ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 102 kiräkotust.
äbarik kehväke|ne -se -ist8, armõdukõ|nõ v armõdugõ|nõ -sõ -ist8, hädäli|ne -(d)se -st5, kä­gäri|k -gu -kku38, kägrätsi|ne -dse -st5, kägä­rä|ne -dse -st5; präll' prälli .prälli37, pär­di|k -gu -kut13; on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab om üts' põrsapräll', ­taast saa no määne tsiga; see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti taa üts' pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe; äbarik puu v põõsas jugarik, kägärik; äbarik inimene v taim kägräts'; äbarikud kassipojad prällidseq ­kassipojaq
ädal ätäl' ädäli v ädälä ädälit v ädälät4; kari lasti ädalat sööma kari lasti ädälä pääle
äestama .äestä|mä -q -83; äestas vilja mulda ai vilä sisse
ägama .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85, .oigama ojadaq .oiga77, võia|tama -taq -da82, uia|tama -taq -da82; hädäldä|mä -q -83; mitmit kõrdo hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, .oihkõl|(l)lõ-­ma -llaq -(l)lõ86, uialõma uialdaq uialõ85; haige ägas valu käes haigõ ojas' halu käen
äge äkili|ne -dse -st5, per|o -o -ro26, torm' tormi .tormi37, tsärre - -t14, kärre - -t14, kõnnõk vä|kev -gevä -gevät4; ta on väga äge mees tä om väega äkiline miis'; mees läks ägedaks miis' läts' tormi; ta on ägeda loomuga tä lätt kergele palama; on uuenduste äge vastane om tulitsõlõ vahtsõnduisi vasta; ära ole nii äge! olku-iq nii torm' v tsärre!; käis äge kähmlus käve kõva tapõlus; äge vanamoor tsärre vanamutt'; äge naisterahvas tsärdsä; äge kopsupõletik rassõ tävvüpalanik; äge pidu kõnnõk väkev pido
ägedalt tulitsõhe, tulitsõlõ, tsärehehe, tsärehele, tsärrelt; koosolekul vaieldi ägedalt kuunolõkil vaiõldi tulitsõhe; sääsed ründa­sid ägedalt hobust kiholasõq murriq vihat­sõhe hobõsõlõ pääle
ägedus kärehüs -e -t9, tsärehüs -e -t9; mees oli tuntud oma ägeduse poolest miis' oll' teedäq äkiline
ägenema kõvõmbas minemä, tulitsõmbas minemä, vihatsõmbas minemä; haigus ägenes tõbi läts' hullõmbas; torm ägenes pidevalt torm' läts' kõ:ik' aig kõvõmbas; äge­nemine hullõmbasminek'
ägestuma palama minemä, süänd täüs minemä, kii:mä minemä; ta ägestus ­tühja asja pärast tä läts' tühä as'a pääle palama; kergesti ägestuv inimene äkiline inemine
ägin kä|kin -ginä -ginät4, ni|kin -ginä -ginät4; kostis lapse nutust äginat oll' kuuldaq latsõ ikulist käginät; ägises täis kõhu pärast kägisi täüs kõtu pääle
ägisema kägis|emä -täq -se87, nigis|emä -täq -e87; ägises valu käes nigisi halu käen; vana­mees ajas end ägisedes püsti vanamiis' ai hinnäst käginägaq pistü; pidulaud ägiseb roogade all laud om loogan
ähkima tehkä|tämä -täq -dä82, .tehk'mä .tehkiq tehi63, tehä|tämä -täq -dä82, hahka|tama -taq -da82, hähkä|tämä -täq -dä82, tõhka|tama -taq -da82; jooksmine pani ähkima juuskminõ pand' tehkätämä
ähm ha|pin -bina -binat4, herevüs -e -t9, segähüs -e -t9; ta oli ähmi täis tä oll' herevilläq; mul oli alati rahakott kaasas, nüüd läks suure ähmiga meelest ära mul oll' kõ:gõ rahakoti­kõnõ üten, noq läts' taa suurõ habinagaq meelest; ärasõidu ähmis ununes see asi soo­tuks ärqsõitmisõ herevüsegaq läts' seo asi peris meelest ärq; ähmis habinan, herevilläq, segähüsen; miks sa nii ähmis oled? mis sa nii habinan v herevilläq olõt?; vaatas ähmis näoga ukse poole kai herevilläq näogaq ussõ poolõ
ähmane 1. tuhm' tuhmi .tuhmi37, häm|mär -ärä -ärät4; ähmased aknad tuhmiq aknõq; prilli­klaasid läksid ähmaseks prilliklaasiq lätsiq tuhmis; ähmane kiri hämmär kiri; 2. segä|ne -dse -st7, .undsõ|nõ -(dsõ) -st7, sumbõ|nõ -dsõ -st7; .selgüseldäq; see lugu on väga ähmane seo lugu om väega segäne; ähmaselt mäletan unõ iist mälehtä; piirjooned on ähmased piiriq olõ-iq selgeq; ähmane pilt undsõnõ pilt'; ähmaselt kumamiisi, tuhmilt, segätsehe; ma mäletan ähmaselt ma kumamiisi mä­lehtä
ähmastuma tuhmis minemä; segätses mi­nemä; aken ähmastus veeaurust akõn' läts' viiaurust tuhmis; mälestused ähmastuvad ajapikku mälehtüseq lääväq pikäpääle segätses v tuhmis
ähvardama ähvärdä|mä -q -83, mitmit kõrdo ähvärde|(l)lemä -lläq -(l)le86; ta ähvardas mind lüüa tä ähvärd' minno lüvväq; jõeäärseid talusid ähvardab üleujutus jõõ:viir'seq taloq võivaq vii ala jäiäq v jääneseq vii ala; süda ähvardas seisma jääda süä tahtsõ saisma jäiäq; ta ähvardas mind töölt vallandada tä ähvärd' minno tüült vallalõ tetäq; tema hääl oli ähvardav timä helü ai hirmu pääle; vaatas mulle ähvardavalt otsa kai kur'astõ mullõ pääle
ähvardus ähvärdüs -e -t9, ähvärdämi|ne -se -st5; ma ei karda tema ähvardusi ma pelgä-iq timä ähvärdämist
äi mehe|esä -esä -essä24, naasõ|esä -esä -essä24, äi äiä .äiä35
äiakas (hain) äiäs|lill' -lilli -.lilli37
äiatar (hain) äiä|tär' -täri -.tärri38, äiä|täär' -tääri -.tääri37, pii:tre|lill' -lilli -.lilli37, pii:tre|hain -haina -.haina30
äigama .rehksämä rehästäq .rehksä76, .ropsama ropsadaq .ropsa77, .ängämä ängädäq .ängä77, .tsiunama tsiunadaq .tsiuna77, .tõ:mbama tõ:mmadaq .tõ:mba77, .(t)sinkama (t)singadaq .(t)sinka77; äigas käega üle higise otsaesise rehäs' v ropsas' käegaq üle higidse otsaedidse; see lehm äigab sulle jalaga taa lehm tsiunas sullõ jalagaq
äike .pik|ne -se -set6, .pikjä|ne -dse -st5, kuku­tätä - -t2; äike müristab pikne tümistäs v kärk' v käü; kukutätä tõrõlõs
äiksevihm .pikse|vihm -vihma -.vihma30, vanõmba|vihm† -vihma -.vihma30
äiutama kuss'o|tama -taq -da82, .ää|tämä -täq -dä82, hällü|tama -täq -dä82, .ts'uu|tama -taq -da81, tsuss'o|tama -taq -da82; äiutasin lapse magama kuss'odi latsõ magama
äke ägli - -t2, ägõ:l' ägli .äkli47, äkl' ägli .äkli47, pardsi|jalg -jala -.jalga33; puupulkadega äke puupulkõgaq ägli; traktorile pandi äke taha traktorilõ pantiq ägliq taadõ
äkiline äkili|ne -dse -st5; selga lõi äkiline valu sälgä lei äkiline halu; äkiline nõlvak pistüline perv'; jõgi teeb siin äkilise käänaku jõgi tege tan äkilidse kääno; äkiline mees torm' miis'; ta on nii äkilise loomuga, võtab kergesti tuld tä om nii äkiline inemine, niguq kadajahago lätt palama
äkitselt äkki, kõrragaq; poiss pistis äkitselt jooksu poiss' pand' äkki juuskma; uks tehti äkitselt lahti uss' tetti äkki vallalõ
äkki äkki, kõrragaq; peräkõrd, viimäte; äkki kostus kaks pauku äkki kuuldu kats' pauku; aitäh kutsumast, vaat kui äkki tulengi ­ aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq; äkki tuleb meil ka minna? viimäte tulõ meil ka minnäq?
älves mülgeq .mülke mülget18; älveraba mülkene suu
ämber pang' pangi .pangi37
ämblik härm härmä .härmä35, .härmlä|ne -se -st5, härmävi|täi -däjä -däjät4, härmäel|läi -äjä -äjät4, hämälä|ne -se -st5
ämblikuvõrk härmä|võrk -võrgu -.võrku37, härmä|häll -hällü -.hällü37; laes on ämblikuvõrgud laen ommaq pruudilooriq
ämm ämm ämmä .ämmä35, mehel naasõim|ä -ä -mä24, naasõl meheim|ä -ä -mä24
ämmaemand ämmäimänd -ä -ät13, muu:ts' moodsi muu:tsi37, vanana|anõ -asõ -ist8, ämmä|­muu:r' -moori -muu:ri37, seto kiil' paaba - -t2
ämmatoss (siin') vananaasõ|puss -pussu -.pussu37, ämmä|toss -tossu -.tossu37, seto kiil' paaba|puss -pussu -.pussu37
ängistama pitsi|tämä -täq -dä82, (süänd v .hinge) .vaivama vaivadaq .vaiva77, ­.painama painadaq .paina77
äng = ängistus (hinge)vaiv (-)vaiva (-).vaiva30, (hinge).vaivus -õ -t9, (hinge).pitsüs -e -t9; südant haaras ängistus süänd naas' vaivama; ängistus tuli peale hingevaivus v -pitsüs tull' pääle; ängistusest tuleb üle saada hinge­vaivast tulõ vabas saiaq
äparduma äpärdü|mä -däq -84, vipõrdu|ma -daq -84, .vuss'u|ma -daq -80, .vussi v hukka v .summa v .nurja v segi v .luhta minemä, mutt'u|ma -daq -80; tema ettevõtmine äpardus timä ettevõtminõ läts' summa; pere­konnaelu kippus äparduma perreelo tükse hukka v vussi minemä
äpardus äpärdüs -e -t9, pahandus -õ -t9, vipõrus -õ -t9
ära I (eitüssõna) är(ä)q, arq, ar'aq, alaq; ära tee! ärq tek(k)uq! v te(k)ku-iq!; ärge minge! ärkeq minkeq! v minku-iq! v mingu-iq!; ärgem laskem ennast eksitada! ärmiq lasõmiq hinnäst essütäq!; tulgu või ärgu tulgu, mis minul sellest? tulkuq vai tulõmaldaq, mis mul tuust?
ära II är(ä)q, är(q)kiq, arq, ar(q)kiq, ar'aq, .vällä; läks ära läts' ärq; hunt söövat suure näljaga teise hundi ära susi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe ärq v vällä; mul varastati kirves ära mul varastõdi kirvõs ärq; ta kukkus jõkke ja uppus ära tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä; suri ära kuuli ärq v vällä
äraandja ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .maaha.müüjä - -t3; üks jüngritest osutus ära­andjaks tull' vällä, et üts' jungri oll' ärqandja
äraelamine (ärq)elämi|ne -se -st5, elo elo ello26, .toimõtulõmi|nõ -sõ -st5; selline palk tagab korraliku äraelamise sääne palk lask ilosahe ärq elläq
ärakiri .maahakirotus -õ -t9, paari|k* -gu -kut13; lepingu ärakiri lepingu paarik; ära­kiri õige maahakirotus õigõ
äraolek muial v ärq- v kavvõmba(h)n olõminõ; minu äraolekul on linn väga palju muutunud tuu aogaq, ku ma muial olli, om liin väega pall'o muutunuq v tuu ao sisen, ku minno es olõq, om liin väega tõsõs lännüq
ärasaatmine 1. ärq.saatmi|nõ -sõ -st5; vana aasta nõuab väärikat ärasaatmist vana aasta tulõ ilosahe ärq saataq ; 2. m .puhtõq .puhtidõ .puhtit19, m puhti|dsõq -tsidõ -tsit7, matus -(s)õ -t11, m mati|dsõq -tsidõ -tsit13, m .matja|dsiq v .matja|dsõq -tsidõ -tsit13; ärasaatmine (on) kodunt välla sadõtas kotost
ärasõit mine|k' -gi -kit13, ärq.sõitmi|nõ -sõ -st5; valmistume ärasõiduks säemiq ärq sõitma
äratama üles ajama, herä|tämä -täq -dä82, herändä|mä -q -83; peab lapsed äratama piät latsõq üles ajama; ärata mind hommikul vara! ajaq minno hummogu varra üles!; laste kisa äratas mehe mõtetest latsi rüük'mine herät' mehe mõttist; raamat äratas tähele­panu raamatut panti tähele; asi äratas kahtlust asi paistu v tundu kahtlikanõ
äratundmine 1. ärq.tundmi|nõ -sõ -st5; ammuse sõbra äratundmiseks kulus vaid mõni sekund ammudsõ sõbra ärqtundmisõs läts' õ:nnõ mõ:ni sekond'; 2. .arvo.saami|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .uskmi|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .arvami|nõ -sõ -st5, .õigõspidämi|ne -se -st5; igaüks teeb oma parema äratundmise järgi õgaüts' tege niguq tä õigõs pidä
äratus herätüs -e -t9, herätämi|ne -se -st5, üles­ajami|nõ -sõ -st5; äratus on kell kuus herätüs om kell kuus'
äratuskell (herätüs)kell (-)kellä (-).kellä35, herätäjä - -t3; äratuskell hakkas helisema kell naas' plärisemä
ärev püsümäldäq, rahu|du -du -tut1, närvili|­ne -dse -st5, .herksä - -t3, .murrõli|nõ -dsõ -st5; koosolekul valitses ärev meeleolu kuun­olõkil oll' rahudu olõminõ; inimesed muutusid ärevaks inemiseq lätsiq kihovallõ; süda põksub ärevalt süä pess
ärevil herevälläq, .herkvälläq, helevälläq, kihovallaq
ärevile .herkvä(l)le, helevä(l)le, kihova(l)lõ
ärevus herevüs -e -t9, helevüs -e -t9; kuritegu ajas inimesed ärevusse kur'atüü ai inemiseq herevüste; tühisest asjast ei tasu ärevusse minna tühäst as'ast massa-iq hereväs minnäq
ärgas .herksä - -t3, .virgõ - -t3, .võrksa - -t3; kohv teeb ärksaks kohv' tege võrksas; ärksa vaimuga noormees herksä vaimugaq nuur'­miis'; ärksad mõtted herksäq mõttõq
ärgitama härgü|tämä -täq -dä82, takast .tsusk'ma, tõhu|tama -taq -da82, huts'u|tama -taq -da82, .hutsama hutsadaq .hutsa77, mitmit kõrdo härgüte|(l)lemä -lläq -(l)le86; külarahvast ärgitati koostööle külärahvast härgütedi ­kuuntüüd tegemä
äri 1. är|i -i -ri26, sehvt' sehvti .sehvti37; ajab sakslastega äri aja s'akslaisigaq ärri v tege s'akslaisigaq sehvti; äri läheb hästi äri lätt häste; 2. puu:t' poodi puu:ti37, är|i -i -ri26; elektri­tarvete äri eelektrikauba puut'; ma tahaks hakata väikest äri pidama ma tahasiq naadaq tsillokõist puuti pidämä
äriasi äri|asi -as'a -.asja43; sõitis äriasjus Riiga läts' Riiga äriasjo ajama
ärijuht äri|juht' -juhi -.juhti36
ärimees äri|mii:s' -mehe -mii:st39
äripäev äri|päiv -päävä -.päivä35, tüü:|päiv -päävä -.päivä35
äripäeviti äripäivilde
äritehing äritegemi|ne -se -st5, kaup kauba .kaupa30; tulus, kahtlane äritehing kasulinõ, kahtlikanõ äri; nende abielu oli omamoodi äritehing näide abielo oll' ummamuudu äri
äritsema ärri ajama, müü:mä müvväq müü: min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54, .kaup­lõma kaubõldaq .kauplõ78, hangõlda|ma -q -83, sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83; mitmit kõrdo müü:s­ke|(l)le­mä -llä -(l)le86; äritseja sahkri, pekulant'; äritseb turul kapsaste ja porganditega tege turu pääl kapstidõ ja põrk'nidõgaq rahha; naaber äritseb salaviinaga naabri sahkõrdas salaviinagaq
ärkama herä|nemä -(ne)däq -ne89, (äkki v kõrras) herähtü|mä -däq -84, (üles) .virgu|ma -daq -80; laps ärkas üles lats' herähtü üles
ärkamisaeg heränemis|aig* -ao -.aigo36
ärkel .ärkli - -t1; ärklituba ärklitarõ
ärkvel ülevä(h)n, .ülle(h)n, herevil, herä­villäq, herävälläq, herivelläq, virvehüisi, kuulussillaq, kuulussi(h)n; mure hoidis teda pool ööd ärkvel murõq lasõ-s täl puul üüd maadaq; oldi kaua ärkvel olti kavva üllen; haiget tuleb ärkvel hoida haigõt tulõ herevil hoitaq
ärkvele üles, herevi(l)le, herävi(l)le, herä­vä(l)le, herive(l)le, kuulussi(l)lõ, kuulussihe
ärritama 1. härgü|tämä -täq -dä82, .tsusk'ma .tsuskiq tsusi63, vihalõ v kur'as v .närvi ajama; ära ärrita mind oma küsimustega! härgütägu-iq minno ummi küsümiisigaq!; sulle kohe meeldib teda ärritada sullõ õkva miildüs timmä tsuskiq; teiste naer ärritas teda tõisi naar ai timmä vihalõ; mind see ei ärrita heri ei ma tuud; koer oli ärritatud pini oll' vihalõ aet; 2. ere valgus ärritab silmi herre valgus nakkas silmi pääle; küüslauk võib magu ärritada tsisnak või mao pääle naadaq
ärrituma 1. vihatsõs minemä v .saama, palama minemä, vihahu|ma -daq -84, (ärq) .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, paha|­nõma -(nõ)daq -nõ89, .süände|(l)lemä -lläq
-(l)le86, .närvi minemä; iga tühja asja pärast pole mõtet ärrituda õga tühä as'a pääle olõ-iq mõtõt vihatsõs saiaq; kergesti ärrituv inimene kergele palama minejä ine­mine, suurõ süämegaq inemine; 2. helläs minemä v .jäämä; hõõrdumisest ärritunud nahk h õõ: rdmisõst helläs jäänüq nahk
ärritus 1. vihanõ olõk', .süändümi|ne -se -st5; püüab oma ärritust varjata püüd umma vihha v süändümist tagasi hoitaq; käed kippusid ärritusest värisema käeq tükeq vihast värisemä; 2. härgütüs -e -t9, kibõndus* -õ -t9; 
 naha-, maoärritus naha-, maokibõndus; närvi­süsteem reageerib ärritustele närvi­süstem' reagiir' mõotusõlõ; toksilistest ainetest põhjustatud ärritus kihvtidse ollusõ mõotus
äsja .õkva(lt), innest(ä), ääsäq, .õkvaprõllaq, no(q)sama, nüüdsama; Liisi äsja rääkis mulle sellest Liisi ääsäq mullõ kõ:nõl' tuud; saabusin äsja linnast õkva tulli liinast; äsja ametisse astunud vallavanem noqsama kotusõ pääle saanuq vallavanõmb; äsja valminud maja õkva valmis saanuq maja
äsjane .õkva(lt) olnuq, ääski|ne -dse -st7; kas tead, mida see äsjane pauk tähendas? kas tiiät, midä taa ääskine v õkva olnuq pauk tähend' v midä tuu pauk tähend', miä õkva oll'?
äss I (pini tsuiatamisõs) tsui(q), ts'uih; äss, võta kinni! ts'uih, võtaq kinniq!
äss II tuu(s)s tuusa .tuu(s)sa37; ärtu äss hargi tuus
ässitama (takast) kiho|tama -taq -da82, hut­s'u|tama -taq -da82, tsütsü|tämä -täq -dä82, här­gü|tämä -täq -dä82, (pinni) tsuia|tama -taq -da82, võss'a|tama -taq -da82, võt'a|tama -taq -da82, purõ|tama -taq -da82, (kõrras pinni) tsuiahta|ma -q -83, tsuia­hu|tma -taq -da62; naine ässitas meest palgakõrgendust küsima naanõ kihot' miist takast parõmbat palka küsümä; ässita ometi koera, lambad on naabri põllul! tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn!; madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtma huss' härgüt' Aadamit ja Eevat ubinat võtma; ässitas koera teise mehe lehma kallale võss'at' pini tõõsõ mehe lehmä pääle
ätt vana|mii:s' -mehe -mii:st39, tätä - -t2, taat' ­ taadi .taati37, teeda - -t2, vanaesä vanaesä vannaessä24; nii suurt põuda ei mäletanud muldvanad ätidki säänest põuda mälehtä es muldvanaq taadiq kah
äädikas äti|k -gä v -ge v -gu -kät v -ket v -kut13
äär vii:r' veere vii:rt40, serv servä .servä35, serb serbä .serbä35, rant' randi .ranti37, (loodsikul) parras .parda parrast23, parrõq .pardõ parrõt19, laid laia .laida32, (lavval) kant' kandi .kanti35; (nurmõl, rõival) si|ba -ba -pa26; kõndis põllu äärt mööda kodu poole kõndsõ nurmõ viirt piten kodo poolõ; maanteel tuleb käia vasakul äärel suurõtii pääl tulõ kura poolõ pääl kävvüq; kraavi äärtel kasvab rohi kraavi viiri pääl kasus hain; kuue alumine äär on kulunud pindsagu alomanõ viir' om kulunuq; kallas klaasi ääreni täis vali klaasi veereniq täüs; kruus on ääreni täis kruus' om veeretasa; tüdruk oli nutu äärel tütrik oll' ikma nakkaman; lõika see äär ära, siis saab riie tasane! lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ!
äärde vii:rde; istuti lõkke äärde istuti tulõ mano v viirde; keskele istutati punased lilled, äärde kollased keskpaika kükädiq vereväq lilliq, viirde kõlladsõq; tee äärde jäi mitu söögikohta tii pääle v viirde jäi mitu söögikotust
äärelaud veere|laud -lavva -.lauda30, (aknõl v ussõl) leidung' -i -it13
äärelinn veere|liin -liina . -liina30, liina|vii:r' -veere -vii:rt40
ääremärkus veere.märküs -e -t10, veere­mär­güs -(s)e -t11
äärepealt pia.aigo; (suurõ) hädägaq; varas oleks äärepealt põgenenud varas olõssiq piaaigo ärq paenuq; äärepealt oleksin naerma pahvatanud piaaigo olõssiq naardma naanuq
ääres veere(h)n; istuti laua ääres istuti ­lavva veeren v takan; peolised pikutasid aia ääres pidolisõq pikudiq aidveeren; seina ääres sai­na veeren, sainveeren; jõe ääres jõõ: veeren
äärest veerest; lapsed tulid järve äärest latsõq tulliq järve veerest
ääretasa .triiki, veeretasa; kraav oli ääretasa vett täis kraav' oll' triiki vett täüs; klaas on ääretasa täis klaas' om veeretasa
ääretu perä|dü -dü -tüt1, armõ|du -du -tut1, ilma|­du -du -tut1, (ilm)otsaldaq, (ilm).lõp(põ)maldaq; sõitsime ääretute viljavälja­de vahel sõidimiq ilmotsaldaq v lõpmaldaq vilänurmi vaihõl; ääretu vaesus perädü vaesus; lapse rõõm oli ääretu latsõl oll' armõdu hää miil
ääris vii:r' veere vii:rt40; luigel on musta äärisega nokk luigal om musta veeregaq nokk'; punase äärisega liiklusmärgid verevä vee­regaq ­liikmismärgiq
ääristama 1. veere(h)n olõma; teed ääristasid suured puud tii veeren olliq suurõq puuq; 2. vii:rde .pandma, vii:rt tegemä; tänav ääristatakse jalakatega uulidsa viirde pandasõq jalajaq kasuma; lõkkease ääristati kividega tulõasõmõ viir' tetti kivvest; ääristas riide sinise paelaga ummõl' rõiva viirde sinidse paila
ääri-veeri .ümbre nuka, (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8, 
(.)tassa.kõistõ; ära räägi ääri-veeri, ütle ikka otse välja! kõ:nõlgu-iq ümbre nuka, ütleq õ:ks õkva vällä!; see asi hakkab ääri-veeri selguma taa asi nakkas tassakõistõ selges saama
äärmine vii:r'mä|ne -dse -st5, perämä|ne -dse -st5; äärmine sõidurada viir'mäne sõidurada; kõige äärmise maja aknas põles tuli kõ:gõ perämädse maja aknõn palli tuli v aknõst paistu valgus
äärmiselt .väega(q), (ilm).kistumaldaq, armõdu, hirmudu, (ilm).lõpmaldaq, 
(ilm)otsatulõ, ilmadu, perädü, .jätmäldäq, otsaldaq, .ütlemäldäq; saabus äärmiselt täh­tis teade tull' ütlemäldäq tähtsä sõ:nnom'; äärmiselt meeldiv inimene väega sünd­sä inemine; tuletegemisega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik tulõtegemise man tulõ väega ette kaiaq; seda on äärmiselt raske öelda taad om perädü rassõ üldäq
äärmus veerepäälisüs -e -t10, vii:r'müs* -e -t10; äärmustesse kalduv inimene ütest ­v­eerest tõistõ kalduja inemine; ta kaldub sageli äärmustesse tä lätt sagõhõhe viimätseniq veereniq vällä; ühest äärmusest teise ütest veerest tõistõ; ühiskonna pinged läksid äärmuseni teravaks ütiskunna pingõq lät­siq viimätseniq veereniq teräväs; kõik sõna­võtud kaldusid äärmustesse kõ:ik' sõ:navõtuq kalduq väega veere pääle; kaks äärmust kats' vastanpuult
äärmuslane veerepääli|ne -dse -st7, vii:r'­müs­lä|ne* -se -st5, veere.päällä|ne -se -st5; paremäärmuslane viir'mäne hüväpoolinõ
äärmuslik veerepääli|ne -dse -st7, vii:r'mä|ne -dse -st5; äärmuslikud elutingimused veere­pääline elämine; äärmuslik lihtsus viir'mäne v viimäne lihtsüs; mees oli kahe äärmusliku tunde meelevallas miis' oll' katõ vastapiten tundõ küüdsin
äärne veeri|ne -dse -st7, vii:r'|ne -se -set6; Läti piiri äärsed elanikud Läti piiri veeridseq ine­miseq
äärtpidi vii:rtpite(h)n, veerilde; krundid puutuvad äärtpidi kokku krundiq putusõq veerilde kokko; seda teemat on vaid äärt­pidi uuritud seod teemat om õ:nnõ veidükese uurit
ääs ääs' ääsi .ääsi37, äks' äksi .äksi37; sepad korja­vad männikäbisid, et neid ääsil sütega põletada sepäq korjasõq pedäjäkukkõ, et näid hüstegaq äksi pääl palotaq