ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 337 kiräkotust.
aabi|ts, -dsa, -tsat13 = aavits aabits
aadom', -i, -it4 = atom' aatom; aadom'(pomm') v atom'(pomm') aatomipomm
a(a)drõs', -i, -sit13 aadress
aam', aami, .aami37 aam
.aama, ajjaq e aiaq, aa, kesks aet34 = ajama ajama
aas, aasa, .aasa30 aas, silmus
.aasta(ga)|aig, -ao, -.aigo36 aastaaeg
.aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = .aastanõ = aast.aonõ = ajastanõ aastane; üte-, katõ-, neläaastaganõ, katsa-aastaganõ ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastane
.aasta(ga)|päiv, -päävä, -.päivä35 aastapäev
.aasta(ga)|sada, -saa, -sata29 = saa-.aastak sajand, aastasada; mineväl aastagasaal möödunud sajandil
.aasta(ga)tuha|t, -ndõ, -ndõt13 = tuhat.aastak aastatuhat
.aast|aig, -ao, -.aigo36 = . aastak = ajastaig
.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aastaig = .aestak < .aasta aasta; aastak (aigo) tagasi aasta tagasi; katõ aastaga vana lats' kaheaastane laps
.aasta|nõ, -dsõ, -st7 = aast.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aastaganõ
aavi|ts, -dsa, -tsat13 = aabits
abi, -, api26 abi
abi|elo, -elo, -ello26 abielu
abili|nõ, -(d)sõ, -st5 abiline
abi|mii:s', -mehe, -mii:st39 abimees; abinõu, vahend; tüü kerendämises om egäsugumaidsi abimiihi vällä löüt töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid
abina|anõ, -asõ, -ist8 armuke
abirah|a, -a, -ha28 abiraha; stipendium
abi|valmis, -.valmi, -valmist22 abivalmis
a'dvo|kaat', -kaadi, -.kaati37 advokaat
adõr = adyr', adra, .atra45 = atr ader
.ael|õma, -daq, -õ85 hulkuma, (ringi v ümber) aelema; hullama; indlema; paarituma; las lehm aelõs ärq las lehm paaritub
.aesta|k, -ga, -kka38 = .aastak
af|gaan', -gaani, -.gaani37 afgaan
agaq > a(q)
ago, ao, ako27 koit; eha; hummogunõ ago koit; õdagunõ ago eha
agras, .akra, agrast22 > akar'
aguq kõnek a ku(q) aga kui
ahas, .ahta, ahast23 kitsas, ahas
aher, .ahtra, aherd23 aher
ah|hil, -ila, -ilat4 = hahhil ahel
ah|hun', -una, -unat4 = ahnik [ 1.] = ahun < ahunik ahven
ahi, aho e ah'o, .ahjo44 = aho ahi
ahini|k, -gu, -kku38 pottsepp; ahinigutüü pottsepatöö
ahk, aha, .ahka33 > hahk
ahni|k, -gu, -kut13 1. = ahhun' ahven; 2. ahne, ablas; vana ahnik inemisetükk igavene ablas inimesetükk
ahni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema
.ahnus, -õ, -t9 ahnus
.ahnõhe = .ahnõlõ ahnelt, ahnesti
ahnõq, .ahnõ, ahnõt18 ahne, ablas
ahnõq|kaal, -kaala, -.kaala30 = ahnõqkot|t', -i, -ti37 = ahnõq|päits', -päidsi, -.päitsi37 ahnepäits
aho, -, .ahjo44 = ahi
aho|kuur', -kuuri, -.kuuri37 ahjukapp
aho.paistus, -õ, -t9 ahjupaiste; kass' piisles ahopaistusõn kass soojendab end ahjupaistel
aho|rind, -rinna, -.rinda33 = aho|rynd, -rynna, -.rynda33 ahju esikülg
.ahtagõ|nõ, -sõ, -ist8 kitsas
.ahtli|k, -gu, -kku38 kitsavõitu; püksiq ommaq ahtliguq, julgu-i kumardagiq püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagi
ahun, -a, -at4 = ahhun'
ahuni|k, -gu, -kku38 = .ahvni|k, -gu, -kku38 > ahhun'
aiamaa, -, -d50 > tahramaa
aid, aia, .aida33 aed
.aidni|k, -gu, -kku38 aednik
aid|saibas, -.saiba, -saibast22 aiateivas
aid|vii:r', -veere, -vii:rt40 aiaäär; aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq aiaääred on ilusti ära niidetud
aigaolt aegajalt
.aigla|nõ, -dsõ, -st5 aeglane
.aigo (millegi) ajal, aegu; tüü aigo töö ajal; kellä viie aigo kella viie aegu
.aigopite((h)n) aegamööda, aeglaselt
aigraama|t*, -du, -tut13 kroonika; kalender; Henrigu Liivimaa aigraamat Henriku Liivimaa kroonika
.aigsahe = .aigsalõ = .aigsast(õ) aegsasti
.aigsambahe = .aigsambalõ = .aigsambast aegsamini
.aigsast(õ) = .aigsahe
.ainugõ|= ainukõ|nõ, -sõ, -ist8 = ainuli|= (.)ainuma|nõ, -dsõ, -st5 = (.)ainus, .ainu, (.)ainust10 ainuke, ainus; üts'ainumanõ kõrd üksainus kord
.ainu(i)si = ainustõ hädasti, pakiliselt; vaenõ saa-i ostaq tuudkiq, miä ainuisi vaia vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja; mul om ainustõ vaia liina minnäq mul on hädasti vaja linna minna
ainuütsi(ndä) ainuüksi, üksnes
ainõq, .ainõ, ainõt18 aine
ait, aida, .aita30 ait
aiteh aitäh
aitjumma = ait'um(m)a aituma, aitüma, aitäh
aivasta|ma, -q, -83 aevastama
aivastus, -õ, -t9 aevastus
.aivõq, m .aividõ, .aivit18 = ajo aju
aja|k', -gi, -kit13 ajamine; kar'a kodoajagi aig karja kojuajamise aeg
ajama, ajjaq e aiaq, aja, kesks aet, min 1. ja 3. p .ai(õ)56 = .aama ajama
ajasta, -, -t3 = ajast|aig, -ao, -.aigo36 = .aastaig aasta
ajasta|nõ, -dsõ, -st5 = ajast.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aasta(ga) aastane; mitmõ ajastaonõ tä om? mitme aastane ta on?
ajo, -, ajjo e aio26 = .aivõq aju
a'kadeemili|ne, -dse, -st5 akadeemiline
a'kadeemiä, -, -t3 akadeemia
akan', agana, aganat4 agan
akar', agara, agarat4 < agras agar
akõn', .aknõ, akõnd17 aken; aknõkruut', -laud, -raam' aknaruut, -laud, -raam
ala- ala-, alumine; alapuul' alumine pool
al|a, -a, -la28 (maa)ala; (tegevus)ala
alahan = ala(h)n = alava(h)n all(pool); sääl alahan om viil üts' talo seal allpool on veel üks talu
ala(ha)st madalamalt, altpoolt
ala(h)n = alahan
ala.iäli|ne, -dse, -st5 alaealine
alali|nõ, -dsõ, -st5 alaline
alalõ alles, järel; alalõ hoitma alles hoidma, säilitama
alamb, -a, -at13 alam
alambahe = alambalõ madalamale, allapoole
alamba(h)n = alambal madalamal, allpool; Alatarõ om Mäetarõst alamban Alatare on Mäetarest allpool
alambal = alamba(h)n
alambalõ = alambahe
alanda|ma, -q, -83 alandama
alandligult alandlikult
alandli|k, -gu, -kku38 alandlik
alanpuu:l allpool
ala|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 alanema
ala(q)pannus, -(s)õ, -t11 allapanu (loomadele)
ala(q) 1. (millegi) alla; lavva alaq laua alla (vrd .alla); 2. > ärq [ 1.]
alasi < alati alati; sul om alasi kipõ, olõ-i aigo kynõldagiq sul on alati kiire, pole aega rääkidagi
alasi|nõ, -dsõ, -st5 alatine
alaspäidi alaspidi
alastus, -õ, -t9 alastiolek; rõivanappus; vaesus
alastõ(llaq) alasti; sannan ommaq inemiseq iks alastõllaq saunas on inimesed ikka alasti
alava(h)n = alahan
al.baanla|nõ, -(d)sõ, -st5 albaanlane
.algaja, -, -t3 = alostaja algaja
alg|klass', -klassi, -.klassi37 algklass
alg|kuu:l', -kooli, -kuu:li37 algkool
.algnõma, alõdaq, .algnõ, min 1. p .algsi, min 3. p alõs'75 algama; jõgi algnõs lättest jõgi algab allikast; eeläq alõs' kuul' eile algas kool
.algu|s, -(sõ), -(s)t10 algus; algusõn oll' tüü rassõ alguses oli töö raske
ali† ehk; nääq ali nimäq, tuu om sama nad ehk nemad, see on sama
all all
.alla (kuskilt) alla(poole); taivast alla taevast alla (vrd ala(q))
(.)allapoolõ allapoole
al|las', -asi, -asit4 alasi
all|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 allkiri
al|lõv', -õvi e -õva, -õvit e -õvat4 asula; suurem kirikuküla; alev(ik)
aloma|nõ < alomi|nõ, -dsõ, -st5 alumine
alo|nõ, -dsõ, -st7 -alune; mõtsaalonõ metsaalune; kanglialonõ kaenlaalune
alos, -(s)õ, -st11 alus
alos|kleit', -kleidi, -.kleiti37 aluskuub, kombinee
alos|püksiq, m-.pükse, -.pükse37 aluspüksid
alos|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 vooder; ihupesu
alos.säädü|s*, -(se), -(s)t10 printsiip, põhimõte
alos.säädü(se)(h)n* põhimõtteliselt; alossäädü(se)n om tuu võimalik põhimõtteliselt on see võimalik
alos.säädüsli|ne*, -dse, -st5 põhimõtteline
alostaja, -, -t3 = .algaja algaja
alos.taldri|k, -gu, -kku38 alustass; kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega
alos.taldri|k, -gu, -kku38 alustass; kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega
alosta|ma, -q, -83 algust tegema, pihta hakkama; asutama, rajama; algama; tä alost' kirotamist ta alustas kirjutamist; taa talo om mu esäesä alostõt see talu on mu isaisa rajatud; pia alostas süküs varsti algab sügis
alostus, -õ, -t9 algus, hakatus; iispäiv om nädäli alostus esmaspäev on nädala algus
alostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv alostama: alostõllõs ütte ja tõist, a kunagi saa-i midägiq valmis alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis
alt alt
alt.kulmõ = altlaka altkulmu
altnaha salakavalalt; taa om sääne inemine, kelle miil'düs altnaha tõõsõlõ käändäq see on selline inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada
a'lu|miin', -miini, -.miini37 alumiinium
alõng', -i, -it13 = alõng, -u, -ut13 algus; alõng'ots algusots
ameerikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = meeriklanõ ameeriklane
ammak† kuni; ammak mereniq kuni mereni; ammak surmaniq kuni surmani
amma|t', -di, -tit13 = ammõt' amet
ammukallaq ammukil
ammukillõ ammukile
ammukõsõ = ammus ammuks, kui ammu siis, nüüdsama
ammulõ ammuli
ammu|nõ, -dsõ, -st7 = ammuskinõ = ammusinõ ammune
ammuq ammu
ammu(q)kiq ammugi; hoopiski
ammus = ammukõsõ: sul massa-i süvväq tuvvaq, ammus ma sei sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõin
ammusi|= ammuski|nõ, -dsõ, -st5 = ammunõ
ammu|tama, -taq, -da82 1. ammutama (vedelikku, heinu vms ); peksma, lööma; muguq ammut' ynnõ tõist rusikugaq muudkui aga peksis teist rusikaga; 2. (suud) ammutama, ammuli ajama
ammõdi|mii:s', -mehe, -mii:st39 ametimees
ammõ|t', -di, -tit13 = ammat' amet
ammõt'li|k, -gu, -kku38 ametlikuvõitu; sääl oll' sääne ammõt'lik hyng seal oli selline ametlikuvõitu õhkkond
ammõt'li|nõ, -dsõ, -st5 ametlik
ammõt'ni|k, -gu, -kku38 ametnik
a'na|nass', -nassi, -.nassi37 ananass
and', anni, .andi37 anne, andekus, talent; täl um tuu as'a pääle andi tal on selle asja peale annet
.andis .andma < vabandama andeks andma, andestama, vabandama
.andis .pallõma < vabandust .pallõma andeks paluma, vabandust paluma
.andma, (.)andaq, anna66 andma
.andrõ|päiv, -päävä, -.päivä35 andresepäev, 30. november
ands'a|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 < imelik 1. imelik, naljakas, kummaline; 2. saksik, upsakas, uhke
ands'akahe = ands'akalõ = ands'akuhe = ands'akulõ 1. imelikult, naljakalt, kummaliselt; 2. saksikult, upsakalt, uhkelt
ands'akus, -õ, -t9 veidrus
angõrda|ma, -q, -83 = yngõrdama vingerdama, väänlema
angõr|hain, -haina, -.haina30 > angõrpist'
angõrja|s, -, -t15 = angõrus angerjas
angõr|pist', -pisti, -.pisti37 < angõrhain angervaks
angõrus, -õ, -t9 = angõrjas
an|nom', -oma, -omat4 nõu, anum
annus, -õ, -t11 and, antav asi; ohvriand
annõq, .andõ, annõt19 < .ohvri annetus, kink; ohver; andit andma e tuuma annetama, kinkima; ohverdama
anomamõsumassin, -a, -at4 nõudepesumasin
.antslagõ|nõ, -sõ, -ist8 antsla elanik
a'nõk|duu:t', -doodi, -duu:ti37 anekdoot
ao.arvami|nõ, -sõ, -st5 ajaarvamine
.aohna = .aolõ õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti; mi piät aohna liina joudma me peame õigeks ajaks linna jõudma
aokan|a, -a, -na28 väga varajane ärkaja (vrd üü:kana)
ao|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 ajakiri
aokirändüs, -e, -t9 ajakirjandus
aokiräni|k, -gu, -kku38 ajakirjanik
.aokõ|nõ, -sõ, -ist8 varahommik
.aoldõ ajuti
.aoldõ|nõ, -dsõ, -st5 = .aotlinõ ajutine; ajalik
ao|leht', -lehe, -.lehte34 ajaleht
.aoli|nõ, -dsõ, -st5 = .aonõ -aegne; ajaline; ajalik; õigeaegne
aolu|gu, -u, -ku27 ajalugu
.aolõ = .aohna õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti
.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aolinõ
aopikkä ajapikku
.aotli|nõ, -dsõ, -st5 = .aoldõnõ
ao|täht', -tähe, -.tähte34 koidutäht, ehatäht
ao|tütär', -.tütre, -tütärd22 ööbik
ao.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = ao.valgõ, -, -t3 aovalgus, koiduvalgus, ehavalgus
ao|viideq, -.viite, -viidet18 = aoviidäng, -u, -ut13 = aoviidüs, -(s)se, -t11 = ao|viit, -viidü, -.viitü37 = ao.viitmi|ne, -se, -st5 ajaraiskamine; ajaviide, (ajaviite)tegevus, harrastus, hobi
apa.kaari ringiratast, tiirutades, ringe tehes
apar', abara, abarat4 1. = avvar' avar; 2. abar (kalavõrk)
apa|t', -di, -tit13 1. lobiseja; 2. õgard
.aplamiisi hoolimatult, huupi; ettevaatamatult
appi appi
a'pri|kuu:s', -koosi, -kuu:si37 > karvapluu:m'*
.ap|ril', -rili, -.rilli38 > mahlakuu
.apte|k', -gi, -kki38 apteek
a'põl'|siin', -siini, -.siini37 = a'põl'|sin', -sini, -.sinni38 apelsin
a(q) < agaq aga, kuid; tä taht, a tä ei saaq ta tahab, kuid ta ei saa; a mille? aga miks?
araabla|nõ, -(d)sõ, -st5 araablane
ar'aq = arq > är(ä)q
arb, arva, .arba33 1. kriimustus; joon; soon, süvend; pragu, mõra; 2. > arm'
.arbja, -, -t3 tark, posija
.arb'ma, .arbiq, arbi63 nõiduma, ravitsema
ar|buus', -buusi, -.buusi37 > makõkürvits
arg, ara, .arga33 arg, pelglik
.argnõma, arõdaq, .argnõ75 hargnema, harunema
arima, arriq, ari57 > harima
a'rkeoloogia, -, -t3 > vanaao.vällä.kaibminõ*
a'rkeo|luu:g', -loogi, -luu:gi37 > vanaao.vällä.kaibja*
arm', armi, .armi37 < arb [2.] (haava) arm
arm, armu, .armu37 1. arm, armastus, kiindumus; headus, südamlikkus; 2. armulikkus, kaastunne, haletsus
armas, .arma, armast22 > .armsa
armasta|ma, -q, -83 > .hoitma [3.]; > .tahtma [2.]
armastus, -õ, -t9 > .hoitminõ [3.]; > .tahtminõ [2.]
arma|tsõma, -tsaqe-daq, -dsõ90 armatsema
armii:nlä|ne, -(d)se, -st5 armeenlane
armi|tsõma†, -tsaqe-daq, -dsõ90 hoidma, säästlikult kasutama; mul tulõ yks armidaq naid rõivit, naidõgaq hüä kohe minnäq, parõmbit mul olõ-iq mul tuleb neid riideid ikka hoida, nendega on hea kuhugi minna, paremaid mul pole
arm|pant'†, -pandi, -.panti37 > vahr
.armsa, -, -t3 < armas armas; kygõ armsamb raamat, film', oppaja, hopõn', värm' lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värv
.armsahe = .armsalõ armsasti, meeldivalt
armualo|nõ, -dsõ, -st7 soosik
armu|annõq, -.andõ, -annõt19 armuand
armukadõ, -(hõ), -(hõ)t14 armukade
armukadõhus, -õ, -t9 armukadedus
armukõ|nõ, -sõ, -ist8 armuke
armuldaq armutu
armuli|k, -gu, -kku38 armulik, halastav
armuli|nõ, -dsõ, -st5 armuline, lahke, vastutulelik
armustõ armsasti, lahkelt
armõtuhe = armõtulõ 1. armetult, viletsalt, vaeselt; 2. tohutult, (üli)väga, palju; kõvasti, tugevasti
aro, aro, arro26 aru, kuiv rohumaa; aromaa arumaa
aro|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 = varikkõiv arukask
aro|nõma, -nõdaqe-daq, -nõ89 hargnema
aroonia, -, -t3 > sitikpihl*
aro|tama, -taq, -da82 1. harutama; 2. arutama
arotus, -õ, -t9 1. harutamine; 2. arutus, arutamine, kaalumine
arotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 arutlema, arutama
arq = ar'aq > är(ä)q
arst', arsti, .arsti37 > .tohtri
arstiruhe, -, -t2 = arsti|ruu:h, -roho, -ruu:ht39 ravim, arstirohi
.arst'ma, .arstiq, arsti63 arstima, ravima
arv, arvo, .arvo37 1. aru, mõistus; arusaam; muq arvost minu arust; arvo saama aru saama; arvo pidämä aru pidama; 2. arv, number; arvsyna arvsõna
.arvama, arvadaq, .arva77 arvama, mõtlema; oletama
.arvami| -sõ, -st5 arvamus, arvamine
.arvosaamaldaq 1. taipamatu, rumal; 2. mõistetamatu, selgusetu, segane
arvo|t', -di, -tit13 > puutri
arvõq, .arvõ, arvõt18 arve; arvit õiõndama, arvit klaar'ma arveid klaarima
arõnda|ma, -q, -83 1. harutama; 2. > edendämä
arõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 1. hargnema, harunema; 2. arenema
as'a|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 asjaajaja, ametnik
as'aldaq = as'andaq
as'ali|k, -gu, -kku38 asjalik, tõsine, arukas
as'ali|nõ, -(d)sõ, -st5 asjaga seotu, asjaosaline
as'a|lugu, -luu:, -luku27 olukord; asjaolu; asjalugu
as'a|mii:s', -mehe, -mii:st39 asjamees, ametmees, tegelane
as'andaq = as'aldaq asjatu(lt)
as'a|tama, -taq, -da82 (mänguasjadega) mängima; sekeldama; sihitult talitama
as'a.tundja, -, -t3 asjatundja, spetsialist; asjatundlik
as'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv as'atama
asi, as'a, .asja43 1. asi; 2. mänguasi; latsi as'aq laste mänguasjad
ask, aso, .asko36 < praht' , < prügü prügi, praht (halv ka inimes(t)e kohta), pühkmed
askuni|k, -gu, -kut13 = asoaid = asounik prügihunnik, prügimägi
askõlda|ma, -q, -83 = asõldama = asõndama askeldama, toimetama, talitama, sekeldama
aso|aid, -aia, -.aida33 = askunik
asoni|k, -gu, -kku38 1. asunik, uusasukas; 2. asunik (0, 25-liitrine viinapudel)
aso|nõ, -dsõ, -st7 < prahinõ prügine, prahine, räpane
aso|tama, -taq, -da82 1. asutama, rajama, looma; 2. (midagi tegema) asutama, valmistuma; 3. sisse seadma, platsi võtma
asotus, -õ, -t9 asutus
asouni|k, -gu, -kut13 = askunik
.astma, .astuq, astu64 astuma; kõndima; astus tiid piten kõnnib teed mööda
.astmi|nõ, -sõ, -st5 = astuk' kõnnak
a'stroloogia, -, -t3 > tähetiieq*
a'stronoomia, -, -t3 > .taivaoppus*
astu|k', -gi, -kit13 = .astminõ
astõq, .astmõ, astõnd16 aste
asõl', .asklõ, asõld23 kodune talitus, askeldus
asõlda|ma, -q, -83 = askõldama
asõmal = asõmõl asemel
asõmalõ = asõmõlõ asemele
asõmi|k, -gu, -kku38 asemik, asetäitja, asendaja
asõmõl = asõmal
asõmõlõ = asõmalõ
asõmõ.rõiv|aq, m -idõ, -it22 voodiriided
asõnda|ma, -q, -83 = askõldama
asõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv asõndama
asõ|q, -mõ e -ma, -nd16 ase; voodi; jälg; koht; varas jätt varna, tuli ei jätäq varna asõndkiq varas jätab varna, tuli ei jäta varna jälgegi (vanasõna)
asõsyn|a, -a, -na28 keel asesõna, pronoomen
ata|k, -gu, -kut13 soot, umbejäänud jõekäär
.atma, attaq, ata61 1. ahtma, vilja parsile kuivama panema; 2. võrku, noota sisse laskma; 3. sööma, õgima
atom', -i, -it4 = aadom' aatom
atr, adra, .atra45 = adõr ader
a'tõ|ism', -ismi, -.ismi37 ateism
a'tõ|ist', -isti, -.isti37 ateist
au, avvo, (.)avvo37 = avv 1. au, austus; autunne; 2. neitsilikkus, puutumatus
au|ahnõq, -.ahnõ, -ahnõt18 auahne, kuulsushimuline
august', -i, -it13 > põimukuu
aur, auru, .auru37 aurumasin; auruvedur
.aurama, auradaq, .aura77 aurama
.ausa, -, -t3 aus, siiras; õiglane, korralik; austatud, (hea ühiskondliku) positsiooniga
.ausahe = .ausalõ ausasti, ausalt
austraalla|nõ, -(d)sõ, -st5 austraallane
.austri, -, -t3 auster
austõrla|nõ, -(d)sõ, -st5 austerlane
ausyn|a, -a, -na28 ausõna
.au|tama, -taq, -da81 > avitama
.auto|juht', -juhi, -.juhti36 autojuht
.auto|koda*, -kua, -kota27 < garaas' garaaž
a'utonoomia, -, -t3 > .hindävoli*
a'utonoomili|nõ, -dsõ, -st5 > .hindävolinõ*
.autor', -i, -it4 autor
avahus, -õ, -st9 avaus, ava, auk
avalda|ma, -q, -83 (välja) rääkima; üles tunnistama
avaldus, -õ, -t9 avaldus
avali|k, -gu, -kku38 avalik
avi|tama, -taq, -da82 < .autama aitama
avv, avvo, (.)avvo37 = au
av|var', -ara, -arat4 = apar' [1.] avar
avvoli|nõ, -dsõ, -st5 auline, lugupeetud
avvosta|ma, -q, -83 austama, lugu pidama