
optimistlik (elo)rõõ:msa - -t3, hää.arvaja - -t3, hää.uskja - -t3, (ülearvo) .hõisku täüs; optimistlikult rõõ:msahe v hään usun
ora or|a -a -ra26, varras .varda varrast23; lükib kalad ora otsa aja kalaq ora otsa; küpsetasime lõkkel ora otsas liha küdsimiq tulõ pääl varda otsan lihha
oraakel 1. ettekuulutaja - -t3; 2. ettekuulutami|nõ -sõ -st5, (ette)kuulutus -õ -t9
oraator .kõ:nnõ|mii:s' -mehe -mii:st39, kõ:nõlõja - -t3
oranž pihlõ|nõ -dsõ -st7, orants' orandsi o.rantsi37; seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljas tuud panti vanast pall'os, ku pihlõnõ rõivas oll' sälän
oras oras -(s)õ -t11, (viläl ka) ätäl' ädäli v ädälä ädälit v ädälät4; lambad on orasele läinud lambaq ommaq orassõhe lännüq; põllul hakkab oras tärkama nurm' nakkas orastama v põld nakas üles tulõma
orashein oras|hain -haina -.haina30
orav or|rav -ava -avat4
orb .vaenõlats' .vaesõlatsõ vaestlast39; jäi orvuks jäi vaesõslatsõs
orbiit (hod'otähe vms ) tii: - -d51, .lindamistii: - -d51, linnutii: - -d51
orden (avvu)rah|a -a -ha28, ordo* - -t2, ­ordo|­täht'* -tähe -.tähte34, ordo märk'*, teenit täht'
ordu ordo - -t2
orel muus m hõril|aq -(i)dõ -it4; orelimeistrid Kriisad hõrilameistreq Kriisaq
oreool (avvu)paistõq (-).paistõ (-)paistõt18, (avvu).paistus -õ -t9, pühä.paistus -õ -t9; ingel laskus taevast alla ja oreool oli ümber pea ingli tull' taivast alla ja paistus oll' ümbre pää
org org oro .orgo36; Mustjõe org Mustajõõ: org; sälkorg org, tsori, oja, oit; uhtorg vii kakut org*
orgaaniline 1. loona*-; sõnnik on orgaani­li­ne väetis sitt om loonaväetüs; orgaani­line keemia hüdsäsnikkeemiä*; 2. .hindäst .mõistaq, loomu poolõst; orgaaniline vastu­meelsus sisemäne vastaolõk'
organ 1. kq elund ; 2. ammõ|t' -di -tit13; riigi­organ riigiammõt'
organisaator ii:st.võtja - -t3, kõrraldaja - -t3, organisii:rjä - -t3
organisatsioon ütis(t)üs* -e -t9, ütehüs* -e -t9; linnas töötab mitu noorteorganisatsiooni liinan tüütäs mitu nuuriütisüst
organiseerima kõrralda|ma -q -83, organi|­sii:r'mä -sii:riq -seeri63, as'ata|ma -q -83; ii:st .võtma, räti|tämä -täq -dä82; kes seda üritust organiseerib? kiä taad ettevõtmist kõrraldas?
organiseeritus kõrraldus -õ -t9, kõrralda­mi|nõ -sõ -st5
organism eloli|nõ* -dsõ -st5, orga|nism' -nismi -.nismi37
organist muus hõrila.mäng'jä - -t3, ilo|mii:s'† -mehe -mii:st39
orgasm or|gasm' -gasmi -.gasmi37, ilo|hõisk* -hõisu -.hõisku36
orhidee käpä|lill' -lilli -.lilli m umak ja osak -.lille37, käpä|ninn' -ninni -.ninni37, käsi|lill' -lilli -.lilli37, órkidii: - -d50
ori ori or'a .orja43; põgenenud ori ärqkaranuq ori; tütar oli oma emast orja teinud tütär' oll' umast imäst or'a tennüq; pärisori perismiis', perisinemine; pärisorjad perisrahvas
orientalistika hummogumaa.uur'mi|nõ -sõ -st5, hummogumaa|tiieq* -.tii:de -tiiet19
orientatsioon tsiht' tsihi .tsihti36; orientatsiooni kaotama tsihti kaotama; Vene orientatsioon Vinne tsihi pääl olõk', Vinne poolõ kaeminõ; milline on tema seksuaalne orientatsioon? kohepoolõ tä sugulinõ tõ:mmõq om?
orienteeriv ligi.lähke|ne -se -ist8; orienteeriv summa on sada eurot ligilähkene summa om sada eurot v hind om saa euro ümbre
orienteeruma orien|tii:rümä -tii:rüdäq -tii:rü80, .tsihti .ots'ma v .löüdmä; ma orienteerusin olukorras mul olliq tsihiq paigan; orienteerumine sport tsihi(löüdmis)juuskminõ, tsihkõlõminõ*
orientiir märk' märgi .märki37
originaal .ehtsä - -t3, edimä|ne -dse -st5, origi|naal' -naali -.naali37, edimäne kujo, .meistre tett; kelle käes on lepingu originaal? kink käen om ehtsä lepüng'?; jutu originaal on hävinud jutu edimäne kujo om häönüq
originaalne .ehtsä - -t3, ainuli|nõ -(d)sõ -st5, origi.naal|nõ -sõ -sõt7
originaalsus esiqmuu:du v ummamuu:du olõk'; tema originaalsus seisnes selles, et … tä oll' ummamuudu tuu poolõst, et …
orikas ori|k -gu -kut13, latsik or'o or'o orr'o26
Orion m Koodi|täheq -.tähti -.tähti34, Kuut' ja Rihä
orjalik or'ali|nõ -dsõ -st5, or'ali|k -gu -kku38, or'a|nõ -dsõ -st5; orjaliku loomuga inimene or'aloomugaq inemine
orjama .orjama or'adaq .orja77; elupäevad on ta oma isatalu orjanud elopääväq om tä umma esätallo or'anuq
orjastama or'as tegemä; mõisnikud orjastasid talupoegi mõisniguq teiq talomehist or'aq
orjus .orjus -õ -t9; pärisorjus peris- v maaorjus; sügisel hakkab kooliorjus peale sügüse na­kas kooliorjus pääle
ork or|a -a -ra26, tik|k -u -ku37; astus terava orgi otsa astsõ terävä ora otsa; kohendas lõkkes tukke pika orgiga kobist' tunglit pikä tapitsagaq; hambaork hambatikk
orkaan marupöörüs -(s)e -t11, (tuulõ)pöörüs -(s)e -t11, hurri|kaan' -kaani -.kaani37; ja siis tuli merel tohutu orkaan ja sis tull' mere pääl üles perädü marupöörüs
orkester órkõstri - -t1
ornament kiri kirä v kir'a .kirjä v .kirja43, m kiräq .kirjo .kirjo43; ornamenti joonistama kirjämä, kirotama
ornitoloog tsirgu-.uur'ja - -t3, tsirgutii:djä - -t3, tsirgu.tundja - -t3, tsirgu|mii:s' -mehe -mii:st39, tsirgu|naanõ -naasõ -naist8
ornitoloogia tsirgutii:dü|s -(se) -(s)t10, tsirgu|­tiieq* -.tii:de -tiiet19
ortodoksne .õigõusoli|nõ -dsõ -st5, .õigõ.uskli|nõ -dsõ -st5, vinne uso
ortograafia .õigõkirotus -õ -t9, .õigõ|kiri .õigõkirä .õigõt.kirjä43, kirä|viis' -viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37; lugemine on lapsel juba selge, kuid ortograafiat peab veel õppima lugõminõ om latsõl joba selge, a õigõtkirjä piät viil op'ma
ortopeedia med ortopeediä - -t3; ortopeediline tald jalasäädmistall
osa os|a -a -sa26, ja|go -o -ko27, jup|p' -i -pi37; talle pakuti osa uues filmis tälle pakuti ossa vahtsõn filmin; linna vanem osa asub järve ääres vanõmb jago liinast om järve veeren; osa maast oli odra, osa kartuli all tõõsõ jao maa pääl oll' kesev, tõõsõ pääl kardohk; lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokku võtt' luku jupõs ja pand' vahtsõst kokko; meile sai osaks suur õnn meile trehväs' v sai suur' õ:nn'; selles osas ma pole nii kindel tuun as'an ma olõ-iq nii kimmäs; sulle on ka neid hädasid osaks langenud sul naid häti om kah tulõhunuq
osadus osahus -õ -t9
osake pu|tin -dina -dinat4, ki|põn' -bõna -bõnat4; elementaarosake tsibiputin*; tolmuosake tolmukipõn'; oleks inimesel noorena osakegi seda tarkust, mis vanas eas olõssiq inemisel noorõn iän kipõn'giq tuud tarkust, miä vanan iän
osakond osa|kund -kunna -.kunda32; osakonnajuhataja osakunna juht'(ja) v juhataja
osalema ossa .võtma, üte(h)n tegemä, osali­nõ olõma; on aktiivselt osalenud näiteringi töös om virgalt käünüq näütemängotsõõrin v om näütemängotsõõrin tegijä olnuq; võistlusel osalevad koolid võistlusõst ossavõtjaq kooliq; osalemine ossavõtminõ
osaline 1. osali|nõ -sõ -st5, jagoli|nõ -sõ -st5, jagoni|k -gu -kku38, osali|k -gu -kku38; siin jagatakse varandust, tule ruttu osali­seks, muidu jääd ilma! siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonikus, muido jäät ilma!; kas sina ka selles asjas kuidagi osaline oled? kas saq kah taan as'an kuigimuudu man olõt?; peaosaline pääosatäütjä; 2. osali|k -gu -kku38, osali|nõ -dsõ -st5, mittetävveli|k -gu -kku38, jaoldõ|nõ -dsõ -st5; täielik või osaline kuuvarjutus tävveline vai osalinõ kuuvar'otus
osaliselt .jaoldõ, jaolt, osalidsõlt, osast; esi­nemiskava on osaliselt muudetud üles­astmiskavva om jaoldõ muudõt
osalt osast, .jaoldõ, jaolt, mõ:nõst jaost; osalt õige, osalt vale vastus osast õigõ, osast võlss' vastus
osalus ossa.võtmi|nõ -sõ -st5, üte(h)ntege­mi|ne -se -st5, os|a -a -sa26, osang -u -ut13
osamakse osa|mass -massu -.massu37; tasus esimese osamakse mass' edimädse osamassu ärq
osanik osani|k -gu -kku38, osali|nõ -sõ -st5, jagoli|nõ -sõ -st5, jagoni|k -gu -kku38; aktsiaseltsi osanikud aktsiaseldsi jagoniguq
osastav kiil' osakäänüs* -(s)e -t11, osas.ütlejä* - -t3
osatama 1. haugu|tama -taq -da82, op|põlõma -õldaq -põlõ85, .oplõma opõldaq .oplõ78, ävvä|­tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo haugu­tõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, äiäte|(l)lemä -lläq -(l)le86, ävväte|(l)lemä -lläq -(l)le86; hakkas sõpra osatama nakas' sõpra oppõlõma; ära osata vanainimest! äiätelgu-iq vannaine­mist!; 2. osahta|ma -q -83; osatas haiget jalga osaht' haigõ jala ärq; osatatud herilasepesa sumin tsusidu hüürläsepesä hünnin
osatäitja osa.täütjä - -t3
osav hää - -d50, .mõistja - -t3, .taidsa v .taitsa - -t3, os|sav -ava -avat4; ta on osav ronija tä om hää ronija; osav jutustaja hää jutumiis'; osav sepp taidsa sepp; osav pettus kavval' petmine; sõnaosavat soovid ikka kuulata kel sõ:namõ:nno om, tuud tahat õ:ks kullõldaq
osavalt .mõistmisõga, .täpsehe, .täpsele, .taid­sahe, .taitsahe, .taidsalõ, .taitsalõ, mõ:­nogaq; osavalt tehtud trikk häste tett trikk'
osavus taid taio .taido37, .mõistmi|nõ -sõ -st5; osavusmängud täpsüsemängoq; näpuosavus n'apotaid
osavõtja osali|nõ -sõ -st5, osali|k -gu -kku38; palju osavõtjaid oli? pall'o osaliisi oll'?; koosolekust osavõtjad kuunolõgilisõq
osavõtlik hooli|k -gu -kut13, hoolika|nõ -dsõ -st5, ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5, .lahkõ - -t3, osa.võtja - -t3; ta on teiste murede suhtes osavõtlik täl om tõisi hallõ v tä võtt tõisi murrõst ossa; ema on ikka osavõtlik imä iks halõstas
osavõtmatu huu:l'maldaq
osavõtt os(s)a.võtmi|nõ -sõ -st5; osavõtt oli aktiivne ossa võeti himogaq
osavõtumaks osa.võtmis|mass -massu
-.massu37
osaühing osaütisüs -e -t9
osi osi os'a .osja43, kunna|kuus' -kuusõ -kuust39, kesä|kuus' -kuusõ -kuust39, kuus'|hain -haina -.haina37, (keväjäne, ossõldaq) tilk tilga .tilka31; põldosi kesäkuus', kunnakuus', m ­nurmõtilgaq, põldkuus'; konnaosi kunnaosi; raudosi raud­osi; soo-osi suu-osi; aasosi niidüosi; metsosi mõtsaosi
ositi .jaoldõ, jupildõ, jupi.viisi; tasus võla ositi mass' võla jupildõ ärq
oskama .mõistma .mõistaq mõista61, ­.tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, tii:dmä teedäq tiiä66, .taidma (.)taidaq taia66, .taltma .taltaq talda61, .pulmama† pulmadaq .pulma77; see mees oskab iga tööd taa miis' mõist ekä tüüd; ma oskan võru keelt ma mõista võro kiilt; ma ei oska ühtegi sõna läti keelt ma taia eiq üttegiq sõ:nna läti kiilt; ma ei oska mitte mingit teist keelt ma pulma-iq määnestkiq tõist kiilt; ma ei oska üldse seda keelt ma ei tiiäq üttegiq sõ:nna taad kiilt; poeg oskab aednikutööd poig tund aidnigutüüd; kas sa oskad mulle öelda, millal ta kodus on? kas sa mõistat mullõ üldäq, kuna tä koton om?
oskamatu .mõistmaldaq; ta on kirjaoskamatu tä tunnõ-iq kirja; oskamatu kasutus mõistmaldaq tarvitaminõ; oli oma töös oskamatu es mõistaq umma tüüd
oskus .mõistmi|nõ -sõ -st5, .tundmi|nõ -sõ -st5, tii:dmi|ne -se -st5, .taidmi|nõ† -sõ -st5, .tarku|s -(sõ) -(s)t10, kunst' kunsti .kunsti37; ­ ametioskused ammõditundminõ; arvuti­oskus puutrimõistminõ; esinemisoskus üles­astmiskunst'; oskuskeel eräalakiil'; mesinikuoskused oli ta isalt saanud mesinigutarkusõq olliq täl esäst
oskuslik hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, hää - -d50, .mõistja - -t3, .tundja - -t3, .taidsa v .taitsa 
- -t3; oskuslik löök hää lüük'; oskuslik tööline mõistja tüüline; oskuslik valik õigõ valiminõ
oskusteave .tundmi|nõ -sõ -st5, tii:dmi|ne -se -st5, .mõistmi|nõ -sõ -st5, teedüs -(s)e -t11
oskustööline .op'nuq mii:s' v naanõ v tüü:line, uma ala .meistre
osmik hurdsi|k -gu -kut13, löövi|ts -dsä -tsät13, pugõri|k -gu -kku38, tarõkõ|nõ -sõ -ist8, majakõ|nõ -sõ -ist8
osoon o|suu:n' -sooni -suu:ni37, oson' -i -it4; ­ osoo­niaugud osoonimulguq
ost .ostmi|nõ -sõ -st5, ostus -(s)õ -t11, kraam' kraami .kraami37, kaup kauba .kaupa30; ost ja müük ostminõ ja müümine; see raha on raamatute ostuks taa raha om raamatidõ ost­misõs; pani ostud kotti pand' kraami kotti; see oli hea ost taa oll' hää kaup
ostlema puu:tõ pite(h)n .käümä, .ostõl|õma -daq -õ85, ostaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
ostma .ostma .ostaq osta61; televiisor osteti järelmaksuga viisor' ostõti võla pääle; talu­sid päriseks ostma tallõ perises ostma; pileti peab homme välja ostma piledi piät hummõn' ärq ostma; ostmas ostussin; ostmast ­ ostussist; ostja ostja; kokkuostja kokko­ostja; kedagi ära ostma kedägiq kinniq masma; loomade kokkuostja sombrak, somb­ri, sommõr'
ostmine .ostmi|nõ -sõ -st5, ostus -(s)õ -t11
ostuleping .ostmis.kontrah|t' -i -ti36, .ostmisleping -u -ut13
ostuvõime (.ostmisõ) võim, (ostus)võim (-)võimu (-).võimu37; rahval pole ostuvõimet rahval olõ-iq võimu ostaq
osutama .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77; osutas sõrmega metsa poole näüdäs' n'apogaq mõtsa poolõ; väljakaevamised osutavad, et siin on olnud linnus välläkaibmisõq näütäseq, et tan om olnuq liin
osuti tseier' -i -it4
osutuma .vällä tulõma, .selges .saama, .selgü|mä -däq -80; teade osutus väljamõeldiseks tull' vällä, et teedüs oll' võlss'
ots ots otsa .otsa31, perä|ots -otsa -.otsa31; tret|t' -i -ti37; juuste otsad on haralised hiussidõ otsaq ommaq lahki; kõrgete otstega voodi korgidõ otsõgaq säng; ees- ja tagaots ede­ots ja peräots; otsast otsani täis kirjutatud paber otsast otsaniq täüs kirotõt papõr'; talvel nagu ei tulekski otsa talv' niguq es tahtnugiq otsa saiaq; tema ots oli hirmus timä (perä-)ots oll' hirmsa; teeots tiiots; elu ots iä ots; tegi musti otsi tekk' mustõ otsõ v trette; laev andis otsad laiv pästeti köüdüssist vallalõ; hüppa reeotsale! kargaq riiperä pääle!
otsa .otsa, läbi; rong sõitis autole otsa rong' sõit' autolõ otsa; jutt sai otsa jutt sai otsa; otsa jääma ärq jäämä, otsa lõpma; otsa lõppema otsa saama; otsa saama läbi saama, otsa saama; aeg sai otsa aig sai läbi; õhtu otsa ei räägitud sõnagi kõ:gõ õdagu es kõ:nõldaq ütte sõ:nna
otsaesine ots otsa .otsa31, otsaedi|ne -dse -st7
otsakorral lõpukõrral, lõpussi(h)n, pia läbi; jahu on otsakorral jauh om pia läbi; heinad on otsakorral hainaq ommaq lõpussin
otsakuti .otsapite(h)n, otsõldõ; kaks köit seo­ti otsakuti kats' köüst köüdeti otsapite kokko; paneb kaks kuube otsakuti selga pand kats' pindsakut päälitsikku sälgä
otsapidi .otsapite(h)n, otsagaq; oleme otsapidi juba järgmise asja kallal olõmiq otsagaq joba tulõvadsõ as'a man
otsas otsa(h)n, pääl; jõud on otsas joud om otsan v veeren; istub koorma otsas istus kuurma pääl
otsast päält, otsast
otsatu(lt) (ilm).lõpmaldaq, (ilm)otsatuhe, otsaldaq, perätühe, armõtuhe; otsatu(lt) rikas lõpmaldaq v perädü rikas; otsatult pikk tee ilmlõpmaldaq pikk' tii
otse .õkva, .õkvalt, .õiguisi, .õigõhe, .õigõ­lõ, kõrralt, joonõlt, silmält; mine otse läbi metsa! mineq õkva läbi mõtsa!; otse üle nurme õkva üle nurmõ; otsemini õgvõmbahe, õgõvampa; ütles otse välja ütel' õkvalt näkko; kõige otsem tee linna kõ:gõ õgvõmb tii liina; seab lipsu otseks sääd lipsi õigõs
otsejoones silmnäolt, silm.tsihti, silmält; mindi otsejoones torni suunas minti silmält torni pääle
otsekohe .õkva, .õkvalt, kõrragaq, .õkvaprõlla(q), jala pääl; tule otsekohe siia! tulõq õkva siiäq!
otsekohene .õkva.ütlejä - -t3, avali|k† -gu -kku38, .õigõ - -t3; otsekohese ütlemisega naine õkvaütlejä naistõrahvas
otsekui (.õkvalt) nigu(q), (.õkva) ku; ilmus otsekui maa alt õkvalt niguq taivast sattõ
otsesaade .õkva|saadõq -.saatõ -saadõt18
otseselt .õkva, .õkvalt; teda see küsimus otse­selt ei puudutanud timäle tuu hädä õkva es putuq; otseselt paha pole talle keegi öelnud õkva halvastõ olõ-iq tälle kiäkiq ülnüq
otsesõnu .õkva, .õkvalt, avaligult; ei tihanud otsesõnu küsida tihka es õkva küssüq
otseti otsõldõ, otsõldõmistõ, otsõpäidi, .otsa­pite(h)n; teivas löödi otseti maasse saivas lüüdi otsõldõ maa sisse
otseühendus .õkva|liin' -liini -.liini37, .õkva­köüdüs -(s)e -t11; otseühendus Berliiniga õkva­köüdüs Berliinigaq
otseülekanne .õkvaüle.kandmi|nõ -sõ -st5, .õkva|saadõq -.saatõ -saadõt18; ­ kontserdi otseülekanne kontsõrdi õkvasaadõq v kont­sõrti kannõti õkva üle
otsima .ots'ma .otsiq otsi63; taga otsima takan ots'ma, hagõma, perän ots'ma; otsija ots'ja; otsitav info tahet v otsit teedüs; otsib korte­rit ots' kortinat; mis ta sinna otsis? midäs tä sinnäq otsõ v tükke?; käis tööd otsimas käve tüüd ots'man; otsib prille taga ots' prille takan; üles otsima üles v perrä ots'ma
otsing .ots'mi|nõ -sõ -st5, otsing -u -ut13; otsingud lõpetati pimeduse saabudes ots'minõ lõpõtõdi ärq, ku pümmes läts'
otsmik ots otsa .otsa31, otsaedi|ne -dse -st7
otsmine .otsma|nõ -dsõ -st5, otsapääli|ne -dse -st7; otsmine aken otsmanõ akõn', otsaakõn'
otstarbekas .mõistli|k -gu -kku38, tark targa .tarka30, hää - -d50, .sündsä - -t3, .tarbõli|nõ -dsõ -st5, as'a ii:st, as'a ette; maavarade ots­tarbekas kasutamine maavarro ­mõistlik pruuk'minõ; mööbel olgu otstarbekas tarõ­kraam' olkuq as'a iist v minkuq as'a ette
otstarve mõt|õq -tõ -õt18, ammõ|t' -di -tit13, tarvitus -õ -t9; mis otstarve sellel asjal on? mis mõtõq taal as'al om? v mink jaos taa asi om?; rikkis raadio ei täitnud enam oma otstarvet kats'kinõ raadio es tiiq inämb umma tüüd
otsus otsus -(s)õ -t m osak -ssit11, .otsus -õ -t m osak .otsuisi9, nõvv v nõu nõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37; õige otsus õigõ otsus; otsusele jõudma otsust ärq tegemä; kohus läks otsust tegema kohus läts' otsust tegemä
otsustama otsusta|ma -q -83, .paika .pandma, .vällä .märk'mä; otsustav lahing otsustaja laheng; homne mäng otsustab medalisaajad hummõninõ mäng' pand medälisaajaq paika; tühjale platsile otsustati ehitada maja tühä platsi pääle märgiti maja ehitäq; jättis kõik teiste otsustada jätt' kõ:ik' tõisi tetäq; otsustab inimese üle tema tegude järgi kaes inemist timä tekõ perrä; kohus otsustab kohus tege otsusõ
otsustavalt .kimmähe, .julgõhe, .selgehe, .selge sõ:nagaq; teatas otsustavalt, et on kõigeks valmis and' julgõhe teedäq, et om kõ:gõs valmis
otsustusvõimeline otsu(s)sõvõimugaq, ot­sus­­taja - -t3, kimmäs .kimmä kimmäst22
otsustusvõimetu otsu(s)sõvõimuldaq
ovaal muna|juu:n'* -joonõ -juu:nt40
ovaalne muna-, munamuu:du, munakujoli|nõ -dsõ -st5