ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 843 kiräkotust.
n'aaga, -, -t2 näägutaja
n'aagu|tama, -taq, -da82 näägutama
n'aagutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv näägutama
na|anõ, -asõ, -ist8 naine
naaq, naidõ, naid need (hrl lähiümbruses asuva kohta); neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes
naar, naaru, .naaru37 naer
naarahta|ma, -q, -83 naeratama
naarah(t)us, -õ, -t9 naeratus
naaraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naariskõ(l)lõma korduv naerma; tütriguq naaraskõllõsõq tüdrukud naeravad kogu aeg
naaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv naeratama, naeratlema; ullikõnõ naaratõllõs lollike naeratab kogu aeg
.naar(d)ma, naardaq, naara66 naerma
naaris, .naari, naarist22 > .nakri
naaris|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo36 vaevakask; naariskõiv kasus põlvõkorgus vaevakask kasvab põlvekõrguseks
naariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naaraskõ(l)lõma
naari|ts, -dsa, -tsat13 naarits
naarukillaq naerukil
naarukillõ naerukile; suu vidähü naarukillõ suu tõmbus naerukile
naaruli|nõ, -dsõ, -st5 = naaru|nõ, -dsõ, -st7 naerune
naarus, -(s)õ, -t11 naerualune; tä om rahva naarus ta on rahva naerualune
naaru|tama, -taq, -da82 naerutama
naarutus, -õ, -st9 naerutamine; naasõq tahtvaq naarutust naised tahavad naerutamist
naarutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv naarutama
naasõli|k, -gu, -kku38 naiselik; tuu miis' om väega naasõlik too mees on väga naiselik
naasõli|nõ, -dsõ, -st5 abielus; naasõlinõ miis' e naasõmiis' naisemees, abielumees
na|ba, -ba, -pa28 naba; seo ilma aigo tütriguq riputasõq nappa ryngit nüüdsel ajal tüdrukud riputavad nabasse rõngaid
naba|hain, -haina, .haina30 tedremaran (taim)
naba|pulk, -pulga, -.pulka31 adra, voki osa
naba|vars', -varrõ, -vart49 nabaväät
na|do, -o, -to27 meheõde
nagahama, .naadaq, naka e nagaha88 = nakkama hakkama; naasõq nakasõq e nagahasõq tüüle naised hakkavad tööle
nagis|õma, -taq, -õ87 nagisema
naglali|nõ, -dsõ, -st5 = nagla|nõ, -dsõ, -st7 1.naelane; 2. naelu täis; kõva (nt herne kohta); naglalidsõq lavvaq naelu täis lauad
naglo|tama, -taq, -da82 naelutama
n'a|go, -o, -ko27 = nägo nägu; väljanägemine, välimus
nagõl = nagyl', nagla, .nakla45 = nakl nael (kinnitusvahend; massi- ja rahaühik)
naha|nõ, -dsõ, -st7 nahkne
naha|täüs', -tävve, -täüt49 nahatäis; sai nahatävve pessä sain nahatäie peksa
nah|hin, -ina, -inat4 nahin
nahis|õma, -taq, -õ87 nahisema
nahk, naha, .nahka33 nahk
nahk|hiir', -hiire, -hiirt40 nahkhiir
.nahku|ma, -q, -83 : süük' (supp', pudõr, kiisla) om ärq nahkunuq söögile (supile, pudrule, kaerakilele) on nahk peale tekkinud
.nahkõlõma, naheldaq, .nahkõlõ85 taplema, kaklõma
nahu|tama, -taq, -da82 nahutama
nahvt, nahvta, .nahvta31 nafta
naistõpuna|hain, -haina, -.haina30 naistepuna (rohttaim)
naistõ|rahvas, -.rahva, -rahvast22 naisterahvas
nakah(t)aja, -, -t3 = nakkaja 1. nakkus, nakataja, nakkav; nakahtaja tõbi nakkushaigus; 2. ettevõtlik, hakkaja, algatusvõimeline; tä om väega (pääle)nakkaja inemine ta on väga hakkaja inimene
nakahta|ma, -q, -82 nakkama; külge hakkama
nakah(t)us, -õ, -t9 = nakkus 1. hakatus; alustus; 2. ettevõtlikkus, algatusvõime; 3. nakkus
nakah(t)usluu, -, -d50 linaluu
nak'as, nakk'a, nak'ast22 = nakjas, .nakja, nakjast22 = takjas takjas; nakjaq nagahasõq rõividõ külge takjad hakkavad riiete külge
nakaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kokutama, kogelema
nakatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nakahtama
na|kin, -gina, -ginat4 nagin
nakkama, nakadaq e .naadaq, nakka77 = nagahama hakkama; pühiq nakkasõq pääle hummõn' pühad algavad homme
nakkus, -õ, -t9 = nakah(t)us
nakl, nagla, .nakla45 = nagõl
.naklama, nagladaq, .nakla77 naelama (rautamisel naela liha sisse lööma)
naksah(t)us, -õ, -t9 naksatus
nakõr', .nakrõ, nakõrd22 = .nakri
nali, na(l)l'a, .nalja e .nall'a43 nali; naljajutt; anekdoot; imelik juhus; kynõlõq tuud nalja! räägi seda nalja v anekdooti!; säänest nall'a olõ-i joht inne olnuq sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud
nall', nalli, .nalli37 < .klambri [2.] klamber; nalliq hoitvaq paprit kuun (kirja)klambrid hoiavad pabereid koos; (hiussõ)nall' juukseklamber
na(l)l'a|kas, -ga, -kat15 = na(l)l'anõ imelik; naljakas; no taa asi nakkas tan külh jo väega nal'akas kiskma no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma; sa olõt nii nal'akas, sinno õkva naarat sa oled nii naljakas (vka imelik), et ajad päris naerma
na(l)l'ali|nõ, -dsõ, -st5 lõbus; tä om üts' nal'alinõ ja naarulinõ näiokõnõ ta on üks lõbus ja naerune neiuke
na(l)l'alt naljalt, lihtsalt
na(l)l'a|nõ, -dsõ, -st7 = na(l)l'akas: oll' sääne nal'anõ jutt oli selline imelik jutt
na(l)l'a|tama, -taq, -da82 naljatama
na(l)l'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 naljatlema
napistõ = n'apostõ = näpostõ napilt, kasinasti; rõivast om n'apostõ, ei tiiäq, kas saa püksele riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub
nap|p', -i, -pi37 (toidu)karp
n'ap|p, -o, -po37 = näpp näpp, sõrm
naps', napsi, .napsi37 naps, pits viina
.napsama, napsadaq, .napsa77 = .näpsämä napsama, näpsama
napuq, m nappõ, nappõ37 pikad rukkiõled; timahavva om kehv rügä, taast nappõ ei saaq tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saa
n'ara|k, -gu, -kut13 närakas
n'araku|nõ, -dsõ, -st5 närune, vilets, hukas
n'ardsa|k, -gu, -kut13 narts; närakas; närune; tä om n'ardsagu loomugaq ta on näruse iseloomuga
n'ardsa|= n'ardso|nõ, -dsõ, -st7 närune
n'ardso|tama, -taq, -da82 = nördsütämä = nürdsütämä kortsutama
n'ardsõnda|ma, -q, -83 = n'ardsõ|tama, -taq, -da82 = narmõndama = narmõtama narmendama, hilbendama, lipendama; hammõl käüseotsaq n'ardsõtasõq särgil varrukaotsad narmendavad
n'ardsõtuhe = n'ardsõtulõ näruselt; pidi hinnäst n'ardsõtuhe üllen käitus näruselt
nari|ts, -dsa, -tsat13 udarahaigus
.nar'ma, .narriq, narri63 narrima
narmas, .narma, narmast22 narmas
narmi|nõ, -dsõ, -st7 narmane
.narmliga|nõ, -dsõ, -st5 narmaline
narmõnda|ma, -q, -83 = narmõ|tama, -taq, -da82 = n'ardsõtama
n'ar|o, -o, -ro26 näru
n'aro|nõ, -dsõ, -st7 närune
n'aro|tama, -taq, -da82 aega viitma, lorutama; meheq n'arotasõq poodi man mehed lorutavad kaupluse juures
n'arotsõhe = n'arotsõlõ näruselt
n'aro|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 narmendama
narr', narri, .narri37 narr, rumal
narri|tama, -taq, -da82 narritama; narritagu-i pinni! ära narrita koera!
n'arts, n'ardso, .n'artso37 = närts narts; lapp
na'r|tsiss', -tsissi, -.tsissi37 nartsiss
.n'artsu|ma, -daq, -80 = .nörtsümä = .nürtsümä kortsuma; n'artsunuq ündrik kortsunud seelik
n'as|a, -a, -sa26 näsa
nassõlda|ma, -q, -83 nuuskima
nasti|k, -gu, -kut13 = nasting, -u, -ut13 nastik
naud', naudi, .naudi37 raha, vara(ndus), nodi; timä massassiq külh, a täl olõ-i nii pall'ond naudi ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha
n'augahta|ma, -q, -83 näugatama
n'augah(t)us, -õ, -t9 näugatus
n'auga|ts', -dsi, -tsit13 viriseja; naanõ om täl egävene n'augats' naine on tal igavene viriseja
.n'augma, .n'auguq, n'avvu64 näuguma
n'augu|tama, -taq, -da83 näugutama; miä sa last n'augutat, anna tälle asi kätte! mis sa last näugutad, anna talle asi kätte!
.n'augõlõma, n'avvõldaq, .n'augõlõ85 korduv näuguma; virisema
.n'auhti näuhti
needilde niimoodi; needilde passis parõmbahe niimoodi sobib paremini
neelähtä|mä, -q, -83 < neelähütmä neelatama
neeläh(t)ü|mä, -däq, -84 jahtuma; jahenema; pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!
neeläh(t)üs, -e, -t9 neelatus
neelähü|tmä, -täq, -dä62 > neelähtämä
neeländ' = neeläsk'= neelünd' = neelüng' = neelüsk', -i, -it13 õgard; ahnepäits
neelüske|(l)lema, -lläq, -(l)le86 kugistama; ahnitsema
neelü|täma, -täq, -dä37 jahutama; neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt! jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!
neevel', -i, -it4 sõim kurivaim, pagan; ah sa neevel'! ah sa kurivaim!
neio, -, -t2 = näio neiu
.nek'mä, .nekkiq, neki63 nöökama, narrima
.nekru|t', -di, -tit13 nekrut
nektär', -i, -it4 nektar
nektä|riin', -riini, -.riini37 = nektä|rin', -rini, -.rinni38 nektariin
.neljä = .neljüisi = .nell'ä nelja, galoppi; hopõn' aja neljä hobune jookseb nelja
nelk', nelgi, .nelki37 1. nelk (lill); 2. > rist'naglakõsõq
ne(l)li, ne(l)lä, .neljä e .nellä43 neli
ne(l)likümmend, ne(l)lä.kümne, .neljäkümmend e .nelläkümmend17 nelikümmend
ne(l)lisada, ne(l)läsaa, .neljäsata29 nelisada
ne(l)litõist(kümme(nd)), ne(l)lätõist(kümne), .neljätõist(kümmend) e .nellätõist(kümmend)17 neliteist
.nell'ä = .neljä
ne(l)lägese = ne(l).keisi = ne(l).keske neljakesi
ne(l)läkäpäkille neljakäpukile
ne(l)läkäpäkilläq neljakäpukil
ne(l)läli|ne, -dse, -st5 neljane
ne(l)ländi|k, -gu, -kku38 = ne(l)läsjago neljandik
ne(l)läpäiv, -päävä, -.päivä35 neljapäev
ne(l)|s, -ndä, -ndät4 neljas
ne(l)|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = ne(l)ländik
neoq, neide, neid < njooq need (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd naaq)
nep|p', -i, -pi37 metskurvits (lind); vanast s'aksaq käveq nepijahin vanasti saksad käisid metskurvitsajahil
.nes'mä, .nessiq, nessi63 = nessitämä tassima
nesse, -, -t64 niiske, märjavõitu; hain om nesse rohi on märjavõitu
nesseq, .nesse, nesset18 niiskus; vedelik; vesi olõ-i tahhe, tä om nesseq vesi ei ole tahke, ta on vedelik; papõr' tymbas nesset sisse paber imab niiskust v vedelikku
nessi|tämä, -täq, -dä82 = .nes'mä
.nessümä, .nessüdäq, nessü79 = .nestümä niiskuma
nessü|tämä, -täq, -dä82 = nestütämä niisutama; nestütäs huuli niisutab huuli
.nestü|mä, -däq, -80 = .nessümä
nestü|tämä, -täq, -dä82 = nessütämä
ni ja, ning
ni|bimä, -piq, -bi57 imema; näksima
nibri|ts, -dsä, -tsät13 nähvits; tütrigunibrits tüdrukunähvits
ni|bu, -bu, -pu26 = nipp nibu
nigis|emä, -täq, -e87 nagisema, ägisema
ni|go, -o, -ko27 luksumine
nigo(ha)ma, nikoq e .niodaq, niko e nigoha59 luksuma
nigoh(t)us, -õ, -t9 luksatus
nigri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 nokitsema
nigula|päiv, -päävä, -.päivä35 = nikul' < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
nihka|ts', -dsi, -tsit13 1. ihnuskoi; 2. nihkkaliiber, nihik (mõõteriist)
.nihku|ma, -daq, -80 nihkuma
nih|uq, m -hõ, -hõ26 niuded
nihu|tama, -taq, -da82 nihutama
.nihvama, nihvadaq, .nihva77 = .nähvämä [2.] näppama
nihva|ts', -dsi, -tsit13 näppaja
nihvõl|dama, -daq, -da83 nüpeldama, peksma
nii < .niida nii, nõnda
nii:ldmä, neeldäq e nii:ldäq, neelä66 neelama; õgima, kugistama; külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud
nii:ldü|mä, -däq, -80 jahtuma; sepp pand ravva niildümä sepp paneb raua jahtuma
nii:r, neero, nii:ro37 > rahu [I 2.], > rauh
nii:t', needi, nii:ti37 neet
nii:t'mä, nii:tiq, needi63 neetima
niids', niidse, niist39 niin; pähnäniidsest koeti päternit pärnaniinest punuti viiske
niidsahta|ma, -q, -83 niutsatama; pini niidsaht' koer niuksatas
.niids'mä, .niidsiq, niidsi63 kalu nöörile ajama
ni(i)ganiq > niikavvaniq
.niigiq niigi
ni(i)gunii niikuinii, nagunii
ni(i)guq nagu, niikui
niikavva = niikavvaniq < ni(i)ganiq, < nika, < nikaniq niikaua; las lats' ollaq mu man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt las laps olla minu juures, niikaua kui sina tööl oled
niimuu:du niimoodi
niipall'o niipalju
niipia niipea
nii.saandõ = nii.saatõ = niisamatõ
niisama niisama
niisamatõ = nii.saandõ niisamuti; niisama
niisk, niisa, .niiska31 1. niisk; 2. kõhetu inimene
.niisku|ma, -daq, -80 niiskuma
.niiskus, -õ, -t9 niiskus
.niiskõ, -, -t3 niiske
niisu|tama, -taq, -da82 niisutama
nii|sääne, -.sääntse e -.säändse e -.sändse, -säänest7 niisugune, seesugune; niisääne ull' lugu juhtu, et... seesugune rumal lugu juhtus, et...
niit', niidi, .niiti37 niit (niidi)
niit, niidü, .niitü37 niit (niidu)
.niitmä, .niitäq, niidä61 niitma
nii.viisi niiviisi
niivõrd = niivõrra niivõrd, sedavõrd
niivõrrakõ|nõ, -sõ, -ist8 hrlosast nii vähe; niivõrrakõsõ taad sys oll'giq nii vähe seda siis oligi
nika = nikaniq > niikavva
nikagu(q) niikaua kui
nikahta|ma, -q, -83 = niksahtama nikastama; ärq nikahti jala nikastasin jala
nikah(t)u|ma, -daq, -84 = niksah(t)uma nikastuma
nikah(t)us, -õ, -t9 = niksah(t)us nikastus
nikaniq = nika > niikavva
nika|ts', -dsi, -tsit13 1. halvasti tehtud asi, logu; oll' üts' nikats' valmis tett oli üks logu valmis tehtud; 2. kerimisniks
niki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema
nik|k, -u, -ku37 vulg nikk, suguühe
.nikma, .nikkuq, niku64 1. vulg nikkuma, suguühtes olema; 2. nõtkuma
niks', niksi, .niksi37 kerimisniks
niksahta|ma, -q, -83 = nikahtama nikastama
niksah(t)u|ma, -daq, -84 = nikah(t)uma nikastuma
niksah(t)us, -õ, -t9 = nikah(t)us nikastus
.niks'ma, .niksiq, niksi63 = .hõks'ma luksuma
ni|kul', -gula, -gulat4 = nigulapäiv < mikul', < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
niku|tama, -taq, -da82 1. noogutama; 2. vulg seemendama, paaritama
nikõrda|ma, -q, -83 nikerdama, nokitsema
.nilbu|ma, -daq, -80 libisema
.nilbus, -õ, -t9 libedus
.nilbõ, -, -t3 libe
.nilbõ|nõ, -dsõ, -st7 libe, libedavõitu
nilbõstu|ma, -daq, -84 = nilvõstuma libastuma
.nilgma, .nilguq, nilu64 nülgima
.nilgnõma, nilõdaq, .nilgnõ75 = .nilgõma marraskile minema, marrastuma; künnär'pää päält oll' nahk ärq nilõnuq küünarnukil oli nahk marraskil
.nilgu|ma, -daq, -80 kooruma (naha kohta); ku hää nilgja om, külh sys nahk ka häste nilgus kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koorub
.nilgõ marraskile; põlvõ päält om nahk nilgõ lännüq põlve peal on nahk marraskile läinud
.nilgõma, nilõdaq, .nilgõ75 = .nilgnõma
.nilksama, nilksadaq, .nilksa76 ruttu ära nülgima; nilksaq sa taa jänes ärq! nüli sa ruttu see jänes ära!
.nilplõma, nilbõldaq, .nilplõ78 ripnema
.nilp'ma, .nilpiq, nilbi63 = nilpsa|hama, -daq, - e -ha88 = .nilps'ma limpsima
nilpsahta|ma, -q, -83 korraks limpsama
nilpsah(t)us, -õ, -t9 limpsatus
.nilpsama, nilpsadaq, .nilpsa77 limpsama
.nilps'ma, .nilpsiq, nilpsi63 = .nilp'ma
nilvõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 libisema; auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma auto kipub jäisel teel libisema
nilvõstu|ma, -daq, -84 = nilbõstuma libastuma
nilä|ne, -dse, -st7 abitu, väeti; saamatu; niläne niguq sündünüq vas'k abitu (v saamatu) nagu vastsündinud vasikas
nimekäänüs*, -(s)e, -t11 < nimes.ütlejä* nimetav (kääne), nominatiiv
nimelt = .nimme nimelt, meelega
nimes, -(s)e, -t11 = nimmeq hrlm nimme (ristluu ja rindkere vaheline osa seljast)
nimesti|k, -gu, -kku38 = nimistü nimestik, nimekiri
nimes.ütlejä*, -, -t3 > nimekäänüs*
nime|tämä, -täq, -dä82 1. mainima; ma olõ tälle tuud nimetänüq olen talle seda maininud; 2. nimetama
nim|i, -e, -me24 nimi
nimi|leht'*, -lehe, -.lehte34 tiitelleht; nimilehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri
nimisyn|a, -a, -na28 noomen; nimisõna; perisnimisyna nimisõna, substantiiv
nimi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = nimi|tämä, -täq, -dä82 nimetama; tuud, ku tüüd viisi ei tetäq, nimitsedäs laiskusõs seda, kui tööd ei viitsi teha, nimetatakse laiskuseks
nimitüs, -e, -t9 nimetus
.nimmama, nimmadaq, .nimma77 korra mainima, vihjama; ma tälle tuud nimssi, a tä om tuu ärq unõhtanuq ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud
.nimme = nimelt nimelt, meelega
nimmeq, .nimme, nimmet18 = nimes
nimmi|k, -gu, -kut13 nimekaim
nimmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sõimama, sajatama
nimäq, näide, näid = niäq =(äq) nemad
ninn', ninni, .ninni37 = lill' lill
ninne|tämä, -täq, -dä82 õilmitsema, õitsema
ninni, -, -t2 lastek nina
ni|pin, -binä, -binät4 väike ese, vidin
nipi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nipõrdama näperdama
.nip'ma, nippiq, nipi63 näppima
nip|p', -i, -pi37 1. nips (nipsu); trääs (pöidla ots läbi sõrmede); Eedu kuts' minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et süüdä-i muq käeq kah suq tüü peräst, innembä maka Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et ei sügele minu käed ka sinu töö pärast, parem juba magan; 2. teatud õmblus varrukaotste ilustamiseks ja tugevdamiseks
nip|p, -u, -pu37 = nibu nibu; nipp oll' kärnän, lats' saa es nissa nibu oli kärnas, laps ei saanud rinda
nip|pama, -adaq, -pa77 veidi näppama, napsama, haarama
.nipsama, nipsadaq, .nipsa77 = .tipsämä napsama
.nips'ma, .nipsiq, nipsi63 näppama, napsama, haarama; latsõq nips'vaq lavva päält präänikit lapsed näppavad laualt küpsiseid
nipõrda|ma, -q, -83 = nipitsõma
nir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nurisema
nirbi|k, -gu, -kut13 närb
nirdsõnda|ma, -q, -83 narmendama; lipendama
nirga|ts', -dsi, -tsit13 närb
nirgiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .nirkelemä närvalt sööma
nirgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nihelema
nir|i, -i, -ri26 viriseja
niris|emä, -täq, -e87 nirisema
nirk, nirga, nirka30 = nirp närb, isutu
nirk', nirgi, .nirki37 > las(n)its
.nirkelemä, nirgeldäq, .nirkele85 = nirgiske(l)lemä
.nirkus, -õ, -t9 ristluu
nirmas, .nirma, nirmast22 narmas
nirmõnda|ma, -q, -83 = nirmõtama narmendama
nirmõndus, -õ, -t9 kaltsakas
nirmõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nirmõndama
nirmõ|tama, -taq, -da82 = nirmõndama narmendama
nirp, nirba, .nirpa37 = nirk
nir|rin, -inä, -inät4 nirin
nirs, nirsa, nirsa31 : halg tymbas nirsa sisse halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)
nirs, nirsa, nirsa31 : halg tymbas nirsa sisse; halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)
nirss', nirsi, .nirssi37 narr, tola, veiderdaja, lollike; vana nirss', olõ-i õigõt toll'o pään, tege ynnõ ulli nalja vana tola, pole õiget aru peas, teeb muudkui lolli nalja
nirvõndus, -õ, -t9 hrlm (hrl liha lõikamisel v raiumisel tekkivad) narmad, ribad; kakuq ärq lihal külest naaq rasvanirvõndusõq! tõmba liha küljest need ripnevad rasvaribad ära!
nirõl', -i, -it4 räbal
nis|a, -a, -sa28 rind; nisa; pallidõ nissogaq naanõ paljaste rindadega naine; imä and latsõlõ nissa ema annab lapsele rinda
nisali|nõ, -dsõ, -st5 1. nisalinõ (lats') rinnalaps, imik, tita; nisalinõ (elläi) imeja noorloom; 2. rinnakas, suurte rindadega
nisapi|täi*, -däjä, -däjät4 = nisavest'
nisa|tama, -taq, -da82 imetama, rinda andma
nisa|vest', -vesti, -.vesti37 = nisapitäi* rinnahoidja
nis|u, -u, -su26 nisu
nisõlda|ma, -q, -83 = nisõrdama nikastama
nisõldu|ma, -daq, -84 = nisõrduma nikastuma; sadamisegaq nisõldu mul jalg ärq kukkumisega nikastus mul jalg ära
nisõldus, -õ, -t9 = nisõrdus nikastus
nisõldus|hain, -haina, -.haina30 linnurohi (rohttaim)
nisõrda|ma, -q, -83 = nisõldama
nisõrdu|ma, -daq, -84 = nisõlduma
nisõrdus, -õ, -t 9 = nisõldus
nitseq, .nitse, nitset18 hrlm niis (kangaspuudel)
.nitse|varb, -varba, -.varba30 niievarb
.nits'mä, .nitsiq, nitsi63 niietama, niide panema
nit|t', -i, -ti37 lõige, šabloon
.niuksma, .niuksuq, niuksu64 niuksuma
nivvildõ = noidildõ = .noildõ niiviisi, niimoodi; niipidi; kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli; nagu oskasin, nii ütlesin
.niäle ikka(gi), ometi(gi); lüngeli, lüngeli ni ärq iks kui niäle lüngeli üle läve komberdasin ja vaarusin ning kuidagi ikkagi üle läve ära komberdasin; avidaq no minno kui niäle! no aita mind ometi kuidagi!; saadaq no kiä niäle liina! no saada ometi keegi linna!
niäq, näide, näid = nimäq nemad
njooq, neide, neid > neoq
no|bima, -piq, -bi57 korjama
noblu, -, -t2 küüslauk
nobri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma nokitsema
nobõhus, -õ, -t9 nobedus
nobõhõhe = nobõhõlõ nobedasti
no|ds'o, -ds'o, -ts'o2 = nosi = nos'o (1.( piibunosu
n'o|gima, -kiq, -gi57 = nögimä 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
no|go, -go, -ko26 = n'oko
noh|hin, -ina, -inat4 nohin
nohi|k, -gu, -kut13 = nohka = nohkats' = nohko nohik
nohista|ma, -q, -83 = nohkatama nohistama
nohis|õma, -taq, -õ87 = nuhisõma nohisema
nohka, -, -t2 = nohik
nohka|tama, -taq, -da82 = nohistama
nohka|ts', -dsi, -tsit13 = nohik
nohki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma
nohko, -, -t2 = nohik
noh|o, -o, -ho26 = nuho nohu
noho|nõ, -dsõ, -st7 = nuhonõ nohune
.nohvama, nohvadaq, .nohva77 napsama, näppama; nohvas' mul ubina nyna alt ärq napsas mul õuna nina alt ära
nohvõlda|ma, -q, -83 näppama
noidildõ = nivvildõ
noijah = nojjah nojah
.noildõ = nivvildõ
nojjah = noijah
noka|ts', -dsi, -tsit13 nokats, nokkmüts
nokista|ma, -q, -83 (ära) näpistama
noki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nobritsõma = nohkitsõma nokitsema
nok|k, -a, -ka31 nokk
n'oko, -, -t2 = nogo 1. notsu; 2. möku
n'oko|tama, -taq, -da82 1. siga kutsuma, notsutama; 2. mökutama
n'oks', n'oksi, .n'oksi37 väike heinasaad; vistrik
.n'oksama, n'oksadaq, .n'oksa77 = .nöksämä nöökama
noku|tama = n'oku|tama, -taq, -da82 kergelt noogutama
noogu(h)n: pää noogun pea norgus
n'oogus, -(s)õ, -t11 liiges; ku iks kyik' päiv ärq kungutat, sys võtt noogusõq haigõs külq kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll
noogu|tama, -taq, -da82 noogutama
noomitus, -õ, -t9 noomimine, noomitus
noori|k, -gu, -kut13 noorik; pruut; noorepoolne naisterahvas
nooru|tama, -taq, -da82 1. uuendama, noorendama, värskendama; noorema vastu välja vahetama; Manni oll' hindä ärq noorutanuq, tunnõ es inämb ärkiq Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi; ma noorudi hobõsõ ümbre vahetasin hobuse noorema vastu välja; 2. kuuma ja niiskuse abil pehmendama; anomavitso ja hobõsõ luuka, saagi ja kirvit noorutõdas pehmendatakse anumavitsu ja hobuse looka, saage ja kirveid
noorõh(t)u|ma, -daq, -84 noorenema
noorõkõ|nõ, -sõ, -ist8 nooruke
noorõli|k, -gu, -kku38 = nuu:rjanõ = nuu:rjas noorevõitu
noorõnda|ma, -q, -83 = noorõstama noorendama
noorõpooli|nõ, -dsõ, -st7 = noorõpuu:l|nõ, -sõ, -sõt6 noorepoolne
noorõsta|ma, -q, -83 = noorõndama
noosõlda|ma, -q, -83 nuhkima
nop|pama, -adaq, -pa77 (läbi) sorteerima; ma noppa neoq kardohkaq läbi ma sorteerin need kartulid läbi
no(q) 1. < nüüd nüüd; noq om jo pall'o ilda nüüd on juba liiga hilja; kas noq vai ei kunagiq kas nüüd või mitte kunagi; mineq noq! mine nüüd!; oodaq noq! oota nüüd!; 2. no; no midäs sa viil oodat no mis sa veel ootad
no(q)sama < nüüdsama nüüdsama
norahta|ma, -q, -83 norsatama
norah(t)us, -õ, -t9 norsatus
nordsu|tama, -taq, -da82 = nurdsutama = nördsütämä kortsutama
.norgo = .norro = .nurgu norgu
nor|ima, -riq, -i57 norima
norm', normi, .normi37 norm
noroli|nõ, -dsõ, -st5 = noro(h)n = nos'o(h)n = nuro(h)n norgus, tusane; miä sa käüt nyna nos'on, esiq tahat viil naist võttaq! mis sa käid nina norus, ise tahad veel naist võtta!
noro|tama, -taq, -da82 norutama, tusatsema
norrala|nõ, -(d)sõ, -st5 norralane
nor|rin, -ina, -inat4 norin
.norro = .norgo = .nurra norgu
.norskama, norsadaq, .norska77 norskama
.nortsu|ma, -daq, -80 = .nurtsuma kortsuma
nos|i, -i, -si26 1. = nods'o = nos'o (1.( (piibu)nosu; 2. nohik
nos|ima, -siq, -i57 = nos'ka|tama, -taq, -da82 nosima; nokitsema
no|s'o, -s'o, -ss'o26 = noss' 1. = nods'o = nosi piibunosu; 2. nohik
nos'o(h)n = noro(h)n = nuro(h)n norus
nos'o|tama, -taq, -da82 norutama; omaette nohisema
noss', nossi, .nossi37 = nos'o
nossõlga|s, -, -t15 kanderaam
notsi = nots'o, -, -t2 = nugr'o = nuts'a = nuts'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
nua|laiv, -laiva, -.laiva30 eriline piklik üle taeva ulatuv pilvekogum
nubla|k, -gu, -kut13 nupp; kubel; nibu (vt nudsahtama)
nu|di, -di, -ti26 nudi
nu|dima, -tiq, -di57 = nudi|tama, -taq, -da82 nudistama, nudiks tegema; pois'kõsõl om pää ärq nudit poisil on pea nudiks tehtud
nudrõ|ts', -dsi, -tsit13 peitmunandiga täkk
nudsahta|ma, -q, -83 < nudsahu|tma, -taq, -da62 korraks imema; rüüpama; lats' võtt' nisanublagu suuhtõ, nudsaht' ja lask' vallalõ laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti
nu|dsima, -tsiq, -dsi57 = nüdsimä < rudsima imema; lutsima; latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ nutsiq lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda
nuds'o, -, -t2 = nuts lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk; lats' nudsi nuts'o laps imeb lutti
nugr'o, -, -t2 = nots'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
n'ugõr = n'ugyr', n'ugra, .n'ukra35 = n'ukr = nügyr' = mügyr' mutt (loom)
nuhahta|ma, -q, -83 < nuhahutma korraks nuusutama
nuhah(t)us, -õ, -t9 nuusutus; nuuskamine
nuhahu|tma, -taq, -da62 > nuhahtama
nuha|tama, -taq, -da82 = nuhutama
nuhel.päähä minemä ülekäte minema
nuheq, .nuhkõ, nuhet19 lõhn; ma nuhuda, mis nuheq taal lillil om ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel on
nuhe|tama, -taq, -da82 lõhnastama; mynõq tüküseq hindä ülearvo ärq nuhetama mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama
nuh|hin, -ina, -inat4 nohin; kohin
nuhi|k, -gu, -kut13 = .nuhjus = nuhkats' nuuskur, nuhk
nuhis|õma, -taq, -õ87 = nohisõma nohisema
.nuhjus, -õ, -t9 = nuhik: käü ja kullõs kykkõ niguq vana nuhjus käib ja kuulab kõike nagu vana nuuskur
nuhk, nuhu, .nuhku36 lõhn; tuulepuhang; tiiä-i kost sai jo inne tõisi nuhu nynna ei tea kust sai juba enne teisi haisu ninna (sai teada)
n'uhka|tama, -taq, -da82 = nühkätämä nühkima
nuhka|ts', -dsi, -tsit13 = nuhik
.nuhklus, -õ, -t9 nuhtlus
.nuhklõma, nuheldaq, .nuhklõ78 < .nuhtlõma nuhtlema
.nuhk'ma, .nuhkiq, nuhi63 nuhkima; nuuskima
.n'uhku = .nühkü libisedes; nühakil
.n'uhku|ma, -daq, -80 = .nühkümä kuluma
nuh|o, -o, -ho26 = noho nohu
nuho|nõ, -dsõ, -st7 = nohonõ nohune
.nuhtlõma, nuheldaq, .nuhtlõ78 > .nuhklõma
nuhu|tama, -taq, -da82 = nuhatama nuusutama
nuhutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nuhutama: ma kygõ nuhutõlõ siin naid häitsit ma nuusutan siin pidevalt neid õisi
n'uhva, -, -t2 Newfoundlandi koer
nui, nuia, .nuia31 nui
nuiaka|= nuiaka|s, -dsõ, -st5 = nuia|nõ, -dsõ, -st7 tuim
.nuiama, nuiadaq, .nuia77 = nuiotama
nuio, -, -t2 nuruja, manguja, nuiaja
nuio|tama, -taq, -da82 = .nuiama = nutitama nuruma, manguma, nuiama
nukahta|ma, -q, -83 tukkuma jääma, suigatama; ku ma kerikun nukahta, sys tüünäq minno! kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!
nukana|anõ, -asõ, -ist8 > nulganaanõ
nu|kis', -gis(s)õ, -gist12 = nukus' nugis
nuk|k I, -a, -ka31 > nulk
nuk|k II, -u, -ku37 uig (rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul)
.nukliga|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkliganõ
.nukma|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkmanõ
n'ukr, n'ugra, .n'ukra35 = n'ugõr
nu|kus', -gus(s)õ, -gust12 = nukis'
nukõldõ > nulgõldõ
nukõli|nõ, -dsõ, -st5 > nulgõlinõ
nulgana|anõ, -asõ, -ist8 < nukanaanõ, < ohonaanõ lapsevoodis olev naine, nurganaine
nulgatamiisi = nulgõldõ
nulga|voodõh†, -vuu:tõ, -voodõht20 lapsevoodi, nurgavoodi
nulgõldõ = nulgatamiisi = nulgõldõmistõ < nukõldõ nurgeti
nulgõli|nõ, -dsõ, -st5 = .nulkliganõ < nukõlinõ
nulk, nulga, .nulka31 < nukk [I] nurk
.nulkliga|nõ, -dsõ, -st5 = nulgõlinõ < .nukliganõ nurgeline
.nulkma|nõ, -dsõ, -st5 < .nukmanõ nurkmine
null', nulli, .nulli37 null
nummõr', .numbri, nummõrd23 number
nummõrda|ma, -q, -83 nummerdama
nunn, nunna, .nunna31 nunn
nunn'o, -, -t2 hellitl väike armas olend v asi, nunnu
nunn'o|tama, -taq, -da82 hellitama
nupili|nõ, -dsõ, -st5 tombuline, krobeline, nupuline
nup|p, -u, -pu37 > nup|p', -i, -pi37 nupp
nur|a, -a, -ra26 vana, kulunud, nüri ese v olend; väidsenura vana kulunud nuga; vanamehenura vanamehenäss
nur|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = nuratama = .nurrama 1. nurisema; virisema; 2. nurruma; 3. nuruma
nura(h)n norgus
nurah(t)us, -õ, -t9 kassi häälitsus, korraks nurrumine
nurask', -i, -it13 nüri tööriist; taa nuraskigaq joht rakoq saa eiq selle nüri riistaga küll raiuda ei saa
nura|tama, -taq, -da82 = nura(ha)ma
nur'atuhe = nur'atulõ inetult, näruselt
nur'atus, -õ, -t9 nurja läinud asi
nuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nuratama
nurdso(h)n pahane, solvunud; kortsunud
nurdso|tama, -taq, -da82 = nordsutama kortsutama
.nurgama, nurgadaq, .nurga77 = nurisõma
nurgi|ts, -dsa, -tsat13 = nurgus
nurgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .nurk'ma nuhkima
.nurgu = .norgo norgu
nurgus, -(s)õ, -t11 = nurgits = nurgõs nuhkija
.nurgõlõma, nurõldaq, .nurgõlõ85 korduv 1. nurisema; virisema; nuruma; 2. nurruma; 3. eesmärgitult olelema, lorutama; joodiguq nurgõlõsõq ümbre poodi joodikud lorutavad ümber kaupluse
nurgõs, -(s)õ, -t11 = nurgus
nuri, nur'a, .nurja43 äpardus
nuris|õma, -taq, -õ87 = .nurgama 1. = nürisemä nurisema; 2. nurruma
.nurja minemä nurja minema, ebaõnnestuma
.nurk'ma, .nurkiq, nurgi63 = nurgitsõma nuhkima; kyik' kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq kõik kohad on lastel läbi nuhitud
.nurkõlõma, nurgõldaq, .nurkõlõ43 = korduv .nurk'ma
nurm', nurmõ, .nurmõ35 põld, nurm, väli
nurmi|k, -gu, -kut13 (puust) kaanega toidunõu
nurm'kan|a, -a, -na28 = nurm'püv|i, -e, -ve24 põldpüü
nuro(h)n = noro(h)n = nos'o(h)n norgus
.nurra = .norro norgu
.nurra|ma, nurradaq, .nurra77 = nura(ha)ma
nur|rin, -ina, -inat4 nurin, nurisemine
.nurro lüü:mä, .laskma nurru lööma
nursta|k, -gu, -kut13 näru, räbal
.nurtso .jäämä pahanema, solvuma; kortsu jääma
.nurtsu|ma, -daq, -80 = .nortsuma kortsuma
nuru|tama, -taq, -da82 nuruma, manguma, kerjama; lats' nurutas nikagu tälle koorigugõnõ saa laps nurub niikaua kui saab koorukese; saq nurutat siin santõ puul, mineq nurudaq saq ka sääl, kost midägiq saiaq om! sa kerjad siin kerjuste pool, mine kerja sina ka seal, kust midagi saada on!
.nus'ma, .nussiq, nussi63 vulg nussima, suguühtes olema
nusmi|k, -gu, -kut13 = nuusnik käimla
nuss', nussi, .nussi37 vulg nuss, suguühe
nussõldõ halvasti, kehvasti; taa asi om külh nussõldõ tett see asi on küll kehvasti tehtud; mul elo lätt nussõldõ mul läheb elu kehvasti
.nussõlõma, nussõldaq, .nussõlõ85 = korduv .nus'ma
nuti|k, -ga, -kat13 nutikas, teravmeelne
nutili|nõ, -dsõ, -st5 = .nut'liganõ nupuline, konarlik
nuti|tama, -taq, -da82 = nuiotama nuruma, manguma, nuiama
.nut'liga|nõ, -dsõ, -st5 = nutilinõ
.nut'ma, nuttiq, nuti63 1. nuruma; 2. peksma
nuts, nutso, .nutso37 = nuds'o lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk
nuts'a, -, -t2 = nots'o notsu
nutsa|k, -gu, -kut13 komps; nutsakas
nu|tsin, -dsina, -dsinat4 ludin
nuts'o, -, -t2 = nots'o
nutsu|tama, -taq, -da82 = nütsütämä 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
nut|t', -i, -ti37 1. nutt (nuti), nupp; 2. = nuut' nuut
nut|t, -u, -tu37 = lutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil
nuu:k: miis' oll' nuuk nynagaq mees oli kongus ninaga
nuu:ksama, nooksadaq, nuu:ksa77 nokutama
nuu:ku norgu; pää om nuuku vaonuq pea on norgu vajunud
nuu:l', noolõ, nuu:lt40 nool
nuu:m'ma, nuu:miq, noomi63 noomima
nuu:q, noidõ, noid nood, need (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd naaq)
nuu:r', noorõ, nuu:rt40 noor
nuu:rdu|ma, -daq, -80 1. uuenema, noorenema, värskenema; 2. pehmenema (nt puidu või terariista kohta)
nuu:r'herr, noorõherrä, nuu:rt.herrä35 noorhärra
nuu:rja|= nuu:rja|s, -dsõ, -st5 = noorõlik noorevõitu
nuu:r'mii:s', noorõmehe, nuu:rtmii:st39 noormees
nuu:r'paar', noorõpaari, nuu:rt.paari37 noorpaar
nuu:rskama, noorsadaq, nuu:rska77 korskama, norskama (hobuse kohta)
nuu:rus, -õ, -t9 noorus
nuu:s', noosi, nuu:si37 saak, noos
nuu:t, nooda, nuu:ta31 noot (nooda)
nuu:t', noodi, nuu:ti37 noot (noodi)
nuudi|k, -gu, -kut13 = nuut' nuut
nuudi|tama, -taq, -da82 nuudiga peksma, nuutima
nuudsahta|ma, -q, -83 nuuksatama; iitsatama
nuum, nuuma, .nuuma31 nuum
.nuumama, nuumadaq, .nuuma77 nuumama
nuus, nuusu, .nuusu37 lõhn; hais
nuusahta|ma, -q, -83 korraks nuuskama
.nuuskama, nuusadaq, .nuuska77 nuuskama
.nuuskõlõma, nuusõldaq, .nuuskõlõ86 = korduv nuuskama
.nuusna, -, -t3 = nuusni|k, -gu, -kut13 = nusmik käimla
nuust', nuusti, .nuusti37 (kokkukeeratud) kimbuke, nuust, tuust; hainanuust' heinatuust
nuusta|k, -gu, -kut13 tuust, nutsak
nuusõlda|ma, -q, -83 askeldama
nuut', nuudi, nuuti37 = nutt' [2.] = nuudik nuut
.nuutri, -, -t1 < .paatri nuuter (taime, hrl kapsa juurehaigus)
.nuutsk'ma, .nuutskiq, nuudsi63 nuuksuma
.nuutsk'na, -, -t3 nuuksumine
.nuutskõlõma, nuudsõldaq, .nuutskõlõ85 = korduv .nuutsk'ma: ikk oll' jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma nutt oli juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 = nõtsk nõgu; nõgus; nõds'o kotus nõgus koht
nõds'o|nõ, -dsõ, -st7 nõgusid täis; nõgus
nõdsõrmus, -õ, -t9 vajuv, vetruv pinnas, mudane koht
nõdõr, nõdra, .nõtra45 = nõdyr' = nõtr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõdõrm, -u, -t4 = nõdõrmu, -, -t9 = nõdõrmus, -õ, -t9 kätkivibu
nõdyr', nõdra, .nõtra45 = nõdõr
nõgi, nyy, nõkõ25 nõgi
nõgih(t)u|ma, -daq, -84 = nyytuma nõetuma
nõgikik|as, -ka, -ast22 musträhn; määrdunud inimene
nõgi|nõ, -dsõ, -st7 = nyynõ nõgine
nõgi|tama, -taq, -da82 = nyytama [1.] nõetama
nõglandus, -õ, -t9 = nõglats'
nõglapuu, -, -d50 okaspuu; nõgla(puu)mõts okas(puu)mets
nõgla|ts', -dsi, -tsit13 = nõglandus nõelatäis; nõglats' niiti nõelatäis niiti
nõgli|k, -gu, -kut13 nõelik (käsitöövahend)
nõgluma, .nõkluq, nõglu, min 1. ja 3. p nõgli71 nõeluma; nõgli sukkõ nõelusin sokke; latsõq nõglusõq tarrõ piten lapsed nõeluvad tuba mööda (käivad edasi-tagasi)
nõglu|nõ, -dsõ, -st7 okkaline
nõglu|tama, -taq, -da82 pistma (valutama); kipitama; joosi läbi nõgõssidõ, jalaq nõglutasõq jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad
nõgõl, nõgla, .nõkla45 = nõgyl' = nõkl nõel; okas; heegeldüs-, koti-, nöps'-, plett'-, pritsi-, suka-, ummõlus-, ummõlusmassinanõgõl heegeldus-, koti-, nööp-, haak-, süstla-, suka-, õmblus-, õmblusmasinanõel;
nõgõl|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas
nõgyl', nõgla, .nõkla45 = nõgõl
nõia|kõld, -kõlla, -.kõlda32 ungrukold (taim); nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu ungrukollad on karukoldade moodi
nõid, nõia, .nõida33 nõid; ravitseja; šamaan; võlur, maag
.nõidla|nõ, -(d)sõ, -st5 halb inimene
.nõidli|k, -gu, -kku38 nõialik, nõiataoline
.nõidma, .nõiduq, nõiu64 nõiduma
.nõidus, -õ, -t9 nõidus
nõkl, nõgla, .nõkla45 = nõgõl
.nõklama, nõgladaq, .nõkla77 nõelama
nõks, nõksu, .nõksu37 nõks
nõksahta|ma, -q, -83 nõksatama
nõksah(t)us, -õ, -t9 nõksatus
|kõn', -gõna, -gõnat4 =|kõn' =|kõs', -gõs(s)õ, -gõst12 nõges
nõlg', nõlõ, .nõlgõ34 tatt
.nõlgama, nõladaq, .nõlga77 = nõlõtama tatistama; oll' uma rynnaedidse ärq nõlanuq oli oma rinnaesise ära tatistanud
nõlgutõ|bi, -võ, -põ25 > nõlõtõbi
nõli|nõ, -dsõ, -st7 = nõlõnõ tatine; latsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq lapsed on tal tatised, kuid muidu prisked
nõlv, nõlva, .nõlva30 nõlv
nõlva|k, -gu, -kut13 nõlvak, kallak
.nõlvi kaldu; pangu-i pudõlit nõlvi saisma, lätt ümbre! ära pane pudelit kaldu seisma, läheb ümber!
nõlvikallaq = nõlvikullaq kallakil
nõlvil(d)õ kallakile
nõlõ|nõ, -dsõ, -st7 = nõline tatine
nõlõ|tama, -taq, -da82 = .nõlgama tatistama
nõlõtõ|bi, -võ, -põ25 < nõlgutõbi nõletõbi (hobuste nakkushaigus)
nõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nõrisema
nõrah(t)u|ma, -daq, -84 nõrguma; lähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma kupatasin seened ära ja panin nõrguma
nõrg, nõrõ, .nõrgõ34 renn
nõrgah(t)u|ma, -daq, -84 minestama; nõrkema
nõrgah(t)us, -õ, -t9 1. minestus; 2. = .nõrkus [1.] nõrkus
nõrgameeleli|ne, -dse, -st5 nõdrameelne
nõrgastõ = .nõrka
.nõrgu|ma, -daq, -80 nõrguma
nõrgu|tama, -taq, -da82 1. noogutama; painutama; sirutama; lausu-s synnagiq, nõrgut' ynnõ nynna ei lausunud sõnagi, noogutas ainult; jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada; külänt istut, lää jalgo nõrgutama küllalt istutud, lähen jalgu sirutama; 2. kohupiimale koort hulka segama; pandas vaarat kaussi ja valõtas hapundkuurt pääle pannakse kaussi kohupiima ja valatakse hapukoort peale
nõrgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 noogutama, kõlgutama; käü tan alasi umma nynna nõrgutõllõn käib siin alati oma pead kõlgutades
nõrgõmbahe = nõrgõmbalõ nõrgemalt; lahjemalt
nõrgõq, .nõrkmõ, nõrgõnd16 sagm vedru; sängünõrkmõq voodivedrud
nõrista|ma, -q, -83 nõristama
nõris|õma, -taq, -õ87 nõrisema
nõrk, nõrga, .nõrka31 nõrk
.nõrka = nõrgastõ lõdvalt, nõrgalt; kotiq ommaq nõrka köüdedüq kotid on nõrgalt (kinni) seotud
.nõrkja|= .nõrkja|s, -dsõ, -st5 nõrgavõitu
.nõrkmõq vt nõrgõq
.nõrku|ma, -daq, -80 nõtkuma, vetruma
.nõrkus, -õ, -t9 1. = nõrgah(t)us [2.] nõrkus; 2. nõtkus, vetruvus
nõrõq, .nõrrõ, nõrõt18 nire, nõre
nõrõ|tama, -taq, -da82 nõretama
nõsar|aq, m -idõ, -it12 kraam, träni, vt nõu [2.]
nõsta|k', -gi, -kit13 = nõstang, -u, -ut13 kandam; panõq uma puunõstak' aho ette! pane oma puukandam ahju ette!
nõstatus, -õ, -t9 juuretis; (ree)jalase kumerus
nõstiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ85 = .nõstõlõma korduv tõstma; pidevalt sülle võtma; nii külm om, et hopõn' nakkas jalgo nõstiskõlõma nii külm on, et hobune hakkab jalgu tõstma; tä om latsõ väega ärq tillitänüq, nõstiskõlõs pääle ta on lapse väga ära hellitanud, kogu aeg võtab aga sülle
.nõstma, .nõstaq, nõsta61 tõstma
nõstu|k', -gi, -kit13 tõstuk
.nõstv|aq, m -idõ, -it3 rõuged
.nõstõlõma, nõstõldaq, .nõstõlõ85 = nõstiskõ(l)lõma: ku pall'o om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel alles
nõsõ|k', -gi, -kit13 = nõsõng
nõs|õma, -taq, -õ72 tõusma
nõsõng, -u, -ut13 = nõsõk' tõus, tõusmine; päävänõsõng päikesetõus; ida
nõsõ|tama, -taq, -da82 kergitama; sepp nõsõtas tahast pärm kergitab tainast
nõtr, nõdra, .nõtra45 = nõdõr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõtsk, nõdso, .nõtsko36 = nõds'o nõgu; nõgus; seol hobõsõl om sälg pall'o nõtsk sellel hobusel on selg liiga nõgus
.nõts(k)liga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, nõgusid täis; asõq om nõtsliganõ (magamis)ase on lohklik
.nõtsko nõtku; vaos nõtsko vajub nõtku
nõu, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõvv 1. nõu, nõuanne; nõuhtõ jäämä nõustuma; nõu(h)n olõma nõus olema; 2. m riist, vahend, abinõu; ese, asi, osa; hobõsõnõvvoq hobuseriistad; seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit nõvvõ olõman tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid; võtaq umaq nõ(vv)oq ja nõsaraq ja käüq kodo! korja oma asjad kokku ja käi koju!
.nõudli|k, -gu, -kku38 nõudlik
.nõudma, .nõudaq e nõudaq, nõvva66 nõudma
.nõudmi|nõ, -sõ, -st5 nõudmine, tingimus; tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ ta nõustus tingimustega
nõ'uroloogia, -, -t3 neuroloogia
nõ'uro|luu:g', -loogi, -luu:gi37 neuroloog
nõut.raal|nõ, -sõ, -sõt6 neutraalne
nõ'utrali|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri63 neutraliseerima
nõvv, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõu
nõvvatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 küsitlema; sääl minno nõvvatõldi seal mind küsitleti
nõvvo|tama, -taq, -da82 nõustama, nõu andma
nõvvotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nõutama, hankima, muretsema; nõvvotõlli külä päält sada kruuni hankis küla pealt sada krooni
nädsel|emä, -däq, -e85 = näselemä = jäselemä hullama; purelema, kisklema
nädselm, -ä, -ät4 = nädselmä|hain, -haina, -.haina30 = nädserm, -ä, -ät4 = nädsermä|hain, -haina, -.haina30 vesihein (umbrohi)
nädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 nätskeks muutuma; ku sai ärq jahtu, sys nädsähü ärq kui sai ära jahtus, siis läks nätskeks
nädälihüisi nädalate kaupa; istus nädälihüisi koton istub nädalate kaupa kodus
nädäli(l)de nädaliti, iga nädal; käü nädälide koton käib iga nädal kodus
nädäli|ne, -dse, -st5 nädalane; mitmõnädäline mitmenädalane
nägel|emä, -däq, -e85 nägelema
nägelüs, -e, -t9 nägelus
nägemi|ne, -se, -st5 1. nägemine; hüvvä e hääd nägemist! nägemist!, nägemiseni!; 2. nägemus, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus; näge nägemiisi näeb nägemusi
|gemä, -täq, -e60 nägema; taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq see töö tuleb nähtavasti mul endal ära teha
nägemäldäq nähtamatu; õhk om nägemäldäq õhk on nähtamatu
|go, -o, -ko27 = n'ago nägu; väljanägemine, välimus; ei teko ei näko ei tegu ega nägu
nägünemä, .näüdäq e nägünedäq, nägüne89 paistma; kodo jo kavvõst nägünes kodu paistab juba kaugelt
nähkäri|ne, -dse, -st5 ihne, kitsi; tä om sääne nähkärine ja kygõ hindäkasu pääl välän ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas
nähkä|ts', -dsi, -tsit13 = .nähkri
nähr, nährä, .nährä35 ihne
nährikä|ne, -dse, -st5 vintske
nähro, -, -t2 = .nähkri
nähv', nähvi, .nähvi37 nähv
nähvi|ts, -dsä, -tsät13 nähvits
nähvähtä|mä, -q, -83 korraks nähvama
nähvä|k, -gu, -kut13 nähvakas
.nähvämä, nähvädäq, .nähvä77 1. nähvama; 2. = .nihvama näppama
.näibelemä, näibeldäq, .näibele85 = .nälbelemä
näio, -, -t2 = neio neiu
näkinäio, -, -t2 = näkk'
näki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema
näk|k', -i, -ki37 = näkinäio = näks' näkk, näkineiu
näkkümä, .näüdäq, näü79 paistma, näima, tunduma; asi näkküs tõisildõ ollõv asi näib teisiti olevat
näks', näksi, .näksi37 = näkk'
.näkselemä, näkseldäq, .näksele85 = korduv .näks'mä
.näks'mä, .näksiq, näksi63 näksima
.näksämä, näksädäq, .näksä77 näksama
|küs, -güsä, -güsät4 < .näokas nägus
.nälbelemiisi närvalt, isutult
.nälbelemä, nälbeldäq, .nälbele85 = .näibelemä = .närbelemä kiduma, närvalt, isutult sööma
nälg, nä(l)lä, .nälgä34 nälg
.nälgelemä, nä(l)leldäq, .nälgele85 = korduv .nälgümä
nälg|hain, -haina, -.haina30 nälghein (umbrohi)
nälgsü|tämä, -täq, -dä82 =(l)lütämä näljutama
.nälgü|mä, -däq, -80 nälgima
(l)|k, -gu, -kut13 näljane; vilets, vaene
(l)läkoi, -, -d53 ihnuskoi
(l)|ne, -dse, -st7 näljane
(l)lätsehe =(l)lätsele näljaselt
(l)|tämä, -täq, -dä82 = nälgsütämä
nänn, nännä, .nännä35 lastek tiss (rind; nisa)
nännä, -, -t2 lastek ema, emme; tätä ja nännä ommaq takantarõn ja es lupaq sekäq issi ja emme on tagatoas ja ei lubanud (ennast) segada
nännäli|ne, -dse, -st5 imev (laps), imik; sul om lats' viil nännäline sul on laps alles imik; suurõnännäline suuretissiline
nännä|tämä, -täq, -dä82 imetama
nännüsk', -i, -it13 riidehilp; ku saq üts'kõrd ärq koolõt, sys annaq naaq nännüskiq mullõ kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle
.näoka|s, -dsõ, -st5 > näküs
näo|pilt', -pildi, -.pilti37 portree
.näotuhe = .näotulõ näotult, inetult
näpeldä|mä, -q, -83 = näperdä|mä, -q, -83 = näpitsemä = näpotama näperdama, näppima, sõrmitsema
näpiq, m .näppe, .näppe37 näpitstangid
näpistä|mä, -q, -83 näpistama
näpistüs, -e, -t9 näpistus
näpi|ts, -dsä, -tsät13 näpits; pesupulk
näpi|tsemä, -tsäq e däq, -dse90 = näpi|tämä, -täq, -dä82 = .näp'|mä, -piq, -i63 = näpeldämä
näposni|k, -gu, -kku38 varas
näpostõ = n'apostõ napilt, kasinasti; mul om aigo väega näpostõ mul on aega väga napilt
näpo|tama, -taq, -da82 = näpeldämä
näpotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv näpotama
näpo|täüs', -tävve, -täüt49 näputäis
näp|p, -o, -po37 = n'app näpp, sõrm
näp|pämä, -ädäq, -pä77 näppama
.näps'mä, .näpsiq, näpsi63 näpsima, näksima
.näpsämä, näpsädäq, .näpsä77 = .napsama näpsama, napsama
närb, närvä, .närbä34 = .närbe, -, -t3 = närvädü = närväs närb (isutu; jõuetu)
.närbelemä, närveldäq, .närbele85 = .nälbelemä = närbüske(l)lemä kiduma, närvalt, isutult sööma
närbäh(t)ü|mä, -däq, -84 = närväh(t)ümä närtsima
.närbüs, -e, -t9 isutus; jõuetus
närbüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .närbelemä
närel|emä, -däq, -e85 riidlema
näre|tämä†, -täq, -dä82 mäletsema
när|i, -i, -ri26 nuriseja
när|imä, -riq, -i57 = näris|emä, -täq, -e87 irisema, nurisema
när|rin', -inä, -inät4 nurin; riid; urin
.närrämä, närrädäq, .närrä77 = närä()
närss', närsi, .närssi37 = näss' 1. näss; 2. kitsipung
närts, närdso, .närtso37 = n'arts narts; lapp
närv', närvi, .närvi37 närv; närvi(h)n olõma närvis olema
närvili|ne, -dse, -st5 närviline
närvi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 närvitsema
närvähtä|mä, -q, -83 närtsitama
närväh(t)ü|mä, -däq, -84 = närbäh(t)ümä 1. närbuma; tohletama; 2. minestama
närväh(t)üs, -e, -t9 1. isutus; jõuetus; 2. minestus
närväs, .närbä, närväst22 = närb
närähtä|mä, -däq, -83 < närähütmä uratama
näräh(t)üs, -e, -t9 urin; nurin
när|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .närrämä urisema; nurisema; närähäs niguq pini uriseb nagu koer; närrä ja närrä, jovva-i kullõldaq tuud närinät nuriseb ja nuriseb, ei jaksa kuulata seda nurinat
närähü|tmä, -täq, -dä62 > närähtämä
näräl', -i, -it4 kalts, räbal
närä|p', -bi, -pit13 vintske, okslik puu(pakk); naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki need vintsked puud ei lähe üldse lõhki
näräsk', -i, -it13 nuriseja
näsel|emä, -däq, -e85 = jäselemä = nädselemä hullama; purelema, kisklema
näsimä, nässiq, näsi57 näsima
näss', nässi, .nässi37 = närss' 1. näss; 2. kitsipung
nässi|ne, -dse, -st7 kitsi
näts, nätsü, .nätsü37 närimiskumm
nätsk, nädsä, .nätskä34 nätske
nätsü|tämä, -täq, -dä82 nätsutama
nättäv, -ä, -ät4 nähtav
nättävähe = nättäväle nähtavale
nättäväl(e) nähtaval(e)
|täl', -däli, -dälit4 nädal
nätäq vt nägemä
nätüs, -se, -t9 nähtus
(äq), näide, näid = nimäq nemad
nääreq, .näärme, nääret18 nääre
näüdeq, .näüte, näüdet18 näide
näüdsi|k, -gu, -kut13 näitsik, teenijatüdruk
näüdüs, -(s)e, -t11 eeskuju; näidis, mudel; näüdüst võtma eeskuju võtma
näüs(s) eks näeb, eks paistab, eks me näe; näüs noh, miä taast as'ast saa eks näeb, mis sellest asjast saab
.näüt(e)lejä, -, -t3 näitleja
.näütelemä, näüdeldäq, .näütele85 näitlema
.näüte|mäng, -mängo, -.mängo37 näitemäng
.näütämä, näüdädäq, .näütä e .näüdä77 1. näitama; 2. paistma, tunduma; asi näütäs halv ollõv asi paistab halv olevat
.näütüs, -e, -t9 1. näitus; näitamine; 2. näide; näütüses või tuvvaq... näiteks võib tuua...
|gimä, -kiq, -gi57 = n'ogima 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
.nöksämä, nöksädäq, .nöksä77 = .n'oksama nöökama
nöps', nöpsi, .nöpsi37 = nüps' nööp
nöps'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla45 nööpnõel
nördsü|tämä, -täq, -dä82 = n'ardsotama = nordsutama = nürdsütämä kortsutama
nörts, nördsü, .nörtsü37 korts
.nörtsü|mä, -däq, -80 = .n'artsuma = .nürtsümä kortsuma
nööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 nüpeldama, peksma
nööri|tämä, -täq, -dä82 = nüü:r'mä (2.( nööriga märkima
nööserdä|mä, -q, -83 endale ahnitsema; nööserdäs kyik' hindäle, jätä-i tõisilõ midägiq ahnitseb kõik endale, ei jäta teistele midagi
nööverdä|mä, -q, -83 manööverdama
nübli|k, -gu, -kut13 malk
|dsimä, -tsiq, -dsi57 = nudsima imema; lutsima
|gä, -ä, -kä25 vetikad seisval veekogul, roheline kiht veel
nügä|ne, -dse, -st7 nüüdne, nüüdisaegne; nügätsel aol nüüdisajal, nüüdsel ajal; nügädse ao massinaq nüüdisaegsed masinad
nügyr', nügrä, .nükrä35 = mügyr' = n'ugyr' = nükr mutt (loom)
nühikallaq = nühikilläq = nühäkilläq
.nühk'mä, .nühkiq, nühi63 nühkima
.nühksähtä|mä, -q, -83 müksama
nühksäh(t)üs, -e, -t9 müks
.nühksämä, nühästäq, .nühksä76 pisut (kergelt) nühkima; autoklaasi päält tulõ mustus ärq nühästäq autoklaasilt tuleb mustus ära nühkida
.nühkä vidämä lohistama; hainaq veeti nühkä kodo manoq heinad veeti koju lohistades
nühkä, -, -t2 nohik; ihnur
nühkäkilläq = nühäkilläq
nühkä|tämä, -täq, -dä82 = n'uhkatama nühkima
.nühkü = .n'uhku libisedes; nühakil
.nühkü|mä, -däq, -80 = .n'uhkuma kuluma
nühr, nührü, .nührü37 = nührä, -, -t2 = nührü nüri; nühr väits' tulõ vaibas hikoq nüri nuga tuleb teravaks ihuda; nühr vikaht' tsaetas teräväs nüri vikat pinnitakse teravaks
nühräsk', -i, -it13 nüri terariist
nühräski|ne, -dse, -st5 nüri
nührü, -, -t2 = nührä
.nührümä, .nührüdäq, nührü79 nürinema
.nührüs, -e, -t9 nüridus
nührü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 > nührü|tämä, -täq, -dä82 nüriks tegema (teravat asja)
nühähtä|mä, -q, -83 < nühähü|tmä, -täq, -dä62 korraks kergelt nühkima
nühäkilläq = nühikallaq = nühikilläq = nühkäkilläq = nühäkullaq = nühäl = nühä(h)n = nühüssilläq nühakil, lohistades; tsika oll' hää tükk maad veet maad piten nühän siga oli hea tükk maad veetud maad pidi lohistades
nükr, nügrä, .nükrä35 = nügyr'
.nüks'mä, .nüksiq, nüksi63 nöökama
nüle|p', -bi, -pit13 väga üleannetu inimene v loom, käitumishälvik; erikoolin opis hirmsit nülepiid erikoolis õpib hirmsaid käitumishälvikuid
nülü|nemä = nülü|vämä†, -däq e -nedäq, -ne89 kuluma
nüpeldä|ma, -q, -83 nüpeldama
nüps', nüpsi, .nüpsi37 = nöps' nööp
nürdsä|k, -gu, -kut13 kortsunud ese
nürdsü|tämä, -täq, -dä82 = n'ardsotama = nordsutama = nördsütämä kortsutama
nüris|emä, -täq, -e87 = nurisõma [1.] nurisema
nürss', nürsi, .nürssi37 : habõnanürss' lühike habe
.nürtsü|mä, -däq, -80 = .n'artsuma = .nörtsümä kortsuma
nür|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 1. nurruma; 2. nurisema
nüräsk', -i, -it13 nuriseja
.nüsmä, .nüssäq, nüssä61 lüpsma
nüss, nüssü, .nüssü37 lüps
nüssi|k, -gu, -kut13 lüpsik
nüssä|k, -gu, -kut13 = nüssäng, -u, -ut13 lüps, lüpsiaeg
nütsü|tämä, -täq, -dä82 = nutsutama 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
.nüä|ne, -dse, -st7 vetikaid täis kasvanud (seisva veekogu kohta)
.nüü:bli, -, -t3 kimbatus; ma sattõ nüüblihe sattusin kimbatusse
nüü:r', nööri, nüü:ri37 nöör
nüü:r'mä, nüü:riq, nööri63 1. nöörima, tüssama; 2. = nööritämä nööriga märkima
nüü:rämä, nöörädäq, nüü:rä77 kandma, tassima
nüüd > noq (1.(
nüüdsama > no(q)sama
nüüsterdä|mä, -q, -83 = tüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt? kus sa oma riided nii ära oled määrinud?
.nüüstmä, .nüüstäq, nüüstä61 hõõruma
.nyakallaq = .nyakillõ najakil, nõjakil
.nyakallõ najakile, nõjakile
.nyakillaq = .nyakallaq
.nyakillõ = .nyakallõ
nyal najal
nyalt najalt
.nyalõ najale
.nya|tama, -taq, -da81 najatama, nõjatama
.nya|tuma, -tudaq, -du84 najatuma, nõjatuma, toetuma
.nyatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .nyatama
nyn|a, -a, -na28 nina; neem; vaist; mul nyna ütles vaist ütleb mulle; nyna perrä vaistlikult; nynna nõrgutama v nõrgutõ(l)lõma pead noogutama, kõlgutama (vt ka nõrgutama ja nõrgutõ(l)lõma)
nynaka|= nynaka|s, -dsõ, -st5 nupukas, arukas; hea vaistuga; mulgiq olliq väega nynakadsõq meheq, ostiq meil kygõ parõmbaq kotusõq hinele mulgid olid väga nupukad mehed, ostsid meil kõige paremad (talu)kohad endale; väega nynakanõ miis', õkva tund, ku kost midä saa väga hea vaistuga mees, kohe tunneb, kui kuskilt midagi saab
nynakillõ = nynol(d)õ ninuli, ninali
nyna|mii:s', -mehe, -mii:st39 = nynask'
nyna|pääli|ne, -dse, -st7 neemepealne
nynarät|t', -i, -ti37 taskurätt
nynask', -i, -it4 = nynamii:s' ninamees, eestvedaja
nyna|tark, -targa, -.tarka30 ninatark
nynatsikku ninapidi (koos)
nynnapite(h)n vidämä ninapidi vedama
nynol(d)õ = nynakillõ
nyy! nõõ! (hüüd hobusele)
nyyku kummargile; lasõq hinnäst nyyku lase ennast kummargile
nyyl, nõõlu, nyylu37 vokinöör
nyy|nõ, -dsõ, -st7 = nõginõ nõgine
nyytama, nyytaq, nõõda81 1. = nõgitama nõetama; 2. nõõtama (hobust)
nyy|tuma, -tudaq, -du84 = nõgih(t)uma nõetuma; pada om ärq nyytunuq pada on nõetunud